Jõekääru maaüksuse (Viru-Nigula vald, Linnuse

küla) detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne

OÜ Keskkonnakorraldus

Juhtekspert:

Sixten Kerge (litsents nr. KMH0106)

Tallinn 2009

Sisukord

KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 1

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3

1 DETAILPLANEERINGU EESMÄRK .............................................................................................................. 4

2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .................................................................. 5

3 DETAILPLANEERINGU VASTAVUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................... 9

3.1 LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING ............................................................................................................ 9

3.2 LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „ASUSTUS JA MAAKASUTUST SUUNAVAD

KESKKONNATINGIMUSED“ ......................................................................................................................................... 9

LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015 ........................................................................................................... 10

3.3 VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERING .......................................................................................................... 11

3.4 VIRU-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 ............................................................................................ 13

3.5 OLULISED RAHVUSVAHELISED, EUROOPA LIIDU VÕI RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID .................................. 14

4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ........................................................................................ 15

5 MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................................................................................. 17

5.1 ASUKOHT ............................................................................................................................................... 17

5.2 GEOLOOGILISED TINGIMUSED JA MULLASTIK .................................................................................................. 18

5.3 PINNAVEEKOGUD JA MÄRGALAD.................................................................................................................. 20

5.4 TAIMESTIK .............................................................................................................................................. 21

5.5 LOOMASTIK ............................................................................................................................................. 21

5.6 ROHESTRUKTUURID JA VÄÄRTUSLIKUD ELUPAIGAD .......................................................................................... 21

5.7 KAITSEALUSED OBJEKTID ............................................................................................................................ 22

5.8 METEOROLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................................................. 22

5.9 MAAVARAD ............................................................................................................................................ 23

5.10 TÖÖHÕIVE JA MAJANDUS ........................................................................................................................... 24

5.11 MUINSUSKAITSE ...................................................................................................................................... 24

5.12 TEHNILISED INFRASTRUKTUURID .................................................................................................................. 24

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEST LÄHTUVAD VÕIMALIKUD KESKKONNAPROBLEEMID .................. 26

6.1 KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS ............................................................................... 26

7 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD .................................................................. 28

7.1 MÕJU INIMESE TERVISELE .......................................................................................................................... 28

7.2 MÕJU SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE ........................................................................................................... 28

7.3 MÕJU TAIMESTIKULE ................................................................................................................................ 29

7.4 MÕJU LOOMASTIKULE JA VEE-ELUSTIKULE ..................................................................................................... 29

7.5 EHITUSTÖÖDE MÕJU ................................................................................................................................. 30

7.6 MÕJU PÕHJAVEELE ................................................................................................................................... 30

7.7 MÕJU PINNASELE JA PINNAVEEKOGUDELE ..................................................................................................... 33

7.8 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE ........................................................................................................................... 33

7.9 JÄÄTMETE TEKE JA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ......................................................................................... 34

7.10 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ....................................................................................................................... 34

7.11 MÕJU MAASTIKU ILMELE ........................................................................................................................... 34

7.12 MAJANDUSLIK MÕJU ARENDAJALE ............................................................................................................... 35

7.13 MAJANDUSLIK MÕJU VALLALE JA ELANIKELE ................................................................................................... 35

7.14 ERINEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ...................................................... 35

8 DETAILPLANEERINGU LAHENDUSE ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................. 37

8.1 MÕJU INIMESE TERVISELE .......................................................................................................................... 37

8.2 MÕJU SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE ........................................................................................................... 37

8.3 MÕJU TAIMESTIKULE ................................................................................................................................ 37

8.4 MÕJU LOOMASTIKULE ............................................................................................................................... 37

8.5 EHITUSTÖÖDE MÕJU ................................................................................................................................. 38

8.6 MÕJU PINNASELE JA PINNAVEEKOGUDELE ..................................................................................................... 38

8.7 MÕJU PÕHJAVEELE ................................................................................................................................... 38

8.8 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE ........................................................................................................................... 39

8.9 JÄÄTMETE TEKE JA KAASNEVAD MÕJUD ......................................................................................................... 39

8.10 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ....................................................................................................................... 39

8.11 MÕJU MAASTIKU ILMELE ........................................................................................................................... 39

8.12 MAJANDUSLIK MÕJU ARENDAJALE ............................................................................................................... 40

8.13 MAJANDUSLIK MÕJU VALLALE JA ELANIKELE ................................................................................................... 40

8.14 ERINEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED ................................................................................................. 40

9 PARIM ALTERNATIIVSE ARENGUSTSENAARIUM MÄÄRATLEMINE ......................................................... 41

10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS

JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ............................................................................................ 44

11 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD

MEETMED JA MÕÕDETAVAD INDIKAATORID ................................................................................................ 45

12 ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA KSH KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE

KAASAMISE KOHTA ....................................................................................................................................... 46

13 ÜLEVAADE RASKUSTEST KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KÄIGUS ................................. 47

KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................................ 48

LISAD ............................................................................................................................................................. 49

1

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on Viru-Nigula vallas Linnuse

külas Jõekääru maaüksuse (katastritunnusega 90202:001:0510) detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju hindamine ja parima alternatiivi leidmine.

Jõekääru katastriüksuse detailplaneering on algatatud Viru-Nigula Vallavolikogu 16.03.2006. a

otsusega nr 30. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, Kunda jõe

äärse ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse seadmine. Jõekääru maaüksuse

detailplaneeringu KSH algatati 5.04.2007 Viru-Nigula Vallavalikogu otsusega nr 14. KSH on läbi viidud

ajavahemikul sügis 2007 kuni sügis 2008.

Tulenevalt Jõekääru maaüksuse paiknemisest ja tegevuse eripärasest võivad eeldatavalt kaasneda

järgmised keskkonnamõjud:

− Mõju Kunda jõe hoiualale – kuna kinnistu piirneb Kunda jõe ja ühtlasi ka Kunda jõe

hoiualaga, on oht viimast mõjutada. Arvestades hoiuala loomise eesmärki – loodusliku

loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamine – on oluline, et

arendustegevus ei ohustaks ega hävitaks neid elupaikasid ja kasvukohtasid, mille kaitseks

hoiuala loodi ning ei häiriks oluliselt kaitstavaid liike.

− Mõju rohevõrgustiku toimimisele – Jõekääru maaüksus paikneb vastavalt Viru-Nigula valla

üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile rohevõrgustiku tuumalas, kuid siiski tuumala

äärealal, rohevõrgustiku koridori vahetus läheduses. Seetõttu on planeeringu elluviimisel

teatav oht häirida rohevõrgustiku toimimist.

− Tolm kruusateelt – Kavandatava puhkekeskuse ehitamise ajal ning ka hilisemas kasutusfaasis

suureneb oluliselt liiklussagedus Kunda-Siberi küla tuhkkattega teel. Tuhkkattega tee

kasutamisel lendub õhku suures koguses tolmu, mis lendub teeäärsetele kinnistutele ning

võib mõjutada ka teeäärsete elanike tervist.

KSH käigus jõuti järgmistele järeldustele:

Parimaks osutus 1.1. alternatiiv, mille teostumisel rajatakse muinaslinnuse koos sinna juurde

kuuluva majutuskompleksiga täies ulatuses kõrgema nõlva peale ning imbväljak viiakse rajatava

puurkaevu sanitaarkaitsealast 50 meetrit eemale. 1.1. alternatiiv on kompromiss keskkonna ning

maastikuilme mõjude vahel.

Lisaks nimetatud kolmele põhiteemale/probleemile käsitleti KSH käigus veel teisi keskkonna- ja

sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

- Kavandatud arendustegevusega ei plaanita jõge tõkestada ega paisutada, ei kavandata jõe loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. Samuti ei planeerita ehitustegevust jõe kallastel, mis võiks kaldaerosiooni tekke pärast jõele kui elupaigale või jõe elustikule seoses hõljumi koguse suurenemisega negatiivset mõju avaldada.

- Negatiivset mõju pinnasele ja pinnaveekogule võib avaldada reovesi, mis kanaliseeritakse lokaalsesse puhastusseadmesse septiku ja imbväljakuga. Halvimal juhul tekib nimetatud

2

kanaliseerimismeetodite kasutamisest (puhastusseadmete rike, vale hooldus vms) pinnasereostus, kuna reovesi juhitakse protsessi viimases etapis pinnasesse või veekogusesse.

- Muinaslinnuse ning puhkekompleksi tegevuse tõttu hakkab metsloomi kinnistul viibima senisest

vähem. Loomi hirmutab tõenäoliselt kavandatud tegevusest tulenev müra, inimese lõhn ning ka

muud vähemolulised planeeritud tegevused. Teadaolevalt ei liigu ega ela kinnistul kaitsealuseid

loomi.

- Suurenev teelt lenduva tolmu hulk ei oma märkimisväärseid tervisemõjusid, kuid võib põhjustada

teeäärsetele elanikele ebameeldivusi. Tolmu emissiooni teelt on võimalik vähendada erinevate

meetmetega nagu näiteks tee katmine elumajade juures freesasfaltiga või vähendada lubatud

sõidukiirust. Tee täies ulatuses asfalteerimine oleks küll kõige efektiivsem lahendus, kuid

arvestades asfalteerimisega kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, planeeritud tegevuse

mõjude iseloomu ja ulatust ning asfalteerimise maksumust, ei ole see lahendus põhjendatud.

- Jõekääru kinnistu läänekülg on ümbritsetud Kunda jõega. Kunda jõe alamjooks Pari külast

allavoolu kuni suudmeni (ca 15 km) kuulub Natura 2000 alade hulka (Sirtsi loodusala).

Kaitseväärtusena on jõgi elupaigaks (EL ED tüüp 3260) jõe lõhe, jõesilmu, võldase, hingu,

paksukojalise jõekarbi, saarma ja tõenäoliselt ka rohevesihobu asurkondadele. Linnuse küla

piirkonnas, seetõttu ka Jõekääru maaüksuse ulatuses, esinevad kaitstavatest liikidest tõenäoliselt

paksukojaline jõekarp, saarmas, harjus ning võimalik, et ka rohe-vesihobu. EELIS-i andmetel

Jõekääru kinnistul kaitsealuseid taimi, kooslusi, loomi ega muinsuskaitseobjekte ei asu.

- Muinaslinnuse ning majutuskompleksi ehitustööd ning sellele lisanduva transpordiga kaasnevad

tolm, müra, õhusaaste ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju.

- Muinaslinnuse arendamine omab positiivset mõju sotsiaalsetele vajadustele, kultuuripärandile

ning maastikuilmele.

1.1. alternatiivi elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ei kaasne, kui rakendatakse 11.

peatükis toodud leevendusmeetmeid.

3

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on hinnata Jõekääru

maaüksuse detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid nimetatud kinnistul

ning ümberkaudsetel aladel. Vastavalt Jõekääru maaüksuse omaniku soovile on eesmärgiks rajada

kinnistule Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel. Arendaja peab oluliseks linnuse võimalikke puhke- kui ka

õppeotstarbelist funktsioone, mille läbi saab tutvustada 13. sajandi ehitustraditsioone ja elu-olu.

Jõekääru maaüksus asub Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Linnuse külas, Kunda jõe paremal

kaldal. Kinnistu on tugevalt võsastunud, lisaks kasvab seal kadakaid, tammi ja mände. Kaitsealuseid

taimi ega loomi kinnistul EELISe andmetel ei ole. Ala piirneb läänes Kunda jõega, mis kuulub Sirtsi

(Natura 2000) kaitsealasse. Kinnistu asub osaliselt rohevõrgustiku tuumalas (T3).

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ning ühtlasi ka KSH tellija on OÜ Võika Põllud

(kontaktisik Marko Pintmann tel: 5518 9001, e-post: marko@synge.ee), KSH koostaja MTÜ

Keskkonnakorraldus (kontaktisik Sixten Kerge, tel: 56 806 104, e-post:

sixten@keskkonnakorraldus.ee).

KSH aruanne koostati ajavahemikus oktoober 2007 kuni oktoober 2008 Lääne-Virumaa

Keskkonnateenistuse poolt heakskiidetud programmi alusel. Töö teostamiseks kasutati

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), Maa-ameti,

Jõekääru detailplaneeringu ning mõjutatava piirkonna kohta läbiviidud uuringute andmeid.

KSH töörühma koosseis:

− Sixten Kerge – juhtekspert, vastutab KSH läbiviimise eest;

− Teet Kirss – keskkonnaekspert, välisõhk ja sotsiaal-majanduslikud mõjud;

− Roland Müür – bioloog, keskkonnakaitse spetsialist;

− Livia Pošlin – mõjude kirjeldus, alternatiivide võrdlus

− Marit Koort – mõjutatava keskkonna ülevaade, mõjude kirjeldus.

Lisaks tugineti detailplaneeringu koostamise käigus koostatud ekspertarvamustele järgmistelt

ekspertidelt: Kalle Suurojalt (geoloog), Rein Järvekülg (hüdrobioloog-ihtüoloog) ja Ain Mäesalult

(arheoloog).

4

1 Detailplaneeringu eesmärk

Jõekääru katastriüksuse detailplaneering on algatatud Viru-Nigula Vallavolikogu 16.03.2006. a

otsusega nr 30. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, Kunda jõe

äärse ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse seadmine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on välja selgitada ja hinnata Viru-Nigula vallas

Linnuse külas Jõekääru maaüksusele (maakatastri tunnusega 90202:001:0510) kavandatava

puhkekeskusega kaasnevad keskkonnamõjud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on välja selgitada planeeringu elluviimisega

kaasnev eeldatav keskkonnamõju Kunda jõele, mis kuulub Natura 2000 alade hulka. Samuti

selgitatakse KSH käigus välja kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju nii kõnealusel

kinnistul kui ka ümberkaudsetel aladel. Seega on KSH ulatuseks Jõekääru katastriüksus ning selle

ümbrus, mida detailplaneeringuga kavandatavad tegevused võivad oluliselt mõjutada.

