Neeme Suur

Võimaluste vald! Lk 2

Lääne-Nigula (Martna, Kullamaa, Risti, Palivere, Taebla, Linnamäe, Noarootsi, Nõva) ― Oktoober 2017

Neeme SuurSuurem vald, suuremad

võimalused!

Lääne-Nigula - uute võimaluste vald!Aivar OrusteKoostöö kogukonnaga on ettevõtluse üks alustaladest! Lk 4

Leili MutsoÜkski inimene ei

tohi jääda oma mures üksinda

lk 4

Hea valija! Nendel valimistel luuakse uus, pea tervet Põhja-Läänemaad hõlmav Lääne-Nigula vald. Nüüd on see aeg, kus tuleb välja tulla ja oma sõna sekka öelda. Kui ka sina usud, et igal Lääne-Nigula valla asulal on oma eluõigus, elujõud ja arenguvõti, siis hääleta SDE kandidaadi poolt!

Iga kohaliku keskuse püsi-mise ja edenemise eest tuleb võidelda!Kas teate, kui suur saab olema uus Lääne-Nigula vald? Lääne-Nigula vald uuel kujul tuleb territooriu-milt üks Eesti suuremaid mandril suuru-selt teine. Suurem on vaid Alutaguse vald Ida-Virumaal. Lääne-Nigula valda tuleb kaheksa kohalikku keskust, lisaks veel väiksemad külakeskused. Nendest keskustest kaks – Pürksi ja Nõva – on maakonnaplaneeringus tunnistatud oma eraldatuse tõttu saarelisteks. Ülejäänud kuus keskust – Linnamäe, Taebla, Palivere, Risti, Martna ja Kullamaa – paiknevad küll suhteliselt lähestikku, kuid on kõik oma piirkonna inimeste jaoks esmateenuste osutamise kohaks, kohaliku arengu mootoriks ja piirkonna

Neeme Suur:vallavanema kandidaat

VÕIMALUSTE VALD

väiksematele küladele kohalikuks tugi-punktiks. Me kõik tunnistame Haapsalut ja eriti veel Tallinna tõmbekeskustena. Meie oma valla asulate ülesanne on seda tõmmet tasakaalustada, pakkuda elementaarseid teenuseid alates laste haridusest kuni tervishoiuni ja esmatar-bekaupadeni ja ollagi kohalikuks tugi-keskuseks. Sellisena on iga kohalik keskus meie jaoks väärtus, mille püsimise ja edenemise eest tuleb võidelda.

Mõistlik elukorraldus ja hea valitsemine!

Sellises suure territooriumi ja mitmete keskustega omavalitsuses peab hoolikalt jälgima, et valla asjaajamine oleks mõistlikult korraldatud. Nii suurt kooslust ei ole võimalik ühest keskusest

ega ühe laua tagant juhtida. Sellepärast toetan ma ka osavaldade ja kogukonna-kogude moodustamist. Nii kogukonnale endale kui ka osavallale ja suurele valla-valitsusele peab jääma tema tegutsemise ruum, seda nii õiguste, kohustuste kui ka eelarve näol. Omakandi üritused tuleb ikka ise korraldada, platsid ja teeääred puhtaks niita, kalmistud korras hoida ja külaseltsidel ja rahvamajadel elu sees hoida. Ka sotsiaaltöö on see, mida just kohapeal kõige paremini teha saab. Suure volikogu laua tagant tulgu otsused olulis-teks investeeringuteks. Põhimõtteks olgu siin asulate võrdne ja asjakohane kohtle-mine ning üksteise vajadusi arvestavad kokkulepped. Suure valla valitsusest tulgu asutuste koostöö juhtimine ja sellised teenused, mida on mõistlik ühes-koos korraldada, olgu selleks siis maakor-raldus või planeerimine või ehitus- ja keskkonnakorraldus. Oluline on vältida liigse bürokraatia tekkimist, mis sellises suures süsteemis lihtne juhtuma on. Kui otsuse saab langetada kohapeal, siis tulebki seda teha kohe ja kohapeal, aga mitte loksutada inimest tema murega ühe laua tagant teise taha.

Jätame koolid alles!SDE loosungiks on „Võimaluste vald“.

Võimaluste vald on vald, mis mitte ei tee kõike ette-taha ära ja ei paku võimalikult palju tasuta asju vaid pakub võimalusi – võimalust kodu loomiseks, võimalust ettevõtluse arendamiseks, võimalust laste kasvatamiseks, võimalust väärikaks vana-nemiseks. Võimalused saab luua omava-litsus, neid kasutama peab aga inimene ise. Suurem vald saab päriselt appi tulla oluliste asjade ärategemiseks, olgu selleks siis Nõva sadama ja Taebla tööstusala arendamine või Kuliste aasa kordatege-

Vabariigi president Kersti Kaljulaid Läänemaavisiidil. Fotol Neeme Suur, Anne Soodla.

2

???

mine, Kullamaa keskkooli kasvatamine või Martna majadele lahenduste otsi-mine. Suurem vald pakub võimaluse lastele parema huvihariduse andmiseks ja abivajajatele paremate sotsiaalteenuste pakkumiseks. Hoiame koolid alles!

Suurem vald suudab koolid alles jätta – kui vaid valitud nii nõuks võtavad! SDE nimekirja liikmed on võtnud nõuks koolid alles jätta, neid hoida ja arendada. Kool on tihtilugu ühe asula südameks ja kooli kaotamise või siis klassikomplek-tide mõtlematu vähendamisega on lihtne sellele kahju teha. Me usaldame lasteaia ja kooli hoolde oma lapsed ja meil peab olema teadmine, et kohalik kool kestab kauem kui järgmised kaks või neli aastat. Selleks, et haridus, mida pakutakse, oleks parim ja aitaks lapsi elus edasi, tuleb koolide vahel teha tihedat koostööd ja ka seda võimaldab suurem vald paremini.

Korras kodukoht on uhku-seks ja visiitkaardiks!

Iga inimene ja perekond peab hoolit-sema oma igapäevase toimeruumi eest, oma kodu eest. Kodu aga ei lõppe korte-

Inimene loob elu jooksul tööga mate-riaalseid väärtusi, mis jäävad kasuta-miseks ühiskonnale ja tema perele. Jäädes pensionile, võib võimalusel veel oma tööd jätkata, aga rohkema vaba aja puhul rakendada oma elukoge-mused kogundlikku ühistegevusse, olla sotsiaalselt aktiivne ja elujaatav.

