Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
märts 2020
Harku VII lubjakivikarjääri maavara
kaevandamise loa taotluse
keskkonnamõju hindamise
programm
MAVES
Töö nimetus: Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse
keskkonnamõju hindamiseprogramm
Töö number: 18182
Tellija: Harku Karjäär AS
Vastutav täitja: Karl Kupits, litsents KMH0105
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
http://www.maves.ee e-post: [email protected]
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 2
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT ...................................... 4
3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .................................................................................. 10
4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND .................................................................................. 11
4.1 TEHNOGEENSED KITSENDUSED..................................................................................................... 11
4.2 INIMEKESKKOND ............................................................................................................................ 11
4.3 LOODUSKESKKOND ........................................................................................................................ 15
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
18
6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU .......................................................................... 22
7 HINDAMISMETOODIKA .................................................................................................................. 24
8 OSAPOOLED JA AJAKAVA .............................................................................................................. 27
9 ÜLEVAADE SAABUNUD SEISUKOHTADEST, NENDEGA ARVESTAMISEST VÕI
ARVESTAMATA JÄTMISEST ..................................................................................................................... 31
9.1 PROGRAMMI VASTAVUSE KONTROLL KEHJS NÕUETELE ........................................................... 31
9.2 SEISUKOHTADE KÜSIMINE ASJAOMASTELT ASUTUSTELT ............................................................ 34
LISA 1 VÄLJAVÕTE KESKKONNAINSPEKTSIOONILE ESITATUD PIIRKONNAS
LUBJAKIVI KAEVANDAMISE KOHTA ESITATUD KAEBUSTEST .................................................... 54
LISA 2 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETILE ESITATUD KAEBUSED
VAHEMIKUS 2018–2019 ........................................................................................................................... 66
LISA 3 KESKKONNAAMETI POOLT SAADETUD ÜMBRUSKONNA ELANIKE
SEISUKOHAD ................................................................................................................................................ 75
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 3
1 SISSEJUHATUS
AS Harku Karjäär esitas 02.05.2018 kirjaga nr 84 Keskkonnaametile Harku VII
lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks kaevandamisloa taotluse, mida
AS Harku Karjäär parandas oma 21.05.2018 kirjaga, 08.06.2018 kirjaga ning 15.06.2018
kirjaga.
Keskkonnaamet (KeA) võttis kaevandamisloa taotluse menetlusse ning algatas
19.06.2018 kirjaga nr 12 2/18/6747–12 keskkonnamõju hindamise. KeA on KMH
algatamist põhjendanud järgmiselt:
KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena
pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes
1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust
põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik.
Käesolev KMH viiakse läbi vastavalt algatamise aegsele redaktsioonile. Algatamise ajal
kehtis KeHJS 01.01.2018 redaktsioon.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 4
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT
AS Harku Karjäär taotleb maavara kaevandamise luba üleriigilise tähtsusega Harku
lubjakivimaardlas (registrikaart 0161) kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks
aktiivse tarbevaru ploki 12 piires ehk Harku VII mäeeraldises (Joonis 1). Taotletav karjäär
asub Harjumaal, Saue vallas, Vatsla külas. Mäeeraldise pindala on 26,90 ha ja selle
teenindusmaa pindala on 27,63 ha. Taotletava mäeeraldisega seotud ehituslubjakivi
aktiivne tarbevaru on 2 936 000 m3, millest kaevandatav on 2 904 000 m3.
Kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastatoodangu mahuga 100 000 m3.
Ettevõte soovib taotletavast mäeeraldisest saadavast materjalist toota kõrge kvaliteediga
lubjakivi killustikku eesmärgiga müüa seda peamisel Tallinnas ning Harju maakonnas
laiemalt. Kavandatav tegevus on jätk taotleja aastakümnete pikkusele tegevusele Harku
lubjakivimaardlas (Tabel 1).
Pinnakatte maht mäeeraldise piires on 175 000 m3, sh kasvukihi maht 65 000 m3.
Kasvukiht ja ülejäänud pinnakate eemaldatakse pärast metsa raadamist ning ladustatakse
puistangutes karjääri teenindusmaale, sealjuures kasvukiht ja ülejäänud katend eraldi.
Eemaldatud katendit kasutatakse tulevikus ammendatud karjääriala korrastamiseks.
Ülejäänud kaljukatend eemaldatakse vahetult enne või koos kasuliku kihiga.
Lubjakivi kaevandamine toimub ka alt poolt põhjaveetaset. Kaevandamise tarbeks tuleb
vesi ära pumbata. Vee juurdevool karjääri moodustub karjäärile langevaist sademetest ja
põhjavee juurdevoolust. Maksimaalne põhjavee juurdevool on hinnatud 71 m3/d.
