1

Järveküla Kooli loodusõpetuse ainekava

Loodusõpetus kuulub ainevaldkonda “Matemaatika ja loodusained”.Loodusainete õpetamise

eesmärk on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada

looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning

selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse;

märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid probleeme ja neid loovalt lahendada kasutades

loodusteaduslikke meetodeid. Praktilised tööd viiakse läbi kooli õppelaboris või kasutades

virtuaallaboreid https://phet.colorado.edu.

Esimene klass

Loodusõpetuse aine maht kooli õppekavas on 35 tundi.

Õpitulemused

1. klassi õpilane:

1) teab erinevaid omadusi;

2) oskab oma meelte abil omadusi määrata;

3) teab, et taimed, loomad ja seened on elusolendid;

4) teab nimetada elusa ja eluta looduse objekte ja nende omadusi;

5) viib läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;

6) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab

neid;

7) oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;

8) teab, et on olemas looduslikud ja inimese tehtud asjad ning materjalid;

9) kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;

10) sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;

11) eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete vastu;

12) eristab inimese valmistatut looduslikust;

13) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

14) märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist

mitmekesisust;

2

15) väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu;

16) tunneb rõõmu looduses viibimisest;

17) väärtustab nii looduslikku kui inimese loodut ning suhtub neisse säästvalt;

18) väärtustab enda ja teiste tööd;

19) teab, et looduses aset leiduvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning valgusest ja

soojusest;

20) märkab muutusi looduses ja seostab neid aastaaegade vaheldumisega, kirjeldab aastaajalisi

muutusi (kõnes, kirjas, joonistades);

21) toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsusest inimese elus;

22) teeb lihtsamaid loodusvaatlusi - kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab vaatlusinfo/tabeli

põhjal ilma muutumisest;

23) teeb soojuse ja valguse peegeldumise kohta katseid, sõnastab järeldused;

24) oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;

25) teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest;

26) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel

aastaaegadel;

27) oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;

28) tunneb kodu- ja kooliümbrust, teab kodu- ja kooliümbruse tüüpilisemaid taimi ja loomi;

29) vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;

30) oskab vaadelda, nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha, kooliümbruse elusa ja eluta

looduse objekte;

31) oskab käituda veekogudel;

32) teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;

33) mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;

34) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;

35) liigub looduses turvaliselt kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib

koostegutsemise reegleid;

36) tunneb huvi oma kodukoha, inimeste /ajaloo /looduse vastu;

37) hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi.

3

Õppesisu

1. Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid.

2. Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega.

3. Taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel.

4. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.

Hindamine

Hinnatakse teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele: teadmist ja

arusaamist (äratundmine, nimetamine, näidete toomine, iseloomustamine, sõnastamine ja

kirjeldamine), rakendamise ja analüüsi oskusi (katsete tegemine, omaduste kindlakstegemine,

mõõtmine, eristamine, rühmitamine, seostamine, järelduste tegemine, valimine, otsuste tegemine,

koostamine, vormistamine ning esitlemine. Hindamisviisi valib õpetaja vastavalt õpilaste tasemele

järgnevate hindamisviiside hulgast: suuline vastamine, vestlus, kirjutis, uurimus, praktiline töö,

esitlus, diskussioon, vaatlus, projekt, õpimapp, tunnikontroll, kontrolltöö. Õppeaasta jooksul tuleb

kasutada vähemalt viite erinevat hindamisviisi.

Õppeaasta jooksul läbitavad etapid:

I etapp II etapp III etapp

Teab, et on olemas

looduslikud ja inimese

tehtud esemed;

Eristab inimese

valmistatut

looduslikust;

Teab, et taimed, loomad

ja seened on

elusolendid;

Teab ja märkab, et

looduses toimuvad

muutused sõltuvalt

aastaaegadest (suvi,

sügis) ning valgusest ja

soojusest;

Teab, et lindude

elutegevus sõltub

aastaaegadest;

Teab nimetada elusa ja

eluta looduse objekte ja

nende omadusi;

Viib läbi lihtsamaid

loodusvaatlusi ning

uurimuslikke tegevusi;

Oskab käituda

õppekäigul

loodussõbralikult;

Sõnastab oma meelte

abil saadud kogemusi

ning nähtuste ja

objektide omadusi;

Eristab tahkeid ja

vedelaid aineid ning

omab ohutunnet

tundmatute ainete

vastu;

Teab, et looduses

toimuvad muutused

Oskab oma meelte abil

omadusi määrata;

Teab, et taimed, loomad ja

seened on elusolendid;

Teab nimetada elusa ja eluta

looduse objekte ja nende

omadusi;

Eristab elus- ja eluta looduse

objekte ja nähtusi ning vaatleb,

nimetab, kirjeldab ja rühmitab

neid;

Oskab käituda õppekäigul

loodussõbralikult;

Teab, et on olemas looduslikud

ja inimese tehtud asjad ning

materjalid;

Sõnastab oma meelte abil

saadud kogemusi ning nähtuste

ja objektide omadusi;

4

Oskab käituda

õppekäigul

loodussõbralikult;

Liigub looduses

turvaliselt kahjustamata

loodusväärtusi ja

iseennast, järgib

koostegutsemise

reegleid;

sõltuvalt aastaaegadest

(suvi, sügis, talv) ning

valgusest ja soojusest;

Teeb lihtsamaid

loodusvaatlusi - kannab

vaatlusinfo tabelisse,

esitab vaatlusinfo;

Oskab käituda

õppekäigul

loodussõbralikult;

Tunneb kodu- ja

kooliümbrust, teab

kodu- ja kooliümbruse

tüüpilisemaid taimi ja

loomi;