Taeblas on tegusad vanainimesed koondunud klubisse Taebla Moorid-Vaarid.Koos on käidud huvireisidel ja ühiselt teatris; heateona on toetatud Haapsalu Toomkiriku katuse remonti ning Haapsalu hoolekandekeskust 2017. aastaks ajakirjanduse tellimisel. Talgute „Teeme ära!“ raames on korrastatud Taebla mõisa-parki ning vallavalitsuse abiga paigaldatud Taebla mõisale mälestuskivi. Eakas olles ei pea istuma nelja seina vahel vaid tuleb olla tegus!Olles valla volikoguliige, võtan ülesandeks:• eakate päevakeskuse rajamine

Taeblasse;• Taebla kultuurimaja ja spordisaali

renoveerimine ning sihipärasele kasutusele võtmine;

• Taebla vana puidust koolimaja korrastamine ja kasutusele võtmine (näiteks noortekeskus);

• huvi- ja sporditegevuse võimaluse loomine kõigile soovijatele;

• sotsiaalteenuste ja -abi kättesaadavus kõigile vajajatele.

Mul on volikogus töötamise kogemus. Olen olnud Tallinna linnavolikogu ja Haabersti linnaosa halduskogu liige aastail 2005 kuni 2009.

Lääne-Nigula vald – TÄHELEPANU JA HOOLIVUS,TURVALISUS JA HEAOLU!

Taebla inimesed on tegusad!

Gennadi Vihman:

riukse ega ajaväravaga. Meie kõigi ühiseks eesmärgiks peab olema niivõrd kaunis koduküla, asula või alevik, et läbisõitev külaline vaataks ringi ja mõtleks – just siin tahaksin ma elada. Korrastatud ja valgustatud avalik ruum on turvaline, meelitab tulema, olema ja jääma. Võtkem siis endale ülesandeks järgneva nelja aasta jooksul kodukoha väljanägemist oluliselt paremaks muuta.

Hea valija! Siin on vaid mõned teemad, mille eest tahame meie, SDE nimekirja liikmed uues Lääne-Nigula vallas hea seista. Mina ise kandideerin vallavanemaks. Olen kindel, et minu veendumused ja kogemustepagas aitavad meie ühiste eesmärkide saavutamisele kaasa. Ma ei karda ei tööd ega pingutust, ega ka võitlemist õige asja eest. Ma ei saa lubada, et nüüd ja edaspidi võidame iga lahingu, mis ees seisab. Küll aga saan ma lubada, et võitlen iga küla ja asula ja Läänemaa huvide eest. Igal külal, asulal ja kohalikul keskusel on oma eluõigus, elujõud ja arenguvõti. Kui ka sina seda usud, siis vali SDE kandi-daat!

Neeme Suur• Lääne maavanem• sündinud 2. septembril 1968

Haapsalus• Kaitseliidu liige• Abielus, peres kasvamas 3 last. Teeme ära 2017

Ristil, Neeme Suur, Guido Ulejev.

3

Aastatepikkuse tööga sotsiaalvald-konnas, viimased 4 aastat naistevas-tase vägivalla ohvritest naiste ja lastega töötades, olen näinud, kui tähtis on lapsele turvaline lapsepõlv, ema ja isa armastav suhe ning siiras hoolimine mõlema vanema poolt. Kui peres on pere-liikmete vahel halvustamine, kritiseeri-mine, hoolimatus, ükskõiksus ja eiramine, siis see on emotsionaalne vägivald, mis mõjutab inimest, eriti last väga rängalt. Täiskasvanuna ei kujuta me enamasti ette, mida lapsed tegelikult näevad, kuulevad ja kuidas seda mõistavad ning kuidas nad sellega kõige toime tulevad.

Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest teist lööb, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi.

Leili Mutso:„Ükski inimene ei tohi jääda oma mures üksinda”

Vägivalda pealt näinud lapsed hakkavad 50% suurema tõenäosusega tarvitama alkoholi ja narkootikume, soori-tavad 74% suurema tõenäosusega mõne isikuvastase kuriteo ning üritavad kuus korda sagedamini teha enesetappu. Kui nad on vanemad kui kuueaastased, võivad nad lööjat idealiseerida ning kaotavad löömise ohvri suhtes austuse, nad võivad teismeliseeas kodust ära joosta ja elada haige hinge välja valimatutes seksuaalsu-hetes.

Vägivalla ahela saame peatada, kui oleme ise lastele heaks eeskujuks ning õpetame neile maast-madalast õigeid väär-tushinnanguid.

Iga inimene ise, kohalik kogukond ja kohalik omavalitsus saab perevägivalla vähenemisele kaasa aidata lastes ja noortes hoolivust kasvatades ja juba ohumärkidele reageerides.

Ettevõtlus, eriti maapiirkonas, on üks olulisemaid võimalusi elada maal sellises keskkonnas, kus on hea, puhas loodus ja lastele kasvamiseks ideaalsed tingimused.

Ettevõtluseks on mitmeid võimalusi. Maal on kindlasti hea olla ettevõtja loomin-guliste alade peal. Need valdkonnad ei ole enamjaolt sõltuvad kohapealsest inimeste hulgast ega ka tööjõu puudusest. Keerulisem on seis tootva tööstusega.

Ükski poliitik ega omavalitseja ei saa muuta äärealade ettevõtetete muresid olema-tuks. Küll aga on võimalik teha nii mõndagi selleks, et ettevõtjad tunneksid, et nad on oma piirkonnas väga olulised ja ehk nii mõnigi probleem saab üheskoos omavalitsusega lahendatud. Üheks teemaks, millega peab ka omavalitsus tegelema, on kindlasti tööjõu puudus.

Väga oluliseks kohaliku elu mootoriks on ka need väikeettevõtjad, kes osutavad selliseid teenuseid, mida vajavad kohalikud

Aivar Oruste: Koostöö kogukonnaga on ettevõtluse üks alustaladest!

väljaselgitamine. Omavalitsus saab abiks olla ka vajalike oskustega inimeste julgustamisel ja ettevõtluse alustamisel vajaliku info ja teabe hankimisel. Seda on vaja teha juba ka seepärast, et omavalitsus ei peaks ise tege-lema puuduolevate teenuste pakkumisega.

Tihti on õeldud, et me ei suuda oma ettevõtet piisavalt reklaamida, et klient meid leiaks. Selles osas on lahenduseks kindlasti koostöö teiste ettevõtjatega. Ühine reklaam on kindlasti tulemuslikum. Samuti on oluline tootearendus, toodete kindel kvaliteet ning omanäolisus. Sellisel juhul hakkab tehtu ennast ise reklaamima ja tulemus on posi-tiivne.

Kokkuvõtteks võib õelda – mida tegusam ja kokkuhoidvam on kohalik kogukond, seda rahulolevamad ja paremal elujärjel me oleme. Sellisesse sünnikoju soovivad tagasi tulla ka meie lapsed ning siduda juba oma tulevik paigaga, kus on hea, turvaline ja uhke elada.

