Kaasamist toetav info- ja …...Projekti peamine sihtrühm on kaasava hariduspoliitika suunajad ja rakendajad, s.o riigi ja piirkondliku tasandi poliitikakujundajad, kelle vastutusalasse

Kaasamist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Euroopa riikide arengusuunad ja votildeimalused

EUROPEAN AGENCY for S p e c ia l N e e d s a n d I n c lus i ve Ed u cati o n

KAASAMIST TOETAV INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA

Euroopa riikide arengusuunad ja votildeimalused

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (1 jaanuarist 2014 Euroopa Eriotildeppe ja Kaasava Hariduse Agentuur) on sotildeltumatu ja iseseisev organisatsioon mida toetavad agentuuri liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid (Euroopa Komisjon ja parlament)

Kaumlesoleva dokumendi vaumlljaandmist toetab Euroopa Komisjon Vaumlljaanne kajastab autorite seisukohti ning komisjon ei vastuta selles esitatud info votildeimaliku kasutamise eest

Toimetaja Amanda Watkins Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur

Raporti elektroonilised versioonid on avaldatud agentuuri veebilehel httpwwweuropean-agencyorgpublicationsereports

Kaumlesolev dokument on ingliskeelse algversioon totildelge Kui teil tekib eestikeelse teksti kohta totildelkest tulenevaid kuumlsimusi kontrollige palun ingliskeelsest tekstist

Dokumendist on lubatud esitada vaumlljavotildetteid kui neile lisatakse selge viide allikale Raportile tuleks viidata jaumlrgmiselt Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur 2013 Kaasamist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ndash Euroopa riikide arengusuunad ja votildeimalused Odense Taani Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (agentuur) taumlnab kotildeiki agentuuri esindajatekogu liikmeid ja riiklikke koordinaatoreid nende vaumlaumlrtusliku panuse eest projekti laumlbiviimisel Kontaktisikute andmed on riikide lehekuumllgedel agentuuri veebis httpwwweuropean-agencyorgcountry-information

Agentuur soovib tunnustada ka projekti juhtruumlhma liikmeid nende panuse eest kaasamist toetava IKT projekti tegevustesse tervikuna ning eriti lotildeppraporti koostamisse

- Maacuteria Kőpataki-Meacuteszaacuteros Ungari

- Elzbieta Neroj Poola

- Roger Blamire European Schoolnet

- Natalia Tokareva Uumlhinenud Rahvaste Hariduse Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni hariduses kasutatava infotehnoloogia instituut (UNESCO IITE)

- Terry Waller IKT konsultant Uumlhendkuningriik (Inglismaa)

- Marcella Turner-Cmuchal Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur

ISBN (elektrooniline) 978-87-7110-471-4

copy European Agency for Development in Special Needs Education 2013

Sekretariaat Bruumlsseli esindus Oslashstre Stationsvej 33 3 Avenue Palmerston

DK-5000 Odense C Denmark BE-1000 Brussels Belgium Tel +45 64 41 00 20 Tel +32 2 280 33 59

secretariateuropean-agencyorg brusselsofficeeuropean-agencyorg

wwweuropean-agencyorg

Kaasamist toetav IKT 2

SISUKORD

EESSOtildeNA 5SUumlNOPSIS 61 KAASAMIST TOETAV IKT EUROOPA RIIKIDES 8

11 Kaasamist toetava IKT projekti potildehjendus 9

12 Kaasamist toetava IKT alusmotildeisted 102 IKT RAKENDAMINE KAASAMISE TOETUSEKS 12

21 Kaasamist toetava IKT potildehieeldustega seotud poliitilised probleemid 12211 IKT kui votilderdsete haridusvotildeimaluste edendamise vahend 12212 Otildeigus kasutada sobivaid IKT lahendusi 13213 Haridustoumloumltajate koolitamine IKT tava- ja erilahenduste alal 14214 IKT alase teadus- ja arendustoumlouml edendamine 14215 Kaasamist toetava IKT kasutamist kaumlsitlevate andmete kogumine ja seire 14

22 Uumlhised algatused vastusena poliitilistele probleemidele 153 VIIMASE AJA ARENGUD JA TULEVIKUSUUNDUMUSED 16

31 2001 aasta uuringu potildehisotildenumid 16

32 Kaasamist toetavat IKTd positiivselt motildejutavad arengud poliitikas ja praktikas 17321 Uumlldisi ja kasutusotildeigusi kaumlsitlevad otildeigusaktid ja poliitilised algatused 17322 Ligipaumlaumlsetav ja jaumltkusuutlik kaasamist toetav IKT taristu 18323 Spetsialistide koolituse parandamine kaasamist toetava IKT alal 19324 Koolide votildeimekuse totildestmine IKT kui totildehusa otildeppimist toetava vahendi kasutamisel 20325 Kaasamist toetava IKTd arendamine otildepikogukondades ja votildergustikutoumlouml abil 21326 Otildeppijate votildeimekuse suurendamine IKT kasutamise abil 22

33 Kaasamist toetava IKT votildeimalused tulevikus 23

34 Kaasamist toetava IKT arengu seire 25KOKKUVOtildeTE 27KIRJANDUS 29LISA 1 SOtildeNASTIK 31LISA 2 LISAINFO 35LISA 3 KAASAMIST TOETAVA IKT POLIITIKA SEIRE POtildeHIMOtildeTTED 36

Euroopa riikide arengusuunad ja votildeimalused 3

EESSOtildeNA

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on paljude inimeste jaoks saanud osaks igapaumlevaelust IKT areng motildejutab mitmeid uumlhiselu aspekte sh haridust ja toumloumlhotildeivet kuid eriti taumlhenduslik on see puuete ja erivajadustega inimeste jaoks Kogu maailmas on motildeistetud et IKT abil on votildeimalik parandada elukvaliteeti vaumlhendada sotsiaalset totilderjutust ja suurendada osalust Samuti on selge et IKT kaumlttesaamatus votildeib tuua kaasa sotsiaalseid majanduslikke ja poliitilisi barjaumlaumlre (Maailma infouumlhiskonna tippkohtumine 2010) Taumlnapaumleva info- ja teadmusuumlhiskonnas on puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijad sageli nende hulgas kellele IKT vahendid jaumlaumlvad kaumlttesaamatuks ning kes ei saa neid takistusteta kasutada Nimelt seetotildettu teeb UumlRO (Uumlhinenud Rahvaste Organisatsioon) puuetega inimeste otildeiguste konventsioon sellega uumlhinenud riikidele uumllesandeks bdquohellip edendada puuetega isikute juurdepaumlaumlsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -suumlsteemidele sh internetileldquo (2006 artikkel 9) IKT lahendusi kasutatakse puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate otildeppes peamiselt selleks et luua neile votilderdsed votildeimalused hariduse omandamiseks bdquoIKT kasutamine ei ole eesmaumlrk iseenesest pigem on tegu vahendiga erinevate inimeste otildepivotildeimaluste toetamiseksldquo (Uumlhinenud Rahvaste Hariduse Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni hariduses kasutatava infotehnoloogia instituut ning Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur 2011) Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (edaspidi agentuur) on olnud seotud kahe suure algatusega mis kaumlsitlesid IKT kasutamist hariduses Esimene oli projekt bdquoInfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriotildeppesldquo (1999‒2001) milles osales 17 agentuuri liikmesriiki Teine oli uumllevaade IKT lahenduste kasutamisest puuetega inimeste hariduses mis koostati aastatel 2010‒2011 koos Uumlhinenud Rahvaste Hariduse Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni hariduses kasutatava infotehnoloogia instituudiga (UNESCO IITE) 2011 aastal tegid agentuuri liikmesriigid ettepaneku tegeleda 2012 ja 2013 aastal kaasamist toetava IKT teemaga (ingl k ICT4I ICT for Inclusion) Agentuuri riikide esindajad leppisid kokku et projekt keskendub sellele kuidas IKT kasutamine toetab kaasamist hariduses Kaumlesolevas raportis tutvustatakse projekti peamisi tulemusi ja nende potildehjal tehtud jaumlreldusi Projektis osalesid Belgia (flaamikeelne kogukond) Eesti Holland Island Itaalia Kreeka Kuumlpros Leedu Luksemburg Laumlti Malta Norra Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Šveits Taani Tšehhi Ungari ja Uumlhendkuningriik (Inglismaa Potildehja-Iirimaa Šotimaa) Agentuuri esindajatekogu liikmed ja riiklikud koordinaatorid kogusid projekti jaoks vajaliku info oma riigi votildergustike kaudu Agentuur taumlnab neid hindamatu panuse eest projektianaluumluumlsi koostamisel ja tulemuste saavutamisel Kogu materjal on avaldatud projekti veebilehel httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4i

Cor Meijer direktor Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur


SUumlNOPSIS

Raportis tutvustatakse agentuuri projekti bdquoKaasamist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogialdquo (ICT4I) toetudes kotildeigile projekti kaumligus kogutud andmetele Projektis puumluumlti vaumllja selgitada kuidas kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kaasavas otildepikeskkonnas kotildeigi otildeppijate huvides kuid eritaumlhelepanu poumloumlrati puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijatele Projekti peamine sihtruumlhm on kaasava hariduspoliitika suunajad ja rakendajad so riigi ja piirkondliku tasandi poliitikakujundajad kelle vastutusalasse jaumlaumlb IKT kasutamine hariduses javotildei kaasav haridus ning koolijuhid ja koolide toumloumld toetavad IKT spetsialistid Raportis kaumlsitletakse vaumlljakutseid mida toob kaasa IKT kasutamine kaasavas otildepikeskkonnas ning IKT arengusuundi ja kasutusvotildeimalusi et toetada kotildeiki otildeppijaid aga eriti puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijaid Lisas 1 on olulisemate raportis kasutatud motildeistete sotildenastik Lisas 2 on esitatud projekti raames kogutud taumliendava uumlksikasjalikuma info allikad Kogu projekti kaumligus toimunud andmekogumise ja analuumluumlsi aluseks votildeeti viis potildehimotildetet mis on seotud UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooniga (UNCRPD 2006)

1 IKTd tuleks pidada uumlheks olulisemaks vahendiks votilderdsete haridusvotildeimaluste edendamisel

2 Ligipaumlaumlsu sobivatele IKT votildeimalustele tuleks pidada otildeiguseks 3 Haridustoumloumltajate koolitamist IKT potildehi- ja erioskuste alal tuleks pidada prioriteetseks

valdkonnaks 4 IKT alaste uuringute ja arendustoumlouml edendamine notildeuab mitme huvitatud osapoole

osalemist 5 Andmeid kaasamist toetava IKT kasutamise kohta tuleks koguda ja seirata kotildeigil

haridustasemetel Projektianaluumluumlsis selgitati vaumllja nimetatud viie potildehimotildettelise valdkonnaga seotud olulisemad strateegilised teemad ning neid motildejutavad tegurid Olulisemad strateegilised teemad on jaumlrgmised

- et kotildeigil otildeppijatel oleks otildeppimises IKTst tuge vajab tasandamist lotildehe digitaalses kirjaoskuses

- kaasamist toetav IKT on valdkondadevaheline teema ning sellega tuleb tegeleda erinevates poliitikakujunduse valdkondades

- mis tahes algatus kaasamist toetava IKT edendamiseks eeldab mitmekuumllgseid ja integreeritud otildepetajakoolituse votildeimalusi

- probleeme valmistab lotildehe kaasamist toetava IKT alaste uurimistulemuste ja tegeliku klassitoumlouml vahel

- probleeme valmistab taumlhenduslike kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete leidmine et saada infot kaasamist toetava IKT poliitika kujundamiseks ja praktika arendamiseks


Kaasamist toetava IKT projekti tulemused osutavad et kotildeige edukamad programmid ja strateegilised algatused kaumlsitlevad tavaliselt ligipaumlaumlsu IKT lahendustele IKT kasutamise otildeigust koolitust IKT alaseid uuringuid ja seiret Projektitegevuste kaumligus joonistusid vaumllja mitmed arengusuunad mis on seotud uumlldiselt IKT kasutamisega hariduses ning konkreetsemalt kaasamist toetava IKTga Need arengud on kaasamist toetavat IKTd juba positiivselt motildejutanud votildei hakkavad motildejutama Areng on toimunud ja uusi votildeimalusi tekkinud jaumlrgmistes valdkondades

- IKT kasutamise otildeigust kaumlsitlevad otildeigusaktid ja strateegilised algatused - ligipaumlaumlsetava ja kestlikku kaasamist toetava IKT taristu vaumlljaehitamine - kaasamist toetava IKT alaste koolitusvotildeimaluste parandamine - koolide votildeimekuse suurendamine IKT kui totildehusa otildeppimist toetava vahendi

kasutamisel - kaasamist toetava IKT kasutajate kogukonnad - otildeppijate votildeimekuse suurendamine IKT vahendite kasutamise kaudu

Nende valdkondade ning eespool nimetatud puuetega inimeste konventsiooniga (2006) seotud potildehimotildetete vahel on selge kattuvus Euroopa riikides poumloumlratakse praegu aga vaumlhe taumlhelepanu andmete kogumisele ja seirele Seetotildettu on raportis esitatud ettepanek kuidas seirata kaasamist toetava IKT poliitika olulisemaid aspekte (vt Lisa 3) Euroopa Komisjon sedastab oma 2013 aasta teatises

Lisaks haridusele juurdepaumlaumlsu laiendamisele aitab uue tehnoloogia ja avatud otildeppematerjalide laiem kasutamine leevendada kulusid haridusasutuste ja uumlliotildepilaste jaoks eelkotildeige ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnaruumlhmade jaoks Selline votilderdsus notildeuab siiski pikaajalisi investeeringuid haridustaristusse ja inimressurssidesse (Euroopa Komisjon 2013a3)

Projekti tulemused osutavad et votilderdsete votildeimaluste tagamiseks peab olema taumlidetud veel uumlks notildeue ndash IKT taristu peab olema totildeeliselt ligipaumlaumlsetav ning loodud universaalse disaini potildehimotildetetel Avatud otildeppevara on totildeeliselt avatud uumlksnes juhul kui see on vaumllja toumloumltatud nii et seda saavad kasutada kotildeik otildeppijad Uute tehnoloogiatega on seotud mitmed vaumlljakutsed aga need pakuvad ka tohutuid votildeimalusi kaasavas hariduses ligipaumlaumlsu ja osaluse suurendamiseks Tehnoloogia areng on kooskotildelas Euroopa Liidu uumlleskutsega votildeimaldada bdquokotildeigil inimestel otildeppida igal pool igal ajal kotildeigi vahendite kaudu kotildeigi toetuselldquo (Euroopa Komisjon 2013a3) IKT vahendite totildehus kasutamine on naumlide kotildeigile otildeppijatele sobivast heast otildepetamisest Kaasamist toetav IKT eeldab uut pedagoogilist laumlhenemist kus kotildeiki otildeppijaid julgustatakse tegema oma otildeppimist puudutavaid otsuseid ning neid ellu viima Kaasamist toetav IKT sunnib kotildeiki poliitikakujundajaid ja praktikuid muutma motildetteviisi ja seejaumlrel ka toumloumlmeetodeid et kotildervaldada takistused ja lasta kotildeigil otildeppijatel saada kasu haridusvotildeimalustest mida laialdaselt kaumlttesaadav rahaliselt jotildeukohane ja tehniliselt ligipaumlaumlsetav IKT votildeib pakkuda


1 KAASAMIST TOETAV IKT EUROOPA RIIKIDES

Raportis tutvustatakse agentuuri projekti bdquoKaasamist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogialdquo (ICT4I) Projekti eesmaumlrk oli selgitada vaumllja millised on kotildeige taumlhtsamad tegurid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamisel kaasavas otildepikeskkonnas Vaadeldi IKT totildehusat kasutamist kotildeigi otildeppijate huvides kuid eritaumlhelepanu poumloumlrati puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijatele Raportis keskendutakse projekti tulemustele mis annavad infot kaasava hariduse arendamiseks vajalike otsuste tegemiseks Selles valdkonnas votildetavad otsuseid vastu riigi ja piirkondliku tasandi poliitikakujundajad kelle vastutusalasse jaumlaumlb IKT kasutamine hariduses javotildei kaasav haridus ning koolijuhid ja koolide toumloumld toetavad IKT spetsialistid Projekti tulemused votildeiksid pakkuda huvi ka laiemale ringile eelkotildeige IKT spetsialistidele kes aitavad kaasamist toetavat IKTd arendada ja rakendada Lisas 1 on olulisemate raportis kasutatud motildeistete sotildenastik Projekti raames koostati ka riikide raportid kaasamist toetava IKT kohta Euroopa ja rahvusvahelise kaasamist toetava IKT poliitika uumllevaade teaduskirjanduse uumllevaade ning veebileht kaasamist toetava IKT alaste uuringute kokkuvotildetete ja uuendusliku praktika naumlidetega Viited neile materjalidele on esitatud Lisas 2 Raportis kaumlsitletakse vaumlljakutseid mida toob kaasa IKT kasutamine kaasavas otildepikeskkonnas ning arengusuundi ja votildeimalusi IKT kasutamisel et toetada kotildeiki otildeppijaid aga eriti puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijaid Projekti kavandades totildeid riikide esindajad agentuuris vaumllja kolm peamist teemat mida projektis tuleks kaumlsitleda

