JUSTIITSMINISTER

Justiitsministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri

Vastu võetud justiitsministri 22. mai 2012. a käskkirjaga nr 53

Muudetud järgmiste käskkirjaga (kuupäev, käskkirja number)

MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 punkti 1, raamatupidamise seaduse § 11 ja riigi

raamatupidamise üldeeskirja § 1 lg 4 ja § 12 lg 5 alusel

1. Kinnitan Justiitsministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks justiitsministri 28.07.2005. a käskkirja nr 122 „Raamatupidamise sise-

eeskiri“.

Kinnitatud

justiitsministri 22.05.2012

käskkirjaga nr 53

Justiitsministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri

Sisukord

1.Eesmärk ja kohaldamine ........................................................................................................... 3 2.Raamatupidamise korraldus .......................................................................................................3 3.Kasutatavad tarkvarad ................................................................................................................3 4.Algdokumentide koostamine ja kontrollimine ............................................................................. 4 5.Dokumendikäive, dokumentide grupeerimine ja säilitamine ...................................................... 5

6.Raamatupidamisregistrid ............................................................................................................ 6

7.Kontoplaan ja kontolaiendid ....................................................................................................... 7

8.Eelarve ja selle täitmise jälgimine .............................................................................................. 8

9.Kontode saldode kontrollimine ja paranduskanded .................................................................... 8 10. Arveldused ......................................................................................................................... 8 10.1. Ülekanded ja laekumised e-riigikassa vahendusel ........................................................... 8 10.2. Laekumised ja väljamaksed e-riigikassa tagatiste kontodelt ............................................ 9

10.3. Sularahakassa ................................................................................................................ 10 10.4. Deebet- ja krediitkaardid ................................................................................................. 11 10.5. Siirded ............................................................................................................................. 12

11. Tulude ja nõuete arvestus ............................................................................................... 12 11.1. Toetused ......................................................................................................................... 12 11.2. Riigilõivud ....................................................................................................................... 13 11.3. Trahvid ............................................................................................................................ 13 11.4. Oportuniteeditasud ......................................................................................................... 13 11.5. Tulu majandustegevusest ............................................................................................... 13

11.6. Muud tulud ...................................................................................................................... 14 11.7. Kohtulahendi ja Prokuratuuri määruse alusel välja mõistetud riigi nõuded .................... 14 11.8. Ettemaksed kohtutäituritele .................................................. ................. ....................... 16 11.9. Meeldetuletuskirjad ............................................................... ................. ....................... 16 11.10. Nõuete hindamine ebatõenäoliselt laekuvaks .................... ................. ........................ 17 11.11. Nõuete hindamine lootusetuks ........................................... ................. ....................... 17 12. Kulude ja kohustuste arvestus ............................................... ................. ...................... 18 12.1. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ............................... ................. ...................... 18 12.2. Tegevuskulud ....................................................................... ................. ........................ 19 12.3. Töötasud ............................................................................... ................ : ........................ 19

12.4. Erisoodustused ..................................................................... ................. ...................... 20 12.5. Arveldused aruandvate isikutega ......................................... ................. ...................... 21 12. 6. Kohustused ........................................................................... ................. ...................... 21 12.7. Eraldised ............................................................................... ................. ...................... 21

13.Varude arvestus ........................................................................... ................. ...................... 22 14.Põhivara 'arvestus ........................................................................ ................. ...................... 22 14.1. Põhivara arvelevõtmine ........................................................ ................. ...................... 22 14.2. Põhivara kapitaliseerimine .................................................... ................. ....................... 23 14.3. Põhivara amortisatsiooni arvestus ........................................ . ............... ....................... 23 14.4. Parendused, remont ja hooldus ............................................ ................. ...................... 24

14.5. Põhivarade müük .................................................................. ................. ...................... 24 15.Väheväärtusliku vara arvestus ..................................................... ................. ...................... 24 16.Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine ...................... ................. ...................... 24 17.Inventeerimine .............................................................................. ................. ....................... 25 17.1. Põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventeerimine ... ................. ....................... 25 17.2. Nõuete ja kohustuste inventeerimine ................................... ................. ....................... 25 17.3. Sularahakassa inventeerimine ............................................. ................. ...................... 26 17.4. Erakorralised inventuurid ...................................................... ................. ...................... 26 18.Bilansivälised kontod .................................................................... ................. ...................... 26 19.Aruanded ...................................................................................... ................. ...................... 27

1. Eesmärk ja kohaldamine

1.1. Justiitsministeeriumi valitsemisala (edaspidi Riigiraamatupidamiskohustuslane) raamatupidamise

sise-eeskirja (edaspidi Eeskiri) eesmärk on nõuete kehtestamine Justiitsministeeriumi ja tema

valitsemisala asutuste (edaspidi Asutused) raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.

1.2. Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest, riigieelarve seadusest, riigi raamatupidamise

üldeeskirjast (edaspidi Üldeeskiri) ja selle juurde kuuluvatest lisadest ja juhendmaterjalidest,

Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, rahandusministri määrustest eelarveliste Asutuste

eelarvestamisel ning riigikassa kassalisel teenindamisel, Euroopa Liidu välisabi kasutamist

reguleerivatest õigusaktidest, töö tasustamist ja maksustamist reguleerivatest õigusaktidest ning

teistest raamatupidamist reguleerivatest seadustest, määrustest ja muudest normatiivaktidest, samuti

Asutuste põhimäärustest ja muudest normdokumentidest.

1.3. Eeskiri täiendab raamatupidamise seadust ja Üldeeskirja, selle lisasid ja juhendmaterjale,

eeldades nende kasutamist koos Eeskirjaga.

1.4. Eeskirja kohaldatakse majandusaastate kohta alates 1.01.2012.

2. Raamatupidamise korraldus

2.1. Riigiraamatupidamiskohustuslasele osutab tsentraliseeritud raamatupidamise teenust vastavalt

Justiitsministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahelisele tugiteenuste osutamise kokkuleppele

(edaspidi Kokkulepe) Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi Keskus).

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

2.2. Riigiraamatupidamiskohustuslase igapäevase raamatupidamise korraldamise ning

finantsaruannete õigsuse ja tähtajalise koostamise eest kooskõlas õigusaktide, Asutuste

normdokumentide ja käesoleva Eeskirjaga vastutab Keskuse finantsarvestuse osakonna

Justiitsministeeriumi valitsemisala talituse juhataja - pearaamatupidaja, kellele on ametijuhendiga

pandud vastav kohustus.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

2.3. Justiitsministeeriumi (edaspidi JM), Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI), Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI), Prokuratuuri, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse

(edaspidi RIK), Patendiameti (edaspidi PA), kohtute ja vanglate finantsarvestust, personali- ja

palgaarvestust ning kohtunõuete haldust korraldab Keskus.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

2.4. kehtetu

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

2.5. Raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamise

kord ja tegevuste jaotus Asutuste ja Keskuse vahel on esitatud Kokkuleppe lisas 1 „Personali- ja

palgaarvestuse toimemudel“ ja lisas 2 „Finantsarvestuse toimemudel“ (edaspidi Toimemudelid), mis

on avalikustatud Keskuse kodulehel www.rtk.ee.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

2.6. Keskuse ja Asutuste kontaktisikud raamatupidamise küsimustes on avaldatud Keskuse kodulehel

www.rtk.ee.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

3. Kasutatavad tarkvarad

3.1. Raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP (edaspidi SAP), mis

sisaldab pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot, põhivarade arvestust, personali- ja palgaarvestust,

lähetuste arvestust, ostude ja müükide arvestust. SAP kasutamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi

koduleheküljel avaldatud SAP kasutusjuhenditest.

3.2. Vanglas kinni peetavate isikute rahade ja nõuete arvestust peetakse K-raha programmis.

Aruandekuu viimase kuupäeva seisuga tehakse K-raha aruande põhjal SAP-i koondkanne.

3.3. Sularahakassade arvestust peetakse Asutustes eraldi infosüsteemides Pmen, Buum või K-raha.

Asutused (va kohtud) saadavad sularahakassade kohta Keskusele iga kuu osas aruande

koondkannete sisestamiseks SAP-i. Kohtute kassa kanded imporditakse Pmen-ist aruandekuu

viimase kuupäeva seisuga SAP-i.

3.4. Ostuarvete registrit peetakse ja ostuarveid säilitatakse e-Arvekeskuse infosüsteemis, kus toimub

ostuarvete vastuvõtmine, kontrollimine, finantseerimisallikate lisamine, kinnitamine (allkirjastamine) ja

nende kohta raamatupidamiskannete automaatne SAP-i importimine.

3.5. Asutuste käskkirju, lepinguid ja muid raamatupidamise algdokumente säilitatakse Asutuste

dokumendihaldussüsteemides (edaspidi DHS). Asutuste poolt koostatud raamatupidamise

algdokumendid edastatakse elektrooniliselt (vastavad e-posti aadressid on avaldatud koos Asutuste ja

Keskuse kontaktisikute andmetega Keskuse kodulehel). [MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

3.6. Prokuratuuris peetakse oportuniteeditasude arvestust Accessi andmebaasis. Prokuratuur saadab iga kuu kohta vastavast andmebaasist saadud aruande alusel tehtud esildise Keskusele koondkannete sisestamiseks SAP-i. 3.7. Ülekannete tegemine ja laekumiste vastuvõtmine toimub e-riigikassa infosüsteemis Asutuste poolt avatud kontode kaudu. 3.8. Väheväärtusliku vara (Justiitsministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise

korra kohaselt „väikevara“) arvestust peetakse Asutustes (va AKI, kus arvestuse pidamine toimub

Justiitsministeeriumis) kas infosüsteemis Pmen, Buum, Balanss+ või Excel.

3.9. Maksudeklaratsioonid esitatakse ja säilitatakse e-Maksuameti infosüsteemis. 3.10. Statistilist aruandlust esitatakse e-STAT-i vahendusel. 3.11. Asutused saavad neile vajalikke aruandeid peamiselt SAP veebipõhise aruandlussüsteemi Business Object (BO) kaudu. 3.12. Kontode analüütilise arvestuse kohta lisainformatsiooni saamiseks koostatakse erandjuhul Excel

tabeleid. Tabelid säilitatakse Keskuse X-kettal (vt lisa 3).

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

4. Algdokumentide koostamine ja kontrollimine

4.1. Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide

alusel koostatud koonddokument. Asutus saadab majandustehinguid tõendavad algdokumendid ja

koonddokumendid Keskusele vastavalt Toimemudelitele.

4.2. Keskus koostab algdokumendina raamatupidamisõiendeid.

4.3. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend (ostu- ja müügiarve, lähetuskulude

aruanne, majanduskulude aruanne jne), millel on järgmised andmed:

1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. tehingu toimumist kinnitav Asutuse volitatud isiku allkiri; 8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

4.4. Punkti 4.3. alapunktides 6. kuni 8. nimetatud nõudeid ei kohaldata algdokumentidele, kui loetletud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.

4.5. Raamatupidamisõiendil ei nõuta punkti 4.3. alapunktides 5. kuni 7. esitatud rekvisiite, kuid

nõutakse Keskuse töötaja (raamatupidaja, algdokumendi koostaja) nime ja allkirja.

4.6. Asutuste juhid kinnitavad volitatud isikud, kes vastutavad eelarve sihipärase kasutamise eest ning

kontrollivad ja kinnitavad algdokumente enne nende saatmist Keskusele. Volitatud isikute nimed

saadab Asutus Keskusele viimase nõudmisel.

4.7. Asutuste poolne dokumendi õigsuse kontroll peab tagama, et:

1. dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2. dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud

kokkuleppele; 3. tehing on seaduspärane ja vajalik; 4. tehing on kooskõlas eelarvega; 5. tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6. kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7. tehing on kooskõlas eelarve täitmise ja jälgimise põhimõtetega; 8. dokument on Asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud vastavalt Asutuses kehtivale korrale.

4.8. Asutused märgivad dokumentidele (va kohtulahenditele) finants- ja juhtimisarvestuse pidamiseks

vajalikud tunnused (kontolaiendid), sh eelarveklassifikaatori, eelarveüksuse, kulukeskuse, projekti,

sõidukite korral sõiduki registreerimisnumbri, hoonete puhul hoone nime või objekti koodi, samuti

vajadusel muud informatsiooni, mis selgitab kulu majanduslikku sisu või finantseerimisallikate jaotust

jne.