5

2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Kunda jõe ehitus-keeluvööndit, kuhu on

kavas rajada muinaslinnuse rekonstruktsioon. Ülejäänud hooned ja rajatised, mis kompleksi juurde

kuuluvad, kuid ei ole osa muinaslinnusest (nt majutushoone, parkla, puurkaev ja imbväljak),

rajatakse välja poole ehituskeeluvööndit.

0-alternatiiv – olemasoleva olukorra säilimine ja arenemine omasoodu, selliselt, et

detailplaneeringut ei kehtestata. See tähendab, et puistunud põllumaastik ning kõlvikuliselt 8,38 ha

metsa jäävad muutmata kujul eksisteerima. Ala seisund on selline, et inimesel on seal väga raske

liikuda, va jõekallas, kuna mets ja väga tihe alustaimestik moodustavad läbitungimatu võsa.

Väiksematel loomadel on seal siiski võimalik edukalt liikuda, kuid ka suurulukitel on lihtsam liikuda

mujal, kus taimestik on hõredam.

Joonis 1 – 0-alternatiiv ehk olemasolev olukord

6

1.-alternatiiv – kinnistule rajatakse Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva

looduslähedase maksimaalselt 1,5 korruselise majutushoone ja parkimisplatsiga. Silmas peetakse nii

puhkuse- kui õppeotstarbelist funktsiooni tutvustamaks 13. sajandi ehitustraditsioone ja eluolusid.

Maa-alale on plaanis rajada maastikuvorme järgiv looduslike kividega vooderdatud muldvall, mis

ümbritseks loodusmaterjalidest (kivi ja puu) abihoonetega linnuse kompleksi. Rajatav

turismikompleks on ettenähtud majutama korraga kuni 100 inimest, kuid tegelik külastajate arv

ööpäevas on eeldatavasti tunduvalt väiksem. Muinaslinnus rajatakse enamuses Kunda jõe

ehituskeeluvööndisse (detailplaneeringus nimetatud ekslikult veehaarde sanitaarkaitsealaks),

majutushoone aga ehituskeeluvööndist välja.

Joonis 2 – Alternatiivi 1 kaardi lahendus

7

1.1.- alternatiiv – kinnistule rajatakse Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva

looduslähedase maksimaalselt 1,5 korruselise majutushoone ja parkimisplatsiga. Erinevalt 1.-

alternatiivist rajatakse linnus täies ulatuses kõrgema nõlva peale, heitvee imbväljak viiakse

puurkaevu sanitaarkaitsealast piiridest vähemalt 50 m kaugusele ning juurdepääs alale tagatakse

kinnistu idaservast. Majutushoone asukoht võib jääda samaks kuid võib liikuda ka ida poole.

Joonis 3 – Alternatiivi 1.1 põhimõtteline lahendus

8

2.-alterantiiv – kinnistule rajatakse Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva

looduslähedase maksimaalselt 1,5 korruselise majutushoone ja parkimisplatsiga. Erinevalt 1.1.-

alternatiivist rajatakse linnus täies ulatuses Kunda jõe ehituskeeluvööndist välja poole.

Joonis 4 – Alternatiivi 2 põhimõtteline lahendus

9

3 Detailplaneeringu vastavus teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

3.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering

Kuna planeerimisseaduse kohaselt on maakonnaplaneering ja üldplaneering liigilt erinevad

planeeringud, mille sisu ja eesmärk on planeerimisseaduse järgi erinev ning mille üldistusastmed on

erinevad, siis ei pea ja ei saagi maakonnaplaneeringus ning üldplaneeringus esitatud andmed olla

alati identsed. Seaduses sätestatud korras kehtestatud üldplaneeringu olemasolu korral tuleb

detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimisel lähtuda kehtestatud üldplaneeringust.

Seetõttu käesolevalt maakonnaplaneeringu tingimusi välja ei tooda.

3.2 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustus ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Lääne- Viru maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

lähtub üleriigilisest planeeringust 2010, seab nõuded ja soovitused maakonna territooriumi

ettenägelikumaks ja tasakaalukamaks kasutamiseks ning loob ühendatud looduskeskkonna ja

rohelisuse domineerimisega alade võrgustiku.

Rohevõrgustiku olemust annavad hästi edasi Teemaplaneeringus toodud rohe-võrgustikku

iseloomustavad järgmised punktid:

− Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade

võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks.

− Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine,

ennetamine, ja koosluste areng looduslikkuse suunas – see kõik toodab bioloogilist

mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi.

− Toetab rohelist mõtteviisi.

Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on:

− väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse;

− looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni planeerimine ning looduslike alade

ruumilise kättesaadavuse tagamine;

− keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel;

− loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine;

Roheline võrgustik on modelleeritud tuumaladest ja koridoridest koosnevana. Seesugune struktuur

tagab ökosüsteemide ja liikide säilimise, looduslike, pool-looduslike ja teiste väärtuslike

ökosüsteemide kaitstuse, ning säästva looduskasutuse, järgides kehtestatud maakasutustingimusi ja

soovitusi.

Jõekääru maaüksus jääb tervenisti piirkondliku tähtsusega tuumala idapoolsesse serva

(suurusindeksiga T3).

10

Kaart 1 – Kinnistu paiknemine Lääne-Virumaa maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused” objektide suhtes.

Tuginedes Jõekääru detailplaneeringuala paikemisele rohevõrgustiku suhtes võib öelda, et

vaatamata paiknemisele tuum/tugialas, ei mõjuta muinaslinnuse ja selle abihoonete ehitus oluliselt

rohevõrgustiku toimivust. Jõekääru maaüksusele rajatav Eesti muinaslinnuse 1:1 mudel rajatakse

detailplaneeringu järgi kinnistul paiknevale kõrgemale nõlvale, mis ei piiraks loomade

liikumisvõimalusi jõe kallast pidi. Samuti ei keela Teemaplaneering otseselt ehitustegevust, vaid

ütleb, et see ei tohi kahjustada rohevõrgustiku toimivust ning et tuleb hinnata arendustegevuse

keskkonnamõju. Tuumalasse ehitamisel ei tohi ala piirata aiaga, va. otsest hooviala. Nii on loomadel

võimalik kasutada kinnistu aktiivsest inimtegevusest eemale jäävaid äärealasid.

Lääne-Virumaa turismi arengukava 2015

Lääne-Virumaa turismi arengukavas 2015 on välja toodud Lääne-Viru turismimajanduse SWOT

analüüs. Tugevustena nähakse muuhulgas rikkaliku loodus ja kultuuripärandit (Lahemaa rahvuspark,

28 kaitseala ja 26 parki, mõisakompleksid jms) ning head transpordiühendust maismaal

(kättesaadavus maakonna sees, ühendus Tallinn-Narva transiidikoridoriga) ning sadamate

olemasolu. Võimalusena võetakse ka arvesse inimeste üha suurenevat soovi suurlinnadest välja tulla,

külastajate arvu kasvu jm. Nõrkustena võib välja tuua eheda eesti teenuse pakkujate puudumise ja

turismiarendajate üksteisega mittearvestamise.

Lääne-Viru peamiseks turismiressursiks on looduskeskkond, ajaloo- ja kultuuripärand. Tänu Tallinna

suhtelisele lähedusele on Lääne-Virul eeldusi pakkuda Eesti väliskülalistele, pealinna regioonis

elavatele inimestele ja teistele eestimaalastele looduse nautimise, kultuuri-, spordi- ja

puhkevõimalusi.

Turismiklasteri kujundamise ideoloogia elluviimine eeldab ulatuslikku avaliku-, era- ja kolmanda

sektori ühispanustamist, mis peaks olema kantud külastajate arvu suurendamisest, nende

maakonnas viibitud aja pikendamisest ja kvaliteetsemate ning mitmekesisemate

turismitoodete/teenuste pakkumisest sellise eesmärgiga, et võimalikult oluline osa sissetulekutest

11

jääks maakonda ja tekiksid uued töökohad. Peale selle tuleks arvestada, et loodus-, ajaloo- ja

kultuuriväärtuste kasutamisel oleksid tagatud nende unikaalsus ja jätkusuutlik toime.

Eelpooltoodud hinnangute kohaselt on turismiarengukavas esitatud olulised konkreetsed tegevused

turismi edendamiseks Lääne-Virumaal, millest välja võiks tuua järgmised:

− jätkusuutliku loodus- ja kultuuriturismi arendamine ning laialdasel kohalikul koostööl

põhinevate turismipakettide (sh aastaringselt toimivate) ja innovaatiliste turismitoodete

väljatöötamine ja turustamine;

− kohaliku kultuuripärandi ja traditsioonide kasutamine piirkonna atraktiivsemaks muutmisel

(traditsioonilised tegevused, rahvustoit, identiteedisündmused jm);

− turismiteenuste suunamine väikestele gruppidele ja peredele, turismitalude võrgu

väljaarendamine;

Jõekääru maaüksuse detailplaneeringu alusel võib väita, et Lääne-Virumaa turismiarengukavaga

2015 aastaks ollakse kooskõlas, kui projekt realiseeritakse esialgsel kujul – st. rajatakse Eesti

muinaslinnuse 1:1 mudel, millega peetakse silmas nii puhkuse- kui õppeotstarbelist funktsiooni

(13. sajandi ehitustraditsioonide ja elu-olu tutvustamist). Antud projekt on võimalik muuta

atraktiivseks nii suvel kui talvel, suurendades valda külastavate inimeste arvu. Samuti võib

projektlahendust pidada innovaatilisteks nii Viru-Nigula vallas kui ka kogu Eestis.

3.3 Viru-Nigula valla üldplaneering

Viru-Nigula valla üldplaneeringus on arengustrateegiaga paika pandud territoriaal-majandusliku

arengu põhisuunad Viru-Nigula valla haldusalas kooskõlas Viru-Nigula valla arengukavaga aastateks

2004-2007 (2004).

Maa-alade ehitustingimused Viru-Nigula vallas kehtestatakse käesoleva üld-planeeringu ja Viru-

Nigula valla ehitusmäärusega. Ehitusmäärusega ei saa vähendada ega kehtetuks tunnistada

üldplaneeringuga kehtestatud ehituspiiranguid. Loodusvarade säästliku kasutamise, terve

elukeskkonna tagamise, keskkonna-probleemide ennetamise, väärtuslike põllumaade, loodus- ja

kultuurmaastike ning rohelise võrgustiku säilitamiseks võib kehtestada täiendavaid ehituspiiranguid

eraldi teemaplaneeringu või osaüldplaneeringuga.

Viru-Nigula valla üldplaneeringus on Jõekääru maaüksus ära märgitud puhkealana (P2).

Puhkealadena käsitleb Viru-Nigula vald eelkõige Soome lahe äärseid rannaalasid ja Padaoru alasid,

mida tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Puhkealaks

loetakse käesoleva üldplaneeringuga nii looduslikku kui rajatud haljastust sh parke, haljasalasid,

haljakuid, kallasradu, supelrandu. Alade stiihiline kasutamine või ülekoormamine võivad kaasa tuua

tagajärgi, mille tõttu nende alade väärtus mitte üksnes ei vähene, vaid võib muuta need pikaks ajaks

kasutuskõlbmatuks. Arendustegevuse puhul kõikidel puhkealadel tuleb arvestada alade

rekreatsioonitaluvusega ja vajadusel läbi viia sellekohaseid uuringuid.

Puhkealad on tähistatud P1-P3 ning need on erinevat liiki puhketegevusteks mõeldud alad:

looduslikuna säilitatava, vaid puhkeala teenindavate rajatiste ehitamiseks ettenähtud maa-ala (nt

laudteed, viidad, pingid, prügikastid jne) ja suunatud puhkuse ja turismi teenindavate ehitiste ja

infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala.

12

Jõekääru maaüksus asub P2 tüüpi puhkealal, vt ka Kaart 2. P2 tüüpi puhkealal on reserveeritud

hoonete ehitamise õigus ning lisaks on kavandatud järgmised piirangud:

− Puhkealadele on lubatud ehitada uusi puhkeala teenindavaid hooneid.

− Puhkealale on lubatud kavandatud turismi teenindavate rajatiste ja infrastruktuuride

rajamine.

− Puhkealade arendamiseks on reserveeritud maid hoonete ehitamise õigusega.

Detailplaneeringuga ettenähtud tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas.

Kaart 2 – Viru-Nigula valla üldplaneeringu kaardi väljavõte

Valla üldplaneering täpsustab ka maakonnaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku piire (vt.Kaart

3). Vastavalt üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile paikneb Jõekääru kinnistu rohevõrgustiku

tuumalas T3.

13

Kaart 3 – Viru-Nigula valla üldplaneeringu kohane rohevõrgustik Jõekääru kinnistu ümbruses

3.4 Viru-Nigula valla arengukava 2007-2013

Viru-Nigula valla arengukavas aastateks 2007-2013 on alapeatükkides 2.3.1 ja 2.3.2 välja toodud

tänast olukorda arvestades valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Võimalustena nähakse

muuhulgas elukestva õppe võimalusi, turismipotentsiaali kasutamist ja maade kasutamist kinnisvara

arendamiseks. Nõrkustena tuuakse välja sotsiaalseid küsimusi ning suuremate linnade (Kunda ja

Rakvere) lähedust.

