Katastriüksuste piirid,

piiriprobleemid ja

lahendusvariandid piirivaidlusküsimustes

Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna juhataja Francsisek Staškevitš

Põlva 29.05.2013

Põlva 29.05.2013

Sissejuhatus

• Maareform on kestnud juba 20 aastat. Esimesed katastriüksused

registreeriti 1992. a detsembris.

• 30.04.2013 seisuga on maakatastris registreeritud 90,0 % Eesti

pindalast.

• 05.04.2013 seisuga oli maakatastris registreeritud 628476

katastriüksust, sh Põlvamaal 27603 katastriüksust

• Selleks, et paremini mõista piiride ja piiriprobleemide tekkimise põhjusi,

on hea teada maareformi ajalugu:

– maakatastri areng

– erinevad katastriüksuste moodustamise viisid

Põlva 29.05.2013

Maakatastri areng

• Maareformi algusest 1992. a lõpp kuni 1998 a. lõpp peeti katastrikaarti

majandite alusplaanidel ja metskondade planšettidel.

• 1998. a lõpul võeti kasutusele Maaregister (versioon 2.1). Katastrikaarti

hakati pidama arvutis (MicroStation). Varasemad katastriüksuste

dokumendid skaneeriti ja digitaliseeriti. Laienesid toimingute teostamise

võimalused.

• 2001. a valmis Maaregistri versioon 3.0 ja kasutuselevõetud Geomedia

tarkvara ja edasiarendusi/täiendusi kasutatakse tänaseni. Varasemad

katastriüksuste ruumiandmed kanti MicroStationist Geomediasse.

• Käesoleval ajal on töös uue maakatastriseaduse ja uue katastri

infosüsteemi loomine.

• 15.01.2013 seisuga on maakorraldustööde tegevuslitsentsi (MA-k)

omanikke 418. Kokku on väljastatud 598 litsentsi.

Katastriüksuste moodustamise viisid

• Mõõdistamisega

– Aerofotogeodeetiline mõõdistamine

– Suvalises koordinaatide süsteemis mõõdistamine

– Kohalikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

– Riiklikus (L-EST) koordinaatide süsteemis mõõdistamine

• Plaani- või kaardimaterjali alusel

Põlva 29.05.2013

Põlva 29.05.2013

Aerofotogeodeetiline mõõdistamine

• Lubatud mõõdistusviis hajaasustusega aladel maareformi algusest kuni Vabariigi Valitsuse määruse “Katastrimõõdistamise kord” kehtestamiseni 5. jaanuar 1999.

• Mõõdistatud on ainult piirilõikude joonepikkused 1 m täpsusega, piiripunktide koordinaadid ja sisenurgad on mõõtmata.

• Piiripunktide kandmiseks aerofotoplaanile mõõdeti piiripunktidele sidemed aerofotol olevatest ja maastikul tunnetatavatest looduslikest või tehislikest situatsioonielementidest. Kui piir määrati esmalt aerofotoplaanil, siis märgiti piiripunktid maastikule samuti aerofotoplaanilt mõõdetud piiripunktide sidemete järgi.

• Pindalad on määratud aluskaardilt planimeetriga või palletiga ja on ligilähedased.

Põlva 29.05.2013

Põlva 29.05.2013

Suvalises koordinaatide süsteemis mõõdistamine

• Rajatakse vabas süsteemis geodeetiline mõõdistamisvõrk, mis

orienteeritakse asimuudi järgi.

• Mõõdistatud on katastriüksuse sisenurgad ja joonepikkused.

• Katastriüksus on aluskaartidega seotud situatsioonielemente

arvestades.

• Tagatud on katastriüksuse kuju ja täpne pindala.

• Kuna katastriüksuse piiripunktid ei ole seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga, võib katastriüksuse asukoht katastrikaardil olla ebatäpne.

Põlva 29.05.2013

Kohalikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

• Katastriüksuse piiripunktide koordinaadid on mõõdetud kohalikus

koordinaatide süsteemis.

• Katastrikaardile kandmiseks on kohaliku süsteemi koordinaadid

teisendatud L-EST koordinaatide süsteemi.

• Kohalike võrkude ülemõõtmisel L-EST süsteemis on sageli selgunud, et nende nõukogudeaegsetes andmetes olid kohati kuni meetritesse ulatuvad vead.

