KAEVANDAMISE TAGAJÄRJEL TEKKINUD VEEREOSTUSPROBLEEMIDEST EUROOPA RIIKIDES

Erik PuuraTÜ Tehnoloogiainstituut

asedirektor2001-2003 ekspert Euroopa Liidu JRC direktoraadis

uue kaevandusjäätmete direktiivi teadusnõustaja

KAEVANDAMISE VEEPROBLEEMID EUROOPA LIIDUS TÄHELEPANU ALL

- Euroopa kaevandustraditsioonid 10000 aastat vanad (kaltsedonikaevandused Prantsusmaal)- 19. sajandi keskelt alates hakati seoses ‘Uue Maailma’ varude kasutuselevõtuga Euroopa maagimaardlaid hülgama- aastal 2000 sattusid kaevandamise keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus ülisuure tähelepanu alla, põhjuseks kaevandusõnnetused (Aznacollar, Hispaania, 1998; Baia Mare ja Baia Borsa, Rumeenia, 2000) – vedelate jäätmete tammide kokkuvarisemine - Käivitus olemasolevate direktiivide täiendamine ning uute loomine (Seveso II, Kaevandusjäätmete BAT, ettepanek kaevandusjäätmete direktiiviks, seotus Vee Raamdirektiiviga), kuid tajuti, et ajalooliselt välja kujunenud veeprobleemide mahukuse tõttu ei ole lihtsalt raha neid lahendada – peamisteks probleemiallikateks vanad mahajäetud kaevandused ning happeline kaevandusvesi- On selge, et väga paljudel kaevandusaladel ei ole Vee Raamdirektiivi nõuete täitmine majanduslikult võimalik

10 grammi püriiti on võimeline tekitama 400 kg pH=3 vett

Maardus näiteks Dictyonema argilliidilpotentsiaal toota 5 miljonit tonni väävelhapet

Püriidi oksüdeerumise loogika

Kukersiidi potentsiaal?

Kukersiidis sisalduva püriidi ja orgaanilise väävli keemilisel murenemisel väävelhapet keskkonda ei migreeru, sest selles sisalduv kaltsiit puhverdab happe koheselt,

tulemuseks on kaltsiumi-, magneesiumi- ja sulfaatiderikas vesi, kipsi üleküllastatuse korral ka kips

- NORRA

850-aastane ajalugu, hõbe, vask, raud, plii, tsink, kuld, väävel (sulfiidsed maagid)

1700: kirjeldatud Rorose piirkonnas Orvsjoeni järve – surnud, eluta ja mürgitatud,Veel praegugi ei ela seal ühtegi kala

Peamised probleemalad: Rorose regioon, Lokkeni kaevandus, Odda tsingitootmine, Sulitjelma kaevandusregioon, Hjerkinni kaevandus, Råna kaevandus, Titania kaevandus

Happelised kaevandusveed: ajalooline ja eksisteeriv tõsine probleem; kohati kaevandusjäätmed võetud kaitse alla

- SOOME

1530-1995: vähemalt 280 metallikaevandust

1979: metallimaakide kaevandusmaht 10.3 Mt, 2003 – 2.14 Mt

Mahajäetud kaevandustes palju happeliste vete probleeme

Näide: Hitura niklikaevandus (avatud 1970) rikkunud põhjavee (sulfaadid, nikkel, kloriidid)

- ROOTSI

Üle 1000-aastane ajalugu, peamiselt Norrbotten, Skellefte, Bergslagen

metallimaagitoodang 1999 – 45 Mt

2003: maailma rauatoodangust 2%, vasetoodangust 1%, tsingitoodangust 3.3%, pliitoodangust 3.7%; kaevandussektor 0.5% tööhõivest

Happelistel kaevandusvetel suur mõju põhjaveele, EL Vee Raamdirektiivi suhtes andmestik puudulik

