PARANDATUD JA TÄIENDATUD Eesti Vabariigi 15. aruanne ......14-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui kümme tööpäeva on möödunud maksukorralduse seaduse alusel

EUROPEAN SOTSIAALHARTA

(PARANDATUD JA TÄIENDATUD)

Eesti Vabariigi 15. aruanne vastuvõetud sätete kohta

Võrdlusperioodiks 01.01.2014–31.12.2017

Artiklid 7, 8, 16, 17, 19, 27

2

Koostanud perioodi 2014–2017 kohta Eesti Vabariigi Valitsus kooskõlas täiendatud ja parandatud

Euroopa sotsiaalharta artikliga C meetmete kohta, mida on rakendatud muudetud Euroopa

sotsiaalharta (mille ratifitseerimis- või kinnitamisdokument esitati 11. septembril 2000) vastuvõetud

sätete jõustamiseks.

Täiendatud ja parandatud Euroopa sotsiaalharta artikli C ja Euroopa sotsiaalharta artikli 23 kohaselt on

aruande koopiad edastatud Eesti Ametiühingute Keskliidule (EAKL), Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonile (TALO), Eesti Tööandjate Keskliidule (ETKL), Eesti Kaubandus-Tööstuskojale

(EKTK) ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile (EVEA).

3

Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 3

Artikkel 7 - laste ja noorte õigus saada kaitset ........................................................................................ 5

Lõige 1 - Alla 15-aastaste laste töötamise keeld ................................................................................. 5

Lõige 2 - kehtestama ohtlike või tervistkahjustavate tööde keelamine alla 18-aastastele alaealistele

............................................................................................................................................................. 8

Lõige 3 - keeld võtta tööle koolikohustuslikke lapsi ............................................................................ 9

Lõige 4 - tööaeg ................................................................................................................................. 10

Lõige 7 - tasustatav iga-aastane puhkus ........................................................................................... 11

Lõige 8 - öötöö keelamine ................................................................................................................. 12

Lõige 9 – korrapärane arstlik kontroll ............................................................................................... 13

Lõige 10 - erikaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest ................................................................ 15

Artikkel 8 – Töötavate naiste õigus emaduse kaitsele .......................................................................... 26

Lõige 1 – Sünnituspuhkus .................................................................................................................. 26

Lõige 2 – Sünnituspuhkuse ajal töölt vabastamise õigusvastasus .................................................... 30

Lõige 3 – Rinnaga toitvate töötajate puhkepausid............................................................................ 32

Lõige 4 – Öötöö regulatsioon ............................................................................................................ 33

Lõige 5 – Ohtliku, tervistkahjustava või raske töö keeld ................................................................... 34

Artikkel 16 – Perekonna õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset ......................... 35

Eluaseme tagamine peredele ............................................................................................................ 35

Elektripaigaldiste renoveerimise toetus korteriühistutele ja väikeelamute omanikele ................... 37

Alusharidus ja lapsehoid .................................................................................................................... 37

Perenõusamisteenused ..................................................................................................................... 39

Peresid esindavate ühenduste kaasamine ........................................................................................ 39

Perede õiguslik kaitse ........................................................................................................................ 40

Perede majanduslik kaitse ................................................................................................................. 43

Haavatavad pered ............................................................................................................................. 55

Artikkel 17 – Laste ja noorte õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja majanduslikku kaitset .................. 59

Lõige 1 – Abi, haridus ja väljaõpe ...................................................................................................... 59

Lõige 2 – Tasuta alg- ja keskharidus – regulaarne kooliskäimine ...................................................... 63

Artikkel 19 – Võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi .................................... 66

Lõige 1 – Sisserändeabi ja –teave ...................................................................................................... 66

Lõige 2 – Lahkumine, teekond ja vastuvõtt ....................................................................................... 70

Lõige 3 – Välja- ja sisseränderiikide sotsiaaltalituste koostöö .......................................................... 72

4

Lõige 4 – Võrdsus seoses tööhõive, organiseerumisõiguse ja majutusega ....................................... 73

Lõige 5 – Võrdsus seoses maksude ja maksetega ............................................................................. 79

Lõige 6 – Perekonna taasühinemine ................................................................................................. 81

Lõige 7 – Võrdsus seoses kohtumenetlusega .................................................................................... 85

Lõige 8 – Väljasaatmisega seotud garantiid ...................................................................................... 88

Lõige 9 – Töötasu ja säästude ülekandmine ..................................................................................... 91

Lõige 10 – FIE võrdne kohtlemine ..................................................................................................... 92

Lõige 11 – Asukohamaa keele õpetamine ......................................................................................... 94

Lõige 12 – Sisserändaja emakeele õpetamine .................................................................................. 95

Artikkel 27 – Perekondlike kohustustega töötajate õigus teistega võrdsetele võimalustele ja võrdsele

kohtlemisele .......................................................................................................................................... 96

Lõige 1 – Osalemine tööelus ............................................................................................................. 96

Lõige 2 – Lapsehoolduspuhkus ........................................................................................................ 102

Lõige 3 – Perekondlike kohustuste tõttu vallandamise ebaseaduslikkus ....................................... 107

5

Artikkel 7 - laste ja noorte õigus saada kaitset

Lõige 1 - Alla 15-aastaste laste töötamise keeld

Õiguslik regulatsioon, meetmed regulatsiooni rakendamiseks

Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga on muudetud töölepingu seaduse (TLS) alaealiste töötamist

käsitlevaid sätteid. 12.04.2017 võeti vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis

jõustus 08.05.2017. Muudatuste eesmärk oli kaasajastada alaealiste töötingimuste regulatsiooni

selliselt, et see võimaldaks mõnevõrra paindlikemaid töösuhteid, tagades samal ajal alaealiste

efektiivse kaitse töösuhtes.

Muudatuste kohaselt on 7-14 aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks vajalik loa taotlemine

töötamise registri kaudu1. Samuti muudeti alaealiste tööaega puudutavaid sätteid selliselt, et

koolikohustuslike alaealiste2 puhul eristatakse tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal ning

võimaldatakse pikemat tööaega 15-17-aastastele mittekoolikohustuslikele alaealistele.

TLS-i järgi sõltub noore töötamise lubatavus ja tehtavad tööd noore vanusest, koolikohustuslikkusest

ja töö iseloomust. TLS-i kohaselt ei tohi reeglina töölepingut sõlmida või lubada tööle alla 15-aastast

noort ja koolikohustuslikku alaealist. TLS sätestab, et alla 15-aastast noort või koolikohustuslikku

alaealist võib tööle rakendada seaduses sätestatud erijuhtudel, mil alaealistel lubatakse teha vaid

piiratud ulatuses ja raskusega tööd. Täpsemalt võib tööandja 13–14-aastase alaealisega või 15–16-

aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on

lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud

teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Töötajate töö- ja puhkeaega reguleerib TLS 3. peatüki 3 jagu (§ 42 – 53). Vastavalt TLS § 43 lõikesse 4

sisse viidud muudatustele, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg

(lühendatud täistööaeg):

1) 7–12-aastasel – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel

väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

koolivaheajal;

2) 13–14-aastasel või vanemal koolikohustuslikul töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal;

3) Kui 14-aastane alaealine, kes õpib kutseõppeasutuses, on praktikal kutseõppeasutuse seaduse

tähenduses, siis võib tema tööaeg olla 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Vähemalt 15-aastasel alaealisel võib samadel tingimustel olla tööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

1 Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile,

Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. 2Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 9 lõike 2 kohaselt on koolikohustuslik isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või

määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

6

4) Kui koolikohustuslik alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal,

siis võib tema tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega olla 3 tundi päevas ja 12 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

2017. aastast on muutunud alaealiste töötajate registreerimise kord. Tööandja ei tohi lubada tööle 7–

14-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse

seaduse alusel sätestatud töötamise registris.

7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris kannab tööandja registrisse andmed

alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja

töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Tööinspektor on kohustatud pärast tööandja

registrikande tegemist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on

kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha. Tööinspektori nõusolekut 7–

14-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui kümme tööpäeva on möödunud

maksukorralduse seaduse alusel ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud. 7–14-aastase

alaealisega sõlmitud tööleping on tühine, kui tööinspektor keeldub asjaolude kontrollimise (alaealise

töötingimuste, koolikohustuslikkuse jm) tulemusena nõusoleku andmisest. Tööandjal on keelatud

alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.

TLS § 8 lõike 1 kohaselt on endiselt alaealisega töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus,

mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuga või mille on seaduslik esindaja hiljem heaks

kiitnud. Seadus kehtestab ka, et kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel

põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet,

selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja

juuresolekul. Lastekaitseseaduse § 21 lõike 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste

vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel

selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lapse

parimast huvist kui esmatähtsast kaalutlusest tuleb lähtuda näiteks lapsevanemal, aga ka kõigil

ülejäänud avalikus või erasektoris tegutsevatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes teevad otsuseid,

mis last või lapsi otseselt või kaudselt mõjutavad. Seega on alaealise seaduslikul esindajal, otsustades

anda nõusolek alaealisega töölepingu sõlmimiseks, kohustus lähtuda esmajärjekorras lapse huvidest.

See tähendab, et seaduslik esindaja peaks teadma, millist tööd alaealine tegema hakkab, et tal oleks

võimalik hinnata, kas tööl käimine võib kuidagi kahjustada alaealise huve. Samuti tuleb tööandjal

alaealisega töölepingut sõlmides lähtuda esmajoones alaealise huvidest ning võtta alaealine tööle

ainult sellisele töökohale, mis on talle sobiv ning vastab seaduses sätestatud nõuetele. Samuti on

tööandjal töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenev kohustus pöörata riskianalüüsi

teostamise käigus tähelepanu erinevatele ohuteguritele töötaja vanustest tulenevaid eripärasid silmas

pidades. Tööandja vastutab töökeskkonna ohutuse ja tööülesannete sobivuse eest, seda ka alaealise

puhul.

Kolmanda muudatusena sätestati lisaks 7-12-aastastele ka 13-aastaste alaealiste puhul lubatud tööde

nimekiri seadusega, 13-16-aastaste koolikohustuslike alaealiste puhul siiani kehtinud lubatud tööde

nimekirja sisaldav määrusaga tunnistati kehtetuks. Muudatuste kohaselt võib tööandja 13-aastase

alaealisega töölepingu sõlmida järgmiste tööde tegemiseks:

1) põllumajandustööd;

2) kaubandus-või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;

3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd;

4) muud tööd, mis ei ohusta alaealise võimeid, kõlblust ega nõua suur pingutust (kerge töö).

7

13-16- aastaste koolikohustuslike alaealiste puhul lubatud tööde nimekirja kaotamisega tekib

sihtrühmal võimalus teha töid, mille tegemiseks nad ka tegelikult võimelised on.. Nii laieneb alaealiste

võimalus omandada töökogemust ka teistel kergetel töödel. Töö sobivuse üle alaealisele teostab

Tööinspektsioon jätkuvalt järelevalvet. Kokkuvõtlikult on TLS-is laste töötingimustele oluliselt

rangemad nõuded kui täiskasvanute puhul. Samuti on erilist tähelepanu pööratud koolikohustuslikele

alaealistele, et töötamine ei segaks koolikohustuse täitmist. TLS tagab seega alaealistele piiratud tööaja

ning ka piisava puhkeaja, mis on vajalik koolist ja tööst välja puhkamiseks.

Statistika

Tabel 1. Rikkumised seoses alaealistega loodud töösuhetega, 2014-2017

2014 2015 2016 2017

§ 7: töölepingu sõlmimine või alaealise lubamine

keelatud tööle

2 1 - -

§ 8 lg 1: alaealisega töölepingu sõlmimine esindaja

nõusolekuta

- 2 - 1

§ 8 lg 3: töölepingu sõlmimine tööinspektori nõusolekuta - - -

§ 43 § lg 4: alaealise tööaeg üle lubatud normi 3 3 1 4

§ 44 lg 2: ületunnitöö kokkulepe alaealisega - 1 - -

§ 47 lg 3: alaealise vaheaeg alla 30 minuti üle 4,5-tunnise

töötamise kohta

1 3 - 1

§ 49: alaealise tööle rakendamise aja piirangu rikkumine 2 4 1 1

§ 51 lg 2: alaealise igapäevase puhkeaja nõuete

rikkumine

1 7 1 1

§ 5: Alaealise tööajanorm ei vasta nõuetele - - - -

KOKKU 9 21 3 8

Allikas: Tööinspektsioon

Tabel 2. Tööinspektsioonile esitatud taotlused alaealiste (7-14aastaste) tööle võtmiseks ja rahuldatud

taotlused

2014 2015 2016 2017

Esitatud taotluste arv 145 183 189 151*

...rahuldatud taotluste arv 116 139 140 129


*2017.a I poolaasta andmed, alates II poolaastas kehtib uus kord, mille osas ei ole andmed veel

kättesaadavad

8

Lõige 2 - kehtestama ohtlike või tervistkahjustavate tööde keelamine

alla 18-aastastele alaealistele


2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe ohtlike või terviskahjustavate tööde keelamise osas alla 18-

aastastele alaealistele kohta. Alaealiste tervise kaitseks on töölepingu seaduses sätestatud (TLS § 7 lg

2), et tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;

2) ohustab alaealise kõlblust;

3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe

puudumise tõttu;

4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;

5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Täpsemalt on sellised tööd, mille tegemiseks tööandja ei tohi alaealist tööle võtta, sätestatud Vabariigi

Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise

töötamine on keelatud“. Seal on loetletud tööd, mida alaealised ei tohi teha, ning ohutegurid, millega

kokku puutudes võib alaealise tervis saada kahjustatud.

Statistika 2014-2017

Rikkumised seoses alaealistega loodud töösuhetega on toodud tabelis 1.

9

Lõige 3 - keeld võtta tööle koolikohustuslikke lapsi


Võrreldes eelmise aruandeperioodiga on TLS-i sisse viidud muudatused, millele viitame Artikkel 7 lõige

1 alajaotises. 12.04.2017 võeti vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega

kaasajastati alaealiste töötingimuste regulatsiooni selliselt, et see võimaldaks paindlikemaid

töösuhteid, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Muudetud on alaealiste tööaega

puudutavaid sätteid selliselt, et koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse tööaega õppeveerandi

jooksul ja koolivaheajal ning võimaldatakse pikemat tööaega 15-17-aastastele

mittekoolikohustuslikele alaealistele.

Komitee on küsinud, kas noortele on sätestatud suvevaheajal vähemalt kahe järjestikkuse nädala

pikkune ja katkematu puhkeperiood.

TLS § 8 lg 2 määratleb, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku

alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest ().

Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Vaheajad kestavad tavaliselt ühe nädala,

väljaarvatud jõuluvaheaeg ja suvevaheaeg. Koolivaheaegade kehtestamisel tuleb arvestada, et koolis

on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures

suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Võttes arvesse, et koolikohustuslik laps ei tohi üle poole koolivaheajast tööd teha, on tema

suvevaheaeg vähemalt 4 nädalat ning teistel koolivaheaegadel (mis kestavad nädala) vähemalt 3,5

päeva.

Statistika

Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal 15–19-aastase seas hõivatuid 4 300, kellest haridust omandas

1 800 noort, ning 2017. aastal oli hõivatuid 7 400, kellest haridust omandas 3 600 (vaata järgnevat

Tabelit).

Tabel 3. 15-19 aastaste arv perioodil 2014-2017

2014 2015 2016 2017

Tööjõud ja mitteaktiivsed kokku 61 300 59 800 59 900 59 500

Hõivatud 4 300 5 900 6 600 7 400

...s.h. õpivad 1 800 3 100 3 600 3 600

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuringud

10

Lõige 4 - tööaeg

Õiguslik regulatsioon

Võrreldes eelmise aruandeperioodiga on TLS-i sisse viidud muudatused, millele viitame Artikkel 7 lõige

1 alajaotises. 12.04.2017 võeti vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega

kaasajastati alaealiste töötingimuste regulatsiooni selliselt, et see võimaldaks paindlikemaid

töösuhteid, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Muudetud on alaealiste tööaega

puudutavaid sätteid selliselt, et koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse tööaega õppeveerandi

jooksul ja koolivaheajal ning võimaldatakse pikemat tööaega 15-17-aastastele

mittekoolikohustuslikele alaealistele.

TLS § 43 lõike 4 kohaselt on sätestatud alaealise tööaja ülempiirid sõltuvalt alaealise vanusest ja

koolikohustusest. Alaealise suhtes on võimalik kohaldada ka summeeritud tööaja arvestust, kuid selle

kasutamisel tuleb arvesse võtta TLS § 43 lõikes 4 nimetatud piiranguid (TLS § 43 lõige 5).

2017. aastal on muudetud alaealiste igapäevast puhkeaega (TLS § 51 lg 2), mille kohaselt on tühine

kokkulepe, mille järgi:

1) 7–12-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel vähem kui

22 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega;

2) 13–14-aastasele või vanemale koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul

õppeveerandi kestel vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 15 tundi

järjestikust puhkeaega;

3) 15–17-aastasele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem

kui 14 tundi järjestikust puhkeaega.

Alaealise öötöö on reguleeritud TLS § 49 lõikes 1, mille kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt

1) koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00;

2) 15–17-aastane töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00.

Eelnimetatust saab teha erandi, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00 (TLS § 49 lõige 2).

Kui tööandja on alaealise tööaja suhtes ületanud summeeritud tööaja piirangut (TLS § 121) ei ole

igapäevast puhkeaega võimaldanud (TLS § 126), jätnud järgimata alaealise tööle rakendamise piirangut

(TLS § 124), on Tööinspektsioonil õigus trahvida tööandjat summas kuni 1 300 eurot. Lisaks teeb

Tööinspektsioon ettekirjutusi haldusmenetluse seaduse alusel, mille täitmist on tal võimalik tagada

rakendades sunniraha.

Statistika

Tööinspektsiooni poolt tuvastatud rikkumiste statistika on toodud Tabelis 1 ja Tabelis 2. (vaata Artikkel

7 lg 1 all).

11

Lõige 7 - tasustatav iga-aastane puhkus


2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe alaealiste põhipuhkuse kohta. Alates teabe esitamisest ei ole

põhipuhkuse regulatsiooni osas muudatusi toimunud.

Vastavalt TLS §-le 56 eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui

töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS §

66 lg 1 määratleb, et alaealise töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni

seitse kalendripäeva ulatuses riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Pikendatud põhipuhkuse eesmärk on kindlustada alaealise sotsiaalne areng ja hariduse omandamine.

TLS § 68 lõike 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks

töötatud ajale muu hulgas ajutise töövõimetuse aeg. TLS 69 lõike 6 alusel on töötajal õigus puhkus

katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel,

eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on

õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu

äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse

kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel. Eeltoodud regulatsioon kehtib ka alaealise

puhkuse ajal tekkinud töövõimetuse korral.

Statistika

Tabel 4. Alaealiste täiendavate puhkusepäevade hüvitamine aasta jooksul, 2014–2017

2014 2015 2016 2017

Saajate arv kokku 308 210 121 166

Kasutatud päevi kokku 566 444 411 481

Kulutused eurodes 5 516 5 809 4 295 6 479

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

12

Lõige 8 - öötöö keelamine


2017. aastal on muudetud alaealiste öötööd puudutavaid sätteid. TLS § 49 lõige 1 kohaselt on tühine

kokkulepe, mille järgi

1) koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00;

2) 15–17-aastane töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00.

Eelnimetatust saab teha erandi, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või

reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00 (TLS § 49 lõige 2).

Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva

algust, on tühine (TLS § 49 lõige 3). Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest

tööandja poolt võib Tööinspektsioon trahvida tööandjat summas kuni 1 300 eurot (TLS § 124).

Statistika

Alaealise tööle rakendamise aja piirangu järgimata jätmine – tuvastatud rikkumiste arv on toodud tabelis 1. Väärteomenetluste statistika allpool (TLS § 124): Füüsilise isiku väärteomenetlused: 2014 – 1 kiirmenetlus, trahv 140 eurot 2015 – 1 kiirmenetlus, trahv 120 eurot 2017 – 1 kiirmenetlus, trahv 300 eurot Juriidilise isiku väärteomenetlused: 2016 – 1 üldmenetlus, trahv 500 eurot 2017 – 1 väärteomenetlus küll, kuid lõpetati aegumise tõttu.

13

Lõige 9 – korrapärane arstlik kontroll


Alaealiste tervise kaitseks on töölepingu seaduses sätestatud, et tööandja ei tohi töölepingut sõlmida

alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;

2) ohustab alaealise kõlblust;

3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe

puudumise tõttu;

4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;

5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Täpsemalt on sellised tööd, mille tegemiseks tööandja ei tohi alaealist tööle võtta, sätestatud Vabariigi

Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise

töötamine on keelatud“. Seal on loetletud tööd, mida alaealised ei tohi teha, ning ohutegurid, millega

kokku puutudes võib alaealise tervis saada kahjustatud.

Alates 2017. aastast ei tohi tööandja lubada tööle 7–14-aastast alaealist enne kümne tööpäeva

möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse alusel sätestatud töötamise

registris. 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris kannab tööandja registrisse

andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise

koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Tööinspektor on kohustatud pärast tööandja

registrikande tegemist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on

kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha.

Lisaks tuleb alaealise töötaja terviseriske hinnata enne alaealise tööle asumist ja juhul, kui

töökorralduses on toimunud oluline muudatus. Riskide hindamisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige

järgmisele:

1) tööruumi ja -koha kujundus ja sisustus;

2) töökeskkonna ohutegurite mõju alaealise töötaja tervisele;

3) töövahendite ja nende kasutamise sobivus alaealisele töötajale;

4) töökorralduse sobivus alaealisele töötajale;

5) alaealise töötaja juhendamine ja väljaõpe.

Meetmed rakendamiseks

Üheks meetmeks töötavate alaealiste tervise kaitseks on tervisekontroll. Sotsiaalministri 24. aprilli

2003. aasta määruses nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord” on sätestatud tervisekontrolli

üldpõhimõtted töötajatele, kelle tervist võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töövõtted.

Määrus kehtib kõigi töötajate, sealhulgas alaealiste suhtes, kelle puhul seadus erilist arstlikku

läbivaatust ette ei näe. Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst hindab töötaja terviseseisundit,

hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale, võttes arvesse tööandja esitatud

töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi, millest peavad selguma töökeskkonna ohutegurid, millega

14

töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning

nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva jooksul. Tervisekontrolli käigus selgitatakse välja

ka võimalik töötaja tööst põhjustatud haigestumine. Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli

alusdokumentide ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud

terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused

tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või

töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema

terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. Töötervishoiuarst väljastab tööandjale

tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse

muutmiseks.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele viib töötervishoiuarst töötajate tervisekontrolli läbi

tööajal ja tööandja kulul. Töötajate tervislikku seisundit puudutavad andmed on konfidentsiaalsed ja

neid tuleb hoida kaitstud andmebaasides.

Komitee on varem oma järeldustes märkinud, et kuigi alaealiste arstlike kontrollide vaheaega on

varasemalt kolmelt aastalt kahele aastale lühendatud, on see periood alla 18-aastaste töötajate puhul

jätkuvalt liiga pikk. Seetõttu jõustub Eestis alates 2019. a jaanuarist töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse muudatus, mille kohaselt alaealise töötaja tervisekontroll peab toimuma mitte harvem kui

vähemalt üks kord aastas.

Statistika

Alaealiste tervisekontrollide kohta statistilised andmed puuduvad.

15

Lõige 10 - erikaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest

Üldisema märkusena tahaksime juhtida tähelepanu sellele, et Eestis on kriminaliseeritud kõik

seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse vägivalla vormid ning see on sätestatud Karistusseadustiku

erinevates artiklites (vt allpool). Samuti juhime tähelepanu sellele, et Karistusseadustiku § 147 järgi

loetakse nooremad kui kümneaastased lapsed võimetuks anda oma nõusolek mis tahes seksuaalseks

tegevuseks; seega loetakse ja menetletakse kõiki seksuaalseid tegevusi (mitte ainult suguühet), mille

üks osapool on noorem kui kümneaastane, vägistamiseks ka juhul, kui laps on selleks andnud oma

nõusoleku või tegevust ise alustanud. Eestis käsitletakse kõiki seksuaalkuritegusid sooliselt

neutraalsetena, seega ei ole oluline, kas osapoolteks on mees/poiss ja naine/tüdruk; kaks (või enam)

meest/poissi; või kaks (või enam) naist/tüdrukut. Karistusseadustiku järgmised artiklid hõlmavad

seksuaalset ärakasutamist, seksuaalset kuritarvitamist, lapspornot, inimkaubandust ja muid

seksuaalse vägivalla / seksuaalse kuritegevuse vorme: § 133, § 1331, § 1332, § 1333, § 141, § 143, §

1432, § 144, § 145, § 1451, § 147, § 1531, § 175, § 1751, § 178, § 1781 ja § 179 (vt allpool asjakohaste

sätete tekstid).

Täpsema märkusena tahaksime anda üksikasjalikuma selgituse seoses mittevastavusega harta 7. artikli

10. lõigule. Esiteks soovime rõhutada, et Eestis on kriminaliseeritud kõik lapsporno süüteod, mis

sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni teises fakultatiivprotokollis (artiklid 2–3). Süüteod on

hõlmatud Karistusseadustiku paragrahvidega 175, 178 ja 179. Samuti on oluline välja tuua, et

Karistusseadustiku paragrahv 1781 alusel on kriminaliseeritud seksuaalse eesmärgiga kokkulepped

lapseealisega kohtumiseks (grooming). Samuti on asjakohased Karistusseadustiku artiklid 133, 1451 ja

1751. Osa neist sätetest on uued, osa aga muudetud aastal 2013 ja hiljem.

Eesti karistusõiguses on lapsporno süüteod käsitletud ja kriminaliseeritud märkimisväärselt laiemalt

kui fakultatiivprotokoll seda ette näeb. Näiteks ei ole Eestis vaja tõestada, et pornograafiline

toode/materjal on toodetud seksuaalsel eesmärgil; hõlmatud on ka lapsed, keda pole tegelikkuses

olemas. Kõigi lapsporno süütegude puhul on kaitstavate laste vanusepiirang 18 aastat.

Fakultatiivprotokoll ei kohusta riike kriminaliseerima süütegusid, mis puudutavad lapsi kujutavat

erootilist materjali. Sellegipoolest soovib Eesti kaitsta suuremat hulka lapsi ning on seetõttu antud

teemale lähenenud ulatuslikumalt kui paljud teised riigid.

Kahjuks on esile kerkinud arusaamatus seoses lapsi kujutava erootilise materjaliga, mida soovimegi

siinkohal selgitada, et vääritimõistmine lahendada.

Esiteks juhime tähelepanu sellele, et Karistusseadustiku § 177 ei ole enam kehtiv. See tühistati

14.04.2012.

Karistusseadustiku praeguses sõnastuses näeb paragrahvi 178 lõige 1 ette, et nooremat kui

kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises

või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni

valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil

kättesaadavaks tegemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

16

Kuid eelmainitu ei tähenda, et 14–18-aastaseid lapsi võiks kasutada lapsi erootilises kontekstis

kujutavates materjalides. See viitab hoopis asjaolule, et me ei soovi kriminaliseerida situatsioone, kus

14–18-aastased lapsed teevad endast ise nt provokatiivses poosis fotosid või paluvad end sõpradel

sellises poosis pildistada. Eestis ei loeta erootilisteks materjalideks vaid neid materjale, mis sisaldavad

alastust, piisab ka sensuaalsest või provokatiivsest poosist. Me leiame, et selline omavaheline suhtlus

on 14–18-aastaste isikute vanuserühmas on osa nende seksuaalsest arengust ning seetõttu ei tohiks

selle eest karistada. Seega ei soovi me kriminaliseerida 100% vabatahtlikke tegevusi, mida ei ole esile

kutsutud väliste mõjutajate poolt.

Kui aga 14–18-aastase lapse asjakohast käitumise on seotud väliste mõjutajatega, on lapsi erootilises

kontekstis kujutavad materjalid kriminaliseeritud ja kõigi seotud tegude vanusepiiranguks loetakse 18

aastat. Karistusseadustiku artikkel 175 näeb selgelt ette järgmist.

