Käsmu Meremuuseumi Toimetised 8 (teine täiendatud trükk)

KÄSMU MEREMUUSEUMI TOIMETISED NR 8/2014

WWW.KASMU.EE

Käsmu Meremuuseumi

TOIMETISED NR 8TEINE TÄIENDATUD TRÜKK

KÄSMU 2014

KÄSMU MEREMUUSEUMI TOIMETISED NR 8 / 2014

4

Aeg lendab, aastad mööduvad, mälu tuhmub,

ununeb oluline ja ebaoluline.

Mis siis jääb ‒ on see kultuur?

Merekultuurist on vähe järel.Side põlvkondade vahel,

teadmised ja oskused ‒ on kadumas.

Teeme „Toimetiste” näol ühe katse paberile panna

vanade meeste mälestuse, milleta oleksime oluliselt vaesemad.

Meil on Eerik Kaarend ‒ peas tohutu varandus Käsmu

merenduse ajaloost, osa sellest on siin kaante vahel.

Meie sõber Jüri Vendla läks kahjuks enne „Toimetiste”

ilmumist purjetama kaugele, meile tundmata merele. Vanu

aegu meenutades oleme kurvad, et nii vähe

oskasime küsida ja oluline teave on kadunud.

Tänu, Teile kõigile, kes selle materjali

kogumisele ja koostamisele kaasa aitasid.

Järgmise korrani, Aarne Vaik

Koostaja: Aarne VaikAutorid: Eerik Kaarend, Jüri Vendla, Aarne VaikFotod: Aarne Vaigu kogu, Toomas Tuul (lk2, 67)Toimetamine, kujundus: Triin SaksVäljaandja: © SA Käsmu Meremuuseum 2014Trükitud: Aktaprint Trükkimist on toetanud: Vihula vald

www.kasmu.ee

5

KÄSMU KÜLA KAPTENID

SISSEJUHATUS EERIK KAAREND

On teada, et enne Käsmu merekooli avamist 1884. aastal ei olnud Viru rannarahval nii suurt laeva, mis olnuks kõlbulik Tallinnast kaugemale sõitma. Oli olemas rannasõidu laevastik nn „poordingute” ja „jaalade” kujul. Aastani 1911 võis kuni 100 BRT laeval sõita „kippariks” ilma kapteni paberiteta.

Käsmu rannas oli 1887 aastal 7 kaljast, 12 jaala, 34 mitmesugust paati ning 3 suuremat kuunarit. Kaljas-tel ja jaaladel sõitsid kipparitena suurte rannasõidu ko-gemustega kaptenid-kipparid, kes olid oma teadmised saanud oma isadelt, mis põlvest-põlve isalt pojale edasi anti. Loetletud rannasõidu meremeeste hulgas on ka palju Käsmu Merekooli loojaid ja toetajaid, koolikomitee liikmeid. Nende meeste poegadest kasvasid juba merekoo-li haridusega meremehed, Käsmu laevanduse edasiviijad üheks suurimaks laevandusäriks Eesti Vabariigis.

Käsmu piirivalvekordoni alune paadisild 1896.a., foto: Edmund Russow

Kogemustega Käsmu kaptenid-kipparid olid:

Joosep Kristenbrun (1839-1917) Sepa taluJakob Kristenbrun (1846-1927) Ässa talu Jakob Kaskni (1851-1902) Tõnikse talus Jakob Suksdorf (1849-1918) Vanapere talustMagnus Suksdorf (1857-1921) Kase taluJoosep Pruun (1836-1899) Aadami taluJoosep Kaaman (1831-1924) Sorru taluJoosep Kaaman (1843-1894) Klaukse taluJoosep Kaaman (1850-1924) Kesküla taluJakob Kangust (1860-1926) Võrkneeme talu Johannes Altenbrun (1843-1886) Eigi taluAleksander Johanson (1847-1909) Tooma taluAnton Pajos (1860-1912) Urva talu Preedik Lepni (1864-1911) Joosti taluJuhanes Pruun (1864-1896) Viiperi taluGustav Einlon (1854-1930) Preediku talu Joosep Seeblum (1839-1922) Lepiku taluMagnus Schneider (1856-1945) Vahemetsa talu Juhan Einloon (1833-1894) Lemeti taluJohannes Johanson (1862-1894) Lilleberi talu

Käsmu lapsed Lemeti all rannas 1896.a. foto: Edmund Russow

Aastatel 1831‒1975 sündinud Käsmu kaptenid, nimekirja täiendamine on jälgitav: www.kasmu.ee


6

Käsmu merekooli lõpetaja, kapten Harald Damf oma kaptenisviidis teed joomas, 10. juunil 1908.a.

7


Altenbrun, Anton 1872‒1941Altenbrun, Ferdinand 1881‒1954Altenbrun, Johannes 1843‒1886 Altenbrun, Julius 1884‒1953Eelloo, Eduard 1900‒1962Eelmere, Joosep 1899‒1959Einholm, Gustav 1896‒1972Einlon, Ferdinand 1889‒1960Einlon, Gustav 1854‒1930Einlon, Gustav 1915‒2004 Einlon, Jakob 1895‒1942Einloon, Juhan 1833‒1894Eintrei, Eduard 1895‒1948Faelmann, Georg 1895‒1974Heinmaa, Karl 1902‒1994Isop, Julius 1901‒2000Johanson, Aleksander 1847‒1909 Johanson, Johannes 1862‒1894Jüriska, Joosep 1888‒1945Jüriska, Peeter 1890‒1961Jürisson, Jakob 1898‒1956Kaaman, Aleksander 1857‒1945Kaaman, August 1891‒1924Kaaman, Jakob 1891‒Kaaman, Karl 1874‒1908Kaaman, Karl 1911‒1999Kaaman, Maunus 1870‒1911Kaaman , Joosep 1843‒1905 Kaaman, Joosep 1831‒1924Kaaman, Joosep 1850‒1924Kaare, Aleksander 1894‒1976Kangust, Jakob 1860‒1926Kaskni, Aleksander 1887‒1926Kaskni, Jakob 1851‒1902Karileet (Kipjatkov), Arkadi 1925‒2000Kivila, Frants 1922‒2003Kolk, Anton 1872‒1952Konga, Karl 1874‒1957Kristenbrun, Eduard 1882‒1941Kristenbrun, Gustav 1880‒1942Kristenbrun, Jakob 1846‒1927Kristenbrun, Jakob 1870‒1899Kristenbrun, Jakob 1889‒1916Kristenbrun, Jakob 1913‒2008Kristenbrun, Joosep 1839‒1917

Krämer, Harri 1908‒1934 Krämer, Madis 1881‒1942Krämer, Rudolf 1912‒1990Larens, Karl 1866‒1953Lepni, Adolf 1908‒2004Lepni, Eduard 1883‒1942Lepni, Erich 1909‒1941Lepni, Gustav 1878‒1968Lepni, Gustav Adolf 1891‒1935Lepni, Jakob 1901‒1939Lepni, Preedik 1864‒1911 Lepviikmann, Aleksander 1895‒1963Liholm Johannes 1899‒1926Liholm, Gustav 1892‒1961Liholm, Joosep 1869‒1902Lysak, Justin 1918‒1993Mikenberg, Anton 1899‒1942Mikenberg, Maunus 1865‒1928Mikenberg, Maunus 1893‒1977Männik, Aleksander 1878‒1918Männik, Anton 1883‒1919Männik, Evald 1909‒1985Männik, Feliks 1907‒1980Männik, Hannes 1942Männik, Harald Adolf 1905‒1973Männik, Johannes 1898‒1941Männik, Maunus 1880‒1971Männikson, Johannes 1898-?Paadimeister, Joost 1866-1941 Pahlberg, Harry 1912-1977Pahlberg, Rudolf 1885-1948 Pajos, Anton 1860‒1912Pajos, Jakob 1887-1950 Pilvet, Armand 1911-1942 Pruun, Gustav 1879‒1964Pruun, Isak 1870‒1929Pruun, Jaagup 1890‒1957Pruun, Johannes 1870‒1940Pruun, Johannes 1892‒1954Pruun, Joosep 1836‒1899Pruun, Joosep 1893‒1979Pruun, Juhanes 1864‒1896Pruun, Juhannes 1864‒1896Pruun, Kaarel 1901‒1956Pruun, Kustav 1861‒1931

Pruun, Robert 1877‒Pärmik, Johannes 1910‒1979Rull, Leonhard 1904‒1964Sandbank, Elmar 1896‒1944 Sandpank, Johannes 1901‒1954Sandpank, Johannes 1872‒1942Loorand (Schneider), Magnus 1856‒1945Loorand (Schneider), Paul 1904‒1959Seeblum, Jakob 1870‒1931Seeblum, Johannes 1867‒1928Seeblum, Joosep 1839‒1922Seeblum, Joosep 1902‒1986Seeblum, Julius 1905‒1999Sinivee (Seeblum), Riho 1907‒1942Sooman, Artur 1900‒1949Sooman, Joosep 1864‒1922Sooman, Oskar 1909‒1958Sooman, Verner 1911‒1967Ranniko (Suksdorf), Jaagup 1911‒1943Suksdorf, August 1878‒1941Suksdorf, Eduard 1876‒1907Suksdorf, Jakob 1849‒1918Suksdorf, Jakob 1912‒1975Suksdorf, Johannes 1880‒1925Suksdorf, Magnus 1857‒1921Ranniko (Suksdorf), Jakob 1885‒1964Tiidemaa, Leopold 1913‒1961Tiidemann, Eduard Georg 1872‒1953Tiideman, Nikolai 1887-1954Tiidemann, Oskar 1874‒1963Traks, Aleksander Trummar, Jakob 1897‒1957Vaik, Indrek 1975Valli, Maunus 1902‒1976Valter, Ahto 1912‒1991Valter, Jarilo 1909-2004Valter, Kõu 1907‒2004Valter, Rudolf 1874‒1950Weintrup, Anton 1879‒1945Weintrup, Julius 1884‒1947

Käsmu purjelaeva meeskond, vasakult Joosep Kristenbrun, Anna Õunapuu, Jakob Kristenbrun, Ferdinand Altenbrun jt.

Aastatel 1831‒1975 sündinud Käsmu kaptenid, nimekirja täiendamine on jälgitav: www.kasmu.ee


NIMEKIRI

8

Murmanski sadamakaptenina. Töö seal oli väga pinge-line, mis laastas ta tervise ja sealt saadeti tööle Kaug-Itta (A. Pakri, „Rehvitud purjedega”, lk. 135). Surnud Tallinnas 9.07.1959, maetud 11.07.1959 Metsakalmistule, vana osa kv. 8, 2870 (Kalmistute andmebaas). Peeti omal ajal väga heaks ja kogenud kapteniks.

EELLOO, EDUARD 1900–1962

KaugsõidukaptenLoigu talu* LOIGU EEDISündinud 25.11.1900. Kapten Joosep Eelmere vend. Õppinud Käsmu ja Tallinna merekoolis. Lõpetanud Tallinna me-rekooli kaugsõidukapte-ni kutsega 1925. Kapten kaugsõidus Eesti laevan-duse aurikuil. Emigreerus

(jäi sõja alguses välismaale). Hiljem läks pere järele, ela-sid Glasgow’s. Sõitis Inglise laevadel Austraalia ja Ing-lismaa vahet. Surnud 22.02.1962 Uus-Meremaal.

EINHOLM, GUSTAV 1896–1972

KaugsõidukaptenLilleberi talu* LILLEBERI KUSTISündinud 08.09.1896. Käs-mu merekooli tüürimeeste klassid ja kaugsõidukapte-ni klass Tallinna merekoo-lis, lõpetanud 1932. Sõitis kaugsõidukaptenina Pärnu laevaomanike aurikutel. Sõja ajal emigreerus Rootsi. Abikaasa Marie Einholm,

neiuna Silberman (Lilleberi Mari) elas Käsmus 99-aas-taseks. Gustav Einholm suri 7.01.1972.a. Stockholmis, Rootsis.

EINLON, FERDINAND 1889–1960 Kaugsõidukapten Preediku talu* PREEDIKU VÄRDISündinud 1889. Lõpeta-nud tüürimehe klassid Käsmu merekoolis, kaug-sõidukapteni kutse oman-das Tallinna merekoolist 1922. Sõitnud KLO lae-vadel. Viis KLO auriku „Maria“ Leningradi blo-

kaadi. Pärast sõda töötas merenduse alal kaldal. 1950. aastate lõpus, oli ta Tallinna Kalasadama kapteni abi. Ferdinand Einlon suri 1960.a.

ALTENBRUN, ANTON 1872–1941

KaugsõidukaptenTülla ja Sepa talu* LOKSA ANTSSündinud 1872. Õppis Käsmu ja Liibavi mere-koolis, kaugsõidukapteni kutse sai Liibavi merekoo-list 1904. Esimene KLO aurulaeva kapten. Oli lae-vaga Londonis, kui Eesti Vabariik välja kuulutati,

toetas esimeste hulgas Eesti saatkonda Inglismaal ra-haliselt. Oli Joosep Kristenbruni väimees, abiellus 1928 tema tütre Julianega. Sõitis kõrge eani KLO aurikutel kaptenina. Viimane aurik „Sigrid“. Anton Altenbrun suri 1.01.1941, maetud Käsmu kalmistule.

ALTENBRUN, FERDINAND 1881–1954

KaugsõidutüürimeesligisõidukaptenPõldmäe talu* PÕLDMÄE VÄRDISündinud 1881. Sõitnud purjelaevadel tüürimehe-na. Vanemas eas oli Käsmu kabeli köster. Surnud 1954. Maetud Käsmu kalmistule.

ALTENBRUN, JULIUS 1884–1953

KaugsõidutüürimeesligisõidukaptenHeigi talu * HEIGI POJASündinud 1884. Oli vallali-ne. Emigreerus Rootsi. Ju-lius Altenbrun suri 1953.a. Uppsalas, Rootsis.

EELMERE, JOOSEP 1899–1959

KaugsõidukaptenLoigu talu* LOIGU JOOSEPSündinud 24.01.1899 Käsmus. Kapten Edu-ard Eelloo (Einholm) vend. Kaugsõidukapteni kutse omandas Käsmu merekoolis 1919. Kapten Tallinna Laevaühisuse laevadel. Talvel 1941/42

oli kapteniks Arhangelskis jäässe külmunud endi-sel Eesti laeval “Osmussaar”. 1942 töötas umbes aasta

9


ria Sofiaga abiellus 1896. Nende poeg Karl Heinmaa oli kaugsõidukapten aurulaevadel. Karl Einmann suri 1920.

FAELMANN, GEORG 1895–1974

Kaugsõidukapten Sündinud 1895. Lõpetas lõpetas Peterburis me-reväekooli 1917. Sõitis KLO aurikul tüürimehe ja kaptenina. Oli auriku „Hilda” kapten, kui 1938. a laev randus tormiga Root-sis Nordkvarkenis ranna-kaljudel, osa meeskonnast

hukkus. Hiljem oli KLO auriku „Linda“ kapten. Saksa-Inglise allveesõjas Põhjamerel 1940 veebruaris sai laev torpeedo Saksa allveelaevalt ja hukkus. Faelmann sai näkku raskelt haavata. Meeskonna korjas veest Rootsi laev „Birgitta“, millega tuldi koos Inglismaalt. Georg Faelmann oli ka rahvusvahelise tasemega purjesportla-ne (pronks, Amsterdami OM 1928) . Emigreerus Rootsi. Suri 8.03.1974 Lübeckis, Saksamaal.

HEINMAA, KARL 1902–1994

Kaugsõidukapten Nuudi taluSündinud 1902. Õppi-nud Käsmu merekoolis, kaugsõidukapteni diplo-mi saanud Tallinna mere-koolist 1924. Kapten KLO aurikuil. Oli aurulaeval „Lenna” kapten, kui laev 1938. a. sügisel orkaanis

Nordi merel Borkum Rifi lähedal hukkus. Meeskonna päästis lähedal olnud Saksa laeva meeskond hulljulge tüürimehe Kelleri juhtimisel. Emigreerus USA-sse. Karl Heinmaa oli kapteniks eestlastele kuulunud melassi tanklaeval „Gem”. Karl Heinmaa teenis O. Tiedemann & Co.-le kuuluval aurikul „Elna II” I tüürimehena, kui laev põrkas 7.03.1957 Delaware jõel kokku USA tanke-riga „Mission San Francisco”. Suri 13.11.1994 Torontos.

ISOP, JULIUS 1901–2000

KaugsõidukaptenNuudi taluSündinud 20.11.1901. Tüü-rimehe klassid lõpetanud Käsmu merekoolis, kaug-sõidukapteni oma Tal-linna merekoolis 1932. Töötanud KLO aurikutel kaptenina, olnud ametis

ka Tallinna merekoolis õpetajana. KLO auriku „Hildur“ esimene kapten. Julius Isop emigreerus. Suri 29.01.2000 Atlantas, USA-s.

EINLON, GUSTAV 1915–2004

Kaugsõidutüürimees Preediku talu* PREEDIKU KUSTISündinud 26.08.1915. Lõ-petanud Käsmu ja Kures-saare merekooli kaugsõidu-tüürimehe kutsega. Sõitnud KLO aurikutel tüürimehe-na. Emigreerus. Elas Kana-das, suri kõrges eas 2004.

EINLON, JAKOB 1895–1942

KaugsõidukaptenPreediku taluSündinud 1995. Kapten F. Einloni vend. Lõpetas Käs-mu merkoolis tüürimeeste klassid ja Tallinna mere-kooli III klassi 1925 kaug-sõidukapteni kutsega. Pär-nu laevaomanik Jurnas tõi

Ameerikast kuni 1600 BRT vanemaid purjelaevu. „Mar-ta”, “Jaan”, „Atlas” ja „Gunn”. „Atlast” käidi koos Jakob Einloniga toomas kahekesi, see laev toodi Käsmu lahte sakslastele sihtmärgiks, peale pommitamist toodi Lepis-pea ette ankrusse, külas oli jutt, et Laukasoo metsaven-nad nägid, kui üks mees „Atlase” laevalt ära viidi. Tulnud kaebus, et Jakob Einlon peab öösiti raadioteel Soomega ühendust, seostati lennukite pealt allavisatud relvade ja salakaubaga. Jakob Einlon lasti maha NKVD poolt 1942.

EINTREI, EDUARD 1895–1948

Kaugsõidutüürimees Allika talu* ALLIKA EEDISündinud 1895. Käsmu merekooli lõpetanud 1917. Sõitnud tüürimehena ja kaptenina purjekail ligi- ja kaugsõidus. Sõja eel I tüü-rimees KLO aurikuil. Sõja

ajal Venemaal Arhangelskis. Tuli koos Punaarmeega Ees-tisse. Oli Käsmu rahvamaja juhataja. Surnud 1948. Mae-tud Käsmu kalmistule.

EINMANN, KARL 1869–1920

Ligisõidukpten Nuudi talu Sündis 1869. Lõpetas Käs-mu merekooli kapteni eksamiga 1889. Sõitis tüü-rimehe ja kaptenina mit-mesugustel Daniel Rommi laevadel ligisõidus. Joosep Kristenbruni tütre Ma-

10

KAARE (KAAMAN), ALEKSANDER 1894–1976

KaugsõidukaptenSorru talu* SORRU SASSSündinud 12.9.1896. Lõ-petanud Käsmu mere-kooli kaugsõidukapteni kutsega 1919. Kapten mitmetel KLO aurikutel kaugsõidus. Abikaasa Ella

Kaaman (Johannes Pruuni tütar, Pikapõllu talu). Tütred Mia ja Asse. Emigreerus koos perega USA-sse. Alek-sander Kaaman suri 2.4.1976.a. Torontos, Kanadas.

KAAMAN, AUGUST 1891–1924

Kaugsõidutüürimees Kalda taluJakob Kaamani kaksik-vend. Sündinud 23.12.1891. Lõ-petanud Käsmu merekooli esimese klassi. Sõitis tüürime-hena Kristenbruni purjelaevadel. Võttis osa Vabadussõja lahingutest Eesti Vabariigi sõjalaevadel. Oli miiniristleja „Lennuk” teki meeskonna vanemallohvitser. Autasustatud lahinguliste teenete eest Vabadusristiga. VR I/3. Uppus Taani ranniku lähedal purjeka „Hermine” tüürimehena 31.07.1924.

KAAMAN, JAKOB 1891–?

KaugsõidutüürimeesKalda taluSündinud 23.12.1891. Käsmu merekooli lõpeta-nud kaugsõidutüürimehe-ligisõidukapteni kutsega. Emigreerus USA-sse, kus sõitis merd laevajuhina.

KAAMAN, KARL 1874–1908

KaugsõidukaptenKlaukse talu* KLAUKSE KAARELSündinud 1874. Õppis Käsmu merekoolis. Lõ-petas Liibavi merekooli kaugsõidukapteni kut-sega 1904. Sõitis tüü-rimehe ja kaptenina purjekail ligi- ja kauge-

sõidus. Oli purjelaeva „Liisa” ehitusmeister Käsmu rannas. Ehitas Käsmu merekoolile suure purjelaeva-mudeli õppevahendiks. Oli väga andekas mees puu-tööde peale. Surnud 1908. Maetud Käsmu kalmistule.

JÜRISKA, JOOSEP 1888–1945

KaugsõidukaptenLemeti talu* LEMETI JOOSEPSündinud 15.07.1888 Tal-linnas. Õppinud Käsmu ja Tallinna merekoolis. Kaug-sõidukapteni eksami soo-ritas Riias (ET 12.9.1945). Vabadussõjas ohvitser Ees-

ti mereväes. Hiljem kapten Tallinna LÜ aurikuil. Emig-reerus koos abikaasaga (Elfride Jüriska) Rootsi. Vaba-dussõjas pälvis kõrge riikliku autasu. 1940 oli Iirimaale jäänud auriku „Piret” kapten. Suri 26.07.1945 Dublinis.

JÜRISKA, PEETER 1890–1961

KaugsõidukaptenMeistri talu* MEISTRI PRITSSündinud 15.09.1890. Lõ-petanud Käsmu merekoo-li kapteni eksamiga 1912. Sõitnud kaptenina oma laeval „Võitja“. „Võitja“ oli suuremaid Eesti kolme-mastilisi purjelaevu, ehi-

tatud 1907 Saaremaal. Peeter Jüriska suri 1961. Maetud Käsmu kalmistule.

JÜRISSON, JAKOB 1898–1956

KaugsõidukaptenKalaoja- ja Vahemetsa taluSündinud 1898. Lõpetas Käsmu merekooli 1918. Koos Rudolf Pahlbergiga oli KLO esinduskapten vä-lismaal, organiseeris lae-vadele välismaal prahtisid, valdas nelja võõrkeelt. Asu-tas 1932 kalamajanduse

osaühisuse "Kalandus", oli Eesti kaugpüügiekspeditsiooni-de alustaja; Emigreerus Rootsi. Jakob Jürisson suri 1956.a. Stockholmis.

KAAMAN, ALEKSANDER 1857–1945

LigisõidukaptenSorru talu* SORRU KOVASündinud 1857. Lõpetas-Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1886. Sõitis pal-judel purjelaevadel Lääne-merel tüürimehe ja kapte-nina kõrge eani. Suri 1945. Maetud Käsmu kalmistule.

11


KIVILA, FRANTS 1922–2003

LigisõidurüürimeesKivila taluSündinud 24.09.1922. Õp-pis sõja ajal Tallinna mere-koolis. Lõpetas tüürimehe klassi Pärnus. Võeti kinni koos Sireli Arno ja Eval-di Heinakrooniga 1951 „Tormilinnu” sakslastele

üleandmise eest. Represseerituna Siberisse 1951-1953. Hiljem töötas kellassepana, oli ka tubli lukkssepp. Sur-nud Tallinnas 2003.

KOLK, ANTON 1872–1952

KaugsõidukaptenTamberi talu* TAMBERI KOLKSündinud 1872. Käsmu merekooli lõpetas 1898. Üks Kaug-Ida Vene ja Hii-na laevade kapteneid. Naa-sis kodumaale1937, kui algas Jaapani agressioon Hiinas. Surnud 1952, mae-tud Käsmu kalmistule.

KONGA, KARL 1874–1957

Kaugsõidukapten Urva talu* KONGA PAPASündinud 1874. Lõpetanud Käsmu merekooli 1904. Elas ja töötas tsaariajal Ve-nemaal, Volgal. Opteerus kodumaale, kui loodi Eesti Vabariik. Vanemas eas tüü-rimees KLO aurikuil. Sur-nud 1957, maetud Käsmu kalmistule.

KRISTENBRUN, EDUARD 1882–1941

KaugsõidukaptenHiiemäe talu* HIIE EEDISündinud 1882 Käsmus, Ässa talus. Gustav Kris-tenbruni vend. Hiljem elas Hiiemäe talus. Kaugsõi-dukapteni eksami sooritas 1903 Liibavi merekoolis. Oli „Nemraci” viimane Käsmu kapten. Küüditati ja suri 1941.

KAAMAN, KARL 1911–1999

LigisõidutüürimeesAiaotsa taluSündinud 17.09.1911. Lõ-petanud Saaremaa mere-koolis tüürimeeste I klas-si. Emigreerunud Rootsi. Sõitis merd paljudel lae-vadel. Suri 1999.

KAAMAN, MAUNUS 1871–1911

KaugsõidukaptenSeljaku talu* VANA MAUNUSSündinud 1871. Lõpetanud Käsmu merekooli kaugsõi-dukapteni kutsega 1904. Sõitnud purjelaevadel tüü-rimehe ja kaptenina ligi- ja kaugesõidus. Surnud 1911. Maetud Käsmu kalmistule.

KARILEET (KIPJATKOV), ARKADI 1925–2000

LigisõidutüürimeesMuru taluSündinud 1925. Lõpetanud Tallinna merekooli ette-valmistus- ja esimese klassi. Sõja tõttu katkes koolitee Eestis . Hiljem Rootsis elades lõpetas tehnikaülikooli.

KASKNI, ALEKSANDER 1887–1926

LigisõidukaptenTõnikse taluSündinud 1887. Lõpetanud Käsmu merekooli kapteni eksamiga. Sõitnud purje-laevadel kaptenina. Surnud keskeas 1926. Maetud Käs-mu kalmistule.

KASKNI, JAKOB 1851–1902

Kapten-kipparTõnikse talu* KASKNI JASKASündinud 28.9.1851. Esi-meste suurema tonnaažiga laevade ehitajaid Käsmus. P/L "Julius" ja "Aleksan-der", kumbki 100-120 reg.tonni. Energiline Käsmu

merekooli asutaja ja toetaja Kuni Käsmus ehitati vastav maja merekoolile, andis Kaskni omas majas suuremad ruumid koolile tasuta kasutamiseks. Oli merekooli kas-sahoidja ja hoolekandekomitee liige kuni surmani 1902.

12

KRISTENBRUN, JAKOB 1913–2008

I tüürimeesÄssa talu* ÄSSA JASSSündinud 1913. Gustav Kristenbruni poeg. Õppi-nud Käsmu ja Tallinna me-rekoolis. Enne sõda KLO aurikuil I tüürimees. Arre-teeriti laevas 1941. a juunis,

saadeti Siberisse koos perekonnaga. Tuli tagasi 1946. Saa-deti koos perekonnaga uuesti Siberisse 1949. Naases Ees-tisse 1950-ndatel. Töötas Karu tänava koolis laevajuhtide grupi meistrina. Surnud kõrges eas 2008. Maetud Käsmu kalmistule.

KRISTENBRUN, JOOSEP 1839–1917

Kapten-kippar Sepa talu* SEPA VANASündinud 07.02.1839.a. Käsmus. Kõige rohkemate laevade omanik ja ehita-ja ümbruskonnas. Käsmu merekooli asutajaid ja hoolekandekomitee kaua-aegne esimees. 1870 jäi

Joosep maale, asutas poe. 1884 on Joosep üks Käsmu Merekooli asutajatest, millest sai Käsmu arengu moo-tor. 1887 ehitas Joosep Kristenbrun Käsmu merekooli-le maja. Sepa ninases ehitati kõik Joosep Kristenbruni 2- ja 3-mastilised purjelaevad. Joosep Kristenbrun suri 30.06 1917.

KRÄMER, HARRI 1908–1934

LigisõidutüürimeesKõrgemäe talu* KÕRGEMÄE HARRI Sündi-nud 1908. 1926 lõpetas Käsmu Merekooli I klassi, ligisõidutüürimees. Suri noorelt tuberkuloosi.

KRÄMER, MADIS 1881–1942

KaugsõidukaptenKõrgemäe talu* KRÄMERI MATSSündinud 1881. Lõpetas Käsmu merekooli kapteni eksamiga. On sõitnud mit-metel purjelaevadel tüüri-mehe ja kaptenina ligi- ja kaugsõidus. 1942 sattus

laevaga „Anette” miinile Kolga lahes. Puhkab merehauas.

KRISTENBRUN, GUSTAV 1880–1942

KaugsõidukaptenÄssa talu* ÄSSA KUSTISündinud 1880. Käs-mu merekooli lõpetanud 1901. Kaugsõidukapteni eksami sooritas 1907 Lii-bavi merekoolis. Oli KLO üks juhtfiguure. Küüditati 1941. aastal Siberisse, kus suri 1942.


LigisõidukaptenÄssa talu* ÄSSA KUSTISündinud 5.11.1846. Koos oma venna Joosep Kris-tenbruniga (Sepa Talu) oli Käsmu suurim laevade omanik ja ehitaja, ka Käs-mu Merekooli asutajaid ja toetajaid. 1905 tegi Riias ligisõidu kapteni paberid.

Kõrge vanuseni tegutses merenduse alal. Pojad Gustav Kristenbrun ja Eduard Kristenbrun olid kaptenid Käsmu laevadel. Surnud 26.11.1927. Maetud Käsmu kalmistule.


KaugsõidukaptenSepa taluSündinud 1870. Käsmu merekooli lõpetanud 1891. Paldiski merekooli lõpe-tanud kaugsõidukapteni eksamiga 1896. Sõitnud isa Joosep Kristenbruni laeva-del ligi- ja kaugsõidus. Suri noorelt 1899 tuberkuloosi. Maetud Käsmu kalmistule.


Kaugsõidukapten Ässa taluEduard ja Gustav Kris-tenbruni vend. Sündinud 1889. Lõpetanud Käsmu ja Paldiski merekooli kapteni eksamiga 1912. Surnud Käsmus 1916 tu-berkuloosi.

13


LEPNI, ERICH 1909–1941

KaugsõidukaptenKoidula taluSündinud 21.06.1909. Käsmu ja Tallinna mere-kooli lõpetanud 1933. Ol-les kapten natsionaliseeri-tud Käsmu aurikul „Ella”, hukkus 27.08.1941.a. su-vel koos laeva, tema mees-

konna ning umbes 900 sõjaväelase ja mobiliseerituga Juminda miiniväljal. Üks nooremaid KLO kaugesõidu-kapteneid.

LEPNI, GUSTAV 1878–1968

KaugsõidukaptenKaljula talu* KALJU KUSTISündinud 1878. Kapteni eksami sooritanud 1904 Käsmu merekoolis. Pur-jelaevade kapten, ilmasõja ajal Vene riigi teenistuses lootskapten Soome ranni-

kul. Nooremas eas sõitis Narva laevaomanike laevadel kaptenina. Hiljem, vanemas eas, oli aurikutel tüürimees. Eesti Vabariigi ajal sõitis välisriikide laevadel. Viimased 16 aastat enne sõda Eestist eemal. Hiljem naasis koju. Suri kodus 1968. aastal 90-aastasena. LEPNI, GUSTAV ADOLF 1891–1935

Kaugsõidukapten Joosti talu* JOOSTI KUSTISündinud 16.10.1891. Käs-mu ja Liibavi merekool, kaugesõidukapteni eksami sooritas eksternina Käsmu merekoolis 1915. Sõitnud kaptenina KLO ja teis-

te laevafirmade laevadel. Oli ühe suurema Eesti auriku „Kinnika” kapten. Surnud 01.09.1935 auriku „Lenna” pardal reisil Port Talbot - Bordeaux. Laeva koos kapteni tsinkkirstus põrmuga tõi koju I tüürimees Karl Heinmaa. Kapten Gustav Lepni maeti Käsmu kalmistule.