4.9. Keskuse töötajad kontrollivad Asutustest saadud dokumente, tagades SAP-i sisestamisel, et:

1. raamatupidamiskontod, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodid on õiged; 2. eelarveklassifikaatori, eelarveüksuse, projekti, kulukeskuse, tulukeskuse, objekti koodid on

sisestatud vastavalt Asutuse poolt määratule; 3. maksetähtpäev on õige; 4. saaja rekvisiidid (pangakonto number, nimi ja muud andmed) on õiged; 5. summad on õiged; 6. kande kuupäev on õige; 7. kulutuse eest ei ole varem tasutud.

4.10. Keskus kontrollib, kas kontolaiendid on vastavuses teadaoleva süsteemiga (nt

eelarveklassifikaatori vastavus kontoplaaniga) ja Asutustes kehtiva korraga ja küsib kahtluse korral

Asutuselt edastatud tunnused üle.

4.11. Keskuse töötaja poolt SAP-i sisestatud andmed loetakse tema poolt kontrollitud ja kinnitatud

andmeteks.

5. Dokumendikäive, dokumentide grupeerimine ja säilitamine

5.1. Dokumendiliigid ja nende käive on reguleeritud Toimemudelites.

5.2. Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel toimikutesse ja nende säilitamisel lähtutakse

Toimemudelitest, Asutuste asjaajamiskorrast, dokumentide loetelust ja arhiveerimise korrast.

5.3. Ostuarved registreeritakse ja säilitatakse e-Arvekeskuse infosüsteemis. Muud dokumendid

registreeritakse Asutuste DHS-des või põhitegevuse infosüsteemides. E-riigikassa väljavõtted

säilitatakse e-riigikassa infosüsteemis. Kui dokument on nõuetekohaselt elektrooniliselt säilitatud (koos

dokumendi kontrollimist kinnitavate andmetega), võib paberdokumendi hävitada.

5.4. Asutustest saadetakse dokumendid üldjuhul Keskusele elektrooniliselt või faksiga. Teatud

dokumendiliikide korral on vastavalt Toimemudelitele lubatud dokumendid edastada ka paberil. Mitme

dokumendi saatmisel lisatakse saateleht.

5.5. Keskuse finantsarvestuse osakonna Justiitsministeeriumi valitsemisala talituses määratakse iga

Asutuse e-posti esmane töötleja, kes vastutab kõikide dokumentide edasise arvestusse kandmise või

edasisuunamise eest teisele Keskuse raamatupidajale. Keskuse raamatupidaja, hooldades Asutuse

nimele avatud e-posti, lähtub dokumendi liigist ja töötleb dokumenti paberkandjal või elektrooniliselt,

lisades SAP dokumendi numbri. Elektroonilised dokumendid salvestatakse X-kettale Keskuse

finantsarvestuse osakonna Justiitsministeeriumi finantsarvestuse kausta. Töödeldud dokumendid

kustutatakse e-postist.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

5.6. Riigi Tugiteenuste Keskusesse saabuvad dokumendid elektrooniliselt või paberkandjal.

Dokumendid registreeritakse ning suunatakse edasi kas elektrooniliselt või paberkandjal

dokumendiga tegelevale töötajale. Kohtulahendid, millega on välja mõistetud riigi nõuded, edastatakse

selleks spetsiaalselt avatud e-posti aadressile ning neid ei registreerita.

5.7. Paberkandjal ja elektrooniliselt kasutatavate kaustade nimekiri on kätte saadav Keskuse X-kettal

Excel failina (vt lisa 3).

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

5.8. Raamatupidamise algdokumente säilitatakse üldjuhul seitse aastat alates majandusaastale

järgneva aasta algusest. Euroopa Liidu toetuste ja välisvahendite algdokumente (sh lepinguid)

säilitatakse lähtudes vastavatele dokumendiliikidele seadusandlusega kehtestatud pikematest

säilitamise tähtaegadest.

5.9. Asutuste algdokumentide säilitamise eest vastutab Asutus. Keskusele jõudnud algdokumentide

säilitamise eest vastutab Keskus.

6.Raamatupidamisregistrid

6.1. Raamatupidamisregistreid, mis sisaldavad kontode saldosid ja liikumisi ning

raamatupidamiskirjenditele lisatud informatsiooni, peetakse SAP-s (kui kirjalikku taasesitamist

võimaldaval infokandjal) ning neid ei säilitata paberil väljatrükina.

6.2. SAP-s avatakse Riigiraamatupidamiskohustuslasele, kes on kohustatud esitama üldise

eesmärgiga finantsaruandlust (General purpose financial statements), iseseisva bilansi tunnuse

(Company Code). Seisuga 1.01.2012 kasutavad iseseisva bilansi tunnust 0301 JM, AKI ja PA.

Ülejäänud Asutused kasutavad järgmisi iseseisva bilansi tunnuseid:

0302 Prokuratuur

0303 RIK

0304 EKEI

0371 Tallinna Ringkonnakohus

0372 Tartu Ringkonnakohus

0374 Harju Maakohus

0375 Viru Maakohus

0376 Pärnu Maakohus

0377 Tartu Maakohus

0378 Tallinna Halduskohus

0379 Tartu Halduskohus

0380 Viru Vangla

0382 Tartu Vangla

0383 Tallinna Vangla

0384 Harku ja Murru Vangla

6.3. Iseseisva bilansi tunnuse (Company Code) all olevaid Asutusi eristatakse eelarveüksusega (Fund

Center) või eelarveüksuste grupiga (Fund Center Group).

7.Kontoplaan ja kontolaiendid

7.1. Keskus hoiab Excel failidena SAP aktuaalset kontoplaani ja selle juurde kuuluvate

raamatupidamisarvestuses kasutatavate Asutustele vajalike tunnuste (sh eelarveüksused, tulu- ja

kulukeskused, projektid, eelarveklassifikaatorid) loetelu.

7.2. Kontoplaan lähtub Üldeeskirja lisas nr 1 kehtestatud kontode koodidest, millele võib Keskus lisada

allkontosid Asutustele vajaliku detailsema majandusliku sisu üle arvestuse pidamiseks. SAP-s avatud

kontod on seetõttu Üldeeskirjas kehtestatud koodidest (6-kohalised) pikemad, 8-kohalised

(pangakontod ka 9- või 10-kohalised).

7.3. Tehingupartneri kood (Trading Partner Code) (vt Üldeeskirja lisa 2) lisatakse kontole nõutavuse

korral käsitsi või võetakse automaatselt SAP hankijate või klientide registrist.

7.4. Tegevusala kood (Functional Area) (vt Üldeeskirja lisa 3) lisatakse kontole nõutavuse korral

automaatselt Asutuse eelarveüksuse (Fund Center) järgi, va kontoklasside 35 ja 4 korral, mil see

sisestatakse kandele käsitsi. Kasutusel on järgmised tegevusala koodid:

1. 03300 „kohus“ - kohtud; 2. 03400 „kinnipidamiskohtade tegevuse korraldus“ - vanglad; 3. 03600 „muu avalik kord ja julgeolek“ – JM, Prokuratuur, RIK, AKI ja EKEI; 4. 04110 „üldine majandus- ja kaubanduspoliitika“ – Patendiamet; 5. 10201 „muu eakate sotsiaalne kaitse“ - pensionide kulud; 6. 10900 „muu sotsiaalne kaitse“ – kinni peetavate isikute vabanemistoetus.

7.5. Allika kood (Business Area) (tekkepõhises kandes) (vt Üldeeskirja lisa 4) lisatakse kontole käsitsi.

7.6. Rahavoo kood (Transaction Type) (vt Üldeeskirja lisa 5) lisatakse kontole käsitsi.

7.7. Eelarveklassifikaatorina (Commitment Item) lisatakse tekkepõhisel kontol automaatselt

kontoplaanis määratud ja kontoga seotud klassifikaator (tunnusega EA), va nõuete ja kohustuste

kontodel, kuhu määratakse käsitsi kassapõhine eelarveklassifikaator (tunnusega K). Kassapõhine

eelarveklassifikaator liigub nõuete ja kohustuste kontodelt SAP-s automaatselt pangakontole ja

ülekannete korral ka e-riigikassasse, võimaldades ülekannete ja laekumiste jaotust kassapõhise

klassifikaatori liigenduses.

7.8. Asutustel võib olla üks eelarveüksus (Fund Center) või mitu eelarveüksust, mis sel juhul

koondatakse grupiks (Fund Center Group).

7.9. Eelarveüksus (Fund Center) ja projekt (Fund) lisatakse igale kontole, va sularahakassa ja

automaatsed palgaarvestuse kohustuste kanded, mille korral seda ei ole võimalik sisestada ning

kulumi ja müügi kanded, mille korral see tekib automaatselt.

7.10. Igale Asutusele määratakse üks tulukeskus (Profit Center), mis on SAP-s seotud kulukeskusega

(Cost Center).

7.11. Kulukeskus (Cost Center) määratakse igale administratiivsele üksusele, kellel on eraldiseisev

eelarveüksus (Fund Center). Kulukeskus sisestatakse kulukontodele, va kulum, mille korral see tekib

automaatselt põhivara kaardile sisestatud kulukeskuse järgi.

7.12. Koolituse ID (Internal Order) sisestatakse koolituskuludele. Palgakulude korral tekib koolituse ID

automaatselt, juhtides palga väljamakseid kassapõhise eelarveklassifikaatori tekkimiseks.

7.13. Vajadusel kasutatakse SAP-s täpsustava määranguna (Assignment) tunnust, et jaotada

analüütiliselt kontod teatud liikide kaupa.

7.14. Kandele lisatakse käibemaksukood, mis juhib käibemaksu ja erisoodustuste maksude

automaatset arvestust.

7.15. Kandele lisatakse ettemakse indikaator, kui reskontros kajastatakse ettemakse, sellega juhitakse

ettemaksete arvelevõtmist teatud kindlale kontole ja nende hilisemat väljapakkumist ettemakse

sulgemiseks.

7.16. Kandele lisatakse muid tunnuseid, kui need on nõutavad SAP kasutusjuhendi alusel.

8. Eelarve ja selle täitmise jälgimine

8.1. Eelarveklassifikaatorite detailsuse, eelarveüksused, tulu- ja kuluüksused, projektide ja muud

valitsemisala ja Asutuste siseseks finantsarvestuseks vajalikud koodid kehtestab Justiitsministeeriumi

finants- ja varahaldustalitus koostöös Asutustega.

8.2. Asutustelt saadud eelarve ja nende muudatused sisestab Keskus SAP-i. Eelarve sisestatakse

vähemalt kassapõhiselt riigieelarves, Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri poolt seatud limiitide

jälgimiseks. Asutus võib eelarve jaotada kooskõlastatult Justiitsministeeriumi finants- ja

varahaldustalitusega detailsemalt.

8.3. Eelarve täitmise jälgimiseks kajastab Keskus tehingud jaotatuna SAP-i sisestatud eelarve

laienditele, sh eelarveüksustele, projektidele ja eelarveklassifikaatoritele.

8.4. Keskus kontrollib iga kuu lõpu seisuga hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäevaks BO-s kassapõhise

eelarve täitmise aruande vastavust e-Riigikassa aruandega.

9. Kontode saldode kontrollimine ja paranduskanded

9.1. Keskus kontrollib iga kuu lõpu seisuga kontode analüütiliste saldode õigsust. Nõuete ja

kohustuste kontodel suletakse (kliiritakse) jooksvalt realiseeritud (laekunud, üle kantud või

tasaarveldatud) nõuded ja kohustused (SAP tunnus Cleared Item, kanderead eristatakse rohelist värvi

märgiga). Ülejäänud lahtised analüütilised saldod (SAP tunnus Open Item, kanderead eristatakse

punast värvi märgiga) kontrollitakse iga kuu lõpu seisuga üle, et veenduda nende õigsuses.

Kontrollimise tulemust kinnitab allkirjaga konto koondkäibeandmiku väljatrükil konto eest vastutav

raamatupidaja. Riiginõuete osakond teeb riigi nõuete analüütika kontrolli üks kord aastas.