Ohvreid saab omavalitsus abistada õigel ajal probleeme märgates, asjatundlike spet-sialistide kaasamisega nii kannatanutele kui ka probleemi põhjustajatele abi pakkudes ning kõiki seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud teenuseid osutades.

Ükski abivajaja ei tohi jääda oma murega üksi, abi peab olema kätte-saadav kogu valla territooriumil.

elanikud, aga ka suvekodude omanikust linlased ja muidu piirkonda külastavad puhkajad. Selles osas on koostöö kohaliku kogukonnaga hädavajalik. Ainult nii saab välja areneda kohapealseid vajadusi ja ootusi rahuldav ettevõtete võrgustik.

Kohalik omavalitsus saab panustada väikeettevõtluse arengusse väga mitmel viisil. Lihtsaim neist on kohapealsete vajaduste

4

Danguole Tamberg:Olgem julged!

Arvo Ninn:Volikogu liige peab nägema tervikut, aga ei tohi unustada ka oma piirkonda

A lates sügisest oleme haldusreformi tulemusel paratamatult osa suurest Lääne-Nigula vallast. Selle kohta, kuidas osavallana edasi toimida, on kõigil erinev mõistmine ja kujutlused. Samuti on kõigil palju küsimusi ning isegi kahtlusi, kuid seejuures avab haldusreform uusi võimalusi, tuues endaga kaasa ka katsu-musi ja muudatusi. Alguses võtab muuda-tustega harjumine kindlasti aega. Paljuski sõltub reformi mõju meie igapäevaelule aga sellest, kui aktiivsed on valla elanikud ja volikogu liikmed. Nende aktiivsusest ja õigete otsuste tegemisest sõltub meie väikese keskuse toimimine — kogukond kujundab ise oma arengusuuna. Suure panuse annavad meie kandi arengusse ka külavanemad — kes teaks paremini, mis külas toimub, kui mitte kohalik elanik? Neli aastat tagasi tegime vallas sellega juba algust, külavanematega koostati lepingud ning peeti arutelusid külaelu aktiviseeri-mise teemadel, kuid peab tõdema, et kogu-kond hakkas tegutsema vaid mõnes külas. Praeguses uues olukorras peame väga tõsi-selt mõtlema ja kaaluma, missugused

seltsid ja ühendused (ja millisel moel) saavad meie valla peamisteks veduriteks. Aitab mõtteviisist, et küll keegi teine teeb — vaadakem juba praegu enda keskel neid tegusaid entusiaste, kelle eestvedamisel saame oma kodukandi, küla, piirkonna elu ja identiteeti hoida. Olgem julged!

Üheks tähtsamaks eesmärgiks on säilitada haridusasutused ka väiksemates keskustes. Lasteaia ja põhikooli olemasolu piirkonnas suurendab noorperede sisse-rände võimalust ja tugevdab seeläbi kogukonda.

Leidub ka probleeme. Seoses õpilaste arvu vähenemisega meie valla koolis võeti eesmärgiks laiendada õpilaskodu, et võimaldada teistest Eesti piirkondadest pärit õpilaste vastuvõttu meie kooli. Seeläbi suureneb aga hariduslike erivajadustega õpilaste arv, mis tekitab paratamatult küsi-muse, kas see tendents ei mõjuta hariduse kvaliteeti? Sellel murekohal oleks vaja panna pead kokku ning otsida probleemile kõigile sobiv mõistlik lahendus.

33aastat tagasi Martnasse kolides oli see üks õige vaikne kant. Õhtul küla vahel liikudes ei kohanud ühtegi inimest, ainult tuled särasid korterite akendes.

Paari aasta pärast valmis kaarhall, millest kujunes kultuuri- ja spordikeskus. Aktiivselt alustati nii korv- kui ka võrkpal-liga. Moodustati naisansambel ja rahvatant-surühm. Seltsielu oli täies hoos. Riigikorra muutudes kadus see kõik.

4 aastat tagasi suutsime kaarhalli uuesti ellu äratada. Kahjuks on vahepealse ajaga rahvast oluliselt vähemaks jäänud ja põhi-liselt toimetavad seal maadluspoisid ning harrastatakse pallimänge. Kaarhalli juurde rajasime lastele kelgumäe.

Martnas on õnneks säilinud kõik eluks vajalikud asutused. Juurde on vaja ainult elanikke. Selleks on vaja korrastada elamu-fond ja vähendada oluliselt küttekulutusi.

Läbi ei saa ka ilma töökohti juurde loomata.

Asula väljanägemine peab lähiaastatel oluliselt paranema. Mitmete töödega on juba alustatud. Lõpliku väljanägemise kujundamisel on vaja kõigi elanike kaasabi. Eestvedajaks peaks olema uue osavalla juht-organid.

Noorte tööle rakendamiseks on vaja luua tööturg, mis vahendaks tööpakkujaid ja tööotsijaid. Oma kogemustest tean, et suviti tööl olnud lastest on kasvanud tublid ja ettevõtlikud inimesed.

Volikogu liige peaks nägema valla kui terviku arengut, sealjuures unustamata oma piirkonda.

5

Vaike Nõu: Suurem vald – tegusamad külad!

Ma tahan, et:• igas külas või siis külade piirkonnas

kujuneb oma kogukond, kus üksteist toetatakse;

• kogukond võib loota kõiges omavalit-suse toele;

• omavalitsuse, kogukonna ja ettevõtjate vahel toimub koostöö;

• külaseltsid muutuvad tugevamaks ja

neil on igakülgne valla toetus; • vald toetab külamajade haldamist ja

külaseltside tegevust;• külaselts suudab vallavalitsuse abiga

pakkuda teenuseid, mida kohapeal vajatakse;

• vallavalitsuses on nõunik, kes nõustab külaseltse ja väikeettevõtjaid ettevõtluse alustamisel ja projektide kirjutamisel;

• paranevad võimalused huvitegevuses osalemiseks nii lastel kui täiskasvanutel;

• kõik külateed on korras ja nimesildiga varustatud;

• rajatakse kergliiklusteed Kullamaalt Üdrumale ja Koluveresse.

Kõigi nende ja ka paljude teiste heade asjade eest tahan ma meie vallas seista.

Eelseisvate valimiste raskuspunkt on kogukonna kaasamine. Oluline on, et kohalikku elu puudutavaid otsused langeta-taks kogukonnakogudes, arvestades kohalike elanike soove ja vajadusi ning arengueeldusi.