LEPNI, JAKOB 1901–1939

Kaugsõidukapten Joosti talu* JOOSTI JASSSündinud 20.05.1901. Käs-mu ja Tallinna merekool 1928. Oli muude aurikute kaptenina ka esimese Ees-ti heeringapüügi emalaeva

KRÄMER, RUDOLF 1912–1990

KaugsõidukaptenKõrgemäe taluSündinud 01.09.1912. Õp-pis Käsmu ja Kuressaare merekoolis. Lõpetas Tal-linna MK II kl. 1933, III kl. 1943. Viis 1944.a. sügisel 400 inimest 2-mastili-

se mootorkaljasega pealetungiva Punaarmee eest ära Tallinnast Rootsi. Paljud neist olid poliitika- ja kultuu-ritegelased. Lõpetas Rootsis uuesti merekooli, sõitis suurtel kaubalaevadel kaptenina. Surnud Göteborgis 30.01.1990.

LARENS, KARL 1866–1953

KaugsõidukaptenMerekooli maja, TüllaSündis 30.07.1866. Lõpe-tas Narva merekooli kaug-sõidu tüürimehe kutsega kevadel 1889.a. Sõitis tüü-rimehena kaugsõidus ja kaptenina ligisõidus. Lõ-petas Heinaste merekooli

kaugsõidu kapteni kutsega kevadel 1894.a. Narva mere-kooli juhataja kpt. Lepni soovitusel määrati Käsmu me-rekooli juhatajaks, kus töötas kuni 1929/1930 kooliaasta lõpuni. On koostanud õpiku "Meresõidu astronoomia" 1921 ja "Ülevaade Eesti merekoolidest 1864-1935" 1938. Surnud 1953. Maetud Käsmu kalmistule.

LEPNI, ADOLF 1908–2004

KaugsõidukaptenKaljula talu* KALJU AADISündinud 14.06.1908. Käsmu ja Tallinna mere-kool 1938. Sõitnud piiri-tuselaevadel ja kiirpaa-tidel kaptenina. Jäi sõja ajal Soome, aitas Eestist

saabuvaid põgenikke vastu võtta ja edasi saata. Abiel-lus Erich Lepni lese Helmiga. Emigreerusid Kanadasse. Adolf Lepni suri 20.09.2004.a. Torontos, Kanadas.

LEPNI, EDUARD 1883–1942

KaugsõidukaptenKoidula talu* KOIDULA EEDISündinud 03.12.1883. Käsmu merekoolis soori-tas kapteni eksami 1922. Arreteerit 15.06.1941. Sur-nud Venemaal vangilaag-ris 25.12.1942.

14

LOORAND (SCHNEIDER), PAUL 1904–1959

KaugsõidutüürimeesVahemetsa talu* VAHEMETSA PAULSündinud 1904. Käsmu merekooli lõpetas tüürime-he kutsega 1924. Sõitnud purjelaevadel ja aurikutel I tüürimehena. Viimane au-rik Remmelgas ja Co laev „Julia”, mille tõi ära Inglis-maalt, kuna kapten J. Rem-

melgas haigestus 1940.a. talvel, kui käis juba Saksa-Inglise allveesõda. Pärast sõda 1959 vahetas diplomi Nõukogude diplomi vastu. Läks Vergi kalurikolhoosi Läänemere traal-laevale kapteniks. Jäi teadmata kadunuks esimesel reisil Vergi-Mohni lõigul.

LOORAND (SCHNEIDER), MAGNUS 1856–1945

Kapten-kipparVahemetsa talu* VANA SCHNEIDER Sündinud 1856. Oli Joosep Kristenbruni kassapidaja. Üks neljast, kes ehitas 1899. purjelaeva „Edmund” kor-doni all Kaevu valgamas. Sõitis oma ja Kristenb-runi kaljastel “Muisto” ja “Nordstern” küttepuude

veol Tallinna vahet ja oli Ojakaril laoplatsi ülevaataja. Po-jad Paul ja Johannes Loorand (Schneider) olid mereme-hed, mõlemad tütred olid kaptenitega abielus; tütar Marie oli Aleksander Männiku abikaasa ja tütar Aliis oli abielus Priidik Jüriskaga.

LYSAK, JUSTIN 1918–1993

KaugsõidutüürimeesHiiemäe* HIIE JUSTINSündinud 1918. Justin Ly-sak on õppinud Käsmu ja Tallinna merekoolis. Lõ-petas Tallinna MK I kl. 1940, hiljem ka II kl. Oli tüürimees KLO aurikutel. Emigreerus, asus elama Taani. Lõpetas seal Ko-

penhaageni merekooli. 1955-1957 oli „Estrid Torm”-1.tüürimees. Oli kapten Taani laevadel. Viimaseks laevaks oli „Alice Torm”. Hiljem töötas sadama dispetšerina. Suri jaanuaris 1993 Ålborgis, Taanis.

„Eestirand” kapten 1932. aastal Islandi põhjaranna eks-peditsioonil. Hiljem Käsmu auriku „Maia” kapten. Sur-nud laeval 12.11.1939 Vahemerel, kui inglased laeva kaa-perdasid (käis juba Saksa-Inglise meresõda 1939–1940). Maetud Malta saarel Valetta kalmistule. Üks nooremaid KLO kaugsõidukapteneid.

LEPVIIKMANN, ALEKSANDER 1895–1963

KaugsõidukaptenMerekooli majaSündinud 12.12.1895.a. Lõpetas Käsmu merekoo-li kaugsõidukapteni kut-sega kevadel 1919. Teenis kuni sügiseni 1919 Eesti mereväes, sügisest mää-rati Haridusministeeriumi poolt Käsmu merekooli mere eriainete õpetajaks.

Selles ametis töötas kuni 1929/1930 kooliaasta lõpuni. 1930/1931 kooliaasta algul määrati Käsmu merekooli ju-hatajaks, juhatas kooli õppeaasta lõpuni, millal kool sule-ti. 1938.a. a/l „Elna” kapten. Emigreerus Inglismaale.

LIHOLM, GUSTAV 1892–1961

KaugsõidukaptenKingu talu* KINGU KUSTI Sündinud 06.01.1892. Lõ-petanud Käsmu merekooli. Tüürimees ja kapten pur-jelaevadel ligi- ja kaugsõi-dus. Ostis Taanist 3-mas-tilise mootorpurjeka „Elsi”, millega käis ka Ameerikas. Emigreerus koos perega.

Surnud Kanadas 01.10.1961 Torontos.

LIHOLM, JOHANNES 1899–1926

LigisõidutüürimeesAllika taluSündinud 07.12.1899. Õppis Käsmu merekoolis ligisõidu tüürimeheks 1924. Suri noorelt 1926.

LIHOLM, JOOSEP 1869–1902

KaugsõidukaptenAllika talu* ALLIKA JOOSEPSündinud 01.10.1869.a. Lõpetanud Käsmu me-rekooli kapteni eksamiga 1896. Sõitnud tüürimehe ja kaptenina purjelaevadel ligi- ja kaugsõidus. Reisil

Hispaaniast Kopenhaageni suri merel 18.09.1902. Maetud Kopenhaagenis. Mälestuskivi Käsmu kalmistul.

15


MIKENBERG, ANTON 1899–1942

KaugsõidukaptenMikenbergi talu* MIKENBERGI ANTSSündinud 1899. Lõpeta-nud Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1918. Sõitis tüürimehe ja kap-tenina mitmesugustel lae-vadel ligi- ja kaugsõidus. Ühe suurima purjelaeva, 4-mastilise „Madonia”

kapten 1930. aastail. Hiljem tüürimees aurikuil. Leiti tapetuna oma korterist 1942.

MIKENBERG, MAUNUS 1865–1928

KaugsõidukaptenMikenbergi talu* VANA MAUNUSSündinud 1865. Lõpetanud Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1886. Lõpetanud ka Paldiski merekooli 1913. Sõitis vahetpidamata kuni 1927. aastani purjelaeva-del ligi- ja kaugesõidus. Oli

brigantiini „Kristenbrun“ esimene kapten, millega purje-tas Läänemeres, Põhja-Jäämeres ning Põhja-Aafrika sa-damate vahet. Surnud 1928. Maetud Käsmu kalmistule.

MIKENBERG, MAUNUS 1893–1977

KaugsõidukaptenMikenbergi taluSündinud 1893. Õppinud Käsmu merekoolis. 1913 sooritas kaptenieksami Pal-diski merekoolis. Osales ilmasõjas Vene mereväes sõjalaeva komandörina. Va-badussõjas m/r „Lennuk” komandöri abina. Auast-

melt vanemleitnant. Sõitnud ka KLO aurikutel I tüürime-hena. Oli 1940 laevade natsionaliseerimise ajal KLO auriku "Ella" esimene tüürimees. Emigreerus, suri Torontos, Ka-nadas. Maetud sealsele veteranide kalmistule.

MÄNNIK, ALEKSANDER 1878–1918

KaugsõidukaptenVaabu talu* VAABU SASSSündinud 1878. Lõpetanud Käsmu merekooli kaugsõi-dukapteni kutsega 1904. Sõitnud Joosep Kristenb-runi laevadel tüürimehe ja

kaptenina ligi- ja kaugsõidus. Teenis Joosep Kristenbrunilt kulduuri hea töö eest. Ilmasõja ajal Vene mereväes Kroon-linna kindluse miinitraaleri komandör. Lapselapselaps kapten hüdrograafialaeval Indrek Vaik (s.1975). Tütrepoeg on Käsmu Meremuuseumi juht Aarne Vaik (s.1942). Alek-sander Männik suri 1918. Maetud Käsmu kalmistule.

MÄNNIK, ANTON 1883–1919

KaugsõidutüürimeesUuetoa talu* OKKAMETSA ANTONSündinud 1883. Käsmu Me-rekooli lõpetanud kaugsõidu tüürimehe ja ligisõidukap-tenina 1908. Uppus 1919.a. Inglise ranniku lähedal olles purjelaev „Tagö” tüürimees.

MÄNNIK, EVALD 1909–1985

KaugsõidutüürimeesMännipõllu taluSündinud 1909. Lõpetanud Käsmu merekooli ja Ku-ressaare merekooli kauge-sõidu tüürimehena. Oli I tüürimees KLO aurikuil. RepresseeritI koos perega Siberisse 1949-1956. Kap-ten Hannes Männiku isa

ja kaugsõidutüürimees Feliks Männiku (1907-1980) vend. Evald Männik suri Käsmus 1985. Maeti Käsmu kalmistule.

MÄNNIK, FELIKS 1907–1980

KaugsõidutüürimeesMännipõllu taluSündinud 1907. Õppis Käsmu merekoolis, kaug-sõidutüürimehe kutse sai Kuressaare merekoolist.Sõitnud kalanduse auri-kuil I tüürimehena. Surnud Käsmus 1980. Maetud Käs-mu kalmistule.

MÄNNIK, HANNES 1942

KaptenMännipõllu ja Seedri talu* MÄNNIPÕLLU HANNESSündinud 14.04.1942. 1959 õppis Tallinna Kalandus-tehnikumi, laevajuhtimi-se osakonnas. 1964 töötas „Admiral Nahimovi” nim. kalurikolhoosis. Tüüri-mees laeval SRT-4557. 1965

16

PAADIMEISTER, JOOST 1866–1941

KaugsõidukaptenSündinud 14. 05. 1866. a Kolga lahe ääres Leesil. Õppinud Käsmu mere-koolis, kapteni kutse saa-nud 1896 Paldiski mere-koolis. Elas Võsul. Sõitnud purjelaevadel Euroopa,

Lääne-India, Põhja- ja Lõuna-Ameerika vetes. Oli veel kõrges eas kapten KLO aurikuil. Kogenud ookeani kap-tenist, tema julgusest ja külmaverelisusest rääkisid va-nad meremehed legende. Surnud 1941. Maetud Käsmu kalmistule.

PAHLBERG, HARRY 1912–1977

Kaugsõidukapten Endla taluSündinud 25.10.1912.a. Omandas Käsmu ja Tal-linna merekoolist kaug-sõidukapteni kutse. Lõpe-tas Tallinna MK II kl. 1936 ja III kl. 1940. Sõitnud purjelaevadel tüürimehe

ja kaptenina. Sõitis „Tormilinnuga“ Soome rannakalju-dele 1937. a hilissügisel. Hukkus kolm inimest. Pärast sõda viis Käsmu inimesi „Ernaga“ Rootsist USA-sse (raamat „Purjetamine vabadusse“). Surnud 1.06.1977 Long Branchis, Jerseys, Lakewoodi USA-s.

PAHLBERG, RUDOLF 1885–1948

KaugsõidukaptenEndla talu* ENDLA RUUDISündinud 1885. Õppinud Käsmu merekoolis, mille lõpetas 1907 kaugesõidu-kapteni kutsega. Oli KLO aurikuil kaugesõidukap-ten. Projekteeris ja laskis ehitada Eesti ilusaima

purjelaeva barkantiin „Tormilind“, olles ise selle lae-va esimene kapten. KLO esinduskapten nii kodu- kui välismaal. KLO viimase auriku „Signe“ kapten. Ei tul-nud kodumaale, nagu oli punase valitsuse käsk, vaid jäi koos laevaga USA-sse. Töötanud ka tunniandjana Käsmu merekoolis. Rudolph Pahlberg suri 1948.a. La-kewoodis, New Jersey, USA.

PAJOS, JAKOB 1887–1950

KaugsõidukaptenTooma talu* TOOMA JAAGUPSündinud 1887. Lõpetanud Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1911. Sõitnud tüürimehe ja kaptenina purje-

“Maksim Gorki” nim kalurikolhoos. Tüürimees laeval STB-7292. 1967. III tüütimees laeval SRT-R 9131. 1969. II tüürimees laeval SRT-R 9131. 1973. Kolhoosi laevasti-ku kapten. 1976. ühinemine „Sergei Mironovits Kirovi” nim kalurikolhoosiga. Flotilli ülem. 1977 tüürimees MRT „Viinistu”. 1979 Kalatööstuse Külmhoone turustaja ja kala-varuja. 1986. Laevastiku osak. mereinspektor ja varustaja. 1993. „Esmar” AS kapten juhendaja. 1999. Eesti Veeteede Amet, vaneminspektor. Aastast 2007 pensionil.

MÄNNIK, HARALD ADOLF 1905–1973

Kaugsõidutüürimees Tapu talu* TAPU AADISündinud 17.07.1905. Käsmu Merekooli I klass-ligisõidutüürimees 1926, hiljem oli kaugsõidutüü-rimees. Oli kapteniks lät-lastele kuulunud põgeni-

kelaeval „Sarabande”, mis saabus Rootsist Kanadasse Halifaxi sadamasse 19.08.1949, pardal 258 erinevatest rahvustest põgenikku. Surnud 28.06.1973 Torontos.

MÄNNIK, JOHANNES 1898–1941

KaugsõidukaptenKäsmu Järve II* JÄRVE JUKUSündinud 1898. Õppinud Käsmu ja Tallinna mere-koolis, kaugsõidukapteni klass lõpetatud 1931. Jäi Leningradi blokaadi auriku

„Meero“ kaptenina. Ei ole selgunud, kas represseeriti või suri nälga blokaadis. Viimati nähti Johannes Männikut 1941 hilissügisel kui aurikud „Maia” ja „Meero” kai ääres kõrvuti seisid ja konvoi mõlemad laevakaptenid ära viis.

Männik, MAUNUS 1880–1971

LigisõidukaptenNurme talu* NURME MAUNUSündinud 1880. Lõpetanud Käsmu merekooli kapteni eksamiga. Sõitnud pur-jelaevadel ligisõidus. Oli Käsmu küla elav ajalugu;

väga haruldase huumorisoonega, jäädes sellega läbi ae-gade Käsmu rahva mällu. Surnud 1971. Maetud Käsmu kalmistule.

MÄNNIKSON, JOHANNES 1898–...

KaugsõidutüürimeesPaujaagu taluSündinud 22.12. 1898. Lõpetanud Käsmu Merekooli kaug-sõidutüürimehena 1919.a. (edasine saatus teadmata.)

17


PRUUN, JOHANNES 1870–1940

KaugsõidutüürimeesPikapõllu talu* PIKAPÕLLU JUHANSündinud 1870. Käsmu vanema põlvkonna mere-mehi. Lõpetanud Käsmu merekooli 1895. Sõitnud tüürimehena Euroopa, Ameerika, Lääne-India sa-

damate vahet. Hiljem I tüürimees KLO aurikuil. Surnud 1940. Maetud Käsmu kalmistule.

PRUUN, JOHANNES 1892–1954

KaugsõidukaptenUustaluSündinud 1892. Emigree-rus tsaariaja lõpupoole. Oli tüürimees ja kapten USA-s. Surnud 1954.

PRUUN, JOOSEP 1893–1979

KaptenmajorkaugsõidukaptenViiperi talu* VIIPERI JASSSündinud 30.10.1893. Lõ-petanud Käsmu ja Paldiski merekooli kaugsõidukapte-ni kutsega. Osales Vabadus sõja lahingutes Eesti mere- väes, vabadussõja veteran. Autasustatud Vabadusris-

tiga VR I/3. Ta oli Boråsi Eesti Skaudisõprade Seltsi esimees, alates 1971 auesimees. Surnud Borås, 1.10.1979.

PRUUN, KAAREL 1901–1956

KaugesõidutüürimeesLaurimäe talu* LAURIMÄE KAARELSündinud 1901. Lõpetanud Käsmu merekoolis tüüri-mehe klassid kaugesõidu-tüürimehe kutsega 1924. Oli aurikul „Linda“ I tüü-rimees 1940. a veebruaris, kui Saksa allveelaev torpe-deeris „Linda”. Sõja ajal oli kodus Käsmus. Emigreerus Rootsi. Kaarel Pruun suri 1956.a. Karlstadis, Rootsis.

laevadel ligi- ja kaugsõi-dus. Pikemat aega kauge-sõidus, käis ka korduvalt Põhja-Norrast ja Mur-manskist soolaturska Pe-terburi vedamas. Sõja ajal oli välismaal. Surnud 1950 Halmstadis Rootsis. Kõik tema neli poega olid samu-ti meremehed. (Terve pere

emigreerus.) Jakob Pajosel oli Rudolf Rommiga 3-masti-line laev „Evi“, hiljem Jakob Jürissoniga kahasse laev jälle-gi „Evi“. (Evi oli Jakob Pajose tütre nimi.)

PILVET, ARMAND 1911–1942

KaugsõidutüürimeesKlaukse taluSündinud 1911. Käsmu merekooli I klass (lst). Kaugesõi-du tüürimehe kutse saanud Julius Teäre Kuressaare mere-koolist. Oli Eesti auriku „Nautic” I tüürimees 1940. a tal-vel, kui laev Inglismaalt tulles söelastis keset Nordi merd ära vajus. Oldi päästepaatidega merel üle nädala, kuni Norra kalalaev nad leidis. Külm võttis tal jalad. Surnud 1942. Maetud Rotterdami.

PRUUN, GUSTAV 1879–1964

KaugsõidukaptenAadami talu* AADAMI KUSTISündinud 27.08.1879. Käsmu ja Liibavi merekooli lõpetanud kaugsõi-dukapteni kutsega 1903. Olnud mitme Käsmu au-riku kapten. KLO-s täht-suselt kolmas mees. Emig-

reerus 1944 talvel Soome ja Rootsi kaudu USA-sse. Gustav Pruun suri 17.12.1964.a. Lakewood´is, USA-s.

PRUUN, ISAK 1870–1929

Kaugsõidukapten Laurimäe talu* LAURIMÄE ISSAKSündinud 1870. Õppinud Käsmu merekoolis. Sõit-nud tüürimehe ja kaptenina Joosep Kristenbruni laeva-del Läänemerel. Viimane laev oli p/l „Liisa”., mis too-di Vaabu lõukasse 1929, suri

ka tema viimane kapten. Maetud Käsmu kalmistule.

PRUUN, JAAGUP 1890–1957KaugsõidukapteTamberi taluSündinud 1890. Õppinud Käsmu merekoolis. Kaptren Robert Pruuni vend. Surnud 1957.

18

RANNIKO (SUKSDORF), JAKOB 1885–1964

LigisõidukaptenPällu talu* PÄLLU JAAGUPSündinud 1885. Õppinud Käsmu merekoolis. Sõit-nud tüürimehe ja kapteni-na purjelaevadel ligisõidus. Ilmasõja ajal Vene riigi teenistuses lootskaptenina

Soome rannikul. Surnud 1964. Maetud Käsmu kalmistule.

RULL, LEONHARD 1904–1964

KaugsõidukaptenNõmme taluSündinud 24.01.1904. Lõ-petanud tüürimehe klas-sid Käsmu merekoolis, kaugsõidukapteni kutse sai Tallinna merekoolist 1932. Sõitis KLO, Tallinna Laevaühisuse, AS „Meri-laid“ laevadel. Emigree-rus Inglismaale. Surnud Londonis 11.06.1964.

SANDBANK, ELMAR 1896–1944

KaugsõidukaptenSandpangi taluSündinud 1896. Käsmu ja Tallinna merekooli kau-gesõidukaptenite klass 1927. Oli aurikul „Maia” I tüürimees. Kui kapten Jakob Lepni Vahemerel äkksurma suri, oli kap-teniks laeval. Jäi Lenin-

gradi blokaadi „Maiaga”. Arreteeriti laeval meeskon-naliikme pealekaebamise tõttu. Tribunali surmaotsus 21.06.1944.a (Memento).

SANDPANK, JOHANNES 1872–1942

KaugsõidukaptenSandpangi taluSündinud 30.06.1872. Lõ-petas Käsmu merekooli kaugesõidukapteni kutse-ga kevadel 1904.a. Sõitis kaptenina mitmesugustel laevadel. Käsmu merekoo-li mere eriainete õpetaja 1919. aastast kuni 1930. aastani. Surnud 1942.

PRUUN, KUSTAV 1861–1931

KaugsõidutüürimeesKülaotsa talu* KÜLAOTSA KUSTISündinud 18.12.1861. Lõ-petas Käsmu merekooli I järgu diplomiga, kaug-sõidu esimese tüürimehe eksami sooritas Tallinnas 1888. Alkoholi probleemi-de tõttu jäi saega metsa-tööde peale. Surnud 1931. Maetud Käsmu kalmistule.

PRUUN, ROBERT 1877–

Kaugsõidukapten Tamberi taluSündinud 1877. Lõpe-tanud sajandivahetusel 1899-1900 kaugesõidu tüürimehe kutsega Käsmu merekooli. Sõitnud ligi- ja kaugesõidus purjelaevadel tüürimehe ja kaptenina. Emigreerus juba tsaariajal 1910 USA-sse, kus töötas kaptenina suurtel purje-laevadel.

PÄRMIK, JOHANNES 1910–1979

KaugsõidutüürimeesKülaotsa talu* PÄRMIKU JUKUSündinud 10.10.1910. Tüürimees aurikuil. Nõu-kogude ajal kapten ka-latraaleritel Läänemerel. Surnud Tallinnas 1979.

RANNIKO (SUKSDORF), JAAGUP 1911–1943

KaugsõidutüürimeesPällu taluSündinud 23.09.1911. Käsmu ja Tallinna merekool. Oli I tüürimees KLO aurikul „Elna”. Hukkus 1940 Saksa lennuväe pommirünnakul Londo-ni dokkidele. „Elna“ up-pus, kuid tõsteti inglaste poolt üles, remonditi ning saadeti 1941. a sügisel ka-ravani koosseisus Arhan-gelskisse.

19


suundus “Tiiu” 31.06. Halifaxi ja sealt juba Inglismaale. Enne sihtsadamasse jõudmist, laev uputati 9. juulil sak-sa allveelaeva U-34 poolt, meeskond pääses Inglismaale. Teated Joosep Seeblumi edasise tegevuse kohta puudu-vad. Viimane elukoht oli Woodside, New York, USAs.

SEEBLUM, JULIUS 1905–1999

KaugsõidukaptenSillaotsa taluSündinud 3.10.1905. Lõ-petanud Käsmu merekoo-li ja Kuressaare J. Teäre merekooli kapteni eksa-miga 1929. Sõitnud tüü-rimehe ja kaptenina pur-jelaevadel, nende hulgas kapten purjekail „Elfrie-

de„ ja „Anette“. Sõja ajal „Kriegsmarine” teenistuses. Jäi Saksamaale. Elas Hamburgis väga kõrge eani, suri 1999.

SINIVEE (SEEBLUM), RIHO 1907–1942

KaugsõidutüürimeesSillaotsa taluSündinud 26.11.1907. Õppinud Käsmu Mere-koolis 1928. Viimane töö-koht oli aurulaeval „Koi-dula”. Suri 17.01.1942.

SOOMAN, ARTUR 1900–1949

KaugsõidutüürimeesKäsmu Järve* JÄRVE ARTURSündinud 10.09.1900. Käs-mu merekooli tüürimeeste klassid lõpetanud 1920. Töötas I tüürimehena auri-kutel. Sõja ajal viibis kodu-maal, oli Omakaitse ülem Käsmus. Pärast sõda artell

„Käsmu“ juhataja. Arreteeriti kodus pealekaebuse taga-järjel 14.12.1944. Tribunal 20.12.45 §58-1a, 58-11, 10+5. Surnud Siberis 1949.

SOOMAN, JOOSEP 1864–1922

LigisõidukaptenKäsmu JärveSündinud 1864. Käsmu merekooli kapteni eksam 1886. Sõitnud purjelaevadel tüürimehe ja kaptenina ligi-sõidus kuni surmani 1922. Maetud Käsmu kalmistule. Joosepi kõik kolm poega on diplomeeritud laevajuhid.

SANDPANK, JOHANNES 1901–1954

Mereväe kaptenmajorSandpangi taluSündinud 29.09.1901. Käsmu merekooli lõpe-tanud 1919, pärast seda mereväe kadettide kor-pus, kaks aastat õpinguid Inglismaal, üks aasta Soo-mes. Vabadusristi kavaler VR II/3, saadud osalemise ja lahinguliste teenete eest

Vabadussõjas. Arreteeritud 1941. Surnud Venemaal vangilaagris, Karaganda obl. 5.05.1954. Viimane mere-jõudude juhataja.

SEEBLUM, JAKOB 1870–1931

KaugsõidutüürimeesSillaotsa talu* SILLAOTSA JAAGUPSündinud 23.10.1870. Õp-pinud Käsmu merekoolis. Sõitis tüürimehe ja kapte-nina mitmel purjelaeval. Tal oli oma laev, 2-masti-line kuunar (kaljas) „Mall“. Tema kolm poega olid kõik

haritud meremehed. Jakob Seeblum suri aprillis 1931. Maetud Käsmu kalmistule.

SEEBLUM, JOHANNES 1867–1928

KaugsõidukaptenMäe talu* MÄE JUHANSündinud 1867. Lõpeta-nud Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1887. Sõitis tüürimehe ja kap-tenina purjekail ligi- ja kaugsõidus vahetpidama-ta 40 aastat. Ostis Soomest kolme mastiga purjelaeva

„Lovisa”, millele Saksa aurulaev Skagerrakis udus otsa sõitis ja uputas laeva. Oli rahvusvaheline kohus Haagis, mille Seeblum võitis. Suri varsti pärast kohut veebrua-ris 1928. Maetud Käsmu kalmistule.

SEEBLUM, JOOSEP 1902–1986

KaugsõidukaptenSillaotsa taluSündinud 03.10.1902. Lõpetanud Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1925. Sõitnud purjelaevadel tüürime-he ja kaptenina. Emigreerus enne sõda USA-sse. Teenis 27.09.1939‒06.1940 aurikul “Tiiu” II tüürimehena. Juu-nis lahkus New Yorgis omavoliliselt laevalt 11 meeskon-naliiget, nende hulgas ka Joosep Seeblum. New Yorgist

20

SUKSDORF, JAKOB 1912–1975

KaugsõidukaptenPõhjala talu* PÕHJALA JASSSündinud 30.11.1912. Tüü-rimehe klassid Kuressaare merekoolis, 1939 lõpetas kaugsõidukapteni klassi Tallinna merekoolis. Vii-

mane Käsmu kapten aurikul „Maria” enne natsionalisee-rimist. Emigreerus Rootsi, sealt Kanadasse Halifaxi.Üks nooremaid auriku kapteneid KLO-s. Aitas pärast sõda paljudel eestlastel Rootsist lahkuda USA-sse ja Kana-dasse, olles põgenemislaevadel kapteniks. Oli kapteniks pärnakatele kuulunud põgenikelaeval „Pärnu”, millega saabus 02.08.1949 Halifaxi sadamasse 154 põgenikku. Rohkem põgenemisreise ei sooritanud. Töötas Kanada laevadel tüürimehena. Suri 14.09.1975, ilmselt Halifaxis.

SUKSDORF, JAKOB 1849-1918 Kapten-kippar Vanapere talu* VANAPERE JASKASündis 1849. Üks Käsmu Merekooli asutajatest ja kauaaegne Käsmu mere-kooli komitee liige ja kas-sahoidja Jakob Kaskni abi. Tema juhtimisel ehitati

Kaevu valgama laevaehitusplatsil neli laeva: "Toudar", "Polaris", "Adina", "Edmund". Suri 1918.

SUKSDORF, JOHANNES 1880–1925

KaugsõidukaptenVanapere taluSündinud 1880. Lõpetanud Käsmu merekooli tüüri-meeste klassid. Kaugesõi-dukapteni kutse saanud Käsmu merekoolist ekster-nina antud eksamiga 1915. Sõitnud tsaariajal kapteni-

na kaugsõidus kauba- ja reisilaevadel, oli ka Käsmu me-rekoolis inglise keele õpetaja. Eesti Vabariigi loomisel Va-badussõja päevil kõrgel ametikohal juhatas välisvedusid Veeteede Ametis. Juhannes Suksdorf suri 1925.a.

TIIDEMAA, LEOPOLD 1913–1961

KaugsõidutüürimeesOtsa talu* OTSA LEOSündinud 1913.a. Lõpe-tanud tüürimeeste klassi 1940.a. Tallinna merekoo-lis. Surnud 1961.a.

SOOMAN, OSKAR 1909–1958

KaugsõidukaptenKäsmu Järve* JÄRVE OSKARSündinud 1909. Käsmu merekooli lõpetanud 1928. Kaugsõidukaptenite klassi lõpetanud Tallinna mere-koolis 1938. Enne sõda I tüürimees KLO aurikuil. Pärast sõda kaugsõidukap-

ten välisriikide aurikuil. Oskar Soomann suri 1958.a. Gö-teborgis, Rootsis.

SOOMAN, VERNER 1911–1967

KaugsõidukaptenKäsmu JärveSündinud 23.10.1911. Õp-pinud Käsmu merekoolis ja Kuressaare merekoolis. Kaugesõidukapteni diplo-mi saanud Tallinna mere-koolist 1937. Jäi välismaa-le. Oli välisriikide laevadel kaugesõidukapten. Saanud

Inglise kuninga kõrge autasu (MBE). Surnud Kanadas To-rontos 5.01.1967.

SUKSDORF, AUGUST 1878–1941

KaugsõidukaptenVanapere talu* VANAPERE AUGUSTSündinud 1878. Lõpetanud Käsmu merekooli kaugsõi-dukapteni eksamiga 1904. Sõitis tüürimehe ja kapte-nina purjekail ja aurikuil ligi- ja kaugesõidus. Oli

pikemat aega purjelaeva „Anette” kapten. Sooritas aja-rekordi „Anettega”, tulles Ameerikast Euroopasse 9 öö-päevaga. Vanemas eas I tüürimees KLO aurikuil. Surnud 12.11.1941. Maetud Käsmu kalmistule.

