Jala ja rattaga, meil ja mujal, täna ja homme

Jala ja rattaga, meil ja mujal, täna ja homme.

Tartu

2010

Jalgsi ja jalgrattaga liikumise audit

• Marsruudid Veeriku-Kesklinn, Tähtvere-Kesklinn, Annelinn-Kesklinn

• 25-31 mai 2010• Kokku ca 50 osavõtjat• Kaart oli saadaval infopunktis ja Tartu

kodulehel

Auditi eksplikatsioon• Jalakäijate- ja jalgrattateed• 1. teede ühenduse puudumine 5• 2. tee on auklik ebatasane, või halvasti

hooldatud 48• 3. tee ei ole piisavalt lai (sh ratastooliga või

lapsevankriga liikumiseks) 20• 4. Jalakäijate teel on ajutised takistused (nt postid,

parkivad sõidukid, prügikastid) 8• 5. Jalakäijatele puudub vajalik tänavamööbel või on

halvas seisukorras (istepingid, prügikastid, varjualused jne) 4

• Teeületuskohad• 6. Teeületuskoht ei paikne loogilises asukohas 6• 7. Võimalus teed ületada saabub liiga pika aja

tagant 2• 8. Valgusfoori rohelise tule pikkus võimaldab

ohutult teed ületada 6• 9. Teeületuskohtades ei ole selgelt näha lähenevat

liiklust 5• 10. Teeületuskohtades on kõnniteelt sõiduteele

üleminek ebamugav 47• ja ohtlik (sh äärekivid liiga kõrged)• 11. Laiemate sõiduteede keskel puudub sõidutee

ületuseks ohutussaar

• Liiklus• 12. Kehtestatud mootorsõidukite piirkiirus on

ohtlik (liiga kiire) jalakäijatele ja jalgratturitele 2• 13. Sõidukijuhid ei pea kinni kehtestatud

piirkiirusest 1• 14. Sõidukijuhid ei täida liikluseeskirju (ei anna

teed jalakäijatele jalgratturitele, • Sõidavad punase tulega teele jne)• 15. Jalakäijate liiklus ei ole sõidukite liiklusest

piisavalt eraldatud ohutuse ja meeldivama • keskkonna loomiseks (heitgaasid, müra) 12

• Ohutus• 16. Jalgsi liiklemine ei ole ohutu 9• 17. Tänav ei ole piisavalt valgustatud

• Esteetika• 18. Ümbruskond on ebameeldiv jalgsi käimiseks,

jalgrattaga sõiduks 3• 19. Liikumistrajektoor ei läbi piisavalt

vaheldusrikast keskkonda 1• 20. Lisada võib ka omapoolseid

eksplikatsioonikirjeldusi, mida nimistus ei ole ja mis endale antud kontekstis oluline tundus.

Veeriku – KesklinnRavila,Tervishoiu, Lehola, Näituse, Vallikraavi, Lossi

Marsruudi algus Maarjamõisaa

Marsruudi lõpp Raekoja plats

2

2

10

10

10

Marsruudi algus Annelinn


2, 3, 4

10

6,16

15,16

Annelinn – KesklinnKalda tee, Turu sild, Emajõe parem kallas

Tähtvere – KesklinnKreutzwald, Jakobi


Marsruudi algus EMÜ linnak

2, 3, 4, 10

2, 3, 5

10

10

15 10, 16

10, 15

Eraldi ära märgitud kohad

• Eedeni esises bussipeatuses on vähe ruumi, inimesed ootavad bussi jalgrattateel

• Sõpruse ringi tõttu tuleb jalakäijatel pikem teekond läbida sõidutee ületuseks

• Anne kanali äärne kergliiklustee halvas seisukorras• Raeplatsi ja Kaarsilla juures oleval ülekäigurajal on jalakäijale liiga

lühike roheline tuli

NB! Selliste auditite tegemine on väga vajalik

Küsimustikud

Suhtumine jalgsikäimisse ja jalgrattasõitu, ainult jalgrattasõitu, ainult jalgsikäimisse

ca 600 osavõtjat

30% koolilapsed 12-18a30% üliõpilased 19-25a

25% noorem keskiga – keskealised 26-64a15% vanemad (65+)

0 2 4 6 8 10 12

Jalakäijate panus kohalikku majandusse on suur.

