PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU … · 2016-05-23 · 8 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM

34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE

EELHINNANG

OÜ Hendrikson & Ko

Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn

www.hendrikson.ee

Töö nr 2326/15

Keskkonnaekspert:

Jaak Järvekülg

Allkiri /............................../

Projektijuht:

Martin Ruul

Tartu 2015

SISUKORD

SISUKORD .................................................................................................. 3

1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 5

2. TAUST JA SEADUSANDLIKU ASPEKTID ............................................... 6

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLDKIRJELDUS JA PROJEKTIGA

KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ................................................ 9

3.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................... 9

3.2. PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ..........................................12

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU JA

LEEVENDAVAD MEETMED .......................................................................... 15

4.1. MÕJU PIIRKONNA VEEREŽIIMILE ...............................................................15

4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE .................................................................16

4.3. MÕJU KOHALIKELE INIMESTELE ................................................................19

5. EELHINNANGU KRITEERIUMITE KONTROLL-NIMEKIRI .................... 20

6. JÄRELDUS ......................................................................................... 24

LISA 1. IISAKU RISTMIKU ASENDIPLAAN SEISUGA 23.04.2015 ............... 27

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG

5

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon SKA Inseneribüroo OÜ poolt

koostatava põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 ristmiku (Iisaku ristmik)

ümberehituse tehnilise projekti koosseisu. Projekteeritav ristmik asub Iisaku vallas,

Iisaku alevikus, Ida-Virumaal.

Vastavalt Maanteeameti riigihanke „Tugimaantee 22 Rakvere–Väike-Maarja–

Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km

34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine“ lisas III-2

sätestatud koostamise nõuetele (punkt 4.4 ) tuleb:

„Koostada objektidele keskkonnamõjude eelhinnang, tuginedes vastavalt

„Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“ § 6 lg 2

p-le 10, lähtudes võimalikust mõjust 500 meetri raadiuses. Eelhinnangu sisu

koostada vastavalt eelnimetatud seaduse § 6 lg 3.“

Käesoleva konsultatsiooni käigus koostati nõutud keskkonnamõjude eelhinnang,

mis on esitatud käesolevas eelhinnangu aruandes. Töös käsitletakse potentsiaalselt

negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte käesoleva projekti kontekstis, ning

antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude

vältimise osas.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt sisendiks tööprojekti, projekti

kinnitajaks on Maanteeamet. Eelhinnang on koostatud projekti koostamise ajal.

6 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE

TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG

TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

2. TAUST JA SEADUSANDLIKU ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.20051.

Vastavalt KeHJS:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

§ 4. Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt

kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale,

kultuuripärandile või varale.

§ 5. Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada

ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

....

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga

lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine

või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute

hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste

valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

...

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

(3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu,

lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest:

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu

maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032

https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032


7

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna

vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja

kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas

Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning

ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;

2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase,

loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna

teistest tegevustest;

3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu

saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;

41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale

või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;

5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest,

ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest,

kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud

loetelu“, vastu võetud 29.08.20052.

Vastavalt VV määruse §13 lg 8:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus

olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või

asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti

ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

Antud juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS

§ 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse §13 lg 8 „tee ehitamise või

remondiga, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste lisandumine

või asukoha muutus“.





TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

Seega antud juhul peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on

oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Seega sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Käesolev eelhinnang on tellitud SKA Inseneribüroo OÜ poolt Iisaku ristmiku

ümberehituse projekti koosseisus eesmärgiga selgitada KMH vajadust ning on

aluseks haldusakti koostamiseks KMH algatamise või mittealgatamise kohta.


9

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLDKIRJELDUS JA

PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE

LÜHIKIRJELDUS

3.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Vaadeldav ristmik paikneb Iisaku alevis, Iisaku vallas, Ida-Virumaal (vt joonis 1).

Maantee nr 3 väljaehitamise klass on IV ja maantee nr 13155 on klassita. Ristmiku

alas paikneb ühendustee nr 1315. Ristmiku skeem on esitatud joonisel 2.