SUKSDORF, EDUARD 1876–1924

KaugsõidukaptenVanapere talu* VANAPERE EEDISündinud 1876. Peres oli kolm venda, kõik kaptenid. Isa Jaagup Suksdorf oli koos venna Joosep Suks-dorfiga esimeste Käsmu ostetud purjelaevade oma-

nikud. Eduard on lõpetanud Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1900. Sõitis oma isa purjelaevadel tüürimehe ja kaptenina ligi- ja kaugesõidus. Surnud Käsmus 1907.

21


TIIDEMANN, EDUARD GEORG 1872–1953

LigisõidukaptenOtsa talu* OTSA EEDUSündinud 1872. Lõpetanud Käsmu merekooli. Sõitnud tüürimehe ja kaptenina ligisõidus purjelaevadel. Osanik mitmes purjelae-vas. Surnud 1953. Maetud Käsmu kalmistule.

TIIDEMANN, NIKOLAI 1878–1954

LigisõidukaptenNõmme talu* NÕMME NIGUSündinud 1878. Lõpeta-nud Käsmu merekooli tüürimehe ja kaptenina ligisõidus purjelaeva-del. Pikemat aega kapten kaljasel „Aktiv”. Surnud 1954. Maetud Käsmu kal-mistule.

TIIDEMANN, OSKAR 1874–1963

KaugsõidukaptenLainela talu* LAINELA OSKARSündinud 30.08.1874 Käsmus. Eesti Vabariigi ja Käsmu üks tuntumaid merendustegelasi. Käsmu ja Odessa merekoolid. Kaugesõidukapteni kut-se omandas Vladivosto-ki merekoolis. Sõitnud paljude riikide laevadel,

osalenud Vene-Jaapani sõjas sõjalaeva navigatsiooni-ohvitserina. Eesti Vabariigi loomisel mereasjanduse peavalitsuse direktor. Käsmu KLO laevaäri looja ja te-gevdirektor. Viimase sõja ajal Veeteede Ameti juhataja (Käsmu purjelaevastiku grand old man, Joosep Kris-tenbruni väimees). Emigreerus 1944 Ameerikasse. Os-kar Tiidemann suri 29. 04. 1963.a. Torontos, Kanadas.

TRAKS, ALEKSANDER

KaugsõidutüürimeesLõpetanud 1919.a. Käsmu Merekooli kaugsõidu tüüri-mehena. Edasine saatus teadmata, Traksid kolisid Käs-must ära 1920-ndatel.

TRUMMAR, JAKOB 1897–1957

KaugsõidukaptenMikenbergi ja Aadami taluSündinud 24.05.1897. Lõ-petanud tüürimeeste klas-sid Käsmu merekoolis, kaugesõidukapteni pabe-rid Tallinna merekoolist 1925. I tüürimees KLO aurikuil. Elas Käsmus elu lõpuni 1957, olles Kalurite Ühistu ja kalurikolhoosi „Õige tee” esimees. Mae-tud Käsmu kalmistule.

VAIK, INDREK 1975KaptenVaabu taluSündinud 23.12.1975 Tal-linnas. Lõpetanud 1995 Eesti Mereakateemia Me-rekooli, laevajuhi eriala. 1995‒1997 oli kalalaeva-del tüürimees. 1997 aastal alustas vanemtüürimehena tööd Veeteede Ameti poi-laeval „Eva-309”, aastast 2004 samas asutuses kap-ten poilaevadel „Eva-309”

ja „Sektori”. Alates 2012 Veeteede Ameti mõõdistuslaeva “Jakob Prei” kapten.

VALLI, MAUNUS 1902–1976

KaugsõidutüürimeesValli talu* VALLI MAUNUSündinud 1902. Lõpeta-nud Käsmu merekooli li-gisõidukapteni ja kaugsõi-dutüürimehena. Sõitnud purjelaevadel ja aurikutel tüürimehena. Oli hea huu-morimeelega, muheda ole-misega mees. Surnud 1976, maetud Käsmu kalmistule.

VALTER, AHTO 1912–1991

Ümber-maailma purjetajaMikenbergi taluSündis 15.07.1912. Heinas-tes. 1926 lõpetas Tallinna 9. Algkooli kuuenda klassi. 1927 laevapoiss neljamas-tilisel purjelaeval “Tormi-lind”. 1928 õpingud Käsmu merekoolis.

22

VALTER, RUDOLF 1874–1950

KaugsõidukaptenMikenbergi taluSündis 1874.a. Lõpetas Käsmu merekooli kauge-sõidutüürimehe kursuse kevadel 1900.a. Sügisel 1903. a. õiendas merekoo-li õpetaja eksami Peterbu-ris, samal sügisel määrati Vene valisuse poolt Käs-mu merekooli õpetajaks.

Kevadel 1904.a. õiendas kaugsõidukapteni eksami. Oli vahepeal Heinaste merekooli õpetaja. Kui see evakuee-riti, määrati uuesti Käsmu merekooli õpetajaks, kus teenis kuni Eesti Vabariigi alguseni. Eesti Vabariigi alg-aastail oli miinisadama kapteniks, kus teenis kuni pen-sionile minekuni. Rudolf Walter suri 1950.

WEINTRUP ANTON 1879–1945

LigisõidukaptenRistu talu* RISTU ANTSSündinud 1879. Käsmu merekooli lõpetanud ligi-sõidu kaptenina. Sõitnud tüürimehe ja kaptenina purjelaevadel ligisõidus. Lahkunud Käsmust Võ-sule, sealt siirdus Rakvere elama, kus suri 1945.

WEINTRUP JULIUS 1884–1947 KaugsõidutüürimeesEinberi talu* EINBERI JULIUS Sündinud 1884. Oli kaug-sõidutüürimees ja ligisõi-dukapten. Oli vallaline. Surnud 1947.a. Maetud Käsmu kalmistule.

* lk 9-22 on tärniga tähistatud nimekuju, mida külarahvas igapäevaselt kasutas.

7.08.1930 alustas vend Kõuega väikses purjepaadis rei-si üle Atlandi ookeani, see tekitades palju tähelepanu ajakirjanduses. 18.12.1930 jõudsid nad Miamisse, sealt edasi Kariibi merele ja 1931 aastal New Yorki. 4.07.1931 alustas Valter kanadalase Barberiga reisi Ameerikast tagasi Inglismaale. 1.11.1931 tegi ta venna Ukuga uue reisi Eestist Ameerikasse. 14.07.1932 naasis Valter vend Jariiloga Ameerikast Inglismaale, sinna jõuti 18 päe-vaga. 27.11.1932 tegi Valter koos mitmete kaaslastega oma viienda reisi üle Atlandi ookeani Ameerika suunas. 1935 abiellus Valter ameeriklanna Margaret F.R.Duffiga. 1935 ilmub Ahto Valteri ja Tom Olseni raamat „Racing the Seas”. 1935/1936 Ahto koos Margaretiga purjetavad Marseilles’st New Yorki. 1936 Ahto purjetab koos Marga-reti ja vend Jariiloga Eestist Ameerikasse. 5.10.1936 ka-hemastiline jaht „Ahto” väljub Tallinnast Lääne-Aafrika kaudu Ameerikasse, kust kavatses alustada ümbermaail-mareisi. 2.11.1938 asus „Ahto” ümbermaailmareisile par-dal 19 inimest koos Ahto ja Margareti 14 kuu vanuse tita Ahto-Theodoriga. 12.06.1939 jaht „Ahto” jõuab Austraa-liasse Sydney’sse. 20.12.1939 jõutakse Kaplinna 2.05.1940 jõutakse tagasi New Yorki (Indian Harbour Yacht Club). 1972, mais Ahto külastab kodumaad. 1982 paiku sõitis Ahto üksinda St.Thomas’est Austraaliasse. Seal kukkus jaht sadamas dokki tõstmisel puruks. 30.06.1991 Ahto Valter sureb St. Thomas’e saarel.

VALTER, JARILO 1909–2004

KaugsõidutüürimeesMikenbergi taluSündinud 1909. Lõpeta-nud Tallinna merekooli ettevalmistusklassi, I ja II klassi kaugesõidu tüü-rimehena 1938. Sõitnud tüürimehena KLO laeva-del. Emigreerus USA-sse. Surnud Floridas 2004.

VALTER, KÕU 1907–2004

KaugsõidukaptenMikenbergi taluSündinud 15.11.1907 Käs-mus, kus isa Rudolf Val-ter oli Käsmu merekoolis õpetaja. Lõpetanud tüüri-mehe klassid Käsmu me-rekoolis. Kaugesõidukap-teni kutse saanud Tallinna merekoolist 1939. KLO ühe uuema auriku „Hil-

dur” kapten. Emigreerus USA-sse, kus jätkas meresõitu kõrge eani. Surnud Floridas 07.12.2004. aastal.

23


Artur Sooman ja Johannes Männik 1919.a. Käsmu merekoolis

Rudolf Valter tsaariaegses Käsmu merekoolis 1903 a. tundi andmas

Lepni, Erich; Linkvest, Toomas; Lepni, Adolf.Foto aastast 1931

24

Heinaste merekool 1864–1914. Varad evakueeriti Vene-maale Hersoni merekooli juurde. III klass lõpetas Käsmus

Narva merekool, 1873–1918. Varad viidi Tallinna

Paldiski merekool, 1875–1916. Varad viidi Arhangelskisse

LÜHIKE ÜLEVAADE MEREHARIDUSE KORRALDUSEST VENE KEISRIRIIGIS JA HILJEM EESTI VABARIIGISEERIK KAAREND

Kuni 1867. aastani ei olnud Venemaal merekoolide kohta mingit seadust või valitsuse korraldust. Iga kool töötas omaette, nii nagu kooli ülalpidajad ja korraldajad ise heaks arvasid (Karl Larens).

1902.a. uue seaduse järgi jaotati merekoolid kahte rühma: a) koolid aurulaevajuhtide ettevalmistamiseks „мореход-ные

училища”. Neid koole peeti kõrgemateks;

b) koolid purjelaevajuhtide ettevalmistamiseks, «мореход-ные школы» või „мореходные классы”. Neid koole peeti madala-mateks.

Mõlema rühma koolid jaotati kahe- ja kolmeklassiliseks. 2-klassili-sed koolid valmistasid ette ligisõidutüürimehi, 3-klassilised kauge-sõidutüürimehi. Vastava kapteni kutse jaoks eksam puudus, selle omandas tüürimees teatud meresõidu praktika järel. (Muide, sama süsteem kehtis ka nõukogude ajal, sest siis merekoolides kapteni klass puudus).

See süsteem osutus eluvõõraks ja ebaõnnestunuks, kuna purje-laevade juhid ei omanud õigust sõita aurulaevadel kaptenina, küll aga vastupidi. On ju suurte purjelaevade juhtimine palju keeruli-sem kui seda teha aurulaevadel mehaanilise jõuseadmega. Nõutud staaž pärast merekooli lõpetamist teatud kutsediplomi saamiseks oli järgmine: 24 kuud meresõitu madrusena andis ligisõidu tüürimehe diplomi; sõites selle diplomiga 18 kuud tüürimehena andis ligisõidu-kapteni diplomi. Sõites veel 6 kuud tüürimehena kaugesõidus (väl-jaspool Taani väinasid) andis kaugesõidutüürimehe diplomi. Nüüd, pärast 24-kuulist meresõitu kaptenina või tüürimehena kaugesõidus andis kõrgeima kutsediplomi – kaugesõidukapteni diplomi.

Seega kaugesõidukapteni diplomi saamiseks oli nõutud peale vasta-va merehariduse kuus aastat puhast meresõitu nõutud ametikohta-del. Üldjoontes sama süsteem (väikeste muudatustega) jäi kehtima ka Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi merekoolides viidi sisse etteval-mistusklass, mis eelnes esimesele klassile ja Tallinna merekooli juu-res kaugesõidu kaptenite klass.

Eesti merekoolina Tallinna merekool asutati 1919.a. 1. Ettevalmistusklass2. Ligisõidu tüürimehed3. Kaugesõidu tüürimehed4. III klass - kaugesõidu kaptenid, alustas 1923. a. sügisel, 1924. a.

kevadel lõpetas esimene lend, 12 meest. 1931. a. sügisel toodi kooli juurde ka laevmehaanikute kool, mis seni tegutses Tallinna tehnikumi juures.

MEREHARIDUS EESTIS

Kuressaare merekool, 1891–1915; 1919–1935. Varad evakueeriti I maailmasõja ajal samuti Hersoni.

Eesti alal tegutsenud Vene riigi merekoolid ▶

Kõikide nende koolide puhul ei saa märkimata jätta nende koolide looja lätlase Kristjan Valdemari (1825–1891) teeneid

Käsmu merekool 1884-1931. Varad viidi Tallinna merekooli

25

KÄSMU MEREKOOL

KÄSMU MEREKOOL 1884–1931(LÜHDALT)

EERIK KAAREND

Käsmu merekool Eesti alal ainsa merekoolina tegutses vahet-pidamata läbi I maailmasõja, revolutsiooni ja Saksa okupat-siooni. Selles on suured teened kauaaegsel merekooli juhata-jal Karl Larensil. Kui kool taheti ilmasõja ajal sulgeda, käis ta eestkostel Peterburis Vene riigi mereasjade juhtide vastuvõ-tul, hiljem Eesti Töörahva Kommuuni haridusministri Artur Valneri jutul Narvas (kool taheti läheneva Saksa okupatsioo-ni eest evakueerida Venemaale) ning 1918. a Saksa okupat-sioonivõimudelt nõusolekut taotlemas. Õppetöö jätkamiseks nõudsid Saksa võimud õppekeelena saksa keele sisseviimist. Riigiarhiivis on säilinud K. Larensi saksakeelne kirjavahetus Saksa okupatsioonivõimudega. Seega võime ütelda, et Käs-mu merekool on esimene Eesti Vabariigis. Käsmu merekoo-lis on 47 aasta jooksul õppinud 1664 õpilast. Neist 361 soori-tas ligisõidutüürimehe eksami, kaugesõidutüürimehe eksami 217 ja kaugesõidukapteni eksami 94 meremeest (Karl Larensi andmed).

03.05.1920 Käsmu merekooli õpilased

KÄSMU MEREKOOL EESTI VABARIIGI PERIOODIL

JÜRI VENDLA

Merekoolid Tsaari-Venemaal, nende seas ka Käsmu Merekool (edaspidi KM) juhindus oma tege-vuses selle riigi lõpupäevil 1909. aasta merekoolide seadusest. Selle seadusega muudeti ära varem eraldi kehtinud diplomid purje- ja aurulaevajuhtidele. Senise kaheksa kutsejärgu asemele jäi neli: ligisõidutüürimees (edaspidi lst), ligisõidukapten (edaspidi lsk), kaugsõidu-tüürimees (edaspidi kst) ning kaugsõidukapten (edas-pidi ksk). Eksameid kehtestati uue seaduse järgi kaks: lst ja kst eksamid, see tähendab näiteks, et kst eksami sooritanud isikul ei tarvitsenud ksk diplomi saamiseks rohkem koolipinki kulutada, vaid piisas seadusega ette nähtud 24-kuulisest kst diplomiga meresõidust kapteni või tüürimehe ametis, millest 12 kuud pidi olema sõide-

1918-1931 asus Käsmu merekool tsaariaegses kordonihoones

KÄSMU MEREKOOLOlemasolevad kooli lõpetanute pildid on muuseumi kodulehel: www.kasmu.ee

26

välja merekoolide tegevust reguleeriv ajutine määrus, mille järgi toimus koolidesse vastuvõtt juba samal aas-tal, kuid seaduseks sai see ajutine määrus alles 1923. aas-tal. Uue seaduse järgi hakkas KM tööle kaheklassilisena, lisaks veel ettevalmistusklass. Esimese klassi lõpetajad said lst diplami ning II klassi lõpetamine andis kst/lsk diplomi. Ksk diplomi tuli juba minna nõutama Tallinna Merekooli (edaspidi TM).

1920. aasta kevadel lõpetas Käsmu merekooli II klassi (kst) 11 õpilast ja I klassi (lst) 5 õpilast. Üks õpi-lane I klassist ja kaks õpilast teisest klassist ei sooritanud eksameid. Eksamid toimusid 28.‒30. aprillini, II klassi lõpetajate hulgas olid hilisemad tuntud kaptenid Edu-ard Einholm, hilisem Eelloo, Rudolf Gutmann, hili-sem Kuutmaa, ning Johannes Männik. Nemad kolm sellest lennust täiendasid hiljem oma merealast haridust TM, lõpetades seal erinevatel aastatel III klassi ksk-na.

1921. aastal oli lõpetajaid II klassis 9 ja I klassis 12. Lisaks neile jättis üks kandidaat I klassi eksamid poo-leli. II klassi 9 lõpetajast jatkas õpinguid ning lõpetasid TM III klassi 6. Neist kapten Johannes Lambot hukkus Põhjamerel koos aurikuga „Agu” ning kogu meeskonna-ga 6. detsembril 1939 ‒ see oli esimeseks hukkunud ees-ti laevaks II maailmasõjas. Ksk diplomiga lõpetasid veel Gustav Lilleberg, Osvald Loots, Elmar Sandbank, Ro-bert Sommer ja Arved Stöckenius.

1922. ja 1923. aastate kohta ei ole õnnestu-nud eksamiprotokolle leida. 1922. aasta kohta leidub lõpetajate nimekiri, kust leiame, et II klassi on lõpe-tanud ksk-na Eduard Lepni, Gustavi poeg. Teame, et KM oli kaheklassiline kool ja neil puudus õigus sellise diplomi väljaandmiseks. Tegu võis olla mingi eriloaga. Eduard Lepni arreteeriti 15. juunil 1941 ja suri Tjume-ni obl. vangilaagris 25.12.1942. Lisaks Lepnile lõpetasid II klassi veel viis kst, kelledest neli jätkasid õpinguid ja lõpetasid TM III klassi. Nendeks olid Julius Isop, Julius Konton, Bernhard Nelberg ja Arnold Nordmann. Li-saks neile lõpetas sel aastal veel I klassi 7 lst. 1923. aasta lõpetajate kohta teame ühest arhiivis leiduvast tabelist, et II klassi lõpetajaid oli 6, ning I klassi lõpetas 7.

1924. aasta lõpetajaid oli I klassis 10 ja II klas-sis 8, kellest kolm lõpetas TM III klassi. Nendeks olid kaptenid Hans Jürgens, Jakob Lepni ja Magnus Kolk.

1925. aasta lõpetajate kohta puuduvad samuti eksamiprotokollid. On lõpetajate nimekiri, millest näe-me, et I klassi lõpetajaid oli 9 ning II klassi lõpetajaid 8, kelledest lõpetasid TM III klassi kolm, nendeks olid kaptenid Jakob Ludvig, hilisem Jako Luide, kes suri Ka-nadas 2006. aastal 103 aasta vanusena, siis veel Osvald Mutli ja Paul Mühlbach.

1926. aastal oli I klassi lõpetajaid 13, nendest üks lõpetas eksternina. II klassi lõpetajaid oli 5, kelledest TM III klassi lõpetasid hiljem kaptenid Karl Einmann, hilisem nimi Heinmaa, Johannes Pa(a)rt, Anton Uut-mann ning Jakob Hall. Kuues lõpetaja, Julius Seeblum

tud kaugsõidus. KM oli varemgi ksk ette valmistanud, kuid alates 1909/10 õppeaastast töötas kool ainult ka-heklassilisena. Valmistati ette ainult lst ja lsk. Vahetult enne I maailmasõda kavatseti Vene võimude poolt kool isegi sulgeda, kuid tänu kooli juhtkonna selgitustöö-le, kuidas kool on kaasa aidanud laevanduse arengule Eesti põhjarannikul, otsustati Peterburis alates 1916/17 õppeaastast avada uuesti III klass, mis sai töötada Vene võimu all ainult 2 aastat. 1917. aastal lõpetasid koo-li teadaolevalt kaptenid Johannes Adamson, Eduard Eintrei, Theodor Liimann ja Voldemar Loeman ning 1918. aastal kaptenid August Eintrei, Joosep Einholm (hilisem Eelmere), Joosep Hall, Jakob Jürisson, August Reinson, Albert Rähesson ja Eduard Vahi. 1918/19 õppeaastal alustati õpinguid Saksa okupatsiooni tingi-mustes saksakeelse õppega, tõsi küll, pärast okupatsioo-nivõimudega läbirääkimisi lubati esimesel kolmel aastal õppekeelena kasutada eesti keelt, luba ei läinud tarvis sakslaste lahkumise tõttu. 1919. aasta kevadel anti ek-samid juba eestikeelsetena, tuginedes aga veel endisele vene merekoolide seadusele, mis võimaldas ksk diplo-mid saada ilma täiendava koolituseta.

Riigiarhiivis on säilinud KM eksamiprotokol-lid või siis õpilaste nimekirjad aastatest 1919‒31. Kah-juks kahe aasta kohta pole senini õnnestunud andmeid leida (1923 ja 1930).

9.‒11. aprillini 1919 sooritasid esimesed lõpeta-jad lõpueksamid Eesti riikliku eksamikomisjoni ees, mille esimeheks oli riigi-koolinõunik F. Mikkelsaar. Eksami-tele lubati 20 kst ja 13 lst kandidaati. Eksamid sooritasid vastavalt 19 ja 13 tüürimeest. Üks kandidaat ei soorita-nud nõrkade teadmiste tõttu kst eksmeid. Kolme õpila-se puhul oli komisjon teinud oma protokollides veel eri-nevaid märkusi, kuid eksamid nad sooritasid. Sel aastal lõpetas kst eksamitega rida hilisemalt tuntud kapteneid. Neist oli Aleksander Kaamann, hilisem Kaare, praktili-selt kuni surmani KLO teenistuses: alul kodumaal, hiljem paguluses olles sõitis Oskar Tiedemann & Co. laevadel, suri 2. aprillil 1976 Torontos. Aleksander Lepviikmann töötas KM navigatsiooniainete õpetajana ning peale Karl Larensi pensionile minekut oli viimasel aastal enne kooli sulgemist selle juhatajaks. Hiljem sõitis kaptenina KLO suurimal aurikul „Elna”, suri paguluses Inglismaal 9. aprillil 1963. Hermann Liikane jätkas teenistust Eesti mereväes mitmetel ametipostidel, tema viimaseks sõja-väeliseks auastmeks oli kaptenleitnant. Põgenes Rootsi, kus suri 6. veebruaril 1983 Södertäljes. Boris (Herandi) Nelke oli 1941. aasta augustis N. Liidu laevastiku Ees-tist põgenemisel tolleaegse suurima auriku „Eestirand” kapteniks. Kaptenil õnnestus pommitabamustest uppu-misohus olev laev ajada Prangi randa ja sellega päästa tu-handeid evakueeritavaid. Boris Nelke elas paguluses, suri arvatavasti Kanadas. Johannes Sandbank (VR II/3) valis samuti sõjaväelase karjääri. Tema määrati 1939. aastal vii-maseks mereväe juhatajaks, olles kaptenmajori auastmes, arreteeriti 1941, suri Karaganda oblasti vangilaagris 1954.

1919. aastal anti Haridusministeeriumi poolt

27

KÄSMU MEREKOOL

sooritas küll kõik erialaeksamid, kuid puuduliku eesti keele oskuse tõttu ei antud talle välja lõpetamise tunnis-tust. Protokollis on klausel, et tunnistuse saab siis, kui 1927. aasta komisjoni ees sooritab uuesti eesti keele ek-sami, kuid selle sooritamise kohta puudub märge vasta-vates protokollides.

1927. aastal oli I klassi lõpetajaid 5 ning II klassi lõpetajaid 6, kelledest TM lõpetasid III klassi kap-tenid Johannes Remmelgas, Bernhard Silm ning Ni-gulas Vaino.

1928. aastal oli I klassi lõpetajaid 7, nendest üks lõpetas eksternina. II klassi lõpetajaid oli 8, kelle-dest 6 lõpetasid erinevatel aastatel TM III klassi. Nen-deks olid kaptenid Adolf Lepni, Erich Lepni, Toomas Linkvest, Aleksander (Ain) Luks, Julius Niin ja Jakob Siig.

1929. aastal oli I klassi lõpetajaid 9 ning II klassi lõpetajaid 5, kelledest jatkas õpinguid TM ja lõpe-tas III klassi neli. Nendeks olid kaptenid August Virks, Johannes Presfeldt, Oskar Soomann ja Gustav Tobro.

1930. aasta kohta eksamiprotokollid puudu-vad. Karl Larensi poolt koostatud tabelist leiame, et I klassi lõpetajaid oli sel aastal 8 ja II klassi lõpetas 7 tüü-rimeest. Samal aastal suleti II klass ja kooli juhataja Karl Larens lahkus pensionile.

1931. aasta kevadel lõpetas I klassi 12 lst, kel-ledest neli jatkas õpinguid TM ning erinevatel aastatel jõudsid ksk diplomini. Nendeks olid kaptenid Johannes Heymann, Eduard Saar, Peeter Püss ja Jakob Suks-dorf.

Allpool toodud lõpetajate nimekirjad ei ole täiuslikud, kuna puuduvad andmed kahe aastakäigu lõpetajate kohta. Siinjuures olgu nimetatud mõned TM lõpetanud ksk, kellede kohta KM nimekirjades esialgu andmed puuduvad:

Einlon, Jakob Gustavi p., lõpetas TM III kl. 1925;

Hall, Joosep, lõpetas TM III kl. 1939;

Kristenbrun, Jakob, lõpetas TM II kl. 1936 ja III kl. 1940;

Krämer, Rudolf, lõpetas TM II kl. 1933 ja III kl. 1943;

Linquist, Johannes, lõpetas TM II kl. 1938 ja III kl. 1942;

Paalberg, Harry Rudolfi p., lõpetas TM II kl. 1936 ja III kl. 1940;

Nelberg, Richard Gustavi p., lõpetas TM II kl. 1928 ja III kl. 1930;

Pa(a)rt, Joosep, lõpetas TM IIIkl. 1924;

Silberberg, Anton, lõpetas TM III kl.1944.

Kasutatud materjalid:Ülevaade Eesti merekoolidest 1864‒1935, Karl Larensi väljaanne, Tallinnas 1938.Käsmu Merekool (ERA.1108.4.503)Käsmu Merekool (ERA.1108.4.515)

KAUGSÕIDUTÜÜRIMEESTE KLASSI LÕPETAJAD 1919–1931, VÄLJA ARVATUD 1923 JA 1930Lisa 1

AAmbrosen, Ludvig Johannese p. (1919 kst)

B Beermann, Hans (1928 lst; 1929 kst)Berg, Bernhard Jakobi p. (1919 kst)Birk, Artur Jaani p. (1924 lst; 1925 kst)Borgmann, Gustav Karli p. (1926 lst; 1927 kst)

E Einholm (Eelloo), Eduard (1919 lst; 1920 kst)Einmann (Heinmaa), Karl Karli p. (1925 lst; 1926 kst)Einstruk, Artur Johannese p. (1919 kst)Eintrei, August (1920 kst)

G Gustavson, Karl (1926 lst; 1928 kst)Gutmann (Kuutmaa), Rudolf (1919 lst; 1920 kst)

HHaili, Arnold (1920 kst)Hall, Jakob Toomase p. (1925 lst; 1926 kst)

IIsop, Julius Jüri p. (1921 lst; 1922 kst)

J Jablokov, Elias (1920 lst; 1921 kst)Jalakas,Arnold Karli p. (1919 kst)Junkwist, Jalmar Jaani p. (1919 kst)Jürgens, Hans Karli p. (1924 kst)

K Kain, Isaak Tõnise p. (1919 kst)Kaamann (Kaare), Aleksander Alexi p. (1919 kst)Kivi, Voldemar Joosepi p. (1925 lst; 1927 kst)Kolk, Magnus Arturi p. (1924 kst)Konton, Julius Jakobi p. (1922 kst)Kruusvald, Johannes Jakobi p. (1924 lst; 1925 kst)

LLaagenberg, Anton Jaani p. (1919 kst)Laderlich, Magnus Joosepi p. (1924 lst; 1925 kst)Lambot, Johannes (1921 kst)La(o)rentsus, Anton (1919 lst; 1920 kst)Lepni, Adolf (1926 lst; 1928 kst)Lepni, Eduard Gustavi p. (1922 lõpetas ksk diplomiga)Lepni, Erich (1927 lst; 1928 kst)Lepni, Jakob Priidiku p. (1921 lst; 1924 kst)Lepviikmann, Aleksander (1919 kst)Lihtermann, Heinrich Jakobi p. (1919 kst)Liikane, Hermann (1919 kst)Liikane, Richard (1919 kst)Liimann, Richard Jüri p. (1919 kst)Lilleberg, Gustav (1919 lst; 1921 kst)Linkvest, Toomas (1927 lst; 1928 kst)Loosberg, Johannes (1919 lst; 1920 kst)Loots, Osvald (1921 kst)Ludvig (Luide), Jakob (Jako) Johannese p. (1922 lst; 1925 kst)Luks, Aleksander (Ain) (1926 lst; 1928 kst)


28

M Meikar, Aleksander Joosepi p. (1926 lst; 1927 kst)Meikar, Evald Hansu p. (1921 lst; 1924 kst)Mikiver, Joosep (1920 kst)Mutli, Osvald Theodori p. (1922 lst; 1925 kst)Männik, Harald (1928 kst)Männik, Johannes (1920 kst)Mühlbach, Paul Johannese p. (1922 lst; 1925 kst)Mükenberg, Anton Magnuse p. (1919 kst)

N Nelberg, Bernhard Juliuse p. (1920 lst; 1922 kst)Nelke, Herandi (Boris) Karli p. (1919 kst)Niin, Julius (1926 lst; 1928 kst)Nordmann, Arnold Johannese p. (1922 kst)

PPa(a)rt, Johannes Antoni p. (1924 lst; 1926 kst)Parkas, Johannes Johannese p. (1919 kst)Pentsop,Friedrich Eduardi p. (1924 lst; 1926 kst)Presfeldt, Johannes (1928 lst; 1929 kst)Pruun, Karl Isaku p. (1921 lst; 1924 kst)

R Remmelgas, Johannes Johannese p. (1924 lst; 1927 kst)Rosenfeld, August Jüri p. (1919 kst)Rätsep, Martin Gustavi p. (1921 lst; 1922 kst)

SSandbank, Elmar (1921 kst)Sandbank, Johannes (1919 kst)Schneider, Paul Maunuse p. (1922 lst; 1924 kst)Seeblum, Joosep Jakobi p. (1921 lst; 1924 kst)Seeblum, Julius Jakobi p. (1925 lst; 1926 kst klausliga)Siig, Jakob (1925 lst; 1928 kst)Silm, Bernhard Johannese p. (1922 lst; 1927 kst)Siru, Johannes (1921 kst)Sommer, Robert (1920 lst; 1921 kst)Soomann, Artur (1921 kst)Soomann, Oskar (1927 lst; 1929 kst)Stöckenius, Arved (1921 kst)Summatavet, Arthur Johannese p. (1925 kst)

T Tobro, Gustav Villemi p. (1926 lst; 1929 kst)Tombach, Anton Hansu p. (1924 lst; 1925 kst)Tomerias, Bernhard Johannese p. (1924 kst)Tui, Eduard (1920 kst)

U Uukivi, Arnold Gustavi p. (1920 kst)Uutmann, Anton Johannese p. (1924 lst; 1926 kst)

VVaino, Nigulas Madise p. (1924 lst; 1927 kst)Viikholm, Julius (1920 kst)Virks, August Mihkli p.(1922 lst; 1929 kst)Welström, Johannes Jaani p. (1919 kst)

Märkused nimekirja juurde:Allajoonitud: õppisid TM edasi ja omandasid ksk diplomid.Kursiivis nimed: lõpetasid KM kst klassi 1919 ja neil oli Vene seaduse põhjal õigus omandada ksk diplomid ilma täiendava õppeta.