Oskab käituda

veekogudel;

Liigub looduses

turvaliselt kahjustamata

loodusväärtusi ja

iseennast, järgib

koostegutsemise

reegleid;

Eristab tahkeid ja vedelaid

aineid ning omab ohutunnet

tundmatute ainete vastu;

Eristab inimese valmistatut

looduslikust;

Märkab looduse ilu ja erilisust,

väärtustab oma kodukoha

elurikkust ja maastikulist

mitmekesisust;

Teab, et looduses toimuvad

muutused sõltuvalt

aastaaegadest ning valgusest ja

soojusest;

Märkab muutusi looduses ja

seostab neid aastaaegade

vaheldumisega, kirjeldab

aastaajalisi muutusi (kõnes,

kirjas, joonistades);

Toob näiteid looduses

toimuvate aastaajaliste

muutuste tähtsusest inimese

elus;

Teeb lihtsamaid loodusvaatlusi

- kannab vaatlusinfo tabelisse,

jutustab vaatlusinfo/tabeli

põhjal ilma muutumisest;

Teab, et elusolendite

mitmekesisus ja aktiivsus

sõltub aastaaegadest;

Toob näiteid erinevate

organismide eluavalduste ja

omavaheliste seoste kohta

erinevatel aastaaegadel;

Tunneb kodu- ja

kooliümbrust, teab kodu- ja

kooliümbruse tüüpilisemaid

taimi ja loomi;

Oskab vaadelda, nimetada,

rühmitada ja kirjeldada

kodukoha, kooliümbruse elusa

ja eluta looduse objekte;

Oskab käituda veekogudel;

Teab tuntumaid

kodukoha/kooliümbruse

vaatamisväärsusi;

5

Teab, et aastaajalised

muutused mõjutavad tema

enda ja teiste elu;

Liigub looduses turvaliselt

kahjustamata loodusväärtusi ja

iseennast, järgib

koostegutsemise reegleid.

Võimalikud õppekäigud ja/või lõimingut toetavad tegevused

Eesti keel: lugemispalad. Muusika: kuulamisega seotud mängud. Liikumisõpetus:

liikumismängud, kasutades erinevaid meeli. Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-,

sotsiaalset-, enesemääratlus-, õpi-, suhtluspädevust.

Loodusmatkad. Loodusobjekti aastaringne vaatlus. Taimede kasvatamine ja vaatlus.

Metsaviktoriin RMK. Vabaõhumuuseumi külastamine.

Digipädevused

Teabe haldamine

Aadressirea leidmine, lihtsamate veebiaadresside sisestamine, kokkulepitud lehelt info lugemine,

piltide otsimine internetist, Ctrl + F (märksõna otsing nii veebilehelt kui konkreetsest

dokumendist).

Suhtlemine digikeskkondades

Erinevad tahvelarvuti äpid. SMART-tahvli tarkvara kasutamine. Looduskaamerate jälgimine

http://looduskalender.ee/n/.

Sisuloome

Padleti seinale teksti/pildi lisamine.

Teine klass

Loodusõpetuse aine maht kooli õppekavas on 35 tundi.

Õpitulemused

2.klassi õpilane:

6

1) tunneb kodukoha levinumaid maismaataimi ja -loomi, kirjeldab nende välisehitust ja

mitmekesisust;

2) teab loomade ja taimedega seotud ohtusid ning looduslikke ohte;

3) kirjeldab taimede ja loomade toitumist ja kasvamist ning seostab neid elupaigaga;

4) oskab nimetada veetaimede ja -loomade erinevusi maismaa organismidest;

5) eristab mets- ja koduloomi;

6) teab, miks peetakse koduloomi, ja oskab nimetada nende vajadusi;

7) teab koduloomadega seotud ohtusid;

8) oskab märgata ja kirjeldada loomade arengut;

9) oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi;

10) teab, näitab ja nimetab inimese kehaosasid;

11) kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;

12) oskab järgida tervisliku toitumise põhimõtteid;

13) teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt, regulaarselt;

14) teab, et väär toitumine toob kaasa tervisehäireid;

15) oskab leida toiduainete pakenditelt talle vajalikku teavet;

16) teab, kuidas hoida oma tervist, silmi, hambaid;

17) teab, kelle poole tervisemurega pöörduda;

18) järgib hügieeninõudeid, hoolitseb keha puhtuse eest;

19) oskab näha ohtu tundmatutes esemetes, eristada tervisele kasulikke ja kahjulikke tegevus

20) teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades;

21) toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust;

22) teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada;

23) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning toimib keskkonda

hoidvalt;

24) võrdleb inimeste elu maal ja linnas;

25) püüab vältida enda ja teiste tervise kahjustamist;

26) teab, mida tähendab mõõtmine;

27) oskab viia läbi lihtsate vahenditega tehtavaid praktilisi töid, järgides juhendeid ja

ohutusnõudeid;

7

28) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid

mõõtmisvahendeid;

29) mõistab mõõtmise vajalikkust, saab aru, et mõõtmine peab olema täpne;

30) teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;

31) teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt.

Õppesisu

Organismid ja elupaigad

1. Kodukoha levinumaite maismaataimede ja -loomade tundmaõppimine ja nende

välisehituse ja mitmekesisuse kirjeldamine.

2. Loomade, taimedega ja loodusega seotud ohtude tundmaõppimine.

3. Taimede ja loomade toitumise ja kasvamise kirjeldamine. Taimede ja loomadega seotud

protsesside seostamine nende elupaigaga.

