19
Juhtimismudelid koolis HEIKI KRIPS PhD pedagoogika

Juhtimismudelid koolis

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Juhtimismudelid koolis. HEIKI KRIPS PhD pedagoogika. Paljud juhtimistõed kehtivad ka koolis Juht on vajalik organisatsiooni/grupi eesmärkide täitmise kindlustamiseks Milline on kooli eesmärk ? Milline on klassi eesmärk? - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Juhtimismudelid koolis

Juhtimismudelid koolis

HEIKI KRIPSPhD pedagoogika

Page 2: Juhtimismudelid koolis

Paljud juhtimistõed kehtivad ka koolis

Juht on vajalik organisatsiooni/grupi eesmärkide täitmise kindlustamiseks

Milline on kooli eesmärk? Milline on klassi eesmärk?

Juhi poolne juhtimisstiilide kasutus loob organisatsiooni-kultuuri koolis, mis mõjutab õpetajaid ja nende kaudu õpilasi

Page 3: Juhtimismudelid koolis

AUTOKRAATLIK VERSUS DEMOKAATLIK JUHTIMINEKOOLISKLASSIS

KAS VAJAME TÖÖLE KUULEKAID, INITSIATIIVITUID TÖÖTAJAID, KÄSUTÄITJAID?võiISESEISVAID, AKTIIVSEID, LOOVAID INIMESI

Page 4: Juhtimismudelid koolis

Juhtimisstiilide klassikaline käsitlus pärineb Kurt Lewini, Ralp White'i ja Ronald Lippitti uuringutest aastatel 1938–1950

Mittevahelesegav (laissez-faire) DemokraatlikAutokraatlik

Page 5: Juhtimismudelid koolis

Demokraatliku juhtimisstiiliga juhitud gruppides oli:• parim kvaliteet • töömotivatsioon parem kui autokraatliku juhtimisstiili

korral• Rohkem originaalseid lahendusi (loovust)

Autoritaarse juhtimisstiiliga juhitud gruppides oli:• Parim kvantiteet (rohkem toodangut), halvem kvaliteet• Rohkem vaenulikkust ja agressiooni (võrreldes teiste

gruppidega), alistuvust juhile ning juhist sõltuvust

Page 6: Juhtimismudelid koolis

Hay/ McBer’i konsultatsioonifirma juhtide uuringute tulemusena – kuus juhtimisstiili Esitatud Goleman (2000) poolt:

Sundiv stiilÜlinõudlik stiilJuhtiv stiil Ühendav (ehk liitev) stiil Demokraatlik stiil Arendav stiil

Page 7: Juhtimismudelid koolis

SUNDIV STIIL - AUTORITAARNE ”Asjad käivad nii, nagu mina ütlen!”

Ei anna õpetajatele/õpilastele valikuid ega kaasa neid reaalselt otsustamisse.

Juhi/õpetaja sundiv stiil takistab koostööd. Selle stiili kasutaja usub, et koostööd saab sundida tegema.

Sundiv stiil vähendab juhitavate initsiatiivi/aktiivsust ja takistab vastutustunde teket.

Sundiv stiil tekitab grupis õpitud abitust

Page 8: Juhtimismudelid koolis

ÜLINÕUDLIK STIIL –AUTORITAARNE ”Tuleb teha täpselt nii, nagu ma ütlen”

Ülinõudliku stiiliga juht/õpetaja surub igasuguse initsiatiivi/aktiivsuse täielikult maha Tema jaoks pole koostöö tähtis. Kui ta tahab mingil põhjusel, et tehtaks koostööd, siis tuleb koostööd teha täpselt tema juhtnööride järgi Selle stiili kasutamine teeb koolist/klassist õpitud abituse kasvulava

Page 9: Juhtimismudelid koolis

JUHTIV STIIL – AUTORITAARNE ”Õpetajad/õpilased, te olete minu lapsed!” Käitub nagu hea kuid ka karm ema/isa kes hoolib, aga ka nõuab ja karistab.