LIGISÕIDUTÜÜRIMEESTE KLASSI LÕPETAJAD 1919–1931, VÄLJA ARVATUD 1923 JA 1930Lisa 2

AAalmann, Jüri Johannese p. (1925 lst)Adler, Johannes Joosepi p. (1926 lst) (1)

Akker (Kivikari), Arnold Jaani p. (1926 lst) (2)

B Birk, Arthur Jaani p. (1924 lst; 1925 kst)Borgmann, Gustav Karli p. (1926 lst; 1927 kst)Beermann, Hans (1928 lst; 1929 kst)

E Einholm (Eelloo), Eduard (1919 lst; 1920 kst)Einholm, Gustav (1921 lst) (3)

Einmann (Heinmaa), Karl Karli p. (1925 lst; 1926 kst)

F Freibush, Hugo (1928 lst)

G Gustavson, Karl Johannese p. (1926 lst; 1928 kst)Gutmann (Kuutmaa), Rudolf (1919 lst; 1920 kst)

H Hall, Jakob Tooma p. (1925 lst; 1926 kst)Hanson, Arnold (1919 lst)Helberg, Joosep Johannese p. (1926 lst eksternina)Heymann, Johannes (1931 lst) (4)

I Isop, Julius (1921 lst; 1922 kst)

JJablokov, Elias (1920 lst; 1921 kst)Joosepson, Endel (1928 lst eksternina) (5)

Järv, Arnold (1929 lst)

KKask, Georg (1931 lst) (6)

Kivi, Voldemar Joosepi p. (1925 lst; 1927 kst)Koolmann, Anton (1919 lst) (7)

Korn, Johannes (1921 lst)Kruusvald, Johannes Jakobi p. (1924 lst; 1925 kst)Krämer, Harry Madise p. (1926 lst)Kähi, Aleksander (1920 lst)Käost, Johannes (1929 lst)

L Laderlich, Magnus Joosepi p. (1924 lst; 1925 kst)Laderlich, Robert (1931 lst)La(o)rentsus, Anton (1919 lst; 1920 kst)Lepni, Adolf Gustavi p. (1926 lst; 1928 kst)Lepni, Erich Eduardi p. (1927 lst; 1928 kst)Lepni, Jakob (1921 lst; 1924 kst)Less, Leopold Gustavi p. (1925 lst)Liiman, Johannes Jüri p. (1922 lst)Linkvest, Jakob (1929 lst)Linkvest, Toomas Joosepi p. (1927 lst; 1928 kst)Loosberg, Johannes (1919 lst; 1920 kst)Liholm,Johannes Joosepi p. (1924 lstLihtermann, Johannes (1928 lst) (8)

Lilleberg, Gustav (1919 lst; 1921 kst)

29

KÄSMU MEREKOOL

Ludvig (Luide), Jakob (Jako) Johannese p. (1922 lst; 1925 kst)Luks, Aleksander (Ain) Jakobi p. (1926 lst; 1928 kst)

MMankin, Peeter (1931 lst)Meikar, Aleksander Joosepi p. (1926 lst; 1927 kst)Meikar, Evald (1921 lst; 1924 kst)Muik, Alfred (1919 lst)Mutli, Osvald Teodori p. (1922 lst; 1925 kst)Männik, Arend Hindriku p. (1926 lst)Männik, Evald (1929 lst)Männik, Feliks (1929 lst)Männikson, Johannes (1919 lst)Mühlbach, Paul Johannese p. (1922 lst; 1925 kst)Mühlbach, Richard Jakobi p. (1926 lst) (9)

Mühlbach, Valter Adolfi p. (1925 lst)

NNelberg, Bernhard (1920 lst; 1922 kst)Niin, Julius Johannese p. (1926 lst; 1928 kst)

PPa(a)rt, Johannes Antoni p. (1924 lst; 1926 kst)Pentsop, Friedrich Eduardi p. (1924 lst; 1926 kst)Piilbak, Herbert (1931 lst)Piilberg, Aleksander (1919 lst)Presfeldt, Johannes (1928 lst; 1929 kst)Pruun, Karl (1921 lst; 1924 kst)Pääsuke, Herbert (1931 lst)Püss, Peeter (1931 lst) (10)

RRaado, Heinrich (1919 lst)Randmann, Albert (1921 lst) (11)

Remmelgas, Johannes Johannese p. (1924 lst; 1927 kst)Rukholm, Voldemar (1920 lst)Rull, Leonhard Andrese p. (1925 lst) (12)

Ränkson, Adolf (1931 lst)Rätsep, Martin (1921 lst; 1922 kst)

SSaar, Eduard (1931 lst) (13)

Sakrits, Jakob (1931 lst)Schneider, Paul Maunuse p. (1922 lst; 1924 kst)Seeblum,Joosep (1921 lst; 1924 kst)Seeblum, Julius Jakobi p. (1925 lst; 1926 kst klausliga)Seeblum, Richard (1929 lst)Siig, Jakob Jakobi p. (1925 lst; 1928 kst)Silm, Bernhard Johannese p. (1922 lst; 1927 kst)Sommer, Robert (1920 lst; 1921 kst)Soomann, Oskar Joosepi p. (1927 lst; 1929 kst)Soomann, Verner (1929 lst) (14)

Suksdorf, Jakob (1931 lst) (15)

Summa, Arnold (1929 lst)Söderholm, Albert (1919 lst)

TTamvelius, Ferdinand (1929 lst) (16)

Tobro, Gustav Villemi p. (1926 lst; 1929 kst) Tombach, Anton Hansu p. (1924 lst; 1925kst) Traks, Aleksander (1919 lst)Trummar, Jakob (1921 lst) (17)

Tšistjakov, Aleksander Teodori p. (1927 lst)

UUutmann, Anton Johannese p. (1924 lst; 1926 kst)

VVaino, Nigul Madise p. (1924 lst; 1927 kst)Valter, Jariilo Rudolfi p. (1928 lst) (18)

Valter, Kõu Rudolfi p. (1928 lst) (19)Veski, Leonhard Augusti p. (1927 lst) (20)

Viikholm, August (1931 lst)Viikholm, Johannes (1921 lst) (21)

Virks, August Mihkli p. (1922 lst; 1929 kst)Vreibush, Julius (1921 lst)

Nigulas Vaino „Tormilinnu” pardal Põhja-Botnias

Märkused:(1) lõpetas TM III kl. 1942 (Adler)(2) lõpetas TM III kl. 1933 (Akker)(3) lõpetas TM III kl. 1932 (Einholm)(4) lõpetas TM III kl. 1933 (Heyman)(5) lõpetas TM II kl.1935 ja III kl. 1943 (Joosepson)(6) lõpetas TM II kl. 1938 ja III kl. 1941 (Kask)(7) lõpetas TM III kl. 1924 (Koolman)(8) lõpetas TM III kl. 1941 (Lihtermann)(9) lõpetas TM III kl. 1933 (Mühlbach)(10) lõpetas TM II kl. 1932 ja III kl. 1936 (Püss)(11) lõpetas TM II kl. 1925 ja III kl. 1941 (Randmann)(12) lõpetas TM II kl. 1928 ja III kl. 1931 (Rull)(13) lõpetas TM II kl. 1937 ja III kl. 1941 (Saar)(14) lõpetas TM III kl. 1937 (Soomann)(15) lõpetas TM II kl. 1933 ja III kl. 1939 (Suksdorf)(16) lõpetas TM III kl. 1941 (Tamvelius)(17) lõpetas TM III kl. 1925 (Trummar)(18) lõpetas TM II kl.1938 (Valter, Jariilo)(19) lõpetas TM III kl. 1939 (Valter, Kõu)(20) lõpetas TM II kl. 1932 ja III kl. 1934 (Veski)(21) lõpetas TM III kl. 1929 (Viikholm)


30

Tormilinnu tekil Ameerikast tulles koos meeskonna ja perega kapten Rudolf Pahlberg, tüürimeheks Aleksander Kaaman, taga seisab Eduard Einholm

Käsmu lahel ‒ „Anette” bramseil-kuunar

31

KÄSMU PURJELAEVAD

Laevade talvitumine Käsmu lahel, 19.saj. lõpp

SISSEJUHATUS

AARNE VAIK

Meri on vaba ja teeb vabaks ka inimese, kes temaga suhtleb. Esimene purjelaev ehitati Käsmus 1697.a. Palmse parunile. Paate ja väiksemaid laevu on Käsmus ehitatud juba 200 aastat. Käsmu mehed teadsid seda ja talude ostmise ajal hakkasid nemad ehitama ja ostma hoopis laevu. Kohapeal oli head männimetsa, appi kut-suti Soome ja Saaremaa laevameistrid. Nüüd jäi Soome laht kitsaks ning Läänemeri väikeseks. 1890. aastal ehi-tas Jakob Kaskin juba kaks suurema tonnaažiga (100‒ 120 t) laevad „Julius” ja „Aleksander”. Järgmisel aastal trumpas Joosep Kristenbrun selle üle, ehitades kolme-mastilise kuunari „Salme” (219 t), see oli Käsmu ja kogu Viru ranna esimene kaugsõidupurjekas. Nüüd mindi juba üle ookeani. Laevu ehitati Käsmu külas neljal laevaehitusplatsil. Kaevu valgamas valmisid „Toudar” (1880/92), „Polaris” (1899), „Edmund” (1900), „Adina” (1901) ja viikingilaev „Aimar” (2010). Sepa ninakses ehitati Joosep Kristenbruni 2- ja 3-mastilised purjelae-vad „Salme”(1891), „Julia” (1899), „Hermine” (1900), „Liisa” (1901), „Kristenbrun” (1902) ja „Anette” (1913). 1900 sajandi alguseks oli Käsmus ligi 50 alust. Käsmu uhkuseks jäi 1922 Haagi ninal ehitatud „Tormilind”. Käsmu laht oli Põhja-Eesti laevade tähtsamaid talvitu-miskohti. Oli aastaid, kus Käsmu lahes talvitus 60-70 ümbruskonnast pärit alust kevadet oodates.

P/L „Polaris" 1896.a. Foto: Edmund Russow

Nimekirja täiendamine on jälgitav: www.kasmu.ee

KÄSMU PURJELAEVAD

KRISTENBRUNIDE POOLT EHITATUD PURJELAEVAD KÄSMU RANNAS

EERIK KAAREND

P/L „SALME” Kolmemastiline kahvelkuunar, rahvakeeles „Jants”. Mahutavus: 299 BRT, 278 NRT, DWT~400 T.Ehitatud 1890/91. a. Sepa ninakses. Ehitusmeister A. Justi (Soome) ja ka enamus puuseppadest olid soom-lased. Peaosanik Joosep Kristenbrun. Esimene kap-ten oli Jüri Sandström Pärispea külast. „Salme” purje-tas Lääne- ja Põhjamerel, aga ka Atlandil. Oli esimene Käsmu purjekas, mis ületas Atlandi. Jüri Sandström suri laevas Ameerikast tulles teel Inglismaale 14. au-gustil 1898. a. ja maeti Wighti saare meremeeste kal-mistule. „Salme” teenis oma ehituskulud (20 tuhat kuldrubla) tagasi kolme aastaga. „Salme” hukkus tor-mis Atlandil 1914. a. sügisel teel Kanadast Inglismaale. Meeskond päästeti Inglise reisilaeva poolt. „Salme” huku ajal oli kapteniks Joost Paadimeister.

P/L „JULIA” Kolmemastiline kuunar „Jants”. Mahutavus: 162 BRT, 136 NRT, DWT 300T.Ehitatud 1899. a. Sepa ninakses. Ehitusmeistrid ja ena-mus puuseppadest olid soomlased. Peaosanik Joosep Kristenbrun. Esimene kapten oli Gustav Kristenbrun (Ässa Kusti). Peale I maailmasõda pikemat aega oli kap-ten Aleksander Lepviikman, viimane Käsmu kapten oli


32

Madis Krämer-Kaldma. Purjetas enne I maailmasõda Lääne- ja Põhjamerel, kui ka tsemendiveol Kundast ja Aserist Peterburi. Ehitati 1920. aastate algul Loksal do-kis ülevalpool veeliini täielikult uuesti. „Julia” oli kiire purjetaja, kord enne I maailmasõda purjetanud Inglis-maalt süte laadungiga Kristiansandi (Norra) nii ruttu, et konossomendid ei olnud postiga veel pärale jõud-nud, ja laeval tuli nende saabumiseni lossimise alguse-ga oodata. „Julia” müüdi 1930. aastate keskpaiku kapten Saulile ja Engsoole, ning ristiti 1939. a. ümber „En-geks”. Purjetas septembris 1944. a. põgenikega Rootsi, anti välja Rootsi valitsuse poolt N. Liidule pärast sõda. Arvatavasti ei tulnud oma vanuse tõttu enam kasutusele.

P/L „HERMINE”Kahemastine kuunar.Mahtuvus: 134 BRT, 118 NRT.Ehitatud 1900. a. Sepa ninakses. Omanikud Joosep Kris-tenbrun venna Jakob Kristenbruniga, kes oli ka esimene kapten. Peale I maailmasõda kauemat aega kapten Edu-ard Kristenbrun. Viimane kapten Aleksander Kaaman (juunior). Sõitis kõikjal Läänemerel. „Hermine” müüdi kahekümnendate aastate lõpul koolmeistrile Hiiumaal ja 1936. a. Rosinale Saaremaal. Kolmekümnendate kes-kel seisis küljeli Paljasaarel lahesopis mahajäetuna.

P/L „LIISA”

Kahemastine kuunar.Mahutavus: 142 BRT, 128 NRT, DWT – 250T.Ehitatud 1901.a. Käsmu rannas. Ehitusmeister Kaa-rel Kaaman (Klaukse Kaarel). Peaomanik Joosep

Kristenbrun. Esimene kapten Gustav Pruun (Aadami Kusti). Viimane kapten Isak Pruun (Laurimäe Isak). 1923. a. omanikud A. Tiedemann, M. Heinmann, J. Andrejev. Erandina Kristenbruni purjekatele, mis olid kõik valgeks värvitud, oli „Liisa” musta värvi all. „Liisa” lasti randa Vaabu lõukasse, oma ehitusplatsi lähedusse 1928. a. „igavesele puhkusele”. Vanad meremehed rää-givad, et „Liisa” oli väga hea merelaev, hea purjetaja ja kannatas hästi kõva merd.

P/L „KRISTENBRUN”

Kahemastine raalaev, brigantiin.Mahutavus: 222 BRT, 180 NRT, DWT~380T.Ehitatud 1902. a. Sepa ninakses. Peaomanik Joosep Kristenbrun. Esimesi kapteneid Magnus Mikenberg, pikemat aega Joost Paadimeister, hiljem Eduard Lepni. Viimasied kapteneid Johannes Männik. Purjetas enne I maailmasõda Läänemerel kui ka kaugesõidus, sealjuu-res Aafrika sadamates. Peale sõda peamiselt Lääneme-rel metsa ja soola veol. Kui aastad olid oma töö teinud, kinnitati kettidega 1931. a. sügisel Lemeti kivi külge igavesele puhkusele.

P/L „ANETTE”

Kolmemastine raalaev, bramseil-kuunar.Mahtuvus: 213 BRT, 186 NRT, DWT ~350T.Ehitatud Sepa ninakses, veestatud 1. 10. 1912.a. Esime-ne tsingitud rauaga ehitatud laev Käsmus. Ehitusmeis-ter P. Sepp Saaremaalt. Peaomanik Joosep Kristenbrun. Esimene kapten alates 1912–1926 aastani Gustav

33

KÄSMU PURJELAEVAD

Kristenbrun, hiljem August Suksdorf (Vanapere August) ja mitmed teised. Viimane kapten Madis Kaldma (Krä-mer). Purjetas enne I maailmasõda peaasjalikult kaugsõi-dus, peale sõda Läänemerel. Oli väga nobe purjetaja, kuid ei kannatanud palju purjeid oma väga saleda kere vormi tõttu. Purjetas kord Kesk-Ameerikast Euroopasse ühek-sa päevaga, mis oli tolle aja purjelaevade maailmarekord. (Keskmine kiirus 14,8 sõlme.) I maailmasõja puhkedes jäi „Anette” seisma Murmanskisse, kust lätlased ta hil-jem varastasid. Kapten Anton Altebrun avastas „Anette” Inglismaa sadamas ja pani laeva aresti alla. Inglise mere-kohus mõistis laeva tagasi endistele omanikele Käsmus. 26. juunil 1942. a. teel puulaadungiga Käsmust Tallinna,Madis Kaldma (Krämeri) juhatusel hukkus „Anette” ida-pool Aegna saart Ihasalu lahes miini plahvatusel. Kogu meeskond peale ühe tekipoisi hukkusid. Avariikomisjoni kapten Rudolf Linnuste juhatusel ei saanud kindlaks teha plahvatusrelva liiki. Laeva vööriosa triivis Ihasalu lahe randa.Tekipoisi nimi Arno Pteinfeld Sagadist. Käis sõja ajal Käs-mus abitöid tegemas. Eestistatud nimi Arno Saks, tema isa oli Käsmu kivilõhkuja.

P/L „TORMILIND”

Neljamastine barkantiin.Mahtuvus: 457 BRT, 397 NRT, DWT 850T.Ehitusmeister P. Sepp pojaga. Ehitusaasta 1922.Omanikud P. Pahlberg, G. Kristenbrun, Ed. Lepni, A. Tiedemann. Suurim Lahemaa rannas ehitatud purje-laevadest. Ehitus toimus Hara rannas, Haagininal. Üks ilusamaid kunagi Eesti rannas ehitatud purjelaevadest. Esimene kapten Rudolf Pahlberg, hiljem Joosep Ein-holm, Aleksander Kaare (Sorru Sass) ja Harri Pahlberg.Sõitnud kõikjal maailma merel. 1937. a. detsembri tor-mis ja lumesajus sõitis „Tormilind” Soome rannakalju-dele ja läks vesilastis küljeli. Hukkus kolm meest. Pääs-telaevad korjasid laeva merest ära ja viisid Hangosse. Hiljem toodi Tallinna, remonditi ja pandi mootor sisse, purjesid vähendati. Jäi sõja ajal Saksamaale.

KÄSMU OSTETUD LAEVAD

P/L „REINART”

Kolmemastine kuunarMahtuvus: 257,4 BRT, 244 NRT, DWT 350 T.Osteti lätlastelt 1900. a. Peaomanik J. Kristenbrun. Esi-mene kapten Aleksander Männik (Vaabu Sass), Anton Altenbrun (Loksa Ants). Uputati I maailmasõja ajal Saksa allveelaeva poolt. Meeskond päästeti.

M/PL „ELNA” (ex. Nykjöbing)

Neljamastiline mootorkuunar.Mahtuvus: 262 BRT, 190 NRT, DWT 400 T.Ehitatud 1919. a. Clyngöres, Taanis. Tammepuust. Osteti KLO poolt 1923. a. kevadel. Esimene Käsmu kapten Joost Paadimeister. Hiljem kuni müümise-ni Rootsi Eduard Kristenbrun. Purjetas peaasjalikult Lääne- ja Põhjamerel. Müüdi 1935. a. Rootsi lipu all purjetades randus „Elna” 7. juunil 1943 uduga Lõu-na-Rootsi rannas Boskemölla juures. Hiljem päästeti, remonditi ja jätkas rootslaste käes. Hukkus 15. märtsil 1957. a. Portugali rannikul Cape St. Vincenti juures tel-liskivilaadungiga. Meeskond, inglasest kapten ja kuus portugallast, päästeti Briti kaubalaeva „Mercian” poolt. „Elna” oli teada olevalt viimane 4-mastiline puust ehi-tatud purjelaev Euroopas.


34

M/PL „MERILIND” ex „Sandö”

Neljamastiline mootorkuunar.Mahtuvus: 358 BRT, DWT 600.Ehitatud Soomes 1919. a. 1924. a. talvel leiti laev Hiiu-maa lähedal kummuli olekus, meeskond hukkunud. Jäämurdja „Tasuja” pukseeris Tallinna. KLO ostis vraki ära, remontis ja pani käiku. Anti nimi „Merilind”. Esi-mene kapten KLO-s Eduard Lepni, hiljem Julius Isop, viimane kapten Johannes Lepviikman. Purjetas peami-selt Lääne- ja Põhjamerel. Kuulus KLO-le kuni natsio-naliseerimiseni 1940. a. suvel. Sõja puhkedes 1941. a. juunis langes sõjasaagiks sakslastele Ventspilsi sadamas.Pukseeriti 1941. a. sügisel Danzigi, kus kasutamata seisma jäi ja arvatavasti vrakiks muutus.

P/L „TIIRLAID” Kolmemastiline kuunar.Mahtuvus: 278,3 BRT, 243,8 NRT, DWT~400 T.Ehitatud 1922. a. Kuressaares, meister ins. E. Maasik. Talvel 1925/26, olles lühemat aega KLO-le kuulunud, kui „Tiirlaid” oli halva ilmaga sissesõidul Casa Blancos Lääne-Aafrikas, ei tulnud lootsi laevale vastu sadamas-se viimiseks. Kapten Aleksander Kaaman üritas sada-masse purjetada ilma lootsita, kuid ebaõnnestus kitsal farvaatril navigeerimisega. „Tiirlaid” sattus madalikule kuhu tugevasti istuma jäi. Meeskond päästeti ja laev jäeti maha.

P/L “ELFRIEDE” ex „Heinlaid”Kolmemastiline kuunar.Mahtuvus: 259 BRT, 221 NRT.Ehitatud 1923. a. Kuressaares, meister P. Himmist. Oste-ti KLO poolt peale sõsarlaev „Tiirlaid” hukkumist selleasendajaks. Ristiti ümber „Elfriedeks” esimese kapteni

Gustav Lepni (Joosti Kusti) abikaasa järgi. Hiljem kaptenid Eduard Eintrei ja Julius Seeblum. Purjetas peaasjalikult metsaveol Läänemerel. Müüdi 1938. a. Norrasse. 1940. a. Lloydi Registri järgi kodusadamaks Ålesund, omanik Borgrend Bruk A/S.

P/L “SIGNE” ex „Dora”Kahemastiline kuunar.Mahtuvus: 151 BRT, 131 NRT, DWT~250 T.Ehitatud 1905. a. Orajõel. Meister A.Sepp. Esimene Käsmu kapten ja peaosanik Eduard Kristenbrun. Osteti KLO poolt kahekümnendate aastate lõpupoole, ristiti ümber „Signeks” (O. Tiedemani vanema tütre nime jär-gi). Purjetas peaasjalikult Läänemerel metsamaterjali veol. Müüdi kolmekümnendate lõpupoole Koolmeist-rile Hiiumaal.

P/L “AKTIV”Kahemastiline kuunar.Mahtuvus: 88,6 BRT, 75,6 NRT, DWT 150 T. Ehitatud Riia lahe ääres 1898.a. Ehitati peale I maail-masõda Loksa dokis pealvee osa uueks. Kapten kahe sõja vahel Nikolai Tiidemann. Omanik Oskar Tiide-mann. Purjetas peaasjalikult Eesti rannavetes metsa-materjali veol ja telliste veol Loksalt Tallinna. 1938. a. maha kantud.

P/L “REGINA”Kolmemastiline kuunar.Mahtuvus: 174,3 BRT, 146,8 NRT, DWT 300 T.Ehitatud 1903. a. Läti rannas. Omanik Magnus Mi-kenberg seenior, kes oli ka suurema osa aega „Regina” kapteniks. Purjetas peamiselt Läänemerel metsaveol Soomest Taani ja Saksamaale. Tagasilast võimalusel sool Lübeckist või tulekindlad kivid Höganäsist. Müüdi 1930. a. algul Tallinna, 1935/36 Pärnu. 1938. a. maha kantud. „Regina” oli ehitatud kahemastiliseks kuuna-riks, kuid ilmasõja ajal jooksis Soome lahel miinile, mis purustas laeva ahtri. Peale päästmist remonditi ja ehitati Loksa dokis ümber kolmemastiseks kuunariks 1920. aasta paiku.

35

KÄSMU PURJELAEVAD

P/L “ERNST”Kahmeastiline kuunar.Mahtuvus: 188,56 BRT, 166,4 NRT, DWT 300 T.Ehitatud 1902. a. Kuramaal. Peaosanik August Suks-dorf (Vanapere August) ühes teiste osanikega. August Suksdorf oli kapten „Ernstil” enne I maailmasõda, pea-le seda kapten Aleksander Kaaman seenior. Purjetas peamiselt Läänemerel metsaveol, hiljemad aastad ka telliskivide veol Loksalt Soome. 1925. a. suvel, teel tel-liskivilaadungiga Helsingisse, hakkas „Ernst” lekkima ja vajus põhja Soome ranna läheduses. Tänu ilusale il-male oli võimalik päästepaat vette lasta ja kapten Alek-sander Kaaman saabus õnnelikult kogu meeskonnaga sõudes Käsmu. Sellega hoiti kokku kulukas meeskonna ja nende isiklike asjade transport üle Soome Eestisse.

P/L “MALL”Kahemastiline kuunar.Mahtuvus: 93,06 BRT, 76,97 NRT, DWT 200T.Ehitatud Lätis enne I maailmasõda, täielikult ümber-ehitatud Loksa dokis 1922. a. Ehitusmeisted P. Kiil. Omanik Kriisk Tallinnast. Osanik Jakob Seeblum Käs-must, kes oli ka kapten. Purjetas vaatamata oma väike-sele mahutavusele alati Läänemerel metsaveol Soomest Taani või Saksamaale. „Mall” oli väga ilus ja heas korras valgeks värvitud kaljas. Müüdi 1930. aastal Hiiumaale. 1936. a. omanik L. Kask (Emmaste).

MP/L “MADONIA”Neljamastiline mootorkuunar.Ehitatud 1920. a. Haraldsbys (Ahvenamaa saarestikus).Mahtuvus 459,27 BRT, 386,4 NRT, DWT~900 T.Peaomanik O. Tiidemann. Purjetas peamiselt Lääne-merel metsa, süte ja tulekindlate kivide veol. Ostetud soomlastelt. Esimene Käsmu kapten Aleksander Lep-viikman, viimane Anton Mikenberg. Võeti 1932. a. Botnia lahes Turu lähedal vahi alla, laevalt leiti läbiotsi-mise käigus salapiiritust. Aresti alt vabanenuna müüdi laev J. Bendorfile, kes hiljem müüs laeva Julius Teeääri-le. Hiljem laev uputatud Jaagasohu sadamasse sadama kaiks, mootor monteeriti maha ja hiljem sai selle moo-tori omale P/L „Juhan”. See oli väga hea mootor, mis oli oma eluajal teeninud mitut laeva.

P/L “EVI” ex „Laine” ex „Semneks”Kahemastine kuunar.Mahtuvus: 180 BRT, 158 NRTEhitatud 1901. a. Läti rannas.Kuulus 1920. aastate alul Sagadi ranna laevaomanikele.1925. a. ostsid „Laine” Rudolf Romm Lepispealt ja Ja-kob Pajos (Tooma Jakob) Käsmust. Ristisid 1928. a. lae-va ümber „Evi”. Kapten Jakob Pajos. Rudolf Rommile ja Jakob Pajosele kuulumise ajal, purjetas Läänemerel met-saveos Soomest Taani ja Saksamaale. Tagasilastiks oli tihti sool Lübeckist või tulekindlad kivid Lõuna-Root-sist Soome või Tallinna. Müüdi 1930. a. J. Meibaumi-

le ja V. Loemannile Sagadist. „Evi” oli viimane suurem purjelaev tõrvatud kanepitrossidest vantide parduuni-dega. Enne I maailmasõda lätlastele kuuludes purjetas „Semneks” soolatursa veol Murmanskist Peterburi ja Riiga. See reis oli väga pingutav meeskonnale tormide ja külma tõttu Põhja-Atlandil ja Jäämerel, kuid omanikele andis see head sissetulekut. Laevale oli see laadung ka-sulik soola konserveeriva mõju tõttu.

P/L “EVI” ex „Garibaldi”Kolmemastiline raalaev, bramseil-kuunar.Mahtuvus: 224 BRT, 190,95 NRTEhitatud Taanis 1904. a. tammepuust. Osteti Taanist 1931. a. Jakob Jürissoni ja kapten Jakob Pajose poolt. Ristiti üm-ber „Evi”. Kapten Jakob Pajos. Eesti lipu all sõites, purjetas Läänemerel metsamaterjali veol. Hukkus 1934. a.

P/L “VÕITJA”

Kolmemastiline kuunar (üks suurematest).Mahtuvus: 320 BRT, 288 NRT, DWT~500T.Ehitatud 1907. a. Kihelkonnal eesti omanikele.Osteti 1929. a. veebruaris Kapten Peeter Jüriska poolt Käsmus. Peeter Jüriska oli kapteniks „Võitjal” kuni ta tervislikel põhjustel oli sunnitud maale jääma 1939. a. sügisel. (Amputeeriti algul üks, hiljem ka teine jalg.)Purjetas Käsmu omanike perioodil peamiselt Lääne-merel metsamaterjali veol. Natsionaliseeriti 1940. a. ja jäi seisma sõjategevuse tõttu Tallinna. Nimetati ümber „Wachtschiff ”. Uputati 1945. a. paigas: 54˚ 29´ N

10˚ 17´ O

P/L “ELSI” ex ”Minerwa”Kolmemastiline raalaev, bramseil-kuunar.Mahtuvus 233 BRT, 208 NRTEhitatud 1901. a. Kopenhaagenis tammepuust. Osteti Taanist 1923. a. Kapten Gustav Liholm (Eha Kusti). Umbkaudu 1933. a. monteeriti mootor sisse, kusjuures võeti raad fokkmastist maha ja taglastati ümber kolme-mastiliseks kuunariks. Purjetas peamiselt Läänemerel, kuid käis ka mõned korrad Ameerikas ära.


36

KRISTENBRUNIDE POOLT SOOMEST TELLITUD JAALAD

„SEURASKA”, „LURJUS” – 30 sülda puid, tellitud 1865. a., tellija Toomas Kristenbrun ja Magnus Alten-brun.

“SUKKELA”, ”VIKKELA” – 60 sülda puid, tellitud 1876. a., tellija Joosep Kristenbrun.

“DARIUS”, “ENNI”, “TOIVO”, “AHKENA”, ”KASVU”, ”VILLIAM”, „VILLEMON” “MUISTO”, “JULKI” – tellitud aastatel 1881–1885, tellija Joosep Kristenbrun.

TÕNIKSE RANNAS JAKOB KAAMANI EHITATUD KUUNARID AASTAL 1890

“JULIUS” Kahemastiline kuunar.108,2 BRT, 102,7 NRT. 1916. a. registris enam ei ole.

“ALEKSANDER” Kahemastiline kuunar.103 BRT, 97,5 NRT Kapten Pöitel Hiiumaalt. 1916. a. registris enam ei ole.