Jalgratturite panus kohalikku majandusse on suur.

Jalgsikäimine on sama tähtis liikumisviis kui auto või bussiga sõitmine.

Jalgratas on sama tähtis liiklusvahend kui auto või buss.

Lapsel on liikluses ohutum, kui ta läheb kooli jalgsi.

Lapsel on liikluses ohutum, kui ta läheb kooli jalgrattaga.

Jalgsi käivad vaid vaesed inimesed.

Jalgrattaga sõidavad vaid vaesed inimesed.

Kohalik omavalitsus peaks inimesi rohkem julgustama jalgsi käima.

Kohalik omavalitsus peaks inimesi rohkem julgustama jalgrattaga sõitma.

Kohalik omavalitsus peaks piirama autode kasutamist, et soodustadajalgsikäimist ja jalgrattasõitu.

Kiiruspiirangu alandamine ja sellest kinnipidamise kontroll muudaksjalgrattasõidu/jalgsikäimise meeldivamaks ja ohutumaks.

Piiratud tasulise parkimise süsteemi kasutuselevõtt suurendaks jalgratastekasutamist ja jalgsikäimist lühemate vahemaade puhul ning vähendaks autode

kasutamist.

Ei ole üldse nõus

Ei ole nõus

Nõus

Täiesti nõus

LIN

NA

KO

DA

NIK

UD

(10

0)Suhtumine jalgsi käimisse ja jalgrattasõitu

0 2 4 6 8 10 12

Jalakäijate panus kohalikku majandusse on suur.

Jalgratturite panus kohalikku majandusse on suur.

Jalgsikäimine on sama tähtis liikumisviis kui auto või bussiga sõitmine.

Jalgratas on sama tähtis liiklusvahend kui auto või buss.

Lapsel on liikluses ohutum, kui ta läheb kooli jalgsi.

Lapsel on liikluses ohutum, kui ta läheb kooli jalgrattaga.

Jalgsi käivad vaid vaesed inimesed.

Jalgrattaga sõidavad vaid vaesed inimesed.

Kohalik omavalitsus peaks inimesi rohkem julgustama jalgsi käima.

Kohalik omavalitsus peaks inimesi rohkem julgustama jalgrattaga sõitma.

Kohalik omavalitsus peaks piirama autode kasutamist, et soodustadajalgsikäimist ja jalgrattasõitu.

Kiiruspiirangu alandamine ja sellest kinnipidamise kontroll muudaksjalgrattasõidu/jalgsikäimise meeldivamaks ja ohutumaks.

Piiratud tasulise parkimise süsteemi kasutuselevõtt suurendaks jalgratastekasutamist ja jalgsikäimist lühemate vahemaade puhul ning vähendaks autode

kasutamist.

Ei ole üldse nõus

Ei ole nõus

Nõus

Täiesti nõus

PO

LII

TIK

UD

, S

PE

TS

IAL

IST

ID,

LIN

NA

VA

LIT

SU

S

(16)

Suhtumine jalgsi käimisse ja jalgrattasõitu

0 50 100 150 200 250

I. Jalgrattur

Rattasõit on meeldiv.

Rattasõit on ohutu.

Rattasõit on mugavam kui ühissõidukite kasutamine.

Rattasõit on mugavam kui autoga sõitmine.

Jalgrattateedel ja eraldusribadel ei ole takistusi (autod,ehitusplatsid jne).

II. Jalgrattateedevõrgu planeering

Rattaga saab sõita katkematult ja otse.

Jalgrattateed on laiad ja mugavad ning heas seisukorras.

Jalgrattateid puhastatakse, soolatatakse ja liivatatakse talvel.

Jalgratturitel on lubatud kasutada ühesuunalisi tänavaid mõlemassuunas.

Jalgrattateid ja eraldusribasid on piisavalt.

On olemas sobivad jalgrattaparklad.

Jalgratturite märke on palju ja need on kvaliteetsed.

Ühissõidukite jaamades/peatustes saab hõlpsasti ja odavaltjalgrattaid laenutada.

6

5

4

3

2

1

Suhtumine jalgrattasõitu

LIN

NA

KO

DA

NIK

UD

(21

6)


LIN

NA

KO

DA

NIK

UD

(21

6)0 50 100 150 200 250

III. Transporditingimused

Poliitikud ja otsustajad muudavad jalgratta kasutamiseauto kasutamisest lihtsamaks.

Konfliktid jalakäijate ja jalgratturite vahel on harvad.

Konfliktid jalgratturite ja sõidukijuhtide vahel on harvad.

Autod liiguvad kiirusel, mis on jalgratturite jaoks mugav jaohutu.

Jalgrattaid varastatakse harva.

IV. Suhtumine jalgratturitesse

Ajalehtedes kirjutatakse jalgratturitest positiivselt.

Jalgrattasõitu edendatakse igapäevaelus.

Politseinikud ja riigiteenistujad kasutavad jalgrattaid tihti.

Jalgratturitesse ja jalgrattasõitu suhtutakse tõsiselt.

6

5

4

3

2

1


LIN

NA

KO

DA

NIK

UD

(21

6)

0 2 4 6 8 10 12

I. Jalgrattur









Jalgrattateid puhastatakse, soolatatakse ja liivatataksetalvel.

Jalgratturitel on lubatud kasutada ühesuunalisi tänavaidmõlemas suunas.





6

5

4

3

2

1

PO

LII

TIK

UD

, S

PE

TS

IAL

IST

ID,

LIN

NA

VA

LIT

SU

S

(16)


0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

III. Transporditingimused

Poliitikud ja otsustajad muudavad jalgratta kasutamiseauto kasutamisest lihtsamaks.


Konfliktid jalgratturite ja sõidukijuhtide vahel on harvad.

Autod liiguvad kiirusel, mis on jalgratturite jaoks mugavja ohutu.

Jalgrattaid varastatakse harva.

IV. Suhtumine jalgratturitesse

Ajalehtedes kirjutatakse jalgratturitest positiivselt.

Jalgrattasõitu edendatakse igapäevaelus.

Politseinikud ja riigiteenistujad kasutavad jalgrattaid tihti.

Jalgratturitesse ja jalgrattasõitu suhtutakse tõsiselt.

6

5

4

3

2

1

0 2 4 6 8 10 12

I. Jalgrattur









Jalgrattateid puhastatakse, soolatatakse ja liivatataksetalvel.

Jalgratturitel on lubatud kasutada ühesuunalisi tänavaidmõlemas suunas.





6

5

4

3

2

1

PO

LII

TIK

UD

, S

PE

TS

IAL

IST

ID,

LIN

NA

VA

LIT

SU

S

(16)


0 50 100 150 200 250 300

Jalgsikäimine onmeeldiv.

Jalgsikäimine onohutu.

Jalgsikäimine onmugavam kuiühissõidukitekasutamine.

Jalgsikäimine onmugavam kui

autoga sõitmine.

Kõnniteedel ei oletakistusi (autod,

ehitusplatsid jne).

6

5

4

3

2

1

Suhtumine jalgsikäimisse

LIN

NA

KO

DA

NIK

UD

(21

6)I. Jalakäija

0 50 100 150 200 250

Kõndida saab katkematult ja otse.

Kõnniteed on laiad, siledad ja neid on mugav kasutada.

Kõnniteed ja ülekäigurajad on ehitatud puudega inimeste jalapsevankritega vanemate vajadusi arvestades.

Kõnniteid puhastatakse, soolatatakse ja liivatatakse talvel.

Kõnniteed ja ülekäigurajad on hästi hooldatud.

Jalakäijatel on palju võimalusi minna lühemat teed.

Ühissõidukite peatused on jalakäijatele hõlpsastiligipääsetavad.

Jalakäijate märke on palju ja need on kvaliteetsed.

Et jalgsikäimiseks meeldiv keskkond luua, on minukodulinnas palju jalakäijate tänavaid / õuealasid.

Valgusfoorid on reguleeritud nii, et jalakäijatel oleks mugav.

Jalakäijatel on linnaruumis palju puhkevõimalusi (nt pingid).

Linnas on head ostu-/puhke-/sportimisvõimalused jneelamupiirkondade lähedal.

6

5

4

3

2

1


LIN

NA

KO

DA

NIK

UD

(21

6)II. Kõnniteedevõrgu planeering

0 50 100 150 200 250

Poliitikud ja otsustajad muudavad jalgsikäimise autokasutamisest lihtsamaks.


Konfliktid jalakäijate ja sõidukijuhtide vahel on harvad.

Autod liiguvad kiirusel, mis on jalakäijate jaoks mugav jaohutu.

Ajalehtedes kajastatakse jalgsikäimist positiivselt.

Jalgsikäimist edendatakse igapäevaelus.

Politseinikud ja riigiteenistujad on harjunud tihti jalgsiliikuma.

Jalakäijatesse ja jalgsikäimisse kui transpordiliikisuhtutakse tõsiselt.

6

5

4

3

2

1


LIN

NA

KO

DA

NIK

UD

(21

6)III. Transporditingimused

IV. Suhtumine jalakäijatesse

0 5 10 15 20 25

Jalgsikäimine onmeeldiv.

Jalgsikäimine onohutu.

Jalgsikäimine onmugavam kuiühissõidukitekasutamine.

Jalgsikäimine onmugavam kui

autoga sõitmine.

Kõnniteedel eiole takistusi

(autod,ehitusplatsid jne).

6

5

4

3

2

1

Suhtumine jalgsikäimisse I. Jalakäija

PO

LII

TIK

UD

, S

PE

TS

IAL

IST

ID,

LIN

NA

VA

LIT

SU

S

(21)

0 5 10 15 20 25

Kõndida saab katkematult ja otse.

Kõnniteed on laiad, siledad ja neid on mugav kasutada.

Kõnniteed ja ülekäigurajad on ehitatud puudega inimesteja lapsevankritega vanemate vajadusi arvestades.

Kõnniteid puhastatakse, soolatatakse ja liivatatakse talvel.

Kõnniteed ja ülekäigurajad on hästi hooldatud.

Jalakäijatel on palju võimalusi minna lühemat teed.

Ühissõidukite peatused on jalakäijatele hõlpsastiligipääsetavad.

Jalakäijate märke on palju ja need on kvaliteetsed.

Et jalgsikäimiseks meeldiv keskkond luua, on minukodulinnas palju jalakäijate tänavaid / õuealasid.

Valgusfoorid on reguleeritud nii, et jalakäijatel oleksmugav.

Jalakäijatel on linnaruumis palju puhkevõimalusi (nt pingid).

Linnas on head ostu-/puhke-/sportimisvõimalused jneelamupiirkondade lähedal.

6

5

4

3

2

1

Suhtumine jalgsikäimisse II. Kõnniteedevõrgu planeeringP

OL

IIT

IKU

D,

SP

ET

SIA

LIS

TID

, L

INN

AV

AL

ITS

US

(2

1)

0 5 10 15 20 25

Poliitikud ja otsustajad muudavad jalgsikäimiseauto kasutamisest lihtsamaks.


Konfliktid jalakäijate ja sõidukijuhtide vahel onharvad.

Autod liiguvad kiirusel, mis on jalakäijate jaoksmugav ja ohutu.

Ajalehtedes kajastatakse jalgsikäimist positiivselt.

Jalgsikäimist edendatakse igapäevaelus.

Politseinikud ja riigiteenistujad on harjunud tihtijalgsi liikuma.

Jalakäijatesse ja jalgsikäimisse kui transpordiliikisuhtutakse tõsiselt.

6

5

4

3

2

1

Suhtumine jalgsikäimisse III. Transporditingimused

IV. Suhtumine jalakäijatesse

PO

LII

TIK

UD

, S

PE

TS

IAL

IST

ID,

LIN

NA

VA

LIT

SU

S

(21)

Tänan tähelepanu eest

Toomas Põld

Tartu linna jalgrattateede koordinaator

tel: +372 736 1327e-mail: [email protected]

aadress: Raekoja plats 3, Tartu 51003

Documents

Jala ja rattaga, meil ja mujal, täna ja homme