• Katastriüksuste asukoht katastrikaardil võib olla ebatäpne, tingituna

kohalike võrkude ebatäpsusest ja/või koordinaatide teisendamisest

tulenevatest vigadest.

Põlva 29.05.2013

Riiklikus koordinaatide süsteemis mõõdistamine

• L-EST97 – tasapinnaliste ristkoordinaatide (x, y) süsteem – kehtib

alates juunist 2008 Geodeetilise süsteemi kehtestamisega.

• Tänasel päeval katastrimõõdistamisel ainus lubatav mõõdistamisviis.

• Piiripunktid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga. Piiripunkti

koordinaatide määramise täpsus geodeetilise põhivõrgu punkti

suhtes peab olema tiheasustusega aladel +/- 10 cm ja hajaasustusega aladel +/- 70 cm (KTKKK § 10 lg 1).

• Katastriüksuste asukoht on eeldatavasti kõige täpsemini määratud.

Põlva 29.05.2013

Põlva 29.05.2013

Plaani- või kaardimaterjali alusel moodustamine

• Reguleerivad maakatastriseaduse § 20 lg 5 ja 51 ning Vabariigi Valitsuse 29.04.1997. a määrus nr 88 “Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord”.

• KOV määrab plaanil või kaardil maaüksuse piirid ja pindala ning tema volitatud esindaja näitab maa taotlejale plaanil või kaardil kätte katastriüksuste piirid ning seaduses sätestatud juhtudel koostab piiriprotokolli. Katastriüksuse moodustamist taotlenud isikult võetakse kirjalik nõusolek plaanil määratud piiride ja pindalaga.

• Piiride määramise täpsuseks on hajaasustusega aladel kuni 2 mm kaardil vastavalt kaardi mõõtkavale. Kui katastriüksus on moodustatud M 1:10000 kaardil, siis piiripunkti tähistamine maastikul on võimalik kuni 20 m täpsusega.

• Piiriprotokoll koostatakse juhul, kui keegi piiride kättenäitamisele ilmunud isikutest seda nõuab või kui piiriprotokolli koostamine on kohustuslik maakatastriseaduse § 20 lg 51 alusel. Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri, piirimärke ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide suhtes.

• Üldjuhul kõige ebatäpsem katastriüksuse moodustamise viis. Plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse pindala on ligilähedane.

Põlva 29.05.2013

Katastriüksuse moodustamist reguleerivad

peamised õigusaktid

• Maakatastriseadus (MaaKatS)

• Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrus nr 264

“Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise

kord” (KTKKK)

• Vabariigi Valitsuse 29.04.1997. a määrus nr 88 “Plaani- või

kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord”

• Asjaõigusseadus (AÕS)

• Maakorraldusseadus (MaaKS)

• Planeerimisseadus (PlanS)

Põlva 29.05.2013

Põlva 29.05.2013

Katastrimõõdistamise eeltööd

• Asendiplaan

Katastriüksuse moodustamiseks koostab KOV-i volitatud esindaja või

viimase volitusel maamõõtja, maaüksuse asendiplaani, kust peab olema

võimalik üheselt tuvastada maaüksuse asukohta ja piiride kulgemist

(KTKKK § 3).

• Lähteülesanne

Maaüksuse piiride määramiseks ja tähistamiseks maastikul ning piiride

ja situatsiooni mõõdistamiseks väljastatakse maamõõtjale

lähteülesanne. Lähteülesande väljastab katastripidaja või tema poolt

volitatud isik (KTKKK § 4).

Põlva 29.05.2013

Maaüksuse piiride määramine

• Enne maaüksuse piiride tähistamist ja mõõtmist teeb maamõõtja maastikul kindlaks halduspiiride asukoha, kitsendust põhjustavate objektide olemasolu, samuti nii maaüksuse kui ka piirnevate katastriüksuste piiripunktide asukohad (KTKKK § 5 lg 1).

• Kui maaüksuse piirideks on looduslikud või tehislikud maastikuobjektid, siis määratakse maaüksuse piir järgmiselt:

– merel - üldjuhul katastri aluskaardil olevale rannajoonele

– vähemalt 3 meetri laiusel vooluveekogul, välja arvatud riigi- ja munitsipaalomandis olevatel veekogudel - veekogu telgjoonele

– teel - teemaa servale (KTKKK § 5 lg 2).

