Jõulukaardi ajaloost meil ja mujal

Teadaolevalt anti 1843. aastal välja

esimene jõulupostkaart, mille joonistas

kunstnik John Calcott Horsely. See oli

ühevärvitrükis ja kujutas koduses

jõululauas istumist. Postkaardi

leiutajaks peetakse aga Henry Cole”i.

1870. aastatel oli Inglismaal

jõulukaartide saatmine juba levinud

tava. Seega siis kogu Euroopas,

sealhulgas Eestis, omaseks saanud

komme saata jõulutervitusi ja häid

soove temaatilisel jõulupostkaardil sai

alguse Inglismaalt. Soomes saadeti

esimene jõulukaart teadaolevalt 1871.

aastal.

Eestis hakkas see komme levima 1880.

aastate paiku ja XX sajandi algul oli jõulukaartide saatmine

Eesti linnades üldlevinud tava, mis tasahilju levis maarahva

hulka. Esimestel jõulukaartidel olid tervitused

saksakeelsed, kuid vanad kaardid olid tihti tekstita.

Tüüpiliselt kujutati talvist maastikku kirikuga, mida

raamisid kuuseoksad.

Punaste marjadega iileksioksa

kujutamine jõulupostkaartidel

pärineb inglise traditsioonist. Põlev

küünal kuuseoksal, jõuluehtes ja

küünlasäras jõulupuu olid XX sajandi

alguse jõulukaartide tüüpmotiivid,

mis on populaarsed tänaseni.

Kohalik jõulukaartide trükkimine hoogustus

1920. aastatest ning rahvuslike motiivide

rõhutamine kujunduselemendina (rahvarõivais

noored, eesti talu vinnkaevuga, jõuluvorstid,

õllekannud jms) süvenes eriti 1930. aastatel.

Nõukogude aja näärikaartidel rahvuslikkuse

suund süvenes. Kaartidel kujutati ka vanu

jõulumänge, eestluse seisukohalt olulisi

raamatuid (A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus”).

1980 - 1990. aastatel hakati poes taas pakkuma

jõulupostkaarte kirikute ja mitmesuguse kristliku

jõulusümboolikaga.

Postkaartide saatmine on ilus traditsioon, mis

saab hoogu juurde jõulude eel. Ümbrikusse

rüütatud kaardid parimate soovidega saadetakse

headele sõpradele ja tuttavatele, kes lähedal ja

kaugel.

Aga kõigel on oma ajalugu, nii ka postkaartidel.

Täpselt samuti on igal ajastul oma nägu, mis

“maalis” pildid ja neil kajastuvad sümbolid. Neid

lähemalt vaadates hakkavad nad sellele

kümnendile omast lugu jutustama. Tihtipeale

kujutavad joonistatud kelluke või õllekapp hoopis

enamat, kui me esimese hoobiga arvame. Kuid

kui element õigesti paigutada, kõneleb see

tunduvalt värvikamalt.

1910 - 1920

XX. sajandi algul kujutati tihti inglise

stiilis jõulupostkaarte punaste

marjadega iileksiokstega. Eesti

traditsioonilisse jõulukombestikku

pole see taim eriti juurdunud,

enamalt jaolt on postkaartidel ikka

kuuseoksad või ehetes kuusk, mis

on meie põhjamaa jõulupuu.

1920 - 1930

Sellele ajastule tüüpilised

postkaardid olid tihti koloreeritud,

fotografeeritud kaardil oli

kujutatud õnnelikku noorpaari.

1930 - 1940

Ajastut iseloomustavad jõulukingitused. See oli aeg, kui

Eesti lastele hakkasid jõuluvanad tooma kinke, sh ka

veoautoga, saaniga, kelguga, kotiga. Jõulukaardid

peegeldavad Eesti majanduselu edenemist.

1940 - 1960

1960. aastatel on väga vähe jõulukaarte, pigem saadeti

uusaastatervitusi ehk nääritervitusi. Enamikul säilinud

kaartidel on ümber pildistatud loodusvaated, kus on

teerada lumes. Teeraja kohta on arvamusi, et tee annab

mõtte, et aeg voolab ja inimene on

vaid rändur igaviku teel. Värav

sümboliseerib uue algust, silda

teispoolsuses või üleminekut uude

ajaperioodi. Tihti pildistati

postkaartideks talveteemalisi

joonistusi, mis saadetigi fotodena.

1960 - 1980

Kõige sügavamal stagnaajal on eestlaste näärikaardid nii

etnograafilist ja rahvuslikkust rõhutavad, kui üldse veel olla

saab. Enamikel kaartidel puudub sõnum selle kohta, mis

puhul neid kaarte saata. Ometi teadsid kõik eestlased, et

selliseid kaarte ei saadeta sünnipäevaks ega Nõukogude

armee aastapäevaks. Siiski anti välja ka kaarte kirjadega

NÄÄRITERVITUSED, häid nääripühi jms.

NSVL nääri- ja

uusaastakaardid aga

annavad endas edasi just

näärivana, metsloomi,

multikatetegelasi,

ilutulestikku, saanidel

kihutavaid näärivanasid,

kellasid, isegi

kosmonautika on nääridega seostatud.

1990

Üleminekuaeg. Erineva tehnilise kvaliteedi ja

kunstilise tasemega jõulupostkaardid.

1990. aastate kaartidel leitakse, et

päkapikkudele on jõulueelses müsteeriumis

hõlpus rakendust leida. Tarbijamentaliteeti õhutav

kommertstegevus vajab kingitusetoojaid ka enne

jõulupühi, vähemalt kogu advendiajal. Ühendava

joonena on kõigil kaartidel kasutatud kellukesi.

Jõulukaardil imiteerib kelluke aisakella või

kirikukella. Postkaardi

saajale on see aga

pigem nostalgiline

pühadeaegse

saanisõidu märk nagu

laulusõnadeski:

“Aisakellahelinal meil

on jõulud jälle käes”.

2000

Müügile on ilmunud tohututes kogustes

importpostkaarte - üks ilusam kui teine.

Silma paistab heategevuslike kaartide tekkimine nagu

näiteks UNISEF. Üldiselt toob uus sajand kirevuse ka

postkaartid e sekka, kaardilettide ees lööb silme ees

kirjuks. Moodne aeg on toonud kaasa omad uuendused:

laulvad kaardid, e-kaardid, SMS-id, MMS-id jne.