Jrvamaa kodanikuhiskonna arengukava 2011 - 2018Riina Trumm Maiko KesklaKodukant JrvamaaJrvamaa ArenduskeskusJuhatuse esimees KonsultantJrvamaa omavalitsuste liit 9.03.2011

Kohtumise eesmrk:

1. Tutvustada arengukava eesmrki ja senist protsessi

2. Tutvustada tulevasi tegevusi ja protsesse

3. Koosklastada visioone/strateegilisi eesmrke mis puudutavad Jrvamaa kohalike omavalitsuste tegevust kodanikuhiskonna arendamisel

4. Vastata ksimustele

Sissejuhatus ja saamisluguProtsess sai alguse 2009. aasta maikuus. Kinnitust saime aruteluseminaridel ja Jrvamaa kodanikuhiskonna konverentsil Projektitaotluse kokkupanek ja esitamine 2010. aasta algul * Projektiperiood 1.aprill 2010 31. mrts 2011

Probleemid:Maakondlikud arengukavad ei sisalda kodanikuhiskonna valdkondaPuudub visioon kodanikuhiskonnast kohalikul tasandil. Kodanikualgatust ja ettevtlikkust on vheKodanikehenduste arendustegevus on olnud kaootiline ja kohati isegi dubleeriv. Arvuliselt on hinguid ja nende liikmeid palju, kuid aktiivseid osalejaid on vhe. MT-de valdkondade vaheline koost on puudulik.

Arengukava eesmrgid:Luua eeldused Jrvamaa kodanikehenduste ssteemseks arendamiseks.

Kaasa aidata kodanikuhariduse kasvule ning osalusdemokraatia arengule.

Arengukava lesandedAnda koostajatepoolne ngemus erinevate sektorite vahelistest suhetest. Selgitada tavakodanikele konkreetseid misteid ja olukordi lihtsas keeles Luua vi anda inimesele visioon, miks ta peaks aktiivne olema ning tahtma vi julgema vastutust vtta. Kirjeldada vrtusi, mida me hakkame levitama. Luua tingimused lbirkimiste ja koost tekkeks Luua tingimused protsesside algatamiseks ja kimalkkamiseks.

Olulised misted ja vrtusedaktiivne ja elujuline kogukondkodanikualgatus, kodanikujulgus, kodanikuhariduskogukonna identiteet ning kodukoha elujulisus ehk kodanike suurem emotsionaalne seotus Jrvamaagasstev arengusaldus ja turvatunnekohalik kultuur ja selle mitmekesisuskoostavatus, lbipaistvus, thelepanelikkus ning lugupidav suhtumine partneritesse

Protsessis aktiivsemad osalejadKodukant Jrvamaa, Jrvamaa Arenduskeskus,Jrvamaa Puuetega Inimeste Koda, Jrva Maavalitsushendus Weissenstein, Jrvamaa Vabatahtlike Keskus,Jrvamaa Kogukonna Fond, Jrvamaa Noortekogu,Koigi vallavalitsus, Kareda vallavalitsus, MT Sda-Eesti Sotsiaalkeskus; Srandu klaselts,Kangrume Klakultuuri Edendamise Selts, Jrvamaa Spordiliit, Jrva Teataja, Tri vallavalitsus, Kesk - Eesti Noorsoot Keskus, MT Karessen, SA Phja-Eesti Turism, Anna Kultuuriselts, Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts, MT Eesti Piimandusmuuseumi Sprade Selts

Arengukava olulised ksimused:Kes ja kuidas arengukava ellu hakkavad viima? Kuidas korraldada arengukava titmise jlgimine?

Riiklik arengukava: Kodanikuhiskonna arengukava 2011 2014 (KODAR)Jagatud viite valdkonda:KodanikuharidusKodanikuhenduste tegevusvimekus ja jtkusuutlikkus 3. Kodanikuhendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel4. Kaasamine5. Heategevus ja filantroopia

Riiklik arengukava: Kodanikuhiskonna arengukava 2011 2014 (KODAR)Kodanikuharidus: Kodanikuharidus on ssteemselt koordineeritud ning thusalt korraldatud, suurendades Eesti elanike aktiivset ja vastutustundlikku osalemist hiskonnaelus

SelgitusKodanikuhariduse ssteemseks koordineerimiseks rakendatakse hendpoliitikate mudelit. Programmiline lhenemine vimaldab kodanikuhariduse poliitikate elluviimisel tugineda valikute tegemisel prioriteetidele, parandada kodanikuhariduse kttesaadavust, kindlustada algatuste mitmeklgsust ning tulemuslike algatuste jrjepidevust. Teiseks vimaldab programmiline lhenemine jlgida algatuste mjude ja tulemuslikkust. Samaaegselt htse poliitika elluviimiseks vajalike struktuuride loomisega tegeletakse kodanikuhariduse sisu tiustamise ning vhemkaasatud sihtrhmadeni judmisega. Thtsustatakse formaal- ja mitteformaalharidusssteemide sidustamist ning metoodikate arendamist, mis vimaldavad praktiliste kogemuste omandamist. Erinevate sihtgruppide kaasamiseks rakendatakse mitmekesiseid ppimismudeleid.