4. Levinumate veetaimede ja -loomade uurimine, võrdlemine maismaa organismidega.

5. Eesti metsloomade ja koduloomade võrdlemine ning eristamine.

6. Koduloomade vajaduste ja arengu uurimine (võimalusel oma kodulooma näitel).

Koduloomadega seotud ohtude tutvumine. Loodusvaatluste läbiviimine erinevates

elukeskkondades. Loodusobjektide vaatlemine, võrdlemine, rühmitamine, mõõtmine.

Katsete läbiviimine ja kollektsioonide koostamine.

Inimene

1. Inimese kehaosade tundmaõppimine, nimetamine ja nende asukoha määramine inimese

kehal.

2. Inimese välisehituse kirjeldamine mõõtmistulemusi kasutades.

3. Tervisliku toitumise põhimõtetega tutvumine. Tervisliku toitumisega seotud põhitõdede

tundmaõppimine.

4. Toidupakenditelt info otsimine ning sellest vajaliku teabe eristamine.

5. Tutvumine hügieeninõuetega.

6. Tervisele kahjulike ja kasulike tegevuste eristamine. Tundmatutes esemetes ohtude

märkamine. Tutvumine meditsiinitöötajate tööga.

7. Tutvumine inimtegevusega looduses. Vastutustundliku tarbimise põhimõtetega tutvumine.

8. Tutvumine erinevate elukeskkondadega. Inimeste elukeskkondade võrdlemine maal ja

linnas.

8

9. Inimeste erinevuste, vajaduste, huvide ja harrastuste väärtustamine, austamine ja nendega

arvestamine.

Mõõtmine ja võrdlemine

1. Erinevate lihtsate vahenditega praktiliste tööde tegemine, jälgides juhendeid ja

ohutusnõudeid.

2. Kehade kaalumine, temperatuuri mõõtmine ja pikkuste mõõtmine, valides sobivaid

mõõtmisvahendeid.

3. Mõõtmise vajalikkuse mõistmine, ka igapäevaelus.

Ilm

1. Ilmavaatluste läbiviimine nii rühma- kui paaristööna. lma iseloomustamine.

2. Ilmateate põhjal järelduste tegemine ja vastavalt ilmale riietumine.

3. Uurimusliku tegevuse vastu huvi tundmine, tulemuste kirja panemine ja analüüsimine.

Hindamine

Hindamisviisi valib õpetaja vastavalt õpilaste tasemele järgnevate hindamisviiside hulgast: suuline

vastamine, vestlus, kirjutis, uurimus, praktiline töö, esitlus, diskussioon, vaatlus, projekt, õpimapp,

tunnikontroll, kontrolltöö. Õppeaasta jooksul tuleb kasutada vähemalt viite erinevat hindamisviisi.

Võimalikud õppekäigud ja/või lõimingut toetavad tegevused

Loodusmuuseumi haridusprogramm, muuseumi külastus. Aegviidu RMK loodusmaja külastus ja

mõnel haridusprogrammil osalemine. Prügihundi kooli kutsumine. Teadusteatri külastus või nende

kooli kutsumine. AHHAA keskuse külastus. Õuesõpe. Loomaaia külastamine. Botaanikaaia

külastus. Tervishoiumuuseum. Esmaabikoolitus.

Digipädevused

Teabe haldamine

Infootsing (Vikipeedia, ilm.ee, Google’i pildiotsing, Google Maps + Street View) uurimistööde

koostamiseks.

9

Suhtlemine digikeskkondades

1. SMART-tarkvaraga ja LearningApps keskkonnas loodud ülesanded: valikvastused,

lohistamine, järjestamine.

2. Kuldvillaku mängud (Jeopardy Labs, Jeopardy Rocks) teemade kordamiseks.

Sisuloome

Digitaalse jäljeraamatu koostamine.

Kolmas klass

Aine maht kooli õppekavas on 70 tundi

Õpitulemused

3.klassi õpilane:

1) mõistab eluta ja elusa looduse seoseid;

2) omandab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest;

3) omandab teadmisi erinevatest looduslikest süsteemidest;

4) õpib tundma erinevaid Eesti elukooslusi, bioloogilisi liike;

5) tunneb levinumaid taimi, loomi, seeni;

6) oskab kasutada tavalisemaid elektririistu ennast ja teisi ohustamata;

7) oskab kasutada plaani ja kaarti, tunneb lihtsamaid leppemärke;

8) teab ja oskab Eesti kaardilt näidata tähtsamaid kõrgustikke, madalikke, suuremaid saari,

poolsaari, lahesid, järvi, jõgesid;

9) tunneb ilmakaari;

10) tunneb koduümbruse loodust;

11) oskab looduses käituda; suhtub vastutustundlikult oma elukeskkonda ja tajub vajadust

õppida loodusõpetust;

12) oskab lugeda ja mõtestada lihtsamat loodusteaduslikku teksti ja hankida iseseisvalt infot.

10

Õppesisu

Taimed

1. Elupaigad.

2. Taimed ning nende tähtsus. Ravimtaimed. Mürktaimed.

Eri liiki organismid

1. Selgrootud loomad.

2. Selgroogsed loomad.

3. Kalad ja kahepaiksed.

4. Roomajad.

5. Linnud.

6. Imetajad.

7. Seened.

8. Samblikud.

9. Bakterid.

10. Loomade eluviis.

11. Eri liiki organismide kooselu.

12. Toiduahel, toiduvõrk.

Elekter ja magnetism

1. Kiirus.

2. Elekter.

3. Magnetid.

4. Kompass.

Liikumine

1. Liikumise tunnused.

2. Jõud liikumise põhjusena.

3. Liiklusohutus.

Minu kodumaa Eesti

1. Põhiilmakaared. Vaheilmakaared.

2. Plaan. Leppemärgid. Kaart ja kaardi legend. Eesti kaart.

11

Hindamine

Hindamisviisi valib õpetaja vastavalt õpilaste tasemele järgnevate hindamisviiside hulgast: suuline

vastamine, vestlus, kirjutis, uurimus, praktiline töö, esitlus, diskussioon, vaatlus, projekt, õpimapp,

tunnikontroll, kontrolltöö. Õppeaasta jooksul tuleb kasutada vähemalt viite erinevat hindamisviisi.