Visioon aastaks 2017 Viru-Nigula vallas on järgmine:

Viru-Nigula vald on aktiivse, mobiilse, jõuka ja kasvava elanikkonnaga piirkond, aktiivse külaeluga,

heade elamistingimustega, turvaline ja heakorrastatud elukeskkond. Samuti elukestvat õpet

väärtustav, lapsesõbralik, heade õppimisvõimalustega õpikeskkond, kus on hästi säilitatud paikkonna

kultuuripärand, mitmekesised vabaaja veetmise võimalused. Atraktiivsete töökohtade ja kaasaegse

infrastruktuuriga arenev, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ettevõtluskeskkond koos efektiivse ja

professionaalselt toimiva vallaorganisatsiooniga kodanikualgatusele, koostööle ning ühistegevusele

tugineva stabiilse ja tasakaalustatud arenguga omavalitsusega.

Selleks, et seda ellu viia, on Viru-Nigula valla arengkavas 2007-2013 ka järgmised strateegilised

eesmärgid:

− Haritud vallarahvas, lastele kättesaadav kvaliteetne haridus

− Jätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtlusaktiivsuse kasv

− Atraktiivne elukeskkond, korrastatud külade välisilme ja kaasajastatud tehnilised

infrastruktuurid

14

− Mitmekülgsed võimalused tegelemiseks meelepärase huvialaga nii noortele kui

täiskasvanutele

− Aktiivne vallarahvas, kodanikualgatuse ja külaelu edendamine ning toetamine

Jõekääru kinnistul kavandatava tegevuse vastavus arengukavale oleneb suuresti tegevuse

kavandamisel ja läbiviimisel tehtavatest valikutest. Üheltpoolt aitab tegevus kaasa piirkonna

arengule, arendab ettevõtlust ja loob töökohti. Teisalt tuleb arvestada, et detailplaneeringu

elluviimine võib olla nii sobimatu ja keskkonda kahjustav kui ka valda sotsiaalselt tugevdav ning

keskkonnahoidlik. Seejuures on oluline arendustegevuse sobivus piirkonda ja tegevuse läbimõeldus

arvestades piirkonna eripärasid. Ka käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise ja

detailplaneeringu eesmärk on leida keskkonda sobituv lahendus. Siiski arvestades, et muinasküla on

ilmselt üks looduslähedasemaid puhkekeskuse tüüpe, et alal ei leidu teadaolevalt kaitsealuseid taimi

ega loomi ning et tegevus ei mõjuta Kunda jõge, on tegemist kohalikku elu toetava ettevõtmisega,

mis aitab välja tuua Linnuse küla eripära.

Detailplaneeringut mõistlik ja sobiv elluviimine aitab kaasa valla arengukava eesmärkide

täitmisele.

3.5 Olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud

keskkonnakaitse eesmärgid

Kuna detailplaneering näeb ette Muinas-Eesti linnusekompleksi ning seda teenindavate hoonete

rajamise, mis oma olemuselt ei ole keskkonnavaenulik, siis ei ole asjakohane hakata võrdlema

kavandatud tegevuse sobilikkust Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste keskkonnakaitse-eesmärkidega.

Puhkekeskuse rajamisel lähtutakse eelnevalt kirjeldatud strateegilistest planeerimisdokumentidest

ning Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ning määrustest, mis käsitlevad kohalikku ja

maakonnatasandi ruumilist planeerimist, arengut ning keskkonnanõudeid.

Kuna Kunda jõe osa, millega Jõekääru maaüksus loodes piirneb, on Natura 2000 jõgi, siis on KSH

aruandes käsitletud ka sellele avalduvaid mõjusid ning pakutud välja meetmeid negatiivsete mõjude

vältimiseks. Tulenevalt detailplaneeringu iseloomust, tegevuste mahust ning Kunda jõe kaitse-

eesmärkidest ei too arendustegevus kaasa olulist negatiivset mõju.

15

4 Keskkonnamõju hindamise metoodika

Keskkonnamõju strateegilise hindamine koosneb järgmistest tegevustest:

− Kirjeldatakse detailplaneeringuga mõjutatava ala keskkonnaseisundit, kavandatavaid

tegevusi, antakse ülevaade võimalikest alternatiividest.

− Analüüsitakse detailplaneeringu ja selles kavandatud tegevuste vastavust teistele kehtivatele

planeeringutele ja õigusaktidele.

− Töötatakse välja kriteeriumid, mille alusel keskkonnakonnamõju hinnatakse ning leitakse

kriteeriumite kaalud. Kriteeriumiteks valitakse eeldatavate keskkonnamõjudega seonduvad

aspektid. Iga kriteeriumi suhtelise osakaalu leidmine on vajalike kuna kõik kriteeriumid ei

oma võrdset tähtsust. Kaalud leitakse paaride võrdlemise meetodil, põhimõttel, et kõik

kriteeriumid võrreldakse omavahel paaridena läbi ning olulisem kriteerium saab 1 punkti ja

vähemoluline 0 punkti või siis mõlemad 0,5 võrdse olulisuse korral.

− Hinnatakse kavandatavate tegevustega kaasnevat keskkonnamõju (nii negatiivset kui

positiivset) ning selgitatakse välja sobivaim alternatiiv. Hindamine toimub eelnevalt

ekspertrühma poolt määratletud kriteeriumite alusel.

Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:

Otsene mõju:

+3 – otsene mõju, väga positiivne;

+2 – otsene mõju, positiivne;

+1 – otsene mõju, vähe positiivne;

0 – mõju puudub;

-1 – otsene mõju, vähe negatiivne;

-2 – otsene mõju, negatiivne;

-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne.

Kaudne mõju:

+3 – kaudne mõju, väga positiivne;

+2 – kaudne mõju, positiivne;

+1 – kaudne mõju, vähe positiivne;

0 – mõju puudub;

-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne;

-2 – kaudne mõju, negatiivne;

-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne.

Mõjude summa suurus näitab alternatiivsete lahenduste mõju intensiivsust ning polaarsus näitab

seda, kas mõju keskkonnale on positiivne, neutraalne või negatiivne.

− Antakse soovitusi võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Tehakse ettepanekud detailplaneeringu kavandi muutmiseks, lähtudes parimatest

alternatiividest ning võimalikest leevendusmeetmetest.

Töökorralduses kasutatakse järgmisi meetodeid:

− teksti- ja sisuanalüüs (kooskõla teiste planeeringute ja meetmete vahel ning vastavus teiste

planeeringute ja arengukavade keskkonnaeesmärkidega);

− kaardianalüüs – töö kaardimaterjalidega, kinnistu paiknemisest tulenevate mõjude

väljaselgitamine;

− juriidiline analüüs (vastavus seadustele);

− ühisarutelud planeeringu koostajate ja Viru-Nigula Vallavalitsuse esindajatega;

− huvitatud osapoolte kaasamine läbi KSH programmi ja aruande avalike arutelude;

16

− planeeringu kohta koostatud ekspertarvamuste läbitöötamine;

− vajadusel konsultatsioonid teiste ekspertidega.

KSH käigus läbiviidud välitöödel selgitati välja maaüksuse taimestik, loomastik ning saadi ülevaade

pinnase läbilõikest.

Arvestades detailplaneeringu iseloomu ja planeeringuala paiknemist ei kaasne kavandatava

tegevusega eeldatavalt olulist piiriülest keskkonnamõju

17

5 Mõjutatava keskkonna ülevaade

5.1 Asukoht

Jõekääru maaüksus asub Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Linnuse külas Kunda jõe paremal kaldal.

Viru-Nigula vald asub Lääne-Viru Maakonnas ning on idapoolseimaks vallaks, mille pindalaks on 234

km2. Lähimaiks linnaks on Kunda, 11 km kaugusel. Vahemaa Viru-Nigulast vabariigi pealinna Tallinna

on 120 km, maakonna keskus Rakvere asub 25 km kaugusel.

Kaart 4 – Viru-Nigula vald Lääne-Virumaal (Allikas: Maaameti kaardirakendus)

Jõekääru maaüksus asub Kundast ca 10 km kaugusel ja Tallinn-Narva maanteelt ca 25 km kaugusel.

Juurdepääs Jõekääru maaüksusele toimub ligikaudu 3,5 km ulatuses mööda Kunda – Siberi küla

tuhkkattega teed ning lõpus ligikaudu 500 m ulatuses mööda erateed.

Jõekääru kinnistu suuruseks on 12,4 ha, kinnistu on planeeritud säilitada tervikliku krundina.

Planeeringuala on valdavalt võsane, kõlvikuliselt on kinnistul 8,38 ha metsa ja looduslikku rohumaad

on kinnistul 3,7 ha.

18

Kaart 5 – Jõekääru maaüksuse paiknemine Viru-Nigula vallas (Allikas: Maaameti kaardirakendus)

5.2 Geoloogilised tingimused ja mullastik

Viru-Nigula vald asub Põhja-Eesti lavamaal. Rannajoont liigestavad Kunda laht ja Letipea poolsaar.

Põhja-Eesti rannikumadalik ning Kirde-Eesti lavamaa on teineteisest eraldatud selgesti jälgitava

maetud Põhja-Eesti paekaldaga, mis Kuura küla piirkonnas saavutab Eesti kõrgeima taseme – 62 m

üle merepinna. Lavamaa on tasane, seda liigendavad osaliselt mattunud Pada, Kunda ja Toolse

ürgorud neis voolavate jõgedega.

Jõekääru maaüksus asub otse Kunda ürgoru kohal ja pinnakatte paksus selles piirkonnas võib-olla 20

kuni 25 meetrit. Arvestades lähimate puurkaevude 841, 877 ja 1042 läbilõikeid ning, et kihtide

muutlikus antud piirkonnas on küllaltki väike, võiks Jõekääru maaüksuse pinnakate koosneda

järgmiselt: 0-0,2 m kasvukiht ja muld; 0,2 – 5,0 m kollakashall peenliiv;5,0 – 7,0 m hallikas liivsavi; 7,0

– 10,0 m hallikas liivsavi moreen, järgneb aluspõhi, milleks on ilmselt Alam-Ordoviitsiumi liivakivi.

Lääne–Viru maakond jääb Kambriumi-Ordoviitsiumi põhjaveelademe avamusalale. Jõekääru

maaüksus asub Kunda jõe vahetus läheduses, piirnedes kogu läänepoolse külje ulatuses Kunda

jõega. Valdavas osas on Jõekääru kinnistul põhjavesi suhteliselt kaitstud, idapoolses küljes esineb

väikeseid piirkondi, kus põhjavesi on kaitstud nõrgalt või keskmiselt. Põhjavee reostatus on väike,

kuna kinnistu paikneb glatsiofluviaalsete setete avamuses, mille olemasolu peaks andma parema vee

kvaliteedi ning ka suurema veeande.

19

Kaart 6 – Põhjavee kaitstus Jõekääru maaüksuse ümbruses (Allikas: Maaameti kaardirakendus)

2008 aasta suvel läbi viidud välitööde käigus kaevati Jõekääru kinnistul kolm ligi 1-meetri sügavust

auku, et määrata mulla tüüp (vt. Kaart 7). Kaevetöödel täheldati, et tegemist on üldiselt liivase

pinnasega, kus ligikaudu 70 cm sügavuses tekkisid minimaalsed gleistumise tunnused – esines

minimaalseid roostelaigukesi. Võib öelda, et Jõekääru kinnistu pinnas on üsna kuiv, mis vihjab sellele,

et põhjavesi voolab küllaltki sügaval. Seisukohta kinnitab ka tõsiasi, et Kunda jõgi voolab orus, mille

absoluutkõrgus on kinnistu absoluutkõrgusest ligi 6 meetrit madalam – jõeorg tekitab lokaalse

maapinnalähedase põhjavee depressioonilehtri.

20

Kaart 7 – mulla tüübi selgitamiseks kaevatud aukude asukohad

5.3 Pinnaveekogud ja märgalad

Jõekääru maaüksus piirneb kogu läänekülje ulatuses Kunda jõega. Jõekääru maaüksuse piiri vahetus

läheduses on Malla oja, kinnistu piirist ca 800 meetri kaugusel üle Kunda jõelääne suunas asub

Kunda soo, ida suunal antud maaüksusest ca 1500 m kaugusele jääb Varundi raba.

Kunda jõe veetaseme kõikumine:

Kunda jõe veetase on kõrge detsembrist maini ning madalam ülejäänud kuudel. 2007. a andmete

järgi saavutas Kunda jõgi maksimaalse kõrguse jaanuaris, millal keskmine kõrgus oli 205 cm ning

kõrgeim tase oli 239 cm. Veetase on kõige madalam augustis – keskmiselt 135 cm ning kuu sajulistel

päevadel 146 cm.

Tabel 1 – Kunda jõe veetaseme kõikumised 2007. aasta lõikes

Kunda jõgi - Sämi hüdromeetriajaam. Jaama graafiku nulli kõrgus 48,0 m BS

2007. aasta

Veetase, cm

Kuu I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Keskmine 205 167 201 175 156 144 137 135 137 142 145 175 Kõrgeim 239 194 243 203 165 165 146 146 148 153 151 205

Vooluhulk, m

3/s

Kuu

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Keskmine 6,29 3,42 6,15 4,10 2,84 2,19 1,83 1,79 1,85 2,09 2,21 4,17

Suurim 9,17 5,40 9,60 6,27 3,40 3,40 2,27 2,27 2,37 2,65 2,53 6,43

I III

II

21

5.4 Taimestik

Planeeritav Jõekääru katastriüksus paikneb puistunud põllumaastikul, hoonestusaladest väljajääv

puistuvöönd säilitatakse ja korrastatakse. Puistu eeldatav vanus on 60-70 aastat. Kinnistul kasvab

kadakat (paljud neist on kuivanud), mändi, leppa ja toomingat. I kaevatud prooviaugu (vt Kaart 7)

läheduses sirgub umbes 20-aastane männinoorendik. EELIS-e andmetel jõekääru kinnistul

kaitsealuseid taimeliike ei kasva. Kõlvikuliselt on kinnistul 8,38 ha metsa, rohumaad on kinnistul 3,7

ha. Metsa kasvukohatüübiks on tarna-angervaksa.