9.2. Raamatupidamiskandeid ei kustutata ega tehta neis selgitusteta ega viideteta parandusi. Üldjuhul

kasutatakse parandamiseks SAP automaatset storneerimist, mis automaatselt seob esialgse ja

storneeritud kande. Uuele (parandatud) kandele sisestatakse sõnaline selgitus parandamise kohta

koos parandatud kande numbri märkimisega.

9.3. Paranduskande alusdokumendiks võib olla esialgne alusdokument, Asutuse e-kiri parandamist

vajavate andmete kohta või Keskuse poolt koostatud raamatupidamisõiend.

10. Arveldused

10.1. Ülekanded ja laekumised e-riigikassa vahendusel

10.1.1. E-riigikassas avatakse kontod, mille kaudu teenindatakse kas

Riigiraamatupidamiskohustuslast tervikuna või teatud Asutust või teatud Asutuste gruppi olenevalt

konto kasutamise ja konto liikumiste ning jäägi jälgimise vajadusest. SAP-s eristatakse ülekandeid ja

laekumisi iseseisva bilansi tunnuse (Company Code) järgi või ühisel bilansitunnusel (Company Code)

olevate Asutuste korral eelarveüksuse (Fund Center) koodi järgi.

10.1.2. E-riigikassas avatud kontod kajastatakse SAP-s pangakontodena (House Bank), kusjuures

igale e-riigikassas avatud kontole vastab SAP-s konto kontogrupis 1001 - arvelduskontod pankades

või kontopaar algusega 700000 - saadud siirded (ülekannetele) ja 710001 - antud siirded

(laekumistele).

10.1.3. Kõikidele raamatupidamiskontode (kontogrupis 1001 – arvelduskontod pankades ja konto liigis

7 – netofinantseerimine eelarvest) kirjetele lisatakse SAP-s kassapõhine eelarveklassifikaator.

10.1.4. Tulukonto avatakse Asutusele juhul, kui selle jälgimine ja laekumiste ning tagasikannete

arvelevõtmine toimub Asutuses (näiteks lõivude, oportuniteedi tasude laekumise jälgimiseks) või kui

see on nõutud Euroopa Liidu fondidest saadavate toetuste jälgimiseks ja kasutamiseks või kui Keskus

ei oleks ühise konto kasutamise korral võimeline laekumisi Asutuste kaupa õigesti ära jaotama.

10.1.5. Keskus kajastab e-riigikassa kontode liikumised igapäevaselt SAP-s ja võrdleb need e-

riigikassa andmetega, va lõivutulude kontod, vanglate ja Prokuratuuri tagatisekontod ning Prokuratuuri

oportuniteeditasude kontod, mille korral võib teha koondkanded terve kuu kohta. Kontrolli teostamise

kohta trükitakse SAP-st e-riigikassa kontode käibeandmik, mille kinnitab konto eest vastutav

raamatupidaja allkirjaga. E-riigikassa kontode väljavõtteid säilitatakse elektrooniliselt e-riigikassa

infosüsteemis.

10.1.6. Ülekannete tegemisel osalevad kaks Keskuse töötajat. Üks neist impordib maksekorraldused

SAP-st e-riigikassasse ja teine aktsepteerib need e-riigikassas.

10.1.7. Kui kohus tuvastab maksekorralduste alusel, et neile kuuluv summa on tasutud ekslikult vale

kohtu kontole, võtab kohus ühendust selle kohtuga, kes ekslikult kantud raha sai. Ekslikult raha

saanud kohus kontrollib oma kontolt laekumise olemasolu ning seda, kas nimetatud summa on seotud

mõne nende kohtus toimuva kohtumenetlusega või mitte. Kui selgub makse olemasolu ning on

tuvastatud, et nimetatud makse on tasutud ekslikult ega kuulu sellele kohtule, teeb ekslikult raha

saanud kohus Keskusele taotluse summa ülekandmiseks, kus märgib, millisel kuupäeval, kelle poolt ja

mis summas tuli laekumine ning kellele (saaja ja tema e-riigikassa konto number) tuleb summa edasi

kanda.

10.1.8. Kui laekumisel ei ole selgelt viidatud laekumise sisule, pöördub Keskus Asutuse poole

selgituste saamiseks.

10.2. Laekumised ja väljamaksed e-riigikassa tagatiste kontodelt

10.2.1. Asutuse tagatiste kontodel kajastatakse kohtuotsuse või määruse alusel sisse nõutud

kolmandate isikute raha: kautsjonid, tagatised, tunnistajatasud, eksperditasud, menetlusdokumentide

kättetoimetamise ettemakstud kulud jms kulud, pankrotihalduri tasud ja osakapitali sissemaksed.

Tagatiste kontode liikumised ja jäägid kajastatakse SAP-s vastaval pangakontol ja kohustuste kontol

203620 – tagatistasud, kautsjonid.

10.2.2. Keskus peab asutuse tagatiste kontosid asutuste lõikes. Konto on reskontro tüüpi, sisaldades

kliendina maksja nime, selgitusse lisatakse kohtuasja number ja kohtuniku nimi. Prokuratuuri tagatiste

konto selgitusse lisatakse kriminaalasja number. Tagatiste kontolt toimub väljamaksmine jõustunud või

viivitamata täidetava kohtulahendi või kohtuniku kinnitatud arve alusel. Eelnimetatud dokument

sisaldab märget „tasumiseks tagatiste kontolt“.

10.2.3. Valele kontole laekunud summa kantakse Keskuse poolt ümber õigele kontole asutuse poolt

saadud kinnituse alusel.

10.2.4. Kohtuniku poolt kinnitatud riikliku ekspertiisiasutuse õiendi või jõustunud kohtulahendi alusel

kannab Keskus tagatiste kontole makstud summa riigituludesse. Inventuuride käigus tuvastatud,

lõppenud menetlustega seotud tagatiste kontole tasutud summad kantakse kohtudirektori käskkirja

alusel riigituludesse 2 aasta möödumisel peale lõpplahendi jõustumist. Prokuratuuri tagatiste kontolt

kantakse summad riigituludesse jõustunud kohtulahendi alusel.

10.2.5. Vanglas kinni peetavate isikute rahade arveldusteks on e-riigikassas avatud Tartu Vangla

nimele tagatiste konto. Sellele kontole laekuvad kinni peetavate isikute rahad, mis on seotud K-raha

programmiga. Kõikidele vanglas kinni peetavatele isikutele väljastatakse individuaalne viitenumber,

mille järgi toimub K-raha programmis automaatselt vangistusseaduse § 44 järgi raha jagunemine.

Kinni peetavate isikute isiklik raha kajastatakse SAP-s vastaval pangakontol ja kohustuse kontol

203630 – klientide raha, kinni peetavate isikute nõuete katteks kogunenud raha kontol 203640 -

kohtutäiturile ülekantavad summad.

10.2.6. Prokuratuuris ja PA tagatiste kontodel kajastatakse kolmandate isikute raha liikumisi Asutuse

poolt esitatud dokumendi alusel.

10.2.7. Keskus inventeerib vähemalt kord kvartalis tagatiskonto jääke. Selleks saadetakse

tagatiskonto väljavõte (Open Items) Asutustele ülevaatamiseks ja puuduolevate andmete

täpsustamiseks. Osakapitaliga seotud kohustuste inventuur toimub koostöös RIK-ga. Keskus võrdleb

igapäevaselt e-riigikassa väljavõtet K-raha aruandega.

10.3. Sularahakassa

10.3.1. Sularahakassa luuakse Asutuses siis, kui sularaha vastuvõtmist nõutakse seadusandlusega

või alternatiivsete maksevõimaluste puudumise korral.

10.3.2. Asutuste sularahakassale kehtestatakse maksimaalne limiit PA-s kuni 320 eurot, kohtutes kuni

1 000 eurot ja vanglates kuni 3 200 eurot. Erandkorras võib Asutus vastu võtta kuni 6 400 eurot

sularahas.

10.3.3. Asutuste sularahakassas võetakse vastu sularaha alljärgnevatel juhtudel:

1. riigilõivud vastavalt riigilõivu sularahas vastuvõtmise korrale; 2. muud tulud (paljundamise eest) vastavalt avaliku teabe seaduse § 25 lg 2; 3. kinnipeetavate ja vahistatute isiklik raha; 4. deebetkaardiga saadud kinnipeetavate vabanemistoetus kuni 640 eurot; 5. läbiotsimise käigus leitud sularaha; 6. kokkusaamiste toa kasutamise eest laekunud sularaha.

10.3.4. Asutuste sularahakassast võib teha erakorraliselt väljamakseid alljärgnevatel juhtudel:

1. tunnistajate ja kohtukaasistujate tasud; 2. vabanemistoetus või ühekordne toetus vastavalt vangistusseadus § 75 lg 4 ja

justiitsministri 30.11.2000 määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 53 sätestatud juhtudel.

10.3.5. Vastuvõetud riigilõiv ja muud tulud viiakse panka vähemalt kaks korda kuus (5. ja 20.

kuupäeval); kui summa on alla 13 euro, võib selle viia panka üks kord kuus 20. kuupäeval. Aasta

lõpus laekunud summad kantakse riigieelarvesse 31. detsembriks.

10.3.6. Asutuse juhi käskkirjaga määratakse sularahatehingute eest vastutav isik, kes vastutab selle

eest et:

1. kassadokument kajastab sularaha liikumist õigesti; 2. sularahatehing on kooskõlas sularahakassa eeskirjadega ja seaduspärane; 3. sularaha liikumist kajastav tehing registreeritakse kronoloogilises järjekorras koheselt selle

toimumisel sularahatehingute ja kassa jäägi arvestamiseks peetavad registris (infosüsteemis);

4. sularaha jääk registris on sama, mis tegelik jääk sularaha kassas;

5. kehtestatud sularaha jäägi limiiti päeva lõpus ei ole ületatud.

10.3.7. Sularaha hoitakse seifis. Seifi võtmed ja avamiskoodid on sularahatehinguid tegeva volitatud

isiku valduses, kes ei tohi neid anda kolmandate isikute valdusse või jätta järelvalveta kohta, kust nad

võiks sattuda kolmandate isikute valdusesse. Volitatud isik kohustub viivitamatult teatama Asutuse

juhile võtmete või avamiskoodide sattumisest kolmandate isikute valdusesse ja hüvitama puuduva

summa, kui see on tekkinud võtmete või avamiskoodide sattumisest kolmandate isikute valdusesse

tema süül.

10.3.8. Sularaha vastuvõtmisel vormistatakse sissetulekuorder, mille kohustuslikud rekvisiidid on:

1. Asutuse nimetus ja registreerimisnumber; 2. sissetulekuorderi number; 3. tehingu kuupäev; 4. isiku, kellelt raha vastu võetakse, ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi, aadress,

mille alusel raha kassasse võetakse (viide alusele); 5. lisatud dokumendi nimetus (vajaduse korral); 6. summa; 7. volitatud isiku allkiri.

10.3.9. Raha vastuvõtmise kohta antakse raha kassasse maksnud isikule kviitung (üks osa kassa

sissetulekuorderist), millel on volitatud isiku allkiri raha vastuvõtmise tõenduseks.

10.3.10. Sularaha väljaandmisel vormistatakse väljaminekuorder, mille kohustuslikud rekvisiidid on:

1. Asutuse nimetus, registreerimise number; 2. väljaminekuorderi number; 3. tehingu kuupäev; 4. isiku, kellele raha makstakse, ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi, aadress; 5. mille alusel raha välja makstakse (viide alusele); 6. summa numbrite ja sõnadega; 7. volitatud isikute allkirjad.

10.3.11. Sularaha viib panka Asutuse juhi poolt selleks volitatud isik või vastavalt lepingule

inkassatsiooni teostav firma. Panka viidud sularaha kohta lisatakse sularaha väljaminekuorderile

sularaha panka sissemakse kviitung.

10.3.12. Sularaha jääki võrdleb volitatud isik iga päeva lõpul registriga. Kassapidaja trükib iga päeva

kohta, millal kassas toimus liikumisi, registri (koos liikumiste ja sularaha saldoga) välja ning teeb

sellele märke kontrolli teostamise kohta koos kuupäeva ja allkirja märkimisega. Registri väljatrükke

koos muude kassadokumentidega säilitatakse Asutuses.

10.3.13. Kassa inventuuri viib läbi Asutuse juhi käskkirjaga määratud töötajatest moodustatud

vähemalt kolmeliikmeline komisjon.