Võimalikud õppekäigud ja/või lõimingut toetavad tegevused

Eesti Loodusmuuseum. Assaku nõiakivi. Karjavere tamm (Rae vallas). Limu järv (Rae vallas).

Mädajärv (Rae vallas). RMK matkarajad (õppekäigud sügisel, talvel, kevadel). Energia

avastuskeskus/ Teaduskeskus AHHAA. Õpilasleiutajate riiklik konkurss.

Digipädevused

Teabe haldamine

Otsingumootorist info otsimine, märksõnaotsingu rakendamine.

Suhtlemine digikeskkondades

Suhtlemine vanemate, kaasõpilaste ja õpetajatega, kasutades digivahendeid ja

rakendusi eakohaselt ning järgides seejuures kokkulepitud reegleid.

Koostöö etteantud keskkonnas (nt Padlet, Drive).

Sisuloome

Õpilane korrastab kogutud teavet, moodustades järjestatud loendeid ning rühmitades teavet

etteantud tunnuste alusel, kasutades juhendaja abi.

Salvestab ja esitleb töö (Padlet I poolaasta, Google Drive II poolaasta ).

Digitaalsete materjalide loomine õpetaja abiga (esitlus Google Drive'is).

Turvalisus

Õpilane arvestab, et internetis kättesaadav digitaalne materjal, võib olla autoriõigustega kaitstud.

Digitaalsete vahendite kasutamine on heaperemehelik, oskab kirjeldada riske, oskab küsida abi

kaasõpilaselt või juhendajalt.

Õpilane teab ja oskab põhjendada, miks ei tohi enda andmeid jagada teistega avalikus keskkonnas.

Probleemilahendus

Tekkinud probleemi kirjeldamine, abi palumine klassikaaslaselt või juhendajalt.

12

Neljas klass

Aine maht kooli õppekavas on 70 tundi

Õpitulemused

4.klassi õpilane:

1) kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;

2) põhjendab mudeli järgi öö ja päeva vaheldumist Maal;

3) leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna;

4) kirjeldab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit;

5) teab ja näitab kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike;

6) leiab atlasest kohanimede registri järgi tundmatu koha;

7) toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning kirjeldab nende mõju loodusele ja

inimeste tegevusele.

8) oskab kasutada valgusmikroskoopi;

9) teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest;

10) selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;

11) nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;

12) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;

13) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning

jäävööndis;

14) nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, kirjeldab nende ülesandeid ja talitluse

üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;

15) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;

16) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;

17) võrdleb inimest selgroogsete loomadega;

18) uurib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitlust;

19) toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus;

20) põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü.

13

Õppesisu

Maailm ja maailmaruum

Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Galaktika. Astronoomia.

Planeet Maa

1. Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja

ookeanid.

2. Suurriigid Euroopa kaardil.

3. Geograafiline asend. Eesti asend Euroopas.

4. Looduskatastroofid ja nende mõju inimeste tegevusele.

5. Elu mitmekesisus Maal. Organismide mitmekesisus.

6. Ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine,

paljunemine, kasvamine, arenemine.

7. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.

Inimene

1. Inimese siseehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded.

2. Tervislikud eluviisid.

3. Inimese põlvnemine. Võrdlus selgroogsete loomadega.

Hindamine

Hindamisel rakendatakse erinevaid hindamismeetodeid:

1) kontrolltööd ning tunnikontrollid, mida hinnatakse lähtuvalt punktiskaalast;

2) uurimistööd ja praktilised ülesanded;

3) iseseisvad tunnitööd materjalidega, mille hindamine lähtub punktiskaalast või

hindamiskriteeriumidest, mis tehakse õpilasele enne tööle asumist teatavaks.

Võimalikud õppekäigud ja/või lõimingut toetavad tegevused

Energia Avastuskeskuse/AHHAA keskuse külastus. Loodusmuuseum. Tervishoiumuuseum.

Eesti keele tunnis käsitletakse teabetekste, mis toetavad loodusõpetuse teemade mõistmist.

Loovjutu kirjutamine kirjanduses näiteks päikesesüsteemi ja planeetide kohta. Öömatk.

14

Digipädevused

Teabe haldamine

Infootsing etteantud teemadel kasutades selleks erinevaid veebikeskkondi (näiteks Vikipeedia.ee,

ilm.ee, Google’i pildiotsing, Google Maps + Street View).

Suhtlemine digikeskkondades

1. Kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi näiteks

SMART-tarkvaras ja LearningApps abil loodud ülesandeid: valikvastused, lohistamine,

järjestamine.

2. Kuldvillaku (Jeopardy Labs, Jeopardy Rocks) ja Kahoot keskkonnas mängud teemade

kordamiseks.

3. Sisuloome

4. Õpilane korrastab kogutud teavet, moodustades järjestatud loendeid ning rühmitades teavet

etteantud tunnuste alusel, loob esitluse kasutades näiteks Google Slides keskkonda.

Turvalisus

1. Privaatsuse tagamine, isikuandmete ja piltide jagamine internetis.

2. Tutvumine keskkonnaga targaltinternetis.ee (testid).

3. Autoriõigused - mina autorina, oma töö kaitsmine litsentsidega, autoriõiguse

teadvustamine.