KAEVU VALGAMAS EHITATUD JAKOB SUKSDORFI KALJASED

“TOUDAR” (1880/92)Kahemastiline kaljas.Pikkus 65,5 jalga, 54,74 BRT, 52,01 NRT.Meeskond – 4 inimest

“POLARIS” (1899)Kahemastiline kaljas.Pikkus 80,4 jalga, 133,5 BRT, 119,88 NRT. Meeskond – 4 inimest

“ADINA” (1901)Kahemastiline kahvelkuunar.Pikkus 81,7 jalga, 90,14 BRT, 75,92 NRT.Meeskond – 5 inimest

“EDMUND” (1900)Kahemastiline kaljas.Pikkus 90,3 jalga, 133,55 BRT, 120,88 NRT.Meeskond – 6 inimest

VEEL OSTETUD LAEVU

1880. aastatel ostsid A. Johanson, J. Kaskni ja M. Mi-kenberg Oskarhamnis ehitatud kaljase 147 NRT, millele andsid nimeks „Pomoštšnik”

Samal ajal ostis Aleksander Kaaman Soomest jansi „Sampo” mahutavusega 174 NRT. Magnus Mikenberg ostis kaljase „Liina” 150 BRT.

1905 ostis Johannes Seeblum Soomest kolmemastilise marsellkuunari „Loviisa” 264 NRT, sellest laevast tegi mudeli-õppevahendi Käsmu Merekooli jaoks Kaarel Kaamann. Mudel asub praegu Tallinnas Paksu Marga-reeta Meremuuseumis esimesel korrusel peasissekäigu juures vasakul pool.

Ostetud Lätlastelt1909. a. ostsid Magnus Truuber ja Co. Kolk, Kop-mann, Uutmann, Pahlberg ja Johannes Seeblum jantsi „Riga” 255 NRT. Kapteniks olid Anton Truberg, Rudolf Pahl-berg ja Johannes Seeblum. Inglased rekvireerisid I maailmasõja ajal laeva, mis oli jäänud Inglismaale ja saagisid mastid maha ning uputasid ühe sadama suhu takistuseks saksa allveelaevadele. Hiljem laev kompen-seeriti omanikele (9000 naela, mis oli uue 2000 tonnise aurulaeva hind).

1910. a. ostid nad Lätist jantsi „Ester” ja kolmemasti-lise marsseilkuunari „Fomalhaut”. Kapteniks said esi-mesele Eduard ja teisele Julius Truberg. „Estriga” juhtus õnnetus Soome rannas. Äkilise äikese pagiga läks ilma lastita laev ümber, kogu meeskond hukkus. Laev pääs-

P/L „Edmund" 1901. a.

37

KÄSMU PURJELAEVAD

teti ja remonditi ning läks sõitu Manuel Trubergi juhti-misel. Maailmasõja ajal 1915. a. uputati liivaga täidetud laev Liibavi sadama suhu takistamaks saksa allveelae-vadel sadamasse siseneda. “Fomalhaut” uppus Käsmu lahes. 1927. a. jaanuaris triivima hakanud jää surus laeval külje sisse ja uputas selle Lobineeme otsa lähedal.

1912. a. osteti Lätist kolmemastilise marsseilkuunari “Fortuna”. Seitse aastat hiljem müüdi see laev soom-lastele ikka tsaariaegsete rublade eest, mis samal aas-tal kehtivuse kaotasid. Nii said Magnus Truuber ja Co. Kolk, Kopmann, Uutmann, Pahlberg ja Johannes Seeb-lum väga suure rahalise kaotuse osaliseks.

Käsmu merekooli lõpetaja, kapten Harald Damf oma kodus Tallinnas, 10. veebruaril 1913.a.


38

Kapten Oskar Tiidemanni abikaasa Anette Tiidemann tütarde Signe ja Elnaga Tallinna kodus

1940. a. laevade registris olevad KLO laevad

39

KLO AURULAEVAD

SISSEJUHATUS

AARNE VAIK

Vabariigi sünd langes kokku uue ajajärguga merenduses. Nimelt saabus aurulaevade aeg: vähenes aluste arv, kuid suurenes tonnaaž. Osteti esimene purjekast ümber ehi-tatud aurik „Nemrac”. Kui saabus uus salakaubaveo laine piiritusevedajate näol, olid Käsmu mehed juba nii soliidse äri juures, et musta tööga ei sobinud enam tegelda. 1923. a. loodi osaühing Käsmu Laeva Omanikud, mis tegutsesedukalt 1940. aastani. Kehtis reegel, et võlgu ei võetud ja laeva laenatud rahaga ei ostetud. Seetõttu elati ka kriisi-aastad kergemalt üle. Harilikult oli ühel laeval mituküm-mend osanikku. Osakute suurus oli 100 — 200 Inglise naela. Kasumid maksti sügisel samuti välja naeltes, sama raha oli käibel ka Käsmu poes.

Käsmu kaubalevastiku käekäiku on põhjalikult uurinud Eerik Kaarend, Käsmu põlisest meremeeste pe-rekonnast pärit ja ise aurulaevadel sõitnud mees. Alljärg-nev on tema poolt koostatud ja kommenteeritud. Sügav kummardus mehele, kes on aastaid end Käsmu ajaloole pühendanud ja selle kirja pannud. Eesti merendusteemat on põhjalikult uurinud ja sellest palju kirjutanud ka Haap- salu mees Jüri Vendla, tema poolt on tehtud hulgaliselt täpsustusi ja selgitavaid täiendusi.

KLO aurulaeva korstnamärk

Artiklites esinevad andmed täienevad ja muudatused avaldatakse kodulehel www.kasmu.ee

KLO AURULAEVAD

A/L ELLA

Aurulaev „Ella“ ehitati 1904 Taanis Helsingöris. Mahutavus 1522 BRT, 869, 34 NRT. Peamasina võimsus 800 IHP. DWT ~ 2650 T. Esimene KLO kapten Eduard Lepni, viimane tema poeg Erich Lepni. Osteti 1937 KLO poolt. Sõitis Eesti lipu all peamiselt Läänemere ja Inglismaa sadamate vahet met-samaterjali, paberimassi ja süte veol. Eesti laevanduse natsionaliseerimisel 1940 läks N. Liidu lipu alla. Hukkus Tallinna evakueerimisel 28. augustil 1941 Juminda nee-me juures Saksa miinitõkkes. Osa meeskonnast ja kapten Erich Lepni hukkusid.


40

A/L ELNA

Aurulaev „Elna“ ex „Lennuk“, ex „Remenhamn“, ex „Ar-bon“, ex „Carol“. Ehitati 1903 Inglismaal Newcastle’is, oli KLO suurim laev. Mahutavus 3194 BRT, 1972 NRT, väljasurve DWT 5370. Osteti KLO poolt 1930. aastate teisel poolel laevafirmalt Pihlakas & Co Tallinnas. Ristiti ümber „Elnaks“. Esime-ne Käsmu kapten Alexander Lepviikman (endine mere-kooli õpetaja ja viimane juhataja). Sõitis mitmetel kauba- liinidel, peamiselt Inglismaa vahet, käis ka Lõuna-Amee-rikas suhkrut ja Tšiilis guanot toomas, läbis ka Panama kanali. Saksa pommirünnakul Londoni dokkides vajus sõja ajal põhja. Inglased tõstsid laeva üles, remontisid, pa-nid uueks nimeks „Elna II“ ja müüsid (võõrandasid) N. Liidule, Anglo-Soviet Shipping Co-le.

15. augustil 1941 sõitis „Elna II“ Tyne pealt välja Arhan-gelskisse inglise lipu all inglise kapteni Briki juhatusel, kuid eesti meeskonnaga. 18. augustil vahetati merel olles inglise lipp inglise kapteni käsul N. Liidu lipu vastu. Hil-jem sõja ajal sõitis „Elna II“ Kaug-Idas. Eesti meeskon-da hoiti kinni Arhangelskis peaaegu aasta, kuna nad ei soovinud vastu võtta nõukogude kodakondsust. Hiljem õnnestus meeskonnal siiski pääseda Inglismaale reisijatena saabuva karavani koosseisus.

Elna Venemaale viimise lugu on kirjeldanud põhjalikult Artur Pakri raamatus “Rehvitud purjedega” ja samuti oma mälestusteraamatus, mis on esialgu käsikirjas. Kap-teniks oli seal eestlane Verner Birk, kuid enne väljasõitu

tuli laevale veel teine kapten - inglane Bell, kelle käsul ka lipp vahetati. Meeskond pääses tagasi vabasse maailma tänu esimese tüürimehe Artur Pakri aktiivsele tegevu-sele. Arhiivis on koopia tema koostatud kirjast N. Liidus olevale Briti esindusele. Venemaal anti laevale nimeks „Kotlin”. 1944‒45 sõitis laev „Kotlini” nime all Kaug Ida Merelaevanduses ja sama nime all 1945-56 Sahhalini Me-relaevanduses (Kaug-Ida laevade register).

„ELNA”-„ELNA II” LUGUJÜRI VENDLA

KLO suurim aurik „Elna”, kapten A. Lepviikmann(1), lahkus Tallinnast 1939. aasta novembris Baltimore’i ja edaspidi tegi reise Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa vahel. 6. juunil 40, lastides New Orleansis, deserteeru-sid laevast üheksa meeskonnaliiget, peamiselt madru-sed ja kütjad, ning neile lisaks üks trimmer. (2) Londonis tehti pärast laadungi lossimist laevale magnetmiinide vastane demagnetiseerimine ning selle järgi oldi valmis uueks reisiks Ameerikasse, kuid siis saabusid segased ajad ning laev jäi seisma. Ajalehest Välis-Eesti loeme, et „Elna” seisis Victoria dokis vastu suuri jahuveskeid, kui 7. septembril 1940 suure õhurünnaku ajal sai ta pommi-tabamuse kolmandasse luuki. Pomm läbistas tanki topi ja laeva põhja. Teine pomm kukkus laeva lähedale, kuid pommikillud tekitasid umbes 200 väiksemat auku laeva kereplaadistusse. Laev vajus kai ääres põhja, tema tekk oli vee all, kuid kesklaeva pealisehitus oli veest väljas.

(1) Lepviikmann, Aleksander (12.12.1895 Altja küla‒9.04.1963 Ing-lismaa), ksk

(2) ERA.957.3.378.63(3) Välis-Eesti, 5.10.1947

41

KLO AURULAEVAD

Õnnekombel keegi meeskonnast viga ei saanud. Oktoob-ris alustasid inglased laeva päästetöödega. (3)

Veeteede Talituse ametliku väljaande järgi “Eesti kauba-laevastik 1940” oli auriku „Elna” omanikeks Oskar Tiede-mann ja Maria Andrejev. Sama kinnitavad ka Eesti uute võimude poolt välja antud laevade natsionaliseerimise nimekirjad, kuid New Yorgi peakonsul Johannes Kaiv kirjutas August Tormale, et tema poole on pöördunud „Elna” osanikud Rudolf Paalberg Ameerika Ühendriiki-dest ja Oskar Lõwi Austraaliast, kes paluvad astuda vas-tavaid samme nende huvide kaitseks kindlustusrahade saamisel.(4) Kuna laev taastati inglaste poolt, siis esialgu kindlustuse väljamaksmine langes ära, kuid näitas, et lae-vaomanike kohta ametlikult avaldatud andmed ei vasta alati tegelikkusele, mingitel kaalutlustel oli osa omanikke ametlikest nimekirjadest välja jäetud.

Kojusõitjad meeskonnad majutati N. Liidu saatkonna kulul ja neile organiseeriti Londonis ning Glasgows nn. „punased klubid”. „Elna” juhtkonnast paistis oma vasak-poolsete vaadete poolest silma kapten Lepviikmann, keda August Torma on mitmel korral oma kirjades esile too-nud kui „venemeelset”, kuid juba 23. jaanuari 1941. aas-tal kirjutatud kirjas manib ta Johannes Kaivile, et kapten Lepviikmanni kohta on viimasel ajal kuulda, et ta on löö-nud kõhklema ja võimalik on, et ta Venemaale ei sõida.(5)

August Torma kirjutab 26. juunil 1941 Johannes Kaivile: „Selle kuu 5. kuupäeval teatati mulle Välisministeeriu-mis, et Briti valitsus on otsustanud venelastele üle anda a/l „Elna” kojusõitjate eestlaste, lätlaste ja leedulaste ära-viimiseks. Kojusõitjaid on siin kokku umbes nelisada (nende seas kaptenid Lepviikmann, Kuldner (6), Sooman (7), Kiviselja (8), Nurst jne.). Need on siin ainult tüliks ja Briti võimud tahavad neist kord vabaneda...Välisminis-teerium saab väga hästi aru, et see otsus minule ei meeldi, kuid kahjuks mingit muud võimalust kojusõitjate äravii-miseks ei leitud.”(9) Edasi kirjutab saadik, et ta tähendas Välisministeeriumis, et selline nende otsus mitte ainult ei kahjusta laevaomanike huve, vaid sellega luuaks ka väga kardetav poliitiline pretsedent. Senini pole eesti laeva-omanikud kohtu poole pöördunud, kuna mitmesugustel kaalutlustel polnud see eriti soovitav, pealegi olid laevad Briti lipu all. Nüüd aga annab Briti ühe laeva venelastele üle, ilma et omanikel oleks võimalik astuda samme oma varanduse päästmiseks. Vastutus omanikele tekitatud kahju eest langeb täielikult selle tõttu Briti võimudele. Vä-lisministeerium ei eita vastutust seaduslikkude omanike ees. Poliitiliselt, arvab Välisministeerium, ei tohiks meie seisukord „Elna” üleandmisega kannatada, kuna Briti re-serveerib Eesti ja üldse Balti riikide õigused. Sarnane re-servatsioon tehakse nüüd esimest korda kirjalikult, mille tõttu juriidiliselt Eesti seisukord siin Välisministeeriumi arvates isegi paraneb. Samas küsimuses oli Tormal veel

kõnelusi Välisministeeriumi juriidilises osakonnas ja Sõ-jatranspordi ministeeriumis. Nende kõneluste tulemuse-na selgus:

1) et Välisministeeriumi arvates „Elna” on laev, kelle kaa-somanikkudest pole kedagi väljaspool Eestit (eespool oli märgitud, et ametlikud andmed „Elna” omanike kohta ei olnud täielikud, seal näidatud Oskar Tiedemann ja Maria Andrejev asusid Eestis),

2) et kokkulepe venelastega on lõplik ja

3) et „Elna”, mis möödunud septembris pommitamisetagajärjel põhja vajus, on ikka veel remondis, kuid peab juulis valmis saama. Saadik palus kohe väljas (läänes) ole-vatele osanikkudele tasu välja maksta, teistele aga reser-veerida täielik nõudeõigus. Mingeid lubadusi saadikule ei antud, kuna inglaste seisukohalt jääb laeva omandiõi-guse küsimus esialgu lahtiseks. Inglise seadus ei näe ette tasu maksmist üksikule kaasosanikule, mida Eesti pool ei loe õiglaseks ja vaidleb sellele vastu.(9) Kuidas toimus lae-va eest lõplik hüvituse maksmine, on veel selgusetu.

Aurik „Elna” rekvireeriti 14. oktoobril 1940. Tasunõud-mise notifikatsioon rekvireerimise puhul tehti saatkonna noodiga 26.03.1941 ja kui sai teatavaks, et laev antakse üle N. Liidule, esitati saatkonna poolt uus noot 24.06.1941.(10)

Artur Pakri on meenutanud, et juunis 1941 pakuti J. Nurstile I tüürimehe- ning A. Lukule I mehaaniku kohta endisele Eesti laevale „Elna”, mis nüüd kandis nime „Elna II” ja oli Briti lipu all. Pakkumised tegi Anglo-Soviet Shi-pping Co., laeva prahtija. Kuuldavasti oli see venelastega seotud ettevõte, kuid laev pidi jääma sõjamaterjalide ve-dudeks Atlandile ja mehed võtsid pakkumise vastu.

"Kuid siis algas Saksa-N. Liidu vaheline sõda, kojusõitmise jutud katkesid ning konsul lõpetas ka mei-le raha maksmise. Siis ühel hommikul helistas A. Lukk Newcastle’st ja teatas, et J. Nurst on viidud pimesooleope-ratsioonile ja I tüürimehe koht olevat vaba. Võtsin pak-kumise vastu, selgus ka, et Aleksander Lepviikmann oli laevast lahkunud, uueks kapteniks oli määratud Birk (11), II tüürimeheks oli Orajõe mees Kristjan Klein, III tüüri-meheks pärnakas Anderson, II mehaanikuks oli Aleksan-der Pitsal ja III mehaanikuks Vassili Sakala.

Trümmidesse oli laaditud umbes poole kõrguseni sütt, mida enne väljasõitu veel juurde võeti, kusjuures vahe-tekkidesse oli ehitatud puust kahekordsed koikud, kuna laev oli mõeldud meremeeste koju transportimiseks, mis nüüd aga sõja tõttu ära jäi. Vahetekile laaditi veel suurel hulgal värvitünne. Tekile oli paigutatud kahte tüüpi kuuli- pildujad, mille käsitlemist nüüd meile ka õpetati. Enne väljasõitu saabus laeva veel teine kapten, pesueht-inglane Bell. Tema end eriti laeva igapäevaellu ei seganud, õien-das ainult sadamaametnike ja tollimeestega.

(4) ERA.1608.2.1937.26 (5) ERA.1608.2.1937.34 (6) Kuldner, Anton (29.01.1882 Aseri‒9.07.1961 Cardiff), ksk (7) Sooman, Verner (23.10.1911 Käsmu‒5.01.1967 Toronto), ksk

(8) Kiviselja (Steinfeld), Valdur (4.11.1889 Häädemeeste‒?), ksk (9) ERA.1608.2.1946.49(10) ERA.1608.2.1946.64(11) Birk, Verner (5.11.1898‒?), ksk


42

Aurulaeva masinaruum1930. aastatel. Vasakul manomeetrid, mis näitavad aurusurvet. „Stop”ventiil, millest mees kinni hoiab on masinate käivitamiseks ja seiskamiseks

15. augustil lahkus „Elna II” sadamast, reisisiht teadma-ta. Kogu meeskond koosnes eestlastest, kellede hulgas ka mõned lätlased. Liiguti paarikümnest laevast koos-neva konvoi koosseisus põhja poole. 18. augustil andis kapten Bell korralduse Briti lipu vahetamiseks N. Liidu oma vastu, mida ka kapten Birk kinnitas. Šotimaa kir-denukast võeti kurss läände, liiguti läbi Pentland Firthi ja siis Hebriidi saarte vahelt lõunasse, kuni jäädi ankrule Obani sadama ette. Seal kedagi enam maale ei lubatud. Laeva toodi medikamente N. Liidu Punase Risti jaoks - neid pakke nähes, sai kohe kõigile meie reisi sihtkoht sel-geks. Lätlasest kütja Petrov viidi kaldale pimesoole ope-ratsioonile, kuid toodi kohe lõikuslaualt verisena laeva,

(12) Pakri, Artur, Kodusadamata, käsikirjalised avaldamata mälestused(13) Pakri, Artur, Elna II meeskonna läbielamused, Rehvitud purjedega II,

Eesti Kaubalaevastiku Juhtkonna Koondise Torontos kirjastus, Toron-to 1982, lk. 127-163

kuna konvoi oli koostatud ja tuli hakata liikuma. Mõne päeva pärast jõudsime Reykjaviki lahte Islandil. Umbes nädalapäevad oodati seal ning siis käsutati meid teisele ankruplatsile Hvalfjörduri lahes, kust juba õige pea läks konvoi Venemaa poole. Arhangelskisse jõuti 12. oktoob-ril 1941.”(12) „Elna II” loost ja selle meeskonna katsumus-test N. Venemaal on Artur Pakri kirjutanud põhjaliku ülevaate, mis on ilmunud (13) ja mida on korranud Mati Õun oma raamatus (14). Lõpetuseks olgu öeldud, et „Elna II” teenis aastatel 1944‒1945 Kaug-Ida Merelaevandu-se koosseisus nime all „Kotlin” ning aastatel 1945‒1956 Sahhalini Merelaevanduses sama nime all kuni maha-kandmiseni 1956. (15)

(14) Õun, Mati, Lahingud Atlandil ja polaarmeredel 1939-1945, Tehnika-maailm, 2007, Tallinn, lk. 152-155

(15) http://www.fesco.ru/fleetr/second/f380.html

43

KLO AURULAEVAD

A/L HILDA

Aurulaev „Hilda“ on ehitatud Inglismaal Blyth’is 1901. Mahutavus 1140 BRT, 657 NRT, kandejõud 1500 DWT. Osteti KLO poolt 1927. aasta algul, risiti ümber „Hildaks“. Esimene Käsmu kapten Gustav Kristenbrun, viimane Georg Fählmann. Käsmu meestest on teada ka kapteni-na sõitnud Gustav Pruun. Sõitis peamiselt Läänemere ja Inglismaa sadamate vahet metsamaterjali ja süte veol, talviti ka Bristoli kanali ja Prantsusmaa vahet. Hukkus

„Hilda” propsilaadungiga teel Inglismaale

„Hilda” meeskond. Istuvad vasakult teine Georg Fäälman, Marie Pruun, kapten Gustav Pruun

3.10.1938. „Hilda” väljus metsamaterjali lastiga Kemi sadamast ja alustas sõitu Inglismaa poole, sattus karile Härnosandist ilmselt põhja pool, s.o. Botnia lahes Rootsi rannikul. Seega võib öelda, et „Hilda” hukkus ranniku lähistel karilesõidu tagajärjel. Päästeti rannakaljudelt, osa meeskonnast hukkus, laev müüdi vanarauaks (Laevan-dus nr. 9.10.1938).


44

A/L HILDUR

Aurulaev „Hildur“ ex „MonarK“, ex „Freda“. Mahutavus 1855 BRT, 1108 NRT. Peamasina võimsus 930 IHP.

Ehitatud 1914 Norras Friedrikstadis. Oli kõrge poordi-aga sileda tekiga metsaveo laev. Kiirekäiguline, 11–12 sõlme. Osteti KLO poolt 1938. aastal Rootsist A/B Mo-nark reederilt. Ristiti ümber „Hilduriks“. Esimene Käsmu kapten Julius Isop. Sõitis mitmesuguste Lääne-Euroopa ja Läänemere sadamate vahet. Läks Eesti laevanduse nat-sionaliseerimisel 1940 N. Liidu lipu alla. Sõja puhkedes jäi Hamburgi, kus sakslased ta sõjasaagina üle võtsid ja käiku panid „Levanti Linie“ reederi käitamisel. Sakslased nimetasid ümber „Bamage“. Hukkus 13.03.1945 Ålesun-dis lennukipommist.

A/L LENNA

Aurulaev „Lenna“ ex „Radium“. Ehitati 1897 Inglismaal West Hartlepoolis. Mahutavus 1576, 2 BRT, 903 NRT. Kandejõud DWT 2700 T. Masina võimsus 860 IHP.

Osteti KLO poolt 1928, ristiti ümber „Lenna“. Esimene Käsmu kapten oli Gustav Pruun (Aadami Kusti), viimane kapten Karl Heinmaa (Einman). Sõitis Eesti lipu all pea-miselt Läänemere ja Inglise sadamate vahet, talvel ka sü-teveol Bristoli kanali ja Prantsusmaa vahet.

KLO aurulaev ex „Radium“ ristiti ümber„Lenna“

A/l „Lenna“ hukkus 24. novembril 1938 Borkum Riffi lä-hedal orkaanis (30 m/s), teel metsalaadungiga Soomest Inglismaale. Meeskonna päästis Saksa reislaeva „Pioner“ meeskond, I tüürimehe Walter Kelleri hulljulgel juhatusel (laevahukku kirjeldasid kõik maailma ajalehed, sest tegu oli hulljulge sooritusega väga rasketes ilmaoludes. Riski-des oma laeva ja meeskonnaga lasti päästepaadid tormi-sesse vette ja päästeti hukule määratud laeva meeskond).

45

KLO AURULAEVAD

A/L LINDA

Aurulaev „Linda“ ehitatud 1899 Inglismaal Troon’is. Mahutavus 1213 BRT, 677,46 NRT, 800 IHP, 1800 DWT.

Osteti KLO poolt Saksamaalt 26.01.1928. Esimene Käs-mu kapten Gustav Pruun (Aadami Kusti). Viimane Georg Fählmann. Sõitis KLO lipu all Läänemere ning Inglise ja teiste Lääne-Euroopa sadamate vahet metsa ja süte veol. 1929. aasta veebruaris jäi jäävangi Taani ranniku lähedal, purunes sõukruvi. Parandati Kielis ja Hullis. 21.09.1931. toimus Öresundis kokkupõrge „Linda“ ja p/l “Ponape” vahel. Mõlemad laevad said tugevad vigastused, „Linda“ vööri ja „Ponape“ fokkmasti juurde, kuid jäid ujuvile.

„Linda“, osteti KLO poolt 1928, foto aastast 1932, Boston

„Linda“meeskond. Teises reas paremalt Värner Seeblum (Tagavälja), Arnold Luige (Sireli), Alma Luige (Sireli), ees keskel kapten Kaarel ja Meeri Pruun (Laurimäe), Maks Kann (Seljaku), Teises reas vasakult Feliks Männik (Männipõllu) ja Anette Kuuse (Värava)

Laevad remonditi Kopenhaagenis. 11. veebruaril 1940 uputati „Linda“ Saksa allveelaeva poolt Põhjamerel teel söelaadungiga Blythist Läänemerele. Kapten Georg Fähl-mann (sai plahvatuses näkku haavata), I tüürimees Kaa-rel Pruun ja II tüürimees Magnus Kaaman said vigastada. Hukkus assistent Georg Sommer. Päästepaadid said plah-vatuses viga, kasutati tünnidest ehitatud tagavara parve. Meeskonna võttis peale Rootsi aurik „Brigitta“. „Linda“ oli kuues Eesti aurik, mis hukkus Saksa-Inglise meresõ-jas. (Üldse hukkus selles sõjas 16 Eesti aurikut.) „Linda“ hukkumise tunnistajaks oli laeva pootsman Arnold Luige (Sireli Arno).


46

A/L MAIA

Aurulaev „Maia“ ex „Scandia“. Mahutavus 1932 BRT, 1115 NRT, DWT 2900 T. Peamasina võimsus 1370 IHP.

Ehitatud 1917 Chicagos. Oli oma aja kohta väga kiire laev. Kiirus keskmiselt 12 sõlme. Osteti KLO poolt Taanist 1930. aastate esimesel poolel ja ristiti ümber „Maiaks“. Esimene Käsmu kapten enne II maailmasõda Gustav Kristenbrun, viimane pärast Jakob Lepni surma Vahe-merel, laeva I tüürimees Elmar Sandpank.

„Maia” sõitis KLO aastad peamiselt Läänemere, Inglis-maa ja Lääne-Euroopa sadamate vahet, talviti ka maa-pähklite veol Lääne-Aafrikast Euroopasse. „Maia“ läks Eesti laevanduse natsionaliseerimisega 1940. aastal N. Liidu lipu alla. Oli tegev sõja ajal varustuslaevana Le-ningradi, Kroonlinna ja Oranienbaumi vahel, võttis osa Hankö evakueerimisest. Pärast sõda läks käiku punalipu all Balti laevanduses. Peale sõja lõppu nimetati a/l „Val-gaks“. Lammutati 1960.

Peale sõja lõppu nimetati a/l „Valgaks“

47

KLO AURULAEVAD

A/L MARIA

Aurulaev „Maria“ ex „Normandiet“, „Gulfaxe“.Mahutavus 1484 BRT, 879 NRT. Peamasina võimsus 700 IHP.

Oli kiire laev: kui süsi hea, tegi 11 sõlme. Ehitatud Taanis Helsingöris 1909. Osteti KLO poolt Taanist Det Dansk-Fransk Co-st. 1930. aasta keskel ristiti ümber „Mariaks“ (esimese Käsmu kapteni Gustav Pruuni naise nimi). Hiljem juhtis „Mariat“ Alexander Kaaman (juunior), viimane KLO kapten Jakob Suksdorf (Põhjala Jass). Sõitis Eesti lipu all peamiselt Läänemere ja Inglismaa sadamate

vahet metsamaterjali, paberimassi ja süte veol, vedas ka kallihinnalist kaupa – suhkrut; talvel Lääne-Aafrikast maapähkleid Euroopa sadamatesse. Sõja algul reisid Tallinn – USA – Kanada – Rootsi – Inglismaa – Rootsi. Läks Eesti laevanduse natsionaliseerimisel 1940 N. Liidu lipu alla. Osales Hankö baasi evakueerimisel Leningradi 1941. Hukkus 21. jaanuaril 1948 Lõuna-Läänemerel mii-ni plahvatusel Fehmarni väinas. Meeskond kapten Elmar Anniko juhtimisel pääses päästepaatidel Saksamaa randa.


48

„Minnale” maapähklite laadimine Belgia-Kongos

A/L MINNA

Aurulaev „Minna“ ex „Capthorne“. Mahutavus 1365 BRT, 810,5 NRT. Kandejõud 2200 DWT.

Ehitatud Inglismaal Aberdeenis 1923. Osteti KLO poolt 1930. aasta mais. Esimene Käsmu kapten kuni 1938. aas-tani oli Rudolf Pahlberg. Laev ristiti ümber „Minna“ kap-teni naise järgi. Sõitis Eesti lipu all peamiselt Läänemere ja Inglismaa sadamate vahet metsamaterjali, paberimassi ja süte veol. Talvel ka Lääne-Aafrikast maapähklite veol Prantsusmaa sadamatesse.

Oli 1930. aasta algul Eesti Vabariigi laevanduse mood-saim laev. Läks Eesti laevade natsionaliseerimisega N. Liidu lipu alla. Seisis suurema osa sõjaajast Leningradis. Sõja alguses oli vähesel määral tegev Leningradi ja Hankö vahel. Pärast sõda sai nimeks „Tartu“. Lammutati Tallin-nas 1963.

49

KLO AURULAEVAD

A/L NEMRAC

Aurulaev „Nemrac“ ex „Carmen“, ex p/l „Counti of Inverness“.Mahutavus 1796 BRT, purjelaevana 1636 BRT.

Ehitatud (1877 aastal, Glasgow´s) rauast kui neljamasti-line täislaev. Purjetas Inglise lipu all peamiselt Inglismaa ja India või Austraalia liinil. Esimene Käsmu kapten oli Anton Altenbrun, viimane Eduard Kristenbrun. Laeva puuduseks oli nõrk aurumasin, kuigi kapten Altenbruni jutu järgi oli laeval „6 katelt“‒ 2 aurukatelt pluss 4 purje. Vaatamata sellele oli laeva kiiruseks 6 sõlme ja vastutuu-lega seisis maanurkade taga tormivarjus. Eesti lipu all sõi-tis „Nemrac“ peamiselt Soome sadamate ja Hulli sadama-te vahet metsamaterjali veol, tagasi tuli enamjaolt söelast Briti idaranna sadamatest Tallinna. „Nemrac“ pani aluse KLO aurulaevade ajastule.