5.5 Loomastik

Jõekääru kinnistu läänekülg on ümbritsetud Kunda jõega. Kunda jõe alamjooks Pari külast allavoolu

kuni suudmeni (ca 15 km) kuulub Natura 2000 alade hulka (Sirtsi loodusala). Kaitseväärtusena on jõgi

elupaigaks (EL ED tüüp 3260) jõe lõhe, jõesilmu, võldase, hingu, paksukojalise jõekarbi, saarma ja

tõenäoliselt ka rohevesihobu asurkondadele.

Linnuse küla piirkonnas, seetõttu ka Jõekääru maaüksuse ulatuses, esinevad kaitstavatest liikidest

ainult paksukojaline jõekarp, saarmas, harjus ning võimalik, et ka rohe-vesihobu. EELIS-e andmetel

Jõekääru kinnistul kaitsealuseid loomi ei leidu.

Eesti Maaülikooli limnoloogia keskuse jõgede bioloogia rühma hüdrobioloog-ihtüoloogi Rein Järve

11. jaanuari 2006. a ekspertarvamus kinnitab linnuse küla piirkonnas esineva paksukojalise jõekarbi

ning saarma olemasolu. Jõekääru maaüksuse neemikul kohapeal käies saarma väljaheiteid ega

tegevusjälgi ei täheldatud. On võimalik, et saarmas vaid ujub kinnistust mööda. Seega kavandatav

tegevus ei tohiks saarmast oluliselt mõjutada.

Välitöödel Jõekääru kinnistul loomi ei nähtud, leiti vaid põdra väljaheiteid. On üsna tõenäoline, et

põtra liigub kinnistul vähe, kuna kinnistu on piisavalt võsastunud, et nii suurel loomal on seal raske

liikuda. Võimalik, et territooriumil võib liikuda rebane, metssiga ja kits, kuna nende suurust

arvestades ei tohiks neil niivõrd võsastunud alal olla raske liikuda.

5.6 Rohestruktuurid ja väärtuslikud elupaigad

Jõekääru katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Viru-Nigula üldplaneeringus on Jõekääru

maaüksus reserveeritud hoonete ehitamise õigusega puhkealaks. Vastavalt Viru-Nigula

üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile paikneb Jõekääru kinnistu rohevõrgustiku tuumalas T3.

Vastavalt Viru-Nigula üldplaneeringule on hoonete ehitamise õigusega puhkealadeks reserveeritud

piirkondadele lubatud ehitada uusi puhkeala teenindavaid hooneid ning kavandada turismi

teenindavate rajatiste ja infrastruktuuride rajamine.

Roheline võrgustik ehk ökoloogiline võrgustik, on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini

eristatav kui nn roheluse domineerimisega alade võrgustikuna, mis aitab luua ühtset terviklikku

süsteemi planeeritava ja looduslike alade vahel ning loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse

suunas. Rohevõrgustiku planeerimise eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse toetamine, stabiilse

keskkonnaseisundi tagamine ning inimesele elutähtsate keskkonda kujundavate protsesside

alalhoidmine (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed

22

jne). Ehitustegevus, sh elamuehitus otseselt keelatud ei ole, kuid sellisel juhul peab olema tagatud

rohevõrgustiku toimivuse säilimine.

Kaart 8 – Jõekääru maaüksuse paiknemine Viru-Nigula valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku suhtes

5.7 Kaitsealused objektid

Jõekääru kinnistu piirneb läänepoolsest küljest tervenisti Kunda jõega, mis on Natura 2000

kaitsealune jõgi. Kunda jõgi jääb Kunda jõe hoiualasse.

5.8 Meteoroloogilised tingimused

Jõekääru maaüksus paikneb Viru-Nigula vallas, mis omakorda piirneb põhjast Soome lahega.

Seetõttu avaldab kliimale suurt mõju merelähedus – mõõdukalt külm talv, hiline ja jahe kevad,

mõõdukalt soe suvi ning pikk ja soe sügis. Sademete levikut mõjutab antud piirkonnas Pandivere

kõrgustik. Suhteliselt tasane pinnamood soodustab tugevate tuulte puhumist.

23

Tabel 2 – Tuule suunad ja tugevused Kundas (Allikas: EMHI)

(%) N NE E SE S SW W NW Kokku

Tuulevaikus 3,3

1 - 5 m/s 5,7 4,9 6,1 8,0 15,2 16,2 7,7 6,8 70,6

6 - 10 m/s 3,4 2,9 1,1 1,6 6,4 5,7 1,3 2,2 24,5

11 - 15 m/s 0,7 0,4 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,2 1,5

üle 15 m/s 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1

Kokku 9,8 8,2 7,3 9,6 21,7 21,9 9,0 9,2 100,0

Joonis 5 – Tuule jaotus suuna ja kiiruse järgi

Joonis 6 – Kunda tuuleroos (Allikas: EMHI)

5.9 Maavarad

Viru-Nigula valla territooriumil loodusressurssidest osaliselt või täielikult 14 maardlat. Jõekääru

kinnistu territooriumil maardlaid ei asu. Jõekääru maaüksusele kõige lähemal olevad maardlad on

24

Toolse fosforiidikaevandus (riikliku tähtsusega) ca 500 m kaugusel ja Kunda turbakaevandus

(kohaliku tähtsusega) ca 700 m kaugusel.

5.10 Tööhõive ja majandus

Hetke seisuga moodustab tööealine elanikkond 58,4% Viru-Nigula valla elanikkonnast, tööealisi

inimesi on 828. Lääne-Viru Maakonna aastaraamatu järgi oli Viru-Nigula valla tööpuuduse %

tööealise elanikkonna suhtes seisuga 01.01.2006 1,6%, mis on madalam Lääne-Virumaa keskmisest

(2,7%). Kokku saab vallas töötada ca 200 inimest ja umbes sama palju käivad tööl väljaspool valla

piire.

Viru-Nigula valla arengukavas (arengukava 2007-2013) on ettevõtluse üheks arengueelduseks seatud

turismi arendamine, milleks pakub suurepäraseid võimalusi vald oma looduslike ja arhitektuuriliste

objektidega.

5.11 Muinsuskaitse

Jõekääru kinnistul ei asu ühtegi kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud mälestist.

Kaart 12 – Muinsuskaitseobjektid Jõekääru maaüksuse lähistel (Allikas: Maaameti kaardirakendus)

Lähim kultuurimälestis – Lammasmäe kiviaegne asulakoht – asub ca. 350 m kaugusel kinnistu piirist.

5.12 Tehnilised infrastruktuurid

Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Jõekääru maaüksusele ei ulatu ühisveevärk ega kanalisatsioon. Majandus-joogivesi saadakse

planeeritavast krundile rajatavast puurkaevust. Reovee käitlus tuleb korraldada lokaalselt arvestades

25

piirkonna iseärasusi ja Kunda jõega piirnemist kogu läänekülje ulatuses. Reoveed planeeringualalt

kanaliseeritakse lokaalsesse puhastusseadmesse septiku ja imbväljakuga, mis vastab veeseaduse §

24 ja Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrusega 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise

kord” nõuetele. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset.

Sademevete äravoolu eraldi rajatava sademevee ärajuhtimissüsteemina, välja arvatud

kuivenduskraavid, ei kavandata. Sadeveed hajutatakse krundi haljasaladele. Samuti ei rajata suuri

kõvakattega alasid, püüdes võimalikult palju olemasolevast loodusest säilitada.

Soojusvarustus

Planeeritava piirkonnani ei ulatu kaugkütte soojusvarustusvõrk. Teenindavad hooned

(majutushoone, muinaslinnus koos sauna rehielamu ja köögiga) projekteeritakse

individuaalkatlamajadega tahkel kütusel või elektriküttel.

Elektrivarustus

Jõekääru kinnistul ei ole elektrivarustust. Maaüksuse elektrienergiaga varustamine on planeeritud

lokaalsena kasutades ‘rohelist’ energiat päikesepatareide ja tuulegeneraatoriga. Välisvalgustuse

rajamist maaüksust teenindavale tee maa-alale ei planeerita. Konkreetne objekti elektrienergia

vajadus määratakse vastava linnusekompleksi projektis.

Side

Jõekääru maaüksusel puuduvad sideliinid. Ehitised krundil varustatakse vajadusel mobiilsete

sidevahenditega. Fikseeritud sideliinide rajamist pole käesoleva detail-planeeringuga ette nähtud.

Teed ja ligipääs

Jõekääru maaüksus asub Kundast ca 10 km kaugusel ja Tallinn-Narva maanteelt ca 25 km kaugusel.

Juurdepääs Jõekääru maaüksusele toimub mööda Põdruse-Kunda-Pada maanteed ca 12 km,

tegemist on asfaltkattega teega, järgnevalt mööda Kunda-Malla-Ojaküla teed 8 km, mis on samuti

asfaltkattega tee ja seejärel mööda Kunda – Siberi küla teed pidi ca 3,5 km, mis on tuhkkattega tee ja

osaliselt valla tee ning probleemiks võib kujuneda tolmu lendumine. Edasi kulgeb teekond krundi

loodeküljest, mööda Puico Grupp OÜ-le kuuluvat erateed, mille pikkuseks on ca 500 m.

26

6 Detailplaneeringu elluviimisest lähtuvad võimalikud

keskkonnaprobleemid

Tulenevalt Jõekääru maaüksuse asukohast ja kavandatavast tegevusest, milleks on Muinas-Eesti

linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva majutushoone ja parkimisplatsiga on

detailplaneeringuga kaasneda võivad keskkonnaprobleemid valdavalt järgmised:

− Mõju Kunda jõe hoiualale – kuna kinnistu piirneb Kunda jõe ja ühtlasi ka Kunda jõe

hoiualaga, on oht viimast mõjutada. Arvestades hoiuala loomise eesmärki – loodusliku

loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamine – on oluline, et

arendustegevus ei ohustaks ega hävitaks neid elupaikasid ja kasvukohtasid, mille kaitseks

hoiuala loodi ning ei häiriks oluliselt kaitstavaid liike.

− Mõju rohevõrgustiku toimimisele – Jõekääru maaüksus paikneb vastavalt Viru-Nigula valla

üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile rohevõrgustiku tuumalas, kuid siiski tuumala

äärealal, rohevõrgustiku koridori vahetus läheduses. Seetõttu on planeeringu elluviimisel

teatav oht häirida rohevõrgustiku toimimist.

− Tolm kruusateelt – Kavandatava puhkekeskuse ehitamise ajal ning ka hilisemas kasutusfaasis

suureneb oluliselt liiklussagedus Kunda-Siberi küla tuhkkattega teel. Tuhkkattega tee

kasutamisel lendub õhku suures koguses tolmu, mis lendub teeäärsetele kinnistutele ning

võib mõjutada ka teeäärsete elanike tervist.

Seega pööratakse keskkonnamõju hindamisel teiste eeldatavate keskkonnamõjude kõrval enam

tähelepanu ülal nimetatud võimalikele keskkonnaprobleemidele. Vajadusel pakutakse välja mõjude

vältimise ja/või leevendamise meetmeid.

6.1 Keskkonnamõju prognoosimise meetodite kirjeldus

Mõju inimese tervisele

Hindamine toimub ekspertarvamuse alusel. Hindamisel on lähtutud kuidas kavandatav

detailplaneering (Eesti muinaslinnus ning seda teenindavate hoonete rajamine) mõjutavad kohalike

elanike tervist ja heaolu. Samuti kui eluterve keskkonna loob rajatav puhkekeskus ning kuidas mõjud

tervisele kattuvad ka õhukvaliteedi ja joogivee mõjudega.

Mõju sotsiaalsetele vajadustele

Mõju hindamine tugineb eksperthinnangul. Hindamisel on lähtutud millist mõju omab kavandatav

tegevus sotsiaalsetele vajadustele.

Mõju loomastikule

Mõju hindamine tugineb ekspertarvamusel, EELISe andmetel ning välisel vaatlusel. Hindamisel on

lähtutud kuidas kavandatav tegevus võib mõjuda kinnistul või selle ümbruses paiknevale

loomastikule.

27

Mõju taimestikule

Hindamine toimub vaatluste, kaardianalüüsi ning EELISe andmete põhjal. Hindamisel antakse

ülevaade kuidas mõjub detailplaneeringu realiseerimine kinnistul kasvavale taimestikule.

Ehitustööde mõju

Käsitletakse ajutisi ehitusaegseid mõjusid nii taimestikule, loomastikule kui ka ümberkaudsetele

elanikele. Hinnatakse nii mõjude ajalist kui ka ruumilist ulatust.

Mõju õhukvaliteedile

Antakse eksperthinnang kavandatava tegevusega kaasnevate välisõhu kvaliteeti mõjutavate

tegevuste ulatuse ning olulisuse osas. Mõju allikatena käsitletakse hoonete küttesüsteemidest

tulenevaid heitgaase ja transpordi tekitatud saastet, sh tolmu.

Mõjud kultuuripärandile

Maa-ameti muinsuskaitse kaardirakenduse alusel tuvastatakse lähimad muinsuskaitseobjektid.

Seejärel, tulenevalt objekti tüübist ja kaugusest, hinnatakse kavandava tegevuse võimalikku mõju

nendele objektidele.

Mõjud maastiku ilmele

Maastiku ilme ja kavandatava puhke- ja õppekeskuse sobivust antud piirkonda hinnatakse

kaardianalüüsi (asustuse struktuur) kui ka välitööde käigus. Analüüsitakse piirkonnas paiknevate

hoonete paikemist, vahekaugusi, haljastust, tüüpilist maakasutust ja arhitektuurseid tunnuseid.