Riiklik arengukava: Kodanikuhiskonna arengukava 2011 2014 (KODAR)Tegevusvimekus ja jtkusuutlikkus:Kodanikuhenduste tegevus on riigi ja kohalike omavalitsuste poolt toetatud, nad on tegevus-, koost- ja jtkusuutlikud ning sotsiaalsete muutuste algatajad ja elluviijad.

SelgitusTugev kodanikuhiskond ja tegevusvimekad mittetulundushendused selle osana on oluliseks demokraatia arengu eeldusteks. See thendab, et kodanikud, poliitikud ja ametnikud ning risektori ttajad thtsustavad kodanikehenduste rolli hiskonnas. Avaliku vimu struktuurid saavad tugevdada kodanikuhiskonda regulatsioonide lbivaatamise ja tpsustamise, henduste tegevust toetavate tugistruktuuride poolt osutatavate teenuste arendamise ning rahastamismehhanismide korrastamise kaudu. iguslikus raamistikus tpsustatakse erinevate kodanikuhenduste erisused tulenevalt nende eesmrkide ja tegevuste sisust. Arendatakse edasi riigieelarvest rahastatud henduste tegevust toetavaid tugistruktuure, rakendatakse koolitus- ja arenguprogramme, meetmeid ning tegevus- ja sihttoetusi kodanikuhenduste jtkusuutlikkuse tagamiseks, samuti tegevusvimekuse ja koost edendamiseks elanike osaluse suurendamisel hiskonnas kaasarkimisel, huvirhmade vajaduste ja huvide esindamisel ning avalike ja kogukonnateenuste osutamisel ja tkohtade loomisel.

Riiklik arengukava: Kodanikuhiskonna arengukava 2011 2014 (KODAR)Avalike teenuste ostuamine ja riigi partnerlus:Eesmrk Avalike teenuste osutamine avaliku sektori ja mittetulundushenduste koosts on lbipaistev, jtkusuutlik ja partnerlusphimtteid jrgiv.

Selgitus Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tunnustavad mittetulundushenduste rolli avalike teenuste osutamisel, teenuste kvaliteedi ja kttesaadavuse arendamisel. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste delegeerimise vimekuse tus ning mittetulundushenduste teenuseosutamise kompetentsi arendamine tagavad jtkusuutliku koost avalike teenuste osutamisel. Teenuste delegeerimine mittetulundushendustele on htlustatud, lbipaistev ja partnerlusphimtteid jrgiv. Avalike teenuste mittetulundushendustele delegeerimisel rakendatakse ssteemseid htlustatud aluseid.

Riiklik arengukava: Kodanikuhiskonna arengukava 2011 2014 (KODAR)Kaasamine:EesmrkAvaliku sektori otsuste kujundamisel arvestatakse valitsusvliste osapoolte panusega ning osapooled on rahul kaasamise protsessi lbiviimisega.SelgitusKaasamine kui demokraatia phimtete rakendamine ja kodanikuiguste reaalne tagamine on osa poliitilisest kultuurist. Kodanikuhiskonna areng ja tugevus mjutab poliitilise kultuuri kvaliteeti. Kesolevas arengukavas nhakse kaasamist kui hea halduse ja osalusdemokraatia edendamise praktilist vahendit.

Riiklik arengukava: Kodanikuhiskonna arengukava 2011 2014 (KODAR)Heategevus ja filantroopiaEesmrkFsilised ja juriidilised isikud teevad annetusi lbimeldult, regulaarselt ja suurenevas mahus. Vabatahtlik tegevus on hiskonnas soodustatud, tunnustatud ja vrtustatud ning vabatahtlikud on thusalt kaasatud ja koordineeritud.SelgitusAnnetuste positiivset mju kodanikuhiskonna arengule suurendavad annetamise lbimeldus (tagab mjususe) ja regulaarsus (tagab stabiilsuse) ning annetuste kasutamise lbipaistvus (tagab thususe). Seadusandliku keskkonna korrastamine, s.h soodustuste laiendamine vi edasi arendamine ning nendest teavitamine aitavad annetamise populaarsust tsta nii fsiliste kui juriidiliste isikute seas. Statistika kogumise parandamine aitab annetuskultuuri trende paremini jlgida ja seadusandlike muudatuste mju objektiivsemalt hinnata. Hea tava koostamine ja rakendamine suurendab nii annetajate teadlikkust oma annetuste mjust hiskonnale kui ka kodanikehenduste lbipaistvust, thusust ja mju annetuste kasutamisel. Hea tava kujuneb standardiks seda kiiremini, mida rohkemad rahastajad hakkavad nudma selle jrgimist enda poolt finantseeritavatelt kodanikehendustelt.