Probleemilahendus

1. Tekkinud probleemi kirjeldamine, abi palumine klassikaaslaselt või juhendajalt.

2. Oma oskuste kirjeldamine, kaardistamine (õpetajale, kaaslastele).

Viies klass

Aine maht kooli õppekavas on 70 tundi.

Õpitulemused

5. klassi õpilane:

1) oskab korraldada lihtsamat loodusteaduslikku uurimust ja esitada uurimistulemusi;

2) nimetab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;

3) iseloomustab ja võrdleb piltide ja kaardi järgi etteantud jõgesid ja järvi;

15

4) kirjeldab jõe ja järve elukooslusi, nimetades tüüpilisemaid liike koos kohastumustega vees

ja veekogu ääres;

5) kirjeldab ja võrdleb vee olekuid ja omadusi;

6) teeb juhendi järgi vee puhastamise ja vee omaduste uurimise katseid;

7) selgitab põhjavee kujunemist;

8) kirjeldab joogivee saamise võimalusi;

9) kirjeldab elutingimusi asulas ning uurib asula elukeskkonda;

10) teab ja näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;

11) kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates

pinnavorme kaardil;

12) selgitab soode kujunemist ja arengut;

13) koostab õpitud koosluste liikide kohta toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

14) märkab inimtegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonnateadlikult ja –hoidlikult;

15) selgitab erinevate koosluste tähtsust ja kaitse vajadust.

Õppesisu

Jõgi ja järv

1. Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee

voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja

loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused.

2. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik.

Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest.

3. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

Vesi kui aine

1. Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee

soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus.

2. Põhjavesi. Joogivesi.

3. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.

16

Asula keskkonnana

1. Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad.

2. Koduasula plaan. Elutingimused asulas.

3. Taimed ja loomad asulas.

Pinnavormid ja pinnamood

1. Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood.

Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas.

2. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises.

3. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

Soo elukeskkonnana

1. Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba.

Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus.

2. Turba kasutamine. Kütteturba tootmise tehnoloogia.

Hindamine

Hindamisel rakendatakse erinevaid hindamismeetodeid:

1) kontrolltööd ning tunnikontrollid, mida hinnatakse lähtuvalt punktiskaalast;

2) uurimistööd ja praktilised ülesanded. Hindamisel lähtutakse kriteeriumitest, mis esitatakse

õpilasele enne töö alustamist. Näiteks koduasula uurimus, järvevee omaduste uurimine;

3) iseseisvad tunnitööd materjalidega, mille hindamine lähtub punktiskaalast või

hindamiskriteeriumidest, mis tehakse õpilasele enne tööle asumist teatavaks;

4) tööd kaardiga, mida hinnatakse lähtuvalt punktiskaalast. Näiteks Eesti maakonnad ning

nende keskused, Eesti jõed ja järved.

Tagasiside andmisel kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste

antud hinnanguid (nt läbitud teemade, paaris/grupitööoskuste, õppeoskuste ja motivatsiooni ja

aktiivsuse kohta) mille alusel tehakse ettepanekuid edaspidisteks toetavateks tegevusteks.

Praktiliste - ja loovtööde puhul hinnatakse ka õpilase aktiivsust ülesannete täitmisel, grupitööst

osavõttu ning juhistele/nõuetele vastavat korrektsust tööde teostamisel.

17

Võimalikud õppekäigud ja/või lõimingut toetavad tegevused

Veekogu (Vaskjala veehoidla või mõni muu jõgi/järv/tiik jne). Ülemiste veepuhastusjaam.

Koduasula elustikuga tutvumine (sügis, talv, kevad). Soo elustikuga tutvumine (Limu raba).

Lõiming teiste õppeainetega lepitakse kokku trimestri aluguses lõiminguplaanis.

Ajalugu: kohaliku veekoguga seotud ajaloolised aspektid. Muusika: loodushääled. Kehaline

kasvatus: liikumine looduses, basseinivesi ja kloor. Eesti keel: küsimuste vormistamine,

kohanimede õigekiri, omadussõnad, võrdluse koostamine, rändrahnude ja pinnavormidega seotud

lood ja legendid; Kalevipoja tegevus. Matemaatika: mõõtkava arvutamine, pikkusühikute

vahelised seosed, mõõtmise täpsus, plaani joonestamine. Inimeseõpetus: terviseteemad: vee

tarbimine. Inglise keel: kodu lähiümbruse sõnavara, käitumine looduses.

Digipädevused

Teabe haldamine

Info otsimine/märksõnaotsingud projektide jaoks, nt infootsing (nt toitainete sisaldus, rahvastik,

loomaliigid jne) usaldusväärsetest allikatest ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/,

http://entsyklopeedia.ee/, http://e.loodus.ee/, http://bio.edu.ee/loomad/,

www.keskkonnaharidus.ee, http://www.sea.ee/, www.maaamet,ee, https://www.stat.ee/ jt )

interaktiivsetelt kaartidelt info lugemine (nt madalikud, mäestikud, https://www.google.ee/maps/)

Suhtlemine digikeskkondades

1. Kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi nt

ajurünnakud erinevatel teemadel http://www.tricider.com, arvamuse avaldamine ühistööna

etteantud teemal www.padlet.com.

2. Google Classroom (õppematerjalide jagamine, harjutuste ja esitluste tegemine jm).

3. Veebipõhiste ülesannete lahendamine erinevates keskkondades ( nt Learning Apps).

4. Teadmiste kontrollid veebikeskkonnas (Google Forms, www.socrative.com).

5. Skeemide, tabelite, mudelite lugemine erinevates valdkonandes tuginedes

http://mudelid.5dvision.ee/ (nt erinevat liiki kalade arvukus ja selle muutumine järves),.