§ 175. Inimkaubandus alaealise ärakasutamise eesmärgil

(1) Noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise eest, et ta alustaks või jätkaks kuriteo

toimepanemist, kerjamist, prostitutsiooniga tegelemist või tavapäratutel tingimustel töötamist või

abielluks tahte vastaselt või astuks modelli või näitlejana üles pornograafilises või erootilises

etteastes või teoses, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 133 sätestatud süüteokoosseis, samuti

noorema kui kaheksateistaastase isiku käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusele muul viisil

kaasaaitamise eest – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

Kui kasutatud on ka vägivalda, jõudu, ähvardusi jmt., kehtib Karistusseadustiku § 133 ka lapsi

erootilises kontekstis kujutava materjali puhul ning vanusepiiranguks on 18 aastat.

Karistusseadustiku artikkel 133 näeb selgelt ette järgmist.

§ 133. Inimkaubandus

(1) Inimese asetamise eest olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel,

tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust,

samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla,

pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava

seisundi ärakasutamisega, – karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.

[RT I, 26.06.2017, 69 - jõust. 06.07.2017]

(2) Sama teo eest, kui:

1) see on toime pandud kahe või enama isiku suhtes;

2) see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;

3) see on toime pandud abitus seisundis isiku suhtes;

4) see on toime pandud piinaval või julmal viisil;

5) sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus;

6) sellega on põhjustatud oht elule;

7) see on toime pandud grupi poolt;

[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

8) see on toime pandud ametiseisundit kasutades;

9) sellega on põhjustatud raske tagajärg;

17

10) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis või §-s

1331, 1332, 1333 või 175 sätestatud kuriteo, –

karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013

Oleme eelpool selgitanud, kuidas Eestis on rakendatud laste kaitsmiseks rohkem meetmeid, kui

fakultatiivprotokollis ette nähtud. Kokkuvõtvalt võime välja tuua, et mis tahes väliste mõjutajate

korral on erootiliste materjalide puhul vanusepiiranguks 18 aastat (s.t kui laps on noorem kui 18-

aastane, on sellised tegevused kriminaliseeritud).

Kui materjal sisaldab täielikku alastust, loetakse seda lapspornograafiliseks materjaliks, mitte lapsi

erootilises kontekstis kujutavaks materjaliks.

Eesti Karistusseadustiku terviktekst inglise

keeles:https://www.riigiteataja.ee/en/eli/509072018004/consolide

§ 141. Vägistamine

(1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo

toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama, –

karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

(2) Sama teo eest:

1) kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;

2) kui see on toime pandud grupi poolt;

[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

3) kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus;

4) kui sellega on põhjustatud kannatanu surm;

5) kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni või

6) kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo,

–

karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

[RT I, 25.09.2015, 6 - jõust. 23.09.2015 – Tunnistada karistusseadustiku § 141 lg 2 sanktsioon

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see näeb noorema kui kümneaastase lapse

suhtes sugulise iseloomuga teo vägivallata toimepanemise eest karistuse alammäärana ette vangistuse

6 aastat.]

https://www.riigiteataja.ee/en/eli/509072018004/consolide

18

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga

saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]

§ 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

(1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo

toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest, kui puudub käesoleva seadustiku

§-s 141 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või

toimunust aru saama, –

karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos

sätestatud kuriteo, –

karistatakse kuni viieaastase vangistusega.



[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

§ 1432. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades

(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu

sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või

kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141

sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust

aru saama, –

karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.



karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega.



19

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]

§ 144. Suguühe järeltulijaga

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

(1) Vanema, vanema õigustega isiku või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühtesse

astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest –


[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]



karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega.

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

§ 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

(1) Täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise

iseloomuga teo toimepanemise eest –







[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]



[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]

§ 1451. Alaealiselt seksi ostmine

20

(1) Alla kaheksateistaastase isikuga rahalise tasu või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise

või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest –


(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui see on toime pandud noorema kui

neljateistaastase isiku suhtes, –


(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes

on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, –


(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,

–


[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

(5) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud

vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]

§ 147. Noorema kui kümneaastase isiku arusaamisvõimetus

Noorem kui kümneaastane isik loetakse käesolevas jaos sätestatud süütegude mõttes

arusaamisvõimetuks.

§ 133. Inimkaubandus

(1) Inimese asetamise eest olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel,

tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust,

samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla,

pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava

seisundi ärakasutamisega, –

karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.

[RT I, 26.06.2017, 69 - jõust. 06.07.2017]





21

4) see on toime pandud piinaval või julmal viisil;

5) sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus;

6) sellega on põhjustatud oht elule;

7) see on toime pandud grupi poolt;

[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

8) see on toime pandud ametiseisundit kasutades;

9) sellega on põhjustatud raske tagajärg;

10) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis või §-s 1331,

1332, 1333 või 175 sätestatud kuriteo, –

karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –


[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]



(5) Haavatav seisund käesoleva paragrahvi tähenduses on olukord, kus inimesel puudub tegelik või

vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust.

[RT I, 04.04.2012, 1 - jõust. 14.04.2012]

§ 1331. Inimkaubanduse toetamine

(1) Käesoleva seadustiku § 133 lõikes 1 nimetatud olukorda asetatud isiku eelnevalt mittelubatud veo,

üleandmise, saatmise, vastuvõtmise, varjamise või majutamise, temalt seksi ostmise või muul viisil

tema sunnitud tegevusele eelnevalt mittelubatud kaasaaitamise eest –


[RT I, 26.06.2017, 69 - jõust. 06.07.2017]





22

4) see on toime pandud ametiseisundit kasutades, –

karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –


[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]



[RT I, 04.04.2012, 1 - jõust. 14.04.2012]

§ 1332. Kupeldamine

(1) Prostitutsiooniga tegeleva isiku ja kliendi kohtumise korraldamise, bordelli omamise, juhtimise,

seal prostitutsioonile kaasaaitamise või bordelli pidamiseks ruumi rentimise eest, samuti isiku

mõjutamise eest alustama või jätkama prostitutsiooniga tegelemist, kui puudub käesoleva seadustiku

§-s 133 või 1331 sätestatud süüteokoosseis, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.


1) selle on toime pannud isik, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis või §-s 133, 1331,

1333 või 175 sätestatud süüteo;

2) see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, –

karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.



[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]



(5) Bordell käesoleva paragrahvi tähenduses on iga ruum või piiratud ala, kus kõrvaline isik vahendab

kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemist või aitab kahe või enama isiku prostitutsiooniga

tegelemisele kaasa.

[RT I, 04.04.2012, 1 - jõust. 14.04.2012]

§ 1333. Prostitutsioonile kaasaaitamine

(1) Prostitutsioonile teadvalt kaasaaitamise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 133, 1331 või

1332 sätestatud süüteokoosseis, –

23

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.



[RT I, 04.04.2012, 1 - jõust. 14.04.2012]

§ 175. Inimkaubandus alaealise ärakasutamise eesmärgil

(1) Noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise eest, et ta alustaks või jätkaks kuriteo

toimepanemist, kerjamist, prostitutsiooniga tegelemist või tavapäratutel tingimustel töötamist või

abielluks tahte vastaselt või astuks modelli või näitlejana üles pornograafilises või erootilises etteastes

või teoses, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 133 sätestatud süüteokoosseis, samuti noorema kui

kaheksateistaastase isiku käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusele muul viisil kaasaaitamise eest

–

karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

[RT I, 26.06.2017, 69 - jõust. 06.07.2017]

(11) Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas

paragrahvis või §-s 133–1333, 1751 või 178–179 sätestatud kuriteo, –

karistatakse kolme- kuni kümneaastase vangistusega.





[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

§ 1751. Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine

(1) Lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemise eest või noorema kui kaheksateistaastase isiku

osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadliku jälgimise või noorema kui neljateistaastase isiku

osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadliku jälgimise eest –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

[RT I, 23.12.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]


paragrahvis või §-s 175 või 178–179 sätestatud kuriteo, –


[RT I, 23.12.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]

24



[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

§ 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine

(1) Nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut

pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle

reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või

muul viisil kättesaadavaks tegemise eest –



paragrahvis või §-s 175, 1751, 1781 või 179 sätestatud kuriteo, –

karistatakse ühe- kuni kolmeaastase vangistusega.



[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]



[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]

§ 1781. Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks

(1) Nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kes ei olnud võimeline toimunust aru saama, või

nooremale kui neljateistaastasele isikule kohtumisettepaneku tegemise või temaga

kohtumiskokkuleppe sõlmimise eest ning kohtumist ettevalmistava teo tegemise eest, kui kohtumise

eesmärk on panna nimetatud isiku suhtes toime käesoleva seadustiku §-s 133, 1331, 141–1451, 175,

1751, 178 või 179 sätestatud seksuaalse iseloomuga süütegu, –


[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]




[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]


25


[RT I 2010, 10, 44 - jõust. 15.03.2010]

§ 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine

(1) Nooremale kui neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni

üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise või sellisele isikule seksuaalse

kuritarvitamise näitamise või sellise isiku nähes suguühtesse astumise või muul viisil teadvalt tema

seksuaalse ahvatlemise eest –


[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]




[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]



26

Artikkel 8 – Töötavate naiste õigus emaduse kaitsele

Lõige 1 – Sünnituspuhkus

Õiguslik regulatsioon, meetmed rakendamiseks

2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsiooni kohta. Alates teabe

esitamisest ei ole rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsiooni osas muudatusi tehtud. Jätkuvalt on

rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise maksmise tingimused sätestatud ravikindlustuse

seaduse, töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse alusel.

2. märtsil 2017. aastal kiitis valitsus heaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused. Kuna

muudatused on mahukad ning eeldavad paljude osapoolte kokkuleppeid, samuti

Sotsiaalkindlustusameti ja teiste poolte infotehnoloogilisi arendusi, otsustati teha

seadusemuudatused kahes osas.

Esimese etapi seadusemuudatused võttis Riigikogu vastu 6. detsembril 2017. Muudatustega kehtestati

isadele 30-päevane individuaalne puhkuse ja -hüvitise õigus. Isade õigus vanemahüvitisele ei sõltu

tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning seega on kõikidel isadel võimalik

kasutada hüvitist kas emaga samal ajal või eraldi. Isade individuaalõigus jõustub 01.07.2020 ning samal

ajal jõustub ka muudatus, mille kohaselt saab vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata vastavalt

vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Teise etapi seadusemuudatused lähevad 10. oktoobril 2018 Riigikogus teisele lugemisele ning suure

tõenäosusega võetakse seadusmuudatused vastu 2018. aasta sügisel. Seadusemuudatused sisaldavad

ka rasedus- ja sünnituspuhkuse ümber nimetamist emapuhkuseks ning tingimuste muutmist.

Võrreldes rasedus- ja sünnituspuhkusega muudetakse emapuhkuse perioodi 140 päevalt 100 päevale

ning vanematel saab olema selle võrra pikem tasustatud vanemapuhkuse periood (praeguse

nimetusega lapsehoolduspuhkus). Kui enne tasustati rasedus- ja sünnituspuhkust sünnitushüvitisega

Haigekassa eelarvest, siis tulevikus hakatakse emapuhkust tasustama ema vanemahüvitisega

riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Lisaks rasedus- ja sünnituspuhkuse tingimuste muutmisele muudetakse kõnealuse eelnõuga ka

lapsepuhkuse ja lapsendajapuhkuse tingimusi ning muudetakse vanemapuhkuse- ja hüvitise tingimusi

paindlikumaks. Teise etapi seadusemuudatused (k.a. rasedus- ja sünnituspuhkuse regulatsiooni

muudatused) jõustuvad 1. aprillil 2022.a.

Statistika

Tabel 1. Mitteaktiivsuse põhjused 16 aastat kuni pensioniiga, 2014-2017

2014 2015 2016 2017

Mitteaktiivseid kokku (tuhandetes) 187,0 174,0 169,1 156,7

.... s.h. rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus

(tuhandetes) 26,0 24,5 29,2 26,3

27

.... s.h. rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus,

osakaal (%) 13,9 14,1 17,3 16,8

....s.h. hoolitsemine laste või teiste pereliikmete

eest (tuhandetes) 14,6 14,4 12,8 11,0

... ....s.h. hoolitsemine laste või teiste pereliikmete

eest, osakaal (%) 7,8 8,3 7,6 7,0

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

Tabel 2. Rasedus- ja sünnitushüvitis 2014-2017

2014 2015 2016 2017

Sünnituslehtede arv 9 969 10 383 10 602 10 530

Päevade arv 1 385 026 1 443 956 1 477 337 1 467 805

Väljamaksutud hüvitiste summa (eurodes,

tuhandetes)

37 890 42 264 46 695 49 224

Ühe päeva keskmine tulu (eurodes) 27,4 29,3 31,6 33,5

Lehe keskmine pikkus päevades 138,9 139,1 139,3 139,4

Allikas: Haigekassa

Tabel 3. Isapuhkuse kasutamine, 2014-2017 (aasta lõpu seisuga)

2014 2015 2016 2017

Taotluste arv 5 701 6 460 6 924 7 220

Hüvitatud päevade arv 54 210 61 681 66 347 69 854

Isapuhkuse hüvitamise kulud,

eurot

3 492 300 4 056 800 4 600 400 5 019 800

Ühe päeva keskmine tulu, eurot 64,42 65,77 69,34 71,86


Tabel 4. Lapsendaja puhkus (TLS§ 61) ja lapsendushüvitis (alla 10aastase lapse lapsendaja), 2014-2017

2014 2015 2016 2017

Lapsenduslehtede arv 29 19 12 22

28

Töövabastuspäevade arv 1818 1212 840 1456

Kulutuste summa 63 861 52 292 40 709 92 916

Ühe päeva keskmine tulu (eurodes) 35,1 43,1 48,5 63,8

Allikas: Haigekassa

Lapsehoolduspuhkuse (TLS § 62) kasutamise kohta ei koguta andmeid. Lapsehoolduspuhkuse kasutamist on uuritud Statistikaameti 2010. a Eesti tööjõu-uuringu mooduli „Töö- ja pereelu kokku sobitamine“ raames. Tabel 5. Alla 8-aastaste laste vanemate arv, kes pärast noorima lapse sündi on võtnud/ei ole võtnud

lapsehoolduspuhkust, 2010

Kokku Võttis lapsehoolduspuhkust Ei võtnud lapsehoolduspuhkust

Lapsevanemate arv, tuhat 176,4 91,8 84,6

Mehed 79,4 4,3 75,1

Naised 97 87,4 9,6

1 Alla 8-aastaste laste vanemate hulka on arvestatud 15–64-aastased, kel on leibkonnas enda või

abikaasa/elukaaslase alla 8-aastaseid lapsi.

Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuringu „Töö- ja pereelu sobitamise“ moodul

Tabel 6. Vanemahüvitise määramine1 hüvitise liikide ja soo järgi ning keskmine määratud hüvitise suurus, 2014–2017

Aasta 2014 2015 2016 2017

Kokku isikuid, kellele vanemahüvitis on määratud 14 366 14 505 14 799 14 428

mehed, % 9.0 8.9 9.3 9.9

naised, % 91.0 91.1 90.7 90.1

Vanemahüvitise liikide järgi:

Vanemahüvitis 100% ühe kalendrikuu tulu suuruses 9 077 9 262 9 815 9 715

mehed, % 11.4 11.6 11.3 11.9

naised, % 88.6 88.4 88.7 88.1

Vanemahüvitis maksimaalses suuruses 652 627 617 637

29

mehed, % 26.8 24.1 28.5 30.1

naised, % 73.2 75.9 71.5 69.9

Vanemahüvitis kuupalga alammääras 2 479 2 693 2 604 2 515

mehed, % 1.7 1.3 1.7 1.9

naised, % 98.3 98.7 98.3 98.1

Vanemahüvitis vanemahüvitise määras 2 158 1 923 1 763 1 561

mehed, % 1.9 1.4 2.6 2.1

naised, % 98.1 98.6 97.4 97.9

Aasta keskmine määratud vanemahüvitise suurus, eurot3 858.30 928.13 1040.15 1123.50

mehed 1366.12 1474.31 1589.09 1713.74

naised 808.12 875.04 983.83 1058.77

1 Aasta jooksul esmakordsed määramised lapse kohta.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tabel 7. Lapsepuhkuse (TLS§ 63) kasutamine, 2014–2017

2014 2015 2016 2017

Saajate arv aasta jooksul 36 939 41 597 42 920 45 807

Kasutatud päevi kokku 128 410 148 050 149 694 160 083

Kulutused, eurot1 2 129 000 2 698 200 2 975 300 3 485 800

1 TLS § 63 kohaselt on emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust: kolm tööpäeva,

kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last

või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.


Tasustamata lapsepuhkuse (TLS § 64) kasutamise kohta andmed puuduvad.

30

Lõige 2 – Sünnituspuhkuse ajal töölt vabastamise õigusvastasus


2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe sünnituspuhkuse ajal töölt vabastamise õigusvastuse kohta.

Alates teabe esitamisest ei ole regulatsiooni osas muudatusi toimunud.

Endiselt kehtib TLS paragrahv 109 lõige 2, mille kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon leiab, et

raseda või sünnituspuhkusel oleva töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine ning tööle ennistamine

ei ole võimalik, siis maksab tööandja töötajale hüvitist summas, mis võrdub kuue kuu keskmise

palgaga. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Komitee on eelnevalt märkinud, et vastavalt

võlaõigusseadusele on võimalik taotleda ka täiendavat kahju hüvitamist.

Komitee palus esitada asjakohased pretsedendiõiguse näited, mis on seotud hüvitise määramisega

töölepingu lõpetamisel töötajatega, kes on rasedad või sünnituspuhkusel. Näitena toome Harju

Maakohtu otsuse nr 2-14-60715 (16.10.2015).

Hageja: Naine

Hagiavalduse sisu: Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel baaridaamina. Kui hageja avaldas

tööandjale, et ta on rase, siis muutus tööandja suhtumine halvemaks ja töötingimused raskemaks ning

lõpuks ütles kostja töölepingu väidetavalt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles. Katseajal

töölepingu ülesütlemise alust ei esine, mistõttu ülesütlemine on tühine ja hageja nõuab hüvitist kuue

kuu töötasu summas 6 ×435 eurot. Kostja ütles töölepingu üles hageja raseduse tõttu, st diskrimineeris

hagejat sel alusel ja hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 2 000 eurot.

Kohus tuvastas, et hagi saab rahuldada osaliselt. Kohus leidis, et avaldaja nõue kuue kuu töötasu

summas (6x435 eurot = 2610 eurot) on põhjendatud. Nõude õiguslik alus on TLS § 109 lõike 2 esimene

lause, mis näeb muu hulgas ette, et kui kohus lõpetab töölepingu sama seaduse § 107 lõikes 2

nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust TLS § 109 lõike 2 teise lause alusel muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohtu hinnangul ei esinenud käesolevas

asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiks hüvitise suuruse määramise erinevalt TLS § 109 lõike 2 esimeses

lauses märgitud kuue kuu keskmise töötasu summast.

Lisaks leidis kohus, et avaldajat on diskrimineeritud raseduse tõttu ja põhjendatud on mittevaralise

kahju hüvitis summas 1695 eurot. Nõude õiguslikuks aluseks oli soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 13

lõige 2, mis annab isikule, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, õiguse nõuda, et lisaks samas

lõikes 1 sätestatule makstaks talle rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik

rahasumma.

Statistika

Tabel 5 Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuded (rase, RSP õigust omav naine, LHP/LP kasutav

isik TLS § 93)

2014 2015 2016 2017

5 7 5 4

31

Allikas:Tööinspektsioon

32

Lõige 3 – Rinnaga toitvate töötajate puhkepausid


2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe vaba aja andmise kohta rinnaga toitvatele emadele. Alates

teabe esitamisest ei ole nimetatud regulatsiooni osas muudatusi toimunud.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel on last rinnaga toitval emal õigus saada

lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni. Lisavaheaegu saab töötaja

kasutada iga 3 tunni järel ning vaheaja kestus peab olema vähemalt 30 minutit. Kahe või enama kuni

1,5-aastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus on vähemalt 1 tund. Vaheajad lapse toitmiseks

arvatakse tööaja hulka ja töötajale tuleb maksta selle aja eest keskmist töötasu. Tööandjale

hüvitatakse makstud tasu riigieelarve vahenditest.

TTOS laieneb samaväärselt erasektoriga ka avalikus teenistuses ametnikele ja töötajatele (TTOS § 1 lg

1). Avaliku teenistuse seadus täiendavaid garantiisid rinnaga toitvatele emadele ette ei näe, st

kohaldub sama regulatsioon, mis töölepinguliste töötajate puhul. Tagatised rasedale ja rinnaga toitvale

emale näeb ette TTOS § 10 ja selle alusel kehtestatud 2009. a Vabariigi Valitsuse määrus nr 95.3

Viidatud õigusaktides on reguleeritud nii täiendavate vaheaegade andmine kui ka naist ohustavad

töövaldkonnad.

Statistika

Tabel 6. Tasulise lapsetoitmise vaheaja hüvitamine riigieelarvest, 2014–2017

2014 2015 2016 2017

Saajate arv aasta jooksul 11 11 10 16

Hüvitatud tundide arv 1 268 1 755 1 062 2 447

Kulutused eurodes 9 825 12 541 6 676 10 894


3 https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413

https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413

33

Lõige 4 – Öötöö regulatsioon


2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe öötöö keelu kohta. Alates teabe esitamisest ei ole öötöö

regulatsiooni osas muudatusi toimunud. Valdkonda reguleerivad TLS § 18 ja 11.juuni 2009. a määrus

nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“1 , mille kohaselt

on rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, õigus nõuda tööandjalt ajutiselt

terviseseisundile vastavat tööd. Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat

tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.

Statistika

Andmeid ei koguta.

34

Lõige 5 – Ohtliku, tervistkahjustava või raske töö keeld


Õiguslik raamistik ei ole muutunud võrreldes eelmise aruandeperioodiga. Valdkonda reguleerivad

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. aasta määrus nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja

rinnaga toitvate naiste tööks” ja sotsiaalministri 27.02.2001. aasta määrus nr 26 „Raskuste käsitsi

teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Mõlemad määrused kehtivad nii töötajate kui ka

ametnike tööle, st ka avalikus sektoris töötavatele naistele.

Statistika

Andmed puuduvad.

35

Artikkel 16 – Perekonna õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja

majanduslikku kaitset

Eluaseme tagamine peredele

Meetmed ja statistika

Allpool on toodud elamumajanduse valdkonda puudutavad põhilised toetusmeetmed ja nende

rakendamise tulemused aastatel 2014-2017.

Eluasemelaenu käendus eraisikutele

Riikliku laenukäenduse sihtgruppideks olid noored pered, noored spetsialistid, tagastatud eluruumides

elavad üürnikud, Kaitseliidu või Kaitseväe veteranid ning alates 2016. aastast ka energiatõhusa

eluaseme omandajad ja eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerijad.

Perioodil 2014-2017 sõlmiti 10 236 laenukäenduse lepingut kogumahus 94 199 062 eurot.

Sihtgrupp Kokku käendusi, tk Kogumaht, €

Noor pere 4394 39 297 718

Noor spetsialist 5399 46 421 029

Tagastatud eluruumis elav üürnik 1 5600

Veteran 57 435 410

Energiatõhusa eluaseme

omandaja/rekonstrueerija

385

8 039 306

Kokku 10 236 94 199 062

Korterelamulaenu käendus korteriühistutele

Riiklike laenukäenduste sihtgrupiks olid korteriühistud. Toetus oli mõeldud korteriühistutele, kes

soovisid võtta pangast korterelamu renoveerimiseks laenu, kuid kelle riski hindas pank tavapärasest

kõrgemaks või kes soovis kasutada KredExi käendust makseraskuste riski kindlustamiseks.

Korterelamulaenu käendusi väljastati perioodil 2014-2017 kokku 300, laenukäenduste kogumaht

moodustas 22 737 854 eurot, laenusumma kokku 35 602 273 eurot.

Korterelamute rekontrueerimistoetus korteriühistutele

Toetusmeede oli mõeldud korteriühistutele ja kohalikele omavalitsustele. Peamiselt teostati toetuse

abil korterelamute tervikrekonstrueerimist, eesmärgiga muuta hooned energiatõhusamaks ja

saavutada energiasääst. Teostatavate rekonstrueerimistöödega saavutatav arvutuslik keskmine

energiasääst on 64%.

36

Kokku investeeriti perioodil 2015-2017 on korterelamute rekonstrueerimisse 259 projekti

elluviimiseks 81,4 miljonit eurot. Kogukuludest moodustasid 2017. aasta seisuga toetuse saaja

kulud 50,2 miljonit eurot (60,77%) ja toetus 31,2 miljonit eurot (39,23%).

Paranenud energia-tarbimisklassiga kodumajapidamiste (korterite) arv moodustas 3 865 korterit,

rekonstrueeritud pind 267 275 m2 ja parandati ligi 8500 inimese elamistingimusi.

Programmi algus 2015. aasta kevad

Renoveeritud elamute arv 259

Korterite arv 3 865

Korterite suletud netopind 267 275 m2

Keskmine arvutuslik energiasääst 64%

Väikeelamute rekonstrueerimistoetus eramute omanikele

Meetme eesmärgiks oli toetada väikeelamute renoveerimist ja energiatõhususe suurendamist.

Perioodil 2016-2017 eraldati toetus 313 väikeelamu omanikule kogumahus 1 937 146 eurot,

keskmine toetussumma oli 6 210 eurot.

Väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetus eramute omanikele

Toetus oli mõeldud füüsilistest isikutest väikeelamute omanikele, kes soovisid asendada vedelkütust

kasutavad katelseadmed taastuvenergiaallikaid kasutavate kütteseadmetega.

Perioodil 2014-2017 eraldati toetus 509 taotlejale kogumahus 1 756 557 eurot, keskmine

toetussumma oli 3 451 eurot.

Kodutoetus elamistingimuste parandamiseks lasterikastele peredele

Alates 2014. aastast rakendatakse meedet vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud „Laste ja

perede arengukava 2012-2020“ tegevuste koosseisule. Toetusskeemi sihtgrupiks on madala

sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase

ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või

pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu

temperatuuri. Sihtotstarve – lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamine.

Perioodil 2014-2017 parandati toetuse abil 1 186 (866 esmakordselt) lasterikka pere

elamistingimusi, kokku on toetatud 132 258 m² ulatuses eluasemetingimuste parandamist kogumahus

9 977 932 eurot. Keskmine toetus moodustas 8 413 eurot.

37

Elektripaigaldiste renoveerimise toetus korteriühistutele ja väikeelamute omanikele

Toetuse eesmärgiks on Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste

renoveerimise osaline riiklik toetamine selliselt, et hooned viiakse üle uuele 3x230/400V

pingesüsteemile.

Perioodil 2014-2017 väljastati toetust 114 taotlejale kogumahus 301 676 eurot, keskmine toetus

moodustas 2 646 eurot.

Korterelamu rekonstrueerimislaen korteriühistutele

Peamiselt teostati laenu abil korterelamute fassaadide soojustamist ja küttesüsteemide renoveerimist

ning katuse soojustamist ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimist.

Aastal 2014 sõlmiti 25 rekonstrueerimislaenu lepingut kogumahus 4 262 982 eurot.

Alusharidus ja lapsehoid

Üldine regulatsioon

2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe samuti artiklis 16 lapsehoiu teenuste ja asutuste kohta.

Samuti võib lapsehoiu kohtade kohta lugeda siinse aruande peatükist 27.1. Võrreldes 2014. aasta Eesti

sotsiaalharta aruandes tooduga ei ole koolieelsete laste asutuste regulatsioonis muudatusi tehtud.

Meetmed õigusliku regulatsiooni rakendamiseks, statistika

2017/2018. õppeaastal tegutses Eestis 628 koolieelset lasteasutust, kus õppis kokku 66 895 last (vt joonis 1). Neid õpetas 8073 õpetajat4, kes töötasid 7 550 õpetaja ametikohal. Viimase viie aastaga on laste arv koolieelsetes lasteasutustes vähenenud 3%, ja lasteasutuste arv vähenenud 4%. Õpetajate arv on samal ajal kasvanud 3% ja ametikohtade arv 1% (Allikas: Haridussilm).

Joonis 1. Koolieelsed lasteasutused ning lapsed koolieelsetes lasteasutustes 2013/2014-2017/2018. õppeaastal.

4 Ametikoha nimetuste alusel eesti keele õpetajad, liikumisõpetajad, ujumisõpetajad, muusikaõpetajad, õpetajad ning erirühma ja sobitusrühma õpetajad.