Palivere aleviku tuleviku jaoks on olulised Palivere põhikooli tegevuseks vajalike investeeringute toetamine, Palivere spordihoone renoveerimise jätkumine ning Palivere aleviku elani-kele huvitegevuse ning sportimisvõi-maluste arendamine Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuses. Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse arendamisel on oluline uute spor-timis- ja treenimisvõimaluste loomine kettagolfi pargi, välijõuplatsi, seiklusraja ja teenindushoone ehitamise näol. Samuti on oluline seniste sportimisvõimaluste parendamine suusaradade ja kelgunõlvade lumesüsteemi rajamisega ja Kaopalu motokeskuse arendamiseks vajalike eeltingimuste loomine.

Palivere alevik ja ümbritsevad külad peavad saama parimaks kohaks, kus elada. Muuhulgas tuleb selleks Paliveres sisse seada Lääne-Nigula vallavalitsuse teeniduspunkt, mida Paliveres senini ei ole. Aleviku heakorra tarbeks tuleb paigaldada Palivere aleviku kerg-liiklusteedele valgustus ja renoveerida Allikmaa küla tee tolmuvabaks. Oluline on kogukonna kultuuri- ja spordiürituste toetamine ning aktiivsete valla haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditegelaste ning nende saavutuste tunnustamine.

Mati Kallemets: Kogukonna koostöö Paliveres loob võimalused arenguks!

Tiiu Tulvik:Rannarootsi kultuuri-pärandit peab hoidma!

Teadaolevalt on keskajast kuni teise maailmasõjani Lääne-Eestis elanud rannarootslaste pärand üks omanäo-lisemaid Eestis. 1934. aastal oli Eestis 7641 rootslast, kes näiteks Noarootsis moodustasid olulise osa elanikkonnast. Teise maailmasõja keerises pidi suurem osa rannarootslasi oma kodust põgenema, kuid selle rahvakillu kultuur on osa meie olemusest.

Vaatamata oma Rootsi juurtele sain mina ise esimesed teadmised rannarootsi kultuurist Ain Sarvelt. Tema õpetas mulle rannarootsi laulumänge ja tantse, mida olen aastate jooksul ise omakorda edasi õpetanud nii lasteaialastele, noortele kui ka täiskasvanutele.

Koos Nuckö Folkdans rahvatantsurühmaga ja Noarootsi naistrioga oleme viimasel seitsmel aastal tutvus-tanud rannarootsi kultuuri.

Pärand on ka rahvarõivad. Rahvarõivastega seoses täitus 2014. aastal üks ammune soov ja unistus – saada kultuu-rimajale Noarootsi kirivööd. Programmi ”Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” toetuse abil õppisid naised Noarootsi kirja tegema ning rahvatantsijad said 12 vööd. Ühtlasi koostati album ”Noarootslase vanad riietumistavad“ ja selle põhjal hiljem ka näitus.

Rannarootslased on Eestis ajalooline vähemusrahvus. Rootsi keel ja kultuur elab siinsetel põlistel eestirootsi aladel edasi hoolimata teisele maailmasõjale järgnenud keerulis-test aegadest. Pean väga oluliseks eestirootsluse kultuuri-pärandit hoida ja edasi kanda. See on üks osa meist ja meie arenguloost. Meie olemusest ja identideedist.

Ma elan Üdrumal, pean siin veisekasvatustalu ja nõustan põllumajandustootjaid, aitan kaasa ka meie küla seltsielule. Mulle meeldib siin. Üdrumal on hea elada ja ma tahan, et see oleks nii ka edaspidi. Meie vallas peab igas külas olema hea elada. Suuremas vallas on ju suuremad võim-alused elu maal paremaks muuta.

6

Eha Allika: Kaunis elupaik kaunistab inimest

Minu südameasjaks on haljastus ja kogukondade koostöö omavahel ja omava-litsusega. Tööd olen teinud Kullamaa kesk-koolis nii aedniku, kui ka õpetaja ja ringi-juhina. Siis kutsuti mind Kullamaa vallavalitsusse haljastajaks. Sellesse aega jäi suurema ellu viidud projektina Kullamaa järve saneerimine ja ümbruse korrastamine. Edasi viis mind tee aga Tallinnasse Jaaksoni Linnahooldusesse haljastustööde juhiks. See oli väga õpetlik ja kasulik kogemus, kuna firma suurimaks kliendiks on Tallinna linn oma mitmepalgeliste linnaosadega.

Tahan oma kogemusi kogukondade ja omavalitsuste vahelisest koostööst raken-dada ka siin, oma kodukohas Kullamaal.

Inimest ümbritsev keskkond mõjutab oluliselt tema elukvaliteeti. Kui oma koduga tegeleb igaüks ise, siis muude aladega peame tegelema ühiselt. Selleks, et meie ühine eluruum oleks kaunis, on vaja nii teadmisi kui oskusi.Peale ühise eluruumi korrashoid-mise tuleks oluliselt rohkem tegeleda ka inimeste teavitamisega, kuidas kõige eduka-malt oma kinnistud, aiad ja hoovid korras hoida, nii et oleks rõõmu nii endale kui ka teistele.

Meie nimekirjas olevate kandidaatidel on nii palju häid uusi mõtteid ja ka vanu veel teoks tegemata mõtteid – need on vaja ellu viia! Minu ja ka teiste kohalike peredel peab olema siin hea elada ja lastel soov tagasi tulla. Tahan, et uues vallas ja selle valitsuses tegeletaks kauni ümbruse loomise ja kohaliku elu edendamisega. Seepärast otsustasingi SDE Lääne-Nigula nimekirjas kandideerida ja toetada neid ideid, mis mind väga kõnetasid.

Urmas Muld:Koostöös peitub võimalus arenguks!Loodava suurvalla juhtimine peab kaotama liidetavate valdade omava-helise konkureerimise ja terviklikku arengut segavate otsuste tegemise. Asemele peab tekkima koostöö. Peamiseks eesmärgiks peab olema inimes-tele elamiseks ja tööks soodsa keskkonna loomine, kus oleksid elujõulised kogu-konnad, tagatud hea juurdepääs sotsiaal-abile, tervishoiule ja haridusele.

Vallal on kogu selles tegevuses võtme-roll ja konkreetne ülesanne. Elanike arvamus peab olema ülalpool tuntav ja kuuldav. Selleks, et nii suure omavalitsuse juhtimine toimiks, on igaühel meist oma kindel roll ja ülesanne.• Kõige esimese tasandi moodustavad

kogukonnad selle laiemas tähen-duses, mis ei hõlma mitte ainult territo-riaalselt piiritletud elanikke (külakogu-kondasid), vaid ka teisi kooslusi, mida ühendab ühine tegevus või eluviis.