Joonis 1 Projektiga kavandatava tegevuse asukohaskeem.3

3 Joonis pärineb riigihanke „Tugimaantee 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine“ lisast III-2 „Tehniline kirjeldus“



TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

Joonis 2 Iisaku ristmiku skeem.4 Punasega on piiritletud projekti piirkond.

Vastavalt riigihanke „Tugimaantee 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva km 3,27

Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 Iisaku ristmiku

ümberehitamise tehnilise projekti koostamine“ lisast III-2 „Tehniline kirjeldus“

4 Joonis pärineb riigihanke „Tugimaantee 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine“ lisast III-2 „Tehniline kirjeldus“


11

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

punktile 2.2 täpsustatakse lõigu (lõikude) alg- ja lõppkilomeeter koos Tellijaga

projekti koostamise käigus. Käesoleva eelhinnangu koostamis hetkeks on SKA

Inseneribüroo OÜ koostanud Iisaku ristmiku asendiplaani (seisuga 23.04.2015, vt

lisa 1), mis on käesoleva eelhinnangu aluseks.

Ristmik paikneb Iisaku alevis, Iisaku vallas, Ida-Virumaal. Maantee nr 3

väljaehitamise klass on IV ja maantee nr 13155 on klassita. Ristmiku alas paikneb

ühendustee nr 1315. Nii põhimaantee nr 3 kui ka kõrvalmaantee nr 13155 on

sõidutee 1+1 sõidurajaga. Põhimaantee nr 3 sõidutee laius on 9m ning tugipeenra

laius jääb vahemikku 0,75m – 1,75m. Kõrvalmaantee nr 13155 katendi laius on 6m

ning tugipeenrad on 0,5m lai.

Käesoleval ajal on Iisaku ristmik kolmeharuline. Põhi- ja kõrvalmaantee ristuvad

terava nurga all, mis tekitab liiklusohtliku olukorda. Lisaks on ca 55m kaugusel

põhiristmikust põhjapoole olemas eraldi haru (ühendustee nr 1315), et autodel

oleks mugavam liikluda Iisaku – Jõhvi ja Jõhvi – Iisaku suunas. Sama haru vastas

asub hiljuti välja ehitatud kinnisti Kivi tn 2 mahasõit. Praegune ristmiku ala on suur

ning ebamäärase liikluskorraldusega, kuna puudub korralik ja läbimõeldud

liikluskorraldus. Olukorda raskendavad liiklusmärkide ning korraliku

kattemärgistuse puudumine (vt foto 1).

Foto 1 Iisaku ristimik. 27.05.2015



TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

Projekteeritav ala asub linnapiirkonnas, kus kehtib 50 km/h kiiruse piirang.

Aasta keskmine liiklussagedus 2014. aasta loendusandmete põhjal on maanteel nr

3 2767 a/ööp ja maanteel nr 13155 909 a/ööp.

Projekti piirkonnas asub ajaloomälestis Terroriohvrite ühishaud (mälestise

reg nr 33). Umbes 240 m kaugusel asub Iisaku ministeeriumikool (reg nr 13846)

ning ca 340 m kaugusel Kalmistu, 15.-18. saj. (reg nr 8964). Rohkem

kultuurimälestisi lähipiirkonnas (500 m raadiuses) ei esine.

Looduskaitse alustest objektidest on lähim Iisaku mõisa park (registrikood

KLO1200439), mis asub ca 430 m lõuna suunas. Rohkem looduskaitse aluseid

objekte (500 m raadiuses) projekti lähipiirkonnas ei esine.

3.2. PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Alljärgnev projektiga kavandatava tegevuse kirjeldus tugineb

SKA Inseneribüroo OÜ koostatud projekti seletuskirja eelnõul, seisuga 15.05.2015.

Iisaku ristmiku asendiplaan on esitatud aruande lisas 1.

Projekti eesmärgiks on teostada Iisaku ristmiku ümberehitamine ja seeläbi tõsta

ristmiku liiklusohutust.