38

Allikas: Haridussilm

2018/2019. õppeaastatel töötab 6 lastesõime (ehk lasteasutust, kus kõik lapsed on alla 3-aasta

vanused), 484 lasteaeda, 3 erilasteaeda ja 126 lasteaed-põhikooli (Allikas: Eesti hariduse infosüsteem).

Kaasava hariduse põhimõtte kohaselt käivad erivajadustega lapsed ka tavalasteaedades, selline

lähenemine on lapse arengu seisukohast parem, kui erilasteaed. Seetõttu on ka erilasteaedade arv

väike. Eesti Hariduse Infosüsteemi 2017. a andmetel on tugisüsteemid, sh eripedagoogiline,

logopeediline, individuaalne arenduskava, tugiisik, rakendatud koolieelsetes lasteasutustes ca 14%-le

lastest. Võrreldes 2008. a-ga on erivajadustega laste hulk, kellele rakendatakse koolieelsetes

lasteasutustes tugisüsteeme, ligi kahekordistunud. Riik toetab õppenõustamist läbi Rajaleidja

keskuste. Logopeedilist, eripedagoogilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist abi saavad kasutada

ka lasteaedades käivad lapsed, lapsevanemad ja õpetajad.

0 – 2-aastastest lastest käis 2017. aastal lasteaias ja lapsehoius 27,8% lastest ja 3 – 6-aastastest lastest

94,7% (Allikas: Statistikaamet). Kuni 1,5-eluaastani on lapsevanemal võimalus saada vanemahüvitist,

lasteaiakohta võimaldatakse alates 1,5 aastast, kui vanemahüvitiseperiood lõpeb.

2016. aastal on arvutatud aastas valitsussektori kogukuluks alushariduses ühe lapse kohta 3676 eurot,

millest 92% on kulunud tegevuskuludeks ja 8% investeeringuteks (allikas: Haridussilm).

Lähtudes koolieelse lasteasutuse seadusest kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa

määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või

muudest asjaoludest. 2015. aastal oli lapsevanema poolt kaetava osa kogumaht keskmiselt 44 eurot

kuus5, mis on Euroopas üks madalamaid. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab lasteasutuse

hoolekogu, kuhu kuuluvad lastevanemate esindajad. Lapse toidukulu maksumuse ja kohatasu täielik

ning osaline hüvitamine vähekindlustatud peredele toimub kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras.

Kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus võimaldab arvestada perede ja laste erinevate vajadustega

kohaliku omavalitsuse tasandil.

5 Themas, A., Tarum, H., Soo, K., Reisberg, L., Ainsaar, M., Aksen, M., Puolokainen, T., Lauri, T. ja Themas, E. (2015). Alushariduse ja lapsehoiu uuring. Tartu: Tartu Ülikool.

652 653

634 635628

68684 68812

68331

67575

66895

65000

65500

66000

66500

67000

67500

68000

68500

69000

69500

70000

580

600

620

640

660

680

700

2013/14 2014/15 2015/16 2016/17 2017/18

Preschool child care institutions Children in preschool child care institutions

39

Lasteaedades on rakendatud tasuta piima- ja piimatoodete pakkumine riikliku koolipiimatoetuse

raames ja tasuta köögiviljade pakkumine koolipuuviljakava raames (2017.a toetus koos koolidega

kokku 2 146 028 mln eurot).

2017/2018. õppeaasta esimesel taotlusperioodil on lasteaedades puu- ja köögivilja pakkumise toetuse

määr 0,05 eurot lapse kohta õppepäevas ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse määr 0,108 eurot

lapse kohta õppepäevas.

Perenõusamisteenused

Nii nagu 2014. a Eesti Sotsiaalharta aruandes tõdeti, ei reguleerita perenõustamisteenuseid jätkuvalt

eraldi seaduse tasemel. Seetõttu puudub ka riiklikul tasemel terviklik ülevaade nii teenuse vajadusest

kui ka teenuseosutajatest ning osutamise mahtudest.

Riik pakub abivajajatele psühholoogilise nõustamise teenust, mida ohvrite puhul reguleerib

ohvriabiseadus (vajadusel hüvitatakse ka ohvri pereliikmele osutatav psühholoogilise nõustamise

teenus, § 61). Vastavalt kaitseministri määrusele „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või

püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja

psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ (§ 1 ja 2) laiendati alates 2015. aastast isikute

ringi, kellele võimaldatakse sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abiga seotud kulude hüvitamist. Kui

enne 2015. aastast oli see ette nähtud vaid rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud

tegevväelase puhul, siis 2015. aastast laieneb see õigus ka kodumaal kaitseväeteenistuses

teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelaste (sh

ajateenijad, reservväelased) lähedastele. Muudatusega tagati võrdne kohtlemine sotsiaalnõustamise

ja psühholoogilise abi puhul kõigile kaitseväeteenistuses hukkunud või püsiva tervisekahjustuse

saanud kaitseväelaste lähedastele.

Perenõustamisteenuseid osutavad peamiselt era- ja vabasektori teenuseosutajad ning kohalikel

omavalitsustel on teave piirkonnas teenust pakkuvatest asutustest.

Alates 2016. aastast viib Sotsiaalkindlustusamet läbi projekti "Integreeritud teenuste osutamine

toimetulekuraskustes inimestele", mis on jätkuks 2012-2015 toimunud projektile

"Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumispõhise võrgustikutöö

piloteerimise kaudu". Projekti eesmärk on kohalike omavalituste sotsiaaltöötajate toetamine ja

nõustamine keerulisemate kliendijuhtumitega tegelemisel ning toimetulekuraskustes isikutele

nõustamisteenuste pakkumine üle Eesti.

Riik toetab Hasartmängumaksu Nõukogu vahendusel erinevaid projekte, mille raames osutatakse

perenõustamisteenuseid erinevatele sihtgruppidele.

Peresid esindavate ühenduste kaasamine

Seaduseelnõude väljatöötamise ja seaduse mõjude hindamise korral lähtutakse Eestis Hea õigusloome

ja normitehnika eeskirjast, mille kohaselt tuleb erinevaid huvirühme kaasata erinevates

seadusloomeprotsessi etappides. Õigusloomeprotsessi puhul, mis puudutavad lapsi ja peresid, on

õigusaktide eelnõud saadetud samuti neid esindavatele organisatsioonidele, et need saaksid anda

hinnangu seadusmuudatustele lähtuvalt oma huvirühma vajadustest ja ootustest.

40

Ühenduste seas, kellega on konsulteeritud on erinevaid esindusorganisatsioone, kes esindavad

lasterikkaid peresid, ühe vanemaga peresid, puudega lapsi, vanemliku hooleta lapsi, tegelevad

lastekaitsega.

Perede õiguslik kaitse

Rights and obligations of spouses

Võrreldes 2014. aasta Eesti Sotsiaalharta aruandega olulisi muudatusi seadustes, mis puudutavad

abikaasade õigusi ja kohustusi, tehtud pole. Jätkuvalt reguleerib abikaasade ka lapsevanemate õigusi

ja kohustusi perekonnaseadus. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja

kohustused (PKS § 15 lg 1). Suhetes lastega on vanematel ühise hooldusõiguse korral oma laste suhtes

võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1).

Abikaasade võrdõiguslikkus varasuhetes on üldpõhimõtte, mis kehtib olenemata valitud varasuhtest.

Abikaasadel on võimalik abiellumisavaldusega või kokkuleppel abieluvaralepingus valida, milline

vararežiim kohaldub nendevahelistele varalistele suhetele: ühisvara, lahusvara või vara juurdekasvu

tasaarvestus. Kui pooled abielu sõlmides varasuhet ei vali, siis kohaldub nende vahel automaatselt

varaühisus (PKS § 24). Alates 2017. aastast jõustus PKS § 24 täiendus, mille kohaselt kohaldub

automaatselt varaühisus ka juhul, kui abikaasad ei ole varaliste õiguste suhtes Eesti õiguse kohaldamise

kokkuleppega valinud varasuhte liiki. Kui valitakse varalahusus või vara juurdekasvu tasaarvestus, siis

abielu lõppedes abikaasade vahel ühisvara ei teki, küll aga tasaarvestatakse viimase puhul abikaasade

vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (PKS § 40).

Jätkuvalt on suhetes lastega vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, tulenevalt vanema

hooldusõiguse kuuluvusest. Hooldusõigus hõlmab õigust ja kohustust hoolitseda lapse isiku ja vara eest

(PKS § 116 lg 2). See tähendab, et vanematel on õigus ja kohustus ühiselt last kasvatada, tema järele

valvata ja tema viibimiskohta määrata, lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (PKS § 124 lg

1). Samuti on vanematel ühine õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas ka last esindada. See

ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Kui vanematel on ühine

hooldusõigus lapse suhtes, siis nad peavad hooldusõigust ja hoolduskohustust lapse suhtes teostama

üksmeeles (PKS § 118 lg 1). Hooldusõiguse muutmine on võimalik vaid kohtu kaudu, mitte vanemate

omavahelisel kokkuleppel, tagamaks lapse heaolu ja huvide igakülgse arvestamise.

Mediation services

Võrreldes 2014. a aruandega lepitusmenetlust ja -teenuseid puudutavaid seadusmuudatusi pole tehtud ning kehtib sama regulatsioon, mis viimasel aruandeperioodil. Domestic violence against women

General regulation

Perevägivallale tõhus reageerimine, sh ohvrite abistamine on Eesti jaoks prioriteetne teema. Alates

2015. aastast on karistusseadustiku § 58 karistust raskendava asjaoluna nimetatud seda, kui süütegu

on toime pandud isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti

süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil

perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Lisaks on eraldi välja toodud karistusseadustiku § 121

41

(kehaline väärkohtlemine) järgi kõrgema karistuse andmise võimalus, kui teise inimese tervise

kahjustamine, samuti valu tekitamine on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes.

2017. aastal kriminaliseeriti ahistav jälitamine, sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ja

seksiost inimkaubanduse ohvrilt. Seksuaalne ahistamine muutus väärteoks. Kõik need muudatused on

tehtud eesmärgiga kaitsta naisi paremini vägivalla eest.

Perevägivalla juhtumitega tegeletakse Eestis aina aktiivsemalt ja 2017. aasta lõpus algas sotsiaal- ning

õiguskaitse valdkondade ülene koostööprojekt perevägivalla juhtumite tõhusamaks menetlemiseks ja

ohvritele kiirema abi tagamiseks. Politsei, prokuratuuri, ohvriabi, kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja

lastekaitse, riikliku ohvriabi ja naiste tugikeskuste koostöös hakati katsetama erinevaid lähenemisviise,

mis tagavad kannatanu turvalisuse ja võimestamise, kiire sekkumise ja juhtumi menetluse ning tõhusa

vajaduspõhise sotsiaal-psühholoogilise toetuse osapooltele. Vägivallatseja poolse vastutuse võtmine

oma tegude eest on üks olulisi projekti eesmärke.

Measures for implementation of legal regulation

Kõikidele kuriteo, hooletussejätmise, füüsilise, seksuaalse või vaimse vägivalla ohvritele on Eestis

tagatud riiklik ohvriabiteenus. Sotsiaalkindlustusameti korraldatav ohvriabi paikneb üle Eesti kõikides

maakondades, asudes enamast politseiga samas hoones. Ohvriabitöötajad on põhjalikult koolitatud ja

oskavad nõustada erinevate kuritegude, sh vägivalla ohvreid. Ohvriabi osakond korraldab ka naiste

tugikeskuse teenust, samuti teenuseid seksuaalvägivalla ohvritele ja inimkaubanduse ohvritele.

Ohvritel on võimalik saada psühholoogilise abi kulu hüvitist ja kuriteoohvritele mõeldud hüvitist,

nendega tegeleb samuti riiklik ohvriabi. Ohvriabiteenuse eesmärgid, sihtrühmad, paiknemise jms

sätestab ohvriabi seadus.

Eesti ratifitseeris Istanbuli konventsiooni 2017. aastal. Sellega seoses tehti mitmeid seadusemuudatusi,

mh muudeti karistusseadustikku ja ohvriabi seadust.

Alates 2016. aasta jaanuarist on vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 36 lg 11 kannatanul õigus

taotleda, et tema ülekuulamist viiks läbi temaga samast soost isik, kui tegemist on seksuaalvägivalla,

soolise vägivalla või lähisuhetes toime pandud kuriteoga, välja arvatud kui ülekuulamist viib läbi

prokurör või kohtunik või kui see takistaks menetluse käiku.

Oluline muudatus on 1.01.2017 kehtima hakanud ohvriabi seaduse muudatus, millega naiste

tugikeskuse teenust hakkas korraldama Sotsiaalkindlustusamet. Varasemalt selge süsteemita ning

kindla riikliku rahastuseta teenus on muutunud pidevalt arendatavaks riiklikuks teenuseks, mida samas

pakuvad enamasti juba varem tegutsenud naiste tugikeskused. Spetsiaalne rahastus naiste tugikeskuse

teenusele tekkis riigieelarvesse 2014. aastal, siis oli see 430 000 eurot, 2015. aastal 500 000 eurot,

2016. aastal 500 000 eurot ja 2017. aastal alates 2018. aastal on eelarve 1 000 000 eurot. 2017. aastal

jõustus ka tervise- ja tööministri määrus, millega sätestatakse naistevastase vägivalla teemalise

täienduskoolituse programm. Kõik naistevastase vägivalla ohvritega töötavad inimesed, kes ei ole

vastavat koolitust läbinud enne 1.01.2017 seadusemuudatust, peavad läbima koolituse. Koolitus on

tasuta ja seda pakkus 2017 Sotsiaalministeerium, alates 2018. aastast Sotsiaalkindlustusamet.

Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvritele on olemas riiklik tasuta tugitelefon 1492, kuhu saavad

helistada ohvrid, nende lähedased, spetsialistid 24/7. Ka tugitelefon on finantseeritud

riigieelarvelistest vahenditest.

42

2015. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020, mille eesmärk

on saavutada olukord, kus ühiskonnas ei sallita vägivalda, vägivalda märgatakse ja sellesse sekkutakse.

Vägivalla ohvrid on kaitstud ja saavad abi, tegeletakse vägivalla toimepanijatega ning vägivalla

ennetamisega. Vägivalla ennetamise strateegias käsitletakse vägivallaennetust laiemas tähenduses

kolmel ennetustasandil: universaalne ennetus, ohvrite kaitse ja vägivalla tagajärgedega tegelemine.

Esiteks tegeldakse strateegias üldsusele mõeldud teavitustöö ja inimeste harimisega, teiseks

keskendutakse ohvriks langemise või süüteo toimepanemise riskiga inimestele ja kolmandaks

tegeldakse strateegia kaudu vägivalla tagajärgedega, pakkudes ohvritele tugimeetmeid ja vägivalla

toimepanijatele sekkumist. Uue arengukava loomist koordineeris Justiitsministeerium, töörühma olid

kaasatud kõik asjakohased ministeeriumid, nende allasutused, kodanikuühendused, kohalikud

omavalitsused. Strateegia katab mh perevägivalda, seksuaalvägivalda ja inimkaubandust. Strateegia

määrab tegevuste eest vastutajad, sõnastatud on konkreetsed eesmärgid, nende saavutamise

indikaatorid ja ressursid, mida eesmärkide saavutamiseks kasutatakse.

2012-2016 koordineeris Sotsiaalministeerium programmi "Kodune ja sooline vägivald", mille peamine

eesmärk oli soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse vähendamine ja tõkestamine läbi soolise vägivalla

vähendamise ja inimkaubanduse ohvrite abistamise Eestis. Programmi maksumus oli 2 352 941 eurot,

millest 2 000 000 eurot oli Norra toetus. Toetati kümmet projekti, mis olid suunatud mh

lähisuhtevägivalla märkamisele, lastele, erivajadustega noortele, inimkaubanduse ennetamisele ja

inimkaubanduse ning prostitutsiooni ohvrite toetamisele

Norra programmi raames 2014-2016 viidi ellu projekt „Seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks

laiapõhjalise koostöövõrgustiku loomine ja võimestamine“. Töötati välja ja piloteeriti

seksuaalvägivalla ohvrite esmase abistamise ja rehabilitatsiooni teenus. Loodi juhis meedikutele,

kuidas töötada seksuaalvägivalla ohvriga, tehti koolitused meedikutele, samuti võrgustikukoolitused,

tehti ka teavituskampaania. Projekti lõppedes jätkas tegevustega Sotsiaalkindlustusamet, mis 2016.

aastal alustas seksuaalvägivalla ohvritele mõeldud teenuste korraldamisega kahes Eesti haiglas, 2017.

tehti keskused veel kahte haiglasse. Kõigis neljas Eesti piirkonnas on vastav teenus tagatud,

meditsiinitöötajad koolitatud ning ohvritelt kogutakse asitõendid, mida on võimalik hiljem ka kohtus

kasutada.

Naistevastase vägivalla ja perevägivallaalase teadlikkuse tõstmiseks on viidud läbi hulgaliselt

võrgustikukoolitusi 2013-2016 ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele (näiteks politseinikele,

prokuröridele, kohtunikele, sotsiaal-, ohvriabi-ja lastekaitsetöötajatele, meditsiinitöötajatele,

õpetajatele, jne). Läbi on viidud Eesti elanikkonna teadlikkuse ja hoiakute uuring, seksuaalvägivalla

leviku ja teadlikkuse uuring. Avalikkuse teadlikkust on tõstetud erinevate kampaaniate ja

teavitusürituste kaudu (Progress projekti raames kampaania „ Ava silmad“, Norra Finantsmehhanismi

raames „Seksuaalvägivallale puudub õigustus”/“EI on EI”, “Vägivald ei ole armastus”, “Kes lööb, ei

armasta“, „Varjud“) ning diskussioonide kaudu meedias (pressiteated, artiklid meedias, intervjuud

raadios ja teles).

Statistika

2014. aastal registreeriti 2721 perevägivalla kuritegu, 2015. 2997, 2016. 3017 ja 2017. aastal 2632.

Seega 2017. registreeriti 13% vähem kui 2016. 2/3 perevägivallakuritegudest on seotud endise või

praeguse paarisuhtega. Vähemalt kolmandikul perevägivallakuritegudest on lapsohver- või

pealtnägija.

43

Ohvriabisse pöördus 2014. 3013, 2015. 3650, 2016. 3740 ja 2017. 4582 inimest perevägivalla tõttu.

Enamus sel põhjusel pöördujatest olid naised.

Naistevastase vägivalla ohvritele suunatud tugitelefonile tehti Norra programmi 32 kuu jooksul

(perioodil 2013-2016) 2096 kõnet. 93% helistajatest olid naised, 7% mehed (enamasti naissoost ohvri

lähedased). Juhtumitest 31% olid seotud peamiselt füüsilise, 45% psühholoogilise, 18% majandusliku

ja 7% seksuaalse vägivallaga. Valdavalt oli vägivallatsejaks partner või ekspartner. 2017. aastal tehti

750 kõnet.

Naiste tugikeskustesse pöördus abisaamiseks 2014.a 1617 naist, 2015.a 1753 naist, 2016.a 1939 naist

ja 2017.a ligikaudu 2000 naist.

Sotsiaalharta – järeldustes sisalduvale küsimusele vastus

Programmi "Kodune ja sooline vägivald" peamine eesmärk oli soopõhise vägivalla ja

inimkaubanduse vähendamine ja tõkestamine läbi soolise vägivalla vähendamise ja

inimkaubanduse ohvrite abistamise Eestis. Programmi maksumus oli 2 352 941 eurot, millest 2000

000 oli Norra toetus. Ellu viidi järgmised tegevused:

Soopõhise perevägivalla ohvritele paremate abiteenuste pakkumine ning vägivalla ohvritega tegelevate inimeste oskuste ja teadmiste parandamine.

Inimkaubanduse vastase telefoniliini toetamine, inimeste ennetav nõustamine ja ohvrite toetamine.

Seksuaalse ekspluateerimise ohvritele uute teenuste arendamine ja pakkumine.

Avalikkuse teadlikkuse tõstmine soopõhisest vägivallast koolituste, kampaaniate, uuringute ja analüüside kaudu.

Avalikkuse teadlikkuse tõstmine inimkaubandusest koolituste, kampaaniate, uuringute ja analüüside kaudu.

Perevägivalla ja inimkaubanduse temaatikaga tegelevate MTÜde toetamine nende tegevusvõimekuse tõstmiseks.

Suurima toetuse sai Eesti Naiste Varjupaikade Liit, 908 510 eurot. Projekti eesmärk oli soopõhise

vägivalla ohvritele paremate abiteenuste pakkumine, asutustevahelise koosöö tugevdamine ja

avalikkuse teadlikkuse tõstmine. Keskenduti perevägivalla temaatikale ja ohvritele. Lisaks rahastati

mitmeid projekte, mis olid suunatud mh lähisuhtevägivalla märkamisele, lastele, erivajadustega

noortele, inimkaubanduse ennetamisele ja inimkaubanduse ning prostitutsiooni ohvrite

toetamisele. Täpsem info kõikide toetatud projektide, nende eluviijate ja toetussummadega on

kättesaadav http://www.sm.ee/et/toetatud-projektid-2

Perede majanduslik kaitse

Alates 1. jaanuarist 2017 jõustus Eestis perehüvitiste seadus (PHS), millega reguleeritakse peretoetuste

ja –hüvitiste tingimusi. Kuni 2017 aastani reguleeriti peretoetusi ja -hüvitisi riikliku peretoetuste

seaduse, vanemhüvitise seaduse ning elatisabi seadusega.

I Peretoetused

http://www.sm.ee/et/toetatud-projektid-2

44

Eesti peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega

seotud kulutuste osaline hüvitamine (PHS 2. peatükk).

Peretoetusi on seitse liiki ja need jagunevad igakuiselt makstavateks peretoetusteks ning ühekordselt

makstavateks peretoetusteks.

Igakuiselt makstavad peretoetused on: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus,

eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus, kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus ja

ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus.

Ühekordselt makstavad peretoetused on: sünnitoetus ja lapsendamistoetus.

Kõiki eelpool loetletud toetusi makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

1) Lapsetoetus (PHS § 17) on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-

aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või keskhariduseta lapse õppimisel

kutseõppe tasemeõppes makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval

õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

2014. aastal oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 19,18 eurot ning kolmanda ja

järgmise lapse puhul 76,72 eurot.

2015. aastal oli lapsetoetuse suurus esimese ja teise lapse kohta 45 eurot, 2016. ja 2017. aastal 50

eurot. Alates 2015. aastast on kolmanda ja järgmise lapse puhul olnud lapsetoetus 100 eurot.

Otsus, et esimese ja teise lapse toetus tõuseb aastatel 2016 kuni 2019, võeti vastu 2015. aastal. 2018.

aastal on esimese ja teise lapse toetus 55 eurot ning 2019. aastal 60 eurot.

2) Lapsehooldustasu (PHS § 18) on igakuine toetus, mida makstakse kuni kolmeaastast last kasvatavale

ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu

määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta 38,36 eurot.

Peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale

igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras - 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta.

Kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust

saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras -

19,18 eurot.

Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus-

või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta,

kui vanemale makstakse vanemahüvitist.

2017. aasta detsembris võeti vastu perehüvitiste seaduse ja sellega seoses teiste seaduste muutmise

seadus ning otsustati, et lapsehooldustasu kaotatakse 2019. aasta 1. septembrist. Lapsehooldustasu

vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi.

3) Üksikvanema lapse toetus (PHS § 19) on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui lapse sünniaktis

või rahvastikuregistrisse kantud andmetes puudub kanne isa kohta või vanem on tunnistatud

tagaotsitavaks.

45

Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr - 19,18 eurot.

4) Eestkostetava lapse toetus (PHS § 20) on igakuine toetus, mille saamise õigus on lapsel, kelle

vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning

kelle üle on seatud eestkoste. Eestkostetava lapse toetust makstakse kuni eestkoste lõppemiseni või

kui eestkoste lõpeb seoses lapse 18-aastaseks saamisega, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta

lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks, või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Eestkostetava lapse toetuse suurus on 240 eurot iga eestkostetava lapse kohta.

5) Lasterikka pere toetust (PHS § 21) makstakse ühele vanemale, kes kasvatab peres kolme või enamat

last, kelle eest makstakse lapsetoetust.

Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot ning seitset või

enamat last kasvatavale perele 400 eurot.

Lasterikka pere toetus kolmele või enamale lapsele jõustus 1. juulil 2017 ning sellega asendati seitsme

ja enamalapselise pere vanema toetus, mida maksti vaid seitset või enamat last kasvatavale vanemale

ning selle toetuse suurus oli 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (168,74 eurot).

6) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus (PHS 211) on iga kuu makstav peretoetus, mida

makstakse alates laste sünnist ühele vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale, kes kasvatab

kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetuse saamise õigus on kuni laste 18 kuu vanuseks saamise

päevani. Toetuse suurus on 1000 eurot.

Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus sätestati 2017. aasta detsembris perehüvitiste seaduse

muudatustega ning see jõustus 1. märtsil 2018.

7) Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse aja- või

asendusteenistuses oleva vanema lapse eest. Toetuse suurus oli kuni 2016. aastani 47,95 eurot ning

alates 2017. aastast 50 eurot. Kuni 31.12.2016. aastani maksti ajateenija või asendusteenistuja lapse

toetust riikliku peretoetuste seaduse alusel, kuid alates 01.01.2017 reguleerib ajateenija või

asendusteenistuja lapse toetuse tingimusi ja maksmist kaitseväeteenistuse seadus.

Kuni 1. jaanuarini 2018 maksti vanemliku hoolitsuseta isikule uude elukohta iseseisvalt elama asumisel

elluastumistoetust. Vanemliku hoolitsuseta loeti isikut, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses

või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas

hooldamise leping. Toetuse suurus oli 40-kordne lapsetoetuse määr ehk 383,60 eurot. Toetusest

ülejäänud riigieelarve vahendid anti üle KOV-idele vajaduspõhiste teenuste osutamiseks ja toetuste

maksmiseks samale sihtrühmale.

Ühekordselt makstavad peretoetused on: sünnitoetus ja lapsendamistoetus.

1) Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kui sünnib

üks laps või kaksikud. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000

eurot lapse kohta.

46

2) Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei

põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta

sünnitoetust makstud. Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta.

Statistika

Tabel 1. Riiklike peretoetuse saajad, 2014–2017

(aasta lõpus, ühekordsete toetuste puhul aasta jooksul kokku)

Toetuse liik 2014 2015 2016 2017

Sünnitoetus 13 712 14 040 13 997 13 393

1. lapsele 5 901 6 052 5 932 5 613

2. ja järgmisele lapsele 7 399 7 526 7 627 7 336

Mitmikele 412 462 438 444

Lapsendamistoetus, lapsed 32 28 13 27

Lapsetoetus1 250 715 252 439 254 696 257 404

1. lapsele 157 603 157 731 158 040 158 278

2. lapsele 71 267 72 354 73 639 74 925

3. ja järgmisele lapsele 21 845 22 354 23 017 24 201

Lapsehooldustasu 40 113 39 680 39 829 40 834

kuni 3-aastase lapse eest 20 480 20 077 20 172 20 638

kuni 3-aastase lapsega peredes 3–8-aastaste laste eest 8 809 8 345 8 337 8 518

3- ja enamalapselistes peredes 3–8-aastaste laste eest 10 824 11 258 11 320 11 678

Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus, pered 143 133 132 125

3-6 lapselise pere toetus, pered

19 035

Üksikvanema lapse toetus, lapsed 19 035 17 848 16 512 15 258

Üksikvanema lapse toetus, pered 15 843 14 869 13 859 12 857

Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse

toetus, lapsed 1 745 1 672 1 663 1 582

47

Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse

toetus, pered 1 381 1 326 1 311 1 254

Ajateenija lapse toetus 23 22 22 23

Elluastumistoetus 88 61 87 108

1 Laste arv, kelle eest saadakse toetust. Esimese lapse toetust saanute arv näitab ühtlasi nende perede

üldarvu, kellele makstakse lastetoetusi.


II Vajaduspõhine peretoetus

Üheks riiklikuks peretoetuseks, mida riigieelarvelistest vahenditest kohalike omavalitsuste kaudu

aastatel 2013-2017 maksti, oli vajaduspõhine peretoetus. Vajaduspõhist peretoetust oli õigus saada

allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatel lastega perekondadel ning alates 1.

jaanuarist 2014 ka toimetulekutoetust saavatel lastega perekondadel. Seega oli tegemist täiendava

toetusega madala sissetulekuga lastega perekondadele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri

perekonna esimesele liikmele kehtestas Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega lähtudes Eesti

Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse

piirist. Iga järgneva 14-aastase ja vanema perekonnaliikme sissetulekupiiri suurus oli 50% ja iga alla 14-

aastase perekonnaliikme sissetulekupiiri suurus oli 30% perekonna esimese liikme vajaduspõhise

peretoetuse sissetulekupiirist.

