Ida-Viru maakond, Jõhvi vald (Jõhvi linn), Kooli 21

Jõhvi raudteejaam

HOONE DOKUMENTEERIMINE

Koostaja: Carl-Dag Lige

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Tallinn 2010-2011

Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

2

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

SISUKORD

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA lk 3

JOONISED lk 6

FOTOD lk 9

FOTODE LOETELU lk 10

3

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

1 ÜLDANDMED

Nimetus Jõhvi raudteejaam

Aadress ja katastritunnus Kooli 21, Jõhvi vald (Jõhvi linn), Ida-Viru maakond

Katastritunnus: 25301:002:0117

Koordinaadid

Praegune funktsioon Kasutuseta

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

Rajamisaeg 1951

Autor Üleliiduline tüüpprojekt (Eesti Arhitektuur). Autorite kollektiivi ei suutnud

käesoleva töö autor tuvastada. Projektdokumentatsioon asub suure

tõenäosusega mõnes Venemaa või Läti arhiivis.

Algne funktsioon Raudteejaam

Ümberehitusetapid Kapitaalseid ümberehitusi pole toimunud. Hoone interjöörides on väiksemaid

planeeringulisi muudatusi tehtud korduvalt. Algsest interjöörist on säilinud

üksikud detailid: peegelvõlvid (fotod 48, 58)ja lõunapoolse puittahveldisega

eeskoda (fotod 39, 40).

Muu ajalooline teave Jõhvi raudteejaam ehitati II maailmasõja ajal hävinud, 1936.a valminud

jaamahoone (foto 1) asemele. Viimastel aastatel on hoone seisnud tühjana

ning hakanud kiiresti lagunema.

3 ASUKOHA KIRJELDUS

Jaamahoone paikneb Jaama tänava keskteljel, lõpetades selle stalinistlikule klassitsismile omase

suurejoonelisusega, paiknedes avara väljaku lõunaküljel (fotod 3, 4). Väljaku ääres asuvad sõjajärgsed,

madala kelpkatusega ja lihtsa välisilmega korterelamud. Jaamahoonest läände jääb raudteelaste hoone (foto

61), mobiilsidemast ja muid abihooneid. Jaama idakülje lähedusest lammutati mõni aasta tagasi omal ajal

pooleli jäänud bussijaam. Jaamakompleks paikneb raudteest põhjapool (foto 15).

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS

Mahuline ülesehitus Telgsümmeetrilise väliskujundusega piklik ühekorruseline hoone, mille

viilkatusega saalidekorpusega liituvad ida- ja lääneotstes pisut madalamad ja

kitsamad lühikesed kelpkatusega tiivad (vt põhiplaani joonis ning fotod 5,

15).

Ehitusmaterjal Vundament – paas

Sokkel – savitellis, tsement-krohvitud (foto 14)

Seinad – tellis, lubi-krohvitud ja dekoreeritud (fotod 14, 22, 27, 33)

Aknad – puit (fotod 25-27)

Välisuksed – puit (sekundaarsed, fotod 21-24)

Katusekate – eterniitplaat (algselt tsementkivi, fotod 2, 15, 29)

Väliskujundus ja

iseloomulikud detailid

Transeptkatusega peaootesaali asukohta markeerib põhjaküljel keskrisaliit

(fotod 6, 7), mille kolmnurksele viilule vastab lõunaküljel samasugune

keskviil (fotod 15, 23). Kõrgema saalidekorpuse seinad on tihedalt

liigendatud profiilkapiteeliga pilastritega (6, 7, 21, 22), milliseid sildab

4

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

räästast pisut madalamal kulgev profileeritud seinakarniis (fotod 28, 31).