Iisaku ristmiku liiklusohutuse parandamiseks on ette nähtud järgmist:

Kõrvalmaantee lõikumine tugimaanteele on viidud täisnurkseks;

Kõrvalmaantee ristmiku harule on ette nähtud eraldussaar;

Põhimaanteele on ette nähtud möödasõidulaiend (Tartu – Jõhvi suunas);

Põhimaanteele on ette nähtud ohutussaar jalakäijatele;

Projektiga on ette nähtud tähispostid nii põhimaanteele kui ka tugimaanteele.

Kuna olemasolev ristumine on terava nurga all, on projektiga ette nähtud

lõikumisnurga parandamine. Selleks on olemasoleva ristmiku kõrvalmaantee

nr 13155 teravnurkne haru ning ühendustee nr 1315 on ette nähtud sulgeda ning

uus ristmiku haru on projekteeritud täisnurksena. Sellega seoses on ristmiku

asukohta nihutatud 170 m ulatuses Jõhvi suunas.

Lisaks on ristmikule Tartu – Jõhvi suunal projekteeritud möödasõidulaiend, et

vähendada vasakpööret ootavate autode poolt otsesõitjate takistamist.

Projekteeritud maantee nr 3 parem serv jälgib valdavalt olemasolevat muldkeha.

Põhimaantee möödasõidulaiendus on projekteeritud vasakule poole.


13

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

Põhimaantee sõidurajad on projekteeritud 3,5m laiused, millele lisanduvad 1,0m

laiused kindlustatud peenrad ja 0,5m laiused tugipeenrad. Ohutussaare ulatuses on

sõiduraja laiust vähendatud kuni 3,25m.

Projekteeritud kõrvalmaantee sõidurajad on 3,15m, millele lisandub 0,5m laiused

tugipeenrad.

Ristmiku alas on lahendatud ka jalakäijate liiklemine olemasoleva kergliiklustee ja

Kivi tn 2 paikneva söögikoha vahel. Selleks on jalakäijatele ette nähtud 2,5m laiune

ühendustee ning jalakäijate ohutumaks maantee ületuseks on maanteele nr 3

nähtud ette ohutussaarega teeületuskoht jalakäijatele.

Olemasoleva põhimaantee vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sõiduteelt on

sademeevesi juhitud haljasalale, kus see immutatakse. Projektiga käsitletavas

lõigus ei asu truupe, ning ühtegi uut truupi ei rajata, samuti ei ole ette nähtud

kaevata uusi kraave.

Projekteeritud teed on ette nähtud rajada asfaltbetoonkatetega. Põhimaanteele on

ette nähtud tasandusfreesimine ülekattega ning laiendustele ja kõrvalteele 2 või 3

kihiline asfaltbetoonkate. Katendi konstruktsioon täpsustatakse järgnevas projekti

staadiumis.

Projektlahendusega muudetakse Iisaku ristmik ohutumaks.

Projekti seletuskiri näeb ette järgmised keskkonnakaitse meetmed ja tingimused:

Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest

ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis

ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija

poolt esitatud juhistele.

Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale.

Täitematerjalide, mulla ning pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse

Tellijaga.

Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele.

Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest

jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi

omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete

valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb

vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta.

Vastavalt Maapõueseaduse § 60 on kaevise võõrandamine või selle

väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti

nõusolekul. Enne Maapõueseaduse §60 mõistes ülejääva kaevise

kasutamist (nt kasutuskõlbmatu materjali utiliseerimist) peab kinnistu

omanik (Tellija) saama vastavateks töödeks Keskkonnaameti nõusoleku.

Töövõtja peab Tellijale esitama andmed kõikide materjalide

ladustamiskohtade, vaheladude jms kohta, kõikide kinnistute kaupa,



TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

milledelt kaevist võõrandatakse või kasutatakse väljaspool sama kinnistut.

Kaevise võõrandamisel või selle väljaspool kinnisasja kasutamisel tuleb

saada vastava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

Et tagada ehitusperioodi aegne mõjude minimeerimine, tuleb

keskkonnatingimused ehitustegevuseks kirjutada ehitusloa koosseisu.