Vajaduspõhise peretoetuse saamiseks esitati kohalikule omavalitsusele vastav avaldus ning

sissetulekuid tõendavad dokumendid viimase kolme kuu kohta. Toetus määrati kolmeks järgnevaks

kuuks. Alates 2015. aastast oli vajaduspõhise peretoetuse suurus 45 eurot kuus ühe lapsega perele

ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.

2018. aastal tunnistati vajaduspõhine peretoetus kehtetuks, sest see ei täitnud seatud eesmärki – laste

vaesuse vähendamine või vaesusesse sattumise ennetamine – oodatud määral. Kuigi aasta-aastalt

kasvas vajaduspõhist peretoetust saanud perede arv, jäi see siiski märkimisväärselt väiksemaks, kui

toetuse loomisel eeldati.

Selleks, et kompenseerida vajaduspõhise peretoetuse kaotamist ning aidata efektiivselt kaasa laste

absoluutse vaesuse vähenemisele, tõsteti 2018. aastast alates alaealiste laste toimetulekupiir 120

protsendini perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

Statistika

Vajaduspõhist peretoetust hakati maksma 2013. aasta keskpaigast, mistõttu kajastab vajaduspõhise

peretoetuse statistika 2013. aasta teise poolaasta andmeid. 2013. aasta teisel poolaastal sai rahuldava

otsuse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks 4914 inimest ning rahuldatud taotluste arv oli kokku

9392. Toetuse maksma hakkamisest alates kuni 2016. aastani kasvas vajaduspõhise peretoetuse

saajate ning rahuldatud taotluse arv. 2017. aastal toimus lisaks vastavate näitajate langus ning sel

aastal sai rahuldava otsuse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks 5919 inimest, mis on 423 inimese

võrra rohkem kui 2014. aastal, kuid 662 inimese võrra vähem, kui 2016. aastal. Kokku rahuldati 2017.

48

aastal 15 465 taotlust, mis on 2399 taotlust rohkem kui 2014. aastal, kuid 1904 taotlust vähem kui

2016. aastal.

Tabel 2. Vajaduspõhise peretoetuse maksmise üldandmed, 2013–2017

2013 2014 2015 2016 2017

Isikud, kelle taotlused on

rahuldatud 4 914 5 251 5 952 6 184 5 624

Rahuldatud taotluste arv 9 392 13 066 16 116 17 369 15 465

Keskmine rahuldatud taotluste arv

ühe taotleja kohta 1,91 2,49 2,71 2,81 2,75

Toetuse maksmise kordade

(väljamaksete) arv 20 457 39 179 47 542 51 686 48 698

Toetuse maksmiseks kulunud

summa, eurot 313 832,75 599 538,03 3 436 335 3 743 280 3 534 435

Keskmine väljamakse suurus, eurot 15,34 15,30 72,28 72,42 72,58

Allikas: Sotsiaalministeerium, Sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistrile (STAR)

2014. aastal oli vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir kuus perekonna esimesele liikmele 299

eurot, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele 149,5 eurot ning igale järgnevale alla

14-aastasele perekonnaliikmele 89,7 eurot. 2017. aastaks oli vajaduspõhise peretoetuse

sissetulekupiir kuus tõusnud perekonna esimesele liikmele 394 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-

aastasele perekonnaliikmele 197 euroni ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 118,2 euroni.

Tabel 3. Vajaduspõhise peretoetuse määramise andmed, 2013–2017

2013 2014 2015 2016 2017 Muutus 2017

võrreldes 2014, eurot

Sissetulekupiir

esimesele liikmele 280 299 329 358 394 95

igale järgnevale 14+ liikmele 140 149,5 164,5 179 197 47,5

igale alla 14. aastasele lapsele 84 89,7 98,7 107,4 118,2 28,5

Vajaduspõhise peretoetuse suurus

Ühe lapsetoetust saava lapsega perele 9,59 9,59 45 45 45 35,41

Kahe ja enama lapsetoetust saava lapsega perele 19,18 19,18 90 90 90 70,82


III Vanemahüvitis

49

Samuti makstakse ühele vanematest vanemahüvitist, mille eesmärk on säilitada riigi toetuse

andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö-

ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek hüvitise määra ulatuses, mille

suurus 2017. aastal oli 430 eurot (ning 2018. aastal 470 eurot kuus).

Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel.

Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest

sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine

ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem. Töötasu alammäär oli 2017. aastal 470 eurot

kuus (ja 2018. aastal on 500 eurot).

Hüvitise maksimaalne suurus kuus, mis on üle-eelmise aasta ühe kalendrikuu keskmise

sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolmekordne suurus. 2017. aastal oli vanemahüvitise ülempiir

2907,15 eurot kuus (2018. aastal on ülempiir 3089,55 eurot). Maksimumhüvitist makstakse isikule,

kelle keskmine ühe kuu tulu eelmisel kalendriaastal oli nimetatud summaga võrdne või sellest suurem.

Vanemahüvitise ülempiir on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk, mistõttu see igal

aastal muutub. Uus vanemahüvitise ülempiir kehtib uute hüvitiste määramisel ning neile isikutele, kes

on olnud vanemahüvitise saajad juba eelnevalt, vanemahüvitist kalendriaasta vahetumisel ümber ei

arvestata.

Õigus vanemahüvitisele algab sünnitushüvitise lõpupäevale järgnevast päevast. Kui emal ei olnud

õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Vanemahüvitist makstakse 435 päeva. Eelneva töise suhteta emale makstakse vanemahüvitist alates

lapse sünnist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni. Õigus vahetada vanemahüvitise saajat (näiteks

lapse isa vastu), tekib alates lapse 70-päevaseks saamisest.

Statistika

Tabel 4. Vanemahüvitise saajad vanemahüvitise liigi järgi; tunnused: sugu, keskmine hüvitise suurus,

2014–2017

Aasta 2014 2015 2016 2017

Vanemahüvitise määramised kokku 14 366 14 505 14 799 14 428

mehed, % 9.0 8.9 9.3 9.9

naised, % 91.0 91.1 90.7 90.1

Vanemahüvitise liigi järgi:

Vanemahüvitis 100% ühe kalendrikuu tulu

suuruses 9 077 9 262 9 815 9 715

mehed, % 11.4 11.6 11.3 11.9

50

naised, % 88.6 88.4 88.7 88.1

Vanemahüvitis määratud maksimaalses

suuruses 652 627 617 637

mehed, % 26.8 24.1 28.5 30.1

naised, % 73.2 75.9 71.5 69.9

Vanemahüvitis kuupalga alammääras 2 479 2 693 2 604 2 515

mehed, % 1.7 1.3 1.7 1.9

naised, % 98.3 98.7 98.3 98.1

Vanemahüvitis hüvitise määras 2 158 1 923 1 763 1 561

mehed, % 1.9 1.4 2.6 2.1

naised, % 98.1 98.6 97.4 97.9

Keskmine määratud vanemahüvitis aastas,

euro 858.30 928.13 1040.15 1123.50

mehed 1366.12 1474.31 1589.09 1713.74

naised 808.12 875.04 983.83 1058.77


IV Elatisabi

Alates 1. jaanuarist 2017 jõustus Eestis perehüvitiste seadus (PHS), millega reguleeritakse peretoetuste

ja –hüvitiste tingimusi. Enne seda oli elatisabi maksmine reguleeritud Elatisabi seaduses. Elatisabi on

riigi poolt makstav toetus lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda

perekonnaseaduses nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse lapsele kuni tema 18-aastaseks saamiseni

või õppimise korral kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Eristatakse kohtumenetlusaegset ja

täitemenetlusaegset elatisabi. Kuni 1.jaanuarini 2017 maksti lapsele vaid kohtumenetlusaegset

elatisabi, kuid PHS-i jõustumisega loodi uus hüvitis – täitemenetlusaegne elatisabi. Lisaks muutusid

PHS-i jõustumisega ka kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise tingimused. Varasemalt maksti

kohtumenetlusaegset elatisabi 90 päeva ning elatisabi päevamääraks oli üks kolmandik lapsetoetuse

määrast. Muudatuse kohaselt makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi 100 eurot kuus kuni 150

päeva. Elatisabi maksmist pikendati 150 päevale seetõttu, et statistika kohaselt kestab kohtumenetlus

lapse elatise nõudes keskmiselt 150 päeva. Täitemenetluseaegset elatisabi makstakse juhul, kui vanem

ei asu pärast kohtulahendi tegemist lapsele elatist maksma ning elatise nõude osas on algatatud

täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 100 eurot kuus.

Statistics

51

Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2016. aasta jooksul elatisabi 480 lapse eest 324 perele.

Keskmine summa rahuldatud taotluse kohta 2016. aastal oli 282 eurot. Kokku maksis riik 2016. aastal

elatisabi summas 114 454 eurot.

2018.a märtsi seisuga on Eestis 9220 elatise võlgnikku ning hetkel kohtutäiturite poolt sissenõudmisel

olev elatiste kogusumma on veidi üle 60 miljoni euro.

Joonis 2. Elatisabi saajad


V Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetus on riigieelarvelistest vahenditest makstav sotsiaaltoetus puudust kannatavatele

inimestele. Toimetulekutoetust määravad ja makstavad kohalikud omavalitsused. Toimetulekutoetuse

arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek,

jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Toimetulekupiiri suuruse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu

igal aastal riigieelarves. Perekonna järgnevate täisealiste liikme toimetulekupiir on 80% perekonna

esimese liikme toimetulekupiiri suurusest ning 2017. aastal tõsteti iga alaealise lapse toimetulekupiir

võrdseks perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Toimetulekupiiri määr muutus aastatel 2014 –

2017 oluliselt tõustes 90 eurolt kuus 130 eurole perekonna esimesele liikmele ja igale alaealisele

liikmele ning 72 eurost kuus 104 eurole kuus perekonna iga järgneva täisealise liikme kohta. 2018.

aastal tõsteti laste toimetulekupiir seoses vajaduspõhise peretoetuse kaotamisega 120%-ni perekonna

esimese liikme toimetulekupiirist ning ühtlasi tõsteti toimetulekupiiri. 2018. aastal on iga pere esimese

või ainsa täisealise liikme toimetulekupiir 140 eurot, iga pere alaealise lapse toimetulekupiir on 168

eurot ning iga järgneva täisealise pereliikme toimetulekupiir on 112 eurot.

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, st üksikvanemaga peredel, on

õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

296335 324

438469 480

0

100

200

300

400

500

600

2014 2015 2016

Elatisabi saajad aasta jooksul, pered Elatisabi saajad aasta jooksul, laste arv

52

Statistika

2017. aastal maksti toimetulekutoetust 4411 lastega leibkonnale, mis on 9,5% ehk 464 leibkonna võrra

vähem kui 2016. aastal ja 883 leibkonna võrra vähem kui 2014. aastal. Lastega leibkondade osatähtsus

moodustas 2017. aastal kõikidest toetust saanud leibkondadest 31,4% ega ole aastate 2014-2017

lõikes peaaegu muutunud (2014 ja 2016. aastal – 31,9%).

Kokku oli 2017. aastal toimetulekutoetust saanud leibkondades 8652 last, mis on 12,5% ehk 1239 lapse

võrra vähem kui 2014. aastal.

2017. aasta jooksul rahuldati 28 125 lastega leibkonna toimetulekutoetuse taotlust, mis on võrreldes

2016. aastaga 13,7% ehk 4456 taotluse võrra vähem ja võrreldes 2014. aastaga 4403 taotluse võrra

vähem. Lastega leibkondade taotlused moodustasid 2017. aastal 31,7% kõikide leibkondade

taotlustest (2014. aastal 32,1% ja 2016. aastal – 32,8%). Keskmiselt sai lastega leibkond

toimetulekutoetust 2017. aasta jooksul 6,4 korda.

Leibkondade ning rahuldatud taotluste vähenemine toimus peamiselt nende leibkondade arvelt, kus

oli vähemalt üks registreeritud töötu leibkonnaliige. Kui 2014. aastal toimetulekutoetust saanud

lastega leibkondadest 55,9% moodustasid töötu leibkonnaliikmega leibkonnad, siis 2017. aastal neid

oli 50,6%.

Lastega leibkondadele arvestati 2017. aastal toimetulekutoetuseks 8,65 miljonit eurot ehk 47,2%

toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kogusummast (2014. aastal 7,86 miljonit eurot ehk 46%).

Keskmine arvestuslik toetuse suurus ühe lapsega leibkonna rahuldatud taotluse kohta oli 2017. aastal

307,41 eurot, mis on 101,11 euro ehk 49% võrra kõrgem vabariigi keskmisest arvestuslikust

toimetulekutoetuse suurusest (ühe rahuldatud taotluse kohta).

Tabel 5. Toimetulekutoetuse maksmine lastega (0-17) leibkondadele, 2013–2017

2013 2014 2015 2016 2017

Leibkondade arv kokku 6 123 5 294 4 561 4 875 4 411

Rahuldatud taotluste arv 36 752 32 528 28 440 32 581 28 125

Toimetulekutoetust saanud laste (0-17) arv 11 145 9 891 8 717 9 578 8 652

Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv (taotluste arv/leibkondade arv)

6.0 6.1 6.2 6.7 6.4

Arvestatud toimetulekutoetus, eurot 8 043 211 7 860 824 6 939 356 10 485 410 8 645 874

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta

218.85 241.66 244.00 321.83 307.41


Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju vaesusele

Peretoetusel ja vanemahüvitisel on oluline roll laste ja lastega perede toetamisel ning vaesuse

leevendamisel.

53

Madalama sissetulekuga inimeste majandusliku toimetuleku hindamiseks kasutatakse Eestis peamiselt

kahte indikaatorit: absoluutse ja suhtelise vaesuse näitajat.

Suhtelise vaesuse määr (at-risk-of-poverty rate, relative poverty) näitab nende inimeste osakaalu, kelle

sissetulekute tase jääb alla suhtelise vaesuse kokkulepitud piiri. Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud

Euroopa Liidu riikides, on suhtelise vaesuse piiriks 60% elanikkonna sissetulekute mediaanist

tarbimiskaalude 1:0,5:0,3 korral.

Absoluutse vaesuse piir (absolute poverty line) ehk elatusmiinimum (subsistence minimum)

arvutatakse Eestis kulutuste alusel ning absoluutse vaesuse määr väljendab nende leibkondade

osakaalu, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral jääb alla

absoluutse vaesuse piiri (s.o allapoole absoluutse vaesuse piiriks olevat kulutuste taset) ehk alla

elatusmiinimumi6.

2016. aastal vähenes 0–17-aastaste laste suhtelise vaesuse määr 16,5%-ni (2015. aastal 18,6%), jäädes

kogu elanikkonna näitajast (21,1%) mõnevõrra madalamale tasemele. Allpool absoluutset vaesuspiiri

elas 3,5% lastest (2015. aastal 5,1%). Kogu elanikkonna puhul oli antud näitaja veidi väiksem, 3,3%.

Absoluutses vaesuses elas 2016. aastal hinnanguliselt 8700 alla 18-aastast last ning suhtelises vaesuses

41 200 alla 18-aastast last.

2016. aastal vähendasid kõik sotsiaalsed siirded (sh pensionid, peretoetused) laste absoluutse vaesuse

määra 10,7 protsendipunkti võrra ehk hinnanguliselt ligi 75% (2015. aastal 11,5 pp ehk ligi 69%).

Vaadates laste suhtelise vaesuse määra enne ja pärast sotsiaalseid siirdeid, siis võib öelda, et 2016.

aastal vähendasid sotsiaalsed siirded (sh pensionid, peretoetused) laste suhtelise vaesuse määra 15,6

protsendipunkti võrra ehk umbes 49% (2015. aastal 13,3 pp võrra ehk umbes 42%).

Peredega seotud siireteks on peretoetused ja vanemahüvitis. Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju

kokku absoluutse vaesuse vähendamisele oli kogu elanikkonnas 2,4 protsendipunkti. Peretoetused ja

vanemahüvitised mõjutavad vanuserühmadest eeskätt 0–17-aastaste absoluutset vaesust (6,7 pp

2016. aastal), kuna mõlemad toetused ongi mõeldud lastega peredele. Kuigi vanemahüvitise suurus

on kordades suurem kui peretoetused, leevendavad peretoetused nii kogu elanikkonnas kui ka laste

seas eraldi võetuna vaesust veidi rohkem kui vanemahüvitis. Peretoetustest oluliselt suurema

vanemahüvitise mõju vaesusele pärsib vanemahüvitise perioodi lühidus. Laste suhtelist vaesust

vähendasid peretoetused ja vanemahüvitised 9,2 pp võrra (mõju suhtelise vaesuse vähendamisele

kogu elanikkonnas oli 3,7 pp).

Joonis 3. Kulutused peretoetustele ja vanemahüvitisele ning nende osatähtsus SKP-s, 2014-2017

6 Elatusmiinimumi arvutamisel käsitletakse kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused ja individuaalsed mittetoidukulutused. Toidukulutuste maksumuse arvutamise aluseks on minimaalne toidukorv.

54

Tabel 6. Peretoetuste ja vanemahüvitis mõju laste (0–17) absoluutsele ja suhtelisele vaesusele, 2016

(protsendipunkt1)

Peretoetused ja

vanemahüvitis kokku

Peretoetused Vanemahüvitis

Absoluutne vaesus 6,7 3,5 2,4

Suhteline vaesus 9,2 5,3 4,1

1 Erinevus absoluutse ja suhtelise vaesuse määras enne peretoetusi ja vanemahüvitist ja pärast

sotsiaalseid siirdeid.

Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2017

Kõikidest lastega leibkondadest mõjutavad peretoetused ja vanemahüvitis kõige rohkem vähemalt kolme lapsega paare. Peretoetused ja vanemahüvitis kokku vähendasid 2016. a nende leibkondade absoluutset vaesust 11,5 pp võrra ning suhtelist vaesust 16,8 pp võrra. Peretoetused ja vanemahüvitis mõjutavad teiste lastega leibkonnatüüpidega võrreldes suuremal määral ka üksikvanemaga leibkondi – nende absoluutset vaesust 6,3 pp ning suhtelist vaesust 6,6 pp.


Eurostati andmete kohaselt oli 2017. aastal igakuine ekvivalentne keskmine sissetulek 782 eurot.

Lastetoetuste igakuine summa esimese ja teise lapse korral oli 50 eurot ja kolmanda ja enama lapse

korral 100 eurot. Lapsetoetus moodustas seega sissetulekust protsentuaalselt 6,4% esimese ja teise

lapse ning 12,8% kolmanda ja iga järgneva lapse puhul. Nagu eelnevalt kirjeldatud, kehtestati 2017.

aasta 1. juulil lasterikka pere toetus, mida makstakse lisaks lapsetoetustele igakuiselt kolme kuni

kuut last kasvatavale perele 300 eurot ning seitset või enamat last kasvatavale perele on 400 eurot.

Seega moodustasid kolme lapsega peres peretoetused (kokku 500 eurot) 2017. aastal 64%

sissetulekust.

0,0%

0,2%

0,4%

0,6%

0,8%

1,0%

1,2%

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

2014 2015 2016 2017

% SKP-stuhat eurot

Kulutused peretoetustele, tuhat eurot Kulutused vanemahüvitisele, tuhat eurot

Peretoetuste osakaal SKP-s, % Vanemahüvitise osakaal SKP-s, %

55

Haavatavad pered

Puudega lapsega pered

Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt

pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud

riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Riigipoolne abi on toodud järgmises loetelus:

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 alusel makstakse puudega lapse toetust

igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude

hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse

ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Puudega lapse toetust

makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. - Keskmise puudega lapsele makstakse 270%

sotsiaaltoetuste määrast, mis on 69,04 eurot, raske või sügava puudega lapsele 315%

sotsiaaltoetuste määrast, mis on 80,55 eurot. Puudega lapse toetus makstakse välja lapse

vanemale.

Rehabilitatsiooniteenus, mis sisaldab rehabilitatsiooni vajaduse hindamist ja tegevuste

planeerimist, füsioterapeudi teenust, tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenust ning

sotsiaaltöötaja, eripedagoogi, psühholoogi, kogemusnõustaja, õe, arsti ja logopeedi teenust.

Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui perele või grupis, välja arvatud arsti teenus, mida

osutatakse ainult individuaalselt. Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavad teenused on

loetletud Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 lisas 1. Määrusega on ka

kehtestatud, kui palju võib teenuseid osutada ühe kalendriaasta jooksul. Enamikku teenustest

võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse

täitumiseni, näiteks puudega lastele kuni 1395 euro eest kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil

laps saab 16-aastaseks. Üle 16-aastaseid puudega isikuid loetakse puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt tööealisteks. Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2017.

aasta jooksul sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust 8330 0-17-aastast inimest (sh 16-17-

aastaseid umbes 200), kelle teenuste osutamise eest maksti kokku 4,9 miljonit eurot.

Riigi poolt hüvitatakse inimeste igapäevase tegevusvõime säilitamiseks ja kahjustuste

süvenemise ennetamiseks abivahendite ostmist ja üürimist.

Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise

otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed on

kehtestatud 21.12.2015 Sotsiaalkaitseministri määrusega nr 74. Sotsiaalkindlustusameti

andmetel eraldati soodustingimustel abivahend 2017. aastal 5520 lapsele (0-17-aastased).

Mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses

või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse

igakuiselt õppetoetust. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetust

makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 25 protsenti ega

rohkem kui 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

Kohalike omavalitsuste abi on toodud järgmises loetelus:

56

Sotsiaalnõustamine- sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine

juba tekkinud probleemide lahendamisel.

Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või

vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Riigieelarves määratakse vastavalt

riigieelarve võimalustele kohaliku omavalitsuse üksustele toetus raske ja sügava puudega

lastele abi osutamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada nimetatud toetust raske ja

sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks

sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna

hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Eraldatud vahenditest kasutasid 2017.

aastal omavalitsused teenuste osutamiseks 1 952 378 eurot. Kõige enam rahastasid

omavalitsused lapsehoiuteenust ja tugiisikuteenust. Lapsehoiuteenust sai 2017. aasta jooksul

632 raske puudega last ja 136 sügava puudega last (kulud kokku lapsehoiuteenuseks 576 262

€), tugisikuteenust sai 457 raske puudega ja 66 sügava puudega last (kulud tugiisikuteenuseks

662 421€ €).

Vanemlikust hoolest ilma jäänud puudega lastele osutatakse asendushooldusteenust.

Asendushooldusteenust on võimalik osutada ka lühiajaliselt või perioodiliselt vanema

nõusolekul. Asendushooldusteenus on sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt kohaliku

omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse

heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste

elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning

lapse ettevalmistamine võimetehkohaseks toimetulekuks täisealisena.

Tugiisik perele- abistab asjaajamisel, pakub emotsionaalset tuge, vahendab kogemusi ning

informatsiooni.

Tugiisik lapsele- abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab

igapäevaelus toime tulema.

Rehabilitatsiooniteenuste täiendav rahastamine

Abivahendite täiendav rahastamine

Invatransport- liikumis- ja nägemisfunktsiooni kahjustusega ning vaimupuudega isikutele,

kellel on kahjustusest või vaimupuudest tingitult takistusi isikliku või ühistranspordi

kasutamisega õppimiseks ja avalike teenuste kasutamiseks.

Päevakeskused- tegevuse eesmärgiks on toetada laste arengut ning pakkuda neile turvalist

keskkonda vaba aja veetmiseks.

Hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus- igakuine sotsiaaltoetus, mille maksmise

tingimused ja korra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.

Koolitused lapsevanematele ja lastele

Üritused ja lapsevanemate eneseabigruppide loomine ja toetamine

Toetused ja hüvitised

57

Riide- ja toiduabi

Eluruumide kohandamine- teenuse eesmärk on tagada isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise, suhtlemise või endaga toimetulekuga võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav turvaline toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel.


2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 456 roma päritolu inimest - neist meessoost 215 ning naissoost 241. Võrreldes 2000. aastal läbiviidud rahvaloendusega, on romade arv vähenenud 86 inimese võrra. Kuivõrd Eestis on romade kogukond niivõrd väike, ei ole Eestis loodud eraldi meetmeid romadele. Eestis elavatele romadele on tagatud võrdsed võimalused ja sotsiaalne kaitse samadel alustel kui teistele eesti elanikele.

Equal treatment of foreign nationals and stateless persons with regard to family benefits

Võrreldes 2014. aasta aruandega väliskodanikke ja kodakondsuseta isikuid puudutavates õiguslikes

regulatsioonides põhimõttelisi muudatusi tehtud pole. Jätkuvalt on tagatud selliste isikute võrdne

kohtlemine ja seda ka peretoetuste maksmisel. Kõik peretoetusi ja –hüvitisi reguleerivad õigusaktid

kohalduvad nii Eesti riigi alalistele elanikele, sealhulgas kodakondsuseta isikutele vastavalt

tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 sätestatud tingimustele.

2015. aastal allkirjastasid Eesti ja Austraalia kahepoolse sotsiaalkindlustuslepingu. Lepingu peamine

eesmärk oli tagada pensioniõigused isikute liikumisel Eesti ja Austraalia vahel, säilitades samal ajal

kontrolli pensionide alusetute väljamaksete üle. Leping jõustus 2018. aastal.

Täpsemalt on kirjeldatud piiriülene sotsiaalkindlustusõiguse tagamine Sotsiaalharta artiklis number 12.


Kõigil Eesti elanikel, sõltumata kodakondsusest, on õigus perehüvitistele (SÜS §3). Ka Eestis viibivatel

rahvusvahelise kaitse saajatel (pagulased) on õigus saada perehüvitisi (VRKS §75 lg 1 –„

rahvusvahelise kaitse saajal on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi,

tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel

õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul“ ).

Kehtiv õigus võimaldab täitemenetluse korras eluruumide vabastamiseks näha ette 3. kuulise

vabatahtliku täitmise tähtaja. Minimaalne vabatahtliku täitmise tähtaeg on 14 päeva. Kehtiv õigus

ei välista ka seda, et eluruumi vabastamiseks kohustatud isik vaidleb kohtutäituri poolt antud

vabatahtlikule täitmistähtajale vastu ja palub esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist.

Näiteks võiks selline asi tulla kõne alla sotsiaalselt tundliku perekonna puhul, kes peaks eluruumi

vabastama talvel ja kohalik omavalitsus ei ole võimeline perekonnale koheselt sotsiaalkorterit või

muud elamispinda pakkuma.

Nii nagu peretoetusi kirjeldavas peatükis on Komisjoni järeldustele vastatud, saab ka siinkohal öelda,

et alates 2015. aastast on Eestis märkimisväärselt kasvanud peretoetused, samuti on kehtestatud

lasterikka pere toetus (alates kolmandast lapsest), mistõttu ei nõustu me järeldusega, et

58

peretoetused ei ole piisavad paljude perede jaoks. Nõuded perehüvitiste tasemele on sätestatud

sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklis 44. Selle järgi peab makstavate hüvitiste koguväärtus olema

vähemalt 1,5 protsenti koodeksi artiklis 66 kehtestatud reeglite järgi määratletud tavalise

täiskasvanud meeslihttöölise palga ja kõikide elanike laste koguarvu korrutisest. Eesti on koodeksi

nõuet alati täitnud ning täidab ka praegu.

59

Artikkel 17 – Laste ja noorte õigus saada sotsiaalset, õiguslikku ja

majanduslikku kaitset

Lõige 1 – Abi, haridus ja väljaõpe

1. juunil 2016.a jõustus uus lastekaitseseadus

(https://www.riigiteataja.ee/en/eli/506052015001/consolide). Samuti alustas 2016. aasta algusest

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond, mille rolliks on riikliku lastekaitsepoliitika rakendamine.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond toetab kohalikke omavalitsusi lastekaitse juhtumite

lahendamisel, lapsele sobivate meetmete leidmisel ja lapse heaolu toetavate arengukavade

koostamisel. Kohalike omavalitsuste senise tagasiside Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna

tööle on olnud positiivne, kohalikud omavalitsused on toonud välja, et keeruliste juhtumite

lahendamisel on abi olnud märkimisväärne.

Lisaks on Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna alla viidud lasteabitelefoni 116 111 pidamine.

