26 www.mu.ee

12. JUUNI 2018 MEDITSIINIUUDISED

fookuses uni

Ei ole nii oluline, mis

häält laps ma-gades täpselt

teeb, kas nors-kab või hingab

lihtsalt hää-lekalt, sest

hingamine une ajal peab olema

hääletu.

Heisl Vaher

Tasub teadaRavimata uneapnoe tagajärjed

⦁ Enurees: uneapnoe suuren-dab öist uriini produktsioo-ni, mis võib viia voodimärga-miseni. ⦁ Kasv: uneapnoe puhul ei te-ki piisavalt kasvuhormooni, häirub pikkus- ja kaalukasv. Kui on tegemist väikeste las-tega, siis tuleks uneapnoele mõelda nende puhul, kes kaa-lus ja kasvus kehvasti edasi lähevad. ⦁ Ülekaal: uneaegne hinga-mishäire tekitab insuliini re-sistentsust ja väsimust päe-vasel ajal (füüsilise aktiivsu-se langus). See on probleem ka uneapnoega laste puhul. ⦁ Südame-veresoonkonna kahjustus: uneapnoed seos-tatakse suurenenud riskiga kõrgvererõhutõveks ja teis-teks südame- ja kopsuhaigus-teks. Probleemid võivad algu-se saada varases lapseeas, kui hingamishäirele pole tähele-panu pööratud.

Ka lastel võib esineda uneapnoedSiret Trull

siret.trull@aripaev.ee

Ravimata lapseea uneap-noel on mitmeid tõsiseid ta-gajärgi, mida on hilisemas elus raske korrigeerida, rää-kis nina-kõrva-kurguarst Heisl Vaher konverentsil Kliinik 2018.

Uneapnoe on hingamis-tee osaline või täielik sulgus une ajal, millega kaasnevad nii öised kui ka päevased nä-hud. Uneaegset hingamishäi-ret diagnoositakse lapseeas po-lüsomnograafiliselt, see eeldab ühte ööd vastavas unelaboris. Jälgitakse järgnevaid kehalisi näitajaid: unefaaside esinemi-ne (pindmise, sügava ja REM une osakaal; tähelepanu eelda-vate muutuste esinemine aju-lainetes), lihastoonus, hinga-mine nina kaudu ja suu kau-du, hingamispauside olemas-olu, südametöö, jäseme liigu-tused, hapniku sisaldus, ke-haasend magades, hammaste krigistamise esinemine. Lap-seea uneapnoe diagnoosimi-sel ja ravis on oluline mees-konnatöö: unearst, ortodont, logopeed, füsioterapeut.

Hingamine olgu hääletu

Kahtlus uneapnoele võiks tek-kida siis, kui lapse hingamine on öösel häiritud. “Seejuures ei ole nii oluline, mis häält laps teeb, kas norskab või hingab lihtsalt häälekalt, sest hinga-mine une ajal peab olema hää-letu. Vanemad ei tohiks lap-se uneaegset hingamist üld-se kuulda,” selgitas Vaher. Ta lisas, et oleks hea, kui lapse-vanemal on vastuvõtule tul-les kaasas salvestis magavast lapsest. Nii on ka arstil olukor-da kergem hinnata.

Kui on kahtlus uneapnoe-le, on oluline esitada küsimu-si ka lapse päevase käitumise kohta. Lastel, kelle hingami-ne on häiritud öösiti, võib esi-neda mälu- ja tähelepanuhäi-reid, käitumismustris võib ol-la hüperaktiivsust, nad võivad olla lastekollektiivis kiusakad lapsed, nende sotsiaalsed os-kused piiratud.

Vastuvõtule tulnud lapse suus, ninas ja ninaneelus va-javad arsti tähelepanu: suu-red suulae mandlid, suure-nenud adenoidid ninaneelus, kinnine keelekida, kõvasuu-lae kuju ja läbimõõt, pikene-nud pehmesuulagi, keel, mis

justkui ei mahu suhu (keele-toonus on madalam kui peaks ning suuõõne maht on väik-sem), väike, tahapoole asetu-sega alalõug, keelesurve vastu hambaid vale neelamismustri korral. Vaher selgitas: “Nende laste puhul sageli keel on su-rutud hammaste vahele. Kui alalõug on tahapoole või jätab väikse mulje, nõuab see eraldi tähelepanu. Keel, mis surub vastu hambaid, kui laps neela-tab, on nüanss, mis vajab hin-damist. Nendel lastel on spet-siifiline kehahoid: võib märga-ta hüperlordoosi, vale vaagna kallet, tallavõlvi vale asendit.”

Suurenenud suulae mandli-te kohta võib küsida, kui suu-red peavad need olema, et va-jaksid lõikamist. Vaheri sõ-nul sõltub see kaebustest. Lii-

ga suured suulae mandlid esi-nevad tihti koos suurenenud adenoididega. Lapsel võivad ol-la raskused neelamisel ja söö-misel, muutunud toidueelis-tused, karioossed muutused hammaskonnas. Suurenenud adenoid ei ole ainult eelkoo-liealise või esimestes klassi-des käiva lapse probleem, se-da võib esineda ka noorukitel.

Keele asend on oluline

Hingamishäiretega tegeleva-tele arstidele on keele asend ja selle funktsioonihäired muu-tunud viimastel aastatel oluli-seks teemaks. Varem sellele nii palju ei mõeldud, tõdes Vaher. Kinnine keelekida koos kõr-ge ja kitsa kõvasuulaega soo-dustab pehme suulae pikene-mist. Pikenenud pehme suu-

lagi on aldis vajuma une ajal vastu neelu tagaseina.

Uneapnoega lapsed kipuvad hingama läbi suu. Neil on ker-gem hingata, kui lõug on all-pool ja lihastoonus madalam. Nii tekib ka vale vaagna asend ja lõpuks vale taldade asend. Samuti võib tekkida lõua-kaela nurga lamenemine, mis tähen-dab seda, et pea asend on pik-ka aega olnud vale. “Kui laps on jõudnud hilisteismelise ikka, on ta luuliselt juba ära kasva-nud ja jäävad vaid invasiivsed sekkumise võimalused. Teatud mehhanismidega saab luulist karkassi mõjutada, aga noore-le täiskasvanule tuleb see suh-teliselt suure trauma hinnaga. Kui oleksime probleeme mär-gatud varem, oleks sekkumi-ne kergem,” tõdes Vaher.

25⦁ kuni 50% eelkoo-liealistest lastest seostati 1999. aas-tal läbi viidud uu-ringus uneprob-leeme käitumis-häiretega.

Nina-kõrva-kurguarst Heisl Vaher selgitas oma ettekandes, et uneapnoe võib viia erinevate tervisehädadeni.FOTO: ANDRAS KRALLA