Vajadusel võib Tellija nõuda Peatöövõtjalt ka ehituse jooksul kasutatava

keskkonnakaitse kava olemasolu.


15

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV

KESKKONNAMÕJU JA LEEVENDAVAD MEETMED

Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse tööprojekti

(st põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 34,16 Iisaku ristmik) ümberehituse

võimalikku keskkonnamõju, mitte ristmikku läbiva liikluse mõju.

Kuna tegemist on juba olemasoleva ristmikuga, toimuks liiklus antud asukohas ka

ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga kavandatakse Iisaku ristmiku

ohutuse tõstmist, millel on läbi õnnetuse riski vähendamise positiivne mõju.

Kuna projektiga kavandatavad tegevused on ette nähtud valdavalt olemasoleva

ristmiku alal, on negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale piiratud ja väikese

ulatusega. Ka ei esine projekti vahetus läheduses olulisi tundlikke kaitstavaid

loodusobjekte.

4.1. MÕJU PIIRKONNA VEEREŽIIMILE

Projektiga nähtav uus ristmiku asub valdavalt olemasoleval muldkehal.

Olemasoleva põhimaantee vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sõiduteelt on

sademeevesi juhitud haljasalale, kus see immutatakse. Projektiga käsitletavas

lõigus ei asu truupe, ning ühtegi uut truupi ei rajata, samuti ei ole ette nähtud

kaevata uusi kraave.

Projekti piirkonnast ida pool asub Allika-lipniku 4 maaparandussüsteem (kõige

lähemal ca 40 m). Lääne pool paiknevad Allika- lipniku 2 ja Allika-lipniku 3

maaparandussüsteemid ning Iisaku peakraav (kõik kolm paiknevad umbes 260 m

kaugusel kavandatavast tegevusest).

Lähim puurkaev asub projekti piirkonnast ca 220 m (vt joonis 3).

Projektlahendusega tuleb tagada, et ei muudetaks oluliselt piirkonna veerežiimi

ning tuleb tagada maaparandussüsteemide edasine toimimine. Arvestades aga

kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu ei ole alust eeldada olulist mõju piirkonna

veerežiimile, kuna vee käitlemisel põhimõttelisi ümberkorraldusi ei tehta ning

tundlikud objektid asuvad kavandatavast tegevuspiirkonnast piisavalt kaugel.



TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

Joonis 3 Lähipiirkonnas asuv puurkaev ning selle sanitaarkaitsevöönd. Punasega

on piiritletud projekti piirkond, kollane on puurkaevu sanitaarkaitseala. Allikas:

Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 28.08.2014.

4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Projekti piirkonnas asub ajaloomälestis Terroriohvrite ühishaud (mälestise reg nr

33, vt foto 2). Umbes 240 m kaugusel asub Iisaku ministeeriumikool (reg nr

13846) ning ca 340 m kaugusel Kalmistu, 15.-18. saj. (reg nr 8964). Nimetatud

kultuurimälestised on välja toodud joonisel 3.

Foto 2 Terroriohvrite ühishaud. 27.05.2015


17

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

Joonis 3 Projekti ala paiknemine kultuurimälestiste suhtes. Punasega on piiritletud

projekti piirkond, sinisega kultuurimälestised. Maa-ameti avalik kaardirakendus,

26.05.2015.

Rohkem kultuurimälestisi lähipiirkonnas (500 m raadiuses) ei esine.



TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse5 § 24 lg 1 ja 2 on kinnismälestistel ja

muinsuskaitsealadel Muinsuskaitseameti kirjaliku loata muuhulgas keelatud:

ehitamine;

ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride

muutmine;

haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd;

mullatööd; teede, trasside ja võrkude rajamine.

§ 24. lg 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab

kulutuuriminister 23.08.2011 määrusega nr „Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja

muinsuskaitsealal tööde ja tegevuste lubade väljaandmise kord ja lubade vormid.“6

Vastavalt Muinsuskaitseseadus §25 lg 1 kehtestatakse kinnismälestise kaitseks

kaitsevöönd. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 (3) moodustab kinnismälestise

kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad Muinsuskaitseseaduse §24 ja §25

tulenevad kitsendused. Vastavalt §25 (7) on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata

kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside

rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd.