- anda uumllevaade riikide arengust paumlrast agentuuri 2001 aasta projekti bdquoIKT eriotildeppesldquo (ICT in Special Needs Education)

- tutvustada osalevate riikide praegust poliitikat ja praktikat seoses IKT kasutamisega kaasavas otildepikeskkonnas otildeppimise ja otildepetamisel toetamisel

- arendada edasi jaumlreldusi mis on esitatud koostoumloumls UNESCO hariduses kasutatava infotehnoloogia instituudiga koostatud uumllevaates bdquoIKT puuetega inimeste haridusesldquo (UNESCO IITE ja agentuur 2011)

Infot nende kolme teema kohta koguti aastatel 20122013 riikide uuringu ning projekti toumloumlruumlhma poolt laumlbi viidud dokumentide analuumluumlsi abil Projektitegevuste uumlksikasjadega on votildeimalik tutvuda projekti tausta ja meetodite uumllevaates (httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iproject-framework-and-methodology) Raport tugineb kotildeigile projekti infoallikatele kuid ei viita otseselt konkreetsete riikide infole poliitika votildei uuringute uumllevaadetele ega sisalda poliitikapraktika naumliteid Kotildeik materjalid millele projekti tulemused ja jaumlreldused tuginevad on taumlielikult esitatud kaumlesoleva raporti potildehjalikumas elektroonilises versioonis (vt httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4i) Elektrooniline projektiraport on koostatud kaumlesoleva kokkuvotildetliku raporti alusel ning avaldatud uumlksnes inglise keeles Lisaks kaumlesoleva raporti materjalile sisaldab see ristviiteid ja otselinke projekti alusmaterjalidele javotildei riikide poliitika ja praktika naumliteid mis on avaldatud projekti veebilehel


11 Kaasamist toetava IKT projekti potildehjendus Kaasamist toetava IKT projektiga soovitakse anda uumllevaade riikide arengust paumlrast agentuuri 2001 aasta projekti ning arendada edasi jaumlreldusi mis on esitatud uumllevaates IKT kasutamisest puuetega inimeste hariduses Projekt annab infot ka kaasamist toetava IKT poliitika ja praktika hetkeseisust osalevates riikides Projektis osalesid Belgia (flaamikeelne kogukond) Eesti Holland Island Itaalia Kreeka Kuumlpros Leedu Luksemburg Laumlti Malta Norra Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Šveits Taani Tšehhi Ungari ja Uumlhendkuningriik (Inglismaa Potildehja-Iirimaa Šotimaa) Uumllevaates IKT kasutamisest puuetega inimeste hariduses rotildehutati et IKT votildeimaluste rakendamine on poliitiline kohustus kotildeigis riikides kes on allkirjastanud UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ning selle lisaprotokolli Puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni preambulis rotildehutatakse

hellip puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste taumlieliku teostamise votildeimaldamiseks on taumlhtis tagada nende juurdepaumlaumls fuumluumlsilisele sotsiaalsele majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale tervishoiule ja haridusele ning teabele ja suhtlusvahenditele (UumlRO 20061)

Lisaks konventsioonile kaumlsitlevad IKT taumlhtsust puuetega inimeste elus mitu uumlldisemat votildei konkreetsemat saumltet ja artiklit erinevates otildeigusaktides ja strateegiadokumentides Neid on potildehjalikumalt kaumlsitletud projekti poliitikauumllevaates (vt httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iict-for-inclusion-documentspolicy-supporting-ict-for-inclusionpdf) Konventsiooni artiklis 9 on notildeue et juurdepaumlaumlsutakistused ja -piirangud tuleb kindlaks teha ja kotildervaldada kotildeigis votildeimalikes puudega inimese elu aspektides sh formaalses ja informaalses hariduses Kaks puuetega inimeste eriotildeigusi kaumlsitlevat artiklit annavad suuna kuidas kaumlsitleda IKT kasutamist kaasavas otildepikeskkonnas artikkel 21 kaumlsitleb sotildena- ja arvamusvabadust ning juurdepaumlaumlsu teabele artikkel 24 kaumlsitleb haridust st otildeigust haridusele ja elukestvale otildeppele ning kotildeigil haridustasemetel juurdepaumlaumlsu kaasavale haridusele mis on motildeistlikkuse piires kohandatud vastavalt individuaalsetele vajadustele Lisaks toonitatakse nii artiklis 26 (rehabilitatsiooni ja tervise teemad) kui ka artiklis 29 (osalemine poliitilises ja avalikus elus) abivahendite ja uute tehnoloogiate kaumlttesaadavuse taumlhtsust Uumllevaates mis kaumlsitles IKT vahendite kasutamist puuetega inimeste hariduses toodi esile viis olulisemat konventsioonis nimetatud teemat mis seostuvad IKT kasutamisega hariduses votilderdsete haridusvotildeimaluste edendamine elukestva otildeppe kotildeigil tasemetel sobivate IKT lahenduste kaumlttesaadavus sh tehnoloogilised abivahendid mis votildeimaldavad otildeppijatel oma votildeimeid taumlielikult rakendada haridustoumloumltajate koolitamine IKT kasutamise alal teadus- ja arendustoumlouml edendamine uute IKT lahenduste kaumlttesaadavuse ja kasutamise alal vajadus suumlsteemse andmekogumise jaumlrele et selgitada vaumllja IKT miinimumnotildeuded puuetega inimeste hariduses ning seirata nende notildeuete jaumlrgimist Nende viie teema alusel sotildenastati kaasamist toetava IKT projekti viis potildehieeldust




valdkonnaks 4 IKT alaste uuringute ja arendustoumlouml edendamine notildeuab mitme huviruumlhma osalust 5 Kaasamist toetava IKT kasutamist kaumlsitlevaid andmeid tuleks koguda ja seirata

kotildeigil haridustasemetel Nimetatud potildehieeldustest laumlhtudes korraldati projekti raames toimunud info kogumine ja analuumluumls

12 Kaasamist toetava IKT alusmotildeisted Projektis kasutati UNESCO kaasava hariduse motildeistet mille kohaselt

kaasav haridus on pidev protsess mille eesmaumlrk on pakkuda kvaliteetset haridust kotildeigile arvestades otildeppijate ja kogukondade mitmekesisuse ning erinevate vajaduste ja votildeimete omaduste ja otildepiootustega ning vaumlltides diskrimineerimise kotildeiki vorme (UNESCO rahvusvaheline haridusbuumlroo 20083)

Kaasavas koolis otildepib puude votildei erivajadusega otildeppija suurema osa koolinaumldalast tavaklassis koos ilma puueteta eakaaslastega Kaasamist toetava IKT projektis uuritakse kuidas kasutada IKTd kotildeigi otildeppijate otildepivotildeimaluste toetamisel aga poumloumlratakse eritaumlhelepanu otildeppijatele kellel on oht jaumlaumlda haridusest kotildervale sh puuetega votildei kindlakstehtud hariduslike erivajadustega otildeppijatele Puuetega inimeste otildeiguste konventsioonis kasutatakse jaumlrgmist puuetega inimeste maumlaumlratlust

hellip inimesed kellel on pikaajaline fuumluumlsiline vaimne intellektuaalne votildei meele-kahjustus mis votildeib koostoimel erinevate takistustega totildekestada nende taumlielikku ja totildehusat osalemist uumlhiskonnaelus teistega votilderdsetel alustel (UumlRO 20065)

Projektis kasutatakse terminit bdquopuuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijadldquo Potildehjuseks on see et vastavalt paljude Euroopa riikide otildeigusaktidele moodustavad puuetega otildeppijad ainult uumlhe ruumlhma erivajadustega otildeppijatest ning erivajadusi votildeib olla ka teistel otildeppijate ruumlhmadel Hariduslike erivajaduste (HEV) motildeistet kasutatakse taumlhistamaks neid otildeppijaid kellel on kas ajutisi votildei pikaajalisi takistusi otildeppimisel ning kes ei jotildeua oma eakaaslastega samavaumlaumlrselt edasi HEV otildeppijateks peetakse seega puuetega otildeppijatest laiemat ruumlhma ning paljudes riikides on hariduslike erivajadustega kuni 20 kooliealistest lastest ja noortest (Euroopa agentuur 2012a) Kaasamist toetav IKT on mis tahes tehnoloogia mis toetab otildeppimist kaasavas keskkonnas Tegu votildeib olla tavapaumlraste tehnoloogiliste lahendustega mida kotildeik inimesed votildeivad soetada ja kasutada (nt suumllearvutid tahvelarvutid jm arvuti lisaseadmed puutetundlikud tahvlid mobiiltelefonid jms) Tegu votildeib olla ka tehnoloogiliste abivahenditega mille abil kompenseeritakse mingeid otildeppija puudujaumlaumlke votildei piiranguid IKT lahenduste kasutamisel Abivahend votildeib olla meditsiiniline seade (nt liikumist toetavad vahendid kuuldeaparaadid vms) aga ka otildepiabivahend nt ekraanilugeja kohandatud klaviatuur augmentatiivsed ja alternatiivsed kommunikatsioonivahendid ja muud erirakendused


Projekt kaumlsitleb kaasamist toetavat IKTd kuid IKTd kasutatakse nii eri- kui kaasavas otildeppes Paljud riigid esitasid selle raporti koostamiseks infot mis hotildelmas nii IKT tavalahenduste kui ka tehnoloogiliste abivahendite kasutamist nii kaasavas kui ka segregeeritud otildepikeskkonnas kus erivajadusega otildeppijad otildepivad eakaaslastest eraldi Kaasamist toetavat IKTd kaumlsitleti projektis omaette suumlsteemi ja keskkonnana kahest aspektist

minus huviruumlhmade kogum so otildeppijad (nii puuete ja erivajadustega kui ilma) lapsevanemad ja pereliikmed otildepetajad koolijuhid ja teised koolitoumloumltajad tugispetsialistid ja IT-spetsialistid

minus kaasamist toetava IKT tehnoloogilised komponendid so IT-taristu kotildeigile kaumlttesaadavad IT-tavalahendused tehnoloogilised abivahendid ja digitaalsed otildeppematerjalid

Huviruumlhmade ja tehnoloogiliste komponentide interaktsiooni uurimine on aumlaumlrmiselt oluline et motildeista kaasamist toetavat IKTd kui terviklikku suumlsteem mis votildeib puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate otildepikogemusi kas positiivselt votildei negatiivselt motildejutada


2 IKT RAKENDAMINE KAASAMISE TOETUSEKS

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union ITU 2013a) rahvusvahelises uuringus mis kaumlsitleb IKT kasutamist puuetega inimeste kaasamisel tuuakse vaumllja mitu olulist potildehimotildettelist probleemi seoses IKT kasutamisega hariduses

- poliitika elluviimise maumlaumlr javotildei totildehusad rakenduskavad - IKT uumlldine kaumlttesaadavus - ligipaumlaumlsetava IKT laiemat kaumlttesaadavust soodustavad poliitilised algatused - tehnoloogiliste abivahendite maksumus - IKT tavalahenduste ligipaumlaumlsetavuse parandamise votildeimalused

Samadele probleemidele viidatakse Euroopa Komisjoni teatises ELi haridussektor ei suuda pidada sammu digitaalse uumlhiskonna ja majandusega hellip Digitehnoloogia on taumlielikult integreeritud inimeste omavahelisse suhtlemisse toumloumlsse ja aumlritegevusse kuid seda ei kasutata taumliel maumlaumlral aumlra Euroopa haridus- ja koolitussuumlsteemides Hiljutine uuring liidu koolides pakutavate digivotildeimaluste kohta naumlitas et 63 uumlheksa-aastastest lastest ei kaumli digiseadmetega haumlsti varustatud koolis (asjakohased seadmed kiire lairibauumlhendus ja tihe uumlhenduvus) Kuigi 70 otildepetajatest ELis tunnistab et digipotildehiste otildepetamis- ja otildeppimismeetodite alase koolituse taumlhtsust otildepib vaid 20ndash25 otildepilastest digivaldkonnas paumldevate otildepetajate kaumle all Enamik otildepetajaid kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) peamiselt otildeppetundide ettevalmistamisel selle asemel et kasutada seda koos otildepilastega otildeppetoumlouml kaumligus (Euroopa Komisjon 2013a2)

Poliitikute ees seisvatele vaumlljakutsetele osutatakse ka projekti jaumlreldustes mida kaumlsitletakse uumlksikasjalikumalt jaumlrgmises alapeatuumlkis

21 Kaasamist toetava IKT potildehieeldustega seotud poliitilised probleemid Kotildeigi projekti aluseks olnud potildehieelduste puhul (vt alapeatuumlkk 11) selgitati vaumllja kotildeige kriitilisemad poliitilised probleemid Iga probleemiga seostub mitu tegurit mis votildeivad seda motildejutada Nende tegurite olemasolul votildei puudumisel votildeivad olla jaumlrgmised tagajaumlrjed

- Kui tegur puudub kaasamist toetava IKT poliitika ja praktika suumlsteemist tugevdab see kotildenealuse poliitilise probleemi votildeimalikke negatiivseid motildejusid

- Kui tegur ilmneb motildejutab see kotildenealust poliitilist probleemi ning vaumlhendab selle votildeimalikke negatiivseid motildejusid

211 IKT kui votilderdsete haridusvotildeimaluste edendamise vahend Nii poliitikakujundajad kui ka otildepetajad lapsevanemad ja otildeppijad ise tunnistavad uumlldiselt et IKT pakub otildeppimise toetamiseks paindlikke votildeimalusi Kotildeige olulisem votilderdsete votildeimaluste edendamisel on vaumlhendada digitaalset lotildehet et kotildeigil otildeppijatel oleks votildeimalik IKT lahendusi otildepieesmaumlrkidel kasutada


Otildeppijate votildeimalust IKT lahendusi kasutada piirab sobivate IKT lahenduste puudumine votildei see et lahendused ei ole kohandatud erinevatele erivajadustele ning tehnoloogia kotilderge hind mis teeb selle kasutamise majanduslikult keeruliseks Digitaalse lotildehe vaumlhendamiseks on vaumlga oluline et kaumlttesaadavuse hinna ja ligipaumlaumlsetavuse temaatikat kaumlsitletaks potildehjalikult kaasamist toetava IKT arengukavades Haridussuumlsteemis saab digitaalset lotildehet vaumlhendada jaumlrgmiste tegurite abil

- kaumlsitada digitaalset kirjaoskust uumlldpaumldevusena mis on kohustuslik kotildeigile otildepetajatele ja otildeppijatele ning mille omandatust saab totildeendada haridustunnistusega

- muuta IKT kohustuslikuks aineks kooli otildeppekavas - integreerida IKT kasutamine otildepetajate potildehi- ja taumliendusotildeppesse

Kooli tasandil on oluline et kooli strateegiadokumentides oleksid lahti kirjutatud tegevused mille abil IKTd otildeppes kasutakse Oluline on silmas pidada jaumlrgmisi aspekte

- koolide paindlikud votildeimalused hinnata ise oma IKT riist- ja tarkvara vajadusi ning soetada vajalikke seadmeid ja programme

- koolide votildeimekus hinnata otildeppijate IKT vajadusi ja eelistusi - koolide votildeimekus koostada ligipaumlaumlsetavat e-otildeppevara

Taumlhtis on ka see kuidas otildeppijad lapsevanemad otildepetajad ja teised spetsialistid kasutavad IKT lahendusi omavaheliseks suhtluseks ja ruumlhmade vaheliseks koostoumloumlks Digitaalse lotildehe vaumlhendamisel kotildeige olulisem on siiski kotildeigi haridusega seotud osapoolte selge soov ja tahe kasutada IKTd kotildeigi otildeppijate otildeppe toetamiseks

212 Otildeigus kasutada sobivaid IKT lahendusi Kaasamist toetava IKT arendamisega votildeib seostada erinevaid poliitikavaldkondi riiklikud IT arengukavad puuete alased diskrimineerimisvastased otildeigusaktid terviserehabilitatsiooni valdkonna otildeigusaktid uumlld- ja kaasav haridus IKT hariduses Kui motildeistame ligipaumlaumlsu IKTle otildeigusena on kotildeige taumlhtsam kaumlsitleda kaasamist toetavat IKT sektoritevahelise teemana mis laumlbib kotildeiki nimetatud poliitikavaldkondi Vaumlga oluline on ka see kuidas lotildeppkasutajad ndash otildeppijad ja nende pereliikmed ndash bdquoleiavad teeldquo erinevate valdkondade ja protseduuride raumlgastikus et vajaminev toetus kaumltte saada Votildeimalus kasutada erinevates formaalsetes ja mitteformaalsetes otildeppe- ja sotsiaalsetes situatsioonides sobivaid IKT lahendusi on taumlhtis paljude otildeppijate ja nende pereliikmete jaoks Samuti vajavad nad tuge erinevate IKT lahenduste kasutamiseks vajalike oskuste omandamisel Lotildeppkasutajaid ja koole toetavad sobivate ja ligipaumlaumlsetavate IKT lahenduste kasutamisel