Katuseräästad ja keskviilud on raamistatud omaette profiilkarniisiga, millele

saalidekorpuse osas lisandub hammasvöö ning talaotsi imiteerivate

akantusdekooriga voluutide rivi (fotod 28-31). Saalideploki aknaid

flankeerivad täiendavalt väiksemad pilastrid, moodustades koos kolmnurksete

ehisviiludega akendele suurejoonelise raamistuse (foto 22). Madalamate

otstiibade akendel on lihtsam ülalaiendiga krohvraamistus (foto 26). Mõlemal

peasissepääsul on lai kivitrepp ja peauste kohal eenduva profileeritud

sillusega kaarvalgmikud (fotod 21, 24). Aknad on algsed (fotod 25-27),

välisuksed sekundaarsed (fotod 21-24). Põhjapoolsel fassaadil mõlemal pool

ust metallist välisvalgusti, samuti hoone mõlemal otsal (fotod 19, 21, 32, 36).

Lõunaküljel jaamakella hoidja (foto 35). Mõlemal pikiküljel lipuhoidjad

(fotod 21, 24).

Plaanilahendus Hoone keskkorpuses paiknevad keskne ootesaal (fotod 38-42) ning selle

külgedel väike ootesaal ja baariruum (vastavalt ida ja lääne pool; baariruumi

fotod 52-54). Põhjapoolse peasissepääsu ning ootesaali vahele jääb kitsas

tsoon, mis jaotub keskse eeskoja ning seda ääristavate kassaruumide vahel (vt

põhiplaani joonist). Ootesaali lõunaseinas on lõunapoolse väljapääsu eeskoda

(fotod 39, 40). Ida- ja läänepoolsetes väiksemates hoonetiibades olevad

ruumid olid mõeldud raudteetöötajatele ning jagunesid kabinettideks, abi- ja

puhkeruumideks (foto 58).

Sisekujundus ja

iseloomulikud detailid,

sisustus, mööbel

Kõrgel peaootesaalil on profiilkarniisiga ääristatud krohvlagi (foto 48),

krohvitud, hiljem üle värvitud ja allosas puittahveldisega seinad (foto 42) ning

metlah-plaatidega kaetud põrand (fotod 41, 51). Ootesaali lõunapoolses seinas

asuval tuulekojal on puittahvelseinad, mille ülemised jaotused on klaasist

(fotod 39, 40, 50). Ootesaali edelanurka on hiljem ehitatud vineer- ja

klaasseintega paviljon .

Stiililine kirjeldus Stalinistlik klassitsism

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE

Vundamendid – rahuldav

Seinad – välisseintel rahuldav, siseseintel niiskuskahjustused

Laed – halb, kohati varisenud, ulatuslikud niiskuskahjustused (fotod 57-59)

Katusekonstruktsioon – halb, sest eterniit-kattes on augud ning osa pööninguakendest- ja luukidest on

avatud; sarikad võivad lähiaastatel pehkimise tõttu kandevõime kaotada

Aknad – klaasid osaliselt purunenud, enamik puitraame säilinud, laudadega kinni löödud

Uksed – halb, osa siseuksi välja lõhutud

Viimistlus – halb, niiskus ja temperatuurikõikumine kahjustavad kõiki siseviimistluselemente (fotod 42,

47, 54); välisdekoori seisukord on rahuldav

Kommunikatsioonid – halb, hoone on võrkudest välja lülitatud

Hoonet ei hooldata ning seda on rüüstatud, uksed ja aknaavad on praegu siiski kinni. Siseruumides on

viimastel aastatel teostatud lammutustöid, mille käigus on eemaldatud sekundaarseid vaheseinu.

Hoone ümbruses toimuvad (tõenäoliselt trasside) ehitustööd ning seepärast on see praegu hooldamata

(foto 62).

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

Hoone arhitektuurne säilivus on rahuldav. Jaamahoone konstruktsioonid on halvas seisus, kahjustusi on ka

eksterjööris. Samas on dekoor, mis suurel määral kujundab hoone väärika karakteri, minimaalsete

kahjustustega. Mahuliselt on hoone säilinud autentsel kujul, kuid algsed interjöörid on sisuliselt hävinud.

Jaamahoone on lähiümbrust hõlmava stalinistliku kvartali keskne, tooniandev ehitis, mis domineerib

5

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

ümbritsevate lihtsakoeliste kortermajade üle.