Seega tuleb projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja enne tööde alustamist

tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba tööde teostamiseks.

Kui maantee remonttööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leid, tuleb ehitus- ja

kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada ja leiust

viivitamatult Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele teatada (MuKS

§32).

Terroriohvrite ühishaud asub olemasoleva tee servast ning lähimast kavandatud

ehitustööde alast vähemalt 10 m kaugusel (vt foto 2), seega otsest mõju

ehitustegevusest või hilisemast ristmiku kasutamisest ette näha ei ole.

Iisaku ministeeriumikool ning Kalmistu 15-18 saj. asuvad projekti piirkonnast

suhteliselt kaugel ning kavandatava tegevuse iseloomu arvestades ei ole põhjust

eeldada negatiivset mõju.

Kokkuvõttes ei ole kavandatud tegevuse iseloomu arvestades ette näha olulist mõju

kaitsealustele kultuuriväärtustele, kuid Terroriohvrite ühishaua (mälestise reg

nr 33) kaitsevööndis teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada

Muinsuskaitseametiga.






19

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

Foto 2 Terroriohvrite ühishaua paiknemine olemasoleva tee suhtes. 27.05.2015

4.3. MÕJU KOHALIKELE INIMESTELE

Kavandatava ristmiku ümberehituse mõju kohalikele elanikele avaldub elkõige selle

valmimise järgselt, kui paraneb liiklusohutus.

Olulisemateks negatiivseteks mõjudeks võivad osutuda ehitusaegne müra,

õhusaaste (nt heitgaasid ja tolm) ning võimalikud on ajutised piirangud võrreldes

praeguse liikluskorraldusega.

Ehitusaegsete negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovitatav järgida järgmisi

põhimõtteid:

Kuivadel perioodidel tuleks vajadusel ehitustegevuse piirkonda kasta, et

vältida üleliigse tolmu tekkimist;

Mürarikast ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal;

Ehitusaegsed muudatused liikluskorralduses tuleks planeerida selliselt, et

need põhjustaksid võimalikult vähesel määral ja lühiajaliselt muutusi,

võrreldes senise liikluskorraldusega.



TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

5. EELHINNANGU KRITEERIUMITE KONTROLL-

NIMEKIRI

Vastavalt KeHJS § 6. lõige 3 on esitatud alljärgnevalt kontroll-nimekiri, milles

kaetud kõik seaduses märgitud kriteeriumid, mille käsitlemine eelhinnangus on

muuhulgas vajalik.

Tabel 1 Kriteeriumid, millest tuleb eelhinnangu koostamisel lähtuda tulenevalt

KeHJS § 6. lõige 3

KRITEERIUM KOMMENTAAR

Tegevuse ala ja selle

lähiümbruse

keskkonnatingimused

Tegevus leiab aset olemasoleva ristmiku vahetus

läheduses ning olemasolevatel maanteedel (osaliselt

olemasoleval muldkehal). Tegevuse lähiümbruse

keskkonnatingimused on juba olemasoleva olukorra

korral ristmiku ning teede poolt mõjutatud. Mõju

asjakohastele tundlikele objektidele on käsitletud

ptk 4.

maakasutus Tegevus leiab aset valdavas osas transpordimaa

sihtotstarbega kinnistutel ning on täielikult

olemasoleva ristmiku ja maanteede mõjutsoonis.

alal esinevad

loodusvarad, nende

omadused ja

taastumisvõime

Umbes 300 m lääne suunas paikneb Lõpe kohaliku

tähtsusega turbamaardla (reg nr 523), kuid projekti

ala kaugust arvestades ei ole põhjust eeldada, et

tegevus maardlale mõju avaldaks. Ühtlasi ei põhjusta

projekt piisavalt suuri muudatusi, et põhjustaks

muude loodusvarade omaduste ja taastumisvõime

muutust.