6. Taskutark.ee veebilehel teemakohaste ülesannete lahendamine.

18

Sisuloome

1. Õpilane loob ise, muudab ja arendab eri formaatides enda ning teiste loodud digitaalset

sisu nt

2. veebipõhiste esiltuste loomine (nt jõgede-ja järvede elustikud) Google Drive keskkonnas),

3. Statistikaameti veebileht: https://www.stat.ee/. Andmete esmane töötlus - tabeli kujul

esitamine Excelis (asulate elanike arv).

Turvalisus

Õpilane kaitseb end, oma digivahendeid, tervist ja keskkonda.

Probleemilahendus

Tunnis lahendatakse probleeme iseseisvalt ja koos: õpilane tuvastab ja lahendab iseseisvalt

lihtsamaid probleeme, mis tekivad, kui digivahendid, programmid või rakendused ei tööta, jagab

enda teadmisi ja aitab kaasõpilasi.

Kuues klass

Aine maht kooli õppekavas on 105 tundi

Õpitulemused

6.klassi õpilane:

1) selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;

2) kirjeldab aia- ja põllukooslusi ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;

3) tunneb õpitud kultuurtaimi;

4) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste ja kasvavate taimede järgi;

5) mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja

tuule suunda;

6) iseloomustab ja võrdleb ilmakaardi, graafikute ja tabelite põhjal ilma Eesti erinevates

osades;

7) kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;

8) iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;

9) selgitab mis toimub põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel;

10) toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;

19

11) näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;

12) iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;

13) tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;

14) kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid

ökosüsteemis;

15) koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;

16) kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu olulisust

ökosüsteemides;

17) nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob nende kasutamise

näiteid;

18) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;

19) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja

üksikobjektide kohta;

20) kirjeldab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;

21) toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende

lahendamise võimalusi.

Õppesisu

Muld, aed ja põld elukeskkonnana

1. Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes.

Mullakaeve. Vee liikumine mullas.

2. Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuuaed, juurviljaaed ja

iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse

mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.

Mets elukeskkonnana

1. Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-,

laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed.

2. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse.

20

Õhk

1. Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine.

Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul.

Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe.

2. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine.

3. Hapniku tähtsus looduslikes protsessides: hingamine, põlemine ja kõdunemine.

4. Õhk elukeskkonnana. Organismide kohastumine õhkkeskkonnaga. Õhu saastumise

vältimine.

Läänemeri elukeskkonnana

1. Vesi Läänemeres – merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad

lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik.

2. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning

nendevahelised seosed.

3. Mere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse.

Elukeskkond Eestis

1. Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad.

Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.

2. Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti

maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega

seotud keskkonnaprobleemid.

3. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad. Niit kui Eesti

liigirikkaim kooslus. Kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel.

Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.

Hindamine Hindamisel rakendatakse erinevaid hindamismeetodeid:

1) kontrolltööd ning tunnikontrollid, mida hinnatakse lähtuvalt punktiskaalast;

2) uurimistööd ja praktilised ülesanded (Läänemere reostuse uurimine);

3) iseseisvad tunnitööd materjalidega, mille hindamine lähtub punktiskaalast või

hindamiskriteeriumidest, mis tehakse õpilasele enne tööle asumist teatavaks;

4) tööd kaardiga, mida hinnatakse lähtuvalt punktiskaalast (Läänemere äärsed rigid).

21

Tagasiside andmisel kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste

antud hinnanguid (nt läbitud teemade, paaris/grupitööoskuste, õppeoskuste ja motivatsiooni ja

aktiivsuse kohta) mille alusel tehakse ettepanekuid edaspidisteks toetavateks tegevusteks.

Praktiliste- ja loovtööde puhul hinnatakse ka õpilase aktiivsust ülesannete täitmisel, grupitööst

osavõttu ning juhistele/nõuetele vastavat korrektsust tööde teostamisel.

Võimalikud õppekäigud ja/või lõimingut toetavad tegevused

Teemakohased õppekäigud: looduskaitseala, ilmajaam. Õppeprogramm loodusvarad

Keskkonnaametis. Looduskaitsealused objektid. Eesti Kaevandusmuuseum. Teemakohane

õppekäik metsa.

Lõiming teiste õppeainetega kirjeldatakse ära lõimingukavas. Eesti keel: võrdlemine, kirjeldamise

arendamine, jahimeeste jutud/ vanasõnad, looduse teemaliste artiklite lugemine, raadiosaadete

kuulamine. Matemaatika: andmete vormistamine ja analüüs, (ilma) graafikute koostamine, info

lugemine graafikutelt, arvtelg, mõõtühikud, % kui osa tervikust. Inimeseõpetus: puu- ja

köögiviljad tervislik toitumine, toidupüramiid. Kunstiõpetus: värvusõpetus ja kompositsioon aia

kujundamisel. Tehnoloogiaõpetus: puitesemed, puuliigid.

Digipädevused

Teabe haldamine

1. Infootsimine (vermikompost, hooghännalised ja nende vastu võitlemine, kahjurid,

hüdropoonika, salatkressi kasulikkus jne) usaldusväärsetest allikatest (

http://www.ut.ee/BGGM/maavara/, http://entsyklopeedia.ee/, http://e.loodus.ee/,

http://bio.edu.ee/loomad/, www.keskkonnaharidus.ee, http://www.sea.ee/,

www.maaamet.ee jt )

2. Kodukoha loodusega tutvumine ja teabe otsimine: nt interaktiivne Maa-aemti mullakaart

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

3. Isikliku köögivilja-, puuvilja või iluaia loomise jaoks infootsing (www.aiamaailm.ee)

4. Tutvumine ülemaailmse õpilaste keskkonnaprogrammiga ning info otsimine loodusainete

alasteks vaatlusteks: http://www.globe.ee/globe/avaleht.