Laev müüdi inglise omanike poolt, olles 1899. aastal eel-nevalt Inglismaal juba korra omanikku vahetanud, La Platas tormi poolt räsituna argentiinlastele. See juhtus aastal 1911, kusjuures uued omanikud kasutasid teda alul praamina, hiljem 1915. aastal taastati ta seal uuesti nel-jamastiliseks parklaevaks. Argentiinas anti talle nimeks „Dora”. 1916. aastal müüdi laev Prantsusmaale, kodusa-damaks sai Bordeaux ja nimeks „Carmen”, mis oli sealse disponendi R. Boussac’i tütre nimi. Prantsuse omanikele

meeldis laev niivõrd, et nad otsustasid selle ümber ehi-tada aurikuks. 1919. aastal paigaldati laeva aurumasin-ja katlad, järgmisel aastal viidi ümberehitus lõpule (300 IHP). Laev sai hea klassi: L. R. +100 A 1. Ümberehitus oli läinud maksma £ 78 000. Vaatamata kalliks läinud üm-berehitusele müüdi vastne aurik 1923 . aastal Inglismaale viljakaupmeeste firmale H. Leetham & Sons, Liverpool, kes pöörasid laeva nime tagurpidi ja nimeks sai „Nem-rac”. Viljakaupmeestele aga laev ei sobinud ja nad panid ta uuesti müüki. 1923. aasta detsembri alul osteti laev „Nemrac” rea kaptenite poolt Eestisse. Laeva omanikeks registreeriti A. Altenbrun, A. Tiedemann & I. Tanneba-um, Käsmu. Alates 1931. aastast vormistati laev Käsmu Laevaomanike nimele, disponent Oskar Tiedemann.(11)

(51)(52) Laev müüdi 1939. aasta detsembris itaallastele ja sai uueks nimeks Amicizia. Müügitehing toimus Stockhol-mis ja sinna jäi ka laev talvituma.(11)(51) Saksa ajaloolase Theodor Dorgeisti andmetel sattus Amicizia juba 1940. aasta aprillis sakslaste kätte, teenides 25.04. Ålvikis (Nor-ras) kui miiniotsija (Minensucher) M 1. 30.07. oli laeva operaatoriks firma August Bolten, Wm. Miller’s Nachf, Hamburg. Siis pidi laev olema juba sakslaste poolt kon-fiskeeritud ja sõitma Saksa lipu all. 9.09.1943 baseerus laev Memelis (Klaipeda) ja uputati veidi enne sõja lõppu Hamburgis.(50)

(11) Reinhart Schmeltzkopf, Estland zur See 1918‒1940, Cuxhaven, 1996. (50) http://warsailors.com/forum/read.php?1,4324,4453 (51) Käsmu Meremuuseum, Toimetised, nr. 4, 1999, lk. 28-30


50

A/L SIGNE

Aurulaev „Signe“ ex „P. Madsen“.Mahutavus 1806 BRT, 1053 NRT.

Ehitatud 1924 Taanis Ålborgis. Osteti KLO poolt Taanist 1939. Esimene Käsmu kapten Rudolf Pahlberg. Oli Eesti laevanduse natsionaliseerimise ajal 1940. aastal merel.

„SIGNE” LUGU

JÜRI VENDLA

Olen varem kirjutanud: „Rudolof Paalberg oli parajasti merel ühe KLO-le kuuluva laeva, a/l „Signe” kaptenisillal, kui venelased 1940. aastal Eestisse tungisid. Kõik Eesti laevad said korralduse minna Murmanski sadamasse ja anda alused üle N. Liidule. Kapten Paalberg, kes oli kart-matu mees ja sellistes küsimustes nalja ei mõistnud, ei kavatsenud laevaga, kus ta ise oli pealegi kaasomanikuks, midagi niisugust teha. Ta viis laeva hoopis New Yorki. Kui N. Liidu ametnikud pardale tulid ja laeva üleandmist nõudsid, sasis Paalberg ühest delegatsiooni liikmest kinni ja viskas ta ilma pikema jututa üle parda.”(1)

1940. aasta pöördelisteks päevadeks oli Ameerika Ühendriikide sadamatesse kogunenud viis Eesti auri-kut. Peale eelpoolnimetatud „Signe” olid seal veel „Kot-kas” (kapten Ernst Kallas(2)), „Kuressaar” (kapten August Tarius(3)), „Maret” (kapten Jakob Hall(4)) ja „Harjurand” (kapten Eelmere(5)). Kõigi ülalnimetatud laevade päästjaks

osutus New Yorgi peakonsul Johannes Kaiv. Tema oli mees, kes leidis kujunenud olukorrast õige väljapääsu, tuginedes Eestis kehtinud Balti Eraseaduse (BES) printsiipidele. Oma 19. detsembri 1940. aasta kirjas August Tormale kirjutabta: „Kuna võimatuks osutus saada laadungit ja kinnitust [kindlustust] laeva ja laadungi tarvis sõites Eesti lipu all, siis olime sunnitud kasutama teist teed. Nimelt tuli siin asutada Ameerika laeva Company [Estoduras Steamship Company Inc. (edaspidi Estoduras)], mis ühtlasi sai regist-reeritud Hondurases, mis võimaldas viia laevu selle lipu alla. Kandsime siis laevad üle selle kompanii nimele. Ühel juhul sündis see tunnistuse alusel, mille andsin ühele lae-vaomanikest [Rudolf Paalberg, „Signe”], tunnistades teda ühtlaselt Eesti õiguse seisukohalt teiste laevaomanikkude esindajaks BES alusel. Juhul, kui ei olnud kohal ühtegi osa-nikku, tegin seda hooldajana ise [„Kotkas”], saades vastu aktsiad omanikkude hooldajana. Nüüd panid siinsed Am-torgi (6) advokaadid kaks niisugust laeva aresti alla.”(7)

Ei tulnud lähimasse N. Liidu sadamasse, nagu oli käsk, vaid keeras otsa ringi ja sõitis USA-sse. Sõja ajal sõitis Ameerika vetes Hondurase lipu all, vahelduvalt mitme Ameerikasse saabunud Käsmu kapteni juhatusel. Nime-tati ümber „Florida”. Lammutati 1968.

(1) Vendla, Jüri, Unustatud merereisid, kirjastus SE & JS, Tallinn, 2010, lk.53(2) Kallas, Ernst (7.05.1888 Haapsalu‒5.05.1951 Lakewood, USA), ksk(3) Tarius, August (15.10.1905 Alliku, Järvamaa‒21.03.1968 Harlingen, USA), ksk(4) Hall, Jakob (13.01.1905 Virumaa‒11.11.1994 New Jersey, USA), ksk

(5) Eelmere (Einholm), Joosep (24.01.1899 Käsmu - 9.07.1959 Tallinn), ksk(6) Amtorg, ka Amtorg Trading Corporation - USA firma, mis tegeles ja tegeleb ka

praegu USA ja Venemaa vahelise kaubandusega, asut 1924 A. Hammeri poolt(7) ERA.1608.2.1937.22

51

KLO AURULAEVAD

N. Liit üritas ka kõiki Ameerika vetes asuvaid laevu endale haarata. Selleks kasutati erinevaid võtteid ja nõkse. Amtor-gi ja Sovfrachti(8) esindas kõikidel Balti laevade protsessi-del ameerika advokaat Charles Recht. Kui vaadata „Signe” kohtuasja, siis näeme, et kasutati ära Eestis viibivat KLO disponenti ja laevade suurosanikku Oskar Tiedemanni. Tema oli surve ja ähvarduste all (under duress) sunnitud alla kirjutama sellistele dokumentidele, mida ta muidu poleks mingil juhul teinud. N. Liidu kohtuhagi oli raja-tud sellele, et Oskar Tiedemann kui osanik ja teiste osa-nike esindaja nõudis Ameerika kohtutes, loomulikult advokaadi kaudu, „Signe”, hilisema nimega „Florida” üleandmist N. Liidule, tema kohest saatmist Murmanski sadamasse, kus N. Liit saaks laeva üle võtta. Hagejad olid aga jätnud kahe silma vahele asjaolu, et 1940. aasta 23. ja 28. juuli Eesti „nukuvalitsuse” dekreetidega olid kõik laevaühingud ja laevad natsionaliseeritud, seega ei saa-nud endine laevaosanik ja teiste osanike esindaja Oskar Tiedemann enam oma võõrandatud vara tagasi nõuda. Johannes Kaivile olid õnneks saadetud 1940. aasta Riigi Teataja numbrid, kust ta tegi vajalikest kohtadest tõlked inglise keelde ning esitas need kinnitatult ametlike do-kumentidena kohtutele. Oskar Tiedemanni poolt antud volitused osutusid hiljem kõik väljapressituiks, asjaolu, mida ta kinnitas 25. aprillil 1944 Stockholmis USA abi-konsulile F. C. Sigmondile vande all antud tunnistuses. Seal ta tunnistab: „Peale laevade ja laevaühingute nn. natsionaliseerimist Eestis, suvel 1940, moodustasid Nõu-kogude võimud asutuse nimega ENSV Meretranspordi Keskus, milline võttis üle kõik Eestis natsionaliseeritud laevad ning laevaühingud. Mind kutsuti korduvalt ni-metatud Meretranspordi Keskuse poolt välja, kui neil oli erinevatel põhjustel vaja minu abi. Mind sunniti alla kirjutama erinevaid pabereid, mida võimud vajasid eri-nevatel eesmärkidel seoses KLO-le kuuluvate varadega, millised olid minu poolt hallatavad. Selliste paberite al-lakirjutamine oli loomulikult minu ja teiste eraomanike huvide vastu, seega mina ei soovinud selliseid dokumente alla kirjutada. Võimud igatahes rakendasid minu suhtes jõudu selliselt, et ma lõpuks olin sunnitud panema oma allkirja sinna, kuhu võimud seda soovisid.

Eelpool nimetatud Meretranspordi Keskuse korraldusel kirjutasin alla, telegrammile, mis saadeti välja 1. detsemb-ril 40 ja millega andsin New Yorgi advokaadile Charles Rechtile volituse esineda KLO-le kuuluvate varade esin-dajana. Allkirjastades nimetatud telegrammi, ei toiminud mina oma vaba tahte kohaselt, vaid olin selleks võimu-de poolt sunnitud. Käesolevaga deklareerin, et mina ei aktspteeri nimetatud volitust õiguspäraseks ja tühistan selle.”(9) Samas, vande all antud tunnistuses, tühistab ta ka kõik ülejäänud võõra surve all vastu tema tahtmist väl-japressitud allkirjad ja tühistab kõik erianevatel kuupäe-vadel antud volitused, eraldi toob ta välja ühes advokaat

Rechtile tema allkirjaga saadetud kirjas toodud kinnituse, nagu oleks laevaomanikele makstud natsionaliseeritud laevade eest tasu. Selle kohta kirjutab Oskar Tiedemann: „Kinnitus, et „Signe” natsionaliseerimise eest on tasutud eraomanikele, on vale, nimetatud auriku eest ei ole mitte kunagi tasutud mittemingisugust kompensatsiooni.”(9)

Vaatamata sellele, et Oskar Tiedemanni vande all an-tud tunnistused jõudsid Ameerikasse alles peale „Signe” protsesside lõppu, ei suutnud kommunistide pettustega kogutud tõendid Ameerika kohtuid veenda. Kõik koh-tuinstantsid, viimasena Ühendriikide Kõrgeim Kohus (14.06.1943) otsustasid Tiedemanni hagi eitavalt. Tiede-manni volinik [advokaat Recht], palub tema omandiõi-guse tõendamiseks kohut pöörduda Moskvas asuva N. Liidu Ülemkohtu, kui tema arvates selles asjas pädeva kohtu poole. Kohus lükkas selle palve aga tagasi.(10)

Nii „Signega juhtunu”- kui ka kõik teised protsessid tõid laevaomanikele suurt kahju. Johannes Kaiv kirjutab: „Ühendriikide kehtiva õiguse kohaselt ei saa nõuda kah-jutasu nõudjalt, kes alusetute nõudmistega paneb laeva mitmeks kuuks seisma. Ainsaks kahjutasu nõudmise alu-seks on, kui saab näidata, et nõudjal oli kuri tahe kahju tekitada.”(11)

Estodurase firma valdusesse läks „Florida” ex „Signe” alates 1. oktoobrist 1940 ostu-müügi lepingu (Bill of Sale) alusel. Anti välja aktsiad kohalolijatele, eemaloli-jate aktsiad jäid peakonsul Johannes Kaivi, kui hooldaja valdusesse. Estodurase Presidendiks valiti kapten Rudolf Paalberg, asepresidendiks Ernst Jaakson ning kassapida-jaks Alex Männapso.(12) Laev sõitis Estodurase koossei-sus Hondurase lipu all. Ta prahiti ajarendi lepingu alusel New Yorgi firmale North Atlantic Steamship Co. „Flori-da” sooritas peamiselt reise segalastiga USA sadamatest Venetsueelasse, söelastiga Lääne-India sadamatesse, sealt suhkruga Ühendriikidesse või Kanadasse.(13) Alates 6. no-vembrist 1943 rekvireeriti laev War Shipping Administra-tori, edaspidi WSA poolt, bareboat lepingu alusel(14) kuni sõja lõpuni ja mingi aeg veel peale sõda ning siis tagastati Estodurasele.

Nagu eelpool juba oli nimetatud, pääses Oskar Tiede-mann sakslaste poolt okupeeritud Eestist 1944. aasta alul Rootsi, kus alustas peatselt ka laevandusealast tegevust. Ta registreeris omanimelise laevaühingu Hondurasesse ja võttis 1948. aastal „Florida” majandamise Estodura-selt üle. Sel ajal viibis ta Ameerika Ühendriikides, kuid lõplikult asus ta Ameerika mandrile veidi hiljem. 1951. aastal ilmus ajakirjanduses teade, et kapten Oskar Tie-demann jõudis koos perega 14. mail reisilaevaga „Stock-holm” Halifaxi(15) ja asus elama Torontosse. Juba samal aastal sai „Floridast” uuesti „Signe” ja sõitma hakkas ta

(8) Sovfracht - tollal laevanduse alal tegutsenud N. Liidu riiklik organisatsioon (9) ERA.1608.2.1936.280-281 (tõlge inglise keelest)(10) Välis-Eesti, 10.03.46(11) ERA.1608.2.1936.122

(12) ERA.1608.2.1936.190(13) ERA.1608.2.1999.28(14) ERA.1608.2.1999.21(15) Vaba Eesti Sõna, 2.06.1951


52

Libeeria lipu all. Moodustati laevaühing Signe Shipping, Monrovia. Juurde hangiti veel teinegi aurik, mis sai oma-le nimeks „Elna II”, mis oli eelmisest veidi suurem, aga mõne aasta võrra vanem, ehitatud 1919 Vancouveris. See oli tubli aurik, aga kahjuks oli tema lõpp kurb - ta põrkas 7. märtsil 1957 kokku Delaware´i jõel USA tanklaevaga„Mission San Francisco” ja müüdi vanarauaks.

Kokkupõrke ajal oli laeva kapteniks Aleksander Kaare(16) ja I tüürimeheks Karl Heinmaa(17). Kokkupõrke tagajärjel ballastis sõitnud tanklaev plahvatas ja kümme meeskon-naliiget hukkusid. Sellele vaatamata, et kokkupõrke süüd-lane oli tanklaev, kes ei sooritanud jõe laevateel vajalikku pööret, kestsid protsessid erineva astme kohtutes üheksa ja pool aastat ning lõppotsuse järgi tuli Oskar Tiedeman-ni fi rmal maksta $ 199, 500, mis moodustas üldisest kah-junõudest veidi üle 5 %. Kahjuks Oskar Tiedemann ise ei jõudnud lõplikku kohtuotsust ära oodata, ta suri 88 aasta vanuselt 29. aprillil 1963.

1953. aastal jäi prahiturg viletsaks ja „Signe” pandi seis-ma paremaid aegu ootama. Oskar Tiedemannil oli regu-laarne kirjavahetus Stockholmis elava advokaadi Imant Siimeriga(18), kellega nad vahetasid laevanduse-alaseid uudiseid. 13.03.1954 kirjutas Oskar Tiedemann Imant Siimerile: „Signe” seisab juba peaaegu aasta, aga ega ta selletõttu ei ole halvemaks muutunud, vaid just ümber-pöördult. Laev on üleni väljastpoolt roostest puhtaks klo-pitud ja kaks korda värvitud. Kajutid on seestpoolt kõik värvitud, masinad kõik on korras. Võõrad, kes laeva on näinud, kiidavad, et näeb kui uus välja. Teie kirjutate, et Bergman & Co. kavatseb „Linda” ex „Keila” ära müüa ja uut ja paremat osta. Tehke neile pakkumine „Signe” ost-miseks. Meie oleksime nõus teda £30,000 eest ära müü-ma. See on ideaalne metsaveo laev, väga suure kapatsi-teediga – total 182,000 feet grain(19), ning Euroopa oludele vastav.”(20) Sellest tehingust paraku ei tulnud midagi välja, kuid laev müüdi siiski samal aastal ühele Costa Rica fi r-male ja „Signe” sai omale uueks nimeks „San Jose II”. Hil-jem jõudis ta veel kolmel korral nime vahetada, enne kui 1969. aastal Itaalias vanarauaks lõigati.

(16) Kaare (Kaaman), Aleksander (12.09.1894 Käsmu - 2.04.1976 Toronto), ksk(17) Heinmaa (Einmann), Karl (3.(30.)07.1902 Virumaa - 13.11.1994 Toronto), ksk(18) Siimer (kuni 1930 Urm), Imant, advokaat ja laevanduse tegelane nii Eestis kui

ka Rootsis peale sõda (20.11.1904 Tartumaa - 27.12.1977 Lidingö, Rootsi)

(19) Laevaruumide mahtuvus kuupjalgades, puistlastile(20) MM_11350D

KLO poolt prahitav „Kotkas” puidulastis

53

KLO AURULAEVAD

A/L SIGRID

Aurulaev „Sigrid“ ex „Boomberg“. Mahutavus 1805 BRT, 1079 NRT. Kandejõud 2815 DWT. Peamasina võimsus 900 IHP.

Ehitatud Hollandis 1910. Osteti KLO poolt 1933. Ristiti ümber „Sigridiks“. Esimene Käsmu kapten oli Anton Altenbrun (Loksa Ants). II maailmasõja alguseni, viimane Aleksander Kaaman (noorem ehk Sorru Sass). Sõitis Eesti lipu all peamiselt Läänemere ja Inglismaa sadamate vahet metsamaterjali, paberimassi ja süte veol. Natsionaliseeriti 1940 ja läks N. Liidu lipu alla. Jäi sõja algul Saksamaale Hamburgi (meeskond interneeriti). Sõja ajal sõitis Saksa lipu all. Sõja lõpul uppus liitlaste pommirünnaku tagajär-jel Kielis 4.04.1945. Lammutati 1948.


54

LAEVAD BRITI VALDUSTES

JÜRI VENDLA

Tänu kahe Eesti diplomaadi, Londoni Eesti saadiku August Torma ja New Yorgi Eesti peakonsuli Johannes Kaivi, aktiivsele tegevusele ning ettenägelik-kusele, suudeti ära hoida enamiku laevade kommunis-tide kätte sattumine. Londonis moodustati veel kapten Johannes Veldi, Londoni Eesti peakonsuli Villibald Raua ja mõnede teise poolt Eesti Laevanduse Komitee, kuid nende tegevusest ei olnud erilist abi, pigem vastupidi. Nemad esindasid ainult murdosa Briti saartele kogune-nud laevade omanikest ja neid ei võetud üheski ametiasu-tuses tõsiselt.

Olukord Ameerika Ühendriikides oli Inglis-maaga võrreldes kardinaalselt erinev. Ameerika Ühen-driikides sai rakendada Balti Eraseadusest (BES) tun-tud printsiipi „negotiorum gestor instituuti”. Johannes Kaiv kirjutab August Tormale: „Juhul, kui mõni laevaomanikkudest viibis siin ja isik oli usaldusväärne, andsin niisugusele isikule tunnistuse, et ta on Eesti seaduste järgi laevaomanikkude huvide kaitsja. Juhul, aga kui kohal ei olnud ühtki laevaomanikkudest, esinesin Eesti seaduste kohaselt ise omanikkude huvide kaitsjana.”(1) August Torma, olles eelnevalt uurinud Inglismaa varasemat koh-tupraktikat ja konsulteerinud juristidega, leidis, et nego-tiorum gestor-ina esinemisel siin pole mingit kasu.(2) Tuli loobuda kohtupraktikast ning teha panus diplomaatil-istele läbirääkimistele Briti võimudega. August Torma kirjutab Johannes Kaivile: „...Eesti laevad said siin, nagu mujalgi korralduse sõita N. Venesse. Kuigi mitmed meie kaptenid ähvarduste mõjul olid valmis seda korraldust täitma, läks siiski korda laevade väljumist Venemaale ära hoida: Briti võimud ei lubanud laevadel sadamast lahku-da.”(3) Edasiste diplomaatiliste läbirääkimiste käigus otsiti koos lätlastega lahendusi Balti laevade päästmiseks ning kaaluti Briti võimude poolt laevade rekvireerimist. Saadik August Torma kirjutas Johannes Kaivile: „3. oktoobril pu-udutasin Foreign Office’is inglise vetes olevate Eesti lae-vade küsimust. Ütlesin, et eelistaksin nende jäämist Ee-sti lipu alla. Kui see ei ole võimalik ja kui Briti võimud otstarbekohasuse seisukohast välja minnes siiski otsus-

Hull, Inglismaa. Aarne Vaik on kollektsioneerinud erinevate riikide sadamalinnade postkaarte, mis on meremeeste poolt kodustele saa-detud. Muuseumis on uudistamiseks Inglismaa, Hollandi, Belgia, Norra, Hiina, Hispaania, Põhja- ja Lõuna-Ameerika maadest tulnud postkaartide albumid.

EESTI LAEVADPÄRAST II MAAILMASÕDA

tavad neid rekvireerida, pean ma Eesti-Briti kauba- lepingu Art. 4. arvestades kõigepealt reserveerima Eesti laevaomanikkude õigusi niihästi laevadele, kui ka laevade teenistusele.”(4) Saadikut huvitas laevade rek-vireerimise korral terve rida poliitilisi probleeme, mil-lega ta palus Briti võimudel arvestada. Nimelt, ta palus ette näha rekvireeritud laevadel töökohad neile lae-vade meeskonnaliikmetele, kes ei soovi sõita N. Liitu ning soovivad laeval edasi töötada. Teiseks, ta soovis, et Briti võimude poolt antaks tõhusad tagatised Eesti lae-vaomanike kaitseks. Laevade seisukorra kohta üle-and-mise momendil tuleks koostada täpne akt, mille koos-tamisel osaleks laeva juhtkond. Samuti tuleks lahendada tasumaksmise küsimus ning laevade omanikele tagasta-mine, mis peaks toimuma: 1) kui võõras okupatsioon Eestis on lõppenud, või2) kui omanikud on suutelised ise laevu valitsema.

12. oktoobril otsustatigi Briti Valitsuse poolt Eesti jaLäti laevad rekvireerida.(5) Laevad rekvireeriti faktiliselt mõned päevad hiljem erinevatel kuupäevadel. Rekvireer-iti kokku 22 Eesti laeva, neist asusid Briti sadamates au-rikud: „Aina”, „Anna”, „Elna”, „Jaak”, „Juta”, „Kai”, „Kaida”, „Kalev”, „Keila”, „Kodumaa”, „Margo”, „Mari”, „Olev”, „Pollux”, „Pärnu”, „Romeo”, „Sulev”, „Taara”, „Torni”, „Ubari” ja „Vilk”. Colombo sadamas Tseilonil (nüüdne Sri Lanka) asus aurik „Kalarand”.

Rekvireerimise otsuse vastu tõstis aga N. Liit energilist protesti. August Torma kirjutas: „Meie laevad on nüüd lõplikult rekvireeritud. Vene püüded neid vabaks saada ja viia Venesse ebaõnnestusid.”(5) Ühes teises kirjas kirjutab August Torma: „„News Chronicle” nõudis hiljuti avalikult, et ametiisikud, kes pooldasid Balti riikide laevade rek-vireerimist, ametist vallandataks. Mõnel pool nõutakse isegi Lord Halifaxi lahkumist, kuna see olla vajalikuks ee-ltingimuseks vahekordade parandamiseks N. Liiduga.”(6) Venelaste protestid ei aidanud, laevad jäid Inglismaale, kuid meremeestel puudus objektiivne ülevaade kodumaal toimuvatest sündmustest, lisaks veel saatkonnatöötajate

(1) ERA.1583.2.15.86(2) ERA.1608.2.1937.32(3) ERA.1608.2.1937.11-13

(4) ERA.1583.2.15.50-52(5) ERA. 1608.2.1937.29(6) ERA.1608.2.1937.13

55

EESTI LAEVAD PÄRAST II MAAILMASÕDA

propaganda, hirmutamine ja rahadega meelitamine. Selle kõige tulemusel otsustas enamik meremehi, kaasa arvatud laevade juhtkonnad kodumaale tagasi pöörduda.

Suur grupp peamiselt TLÜ laevu pandi oma saatust oo-tama Glasgow lähistele Clyde’i jõel asuvale ankruplat-sile, mis asus Gourocki linnakese lähedal. Mitu kuud seisid eestlaste laevad seal, meeskonnad olid täies koos-seisus ja päästepaatidega käidi Gourockis toitu ostmas. Palk maksti regulaarselt välja, samuti söögiraha. Mehed kuulasid hoolega lühilainetel raadiosaateid Eestist. Neis esinesid meremeeste omaksed kaugelolijatele sõnumite-ga, mis eranditult koosnesid kojukutsetest ja eluolu kiit-misest uue võimu all, mis tekitas aga kuulajates kahtlusi. Eesti raadio oli mitmes saates korranud, et Vene valitsus püüab kõik meremehed korraga kodumaale tuua. Ja iga kord oli neile teadetele lisatud hoiatus: need, kes keeldu-vad repatrieerumast, minetavad alatiseks võimaluse ko-dumaale tagasi pöörduda.(7)

Laevadel kujunenud olukorrast parema üle-vaate saamiseks saadeti saatkonna nõunik Ernst Sare-pera(8) 30.11.1940 koos TLÜ esindaja, kapten Veldiga(9) Glasgow’sse, kus nad külastasid sealset Läti konsulit hr. Marshalli. Konsul korraldas neile kohtumise a/l „Mari” kapteni Nurstiga(10). Samuti kohtusid nad a/l „Vilk” kapteni Ansoga(11) ja I tüürimehe Pakriga.(12) Kapten Nurst ei tahtnud midagi kuulda Eesti esindaja-test ja teatas, et tema ning kogu „Mari” meeskond lähe-vad N. Liitu. Londonist saabunud esindajad selgitasid, et Eesti saatkond ei taha kedagi mõjutada siia jääma, kes tahavad N. Liitu lahkuda, kuid nad teevad teatavaks, et igaühel on samuti võimalus Inglismaale jäämiseks ning siin töötamiseks. Briti võimud on andnud sarnase kinni-tuse ning lubanud eesti meremehi jätta võimaluse korral oma endistesse laevadesse js endistele kohtadele, mak-stes neile vastavad Briti palgad. Samuti lubab saatkond võimaluse piires abistada kõiki Eesti kodanikke, kes ei tunnusta Eestis aset leidnud vägivalda ning jäävad siia elama Eesti passidega kui Eesti kodanikud. Cove’is kül-astasid nad eesti laevu „Mari”, „Kodumaa”, „Keila”, „Ka-lev” ja „Juta”, kuulasid meremeeste muresid ning selgi-tasid olukorda. Londonisse tagasi jõudes kirjutas Ernst Sarepera saadikule ettekande, milles ta ütleb: „Saadud muljete kohaselt läheb kaaluv enamus eesti mere-mehi Clyde’is asuvailt laevadelt N.Venesse. Paljudel, eriti kaptenitel on määrava tähtsusega perekondlikud põhjused. Kardetakse surveabinõude tarvitusele võt-

mist venelaste poolt Eestis asuvate perekonnaliikmete vastu. Kindla otsuse siiajäämise suhtes on teinud vaid „Kodumaa” kapten Aruvee.(13) Ministry of Shipping’ilt pakutud raha ei võeta vastu, kuna kardetakse, et sellega tekib kohustus astuda Briti teenistusse. Samuti ei taheta sattuda vastuollu N. Vene saatkonnaga, kust loodetakse saada tarvisminevat raha.”(14) Ernst Sarepera märgib veel, et palju paksu verd kaptenite hulgas on tekitanud Eesti Laevanduse Komitee poolt saadetud ringkiri, mis sisaldanud ähvardusi ja kus püütud peale suruda mere-meestele inglaste poolt pakutavat raha.

Saadik August Torma: „Kahjuks aga jääb nende [laevade] peale vähe eestlasi. Kaugelt suurem osa laevade juhtkondadest ja meeskondadest on otsustanud sõita N. Liitu. Need võetakse inglaste poolt nüüd laevadelt maha ja moodustatakse laevadel uued meeskonnad.”(5)

Artur Pakri meenutab, et jõululaupäeval 1940 andsid nad laeva (a/l „Vilk”) üle šotastele, sini-must-valge langetati ja vardasse tõmmati tardunud vere värvi British Commonwealth’i plagu. Neid viidi vedurlaevaga Gourocki sadamasse ja sealt Glasgow’sse hotelli, kuhu majutati juhtkond, meeskond aga boarding-house’i. Järgnevatel päevadel selgus, et Glasgow’sse oli toodud meremehi kõigilt Gourocki all seisnud laevadelt, samuti isegi mõnelt hukkunud laevalt. Kokku oli kodumaale sõitasoovijaid sada või rohkemgi (Glagow’s). Aurikult „Vilk” ei võtnud kojukutset vastu kapten Evald Anso - pootsman ja paar madrust. Eesti laevadest läks pärast lipuvahetust eestlastest juhtkonnaga sõitu vaid „Mari”: kapten Evald Anso, I tüürimees Johannes Lootsaar (15), II tüürimees Mihkel Lootsaar.(16) Kui kojuminejate nime-kirjad olid koostatud (N. Liidu) konsulaadis, hakkasid saabuma toetussummad tagasisõitjatele. Igakuine toe-tusraha Artur Pakri mälestuste kohaselt oli vist 15 nael-sterlingit, mis maksti välja laevaagentuuri Geo. Nisbett kaudu.(17)

LAEVAD KANADAS

JÜRI VENDLA

Aurik „Argos” osteti 1939. aastal Rootsist. Ee-stipoolseid osanikke oli laeval mitmeid, nende hulgas perekond Elvine-Rosalie ja Eduard Loun, kaptenid Karl Mitt (17), Jakob Siig (18), Harald Ressar (19), Gustav Einholm

(7) Pakri, Artur, Kodusadamata, käsikirjalised avaldamata mäles-tused

(8) Sarepera, Ernst (23.01.1906‒8.05.1971 London), Londoni saat-konna nõunik ja I sekretär, pärast saadik August Torma surma täitis saadiku kohuseid

(9) Veldi (Weltbach), Johannes (22.05.1881 Tartumaa‒31.5.1962 London), ksk, 1940 määrati TLÜ esindajaks

(10) Nurst, Johannes (28.04.1900 Hiiumaa‒8.04.1959 merel), ksk(11) Anso, Evald (26.12.1906‒1.05.1945 Inglismaa), kaugsõidukap-

ten(12) Pakri, Artur (14.07.1909 Virumaa‒2.03.2006 Toronto), ksk

(13) Aruvee (Arg), Joosep (25.09.1887 Harjumaa‒22.04.1972 Bour-nemouth, UK), ksk

(14) ERA.1583.2.15.77-78(15) Lootsaar, Johannes (26.12.1907 Narva-Jõesuu‒26.03.1994

Vancouver), ksk(16) Lootsaar, Mihkel (1.04.1902 Narva-Jõesuu‒5.02.1988 Kaljfor-

nia), kausõidutüürimees (edaspidi kst)(17) Mitt, Karl (27.12.1892 Pärnu‒10.04.1943 Solikamsk, Permi

obl.), ksk(18) Siig, Jakob (2.01.1905 Pärnumaa‒22.01.1996 Toronto), ksk


56

(20), Eduard Eelloo (21), Johannes Nurst, Jakob Rang (22) ja teised, kokku 17 isikut. Rootsipoolseteks osanikeks jäid firmad Rederi A/B Frederika, A/B Förenade Speditien & Rederiagenturen (edaspidi Rederiagenturen) ning 5 isikut, nende hulgas tuntud laevandustegelane Johannes Coobas. Laeva eestipoolseks disponendiks oli Karl Mitt, prahtimisega tegeles rootsipoolne osanikfirma Rede-riagenturen. Jälgime nüüd kronoloogilises järjekorras sündmuste kulgu pöördelisel 1940. aastal.