- kaasamist toetava IKT seire eest vastutavad keskused - kohalikele vajadustele vastav kaasamist toetava IKT tugiteenuste suumlsteem

Otildepetajatele on palju abi avatud juurdepaumlaumlsuga e-otildeppevarast mida vajaduse korral kasutada Samas tuleb otildepetajaid toetada e-materjalide kohandamisel et need sobiksid kasutamiseks erinevatele otildeppijatele Ligipaumlaumls sobivatele IKT lahendustele on otildeppijate jaoks taumlhtis esimene samm aga IKT tegelikuks kasutamiseks on luumlhemas ja pikemas perspektiivis vaja et ligipaumlaumlsetavuse kriteeriume jaumlrgitaks kogu riist- tark- ja otildeppevara arendamisel Vaja on jotildeuda uumlldise arusaamiseni et kaasamist toetav IKT on seotud kotildeigi otildeppijate otildeigustega ning uumlhtlasi


puumluumlda teha kogu tavatehnoloogia maksimaalselt ligipaumlaumlsetavaks et kotildeigil otildeppijatel oleks votildeimalik seda kasutada ning vastavalt oma IKT kasutamise eelistustele kohandada

213 Haridustoumloumltajate koolitamine IKT tava- ja erilahenduste alal Kotildeik otildepetajad peavad olema paumldevad uumlldpedagoogika kaasava hariduse IKT ja kaasamist toetava IKT alal See taumlhendab et kaasamist toetavat IKT tuleks koolitustel kaumlsitleda teiste valdkondadega seostatult Potildehjalike ja teiste oluliste teemadega seostatud otildepetajakoolitusvotildeimaluste loomine on kotildeigi kaasamist toetava IKT algatuste oluline eeltingimus Koolitusvotildeimalusi peaks jaumltkuma alates otildepetaja esmakoolitusest kuni pideva erialase enesetaumliendamiseni mille kaudu otildepetajad saavad arendada oma uumlldisi IKT paumldevusi ning kaasamist toetava IKT eripaumldevusi Et kotildeik kes koolitust vajavad leiaksid endale sobiva votildeimaluse tuleks kaasamist toetava IKT koolituste korraldamisse kaasata mitmesuguseid partnereid kotildergkoole vabauumlhendusi tugispetsialiste Alati tuleks IKTd kasutada ka vahendina mille abil koolitusi paindlikult ja totildehusalt korraldada See votildeimaldaks otildepetajatel oma koolitusvajadustes kotildeige paremini selgusele jotildeuda ning pakutavaid koolitusi vastavalt vajadustele kohandada

214 IKT alase teadus- ja arendustoumlouml edendamine Poliitikakujundust puudutav teema millega seisavad silmitsi kotildeik riigid on lotildehe kaasamist toetavat IKTd kaumlsitlevate uuringutulemuste ja praktilise koolitoumlouml vahel Kaasamist toetava IKT alased uuringud votildeivad toimida muutuste kataluumlsaatorina aga teooria ja praktika vahelise lotildehe vaumlhendamisel on vaumlga suur roll uuringute fookuse ja metoodika valikul Koolide toumlouml korraldamiseks annavad olulist infot suumlsteemsed uuringud IKT totildehusa kasutamise kohta ndash kuidas kotildeik otildeppijad ning neid toetavad pereliikmed ja otildepetajad saavad IKTd totildehusalt kasutada Et suurendada selliste uuringute rakendusvaumlaumlrtust on nende laumlbiviimisse vaja kaasata partnereid IT-toumloumlstusest kotildergkoolidest vabauumlhendustest ja tugispetsialistide seast Aumlaumlrmiselt oluline on et lotildeppkasutajad ndash otildeppijad ja nende pereliikmed ning nendega toumloumltavad spetsialistid ndash oleksid partneritena aktiivselt uurimistoumloumlsse kaasatud Seegi suurendab totildeenaumlosust et uuringutel on luumlhemas ja pikemas perspektiivis motildeju otildepetamispraktikale Et vaumliksemahulistel uuringutel oleks laiem motildeju tuleb selliste pilootprojektide olulisemaid tulemusi levitada ja seejaumlrel ka rakendada teistes koolides piirkondades jne

215 Kaasamist toetava IKT kasutamist kaumlsitlevate andmete kogumine ja seire Paljudes riikides on probleeme seireks ja poliitikakujunduse informeerimiseks vajalike kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kaumlttesaadavusega Ainult uumlhes kaasamist toetava IKT projektis osalenud riigi raportis oli maumlrgitud et riigis kogutakse suumlsteemselt kaasamist toetava IKTga seotud andmeid Enamikus riikides (veidi uumlle 50) kogutakse infot selle kohta kuidas IKTd hariduses kasutatakse ainult seoses konkreetsete programmide votildei algatustega ning motildened neist kaumlsitlevad ka kaasamist toetavat IKTd Veel vaumlhemates riikides (alla 30) kogutakse riigi tasandil suumlsteemselt


andmeid et seirata IKT kasutamist hariduses uumlldiselt ning ligi veerand projektis osalenud riikidest andis teada et IKT kasutamise kohta hariduses ametlikult statistikat ei koguta Hoolimata rahvusvahelistest notildeuetest mille kohaselt selle valdkonna seireks tuleks andmeid koguda (nt UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon 2006) ning EL algatustest mida saab valdkonna seires rakendada (nt Euroopa digitaalarengu tegevuskava tulemustabel) on puudu poliitika kujundamiseks ja praktika seiramiseks vajalikust infost jaumlrgmistes valdkondades

- otildeppijate otildeigused so sobiva IKT alase toe kaumlttesaadavus ja otildeigus tugiteenuseid kasutada

- kaasamist toetava IKT suumlsteemi so terviksuumlsteemi ning selle olulisemate elementide (nt spetsialistide koolituse) totildehusus

Korralikud andmed nendes valdkondades annaksid poliitikakujundajatele ja praktikutele infot otildepivaumlljundite kohta aga samuti ligipaumlaumlsetavuse teenuste kasutamise otildeiguste rakendumise koolituse ja teadusuuringute olukorra ning probleemide edusammude ja arengusuundade kohta Alapeatuumlkis 34 tuleme infokogumise ja seire teema juurde tagasi

22 Uumlhised algatused vastusena poliitilistele probleemidele 2013 aasta Euroopa Komisjoni teatises on kirjas

Taumlnane otildeppija ootab rohkem individuaalset laumlhenemist suuremat koostoumloumld ja paremaid seoseid formaalse ja informaalse otildeppe vahel mida mitmeski motildettes saaks pakkuda digiotildepe Siiski ei ole 50ndash80 ELi otildepilastest kunagi kasutanud otildeppetoumloumls digiotildepikuid harjutusprogramme raadio- votildei netisaateid simulatsioone votildei otildeppemaumlnge ELil ei ole konkreetsetes otildeppeainetes ja mitmes keeles kotildeigi otildepilaste ja otildepetajate jaoks vajalikku hulka kvaliteetseid otildeppematerjale rakendusi ja uumlhendusega seadmeid ELis suureneb selliste laumlhenemisviiside ja turgude killustatuse tagajaumlrjel uus digitaalne lotildehe nende vahel kellel on juurdepaumlaumls innovaatilisele tehnoloogiapotildehisele haridusele ja nende vahel kellel see votildeimalus puudub (Euroopa Komisjon 2013a2)

Kaasamist toetava IKT projekti tulemused osutavad et programmid ja strateegilised algatused mis on aidanud olulisemaid kaasamist toetava IKT probleeme lahendada on enamasti tegelenud kotildeigi viie projektivaldkonnaga ligipaumlaumlsetavuse otildeiguste koolituse teadusuuringute ja seirega Kaasamist toetava IKTga seotud poliitilisi probleeme ei saa kaumlsitleda eraldiseisvana Riikide piirkondade ja koolide probleemidega on vaja tegeleda suumlsteemselt ning votildetta arvesse kotildeiki poliitika ja praktika aspekte


3 VIIMASE AJA ARENGUD JA TULEVIKUSUUNDUMUSED

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogias paumlrast 2001 aastat aset leidnud muutuste ulatust votildei motildeju on keeruline hinnata Sachsi (2013) vaumlitel on infoajastule omane et andmete salvestamise ja toumloumltlemise tehnoloogiline votildeimekus on viimasel aastakuumlmnel taumlnu mikrokiipide arengule iga kahe aasta tagant kahekordistunud Kotildenealune kahekordistumine jaumltkub ning sellega kaasneb riist- ja tarkvara odavnemine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU 2013b) hinnangul on 27 miljardil inimesel maailmas (so 40 maailma rahvastikust) juurdepaumlaumls internetile ning 750 miljonil leibkonnal on internetiuumlhendus Ajavahemikus 2008ndash2012 on fikseeritud lairibauumlhenduse hinnad langenud uumlle 80 ning mobiilse lairibauumlhenduse kasutajaid on praegu 2 miljardit See arv on totildeusuteel kuna 68 miljardit inimest uumlle maailma kasutab mobiiltelefoni Telekommunikatsiooni liit (2012) viitab rahvusvahelistele uuringutele lairibauumlhenduse uumlha laiema ja mitmekuumllgsema kasutuse motildeju kohta riikide majandustele mille kohaselt riigi lairibauumlhenduse taristule tehtavate kulude 10-protsendiline kasv suurendab SKPd 025ndash 1 Euroopa Komisjoni andmetel (2013b) on enamikul Euroopa koolidel internetiuumlhendus vaumlhemalt elementaarsel tasemel olemas (sh veebileht e-postiaadressid otildepilastele ja otildepetajatele kohtvotilderk votildei e-otildepikeskkond) Riikides mis osalesid 2013 aasta EL koolide IKT taseme votilderdlusuuringus otildeppis uumlle 90 otildepilastest lairibauumlhendusega koolides (keskmine andmeedastuskiirus vahemikus 2ndash30 Mbits) 2001 aastal oli vaumlhe eksperte kes olid lairibauumlhendusest kuulnud sotsiaalvotildergustikud olid lapsekingades ning mobiilset andmesidet kasutasid vaumlhesed Paumlrast 2001 aastat on internetist saanud norm ning meedias raumlaumlgitakse digipotildelvkonna esiletotildeusust ndash need on inimesed kes lisaks tehnoloogiliste lahenduste abil info hankimisele ja vahetamisele personaliseerivad digilahendusi ja kasutavad neid paindlikult mitmesugustel eesmaumlrkidel Tuletame selles peatuumlkis meelde 2001 aasta uuringu peamised tulemused ja soovitused ning uurime kuivotilderd need siiani kehtivad Seejaumlrel visandame tulevikusuundumused ja arengud mis on vaumllja joonistunud kaasamist toetava IKT projekti raames

31 2001 aasta uuringu potildehisotildenumid Agentuuri 1999ndash2001 aasta projektis bdquoInfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriotildeppesldquo esitati soovitused poliitika ja praktika arendamiseks tolle aja kontekstis Raportis esitati ka rida kokkuvotildetlikke jaumlreldusi mis keskendusid IKT ja eriotildeppe kesksetele huviruumlhmadele ndash hariduslike erivajadustega otildeppijatele ja nende otildepetajatele IKT poliitika ja taristu kujundamiseks peeti eelkotildeige vajalikuks kujundada selge arusaam hariduslike erivajadustega kasutajate hariduslikest ja infotehnoloogilisest vajadustest Uumlks tolle aja olulisemaid debatte kaumlsitles kaasava disaini potildehimotildetete rakendamist ndash kuidas votildetta kasutajate erinevaid vajadusi arvesse juba riist- ja tarkvara disainimise algfaasis mitte kohandada tagantjaumlrgi valmistooteid Kaasava disaini potildehimotildetet tuleks rakendada kotildeigi IKT strateegiate teenuste ja praktikate kavandamisel vaumlljatoumloumltamisel ja rakendamisel Kaasava infouumlhiskonna uumllesehitamiseks soovitati projektis vaumllja toumloumltada pedagoogilisi meetodeid ja neile vastavaid tehnoloogilisi lahendusi mis vastaksid kotildeigi kasutajate sh hariduslike erivajadustega kasutajate notildeudmistele Ligipaumlaumls sobivatele IKT lahendustele votildeiks vaumlhendada hariduslikku ebavotilderdsust ning IKT votildeiks olla votildeimas abivahend


millega toetada hariduslikku kaasamist Ebasobivad votildei piiratud ligipaumlaumlsuga IKT lahendused votildeivad aga ka motildenede otildepilaste (sh erivajadusega otildepilaste) hariduslikku ebavotilderdsust suurendada Teine 2001 aasta uuringu oluline sotildenum oli et info uumlldise ligipaumlaumlsetavuse potildehimotildetet tuleks rakendada kotildeigi praeguste ja tulevaste otildeppekavade ja otildeppevara suhtes Et kaasava disaini ja ligipaumlaumlsetava info potildehimotildetteid rakendada on vaja suurendada koostoumloumld huviruumlhmade vahel ning leida eri ruumlhmadele paindlikumaid toetuse vorme Esitati ka notildeue muuta IKT kasutamise fookust eriotildeppe strateegiates ja programmides Varem oli rotildehk olnud votildeimaluste loomisel (taristu seadmete ja paumldevuse taumlhenduses) et IKTd saaks eriotildeppes totildehusalt rakendada 2001 aasta uuring osutas et praktikute arvates peaks rotildehuasetus nihkuma IKT kasutamise eesmaumlrkidele Selle rotildehuasetuse muutusega tulnuks taumlhelepanu poumloumlrata sellele et IKT abil saab otildeppida erineval moel mitte pelgalt sellele et otildeppida kasutama IKT lahendusi eri kontekstides IKT on hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekavva uumlksnes siis totildeeliselt integreeritud kui motildeistetakse selle taumlielikku potentsiaali otildeppimise abivahendina Kui vaumllja arvata uumlleskutse kasutada universaalse disaini potildehimotildetet ei leitud 2001 aasta uuringus vajadust uut tuumluumlpi riist- votildei tarkvara jaumlrele Potildehijaumlreldustes keskenduti poliitikale ja praktikale mille abil parandada olemasoleva tehnoloogia ligipaumlaumlsetavust ja otildeppes rakendamist Kaasamist toetava IKT projekti tulemused osutavad et tehnoloogia ligipaumlaumlsetavuse ja rakendamise eesmaumlrkide teemad on praeguseni ajakohased ning notildeuavad taumlhelepanu enamiku Euroopa riikide hariduses

32 Kaasamist toetavat IKTd positiivselt motildejutavad arengud poliitikas ja praktikas Projekti kaumligus selgitati vaumllja mitmesuguseid arenguid mis puudutavad IKTd hariduses uumlldiselt ning konkreetsemalt kaasamist toetavat IKTd Nendel arengutel on juba olnud positiivne motildeju kaasamist toetavale IKTle votildei loovad nad votildeimalusi positiivse motildeju avaldumiseks tulevikus Kaasamist toetava IKT arengusuunad saab ruumlhmitada kuude peamisse valdkonda ndash otildeigusaktid ja poliitika IKT taristu spetsialistide koolitus koolide votildeimekuse suurendamine hea praktika kogukonnad ning otildeppijate votildeimekuse suurendamine Valdkonnad on omavahel tihedalt laumlbipotildeimunud ning neid tuleb vaadelda IKT suumlsteemi tahkudena mis kotildeik notildeuavad votilderdset taumlhelepanu Jaumlrgnevalt tutvustatakse igas valdkonnas toimunud arenguid taumlpsemalt

321 Uumlldisi ja kasutusotildeigusi kaumlsitlevad otildeigusaktid ja poliitilised algatused Potildehjalikke otildeigusakte mis on kooskotildelas Euroopa direktiivide ja UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooniga (2006) ning saumltestavad uumlksikasjalikult puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate otildeigused sh otildeiguse kasutada IKTd peetakse aumlaumlrmiselt oluliseks kaasamist toetava IKT kotildeigi aspektide arengu alusena Vaumllja votildeib tuua mitmeid otildeigusaktide ja poliitiliste algatuste elemente mis edendavad IKTga seotud otildeigusi Kaasamist toetav IKT on valdkondadevaheline teema mis notildeuab eri valdkondade otildeigusaktide vahel seoste loomist Selle eesmaumlrk on

- muuta kaasamist toetav IKT horisontaalse teemana olulistes poliitikavaldkondades selgelt naumlhtavaks

- teha votildeimalikuks valdkondade vaheliste (nt tervishoiu- haridusvaldkond jm) kaasamist toetava IKT algatuste toetamine