5. Infootsimine ise praktiliste tööde läbiviimiseks (nt aneomomeetri valmistamine).

22

6. Maailma ilmaportaalidega tutvumine, info lugemine (nt https://www.yr.no/ ).

7. Teemakohaste videoklippide otsimine, olulise info välja lugemine (nt YouTube - “Märka

merd”.

Suhtlemine digikeskkondades

1. Ajurünnakud erinevatel teemadel http://www.tricider.com.

2. Arvamuse avaldamine ühistööna etteantud teemal www.padlet.com.

3. Arvamuse formuleerimine Google Classroom keskkonnas.

4. Veebipõhiste ülesannete lahendamine erinevates keskkondades (nt Learning Apps).

5. Teadmiste kontrollid veebikeskkonnas (Google Forms, www.socrative.com).

6. Skeemide, tabelite, mudelite lugemine erinevates valdkonandes tuginedes

http://mudelid.5dvision.ee/ (nt fotosüntees).

Sisuloome

1. Õpilane loob ise, muudab ja arendab eri formaatides enda ning teiste loodud digitaalset

sisu nt

2. Veebipõhiste esiltuste loomine (näiteks: aia-või põllutaim, mulla olulisus jt Google Drive

või Prezi keskkonnas).

3. Toiduahelate-ja võrgustike koostamine: (nt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel/,

http://www.harcourtschool.com/activity/food/meadow_activity.html).

Turvalisus

1. Õpilane kaitseb end, oma digivahendeid, tervist ja keskkonda, nt ühendab ja ühildab

turvaliselt digivahendite külge erinevaid lisaseadmeid (nt mälupulk, hiir, printer, väline

kõvaketas).

2. Kirjeldab digitehnoloogia kasutamisega seotud positiivseid ja negatiivseid mõjusid

keskkonnale.

Probleemilahendus

Tunnis lahendatakse probleeme iseseisvalt ja koos: õpilane tuvastab ja lahendab iseseisvalt

lihtsamaid probleeme, mis tekivad, kui digivahendid, programmid või rakendused ei tööta, jagab

enda teadmisi ja aitab kaasõpilasi.

23

Seitsmes klass

Aine maht kooli õppekavas on 70 tundi.

Õpitulemused

Inimene uurib loodust

7. klassi lõpetaja:

1) mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust igapäevaelus;

2) eristab teaduslikke teadmisi mitteteaduslikest teadmistest;

3) kirjeldab kehade omadusi nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt;

4) mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi;

5) seostab õpitava loodusõpetuses varem omandatud teadmiste ja oskustega.

Ainete ja kehade mitmekesisus

7. klassi lõpetaja:

1) teab, et kõik ained koosnevad osakestest: aatomitest või molekulidest, ning molekulid

koosnevad aatomitest;

2) teab vesiniku, hapniku ja süsiniku sümboleid, samuti nende lihtainete, vee ja süsihappegaasi

valemeid;

3) oskab valmistada lahust, toob näiteid lahustuvate ainete ja lahuste kohta ning selgitab lahuste

tähtsust looduses;

4) lahutab segu, kasutades kohaseid meetodeid;

5) teab, et puhastel ainetel on kindlad omadused;

6) eristab aineid nende omaduste (värvus, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur või

soojusjuhtivus) põhjal;

7) mõistab mudelite tähtsust, valib konkreetse nähtuse selgitamiseks sobiva mudeli;

8) põhjendab aineosakeste vastastikmõjuga tahkiste kuju säilivust ja kõvadust, vedelike

voolavust ning gaaside lenduvust.

Loodusnähtused

7. klassi lõpetaja:

24

1) eristab füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi nähtusi, selgitab nendevahelisi seoseid;

2) mõõdab keha kiirust ja läbitud teepikkust;

3) toob näiteid liikumise kohta elus- ja eluta looduses;

4) toob näiteid igapäevaelust, kuidas energia muundub või muundatakse ühest liigist teise;

5) liigitab erinevaid materjale soojusjuhtivuse põhjal ning seostab materjalide soojusjuhtivust

nende kasutusaladega; seostab vee olekute muutused erinevate sademetega (vihm, lumi, kaste,

udu, härmatis);

6) selgitab fotosünteesi, hingamise ja põlemise näitel, et keemilistes reaktsioonides võib eralduda

või neelduda energiat;

7) selgitab füüsikaliste tegurite (soojus, valgus, niiskus) mõju elusorganismide kasvule ja

arengule.

Elusa ja eluta looduse seosed

7. klassi lõpetaja:

1) kirjeldab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid süsinikuringe näitel;

2) põhjendab energiasäästu vajadust;

3) seostab kohastumisi füüsikaliste ja keemiliste keskkonnatingimustega;

4) esitab ideid materjalide taaskasutamiseks;

5) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju, ökoloogilist jalajälge.

Õppesisu

Inimene uurib loodust

Loodusteadused ja tehnoloogia. Teaduslik meetod. Uurimuse etapid. Vaatlus ja katse. Mõõtmine

loodusteadustes, mõõteriistad, mõõteühikud, mõõtmistulemuste usaldusväärsus. Andmete

graafiline esitamine.

Praktilised tööd:

1) mõõteriistadega (sh digitaalsetega) tutvumine (laboratoorne töö);

2) keha pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmine, tulemuste usaldusväärsuse hindamine

(laboratoorne töö);

3) bioloogiliste, geograafiliste või kodulooliste objektide vaatlemine, kirjeldamine ja

mõõtmine (vaatluspraktika);

25

4) plaani koostamine hoones või maastikul: objektide kandmine plaanile leppemärkidega,

vahemaade mõõtmine (silmamõõduline, sammupaariga, mõõdulindiga), suundade

määramine (praktiline töö).