Majanduslik mõju (arendajale)

Mõju hindamine tugineb eksperthinnangul. Hinnatakse alternatiivide realiseerumise majanduslikku

mõju arendajale.

Majanduslik mõju (vallale ja elanikele)

Mõju hindamine tugineb nii eksperthinnangul. Hindamisel on aluseks võetud mitmeid erinevate

alternatiivide realiseerimise rahalised kulud ja tulud. Hinnanguna käsitletakse ka puhkekeskuse mõju

naabritele.

28

7 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

7.1 Mõju inimese tervisele

Kuna detailplaneeringuga nähakse ette puhke- ja õppeotstarbelise puhkekeskuse rajamine,

soodustab kavandatav tegevus inimeste aktiivset liikumist vabas õhus – tegemist on kaudse

positiivse mõjuga. Arendaja sõnul on üks peamiseid eesmärke lastelaagrite läbiviimine. Laagrid

muinaslinnuse juures rikastaksid laste teadmisi ajaloo vallas ning soodustaksid laste liikumist

mänguliste tegevuste läbi.

Puhkekeskuse ehitamise ajal suureneb mõnevõrra liiklusest tingitud müratase Jõekääru kinnistule

viival teedevõrgustikul, kuna ehitustegevuseks on vaja transportida ehitusmaterjale. Raskeveokid

tekitavad sõiduautost olulisemalt rohkem müra, kuid tõenäoliselt jääb mürataseme suurenemine

väikeseks, sest eeldatavasti rohkem kui 5 veokit päevas nimetatud teelõiku ehitustegevuse tõttu

kasutama ei hakka. Liiklusmüra tase suureneb ka puhkekeskuse kasutamise ajal, millal liikluskoormus

suureneb maksimaalselt 100 auto võrra ööpäevas. Siiski on tegemist väheolulise mõjuga, kuna

keskmine päevane liiklusmüratase suureneb hinnanguliselt suurusjärgus 2 dB(A) võrra ning jääb

hinnanguliselt alla ka I kategooria uute planeeritavate alade liiklusmüra taotlustaseme (50 dB(A)).

Siiski, suurenev müra võib põhjustada teeäärsetel elanikel ajutisi häiringuid, kuid muutuse väiksuse

tõttu on mõju väheoluline.

Sõidukite heitgaaside kogus jääb sedavõrd väikseks, et olulisi tervisemõjusid see kindlasti ei

põhjusta. Kuna juurdepääs alale on planeeritud ligi 3,5 km ulatuses mööda Kunda-Siberi küla

tuhkkattega teed, suureneb aga tolmu hulk tee ääres. Suurenev teelt lähtuv tolmu hulk ei oma

märkimisväärseid tervisemõjusid kuid võib teeäärsetele elanikele olla ebameeldiv. Kruusatee tolmu

teket on võimalik vähendada erinevate meetmetega nagu näiteks tee katmine elumajade juures

freesasfaltiga või vähendades lubatud sõidukiirust. Tee asfalteerimine oleks küll kõige efektiivsem

lahendus kuid arvestades mõjude ulatust ja asfalteerimise maksumust on see meede

põhjendamatult kallis (Vt ptk 10).

Peamised müra põhjustavad toimingud Jõekääru kinnistul on ehitustööd, transport ning erinevad

vabaõhuüritused puhkekeskuses, sh. kontserdid. Jõekääru kinnistu piirist elab lähim naaber umbes

100 meetri kaugusel. Linnuse ja puhkekompleksi asukohast, kus eeldatavalt kõige rohkem müra

tekib, elab mainitud naaber aga ligi 300 meetri kaugusel. 300 m jooksul alaneb punktallikast

lähtuvamüra tase suurusjärgus 50% võrra, mis ei ole piisav, et igasuguseid häiringuid vältida, kuid

arvestades mürasündmuste vähesusega, tagab siiski oluliselt piirnormidele allajääva mürataseme.

Detailplaneeringu elluviimisel ei avaldu inimese tervisele olulist negatiivset mõju

7.2 Mõju sotsiaalsetele vajadustele

Kinnistule rajatakse Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva majutushoone ja

parkimisplatsiga. Silmas peetakse nii puhkuse- kui õppeotstarbelist funktsiooni tutvustamaks 13.

sajandi ehitustraditsioone ja elu-olu. KSH meeskonna hinnangul on tegu valla turismipotentsiaali

suurendava ettevõtmisega, kuna keskus võib kujuneda Viru-Nigula valda tutvustavaks ning

29

kontsertide ja etenduste korraldamiseks üldkasutatavaks kultuuriobjektiks, ajaloohuviliste

koosviibimiskohaks, mis propageeriks loodussäästlikku elustiili ning kus toimuksid seminarid ja

töötoad.

Mõju sotsiaalsetele vajadustele on positiivne.

7.3 Mõju taimestikule

Ehituse käigus hävineb hoonestuse alla jääv looduslik taimkate. Kasvav männinoorendik ning

vanemad puud säilitatakse. Territoorium on tugevalt võsastunud ning maa-ala kasutuskõlblikuks

muutmine nõuab palju võsalõikus- ning raietöid. Kinnistul kasvab palju kadakaid, millest suur osa on

kuivanud. Samuti kohtab kinnistul mändi, leppa ja toomingat. Kaitsealuseid taimi

detailplaneeringualal EELISe andmetel ei kasva (taimkattest on antud ülevaade punktis 5.4).

Muinaslinnus ning mitmesugused üritused meelitavad territooriumile liikuma inimesi. Planeeritaval

kinnistul esinevad leetunud mullad, mis tähendab, et nad on tallamisõrnad. Pinnasel kõndimine

halvendab mulla õhustatust ning selle tulemusel kehveneb taimekasv. Kindlate käimis- ja

olemiskohtade puudumisel piisaks päevas mõnekümnest inimesest, et pinnasele jääks tugevad

tegevusjäljed ja/või muudetaks see mudaseks.

Negatiivsete mõjude ärahoidmiseks näeme ette järgmised leevendusmeetmed:

− Raietööde käigus jätta alles suuremad puud;

− Piirata raietööd keskuse hoonete ning teiste vajalike rajatiste vahetu ümbrusega;

− Rajada käimisrajad ning istumiskohad, et vältida külastajate stiihilist alal liikumist.

Oluline negatiivne mõju taimestikule puudub.

7.4 Mõju loomastikule ja vee-elustikule

EELISe andmetel elab Kunda jões saarmas, kinnistul aga saarmast ennast ega tegevusjälgi välitöödel

ei täheldatud. Kaitsealuseid loomi Jõekääru kinnistul ega vahetus ümbruses vastavalt samuti EELISe

andmetele ei ela. Vastavalt keskkonnaministri määrusele (nr 73; 15.06.04, lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu) kuulub Kunda jõgi kogu ulatuses lõheliste elu- ning

sigimispaigaks olevate veekogude hulka ning siin kehtivad looduskaitseseaduse (2004) § 51

piirangud. Keelatud on uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses,

mis tõstab veetaset ning veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Kavandatud arendustegevusega ei plaanita jõge tõkestada ega paisutada, ei kavandata jõe

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. Seetõttu ei ole kavandatav arendustegevus

nimetatud määrusega vastuolus.

Vastavalt keskkonnaministri määrusele (nr 58; 09.10.02, “Lõheliste ja karpkalalaste elu-paikadena

kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seire nõuded, lõheliste ja

karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”) kuulub Kunda jõgi lõheliste elupaigana kaitstavate

veekogude nimistusse. Määrus kehtestab kaitstavate veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded.

Kavandatud arendustegevuse käigus ei plaanita Kunda jõkke juhtida reovett. Detailplaneering ei näe

30

ette ka ehitustegevust jõe kallastel – ehitustegevus ei põhjusta kaldaerosiooni ega avalda jõele ja jõe

elustikule negatiivset mõju. Muinaslinnuse kasutamise ajal tuleb vältida puhketegevusi, mis

toimuvad otse jõe kaldal või jõel/jões. Kuna jõe kallas on kohati 45° kaldega, on see äärmiselt

erosiooniohtlik. Ka rajatavad käimisteed tuleks erosiooni vältimiseks rajada jõest eemale.

Muinaslinnuse ning puhkekompleksi tegevuse tõttu hakkab metsloomi kinnistul senisest tõenäoliselt

vähem viibima. Loomi hirmutab tõenäoliselt eemale müra, inimese lõhn, looduskaugem keskkond

ning mitmesugused alal läbiviidavad tegevused. Müra mõju loomastikule on maailmapraktikas ka

uuritud. Eelkõige avaldub müra mõju stressis, mille peamised ilmingud on loomade immuunsüsteemi

nõrgenemine, sugutungi alanemine ja söögiisu vähenemine (Creel et al 2002). Näiteks linnuses

vabaõhuürituste (kontsertide, etenduste, simmanite jms) korraldamisest tulenev müra võib

loomastikku häirida ning eemale peletada. See tähendab, et loomastiku häirimise ulatus on suures

osas sõltuv kinnistu tulevasest kasutusaktiivsusest ja -viisist. Tuleb nentida, et EELIS-e andmetel ei

esine kinnistul kaitsealuseid loomi ning kinnistu iseärasusi arvestades ei ole tõenäoliselt tegemist

loomade liikumis- ning veel vähem toitumis- ja elupaigana olulise alaga.

Jõekääru kinnistu asub rohevõrgustiku tuumalas. Kavandatava detailplaneeringu elluviimisel säiliks

Jõekääru maaüksusel looduslik väärtus suuremas osas, kuid pidades silmas kinnistu hetkeolukorra

ning detailplaneeringu kehtestamise korral tekkivat olukorda, on tõenäoline, et loomad ei kasuta

antud maaüksust liikumis-, toitumis- ja elupaigana kuigi sageli. Isegi juhul, kui Jõekääru kinnistu

muutuks loomadele täielikult kasutuskõlbmatuks, ei katkeks loomade liikumine mööda

rohevõrgustikku, kuna loomad saaksid liikumiseks kasutada Jõekääru maaüksuse ümbrust.

Oluline negatiivne mõju loomastikule puudub.

7.5 Ehitustööde mõju

Ehitustööde käigus hävineb taimestik ehitustööde alas ning suurema müra tõttu võib olla häiritud

piirkonnas elavate elanike ning loomastiku igapäevaelu. Häirivaks võib osutuda teeäärsetele

elanikele ehitustööde tarbeks pidevalt mööda sõitev transport, mis tekitab müra, heitgaase ning

tolmu. Mõju on negatiivne, kuid lühiajaline ja kaob peale ehitustööde lõppu.

Ehitustöödel puudub oluline negatiivne mõju keskkonnale ning ümberkaudsetele elanikele.

7.6 Mõju põhjaveele

Valdavas osas on Jõekääru kinnistul põhjavesi suhteliselt kaitstud, idapoolses küljes esineb väikeseid

piirkondi, kus põhjavesi on kaitstud kas nõrgalt või keskmiselt.

Detailplaneeringu kohaselt ammutatakse tegevuseks vajalik vesi rajatavast puurkaevust.

Maksimaalselt 100 külastaja ning 10 töötaja korral kasutatakse vett ööpäevas ligikaudu 17 m3. 50 m

ulatuses puurkaevu ümber tuleb moodustada sanitaarkaitseala. Lisanduv veetarbimine on

väheoluline.

Kuna piirkonnas ei ole ühiskanalisatsiooni, on alal reoveekäitluseks kolm põhimõttelist võimalust:

− Koguda reovesi kogumisvaatidesse, mida vastavalt vajadusele tühjendatakse;

31

− Rajada reovee puhastusseadmed ning immutada puhastatud reovesi pinnasesse;

− Rajada reovee puhastusseadmed ning suunata puhastatud reovesi jõkke.

Reovee kogumine nõuab kogumismahutite tihedat tühjendamist, mis võib osutuda üsnagi tülikaks.

Samuti võib kogumismahutitega kasutamisega kaasneda lekkimise oht. Puhastatud reovee jõkke

suunamine võib ohustada jõe (Natura 2000 ala) kvaliteeti ja jõe elustikku, kuna külastajate arvu

varieerumise korral ei pruugi puhastusseadmed reovett pidevalt vastavalt vajadustele puhastada.

Seetõttu teeb detailplaneering ettepaneku rajada septik ning mehaaniliselt puhastatud reovesi

immutada imbväljakul pinnasesse. Imbväljaku rajamisel peab arvesse võtma Vabariigi Valitsuse

31. juuli 2001. a määruses “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1” sätestatud nõudeid.

Määruse §10 lg2 p1 alusel võib reovett vahemikus 5-50 m3 immutada pinnasesse pärast

bioloogilist puhastamist. Lisaks peab heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2

m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Valesti pinnasesse juhitud heitvesi võib omada negatiivset

mõju. Üle 5 m3 ööpäevas heitvee immutamiseks pinnasesse on vaja vee erikasutusluba.

