Loovuse võimalusest koolis

Jari Kukkonenwww.vitalonga.eu, treener

Teemad

• Milleks koolis loovus?

• Väljakutsed loovusele koolis

• Võimalused loovusele koolis

Hariduse kvaliteet (Cheng, 2004)

•Nii sisemiste kui väliste huvipoolte sõnastatud ja sõnastamata vajadusi täielikult rahuldavate elementide omaduste kogum haridussüsteemi sisendis, protsessis ja väljundis

•Mitmemõõtmeline mõiste, mis vajab erinevaid indikaatoreid

Täiuslikkus (excellence)• Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on huvipoolte

• kliendid, • töötajad, • partnerid, • ühiskond, • omanikud

• TASAKAALUSTATUD RAHULOLU, • suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse

tõenäosust (EFQM).

Kas kool arvestab inimese kui tervikuga?

“Kas esmaspäeval on võimalik süüa nii palju putru, et teisipäeval ega kolmapäeval pole vaja midagi süüa?”

Pärnu õppenõustamiskeskuse ümarlaud – miks poistele koolis ei meeldi - järeldused:

• Koolitund peaks olema aktiivsem, praktilisem ja loovam kui praegu. peavad, ning tekitada õpilastes seoseid koolis õpitu ja reaalse elu vahel.

• Lõpetuseks tõdesid ümarlaudades osalenud, et poiste (aga muidugi ka tüdrukute) koolirõõmu säilimiseks peab koolis olema soe, sõbralik ja salliv õhkkond.

Tulevik, mis ootab ees – õppilaste mõtteid:

•„Plaane võib ju teha, aga see on rohkem nagu utoopia. Ma saan aru, et ma peaksin rohkem tuleviku peale mõtlema, aga... Minuga on nii, et minu anded ja huvid lähevad nagu lahku. See on tegelikult jumala tüng, et ma oskan hästi mingit matemaatikat, mis mind absoluutselt ei huvita. Mind huvitavadki peamiselt sellised asjad, mis pole reaalsusega kuidagi seotud. Reaalklass on jälle üldiselt tugevam, sellepärast ma seal olengi. „

Kooli ülesanne?• Jaan Järvik, TTÜ professor: “Kui sa piibli

pähe õpid, siis sa oled väga tark mees.”

• “Aastal 2008 tekkis uut informatsiooni sama palju kui eelmise 5000 aasta jooksul kokku”

• Professor Järvik nõuab spikri tegemist

Loovus kui sotsiaalne kokkulepe

Mihaly Csikszentmihalyi lähtub oma loovuskäsitluses sellest, et loovus ei ole üksnes ühe eraldiseisva indiviidi tegevuse tulemus, vaid sotsiaalse süsteemi otsus üksikindiviidi tegevuse tulemuse kohta.

• Csikszentmihaliyi idee sellest, et sotsiaalne süsteem otsustab (tagasisidestab) inimese loovuse üle pakub osaliselt seletust sellele, et loovus õpitakse koolis ära kõrvaldama.

• Sisemise motivatsiooni ja välise kontrolli konflikt – kumb jääb ellu, kas inimene või “õppilane”?

• Kool loob inimese pilte – on tugev identiteedi kujundaja

Paar lugu seoses Richard Bandleriga

• Kärbeste ja elevantide ebaküpsed järeldused (premature gognitive commitment)

- Kehtivad ka inimeste puhul:

• “Sinul pole kunstiannet!”

• “Sina pole musikaalne!”

Identiteedi võimalused ja võimatused

• Loovus läheb mõne identiteediga kokku• Kunstnike rasked investeeringud oma

identiteeti – kaks Pekkat

”On suur ahvatlus määratleda inimest kui ratsionaalset looma, kes kaotab alati oma enesevalituse kui temal nõutakse käituda oma järelduste järgi” (Oscar Wilde: The Critic as Artist)

Mõisted ja mõistatused

• Innovatsioon = 20% inspiratsioon ja 80 % perspiratsioon?

• Inspiratsioon on “jumalik puudutus jumaliku ilmutuse ettevalmistuseks”

• Kes peab inspiratsiooni või loovust oluliseks osaks oma identiteedist?

Loovuse seisund

• Alfa lained 8 – 12 Hz

• Theta lained 4 – 8 Hz (enne magama jäämist, meditatsioon)

• Kairos vs. Kronos (Aeg annab arutust)

• Parem ja vasak ajupoolkera

Vajaliku seisundi saavutamine / säilitamine

• Perspiratsioon -> Inspiratsioon?• Edisoni kuul(id)• Mediteerimine• Jalutamine / jooksmine• Kindel koht, koha ankur (Mika Waltari)• Hommik? (Ernest Hemingway, yan ja yin)• Armumine (muusad ja muuseumid)• “Kes otsib see leiab” – optimistlikud vea atribuudid

(Jokila, Schön) • “toetatud” divergentne mõtlemine

Toetatud divergentne mõtlemine

• 30 minutid ja kolmkümmend erinevad otstarved (või lahendust)