Ainete ja kehade mitmekesisus

Ainete ja kehade koostis: aatom, molekul, rakk. Keemiline element, perioodilisuse tabel. Liht- ja

liitained, nende valemid. Keemiliste elementide levik. Aine olekud. Aine tihedus. Puhtad ained ja

segud, materjalid ja lahused.

Praktilised tööd:

5) teabeallikaist info otsimine keemiliste elementide leidumise kohta meie ümber (kivimid,

looduslik vesi, õhk, inimene, kosmos), selle info võrdlemine ja hindamine;

6) erineva soolasisaldusega lahuste omaduste uurimine (tihedus, jäätumistemperatuur),

tulemuste analüüs (graafikute tõlgendamine) ning leitud seoste rakendamine (laboratoorne

töö);

7) etteantud segu lahutamine koostisosadeks, kasutades setitamist, nõrutamist, filtrimist,

aurustamist, destilleerimist (laboratoorne töö);

8) arvutimudeli toel aine olekute muutumise uurimine molekulaarsel tasandil;

9) aine/materjali/keha tiheduse määramine (virtuaallabor);

10) lihtsamatest vahenditest molekuli, raku ja päikesesüsteemi mudelite koostamine.

(praktiline esitlus).

Loodusnähtuste teemaloend teisel trimestril

Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused. Liikumine ja kiirus. Energia. Energia liigid.

Energia ülekandumine ja muundumine. Soojusjuhtivus, head ning halvad soojusjuhid meie ümber

ja meie sees. Keemiline reaktsioon. Organismide kasv ja areng.

Praktilised tööd:

1) kiiruse mõõtmine;

2) energia ülekanne – erinevate materjalide soojenemise ja jahtumise graafiline kujutamine;

3) keemilise reaktsiooni uurimine igapäevaseid aineid kasutades;

4) erinevate ainete põlemise uurimine;

5) küünla põlemisel vabaneva soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda;

6) keemilise energia muundamine elektrienergiaks;

7) hingamine ja fotosüntees – CO2 ja O2 mõõtmine digitaalsete andmekogujatega;

26

8) udu ja härmatise tekke uurimine.

Elus- ja eluta looduse seosed

Inimene uurib ökosüsteeme. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste

tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Energia tarbimine

ja materjalide taaskasutamine.

Praktilised tööd:

1) süsinikuringe uurimine puu ja puidu näitel, sh puu vanuse määramine aastarõngaste järgi;

2) kodu või kooliümbruse ökosüsteemide ja pinnamoe uurimine satelliitpiltide abi;

3) füüsikalis-keemiliste keskkonnatingimuste mõju uurimine lihtsamate loodusteaduslike

mudelite abil, sh kasvuhooneefekti simuleerimine;

4) taimede ja loomade kohastumuslike muutuste uurimine veebimaterjalide põhjal;

5) ühe toote (näiteks paberi) ringluse uurimine toorainest kuni taaskasutuseni;

6) toote valmistamine taaskasutatavatest materjalidest;

7) pere ökoloogilise jalajälje arvutamine ja analüüs.

Hindamine

Õppesisu omandamist hinnatakse kontrolltööga, millega kontrollitakse õpitulemuste omandamise

taset. Õpitulemusi hinnatakse situatsioon-, arvutus- ja graafiliste ülesannet toel, põhimõiste

selgitamise ja näidete toomise kaudu ning kompleksülesannete abil (rakendusliku sisuga

ülesanded, mis on taandatud osaülesanneteks). Töö tulemus esitatakse omandatuse protsendina ja

selle alusel pannakse hinne). Laboratoorseid töid hinnatakse vastavalt laboratoorsetöö juhendis

esitatule ning selle täitmisele. Kodused töö on kõik hinnatavad. Iseseisvad tööd ja esitlused

hinnatakse vastavalt antud ülesande juhendis esitatule ning selle esitlusele.

Trimestri hinne (eristav hinne) kujuneb kontrolltööde, laboratoorsete (ja teiste praktiliste tööde),

koduste tööde ja iseseisvate tööde konsensusliku koondhindena.

Õppeaasta koondhinne (eristav hinne) kujuneb trimestri hinnete konsensusliku koondhindena.

27

Digipädevused

Teabe haldamine

1. Õpilane kogub ja töötleb digitaalset teavet, eristab olulist teavet ning analüüsib ja hindab

seda kriitiliselt kasutades erinevaid www teabeallikaid (wikipeedia jne);

2. Õpilane tutvub eakohase füüsika alase kirjandusega (populaarteaduslik teos), valib selle

konsulteerides eelnevalt aineõpetajaga ja loeb selle läbi ning teeb sellest kokkuvõtte, mida

tutvustab kaaslastele.

3. Õpilane otsib informatsiooni erinevatest allikatest laboratoorsete tööde ja iseseisvate tööde

jaoks.

4. Kasutab keskkonda https://opik.fyysika.ee; https://phet.colorado.edu;

https://www.leifiphysik.de; https://www.geogebra.org ; http://www.miksike.ee/#e-lists.

Suhtlemine digikeskkonnas

1. Töö koostamine ühistööna google draivis, töö esitamine elektrooniliselt hindamiseks

studiumi kaudu.

2. Vernieri andmekogujate kasutamine.

Sisuloome

1. Situatsioonikirjelduse aluse uurimisülesannete koostamine, kokkuvõtete ning ülevaadete

koostamine (tekstitöötlusprogramm), katseandmete töötlemine (tabelarvutusprogramm) ja

graafikute joonistamine.

2. Loetust ülevaate koostamine.