Taumlhelepanu tuleb poumloumlrata riiklikele IT-valdkonna arengukavadele otildeigusaktidele mis kaumlsitlevad puuetega inimeste otildeigusi IKT votildeimaluste kasutamisel ning uumlldistele strateegiatele mis kaumlsitlevad IKTd hariduses ja kaasavat haridust IKT kasutamise otildeigusi edendavate otildeigusaktide ja poliitika eesmaumlrk on kotildeigi otildeppijate digitaalne kaasamine Ligipaumlaumlsetavad ja sobivad IKT lahendused on eelduseks et kotildeigil otildeppijatel oleks votildeimalik IKT abil kasutada personaliseeritud otildeppimisvotildeimalusi Otildeigusaktides tuleks eraldi kaumlsitleda votilderdset ligipaumlaumlsu infole oskustele paumldevustele ja seadmetele mida otildeppijad ja neid toetavad spetsialistid vajavad otildeigust kasutada koolis kodus ja mujal tehnoloogilisi abiahendeid tehnoloogiliste abivahendite vajaduse hindamist ametliku hariduslike erivajaduste hindamise osana seiresuumlsteemi millega otildeiguste teostumist jaumllgitakse Seires tuleks keskenduda otildeiguste teemale ning seireandmetest laumlhtudes tuleks vaumlhendada ebavotilderdsust ligipaumlaumlsul kaasamist toetava IKT vahenditele nii piirkonniti kui organisatsioonide tasandil Seire abil tuleks vaumllja selgitada milliseid meetmeid on riigi ja kohaliku tasandi probleemide lahendamiseks vaja Otildeigusaktide ja poliitiliste algatuste abil tuleks kehtestada ning seejaumlrel vaumllja toumloumltada mitmetasandiline suumlsteem kotildeigile otildeppijatele digivotildeimalustele ligipaumlaumlsu tagamiseks ja nende kaasamiseks Vaja on pikaajalisi poliitilisi algatusi mida rakendatakse ellu riigi piirkonna ja organisatsiooni tasandi kaasamist toetava IKT tegevuskavade abil Tegevuskavade abil saab meetmeid riigi tasandil koordineerida et eri huviruumlhmade votildei riigiasutuste meetmed ei hakkaks kattuma Kaasamist toetava IKT riiklikud strateegiad notildeuavad pikaajalist ja piisavat rahalist tuge et majanduslikult jotildeukohase ja tehniliselt ligipaumlaumlsetava IKT taristu muutuks pidevalt ja sidusalt kasutatavaks Kaasamist toetava IKT tegevuskavade taumlitmist tuleks seirata pika-ja luumlhiajalise kulutotildehususe seisukohast Ligipaumlaumlsu ja otildeigusi edendavate otildeigusaktide ja poliitiliste algatuste puhul on IKT teenuste ja lahenduste lotildeppkasutajad javotildei nende esindajad vaja kaasata otsustusprotsessi Strateegiadokumentide ja tegevuskavade koostamisel tuleks laumlhtuda erinevate huviruumlhmade aruteludest ning rolle ja vastutusalasid kaumlsitlevatest kokkulepetest Lisaks huviruumlhmade kaasamisele tuleks tegeleda laiaulatusliku ja suumlstemaatilise teavitustoumloumlga et selgitada kaasamist toetava IKT eeliseid kotildeigile otildeppijatele ning kujundada uumlhine arusaam et digitaalne kirjaoskus on pikas perspektiivis uumlhiskonnaelus osalemiseks elukestvaks otildeppeks ja toumloumleluks haumldavajalik Kotildeigis riiklikes piirkonna ja organisatsiooni tasandi kaasamist toetava IKT strateegiates tuleks IKT ligipaumlaumlsetavust kotildeigi votildeimalike hoobade abil edendada Uumlheks selliseks hoovaks on riigihangete korraldus IKT riist- ja tarkvara jm soetamist kaumlsitlevate riigihangete tingimustesse tuleks lisada ligipaumlaumlsetavuse notildeue Valdkondadevahelised ligipaumlaumlsetavate IKT teenuste protokollid votildeivad luumlhemas perspektiivis innustada IT-arendajaid ja -teenusepakkujaid rakendama oma toodete ja teenuste juures universaalse disaini potildehimotildetteid ning aitavad pikemas perspektiivis kaasa sellele et kotildeik kaasavas keskkonnas kasutatavad IKT lahendused oleksid ligipaumlaumlsetavad kotildeigile otildeppijatele

322 Ligipaumlaumlsetav ja jaumltkusuutlik kaasamist toetav IKT taristu Ligipaumlaumlsetav IKT taristu votildeimaldab kasutada tava- ja eritehnoloogiat mida on vaja kotildeigi otildeppijate vajadustega arvestamiseks See taumlhendab et kotildeik kaasamist toetava IKT


elemendid peavad olema ligipaumlaumlsetavad Mis tahes tehnoloogia ligipaumlaumlsetavuse aluseks on kolm potildehimotildetet

- ligipaumlaumlsetavuse notildeuetega tuleb arvestada riist- votildei tarkvara arendusprotsessi algusest

- ligipaumlaumlsetavus ei ole uumlksnes tehniline kuumlsimus arvesse tuleb votildetta kotildeiki disainiaspekte sh kasutajaliidest ja infostruktuuri

- kasutamisjuhendid peavad sisaldama asjakohast teavet tehnoloogia ligipaumlaumlsetavusega seotud omaduste kohta javotildei vajalikku tehnilist spetsifikatsiooni (vt Becta 2007)

Et koolide IKT taristut saaks kasutada pikka aega on vaja mitmeid strateegilisi meetmeid - luumlhiperspektiivis eraldada investeeringud koolide IKT taristu arendamiseks - pikemas perspektiivis ajakohastada taristut et pidada sammu tehnoloogia

arenguga - varustada kotildeik otildeppijad IKT lahenduste ja tehnoloogiliste abivahenditega mida neil

on vaja kodus ja koolis uumlhelt haridustasemelt teise uumlleminekul ning paumlrast hariduse omandamist toumloumlle asudes

- varustada kotildeik otildepetajad neile kodus ja koolis kasutamiseks vajalike IKT lahendustega

- toetada mitmeid huviruumlhmi uumlhendavaid algatusi (nt avaliku ja erasektori partnerlust) ligipaumlaumlsetavate IKT lahenduste ja otildeppevara vaumlljatoumloumltamisel vastavalt kohalikele vajadustele

323 Spetsialistide koolituse parandamine kaasamist toetava IKT alal Ligipaumlaumlsetavat kaasamist toetavat IKT taristut ei ole votildeimalik luua kui sellega ei kaumli kaasas spetsialistide koolitus Ulatuslik laumlbimotildeeldud koolitusprogramm

- votildetab arvesse kotildeigi kaasamist toetava IKT vallas toumloumltavate spetsialistide sh otildepetajate koolijuhtide IKT tugitoumloumltajate veebihaldurite ning IT- ja kommunikatsioonitoumloumltajate koolitusvajadusi

- kaumlsitleb IKT ja kaasamise valdkonna omavahel seotud erialaseid paumldevusi mida on vaja kotildeigil spetsialistidel ja milles on kokku lepitud

- pakub erialaotildepet etappide kaupa (esmakoolitus jaumltkukoolitus ja spetsialistide erialane enesetaumliendus) mis aitavad IKT kasutamise paumldevusi jaumlrk-jaumlrgult arendada

- pakub otildeppijate vanematele ja pereliikmetele sobivaid koolitusi IKT kodukasutuse toetamiseks

Koolituste abil tuleb totildesta kotildeigi spetsialistide teadlikkust ligipaumlaumlsetavast IKTst kui puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate otildeigusest ning kindlustada et spetsialistid puumlhenduvad nii iseenda digikirjaoskuse kui kotildeigi oma otildeppijate digipaumldevuste arendamisele Koolituskavade eesmaumlrk peaks olema arendada kotildeigi spetsialistide paumldevus miinimumtasandile kuid pakkuda tuleks ka erikoolitusi kaasamist toetava IKT tugispetsialistidele kes aitavad koolidel otildepetajatel vanematel ja otildeppijatel ligipaumlaumlsetavaid IKT lahendusi totildehusamalt kasutada


324 Koolide votildeimekuse totildestmine IKT kui totildehusa otildeppimist toetava vahendi kasutamisel Kogu Euroopas tugevneb ootus et koolid kasutaksid IKTd otildeppes uut moodi Selliste notildeudmiste taustal on

- laiemad uumlhiskondlikud tegurid nt suurenev toumloumltus ja kotildergemad notildeuded tulevaste toumloumltajate oskustele

- hariduses kasutatava IKT kiire areng nt veebipotildehised otildepikeskkonnad ja mobiilsed otildeppevahendid

- individuaalse infoloome ja -avalikustamise votildeimalused sotsiaalmeedias - vajadus otildeppijate rohkem aktiveerida ja otildepet individualiseerida

Kui koolipere liikmed soovivad et IKT muutuks endastmotildeistetavaks vahendiks kotildeigi otildeppijate ligipaumlaumlsu ja osaluse toetamisel peab kooli kultuur soodustama kaasamist toetava IKT praktikate juurutamist Koolijuhtidel ja nende tehtaval toumloumll on edu saavutamisel taumlita oluline roll Kui koolijuht motildeistab kaasamist toetava IKT vaumlaumlrtust on IKT suhtes positiivselt meelestatud ning kujutab ette kuidas selle kasutamist oma koolis edendada saab ta luua votildeimalused otildepetajate totildehusaks toetamiseks toumloumls otildeppijatega Koolijuhi visiooni tuleb totildehusalt levitada kooli otildepetajate kollektiivi ja kogu koolipere seas Kooli arengukavad peaksid kaumlsitlema IKT rolli otildeppimist toetava vahendina uumlldiselt ning kaasamist toetava IKT rolli ja tajutud motildeju kotildeigi otildeppijate sh puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate toetamisel Koolijuhte tuleb totildehusalt toetada nende toumloumls kaasamist toetava IKT alal Selleks on vaja

- koolijuhtidele suunatud erialase enesetaumliendamise votildeimalusi mis kaumlsitlevad kaasavat haridust uumlldiselt ning konkreetselt kaasamist toetavat IKTd

- koolimeeskondadele rohkem votildeimalusi kasutada javotildei osta paindlikke tavakasutuseks motildeeldud IKT lahendusi ja erikasutuseks motildeeldud tehnoloogilisi abivahendeid mis vastavad erinevate otildeppijate individuaalsetele vajadustele

- pakkuda koolidele ulatuslikumaid ja paindlikumaid kaasamist toetava IKT tugiteenuseid

Totildehusat tuge kaasamist toetava IKT rakendamisel votildeiksid pakkuda piirkondlikud IKT tugikeskused millest igauumlks vastutab oma piirkonna koolide eest IKT tugikeskustes saavad koolidele uumlldist IKT tuge ja kaasamist toetava IKT alast erituge pakkuda mitme valdkonna esindajatest koosnevad tugimeeskonnad Tugikeskused votildeiksid pakkuda jaumlrgmisi teenuseid

- praktiline tugi koolis kaasamist toetava IKT taristu uumllesehitamisel - spetsialisti teave ja notildeuanded tavatehnoloogia kasutamise kohta - eritehnoloogia ja tehnoloogiliste abivahendite laenutamine - kohandatud otildeppevara ja ligipaumlaumlsetavad elektroonilised otildeppematerjalid - notildeu ja tugi selles osas kuidas kasutada IKTd pedagoogilise vahendina kotildeigi

otildeppijate toetamisel - spetsialisti tugi IKT kasutamisel otildeppe individualiseerimiseks ning otildeppes

universaalse disaini potildehimotildetete rakendamiseks


- otildepetajate ja erinevate IT-spetsialistide (sh veebiarendajad veebikirjastajad jt) suhtlusvotildeimalused

- suhtlusvotildeimalused ndash sageli IKT vahendusel ndash teiste otildepetajate ja koolidega kes kasutavad kaasamist toetavat IKTd

Parandada tuleb ka otildepetajate ligipaumlaumlsu otildeppekavale vastavale kohandatud otildeppevarale Kohandatud otildeppevara on muutunud uumlha kaumlttesaadavamaks Siiski ei sobi kotildeik otildeppematerjalid kotildeigile otildeppijatele On taumlhtis et otildepetajatel oleks votildeimalus ja otildeigus otildeppevara uumlmber teha ja vastavalt otildeppijate erivajadustele kohandada ning jagada materjale kolleegidega kes soovivad neid samuti kasutada

325 Kaasamist toetava IKTd arendamine otildepikogukondades ja votildergustikutoumlouml abil Koolid peavad uumlha rohkem toumloumltama osana laiematest otildepikogukondadest mis uumlhendavad erinevaid partnereid ning arendama formaalseid ja mitteformaalseid votildergustikke mis nende praktikat toetavad Caldwell (2009) pakub et erinevas vormis teadmiste mitteformaalset jagamist spetsialistide votildergustikus votildeib nimetada praktikakogukondadeks Praktikakogukonnad koondavad uumlhiste huvidega sidusruumlhmi ning julgustavad neid jagama ideid praktikanaumliteid ja toumloumlmeetodeid ning selgitama vaumllja uumlhiseid probleeme ja leidma neile lahendusi IKT on uumlks olulisemaid vahendeid praktikakogukonna liikmete vahelise suhtluse edendamisel Praktikakogukonnad ei vaja tingimata tegutsemiseks vaumlliseid motivaatoreid kogukonna liikmed votildeivad neid ise toumloumls hoida Kaasamist toetava IKT projekti tulemuste potildehjal votildeib siiski vaumlita et kooli votildeimekust praktikakogukonnana tegutseda saab totildehusalt suurendada kui kogukond saab sisendit kahest allikast innovatiivse praktika naumliteid teistelt koolidelt ning tuge teadus- ja arendustoumloumlst Uuenduslike kaasamist toetava IKT praktika naumlidete kasutegur laiemale huviliste ringile on suurem kui on arvestatud jaumlrgmiste teguritega

- Naumlite fookus ndash fookuses votildeib olla IKT aga koolimeeskonnale votildeivad olla olulised ja informatiivsed ka teised aspektid Naumlited mis kaumlsitlevad esinenud probleeme personaalseid tegureid kasutajate enesekindlust ja otildepetajate hoiakuid infotehnoloogia suhtes votildeivad anda tarvilikku teavet teistest vaatenurkadest

- IKT rakendamine totildehusa otildepetamise huvides ndash naumlited otildeppimist toetavast hindamisest otildeppe individualiseerimisest jms mis kaumlsitlevad IKTd kui kotildeigi otildeppijate otildeppimist toetavat vahendit Uuenduslikud naumlited murendavad sageli kinnistunud motildetteviise seoses ligipaumlaumlsetavuse ja lotildeppkasutajate IKT votildeimalike kasutusvotildeimaluste otildeppes edasijotildeudmisele esitatavate ootustega jms

- Erinevate kaasamist toetava IKT sidusruumlhmade rollid ja panus Naumlited mille abil tutvustatakse uusi votildeimalusi otildeppijate otildepetajate vanemate ja teiste spetsialistide koostoumloumlks votildeivad aidata teadvustada uusi viise koolimeeskondade toumlouml korraldamiseks

- Uuenduslikud IKT lahendused otildeppijate ligipaumlaumlsu ja votilderdsete votildeimaluste toetamiseks Naumlited votildeivad kaumlsitleda IT lahenduste uusi kombinatsioone votildei tavatehnoloogia uuenduslikku kasutust Et naumlitest oleks kasu votilderdsete votildeimaluste edendamisel peavad tehtava toumlouml aluseks olema kaasavad potildehimotildetted ning see peab toetama erinevate otildeppijate otildepet Vaumlga spetsiifilisi laumlhenemisviise tutvustavad naumlited on vaumlaumlrtuslikud aga piiratud ulatusega Pikas perspektiivis on potentsiaalselt


kotildeige suurema motildejuga uuenduslikud naumlited kaasamist toetava IKT tavalahenduste kasutamisest

Kui koolidel on votildeimalik anda tagasisidet teadusuuringutele ning osaleda teadus- ja arendustegevuses votildeib see toetada nende toumloumld praktikakogukondades ning uumlhtlasi aidata taumlpsemalt fokusseerida rakendusuuringuid Koolid vajavad juurdepaumlaumlsu kaasamist toetava IKT alaste uuringute tulemustele ning kasutavad uumlha enam riiklikke votildei piirkondlikke uuringutulemuste andmekogusid See taumlhelepanek on seotud ka uuenduslike praktikanaumlidete teemaga koolidel on kasu oma vahel seostatud ja loogilise uumllesehitusega infoallikatest kuhu on koondatud kaasamist toetava IKT alaseid uuringutulemusi ligipaumlaumlsetavaid otildeppematerjale ja -keskkondi kus kommenteeritud uuendusliku praktika naumliteid jms On aru saadud et IKT motildeju otildeppele vajab potildehjalikumaid uuringuid Koolid votildeivad saada kasu aktiivsest osalemisest kaasamist toetava IKT teemalistes uuringutes mis on nende toumloumlga seotud Koolide sisend uuringutesse votildeimaldab lotildeppkokkuvotildettes saada rohkem totildeendusmaterjali selle kohta kuidas kaasamist toetav IKT saab otseselt ja totildehusalt koolide toumloumld toetada IKT tugikeskused saavad totildehusalt toetada koolipotildehiste kaasamist toetava IKT praktikakogukondade arengut Tugikeskused saavad koordineerida jaumlrgmisi tegevusi

- luua suhtlusvotildeimalusi ja soodustada suhtlust eri koolide vahel ning innustada koole koonduma ruumlhmadesse kus IKT kasutatakse kaasavas hariduses

- innustada uuenduslikke IKT lahendusi kasutavaid koole tegutsema bdquoteenaumlitajatenaldquo ja kaasamist toetava IKT paumldevuskeskustena kes toetavad teisi koole IKT kasutamisel