Antud alal ei ole teadaolevalt teostatud geoloogilisi uuringuid, mille raames oleks määratud

põhjavee kõrgeim tase. Vastavalt Maa-ameti mullakaardi rakendusele on detailplaneeringu ala

mullastiku tingimused suhteliselt niisked – leetjad gleimullad (GI) ja gleistunud leetjad mullad (KIg)

jõeäärsetel aladel ja gleistunud nõrgalt või keskmiselt leetunud mullad (LkIg või LkIIg) ning kahkjad

leetunud mullad (LP) jõest mõnevõrra eemal. Metsaregistri andmetel leidub naaberaladel jõe ääres

tarna-angervaksa kasvukohatüübile omased puistuid, jõest mõnevõrra eemal peamiselt jänesekapsa-

mustika kasvukohatüüpidele iseloomulikud kooslused. Lähtuvalt ala mullastikust ning

metsakasvukohatüübist esines kahtlus, et märjematel aegadel võib põhjavee pindmine kiht olla

maapinnale küllaltki lähedal, mistõttu poleks võimalik seadusele vastavat heitvee immutussügavust

1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset saavutada. KSH käigus teostatud kaevamiste käigus alal

märkimisväärseid gleistumise tunnusmärke ei täheldatud. Kaevamise tulemused on arvestades ala

paiknemist Kunda jõe kaldal ka loogilised. Kuna Kunda jõgi voolab võrreldes ümberkaudsete aladega

ligi 6 m madalamal, toimib voolusäng kui väga sügav kuivenduskraav. Arvestades ka pinnase

keskmise fraktsiooniga lõimist, on jõesängi tekitatava depressioonilehtri nõlvad suhteliselt lauged

ning tõenäoliselt on heitvee pinnasesse immutamine võimalik.

Tabel 3 kajastab detailplaneeringu elluviimisel tekkivat reovee kogust ning reostuskoormust.

Külastajate poolt tekitatud reoveekoguste arvutamisel on võetud ühe inimese poolt tarbitava vee

koguseks 150 l/p. Inimekvivalendiks loetakse ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku

veereostuskoormuse ühikut. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi

väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Heljumi, üldlämmastiku ning üldfosfori reostuskoormuse puhul

on arvestatud, et ühe inimekvivalendi (ie) poolt tekitatava ööpäevase reostuskoormus on vastavalt

60 g/ööp, 12 g/ööp ja 2 g/ööp.

32

Tabel 3 - Arvutuslikud reostuskoormused

Alternatiivid Külastajate

arv

Arvutuslik reostuskoormus

Vooluhulk,

Q(m3/p)

BHT7. R = ie x

0,06 (kg/p)

Heljum SS = ie

x 0,06 (kg/p)

Ntot = ie x

0,012

(kg/p)

Ptot = ie x

0,002

(kg/p)

0-alternatiiv 0 0 0 0 0 0

1, 1,1 ja 2 -

alternatiivid 100 15 6 6 1,2 0,2

Arvestades puhkekompleksi maksimaalset koormust on reovee BHT tase ligikaudu 400 mg O2/l.

Pinnasesse tohib immutada puhastatud reovett, mille BHT tase on maksimaalselt 15 mg O2/l.

Vastavalt peab BHT puhastusaste olema vähemalt 96%. Kuigi detailplaneeringuga on ette nähtud

vaid septiku ning imbväljaku rajamine, siis vastavalt määrusele „Heitvee veekogusse või pinnasesse

juhtimise kord1” on reovesi vaja enne immutamist ka bioloogiliselt puhastada. Septikut ning

biopuhastit kasutades on võimalik nii BHT kui ka erinevate saasteainete osas kehtestatud puhtusaste

saavutada.

Reovee bioloogiliseks puhastamiseks on mitmeid võimalusi. Neist kõige väiksema energiakuluga on

tõenäoliselt märgalapuhasti, mille rajamisel tuleks arvestada ühe inimekvivalendi jaoks 5 m2.

Järelikult peaks märgala olema pindalaga vähemalt 500 m2. Tingimustes, kus keskuse külastajate

hulk ei ole konstantne vaid varieerub suurtes piirides, võib märgalapuhasti kasutamine osutuda

keeruliseks, kuna veetase märgalal ei ole ühtlane – vett puhastavad bakterid ja taimed võivad

kahjustuda või surra. Turul on mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad ka kompakt-biopuhasteid (nt.

www.mahutid.ee, www.fixtec.ee jt). Tegemist on lahendustega, kus vett puhastavatele bakteritele

tagatakse sobilik elukeskkond sõltumata välistingimustest. Nimetatud lahendused on aga

energiakulukamad ning tõenäoliselt ka kallimad. Pärast bioloogilist puhastamist immutatakse

heitvesi pinnasesse (vt. Joonis 7).

Joonis 7 – Näide tüüpilisest imbväljakust (Allikas: www.fertil.ee)

Pinnasesse immutatava heitvee reostusnäitajad peavad vastama vee erikasutusloaga

kehtestatavatele piirnormidele.

Detailplaneeringu realiseerimine ei oma põhjaveele olulist mõju.

33

7.7 Mõju pinnasele ja pinnaveekogudele

Detailplaneeringu kohaselt immutatakse tekkiv heitvesi pinnasesse. Heitvee hajutatult pinnasesse

juhtimiseks tuleb täita nõuded, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse

nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1” peatükis 3. Kuigi määruse §10 lg2 p1

alusel võib reovett vahemikus 5-50 m3 immutada pinnasesse pärast bioloogilist puhastamist, on

Jõekääru detailplaneeringus reovee puhastamiseks nähtud ette ainult septikust ja imbväljakust

koosnev, st. ilma bioloogilise puhastita süsteem. Järelikult tuleb mistahes alternatiivi realiseerimisel

rajada ka biopuhasti. Sobiliku reoveepuhastussüsteemi rajamise korral negatiivseid mõjusid

pinnasele ega pinnaveekogudele ei ilmne.

Heitvett on lubatud pinnasesse juhtida veehaarde sanitaarkaitsealale mitte lähemal kui 50 meetrit

selle välispiirist. Kuigi Jõekääru maaüksusele rajatava puurkaevu kasutatakse vaid ühe kinnisasja

vajaduseks, tuleb siiski moodustada ka veehaarde sanitaarkaitseala, kuna veevõtt ulatub

puhkekeskuse maksimumtäituvuse korral kuni 17 m3/p. Seega peab imbväljak olema rajatavast

puurkaevust minimaalselt 100 m kaugusel. Sellisel juhul on tagatud piisavalt suur vahekaugus, et

kaevust ei hakataks ammutama pinnasesse juhitud heitvett.

Jõekääru maaüksus piirneb kogu läänekülje ulatuses Kunda jõega, pinnaveekogusid kinnistu piirides

ei paikne. Kuna kavandatava arendustegevuse käigus ei plaanita Kunda jõkke juhtida reovett, jõge

tõkestada, paisutada ega kavandata ka jõe looduslikku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist, siis

jõele negatiivset mõju ei avaldata. On oluline, et ehituse käigus ei rikutaks jõe kaldanõlvu. Lisaks võib

avalduda negatiivne mõju järskudele kallastele, kui ei piirata kallastel käimist. Kaldal käimise

piiramiseks tuleks rajada korralikud tähistatud teed kaldast eemale (vt. geoloogi ekspertarvamus

lisas 3).

Kunda jõe veetase on kõrge detsembrist maini ning madalam ülejäänud kuudel. 2007. a andmete

järgi saavutas Kunda jõgi maksimaalse kõrguse jaanuaris, kui keskmine kõrgus oli 205 cm ning

kõrgeim tase 239 cm. Veetase on kõige madalam augustis – keskmiselt 135 cm ning sajulistel

päevadel 146 cm. Jõe tase ei ulatu ka suurvee ajal neemele, kuhu 1. alternatiivi kohaselt soovitakse

ehitada sauna (vt. ka hüdrobioloogi ekspertarvamust lisas 4).

Detailplaneeringu realiseerumine ei põhjuste pinnasele ega Kunda jõele olulisi negatiivseid

mõjusid.

7.8 Mõju õhukvaliteedile

Detailplaneeringuga on Jõekääru maaüksusele plaanis rajada Eesti muinaslinnuse 1:1 mudel.

Tegevusega kaasnevad ka mõjud õhukvaliteedile.

Teenindavad hooned (majutushoone, muinaslinnus koos sauna, rehielamu ja köögiga)

projekteeritakse individuaalkatlamajadega tahkel kütusel või elektriküttel. Peamised hoonete

kütmisel välisõhku paisatavad saasteained on tüüpilised põlemisjäägid NOX, SO2, CO ja CO2. Köetava

ruumi vähesust ning ümbruskonna häid hajumistingimusi arvestades omab kütmine eeldusel, et ei

põletata suurtes kogustes plaste (nt pakendid) ja/või ohtlike ainetega immutatud puitu, välisõhu

kvaliteedile peaaegu olematut mõju.

34

Õhusaasteallikas on ka autotransport. Kuna rajatava muinaslinnuse tõttu lisandub kohalikku

teedevõrgustikku maksimaalselt 100 sõidukit ööpäevas (autos 2 inimest, auto teeb kaks otsa

päevas), lendub piirkonnas välisõhku väga väike kogus kütuste põlemisest tulenevaid saasteaineid.

Seega ei oma autode heitgaaside hulga suurenemine välisõhu kvaliteedile olulist mõju.

Juurdepääs maaüksusele on lahendatud mööda Kunda-Siberi küla teed. Kuna tegemist on

kruusateega, mis tolmab, võib Jõekääru puhkekeskuse rajamisega intensiivistuv liiklus sellel teel

põhjustada vahetult teeäärsetel aladel tolmuprobleeme. Vahetult tee ääres on ka elumaju, kuid

nende hoovid on teest eraldatud põõsaste või puudega, mistõttu ei ole mõju oluline. Teeäärsed

hekid peavad kinni 70-80% liiklusest tulenevatest raskematest saasteainetest.

Olulised negatiivsed mõjud õhukvaliteedile puuduvad.

7.9 Jäätmete teke ja kaasnevad keskkonnamõjud

Alternatiivide 1, 1.1 ja 2 elluviimisel tekib igapäevase tegutsemise käigus erinevaid jäätmeid.

Jäätmete kogumiseks tuleb krunt varustada regulaarselt tühjendatavate konteineritega ning tekkiv

prügi tuleks sorteerida ja koguda vastavalt tüübile ja Viru-Nigula valla jäätmekavale. Kinnistu tuleks

tekkivast prügist igapäevaselt koristada, et prügi ei kanduks tuulega edasi jõkke ega ka

ümbritsevatele maaüksustele. Sellisel juhul olulist negatiivset mõju detailplaneeringu elluviimisel ei

esine.

Jäätmete teke ning kaasnevad keskkonnamõjud olulist negatiivset mõju ei avalda.

7.10 Mõju kultuuripärandile

Jõekääru kinnistul ei asu ühtegi kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud mälestist. Lähim

kultuurimälestis – kiviaja asulakoht „Lammasmäe” asub ca 350 m kaugusel kinnistu piirist loodes.

Muinaslinnuse näol rajatav Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustav objekt piirkonnale positiivset mõju (vt.

lisa 2)

Jõekääru kinnistu on ajalooliste muinaslinnuste paiknemise iseärasusi arvestades muinaslinnuse

rajamiseks igati sobilik. Juhul kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogilisi leide, tuleks teavitada

Muinsuskaitseametit ning vajadusel teostada arheoloogilised uuringud.

Detailplaneeringu realiseerimine aitab tutvustada Eesti muinaskultuuri.

7.11 Mõju maastiku ilmele

Kui arvestada Eesti muinaslinnuste paiknemise seaduspärasusi maastikul, siis valitud koht Kunda jõe

ääres on muistse linnuse rekonstruktsiooni ehitamiseks igati sobilik. Vaatamata sellele, et

muinaslinnuseid rajati omal ajal väga erinevatele mägedele, neemikutele, voortele ja küngastele,

olid nende tüüpilisemaks asukohaks just jõeäärsed neemikud. Juhul kui neemiku tipp oli madalam,

nagu ka planeeritaval maastikul, siis tavaliselt jäeti see linnuse kaitserajatistest välja. Rajatav linnus

ilmestab ja rikastab olemasolevat maastikupilti. Ajaloolise tõepära saavutamise huvides tundub

alternatiivid 1 ja 1.1 sobivat igati muistse linnuse rekonstruktsiooni ehitamiseks. 0-alternatiivi korral

mõju maastiku ilmele puuduks, kuna maastik jääks inimesest puutumatuks. Antropoloogilisest

35

vaatepunktist lähtudes omaksid kõik alternatiivid peale 0-alternatiivi positiivset mõju, kuna

heakorrastatud ala koos korraliku hoonestusega võib näida inimesele väärtuslikum kui hetkeseisus

võsastunud kinnistu.

Kavandatav tegevus avaldab maastiku ilmele positiivset mõju.

7.12 Majanduslik mõju arendajale

Arendajale on detailplaneeringu elluviimine tõenäoliselt majanduslikult kasulik, kuna

puhkekompleksis pakutavate teenuste tarbimine suurendab arendaja sissetulekut. Samuti on

arendajal mõttekas detailplaneering ellu viia, kuna ta on teinud eesmärgi saavutamise nimel

märkimisväärseid investeeringuid – ostnud muinaslinnuse rajamise jaoks võimalikult sobivate

omadustega kinnistu.

Kavandatav tegevus omab arendajale positiivset majanduslikku mõju.

7.13 Majanduslik mõju vallale ja elanikele

Hetkel on Viru-Nigula vallas peamiseks majutus- ja toitlustusettevõtteks Lammasmäe Puhkekeskus

ning edasist puhke- ning turismimajanduse arengut peetakse oluliseks. Rajatav puhke- ja õppekeskus

pakub uusi töökohti küla lähiinimestele ning soodustab lähedal olevate muinsuskaitseobjektide

külastamist. Uute töökohtade loomisega suurendatakse ka Viru-Nigula valla maksubaasi.

Jõekääru kinnistuni viiva eratee omanikuks on OÜ Puico Grupp, kes on tee korrahoiuks teinud

märkimisväärseid kulutusi ja ei ole arvestanud selle intensiivsema kasutuselevõtuga avalikes või

teiste isikute erahuvides. Tee kasutamine intensiivistub kõikide alternatiivide, välja arvatud 0-

alternatiivi rakendumisel. OÜ Puico Grupp’i varale kahju tekitamise vältimiseks tasuks asjaosalistel

sõlmida kokkulepe teehoolduseks või makstakse erateeomanikule tee kasutamise eest mõistlikku

kompensatsiooni.