10.3.14. Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga ning ootamatu inventuuri vähemalt kahel korral aastas. 10.3.15. Kassa liikumiste kohta koostatakse iga kuu kohta koondaruanne ja saadetakse Keskusele

kannete tegemiseks. Kohtute kassa kanded imporditakse Pmen-st aruandekuu viimase kuupäeva

seisuga SAP-i.

10.3.16. SAP-s kajastatakse sularahakassa liikumised koondkannetena iga kuu lõpu kuupäevaga.

10.4. Deebet- ja krediitkaardid

10.4.1. Asutused otsustavad vajadusel deebet- ja krediitkaartide väljaandmise oma töötajatele

Asutuse ülesannetega seotud kulutuste eest tasumiseks määratud limiidi piires ning vastutavad

kaartide tagastamise eest töötajate töölt lahkumisel.

10.4.2. Deebet- ja krediitkaarte kasutatakse välislähetuses või siseriiklikult ainult sel juhul, kui kulutuse

eest puudub võimalus tasuda tavapärase ülekande teel e-riigikassa kaudu.

10.4.3. Keskus kajastab deebetkaartidega toimunud tehinguid järgmiselt:

Riigikassa kontolt deebetkaardi summa mahavõtmise päeval tehakse kanne (F-48):

Deebet 103920 - majanduskulude ettemaksed töötajatele (reskontrokonto - hankija)

Deebet 550012 – pangateenused (teenustasu)

Kreedit 700000 – siirded eelarvest

Aruande esitamisel tehakse kanne (F-43):

Deebet kulu

Kreedit 202050 - võlad majanduskulude eest

ja saadud ettemakse ja kohustuse sidumise kanne (F-44):

Deebet 202050 - võlad majanduskulude eest

Kreedit 103920 - majanduskulude ettemaksed töötajatele

10.4.4. Keskus kajastab krediitkaartidega toimunud tehinguid järgmiselt:

Aruande esitamise kuul tehakse kanne (F-43):

Deebet kulu

Kreedit 203290 - muud viitvõlad + makseblokk hankijale

Riigikassa kontolt kreeditkaardi summa maha võtmise päeval tehakse kanne (F-44 või F-53):

Deebet 203290 – muud viitvõlad

Kreedit 700000 – siirded eelarvest

10.4.5. Vanglad kasutavad deebetkaarti pangast kassasse sularaha välja võtmiseks. Kassast

makstakse vabanenud kinni peetavatele isikutele välja tema isiklik raha ja vabanemistoetus.

Kassa väljamineku kanne on järgmine:

Deebet 413810 - vabanemistoetuse väljamaksed

Deebet 203630 – klientide raha (kinni peetava isiku vabanemisel tema isikliku raha väljamaksed)

Kreedit 100000 - kassa

10.5. Siirded

10.5.1. Iseseisva bilansi tunnusel (Company Code) olevate Asutuste tekkepõhiste siirete kanded

tehakse ühise tulemiaruande baasil, arvestamata Asutuste tulude ja kulude saldodega.

10.5.2. Iseseisva bilansi tunnusel (Company Code) olevate Asutuste siseselt ei kasutata siirete

kontosid 700010 – üksuste vahelised siirded (saadud siirded) ega 710010 - üksuste vahelised siirded

(antud siirded) ega rahavoo koode 15, 16, 35 ja 36, vaid viiakse varad, kohustused, tulud või kulud

ühelt Asutuselt üle teisele, muutes eelarveüksuste (Fund Center) ja muude tunnuste (nt Cost Center)

koode (nt varade kaartidel) või tehes kandeid:

Deebet konto ühe Asutuse kontolaienditega;

Kreedit konto teise Asutuse kontolaienditega.

10.5.3. Kui üks Asutus tasub mitmete Asutuste eest (eelarve on tsentraliseeritud), siis kajastatakse vastavad kulud selle Asutuse aruandluses (Compani Code), kes vastavad kulutused finantseeris. Kulud jaotatakse tekkepõhiselt nende Asutuste kuluüksustele (Cost Center), kes vastavad kulud said. [MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

10.5.4. Valitsemisalas erineva bilansi tunnusel (Company Code) olevate Asutuste siseselt kasutatakse siirete kontosid 700010- üksuste vahelised siirded (saadud siirded) ja 710010- üksuste vahelised siirded (antud siirded) ja rahavoo koode 15,16,35 ja 36, arvestades punktis 10.5.3. ja punkti 12.2. erisusi. [MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

11. Tulude ja nõuete arvestus

11.1. Toetused

11.1.1. Toetuse saamise lepingu korral avatakse toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste jälgimiseks

eraldi projekti (Fund) kood. Sama koodi kasutakse vastavale toetusele kaasfinantseerimise saamise ja

kasutamise ning omafinantseerimise korras tehtud kulutuste osas. Projekti kood lisatakse kõikidele

kannetele, sh nii vastavate tulude ja selle arvel tehtud kulutuste kui ka nõuete ja kohustuste ning

ülekannete ja laekumiste kajastamisel.

11.1.2. Kui kulutused finantseeritakse osaliselt või täielikult toetuse või sellele lisatud

kaasfinantseerimise arvel, tehakse toetuse saamise kohta tulude paralleelkandeid kohe kulutuste

kajastamisel lepinguga ette nähtud proportsioonide alusel. Asutused tagavad selleks vajaliku

informatsiooni kulutuste alusdokumentide (nt ostuarvete) kontrollimisel ja kinnitamisel.

11.2. Riigilõivud

11.2.1. Riigilõive kajastatakse SAP-s kassapõhiselt igakuiste koondkannetena.

Kohtute riigilõivude koondkanded tehakse vähemalt kord nädalas ning kajastatakse järgmiselt:

Deebet 710001 - laekumiste siirded e- riigikassaga

Kreedit 320….. - lõivutulu;

või

Deebet 100000 - kassa

Kreedit 320……- lõivutulu

11.2.2. Riigilõivude laekumist kontrollivad Asutused enne riigilõivuga maksustatava toimingu

teostamist. Selleks avavad Asutused lõivuliikide kaupa eraldi e-riigikassa tulukontod. Kohtud võivad

avada mitme kohtu peale lõivuliikide järgi ühe e-riigikassa tulukonto.

11.2.3. Riigilõivude tagastamiseks saadavad maksjad Asutusele avalduse. Asutus kontrollib

tagastamise võimalikkust ja edastab otsuse riigilõivu tagastamise kohta Keskusele, kes kannab

riigilõivu tagasi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid kohtutes mitte enne lahendi jõustumist.

11.3. Trahvid

11.3.1. Trahve kajastatakse tekkepõhiselt isikute lõikes. Enne 2005. a karistusseadustiku alusel mõistetud rahalised karistused ja väärteomenetluse seadustiku alusel määratud ning muud trahvid ja enne 2007. a määratud äriregistri trahvi tulu kajastatakse laekumisel kassapõhiselt.

Trahvitulud võetakse arvele kandega:

Deebet 102...…- trahvinõuded

Kreedit 3880….- trahvid ja muud rahalised karistused

11.4. Oportuniteeditasud

11.4.1. Kriminaalmenetluse seadustiku § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu menetluse lõpetamisel välja mõistetud nõuded (oportuniteedinõuded) kajastatakse kontol 10209120 – kohtuotsuse alusel välja mõistetud oportuniteet ning vastavad tulud kontol 388855 –

oportuniteeditasud. Sama kohtulahendiga välja mõistetud muud menetluskulud (kaitsjatasud, ekspertiisitasud) kajastatakse vastavatel tulukontodel. [MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

11.4.2. Prokuratuur peab arvestust prokuröride poolt määratud oportuniteedinõuete kohta programmis Access. Keskus teeb vastavad koondkanded SAP-is üks kord kuus Prokuratuurist saadud koondi alusel. Prokuratuuri oportuniteedinõuded, mille tähtaeg ületab 180 päeva, hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks. Keskus teeb vastavad kanded Prokuratuurist saadud esildise alusel kord kvartalis. [MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

11.4.3. Kohtu määratud oportuniteedinõuded võetakse arvele sarnaselt punktides 11.7.1. – 11.7.4.

sätestatule. Kui kohustatud isik ei tasu nõuet tähtaegselt, teeb Keskus tähtaja saabumisel negatiivse

kande. Selle aluseks on Prokuratuurile elektrooniliselt esitatud riiginõuete osakonna kinnitus

mittetasumise kohta. Kui kohtu määratud oportuniteedinõue on ekslikult tasutud Prokuratuurile,

kannab viimane ekslikult tasutud summa üle kohtule makseselgitusega, kes on makse Prokuratuurile

teinud ning mille katteks summa on tasutud.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

11.5. Tulu majandustegevusest

11.5.1. Tulu toodete ja teenuste müügist võetakse arvele tekkepõhiselt nõudedokumendi (arve, teatis,

leping) alusel. Vanglates personalisöökla ja kokkusaamistubade tulude kajastamisel nõuete kontot ei

kasutata.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

11.5.2. RIK genereerib ja saadab äriregistri ja kinnistusraamatu lepingulistele püsiklientidele

müügiarved SAP müügimoodulis, saades selleks algandmed RIK registrisüsteemidest.

11.5.3. Edasimüüdavaid kommunaalteenuseid kajastatakse kommunaalkulude vähendusena.

11.5.4. Kui Asutus on käibemaksukohustuslane, lisatakse arvetele käibemaks vastavalt

käibemaksuseadusele. Käibemaks ei lisandu, kui kaupade ja teenuste või õiguste müük ei ole

käsitletav ettevõtlusena käibemaksuseaduse mõistes (st kui vastavat kaupa või teenust ei müüda

turul, vaid on tegemist riigi poolt osutatavate avalike teenustega)

11.6. Muud tulud

11.6.1. Varale tekitatud kahju, mis hüvitatakse kindlustusseltside poolt, kajastatakse tuluna kontol

388800 - kindlustushüvitised, kuid kantakse e-riigikassas nn omatulude kontole, kuna laekunud raha

kasutatakse kindlustusjuhtumi kahjude kompenseerimiseks, kahjustatud või hävinud vara

taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule. Reeglina tekivad kulud kahju

kõrvaldamiseks enne ja alles hiljem hüvitatakse tekitatud kahju kindlustusseltsi poolt.

Kindlustushüvitis kajastatakse nõude ja tuluna kahju tekkimise perioodis:

Deebet 103190 – muud viitlaekumised

Kreedit 388800 - kindlustushüvitised

11.6.2. Sunniraha kajastatakse kontol 388850 - sunniraha ja tulud asendustäitmisest. Kontol 388860

– menetluskulude hüvitised kajastatakse kaitsjatasu, ekspertiisitasu, õigusabi kulud, muud

kohtukulud, sundtoomise kulud, kohtukulude hüvitis, kohtuotsuse või kohtumääruse alusel

väljamõistetud kulud õigusabi, ekspertiiside ja kohtukulude eest.

Konfiskeerimise asendamisel saadud tulud kajastatakse kontol 388870 - konfiskeeritud ja

konfiskeerimise asendamisel saadud varad, sh vanglas kinni peetavatelt isikutelt konfiskeeritud

sularaha, mida kinni peetav isik omab vanglas vangistusseaduse või vangla kodukorraga mitte

ettenähtud korras.

11.6.3. Kontol 388880 - väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud kajastatakse tagatiste kontole varem

laekunud kautsjonid, tunnistajatasusid ja muud summad, mis kantakse riigituludesse. Prokuratuuri

tagatiste kontol olevate summade riigituludesse kandmine toimub Prokuratuurist saadud esildise

alusel, esildise alusdokumendiks on üldjuhul jõustunud kohtulahend. Kohtutes ja EKEI-s on

alusdokumendiks direktori käskkiri, kuhu on lisatud nimekiri summadest, mis riigituludesse kantakse.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

11.6.4. Vanglatel laekub muude tulude kontole raha vanglas kinni peetavatelt isikutelt (koopiate

tegemise eest, tervisetõendi väljastamise eest, lõhutud vara eest jne). Prokuratuuril laekub muude

tulude kontole raha koopiate eest. Nõuet eelnevalt üles ei võeta, tulu kajastatakse laekumisel, kuna

ajavahemik teenuse osutamise ja raha laekumine vahel on ebaoluline.