- jagada oma riigis ja rahvusvaheliselt uuenduslikke kaasamist toetava IKT praktika naumliteid

- luua kontakte ja votildergustikke koolide ning laiema kohaliku kogukonna ja teadlaskonna vahel

Koostoumloumlalgatused koolide tugikeskuste ja teadlaste meeskondade vahel notildeuavad pikaajalist puumlhendunud tegevust et kindlustada rahastus piisav hulk toumloumltajaid tegevuste elluviimine ja hindamine Sageli on selleks vaja poliitilist toetust kaasamist toetava IKT alal Pikaajalise tegevuse kavandamiseks on vaja fikseerida see riiklikes ja piirkondlikes kaasamist toetava IKT alastes strateegiadokumentides ja tegevuskavades

326 Otildeppijate votildeimekuse suurendamine IKT kasutamise abil Kaasavas hariduses IKT kasutamise lotildeppeesmaumlrk on suurendada kotildeigi otildeppijate votildeimekust kasutada IKTd oma otildeppimise toetamiseks Et otildeppijate toimetulek otildepiolukordades IKT kasutamise abil paraneks peavad sobivad IKT lahendused olema kaumlttesaadavad siis kui neid on vaja need peavad olema eesmaumlrgipaumlrased ja vastama individuaalsetele vajadustele IKT eesmaumlrgipaumlrasus ei ole seotud ainult otildeppija kaumlsutuses oleva tehnoloogia eripaumlraga arvesse tuleb votildetta ka seda et otildeppija saaks kasutada tehnoloogiat kotildeige paremini just oma vajadustest laumlhtudes Kotildeik otildeppijad sh puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijad vajavad otildepetajate ja teiste spetsialistide tuge et nad laumlbiksid edukalt algaja IKT kasutaja etapi ning muutuksid kogenud IKT kasutajateks ja oskaksid seda otildeppimisel aumlra kasutada Selleks on otildeppijatel


vaja arendada jaumlrk-jaumlrgult oma IKT kasutamise oskusi otildepetajatel aga on vaja kasutada struktureeritud hindamisvahendeid et selgitada vaumllja iga otildeppija individuaalsed funktsionaalsed vajadused seoses erinevate IKT vahenditega Otildeppijaid saab toetada et nad otildepiksid ise hindama ja kindlaks tegema oma IKT ja tehnoloogiliste abivahendite eelistusi Et IKTd saaks kasutada totildehusa vahendina otildeppe individualiseerimisel on otildepetajatel vaja selgelt motildeista IKT potentsiaali otildeppima otildeppimisel (metakognitsioon) ja aktiivotildeppes Vanematel ja eestkostjatel on vaumlga oluline roll individualiseeritud otildeppe toetamisel ning nad peaksid oma lapse otildeppes aktiivselt osalema Koolil on oluline roll et toetada IKT kasutamist vanemate ja otildepetajate vahelise suhtlusvahendina Otildeppijatel on uumlha parem ligipaumlaumls erinevatele e-otildeppevahenditele nii koolis kui uumlha enam ka kodus Sellest tulenevalt on koolidel kolm kohustust

- Kindlustada otildeppijate IKT kasutuse turvalisus (e-turvalisus) Puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijad on interneti vaumlaumlrkasutuse (nt kuumlberkiusamise) suhtes eriti haavatavas olukorras Lisaks on sageli haavatavas olukorras just otildeppijad kellel onkotildeige raskem saada IKT kasutamisel tuge kuumlsida notildeu votildei leida vahendeid Otildeppijate e-turvalisuse tagamine eeldab et turvalise IKT kasutuse teemasid kaumlsitletakse juba varakult ning koos uumlldiste emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste ning digitaalse kirjaoskuse teemade otildepetamisega

- Kohandada kogu otildeppevara vastavalt ligipaumlaumlsetavuse notildeuetele Ligipaumlaumlsetavuse kuumlsimustest peaksid hoolima kotildeik ning otildeppevara vaumlljaandjad ja autorid peaksid saama koolitust ja olema votildeimelised vaumllja toumloumltama ligipaumlaumlsetavat otildeppevara

- Seostada digitaalsed otildepistrateegiad totildehusate hindamise otildeppe kavandamise ja otildepetamise meetoditega Ligipaumlaumlsetavat IKTd tuleks kasutada koosotildeppimist ja otildepetamist eakaaslaste juhendamist uumlhist probleemilahendust ning eritasemelises ruumlhmades toimuvat otildepet toetava ja soodustava vahendina

Uumlha enam poumloumlratakse taumlhelepanu IKT kasutamisele otildeppimist toetava universaalse disaini rakendamisel (otildeppimist toetava universaalse disaini kohta vt Rakendusliku Eritehnoloogia Keskus 2011) Otildeppimist toetav universaalne disain on laumlhenemisviis mille puhul ligipaumlaumlsetavat IKT kasutatakse otildeppevahendite ja otildepivotildeimaluste individualiseerimiseks jaumlrgmistel eesmaumlrkidel

- erinevad esitusviisid et pakkuda otildeppijatele erinevaid votildeimalusi info ja teadmiste hankimiseks

- erinevad vaumlljendusviisid et pakkuda otildeppijatele erinevaid mooduseid oma teadmiste vaumlljendamiseks

- erinevad osalemisviisid et aumlratavad otildeppijate huvi motiveerida neid otildeppima ning pakkuda neile vaumlljakutseid

Et kaasamist toetav IKT oleks totildeeliselt totildehus vahend otildeppe individualiseerimise toetamiseks peavad otildepetajad vanemad ja koolipere laiemalt seadma kotildeigile otildeppijatele akadeemiliselt ja sotsiaalselt kotildergeid ootusi Kotildeigile otildeppijatele kotildergete ootuste seadmine peab olema kogu kaasamist toetava IKT poliitika ja praktika aluseks

33 Kaasamist toetava IKT votildeimalused tulevikus Maailma infouumlhiskonna tippkohtumise (ingl k The World Summit on the Information Society) 10 aastapaumleval 2013 aasta veebruaris debateeriti haridusrevolutsiooni uumlle mis


on kogu maailmas kaumlivitunud ligipaumlaumlsetava IKT abil kaumlttesaadavaks muutunud otildepivotildeimaluste tulemusena Euroopa Komisjoni teatises laiendatakse seda motildetet

Digirevolutsiooni votildeimalikud kasud haridusvaldkonnas on mitmesugused uumlksikisikud saavad kergesti ja sageli tasuta otsida ja omandada teadmisi muudest allikatest kui saada neid oma otildepetajatelt ja otildeppeasutustest tekivad uued otildeppijate ruumlhmad sest otildepetamine ei piirdu enam kindlate tunniplaanide votildei otildeppemeetoditega vaid seda saab isiku vajadustega kohandada tekivad uued haridusteenuste pakkujad otildepetajad votildeivad infosisu kergesti luua ning jagada kolleegide ja otildeppijatega eri riikides ning kaumlttesaadavad on palju mitmekesisemad otildeppematerjalid Taumlnu avatud tehnoloogiale saavad kotildeik omandada haridust iseseisvalt sotildeltumata kohast ajast ning kasutatavast seadmest (Euroopa Komisjon 2013a3)

Kaasamist toetava IKT projekti tulemused toetavad kindlalt neid vaumliteid Esile kerkivad tehnoloogiad toovad kaasa mitmeid vaumlljakutseid aga ka tohutuid votildeimalusi suurendada hariduse kaumlttesaadavust ja otildeppes osalemist Massiivsete avatud veebikursuste (ingl k Massive Open On-line Courses luumlh MOOC) motildeju hariduses uumlldiselt ning konkreetsemalt kaasavas hariduses ei ole veel kuigi selge Et MOOCide potentsiaali saaks taumlielikult aumlra kasutada peavad nende kasutajaliidesed ja platvormid ning otildeppematerjalide vorm ja sisu olema ligipaumlaumlsetavad MOOCidest oodatakse et need vastavad ligipaumlaumlsetavuse standarditele nt veebisisu ligipaumlaumlsetavuse juhistele ning teevad seelaumlbi otildeppimisvotildeimalused kaumlttesaadavaks votildeimalikult paljudele otildeppijaruumlhmadele Kogu Euroopas on probleeme sellega et kotildeik haridusvaldkonnas otildeppevara vaumlljaandmise ning otildepikeskkondade arendamise ja kasutamisega seotud kirjastajad alates kirjastamisettevotildetetest kuni iga uumlksiku otildepetajani jaumlrgiksid uumlldtunnustatud ligipaumlaumlsetavuse standardeid IKT votildeimaldab igauumlhel otildeppevara vaumllja anda ning seetotildettu on vaja kindlustada et kotildeik vaumlljaantavad materjalid oleksid ligipaumlaumlsetavad Praegu vaadatakse uumlle ja ajakohastatakse standardimisvolituse 376 IKT valdkonna kaupade ja teenuste avalike hangete juurdepaumlaumlsetavuse Euroopa notildeudeid ning 2014 aasta jaanuaris votildeetakse uuendatud notildeuded vastu Nimetatud dokumendis on loetletud standardid millele peaksid vastama kotildeik IKT hankemenetlused sh avaliku sektori rahastatavad otildeppevara vaumlljaandmise hanked Uusi votildeimalusi pakub digitaalse kirjastamise areng eriti seoses programmiga EPUB3 mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud ligipaumlaumlsetavusstandarditele Otildeppijate otildepetajate votildei kirjastajate poolt EPUB3 abil vaumlljatoumloumltatud e-vaumlljaandeid on votildeimalik bdquolugeda silmade kotildervade votildei sotildermede abilldquo kuna see votildeimaldab suumlnkroniseeritult teisendada teksti kotildeneks ja kasutada videot Erinevad elektroonilised ressursid veebis esitatud info ja veebisisu kaumlttesaadavus otildepetajatele ja otildeppijatele pakub arvukalt votildeimalusi aga toob kaasa ka uusi kategoriseerimise maumlrgistamise ja metaandmetega seotud kuumlsimusi vaumlljaandjate jaoks et kasutajad saaksid teha totildehusaid paumlringuid Juhtmevaba pilvetehnoloogia ja mobiilse tehnoloogia kasutamine koolides annab votildeimaluse muuta ja arendada otildepetamisviise Kotildeigile otildeppijatele varustamine mobiilseadmetega nt algatused kus kasutajad saavad otildeppida oma seadmete abil (ingl k Bring Your Own Device luumlh BYOD) peab olema algusest peale lahendatud universaalse disaini potildehimotildetetest laumlhtudes Lisaks peavad koolid olema valmis korraldama otildepetajatele


ja teistele spetsialistidele mobiilse IKT kasutuselevotildetuks eraldi koolitusi ning andma kotildeigile otildeppijatele uute lahenduste kasutamiseks vajalikud oskused ja paumldevused Euroopa Komisjoni 2013 aasta teatises on kirjas


Kaasamist toetava IKT projekti tulemuste potildehjal votildeib oumlelda et votilderdsete votildeimaluste loomiseks peab IKT taristu olema totildeeliselt ligipaumlaumlsetav ja rajatud vastavalt universaalse disaini potildehimotildetetele Avatud ligipaumlaumlsuga otildeppevahendid ja -keskkonnad on ainult siis totildeeliselt avatud kui need on loodud ligipaumlaumlsetavana kotildeigile otildeppijatele Uumlha enamates Euroopa riikides notildeutakse kotildeigilt koolidelt erandeid tegemata uumlldkehtivate kaumlttesaadavust ja ligipaumlaumlsetavust kaumlsitlevate otildeigusaktide jaumlrgimist IKT ligipaumlaumlsetavuse standarditega on erinevates kontekstides potildehjalikult toumloumltatud Paljud neist standarditest on otseselt kohaldatavad erinevates otildepiolukordades ja -keskkondades IT- ja haridusstrateegiad peaksid sisaldama kehtivate standardite rakendamiseks taumlpsemaid juhiseid haridusjuhtidele koolidele otildepetajatele ja neid toetavatele spetsialistidele (Euroopa agentuur 2012b) Kaasamist toetava IKT poliitika rakendamise uumlheks votildeimalikuks probleemiks on tulevikus see kuidas seirata ligipaumlaumlsetavuse standardite jaumlrgimist ning kindlustada et puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate otildeigustega arvestatakse Et otildeppijad saaksid teostada oma otildeigust kasutada ligipaumlaumlsetavaid IKT lahendusi on vaja kaasamist toetava IKT alaseid strateegiadokumente ja tegevuskavasid koolides Kaasamist toetava IKT alaseid eesmaumlrke saab kasutada tulemusindikaatoritena kui seiratakse kooli arengukava taumlitmist

34 Kaasamist toetava IKT arengu seire Valdkonnad mille areng motildejutab kaasamist toetavat IKTd (vt alapeatuumlkki 32) kattuvadselgelt UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioonis (2006) esitatud nelja eeldusega mida kaasamist toetava IKT projektis laumlhemalt uuriti IKT kui votilderdsete votildeimaluste edendamise vahend sobivate IKT lahenduste kaumlttesaadavus kui otildeigus haridustoumloumltajate koolitus ning kasutajate osalusel laumlbiviidavate uuringute edendamine Euroopa riikides poumloumlratakse praegu vaumlhe taumlhelepanu andmete kogumisele ja seirele Agentuuri 2001 aasta raportis mis kaumlsitles IKTd eriotildeppes juhiti taumlhelepanu vajadusele koguda andmeid strateegiadokumentide taumlitmise tulemuste kohta Kaasamist toetava IKT projekti tulemused osutavad et soovitus on siiani asjakohane ning kaasamist toetava IKT poliitika ja praktika seire on praeguse ajani problemaatiline Euroopa Komisjoni teatis kutsub uumlles rakendama totildeenduspotildehisemaid strateegiaid ning rotildehutab et riikidel on vaja bdquotoumloumltada vaumllja motildeotildetvahendeid ja indikaatoreid et seirata taumlpsemalt IKT lahenduste integreerimist haridus- ja koolitusasutuste toumloumlsseldquo (Euroopa Komisjon 2013a13) Kaasamist toetava IKT projekti tulemuste potildehjal votildeib oumlelda et IKT kasutamise kohta otildepetamises ja otildeppimises kogutakse mitmesuguseid andmeid aga need annavad harvateavet ligipaumlaumlsetavate tehnoloogiliste lahenduste kasutamise kohta koolis Uumlldiselt on vaumlhe teavet kaasamist toetava IKT kasutamise seire kohta ning olemasolev teave selle kohta kuidas IKT motildejutab kaasamist on pigem kaudne


Vaja oleks luua praktilised motildeotildetvahendid mille abil otsuste vastuvotildetjad saaksid seirata - kaasamist toetava IKT strateegiate totildehusust (mh kasutus- motildeju- ja

tulemusindikaatorid) - koolide kaasamist toetava IKT alast toumloumld sh indikaatorite suumlsteem et kontrollida ja

seirata huviruumlhmade kindlust IKT lahenduste kasutamisel ning otildeppijate paumldevusi ja IKT alaseid otildepitulemusi

- kaasamist toetava IKT konkreetsemaid aspekte nt IKT alast koolitust votildei tehnoloogiliste abivahendite kaumlttesaadavust kasutamist ja totildehusust

Vastusena tajutud vajadusele on projekti raames vaumllja toumloumltatud kaasamist toetava IKT poliitika olulisemate aspektide seire suumlsteem See on esitatud Lisas 3 Kaasamist toetava IKT poliitika seire suumlsteem toetub projekti tulemustele ja varasemates toumloumldes pakutud andmekogumissuumlsteemidele (UNESCO 2009 Euroopa agentuur 2009 2011a) Seiresuumlsteemi eesmaumlrk on visandada kava mille abil kaardistada kaasamist toetava IKT tervikpoliitika rakendamise algseis ning seda edaspidi seirata Seiresuumlsteemi alaeesmaumlrk on luua alus andmekogumisele mis

- annab suunised mille alusel koguda potildehiandmeid kaasamist toetava IKT poliitika rakendamise tasemete kindlakstegemiseks ja seiramiseks

- toob selgelt vaumllja valdkonnad mida on vaja seirata et selgitada vaumllja kaasamist toetava IKT alased edusammud arengusuunad teemad ja probleemid millega tuleb tegeleda

- votildeimaldab vaumllja selgitada laumlhenemisviisid mis vastavad totildehusalt organisatsioonide piirkondade ja riikide kaasamist toetava IKT vajadustele kotildeigi tasandite tulemuste seiramiseks pikema aja jooksul

Kaasamist toetava IKT poliitika seire suumlsteem ei ole valmis pigem votildeiks seda kasutada arutelu aluse ja abivahendina kaasamist toetava IKT arengu edasiseks jaumllgimiseks Euroopa riikides