See aitab tagada telefoninõustajate hea ettevalmistuse ning selle, et juhul, kui lasteabitelefonile jõuab

info abivajavast lapsest, antakse see edasi kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale. ’

Lastekaitseseaduses keelab selgesõnaliselt lapse kehalise karistamise, samuti lapse karistamine mis

tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist. Hädaohus oleva lapse

võib kohaliku omavalitsuse üksus või Sotsiaalkindlustusamet eraldada perekonnast kõige kauem 72

tunniks, millise aja jooksul peab kohus otsustama lapse perekonnast eraldamise esialgse õiguskaitse

korras.

Aruande kohaselt sisaldavad asendushoolduse vormid mitte ainult asenduskodusid ja kasuperesid,

vaid ka eestkosteperesid, kes pakuvad perepõhist hooldust. Asendushooldusel olevate laste arve Eestis

on vähenenud 2 731 lapselt 2011. aastal 2 484 lapseni 2013. aastal.

2013. aasta lõpuks oli asenduskodudes 1 026 last, kasuperedes 226 last ja eestkosteperedes 1 332 last.

Aruandest lähtuvalt kohaldatakse perekonnast eraldatud laste asendushooldusele paigutamisel pigem

perepõhist hooldusvormi (kokku 1 558 last elavad kasuperedes ja eestkosteperedes).

Kuigi rohkem lapsi viibib perepõhises asendushoolduses kui hooldusasutuses, siis on tehtud

edusammud aruande kohaselt olnud mitterahuldav. Kuid 1. jaanuaril 2016. a. on plaanis jõustada

lastekaitseseaduse (LKS) eelnõu ning ettevalmistavad tegevused seaduse rakendamiseks on juba

alanud. Seadus toob kaasa olulised muutused lasteasutuste, sealhulgas asenduskodude tegevuses ning

laste heaolu ja õiguste järelevalves. Näiteks nähakse uues seaduses ette kaebeõigus, laste

hoolekandeasutuse kohustus teostada perioodilist sisehindamist, riikliku järelevalve normid ning

meetmed, mida kohalik omavalitsus saab pereellu sekkudes lapse kaitsmiseks rakendada, ning

meetmed, mis puudutavad asenduskodus olevat last. Komitee palub end kursis hoida võimalike

arengutega selles osas.


60

2013. aastal valmis Sotsiaalministeeriumis asendushoolduse valdkonna analüüs, mille eesmärgiks oli Eesti asendushoolduse süsteemi ja selle korralduse arendusvajaduste hindamine. Analüüsile järgnes 2015. aastal valdkonna strateegiadokumendi „Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse roheline raamat“ valmimine, mis seadis kolm strateegilist eesmärki: suurendada perepõhise hoolduse osakaalu, tõsta asendushoolduse kvaliteeti tervikuna ning tõhustada iseseisvasse ellu astumist. Eesmärkide saavutamiseks nähti vajadust muuta nii teenuseid, nende rahastust kui ka korraldust. 1.06.2016 jõustunud lastekaitseseadusega viidi lapsendamise korraldamine maavalitsustest Sotsiaalkindlustusametisse ning loodi üleriiklik ülevaade lapsendajatest. Samuti loodi laste hoolekandeasutustele sisehindamise kohustus. 1.01.2018 jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis lähtusid asendushoolduse rohelises raamatus välja toodud eesmärkidest sh perepõhise hoolduse tõstmise vajadusest. Muudatustega kujundati ümber senised teenused ning teenuste rahastus ja korraldus. Olulisemad muudatused:

- seniste asendushoolduse valdkonna teenuste ümberkujundamine kaheks eraldi teenuseks, millest üks suunatud lapseealistele (asendushooldusteenus) ning teine täiskasvanutele (järelhooldusteenus);

- teenuste korraldamise ja rahastamise üle andmine kohalikele omavalitsustele koos vahenditega, mis eraldatakse riigi poolt toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele motiveeriva koefitsiendi alusel, et soodustada lapse paigutamist eelkõige hooldusperekonda;

- asendushooldusteenuste osutamine kolmel viisil: hoolduspere, perekodu (1-3 perevanemat) ja asenduskodu (kasvatajate süsteem). Lapse paigutamisel kohalikele omavalitsustele hoolduspere eelistamise kohustuse loomine;

- asendushooldusteenuste osutamine lühiajaliselt või perioodiliselt vanema nõusolekul; - hooldusperede hindamise ja ettevalmistamise viimine kohalikest omavalitsustest

Sotsiaalkindlustusametisse ning sobivaks hinnatud perede koondamine üleriigilisse registrisse. Hooldusperede rahalise toetamise kohustuse loomine;

- järelhooldusteenuse loomine täisealistele asendushooldusel viibinud noortele, et pakkuda paindlikku hinnatud vajadusest lähtuvat teenust, mis toetaks iseseisvasse ellu astumist ja õpingute jätkamist.

Lisaks 1.01.2018 jõustunud muudatustele panustame Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel uue süsteemi rakendamise toetamisse. Samuti pakume tugiteenuseid nii tänastele teenuseosutajatele asendus- ja perekodudes kui ka kõigile perepõhise hoolduse pakkujatele (nii hooldusperedele, lapsendajatele kui eestkostjatele), samuti asendushoolduselt elluastuvatele noortele. Planeerime laiemat ühiskondlikku teavitamist, arendame valdkonna koolitusi ja järelevalvet ning töötame välja süsteemi, et suudaksime pakkuda perepõhist hooldust ka lühiajalist kriisihooldust vajavatele lastele ning samuti käitumisprobleemidega lastele. 2016. aasta lõpus oli asendushooldusel kokku 2588 last, kellest 61% viibis perepõhisel hooldusel ning 39% institutsionaalsel hooldusel. Perekonnas hooldamisel oli 191 last, eestkostel 1395 last ning asenduskoduteenusel 1002 last.

61

2014. aasta alguses tegi Sotsiaalministeerium ettepaneku viia alaealiste seaduserikkujate käsitlemine

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalast Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. See muutus on

osa Eestis läbiviidavast lastekaitsereformist, mille eesmärk on laste huvide ja õiguste tagamine.

Komitee palub end võimalike arengutega kursis hoida.

2014. aastal algasid sotsiaal-, justiits-, sise-, haridus-ja teadusministeeriumi ning teiste osapoolte

koostöös ettevalmistused õigusrikkumise toime pannud lastega tegelemise seadusandluse ja praktika

muutmiseks. Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium esitasid 2017. aastal Vabariigi Valitsusele

eelnõud, mis jõustusid 2018. aasta 1. jaanuaril. Jõustunud seadustega lõpetati alaealiste komisjonide

tegevus ning muudeti õigusrikkumise toime pannud lapsega tegelemine lapsesõbralikumaks ja

paremini vastavaks rahvusvahelistele soovitustele. Väärteo- ja kriminaalmenetluses sätestati

sõnaselgelt, et karistuslik lähenemine peab olema viimane variant, ning eelistada tuleb

mittekaristuslikke (last abistavaid ja taastava õiguse põhimõtteid järgivaid) meetmeid. Laiendati

õigusrikkumise toime pannud lapse ligipääsu lepitusteenusele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele.

Lapse vabaduse piiramine, mis seni toimus kriminaalmenetluse alusel, toimub nüüd

tsiviilkohtumenetluse korras kinnise lasteasutuse teenusena, tagamaks, et lapse vabadust piiratakse

ainult juhul, kui see on vajalik lapse abivajaduse seisukohalt ning on lapse enda huvides.

Sotsiaalhoolekande seadus näeb ette, et kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse

psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad

muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime

tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava

käitumiseta.

Lisaks pakutakse Eestis alates 2014. aastast 11-18aastastele noortele, kellel on mitmekülgsed

probleemid, sh õigusrikkumised, tõenduspõhist mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) teenust.

Alates 2018. aastast on antud teenusele tagatud riiklik püsirahastus, mis võimaldab järgnevatel

aastatel pakkuda teenust kuni 200 lapsele ja perele aastas.

Komitee meenutab, et artikkel 17 tagab laste, sealhulgas saatjata alaealiste õiguse hooldusele ja abile,

sealhulgas arstiabile (Rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon (FIDH) v. Prantsusmaa, kaebus nr.

14/2003, otsus läbivaatamise kohta, september 2004, § 36). Tegelikult puudutab artikkel 17 riigi poolt

osutatud abi, kui alaealine on saatjata või kui vanemad ei suuda sellist abi pakkuda.

Riigid peavad võtma tarvitusele vajalikud ja asjakohased meetmed, et tagada sellistele alaealistele

vajalik hooldus ja abi ning kaitsta neid hooletusse jätmise, vägivalla või ekspluateerimise eest, mis

kujutavad tõsist ohtu nende põhiõigustele, nagu näiteks õigus elule, psühholoogilisele ja füüsilisele

terviklikkusele ning inimväärikuse austamisele (Lapse õiguste kaitse, Defence for Children International

(DCI) v. Belgia, kaebus nr. 69/2011, otsus läbivaatamise kohta, 23. oktoober 2012, §82).

62

Komitee küsib, millist abi antakse lapsele ebaharilikus olukorras, et kaitsta teda hooleusse jätmise,

vägivalla või ekspluateerimise eest.

Saatjata alaealistele on Eestis tagatud samaväärne arstiabi ja lastekaitseline abi kui teistele

abivajavatele lastele. Riiki saaumisel suunatakse nad Sotsiaalkindlustusameti poolt

asendushooldusteenusele SOS Lastekülla ning neile osutatakse asendushooldusteenust samadel

alustel nagu Eesti lastele. Lisaks tagatakse saatjata alaealistele tervisekontroll ja vajalikud

tervishoiuteenused, hädavajalik tõlketeenus ning eesti keele õpetamine ja muud esmavajalikud

teenused.

63

Lõige 2 – Tasuta alg- ja keskharidus – regulaarne kooliskäimine

Üldine regulatsioon Õiguslik raamistik ei ole muutunud võrreldes eelmise aruandeperioodiga. 2010. aastast kehtib haridus- ja teadusministri määrus õpilase kooli vastuvõtmise üldiste tingimuste ja

korra ning koolist väljaarvamise kohta. Selle paragrahvid 5 (õpilase üleminek ühest koolist teise) ja 6

(välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine) sätestavad korra. Klassi, kus õpilane

õpinguid jätkab, määrab kooli õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust

välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud ning isiku puhul, kellel

puudub läbitud õpinguid tõendav dokument.

Statistics Tabel 1. Põhiharidusest väljalangenud õpilaste arv, kes on vähemalt õppeaasta alguses

koolikohustuslikus eas, 2014/2015-2016/2017.õa.

2014/2015 2015/2016 2016/2017

Katkestajate arv 232 229 215

Katkestajate osakaal, % 0,2 0,2 0,2

Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

In its previous conclusion (Conclusions 2011) the Committee asked about the situation of Roma children in schools. According to the report, there were 32 Roma students attending general education schools in the the school year 2013/2014, including 6 students with simplified study programme in ordinary schools as well as 5 students attending the 3rd stage of study in a specialised school (upon the parent’s petition and the counselling committee’s recommendation). The Committee notes that in 2014/2016 a project to improve the quality of counselling for Roma students will be launched. It wishes to be informed of the results of this project. According to the report, enrolment in the special needs school can only take place with a decision of the counselling committee, at the approval of parents. The Committee asks how many children are enrolled with this school and what are the ’special needs’ that are taken into account. The Committee notes from the report that the Ministry of Education and Research is supporting a study called ’Roma in the Estonian Education System – issues and solutions’. According to the report, based on the results of this study, it will become possible to elaborate the necessary measures to improve the schooling for Roma. The Committee wishes to be informed about these developments.

64

Eestis õpivad roma päritolu lapsed eesti õppekeelega koolis, üksikjuhtudel ka vene õppekeelega koolis kõrvuti eesti keelt emakeelena või vene keelt emakeelena rääkivate õpilastega. Eestis ei ole koole ega klasse, kus õpiksid ainult roma päritolu lapsed. Roma päritolu lapsed õpivad ühtsete riiklike õppekavade alusel ja neid ei eraldata teistest õpilastest.

Eesti Hariduse Infosüsteemi märgitakse õpilase ema- või kodune keel lapse või vanema ütluse alusel, seega on oma emakeele või esimese keele määratlemine inimese vaba valik. Sellest tulenevalt ei ühti Eesti Hariduse Infosüsteemi ja elanike registri andmed romade rahvusliku kuuluvuse osas. Rahvastikuregistri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt toetatud ja Põhja-Eesti Romade Ühingu poolt läbi viidud uuringu tulemustest ilmneb, et ühe roma päriolu vanemaga või mõlema roma pärioluga vanemaga peredes koolikohustuslikus eas roma päritolu lapsi oli 2010. a seisuga 90.

Erikoolidesse määramine Eestis toimub meditsiiniliste näidustuste alusel ja see saab toimuda üksnes vanema või seadusliku hooldaja nõusolekul ja meditsiiniliste hinnangute alusel. Roma laste suunamine hariduslike erivajadustega laste kooli või põhikooli lihtsustatud õppekava alusel õppima toimub ühtsetel alustel, st roma laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja vajalike meetmete soovitamine toimub samadel alustel nagu seda tehakse eesti või muu koduse keelega laste puhul. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamise ja vajalike tugimeetmete, sh suunamise hariduslike erivajadustega laste kooli võib algatada vanem, vanema nõusolekul ka haridusasutus.

Andmed kinnitavad, et need roma päritolu õpilased, kellele on õppenõustamiskomisjoni poolt soovitatud õppida lihtsustatud õppekava alusel, st kerge vaimupuudega õpilastele, on see soovitus tehtud juba 1. klassi astumisel ja õppekava põhikooli jooksul ei vahetata.

Roma laste ja romadest õpilaste edasijõudmise toetamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium kavandanud erinevaid meeteid, näiteks vastavaid täienduskoolitusi nõustamiskomisjonide liikmetele ja nõustamiskeskuste.

2017. aasta novembri Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete põhjal on roma keele kui koduse keele

alusel end määratlenud 55 üldhariduskoolide õpilast.

In 2011, the Committee adopted the Statement of interpretation on Article 17§2 where it held that

access to education is crucial for every child’s life and development. The denial of access to education

will exacerbate the vulnerability of an unlawfully present child. The States are required to ensure that

children unlawfully present in their territory have effective access to education in keeping with any

other child. The Committee asks whether irregularly present children have access to education.

Kõigil Eestis viibivatel lastel on tagatud õigus ja ligipääs (põhi)haridusele. Sh sätestab Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 27 (Õpilase kooli vastuvõtmine) lg 1, et põhikool on kohustatud võtma

õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on

elukohajärgne kool. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis

on vabu õppekohti.

Kooli vastu võtmiseks on kehtestatud eraldi ministri määrus7. Määruse § 3 seletab lahti õpilase kooli

vastuvõtmise tingimused täpsemalt lõiked 3 ja 7. Määruse § 6 annab juhised välisriigi õppeasutusest

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/13359746

https://www.riigiteataja.ee/akt/13359746

65

tulnud õpilase õpingute jätkamiseks. Nagu lg 3 sätestab, koostatakse õpilasele vajadusel individuaalne

õppekava, et ta jõuaks oma teadmistes ea-/klassikaaslastega samale tasemele.

66

Artikkel 19 – Võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset

ja abi

Lõige 1 – Sisserändeabi ja –teave

Üldised meetmed Alates 2015. aastast pakutakse välismaalastele Eestis kohanemise toetamiseks kohanemisprogrammi teenust. Kohanemisprogramm on tasuta teenus, millega aidatakse Eestisse saabuvatel välismaalastel võimalikult kiirelt ning mugavalt omandada Eestis edukaks hakkamasaamiseks vajalikud esmased teadmised ja oskused – näiteks info elamislubade ja elamisõiguse omandamise ning pikendamise, tööturul ja hariduses osalemise, toetuste ja teenuste ning eesti keele oskuse jne kohta. Eraldi koolitusmoodul on välja töötatud Eestisse töö ja ettevõtluse eesmärgiga saabunud välismaalastele, kus antakse ülevaade Eestis töötamise ning ettevõtlusega alustamise või tegelemisega, tööõiguse ning töötajate õiguse, aga ka maksusüsteemi ja töökultuuriga seotud teemadest. Kohanemisprogrammis on võimalik osaleda kõikidel Eestis vähem kui viis aastat elanud välismaalastel. Eestisse tööle, õppima või ettevõtlusega tegelema tulevad välismaalased, samuti nende pereliikmed, ning ka juba Eestis alaliselt elavad välismaalased vajavad informatsiooni Eestis ajutise viibimise ning siia elama asumise seaduslike aluste ning isikut tõendavate dokumentide osas. Tagamaks välismaalastele asjakohase ja professionaalse teenuse ning kvaliteetse ja usaldusväärse informatsiooni kättesaadavust arendas Siseministeerium koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga 2017. a välja välismaalastele suunatud tasuta migratsiooni nõustamisteenuse. Nõustamisteenuse raames pakuvad Politsei- ja Piirivalveameti nõustajad personaalset ja proaktiivset õiguslikku nõustamist, mille käigus antakse kliendile asja- ning ajakohast ning õiget ja usaldusväärset informatsiooni, proovitakse leida tema probleemidele ja küsimustele sobivaimaid ning mugavamaid lahendusi. Nõustamisteenuse raames nõustatakse välismaalasi kompleksselt rände sh pererände (elamisload, elamis- ja viibimisõigused, pikaajalised viisad), kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide osas ning välismaalase töölevõtmisega seotud nõuete osas. Migratsiooni nõustamisteenust osutatakse eesti, inglise ja vene keeles telefoni ja meili teel, nõustaja vastuvõtul ning Skype teel. Samuti on võimalik kasutada dokumentide eelkontrolli teenust. Nõustajad viivad läbi huvigruppidele pakutavaid koolitusi ning osalevad partnerite infopäevadel ning teistel üritusel. Nõustamisteenuse raames täiendatakse Politsei- ja Piirivalveameti kodulehte. Nõustamisteenuse väljaarendamise strateegiliseks aluseks on „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika programm. Nõustamisteenus omab puutumust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Work in Estonia – välisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskavaga 2015-2016“. Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarvelistest vahenditest projekti „Uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ kaudu. Politsei- ja Piirivalveamet viis 2017 a. läbi koolitusi radikaliseerumise varajase märkamise ja selle ennetamise teemal (kokku 38 akadeemilist tundi ning koolitati 107 PPA ametnikku), samuti koolitusi radikaliseerumise taustaga äkksündmuste reageerimise teemal (kokku 26 akadeemilist tundi ning 60 osalejat). Statistika või muu asjakohane informatsioon. Tabel. Pakutud nõustamisteenus 2017 a. märts-detsember

kõned kirjad kohtumised Skype koolitus Kokku

67

Kokku 5583 3912 351 60 40 9946

Allikas: PPA Tabel. Kohanemisprogrammis osalemine 2015-2017

2015 2016 2017 KOKKU

Keeleõpe 59 528 720 1307

Töö ja ettevõtlus 84 240 160 484

Baasmoodul 64 250 173 487

Peremoodul 54 112 75 241

Õppimine 53 52 58 163

Teadus 32 21 23 76

Rahvusvaheline kaitse 7 65 59 131

Lapsed ja noored 6 10 11 27

Koolitused läbinud kokku 359 1278 1279 2916

Allikas: Siseministeerium

The Committee notes from the 2009 ECRI report that racism and discrimination are identified as problems within the media, and that there is little action taken by the state against such issues. The Committee recalls that statements by public actors are capable of creating a discriminatory atmosphere. Racist misleading propaganda indirectly allowed or directly emanating from the state authorities constitutes a violation of the Charter (Centre on Housing Rights and Evictions (COHRE) v Italy, Complaint No. 58/2009, decision on the merits of 25 June 2010). The Committee stresses the importance of promoting responsible dissemination of information. It considers that in order to combat misleading propaganda, there must be an effective system to monitor discriminatory, racist or hate-inciting speech, particularly in the public sphere. The Committee asks what monitoring systems exist to ensure the implementation of anti-discrimination regulations. The Committee notes from the report that media coverage of issues surrounding migration was encouraged through the “My Estonia” project. It asks what other measures are being taken to tackle the issue of prejudice in public life.

Eesti Rahvusringhäälingu ja Riigikantselei eestvedamisel ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) toel algatati 2017. a kaks projekti eesmärgiga tõsta teadlikkust, sallivust ja positiivset meelestatust Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, sh Euroopa rändekava raames ümberasustatud ja -paigutatud isikute suhtes. Ristmeedia programmi „LIVEstonia. Ma elan siin“ raames loodi ristmeedia programm, mis muuhulgas sisaldas telesarja Eestis elavatest kolmandate riikide kodanikest (24 osa), programmi veebilehte tele- kui ka raadiosaadetega ning muid originaalmaterjale. Veebilehel avaldati persoonilood Vikerraadio saatesarjas „Ma elan siin“ esinenud kolmandate riikide kodanikest. Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastati ühiskonnas lõimumist toetavaid

68

hoiakuid kujundavaid meediategevusi. 2017. aasta septembris jõudis ETV ja ETV+ teleekraanidele kuueosaline reisisari “Meie Eestid”, kus igal nädalal tutvustas üks vene emakeelega saatejuht endale kõige olulisemaid paiku Eestis. Sarjaga kaasnesid mitmed algatused sotsiaalmeedias. Keskmiselt vaatas igat saadet ca 84 000 inimest. Saatesari jõudis vähemalt 15 minuti jooksul kokku 288 000 inimeseni, neist 278 000 olid eestlased ning 10 000 muust rahvusest. Integratsiooni Sihtasutus viis 2017. a läbi teavituskampaania “Keeleliselt mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamine ning teavitus eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalustest avalikus sektoris”, mille sisuks ja eesmärgiks oli julgustada eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima tööle riigisektorisse ja ühtlasi selgitada, miks tasub siduda oma tööalane tulevik Eestiga. Samuti selgitab kampaania Eesti riigisektori juhtidele, miks on mõttekas võtta tööle eesti keelest erineva emakeelega inimesi. https://karjeravestonii.ee/

The Committee recalls that States have an obligation to take measures or undertake programmes to prevent the dissemination of false information to departing nationals, as well as to prevent the misinformation of foreigners wishing to enter the country. Authorities should take action in this area as a means of preventing illegal immigration and trafficking in human beings (Conclusions 2006, Slovenia). It asks for complete and up-to-date information on any measures.

Ennetamaks ning vähendamaks ebaseaduslikku sisserännet ning pakkumaks välismaalastele ja nende kutsujatele asjakohast ja usaldusväärset teavet Eestisse saabumise ja Eestis viibimise tingimuste kohta, arendas Siseministeerium koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga 2017. a välja tasuta migratsiooni nõustamisteenuse. Nõustamisteenuse raames pakuvad Politsei- ja Piirivalveameti nõustajad välismaalastele ja nende kutsujatele personaalset ja proaktiivset õiguslikku nõustamist, mille käigus antakse kliendile asja- ning ajakohast ning õiget ja usaldusväärset informatsiooni, proovitakse leida tema probleemidele ja küsimustele sobivaimaid ning mugavamaid lahendusi. Nõustamisteenuse raames nõustatakse välismaalasi kompleksselt rände, sh pererände (elamisload, elamis- ja viibimisõigused, pikaajalised viisad), kodakondsuse ja isikut tõendavate dokumentide osas ning välismaalase töölevõtmisega seotud nõuete osas. Samuti viiakse nõustamisteenuse raames läbi koolitusi tööandjatele, et anda neile asjakohast ja usaldusväärset infot välismaalaste Eestis töötamise tingimuste kohta.

The Committee notes that the Estonian Integration Plan 2008-2013 provided for the teaching of the Estonian language to new immigrants, which is implemented through MISA. Teaching of the language was also provided during the reference period in the context of the “Our People” adaptation programme. This programme included information about the rights of residents and migrants, cultural and historical learning opportunities, and 364 hours of Estonian language classes. These measures were designed to improve the socio-economic coping abilities of new migrants. The Committee notes that during the period 2010 – 2013, a total of 226 migrants availed themselves of the programme according to MISA figures provided in the report. The Committee notes that the number of migrants participating was relatively low compared to the total immigration figures, and asks what reasons applied for the discrepancy in uptake.

Esimese kohanemisprogrammi sihtrühm oli võrdlemisi kitsas: uusimmigrandid (kelle arvukus tol

perioodil oli oluliselt väiksem praegu kolmandatest riikidest Eestisse sisserändajate arvuga võrreldes)

ja määratlemata kodakondsusega inimesed.

Tol perioodil oli peamiseks immigratsiooniliigiks pereränne (ligi 40%), vähemal määral õpi- ja tööränne.

Töörändajad, kes elamisluba töötamiseks pikendasid, olid tol perioodil vähemuses, mis võib

põhjendada nende madalat huvi taolises programmis osalemise vastu. Pererände raames Eestisse

69

saabujatele on kindlasti kohanemisel ja keeleõppes abiks nende pereliikmed, kes olid valdavalt kas

Eesti kodanikud või Eesti alalised elanikud ja seega siinse eluga üldiselt hästi kohanenud.

70

Lõige 2 – Lahkumine, teekond ja vastuvõtt

Üldised meetmed

Alates 2010. aastast rakendab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) Eestis vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooni programmi VARRE (http://www.iom.ee/varre/), mida rahastatakse EL varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist (AMIF) ning siseministeeriumi vahenditest. Programm pakub abi tagasipöördumise ettevalmistamisel (nõustamine, reisidokumentide ja/või lennupiletite hankimine) kui ka reintegratsioonitoetust. Reintegratsioonitoetus on mitterahaline (teenusena) ja see saab kättesaadavaks alles pärast välismaalase tagasipöörumist päritoluriiki.

Statistika

Tabel. VARRE programmist toetatud välismaalaste arv 2015-2017

2015 2016 2017

26 40 82

http://www.iom.ee/varre/

71

The Committee notes the provision of financial support for returning Estonians and for incoming

foreigners. In 2013, 97 returning Estonians and 36 foreign nationals were supported, with financial

contributions totalling €74,835 and €18,000 respectively. The Committee asks what the criteria are

to qualify for such support. The Committee asks for details on the process of applying for and

receiving this support, and for how long the support may be provided.

Toetust makstakse vanaduspensioni ikka jõudnutele ja tingimusel, et isiku kuusissetulek jääb alla

rahvapensioni määra (2018. a 189, 31 eurot). Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus

Sotsiaalkindlustusametile koos dokumentidega.

Eesti kodanikuna või eesti rahvusest isik peab esitama kodakondsust tõendava dokumendi või rahvust

tõendava dokumendi.

Välismaalasena, kes kuulub eesti rahvusesse peab esitama dokumendi, milles on märge kehtiva

elamisloa või elamisõiguse kohta, või selle puudumisel pädeva ametiasutuse kirjaliku tõendi oma

seadusliku elamise kohta Eesti Vabariigis.

Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku abikaasana peab esitama abielutunnistuse, abikaasa

kodakondsust või abikaasa rahvust tõendava dokumendi

Välismaalasena, kelle vanem on Eesti kodanik või eesti rahvusest peab esitama sünnitunnistuse,

vanema kodakondsust või rahvust tõendava dokumendi.

Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku vanemana peab esitama lapse sünnitunnistuse, lapse

kodakondsust või rahvust tõendava dokumendi.

Toetust makstakse seni kuni isik vastab selle saamise tingimustele.

With respect to emigration, MISA also provides financial support. A remigration allowance is

available to foreign nationals who have lived in Estonia for 10 years or longer and wish to cancel

their residence permit and move permanently to another country. The Committee asks for details

of the purpose of this allowance, whether any other criteria apply, and information on its amount.

Integratsiooni Sihtasustuse poolt ühekordselt makstava toetuse maksimaalseks suuruseks on 2000

eurot. Toetus on mõeldud tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks. Tagasipöördumistoetust saab

taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes:

on Eestist emigreerunud üldjuhul vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis;

vajab Eestisse tagasi pöördumiseks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust, alla 30-

aastane noor, kes on läbinud välismaal nii magistri- kui doktoriõppe, ei pea olema võõrsil elanud 10

aastat, et toetust saada.

72

Lõige 3 – Välja- ja sisseränderiikide sotsiaaltalituste koostöö

1.jaanuaril 2016. aastal jõustus uus sotsiaalhoolekande seadus. Sotsiaalhoolekande seaduse § 3

kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi pakkumisel järgmistest põhimõtetest:

1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;

2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse

suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava

erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;

4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja

kogukonna seisukohast;

5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema

perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;

6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud

kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus,

vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja

eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.