Põlva 29.05.2013

Piirisihtide rajamine

• Puittaimestikuga kaetud alal rajatakse maamõõtja juhendamisel kuni 2 m laiused piirisihid juhul, kui seda tingivad maaüksuse piiride tähistamise või mõõdistamise vajadused. Piirisihtide rajamise korraldab maaomanik või muu õigustatud isik (KTKKK § 6 lg 1).

• Piirisihte ei rajata parkides, haljasaladel, istandikes, hoiumetsades ja kuni 20 m kaugusel valitsevatele tuultele avatud metsaservadest (KTKKK § 6 lg 2).

• Piirisihtide rajamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määrusega nr 106 kinnitatud “Õigusvastaselt võõrandatud maal hooldusraie tegemise ja piirisihtide raiumise korra” nõudeid (KTKKK § 6 lg 3). Maa tagastamise ja erastamise õigustatud subjekt võib raiuda piirisihte ja teha hooldusraiet tasuta kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel. Piirisihil raiutakse kaht naaberpiiripunkti ühendav sirge (visiir) puudest ja põõsastest lahti kuni 2 meetri laiuselt. Kui piirinaaber ei soovi piirisihi raiumist, võib piirisihi raiuda ühe maataotleja maale. Kui piir kulgeb mööda kõverjoonelist looduslikku joonkontuuri (jõgi, oja jm.), siis piirisihti lahti ei raiuta.

• Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis (AÕS §150).

• Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades (AÕS § 149 lg 4).

Piirisiht

Põlva 29.05.2013

Põlva 29.05.2013

Piiride tähistamine maastikul

• Maaüksuse piirid maastikul tähistab maamõõtja asendiplaani või mõne

muu piiride määramist sätestava dokumendi ning olemasolevate katastriüksuste plaanide ja piiriprotokollide alusel (KTKKK § 7 lg 1).

• Piiride tähistamisel tuleb maamõõtjal kindlaks teha varem paigaldatud

piirimärkide olukord. Kui piirimärgid on kahjustatud või hävinenud, peab

maamõõtja tähitud kirjaga informeerima katastriüksuse omanikku.

Vajadusel tuleb kooskõlastatult asjasse puutuvate maaomanikega

piirimärgid taastada. Piirimärkide taastamise aluseks on piiriprotokoll,

katastriüksuse plaan ja varasematel mõõdistamistel saadud andmed. Piiri taastamisel juhindutakse AÕS §-des 128 ja 129 ning MaaKS §-s 15

sätestatust (KTKKK § 7 lg 2).

• Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride

looduses tähistamine, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri

taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel (MaaKatS § 20 lg 14).

Põlva 29.05.2013

Nõuded piirimärgile

• Maaüksuse piiripunktide tähistamiseks maastikul kasutatavaks

piirimärgiks peab olema

• raudkivi kaaluga vähemalt 80 kg, millesse on raiutud vähemalt 5 mm sügavune

auk läbimõõduga 12 mm

• metalltoru, puit- või betoonpost, mis on varustatud väljatõmbamist takistava

ankru või tõkkega

• asfaldinael või spetsiaalne seinamärk

• ehitise nurk või tsenter

• hajaasustusega aladel võib maaomanik või muu õigustatud isik, seal kus see on

võimalik, ümbritseda maastikule paigaldatud piirimärgi 2-meetrise läbimõõduga

kupitsaga.

(KTKKK § 8)

Tähistatud metalltoru kupitsaga

Põlva 29.05.2013

Vana ristikivi

Põlva 29.05.2013

Topeltpiirimärgid

Põlva 29.05.2013

Põlva 29.05.2013

Piirimärgi paigaldamine

• Piiripunktide tähistamisel maastikul paigaldab piirimärgid maamõõtja.

• Piirimärgid paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks

üheselt arusaadav nii maaomanikule kui ka piirinaabritele.

• Piirimärgid paigaldatakse piiri käänupunktidesse ja maastikuobjektidel

kulgevate piirilõikude alg- ja lõpp-punktidesse või siis maaüksuse piirile

nii, et tähistamata jääva piiripunkti asukoht jääb eelmise või järgmise

piirilõigu geomeetrilisele pikendusele.