KOKKUVOtildeTE

Taumlnapaumleva teadmusuumlhiskonnas tuleb ligipaumlaumlsu sobivatele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustele pidada uumlheks inimotildeigustest Erinevates poliitilistes sfaumlaumlrides ndash Euroopa Liidus maailma infouumlhiskonna tippkohtumisel ja UumlRO organisatsioonides ndash tunnustatakse IKT keskset positsiooni kodanike elu paljudes aspektides Rotildehutada tuleb IKT taumlhtsust suurema sotsiaalse kaasatuse edendajana Kui IKTd totildehusalt kasutada votildeimaldab see rakendada kaasavat haridust koolides ning toetab koolide kui otildepikogukondade toumloumld IKT-l on potentsiaali et vaumlaumlrtustada mitmekesisust ja aidata kaasa kogukonnapotildehise otildeppe arengule Ligipaumlaumls kaasamist toetavatele IKT lahendustele notildeuab uumlldiselt kaumlttesaadavat majanduslikult jotildeukohast ja ligipaumlaumlsetavat tehnoloogiat See eeldab ka ligipaumlaumlsu sobivalt kohandatud otildeppevarale mis annab kotildeigile otildeppijatele hariduses votilderdsed votildeimalused Digitaalne totilderjutus on kompleksne teema mis motildejutab palju enamate kui ainult puuete javotildei haridusliku erivajadusega inimeste haridusteed ja laiemalt uumlhiskonnaelus osalemist Digitaalse totilderjutuse vaumlhendamiseks on vaja et kasutajatel oleks ligipaumlaumls tavatehnoloogiale votildei tehnoloogilistele erivahenditele ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist toetataks See notildeuab suumlsteemset laumlhenemist ja kotildeiki huviruumlhmi kaasavaid praktilisi lahendusi Kaasamist toetava IKT projekti tulemused osutavad neljale votildeimalikule hoovale mida digitaalse totilderjutusega tegelemisel tuleks kasutada

- riigihangete korraldus mille puhul ligipaumlaumlsetavus on IKT tark- ja riistvara ning digitaalse otildeppevara soetamisel nii riigi piirkonna kui organisatsiooni tasandi hangetes hanketingimuste osa

- kotildeigi kaasamist toetava IKT valdkonna huviruumlhmade sh vanemate otildepetajate koolijuhtide IKT tugispetsialistide veebihaldurite ning IT- ja kommunikatsioonitoumloumltajate ulatuslik koolitusprogramm

- koolide kaasamist toetava IKT strateegiad ja tegevuskavad mis vastavad riiklikele strateegiatele ning mida seiratakse totildehusalt et saada teavet kaasamist toetava IKT rakendamise kohta

- koolijuhtide kaasamist toetava IKT alaste arusaamade ja positiivsete hoiakute kujundamine

Need neli tegurit notildeuavad nii luumlhemas kui ka pikemas perspektiivis edasist toumloumld seiret ja uuringuid Kogu kaasamist toetava IKT projekti jooksul sai korduvalt kinnitust arusaam et kui IKTd kasutatakse edukalt puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate kaasamiseks motildejub see positiivselt kotildeigile otildeppijatele Seda peegeldab ka Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raport milles on kirjas et bdquoinvesteeringud ligipaumlaumlsetavusse toovad kasu suurematele elanikkonna ruumlhmadeleldquo (2013a14) IKT totildehus kasutamine otildeppimist toetava vahendina on naumlide kotildeigi otildeppijate jaoks heast otildepetamisest Samas tuleb teadvustada et kaasamist toetav IKT notildeuab uut otildeppimiskaumlsitlust ja selliste pedagoogiliste meetodite kasutamist mille puhul IKT aitab suurendada kotildeigi otildeppijate votildeimekust votildetta vastu oma otildeppimist puudutavaid otsuseid ning seejaumlrel oma valikud ja otsused ellu viia


Kaasamist toetava IKT rakendamine toob kotildeigi huviruumlhmade jaoks kaasa bdquosegadusttekitavapotildehjapaneva muutuseldquo (Sachs 2013) Kaasamist toetav IKT eeldab tingimusteta kotildeigilt poliitikakujundajatelt ja praktikutelt oma motildetlemise ja seejaumlrel ka toumloumlmeetodite kohandamist et kotildervaldada takistused ja votildeimaldada kotildeigil otildeppijatel IKT abil loodavatest otildeppimisvotildeimalustest osa saada


KIRJANDUS

Becta 2007 Quality principles for digital learning resources Coventry Becta Caldwell BJ 2009 The power of networks to transform education An international perspective London iNetSpecialist Schools and Academies Trust Ebersold S 2011 Inclusion of students with disabilities in tertiary education and employment Pariis OECD Euroopa Eripedagoogika Arendamise AgentuurWatkins A (toim) 2001 Information and Communication Technology in Special Needs Education [Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eriotildeppes] Middelfart Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Euroopa Eripedagoogika Arendamise AgentuurKyriazopoulou M ja Weber H (toim) 2009 Indikaatorid ndash kaasava hariduse edendamiseks Euroopas Odense Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur 2011a Participation in Inclusive Education A Framework for Developing Indicators Odense Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur 2011b Kaasava Hariduspoliitika Rakendamise Seire Votildeimaluste ja vaumlljakutsete analuumluumls indikaatorite vaumlljatoumloumltamiseks Odense Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur 2012a Special Needs Education Country Data Odense Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur 2012b Promoting Accessible Information for Lifelong Learning Recommendations and findings of the i-access project Odense Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Euroopa Komisjon 2013a Komisjoni teatis Euroopa parlamendile notildeukogule Euroopa sotsiaal- ja majanduskomiteele ning regioonide komiteele Avatud haridusruum Innovaatilised otildepetamis- ja otildeppemeetodid kotildeigi jaoks uue tehnoloogia ja avatud otildeppematerjalide kaudu [SWD(2013) 341 lotildeplik] Bruumlssel Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon 2013b Survey of Schools ICT in Education Benchmarking Access Use and Attitudes to Technology in Europersquos Schools Bruumlssel Euroopa Komisjon Maailma infouumlhiskonna tippkohtumine 2010 Outcomes document Genf Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit Maailma infouumlhiskonna tippkohtumine 2013 Maailma infouumlhiskonna tippkohtumise 10 aastapaumleva uumlritus veebruar 2013 Avaldatud elektrooniliselt httpwwwunescoorgnewencommunication-and-informationflagship-project-activitieswsis-10-review-event-25-27-february-2013about-wsis-10 (viimati vaadatud novembris 2013) Maailma TerviseorganisatsioonMaailmapank 2011 World Report on Disability Genf WHO Majanduskoostoumlouml ja Arengu Organisatsioon (OECD) 2007 Students with Disabilities Learning Difficulties and Disadvantages Policies Statistics and Indicators Pariis OECD


Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) 2012 The Impact of Broadband on the Economy Research to Date and Policy Issues Genf ITU Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) 2013a The ICT Opportunity for a Disability Inclusive-Development Framework Genf ITU Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) 2013b The World in 2013 ICT Facts and Figures Genf ITU Rakendusliku Eritehnoloogia Keskus (Center for Applied Special Technology CAST) 2011 Universal Design for Learning Guidelines version 20 Wakefield Massachusets CAST Sachs J 2013 Maailma infouumlhiskonna tippkohtumise (WSIS) 10 aastapaumleva uumlrituse plenaarettekanne veebruar 2013 Uumlhinenud Rahvaste Organisatsioon 2006 Puuetega inimeste otildeiguste konventsioon New York UumlRO Uumlhinenud Rahvaste Hariduse Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon 2009 Policy Guidelines on Inclusion in Education Pariis UNESCO Uumlhinenud Rahvaste Hariduse Teaduse ja Kultuuri OrganisatsioonUumllemaailmne algatus kaasavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate toetuseks (G3ict) (avaldamisel) Model Policy Document for Inclusive ICTs in Education Pariis UNESCO Uumlhinenud Rahvaste Hariduse Teaduse ja Kultuuri OrganisatsioonRahvusvaheline haridusbuumlroo 2008 Conclusions and Recommendations of the 48th Session of the International Conference on Education (EDBIECONFINTED 485) Genf UNESCO IBE Uumlhinenud Rahvaste Hariduse Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni hariduses kasutatava infotehnoloogia instituut ning Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur 2011 ICTs in Education for People with Disabilities Review of innovative practice [IKT puuetega inimeste hariduses] Moskva UNESCO IITE Raport on avaldatud elektrooniliselt httpiiteunescoorgpublications3214682 (viimati vaadatud novembris 2013)


LISA 1 SOtildeNASTIK

Alternatiivneaugmentatiivne kommunikatsioon ndash kotildenet votildei kirja asendavadtoetavad votildeimalused suhtluse hotildelbustamiseks sh viiped ja žestid votildei raamatud ja eriarvutid (Rahvusvaheline Augmentatiivse ja Alternatiivse Kommunikatsiooni Uumlhing httpwwwisaac-onlineorgenaacwhat_ishtml) Digilotildehe ndash viitab bdquolotildehele inimeste vahel kes saavad votildei ei saa digitehnoloogia kasutusvotildeimalustest osaldquo (httpwwwdigitaldivideorgdigital-dividedigital-divide-defineddigital-divide-defined) Digitaalne digi- ndash (nt digitaalne sisu digiseadmed digivahendid digitehnoloogia) ndash arvuti ja arvutitehnoloogia suumlnonuumluumlm (Arvutid saumlilitavad ja toumloumltlevad infot teisendades selle kahendsuumlsteemis arvudeks ingl k digit lsquoarvrsquo) (httpunesdocunescoorgimages0021002134213475Epdf) Digitaalne kirjaoskus ndash potildehilised arvutioskused nt tekstitoumloumltlus votildei veebikasutus (1) Viitab bdquodigitaalse paumldevuse omandamiseks notildeutavatele oskustele mille aluseks on IKT ja arvutikasutuse potildehioskused nt info hankimine hindamine saumlilitamine tootmine esitamine ja vahetamine ning suhtlus- ja koostoumloumlvotildergustikes osalemine interneti kauduldquo (httpwwweuroparleuropaeuregistredocs_autres_institutionscommission_europeenne sec20082629COM_SEC(2008)2629_ENpdf) Disain kotildeigile ndash toodete ja teenuste disaini kaumlsitlev laumlhenemisviis mille eesmaumlrk on teha need votildeimalikult paljudele inimestele kasutatavaks (httpwwweuropean-agencyorgpublicationsereportsICTs-in-Education-for-People-With-DisabilitiesICTs-in-Education-for-people-with-disabilitiespdf) Motildeistet bdquodisain kotildeigileldquo bdquokasutatakse sellise disainifilosoofia kirjeldamiseks mis seab eesmaumlrgiks et votildeimalikult paljud inimesed saaksid tooteid teenuseid ja suumlsteeme kasutada ilma et neid oleks vaja kohandadaldquo Disain kotildeigile on disain mis vaumlaumlrtustab inimeste erinevusi sotsiaalset kaasamist ja votilderdseid votildeimalusi (EIDD Stockholmi deklaratsioon 2004 ndash httpwwwdesignforalleuropeorgDesign-for-AllEIDD-DocumentsStockholm-Declaration) Info ndash projekti bdquoi-accessldquo raames laiendati motildeistet bdquoinfoldquo peale igas vormis ndash truumlkitud elektrooniline kuuldav votildei naumlhtav ndash info ka kommunikatsioonile ja interaktsioonile sh naumliteks votildeimalusele votildetta uumlhendust motildene asutusega et saada olulist infot Projekt keskendus elukestvaks otildeppimiseks vajalikule infole kuid projekti soovitused on vaumlaumlrtuslikud mis tahes vormis info pakkumise seisukohalt (httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsi-accessi-access-filesi-access-reportpdf) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ndash bdquohotildelmab kotildeiki tehnilisi vahendeid mida kasutatakse info toumloumltlemiseks ja kommunikatsiooni toetamiseks sh arvuti- ja votilderguriistvara ja tarkvara IKT koosneb infotehnoloogiast ning telefoni- massimeedia- eri tuumluumlpi audio- ja videotoumloumltus- ja -edastusvahenditestldquo (httpfoldocorgInformation+and+Communication+Technology) IKT hotildelmab arvutid mobiiltelefonid digikaamerad satelliitnavigatsioonisuumlsteemid elektroonikaseadmed ja andmekandjad raadio televisiooni arvutivotildergud


satelliitsuumlsteemid hellip peaaegu kotildeike millega infot elektrooniliselt toumloumldeldakse ja edastatakse IKT hotildelmab nii riistvara (seadmed) kui ka tarkvara (seadmetes olevad arvutiprogrammid) (httpunesdocunescoorgimages0021002134213475Epdf) Infouumlhiskond ndash bdquouumlhiskond kus infoloome -levi ja -kaumlitlus on muutunud kotildeige olulisemateks majanduslikeks ja kultuurilisteks tegevusteks hellip Infouumlhiskonda peetakse oluliseks eelduseks teadmusuumlhiskonna uumllesehitamiselldquo (httpwwwunescoorgnewfileadminMULTIMEDIAHQCICIpdfifapifap_templatepdf) Ligipaumlaumlsetav teave ndash projekti bdquoi-accessldquo raames motildeistetakse ligipaumlaumlsetava teabena teavet mis on esitatud sellises vormis et iga otildeppija saab selle sisu tarbida bdquoteistega votilderdsetel alustelldquo (httpswwwriigiteatajaeeakt204042012006) Ligipaumlaumlsetavus ndash UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni artiklis 9 maumlaumlratletakse ligipaumlaumlsetavus jaumlrgmiselt bdquoSelleks et anda puuetega inimestele votildeimalus iseseisvaks eluks ja taumlielikuks osalemiseks kotildeigis eluvaldkondades votildetavad osalisriigid asjakohaseid meetmeid et tagada puuetega inimestele teistega votilderdsetel alustel juurdepaumlaumls fuumluumlsilisele keskkonnale transpordile teabele ja suhtlusele sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -suumlsteemidele ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondadesldquo (httpswwwriigiteatajaeeakt204042012006) Mobiilsed tehnoloogiad ndash bdquoMobiilseadmed votildeimaldavad kotildeikjal ligipaumlaumlsu infole sotsiaalvotildergustikele otildeppimis- ja tootmisvahenditele jpm Mobiilseadmete areng jaumltkub aga praegu on tehnoloogia arengut soodustavaks jotildeuks parem ligipaumlaumls rahaliselt jotildeukohastele ja usaldusvaumlaumlrsetele votildergustikele Mobiilseadmed on iseseisvad piisava votildeimsusega arvutid ndash ja uumlha enam on nad kasutaja esimene valik veebipaumlaumlsuksldquo (httpwwwnmcorgpdf2011-Horizon-Reportpdf) Personaliseeritud otildeppimine ndash otildeppijakesksete haridusvotildeimaluste edendamine otildeppija eneseregulatsiooni metakognitiivsete strateegiate ning otildeppija ja otildepetaja vahelise suhtluse toel Otildeppija arvamus on kotildeigi otildepetamisstrateegiate kujundamisel kriitilise taumlhtsusega Personaliseerimine eeldab ka tihedamat koostoumloumld vanemate ja teiste pereliikmetega et korraldada vajalikud toetavad tegevused terviklikumalt ning otildepetaja ja otildeppija konstruktiivset osalemist eesmaumlrgile suunatud hindamisprotsessis Personaliseerimine ei ole bdquootildeppe individualiseerimineldquo mis on olemuselt otildepetaja suunatav tegevus Otildeppija osalus ja kaasatus otsuste tegemisse on aumlaumlrmiselt taumlhtis kahe laumlhenemisviisi eristamisel (httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsra4alsynthesis-report) Pilvelahendusedpilveteenused ndash pilveteenuseid pakutakse interneti kaudu lotildeppkasutajast ja tema asutusest eemal (httpiiteunescoorgpicspublicationsenfiles3214674pdf) Teadmusuumlhiskond ndash teadmusuumlhiskond on UNESCO maumlaumlratluse kohaselt uumlhiskond kus inimesed suudavad mitte uumlksnes infot hankida vaid muuta seda teadmisteks ja