looduskeskkonna

vastupanuvõime

Kavandatavad tegevused jäävad olemasoleva ristmiku

ja maanteede vahetusse lähedusse (osaliselt

kattudes), ehituse-aegsete mõjude puhul on võimalik

nende vältimine või minimeerimine. Keskkonna

vastupanuvõimet võib pidada stabiilseks.

märgalad Väärtuslikke märgalasid projekti piirkonnas ei paikne.

rannad ja kaldad Randa ja kallast projekti piirkonnas ei asu.

pinnavormid Kavandatava tegevusega hõlmatakse uusi alasid

minimaalselt, tundlikke pinnavorme projektiga ei

mõjutata.


21

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15


metsad Tegevus paikneb olemasoleva ristmiku ja maanteede

vahetus läheduses (osaliselt kattudes) ning

metsakooslustele täiendavat olulist mõju ei oma.

kaitstavad

loodusobjektid

Looduskaitse aluseid objekte projekti piirkonnas ei

esine.

alad, kus

õigusaktidega

kehtestatud nõudeid

on juba ületatud

Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt seotud ühegi

alaga, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on

ületatud.

maareformi seaduse

tähenduses

tiheasutusega alad

Projekti ala asub tiheasustusalal. Kavandatava

tegevuse eesmärgiks on ohutuse taseme tõstmine, mis

on tiheasustusalale positiivse mõjuga.

ajaloo-, kultuuri- või

arheoloogilise

väärtusega alad

Kavandatud tegevuse iseloomu arvestades ei ole

olulist mõju kaitsealustele kultuuriväärtustele ette

näha, kuid Terroriohvrite ühishaua (mälestise reg nr

33) kaitsevööndis teostatavad tegevused tuleb

kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ning

kultuuriväärtusega leidudest tuleb viivitamata

Muinsuskaitseametit teavitada.

Tegevuse iseloom Tegemist on juba olemasoleva ristmiku ohutumaks

ehitamisega.

tehnoloogiline tase Kavandatava tegevuse tehnoloogiline tase ei põhjusta

olulisi mõjusid projekti piirkonnas eemal (eeldusel, et

tee-ehitusaegseid mõjusid minimeeritakse või

välditakse).

loodusvarade

kasutamine

Antud juhul on tegemist suhteliselt väiksemahulise

projektiga, mille puhul kasutatakse osaliselt ära ka

olemasolevat muldkeha. Sellest tulenevalt ei ole

kasutatavate looduvarade maht suur. Vajaminev

materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning

projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu.

Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne mõju

puudub.



TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015


jäätme- ja

energiamahukus

Tegemist ei ole ulatusliku teeprojektiga, mistõttu

jäätme- ja energiamahukus pole suur. Kavandatava

tegevusega tekkivad jäätmed on võimalik osaliselt ka

taaskasutada. Materjalide taaskasutus on

teeprojektide puhul ka tavapraktika. Ehitusaegsete

jääkmaterjalide taaskasutuse tingimust täpsustada

tööprojektis. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus - -

edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit.

täitematerjalid, muld, pinnas ning freespuru) tuleb

maksimaalselt taaskasutada

Lähipiirkonna teised

tegevused

Olulist negatiivset kumulatiivset mõju teiste piirkonna

tegevustega ette näha ei ole.

Tegevusega kaasnevad

tagajärjed

Olulisemad (potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju

omavad) tegevused ja tagajärjed on käsitletud ptk 4.

vee, pinnase või õhu

saastatus

Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa suurt

saasteohtu, negatiivset mõju võimalik vältida.

jäätmeteke Tegemist ei ole ulatusliku teeprojektiga, mistõttu

jäätmeteke pole suur. Kavandatava tegevusega

tekkivad jäätmed on võimalik osaliselt ka

taaskasutada. Materjalide taaskasutus on

teeprojektide puhul ka tavapraktika. Ehitusaegsete

jääkmaterjalide taaskasutuse tingimust täpsustada

tööprojektis. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus - edasiseks

kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit. täitematerjalid,

muld, pinnas ning freespuru) tuleb maksimaalselt

taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel

tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale.

müra Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist

püsivat muutust müratasemetes. Mürarikast

ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal.

vibratsioon Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist

muutust vibratsiooni tasemetes.

valgus Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist

muutust seoses valgusreostusega.

soojus, kiirgus, lõhn Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist

muutust seoses soojuse, kiirguse, lõhnaga.