Igal Eestis viibival inimesel on vajadusel õigus saada vältimatut sotsiaalabi. Vältimatu sotsiaalabi tagab

vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole

enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

Seega välismaalased, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel, on õigustatud saama kõiki

sotsiaalteenuseid ja sotsiaaltoetusi võrdväärselt Eestis elavate Eesti kodanikega. Juhul, kui inimesel

puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus või kes viibib Eestis ajutiselt, näiteks viisa alusel, siis on tal

õigus saada vältimatut sotsiaalabi.

Koostöö teiste riikide sotsiaaltalitustega toimub juhtumipõhiselt, kaasates vajadusel teisi

institutsioone.

73

Lõige 4 – Võrdsus seoses tööhõive, organiseerumisõiguse ja majutusega

Palk ja muud tööhõive ja töötingimused


Eesti keelest erineva emakeelega isikute tööturule sisenemist takistab ebapiisav või puudulik eesti

keele oskus, riigi ja tööturu ebapiisav tundmine, põlisrahvastikust eraldi toimivad sotsiaalvõrgustikud,

hariduse mittevastavus tööturu vajadustele ning töökollektiivide rahvuspõhine eraldatus. Samuti on

teisest rahvusest elanike tööturu olukorra kujunemisel selge regionaalne ja sektoraalne komponent.

Töötute arv vähenes aastail 2013–2015 teisest rahvusest elanike seas kiiremini kui eestlaste seas,

vastavalt 10 500 ja 6000 inimese võrra. 2013. aastal oli kahe rühma töötuse määra erinevus 1,82

korda, 2015. a vähenes see 1,48 korrani, ületades arengukavas Lõimuv Eesti 2020 seatud sihttaset.

Tööhõive määr kasvas võrreldes 2013. a tulemustega eestlaste seas kiiremini kui teisest rahvusest

elanike hulgas: 2013. a olid tööga hõivatud 63% eestlastest ja 60,3% teisest rahvusest

elanikest; 2015. a olid vastavad näitajad 66,7% ja 61,8 %.

2017. a. muust rahvusest elanike olukord tööturul paranes: suurenes hõivatute arv ja vähenes töötus,

kuid eestlastega võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe kahe etnilise grupi vahel

suurenesid. Kui 2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse

määr 9,7% (erinevus 1,76 korda), siis 2017. aastal oli erinevus kahekordne (eestlastel 4,4% ja teistel

rahvustel 8,8%). 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest elanikest,

siis 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%.

Statistikaameti andmetel on töötuse määr jäänud maakondadest suurimaks Ida-Virumaal. Töötuse

määra suurust piirkonnas seletatakse põlevkivisektori majandusraskustega. 2016. aastal alustati

täiendavate tööturuteenuste pakkumist Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) projekti

raames neile, kes on töö kaotanud Ida-Virumaa suurkoondamiste käigus 01.08.2015–01.05.2016. Eesti

keele koolitusel saavad osaleda nii töötud kui ka töötavad inimesed ning järjest on võimalik osaleda

mitmel erineva keeleoskustaseme kursusel. Toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist Ida-

Virumaal ja töötute tööle asumist ning vähendada piirkonna kõrget töötuse määra.

2017. a. aprillis võttis parlament vastu Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse

muudatused, mille eesmärk on tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga

2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud

õiguste kasutamist. Direktiivi ja seda üle võtva regulatsiooniga soovitakse võimaldada EL liikmesriikide

töötajate ja nende EL liikmesriigi või kolmanda riigi kodanikust pereliikmete õiguste paremat ja

ühtsemat kohaldamist ning tagada meetmed diskrimineerimise vastu EL liikmesriigi kodakondsuse

alusel. Muudatused jõustusid 2017. a. mais.

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehtud muudatuste kohaselt tuleb Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa

Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi kodanikust töötajat sõltumata kodakondsusest kohelda võrdselt

Eesti kodanikuga järgmistes valdkondades: 1) juurdepääs tööturule; 2) töölepingu- ja töötingimused,

eelkõige seoses töötasu, töölepingu ülesütlemise, töötervishoiu ja tööohutuse ning töötuks jäämise

74

korral tööle ennistamisega või uue töökoha leidmisega ning ametisse nimetamise või sellest

vabastamisega; 3) juurdepääs sotsiaalsetele ja maksusoodustustele; 4) ametiühingute liikmelisus ning

õigus olla valitud ettevõtte töötajate esindusorganitesse; 5) juurdepääs koolitusele; 6) eluaseme

kättesaadavus; 7) töötaja laste juurdepääs haridusele, õpipoisiõppele ja kutseõppele ja 8)

tööhõiveametite abi. Õiguste kaitse tagamiseks on täpsustatud, et EL ja EMP liikmesriigi kodanikust

töötaja või ametnik ja tema perekonnaliige, kes leiab, et ta on kannatanud või kannatab töötajate vaba

liikumise õiguse teostamise põhjendamatute piirangute ja takistuste tõttu või et teda on võrdse

kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu õigusvastaselt koheldud, võib kasutada kõiki

õiguskaitsevahendeid samadel alustel ja ulatuses nagu Eesti kodanik.

Võrdse kohtlemise seadusesse (VõrdKS) tehtud muudatustega laiendati soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku pädevust, sätestades et volinik tegutseb ka Euroopa Liidu liikmesriikide

koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest

töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise toetamiseks.

Õiguskaitse parandamiseks on sotsiaalministeerium ette valmistanud ka võrdse kohtlemise seaduse

muudatuse, millega laiendatakse selle seadusega sätestatud diskrimineerimisvastast kaitset puude,

vanuse, usutunnistuse ja veendumuste ning seksuaalse orientatsiooni tunnuse alusel väljapoole

tööelu. Muudatuse eesmärk on ühtlustada VõrdKS seaduse kohaldamisala nende tunnuste puhul

kehtivas seaduses sätestatud kaitsega rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tunnuse

alusel nii, et lisaks tööelule hõlmaks spetsiifilisem diskrimineerimise keeld kõigi tunnuste puhul ka

sotsiaalkaitset (sh sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamist, hariduse

omandamist ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) kättesaadavuse

võimaldamist. Muudatusega laieneks vastavalt ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku pädevus. Kavas on ka muudatused voliniku sõltumatuse paremaks tagamiseks. Selleks

plaanitakse muuta voliniku ametisse nimetamise korda ja täpsustada voliniku ametiaegseid

tegevuspiiranguid.

Meetmed regulatsiooni rakendamiseks

Teisest rahvusest inimeste tööturule toomiseks ja tööle aitamiseks jätkatakse individuaalsetest

vajadustest lähtuvate tööturuteenuste pakkumust. 2014. aastal kasutas Töötukassa pakutavaid

tööturuteenuseid 15 785 eesti keelest erineva suhtluskeelega isikut, 2016. aastal 16 913 isikut ja 2017.

aastal 18 121 töötut. Töötud, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, osalesid kõige enam

tööturukoolitustel, karjäärinõustamisel ja tööotsingute töötubades.

2014. aastal töötati välja ja kinnitati 30.01.2015 haridus- ja teadusministri käskkirjaga tegevuskava

"Eesti keelest erineva ema- või kodukeelega täiskasvanute keeleõppe arendamine 2015-2018

(2020)“, mille alusel rahastatakse ja arendatakse nimetatud perioodil nelja meedet toetavat tegevust:

eesti keele õpivõimaluste pakkumine avalikus sektoris töötavatele ebapiisava eesti keele oskuse ja

nõrgema konkurentsivõimega inimestele; keeleõppekulude hüvitamine; tingimuste loomine avaliku ja

kolmanda sektori organisatsioonides, toetamaks nende liikmete siht- ja sidusrühmade riigikeele

omandamist ja lõimimist; täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi tagamise- ja järelevalvesüsteemi

kujundamine ning eesti keele omandamiseks vajaliku digitaalse õppevara loomine, sh

Keeleinspektsiooni vastutusala laiendamine.

75

Digitaalse õppevara osas jätkati B1-B2 taseme elektrooniliste õppematerjalide „Keeletee“ loomist,

mille järgi saavad õppida need, kes on õppinud eesti keelt 0-A2 tasemel keeleõppe keskkonnas

„Keeleklikk“. Kursused on kättesaadavad aadressil www.keeleklikk.ee ja https://www.keeletee.ee/.

Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames valmistas Haridus- ja

Teadusministeerium 2014. aastal ette järgmised tegevused: õpilastele, kes on põhihariduse

omandanud eesti keelest erinevas keeles, pakutakse täiendavat eesti keele õpet ja praktikavõimalusi

eestikeelses keskkonnas; kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise

rakendamine ja arendamine eesmärgiga toetada kutsekoole eestikeelsele õppele üleminekul ning

mitmekeelse ja -kultuurilise õpirühma haldamisel; kõrgharidustaseme õppuritele täiendav

akadeemilise ja erialase eesti keele õpe eesmärgiga aidata eesti keeles õppivatel eesti keelest erineva

emakeelega üliõpilastel valmistuda akadeemiliseks õppeks.

Pakutakse eesti keele ja erialase eesti keele oskuse kursusi erinevate haridustaseme koolides (üld-,

kutse- ja kõrgharidus) keelealaseid koostööprojekte eesmärgiga aidata kaasa keeleõppe kvaliteedi

tagamisele erinevatel haridustasemetel ning mitteformaalse keeleõppe konteksti rikastamisele,

samuti avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonidele toetamaks nende liikmete riigikeele

omandamist ja lõimumist, sh erivajadustega inimestele, nt vaegkuuljad ja –nägijad. Tegevuste sisuks

on nii keelekursused ja -klubid, õpivalmidust suurendavad tegevused kui ka teised samalaadsed

regulaarsed, ehk vähemalt kuus kuud kestvad grupipõhised mitteformaalsed õpitegevused.

Kõrgharidusprogrammist toetatakse eesti keelest erineva emakeelega üliõpilaste eesti keele

omandamist kõrgharidusõpingute ajal, mis tagab parema ligipääsu eestikeelsele kõrgharidusele ja

toetab õppes toimetulekut. Tegemist on järjepideva tegevusega.

Tulenevalt 2015. aasta Eesti Integratsiooni Monitooringu tulemustest ja Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2015-2019 eesmärkidest alustas Kultuuriministeerium mitmekesise

töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamise ning eesti keelest erineva

emakeelega inimestele karjäärivõimalusi toetavate tegevuste arendamist koostöös

Sotsiaalministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega. Selleks viidi ellu teavitustegevusi ja

sotsiaalkampaania eesti keelest erineva emakeelega inimeste karjäärivõimalustest avalikus sektoris.

2016. a viidi ellu infoseminaride sari, koostati teavitusmaterjale tööandjatele ning muukeelsetele

tööealistele Eesti elanikele.

Selleks et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, loodi Euroopa

Sotsiaalfondi vahendite toel keelepraktika ja stažeerimise võimalused piirkondades, kus on selle

järele kõige suurem vajadus. Toetatavad keeleõppetegevused on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi

elukestva õppe strateegia „Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmist“.

Diskrimineerimise vähendamiseks tööturul tegeletakse aktiivselt tööandjate teadlikkuse ja

tegutsemisvalmiduse ning –oskuste parendamisega. Sotsiaalministeerium on koostöös Eesti

Inimõiguste Keskusega välja töötanud mitmekesise töökoha märgise kontseptsiooni. Märgisega

seotud tegevused toetavad töökeskkonna mitmekesisuse suurendamist, arvestades töötajate vanust,

sugu, etnilist tausta, emakeelt, rassi, usku, terviseseisundit (sh puue ja vähenenud töövõime) ja

http://www.keeleklikk.ee/

https://www.keeletee.ee/

76

seksuaalset sättumust. Märgise eesmärk on kujundada konsultatsiooni ja tööandjate

võrgustikutegevuste abil tööriist töökeskkonna kvaliteedi parandamiseks ja mitmekesisuse teadlikuks

juhtimiseks organisatsioonis, toetades võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Märgise saamiseks

peab organisatsioon koostama mitmekesisuse plaani, mis võimaldab mitmekesisuse aspektist hinnata

organisatsiooni olukorda ning seada eesmärke muutuste elluviimiseks. Esimesed märgised anti välja

2018. a. kevadel.

Komitee palub teavet võrdse kohtlemise seaduse ja töölepinguseaduse rakendamise kohta, sh.

seireandmed ning küsib, kas on registreeritud kaebusi tööhõivetingimuste või palga osas seoses

sisserändajate diskrimineerimisega. Võrdõigusvolinikule ei ole perioodil 2014-2017 võõrtööjõu ja

töösuhte osas tehtud ühtegi pöördumist.

Komitee on küsinud, kas sisserändajatel ja kodanikel on Eestis võimalik samadel alustel saada

kutseõpet tööliste oskuste ja võimaluste parandamiseks.

Eesti on 2017/2018 muutnud õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtumäärust (jõustunud 1. sept. 2018),

millest on eemaldatud sätted, mida võis lugeda diskrimineerivaks õppele ligipääsu osas just

sisserändajate sihtrühmale. Praegu kehtivad nii kodanikele kui sisserändajatele ühtsed

vastuvõtutingimused kutseõppesse astumisel. 2017. aastal sai SA Innove valmis ka

sisseastumisprotsessi juhendmaterjali, kus uussisserändajatega tegelemine on omaette teemana

kaetud. Samuti viidi läbi koolide sisseastumisprotsesse toetav seminar-koolitus ning seda on kavas

jätkata ka 2019. aastal. Muuhulgas on kutseõppeasutustel õigus rakendada vastuvõtuprotsessis ka

VÕTAt (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine), et hinnata inimese suutlikkust asuda õppima

kutseõppesse. See võimaldab paindlikult võtta vastu ka isikuid, kel haridust tõendavaid dokumente

pole (kutseharidusstandard § 29 lg 3 p 2).

Töökohapõhine õpe pole kutseõppe tasemeõppes uussisserändajate puhul sisuliselt rakendunud.

Alates 1. sept. 2017 tuleb kutseõppesse astujal üldjuhul sooritada kutseeksam, mis eeldab head

keeleoskust ning suutlikkust erialakeeles õppida ning teadmisi omandada. Osaletud on täiskasvanute

täienduskoolituskursustel, kus keelenõudeid eraldisesivalt õppe lõpetamiseks seatud pole.

Statistika

Tabel 7: Employment rate (aged 15-74), 2014-2017 (%)

2014 2015 2016 2017

Native population 64,1 66,3 67,0 69,0

Immigrant population 59,3 61,2 60,6 61,8

..first generation of immigrant population 52,7 55,6 55,6 56,4

..second generation of immigrant population 67,0 67,8 66,5 68,0

Source: Statistics Estonia

77

According to Statistics Estonia in 2017 the employment rate of native population aged 15-74 was 69,0%

and the employment rate of immigrant population was 61,8%.

Ametiühingute liikmelisus ja kollektiivläbirääkimistel saadud eesõiguste kasutamine


2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe võõrtöötajatega seotud ametiühinguliikmelisuse ja

kollektiivläbirääkimistest tulenevate õiguste kohta. Alates teabe esitamisest ei ole vastava

regulatsiooni osas muudatusi toimunud.

Komitee on küsinud, millised õiguslikud ja praktilised meetmed on võetud, et tagada tööhõive,

ametiühingu liikmelisuse ja kollektiivläbirääkimistega seotud võrdne kohtlemine. Tööhõivet on

käsitletud artikkel 19 lõige 4 esimeses osas. Mainime, et jätkuvalt ei erista õigusaktid ametiühingusse

kuulumisel, kollektiivlepingu läbirääkimistel osalemisel ning kollektiivlepingutest tulenevate õiguste

kasutamisel võõrtöötajaid kohalikest töötajatest.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) kohaselt on lähetatud töötaja füüsiline isik,

kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse

osutamiseks kindlal ajavahemikul. Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud leping loetakse töölepinguks, kui

see vastab Eesti töölepingu seaduses töölepingu kohta sätestatule.

Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb töötamisel Eestis tagada ELTTSi §-s 5

sätestatud tingimused, sh:

1) tööaeg;

2) puhkeaeg;

3) vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks;

4) töötasu ja ületunnitöö hüvitamine;

5) põhipuhkuse kestus;

6) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused.

Kui Eestisse lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted on Eesti õiguses

sätestatust soodsamad, kohaldatakse töötajale välisriigi õiguse sätteid. Lähetatud töötajale

kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust.

Tabel 9: Ametiühingusse kuuluvus 2017. aastal

Trade unions

members

Total number of

employees

The share of trade

union members of all

employees

Native population 21 000 472 900 4,4%

Immigrant population 6 600 117 900 5,6%

78

..first generation of

immigrant population

3 300 57 700 5,7%

...second generation of

immigrant population

3 300 60 200 5,5%

Source: Statistics Estonia, Labour Force Survey

Majutus

Õiguslik regulatsioon ja meetmed rakendamiseks

2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe võõrtöötajatega seotud majutusega. Alates teabe esitamisest

ei ole vastava regulatsiooni osas muudatusi toimunud.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluruumi

isikule või perekonnale, kes ise ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna suuteline ega

võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. Kohalik omavalitsus võib anda abivajaja kasutusse

kohaliku omavalitsuse omanduses oleva eluruumi või kasutada vabaüürituru pakutavaid võimalusi,

üürides korteri vabaturult ja vahendades seda eluruumi vajajale. Sotsiaaleluruumi andmise ja

kasutamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Subjektideks, kes on õigustatud sotsiaalteenuseid

(sh eluasemeteenust), aga ka sotsiaaltoetusi (sh toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust) ja

muud abi saama, on Eesti alalised elanikud, Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavad

välismaalased ning Eestis viibivad rahvusvahelise kaitse saajad.

Vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival elanikul. Vältimatu sotsiaalabi peab tagama

vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. Eestis ei ole sätestatud eritingimusi erinevate rahvuslikul

või etnilisel alusel eluasemetingimuste parandamiseks. Kõigil on võrdsed tingimused ja võimalused abi

või toetuste saamiseks, ka elukohta puudutavates aspektides.

Statistika

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemis volinikule ei ole esitatud ühtegi diskrimineerimise kaebust

seoses linna või valla sotsiaaleluruumiga.

79

Lõige 5 – Võrdsus seoses maksude ja maksetega


Võrdse kohtlemise põhimõte on üks Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtteid. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise seaduse § 2 sätestab muuhulgas, et isikute diskrimineerimine nende

rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu on keelatud töö- või teenuste

osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste

kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu

lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel. Töölepingu seaduse § 3 kohaselt peab

tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise

põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise

võrdõiguslikkuse seadusele.

Võrreldes 2014. aasta raportis esitatud teabega ei ole võõrtöölisi puudutavates

maksustamisreeglites muudatusi tehtud. Eestis seaduslikult elavaid vöörtöölisi maksustatakse

samal viisil kui Eesti kodanikest töötajaid. Palgatulu maksustamine ei sõltu isiku

kodakondsusest, vaid tema residentsusest konkreetsel maksustamisaastal.

Eestis makstakse töötasult sotsiaalmaksu, tulumaksu, kohustuslikku kogumispensioni makset

ning töötuskindlustusmakset.

Vastavalt tulumaksuseaduse §-le 6 on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui

ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Residendist füüsiline

isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud tuludelt.

Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult. Vastavalt

tulumaksuseaduse § 29 lg-le 1 maksustatakse Eestis tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik

sai Eestis töötamisest (§ 13 lõiked 1 ja 11), kui väljamakse tegija on Eesti riigi- või kohaliku

omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või

mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu või arvel või kui isik on viibinud

töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Juhul kui

töötaja on selle riigi resident, kellega Eesti on sõlminud tulumaksuga topeltmaksustamise

vältimise lepingu tuleb maksukohustuse arvutamisel arvestada maksulepingus sätestatuga.

Vastavalt sotsiaalmaksuseaduses sätestatule (§ 2 lg 1 p 1) ei sõltu sotsiaalmaksu tasumise

kohustus sellest, kas töötaja on kodanik või mitte. Seega mittekodanikust võõrtöötaja töötasu

maksustatakse sotsiaalmaksuga samade reeglite alusel mis kodaniku puhul.



80

Kohustuslikku kogumispensioni makse tasumine ei sõltu tasu saaja kodakondsusest. Makse

tasumine sõltub residentsusest. Vastavalt kogumispensionide seaduse §-le 6 on kohustatud

isikuks residendist füüsiline isik. Seega mitteresidendile makstud tasult kogumispensioni

makset ei tasuta.

Töötuskindlustusmakset makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatule (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja töövõtjat) makstud töötasult ja muudelt tasudelt. Töökindlustusmakse tasumisel ei oma tähtsust isiku kodakondsus. Võõrtöölisi koheldakse Eestis töötasu maksustamisel võrdselt sõltumata nende kodakondsusest.

Meetmed õigusliku regulatsiooni rakendamiseks

Võrdse kohtlemise seadus võimaldab inimestel pöörduda diskrimineerimisvaidluste

lahendamisel kohtusse või töövaidluskomisjoni ning nõuda kahju hüvitamist. Samuti saavad

inimesed pöörduda voliniku poole, kes nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate

kaebuste esitamisel ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta.

Inimestel on õigus pöörduda ka õiguskantsleri poole, kes lahendab lepitusmenetluse korras

diskrimineerimisvaidlusi, kuna võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse põhimõtted on

sätestatud õiguskantsleri tegevuses.

Statistika

Asjakohast statistikat Eestis ei koguta.


https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/509052018001/consolide/current

81

Lõige 6 – Perekonna taasühinemine

Üldine regulatsioon 2010. aasta raportis toodi välja abikaasa juurde elama asumiseks ja lähedase sugulase juurde elama asumiseks elamisloa taotlemise õiguslik raamistik. 2017. aastal jõustusid mitmed olulised muudatused, millega kehtivat regulatsiooni muudeti. Elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks 2017. aasta jaanuaris jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, millega kaotati abikaasa eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise nõue, kui välismaalane soovib taotleda elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Muudatuste järgselt võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks Eestis elava Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa juurde või elamisloa alusel Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde. Abikaasa juurde elama asumiseks elamisloa taotlemiseks peab abikaasal olema Eestis registreeritud elukoht ja tegelik eluruum. Erisusena ei kohaldata registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi olemasolu nõuet, kui abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, on saanud: - elamisloa ettevõtluseks; - elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina; - elamisloa õppimiseks bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes või magistri- või doktoriõppes või rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes või neljanda või viienda taseme kutseõppes; - elamisluba töötamiseks ühel järgmistest alustest:

1) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses; 2) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; 3) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või töötamine õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; 4) erialane tegevus sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel; 5) töötamine Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks; 6) töötamine eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on vastavas valdkonnas töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus; 7) töötamine seadmete paigaldaja või oskustöölisena, kui välismaalasel on vastavas valdkonnas töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus; 8) töötamine tippspetsialistina, kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus; 9) töötamine iduettevõttes.

Samuti ei kohaldata Eestis elamise nõuet Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa suhtes, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, juhul kui perekond asub koos Eestisse elama. Menetluses olevate välismaalaste seaduse muudatustega, mis on kavandatud jõustuma 2019. aastal, laiendatakse erisust Eestis elamise nõudest ka elamisloa saanud välismaalase abikaasa suhes, kui perekond asub koos Eestisse elama. Praktikas, juhul kui abikaasad, kes ei kuulu elamisloa ja eluruumi erisuse alla, esitavad elamisloa taotlused koos, palutakse abikaasal elukoht ära registreerida ning sellisel juhul võivad abikaasad koos Eestisse elama asuda. 2017. aasta jaanuaris jõustunud muudatustega muudeti abikaasa juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaega. Muudatuste kohaselt antakse tähtajaline elamisluba abikaasa

82

juurde elama asumiseks kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui tähtajalise elamisloa kehtivusaeg, mis on antud abikaasale, kelle juurde Eestisse elama asutakse. 2017. aasta muudatustega kaotati püsivalt Eestis elamise nõue ning tunnistatakse kehtetuks lühiajalise Eestist eemalviimise registreerimise regulatsioon, asendades selle elamisloa eesmärgipärase kasutamise nõudega. Seeläbi kaotati abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alus, mille kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest või tunnistatakse elamisluba kehtetuks, kui abikaasa või abikaasad ei ela püsivalt Eestis. Elamisluba lähedase sugulase juurde elama asumiseks 2017. aasta muudatustega kaotati nõue, mille kohaselt peab lähedane sugulane, kelle juurde elama asutakse, asuma püsivalt Eestis. Jätkuvalt kohaldub nõue, et lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis. Samas laiendati 2017. aasta muudatustega erisusi, mille puhul ei ole lähedase sugulase juurde elama asumisel nõutav Eestis elava sugulase tegeliku eluruumi ja registreeritud elukoha olemasolu. Lisaks varasemalt kehtinud alustele ei kohaldu tegeliku eluruumi ja registreeritud elukoha olemasolu ka juhul, kui: - lähedasele sugulasele on antud tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse § 2103 alusel; - lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks; - lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina. 2017. aasta muudatustega kaotati lähedase sugulase juurde elama asumisel keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alus, mille kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest või tunnistatakse elamisluba kehtetuks, kui lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, või välismaalane, ei ela püsivalt Eestis. Ühtlasi loodi 2017. aasta muudatustega võimalus anda tähtajaline elamisluba autamaatselt (st ilma taotluseta) alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega Eestisse elama, et asuda elama Eestis elava vanema juurde, kui vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti tähtajaline elamisluba. Rakendatud meetmed 2016. aasta jaanuaris võeti kasutusele lihtsamad ja kliendisõbralikumad taotlusankeedid. Samuti vähendati oluliselt taotlemisel esitatavate lisadokumentide loetelu. Seega muudeti elamisloa taotlemisprotsess nii välistöötajate kui nende pereliikmete jaoks oluliselt lihtsamaks. 2017. aasta jaanuaris jõustunud muudatuste järgselt on võimalik taotleda viisat ning tähtajalist elamisluba Eestis Politsei- ja Piirivalveamti juures kõigil välismaalastel, kes viibivad riigis seaduslikult. Seega nt võivad välistöötajad ja nende pereliikmed, kellel on viisavaba liikumise õigus või riiki sisenemiseks viisa, tulla Eestisse ning siin viibides anda sisse elamisloa taotluse. 2017. aasta märtsis looud migratsiooniküsimuste nõustamisteenuse raames pakutakse asjakohast ja usaldusväärset teavet mh välistöötajatele ja nende pereliikmetele Eesti elama asumise tingimuste kohta. migratsiooniküsimuste nõustamisteenus. Statistika Tabel. Pererände eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlused ja positiivsed otsused 2014-2017

Elamisloa alus 2014 2015 2016 2017

83

taotlused pos otsused taotlused

pos otsused taotlused


pos otsused

elama asumiseks abikaasa juurde 836 795 939 871 968 967 1071 926

alaealise lapse elama asumine Eestis elava vanema juurde 493 455 477 465 459 436 429 377

täisealise lapse elama asumine Eestis elava vanema juurde 3 0 11 3 11 4 8 0

vanema või vanavanema elama asumine Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde 146 130 122 111 104 100 110 65

eestkostetava elama asumine Eestis elava eestkostja juurde 5 7 9 8 8 6 2 2

Täiendavad küsimused:

The Committee points out that the directive expressly states in Article 3§4 that it is without prejudice to the Charter, and that it shall not affect the possibility for the Member States to adopt or maintain more favourable provisions than those required by the Directive (Article 3§5). The Committee considers that a period of one year is acceptable under the Charter, but a longer period is considered excessive (Conclusions 2011, Statement of interpretation on Article 19§6). The Committee therefore reiterates that the situation is not in conformity with the Charter.

2017. aasta jaanuaris jõustunud muudatustega kaotati abikaasa eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise nõue, kui välismaalane soovib taotleda elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Seega on kehtiv Eesti õigu hartaga kooskõlas.

The Committee notes that other conditions applying to family reunion include a permanent legal income, independently or jointly with the spouse, to ensure that the family is maintained in Estonia. The Committee notes the indication in the report that no family member has been declined a residence permit because he or she did not have sufficient legal income. Nevertheless it considers that such requirements if too restrictive may deter migrants from applying for family reunion and thus present and obstacle to the enjoyment of their rights under Article 19§8 of the Charter. The Committee asks on what basis the determination of whether the applicant satisfies this criterion is made, and whether there are any threshold applied. It recalls that social benefits should not be excluded from the calculation of the income of a migrant worker who has applied for family reunion (Conclusions 2011, Statement of interpretation on Article 19§6). It asks what constitutes “legal income” relevant to the determination, and whether social assistance to which the applicant or their family members are lawfully entitled are excluded from the calculation.