arusaamadeks mis parandavad nende toimetulekut ning aitavad kaasa uumlhiskonna sotsiaalsele ja majandusarengule (UNESCO 2010 Kaasavate teadmusuumlhiskondade suunas Uumllevaade UNESCO tegevusest maailma infouumlhiskonna tippkohtumise tulemuste rakendamisel httpunesdocunescoorgimages0018001878187832epdf) Tehnoloogia ndash kasutatakse sageli IKT taumlhenduses kuigi rangelt votildettes votildeib bdquotehnoloogialdquo taumlhistada peaaegu igat tootmis- votildei teadmiste rakendamise protsessi votildei selles kasutatavaid vahendeid Naumliteks paber ja pliiats mustad ja valged tahvlid on kirjutamistehnoloogia vahendid (httpunesdocunescoorgimages0021002134213475Epdf) Tehnoloogilised abivahendid ndash kohandatud seadmed mis votildeimaldavad erivajadusega inimestel kasutada erinevaid tehnilisi tooteid ja teenuseid Tehnoloogiliste abivahendite hulka kuuluvad mitmesugused IKT seadmed ja lahendused alates eriklaviatuuridest ja kotildenetuvastustarkvarast pimekirjas arvutiekraanide ja suletud teleri subtitreerimissuumlsteemideni (httpeceuropaeuinformation_societyactivitieseinclusionpolicyaccessibilityassist_tec hindex_enhtm) Suurbritannia Tehnoloogiliste Abivahendite Liit BATA tehnoloogiline abivahend on ese seade riistvara tarkvara toode votildei teenus mis saumlilitab suurendab votildei parandab igas eas inimeste eriti puuetega inimeste funktsionaalseid votildeimeid ning votildeimaldab neil hotildelpsamalt suhelda otildeppida meelt lahutada ning elada paremat ja iseseisvamat elu (httpwwwbataonlineorgfurther-assistive-technology-definition) Universaalne disain ndash toodete keskkondade programmide ja teenuste disainimine viisil et need on kotildeigile inimestele votildeimalikult taumlielikult ilma kohandamise votildei erielementide lisamiseta kasutatavad bdquoUniversaalne disainldquo ei vaumllista et teatavate puuetega inimesed kasutavad vajaduse korral abivahendeid (httpwwwunorgdisabilitiesdocumentsconventionconvoptprot-epdf) Uued tehnoloogiad ndash bdquotoumloumlriistad motildeisted uuendused ja taumliendused mida saab kasutada erinevates otildepikeskkondades ja erinevatel hariduslikel eesmaumlrkidelldquo hellip bdquopotentsiaalis poumloumlrdelise taumlhtsusega veel mitte taumlielikult motildeistetud veel taumlielikult laumlbi uurimataldquo (httpwwwicdeorgfilestoreNews2004-20102010GVeletsianose-bookEmergingTechnologiespdf) Otildepikeskkonnad ndash bdquosidusad interaktiivsed veebipotildehised teenused mis pakuvad otildepetajatele otildeppijatele vanematele ja teistele haridusega seotud inimestele infot toumloumlvahendeid ja ressursse otildepetamise otildeppimise ja otildeppe korralduse toetamiseks ja totildehustamiseks Tegu ei ole uumlhe konkreetse tootega vaid vahendite ja teenuste kogumiga mis on koostatud otildepetamise otildeppimise otildeppe juhtimise ja korraldamise toetamiseksldquo (httpderaioeacuk14851becta_2010_useoflearningplatforms_reportpdf) Otildeppimist toetav universaalne disain ndash otildeppijate mitmekesisust arvestav laumlhenemisviis mida iseloomustavad paindlikud eesmaumlrgid meetodid materjalid ja hindamisprotsessid mis aitavad pedagoogidel otildeppijate erivajadustega arvestada Otildeppimist toetava universaalse disaini potildehimotildetetest laumlhtuvate otildeppekavade loomisel arvestatakse algusest peale kotildeigi otildeppijate vajadustega Otildeppimist toetav disaini potildehimotildettel kavandatud


otildepiolukorrad on paindlikud ja sisaldavad valikuvotildeimalusi mis lubavad kotildeigil otildeppijatel jaumltkata otildepet oma laumlhtekohast (httpwwwudlcenterorgaboutudl)

Kaasamist toetava IKT projektis kasutatud motildeistete potildehjalikum sotildenastik on avaldatud aadressil httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iict4i-glossary


LISA 2 LISAINFO

Projekti veebileht Lisainfo projekti bdquoKaasamist toetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogialdquo kohta ning kotildeik projekti materjalid ja tulemused on avaldatud ja alla laetavad projekti veebilehel Projektimaterjalid

- riikide raportid milles kaumlsitletakse kaasamist toetava IKT poliitikat ja praktikat projektis osalenud riikides httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iict4i-country-reports

- kaasamist toetavat IKTd kaumlsitlevate Euroopa ja rahvusvaheliste strateegiate ja otildeigusaktide uumllevaade sh viimased IKT teemalised EL ministrite notildeukogu avaldused ja resolutsioonid httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iict-for-inclusion-documentspolicy-supporting-ict-for-inclusionpdf

- kaasavas hariduses IKT kasutamist kaumlsitleva kirjanduse uumllevaade mis sisaldab rahvusvahelisi allikaid (nt UNESCO ja OECD) ning Euroopa ja riikide tasandi infot osalevatest riikidest httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iict-for-inclusion-documentsIC T4I-Research-Literature-Reviewpdf

- veebipotildehiseid otsinguid votildeimaldav veebileht kaasamist toetava IKT alaste ressursside kohta eri riikides sh projekti potildehiteemadega seotud uuenduslikud naumlited ja uuringute kokkuvotildetted httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4i

- rahvusvaheliste ja Euroopa organisatsioonide ressursside ja andmebaaside lingikogu httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iinternational-resources

- projektis kasutatud terminite taumlielik sotildenastik httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iict4i-glossary

Projekti taust ja kasutatud meetodid Projekti tausta ja metoodika dokumendis kirjeldatakse kaasamist toetava IKT projekti taustal olevat motildeisteruumi projekti potildehijooni ja kriteeriume ning antakse uumllevaade info kogumiseks ja analuumluumlsiks kasutatud meetoditest Uumllevaade on koostatud kotildeigi teiste projekti vaumlljundite taustadokumendina Projekti tausta ja kasutatud meetodite uumllevaade on avaldatud elektrooniliselt httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4iproject-framework-and-methodology Kaasamist toetava IKT projekti e-raport E-raportis on kogu projektiinfo projekti lotildeppraportis esitatud olulisemad tulemused ja soovitused ristviidatud ja lingitud projektitegevuste kaumligus kogutud andmete algallikatega (riikide raportid strateegiadokumentide ja uuringute uumllevaade poliitika ja praktika naumlited ressursid ja uuringute kokkuvotildetted) Potildehjalikum projekti e-raport on avaldatud ligipaumlaumlsetavates formaatides ja uumlksnes inglise keeles httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4i


LISA 3 KAASAMIST TOETAVA IKT POLIITIKA SEIRE POtildeHIMOtildeTTED

Kaasamist toetava IKT poliitika seire potildehimotildetted on vaumllja toumloumltatud laumlhtudes projekti kaumligus esilekerkinud probleemist ndash vajadusest seirata otildeppijatele otildepetajatele ja koolidele pakutavat tuge et kaasamist toetava IKT poliitika ja tugiteenuste suumlsteem oleksid luumlhi- ja pikas perspektiivis paremini seostatud Tutvustatavat seiremaatriksit votildeiks kaumlsitada vahendina millega toetada poliitika kujundamise ja rakendamise erinevaid etappe olukorra kaardistamine poliitika rakendamiseks vajalike eeltingimuste taumlitmise kontroll poliitiliste eesmaumlrkidega seotud strateegiliste tegevuste rakendamine kotildeigi rakendustegevuste seire poliitika rakendamise tulemusi kaumlsitleva info levitamine Etappe votildeib vaadelda tsuumlklilisena kuna seire ja info levitamisega seotud tegevustele jaumlrgneb taumliendav kaardistamine jne Kaasamist toetava IKT poliitika seire maatriks pakub potildehistruktuuri mida riigid saavad arutada kohandada ning vastavalt oma poliitika auditeerimiseks ja eesmaumlrgistamiseks seireks ja hindamiseks kogutavatele andmetele edasi arendada Suumlsteemi on riigi kontekstis votildeimalik edasi arendada jaumlrgmiseks otstarbeks

- tagada kotildeigile otildeppijatele ligipaumlaumls IKT lahenduste - uurida kaasamist toetava IKT teenuste ja lahenduste totildehusust

Arvestatud on kotildeikide kaasamist toetava IKT taristu aspektidega Selles esitatakse votildeimalikud vastused UumlRO puuetega inimeste otildeiguste deklaratsioonis esitatud uumlleskutsele koguda andmeid ja seirata IKT kui votilderdsete votildeimaluste edendamise vahendi kasutust ligipaumlaumlsu sobivatele IKT lahendustele kui otildeiguste kuumlsimust haridustoumloumltajate koolitust ning IKT alase teadus- ja arendustegevuse edendamist Nendes neljas valdkonnas tulekski poliitika rakendamist seirata Maatriksis on arvesse votildeetud projektis esile kerkinud teemad nt kaasamist toetava IKT poliitikat ja praktikat enim motildejutanud arengud (vt raporti peatuumlkk 32) Seires kaumlsitletakse haridussuumlsteemi erinevaid tasandeid mis motildejutavad puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate hariduskogemusi otildeppija otildepetajaklass kool piirkond ja riik Kuigi seiremaatriks on vaumllja toumloumltud uumlldise vahendina kotildeigi kaasamist toetava IKT tasandite jaumllgimiseks on seda votildeimalik kasutada ka uumlhe votildei mitme konkreetse tasandi poliitika seires Vaumlljatoumloumltatud seirepotildehimotildetted on kooskotildelas senise toumloumlga kaasava hariduse andmete kogumisel (Majanduskoostoumlouml ja Arengu Organisatsioon 2007 Ebersold 2011 Euroopa agentuur 2011b Maailma TerviseorganisatsioonMaailmapank 2011 UNESCOG3ict avaldamisel) Kaasamist toetava IKT poliitika seire potildehineb kolmel eeldusel (i) Vajadus kaasata olulised sihtruumlhmad poliitika seiresse

- tuleb vaumllja selgitada andmete kogumisel olulised sidusruumlhmad ja partnerid (organisatsioonid teadlased jne) et vaumllja saaks toumloumltada ja kasutusele votildetta sellise andmekogumise korra millesse on kaasatud otildeppijad nende pereliikmed ja esindajad

- olulised sidusruumlhmad peavad osalema poliitika seire ja hindamise tegevuskava arutelul Kokku tuleks leppida kvantitatiivsete sisendit kaumlsitlevate andmete (nt


ligipaumlaumlsetavusstandardite rakendamine hanketingimused jms) ning kvalitatiivsete protsessi ja vaumlljundit kaumlsitlevate andmete kogumises

(ii) Vajadus koguda poliitika seireks eri tuumluumlpi infot

- kui kogutakse uumlksnes kvantitatiivseid andmeid ei anna need poliitikakujundamiseks piisavalt infot Vaja on ka kvalitatiivseid andmeid mis annavad infot ligipaumlaumlsetavate IKT lahenduste pakkumise tulemuste javotildei kasuteguri hindamiseks Nii kvalitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid peaks koguma kaasavas hariduses IKT kasutamise sisendi ning protsesside ja tulemuste kohta

- info IKT kasutamise uuenduslike naumlidete motildeju kohta kaasavas hariduses votildeib olla haridusasutustele ja spetsialistidele oluliseks inspiratsiooniks

(iii) Vajadus eri andmekogumismeetodite ja andmete allikate omavahelise seostamise jaumlrele

- et seirata kaasamist toetava IKT motildeju otildeppijatele otildepetajatele ja koolidele tuleb vaumllja toumloumltada andmete kogumise suumlsteem mis annab infot otildeppijate otildeiguste ning totildehususe teemade kohta

- selleks on vaja seostada konkreetselt kaasamist toetava IKT kohta kogutavad andmed teiste riigi javotildei rahvusvaheliste andmetega et vaumlltida kattuvusi ja tagada vastavus andmekogumise notildeuetele Laumlhtuda saab olemasolevatest andmetest ning kaardistada tuumlhikud ja valdkonnad mille kohta andmeid ei ole piisavalt

- IKT-l on suured kasutusvotildeimalused poliitika seireks erinevat tuumluumlpi andmete ja info kogumisel

Kaasamist toetava IKT poliitika seire maatriks on praktiline vahend mille abil koguda pikema aja jooksul infot mida saab integreerida digitaalvaldkonna strateegiatesse ja mis sobib kasutamiseks IKT alastes poliitilistes algatustes uumlldisemalt Maatriks on struktureeritud omavahel seotud ja vastastikku uumlksteist toetavate poliitiliste sihtide eesmaumlrkide ja tegevuste kaupa

- kaasamist toetava IKT alased poliitilised sihid ndash kirjeldavad kaasamist toetava IKT uumlldisemaid suundi

- saavutatavad strateegilised eesmaumlrgid ndash sotildenastavad konkreetsemad eesmaumlrgid mis tuleb kooskotildelas poliitiliste sihtidega saavutada Kotildeigi kaasamist toetava IKT strateegiate rakendamise uumlldist totildehususust hinnatakse seatud strateegiliste eesmaumlrkide saavutamise seisukohast

- seiratavad strateegilised tegevused ndash konkreetsed tegevused mis toimivad hoovana ja votildeivad potentsiaalis kotildeige enam motildejutada soovitud muutuste saavutamist ja arengut

Jaumlrgnevas tabelis on strateegilised tegevused sotildenastatud nii et neid oleks lihtne seirata kasutades strateegilise tegevuse taumlitmise astet osutavaid naumlitajaid naumliteks bdquotaumlielikultosaliseltei oleldquo Selliste lihtsate astmestike abil saab hinnata ja dokumenteerida mis maumlaumlral iga strateegiline tegevus on teostunud Kirjeldatud astmestike sotildenastused ja naumlited on esitatud arutelu laumlhtekohana On selge et eri riikides votildeib juba olla kasutusel motildeotildetvahendeid mida saab vaumlljapakutud tegevuste seireks rakendada


Seiremaatriksit saab vastavalt riigi votildei piirkonna kontekstile kohandada Et soodustada kaasamist toetava IKT poliitika seire potildehimotildetete arutelu ja vaumlljatoumloumltamist riikides on maatriksis esitatud tekst autoriotildeigustega kaitsmata ning poliitikakujundajad ja praktikud votildeivad seda edasi arendada ja muuta vastavalt konkreetse riigi vajadustele ja notildeuetele Agentuuri veebilehel on kaasamist toetava IKT poliitika seire maatriks kotildeigis agentuuri liikmesriikide keeltes avaldatud ning seda votildeib vabalt alla laadida ja muuta tingimusel et esitatakse viide algallikale httpwwweuropean-agencyorgagency-projectsict4i


KAASAMIST TOETAVA IKT POLIITIKA SEIRE MAATRIKS

1 Kaasamist toetava IKT poliitiline siht otildeppija tasandil kotildeik otildeppijad on votildeimelised kasutama kaasavas koolis otildeppides totildehusalt IKTd

Saavutatavad strateegilised eesmaumlrgid

Strateegilised tegevused mille teostamise ulatust hinnatakse

11 IKTd kasutatakse kui vahendit 11a Totildeusnud on uumlldine teadlikkus IKT taumlhtsusest vahendina millega toetada puuete ja hariduslike millega toetatakse puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate erivajadustega otildeppijate otildepet osalemist kaasavas otildeppes kaasavas keskkonnas 11b Analuumluumlsitud on sobivate IKT lahenduste ja nendega seotud

ressursside kaumlttesaadavust

11c Kotildeik asjaga seotud sidusruumlhmad on hinnanud IKT kasutamise takistuste (otildepivajadused sugu sotsiaalne votildei geograafiline eraldatus javotildei sotsiaal-majanduslikud tegurid) votildeimalikku motildeju ning seda on votildeetud arvesse IKT ressursside eraldamisel

11d IKT vahendite teenuste ja sisu kaumlttesaadavuse ja ligipaumlaumlsetavuse miinimumstandardid on kindlaks maumlaumlratud ning kotildeik sidusruumlhmad on nendes kokkuleppele jotildeudnud

12 IKTd kasutatakse puuete ja 12a Vaumllja on toumloumltatud IKT vajaduste hindamise kord mille abil hariduslike erivajadustega otildeppijate tehakse kindlaks otildeppijate funktsionaalsed vajadused seoses personaliseeritud otildeppe toetamiseks erinevate IKT lahendustega kaasavas koolis 12b Kotildeigil otildeppijatel on votildeimalik teha enesehindamist ning

otsustada kuidas nad soovivad IKTd kasutada ja millised on nende tehnoloogiliste abivahendite eelistused

12c Lisatuge vajavate otildeppijate IKT eelistused tehakse kindlaks koostoumloumls vanemate javotildei eestkostjatega kes saavad aidata otildeppijatel oma eelistustest teada anda

12d Puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate arengut toetatakse et nad oleksid votildeimelised IKTd kasutama ja areneksid kogenud kasutajateks

12e Kui otildeppijale koostatakse individuaalne otildeppeplaan votildei muu samalaadne dokument kaumlsitletakse selles ka IKT kasutamist

13 Otildeppijate IKT tava- ja 13a Otildeppijat toetavad IKT lahendused on kaumlttesaadavad koolis erilahenduste kasutamise kogemus ning neid saab kasutadakaasa votildetta ka koju ja muudesse koolis kodus ja uumlleminekul teistesse sotsiaalsetesse haridus- ja elukestva otildeppe kontekstidesse haridussektoritesse on sujuv tuumlhikuteta ning uumlhtlase tasemega 13b Koostatakse ja rakendatakse IKT uumlleminekuplaane et

vajaminevad IKT lahendused oleksid kaumlttesaadavad uumlleminekul uumlhelt haridustasemelt teise

13c Vaumllja on toumloumltatud ja rakendatakse sektoritevahelise koostoumlouml mehhanisme et kindlustada votilderdsed IKT kasutamise votildeimalused kodus koolis ja muudes sotsiaalsetes situatsioonides


2 Kaasamist toetava IKT poliitiline siht otildepetajaklassi tasandil kotildeik otildepetajad on votildeimelised kasutama totildehusalt IKTd et toetada otildepet kaasavas otildepikeskkonnas