Kuivõrd Jõhvi tänane linnakeskus paikneb ja areneb raudteejaamast eemal, siis puudub nii praegusel

omanikul EVR INFRA-l kui Jõhvi vallavalitsusel soov hoonet taastada. Kõne all on olnud raudteepeatuse

nihutamine linnasüdame suunas, mis kahandab praeguse jaamahoone säilimise väljavaateid veelgi.

7 KAITSE ALLA MITTEVÕTMISE PÕHJENDUS

Jõhvi raudteejaam on stalinistliku arhitektuuri tüüpiline näide (Jõhvi raudteejaamaga sama tüüpprojekti järgi

on ehitatud Jõgeva vana raudteejaam, kuid seal on dekoori kasutatud vähemal määral kui Jõhvi jaamahoone

juures). Hoone kehand on säilinud autentsel kujul. Jaamahoone ehituskvaliteet on halb. Paradoksaalsel

kombel näib hoone dekoori teostus konstruktsioonidest oluliselt kvaliteetsem, sest dekooril on märgata vaid

minimaalseid kahjustusi. Viimaste kümnendite kasin haldamine on halvendanud hoone niigi halba

seisukorda: katusekate osaliselt puudub, mõned vahelaed on niiskuskahjustuse tõttu kaotanud kandevõime

ning sisse kukkunud, sokli- ja seinakrohv on kohati varisenud, tellisseinad pudenenud.

Kuigi Jõhvi raudteejaama näol on tegemist huvitava ja väärtusliku üksikhoonega, pole selle riikliku kaitse alla

võtmine põhjendatud, sest 1) hoone on väga halvas tehnilises seisukorras ning selle taastamine nõuaks väga

suuri investeeringuid, 2) omanikul ja kohalikul munitsipaalvõimul puudub soov olemasolevat hoonet

taastada, 3) Jõhvi linnasüda areneb jaamahoonest eemal ning tulevikus võidakse raudteepeatus praegusest

asukohast ära viia, mis oluliselt kahandaks jaamahoonele uute funktsioonide leidmise tõenäosust inimvoo

vähenemise tõttu.

8 MÄLESTISE TUNNUSED

9 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA

Riikliku kaitse alla mitte võtta.

10 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG

Välitööde teostamise aeg: 23.11.2010

11 Koostaja:

Carl-Dag Lige

Märkus: Töös on kasutatud Urmas Oja ja Martin Jänese poolt 2004.a läbi viidud Eesti raudteearhitektuuri

inventariseerimise materjale

6

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

JOONISED

1. Asukoha skeem. Maa-Ameti kaart

7

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks

Kaitsevööndi piiride ettepanekut ei tehta, kuivõrd eksperdihinnang ei pea Jõhvi raudteejaamale riikliku

kaitse rakendamist otstarbekaks.

1. - Jõhvi raudteejaama peahoone. Maa-Ameti kaart

3. Projekti joonised

Käesoleva töö autor ei suutnud leida. Tõenäoliselt asuvad mõnes Venemaa või Läti arhiivis.

8

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

4. Inventariseerimisjoonised

Jõhvi raudteejaama põhiplaan

9

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

FOTOD

Jõhvi raudteejaam. Vaade lõunast. Foto Urmas Oja 2004

Jõhvi raudteejaam. Vaade põhjast. Foto Carl-Dag Lige 2010

10

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

FOTODE LOETELU

AJALOOLISED FOTOD:

1. JÕHVI JAAMAHOONE 1939. EESTI FILMIARHIIV

2. JÕHVI JAAMAHOONE. EESTI RAUDTEEMUUSEUMI KOGU

3. JÕHVI JAAMAHOONE 1983. EESTI FILMIARHIIV

TÄNAPÄEVASED FOTOD (2004/2010):