• Osavallad ja teenuskeskused peavad tagama elanikele igapäevatee-nuste kättesaadavuse, olema esimeseks ametiasutuseks, kuhu vaja-dusel pöörduda, looma kaasamise- ja kooskäimisvõimalusi senistes valdade väljakujunenud keskustes, toetama kohalikku seltsielu, haarama noori juhtimisse.

• Valla keskusesse peame koondama analüüsivõimelised spetsialistid, kes jälgiksid vallas toimuvaid arenguid ja töötaks kooskõlas olemasoleva seadus-andlusega ja rahaliste võimalustega välja võimalikke lahendusi olemas-oleva olukorra parandamiseks, ning koostaks arengukavad ja konkreetsed

rakendusplaanid.Analüüsides liidetavate valdade

elanike arve, siis tundub ebaõiglasena, et sellised suured alevikud nagu Taebla ja Palivere (kus elanike arv on mõningatel juhtudel suurem kui mõnel vallal) on jäänud otsesest juhtimisahelast kõrvale.

Palivere aleviku elanikuna tunnen puudust demokraatlikult valitud külava-nemast (alevikuvanemat), kelle poole oma soovide ja probleemidega pöörduda, kes oleks kohalike eestvedajaks ja taganttõu-kajaks ning osavalla või suurvalla esinda-jaks koha peal, omaks juurdepääsu valla infosüsteemidele ning kellele oleks tagatud vallaspetsialistide erialaline tugi.

Eelkõige tuleks rõhutada valla tervik-likku arengut soodustavaid tegevusi. Suures plaanis võiks need jaga kahte gruppi: 1. osalemine valla ühe olulisema

tööstuspiirkonna arendamises (puudutab eelkõige Taeblat, Ristit ja Paliveret);

2. Palivere kui Läänemaa ühe ilusama loodusega piirkonna arendamine spordi ja turismi-keskuseks. Kogu meie valla eesmärgiks peaks

olema elamisväärse keskkonna loomine. Elamisväärne keskkond hõlmab nii asulate turvalisust, tasuvat tööd, heakor-rastust, kvaliteetset teedevõrku, aktiivset kogukonda kui ka juurdepääsu avalikele teenustele, tervishoiule, haridusele jne. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kogukonnad tegema koostööd ja selleks annab uue valla tekkimine hea võimaluse. Kasutame siis selle võimaluse ära!

7

Koole tuleb hoida ja arendada! On väga oluline, et lapsed saaksid käia

lasteaias ja koolis võimalikult kodu lähedal. Nii lasteaed kui ka kool peaksid olema turva-lised ja kvaliteetset haridust andvad. On väga oluline koole ajakohaste õppevahendite soetamisel toetada. Õpilastel peab olema võimalus käia harivatel väljasõitudel ja osaleda huvitegevuses. Vallal tuleb leida raha-lised vahendid treenerite ja huviringide läbi-viijate tasustamiseks.

Väga oluline on ka see, et õpetajad oleksid motiveeritud ja positiivsed.

Ettevõtlikud inimesed on edu aluseks!

Tänu ettevõtjatele on loodud juurde töökohti ja toodud mitmeid teenuseid kodule lähemale. Küll on hea, kui saad kodu lähedal

Tiina Tuulik:Ettevõtlikke inimesi tuleb toetada!

minna näiteks ilusalongi, massaaži või viia auto parandusse. Eduka ettevõtte alustamine ja töös hoidmine on raske töö, mis nõuab suurt pühendumist. Sellepärast tuleb ka kohalikul tasandil luua soodsad tingimused ettevõtluse arendamiseks.Suur tänu neile, kes oma isiklikust ajast ja sageli ka isiklikust rahast korraldavad ringe, trenne, laulu- ja muusikaõpet, keelekursuseid, tantsuõhtuid jne. Uues vallas tuleb hakata neid aktiivseid inimesi rohkem toetama ja väärtustama.

Kullamaal võiks olla eakate kodu!

Meil kõigil on õigus väärikale vanadus-põlvele. Koluverest on hooldekodu ära kadumas. Uus vald peab aitama Kullamaa osavalda eakate kodu rajada. Eakate kodu ei tohi välja näha nagu laatsaret vaid peab

Noarootsi – see on maaliliselt kauni looduse ja ca 100 kilomeetri pikkuse ranna-joonega maa-ala Eesti loodeservas. Vaatamata elanikkonna vähesusele ning paiknemisele ääremaal on Noarootsis praegu olemas aktiivseid inimesi, kes oma tegevu-sega annavad panuse piirkonna ettevõtlu-sesse ning selle arengusse. Kuid kas see on ka jätkusuutlik?

Tõsi, elanikkond väheneb ja vananeb ning noored lahkuvad Noarootsist. Lahkumise põhjuseks on enamasti puuduv või vähetasuv töökoht.

Aeg on muutusteks. Et suunata muutust positiivsemas suunas, on vajalik ettevõtlike inimeste lisandumine kogukonda. Selle jaoks saame luua soodsa ja turvalise elukeskkonna eelkõige noortele peredele – sobiv elukoht, lasteiaia koht, hea haridus, transport kooli ja huviringi. Ettevõtlikkuse arendamise eeldu-seks on ettevõtlike hoiakute kujundamine ja majandusalaste teadmiste andmine, et see

Andero Paalvelt: Ettevõtlus, majandus ja töökohad on edu aluseks!

suunatud valdkonnad, mahepõllumajandus ja loomakasvatus ning keskenduda senisest enam põllumajandusest saadud toodangu väärindamisele.

Korras sadamad on aknaks turismi arenemisele ning turismiga kaasnevate harude – majutus, toitlustus, siseturism jms – teenuste edendamiseks, mis omakorda aitab elavdada ettevõtlust ka nö sisemaal.

Iga uus ettevõtmine nõuab investeerin-guid, asjaajamisi – ka siin saab vald nõu ja jõuga toeks olla abistades ja toetades alusta-vaid ning juba tegutsevaid ettevõtmisi. Samuti aitame teha aktiivset koostööd koha-liku kogukonnaga uute arenduste juures, et selgitada välja parimad lahendused kõikidele osapooltele. Koos tegemises peitub jõud.

Külg külje kõrval ning üksteist toetades loome Noarootsis kogukonna ja valla koos-töös jätkusuutliku ning uuendustele avatud ettevõtluskeskkonna, mis loob võimaluse kõigile soovijaile.

olema hubane ja kodune. See koht peaks saama selline, kuhu poleks halb minna, kui ühel päeval olukord selleks sunnib.

Eks neid asju, mille kallal on vaja palju tööd teha, on veel palju, kuid mina isiklikult annan endast parima, et nendel kolmel teemal võimalikult palju edu saavutataks.

toimiks võimalikult varakult, toome ja viime majandus- ning ettevõtlusõppe valla kooli-desse.