- SUURBRITANNIA

pikk söe- ja metallikaevandamise ajalugu

hinnanguliselt Ainuüksi Inglismaal ja Walesis 2500 km jõgedest ning 9000 km2 põhjaveekogumeid ei vasta Vee Raamdirektiivi nõuetele

põhitähelepanu nii happeliste kui aluseliste kaevandusvete töötlusel,sulfaatiderikas põhjavesi selle kõrval teisejärguline probleem

- IIRIMAA

juba Pronksiajast – vask, hõbe, kuld, raud, plii, tsink, barüüt, kivisüsi

happelistel kaevandusvetel oluline mõju

- SAKSAMAA

Kaevandamise tipp-perioodid 12-14 sajand ning 16. sajand

Metallimaagid, kivisüsi jm

Hetkel veel alles: eriti kivisüsi, pruunsüsi

Suuremad probleemid: pruunsöekaevandused Lausitzis ja Leipzigi ümbruses, metallikaevandused Freibergi piirkonnas, Bavaarias jm happelised kaevandusveed

Jne…

Tahkete kütuste kaevandamine Euroopas

Pruun-süsi

Kivisüsi

UUED LIIKMESRIIGID

Solid fossil fuels production in 1999

-

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

Hard-Coal Lignite Oil shale

ton

nes

Bulgaria Czech RepublicEstonia HungaryLatvia LithuaniaPolandRomaniaSlovakiaSlovenia

Source: European IPPC Bureau, TWG workspace, Mining Waste Bref

SK

BL

PL

PL

CZ

CZ

RO

ROHU

HU

EE

SLO

Põlevkivi

Tahkete kütuste kaevandamine 1 elaniku kohta EL liikmesriikidesja kandidaatriikides

Tutvumiseks publikatsioonid:

Wolkersdorfer, Christian and Bowell, Rob (2005)Contemporary Reviews of Mine Water Studies in EuropeMine Water and the Environment 23(4): 163-183, 41(1): 2-37, 24(2): 58-76

Puura, Erik and D’Alessandro, Marco (2005)A Classification System for Environmental Pressures Related to MineWater DischargesMine Water and the Environment 24(1): 43-52

Banks, David; Younger, Paul; Arnesen, Rolf-Tore; Iversen, Egil R. andBanks, Sheila B. (1997)Mine-water chemistry: the good, the bad and the uglyEnvironmental Geology 32(3): 157-174

SULFAATIDEST JOOGIVEES

-WHO juhtarv (Genf 1993) 500 mg/l; EL standard 250 mg/l- üle 250 mg/l kontsentratsiooni puhul vee maitse muutb mõruks- eraldamismeetodid kallid: pöördosmoos, destilleerimine, ioonvahetus- kes pole harjunud jooma sulfaatiderikast vett – sulfaadid võivad põhjustadadehüdratatsiooni ja kõhulahtisust, üle 400 mg/l vett ei soovitata kasutadaVäikelaste toitude valmistamisel-Sulfaadid on paljude toitude loomulik koostisosa, leivas 1500 mg/kg, kuivatatudPuuviljades 2900-4700 mg/kg, veinis 360 mg/kg, lillkapsas 900 mg/kg, kartulites300 mg/kg-Vajalik hormoonkontrolli mehhanismidele ning laguproduktide väljaviimiseksOrganismist-Iga päev 2-3.5 grammi kantakse välja uriiniga, takistab kusikappe kristallatsiooni- Contrex, Hépar, Vittel, Calistoga, PeñaclaranRhenser, Rietenauer ja San Pellegrino tuntumad mineraalveemargid

SULFAATIDERIKAS PÕLEVKIVIKAEVANDUSTE VESI

… ei ole sulfaadisisalduse tõttu joogikõlbmatu – kuulub mineraalvetehulka, samas ülemäära juua ei tohiks – kui mitmeid liitreid juua, võibkõht lahti minna… joogiveena kasutamiseks, kui sulfaatide kontsentratsioon on alanenud alla 250 mg/l, sulfaadisisalduse tõttu piiranguid ei ole

Enamikus EL riikides probleemid väga palju suuremad – kuidassee Vee Raamdirektiivi nõuetele vastavalt lahendatakse, selgubrahvusvahelises koostöös