• Piirimärgi võib maaomaniku või muu õigustatud isiku kirjalikul taotlusel

asetada maa alla või jätta paigaldamata. Juhtudel, kui piirimärke ei

paigaldata, seotakse vastava piiripunkti asukoht vähemalt kolme

maastikul asuva loodusliku või tehisliku püsiobjektiga. Sidemed

esitatakse maamõõtja poolt koostataval sidemete skeemil.

(KTKKK § 9)

Põlva 29.05.2013

Piirimärkide taastamine

• Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2).

• Piirimärkide taastamine toimub maaomaniku tahtel ja seda finantseerib

maaomanik kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

• Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade

piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades (AÕS § 128 lg 3).

• Piirimärkide taastamise aluseks on piiriprotokoll, katastriüksuse plaan ja

varasematel mõõdistamistel saadud andmed. Piiride ja piirimärkide taastamisel juhindutakse AÕS § 128 ja 129 ning MaaKS § 15 sätestatust (KTKKK § 7 lg 2).

• Seadus ei reguleeri piirimärgi taastamise kohta esitatava dokumentatsiooni koostamist. Soovitame piirimärgi taastamisel juhinduda KTKKK § 7 lõikest 2,

lisaks koostada piirimärgi taastamise kohta protokoll ja esitada see Maa-ametile.

Põlva 29.05.2013

Piiriprobleemide tekkimise põhjused

• Maamõõtja ei ole arvestanud piirneva varem moodustatud

katastriüksuse piiriandmetega ja/või piirimärkidega maastikul.

• Samaaegselt erinevate maamõõtjate poolt teostatud

naaberkatastriüksuste mõõdistamised.

• Maamõõtja poolt tehtud mõõdistusvead.

• Maaomanike vähene huvi piirimärkide paigaldamisel ja säilitamisel ning

sellest tingitud valesti taastatud piirimärgid.

• Piirimärkide hävitamine või asukoha muutmine maaomanike või

piirinaabrite poolt.

• Erinevatest mõõdistussüsteemidest tingitud vastuolulised piiriandmed.

• Maaomanike teadmised piiridest maastikul erinevad katastriüksuse

plaanil kujutatud piiridest.

Põlva 29.05.2013

Põlva 29.05.2013

Piiriprobleemide lahendused

• Piirimärkide rikkumine, hävitamine ja omavoliline teisaldamine on

karistusseadustikust (KarS § 371) tulenev väärteoasi, mida menetletakse teo

toimepanemise koha järgi. Praktikas ei anna menetlused tulemusi, kuna

enamasti ei ole võimalik piirimärgi hävitajat välja selgitada.

• Kui tekib kahtlus või selgub, et maastikul olevad piirimärgid ei vasta

katastriüksuse plaanil esitatud piiriandmetele või on naaberkatastriüksuste

piirandmed vastuolulised, on võimalik pöörduda kontrollmõõdistamise

teostamiseks litsentseeritud maamõõtja või Maa-ameti poole.

• Omanike kokkulepe ja uus katastrimõõdistamine.

• Piiride kindlaksmääramise toimingu läbiviimine. Tuleb pöörduda kohaliku

omavalitsuse ja maamõõtja poole (MaaKS § 3, § 4 ja § 15).

Põlva 29.05.2013

Maa-ameti roll piiriprobleemide lahendamisel

• Maa-amet

– ei lahenda piirivaidlusi.

– teostab kontrollmõõdistamistega analüüsi, mille käigus võrreldakse

maastikul olemasoleva situatsiooni vastavust katastriüksuste

algdokumentidele ja piiripunktide mõõdistamise täpsust geodeetilise

põhivõrgu suhtes.

– teeb ettepanekuid maakorraldustoimingute läbiviimiseks, kui teostatud

kontrollmõõdistamiste tulemusel selgub, et maastikul olevad piirimärgid,

looduses olev situatsioon ja/või katastriüksuste algdokumendid on

vastuolulised ning kinnisasjade omanikel võivad olla erinevad teadmised

piiride kulgemisest.

– vajadusel ja võimalusel esitab maamõõtjatele kirjalikult katastriüksuse

andmete kontrollimise nõudeid või selgitustaotlusi.

– vajadusel osaleb erapooletu eksperdina piiride kindlaksmääramise

toimingutes.

Põlva 29.05.2013

Piiride kindlaksmääramine

• Maaomanikud võivad piiriprobleemi ilmnemisel ise piiride kulgemise kokku leppida. Kokkuleppe kinnituseks tuleb katastripidajale koos uute mõõdistusandmetega esitada kirjalikult vormistatud kokkulepe ja selgitav joonis, mis on kõigi asjaosaliste poolt allkirjadega kinnitatud. Kirjalikult vormistatud kokkulepe on maastikul piiride tähistamise ja uue mõõdistamise aluseks.

• Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb algatada maakorraldustoiming piiride kindlaksmääramiseks, mille läbiviimiseks tuleb pöörduda KOV-i ja maamõõtja poole.

• Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 3 lg 1 kohaselt kuulub maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil KOV-i pädevusse.

• MaaKS § 4 lõike 1 kohaselt on maakorralduse läbiviija vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik.

• MaaKS § 15 alusel teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku taotlusel.

Põlva 29.05.2013

• Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel (MaaKS § 15 lg 1).

• AÕS § 129 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.

• Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa (AÕS § 129 lg 2).

• MaaKS § 10 lõikest 5 tulenevalt määrab maakorralduse läbiviija (vastavat litsentsi omav isik) kinnisasjade vahelised piirid looduses ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku.

• Katastriüksuse toimikute koostamiseks taastab/paigaldab maamõõtja piirimärgid piiride kindlaksmääramise käigus kokkulepitud asukohtadesse.

Põlva 29.05.2013

• Piiride kindlaksmääramise tulemuste kohta esitab maamõõtja või KOV katastripidajale ülevaate, mis tulemuseni piiride kindlaksmääramisel jõuti, kirjeldatakse kokkulepitud piiride asukohti ning lisatakse koostatud maakorralduskava või maaomanike vaheline kokkulepe.

• Kui piiride kindlaksmääramise käigus sõlmitud kokkuleppega kaasneb piiride muutumine, tuleb vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 13 lõikele 4 katastripidajale esitada omaniku ja puudutatud isiku(te) nõusolek andmete parandamiseks kinnistusregistris. Omaniku ja puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.

• Piiri kindlaksmääramise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtuotsusest või tehingust ei tulene teisiti (AÕS § 129 lg 4). MaaKS § 6 sätestab, et maakorraldust finantseerib kinnisasja omanik, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

• Katastripidaja saab katastriüksuste piiriandmete muutmist (parandamist) teostada ainult siis, kui talle on esitatud kõigi maakorraldustoimingutes osalenud katastriüksuste omanike ja puudutatud isikute kirjalikud

nõusolekud ning vajadusel katastriüksuste uued mõõdistusandmed.

Põlva 29.05.2013

Kui miski muu ei aita

Kui piiride kindlaksmääramise toimingu käigus piiri asukoha osas

kokkuleppele ei jõuta ja osapooled ei nõustu toimingut läbi viinud isiku

seisukohtadega, saab oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

Põlva 29.05.2013

Soovitused maaomanikele

• Piiri asukoha üle ei saa otsustada Maa-ameti Geoportaalis kuvatavate piiride

järgi. Seal kuvatavad katastriüksuste piiriandmed on informatiivsed ning

kajastavad eeskätt katastriüksuste naabrussuhteid. Katastriüksuse piiride

asukohta tõendavaks algdokumendiks on katastriüksuse plaan.

• Katastrimõõdistamise ja piirimärkide taastamise õigus on ainult maamõõtjal,

kellel on maakorraldustööde tegevuslitsents (MA-k). MA-k litsentsiomanike

nimekirja leiab http://www.maaamet.ee/docs/avalik/MAk.xls?t=20121214115150

• Tähistage maamõõtja abiga ja kooskõlastatult piirinaabritega oma

katastriüksuste piirid looduses piirimärkidega.

• Piirimärgid soovitame võimaluse korral tähistada tunnuspostidega. Nii on

piirimärgi hävimise oht väiksem.

• Piirimärgid soovitame ümbritseda kupitsaga. Nii on piirimärkide hävimise puhul

neid lihtsam taastada.

• Puittaimestikuga kaetud aladel soovitame maamõõtja abiga ja kooskõlastatult

piirinaabritega raiuda piirisihid.

Põlva 29.05.2013

Tänan tähelepanu eest !