Oluline on keskenduda piirkonnapõhiste valdkondade väljaarendamisele – sadamad, loodusturism, terviseedendamisesele

Kallid uue, Lääne-Nigula valla inimesed! Tahan rääkida mõnedest teemadest, mis on mulle hingelähedased ja mille nimel ma võidelda kavatsen.

8

Guido Ulejev: Lääne-Nigula vald loob turvalise kodu

Meie arusaamine turvalisusest ja selle mõistmine on võib olla erinev. Eelkõige mõistame kogukondlikku turvalisust kui politsei või päästeameti tegevust õnnetuste ennetamisel ja nendele reageerimisel. Siiski ei ole turvalisus seotud pelgalt pääste- või politseitööga. Kohalikel omavalitsustel on mitmeid ülesandeid, millest kõik on seotud suuremal või vähemal määral elanike turva-lisusega. Olgu selleks siis sotsiaalabi ja -teenused, eakate hoolekanne, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajandus, veeva-rustus ja kanalisatsioon, heakord, jäätme-hooldus, territoriaalplaneerimine, valla- või linnasisene ühistransport ning valla teede ja linnatänavate korrashoid. Seega on kogu-

konnatasandil ootuspärane eeldada turva-lisusküsimuste ja -ideede lahendamise eest-vedamist vallavalitsuselt.

Meie ühinevate valdade arengukavades on vähe kogukondliku turvalisuse ja inimeste turvatunde käsitlust. Puudub lähe-nemine inimeste turvatunde kujundamisele ja süütegude ennetamisele ruumilise planee-rimise, heakorra ning läbimõeldud taris-tuga.

Kohaliku elu küsimused on otseselt meie valla ja siinsete kogukondade korraldada. Lääne-Nigula vald peab olema ise turvali-suse eestvedaja aitamaks luua korrakaitse ja päästeteenistuse sidusust kogukonnaga. Toetades naabrivalve piirkondade loomist

ja tegevust ning aidates vabatahtlikke pääs-tekomandosid, loome me tingimused, mis aitavad kaasa meie igaühe turvalisuse suurendamisele.

Siseturvalisuses on olulisel kohal kriisi-reguleerimise korraldamine. Ülesanded, mis enne haldusreformi olid maakonnatasandil, vajavad nüüd vallapoolset eestvedamist. Olgu selleks lumetormid, mis võivad muuta läbipääsmatuks teed küladesse ja halvata meie tavapärase elurütmi või reostuse likvi-deerimine valla rannikualadel. Valmisolek kriisiolukordade lahendamiseks nõuab selget plaani ja koostööd valla, ametkondade ning kakogukonna liikmete vahel.

Nüüd juba peaaegu, et aasta tagasi, eelmisel sügisel, sai võetud vastu otsus Kirimäe lagunev mõisahäärber korda teha ja luua sellesse arvestatav kultuuripesa.

Olen teinud üle 25 aasta Haapsalus kultuuritööd, sellest on kogunenud tubli praktiline kogemus. Muuhulgas on mul ka treeneri pabereid ja ülikooli magistrikraad sotsiaalteadustes.

Kui MTÜ Kirimäe Rahvamõis loodi, siis oli see ühing algselt mõeldud kohaliku kultuuri- ja selt-sielu edendamiseks ning sotsiaaltege-vuse toetamiseks. Mitmesuguste üritustega pakuksime kogukonnale regulaarset ja kvaliteetset meelelahu-tust.Sihtgrupiks on eelkõige kohaliku kogukonna rahvas, Taebla, Kirimäe ja ka teiste naabruses asuvate külade ning ka terve Lääne-Nigula valla elanikud. Ürituste mitmekesisus võimaldab pakkuda tegevust nii vanemaealistele kui ka nooremale põlvkonnale.

Mõisaga on suured plaanid, kuna Lääne Nigula vallas napib funkt-sionaalse ruumilahendusega hooneid. Kirimäe mõis on ajalooliselt kasutuses olnud rahvamajana ning on paraja suurusega hoone, mis võimaldab korraldada mitmesuguseid üritusi ja pakkuda mitmekülgset kultuurielamust. Teise korruse väljaehitamine külalistubadeks võimal-daks pakkuda juba laiemat ja mitmekesisemat teenustepaketti.

Kultuuritöö vajaks terves vallas head koordineerimist ja korralda-mist!

Mitmekülgne kultuurielu

Ingrid Kesler, Kirimäe mõisa perenaine ja projektijuht.

Terves kehas terve vaim!

Olen olnud sporidklubiga Martna seotud juba lapsest peale. Nooruses käisin maad-lustrennis ja hiljem valiti mind spordiklubi juhatuse esimeheks. Maadlus on olnud Martnas populaarseim spordiala juba üle 20 aasta ja toonud vallale kuulsust üle vabariigi ning ka väljaspool Eestit. Siit on sirgunud palju Eesti meistreid ja seda nii poiste, kui ka tüdrukute näol.

Viimase viie aastaga oleme saanud enda kasutusse Martna kaarhalli. Enne seda tegutses spordiklubi Martna põhikooli spordisaalis ja vallamaja all asuvates ruumides. Jõudumööda oleme püüdnud kaarhalli oma vahendite ning ettevõtja Arvo Ninni abiga kasutuskõlblikuks muuta. Elukaaslasega kahasse kirjutatud projekti raha eest soeta-sime jõusaali tarbeks treeningpingi. Oleme korrastanud kaarhalli ümbruse ja rajanud lastele kelgumäe, renoveeri-sime maadlussaali ja soetasime matile uue katte.

Kogu klubi tegevus toimub praegu entusiastide toel ja piiratud eelarve tõttu ei ole meil ühtegi palgalist töötajat. Martna kaarhall on kohaliku tähtsusega spordirajatis ja oleme seda kasutanud näiteks valdade talimängude läbi-viimiseks, spordipäevadeks, laadaks ja vastlapäevaks. Oleme näidanud kino ja olemas on ka täiesti korralikult varustatud jõusaal.

Tulevikus on plaan rajada kaarhalli ümbrusesse väli-treeningala, lastele erinevad atraktsioonid ja tänavakorv-palli plats.

Oliver Tammemägi

9

Meie eesmärk Meie eesmärgiks on luua uues Lääne-Nigula vallas niivõrd kvaliteetne elu –ja ettevõtluskeskkond, et nii inimesed kui ettevõtjad tahaksid siin elada ja tegutseda, olla, tulla ja jääda. Meie eesmärk on aidata kaasa uue omavalitsuse asulate elujõulisuse säilimisele. Igal kohalikul keskusel ja külakeskusel on oma eluõigus ja arenguvõti. Me ei püüa koondada teenuseid ega töökohti kuskile keskele kokku, vaid tahame kaasa aidata iga asula arengule.