Kavandatav tegevus omab vallale ja elanikele pigem positiivset mõju.

7.14 Erinevate mõjude omavahelised seosed ja piiriülene keskkonnamõju

Viru-Nigula valla üldplaneeringuga on Kunda jõe läänekalda äärde planeeritud ulatuslik elamuala.

Elanike lisandumisel jõeäärsesse piirkonda võib jõe hõljumisisaldus suureneda oluliselt rohkem, kui

puhkekeskuse kasutamise tagajärjel. Jõekääru kinnistu detailplaneeringuga kavandatud arenduse

mõju jõele (läbi kaldaerosiooni jms) on, võrreldes potentsiaalse mõjuga perspektiivselt elualalt,

väike.

Detailplaneering pakub konkurentsi Viru-Nigula vallas asuvale peamisele majutus- ja

toitlustusettevõttele Lammasmäe Puhkekeskusele. Kuna muinaslinnuse tõttu võib piirkonda hakata

külastama senisest rohkem turiste, võib ka Lammasmäe Puhkekeskus kliente juurde saada. Lisaks on

koostööd tehes võimalik ettevõtetel korraldada suuremaid üritusi (majutades kahepeale rohkem

kliente). Kokkuvõtlikult võib öelda, et mõlemad ettevõtted võivad oma tegevusega seada üksteisele

teatud kitsendusi, aga ka aidata edendada üksteise külastatavust. Konkurentsi ei saa võtta kui

36

negatiivset mõju. Pigem saab konkurentsi vaadelda kui edasiviivat jõudu, mis paneb inimesi mõtlema

välja uusi teenuseid ja atraktsioone (antud juhul siis ürituste korraldamise ja majutuse valdkonnas).

37

8 Detailplaneeringu lahenduse alternatiivide võrdlus

8.1 Mõju inimese tervisele

Kõikide tegevusalternatiivide (1., 1.1 ja 2. alternatiiv) rakendumine soodustab ühtviisi inimeste

aktiivset liikumist ning puhkust vabas õhus.

Kuna kõikide tegevusalternatiivide puhul oleksid ehituse ressursimahud võrdsed, tekib iga

tegevusalternatiivi puhul sama palju müra. Nii ehitusest kui ka vabaõhuürituste läbiviimisest tingitud

müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, millel puudub oluliselt tervist kahjustav toime. Seega pole

tegemist olulise negatiivse mõjuga.

Kuna Kunda-Siberi küla tee on kruusatee, kus Jõekääru puhkekeskuse rajamisega liiklusintensiivsus

oluliselt kasvab, siis mõjutatakse ümberkaudseid alasid tolmuga. Kõikide tegevusalternatiivide

võrdsete mahtude tõttu tolmu mõju samane.

Detailplaneeringu elluviimisel ei avaldu olulist negatiivset mõju tervisele ühegi alternatiivi

ellurakendumisel. Detailplaneeringu mõju inimese tervisele on pigem positiivne.

8.2 Mõju sotsiaalsetele vajadustele

Seoses detailplaneeringu realiseerimisega suureneb turistidele huvipakkuvate asutuste hulk, laieneb

teenuste valik, mille tagajärjel suureneb ka Viru-Nigula valla turismipotentsiaal. Samuti pakub rajatav

puhke- ja õppekeskus uusi töökohti. Detailplaneeringu elluviimine avaldab võrdset positiivset mõju

sotsiaalsetele vajadustele kõikide tegevusalternatiivide ellurakendumisel.

Detailplaneeringu mõju sotsiaalsetele vajadustele on võrdselt positiivne kõikide alternatiivide

(välja arvatud 0-alternatiivi) puhul.

8.3 Mõju taimestikule

Ehituse käigus hävineb hoonestiku alla jääv looduslik taimkate, männinoorendik ning vanemad puud

säilitatakse haljastuspilti ilmestama. Hoonestusaladest väljajääv puistuvöönd säilitatakse ja

korrastatakse. Kaitsealuseid taimi antud alal ei kasva (taimkattest on antud ülevaade punktis 6.4),

seega oluline negatiivne mõju puudub. Kõikide tegevusalternatiivide mõju taimestikule on

põhimõtteliselt sama. 0-alternatiivi rakendumisel mõju taimestikule puudub.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei avaldata olulist negatiivset mõju taimestikule ühegi

alternatiivi rakendumisel.

8.4 Mõju loomastikule

Võimalus, kuidas avaldada negatiivset mõju jõele kui elupaigale või jõeelustikule, võiks olla

ehitustöödest tulenev ulatuslik jõe kaldaerosioon ja sellega kaasnev jõe setetekoormuse tõus.

Seetõttu on oluline, et ehituse ega edasise eluolu käigus ei rikutaks jõe kaldanõlvu. 1. alternatiivi

38

puhul paikneks muinaslinnus Kunda jõe hoiuala ehituskeeluvööndis, mis tähendaks seda, et linnus

hakkab paiknema jõele väga lähedal. 1.1 alternatiivi puhul paikneks linnus samuti

ehituskeeluvööndis, kuid jõest kaugemal ja nõlva peal. 2. alternatiivi puhul rajatakse linnus ja sinna

juurde kuuluvad abihooned ehituskeelualast väljapoole. On selge, et mida kaugemale jõest

igasugune tegevus toimub, seda väiksem on tõenäosus, et jõele avaldatakse negatiivset mõju.

Tõenäoliselt avaldavad ei avaldu ühegi alternatiivi ellurakendamisel jõe elukeskkonnale olulist

negatiivset mõju. 0-alternatiivi puhul mõju loomastikule puudub.

Detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata loomastikule olulist negatiivset mõju ühegi alternatiivi

korral.

8.5 Ehitustööde mõju

Ehitustööde käigus hävineb maa-alal taimestik, samuti häiritakse suurema müra korral läheduses

elavaid inimesi ja loomastikku. Mõju kaob peale ehitustööde lõppu, seega pole tegemist olulise

negatiivse mõjuga. 1., 1.1. ja 2. alternatiivi puhul on mõju sarnane, kuna ehitusmaht on iga

alternatiivi puhu võrdne. 0-alternatiivi korral puuduks ehitustööde mõju.

Ehitustööd avaldaksid jõele ja selle elustikule negatiivsemat mõju 1. ja 1.1. kui 2. alternatiivi puhul,

kuna viimase rakendumisel leiaks muinaslinnuse ja selle kompleksi ehitamine aset jõest tunduvalt

kaugemal.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei avaldata ehitustöödega olulist negatiivset mõju.

8.6 Mõju pinnasele ja pinnaveekogudele

1. alternatiivi realiseerumisel on tõenäosus jõe kaldanõlvade rikkumiseks suurem kui 1.1. ja 2.

alternatiivi puhul, kuna ehitustegevus toimuks antud juhul jõele lähemal. 1. alternatiivi puhul

paikneb kindlus osaliselt neeme peal ning jõe kaldast ligikaudu 12 m kaugusel. 1.1. alternatiivi puhul

paikneb linnus täies mahus nõlva peal ning jõest ligikaudu 20 m kaugusel. 2. alternatiivi

rakendumisel rajatakse linnus ehituskeeluvööndist väljapoole ehk jõest ligikaudu 50 m kaugusele.

On tõenäoline et 2. alternatiivi rakendumisel ei kahjustataks ehituse ning edaspidise elu käigus jõge

ega kallast nii palju kui seda tehtaks 1. ja 1.1. alternatiivi puhul. Samas, kui pidada ehitusel ja edasise

elu-olu käigus kõikidest ohutusnõuetest kalda ja jõe suhtes kinni, siis ei pruugi ka 1. ja 1.1 alternatiivi

puhul esineda olulist negatiivset mõju. 0-alternatiivi puhul mõju pinnasele ja pinnaveekogudele

puudub.

Oluline negatiivne mõju pinnasele ja pinnaveekogudele alternatiivide rakendumisel puudub.

8.7 Mõju põhjaveele

Reovee käitlemiseks rajatakse septikust, biopuhastist ja imbväljakust koosnev süsteem. Kõikide

tegevusalternatiivide puhul on mõjud samad, kuna külastajate arv on iga alternatiivi rakendumisel

sarnane. Korraliku puhastussüsteemi rajamise korral ei avalda heitvee immutamine põhjaveele

negatiivset mõju. Kõikide alternatiivide mõju on samane.

39

Detailplaneeringu elluviimine ei avalda põhjaveele olulist negatiivset mõju ühegi alternatiivi

korral.

8.8 Mõju õhukvaliteedile

Detailplaneeringuga kaasnevad negatiivsed mõjud on alternatiivide 1, 1.1 ja 2 korral sarnaselt

väheolulised ning 0-alternatiivi puhul puuduksid.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei avaldata olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile ühegi

alternatiivi rakendumisel.

8.9 Jäätmete teke ja kaasnevad mõjud

1., 1.1 ja 2. alternatiivi puhul oleks jäätmete teke ning kaasnevad mõjud sarnased. 0– alternatiivi

puhul mõjud puuduksid.

Jäätmete tekke ja kaasnevate mõjudega ei avaldata ühegi alternatiivi korral olulist negatiivset

mõju.

8.10 Mõju kultuuripärandile

Detailplaneeringu erinevate alternatiivide realiseerimine ei mõjuta muinsuskaitseobjekte, kuna

kinnistule ega selle vahtusse lähedusse ei jää muinsuskaitseobjekte ega arhitektuurimälestisi.

Muinaslinnuse näol rajatav Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustav objekt omab antud piirkonnale

positiivset mõju. Enam positiivset mõju avaldaksid 1.1. ja 1. alternatiiv, mille kohaselt paikneb linnus

ajalooliselt tõepärasemalt ning mõnevõrra vähem 2. alternatiiv. 0-alternatiivi puhul positiivne mõju

ei avaldu.

Kõige positiivsemat mõju kultuuripärandile avaldatakse 1. ja 1.1. alternatiivide rakendumisel. 0-

alternatiivi korral jääks positiivne mõju olemata.

8.11 Mõju maastiku ilmele

Ajaloolise tõepära saavutamise huvides tunduvad alternatiivid 1 ja 1.1 sobivat igati muistse linnuse

rekonstruktsiooni ehitamiseks. 2. alternatiiv pole ajalooliselt niivõrd tõepärane kui 1. ning 1.1.

alternatiiv. Mõju maastikuilmele on väga subjektiivne, mistõttu ei ole alust tõsta esile ühtegi

tegevusalternatiivi. 0-alternatiivi korral puuduks mõju maastiku ilmele täielikult, maastik jääks

puutumata. Antropoloogilisest vaatepunktist lähtudes omavad kõik alternatiivid peale 0-alternatiivi

positiivset mõju, kuna heakorrastatud ala koos korraliku hoonestusega võib näida inimesele

väärtuslikum kui hetkeseisus võsastunud kinnistu.

Kavandatava tegevusega avaldatakse maastiku ilmele pigem positiivset mõju – kõige enam 1. ja

1.1. alternatiivi korral.

40

8.12 Majanduslik mõju arendajale

Võimalik, et 1.1. ja 1. alternatiivid pakuks turistidele oma tõepärasema ajaloolise väärtusega enam

huvi kui suudaks pakkuda 2. alternatiiv. Mida rohkem tuleb muinaslinnusega tutvuma turiste

(külastavad üritusi, kasutavad arendaja poolt pakutavaid ööbimisvõimalusi), seda kasulikum on see

arendajale. Seega, 1.1. ja 1. alternatiivide rakendumisel oleks arendajale kõige positiivsem mõju. 0-

alternatiivi rakendumine avaldaks arendajale pigem negatiivset mõju, kuna arendaja on oma

eesmärgi saavutamiseks teinud märkimisväärseid investeeringuid.

Kõikide alternatiivide rakendumine, välja arvatud 0-alternatiiv, avaldaksid arendajale positiivset

majanduslikku mõju.

8.13 Majanduslik mõju vallale ja elanikele

Kõik tegevusalternatiivid (1.1., 1. ja 2. alternatiiv) avaldaksid vallale sarnast positiivset majanduslikku

mõju. 0-alternatiivi rakendumisel jääb vallale positiivne majanduslik mõju avaldumata.

1. alternatiivi realiseerumise korral kasutatakse Jõekääru kinnistule jõudmiseks OÜ Puico Grupp’ile

kuuluvat erateed märkimisväärselt pikemal lõigul kui 1.1. ja 2. alternatiivi rakendumisel. Kuigi eratee

omanik on väljendanud tee kasutamiseks andmise osas vastumeelsust, eeldame, et on võimalik

jõuda kokkuleppele, mille alusel tee kasutamisest tekkivad kahjud hüvitatakse. Siiski, võimalike

vastuolude vähendamiseks peame mõistlikuks, et erateed kasutataks võimalikult väikses mahus. 0-

alternatiivi realiseerumisel jääb võimalik tulu vallal ning kohalikel elanikel saamata.

Kavandatava tegevuse elluviimine avaldab vallale positiivset majanduslikku mõju kõikide

tegevusalternatiivide puhul ning olulist negatiivset mõju elanikele ei avaldata ühegi alternatiivi

puhul.

8.14 Erinevate mõjude omavahelised seosed

Võimalik kaldaerosioon (mõjutab jõe heljumi ja/või orgaanika sisaldust), mis on tingitud kinnistu jõe

vastaskaldale mitme kilomeetri ulatuses üldplaneeringuga ettenähtud elamualast, on jõe

elukeskkonnale tunduvalt suurema mõjuga kui mistahes alternatiivi rakendamine Jõekääru kinnistul.