Lasteaias ja esimestes klassides on selle stiili sage kasutamine õigustatud, kuna see aitab lapsel kohaneda koolikeskkonnaga

Mida vanemaks õpilased saavad, seda rohkem hakkab ilmnema õpetaja juhtiva stiili, kui autoritaarse stiili, negatiivne mõju õpilaste arengule.

Samad probleemid, mis sundiva või ülinõudliku stiili korral

Page 10: Juhtimismudelid koolis

DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL “Mida teie arvate? ”Mida tuleks teha?”

Juhi/õpetaja tõeline huvi õpetajate/õpilaste arvamuste vastu.

”Pall gruppi” lähenemine – lasta juhitavatel probleemidele lahendusi otsida

Demokraatliku stiiliga juht/õpetaja soodustab initsiatiivi ning loovust ja innustab (eestvedamine). Loob tingimusi koostööks

Nb! Demokraatlik juhtimisstiil ei välista ainuotsustamist

Page 11: Juhtimismudelid koolis

NB! Demokraatliku juhtimisstiili kasutamine peab vastavalt õpilaste vanuse suurenemisele pidevalt kasvama

Demokraatlikke otsustamisviise, nagu hääletamine või konsen-susele jõudmine tuleb õpilastele õpetada ja võimaldada

NB! Klassijuhataja hädavajalik ”tööriist” on demokraatlik juhtimisstiil. Probleemidele, mis klassis kui grupis ilmnevad, peaksid õpilased ise leidma lahenduse. Õpetaja ei saa vaid sunniga probleeme lahendada

Page 12: Juhtimismudelid koolis

JUHTIMISSTIILIDE MÕJU ÕPETAJATELE/ÕPILASTELE

Iseseisvus, analüüsivõime, loovus, initsiatiivikus

versus

Õpitud abitus, kuulekus, initsiatiivitus

Page 13: Juhtimismudelid koolis

ORGANISATSIOONILKULTUUROrganisatsioonis valitsevad normid, (kirja pandud ja kirjutamata reeglid) organisatsiooni liikmete uskumused ja väärtused

Handy-Harrisoni järgi organisatsioonikultuuri tüübid

AutokraatlikBürokraatlikPlaneerivIsiksusekeskne

Page 14: Juhtimismudelid koolis

AUTOKRAATLIK ORGANISATSIOONIKULTUUR

Kõige olulisem - juhi tahe. “Ämblikuvõrk”, keskmes olev juht ”tõmbab niite” ja kontrollib kogu võrku; või püramiid, mille tipus kõrgub ” juhtKuulekus juhileJälgitakse täpselt käsuliine

Autokraatliku organisatsioonikultuuriga gruppi sobib kõige paremini juhtima autoritaarse juhtimisstiiliga juht

Page 15: Juhtimismudelid koolis

Autoritaarse juhtimisstiiliga juht loob autokraatlikku organisatsioonikultuuri

Page 16: Juhtimismudelid koolis

Sagedamini märgitud probleemid on siin:• pärsitud initsiatiiv ja loovus • koostöö puudulikkus• jätkuv viibimine konfliktifaasis (kui rääkida grupi arengufaasidest)

Probleemid, mis autokraatsetes organisatsioonides esinevad, võivad sealolijatele isegi mitte silma paista, sest ollakse toimuvaga harjunud.

Page 17: Juhtimismudelid koolis

PLANEERIV ORGANISATSIOONIKULTUUR

Eesmärkidele orienteeritusValdavalt demokraatlik juhtimisstiil: kaasamine, kuulamine, otsustamisvabadus “allpool” jms.

Sellise organisatsioonikultuuri teket soodustab valdavalt demokraatliku juhtimisstiiliga juht

Page 18: Juhtimismudelid koolis

DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL

KOOLIS JA KLASSIRUUMIS ORGANISATSIOONIDESOMAVALITSUSTES JA ERAKONDADES

AKTIIVSUS INITSIATIIVIKUS LOOVUS

Page 19: Juhtimismudelid koolis

ALLIKAD:

Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemis-oskustest õpetamisel ja juhtimisel. Atlex.

Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Atlex.