84

Legaalne sissetulek välismaalaste seaduse tähenduses on seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine. Perekonnaliikme tagatud ülalpidamiseks loetakse: 1) vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist; 2) vanema poolt täisealise lapse ülalpidamist, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; 3) vanema või vanavanema poolt täiskoormusega õppiva täisealise lapse või lapselapse ülalpidamist; 4) abikaasa poolt ülalpidamist; 5) täisealise lapse või lapselapse poolt vanema või vanavanema ülalpidamist, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema ja 6) eestkostja poolt eestkostetava ülalpidamist. Legaalne sissetulek peab võimaldama välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis. Vastavalt välismaalaste seaduse §224 lõike 1 punktile 2, kehtestatakse legaalse sissetuleku määrad Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 kohaselt on legaalse sissetuleku nõudeks abikaasa juurde tähtajalise elamisloa taotlemisel kahekordne Eesti toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta olenevalt perekonna suurusest. Seega välismaalase ja tema abikaasa legaalne sissetulek kahe peale kokku iga Eestis viibitava kuu kohta peab olema vähemalt võrdne kahekordse Eesti toimetulekupiiriga. Kui elamisluba taotletakse välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel elama asumiseks lähedase sugulase juurde, on legaalse sissetuleku määraks ühekordne toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta olenevalt perekonna suurusest. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu iga-aastaselt ning tegemist on riiklikult määratud miinimumsummaga, mis on vajalik Eestis elava isiku (sh Eesti kodanike, välismaalaste) minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Alates 2017. aastast ei nõuta enam elamisloa taotlemisel dokumenti, mis tõendab legaalse sissetuleku olemasolu, vaid välismaalane kinnitab elamisloa taotluse allkirjastamisega, et tal on seaduses sätestatud ulatuses piisav legaalne sissetulek.

The Committee notes the requirement in the Aliens Act that the family must have a residence in Estonia, and asks whether there are any restrictions on what size or type of accommodation is considered sufficient for the purposes of family reunion.

Välismaalaste seadus ei sätesta spetsiifilisi piiranguid või tingimusi, millistele nõuetele peab eluruum vastama. Sarnaselt Eesti kodanikele, kohalduvad ka välismaalaste eluruumidele üldised eluruumile esitatavad nõuded, mille eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine.

The Committee considers that restrictions on the exercise of the right to family reunion should be subject to an effective mechanism of appeal or review, which provides an opportunity for consideration of the individual merits of the case consistent with the principles of proportionality and reasonableness. The Committee asks what appeal mechanisms exist to challenge decisions against the grant of family reunion.

Elamisloa andmise menetlusele kohaldub haldusmenetluse seadus, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane juhul, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Elamisloa andmisest keeldumise korral on välismaalasel õigus esitada kaebus halduskohtule, seejärel vajadusel apellatsioonikaebus ringkonnakohtule ning kassatsioonikaebus Riigikohtule.

85

Lõige 7 – Võrdsus seoses kohtumenetlusega

General regulation

Riigi õigusabi seadus (RÕS) ei sisalda ajutiselt Eestis viibivate kolmandate riikide nn võõrtööliste osas

eriregulatsiooni, vaid näeb RÕS § 6 lg 11 viimase lause alusel neile riigi õigusabi andmise ette EL-i

liikmesriikide kodanike ja residentidega samadel alustel, kui see tuleneb Eestile siduvast

rahvusvahelisest kohustusest. Nimetatud sõnastuses kehtib RÕS § 6 lg 11 viimane lause alates

28.04.2013, kui jõustus ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus. Sõnastus hõlmab nii erga omnes kohustused (rahvusvaheline ordre public) kui EL õiguse

sekundaaraktid8. Seega on RÕS § 6 lg 11 viimase lausega hõlmatud kõik Eesti poolt ratifitseeritud

välislepingutest, sh Euroopa Sotsiaalharta art 19 § 7, tulenevad kohustused. Eelnevast lähtuvalt on

tasuta riigi õigusabi Eestis RÕS § 6 lg 11 viimase lause ja Euroopa Sotsiaalharta art 19 § 7alusel tagatud

kõigile võõrtöötajatele EL-i liikmesriikide kodanike ja residentidega võrdsetel alustel.

Riigi õigusabi saavad Eestis RÕS § 6 lg 1 alusel kõik füüsilised isikud, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Oma majanduslikust seisundist sõltumata saab riigi õigusabi ka:

1. kriminaalmenetluses füüsilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav (RÕS § 6 lg 2 sätestatud tingimustel)

2. väärteoasja kohtumenetluses füüsilisest isikust menetlusalune isik (RÕS § 6 lg 2 sätestatud tingimustel);

3. laps lapse elatise asjas (RÕS § 6 lg 21). 4. piiratud teovõimega kannatanu kriminaalmenetluses (RÕS § 6 lg 22 sätestatud tingimustel). 5. juriidilised isikud (RÕS § 6 lg 3 ja 4 sätestatud erandjuhtudel ja tingimustel).

Riigi õigusabi hõlmab isiku õigusnõustamist ja esindamist kõikides kohtumenetlustes, kohtueelses menetluses, täitemenetluses ja haldusmenetluses, samuti õigusdokumendi koostamist ning muud õigusnõustamist ja esindamist (RÕS § 4 ja 7.ptk).

Kui riigi õigusabi osutav advokaat ei valda RÕA saaja keelt, siis on tal riigi kulul võimalik riigi õigusabi osutamiseks kasutada tõlgi abi (justiitsministri 26.07.2016 määrus nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ §-d 18 ja § 20). Tõlkeabi menetlusdokumentide tõlkimiseks on isikul võimalik taotleda ka kohtult kõigis kohtumenetlustes.

Riigi õigusabi statistikat ja (kohtu)praktikat Eestis ajutiselt töötavate kolmandate riikide kodanike kohta ei saa me kahjuks esitada, kuna registreeritud andmete põhjal ei ole neid võimalik teistest välismaalastest eristada.

In response to the question of the Committee (Conclusions 2011), the report indicates that assistance in legal proceedings is prescribed in the State Legal Aid Act. The persons covered by the act also include migrant workers. Natural persons may receive state legal aid if they are unable to pay for competent legal services due to their financial situation at the time they require assistance, if they are only

8 Vt ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (379 SE) seletuskiri

86

partially able to pay for legal services, or if they would not be able to meet their own basic subsistence needs after paying for such legal services. Assistance is provided to persons who at the time of application have residence in Estonia or another member state of the EU, or is a citizen of Estonia or another Member State of the EU. Determination of residence is based on Article 59 of Council Regulation No. 44/2001/EC. The Committee notes that this Article states that 1) in order to determine whether a party is domiciled in the Member State whose courts are seised of a matter, the court shall apply its internal law and 2) if a party is not domiciled in the Member State whose courts are seised of the matter, then, in order to determine whether the party is domiciled in another Member State, the court shall apply the law of that Member State. The report indicates that legal aid will not otherwise be granted to natural persons unless the obligation arises from binding international law. The Committee requests clarification on who shall be considered to be resident in Estonia for these purposes.

Tasuta riigi õigusabi on RÕS § 6 lg 11 viimase lause ja Euroopa Sotsiaalharta artikli 19 § 7 alusel Eestis tagatud kõigile ajutiselt Eestis viibivatele ja töötavatele isikutele sõltumata nende kodakondsusest või elukohariigist EL-i liikmesriikide kodanike ja residentidega võrdsetel alustel.

The Committee refers to its Statement of interpretation on the rights of refugees under the Charter, and asks under what conditions refugees and asylum seekers may receive legal aid assistance.

Rahvusvahelise kaitse saajatele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele on riigi õigusabi tagatud RÕS § 6

lg 11 viimase lause alusel pagulasseisundi konventsiooni ja asjaomaste EL-i õigusaktidega nõutavas

ulatuses.

Perioodil 01.10.2015 kuni 31.12.2017 osutati rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellele järgnevas

halduskohtumenetluses riigi õigusabi 94 isikule 118-l korral. Statistikat teistes riigi õigusabi liikides (nt

tsiviil- või kriminaalasjades) ning (kohtu)praktikat rahvusvahelise kaitse taotlejatele määratud riigi

õigusabi kohta ei ole kahjuks võimalik esitada, sest registreeritud andmete põhjal ei ole rahvusvahelise

kaitse taotlejaid võimalik teistest menetlusosalistest eristada.

Õigusabi ja esinduse põhimõtted rahvusvahelise kaitse taotlejatele on reguleeritud

menetlustingimuste direktiivis (2013/32/EU, Artiklid 19 - 23). Taotlejatel on omal kulul õigus kasutada

õigusabi ja esindust kogu menetluse vältel. Tasuta õigusabi ja esindus on taotlejatele tagatud

kohtumenetluses. Haldusmenetluse etapil on liikmesriikidel võimalik otsustada, kas pakkuda

taotlejatele tasuta õigusabi ja esindust või tasuta õiguslikku ja menetluslikku teavet. Välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja haldusmenetluse seaduse kohaselt pakutakse Eestis

rahvusvahelise kaitse taotlejatele kogu menetluse vältel tasuta õiguslikku ja menetluslikku teavet.

Menetlusliku teabe andjaks on rahvusvahelise kaitse menetlusega tegelev Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) menetlusüksus. Õigusliku ja menetlusliku teabe andjaks on õigusnõustajad, kes töötavad

kinnipidamiskeskuses ja majutuskeskuses. Nõustajate peamiseks ülesandeks on taotlejate ja kaitse

saajate õiguste ja kohustuste selgitamine, abi intervjuuks ettevalmistamisel, praktiline abi

ametiasutustega suhtlemisel, keelduva otsuse korral kohtusse kaebuse esitamisel ja tasuta õigusabi

taotlemisel, perekonna taasühendamisel ja kõikides muudes õiguslikes küsimustes.

Täiendavalt abistavad riigis viibimise õigusliku staatuse küsimustes rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja

rahvusvahelise kaitse saajaid PPA klienditeenindustes töötavad migratsiooninõustajajad. Nimetatud

87

nõustajad konsulteerivad taotlejaid erinevatel alustel elamislubade taotlemise ja pikendamisega

seotud õiguslikes küsimustes.

Samuti osalevad kõik rahvusvahelise kaitse saajad kohanemisprogrammis (Welcoming Programme)

ning saavad seal ülevaate oma õigustest ja kohustustest ning institutsioonidest, kelle poole oma

õiguste rikkumise korral on võimalik pöörduda (õiguskantsler, võrdõiguslikkuse volinik).

88

Lõige 8 – Väljasaatmisega seotud garantiid


Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 järgi on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Üksnes juhul, kui välismaalasel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus või see on kehtetuks tunnistatud, tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuses määratakse välismaalasele vabatahtliku lahkumise tähtaeg, mis on 7 kuni 30 päeva. Seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase võib koheselt välja saata, kui esineb põgenemisoht, välismaalane ei ole tähtaegselt oma lahkumiskohustust täitnud või ta võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.


Välismaalasel, kellel puuduvad endal rahalised vahendid tagasipöördumiseks, võib taotleda abi VARRE programmist (http://www.iom.ee/varre/). Programm, mida rakendab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon IOM, pakub abi tagasipöördumise ettevalmistamisel (nõustamine, reisidokumentide ja/või lennupiletite hankimine) kui ka reintegratsioonitoetust. Reintegratsioonitoetus on mitterahaline (teenusena) ja see saab kättesaadavaks alles pärast välismaalase tagasipöörumist päritoluriiki.

Statistika

Ettekirjutised kokku … koheselt sundtäidetav ettekirjutus

… vabatahtliku lahkumise tähtajaga ettekirjutus

2015 610 136 459

2016 514 110 397

2017 657 125 527

Tabel. VARRE programmist toetatud välismaalaste arv 2015-2017

2015 2016 2017

26 40 82

Täiendavad küsimused:

In its previous conclusion (Conclusions 2011), the Committee examined the rules relating to expulsion and found them to be in conformity with the Charter. It recalls that the Obligation to Leave and Prohibition on Entry Act provides the bases and procedure for expulsion. A non- national may be expelled from Estonia on the grounds that he or she no longer has any basis for remaining and s/he fails to leave the territory or where it is necessary to ensure the protection of public order, national security, health or moral standards or to prevent an offence. Prior to a non-national being expelled, he or she is issued with a “precept” informing him/her of the obligation to leave. The term for voluntary compliance with the obligation to leave stipulated in the precept can be between 7 and 30 days, and may be extended if necessary. A foreigner is then expelled if he/she does not comply with the precept

http://www.iom.ee/varre/

89

without good reason. An appeal against the decision to issue a precept or a decision made to ensure compliance with a precept may be filed with an administrative court within ten days of the notification of the decision. The Committee understands that when making a decision on expulsion the court takes into account the personal circumstances of the foreigner and his/her family members, and asks for confirmation of this point.

Haldusmenetluse seaduse § 4 kohaselt peab haldusorgan lahkumisettekirjutuse tegemisel teostama kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Välismaalane võib lahkumisettekirjutuse peale esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.

The Committee recalls that foreign nationals who have been resident for a sufficient length of time in a state, either legally or with the tacit acceptance of their illegal status by the authorities in view of the host country’s needs, should be covered by the rules that already protect other foreign nationals from deportation (Conclusions 2011, Statement of interpretation on Article 19§8). In its previous conclusion (Conclusions 2011) the Committee asked for information on this issue. The Committee repeats its request for information on the law and practice pertaining to the expulsion of migrants who are citizens of other States party to the Charter, who have been long-term residents in Estonia and established significant ties there.

Üksnes juhul, kui välismaalasel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus või see on kehtetuks tunnistatud, tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega ei ole isikut võimalik haldusõiguslikult enne riigist välja saata, kui tema õiguslik staatus on muudetud ehk tema elamisluba on kehtetuks tunnistatud. Juhul kui pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kohaldub välismaalasele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus samas ulatuses, st samade kohustuste ja samade kaitsetemeetmetega, mis teistele välismaalastele. Välismaalase elamisloa kehtetuks tunnistamise alused tulenevad välismaalaste seadusest. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud välismaalaste seaduse §-is 241, kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta. Välismaalaste seaduse § 241 lõige 1 sätestab loetelu alustest, mil on lubatud pikajaalise elaniku elamisluba kehtetuks tunnistada. Pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui: 1) välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või kasutanud pettust; 2) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule; 3) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 4) välismaalasel on olnud vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist kehtiv tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ja tema suhtes ilmneb nimetatud seaduses sätestatud välismaalase pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise või kehtetuks tunnistamise alus. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel põhjusel, et välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid või kasutanud pettust või välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule või välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud, kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.

90

Välismaalaste seaduse § 241 lõige 2 sätestab pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise imperatiivsed alused. Vastavalt nimetatud lõikele tunnistatakse pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel; 2) kui välismaalane viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud; 3) kui välismaalane on saanud pikaajalise elaniku staatuse teises Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kui välismaalase eemalviibimine Eestist on kestnud vähemalt kuus järjestikust aastat; 5) kui välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba kui endisel EL sinise kaardi alusel Eestis

elanud isikul, viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike 24 järjestikust kuud või 6) kui välismaalasel on pikaajalise elaniku elamisluba, mis on antud talle kui endise EL sinise kaardi

alusel Eestis elanud isiku perekonnaliikmele, ja ta viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike 24 järjestikust kuud.

Välismaalase eemalviibimine ei ole elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks, kui Politsei- ja Piirivalveamet on välismaalase Eestist eemalviibimise lugenud põhjendatuks.

91

Lõige 9 – Töötasu ja säästude ülekandmine

Üldine regulatsioon In the beginning of 2017 Estonia transposed the Payment Accounts Directive of the European Union (RT I, 31.12.2016, 1). The respective changes made to the Law of Obligations oblige credit intuitions to offer payment accounts with basic features to all consumers who lawfully reside in the European Union and have a justified interest in having a payment account in Estonia. This includes for example migrant workers who reside and work lawfully in Estonia. The basic features that a payment account offered to them has to have include for example Act Credit institutions are obliged to enter into a basic payment service contract (hereinafter basic payment service contract), in the event of justified interest of a consumer, for provision of the basic payment services specified in subsection 709 (151) of this Act to consumers who lawfully reside in the European Union, based on the terms and conditions provided for in subsection (1) of this section.

With reference to its Statement of interpretation on Article 19§9 (Conclusions 2011), the Committee asks whether there are any restrictions on the transfer of the movable property of migrant workers.

There are no legal restrictions on the transfer of movable property of migrant workers.

92

Lõige 10 – FIE võrdne kohtlemine

Üldine regulatsioon Nagu varasemas raportis märgitud, siis perekonna taasühinemise, kohtusse pöördumise ning väljasaatmise osas laienevad tähtajalise elamisloa ettevõtluseks saanud välismaalasele sarnased õigused ja kohustused nagu tähtajalise elamisloa töötamiseks omavale välismaalasele. Kuivõrd 2017 a. muudatustega kaotati abikaasade puhul eelneva kaheaastase elamise nõue, millega kaotati vastuolu harta art 19 paragrahvi 6 osas, leiame et käesoleva paragrahvi puhul on Eesti kehtiv õigus hartaga kooskõlas.

Lisaks märgime, et seadusesse on sisse viidud mitmeid muudatusi, millega lihtsustati iduettevõtjate ja suurinvestorite riiki saabumist:

1) Iduettevõtte muudatused Muudatuste järselt on ettevõtjatel võimalik iduettevõtte loomiseks Eestis taotleda soodustatud tingimsutel viisat, seda ka juhul, kui ettevõte ei ole veel ametlikult registreeritud. Iduettevõtjatel on erisus piisavate rahaliste vahendite määrast. Pärast ettevõtte registreerimist on Eestis on võimalik taotleda ka elamisluba ettevõtluseks soodustingimustel. Iduettevõtjatele ei kohaldu investeeringu nõuded ettevõtluseks elamisloa taotlemisel (üldjuhul on äriühingu puhul nõutud vähemalt 65 000 euro suurune investeering, füüsilisest isikust ettevõtja puhul 16 000 euro suurune investeering). Selleks, et soodustatud tingimustel viisat või elamisluba taotleda või lühiajalist töötamist registreerida, peab Siseministeeriumi juures tegutsev eksperdikomisjon andma kinnituse, et tõepoolest on tegemist idufirmaga välismaalaste seaduse tähenduses.

2) Suurinvestori muudatused Samuti loodi võimalus elamisloa ettevõtluseks andmiseks suurinvestorile. Suurinvestorine käsitletakse välismaalast, kes on teinud vähemalt 1 000 000 euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse. Ministeeriumide koostöös valmistatakse ette ka diginomaadide viisat. Siseministeerium valmistab ette

välismaalaste seaduse eelnõu muudatust, millega tehakse välismaalaste Eestis töötamise reeglid

paindlikumaks. Diginomaadil võib olla ettevõte, kuid uue viisa all ei ole FIE osa veel kavandatud.

Praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta, kuna Eestisse tööle tulemiseks peab neil

olema Eesti tööandja. Seetõttu tulevad diginomaadid Eestisse turistiviisaga, kuigi soovivad siin

kaugtööd teha. Lisaks kavatsetakse muuta välismaalaste Eestis töötamise reeglid paindlikumaks, nii et

välismaalased saaksid töötada lühiajaliselt samal ajal mitme tööandja juures ning vahetada tööandjat

ilma uut elamisluba taotlemata. Rahvastikuregistri seaduses kavandatav muudatus teeks võimalikuks

elukoha registreerimise ka nendele välismaalastele, kes viibivad siin ajutiselt, kuid vähemalt kuus kuud

- see on aeg, mille jooksul neist saavad üldjuhul maksuresidendid. See võimaldaks neile ligipääsu

rohkematele avalikele teenustele.

Statistika Tabel. Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks taotlused ja positiivsed otsused 2014-2017:

2014 2015 2016 2017

93

taotlused pos otsused taotlused



pos otsused

tähtajaline elamisluba ettevõtluseks 88 32 72 28 72 18 139 68

However, in the case of Article 19§10, a finding of non-conformity in any of the other paragraphs of

Article 19 ordinarily leads to a finding of non-conformity under that paragraph, because the same

grounds for non-conformity also apply to self-employed workers. This is so where there is no

discrimination or disequilibrium in treatment.

The Committee has found the situation in Estonia not to be in conformity with Article 19§6.

Accordingly, the Committee concludes that the situation in the Estonia is not in conformity with

Article 19§10.

Nagu varasemas raportis märgitud, siis perekonna taasühinemise, kohtusse pöördumise ning

väljasaatmise osas laienevad tähtajalise elamisloa ettevõtluseks saanud välismaalasele sarnased

õigused ja kohustused nagu tähtajalise elamisloa töötamiseks omavale välismaalasele. Kuivõrd 2017

a. muudatustega kaotati abikaasade puhul eelneva kaheaastase elamise nõue, millega kaotati vastuolu

harta art 19 paragrahvi 6 osas, leiame et käesoleva paragrahvi puhul on Eesti kehtiv õigus hartaga

kooskõlas.

94

Lõige 11 – Asukohamaa keele õpetamine

Rakendatud meetmed Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 meetme 2.6 tegevuse 2.6.2 “Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine” raames pakutakse kõigile Eestis seaduslikul alusel vähem kui 5 a elanud välismaalastele võimalust osaleda uussisserändajate tasuta kohanemisprogrammi A1-taseme eesti keele õppes. Samuti võimaldab Kultuuriministeerium Integratsiooni Sihtasutuse kaudu vastavalt võimalusele välismaalastel osaleda nii eesti keele kursustele kui keelekohvikutes. Haridus- ja Teadusministeerium on välja töötanud online-keeleõppekeskkonna eesti keele omandamiseks kuni B1-tasemeni (www.keeletee.ee). Lisaks on võimalik eesti keelt õppida ka Speakly appi kaudu (https://www.speakly.me/). Lisaks riigi poolt pakutavatele tasuta eesti keele kursustele ning iseseisvatele keeleõppevõimalustele on täiskasvanutel võimalik tasulise teenusena õppida eesti keelt ka keeltekoolides. Tasulist keeltekoolide teenust kasutades on välismaalastel võimalik taotleda SA Innovelt hüvitist eesti keele õppe kulude katmiseks:

- kulude hüvitamine isikutele, kes on positiivselt sooritanud eesti keele tasemeeksami tasemetel A2, B1, B2 või C1.

Eesti keele õppe võimalusi täiskasvanutele pakub lisaks tööturukoolituste kaudu Eesti Töötukassa. Tööturukoolitusel saavad Töötukassas arvele võtnud isikud osaleda eelkõige siis, kui nad pole vaatamata tööotsimisele tööd leidnud ning konsultandi juures tööotsingute nõustamisel on selgunud, et töölesaamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist, sh eesti keele oskuse omandamist. Koolitust võimaldatakse neile, kes otsivad tööd ja on Töötukassas registreeritud töötuna või koondamisteatega tööotsijana või vanaduspensioniealise registreeritud tööotsijana, kes ei ole tööga hõivatud. Töötukassa kaudu on eesti keelt võimalik õppida kõikidel keeleoskustasemetel ning erinevates õppevormides (tavaõpe, intensiivõpe, tööalane eesti keele õpe, eesti keele õpe teenindajatele, tasemeeksamiks ettevalmistavad täiendkoolitused jne). Töötukassa poolt tellitud eesti keele koolitused kestavad üldjuhul 160-300 tundi. Töötuna registreeritud klientidele maksab Töötukassa stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Stipendium arvutatakse koolitaja esitatud andmete alusel iga koolitusel osaletud päeva eest. Stipendiumi päevamäär on 3,84 eurot ning see kantakse kord kuus kliendi esitatud pangakontole teenusel osalemisele järgneva kuu jooksul. Lisaks toetatakse HTM-i kaudu Ida-Viru haridustöötajate eesti keele õpet B2 ja C1 tasemel, samuti on KOV-idel võimalik taotleda SA Innovest keeleõppeabi kõigile KOV haldusalas elavatele täiskasvanuile, kes seda vajavad.

Statistika

Kohanemisprogrammi A1-taseme eesti keele õppes on osaletud perioodil september 2015-juuni

2018 ligikaudu 1700-l korral.

http://www.keeletee.ee/

https://www.speakly.me/

95

Lõige 12 – Sisserändaja emakeele õpetamine


Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §21 sätestab, et põhiharidust omandavatele õpilastele,

kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad emakeelest erinevat keelt,

mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda

soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. Lähtuvalt

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrast võimaldatakse keele- ja kultuuriõpet muu

emakeelega õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses valikainena. Kui taotlusi esitatakse

kooli juhtkonnake vähem kui kümme, otsustab kool keele- ja kultuuriõppe võimaldamise

koostöös valla- või linnavalitsusega.

Reaalsuses seda võimalust ei kiputa kasutama. Peamiseks põhjuseks on paljude

rahvusvähemuste vähene kontsentratsioon ühe kooli teeninduspiirkonnas ning vene keele

levinud kasutamine lingua franca´na rahvusvähemuste seas. Erandina võib tõsta esile Tallinna

Juudi Kooli, kus õpetatakse emakeeles heebrea keelt ja muusikaõpetust. Riikidevahelise

kokkuleppe alusel loodud Tallinna Soome Koolis toimub õppetöö soome keeles.

Meetmed, Statistika

Hoopis enam on rahvusvähemused keele- ja kultuuriõppeks kasutanud mitteformaalseid

võimalusi kultuuriseltside juures tegutsevates pühapäevakoolides. Pühapäevakoolid on

võimalik registreerida era- või huvikoolide seaduse alusel, mis tagab neile järjekindla riikliku

toe. Integratsiooni Sihtasutuse juures on arvel 35 rahvusvähemuste kultuuriseltside juures

tegutsevat pühapäevakooli. 2017/2018. õppeaastal toetas Haridus- ja Teadusministeerium

rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust 135 500 euro ulatuses.

Rahvusvähemuste kultuuriseltsid saavad toetust baasfinantseerimise mudeli järgi, mis alates

2009. aastast toimib katuseorganisatsioonide kaudu. 2011. aasta seisuga on registreeritud 20

rahvusvähemuste kultuuriseltside katuseorganisatsiooni. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid on

venelastel, ukrainlastel, valgevenelastel, usbekkidel, armeenlastel, aserbaidžaanidel,

tatarlastel, kaukaasia vähemusrahvastel, juutidel, lätlastel, korealastel, ingerlastel.

Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajad on aktiivselt kaasatud 2001. aastal alanud aruteluprotsessidesse kultuuripoliitika aluste koostamisel aastani 2020 ja rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide riigieelarvelise tegevustoetuse ehk baasrahastamise põhimõtete väljatöötamisel. Lisaks toetavad vähemusrahvuste kultuurilist tegevust riigieelarvelistest vahenditest Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Vähemusrahvaste keelt ja kultuuri toetavad ka kohalikud omavalitsused. Samuti toetavad vähemusrahvusi erafondid ja välissaatkonnad. Lõimumiskava raames viivad igal aastal integratsioonialaseid tegevusi ellu enam kui 400 koostööpartnerit, milleks on mittetulundusühingud, haridus- ja teadusasutused, kohalikud omavalitsused jt valitsusvälised organisatsioonid.

96

Artikkel 27 – Perekondlike kohustustega töötajate õigus teistega

võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele

Lõige 1 – Osalemine tööelus

Tööhõive, kutsenõustamine ja -koolitus


Tööturuteenuste ja - toetuste seadus ei näe ette spetsiaalseid meetmeid perekondlike kohustustega

tööotsijatele, küll aga sätestab Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogramm 2016- 2017 § 12

tööturuteenuse „Individuaalne töölerakendamine“, mille alusel Eesti Töötukassa võib hüvitada isikule

või tasuda isiku eest tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud lisakulud, eelkõige

hooldusteenuse kulu ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu. Hooldusteenuse kulu võib hüvitada

töötule või tasuda töötu eest, kes ei saa osaleda tööturuteenusel ega asuda tööle kuni seitsmeaastase

lapse kasvatamise või eaka või puudega isiku hooldamise tõttu. Hooldusteenuse kulu hüvitatakse iga

tööturuteenusel osaletud päeva eest või töötamise esimesel kolmel kuul iga töötatud päeva eest. Kui

hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse kulu sõltumata tööturuteenusel osaletud või

töötatud päevade arvust. Hooldusteenuse kulu hüvitatakse kuni 16 eurot ühe päeva eest ühe

hooldatava kohta. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse kulu kuni 352 eurot ühe kuu

eest hooldatava kohta. Põhjendatud vajaduse korral, eelkõige hooldatava erivajaduse korral, võib

hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas ulatuses. Kuna hoolduskulu hüvitamine ning

hooldusvõimaluste loomine on sotsiaalteenused, mida peaks inimesele osutama kohalik omavalitsus,

ei hüvita Eesti Töötukassa isiku hooldusteenuse kulu, kui selle hüvitab isikule kohaliku omavalitsuse

üksus. Samadel põhimõtetel osutati „Individuaalse töölerakendamise“ teenust ka 2014-2015.