11.7. Kohtulahendi ja Prokuratuuri määruse alusel välja mõistetud riigi nõuded

11.7.1. Jõustunud ning elektroonilise jõustumismärkega varustatud (kui see on ette nähtud) kohtulahendite ärakirjad saadetakse kohtute poolt elektrooniliselt Keskusele kohe pärast kohtulahendi jõustumist. 11.7.2. Puudulike andmetega kohtulahendist teavitatakse kohut. Kohus teeb parandusmääruse. 11.7.3. Kohtulahendiga välja mõistetud riigi nõuded kajastatakse kohtulahendi tegemise kuupäevaga, juhul kui kohtulahendi kuupäev jääb saldoandmiku avatud perioodi. Kui kohtulahendi kuupäev jääb suletud perioodi, kajastatakse lahend esimese avatud perioodi kuupäevaga. 11.7.4. Kohtulahendi alusel välja mõistetud riigi nõuete üle peetakse arvestust liikide järgi.

11.7.5. RIK edastab Keskusele järgmised andmed kohtute registriosakondade poolt tehtud jõustunud trahvimääruste ja trahvisumma vähendamise määruste ning trahvi tühistamise määruste kohta:

1. kohtumääruse tegemise kuupäev; 2. kohtumääruse jõustumise kuupäev; 3. kohtumääruse jõustumise olek; 4. kohtumääruse number ja registripiirkond; 5. andmed võlgniku kohta (nimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg/registrikood, aadress); 6. andmed ettevõtja, filiaali, sihtasutuse või mittetulundusühingu kohta, kellega füüsilisest isikust võlgnik on seotud (nimi või ärinimi, registrikood); 7. trahvisumma suurus; 8. trahvi olek; 9. trahvi identifikaator või unikaalne viitenumber; 10. trahvi tasumiseks antud tähtaeg.

Kuni automatiseeritud andmevahetus ei ole rakendunud, edastatakse nõutud andmed vastavalt vajadusele Excel tabeli formaadis. [MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

11.7.6. RIK teeb Keskusele kohtute registriosakondade poolt tehtud jõustunud kohtumääruste tekstid

kättesaadavaks äriregistri teabesüsteemi kaudu.

11.7.7. Solidaarnõue kajastatakse nii mitme isiku suhtes, kellelt see on välja mõistetud (jaotatakse

võrdeliselt). Kande info lahtrisse märgitakse kogu solidaarselt välja mõistetud summa ja isikute nimed,

kellega nõue solidaarselt välja on mõistetud.

11.7.8. Kohtule ja Prokuratuurile mittekuuluvad laekumised (politseitrahvid jm) võetakse arvele kuni

nende ärakandmiseni kontole 203601 - edasiandmisele kuuluvad laekumised. Edasikandmise

aluseks võib olla kohtulahend, raha maksja või raha saaja sellekohane taotlus või

raamatupidamisõiend.

11.7.9. Laekumise edasiandmisel teisele Asutusele saadetakse saajale siirde teatis, kuhu on märgitud

üleandja raamatupidamiskanded ja nende kuupäev, üleandja tehingupartneri kood, üleantavad

summad, maksnud isikute nimed, jt andmed, mis on esmase maksja poolt lisatud, raamatupidaja nimi

ja kontaktandmed.

11.7.10. Laekumine, millel puudub viitav selgitus ja maksjat ei ole võimalik ühegi nõudega seostada,

konteeritakse selgitamata laekumiste kontole:

Deebet 710001 - laekumiste siirded eelarvesse;

Kreedit 203600 - selgitamata laekumised.

Selgitamata laekumised vaadatakse üle iga kuu lõpus. Kui kahe aasta jooksul laekumisest pole midagi

selgunud, kantakse laekumine õiendiga tuluks kontole 388880 – väljanõudmata deposiidid ja

tagatistasud. Raamatupidamisõiendile märgitakse laekumise kuupäev, summa, muud olemasolevad

andmed makse kohta, tuluks kandmise põhjendus, õiendi koostaja nimi ja allkiri.

11.7.11. Ekslikult makstud summa ning enammakstud summa (va lõivutulud, tagatised) (kuni 1 000

eurot) võib tagasi kanda maksjale taotluseta, kui lahendist on selgelt väljaloetav, et ekslikult kantud

summa on välja mõistetud hageja vm isiku kasuks, samuti kui isikul on kõik väljamõistetud nõuded

täidetud.

11.7.12. Enammakstud kuni 5 eurose nõude võib õiendi alusel kanda kohtu/Prokuratuuri tuluks. Kui

maksja soovib enammakstud summat tagasi, siis tehakse tulu vähendamine ning kantakse maksjale

summa taotluse alusel tagasi. Kui Prokuratuurile laekub summa kriminaalasjas, mille kohta

Prokuratuuris enam oportuniteedinõuet üleval ei ole (menetlus on uuendatud), siis kajastatakse

laekumine riigituluna.

11.7.13. Vähemmakstud kuni 1,5 eurose nõude võib õiendi alusel kanda kohtu/Prokuratuuri kuluks.

11.7.14. Keskus saadab sundtäitmisele kohtulahendite alusel väljamõistetud riigi nõuded, kui need ei ole vabatahtliku täitmistähtaja jooksul tasutud. Vabatahtlikuks loetakse menetlusseadustikes määratud tähtaeg või lahendis märgitud tähtaeg.

11.8. Ettemaksed kohtutäituritele

11.8.1. Kohtutäituritele tehtavad ettemaksed kajastatakse kontol 103630 – kohtutäituritele makstud ettemaksed. Ülekande aluseks on kohtutäituri ettemaksutasu otsus, milles peab olema viidatud

kohtuasja numbrile ja isikule, kelle suhtes ettemaksu taotletakse. Keskus kontrollib, kas kohtutäituril on õigus ettemakset saada ja edastab kohtutäituri ettemaksutasu otsused sellekohase kinnitusega elektrooniliselt tasu väljamaksmise otsustamiseks Asutusele. Asutus kinnitab väljamaksmise ning tagastab otsuse väljamakse teostamiseks. Kui Astus ettemaksu ei tasu, siis teavitab ta sellest Keskust elektrooniliselt. 11.8.2. Ettemaks tagastatakse kohtutäituri poolt (kohtutäituri seadus § 33 lg 3), kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täielikult sisse nõutud. Kui võlgnikult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud täitekulusid sisse nõuda, tagastab kohtutäitur sissenõudjale vähemalt poole tema tasutud täitekulude ettemaksust (täitemenetluse seadustik § 41 lg 2). Kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu (kohtutäituri seadus § 33 lg 4). Raamatupidamiskanne on järgmine: Deebet 710001 - laekumiste siirded eelarvesse; Kreedit 103630 - kohtutäituritele makstud ettemaksed. 11.8.3. Kohtutäituri tasu ettemaksu kuluks kandmise aluseks on ka kohtutäituri poolt esitatud taotlus, kus on märgitud kuluks kandmise põhjus. 11.8.4. Raamatupidamises kantakse kohtutäituritele tehtud ettemakse kuluks järgmise kandega: Deebet 550050 - juriidilised teenused; Kreedit 103630 - kohtutäituritele makstud ettemaksed. 11.8.5. Kohtutäiturite ettemakseid võrreldakse kohtutäituritega poolaasta ja aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjaga, mida saadetakse elektrooniliselt. 11.8.6. Saldokinnituskirja saamisel või lahknevuste esinemisel vastatakse saatjale ühe nädala jooksul. Kui saldode võrdlemisel ilmnevad vahed, selgitakse need välja vastastikuse võrdlemise teel ja kinnitatakse saldo lõplikult peale paranduste tegemist. 11.8.7. Kohtutäiturite ettemaksud kantakse õiendiga ebatõenäoliselt laekuvaks, kui:

1. on saadetud vähemalt kolm saldokinnitust, sh viimane tähitud kirjana (kättesaamise teatega); 2. saldot ei kinnitatud, sh ei vastatud; 3. kirjavahetuse alusel kohtutäituriga ei suudetud saldot põhjendada; 4. riiginõuete osakonna juhataja tegi põhjendatud otsuse saldo ebatõenäoliseks tunnistamiseks.

11.8.8. Kohtutäiturite ettemaksud tunnistatakse lootusetuks Keskuse riiginõuete osakonna juhataja põhjendatud otsuse alusel, mis kooskõlastatakse Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna järelevalve ja õigusteeninduse talitusega ning finants-ja varahaldustalitusega.

11.9. Meeldetuletuskirjad

11.9.1. Nõuete tähtaegset laekumist jälgib Keskus lähtudes Toimemudelitest.

11.9.2. Keskus teavitab asutust ja saadab juhul, kui nõue ei laekunud maksetähtajaks, hiljemalt 30

päeva pärast maksetähtaega või järgmise arvega, kui see väljastatakse enne eelmise arve

maksetähtajast 30 päeva möödumist, maksjale meeldetuletuskirja.

11.9.3. Kui klient ei ole peale esimese meeldetuletuskirja saatmist nõuet tasunud, saadab Keskus

teise meeldetuletuskirja 60 päeva peale maksetähtaega. Teise meeldetuletuskirja kaasatakse kõik

meeldetuletuskirja saatmise kuupäevaks kogunenud nõuded.

11.9.4. RIK saadab meeldetuletuskirjad ise.

11.9.5. Meeldetuletuskirja ei saadeta, kui nõude summa on alla 5 euro, kuna nõude sissenõudmist

loetakse sel juhul majanduslikult ebaotstarbekaks.

11.9.6. Meeldetuletuskiri saadetakse teadmiseks Asutusele. Asutus võtab tasumata nõuete infot

teadmiseks ostjale järgmiste teenuste osutamisel ja keeldub teenust osutamast, kui ostjal on

maksmata arveid.

11.9.7. Meeldetuletuskirjal arvestatakse viivist, kui viivis oli lepingus ette nähtud. Viivise nõuet ei võeta

bilansis arvele, kuivõrd seda loetakse juba tekkimise hetkel samuti ebatõenäoliselt laekuvaks, ning

see kajastatakse tulukontol 382390 – muud viivisintressitulud laekumisel.

11.10. Nõuete hindamine ebatõenäoliselt laekuvaks

11.10.1. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vastavalt Toimemudelitele vähemalt iga kvartali lõpu seisuga individuaalselt (va kohtulahendite alusel). 11.10.2. Asjaolud, mille alusel hinnatakse nõuete laekumise ebatõenäolisust, on:

1. kui Keskus on võlgnikule saatnud korduvalt meeldetuletuskirju ja neile ei ole vastatud; 2. kui Keskus on võlgnikule saatnud meeldetuletuskirju ning vaatamata korduvatele

meeldetuletustele ei ole võlgnik nõuet tasunud; 3. kui võlausaldaja on esitanud ostja või Asutuse vastu hagiavalduse; 4. kui ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine.

11.10.3. Kui ebatõenäoliseks tunnistatud ja kuludesse kantud nõue laekub, kajastatakse see

laekumise kuul ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisest tekkinud kulu vähendusena.

11.10.4. Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõude jäägid (konto 102091 - kohtuotsuse alusel välja

mõistetud nõuded, 102090 - trahvinõuded), mille maksetähtajast aruandlusperioodi lõpu seisuga on

möödas 180 päeva, hinnatakse alla 100% ulatuses. Õiend koostatakse SAP aruande alusel

(Prokuratuuris Accessi aruande alusel). Õiendil kajastatakse allahinnatavate nõuete summa, kuupäev,

koostaja nimi ja allkiri ning edastatakse kajastamiseks raamatupidamisele.

Raamatupidamiskanne on järgmine:

Deebet 601291 - ebatõenäoliselt laekuvad kohtuotsuse alusel väljamõistetud nõuded Deebet 601290 - ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded Kreedit 102191 - ebatõenäoliselt laekuvad kohtuotsuse alusel väljamõistetud nõuded

Kreedit 102190 - ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded

11.10.5. Kohtulahendite alusel välja mõistetud individuaalselt oluliste nõuete ebatõenäoliseks

tunnistamine vormistatakse Keskuse poolt õiendiga, mille kinnitab Keskuse riiginõuete osakonna

juhataja. Aktis viidatakse allahindluse põhjustele. Individuaalselt oluliseks loetakse nõuet alates 6 000

eurost.