Laev väljus 24. juunil söelastiga Glasgow’st Kanadasse St. Johni sadamasse N. B., kohale jõudis 14. juulil. Kanadas selgus, et prahirahast ei jatku meeskon-nale palkade maksmiseks ja Eestis muutunud poliitilise olukorra tõttu ei olnud võimalik sealt raha saata. Kapten John Presfeldt (23) pöördus Rederiagentureni poole, kust vastati, et ka neil pole võimalik raha saata.(24)

27. juulil teatas Karl Mitt, et laev on prahitud ajarendilepingu alusel firmale Sovfracht. 31. juulil teatas kapten Presfeld Karl Mitile, et laev on arestitud Rederiagentureni nimel, kes nõudis 119,872 krooni maksmata jäänud varustuse arve katteks, kuhu hulka kuulub ka laenatud kindlustuspreemia, 27 900 krooni. Samuti nõudis keegi Emmanuel Hoegberg 25 000 krooni mingisuguse laenu katteks. Neile lisaks esines laeva meeskond nõudmise-ga maksmata jäänud palkade saamiseks umbes $8 600 ulatuses.(25) Tegelikult maksti kohtu poolt meeskonna palkadeks $6 591.(26) Disponent Karl Mitt saatis 2. au-gustil kaptenile telegrammi, kus ta teatab, et ta on pro-testinud laeva aresti ja palub kaptenil anda oma parim laeva üleandmiseks Sovfrachti käsutusse.(27) Laev müüdi 12. oktoobril oksjonil hinnaga $50 000. Ostjaks oli Stock-holmi firma Setterwall Shoenmeyer & Altmer, keda esin-das oksjonil Kanada firma Sanford & Teed. Laev sai uueks nimeks „Glen” ja registreeriti esialgu Panama lipu alla, kuid juba samal aastal viidi üle Rootsi registrisse, omani-kuks A/B Jamaika, disponent Sven Salen. Nagu näeme, laev sai tagasi Rootsi lipu alla, kuid eestlastest osanikest oli lahti saadud ja küllap ka laeva müük Kanadas kiiren-das kapten Karl Miti Siberi-teed, vaatamata tema poolt saadetud nõukogudemeelsetest telegrammidest, mida ta oli sunnitud surve all tegema valvsa komissari pilgu all. Mõned petta saanud väikeosanikud, kes olid läände pääsenud, kirjutasid veel peale sõda peakonsulile New Yorki ja tundsid huvi „Argose” saatuse vastu. Üks neist avaldas oma pahameelt ajaleheveergudel nende vastu,

kelle kätte olid usaldatud nende rahadega soetatud laeva hooldamine.(28) Laev ise müüdi aga juba järgmisel aastal, s.o. 1941 Taimaale ja järgmisel 1942. aastal Lõuna Aafrika Vabariiki, kus ta 21.10.1948 „Plettenbergi” nime all up-pus. (29) Nagu nägime, oli „Argose” puhul tegu laevaga, kes kommunistide haardest küll pääses, kuid läks eestlastele ikkagi kaduma.

Aurik „Elise” kuulus pärnakatele Ado Laanele ja kapten Friedrich Balteserile (30), osteti 1935. 1940. aastal oli seal kapteniks Erich Tartu (31), kes Inglismaal haiges-tus ning ajutiseks kapteniks määrati Robert Onno,(32) kelle juhtimisel laev saabus 7. augustil 1940 Parrsboro Roadsi Kanadas, Nova Scotias, kus võeti peale puidulast Iirimaale viimiseks. 15. augustil oli laev lastis ja ootas Halifaxi liikluskontrolli luba väljasõiduks. Sadamakapten korraldusel pandi laev 17. augustil laadimiskai lähed-usse jõele ohutusse paika ankrule, mis aga ei osutunud ohutuks. Mõõna ajal istus laev põhja ning vigastas põja ja vinti. Laev tuli võtta remondiks dokki, selleks aga tuli last lossida. Seoses selle kõigega kerkis ülesse palju probleeme, eelkõige rahalisi. Kuna Eestis oli toimunud riigipööre, siis puudus praktiliselt ühendus omanikega, samuti ei olnud laevas õiget ülevaadet kindlustusfirma ning tingimuste suhtes. Seega esialgsed kulud oleks tul-nud maksta laeval, mida hiljem oleks kindlustusfirma kompenseerinud. Kuna rahaküsimusi ei õnnestunudki la-hendada, siis läks laev kulude katteks sundmüüki ja müü-di 25. jaanuaril 1941. aastal toimunud oksjonil $88 000 eest, ostjaks Kanada firma Dominion Shipping Co., Hali-fax. Saadud rahadest kaeti avariiga seotud kulud ning maksti meekonna palgad, kusjuures ülejäänud rahad de-poneeriti kohtu poolt panka. Eesti laevaomanike huvisid kaitses New Yorgi peakonsul Johannes Kaiv ja tema poolt palgatud kohalik advokaat Paul Barry ja B. A. Beck New Yorgist. Hiljem esines laevast saadud terve summa vastu N. Liidu poolt asutatud Estonian State Cargo and Pas-sanger Line. Kanada kohus tegi esimese otsuse kommu-nistide kasuks. Apellatsioonikohus muutis eelmise kohtu otsuse ja langetas lõppotsuse laevaomanike kasuks.(33) Järgmiste omanike valduses sõitis ta läbi sõjaastate „Eve-lyn B” nime all, Kanada lipp. Hiljem jõudis laev kanda veel kaht erinevat lippu ja nime, enne kui 1949. aasta 21. augustil Iisraelis Haifa sadamas maha põles, olles selleks ajaks 60 aastat vana.(29)

(19) Ressar, Harald (22.05.1899 Pärnu - 11.11.1979 Nyköping), ksk(20) Einholm, Gustav (8.09.1896 - 7.01.1972 Stockholm), ksk(21) Eelloo (Einholm), Eduard (25.11.1900 Käsmu - 22.02.1962

Uus-Meremaa), ksk(22) Rang, Jakob (15.03.1884 Voltveti (nüüd Tihemetsa vald) -

8.12.1958 Stockholm), ksk, reeder(23) Presfeldt, Johannes (John), lõpetas Tallinna Merekooli III kl.

1939, ksk(24) ERA.1608.2.1941.78-79(25) ERA.1608.2.1941. 18 ja 84(26) ERA.1608.2.1941.67

(27) ERA.1608.2.1941.28(28) Välis-Eesti, 16.01.1949(29) Reinhart Schmeltzkopf, Estland zur See 1918-1940, Cuxhaven,

1996(30) Baltser, Friedrich (1883 - 1954 Inglismaa), ksk, reeder(31) Tartu, Erich ( ? - 1954 USA), ksk, Tallinna Merekool III kl. 1930(32) Onno, Robert (19.12.1908 Hiiumaa - 3.02.1957 Kamada), ksk,

Tallinna Merekool III kl. 1939(33) VES, 8.04.1950

57


LAEVAD AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES

JÜRI VENDLA

Vaatame nüüd lühidalt, kuidas läks Ameerika sadamates viibinud eesti laevadel.

Aurik „Kuressaare” oli New Yorgi sadamas ja valmistus vastavalt prahtija korraldusel Baltimore’i lah-kuma, et sealt uut lasti peale võtta. 6. augusti õhtul, kui kapten August Tarius laeva saabus, leidis ta sealt vaid paar ohvitseri ja stjuardessi, ülejäänud tulid tagasi öösel vaenulikus meeleolus. Selgus, et meeskond oli viibinud Lexingtoni avenüül asunud kommunistlikus Eesti klubis, kus neile oli tehtud selgeks, et Eesti Vabariiki rohkem ei eksisteerivat ja laev tuleks viia N. Liitu. Kuna kapten ei ole soovinud Amtorgi esindajatega kohtuda, siis tuleks laev jõuga üle võtta ja Venemaale viia. Selleks moodustati seal viieliikmeline komitee, kes pidi kavandatu laevas läbi viima. Neile anti kaasa ka paar püstolit, samuti üks rel-vastatud ameerika eestlane, kes peideti mässulise mees-konna poolt katlaruumi. Üks lojaalne meeskonnaliige rääkis kavandatust I tüürimehele ja see omakorda kap-tenile(1). Kapten viis laeva reidile ankrule ja kutsus koha-le Rannakaitse (Coast Guardi), kes otsis laeva läbi, leidis relvad ja peidetud võõra, kes arreteeriti. Edasi sõitis laev Rannakaitse jälgimisel Baltimore’i sadamasse, kus kapten üritas kommunistlikult meelestatud meeskonnaliikmeid laevast eemaldada, kuna nende hulgas oli ka juhtkonna liikmeid, nagu III tüürimees, II mehaanik ja assistent. Juhtunust informeeriti New Yorgi peakonsulaati, samuti kohalikke võimuorganeid. Tekkinud probleemide tõttu jäi laev pikemaks ajaks seisma, millega kaasnesid aina uued probleemid. Täitmata jäänud prahileping tõi kaasa nõude laeva vastu $60 000, mida õnnestus uue lepingu sõlmimisega vähendada $12 000 peale.(2) 21.09.1940 saa-di Tallinnast telegramm, millega Merilaid & Ko teatas, et laev on ajarendi lepingu alusel prahitud Sovfrachtile, kelle agendi Amtorgi korraldusi tuleb vastuvaidlematult täita.(3) Kuna kapten ei täitnud tõenäoliselt juba uute omanike korraldusi, siis laev arestiti ja Amtorgi advokaadid andsid hagi Marylandi Ringkonnakohtusse Merilaid & Ko nimel. Kohtuistung toimus 30.‒31.01.1941, kus hagejate taotlus kohtu poolt tagasi lükati ning laevale anti vaba praktika oma põhitööga tegelemiseks. „Kuressaar”, uue nimega „Merida”, läks analoogiliselt „Signega” Estodurase valdu-sesse ja hakkas sõitma Hondurase lipu all. Laev prahiti ajarendi lepinguga New Yorgi firmale General Atlantic Steamship Co., kus ta sõitis kuni rekvireerimiseni WSA poolt samal ajal, kui „Floridagi”. Peale tagastamist läks laeva majandamine üle Erich Harkna ja teiste endiste Me-rilaid & Ko omanikeringi kuulunud isikute kätte. Nende käes oli laev Erich Harkna poolt prahitavana 1947. aasta

märtsist kuni 1949. aasta novembrini. Need aastad töö-tas laev edukalt, teenides keskmiselt aasta puhaskasumi-na $33 000, mida loeti väga heaks tulemuseks.4) Seejärel müüdi laev Euroopasse, Rootsis tegutsevale laevaühingu-le Estoco, disponent ja juhataja Arved Mägi, kus ta töötas kuni 1956. aastani, mil müüdi Inglismaal kreeklastele ja sai nimeks „Adonis”. Selle nime all ta sõitis kreeklaste lae-vana kuni 20.02.1960, mil läks lekiks ja laev uppus puk-seerimisel Otronto sadamasse.(5)

Aurikut „Kotkas” üritati „Signega” sarnaselt kät-te saada. Aurik oli 8. augustil Kanadas Sydney sadamas, kui kapten Ernst Kallas sai Tallinnast korralduse, et laeval tuleb katkestada senine prahileping ja sõita N. Liidu sa-damasse. Kapten seda käsku ei täitnud, vaid võttis hoopis ühendust New Yorgi peakonsuliga, kes käskis tal ignoree-rida Tallinnast tulnud korraldusi. Laev saabus New Yorgi sadamasse, kus Sovfrachti ja Amtorgi advokaadid lasksid laeva arestida ühe endise osaniku Jüri Silberbergi(6) nimel. Hagi anti New Yorgi Ida Ringkonna kohtusse, kus hage-ja Jüri Silberberg nõudis (muidugi advokaatide kaudu) kapten Ernst Kallase vallandamist ja laeva üleandmist N. Liidule. 22.novembril lükkas kohus hagiavalduse tagasi, kusjuures kohtuotsuses märgiti ära, et Ühendriikide vä-lisministeerium konstanteeris 24. oktoobril 1940 N. Liidu poolt Eesti vägivaldse annekteerimise mittetunnustamist. Jüri Silberbergil õnnestus koos teise osaniku Mihkel Ko-lumbusega(7) okupeeritud Eestist põgeneda. 22. jaanuaril 1941 Helsingis USA abikonsulile Lawrence W. von Hel-lensile tehtud kirjalikus vandetunnistuses tühistasid nad ametlikult nende poolt surve all sunniviisiliselt antud volitused advokaat Charles Rechtile nende esindamiseks aurikute „Kotkas” ja „Harjurand” protsessidel.(8) Kirjalik vandetunnistus saadeti Johannes Kaivile New Yorki, kes sai seda kasutada järgnevatel protsessidel.

Sellega ei jäetud veel „Kotkast” rahule. Järgmise katsena anti sisse uus hagiavaldus, seekord Sovfrachti ni-mel. Kohtule esitati materjalid, milledest selgus, et Oskar Tiedemann, olles „Kotkas” prahtijaks, oli surve all 20. juulil 1940 allkirjastanud lepingu „Kotkas” Sovfrachtile ajalepingule andmise kohta. Selle kohtuprotsessi ajal oli laev saanud uueks nimeks „Farida”, registreeritud Pana-ma lipu alla ja prahitud ajarendi lepingu alusel Kanada firmale Dominion Shipping Co. Ltd. of Sydney N. S. Ha-gejad taotlesid nimetatud ajarendi tühistamist ja laeva üleandmist Sovfrachtile. Kohus lükkas 31. märtsil 41 ha-gejate taotluse tagasi. Sellega ei olnud „Kotkase”‒„Farida” protsessid lõppenud, laeva rünnati kommunistide poolt veel kahel korral, neist viimane vaatus toimus Florida Lõuna Ringkonnakohtus, Tampas. Kõigil kordadel pidid venelased kaotuse vastu võtma.(9) „Farida” kuulus esialgu Estodurase laevade nimekirja, siis majandati teda läände pääsenud omanike poolt. 1943. aastal laeva ei rekvireeri-

(1) ERA.1608.2.1974.3-4 (2) ERA. 1608.2.1937.24 (3) ERA.1608.2.1974.21

(4) IHRC, College of Liberal Arts, University of Minnesota, Col-lection of Erich Harkna, box 1 folder 5

(5) Reinhart Schmeltzkopf, Estland zur See 1918-1940, Cuxhaven, 1996


58

tud, kuna tema tehniline seisukord seda ei võimaldanud. 1946. aastal sai ta uue nime „Nidaros”, mille all ta samal aastal müüdi Norrasse, kust müüdi kahe aasta pärast Hii-nasse. Seal ta ka hukkus 27.01.1949 kokkupõrke tagajärjel reisil Keelung‒Shanghai.(5)

Aurikuga „Harjurand” läks veidi teisiti. Johan-nes Kaivi poolt kirja panduna loeme: „Augustis sain info, et „Harjurand” seisab Assooridel justkui ilma põhjuse-ta. Andsin kaptenile telegraafi teel korralduse otsekohe sõita USA-sse, jättes tähelepanuta kõik Tallinnast saa-buvad juhtnöörid. Umbes 10 päeva pärast saabus laev Philadelphiasse. Nagu meeskonnaliikmed mind hiljem informeerisid, oli kaptenil kavatsus, vastavalt Tallinnast saadud korraldustele, viia Ameerikasse adresseeritud last Murmanskisse. Kuna laevas oldi teadlikud Johannes Kai-vi poolt antud korraldusest, siis meeskond sundis kapte-nit sõitma USA-sse. Philadelphias võttis kapten Eelmere ühendust Amtorgi esindusega ja sai sealt raha meeskon-nale palga maksmiseks ja muudeks kuludeks. Samal ajal tegi kapten meeskonna hulgas kommunistlikku propa-gandat. Mina ei saanud sellist olukorda lubada ning ka-sutades Eesti Konsulaarseadusega mulle antud õigust, tagandasin kapten Eelmere ja määrasin uueks kapteniks

„Harjurand” rekvireeriti WSA poolt 1.06.1942 ning anti üle USA Laevastikule, hakkas kandma USA tähelippu, teda opereeriti firma Meritt Chapman & Scott poolt Bureau of Ships järelvalve all. Foto: Aurik „Harjurand” 23. mai 1943

senise I tüürimehe Hans Rubeni.(10) Tagandatud kapten keeldus laeva üleandmisest uuele kaptenile ja laevast lahkumisest. Vastavalt Eesti seadustele kuulub selliste olukordade lahendamine kohalike administratiivvõimu-de kompetentsi. Pöördusin selles küsimuses Ameerika kohalike administratiivvõimude poole, tuginedes see-juures Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel 1926 aastal sõlmitud konsulaarlepingule, milline on veel jõus. Nende reaktsioon oli negatiivne ja mul soovitati pöörduda koh-tuvõimude poole.

Hiljem Eelmere lahkus vabatahtlikult, kuid andis sisse hagi laeva ja uue kapteni vastu selle omanike nimel. (Volitus oli Jüri Silberbergilt ja Mihkel Kolumbuselt välja pressitud, mille volitajad vabasse maailma pääsedes kohe tühistasid.(8)) Hagi lükati tagasi Ida-Pennsylvania Ring-konnakohtu poolt. Hiljem Amtorg esitas uue hagi, nõudes tagasi eelmisele kaptenile avansina makstud summasid, mida olin nõus tegema meeskonnale palkadeks makstud summa ulatuses.”(11) „Harjurand” rekvireeriti WSA poolt 1.06.1942 ning anti üle USA laevastikule, hakkas kandma USA tähelippu, teda opereeriti firma Meritt Chapman & Scott poolt Bureau of Ships järelvalve all. Oli laevastikus üks pioneeriüksuse laevadest, osales mitmete USA ida-

(6) Silberberg, Jüri, „Kotkase” osanik Elisabeth Silberbergi volituse alusel

(7) Kolumbus, Mihkel, auriku „Harjurand” osanik (8) ERA.1608.2.1936.277

(9) ERA.1608.2.1936.127(10) Ruben, Hans Albert, lõpetas 1939. aastal Tallinna Merekooli II kl.(11) ERA.1608.2.1936.124-125

59


rannikul uppunud laevade lastide päästmisel. Tegutses samuti mereohutuse tagamisel, likvideerides uppunud laevade väljaulatuvaid osi. 22.05.1946 arvati laevastikust välja ja tagastati omanikele.(12) Jatkas meresõite „Dodeca-nese” nime all, Panama lipp, kuni 1955. aastani, mil müü-di vanarauaks.(5)

Aurik „Maret” oli TLÜ laev, ajarendi lepinguga prahitud firmale Saguenay Terminals Ltd. ja ta oli võtnud boksiidilasti Gergetownist, Briti Kaimani saartelt ning pidi selle toimetama St. Thomas’e sadamasse, USA Neit-sisaartel. Laev saabus sinna 27. juulil 1940. Seistes veel sadamas, sai „Mareti” kapten Jakob Hall umbes 31. juulil oma agendilt, New Yorgi firmalt J. H. Winchester & Co., Inc. (edaspidi Winchester) telegrammi teatega, et laev on Eestis natsionaliseeritud. Seepeale kapten Hall saatis telegrammi Amtorgile ja küsis instruktsioone edaspidi-seks tegevuseks. 7. augustil saabus Amtorgist telegramm, milles kästi võtta punker ja varud peale ning asuda viivi-tamatult Murmanski poole teele. Kapten saatis uue kü-simuse, kuidas toimida praegu kehtiva rendilepinguga, mille järgi laev pidi suunduma ühte ohutusse sadamasse põhja pool Hatterase neeme ning sai vastuseks et lepingut tuleb eirata. Seejärel saatis ta telegrammi teatud isikutele (tõenäoliselt kas Heinrich Neuhausile või Johannes Vel-dile või siis mõlemile), kes olid senini tegelenud „Mareti” prahtimisega, kuid sai sealt hoopis vastupidiseid juhtnöö-re Amtorgist saadutele. Seepeale võttis kapten Hall vas-tu otsuse viia laev Murmanskisse ja palus Amtorgi saata raha meeskonnale ja temale endale palga maksmiseks, samuti kütuse ja muude varude soetamiseks. 5. augustil andis New Yorgi peakonsul Johannes Kaiv kaptenile te-legrammiga korralduse eirata igasuguseid instruktsioone laeva Murmanskisse viimiseks. Kuna kapten ei olnud sel-les küsimuses peakonsuliga koostööaldis, siis 13 augustil peakonsul kasutas Eesti seadustega talle antud õigust ja tagandas kapteni saadetud telegrammiga oma ametiko-halt ja lasi laeva arestida. 17. augustil määras peakonsul Johannes Kaiv laeva uueks kapteniks Leopold Trubergi, kes oli ühtlasi laeva üks osanikest, kuid kapten Jakob Hall keeldus laeva üle andmast uuele kaptenile ja teadaoleva-tel andmetel ei asunudki Truberg kapteni kohale.(13) 1940. aasta lõpus andis Leopold Truberg St. Thomase piirkon-nakohtusse hagi „Mareti” vastu selle omandiküsimustes, millesse sekkus ka Amtorg. Asja arutati, kuid kohtuotsust ei tehtud. 16. septembril 1941 rekvireeriti „Maret” WSA poolt, sai Ühendriikide lipu ning kohandati sõjaaegseks meresõiduks.(14) Teistel andmetel rekvireeriti laev juba „Sysonby” nime all, Panama lipp. Laev sõitis U.S. Mari-time Comissioni huvides ning ta oli erinevate operaator-firmade käes, kes tema tööd korraldasid.(5) 10. septembril 1945 pandi halvas tehnilises seisukorras olev laev James jõele Virginiasse, seisma. Paar aastat hiljem tagas-tati laev tema endistele omanikele. Selle kohta loeme

ajalehest Välis-Eesti: „Üks Eesti aurikuid „Maret”, mis oli USA valitsuse poolt sõja otstarbel kogu viie aasta jooksul rekvireeritud ja seisis peale sõda kaks aastat, on nüüd omanikele tagasi antud.”(15) Kuna laev oli halvas seisukorras ja paar aastat seisnud, siis on üsna küsitav, kas omanikel õnnestus laev ka sõitma panna, igatahes 1951. aastal müüdi ta Philadelphiasse vanarauaks.(5)

1940. aastal, kui kapten Jakob Hall otsus-tas laeva Murmanskisse viia, nõudis ta Amtorgi käest kokku $11 000, mida ta vajas kütuse ja muu varustuse ostmiseks, samuti meeskonna ja tema enda palkadeks. Lõpuks see raha saadigi, aga kui Venemaale sõidust asja ei saanud ning laev hakkas USA huvides tööle, siis anti Amtorgi advokaatide poolt sisse hagi, millega nõuti raha tagasi. 1943. aastal arutati asja kohtus, kus ka Am-torgi hagi rahuldati summas üle $17 000.(13)(14)

(12) Wikipedia(13) Biggs, Circuit Judge, The Maret, Appeal from District Court of

the Virgin Islands

(14) ERA.1608.2.1936.128-129(15) Välis-Eesti, 8.06.1947


60

LAEVAD IIRIMAAL

JÜRI VENDLA

1940. aasta pöördelistel aegadel sattusid kolm ee-sti aurikut igapäevase töö käigus Iirimaale. Nendeks osu-tusid TLÜ laevad „Piret”, kapten Joosep Jüriska(1), „Mall”, kapten Heinrich Janson (2) ning pärnakatele Kristjan Jur-nasele ja veel suurele grupile osanikele kuulunud „Otto”, kapten Jüri Jürgenson(3), kes jõudis Milford Havenist met-samaterjali lastiga Cobhi sadamasse 14. augustil. Juuli lõpus anti Moskvast korraldus Eesti kaugsõidulaevade Sovfrachtile ajarendile andmiseks, mille kohta Tallinnas sõlmiti ka formaalsed kirjalikud lepingud. Nendele lepin-gutele olid Eestis viibivad disponendid lihtsalt sunnitud alla kirjutama. Augusti alul toimusid N. Liidu ja Iirimaa valitsuste vahel läbirääkimised, mis puudutasid Iiri sada-matesse saabuvaid Eesti ja Läti laevu. Lepiti kokku, et saabuvate laevade lastid lossitakse, aidatakse kaasa nende varustamisel kütuse ja muu vajalikuga ning ei tehta tak-istusi nende väljasõiduks Murmanski sadamasse. Peale Eestis toimunud pööret ei õnnestunud kaptenitel tege-like laevaomanikega enam ühendust saada, saabusid ai-nult uute võimude teated laevade Sofrachtile ajarendile andmise kohta ning muud ähvardavad teated. Londonis asuva firma Anglo-Soviet Shipping Co. (Sovfrachti am-etlik esindaja Briti saartel) töötajad saabusid Iirimaale, et saabuvaid laevu vastu võtta. Lasti lossimise ajal, umbes 26. augustil, oli näiteks „Otto” kapten sunnitud alla kirjuta-ma teatisele laeva vastuvõtmisest Sovfractile ajalepingule (delivery note). Sama tegid ka TLÜ laevade kaptenid.(4)

Dublinisse saabus TLÜ ametlik esindaja Lon-donis, kapten Johannes Veldi, samuti anti saadik August Torma poolt auasekonsul McEvoy’le ülesandeks igati kaitsta eesti laevaomanike huve ja ära hoida laevade sat-tumist N. Liidu valdusesse. Admiraliteedi kohtusse anti sisse hagi, taotlusega rakendada laevad Iiri kohtu kon-trolli all tegevusse, millise otsuse ka kohtunik Hanna tegi. Samuti kinnitas kohus Eesti laevaomanike ametlikuks es-indajaks-agendiks Iirimaal R. A. Burke. Kohtutoimingu vastu, mille eesmärgiks oli Johannes Veldi õiguste tunnus-tamine „Pireti” ja „Malle” suhtes ja auasekonsuli McEvoy hooldajaks määramine „Otto”, „Pireti” ja „Malle” kohta, olid venelased esitanud vastulause (motioni), milles ürita-takse väita, et kõik kolm laeva kuuluvat N. Liidule ja kui riigilaevad ei saavat nad kuuluda Iiri kohtu juristiktsiooni alla. Pealegi olevat justkui Iiri valitsuse esindaja Dulanty kaudu Londonis nende kuuluvust N. Liidule tunnistanud, pidades kirjavahetust N. Liidu suursaatkonnaga. Pärast kinnituse saamist Briti valitsuselt, et neid laevu ei tak-istata Murmanski viimast, olevat venelased peale 6.01.41 teinud tegelikke ettevalmistusi nende sõiduks sinna. Ehk-ki eesti kaptenid väitsid, et laevadel ei tehtud mitte min-geid ettevalmistusi nende Venemaale viimiseks, ometi näitab üks unikaalne foto, et „Mallele” oli mingil ajal juba venekeelne nimi peale maalitud. Nende asjaolude tõttu ei nõustu N. Liit, et laevu rakendatakse tegevusse Iiri kohtu kontrolli all, nagu on määratud kohtunik Hanna otsusega ja apelleerivad selle vastu. Eesti poolt, kellele oli London-ist saabunud abiks saatkonna nõunik Ernst Sarepera, anti sisse nende väidete ümberlükkamiseks auasekonsuli McEvoy ja agent Burke’i vande all antud seletused koos lisatud dokumentidega, kust selgus kohtule Eestis toi-

(3) Jürgenson, Jüri ( 12.01.1885 - ? vist Kanadas), ksk(4) ERA.1608.2.1937.99

(1) Jüriska, Joosep (15.7.1888 Tallinn - 26.7.1945 Dublin), ksk(2) Janson, Heirich (5.01.1903 - 22.09.1968 Wallasey, Inglismaa),

ksk

61


munud sündmuste tegelik tagapõhi.(5) Nõukogude taot-lused lükati tagasi kõigis kohtuastmetes, viimasena Iiri Ülemkohtus (Supreme Court). Sellegi poolest läks veel hulk aega, enne kui laevad alustasid Iiri lipu all meresõite 1941/42 aastavahetusel juba iirlastest meeskondadega.

Iiri valitsus otsustas eestlaste laevad rekvireerid ja panna nad bareboat lepingute alusel sõitma Iiri lipu alla. Selleks asutati riiklik laevaühing Irish Shipping Co, Dub-lin. Lepingud sõlmiti kestvusega kuni sõja lõpuni pluss kolm kuud. TLÜ laevade, nüüd nimedega „Irish Alder” ex „Piret” ja „Irish Rose” ex „Mall” lepingud allkirjastati Johannes Veldi poolt. Kolmanda laeva „Irish Willow” ex „Otto” lepingu allkirjastas dr. V. Raud, kellel oli mitmete osaniku poolt antud vastav volitus.

Laevad elasid sõja edukalt üle ja teenisid parem-ini kui Inglismaal rekvireeritud eesti laevad. Dr. V. Raua kirjast Johannes Kaivile saame teada, et endine „Otto” teenis kuus puhtalt £750, mis oli tol ajal väga suur raha.(6) Laeva lepingut iirlastega pikendati veel kuue kuu võrra, kuid 1946 tagastati laev omanikele, sai nimeks „Veraguas” ja Panama lipu, omanikuks oli firma Compania de Va-pores Veraguas, Panama. Laev sõitis kapten Aleksander Ollino juhtimisel kuni 1960. aastani, mil müüdi Belgiasse vanarauaks.

„Irish Alder” ex „Piret” tagastati samuti 1946. aastal endistele omanikele, kelle valduses ta alustas meresõite „Treboli” nime all, Panama lipp, omanik Com-pania Maritima Trebol, Panama. Selle nime all sõitis ta suurem osa ajast kapten Johannes Veldi juhtimisel kuni 1952. aastani, mil müüdi Blyth’i vanarauaks.

„Irish Rose” ex „Mall” tagastati samuti 1946 aastal ja sai nimeks „Flamenco” ning Panama lipu, oman-ik Compania Maritima Flamenco S.A., Panama. Selle nime all sõitis ta 1952. aastani kapten Leopold Trubergi juhtimisel, siis müüdi itaallastel, kus sõitis alul nime all „Nizeti” ning 1959 müüdi Dar-es-Salaami vanarauaks.

(5) ERA.1608.2.1937.54(6) ERA.1608.2.1937.102 (Dr. V. Raud Joh. Kaivile 23.03.1945)

JÜRI SILBERBERGI KIRI RUDOLF PAALBERGILE

JÜRI VENDLA

Jüri Silberberg kuulus jõukamate laevaomanike hulka, kes omas osakuid KLO poolt prahitavates laevades „Julia”, „Kolga”, „Kotkas” ja „Romeo”, samuti osaühingule Kalandus kuuluvates laevades „Eestirand”, „Kalarand” ja „Harjurand”. Tema kiri Rudolf Paalbergile on kirjutatud vahetult peale Eestist põgenemist, seega kajastab objek-tiivset pilti Eesti kujunenud olukorrast vahetult peale N. Liidu poolt Eesti annekteerimist kuni 1940. aasta lõpu-ni. Kahjuks on Riigiarhiivis hoiul ainult kirja ingliskeel-ne, peakonsul Johannes Kaivi poolt tehtud ametlik tõlge, mida ta tõenäoliselt kasutas mitmetes laevaprotsessides tõestusmaterjalina ja mis aitas kohtul saada paremat ette-kujutust Eestis kujunenud olukorrast. Alljärgnev on taga-sitõlge eesti keelde.

Helsingis,8.jaanuaril 1941

Tere, kapten Paalberg.

Võib olla Sa ei ole ammu saanud kirju Eestimaalt ning samuti ei ole Sinugi kirjad jõudnud adressaatideni. Nagu üldteada, on Venemaa piirid täielikult isoleeritud ülejäänud maailmast ja meie Eesti on ise end selle alla allutanud. Ma põgenesin sealt ööl vastu 23. detsembrit, nüüd olen Helsingis ja kui midagi erakorralist ei juhtu, siis vist jään siia pikemaks ajaks.