• 6-3-5• TILMAG (transformation idealer lösungselemente durch

matrizen der assoziations und gemeinsamkeitenbildung)• Sõna assotsiatsioon • Pildi assotsiatsioon • Metafoorid • Unede häälestamine ja tõlgendamine (relatiivsusteooria,

õmblusmasin, www.interpretadream.com)

TILMAGi näide

Jääb osalejatele

meelde

Räägitakse sõpradele

edasi

Klient on õnnelik

Tootmiskulu on madal

Ise tehtud õnnitluskaart

Anekdoot Kompliment

Klient on õnnelik

Pulmapidu Suur kala

Räägitakse sõpradele

edasiAvarii oht

TILMAGi näideNäide Põhiidee Rakendus

Ise tehtud õnnitluskaart

Isikliku aja panustamine

Kutse isikliku kirjaga

AnekdootRõõmsa tuju tekitamine

“Pulmavana” üritusel

Suur kalaErakordne saavutus

Tunnustuste jagamine

Avarii ohtLäbi elatud ühine

ohu tunnetusÜritusel on tõsine

missioon

Sõna assotsiatsioon

Suvaline seemne sõna nt. auto. Mis tuleb autost meelde?

1. rehv2. garaaž3. punane4. kiirtee5. matk6. suvi Ehk toimub parema ajupoolkera aktiveerimine

Sõna assotsiatsioonSõnade sobitamine kokku võimaliku probleemi lahendusega nt. Kuidas

teha õppimine õppilastele huvitavamaks1. rehv – õpilased õpetavad üks teist (kas rehvides on võrdselt

rõhku)2. garaaž – inglise keele tund garaažis3. punane – visuaalne tagasiside (punane-kollane-roheline)4. kiirtee – spiker kohustuslikuks (peab ise tegema)5. matk – tund algab valgelt lehelt ning teemad kujunevad osalejate

huvi järgi6. suvi – “mis sa teeksid, kui poleks vaja koolis käia?” Ehk säilib otsiv hoiak ja kehtib minimaalne kriitika

Loovus ja organisatsioon?

Leiutajateküla Lotte:

- Omavahelised suhted: austus, sallivus, sõbralikkus

- Väärtushinnangud: vaimne heaolu

- Õhkkond: turvaline ja sõbralik

- Hoiakud: uudishimu, seiklusvalmidus

Edukate organisatsioonide omadused (Collins and Porras, de Geus, Fitz-Enz)

• Tugev, positiivne, väärtustel põhinev kultuur• Pühendumus õppimisele ja eneseuuendamisele• Pidev adapteerumine, kasutades sise- ja väliskeskkonnast

saadud tagasisidet• Strateegiline koostöö sisemiste ja väliste partneritega,

klientidega ja tarnijatega• Tahe riskeerida ja eksperimenteerida• Tasakaalustatud, väärtustel tuginev lähenemine toimivuse

mõõtmisele, mis hõlmab järgmisi valdkondiOrganisatsiooni jätkusuutlikkus (finantsiline)Organisatsiooni ‘vormisolek’ (tõhusus, mõjusus)Koostöö tarnijate ja klientidegaPidev õppimine ja arengOrganisatsiooni sidusus ja töötajate rahuloluOrganisatsiooni panus kohalikku kogukonda ja ühiskonda

Organisatsioonide ja juhtimise arengutest

(Pentti Sydänmaanlakka)

Organis. tüüp Masina Mehaaniline Orgaaniline Dünaamiline Intelligentne

Väärtused ja kultuur

Elamine minevikus

Reaalsuses elamine

Julgus Eetika Unistus

Peamised vajadused

Füsiol. Turvalisus Sotsiaalsed Väärtustamine Eneseteostus

Kasutatud intelligentsus

Ratsionaalsus Ratsionaalsus + emotsionaalsus + emotsionaalsus + spirituaalsus

Kommunik. stiil

Käskmine Käskmine Debatt diskussioon Dialoog

Järgija roll Paassivne Järgija Aktiivne järgija Iseseisev järgija

Isejuhinduv

Järgija eeldus Oskusteave Motivatsioon Pühendumus Vastutus Vabadus

Koostöö stiil Indiviidid töörühmad Juhitud töörühmad

Osaliselt isejuhinduvad

Isejuhinduvad

Heaolu mõõdupuu

Professionaalne võimekus

Füüsiline vorm Vaimne vorm Sotsiaalne võimekus

Spirituaalne võimekus

Eestv. stiil Käskija Treener Osaleja Delegeerija Võimustaja

Kokkuvõtteks

Inimene on tervik ja üks oluline osa tervikust on loovus ja innovaatilisus.

Osho: “Loovus on hoiak”.

Kool on väga tugev taustaoletuste kujundaja.

Meie taustaoletustest sõltub meie saatus. www.youtube.com/watch?v=CWcR3ogHRnY