1. HEA VALITSEMINE1.1. Algatame ja toetame osavaldade, kogukonnakogude, asumiselt-side ja asumivanemate tegutsemist. Võimalikult palju otsuseid langetame kohalikul tasemel. 1.2. Osavallal, kogukonnakogul või asumiseltsil peab olema oma elementaarne eelarve kohalike asjade ajamiseks. 1.3. Viime bürokraatia miinimumini. 1.4. Moodustame vallavolikogu juurde noortevolikogu ja väärikate volikogu, vallavolikogu komisjoni staatuses.

2. ETTEVÕTLIKUD INIMESED2.1. Abistame ja innustame inimesi organiseerumisel. 2.2. Suurendame külaseltside tegevustoetust ja ettevõtluse tugifondi. 2.3. Abistame ettevõtteid ja kodanikeühendusi bürokraatiast läbimurdmisel. 2.4. Viime sisse majandus – ja ettevõtlusõppe valla koolidesse.2.5. Arendame valla sadamaid ja tööstusalasid, abistame tegutsevaid ja alustavaid ettevõtjaid.2.6. Loome vallast ettevõtlussõbraliku maine ja reklaamime valda kui head piirkonda ettevõtlusega tegelemiseks.

3. HOITUD LAPSED3.1. Tagame kodulähedase hariduse andmise. Selleks toetame põhikooli püsimajäämist valla igas keskuses, kus ka praegu põhikool tegutseb ja toetame Kullamaa keskkooli arengut. 3.2. Tagame lastele võimalused mitmekülgseks huvihariduseks. Selleks korraldame koolide koostööd, koolide vahelist transporti ja asutame valla huvikooli.3.3. Toetame lapse aktiivset suveaja veetmist. Korraldame suvelaag-reid –ja malevaid ja kehtestame majanduslikes raskustes olevate perede lastele lastelaagritoetuse, mis aitab lapsevanemal tasuda suvelaagri tasu.3.4. Seisame selle eest, et riigieelarve vahendite kaasabil tõsta lasteaiaõpetajate palk samale tasemele vähemalt õpetajate alampalgaga.3.5. Korraldame noorsootööd. Iga keskusasula peab saab toimiva noortekeskuse. 3.6. Pakume tasuta toitlustamise valla lasteaedades ja koolides.

4. AKTIIVNE KULTUURI – JA SPORDIELU4.1. Võtame tööle valla kultuurielu korraldaja. 4.2. Hoiame töös kohaliku rahva senised koostegutsemise kohad - rahvamajad/kultuurikeskused, noortekeskused ja rahvaraamatu-

kogud.4.3. Ehitame valmis Linnamäe kultuurisaali.4.4. Aitame kaasa Kullamaa kihelkonnamuseumi loomisele. 4.5. Teeme koostööd kogudustega ja kirikutega.4.6. Kujundame Kuliste aasa, Pikajalamäe tervisekeskuse ja Marimetsa piirkonna baasil välja aktiivse vabaaja veetmise piirkonna.4.7. Tagame spordiklubidele –ja ühendustele omavalitsuse poolt stabiilse ja läbipaistva rahastuse.4.8. Rajame Taebla keskuse kultuurisaali ja spordisaali baasil noorte vabaaja keskuse. Ühe ideena kaalume kultuurisaali kaasaegse kino rajamist.4.9. Asutame valla spordibaasidele ühise haldus – ja turundusüksuse, mis tegeleb spordikomplekside majandamisega, sportimisvõima-luste reklaamimisega ja müügitööga. 4.10. Loome head tingimused looduses liikumiseks ja loodusõppeks Saunja, Nõva, Peraküla ja Noarootsi piirkonnas, Marimetsa raba piirkonnas ja Piirsalus.

5. TERVELT ELATUD ELUKAAR5.1. Pakume perearstikeskustele ja pereõepunktidele soodsaid tingimusi tegutsemiseks.5.2. Osutame igakülgset kaasabi ettevõttetele ja MTÜ-dele kes pakuvad teenuseid eakatele ning puuetega inimestele.5.3. Toetame eakate, suurte perede, omastehooldajate ja patsientide ühenduste tegevust. 5.4. Abistame eakate ühendusi kultuuri – ja seltsitegevuse korralda-misel. 5.5. Korraldame sotsiaaltransporti abivajajatele teenuste kättesaada-vuse tagamiseks.5.6. Rajame koduhooldust ja eneseabi võimaldavaid üürikodusid. 5.7. Toetame nõuandlate ja naiste varjupaikade tegevust maakonnas. 5.8. Arendame hõbemajandust ja rajame uusi hooldekodukohti. 5.9. Kasutame kohalike tootjate toodetud ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid lasteasutuste ja koolide toitlustamisel.

6. KVALITEETNE JA TURVALINE ELURUUM6.1. Valgustame meie asulate tänavad, bussipeatused ja ülekäigu-rajad. 6.2. Toetame naabrivalvepiirkondade loomist ja toimimist.6.3. Aitame kaasa vabatahtlike päästekomandode, abipolitseinike ja Kaitseliidu tegevusele.6.4. Koostöös politsei, eraisikute, ettevõtjate ja asumiseltsidega laiendame olemasolevaid ja ehitame uusi turvakaamerate võrgus-

LÄÄNE-NIGULA - VÕIMALUSTE VALD!

PROGRAMM

Lääne-Nigula omavalitsus kaasab, hoolib ja pakub võimalusi. Lääne-Nigula, see on võimaluste vald.

10

Martna tuleviku jaoks: • Hoiame Martna kooli 9-klassilise põhikoolina, hoiame ja

toetame Martna lasteaeda.• Koostöös kohalike seltside ja ettevõtetega heakorrastame

külakeskused.• Rajame Rõudesse eakate päevakeskuse ja pakume külamaja

baasil talvekodu ja hooldusteenuseid. • Otsime võimalusi Martna, Rõude ja Kirna elamufondi rekon-

strueerimiseks ja kasutusele võtmiseks!• Hoiame Martna Spordihalli aktiivses kasutuses, viies sinna ka

noortekeskuse tegevuse.