23

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15


Tegevusega

kaasnevate

avariiolukordade

esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevuse tulemusena parandatakse

ristmiku piirkonnas liiklusohutust, mille tagajärjel

avariiolukordade võimalikkus pigem väheneb.

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada

korrektsete töömeetoditega.

Kavandatava tegevuse

eeldatav mõju Natura

2000 võrgustiku alale

või mõnele muule

kaitstavale

loodusobjektile

Natura 2000 alasid ja kaitstavaid loodusobjekte

projekti piirkonnas ei paikne.

Ülal kirjeldatud aspektide käsitlemisel on arvesse võetud ka võimaliku mõju

suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toime ja

kumulatiivsust.

Olulist (riigi)piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevus kaasa ei too.



TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015

6. JÄRELDUS

Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga

km 34,16 ristmiku (Iisaku ristmik) ümberehituse tehnilise projektiga kavandatava

tegevuse puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust

eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada

sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.

Alljärgnevalt on välja toodud kõik meetmed projekti seletuskirjast ning käesoleva

eelhinnangu aruandest, mille abil on võimalik negatiivset mõju vältida või

miinimumini viia:

Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest

ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis

ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija

poolt esitatud juhistele.

Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale.

Täitematerjalide, mulla ning pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse

Tellijaga.

Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele.

Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest

jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi

omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete

valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb

vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta.

Vastavalt Maapõueseaduse § 60 on kaevise võõrandamine või selle

väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti

nõusolekul. Enne Maapõueseaduse §60 mõistes ülejääva kaevise

kasutamist (nt kasutuskõlbmatu materjali utiliseerimist) peab kinnistu

omanik (Tellija) saama vastavateks töödeks Keskkonnaameti nõusoleku.

Töövõtja peab Tellijale esitama andmed kõikide materjalide

ladustamiskohtade, vaheladude jms kohta, kõikide kinnistute kaupa,

milledelt kaevist võõrandatakse või kasutatakse väljaspool sama kinnistut.

Kaevise võõrandamisel või selle väljaspool kinnisasja kasutamisel tuleb

saada vastava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

Kuna kavandatav ehitustegevus kulgeb osaliselt asub Terroriohvrite

ühishaud kaitsevööndis, tuleb projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga

ja enne tööde alustamist tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba tööde

teostamiseks.

Kui maantee remonttööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leid, tuleb

ehitus- ja kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada

ja leiust viivitamatult Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele

teatada (MuKS §32).

Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit.

täitematerjalid, muld, pinnas ning freespuru) tuleb maksimaalselt


25

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed

tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.

Kuivadel perioodidel tuleks vajadusel ehitustegevuse piirkonda kasta, et

vältida üleliigse tolmu tekkimist.

Mürarikast ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal.

Ehitusaegsed muudatused liikluskorralduses tuleks planeerida selliselt, et

need põhjustaksid võimalikult vähesel määral ja lühiajaliselt muutusi,

võrreldes senise liikluskorraldusega.

Ehitusaegseid negatiivseid mõjusid tuleb vältida ja avariiolukordade risk

välistada korrektsete töömeetoditega, ehitustööde käigus ei tohi

kahjustada ümbritsevat keskkonda.

Et tagada ehitusperioodi aegne mõjude minimeerimine, tuleb

keskkonnatingimused ehitustegevuseks kirjutada ehitusloa koosseisu.

Vajadusel võib Tellija nõuda Peatöövõtjalt ka ehituse jooksul kasutatava

keskkonnakaitse kava olemasolu.


27

VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15

LISA 1. IISAKU RISTMIKU ASENDIPLAAN SEISUGA

23.04.2015

Documents

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU … · 2016-05-23 · 8 PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI–TARTU–VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE