1

JuhenddokumentHüdroenergiaga seotud nõuded seoses ELi loodusvaldkonna õigusaktidegaKokkuvõte

Keskkond

Kogu Euroopa Liidus on sadu Europe Direct teabekeskusi. Teile lähima keskuse leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Tasuta infotelefon: 00 800 67 89 10 11 (teatud kõneoperaatorid võivad rakendada kõnetasusid).

E-posti aadress: https://europa.eu/european-union/contact_et

Teave Euroopa Liidu kohta kõigis ELi ametlikes keeltes on kättesaadav Europa veebilehelt: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida: https://publications.europa.eu/et/publications

Tasuta väljaannete koopiad on saadaval Europe Direct või kohalikus teabekeskuses (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi avatud andmete portaali (http://data.europa.eu/euodp/et) kaudu on juurdepääs ELi andmekogudele. Andmeid saab alla laadida ja neid on lubatud kasutada tasuta ja korduvalt nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

© Euroopa Liit, 2018

Käesoleva materjali kasutamine on lubatud viitega algallikale. Euroopa Komisjoni dokumentide kasutamine on reguleeritud Komisjoni otsusega 2011/833/EL (ELT L 330, 14.12.2011, lk. 39). Fotode või muu materjali kasutamiseks viisil, mis ei ole kooskõlas ELi autoriõigusega, tuleb luba taotleda autoriõiguse valdajatelt.

ISBN: 978-92-79-88900-4 doi:10.2779/518068 KH-02-18-896-ET-N

Käesolev infoleht

Vee kasutamine elektrienergia tootmiseks ulatub sajandite tagusesse aega, mil Vana-Kreekas hakati kasutama vesirattaid.

Tänapäeval on hüdroelektrijaamadel taastuvenergia tootmises ja CO2 heitkoguste vähendamisel oluline osa. Veest toodetud hüdroenergia ei saasta õhku sarnaselt fossiilkütuseid põletavate elektrijaamadega. Siiski võib sellel olla mitmeid negatiivseid mõjusid jõgede voolule, kalade ja veeorganismide elupaikadele ning loomastiku ja taimestiku liikidele, mis on ELi looduskaitse alase regulatsiooni kaitse all ja mille ellujäämine sõltub jõe ja järve ökosüsteemide säilimisest.

Käesolev infoleht on kokkuvõte Komisjoni juhenddokumendist hüdroenergiaga seotud nõuete kohta seoses ELi loodusvaldkonna õigusaktidega . See on mõeldud kasutamiseks inimestele, kes osalevad hüdroenergia projektides, kavade koostamisel ning Natura 2000 kaitse ja majandamise valdkondades. Dokumendis esitatakse rida praktilisi juhtumiuuringuid näitamaks, kuidas hüdroenergia toimib kooskõlas elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi nõuetega, uuritakse hüdroenergiaga seotud tegevuste mõju keskkonnale ja näidatakse, kuidas saab mõjusid vältida või erinevates tingimustes minimeerida.

Fotod: kaanel: M. Perris lk 3: M. Perris

3

Hüdroenergia Euroopa Liidus

Euroopa jõed on bioloogilise mitmekesisuse peamine allikas ja meie rikkaliku looduspärandi oluline osa. Märkimisväärne osa Euroopa looma- ja taimeliikidest on oma ellujäämiseks sõltuvad jõe ja järve ökosüsteemidest. Jõed on ka Euroopa majanduse ja sotsiaalse heaolu seisukohalt oluline multifunktsionaalne ressurss, mis teenindab mitmeid erinevaid sektoreid ja tarnib ühiskonnale olulisi kaupu ja teenuseid.

Kuid jõed on aastakümnete jooksul teinud läbi olulised muutused. Jõgede intensiivne kasutamine, mis muu hulgas on seotud linnaarenduse, üleujutuste, siseveeliikluse ja maaparandusega põllumajandussektoris, on sellele väärtuslikule ressursile pannud tohutu surve. Selle tulemusena on paljude Euroopa jõgede seisund suurel määral halvenenud ja on vaja rakendada meetmeid nii jõgede seisundi edasise halvenemise vältimiseks kui ka nende ökoloogilise seisundi aktiivseks parandamiseks. Hüdroelektrijaamad (HEJ) on rajatised, mis mõjutavad jõgede voolurežiime, looduslikke protsesse ja vesikooslusi, ohustades kalade ellujäämist ning liigirikkust.

Hüdroenergial on täita võtmeroll taastuvenergia direktiivi rakendamisel ja ELi 2020-2030. aasta energiaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. ELis registreeriti 2011. aastal umbes 23 000 hüdroelektrijaama. Suur enamus (91%) on väikesed (vähem kui 10 MWh) ja moodustavad umbes 13% kogu hüdroenergia elektritoodangust. Teisalt moodustavad suured hüdroelektrijaamad ainult 9% kõigist hüdroenergia rajatistest, kuid toodavad umbes 87% kogu hüdroenergia elektrist.

Hüdroenergia rajatised on tehnilistel põhjustel koondunud mägipiirkondadesse, kuid neil on ulatuslik mõju nii suurte kui väikeste jõgede ja järvede eri piirkondadele. Väiksemates jõgedes võib isegi väikseim voolu vähenemine või ökoloogilise seisundi häirimine jõe jaoks kaasa tuua olulisi negatiivseid tagajärgi.

Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi hüdroenergia rajatisi:• Otsevoolu hüdroelektrijaamad: otsevoolu hüdroelektrijaamade puhul põhineb elektritootmine olemasoleval veevoolul ja jõe langusel. Sellised käitised kasutavad elektrienergia tootmiseks vooluveekogu loomulikku

voolu. • Veehoidlaga otsevoolu hüdroelektrijaamad: veehoidla annab võimaluse varuda vett väikese nõudluse perioodidel ja kasutada seda tippnõudlusega perioodidel. Tootmisvõimsus sõltub seega vähem veevoolu olemasolust. • Paisu ja veehoidlaga hüdroelektrijaamad: tavapärasel paisu ja veehoidlaga hüdroelektrijaamal on piisavalt suur veehoidla, mis võimaldab varuda vett nii saju- kui ka kuivaperioodidel. Vett hoitakse paisu taga ja hüdroelektrijaam kasutab seda vastavalt vajadusele. • Pumphüdroelektrijaamad: Need põhinevad eri kõrgusel asuvatel veehoidlatel, mis võimaldavad toota tippnõudluse ajal lisaelektrit. Vesi pumbatakse väiksema nõudluse ajal ülemisse veehoidlasse ja lastakse suure nõudluse ajal läbi turbiinide alla.

4

ELi loodusdirektiivid

Elupaikade ja linnudirektiiv on ELi looduse ja bioloogilise mitmekesisuse poliitika nurgakivid. Need võimaldavad kõikidel ELi liikmesriikidel töötada ühise õigusliku raamistiku piires, et säilitada Euroopa kõige ohustatumad, haavatavamad ja väärtuslikumad liigid ja elupaigad ELi eri piirkondade levikualadel, sõltumata poliitilistest ja halduspiiridest.

Kahe direktiivi üldine eesmärk on säilitada direktiivide kaitse all olevad liigid ja elupaigatüübid ja tagada nende kaitsestaatus nende looduslikul levikualal kogu ELis.

Selle eesmärgi saavutamiseks peavad ELi liikmesriigid direktiivi nõuete kohaselt rakendama eelkõige kaht peamist tüüpi meetmeid:• Liikide ja elupaigatüüpide kaitseks ettenähtud tuumalade kindlaksmääramine ja kaitsmine. Need alad moodustavad üleeuroopalise Natura 2000 võrgustiku, kuhu praegu kuulub üle 27 500 ala. Järve ja jõe ökosüsteemid katavad ligikaudu 4% Natura 2000 võrgustiku kogupindalast.• Liikide kaitserežiimi kehtestamine kõikide Euroopa looduslike linnuliikide ja muude elupaikade direktiivis loetletud liikide puhul. Need meetmed kehtivad kogu ELi territooriumil, st nii Natura 2000 aladel kui ka väljaspool neid. Liigi kaitse sätted on väga olulised ka hüdroenergia rajatiste puhul, mis tegutsevad väljaspool Natura 2000 alasid, eriti juhtudel, kus HEJ asub rändlindude või siirdekalade elupaigaks oleval jõel (nt euroopa tuur Acipenser sturio või prantsuse süstikahven Zingel asper, mõlemad on loetletud elupaikade direktiivi IV lisas).

Elupaikade direktiivi artikkel 6:

Natura 2000 alade kaitset ja majandamist reguleerivad elupaikade direktiivi artikli 6 sätted, mis määravad kindlaks ka seosed ala kaitsmise ja muude maakasutusviiside, nagu näiteks hüdroenergia vahel.

Artikkel 6 jaguneb kaht tüüpi meetmeteks:• Esimene puudutab kõigi Natura 2000 alade kaitsealast majandamist ja nende alade kaitse-eesmärkide seadmist. See kohustab liikmesriike:

a) välja töötama ja kehtestama vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad aladel esindatud I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele nõudlustele (artikkel 6.1) jab) võtma vajalikke meetmeid vältimaks elupaigatüüpide ja liikide elupaikade seisundi halvenemist, samuti selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud (artikkel 6.2).

• Teist tüüpi meetmed (reguleeritud artikliga 6.3) puudutavad iga sellise kava või projekti hindamist, mis võib mõjutada üht või mitut Natura 2000 ala. Sisuliselt tähendab hindamismenetlus, et kõikide kavade või projektide puhul, millel võib Natura 2000 alale olla oluline mõju, viiakse läbi asjakohane hindamine (AH). Hindamise eesmärk on hinnata mõjusid üksikasjalikult, silmas pidades ala kaitse-eesmärke.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivile tuleks kooskõlastatud ja / või ühine hindamismenetlus läbi viia, kui projekti keskkonnamõju hindamine on nõutav nii KMH direktiivi kui ka loodusdirektiivide alusel. Ühise hindamismenetluse puhul peavad liikmesriigid läbi viima konkreetse projekti keskkonnamõju ühekordse hindamise, mis on ette nähtud asjakohaste ELi õigusaktidega.

Sellest hoolimata peab asjakohane hindamine ELi looduskaitse alase regulatsiooni kohaselt jääma üldise keskkonnamõju hindamise aruande selgelt eristatavaks ja tuvastatavaks osaks, kuna see mõõdab looduskeskkonna erinevaid aspekte ja sellel on erinevad kriteeriumid mõju “olulisuse” määramiseks võrreldes KMH ja KSHga.

HEJ ja teised veega seotud tegevused peavad vastama ka veepoliitika raamdirektiivis, üleujutuste direktiivis ja KMH/KSH direktiivides sätestatud nõuetele.

5

Hüdroenergia rajatiste mõju elupaikadele ja liikidele:

•Muutused jõe morfoloogias ja jõeelupaikades

•Kaitstud liikide rände ja leviku takistused

•Setete dünaamika häirimine

•Ökoloogilise vooluhulga muutused

•Voolurežiimi muutused hüdroelektrijaamade äravoolu

reguleerimise tõttu

•Suurveetsüklite muutumine

•Vee keemilise koostise ja temperatuuri muutumine

•Üksikute loomade vigastamine ja surmamine

•Ümberasustamine ja häirimine

•Mõju maismaaliikidele ja -elupaikadele

Hüdroenergia mõju liikidele ja elupaikadele

Hüdroenergia rajatiste mõju ulatus võib liikide ja elupaigatüüpide lõikes märkimisväärselt erineda, olenevalt jõe üksikomadustest, selle füüsilisest ja ökoloogilisest seisundist – on see juba halvenemas või endiselt rikkumata, on jõgi suur või väike, mägine või madalal tasandil -- samuti hüdroenergia rajatiste tüübist ja ulatusest.

Mõjud võivad ilmneda hüdroenergia käitise elutsükli igas etapis, alates esialgsest ehitusest kuni selle renoveerimiseni, samuti tegevuse lõpetamisel ja igapäevase töö ja juhtimise käigus. Need võivad põhjustada looduslike elupaikade ja nendest sõltuvate liikide populatsioonide kadumist, lagunemist ja killustumist. Kahju ulatus sõltub mõju ulatusest, samuti mõjutatud elupaikade ja liikide haruldusastmest ja haavatavusest.

Integreeritud planeerimine

Hüdroenergia tootmine ja kasutamine, mis oleks vastavuses veepoliitika raamdirektiivi ja ELi loodusdirektiivide eesmärkidega, on raske ülesanne. Seda saab kõige paremini saavutada strateegilise ja integreeritud planeerimismeetodi abil, mida rakendatakse läbi riiklike taastuvenergia tegevuskavade, vee- ja Natura 2000 majanduskavade.

Strateegiline planeerimine on vajalik, kuna see:• on suurepärane võimalus integreerida vee-, loodus- ja energiapoliitika ning teiste peamiste poliitikavaldkondade eesmärgid;• võimaldab ühendada veekeskkonna ja looduskaitse strateegilise planeerimise riikliku taastuvenergiast elektritootmise planeerimisega;• võimaldab kaasata kõik huvitatud osapooled, mis võib vähendada võimalikke konflikte ja tagab projektide sujuva arengu;• kasutab planeerimisprotsessi, et aidata seada prioriteete (nt tasakaalustatud energia, looduse ja veekorralduse prioriteedid);• aitab ühtlustada kavandatud uute hüdroenergia arenduste loamenetlust ja suurendada hüdroenergia arendajate jaoks läbipaistvust ja prognoositavust;• võimaldab nõuetekohaselt hinnata projekti parimaid keskkonnaalaseid võimalusi ja ülekaalukat avalikku huvi;• annab arendajatele algset teavet selle kohta, kus on loa saamine (geograafiliselt) tõenäoline, kuna strateegilise planeerimisega määratakse kindlaks sobivaimad ja vähem sobivad asukohad;• kasutab hüdroelektrijaamade kumulatiivsest mõjust tuleneva ohu juhtimiseks kehtestatud poliitikaid ja kriteeriume;• loob võimaluse veemajanduskavade kaudu integreerida strateegiline planeerimisviis hüdroenergia arendamisse.

6

LeevendusmeetmedÖkoloogiliste mõjude vähendamiseks on nii juba olemasolevate kui uute hüdroelektrijaamade jaoks võimalik rakendada mitmeid meetmeid. Need võivad kas leevendada võimalikke mõjusid enne nende tekkimist või taastada juba tekkinud kahjustused.

Tabel: Ülevaade veehoidlaga seotud kõige levinumatest leevendusmeetmetest Allikas: kohandatud ECOSTATi töörühma tabelist 3, milles käsitletakse ühist arusaama leevendusmeetmete kasutamisest hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks oluliselt mõjutatud veekogude puhul, 2. osa: “Veepaisu mõjud”.

Hüdromorfoloogilised muutused Peamine keskkonnamõju Leevendamise objekt Leevendusmeetmete variandid

Jõevool ülesvoolu liikuvate kalade rändeks on piiratud või tõkestatud

Kalad: siirdekalade ja muude jõekalade populatsioonid puuduvad või nende arvukus on vähenenud

Tõkestamatu veevool kalade liikumiseks ülesvoolu

• Kalaramp• Kalapääs• Möödaviigukanal

Jõevool allavoolu liikuvate kalade rändeks on piiratud või tõkestatud

Kalad: siirdekalade ja muude jõekalade populatsioonid puuduvad või nende arvukus on vähenenud

Tõkestamatu veevool kalade liikumiseks allavoolu

• Kalasid vähem kahjustavad turbiinid• Kalarestid• Möödaviigukanal• Kalapääs

Tehislikult eriti aeglane veevool või aeglane veevool pikema aja jooksul

Taime- ja loomaliikide arvukuse vähenemine.Muutused taime- ja loomaliikide koosseisus

Aeglane veevool • Veevoolu kiirendamine• Jõe morfoloogiline muutmine

Kalade rände vallandamiseks ja säilitamiseks piisava veevoolu lõppemine või aeglustumine

Siirdekalade puudumine või arvukuse vähenemine

Kalade liikumine • Kalade liikumise tagamine

Veevahetuseks piisava muutuva veevoolu kadumine, aeglustumine või puudumine

Kalade ja selgrootute liikide muutused / arvukuse vähenemine

Varieeruv veevool • Passiivne veevoolu varieeruvus• Aktiivne veevoolu varieeruvus

Kiiresti muutuv veevool (sh vooluhulga reguleerimine)

Looma- ja taimeliikide arvukuse vähenemine kaldale ja välja uhtumise tõttu

Kiiresti muutuv veevool

• Tasakaalustav(ad) veehoidla(d) (sisemised)• Vee-äravoolurenni ümberpaigutamine • Veehulga vähendamine• Jõe morfoloogia muutmine• Tasakaalustavad veehoidlad (välised)

Üldiste füüsikalis-keemiliste tingimus-te muutmine nii üles- kui ka allavoolu (nt temperatuur, üleküllastamine jne)

Makroselgrootute populatsioonide koosseisu või juurdekasvu ning kalade või kalade suremuse muutumine

Füüsikalis -keemilised muutused

• Paindlik veehaare• Mitu veehaaret• Veehoidla veetaseme juhtimine

Jõevool setete edasikandmiseks on tõkestatud või vähenenud ja selle tulemusena on muutunud substraadi koostis

Kalade ja selgrootute arvukuse vähenemine ning liikide koosseisu muutumine

Setete muutused • Jõesängi setete mehhaaniline purustamine• Setete eemaldamine• Setete taastamine (veehaarderajatistes)• Setete taastamine (veehoidlates)• Küljeerosiooni taastamine• Setteid edasikandva veevoolu tagamine

Tehislikult äärmuslikud muutused järve veetasemes, madalas vees ja kaldapiirkonnas asuvate elupaikade kvaliteedi ja ulatuse vähenemine

Taime- ja loomaliikide arvukuse vähenemineMuutused liikide koosseisus

Järvevee veetaseme muutumine

• Veevõtmise vähendamine• Vee sissevoolu suurendamine• Lahtede loomine• Kalda/madala vee elupaikade majandamine• Ühendus lisajõgedega• Ujuvad tehissaared

Veetustatud kaldajoon ja vähendatud jõevool – paisutatud jõgi

Muutused taime- ja loomaliikide koosseisus (nt häirimist mittetaluvate / seisvas vees elavate liikide eelistamine)

Paisutatud jõed (jõevee tõkestamine)

• Möödaviigukanal • Veepaisu taseme vähendamine• Kanalis asuvate elupaikade parendamine • Ühenduse taastamine kõrvalharudega

7

Kembsi projekt: keskkonnakait-senõuete integreerimine suurde hüdroenergiakavasse, Prantsusmaa

Kembsi pais suunab vett d’Alsace’i kanalisse, mis on varustatud nelja hüdroelektrijaamaga. Kuna Kembsi skeem puudutab kolme riiki, kellel on keskkonnaalaste tegevuste suhtes erinevad vaated, otsustas Electricity de France ‘keskkonnamõju / leevendamise’ tasakaalu saavutamise asemel rakendada keskkonna parandamiseks integreeritud lähenemisviisi.

Näiteid võetud meetmetest:• ühendus kanali ja märgala vahel;• suunatud erosioon: uuenduslik kontseptsioon kasutab üleujutuste erosioonivõimet jõe taasvarustamiseks täitematerjaliga peale tammide likvideerimist;• vana loodusliku jõeharu ja sellega seotud keskkonna taastamine.

Tulemuseks on:• ökoloogilise vooluhulga märkimisväärne suurenemine;• Vana Reini jõgikonna geomorfoloogilised muutused, uuest hüdroenergiajaamast jõekruusa tarnimine ja suunatud erosiooni kontseptsiooni rakendamine;• meetmed kalarände tagamiseks (piki- ja põikisuunaline) ja märgalade taastamine.

Rohkem informatsiooni:http://alsace.edf.com/wp-content/uploads/2015/06/20150610-Renaturation-Kembs-EDF-PCA.pdf

Setete ärakande taastamine piiriäärsel Ülem-Reini jõel asuva 11 hüdroelektrijaama juures

Constance’i järvest Baseli linnani on Reini jõge kokku paisutatud 73 km ulatuses ja vaid kolm vabalt voolavat jõepiirkonda loovad looduslikumaid tingimusi. Setete liikumist ja tasakaalu katkestavad ja häirivad mitte ainult tammid ja paisud peajõel, vaid ka suured veepaisud, mille kivist äärtega konstruktsiooni tõttu ei pääse liikvele piisavalt setteid ning ei toimu kalda erosiooni.

2006. aastal otsustasid varasemalt hüdroelektrienergia ühingusse organiseerunud 11 hüdroelektrijaama moodustada ühise platvormi, et koos valitsusasutustega käivitada ja rahastada Ülem-Reini jõe setete ärakande taastamise ja ökoloogilise taaselustamise üldkava.

Üldkava eesmärgid on:• anda teaduslik ülevaade setete liikumise loodusliku ja praeguse (s.t hüdroelektrijaamadega ja ilma nendeta) seisundi kohta;• anda teadusel põhinevaid taustateadmisi setete liikumise mehhanismide ja kujundamise kohta;• kirjeldada kõiki võimalikke ja tehniliselt teostatavaid meetodeid ja stsenaariume, mille abil parandada setete liikumist ja kalade elupaiku kogu mõjutatud jõealal.

Rohkem informatsiooni: www.energiedienst.de

Säästva hüdroenergia arendamine Doonau jõgikonnas

2010. aastal nõudsid Doonau äärsete riikide ministrid, et keskkonnaaspektide integreerimiseks hüdroenergia kasutamisse tuleb välja töötada juhtpõhimõtted. Sellega tagataks valdkonna tasakaalustatud ja integreeritud areng ja võimalike huvide konfliktidega tegeletaks juba algusest peale.

Juhtpõhimõtted koostati osalusprotsessi käigus, millesse olid kaasatud energeetika- ja keskkonnateenistuste esindajad, hüdroenergia sektor, valitsusvälised organisatsioonid ja teadusringkonnad.

Need juhtpõhimõtted võeti vastu Doonau jõe kaitseks moodustatud rahvusvahelise komisjoni (ICPDR) poolt 2013. aastal.

Dokument sisaldas järgmisi peatükke:• säästva hüdroenergia arendamise üldpõhimõtted;• olemasolevate hüdroelektrijaamade tehniline uuendamine ja ökoloogiline taastamine;• uute hüdroenergia arenduste strateegiline planeerimine;• hüdroenergia negatiivsete mõjude leevendamine.

Rohkem informatsiooni:https://www.icpdr.org/main/activities-projects/hydropower

Häid näiteid integreeritud planeerimismeetodi rakendamisest hüdroenergialeJärgnevate juhtumid on heaks näiteks HEJ-dele kohaldatavatest leevendus- ja taastamismeetmetest.

Edasiseks lugemiseksKäesolev väljaanne on kokkuvõte ELi juhendmaterjalist hüdroenergiaga seotud nõuete kohta seoses ELi loodusvaldkonna õigusaktidega. Juhenddokumendi täisversiooni leiate aadressilt: http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm

Töötades veepoliitika ja merestrateegia raamdirektiivi, elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi vahelise sünergia loomise nimel: http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Compilation%20WFD%20MSFD%20HBD.pdf

2006. aasta veepoliitika raamdirektiivi ühine rakendusstrateegia: veepoliitika raamdirektiiv ja hüdromorfoloogiline surve - tegevuskava (detsember 2006): https://circabc.europa.eu/sd/a/3dac5b10-1a16-4a31-a178-2f5401f30c50/.pdf

Ülevaade veepoliitika raamdirektiivi, merestrateegia raamdirektiivi, elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi ning üleujutuste direktiivi peamistest sätetest: sarnasused ja erinevused: http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/starter_guide.pdf

Euroopa Komisjon on koostanud juhenddokumendid, mis aitavad inimestel mõista ja kohaldada asjakohase hindamise menetlust. Need on kättesaadavad komisjoni Natura 2000 veebilehel http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm

Natura 2000 võrgustiku kaart: http://natura2000.eea.europa.eu/

KH-02-18-896-ET-N