Kullamaa tuleviku jaoks:• Säilitame Kullamaa keskkooli ja aitame kaasa õpilaste arvu

suurendamisele koolis.• Otsime võimalusi kergliiklusteede rajamiseks Kullamaa –

Koluvere ja Silla – Üdruma suunal.• Rajame Kullamaa osavalda eakate kodu.• Aitame kaasa kihelkonnamuuseumi rajamisele Kullamaale.• Arendame Kullamaa tehisjärve puhkeala ja terviseradasid. • Toetame Rohumäele kõlakoja rajamist.• Reklaamime ettevõtluse arendamise võimalusi Kullamaal ja

toetame ettevõtjate arenguplaane.• Viidastame külateed.

Risti tuleviku jaoks:• Säilitame Risti kooli 9-klassilise põhikoolina.• Säilitame Risti hooldekodu ja otsime võimalusi selle laiendami-

seks.• Teeme ettevalmistöid Risti – Piirsalu kergliikustee rajamiseks.• Aitame kaasa Piirsalu pargi edasisele arendamisele.• Rekonstrueerime Piirsalu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.• Rajame Risti parki jõulinnaku (välidrenažöörid). • Pakume ettevõtjatele koostööd Risti bussijaama rajamiseks.• Arendame edasi Risti raudteejaama kompleksi.• Aitame omanikel leida rakendust Piirsalus ja Ristil tühjalt

seisvatele hoonetele.

Palivere tuleviku jaoks: • Säilitame Palivere kooli 9-klassilise põhikoolina.• Kujundame Kuliste aasa, Pikajalamäe tervisekeskuse ja

Marimetsa piirkonna baasil välja aktiivselt tegutseva vabaaja veetmise piirkonna koostöös Risti ja Kullamaaga.

• Abistame ettevõtteid Palivere tööstusalade arendamisel.• Valgustame Palivere kergliiklustee.• Viime lõpuni Palivere spordihoone renoveerimistööd. • Rekonstrueerime Palivere staadioni.

Taebla tuleviku jaoks:• Koostöös ettevõtjatega arendame ja ja reklaamime Taebla

tööstusalasid.• Teeme ettevalmistusi kergliikusteede rajamiseks Tallinn -

Haapsalu maantee ääres.• Otsime võimalusi Taebla keskushoone kultuurisaali ja spordi-

saali baasil vabaajakeskuse rajamiseks. Ühe ideena kaalume kultuurisaali kaasaegse kino rajamist.

• Toetame Kirimäe mõisa taastamist ja kultuurimajana kasutusele võtmist.

• Rajame Taeblasse eakate päevakeskuse.• Hoiame korras Taebla tänavad, haljasalad ja laste mänguväl-

jakud.

Linnamäe tuleviku jaoks: • Viime lõpule Linnamäe kultuurisaali rajamise.• Aitame kaasa kergliiklusteede rajamisele Keila maantee ääres.• Rekonstrueerime staadioni ja loome mitmekesise välispordiväl-

jaku. • Toetame elamispindade arendamist Linnamäel.• Laiendame Oru hooldekodu.• Toetame pargiala korrastamist ja arendamist.

Noarootsi tuleviku jaoks: • Säilitame Noarootsi kooli 9-kl põhikoolina ja toetame Noarootsi

riigigümnaasiumi tegevust. • Viime ellu õpilaskodu laiendamise. • Toetame Noarootsi vabatahtlike päästjate tegevust.• Toetame Dirhami sadamast aktiivse külastus – ja majanduspiir-

konna kujundamist. Teeme selle juures aktiivset koostööd kohaliku kogukonnaga.

• Teeme ettevalmistusi kergliiklusteede rajamiseks Dirhami-Roosta ja Pürksi – Sutlepa suundadel.

• Reklaamime Noarootsit kui omanäolise kultuuri, kauni looduse ja kvaliteetse elukeskkonnaga piirkonda.

Nõva tuleviku jaoks: • Hoiame Nõva kooli põhikoolina nii kaua, kuni õpilaste arv seda

vähegi võimaldab. Otsime atiivselt võimalusi õpilaste arvu hoidmiseks ja tõstmiseks. Igal juhul tagame Nõva kooli tegutsemise tema praeguses majas.

• Arendame Nõva mõisahoonet aktiivse haridus –ja kultuurikes-kusena.

• Arendame Peraküla puhkeala ja külaplatsi ühiseks külastuspiir-konnaks.

• Arendame Nõva sadamat kui kalastus – ja külastussadamat.• Reklaamime Nõva piirkonda kui head elu – ja suvilapiirkonda ja

soodustame uute elanike asumist Nõvale. • Teeme ettevalmistusi kergliiklustee rajamiseks bussijaamast

vallamajani. • Laiendame Nõval pakutavate sotsiaalteenuste hulka. • Taotleme pereõe sagedamat kohalolekut arstipunktis.

tikke. 6.5. Koostame igale kohalikule keskusele oma arenguplaani. 6.6. Koostöös riigiga ja ettevõtjatega heakorrastame külakeskused ja korrastame ristmikud.6.7. Tähistame külateed viitadega. 6.8. Aitame omanikel leida rakendust tühjalt seisvatele hoonetele.6.9. Abistame kortermajade elanikke korteriühistuste loomisel ja tegevuse korraldamisel.6.10. Korraldame omavalitsuse sisese ühistranspordi, arvestades eraldi laste ja eakate liikumisvajadusega. Osaleme aktiivselt

regionaalse ühistranspordikeskuse tegevuses. 6.11. Kasutame ja reklaamime toetusvõimalusi hajaasutuses elamute varustamiseks ligipääsu, vee, elektri ja internetiga ja panustame ka valla vahenditega. 6.12. Peame oluliseks jätkata maakonna jaoks vajalike taristuobjek-tide ettevalmistustöid, nagu näiteks Riisipere – Haapsalu(-Rohuküla) raudtee taastamine ja Noarootsi-Haapsalu otseühenduse rajamine.

MEIE LUBAME:

11

Aivar Oruste nr 115

Andero Paalvelt nr 124

Andres Liiv nr 125

Anne Soodla nr 126

Arvo Ninn nr 116

Aare Kalm nr 123

Sinu kandidaadid Lääne Nigulas

Eha Allika nr 128

Elar Kuusemaa nr 129

Eneli Ööpik nr 130

Ester Rodima nr 131

Gennadi Vihman nr 117

Danguole Tamberg nr 127

Ingrid Kesler nr 133

Janek Loorens nr 118

Kail Visla nr 134

Kalle Orumaa nr 135

Lea Lai nr 120

Guido Ulejev nr 132

Oliver Tammemägi nr 141

Tiina Tuulik nr 142

Tiiu Tulvik nr 121

Urmas Muld nr 143

Vaike Nõu nr 122

Neeme Suur nr 114

Mare Laide nr 136

Marge Kanna nr 137

Leili Mutso nr 119

Marju Heldema nr 138

Mati Kallemets nr 139

Meinhard Ledis nr 140

12