11.11. Nõuete hindamine lootusetuks

11.11.1. Lootusetuteks nõueteks loetakse ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud arved, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks, sh:

1. Asutusel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral; 2. võlgnikku ei leita; 3. sundtäitmisele saata ei ole võimalik või sundtäitmine ei anna tulemusi; 4. võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada.

11.11.2. Kohtuotsuse alusel väljamõistetud nõuded loetakse lootusetuteks nõueteks, kui on täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:

1. võlgniku surma korral või lõppemise puhul, kui nõue saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele või võla pärimisel ei ole võla sissenõudmiseks majanduslikult kasulik meetmeid rakendada;

2. kohtulahendi alusel on nõue tunnistatud aegunuks; 3. kohtutäituri otsuse alusel on nõue tunnistatud aegunuks; 4. võlgnikule on välja kuulutatud pankrot või juriidilise isiku pankrot lõpetakse raugemise tõttu; 5. nõude sissenõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat

tulu; 6. asenduskaristuste määramisel, kui kohus on oma lahendiga asendanud esialgselt määratud

rahalise karistuse vangistusega, trahvi arestiga või eeltoodud nõuded ühiskondliku kasuliku tööga;

7. kui kohus on oma lahendiga otsustanud loobuda rahalise karistuse nõude täitmisele pööramisest kriminaalmenetluse seadustiku § 418;

8. aegumine selle tõttu, et täitemenetluse algatamine ei ole võimalik kuna puudub võimalus täita täitemenetluse algatamise tingimusi (näiteks võlgnikul, kas puudub või ei ole võimalik välja selgitada isikukoodi või sünniaega, elu- või asukohta);

9. teistel seadusega sätestatud juhtudel.

11.11.3. Keskus saadab vähemalt üks kord aastas Asutusele ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest (va

kohtulahendi alusel välja mõistetud nõuded) väljavõtte. Asutus koostab nõuete kohta, mida on vaja

lootusetuks kanda, Keskusele taotluse.

11.11.4. Keskus koostab aasta lõpu seisuga kõigi lootusetuks tunnistatud nõuete kohta akti ja edastab selle elektrooniliselt teadmiseks Asutusele.

11.11.5. Kohtulahendiga välja mõistetud nõuete lootusetuks kandmise alusdokumentideks on

kohtulahend, surma tõendav dokument, kohtutäituri otsus, akt või õiend.

11.11.6. Ebatõenäolise nõude lootusetuks tunnistamisel kannab Keskus nõude ja selle allahindluse

kontrakontol bilansist välja.

11.11.7. Lootusetu nõude laekumise korral võetakse see arvele tuluna. Kohtulahendi alusel välja

mõistetud nõuded ennistatakse ning tuuakse füüsilise ja juriidilise isiku (juhul kui juriidilist isikut ei

lõpetata) pankroti lõppemise korral bilansilisse arvestusse tagasi.

12. Kulude ja kohustuste arvestus

12.1. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

12.1.1. Üldjuhul ettemakseid ei tehta. Ettemakset kasutatakse, kui seda ei ole võimalik vältida.

12.1.2. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud kantakse arve eest tasumise kuus kohe kuluks juhul,

kui arve summa ilma käibemaksuta on väiksem kui 2 000 eurot.

12.1.3. Tulevaste perioodide ettemakseid kajastatakse maksekuupäeval järgmiste kontode deebetis:

1. 103930 – töö- ja puhkusetasu ettemaksed;

2. 103931 - deklareeritud sotsiaalmaksukulu töötasu ettemaksetelt; 3. 103932 - deklareeritud töötuskindlustusmakse kulu töötasu ettemaksetelt; 4. 103920 - majanduskulude ettemaksed töötajatele (lähetuskulude avansid, majanduskulude

avansid, deebetkaartide alusel makstud kulutused); 5. 103610 - kinnipidamised töötasudest; 6. 103799 – ettemaksukontode jäägid (maksu- ja tolliametile makstud maksude ettemaksed); 7. 103990 - ettemaksed tarnijatele teenuste ja kaupade eest (va põhivara); 8. 155920, 156920 - ettemaksed materiaalse põhivara eest, ettemaksed immateriaalse

põhivara eest.

12.1.4. Põhivara soetamisega kaasnev käibemaksu ettemaks kajastatakse ettemaksu tegemise

kuupäeval kontole 601002 - käibemaks põhivara soetuselt.

12.1.5. Teenuste ja kaupade (va põhivara) soetamisega kaasnev käibemaksu ettemaks kajastatakse

ettemaksu tegemise kuupäeval kontol 601000 - käibemaks.

12.1.6. Ettemaksete kontodel (va kohtutäituritele tehtud ettemaksed) tehakse Keskuses vähemalt iga

kuu lõpu seisuga ülevaatus sulgemata ettemaksete kohta (SAP avatud kirjed).

12.1.7. Pikemat aega sulgemata ettemaksete korral (üle kolme kuu), mille puhul Keskusel ei ole teada

põhjus, tehakse järelepärimine Asutusele.

12.2. Tegevuskulud

12.2.1. Kulud kajastatakse selle Asutuse eelarveüksuse (Fund Center) ja kuluüksuse (Cost Center)

koodiga, kelle tegevuseks kulu kasutati. Kui üks Riigiraamatupidamiskohustuslase Asutus finantseerib

teise Asutuse kulusid, jaotatakse kulud vastavatele Asutustele, kes kaupu, teenuseid või muid hüvesid

sai.

12.2.2. Õppelaenude hüvitamisest tekkivat erisoodustuste kulu (koos maksukuluga) kajastatakse

ministeeriumi aruandes ega jaotata teistele valitsemisala Asutustele.

12.2.3. Kui üks Asutus maksab mitme Asutuse tegevuskulude eest, siis jäetakse kulud Asutuste vahel

jaotamata, kui jaotatavad summad on alla 2 000 euro ühe arve ja Asutuse kohta või jaotamine

keeruline ja aeganõudev või jaotamiseks kasutatavat valemit on raske põhjendada, samuti juhul, kui

kehtivad õigusaktid seda keelavad.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

12.3. Töötasud

12.3.1. Töötasu arvutatakse iga kuu kohta ja kantakse töötajate pangakontodele arvestuskuu viimasel

tööpäeval (palgapäeval). Kinni peetavatele isikutele makstakse töötasu hiljemalt järgmise kuu 10.

kuupäeval.

12.3.2. Töötajatele väljastatakse SAP-st töötaja soovil e-posti aadressile väljavõte arvestatud ja

kinnipeetud summade ja panka ülekandmisele saadetud summa kohta.

12.3.3. Töötasude analüütilist arvestust iga töötaja kohta kajastab „Arhiivikaart“. Arhiivikaarti peetakse

SAP-s elektrooniliselt.

12.3.4. Töötasude väljamaksmise aluseks on palgaleht, mille allkirjastavad Keskuse poolt kaks

töötajat.

12.3.5. Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksud kantakse tekkepõhiselt arvestuskuudesse.

Kui puhkusetasu väljamakse tehakse puhkusele eelneval kuul, kasutatakse ettemaksete kontosid.

Puhkusetasude väljamaksmisel veel saabumata perioodi eest tehakse alljärgnevad kanded:

puhkusetasu väljamaksmise kuul:

Deebet 103930 - töö- ja puhkusetasu ettemaksed,

Kreedit 202000 - töötasu võlgnevus;

Deebet 103931 - deklareeritud sotsiaalmaksukulu töötasu ettemaksetelt,

Kreedit 203010 - sotsiaalmaksu kohustus;

Deebet 103932 - deklareeritud töötuskindlustusmakse kulu (tööandja kulu) töötasu ettemaksetelt,

Deebet 202000 - töötasu kohustus (see osa töötuskindlustusmaksest, mis peetakse kinni töötaja

palgast,

Kreedit 203030 - töötuskindlustusmaksete kohustus;

Deebet 202000 - töötasu võlgnevus,

Kreedit 203035 - kogumispensioni maksete kohustus, siis, kui töötaja on liitunud kogumispensioni II

sambaga;

Deebet 202000 - töötasu võlgnevus,

Kreedit 203020 - üksikisiku tulumaksu kohustus;

puhkusetasu ülekandmisel töötaja pangakontole tehakse kanne:

Deebet 202000 - töötasu võlgnevus,

Kreedit 700000 - siirded eelarvest;

puhkuse kuul:

Deebet 500… - puhkusetasud vastavalt ametiala põhigrupile;

Kreedit 103930 - töö- ja puhkusetasu ettemaksed;

Deebet 506000 - sotsiaalmaks töötasudelt ja toetustelt;

Kreedit 103931 - deklareeritud sotsiaalmaksukulu töötasu ettemaksetelt;

Deebet 506040 – töötuskindlustusmakse,

Kreedit 103932 - deklareeritud töötuskindlustusmakse kulu töötasu ettemaksetelt.

12.3.6. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber

üks kord aastas aastaaruande lõpu seisuga. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuse

korrigeerimine kajastatakse kontol 202010 – puhkusetasude kohustus ning tööjõukulude kontodel.

Väljamaksmata puhkusetasude kohustuse arvestuse aluseks on SAP-i aruanne ette saadud või

saamata puhkusepäevade kohta. Kui aasta lõpuks on ettesaadud puhkuspäevi, kajastatakse

ettesaadud puhkusepäevade tasu nõuete kontol 103930 - töö- ja puhkusetasu ettemaksed.

12.4. Erisoodustused

12.4.1. Erisoodustuse kulu ja sellelt arvestatud maksud kajastatakse koos erisoodustuste kuludega

samas perioodis järgmiselt:

Deebet 506030 - tulumaks erisoodustustelt,

Kreedit 203040 – tulumaksukohustus;

Deebet 506010 - sotsiaalmaks erisoodustustelt,

Kreedit 203010 - sotsiaalmaksukohustus.

12.4.2. Erisoodustuste tekkimise kuuks loetakse üldjuhul nende väljamaksmise kuud, kuna see on

maksukohustuse tekkimise kuu, va tehingute korral iseseisvat tehingupartneri koodi omava

Asutusega. See võimaldab erisoodustuste maksukanded automaatselt kajastada ning maksustamist

paremini kontrollida. Iseseisvat tehingupartneri koodi omava Asutuse korral võivad erisoodustuse kulu

ja maksud jääda erinevatesse perioodidesse.

12.4.3. Majasiseseks esindusvastuvõttudeks ostetud ja kasutatud suupistetelt ja jookidelt JM-s ja

EKEI-s arvestatakse erisoodustusena 23%, Riigiprokuratuuris 30%, ringkonnaprokuratuurides ja PA-s

20% ning RIK-s 25%, kuna vastuvõtjaks on Asutuse töötajad. AKI, kohtute ja vanglate puhul

vaadeldakse erisoodustuse proportsioon iga soetuse puhul eraldi vastavalt tegelikule osalejate arvule.

Majaväliste esindus- ja vastuvõtukulude korral arvutatakse erisoodustuse proportsioon vastavalt

tegelikule osalejate arvule.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

12.4.4. Soetatud kingitused kajastatakse kuludes kontol 550041 – kingitused ja auhinnad (va oma

töötajatele). Kui hiljem selgub, et kingituse saaja on isik, kes töötab kingituse soetanud Asutuses,

kuuluvad arvestamisele erisoodustusmaksud. Selleks esitab Asutus Keskusele teatise järgmiste

andmetega:

1. kingituse saaja, 2. kinkimise alus (korraldus, käskkirja nr ja kuupäev), 3. kingituse maksumus, 4. kingituse tegemise kuu.

12.4.5. Erisoodustuse alusdokumendil kajastatud käibemaks, mis kuulub erisoodustuse definitsiooni

alusel samuti maksustamisele kui erisoodustus, kajastatakse koos põhisummaga kontogrupis 505 -

erisoodustused (mitte kontol 601000 - käibemaks). Kui arve esitaja on avaliku sektori üksus,

kajastatakse käibemaksu osa TP koodiga 800699.

12.5. Arveldused aruandvate isikutega

12.5.1. Aruandvatele isikutele tehtud ettemaksed kajastatakse kontol 103920 – majanduskulude

ettemaksed töötajatele ja võlad kontol 202050 - võlad majanduskulude eest.