Kui venelased marssisid meie riiki, siis esimese asjana kuulutati, et ausal teel muretsetud eraomandit ei puudutata. Vaevalt olid need sõnad lausutud, kui vene-lased hakkasid juba üle võtma suuremaid ja uuemaid keskküttega varustatud hooneid. Sellele järgnes vabriku-te, tööstuste ja laevandusettevõtete sundvõõrandamine koos nende kontorite ja pangaarvetega. Samal ajal kõik välispankades olevad arved tuli registreerida. Loomu-likult selliselt tegutsemist ei tunnustatud välismaal, kus sellised arved blokeeriti ja neid ei kantud Venemaale üle. Teise ringina kuulusid natsionaliseerimise alla kõik äriet-tevõtted, välja arvatud leheputkad ja väikesed toidupoed. Samuti sundvõõrandati väikesed töökojad, purjelaevad ning suuremate mootoritega kui 16 või 18 HJ mootor-paadid. Järgmiseks sammuks oli elamute rekvireerimine, seda tehti niipea kui leiti vajalikul hulgal uusi komissare. Kõik elamud Tallinnas ja Nõmmel, põrandapinnaga üle 220 m², mille alla käis ka tavaliselt keldrikorrusel asuv pesuköök, teistes linnades ning maal kuulusid natsiona-liseerimisele majad põrandapinnaga üle 170 m². See oli loomulikult alles algus ja on oodata, et varsti tuleb järg väiksemate kätte, samuti nagu laevadki võeti üle kahes järjekorras. ja isegi kui mõni jäeti üle võtmata, siis pandi peale nii kõrged maksud, et omanik oli sunnitud palu-ma selle ülevõtmist. Samuti kuulusid natsionaliseerimise


62

alla kõik kooperatiivsed elamud. Kõige kohutavam selle juures: need kelle majad või muu omand natsionaliseeriti, tõsteti välja nende töökohtadelt või korteritest ja sunniti jõuga elama keldritesse, mujal elamine oli neile keelatud. Viimased laevade disponendid, kes olid senini jäänud oma kohtadele, pidid tegevuse lõpetama 1. jaanuarist. Käsmu kontor oli üks ausamatest omandi üleandmi-sel, ainult „Signe” ei olnud veel nende kätte sattunud ja osutatud „teenete tunnustamiseks” tõsteti Tiedemann oma korterist välja ja tema Käsmu maja võeti üle. Ta elab nüüd kapten Kaare juures allüürnikuna. Igal pool on ma-jad ülerahvastatud. Üle 9 m² inimese kohta pole pinda lubatud, kuid on võimalik, et seda normi vähendatakse kuni 6 m²-ni, sellised jutud juba liiguvad ringi. Arvan, et oled juba teadlik, et Sinu auto võeti ära. Ühel päeval olime koos Sinu abikaasaga endi autosid ette näitamas. Mul õnnestus kusagilt hankida oma autole vanad räbalad kummid ja seetõttu jäi minu auto konfiskeerimata. Seejä-rel tagastasin auto dokumendid Linnavalitsusele ja panin auto peitu, öeldes, et on korrast ära. Seal on kolm meetodit kuidas varandust üle võetakse: esimeseks on natsionaliseerimine, teiseks on ülevõtmine maksude kaudu ja kolmandaks on konfis-keerimine, mida tehakse juhul, kui isik on põgenenud või vangistatud. Minu 1939. aasta maksude katteks kirjuta-ti juba kogu minu mööbel üles. Aga nüüd tuli uus 1940. aasta tulumaks, mida mina Tallinnas veel ei olnud saa-nud, kuid Pärnu laevaomanikud said juba kätte. See on koostatud eelmise aasta tulumaksude alusel, kuhu on li-satud 100 %, mis on jagatud 12-le ja korrutatud 7-ga, sest juulis laevad natsionaliseeriti - vaatamata sellele, et kogu laevade raamatupidamine võeti üle ja hoolimata sellest, kas laevad töötasid või seisid. Nüüd Sa mõistad, kuidas on meid siin koheldud. Oma 1939. aasta tuluaruandes näitasin ära kõikidest allikaist saadud sissetulekud, ka seda, et olin maksnud „Kolga” võla katteks kõik saadud sissetulekud ja ka seda, et hukkunud laev oli natsionali-seeritud ilma võlga arvestamata. Ma palusin luba maksta tulumaks 1940. aasta tegeliku sissetuleku pealt, kuid seda ei lubatud, ekki pangas oli ennenatsionaliseerimisaegset raha. Seejärel andsin sisse palvekirja, kus ma palusin mit-te maksustada seda osa 1939. aasta sissetulekust, millist ma ei olnud Käsmu Laevaomanikelt kätte saanud või lü-kata selle sissenõudmine edasi ajani, kuni Ameerikast on raha minu siinsele arvele laekunud. Seejärel kirjutati mu korteri sisustus üles ja mõned päevad hiljem sain kirjali-ku teate, et minu palvekiri on tagasi lükatud.

Nüüd, hr. Paalberg, kontor Käsmu Laevaomani-kud võlgneb mulle 1939. aasta dividende $ 9,773.31, mis asuvad New Yorgi National City Bank-is. Samas pangas avasin ka kevadel koos abikaasa Elisabeth Silberbergiga ühise arve. Kui pangast saabus vastus, et nad on nõus mulle arve avamisega, siis Tiedemann saatis otsekohe instruktsiooni New Yorgi National City Bank-i, et pank kannaks minu arvele summa $ 9,773.31. tema saadetud kiri oli kaua aega teel ja jõudis panka kas siis juul viimas-tel päevadel või augustis. Seejärel saabus pangast vastus, et lähtuvalt praegu kujunenud olukorrast ei ole neil või-

malik seda ülekannet teha ja nad vajavad uusi andmeid või uut instruktsiooni. Aga siis oli kontoris juba komissar ja rohkem polnud enam võimalik midagi teha. Tiede-mann kas ei saanud või ei julgenud uut kirja panka saata. Ikkagi ma olen Tiedemannilt saanud kaks kirja, millega ta tõendab, et ma ei ole saanud nimetatud raha.

Esimene kiri on alljärgnev. 11. september 1940

„Kodanik Jüri Silberberg, siin

Vastuseks Sinu järelpärimisele saan teatada, et sinu tänane kontojääk meie juures on Kr. 41,047.90, mis ülekantult teeb $9 773.31. Aga see summa on blokeeritud New Yorgi pangas ja seetõttu ei ole võimalik seda summat sulle välja maksta. Nimetatud summa on sinu laevade aktsiate puhastulu 1939. aasta jooksul.”

Teine kirja koopia on lisatud siinjuures.

Kui osutub vajalikuks, saan saata Sulle originaali Tiedemanni allkirjaga või siis tõestatud koopiad.Nüüd, hr. Paalberg, ma palun Sind teha kõikvõimaliku, et see saaks kantud minu City Bank arvele. Või on Sul endal volikiri pangaarvele ligipääsuks? Lisaks, kui raha saab olema minu arvel, kas siis oleks võimalik mulle raha üle kanda Helsteni juurde Stockholmi, Rootsi, või on ainult võimalik raha kasutada, olles ise personaalselt kohal, või kas pole seal ühtki võimalust raha kasutamiseks?

Ma põgenesin kodust ainult sellega mis mul oli seljas, ja samuti kogu pere.

Me soovime Sulle parimat ja Head Uut Aastat.

Jüri Silberberg perega

P.S. Kas „Kotkas” on üle viidud, ja kui ei, siis anna palun nõu kapten Kallasele?

Tallinnas käis kuulujutt, et said oma laeva paberid korda.

Unustasin kirjutada palkadest ja elu kallinemi-sest. Palgad on tõusnud kahel korral 50 %, mis teeb kok-ku 100 %, kuid elamiskulud on läinud üles umbes 1000 %, seega kümnekordselt. Paar kingi maksis varem 12-18 Krooni, nüüd aga 100-150-160 Krooni. Ülikond maksis varem 70-80 kuni 120 Kr., nüüd aga 600-800 kuni 900 Kr. Lisaks, säilinud kvaliteet on selline, et jätab kõvasti soovida. Täisvillast ülikonda pole võimalik kusagilt lei-da. Kõik on tehtud vanadest riietest pärinevast puuvilla ja villa segust. Toidu hinnad on tõusnud 100-300 %. Üks Eesti kroon võrdub 1 Rubla ja 25 kopikaga. Välisvaluuta vahetuskurss on sama mis oli aasta tagasi.

Minu praegune aadress: J. Silberberg, Malmi rinne 4 d 50 Helsinki

Käesolevaga kinnitan, et ülaltoodu on tõene ja korrekt-ne tõlge minule kapten Rudolph Pahlbergi poolt toodud kirjast.New Yorgis, 6. veebruaril 1941 J. KaivReg. No 209 Tegev Eesti Peakonsul

(ERA.1608.2.1936.274-276)

63

KÄSMU LAEVANDUSE SAATUS

JÜRI VENDLA

Laevandusettevõte Käsmu Laeva-Omanikud (KLO) oli sõjaeelses Eestis üks suuremaid ja paremal järjel olevaid, jäädes alla vaid Tallinna Laevaühisusele. II maailmasõja puhkedes oli nende laevade nimekirjas 13 laeva, millest tähtsama osa moodustasid 10 aurikut ning lisaks neile veel endine uhke „Tormilind”, mis tõsi küll, oli nüüd kärbitud tiibadega ‒ pärast avariid üm-ber ehitatud mootorpurjekaks ning kaks purjelaeva, milledest üks neist abimootoriga („Merilind” ja „Anet-te”). Käsmulastel oli veel üks 3-mastiline kuunar „Võit-ja”, kuid see puudus KLO lehelt, ilmselt aeti iseseisvalt prahtimise äri. Lisaks oma laevadele oli KLO veel prah-timisagendiks (chartering agent) kuuele laevale: auri-kutele „Kolga”, „Kotkas”, „Julia”, „Meero” ja „Romeo”, ning abimootoriga purjelaevale „Helene”. Laevade tööd juhiti Tallinnast, Vabaduse väljak 10 asuvast kontorist, mille tööd juhatas direktor, ühtlasi ka disponent, kap-ten Oskar Tiedemann.

Alates 1. septembrist, kui puhkes II maailma-sõda, tekkisid peatselt ka KLO-le probleemid, nagu ka teistele Eesti laevandusettevõtetele. Hoolimata sellest, et Eesti oli end kuulutanud erapooletuks riigiks ning seda olid ka suurriigid tunnustanud, Eestile merekau-banduse valdkonnas sellest kasu ei tekkinud. Suurem osa Eesti laevade poolt traditsiooniliselt veetavaid kau-pu kuulutati sõdivate riikide poolt sõjakonterbandiks (tselluloos, ümarpuit, saematerjal) ja neid võis vedada ainult erapooletutesse riikidesse. Laevu hakati merel kontrollimiseks kinni pidama ning alates detsembrist ka põhja laskma (Saksamaa poolt) ja käsutama kau-getesse sadamatesse, kus kontrollimise ja priisikohtute protseduurid kestsid kuid ja põhjustasid laevaomani-kele tohutut kahju. Märtsi lõpuks 1940 oli Saksa või-mude poolt kinni peetud ca 20% Eesti laevatonnaažist ja rahalist kahju seoses kinnipidamistega hinnati 2,5-3 miljonile kroonile. Keskmiselt oli iga laev kinni peetud 5-5,5 kuud. Selliseid arve võime lugeda 3.aprilli 1940. aasta Päevalehest. Esines ka juhtumeid, kus inglaste poolt laevu kontrolliti, kuid need olid kõik lühiajalised, piirdudes peamiselt mõne päevaga, välja arvatud auri-ku „Maia” juhtum.

Kärbitud tiibadega „Tormilind”


KLO-le tekitas suurt kahju aurik „Minna” kinnipidamine. Laev väljus Tallinnast 23. septembril 1939 kapten Karl Heinmaa juhtimisel tselluloosilastiga Ameerika Ühendriikidesse. 27. septembril peeti laev Taani väinades Saksa sõjalaeva poolt kinni ja sunniti sõitma Kieli ning mõne päeva pärast edasi Hamburgi, kus laev arestiti alates 3. oktoobrist. Laeva arestimise põhjuseks loeti puudulikud lastidokumendid. Selgus, et pärast sõja puhkemist oli Saksamaa hakanud nõudma teistsuguseid lasti sihtsadamat tõendavaid dokumen-te, milliseid varem pole kasutatud. Oktoobri jooksul hangitigi vajalikud dokumendid, mis tõendasid, et last oli tõepoolest adresseeritud USA-sse, kuid vaatamata sellele laeva ei vabastatud ning küsimus anti lahenda-miseks Hamburgi priisikohtule. 14. detsembril oli asi arutusel Hamburgi priisikohtus, kus KLO huve esindas sakslasest advokaat, kuna KLO poolt palgatud eestla-sest vannutatud dispašöör J. Tannebaum ei saanud, kui võõrriigi kodanikuna kohtus esineda. Eestipoolne nõue Saksa riigi vastu oli ca 1 miljon krooni, millest lasti maksumus moodustas 540 000 krooni ja teist sa-mapalju laeva maksumus, millele lisandusid seismisest tekkinud kulud, umbes 50 000 krooni. Kohus otsustas laeva vabastada, kuid lasti mõistliku tasu eest konfis-keerida. Laeva võõras sadamas seismisega tekkinud kulud otsustati jätta laevaomaniku kanda.(1) Vaatama-ta kohtu poolt tehtud vabastamise otsusele peeti laeva siiski Hamburgis vangis kuni 21. märtsini 1940. Peale vabastamist otsustati „Minna” jätta Rootsi seisma, kus ta viibis juulini.(2)

KLO laevadest oli Saksamaal vangis veel „Hil-dur” (alates 5. detsembrist kuni 1940. aasta märtsi lõ-puni). Peale vangist vabanemist otsustasid omanikud jätta ta Rootsi seisma, laev seisis kuni septembrini.(2) KLO poolt prahitavatest laevadest olid Saksa priisivan-gis veel aurikud „Julia”, „Romeo” ja „Meero”. Inglaste poolt kontrolliti reisil Lissabon ‒ Odessa aurikut „Kot-kas”, mis konvoeeriti inglaste poolt mõneks päevaks Gibraltari reidile ja lasti siis edasi sõita. Aurik „Maia” oli ülesõidul Novorossiiski sadamast Itaaliasse, lastiks

(1) Päevaleht, 15. ja 16.12.1939 (2) ERA.842.1.1793


64

puuvill ja tärpentin, kui Dardanellidest väljudes inglise vahilaev neid kinni pidas ja eskortis Malta saare alla. Seal pandi laev ankrule ja jäädi ootama itaallaste kin-nitust, et nad „Maia” lastiks olevat kraami sõjaliseks otstarbeks ei kasuta. Luba oodates suri laeva kapten Jakob Lepni 12. novembril ja maeti La Valletta kalmis-tule. Kapteni kohustused võttis üle I tüürimees Elmar Sandbank. Jakob Lepni perekonnasõber, I mehaanik Hirt korraldas hauakivi paigaldamise tema kalmule, samuti 30. septembril samas surnud auriku „Lake Ge-neva” II tüürimehe Reinhold Kallase hauale.(3) Lõpuks last lossiti Maltal ja ballastis suunduti Hispaaniasse, kust saadi soolalast Stockholmi. Inglaste käest arestist pääsemise ja Hispaaniast väljumise kuupäevi ei ole õn-nestunud tuvastada, on teada vaid, et „Maia” saabus Stockholmi 11. jaanuaril 1940.(4) Peale soola lossimist kai peale õnnestus neil mõne päeva pärast veel ker-gemates jääoludes Tallinna pääseda. Seoses keeruliste oludega otsustati mitmed laevad seisma panna, neist esimesena aurik „Sigrid” ‒ juba alates 8. septembrist 1939 Taani sadamas Nakskovis. „Maia” jäi Tallinna pa-remaid aegu ootama,(2) pardal ainult osa meeskonnast ning vahiteenistus. Stockholmi jäid seisma „Ella” (kap-ten Erich Lepni), kuhu laev saabus 12. oktoobril Im-minghamist, ning „Maria” (kapten Aleksander Kaare), saabus 27. detsembril West-Hartlepoolist, mõlemad söelastiga.(4) Kahe laeva peale jäeti vahimeesteks ainult 3 mehaanikut.

KLO vanim aurik „Nemrac” otsustati müüa itaallastele. Laev saabus kapten Eduard Kristenbruni juhtimisel 28. oktoobril Stockholmi (4), kuhu laev jäi talvituma ning kus toimusid ka läbirääkimised itaallas-tega. Müügileping kirjutati alla järgmise aasta jaanuari alul. Itaallased andsid talle uueks nimeks „Amicizia”.

Saabuvad aastad kujunesid katastroofilisteks nii Eesti vabariigile kui ka KLO-le. Esimesena hukkus aurik „Linda”. See juhtus 11. veebruaril 1940. Laeva kapten Georg Faehlman koostas Stavangeri sadamas Eesti aukonsuli Lars Berentseni juures 18.02.1940 Me-reprotesti, mida säilitatakse Riigiarhiivis. Selles doku-mendis on üksikasjalikult kirjeldatud laeva hukkumist, mis toimus kapteni arvamuse kohaselt lühikeselt dis-tantsilt tulistatud torpeedo plahvatuse tagajärjel. Kap-ten ei välista ka miini otsa jooksmist, kuid peab seda vähem tõenäoliseks, kuna ilm oli veel valge ja veepind sile ning vaht sillal ei märganud midagi. Kõik 15 mees-konnaliiget päästeti rootsi auriku „Birgitte” poolt, kuid assistent Georg Sommer suri õige pea pärast päästmist ning kapten ise, I tüürimees Karl Pruun, tekipoiss Erik Porss ning kütja Peeter Liias olid vigastatud, kes vähe-mal, kes suuremal määral. Rootsi laeval anti päästetu-tele esmaabi ning toimetati nad Koperviki sadamasse Norras.(5)

KLO juhtimisskeem oli üles ehitatud selliselt, nagu enne sõda Eestis oli kombeks. Iga konkreetse lae-va omanikering oli erinev nii omanike arvu kui ka sinna panustatud rahalise osa suuruse poolest, seega iga laev moodustas nagu eraldi laevaühingu, mille majanduste-gevuse kohta peeti otsekui eraldi arvestust. Laevaoma-nike poolt oli laeva majandustegevuse korraldamine, s.t prahilepingute sõlminine, välissadamates agentidemääramine jne. volitatud disponendile. Seega KLO-d võis nimetada praeguses mõistes „katusorganisatsioo-niks” ja igat laeva eraldi laevandusettevõtteks.

N. Liidu poolt Eesti okupeerimisel oli kom-munistide poolt paika pandud uue valitsuse üheks esimeseks ülesandeks suurtööstuse, pankade ning laevade natsionaliseerimine, millega alustati koheselt peale ENSV väljakuulutamist. Õige pea ilmus esimene natsionaliseerimisele minevate laevandusettevõtete ni-mekiri (Riigi Teataja nr. 85, ilmus ka 29. juuli „Posti-mehes”, kuna „Päevaleht” oli juba uute võimude poolt suletud). Selles esimeses nimekirjas ei ole konkreetseid laevu nimetatud, ainult laevaomanikke. Käsmu laeva-omanikest leiame sealt ühe grupina Elna Tiedemanni, Jakob Kristenbruni, Marie Pruuni, Aleksander Kaare ja Eduard Lepni. Need isikud olid auriku „Ella” oma-nikud. Edasi leiame sealt Oskar Tiedemanni ja Maria Andrejevi nimed, kes olid ka auriku „Elna” omanikeks. Rohkem Käsmu laevaomanikke ega laevu me esime-sest nimekirjast ei leia. Seega esimese nimekirja järgi natsionaliseeriti ainult kaks aurikut, milledest „Elna” asus sel ajal Inglismaal ja „Ella” Rootsis. Kuid järgmi-ne laevade natsionaliseerimise nimekiri saabus juba õige pea, kus olid ka juba kõik ülejäänud Käsmu rahva laevad üles loetud, kaasa arvatud sakslaste poolt juba veebruaris põhja lastud aurik „Linda”. Küllap peeti sil-mas võimalikke kindlustusrahasid, mis tuli loomulikult omanikelt võimaluse korral ära napsata.

Laevad küll natsionaliseeriti, kuid Tallinnas asus neist ainult aurik „Maia”. Selle ülevõtmine käis KLO komissaril Endel Liivakul üsna hõlpsalt, kuid teistega oli lugu keerulisem, kuna kõik nad seisid vä-lisriikide sadamates. Rootsist saadi kõik sealsetes sada-mates seisma pandud laevad kätte, kuid mitte kohe ja ilma probleemideta. Olgugi, et Rootsi riik oli tunnus-tanud Eesti okupeerimist N. Liidu poolt, võttis auriku-te Rootsist kättesaamine ometi hulga aega. Mil moel aurikud Rootsist tagasi toodi, selle kohta dokumendid puuduvad, võib ainult oletusi teha. Juhul kui Oskar Ti-edemann oleks 1940. aastal Rootsis viibinud, siis oleks arvatavasti õnnestunud mõni laev mingil moel kom-munistide käest päästa.. Riigiarhiivis säiltatavast KLO poolt Tööliste Kinnitamise Seltsile 20. septembril 1940 esitatud aruandest, mis on alla kirjutatud nii Oskar Tie-

(3) Toome, Juhan, Ühe kapteni surm, Rehvitud purjedega I, EestiKaubalaevastiku Juhtkonna Koondise Torontos kirjastus, Toronto, 1980

(4) Stockholmi sadamasse saabunud Eesti laevade nimekiri, autori valduses

(5) ERA.4143.1.28

65


demanni kui ka komissari Endel Liivaku poolt, nähtub, et esimesena alustasid juulis „Balti mere sõite” aurikud „Maia” ning „Minna”, aurik „Hildur” septembris ning aurikud „Ella” ning „Maria” mis viibisid Rootsis kuni 19. septembrini. Samast aruandest on näha, et aurik„Sigrid” toodi Taanist tagasi juulis. Sel ajal oli Taani juba sakslaste poolt okupeeritud ning N. Liit ja Saksa-maa olid suured sõbrad, küllap ka laev anti sõpradele meeleldi üle. Hullem lugu oli muidugi Inglismaal seis-va aurikuga „Elna”. Aruande järgi oli laev hukkunud Londoni sadamas (2), kuid tegelikult ta tõsteti üles, re-monditi ära ja kingiti (müüdi) järgmisel aastal inglaste poolt N. Liidule. Auriku „Signe” kättesaamine Ameeri-ka Ühendriikidest kommunistidel ei õnnestunud. Nen-de mõlema laeva saatuste kirjeldamine väärib omaette lugusid.

KLO purjelaevadest „Tormilind” jäi 1939. aas-ta sügisel talvituma Rootsi Sundsvalli ning „Merilind” Kopenhaagenisse, kust nad mõlemad 1940. aasta ke-vadsuvel okupeeritud Eestisse tagasi toodi. Kuna KLO hoole all olid nende prahtida olevad laevad, siis heida-me ka korraks pilgu nende käekäigule. Eespool nime-tatud KLO aruandest saame lugeda alljärgnevat: „Julia” ‒ sõitis juuni kuuni Inglise kanalis, siis Balti mere rei-sudel, „Meero” ‒ sõitis Inglise kanalis kuni juuni kuuni, siis Balti mere reisudel, „Kotkas” ‒ tegevuses väljaspool Balti merd, praegune asukoht Ameerikas..., „Romeo” - aasta algusest välaspool Balti merd kuni juuli kuuni, mis ajast seisab Inglismaal, „Helene” - seisis Korsöris, Taanis kuni 13. juunini, millest alates sõidus Balti me-res.”(2) Aruandes ei ole ära märgitud aurikut „Kolga” (kapten Priidu Onno), mis uppus Inglise kanalis 4. juulil 1940 Saksa kiirkaatri rünnaku tulemusel, hukkus üks meremees. Aruandes märgitud termin „Balti mere sõitudel” tähendab, et laev on tulnud tagasi ning soori-tab reise juba punase lipu all. Seega prahtida olnud lae-vadest üks uppus („Kolga”), kaks jäid läände („Kotkas” ja „Romeo”) ning kolm tulid tagasi („Julia”, „Meero” ja „Helene”). Nendest kolmest kaks („Julia” ja „Helene”) sattusid järgmisel aastal sakslaste kätte.

Kui nüüd teha kokkuvõtet katastroofilisest 1940. aastast, siis selgub, et KLO kaotas üheksast auri-kust kaheksa (üks uputati sakslaste poolt, seitse võeti N. Liidu poolt üle) milledest, tõsi küll, kaks - „Hildur” ja “Sigrid” tuli nõukogulastel juba järgmisel aastal loovu-tada teisele röövlile - Saksamaale. Samuti võeti üle kõik purjelaevad.

Kõik natsionaliseeritud laevad rakendati tööle alates 6. augustist 1940 juba punase lipu all. Laevad küll natsionaliseeriti, kuid kummalisel kombel jatkasid en-dised omanikud nüüd juba natsionaliseeritud laevade majandamist. Tõenäoliselt ei olnud uued võimud või-

melised majandama üleöö sülle kukkunud varandusi. 6. augustil 1940 moodustati asutus nimega Meretrans-pordi Keskus, mille alluvusse pidid alates 10. oktoobrist minema kõik natsionaliseeritud laevad, aga ei läinud. Alates 29. oktoobrist nimetati see asutus ümber ülelii-dulise alluvusega Eesti Riiklikuks Merelaevanduseks. Sellest perioodist on Riigiarhiivis säilinud väga vähe materjale, kuid siiski leidub seal üks kaust Tallinna sadamakapteni salajasi päevaaruandeid selle aasta no-venbrikuu kohta.(6) Sealt on võimalik näha, et Mere-transpordi Keskusele kuulusid novembri lõpuks ainult aurikud „Estonia”, „Vaindlo”, „Sõmeri” ja „Mai”, kusjuu-res ülejäänud laevadele on märgitud endised omani-kud. Samadest salajastest tabelitest näeme, et „Tormi-linnu” kapteniks oli novembris Harry Paalberg ning ta tuli 11. novembril telliskivilastiga Loksalt Tallinna, kus täiendas lasti ning pidi minema edasi Jaagurahule. Lae-va omanikuna on märgitud Käsmu Laeva Omanikud. Millal kapteneid vahetati on teadmata, kuid augustis-septembris 1941 oli kapteniks juba Gustav Klauks, kes oskas laeva kommunistide nina alt ära napsata ja viis ta läbi miinivälja juba sakslaste valduses olevasse Paldis-kisse, tehes eelnevalt pardal relvituks kolm relvastatud vene sõjaväelast. Sellegipoolest ei jäänud laevad omani-kele, vaid võeti sakslaste poolt üle ning Eestisse jäänud kapten Gustav Klauks sai peale sõda 1947. aastal tasuks 25+5 aastat sunnitööd, kust ta vabanes siiski juba 10 aasta pärast.

Samadest Tallinna sadamakapteni aruannetest näeme, et suuremad aurikud olid rakendatud põhili-selt Saksamaalt kivisöe veole Leningradi, Viiburisse ja Tallinna, kusjuures Tallinnas käidi sees provianti peale võtmas. Natsionaliseeritud laevadel teenisid põhiliselt endised kaptenid (novembris), näiteks „Hilduril” Kõu Valter, „Sigridil” Aleksander Kaare ja „Julial” Bernhard Silm. Väiksemad aurikud ning purjelaevad olid raken-datud rannasõidus, põhiliselt ehitatavate N. Liidu baa-sidele ehitusmaterjalide veol.

Saksa-N. Liidu vahelise soja puhkemise ajal sattus aurik „Hildur” olema Hamburgi sadamas, kussakslased votsid laeva sojasaagiks ja andsid sellele uueks nimeks „Rimage”, mille all laev alustas sakslaste teeni-mist. Inglise lennukid pommitasid ta 17. märtsil 1945 Ålesundi lähistel põhja. Aurik „Sigrid” võeti samal ajal üle Stettini sadamas ja sai uueks nimeks „Detlef ”. Laev elas Saksa lipu all sõites sõja üle, kuid 4. aprillil 1945 sai Kieli suurpommitamisel pihta ja vajus kai ääres põhja. „Julia” võeti Köningsbergis üle ning sai nimeks „Mem-elland”. Uppus 21. juunil 1944 Põhjamerel Helgolandi saare lähistel.(7)

(9) Õun, Mati, Juminda miinilahing 1941, Sentinel, 2006, Juminda(10) Pärna, Ants, Elmar Anniko, laevakapten, SE & JS, Tallinn, 2007

(6) ERA.1091.1.1911 (7) Reinhart Schmeltzkopf, Estland zur See 1918-1940, Cuxhaven,

1996 (8) RA.R-1.4.22


66

Riigiarhiivis säilitatavate väheste dokumentide abil saame mingi pildi Käsmu laevade käekäigust 1941. aastal. Seal leidub üks venekeelne dokument, dateeritud ainult aastanumbriga 1941, kuid sisu järgi võib teha jä-reldusi, et dokument on koostatud peale Saksa-N. liidu vahelise sõja puhkemist ja enne Tallinnast põgenemist. Sealsetest nimekirjadest leiame Riikliku Merelaevan-duse koosseisust aurikud „Maria”, „Ella” ja mootor-purjelaeva „Tormilind” ning N. Liidus viibivate laevade hulgast aurikud „Maia”, „Minna” ja „Elna”.(8) Viimane ei vasta tõele, kuna „Elna II” viidi Arhangelskisse alles 1941. aasta lõpus.

Aurik „Ella” jooksis miini otsa N. Liidu laevas-tiku Tallinnast põgenemisel ehk Juminda miinilahin-gus ja uppus 28. augustil 1941 Koipsi saare meridiaa-nil, viies endaga kaasa suure hulga haavatuid ja Eestist evakueeritavaid, kelledest enamik uppus, kaasa arvatud kapten Erich Lepni.(9) Kolm Käsmu aurikut („Maia”, „Minna” ja „Maria”) jõudsid Leningradi ja seisid seal kuni sõja lõpuni.

Aurik „Maria” tagastati novembris 1944 EML-ile. 21. jaanuaril 1948 sõitis „Maria” (kapten Elmar Anniko) Möni saare juures Taani vetes akustilise miini otsa ja uppus, kogu meeskond, 33 inimest päästeti taani ja rootsi laevade poolt.(10) Aurik „Maia” tuli Saksamaalt tehasesisustusega ja slepis oli veel sõjasaaki täis laadi-tud praam. 12.10. 1945 jooksis „Maia” Suurupi all Ni-namaa juures täiskäiguga kividesse. Laeva hakati kohe lossima, kuid sügistalvised tormid segasid niivõrd, et „Maia” saadi tühjaks alles järgmisel kevadel. Kui laev õnnestus karidelt lahti võtta ja Tallinna sadamasse pukseerida, oli ta täielikult vrakistunud. Tolleaegse sadamakapteni Hermann Tõnissoo arvamuse koha-selt kõlbas ta vaid vanarauaks, kuid laev otsustati siiski taastada ning 1951. aastal sai ta omale uue nime „Valga” ning asus teenistusse EML koosseisus, kuid 1954 viidi üle Leningradi Balti Laevandusse. 1945. aasta oktoob-ris tuli viimasena Leningradist aurik „Minna”. Mõni aeg hiljem sai ta omale uueks nimeks „Tartu”, mille all sõitis kuni vanarauaks lammutamiseni (vist 1963).

Valik sadamalinnade postkaarte, mis on meremeeste poolt kodustele saadetud ▶

67


2010. a. ehitatud viikingilaev „Aimar” Käsmu lahel 2011. a. augustil, taamal Tartu Lodjakoja viikingilaev „Turm” ja saksa skautide õppelaev

© SA Käsmu Meremuuseum

w w w. k a s m u . e e ISSN 2228-4796

Documents

Käsmu Meremuuseumi Toimetised 8 (teine täiendatud trükk)