Tööturumeetmena pakub Eesti Töötukassa vähese töökogemuse ning erialase kvalifikatsioonita 16.-

29. aastastele noortele teenust „Minu esimene töökoht“. Teenuse eesmärk on läbi palgatoetuse ja

koolituskulude hüvitamise tõsta tööandjate motivatsiooni palgata noori, kellel ei ole töökogemust või

see on lühiajaline. „Minu esimese töökoha“ palgatoetusega toetatakse tööandjat, kes võtab tööle

16 – 29 - aastase noore, kes on töötuna registreeritud ega ole viimase 3 kuu jooksul olnud tööga

hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja toetuste

seaduse § 6 lõike 5 punktides 3-5 nimetatud tegevustega ning kellel puudub töökogemus või see on

lühiajaline (on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui 2

aastat). Palgatoetust makstakse tööandjale mitte rohkem 12 kuu eest (tähtajalise lepingu puhul pool

töölepingu kestusest aga mitte kauem kui 12 kuu eest) ja 50% töötaja ühe kuu töötasust (mitte rohkem

kui kahekordne Eestis kehtiv alampalk). Et soodustada noore oskuste arendamist ning tõsta tema

konkurentsivõimet tööturul, hüvitab Eesti Töötukassa tööandjale noore tööalase koolituse kulu kuni

2500 eurot kahe aasta jooksul noore tööleasumisest. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab

olema Eesti Töötukassaga eelnevalt kokku lepitud. Eesti Töötukassa pakub „Minu esimene töökoht“

teenust Euroopa Liidu Noortegarantii algatuse raames, mille eesmärgiks on tagada noortele teenused,

mida kasutades on võimalus jõuda nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või koolist lahkumist tagasi

kooli, õpipoisiõppesse, kvaliteetsele praktikakohale või sobiva tööpakkumiseni.

Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 28 toimub kutseõpe nii statsionaarses kui mittestatsionaarses

õppevormis, sh statsionaarses õppevormis nii kooli- kui töökohapõhise õppena. Seega on kutseõppe

97

ja perekohustuste ühendamiseks võimalik kasutada paindlikke õppimisvõimalusi. Vastavalt § 43 lõike

2 punktile 9 on võimalik akadeemiline puhkus lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks

saamiseni, selle ajani peatub ka õppelaenult intressi tasumise kohustus ühel vanemal (õppetoetuste ja

õppelaenu seaduse § 18). Kutseõppeasutuse õpilasel on võimalik taotleda eritoetust raske

majandusliku olukorra leevendamiseks (§ 5) ning kehtiva korra järgi hüvitatakse õpilaste sõidukulud.

Sõidukulude hüvitamist saavad õppeasutuselt taotleda õpilased, kes õpivad statsionaarses

õppevormis riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohtadel ja kelle elukoht ei asu

õppeasutusega samas asulas. Sõidusoodustuse saamise täpne korraldus sõltub kooli

õppekorralduseeskirjast ja läbitavast vahemaast. Lisaks on mõned kutseõppeasutused kohandanud

õpilaskodusid, võimaldades peretoa või lapsevoodi kasutamist.

Statistika

Eesti Töötukassa on hoolduskulu hüvitanud 2014. aastal 138-le inimesele (osakaal kõigist töötuna arvel

olnutest 0,17%), 2015. aastal sai teenust 102 inimest (0,13% töötuna arvel olnutest), 2016. aastal 74

inimest (0,09% töötuna arvel olnutest) ning 2017. aastal 99 inimest (0,12% töötuna arvel olnutest).

Töötingimused, sotsiaalkindlustus


2014. aastal esitas Eesti komiteele teabe töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta. Aruandeperioodil ei

ole vastava regulatsiooni osas muudatusi toimunud. Tööajas lepivad kokku töötaja ja tööandja. Pooled

võivad kokku leppida, et kui töötajal ei ole perekondlike kohustuste täitmise tõttu võimalik töötada

täistööajaga, töötab töötaja osalise tööajaga. Samuti saavad töötaja ja tööandja kokku leppida, et

töötaja töötab paindlikuma töögraafikuga. Näiteks olukorras, kus töötajal on vaja õhtuti laps lasteaiast

hiljemalt kell kuus ära tuua, arvestab tööandja tööajakava koostamisel töötaja sooviga. Lisaks

eeltoodule saavad pooled kokku leppida, et töötaja töötab näiteks kodus.

Juulist 2018 jõustus TLS-s puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (TLS § 651) – nimelt

on täisealisel töötajal on õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva puhkust täisealise sügava

puudega isiku hooldamiseks (hoolduspuhkus), kui ta on täisealise sügava puudega isiku 1) otsejoones

üleneja või alaneja sugulane; 2) vend, õde, poolvend või poolõde; 3) abikaasa või registreeritud

elukaaslane; 4) eestkostja; 5) määratud hooldaja sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel.

Statistika

Kollektiivlepingud, millega reguleeritakse töötingimusi, mis võivad hõlbustada töö- ja eraelu

tasakaalustamist, on esitatud kollektiivlepingute andmekogu andmetele tuginedes. 2016. a augusti

seisuga kehtinud kollektiivlepingutest oli seadustest tulenevad vanemapuhkuste (TLS § 63, § 64, § 60

jt.) kokkulepped sõlmitud 98 korral ehk 12% kõikidest kehtivatest kollektiivlepingutest, seadustest

mittetulenevad tasustatud puhkused/puhkepäevade andmised (nt. 1. september, tervisepäevad,

matusepäev, abiellumisepäev) 559 korral ehk 68% kõikidest kehtivatest kollektiivlepingutest,

seadustest mittetulenevad tasustamata puhkused/puhkepäevade andmised 193 korral ehk 24%

kõikidest kehtivatest kollektiivlepingutest. Kaugtöö tegemise kokkulepe (TLS § 6 lõige 4) esines 18 juhul

98

ehk 2%, osalise tööaja kokkulepe (TLS § 43 lõige 1) 70 juhul ehk 9% ja kokkulepe täiendavas vabas ajas

(TLS § 38 lõige 4) 83 juhul ehk 10% kehtinud kollektiivlepingutest.

Lasteaed ja lapsehoiuteenus

Õiguslik regulatsioon ja meetmed regulatsiooni rakendamiseks

2014. aasta Eesti Sotsiaalharta raportis (artikkel 27, lõige 1) on antud ülevaade lasteaeda ja

lapsehoiuteenust puudutavatest õiguslikest regulatsioonidest. Alates teabe esitamisest ei ole lasteaia

ja lapsehoiuteenuste regulatsiooni osas põhjalikke muudatusi tehtud. Raske ja sügava puudega laste

vanematele on loodud lisavõimalusi lapsehoiuteenuse korraldamiseks.

Alates 1. jaanuarist 2017 eraldatakse Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kohaliku omavalitsuse

üksustele raske ja sügava puudega lastele korraldatava abi osutamiseks toetust. Toetuse eesmärk on

vähendada perekonna hoolduskoormust või toetada osaliselt raske ja sügava puudega laste puudest

tulenevaid lisavajadusi sotsiaalteenuste osutamisel, ehk nimetatud vahendite eest on kohalikul

omavalitsusel võimalik hüvitada raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse kulusid. Toetus

jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvu

alusel 1. detsembri seisuga, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale

eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite ülejääk. Sügava puudega laste arv korrutatakse

4,62-ga, kuna nende teenuste vajadus võib olla suurem.

Alates 2015. aastast toetatakse lisaks kohaliku omavalitsuse rahastusele Euroopa Sotsiaalfondi abil

suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste (lapsehoiu- ja tugiisiku teenust

ning toetava teenusena transpordi teenust) pakkumist. Teenuste aastaseks mahuks on kuni 4918 eurot

kalendriaastas ühe lapse kohta.

Peale maakondade kaotamist haldusreformi järel on Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 alusel

sätestatud, et lapsehoiuteenuse üle teostab järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet. Järelevalve käigus

kontrollib Sotsiaalkindlustusamet lapsehoiuteenuse pakkujate nõuetele vastavust. SHS § 454 on

sätestatud, et isik peab lapsehoidjana tegutsemiseks:

1) omama kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistust või

2) omama vähemalt kesk- või kutseharidust, töökogemust lastega ja sobivaid isikuomadusi, mida

hindab tööandja.

Teine punkt on muudetud alates 2017. aastast, kuna enne muudatusi oli mitmeid erialasid, kus lastega

töötamiseks vajalikud teadmised omandatakse, aga enne 2017. aastat kehtiva seaduse alusel ei olnud

neil õigust lapsehoidjana töötada.

Haridussilma 2017/2018. õa andmetel on 69% koolieelse lasteasutuse õpetajatest kõrgharidusega

(vähemalt rakenduskõrgharidus või bakalaureuse tase). 87% lapsehoidjatest vastavad kutsestandardile

(Sotsiaalministeeriumi 2016. a andmed).

99

2015. aastal loodi 568 uut lapsehoiukohta üle Eesti lapsehoiukohtade puuduse leevendamiseks.

Euroopa Sotsiaalfond toetab neid kohti 3,6 miljoni euroga, millele lisandub kohalike omavalitsuste

omafinantseering. Uusi lapsehoiukohti toetatakse kuni 36 kuud.

2018. aastal luuakse uusi paindlikke lapsehoiukohti, mis toetavad muuhulgas lapsevanemate

ebastandardsetel aegadel töötamist ning pakuvad hoiukohti erivajadustega lastele.

Lisaks koordineerib Rahandusministeerium ligi 2200 uue lapsehoiu ja lasteaiakoha ehitamist. Euroopa

Regionaalfondist toetatakse perioodil 2014-2020 lapsehoiukohtade ehitamist 34 miljoni euroga Eesti

kolmes suuremas linnapiirkonnas.

Haridussilma 2017/2018. õppeaasta andmetel käib koolieelsetes lasteasutustes 80% 1,5 – 3-aastastest

lastest. 4–6-aastaste laste osalusprotsent koolieelsetes lasteasutustes on 90% vastavast vanusgrupist.

Kokku omandab 628 koolieelses lasteasutuses alusharidust 66 895 last.

Alushariduse ja lapsehoiu uuringu (Themas, A jt, 2015) andmete põhjal oli 2015. aastal lasteaia

järjekorras kõige enam 1,5 kuni 3-aastaseid lapsi (59% kogu vanusgrupist). Välja toodi ka näitaja, mis

iseloomustab kohest lapsehoiukoha vajadust. Koguti andmeid laste kohta, kelle vanemad soovisid

2014/2015. aastatel lasteaia kohta, kuid ei saanud seda. Selliseid lapsi oli 2015. aastal Eestis kokku

2 290.

Selleks, et lasteaiakohtade puudust leevendada, muutis Haridus- ja Teadusministeerium koolieelse

lasteasutuse seaduse kohaliku omavalitsuse kohustuse § 10, mille järgi pooleteise- kuni kolmeaastase

lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

Sellisel juhul valla- või linnavalitsus peab tagama samasuguse lapsevanema rahalise osalusemäära

nagu tavapäraselt lasteaiakohta kasutav lapsevanem tasub.

Lapsevanemal või lapse tegelikult hooldajal on võimalik lapse haiguse korral võtta hooldusleht ning

saada selle perioodi eest hooldushüvitist. Seda maksab haigekassa hoolduslehe alusel kindlustatud

inimesele, kellel jääb haige lapse või pereliikme põetamise tõttu saamata sotsiaalmaksuga

maksustatav tulu. Võrreldes 2014. aasta Eesti Sotsiaalharta aruandega on hooldushüvitise tingimusi

mõnevõrra muudetud. Alates 01.07.2015 on alla 12-aastase lapse vanemal, kelle lapse haigestumise

põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja kelle ravi algab haiglas, õigus kuni 60 järjestikusele päevale

hooldushüvitisele (alus: Ravikindlustus seadus § 59 lg 11). 01.07.2017 jõustus ka muudatus, et

hooldushüvitise õigus on kuni 14 järjestikust päeva alla 19-aastase puudega lapse põetamisel. Enne

seda oli 14-päevane hooldushüvitise õigus kehtinud vaid alla 12-aastase lapse põetamise puhul.

Jätkuvalt saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikust päeva ka alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase

puudega lapse hooldamisel, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi.

Statistika Tabel 10. Koolieelsetes lasteaedades käivad lapsed maakondade lõikes, 2014-2017

2014 2015 2016 2017 Muutus 2017.a. võrreldes 2014.a.

Kogu Eesti 653 634 635 628 -4%

Harju maakond 227 223 225 219 -4%

100

Hiiu maakond 6 5 5 5 -20%

Ida-Viru maakond 61 58 55 52 -17%

Jõgeva maakond 23 23 24 24 4%

Järva maakond 21 17 17 17 -24%

Lääne maakond 19 19 19 16 -19%

Lääne-Viru maakond 30 30 30 31 3%

Põlva maakond 18 18 18 15 -20%

Pärnu maakond 46 45 46 49 6%

Rapla maakond 29 28 28 26 -12%

Saare maakond 21 21 21 21 0%

Tartu maakond 75 73 74 80 6%

Valga maakond 21 21 21 19 -11%

Viljandi maakond 36 33 32 31 -16%

Võru maakond 20 20 20 23 13%

Allikas: Statistikaamet

Tabel 11. Koolieelsete lasteasutuste arv maakondade lõikes, 2014-2017

2014 2015 2016 2017

Muutus 2017.a. võrreldes

2014.a.

Eesti 68812 68331 67575 66895 -3%

Harjumaa 33218 32845 32417 32043 -4%

Hiiumaa 376 349 349 330 -14%

Ida-Virumaa 6462 6357 6259 6088 -6%

Jõgeva maakond 1365 1345 1354 1229 -11%

Järva maakond 1463 1427 1404 1377 -6%

Lääne maakond 988 1003 1017 887 -11%

Lääne-Viru maakond 2686 2739 2681 2745 2%

Põlva maakond 1181 1146 1109 983 -20%

Pärnu maakond 4337 4271 4208 4257 -2%

Rapla maakond 1734 1745 1723 1636 -6%

Saare maakond 1536 1598 1589 1527 -1%

Tartu maakond 8552 8491 8486 8829 3%

Valga maakond 1262 1281 1261 1168 -8%

Viljandi maakond 2095 2163 2160 2191 4%

Võru maakond 1557 1571 1558 1605 3%

Allikas: Statistikaamet Table 12. Expenditure on care allowances, 2014-2017

2014 2015 2016 2017

Number of leaves 106 419 112 963 122 844 124 538

Number of compensated days

855 143 895 948 961 035 964 351

101

Amount of allowances paid (in thousand euros)

16 465 18 367 21 210 22 318

Average allowance per day (in euros)

19.3 20.5 22.1 23.1

Average duration of leave (in days)

8.0 7.8 7.8 7.7

Source: Health Insurance Fund

102

Lõige 2 – Lapsehoolduspuhkus


Võrreldes 2014. aastal esitatud Eesti Sotsiaalharta aruandega, ei ole aastatel 2014-2017

lapsehoolduspuhkuse tingimusi muudetud. Muudatusi on aga kavas teha ning järgnevalt on antud

ülevaade lapsehoolduspuhkust ja tasustatud lapsehoolduspuhkust puudutavatest muudatustest.

2015. aastal koostati Sotsiaalministeeriumis Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline

raamat, mille eesmärk oli välja pakkuda perepoliitilisi meetmeid hõlmavad ettepanekud, mis aitaks

lahendada Eesti riigi ees seisvaid ülesandeid – perede majandusliku toimetuleku toetamine, töö- ja

pereelu ühitamine ning sündimuse suurendamine. Vanemapuhkusi ja –hüvitisi käsitlevate soovituste

puhul võeti arvesse Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS poolt läbi viidud „Eesti vanemapuhkuste

süsteemi analüüs“ tulemustega.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019 üks lubadus, oli luua vanemapuhkuste ja hüvitiste

süsteem, mis on piisavalt paindlik, pakub vanematele erinevaid valikuvõimalusi, toetab vanemate

osalust tööturul ja laste kasvatamise jagamist vanemate vahel. 2016. aastal koostati vanemapuhkuste

ja hüvitiste süsteemi analüüs, mille raames hinnati vanemapuhkuste ning nendega seotud hüvitiste ja

tasude vastavust lapsevanemate vajadustele ja tänapäevasele töökorraldusele ning pakuti välja

alternatiivsed võimalused vanemapuhkuste ja hüvitiste arendamiseks. Erinevate võimaluste välja

pakkumisel lähtuti kolmest eesmärgist:

soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel;

luua vanematele paindlikumad võimalused vanemapuhkuste kasutamiseks ja hüvitiste

saamiseks;

tagada vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi õigusselgus ja meetmete eesmärgipärasus.

2. märtsil 2017. aastal kiitis valitsus heaks vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi

muudatusettepanekud. Kuna muudatused on mahukad ning eeldavad paljude osapoolte

kokkuleppeid, samuti Sotsiaalkindlustusameti ja teiste poolte infotehnoloogilisi arendusi, otsustati

teha seadusemuudatused kahes osas.

Esimese etapi seadusemuudatused võttis Riigikogu vastu 6. detsembril 2017. Muudatustega kehtestati

isadele 30-päevane individuaalne puhkuse ja -hüvitise õigus. Isade õigus vanemahüvitisele ei sõltu

tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning seega on kõikidel isadel võimalik

kasutada hüvitist kas emaga samal ajal või eraldi. Isade individuaalõigus jõustub 01.07.2020 ning samal

ajal jõustub ka muudatus, mille kohaselt saab vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata vastavalt

vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kuivõrd muudatuste eesmärk oli soodustada töö- ja pereelu ühitamist, jõustus 1. märtsist 2018

muudatus, mis võimaldas luua paremad tingimused vanemahüvitisega saamisega osaliselt

töötamiseks. Kui enne muudatuse jõustumist vähendati vanemahüvitist juhul, kui isik teenis samal ajal

töötasu rohkem kui kehtiv vanemahüvitise määr (näiteks 2018. aastal 470 eurot), siis alates 1. märtsist

2018 vähendatakse töötasu teeninud inimese vanemahüvitist alles siis, kui saadav töötasu ületab poolt

vanemahüvitise ülempiirist (mis vastab pooleteistkordsele keskmisele palgale). Seega 2018. aastal

vähendati vanemahüvitist vaid juhul, kui vanemahüvitise saamise ajal teenitud töötasu ületas 1544

103

eurot kalendrikuus. Sel juhul lahutatakse igakuisest brutotulust pool vanemahüvitise ülempiiri summat

ning saadud vahe jagatakse kahega.

1. septembrist 2019 muutub ka vanemahüvitise arvestusalused ning edaspidi arvestatakse

vanemahüvitis rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel.

Teise etapi seadusemuudatused lähevad 10. oktoobril 2018 Riigikogus teisele lugemisele ning suure

tõenäosusega võetakse seadusmuudatused vastu 2018. aasta sügisel. Seadusemuudatused sisaldavad

rasedus- ja sünnituspuhkuse ümber nimetamist emapuhkuseks ning tingimuste muutmist. Võrreldes

rasedus- ja sünnituspuhkusega muudetakse emapuhkuse perioodi 140 päevalt 100 päevale ning

vanematel saab olema selle võrra pikem tasustatud vanemapuhkuse periood (praeguse nimetusega

lapsehoolduspuhkus). Kui enne tasustati rasedus- ja sünnituspuhkust sünnitushüvitisega Haigekassa

eelarvest, siis tulevikus hakatakse emapuhkust tasustama ema vanemahüvitisega riigieelarvest

Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Lisaks rasedus- ja sünnituspuhkuse tingimuste muutmisele muudetakse kõnealuse eelnõuga ka

lapsepuhkuse ja lapsendajapuhkuse hüvitamise tingimusi ning vanemapuhkuse- ja hüvitise tingimused

tehakse paindlikumaks. Teise etapi seadusemuudatused on plaanitud jõustuma 1. aprillil 2022.a.

Seega võib öelda, et vastavalt Komitee järeldustele, mille kohaselt peaks lapsehoolduspuhkus

põhimõtteliselt olema individuaalne õigus, mis antakse eraldi kummalegi vanemale, on Eestis selles

suunas liigutud. Järgnevatel aastatel jõustuvad erinevad muudatused, mille tulemusena teatud osa

vanemahüvitisega kaetud perioodist reserveeritud emadele, teatud osa isadele ning ülejäänud osa

vanemate vahel jagamiseks.


Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatuste eesmärk on olnud soodustada vanemapuhkuste

tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel ning luua vanematele paindlikumad võimalused

vanemapuhkuste kasutamiseks ja hüvitiste saamiseks. Selleks, et rohkem isasid jagaks

hoolduskoormust emadega, viidi 2017. aasta novembrist detsembrini läbi meediakampaania „Kasvage

koos“, mis kutsus isasid oma lastega rohkem aega veetma, sealhulgas võtma osa vanemapuhkusest.

Televisioonis, raadios, sotsiaalmeedias ja tänavatel levivates reklaamides esinesid ja jutustasid oma

kooskasvamise loo isad koos oma lastega. Kampaania ajal räägiti ka peagi jõustuvatest

vanemapuhkuste ja –hüvitiste muudatustest ning teemast huvitunuil oli võimalik tutvuda erinevate

vanemapuhkuste võimalustega kampaanialehel: www.papsigakodus.ee

Kampaania tulemused olid äärmiselt positiivsed. 83% reklaami märganutest oli positiivselt mõjutatud

(võttis kuulda, muutis oma hoiakut või on valmis muutma oma käitumist). 58% märganuteks kasutaks

ise või julgustaks teisi kasutama isapuhkust. Lisaks võitis kampaania mitmeid auhindu erinevatel

meedia- ja reklaamikampaaniate konkurssidel.

Statistika Tabel 11. Mitte-aktiivsed isikud, kes on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel

vanusrühmade järgi, tuhandetes, 2014-2017

http://www.papsigakodus.ee/

104

Vanusrühm 2014 2015 2016 2017

15-74 26.0 24.5 29.2 26.3

15-24 3.3 3.7 3.6 3.0

25-49 22.7 20.8 25.5 23.3

Allikas: Statistikaamet

Lapsehoolduspuhkuse (TLS § 62) kasutamise kohta ei koguta andmeid. Lapsehoolduspuhkuse kasutamist on uuritud Statistikaameti 2010. a Eesti tööjõu-uuringu mooduli „Töö- ja pereelu kokku sobitamine“ raames.

Tabel 12. Vanemahüvitise saajad vanemahüvitise liigi järgi; tunnused: sugu, keskmine hüvitise suurus,

2014–2017

Aasta 2014 2015 2016 2017

Vanemahüvitise määramised

kokku 14 366 14 505 14 799 14 428

mehed, % 9.0 8.9 9.3 9.9

naised, % 91.0 91.1 90.7 90.1

Vanemahüvitise liigi järgi:

Vanemahüvitis 100% ühe

kalendrikuu tulu suuruses 9 077 9 262 9 815 9 715

mehed, % 11.4 11.6 11.3 11.9

naised, % 88.6 88.4 88.7 88.1

Vanemahüvitis määratud

maksimaalses suuruses 652 627 617 637

mehed, % 26.8 24.1 28.5 30.1

naised, % 73.2 75.9 71.5 69.9

Vanemahüvitis kuupalga

alammääras 2 479 2 693 2 604 2 515

mehed, % 1.7 1.3 1.7 1.9

naised, % 98.3 98.7 98.3 98.1

Vanemahüvitis hüvitise määras 2 158 1 923 1 763 1 561

105

mehed, % 1.9 1.4 2.6 2.1

naised, % 98.1 98.6 97.4 97.9

Keskmine määratud

vanemahüvitis aastas, euro 858.30 928.13 1040.15 1123.50

mehed 1366.12 1474.31 1589.09 1713.74

naised 808.12 875.04 983.83 1058.77


Tabel 13. Lapsehooldustasu saajate arv ja aastane kulu lapsehoolduspuhkusele, 2014–2017

2014 2015 2016 2017

Lapsehoolduspuhkuse

saajad, aasta lõpu seisuga 40 113 39 680 39 829 40 834

kuni 3-aastase lapse eest 20 480 20 077 20 172 20 638

kuni 3-aastase lapsega

peredes 3–8-aastaste laste

eest 8 809 8 345 8 337 8 518

3- ja enamalapselistes

peredes 3–8-aastaste laste

eest 10 824 11 258 11 320 11 678

Kulu, tuhandetes (euro) 14 089.7 13 800.6 13 774.5 13 961.7


Tabel 14. Kulu hooldushüvitistele, 2014-2017

2014 2015 2016 2017

Puhkuste arv 106 419 112 963 122 844 124 538

Kompenseeritud

päevade arv

855 143 895 948 961 035 964 351

Makstud hüvitised

(tuhandetes

eurodes)

16 465 18 367 21 210 22 318

Keskmine hüvitis

päevas (eurodes)

19.3 20.5 22.1 23.1

106

Keskmine puhkuse

kestvus (päevades)

8.0 7.8 7.8 7.7

Allikas: Haigekassa

Tabel 15. Lapsepuhkuse kasutamine (TLS § 63), 2014–2017

2014 2015 2016 2017

Lapsepuhkust kasutanud

isikute arv, aasta lõpu

seisuga

36 939

41 597

42 920

45 807

Kasutatud päevade arv

kokku

128 410

148 050

149 694

160 083

Kulu, eurodes9 2 129 000

2 698 200

2 975 300

3 485 800


9 TLS § 63 kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust: kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla

14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

107

Lõige 3 – Perekondlike kohustuste tõttu vallandamise ebaseaduslikkus

Õiguslik raamistik

2014. aastal esitas Eesti teabe komiteele. Alates teabe esitamisest ei ole seadusandlus muutunud. TLS

§ 92 lõike 2 alusel juhul, kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes kasvatab alla kolmeaastast

last, siis loetakse, et tööleping on üles öeldud oluliste perekondlike kohustusi täitmise tõttu, kui

tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Kuna seadus ei

erista töötajaga töölepingu ülesütlemist soo alusel, kehtib eeltoodud põhimõte nii naiste kui meeste

suhtes.

Komitee on õigesti järeldanud, et lisaks TLS-s § 109 lõike 2 alusel taotletavale kuni kuue kuu keskmise

palga suurusele hüvitisele võib perekondlike kohustuste tõttu ebaseaduslikult vallandatud töötaja

nõuda ka mittevaralist kahju (rahasummana) nii võlaõigusseaduse, soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja

võrdse kohtlemise seaduse alusel.

Statistika

Tabel 16. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuded töövaidluskomisjonis (rase, RSP õigust omav

naine, LHP/LP kasutav isik TLS § 93)

2014 2015 2016 2017

5 7 5 4


TLS § 92 lõike 1 punkti 2 alusel ei või tööandja üles öelda töölepingut põhjusel, et töötaja täidab olulisi

perekondlikke kohustusi. Perekondlike kohustuste täitmine on laiem mõiste ja ei hõlma ainult laste (sh

alla kolmeaastase laste) kasvatamist. Perekondlike kohustuste täitmise all mõistetakse ka näiteks

vanemate hooldamine jpm.

Statistika

Tabel 11. 15-74aastased mitteaktiivsed, 2014-2017

2014 2015 2016 2017

mitteaktiivsed kokku (tuhat) 316,9 300,5 290,8 277,3

...s.h. hoolitsemine laste või teiste pereliikmete eest

(tuhat)

17,4 17,3 15 13,5

... s.h. hoolitsemine laste või teiste pereliikmete eest

(osakaal mitteaktiivsetest, %)

5,5 5,8 5,2 4,9

Allikas: Eesti Statistikaamet

Documents

PARANDATUD JA TÄIENDATUD Eesti Vabariigi 15. aruanne ......14-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui kümme tööpäeva on möödunud maksukorralduse seaduse alusel