12.5.2. Töötajatele, kellel on lähetusaruanne esitamata või tekkinud võlgnevus, uut ettemaksu ei

väljastata.

12.5.3. Lähetusaruandele lisatakse kulusid tõendavad dokumendid. Kuludokumendid on arved, tšekid,

kviitungid, piletid, pardakaardid jms dokumendid, mis peavad vastama algdokumendi nõuetele.

Nõuetele mittevastavate dokumentide alusel kulutatud summasid ei hüvitata.

12.5.4. Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse Asutuse juhi

poolt sätestatud korras.

12.5.5. Asutuse juhi käskkirjaga võib kehtestada telefonide ja mobiiltelefonide teenuse kasutuslimiidid.

Töötaja hüvitab isiklikud kõned vastavalt Asutuses kehtestatud korrale.

12.6. Kohustused

12.6.1. Kohustusi kajastatakse kontoklassides 20 ja 25, sh:

201000 - võlad tarnijatele (mitte oma töötajatele) toodete ja teenuste eest;

201010 - võlad tarnijatele põhivara eest;

202000 – töötasu võlgnevus;

203290 – muud viitvõlad (krediitkaardi kasutamisel tekkinud võlad);

202090 – muud võlad töövõtjatele (kolmandate isikute kasuks töötajatelt kinnipeetavad summad);

202050 – võlad majanduskulude eest (kohustused oma töötajale lähetus- ja majanduskulude eest);

203620 – tagatistasud, kautsjonid;

2035 (kontogrupp) – toetuste ja siirete kohustused (sihtfinantseerimise ja kaasfinantseerimise

kohustused);

203650, 203655 – sihtfinantseerimise tagasimaksekohustused (abikõlbmatuks tunnistatud osa, mis on

vaja tagasi maksta);

2038 (kontogrupp) – toetusteks saadud ettemaksed;

2039 (kontogrupp) – muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud (müüdavate kaupade ja

teenuste eest saadud ettemaksed);

203690 - muud kohustused.

12.6.2. Kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlana kontol

203290 – muud viitvõlad. Kui summa ei ole täpselt teada, võetakse viitvõlgnevus arvele ligilähedaselt,

kasutades eelneva perioodi tegelikku kulu või lepingus ettenähtud summat.

12.7. Eraldised

12.7.1. Pensionieraldiste arvestus kajastatakse tsentraliseeritult järgmistes Asutustes:

1. Harju Maakohus – kohtute avalikus teenistuses olevate ametnike pensionieraldised, kohtunike vanaduspensionieraldised, väljateenitud aastate pensionieraldised, töövõimetuspensionieraldised, kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspensioni-eraldised;

2. Prokuratuur - prokuröride vanaduspensionieraldised ja töövõimetuspensionieraldised; 3. Tartu Vangla - vanglate avalikus teenistused olevate ametnike penisonieraldised; 4. Justiitsministeerium – ülejäänud Asutuste avalikus teenistuses olevate ametnike

penisonieraldised.

12.7.2. Algandmed arvestuse pidamiseks saadakse:

1. Sotsiaalkindlustusametist - pensionile jäänud endiste töötajate osas; 2. Keskuse personali- ja palgaarvestuse osakonnast - endiste töötajate osas, kes pole veel

pensionile jäänud ja praeguste töötajate osas, kellel on pensioni töötamise periood pooleli või lõppenud; endiste töötajate osas, kes pole veel pensionile jäänud, koostatakse arvestused ainult usaldusväärsete andmete alusel.

3. Töötavate kohtunike ja kohtunikena töötanud isikute osas kooskõlastatakse andmed JM justiitshalduspoliitika osakonnaga ning prokuröride osas Prokuratuuriga.

13. Varude arvestus

13.1. Üldjuhul varude üle raamatupidamisarvestust ei peeta. Mitmesugused igapäevase töö tarbeks

soetatud varud, sh kontoritarbed, tööriided ja klientide varustus, transpordivahendite varuosad,

remondi- ja hoolduse materjalid kajastatakse soetamise kuupäeval tegevuskuludes.

13.2. Tsentraliseeritud korras soetatud kaubad võetakse raamatupidamises kuni laialijaotamiseni

arvele varudena kontol 108900 – üle andmata tsentraliseeritud korras soetatud varud (käibemaks

kajastatakse soetuse eest maksja kuluna). Kinni peetavate isikute kauplusesse soetatud varud

kajastatakse kontol 108400 – ostetud kaubad müügiks.

13.3. Kui Asutused peavad vajalikuks hoiukohtades olevate varude koguselist ja rahalist arvestamist,

kasutavad nad selleks Asutuse põhitegevuse infosüsteemi.

14. Põhivara arvestus

Varade arvestus toimub vastavalt Justiitsministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja

käsutamise korrale.

14.1. Põhivara arvelevõtmine

14.1.1. Põhivarad grupeeritakse klassidesse ning igale klassile omistatakse numbriseeria. Põhivara

klass määrab, millistele kontodele tehakse põhivaraga seotud kanded. Igale klassile on määratud

kasulik eluiga, mida on võimalik vara kaardi loomisel muuta.

14.1.2. Põhivara põhiandmetes kasutatavad andmed:

1. nimi 1 – lühikirjeldus (põhivara nimetus); 2. nimi 2 – automaatselt sama, nagu nimi 1, sisestatakse kinnisvararegistri kood, kui vara

kajastatakse ka kinnisvara registris; 3. kuupäevad - soetuse kuupäev tekib varakaardi sidumisel ostukandega, kuupäevaks on ostu

kuupäev, mahakandmise kuupäev sisestatakse mahakandmisel; 4. seerianumber – maade puhul katastritunnus; 5. inventari number - IT-varade ja seadmete puhul inventari number;

6. kogus (Quantity) – üldjuhul on kasutuse ühikuks tükk; 7. kulukeskus (Cost center) – kuhu kantakse kulum; 8. vastutav kulukeskus (Responsible Cost Center) – üksus, mille järgi väljastatakse

inventuurinimekiri; 9. projekt (Fund) – kasutatakse põhivara soetuse korral, fond, mille arvel toimub soetamine, kuid

mitte amortisatsiooni kajastamine; 10. amortisatsiooni andmed – amortisatsiooni võti, kasulik eluiga, amortisatsiooni meetod; 11. personal – vara kaardil märgitakse personali number (Personnell Number) ainult nende

varade puhul, mis antakse töötaja personaalsesse kasutusse (nt arvuti, mobiiltelefon, erivahendid, fotoaparaat jms) või juhul, kui Asutuses on määratud varade eest vastutajaks konkreetne isik ;

12. asukoht (Location) – kohustuslik väli, kasutatakse inventuurinimekirja koostamisel, valitakse asukohtade registrist;

13. tuba (Room) – täidetakse vajadusel; 14. tootja (Manufacturer) – lisainformatsiooni väli, täidetakse vajadusel; 15. liisingu informatsioon – kasutatakse rendile võetud varade korral ja hoonestusõiguse lepingute

olemasolu korral (liisingu tüüp, firma, lepingu number, kuupäev, liisingu alguskuupäev), vajalik bilansivälise informatsiooni esitamiseks varade kohta.

14.1.3. Põhivarade eest vastutavad isikud määratakse Asutuse juhi käskkirjaga. Kui vastutavat isikut

ei ole määratud, on varade eest vastutav Asutuse juht.

14.1.4. Põhivarade registreerimise muudes registrites (kinnisvararegister, hooneregister, autoregister

jm) korraldab varade arvestuse eest vastutav isik ning vastutab ka vajalike muudatuste tegemiste eest

nendes registrites.

14.1.5. Lõpetamata ehitustöid kajastatakse poolelioleva põhivara klassis eraldi kaartidel. Enne e-

Arvekeskuse kasutuselevõtmist tehtud soetused kajastatakse pearaamatu kontodel 155910 ja

156910, eraldades (Assignment) väljal objekti nimetusega.

14.1.6. Kui olemasolevale põhivarale lisatakse parendusi, siis kajastatakse neid üldjuhul põhivarale

lisatud alamvara kaartidel.

14.1.7. Põhivara võib arvele võtta kogumina (nt mööbel komplektina), kui see moodustab ühesuguse

kasutusajaga terviku.

14.1.8. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinev kasutusiga, võetakse komponendid arvele

eraldi. Kui vastavad komponendid kuuluvad samasse vara klassi, võetakse need arvele alamvara

kaartidel (peavara komponentidena).

14.1.9. Põhivara soetuse eest ettemakse tegemisel kajastatakse käibemaksu osa koheselt kuluna.

14.2. Põhivara kapitaliseerimine

14.2.1. Kui immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutused

põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse kord kuus

vastava akti alusel vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja

eest makstud töötasu ja sellelt arvestatud maksukulu.

14.2.2. Palgakulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 – tööjõukulude kapitaliseerimine oma valmistatud põhivara maksumusse kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (konto 156910 – lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid.

14.2.3. Immateriaalse põhivara valmimisel võetakse kapitaliseeritud summad vastava akti alusel arvele põhivarana.

14.3. Põhivara amortisatsiooni arvestus

14.3.1. Uute varade korral määratakse üldjuhul varadele järgmine hinnanguline eluiga:

Hooned ja hoonete osad 20-50 aastat Eluhooned 40-50 aastat Muud rajatised 20-50 aastat Masinad ja seadmed 5-10 aastat Transpordivahendid 5-10 aastat Info- ja kommunikatsiooniseadmed 3-6 aastat Muu amortiseeruv põhivara 3-6 aastat Tarkvara 3-10 aastat [MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

14.3.2. Hinnangulise eluea iga konkreetse vara puhul otsustab vara tundev spetsialist. Seega võivad

tegelikult varadele määratud eluead erineda punktis 14.3.1. sätestatust (nt elektriautod).

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

14.3.3. Hinnangulist eluiga on õigus täpsustada Asutuste poolt lähtudes konkreetse vara kasulikust

elueast. Hinnangulist eluiga hinnatakse alati eraldi varem kasutuses olnud vara soetamisel või

saamisel. Ümberhinnatud varade järelejäänud eluiga määratakse ümberhindluse käigus.

14.3.4. Hinnangulist järelejäänud eluiga hinnatakse parenduste arvelevõtmisel ja inventuuride käigus.

Kui ilmneb, et vara järelejäänud hinnanguline eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse

amortisatsiooni perioodi.

14.3.5. Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust

ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.

14.4. Parendused, remont ja hooldus

14.4.1. Parendused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse

põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, st remonttööde maksumus on alates

põhivara arvelevõtmise piirmäärast ning nende hinnanguline kasulik eluiga on üle ühe aasta.

14.4.2. Kui põhivarale tehtud kulutused on jooksva hoolduse või remondi iseloomuga, st sarnaseid

töid võib olla vajadus korrata iga-aastaselt, siis kajastatakse neid perioodi kuludes.

14.4.3. Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse vara järelejäänud eluiga ja

vajadusel korrigeeritakse eluiga.

14.4.4. Kui parenduse käigus vahetati välja oluline osa põhivarast, kantakse väljavahetatud osa

soetusmaksumus ja kulum põhivara maksumusest maha.

14.5. Põhivarade müük

14.5.1. Varade müügiga seotud kulud kajastatakse esmalt kontol 103990 – muud ettemakstud

tulevaste perioodide kulud ja müügiga seotud osavõtutasud kontol 203990 - muud saadud ettemaksed

ning need kajastatakse müügiga seotud kuludena ja müügituludena kontogrupis 381 selles perioodis,

mil kajastatakse tulu põhivara müügist.

14.5.2. Kui vara müüki ei toimu, kantakse müügiga seotud kulud kontolt 103990 – muud ettemakstud

tulevaste perioodide kulud ning müügiga seotud osavõtutasud kontolt 203990 - muud saadud

ettemaksed tuludesse kontogruppi 381 – kasum/kahjum varude ja põhivara müügist (va finantsvarad)

müügi mittetoimumise selgumisel avatud lähimasse varasemasse perioodi, jälgides kulude ja tulude

tekkimise ning tulude ja kulude vastavuse printsiipi.