Võimalikku koosmõju arvestades ei ole põhjust ühtegi väljapakutud alternatiivi teistele eelistada.

Arvestades piirkonnas planeeritud tegevuste koguhulgaga, on Jõekääru kinnistul puhkekompleksi

rajamise mõjud väikese kaaluga.

41

9 Parim alternatiivse arengustsenaarium määratlemine

On mõistetav, et kõik keskkonnaelemendid ei oma reaalelus võrdset kaalu ehk erinevad mõjud on

erineva olulisusega. Näiteks peetakse antud projekti puhul potentsiaalseid ehitustööde mõjusid

tunduvalt olulisemaks kui mõjusid õhukvaliteedile. Seepärast kaasatakse hindamismaatriksisse

kriteeriumi kaal, mis aitab olulisemaid tegureid eristada vähemolulistest ning seeläbi muuta

hindamismaatriksis esitatud hindamistulemusi sarnasemateks reaalselt looduses toimuvate

protsessidega. Kriteeriumite kaalude leidmiseks kasutatakse paaritivõrdluse metoodikat, mida on

kirjeldatud peatükis 4.

Tabel 4. Kriteeriumite kaalude leidmine paaritivõrdluse meetodil

Kriteerium Σ %

Mõju inimese tervisele 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5 1 1 1 0,5 1 1 9,5 12

Sotsiaalne mõju 0 1 0 1 0 0,5 1 1 0,5 0,5 1 0,5 7,0 9

Mõju taimestikule 0,5 0 0 0,5 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 3,5 4

Mõju loomastikule 0,5 1 1 1 0,5 0,5 1 1 0,5 1 1 1 10,0 13

Ehitustööde mõju 0 0 0,5 0 0 0 1 1 0,5 0,5 1 0 4,5 6

Mõju pinnasele ja pinnaveekogudele 0,5 1 1 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 1 10,5 13

Mõju põhjaveele 0,5 0,5 1 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 1 10,0 13

Mõju õhukvaliteedile 0 0 0,5 0 0 0 0 0,5 0,5 0 1 0,5 3,0 4

Jäätmete teke ja kaasnevad mõjud 0 0 0,5 0 0 0 0 0,5 0 0 0 0 1,0 1

Mõju kultuuripärandile 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0 0,5 1 0,5 1 0,5 5,5 7

Mõju maastikuilmele 0,5 0,5 0,5 0 0,5 0 0 1 1 0,5 1 0,5 6,0 8

Majanduslik mõju (arendajale) 0 0 0,5 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1,5 2

Majanduslik mõju (vallale ja elanikele) 0 0,5 1 0 1 0 0 0,5 1 0,5 0,5 1 6,0 8

78,0 100

Et selgitada välja parim alternatiiv, tuleb Tabel 4 toodud kriteeriumite alusel hinnata kõiki

väljapakutud alternatiive. Selge ning läbipaistva võrdlusmomendi saavutamiseks omistatakse

kõikidele alternatiividele iga kriteeriumi alusel numbriline hinne (vt. Tabel 5). Hindepunktide

omistamise aluseks on peatükis 4 toodud informatsioon. Hinded kaalutakse Tabel 4 toodud kaalude

alusel, misjärel leitakse lõplik alternatiivide paremusjärjestus (vt Tabel 6 ). Tabelites 6 ja 7 on toodud

eraldi tulpades iga alternatiivi realiseerumise otsesed ja kaudsed mõjud.

42

Tabel 5. Alternatiivide võrdlus (kaalumata hinded)

Kriteerium Kaal

Hinnang

0-alternatiiv 1. alternatiiv 1.1 alternatiiv 2. alternatiiv

O. mõjud K.

mõjud O.

mõjud K.

mõjud O.

mõjud K.

mõjud O.

mõjud K.

mõjud

Mõju inimese tervisele 12 0 0 1 0 1 0 1 0

Sotsiaalne mõju 9 0 0 2 0 2 0 2 0

Mõju taimestikule 4 0 0 -1 0 -1 0 -1 0

Mõju loomastikule 13 0 0 -1 0 -1 0 -1 0

Ehitustööde mõju 6 0 0 -1 0 -1 0 -1 0

Mõju pinnasele ja pinna veekogudele

13 0 0 -2 0 -1 0 -1 0

Mõju põhjaveele 13 0 0 0 0 0 0 0 0

Mõju õhukvaliteedile 4 0 0 -1 0 -1 0 -1 0

Jäätmete teke ja kaasnevad

keskkonnamõjud 1 0 0 -1 0 -1 0 -1 0

Mõju kultuuripärandile 7 0 0 2 0 2 0 1 0

Mõju maastiku ilmele 8 0 -1 2 0 2 0 2 0

Majanduslik mõju (arendajale) 2 -1 0 2 0 2 0 1 0

Majanduslik mõju (elanikele ja

vallale) 8 0 0 2 0 2 0 2 0

Tabel 6. Alternatiivide võrdlus (kaalutud hinded)

Kriteerium Kaal

Hinnang

0-alternatiiv 1. alternatiiv 1.1 alternatiiv 2. alternatiiv

O. mõjud

K. mõjud

O. mõjud

K. mõjud

O. mõjud

K. mõjud

O. mõjud

K. mõjud

Mõju inimese tervisele 12 0 0 12 0 12 0 12 0

Sotsiaalne mõju 9 0 0 18 0 18 0 18 0

Mõju taimestikule 4 0 0 -4 0 -4 0 -4 0

Mõju loomastikule 13 0 0 -13 0 -13 0 -13 0

Ehitustööde mõju 6 0 0 -6 0 -6 0 -6 0

Mõju pinnasele ja pinna

veekogudele 13 0 0 -26 0 -13 0 -13 0

Mõju põhjaveele 13 0 0 0 0 0 0 0 0

Mõju õhukvaliteedile 4 0 0 -4 0 -4 0 -4 0

Jäätmete teke ja kaasnevad keskkonnamõjud

1 0 0 -1 0 -1 0 -1 0

Mõju kultuuripärandile 7 0 0 14 0 14 0 7 0

Mõju maastiku ilmele 8 0 -8 16 0 16 0 16 0

Majanduslik mõju (arendajale) 2 -2 0 4 0 4 0 2 0

Majanduslik mõju (elanikele ja

vallale) 8 0 0 16 0 16 0 16 0

Vahesumma 100 -2 -8 26 0 39 0 30 0

Kokku 100 -10 26 39 30

43

Parimaks lahenduseks osutus 1.1 alternatiiv, mille realiseerumisel rajatakse Jõekääru kinnistule

muinaslinnus täies ulatuses nõlva peale. Kuigi kõikide tegevusalternatiivide mõjud on väga sarnased,

osutus 1.1 alternatiiv parimaks eelkõige, kuna tema võimalik mõju Kunda jõele on väiksem, kui 1.

alternatiivi puhul ning samas on linnus ajaloolisi traditsioone arvestades sobilikuma koha peal, kui 2.

alternatiivi puhul. Tõsi küll, erinevused on väikesed.

-10

26

3930

Alternatiivide võrdlus

0-alternatiiv 1. alternatiiv 1.1 alternatiiv 2. alternatiiv

Joonis 8. Alternatiivide järjestus

44

10 Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud

meetmed

Tabel 7 - Leevendusmeetmed

Mõju Vältimis- või leevendamismeede

Kunda jõe kallaste varisemine Kallaste varisemise ohu vähendamiseks tuleks puhkekeskuse hoonete läheduses rajada jõe kaldale piirded (kooskõlastatult üleüldise välisilmega), et takistada külastajatele juurdepääs jõkke.

Rohevõrgustiku toimimine Kinnistule ei ole soovitatav rajada aedu, et vajadusel saaksid loomad maaüksust hõlpsasti läbida.

Tolmu tekke suurenemine Kunda-Siberi küla tee lõigul liikluse intensiivistumise korral

Paigaldada Kunda-Siberi küla teele kiirusepiirang 40 km/h. Juhul kui kiirusepiirang ei taga vastuvõetavaid tingimusi, tuleks kaaluda tee lõiguti killustikuga või must-kattega katmist.

Mõju põhjaveele Lisaks detailplaneeringuga ettenähtud septikule ja imbväljakule tuleb reovesi enne immutamist ka bioloogiliselt puhastada (juhul, kui immutatakse rohkem kui 5 m3 päevas) (vt. www.fixtec.ee, www.mahutid.ee).

Müra mõju Kehtestada reeglid, mille kohaselt ei tohiks puhkekeskuses viia läbi mürarikkaid toiminguid (kontserdid jms) rohkem kui viiel päeval kuus ning seejuures piirata müra tekitamise kestus kellaajaliselt (nt. erandkorras kuni 02.00 öösel ning muul ajal kuni 23.00).

Käimisradade puudumisel tekitatakse kinnistule käimisjälgi ja/või muudetakse pinnas mudaseks.

Peamised liikumisteed (teed, rajad, platsid) tuleks tähistada ja katta näiteks puukoortega, multšiga vms loodusliku materjaliga mis sobitub muinaslinnuse kompleksi juurde.

45

11 Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju

seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid

Planeeringu realiseerimisel on vajalik puurkaevu ja reoveepuhasti seire vastavalt sellekohasele

regulatsioonile.

Kuna puhkekompleksi ja külalistemaja puurkaevu vett kasutatakse ka külastajate joogiveena, peab

see vastama joogivee kvaliteedinõuetele (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. Juuli 2001. a. määrus nr 82). Puurkaevu kasutusele võtmisel

tuleb kaevu veele teha nimetatud määruse kohane analüüs. Ka edaspidi peab joogivee käitleja

(ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille

tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele, kes oma tegevuses peavad

kasutama joogivett tasu eest või tasuta) tagama joogivee vastavuse nimetatud määruses toodud

kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja

järelevalveametnikule (Tervisekaitseinspektsioonile) viimase nõudmisel.

Kontroll detailplaneeringu elluviimise ja KSH-s pakutud leevendavate meetmete üle toimub läbi

ehitusprojektide, -lubade ja –järelevalve kohaliku omavalitsuse poolt.

Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, siis täiendavad

seiremeetmed ei ole vajalikud.

46

12 Ülevaade detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH

korraldamise ja avalikkuse kaasamise kohta

Programm

Jõekääru maaüksuse detailplaneeringu KSH algatati 5.04.2007 Viru-Nigula Vallavalikogu otsusega nr

14. Otsusest teavitati ajalehes Virumaa Teataja 11.04.2007 numbris ja 10.04.2007 väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

21.05.2007 küsiti KSH programmi kohta punktis 8 nimetatud pädevate asutuste seisukohti.

Seisukohtade esitamiseks oli aega 30 päeva. Laekunud seisukohad ja nendega arvestamine on

toodud lisas 1. KSH programmi avalikustamine toimus 04.09-2007 kuni 23.09.2007. Avalikustamisest

teavitati väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.09.2007, ajalehes Virumaa Teataja 05.09.2007

numbris ja lihtkirja teel RMK-d, Puico Grupp OÜ-d, Lääne-Viru Maavalitsust, Riiklikku

Looduskaitsekeskust, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Muinsuskaitseametit, Lääne-Virumaa

Keskkonnateenistust ja naabrit Ants Vallaste. Teavitamist tõestavad dokumendid on toodul lisa 7.

Avalikustamise käigus kirjalikke ettepanekuid ei laekunud. Avalik arutelu toimus 24.09.2007 Viru-

Nigula Vallavalitsuses. Arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on toodud lisas 8. Arutelu käigus leidis

Meelis Parijõgi, et kuna Kunda Külaseltsi ei ole kirja teel teavitatud, siis tuleks ettepanekute tegemise

aega pikendada. Lepiti kokku, et soovijatel on võimalik teha kirjalikke ettepanekuid ühe nädala

jooksul ehk siis hiljemalt 01.10.2007. Nimetatud ajajooksul laekusid ettepanekud MTÜ-st Kunda

Külaselts, OÜ-st Puico Gropp ja OÜ-st Lammasmäe Puhkekeskus, keda kõik esindas Meelis Parijõgi.

Ettepaneku tegijatele vastati kirjalikult, vastuskirjad on toodud lisas 5.

Aruanne

Lisatakse peale aruande avalikustamist.

47

13 Ülevaade raskustest keskkonnamõju strateegilise hindamise

käigus

Olulisi takistusi KSH läbiviimisel ei tekkinud.

48

Kasutatud kirjandus

1. Maa-ameti kaardirakendus

2. Creel, S., Fox, J.E., Hardy, A., Sands, J., Garrott, B. and Peterson, R.O. Snowmobile Activity

and Glucocorticoid Stress Responses in Wolves and Elk. Conservation Biology. 2002. No 3. .

[http://www.montana.edu/wwwbi/staff/creel/snomoGC.pdf]

3. EMHI

4. Viru-Nigula valla arengukava 2007-2013. Viru-Nigula Vallavolikogu.

[http://www.viru-nigula.ee/failid/Arengukava_vastuv_tmine__1_.pdf]

5. Viru-Nigula valla üldplaneering. 2005. AS Entec.

[http://www.viru-nigula.ee/failid/Seletuskiri.pdf]

49

Lisad

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos lisadega

2. Arheoloogi Ain Mäesalu ekspertarvamus

3. Geoloogi Kalle Suuroja ekspertarvamus

4. Hüdrobioloog-ihtüoloog Rein Järvekülg ekspertarvamus

5. Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning selgitus nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta (lisatakse peale avalikku arutelu)

6. KSH aruande avalikustamise teate ajalehes, väljaandes ametlikud teadaanded ja kirjad menetlusosalistele (lisatakse peale avalikku arutelu)

7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri (lisatakse peale avalikku arutelu)