21 Otildepetajate hoiakutest tulevaid 21a Kotildeik otildepetajad ja neid toetavad spetsialistid osalevad takistusi tehnoloogia kasutamise kaasamist toetava IKT votildeimekuse totildestmiseks vajalike javotildei kaasava hariduse suhtes prioriteetide seadmisel sh professionaalsed notildeuded teadvustatakse ning nende koolitusvajadus ja totildehusad tugimeetmed kotildervaldamisega tegeletakse sobiva koolituse abil 21b Vaumllja on toumloumltatud kaasamist toetava IKT alane potildehjalik

koolitusprogramm kotildeigile otildepetajatele koolitusprogramm koosneb potildehikoolitusest ja edasise erialase enesetaumliendamise votildeimalustest

21c Kotildeigis koolitusprogrammides on selgelt seostatud IKT ja tehnoloogiliste abivahendite alane erikoolitus ning uumlldine kaasava hariduse alane koolitus

21d Vaumllja on toumloumltatud ja kasutatakse vahendeid kaasamist toetava IKT koolituse totildehususe seireks

22 Otildepetajaid toetatakse totildehusalt nii 22a Kotildeigile otildepetajatele on kaumlttesaadav erikoolitus kus uumlldiselt IKT kasutamisel otildeppes kui ka kasutatakse otildeppijakeskseid meetodeid mida toetatakse IKT spetsiifilisemate tehnoloogiliste vahenditega abivahendite kasutamisel 22b Kotildeigile otildepetajatele on kaumlttesaadav erikoolitus mis kaumlsitleb

tavapaumlraste IKT lahenduste ligipaumlaumlsetavusomaduste optimaalset kasutamist

22c Kaumlttesaadav on sobiv otildeppevara mille abil otildepetajad saavad kasutada IKTd otildeppimise toetamiseks

22d Kaumlttesaadavad on sobivad tehnoloogilised vahendid et toetada otildepetajaid otildeppimist toetava hindamisel rakendamisel

23 Otildepetajaid toetatakse totildehusalt IKT 23a Kotildeigile otildepetajatele on kaumlttesaadav erikoolitus mis kaumlsitleb kasutamisel otildeppe otildeppijate IKT eelistuste kindlakstegemist ning otildeppijate toetamist personaliseerimiseks kaasavas oma eelistuste hindamisel ja IKT lahenduste kohandamisel otildepikeskkonnas vastavalt oma eelistustele

23b Kotildeigile otildepetajatele on kaumlttesaadav erikoolitus mis kaumlsitleb otildeppe personaliseerimist IKT vahendeid kasutades

23c Kaumlttesaadav on sobiv otildeppevara et toetada otildepetajaid IKT kasutamisel otildeppe personaliseerimiseks


3 Kaasamist toetava IKT poliitiline eesmaumlrk kooli tasandil kotildeigil koolidel on votildeimekus uumlles ehitada ja kaumligus hoida totildehusat ja jaumltkusuutlikku kaasamist toetava IKT taristut



31 Koolidel on ligipaumlaumls totildehusale ja 31a Kotildeigil koolidel on kaasamist toetava IKT arengukava ja jaumltkusuutlikule IKT taristule tegevuskava mis on kooskotildelas riigi kaasamist toetava IKT

poliitikaga

31b Kotildeik koolid seavad vahe-eesmaumlrke IKT kasutamise alal kotildeigi otildeppijate toetamisel ning seiravad nende saavutamist

31c Kotildeik kooli tasandi strateegilised tegevuskavad kaasamist toetava IKT arendamiseks on piirkondlike votildei riiklike suumlsteemide kaudu piisavalt rahastatud

31d Kotildeik koolid jaumlrgivad IKT ligipaumlaumlsetavuse uumlldtunnustatud miinimumstandardeid sh veebi ligipaumlaumlsetavus otildeppijate e-turvalisus ja vaba ligipaumlaumlsuga sisu

32 Totildehusalt totildestetakse koolide ja 32a Kotildeigil koolidel on ligipaumlaumls kaasamist toetava IKT kotildeigi haridustoumloumltajate votildeimekust tugikeskustele ja ressursid nende toe kasutamiseks suurendada IKT lahenduste abil puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate osalust ja otildeppimisvotildeimalusi

32b Kotildeigil koolidel on ligipaumlaumls erinevale e-otildeppevarale mida saab muuta vastavalt erinevatele otildepiolukordadele

32c Kotildeiki koolimeeskondi toetatakse oma ligipaumlaumlsetavate e-otildeppematerjalide koostamisel ligipaumlaumlsetavus votildeib olla fuumluumlsiline sensoorne kognitiivne vastavalt otildeppijate erinevatele vajadustele

32d Kotildeigile koolimeeskondadele antakse selged ja sidusad juhised kuidas muuta tasemetoumloumld ja eksamid IKT lahenduste abil kaasavamaks

33 Suurendatakse koolijuhtide 33a Toetatakse kotildeigi koolijuhtide arusaama oma rollist kaasava votildeimekust edendada IKT kasutamist hariduse edendamisel ning mitmekesiste votildeimete ja vajadustega otildeppimise toetamiseks kaasavas otildepilaste vaumlaumlrtustamisel (otildeppimisvotildeimalus mitte probleem) otildepikeskkonnas 33b Kotildeik koolijuhid saavad kasutada eri valdkondade ekspertide

tuge et nad saaksid oma visiooni teostada ning suunata IKT kasutamise protsessi kaasava hariduse edendamise huvides


4 Kaasamist toetava IKT poliitika eesmaumlrk piirkonnariigi tasandil kaasamist toetava IKT taristu riigi javotildei piirkonna tasandil toetab totildehusalt kotildeigi kaasavas otildepikeskkonnas toumloumltavate koolide ja otildepetajate toumloumld



41 Kotildeik sidusruumlhmad motildeistavad et 41a Kotildeik IKT sektori ja kaasava hariduse sidusruumlhmad peavad kaasamist toetav IKT on vahend kotildeigi ligipaumlaumlsu sobivatele IKT lahendustele ja tehnoloogilistele otildeppijate sh puuete ja hariduslike abivahenditele inimotildeiguste kuumlsimuseks erivajadustega otildeppijate osaluse suurendamiseks ja haridusvotildeimaluste parandamiseks

41b Kotildeik sidusruumlhmad motildeistavad et ligipaumlaumlsetavaid IKT lahendusi saab kasutada puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate osaluse suurendamiseks ja haridusvotildeimaluste parandamiseks

41c Poliitikakujundajate ja kotildeigi kaasamist toetava IKT olulisemate sidusruumlhmade osavotildetul on vaumllja toumloumltatud ja laumlbi viidud teadlikkuse totildestmise kampaaniad positiivsete hoiakute kujundamiseks puuete otildepiraskuste ja erivajaduste suhtes

41d Vaumllja on toumloumltatud ja laumlbi viidud teadlikkuse totildestmise kampaaniad mis kaumlsitlevad IKT lisavaumlaumlrtust otildeppimise toetamisel ning ligipaumlaumlsetavate IKT lahenduste laiemat uumlhiskondlikku kasu kotildeigi otildeppijate jaoks mitte uumlksnes puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate jaoks

41e Antakse selget ja potildehjalikku infot ligipaumlaumlsetavate IKT lahenduste kaumlttesaadavuse kohta erinevate otildepivajaduste toetamiseks kotildeigis haridusvaldkondades

41f Kaasamist toetava IKT valdkonna keelekasutus potildehineb uumlhisel motildeisteraamistikul milles kotildeik sidusruumlhmad on konsensuslikult kokku leppinud

41g Olulised sidusruumlhmad on uumlhisel arusaamisel selles osas millised on totildehusa kaasamist toetava IKT taristu notildeutavad elemendid

42 Riigis on valdkondade uumlleselt 42a Laumlbi on viidud riigi ja kohaliku tasandi auditid et selgitada kooskotildelastatud kaasamist toetava vaumllja prioriteetsed valdkonnad poliitikakujunduseks ja votildeimekuse IKT strateegia totildestmiseks

42b Poliitikakujundajad teadlased haridustoumloumltajad ja kasutajad on kokku leppinud kaasamist toetava IKT strateegiates kasutatavate olulisimate motildeistete (nt ligipaumlaumlsetav IKT kaasav haridus) maumlaumlratlustes

42c Kindlaks on maumlaumlratud reeglid kuidas puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijad nende vanemad ja esindajate uumlhendused saavad kohaliku piirkonna ja riigi tasandi poliitilistes debattides kaasa raumlaumlkida

42d Vaumllja on toumloumltatud valdkondadeuumllene kaasamist toetava IKT strateegia mis kaumlsitleb osalejate rolle ja vastutusalasid teenuste ja tugisuumlsteemi struktuuri universaalse disaini potildehimotildetete rakendamist ligipaumlaumlsetavusstandardeid ning kus antakse suunised valdkondadevaheliseks koostoumloumlks ning hangete korraldamiseks

42e Kotildeik kaasamist toetava IKT strateegilised eesmaumlrgid ja





tegevused kajastuvad teistes poliitikadokumentides (uumlldharidus kaasav haridus ja IKT kasutamine hariduses) ning sisaldavad viiteid kotildeigile teistele olulistele strateegiatele et neid oleks votildeimalik sidusalt ellu viia

42f Kaasamist toetava IKT strateegia toetuseks on vaumllja toumloumltatud totildehus teavituskava ja seda rakendatakse

42g Kotildeigi sidusruumlhmade vahel on laumlbi raumlaumlgitud ja kokku lepitud suumlsteem kaasamist toetava IKT strateegia ja selle rakendamise hindamiseks sh strateegiate motildeju suumlsteemse hindamise meetodid

42h Kaasamist toetava IKT lahenduste loojate ja levitajate kogukonnas edendatakse universaalse disaini potildehimotildetete jaumlrgimist

42i Kaasamist toetava IKT strateegias on kehtestatud IKT ligipaumlaumlsetavust suurendavate lahenduste miinimumstandardid kotildeigi haridustasemete jaoks

42j Riigis on vaumllja toumloumltatud hangete kord mis juhindub universaalse disaini potildehimotildetetest

42k Loodud on riiklik andmebaas ligipaumlaumlsetavate IKT lahenduste hankimise votildeimalustest (tooted akrediteeritud muumluumljad jne) ning selle kasutamist populariseeritakse

42l Kotildeigile hariduse javotildei IKTga seotud teenuste osutajatele on teadvustatud nende kohustusi ning nad tegutsevad kooskotildelas kaasamist toetava IKT strateegiaga

43 Koolis kodus ja avalikus ruumis on totildehus kaasamist toetava IKT taristu

43a Ligipaumlaumlsetavaid IKT lahendusi saab sujuvalt kasutada nii kooli- kui kodukeskkonnas uumlhel haridustasemel votildei -asutuses kasutatavad tehnoloogilised abivahendid on kaumlttesaadavad ka kodukasutuseks ning uumlleminekul teisele haridustasemele

43b Kotildeigil haridustasemetel on loodud totildehus kaasamist toetava IKT taristu mis hotildelmab vajaduste hindamise hankekorralduse seadistamise hoolduse koolituse ja kasutajatoe ning edendab organisatsiooni tasandil uuenduslikke kaasava hariduse praktikaid

43c Kogu kaasamist toetava IKT teenuste suumlsteem on eesmaumlrgipaumlrane majanduslikult jotildeukohane ja jaumltkusuutlik pikas perspektiivis

43d Kotildeik koolid jaumlrgivad kokkulepitud potildehimotildetteid ligipaumlaumlsetavusstandardite ja hankejuhiste rakendamisel

43e Otildepetajate ja raamatukogutoumloumltajate meedia- ja infotoumloumltajate IKT-teenuste osutajate IT-toumloumltajate ja veebihaldurite koordinaatorite ja tehnoloogiliste abivahendite tugitoumloumltajate koolituskavad on seostatud et kindlustada uumlhise keele- ja motildeistekasutuse kaudu jagatud arusaamade kujunemine

43f Kotildeik kaasamist toetava IKT valdkonnas toumloumltavad koolitajad on saanud koolituse IKT kasutamise alal uumlldiselt ja ligipaumlaumlsetava IKT kasutamise alal konkreetselt





43g Paralleelselt otildepetajatega koolitatakse ligipaumlaumlsetava kaasamist toetava IKT alal puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijate vanemaid pereliikmeid hooldajaid votildei esindajaid

43h Ligipaumlaumlsetava IKT kogenud kasutajaid toetatakse et nad tegutseksid hea praktika teenaumlitajatena teistele otildeppijatele haridustoumloumltajatele ja IKT spetsialistidele

43i Toetatakse otildeppijate nende pereliikmete ja esindajate igakuumllgset ligipaumlaumlsu erinevatele haridusressurssidele (nt raamatukogud) kaugotildeppevotildeimalustele kaasava otildeppe vahenditele otildeppevarale ja tugiteenustele

43j Toetatakse kohaliku tasandi algatusi kaasamist toetava IKT arengu edendamiseks ja selle kasutamise votildeimekuse suurendamiseks

44 Kotildeigi kaasamist toetava IKT 44a Peamiste sidusruumlhmade puuete ja hariduslike valdkonna huviruumlhmade vahel toimub erivajadustega otildeppijate nende vanemate pereliikmete ja pidev dialoog ja konsultatsioonid eestkotildenelejate ning kodanikuuumlhiskonna ja kaasamist toetava IKT

valdkonna esindajate vahel toimub pidev aktiivne dialoog ja konsultatsioonid

44b Loodud on votildeimalused mille kaudu puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijad kotildeigil haridustasemetel saavad oma seisukohti vaumlljendada

44c Sidusruumlhmade esindajate individuaalsed ja kollektiivsed vastutusalad on selgelt maumlaumlratletud ning infot nende kohta levitatakse sidusalt ja totildehusalt

44d Votildeimalik on saada toetust sidusruumlhmade juhitud algatustele millega edendatakse eri lotildeppkasutajate ruumlhmade teavitamist tehnoloogilistest abivahenditest ligipaumlaumlsu kogukonnapotildehistele informaalsetele otildeppimisvotildeimalustele suuremat ligipaumlaumlsu avatud otildeppevarale ja kaugotildeppevotildeimalustele

44e Koole toetatakse tehnoloogiliste uuenduste rakendamisel et soodustada erinevate kaasava hariduse sidusruumlhmade suhtlust

45 Toetatakse kasutajate osalust ja 45a Koostoumloumls kotildeigi sidusruumlhmadega on vaumllja toumloumltatud potildehjalik kasutajakesksust teadus- ja teadus- ja arendustoumlouml programm milles votildeetakse arvesse kotildeiki arendustegevuses et luua uusi kaasamist toetava IKT strateegia aspekte ning nende motildeju ligipaumlaumlsetavaid IKT vahendeid mida keskpikas ja pikas perspektiivis saavad kasutada kotildeik otildeppijad sh puuete ja hariduslike erivajadustega otildeppijad

45b Teadusprogrammile on tagatud on piisav riiklik javotildei rahvusvaheline rahastus

45c Maumlaumlratletud on miinimumnotildeuded teadusrahastuse taotlemiseks sh notildeue kaasata lotildeppkasutajaid ning notildeue keskenduda uuringutes sellise tehnoloogia vaumlljatoumloumltamisele mida saab rakendada kaasavas hariduses otildeppe personaliseerimiseks

45d Teadus- ja arendustoumlouml olulised partnerid ndash ettevotildetjate ja kogukonna esindajad ndash on aktiivselt kaasatud teadustoumloumlsse

45e Uuringutes ei keskenduta uumlksnes koolidele vaid votildeetakse





arvesse elukestva otildeppe perspektiivi

45f Loodud on avatud ligipaumlaumlsuga andmebaasidpaumldevuskeskused mille kaudu saab tutvustada ja levitada uuringutulemusi mis kaumlsitlevad IKT kasutamist hariduses


Sekretariaat

secretariateuropean-agencyorg

Bruumlsseli esindus

brusselsofficeeuropean-agencyorg


wwweuropean-agencyorgagency-projectsict4i

KAASAMIST TOETAV INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA

Euroopa riikide arengusuunad ja votildeimalused

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur






















SISUKORD











EESSOtildeNA




SUumlNOPSIS










































































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus

























SISUKORD











EESSOtildeNA




SUumlNOPSIS










































































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




SISUKORD











EESSOtildeNA




SUumlNOPSIS










































































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




EESSOtildeNA




SUumlNOPSIS










































































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




SUumlNOPSIS










































































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus

































































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus


























































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus



















































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus














































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus





































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus
































































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus






















































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus











































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus






































































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus






























































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus


























































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




















































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus

















































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus

































































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




















































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus











































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus


































KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus























KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus



















KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus














KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




KOKKUVOtildeTE










KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus






KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




KIRJANDUS















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus
















LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus














LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus











LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus









LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus







LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




LISA 2 LISAINFO





































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus































































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus
























































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus










































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus








































poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus























poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus








poliitikaga







































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus
































































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus
















































Sekretariaat


Bruumlsseli esindus





























Sekretariaat


Bruumlsseli esindus










Sekretariaat


Bruumlsseli esindus




Sekretariaat


Bruumlsseli esindus