14.5.3. Kui valitsemisala põhivarade müüki teostatakse tsentraalselt, kajastatakse müügitulu müügi

läbiviija raamatupidamises (st üksuses, kelle e-riigikassa kontole laekuvad müügitulud). Müügi läbiviija

on kohustatud koheselt müügi toimumisest teavitama Asutust, kelle bilansis müüdud põhivara

kajastub. Müüdud põhivara kantakse bilansist välja rahavoo koodiga 02, järgides tulude ja kulude

vastavuse printsiipi.

15. Väheväärtusliku vara arvestus

15.1. Väheväärtusliku varana (Justiitsministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja

käsutamise korra kohaselt „väikevara“) võetakse arvele varaobjektid soetusmaksumusega üldjuhul

alates 320 eurost kuni 1999,99 euroni ilma käibemaksuta. Asutus võib võtta arvele ka 320 eurost

väiksema väärtusega vara, kui ta peab vara olemasolu ja paiknemise jälgimist oluliseks.

15.2. Raamatute kohta peetakse arvestust Asutuste raamatukogu kartoteekides.

15.3. Vormiriietuse kohta peetakse arvestust Asutustes.

15.4. Väheväärtuslik vara kantakse maha Asutuse poolt kehtestatud korras akti alusel.

16. Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine

16.1. Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete

deklaratsioonid esitab Keskus Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt järgneva kuu 10-ndaks

kuupäevaks, käibemaksudeklaratsioonid järgneva kuu 20-ndaks kuupäevaks.

16.2. Asutused on lähtudes käibemaksuseadusest kas käibemaksukohustuslased või piiratud

käibemaksukohustuslased.

16.3. Käibemaksu õigeks kajastamiseks ja käibedeklaratsioonide koostamiseks kasutatakse kannetes

SAP-s avatud käibemaksukoode. Nt pöördkäibemaksu kajastamiseks on süsteemis kasutusel eraldi

käibemaksu koodid kauba ja teenuse jaoks (koodid O5 ja O6) ning investeeringute jaoks (koodid O8 ja

O9).

16.4. Maksude tasumisel kasutatakse ettemaksukontode jääkide vahekontot 10379900 –

ettemaksukontode jäägid.

16.5. Maamaksu kajastatakse kuludes maksutähtaja saabumisel (vastavalt Maksu- ja Tollimaeti

maksuteadetele).

17. Inventeerimine

17.1. Põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventeerimine

Põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventuuri läbiviimisel lähtutakse Justiitsministeeriumi

valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korrast ning Toimemudelitest.

17.1.1. Põhi- ja väheväärtuslike varade ja varude inventuuri läbiviimiseks moodustatakse Asutuse juhi

käskkirjaga komisjon ja määratakse inventuuri läbiviimise eest vastutav isik. Inventuurikomisjon

koosneb vähemalt kahest liikmest, kes ei ole inventeeritavate varade eest vastutavad.

17.1.2. Varasid ja varusid inventeeritakse nende asukoha ja varade eest vastutatavate isikute kaupa.

Varade eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituse andjana.

17.1.3. Inventeerimiskomisjon vastutab inventuuri õigeaegsuse ja läbiviimise korrast kinnipidamise

eest, inventeeritavate väärtuste tegelike koguste inventeerimisnimestikesse kandmise eest.

17.1.4. Inventuuri tulemused vormistatakse aktiga, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja

varade eest vastutav isik. Aktis tuuakse eraldi välja:

1. kasutamiskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ning kasutuses mitteolev vara ja selle võimalik netorealiseerimismaksumus;

2. vara hinnanguline järelejäänud eluiga, kui see on oluliselt erinev arvestuslikust järelejäänud elueast.

17.1.5. Inventuuriakti põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja järelejäänud eluea

muutmise dokumendid, mille põhjal koostab Keskus põhivara korrigeerimiskanded.

17.1.6. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. Vahede korral:

1. varade ülejääk võetakse arvele; 2. varade puudujäägi korral selgitatakse välja süüdlane ja nõutakse puudujääk temalt sisse; kui

süüdlast pole võimalik tuvastada, kantakse vara maha kuluks; 3. kuritarvitusest tingitud kahju kindlakstegemisel esitatakse materjalid viie päeva jooksul pärast

fakti tuvastamist uurimisorganitele.

17.2. Nõuete ja kohustuste inventeerimine

17.2.1. Nõuete ja kohustuste inventuuri (sh puhkusekohustuse jäägi arvestus) viib läbi Keskus, kes

koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldokinnituskirjad. Juhul kui saldokinnituskirju ei

saadeta kõikidele deebitoridele ja kreeditoridele, kooskõlastab Keskus piiri, millest alates

saldokinnituskirjad saadetakse, eelnevalt ministeeriumi finants- ja varahaldustalituse juhataja ja

siseauditiosakonna juhatajaga ning edastab teadmiseks Asutuse finantstöötajale. Avaliku sektori

üksustele saldokinnituskirju ei saadeta, kuna nendega võrreldakse saldosid saldoandmike

infosüsteemis.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

17.2.2. Saldokinnituskirjad koostatakse arvete lõikes, kasutades SAP standardvormi.

17.2.3. Saldokinnituskirjad saadetakse võimaluse korral valitsemisala kõigi nõuete ja kohustuste kohta

tervikuna, grupeerides need sobivalt Asutuste kaupa ja Asutused omakorda arvete kaupa.

17.2.4. Vanglas kinni peetavate isikute rahade inventuur viiakse läbi üks kord aastas. K-raha

programmist võetakse väljatrükk kinni peetavate isikute ja fondides olevate summade lõikes.

Inventuuri kontrollivad ja allkirjastavad Keskuse käskkirjas määratud aastainventuuri

inventeerimiskomisjoni liikmed. Muude tagatiste inventuur on kirjeldatud punktis 10.2.7.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

17.2.5. Nõuete ja kohustuste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad

alljärgnevad andmed:

1. andmed deebitoride ja kreeditoride kohta; 2. nõuete ja kohustuste summad; 3. nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatiselt; 4. erinevused raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused; 5. inventuuri läbiviimise aeg ja läbiviija allkiri.

17.2.6. Keskus saadab kinnitatud nõuete ja kohustuste inventuuri Asutusele teadmiseks.

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

17.3. Sularahakassa inventeerimine

17.3.1. Sularahakassa inventuuri viib läbi Asutuse juhi käskkirjaga Asutuse töötajatest moodustatud

kaheliikmeline komisjon. Inventuuri juures osaleb kassaoperatsioonide eest vastutav isik.

17.3.2. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles kajastatakse:

1. inventuuri läbiviimise kuupäev; 2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3. viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; 4. kassa jääk ja erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 5. komisjoni liikmete ja kassapidaja allkirjad.

17.4. Erakorralised inventuurid

17.4.1. Erakorralisi inventuure viiakse läbi varade eest vastutavate või materiaalselt vastutavate isikute

vahetumise korral üleandmise-vastuvõtmise päeva seisuga. Varguse, röövimise, omastamise ja

kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise (ujutus, põleng jms) kindlakstegemisel viiakse inventuur läbi

viivitamatult nimetatud faktide selgumise järel.

18. Bilansivälised kontod

18.1. Kontorühmas 900 kajastatakse töötajate keskmine arv töötajate gruppide lõikes.

18.2. Kontol 911030 – võetud rendikohustused kajastatakse mittekatkestatavate või teatud

etteteatamistähtajaga katkestatavate või teatud leppetrahvide maksmisega katkestatud

kasutusrendilepingute kohaselt tasumisele kuuluvad kohustused. Vastava nõude täitmiseks

registreerib Asutus kõik kasutusrendilepingud (Asutused on rentnikud) eraldi Excel tabelis, tuues välja

nende kohustuslikud maksetingimused, mis muutuvad sissenõutavaks lepingute katkestamisel.

18.3. Kontol 912030 – nõuded rendile antud varadelt kajastatakse mittekatkestatavate

kasutusrendilepingute kohased nõuded rentnikele. Vastava nõude täitmiseks registreerib Asutus kõik

kasutusrendilepingud (Asutused on rendileandjad) eraldi Excel tabelis, tuues välja nende

kohustuslikud maksetingimused, mis muutuvad sissenõutavaks lepingute katkestamisel.

18.4. Kontol 911020 – muud sõlmitud hankelepingud kajastatakse ehitus- ja rekonstrueerimistööde,

samuti muu põhivara soetamiseks sõlmitud lepingulised kohustused, mida ei ole bilansis arvele

võetud. Vastava nõude täitmiseks kogub Keskus Asutustelt andmed.

18.5. Kontol 912010 – toetuste saamise nõuded kajastatakse toetuste saamiseks (või

edasivahendamiseks) sõlmitud lepingulisi nõudeid, mida ei ole veel bilansis kajastatud. Vastava

nõude täitmiseks kogub Keskus Asutustelt andmed.

18.6. Kontol 911010 – toetuste andmise kohustused kajastatakse toetuste andmiseks (või

edasivahendamiseks) sõlmitud lepingulisi kohustusi, mida ei ole veel bilansis kajastatud. Vastava

nõude täitmiseks kogub Keskus Asutustelt andmed.

18.7. Kontol 911090 – muud võetud kohustused kajastatakse muid tingimuslikke kohustusi, nt

kohtuhagide alusel sissenõutavaks muutuvaid summasid. Vastava nõude täitmiseks kogub Keskus

Asutustelt andmed.

18.8. Kontorühmas 922 – kasutusrendile antud varad kajastatakse kasutusrendile antud varade

soetusmaksumus ja kogunenud kulum. Vastava informatsiooni saab Keskus põhivarade kaartidele

sisestatud liisingu andmetest.

18.9. Kontorühm 921 – kapitalirendi tingimustel rendile võetud varad kajastatakse kapitalirendile

võetud varade soetusmaksumus ja kogunenud kulum. Vastava informatsiooni saab Keskus

põhivarade kaartidele sisestatud liisingu andmetest.

19. Aruanded

19.1. Keskus esitab iga kuu kohta saldoandmike infosüsteemi kolm saldoandmikku:

esitaja koodiga 008001 JM, AKI, EKEI, RIK, PA ja Prokuratuuri kohta,

esitaja koodiga 008020 kohtute kohta

esitaja koodiga 008047 vanglate kohta.

19.2. Peale saldoandmiku esitamist üldjuhul raamatupidamiskandeid eelmistesse kuudesse sisse ei

viida, va saldode võrdlemisel leitud vahede korrigeerimiseks või oluliste vigade parandamiseks, kui on

võimalik esitada saldoandmik uuesti.

19.3. Kui kuu kohta esitatud saldoandmik on loetud lõplikuks, tehakse eelmiste perioodide kohta

kandeid esimeses avatud perioodis.

19.4. Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, võrreldakse saldoandmike infosüsteemis saldosid teiste

avaliku sektori üksustega. Vahed kuni 100 eurot on lubatud jätta parandamata, va juhul, kui vahed on

Justiitsministeeriumi valitsemisala sisesed.

19.5. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on saldoandmike infosüsteemis olev

valitsemisala konsolideerimisgrupi saldoandmik.

Lisa 1 kehtetu

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

Lisa 2 kehtetu

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]

Lisa 3

Kaustad

X-ketas Ühisdokumendid

X-ketas JM raamatupidamine

DHS Paberkandja

Excel tabelid

bilansivälised nõuded ja kohustused

*

erisoodustused (saldoandmiku kontrolliks)

*

põhivara liikumised asutuste vahel (rahavoo koodid 15 ja 16) *

siirded asutuste kaupa *

saldoandmike vahede selgitused *

tagatised *

Palga aruanded *

välislähetuste kulude hüvitamine *

projektiarvestus (projektide lõikes) *

Kaustad

5-1 Üldine kirjavahetus * *

5-2 Eelarved ja eelarve muudatused

*

5-3 Ostuarvestus *

5-4 Müügiarvestus *

5-5 Maksude arvestus *

5-6 Arveldused aruandvate isikutega

* *

5-7 Arveldused kolmandate isikutega

* *

5-8 Eraldiste arvestus *

5-9 Varade arvestus * *

5-10 Projektide arvestus *

5-11 Pangakontode väljavõtted *

5-12 Bilansivälised nõuded ja kohustused

*

5-13 Õiendid,siirdeteatised, eelarvekulude ümberpaigutamise teatised

*

5-14 Inventeerimine *

5-15 Aruanded *

[MK 22.04.2013 nr 48 – jõust. 22.04.2013]