4. JÕHVI JAAMAHOONE. FOTO URMAS OJA 2004

5. JÕHVI JAAMAHOONE PÕHJAFASSAAD. FOTO URMAS OJA 2004

6. PÕHJAKÜLJE KESKOSA. FOTO URMAS OJA 2004

7. PÕHJAKÜLJE KESKOSA. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

8. PÕHJAKÜLG KIRDEST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

9. IDATIIB. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

10. IDAKÜLG. FOTO URMAS OJA 2004

11. LÕUNAKÜLG KAGUST. FOTO URMAS OJA 2004

12. VAADE KAGUST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

13. LÕUNAKÜLJE KESKOSA. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

14. IDATIIVA EKSTERJÖÖRI KAHJUSTUSED. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

15. LÕUNAKÜLG. FOTO URMAS OJA 2004

16. LÕUNAKÜLG EDELAST. FOTO URMAS OJA 2004

17. VAADE EDELAST. FOTO URMAS OJA 2004

18. VAADE EDELAST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

19. LÄÄNETIIB. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

20. PÕHJAKÜLG LOODEST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

21. PEASISSEPÄÄS PÕHJAKÜLJEL. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

22. PAARISAKNAD PÕHJAKÜLJEL. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

23. SISSEPÄÄS LÕUNAKÜLJEL. FOTO URMAS OJA 2004

24. VÄLJAPÄÄS PERROONILE LÕUNAKÜLJEL. FOTO URMAS OJA 2004

25. SUUR AKEN. FOTO URMAS OJA 2004

26. VÄIKE AKEN. FOTO URMAS OJA 2004

27. SEINAPINNAD. FOTO URMAS OJA 2004

28. DEKOOR. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

29. KATUSEPINNAD. FOTO URMAS OJA 2004

30. PÖÖNINGUAKNAD. FOTO URMAS OJA 2004

31. DEKOORI DETAILVAADE. FOTO URMAS OJA 2004

32. LATERN. FOTO URMAS OJA 2004

33. PROFIILID. FOTO URMAS OJA 2004

34. IDAPOOLSE SISSEPÄÄSU PIIRE. FOTO URMAS OJA 2004

35. JAAMAKELLA HOIDJA. FOTO URMAS OJA 2004

36. LATERN JA JUHTMED. FOTO URMAS OJA 2004

37. LIPUHOIDJA. FOTO URMAS OJA 2004

38. OOTESAALI KAGUNURK. FOTO URMAS OJA 2004

39. OOTESAALI LÕUNAPOOLNE EESKODA. FOTO URMAS OJA 2004

40. OOTESAALI LÕUNAPOOLNE EESKODA. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

41. OOTESAALI PÕHJAPOOLNE UKS. FOTO URMAS OJA 2004

42. OOTESAALI PÕHJASEIN. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

43. OOTESAALI KASSALUUGID. FOTO URMAS OJA 2004

44. KASSALUUGID VÄIKESES OOTESAALIS. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

45. ENDINE KASSALUUK OOTESAALIS. FOTO URMAS OJA 2004

46. VINEERTAHVELDIS VÄIKESE OOTESAALI EDELANURGAS. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

47. VINEERTAHVELDISE LÄHIVAADE. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

48. OOTESAALI PEEGELVÕLV. FOTO URMAS OJA 2004

49. PÕHJAPOOLSE PEASISSEPÄÄSU VALGMIKUAKNAD. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

11

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

50. LÕUNAPOOLSE SISSEPÄÄSU EESKOJA TAHVELDIS. FOTO URMAS OJA 2004

51. OOTESAALI METLAHPARKETT. FOTO URMAS OJA 2004

52. BAARIRUUMI SISSEPÄÄS OOTESAALIST. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

53. BAARIRUUM OOTESAALI PINKIDEGA. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

54. BAARIRUUM. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

55. OOTESAALI LAKKVINEERIST PINGID. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

56. PINGID. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

57. SISSELANGENUD VAHELAGI RUUMIS 27. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

58. RUUM NR 23. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

59. AVARIILINE VAHELAGI. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

60. SISEAKEN RUUMIDE 36 JA 38 VAHEL. FOTO CARL-DAG LIGE 2010

61. RAUDTEELASTE HOONE. FOTO URMAS OJA 2004

62. VÄLJAK JAAMA PÕHJAKÜLJEL. FOTO CARL-DAG LIGE 2010