Visioonikesed/strateegilised eesmrgid, mis on tekkinud senise protsessi tulemusel ja eeldavad kohalike omavalitsuste poolset panust.

Teesid on tekkinud probleemianalsi ja lahendusideede genereerimisel.TL uuringTL poolt lbiviidud fookusgrupid konverentsil kogutud tagasiside kohtumised kodanikuhenduste aktiivsemate liikmetega alates 2009 aastast

Protsess on jagatud nelja valdkonda:VrtusedKodanikuhenduste vimekus ja kodanikuharidusKommunikatsioonKoost

Vrtused:- Kogukonna kui tervikliku ssteemi toimimise ngemine ja selle iga inimese panuse vrtustamine- Kodanike aktiivne osalemine kohalike otsuste tegemisel ja kohaliku elukeskkonna kujundamisel/arendamisel- Lbipaistvus ja avatus- Kodanike initsiatiiv, kodanikuharidus ja algatus, selle soosimine igal tasandil- Kodanike vastutus- Hea valitsemise phimtted

Kodanikuhenduste vimekus ja kodanikuharidusPeamine visioon: inimesed on muutunud kodanikualgatuses aktiivsemaks ja tegutsevad regulaarselt vabahendustesLoodud on maakonna tasandi kodanikuhenduste toetusssteem (tugistruktuur, arengukava initsieerimine, kommunikatsioon, eestkoste jne.)- Loodud on mitmeklgne tunnustamisssteem kuidas aktiivseid kodanikke ja vabatahtlikke esile tsta.- Loodud on ssteem kuidas MT-de ja KOV tegevusse kaasata rohkem noori ja siduda neid sedasi kohaliku kogukonnaga ennem kui nad Jrvamaalt lahkuvad. (noorte volikogu)- Kodanikuhendused on majanduslikult iseseisvad ja jtkusuutlikud- KOV rahastussteem on lbipaistev ja arusaadav ning tingimused on htlustatud le Jrvamaa- Levinud on teenuste delegeerimine, tekkinud on vimekad MT-d kes suudavad avalikke teenuseid osutada. Teenuste delegeerimiseks on arendatud vlja vajalikud tingimused.

Kodanikuhenduste vimekus ja kodanikuharidushiskondlikus elus osalemine ja kaasa rkimine on levinud, inimeste teadmised, oskused ja motivatsioon selleks on kasvanud (inimeste kaasamine, massiritused nagu Teeme ra, elu kestev pe ja koolitused, tunnustamine, edulood jne.)

Kodanikuhariduse ja ettevtluspe on tihedalt seotud praktikaga ja noorte aktiivse osalemisega hiskonnaelus. Tiskasvanute ja noorte maailm on rohkem seotud, tiskasvanud tegijad annavad oma teadmisi ja kogemusi noortele edasi. Vlja on ttatud ldhariduskoolidele meldud kodanikuhariduse ja ettevtlusppe teoreetiline ja praktiline ppekava

Aktiivselt hiskonnaelus osalemine on eriliselt vrtustatud (mitte ksnes tunnustamine kord aastas)

Kommunikatsioon ja koost Jrvamaa vabahendused on KOV-dele usaldusvrsed ja vimekad partnerid nad suudavad ja tahavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessis Kaasamise hea tava ning KODARi phimtetel toimuv kaasamine on ssteemne ja praktikas laialt kasutatav; see on juurdunud KOVi ametnike tsse ning ei muutu isikute vi poliitiliste judude vahetumisega (kodanikuhendus kui partner ja osaleja otsustusprotsessis, oma liikmeskonna esindaja) Inimestel on soov ja tahe osaleda, nad tunnetavad, et nende kaasarkimisest on kasu Kasvanud on kohaliku valitsemise efektiivsus ja legitiimsus (suurem tagasiside valitsemisele, probleemidest ja vajadustest rkimine ning parimate lahenduste leidmine) Avatus ja koostvalmidus erinevate sektorite vahel on svendanud histunde tekkimist ning identiteedi leidmist Kodanikuhendustel on olemas piisavad tingimused informatsiooni vahetamiseks neile oluliste partnertega ning neil on olemas vajalik info oma t ja tegevuse efektiivseks korraldamiseks. Maakonna tasandil on loodud kodanikuhendusi puudutavad infokandjad ning abimaterjalid kommunikatsiooni korraldamiseks (meediaga suhtlemine, pressiteadete koostamine, kommunikatsiooni plaan) KOV tasandil vajalik informatsioon on tlgitud arusaadavasse keelde neile inimestele kellele seda on vaja.

Tname kuulamast, pikemad arutelud on veel ees!

Kontaktisikud:Riina Trumm ja Maiko Keskla

*********