Sademete arvelt tekkiv juurdevool sõltub ilmastikust, keskmiselt on selleks hinnatud
152 m3/d, kuid sademeterikkal kuul ka kuni 2 219 m3/d1. Vett on plaanitud ära juhtida
karjääriala loodenurgast 400 m kaugusel läänes voolavasse Kodasema peakraavi või
Harku karjääri. Viimane võimaldab kasutada juba toimivat veekõrvaldussüsteemi.
Kasulikku kihti raimatakse peamiselt puur-lõhketöödega. Tundlikes piirkondade (näiteks
Vatsla küla lähedal) võib osutuda vajalikuks kasutada ka hüdrovasarat, et vältida
lõhkamisega kaasnevate maavõngete mõju hoonete konstruktsioonidele. Puur-
lõhketööde aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde projektid. Maavara
raimamiseks lõhkamisega puuritakse lasundisse vastavalt projektis arvutatud
vahekaugustele laenguaukude võrk. Lõhkamisel kasutatakse viitemeetodit, mis tagab
üheaegselt lõhatava lõhkeaine ohutu koguse ning seeläbi on võimalik vähendada
lõhketöödest tulenevat lööklainet, maavõnkeid, müra, tolmu ja lõhkegaase.
Lõhatud kaevis töödeldakse purustus-sorteerimissõlmes ja kaubastatakse erinevate
killustiku fraktsioonidena. Purustus-sorteerimissõlmes tekkivad võimalikud jäägid
(sõelmed) kasutatakse ära korrastamisel või turustatakse. Purustus-sorteerimissõlm on
1 Harku VII lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlus. Steiger AS. 2018
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 5
võimalik asetada karjääri põhja (mobiilne) või kasutada Harku lubjakivikarjääris asuvat
statsionaarset purustus-sorteerimissõlme. Viimasel juhul on vajalik korraldada kaevise
vedu Harku lubjakivikarjääri (konveier, autotransport). Arvestades mäeeraldise
paiknemist Harku tee ja Vatsla küla vahel on mõistlik alustada mäetöödega mõlemast
mäeeraldise küljest maksimaalsel kaugusel ehk mäeeraldise keskelt, kus on varasemalt
lubjakivi kaevandatud 0,2 ha suuruselt alalt. Sellisel juhul on edasise tranšee rajamine
mäetehniliselt lihtsam. Avamistranšee suunduks mööda mäeeraldise pikemat telge kagu-
loode suunas.
Kavandatava tegevuse elluviimiseks kasutab ettevõte olemasolevat masinaparki ja
infrastruktuuri.
Kavandatava karjääri peamine teeninduspiirkond (50 km raadiuses) on Harju maakonna
kesk- ja lääneosa sh Tallinn, Rapla maakonna põhjaosa ning Lääne maakonna kirdeosa
(Joonis 2). Tallinna ja Harjumaa puhul on tegemist piirkonnaga kus ehitusmaterjalide
nõudlus on Eesti suurim.
Taotletav karjäär piirneb läänest Raudrohu tee elamupiirkonnaga (Vatsla küla), põhjast
tootmismaaga (vahetult karjääri piiril ka elamumaa koos elamutega), idast karjääriga ning
lõunast maatulundusmaaga (Foto 1).
Karjäärist väljaveotee saab tõenäoliselt olema Harku - Rannamõisa maantee (nr 11191).
Pärast kaevandamist lõpetatakse ka karjääri koguneva vee väljapumpamine, mille
tulemusel põhjaveetase karjääris ja selle ümbruses taastub kaevandamise eelse taseme
sarnaseks ‒ karjääri moodustub veekogu.
Kavandatava tegevuse eesmärk on sõnastatav järgmiselt:
Kaevandada taotletavast mäeeraldisest 2 904 000 m3. Kaevandada 30 aasta jooksul
keskmise aastatoodangu mahuga 100 000 m3.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 6
Joonis 1 Taotletav mäeeraldis ja selle läheduses asuvad lubjakivikarjäärid
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 7
Tabel 1 Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas töötavad karjäärid
KARJÄÄR KESKKONNALUBA VÄLJASTAMISE
AEG
PINDALA
ha KAEVANDAJA
KAEVANDATI 2018
tuh t2
VARU 2018
LÕPUS tuh t2
Harku karjäär KMIN-038 12.11.2002 53,97 Harku Karjäär
AS
5,8 (T) 959,5 (T)
Harku II karjäär KMIN-086 15.03.2006 14,13 AS Harku
Karjäär
136,2 (R) 102,9 (T)
110,7 (R)
Harku IV
lubjakivikarjäär
KMIN-096 20.05.2008 19,44 AS Harku
Karjäär
125,6 (R) 917,3 (R)
Harku V
lubjakivikarjäär KMIN-123 24.04.2014 7,51 Balti Kivi OÜ
72,5 (T) 495,4 (T)
Harku VI
lubjakivikarjäär HARM-145 04.09.2017 3,64
AS Harku
Karjäär
0 486,0 (R)
KOKKU 98,69 340,1 3 071,8
(T) = tarbevaru
(R) = reservvaru
2 Eesti Vabariigi 2018. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2018. a.). Maa-amet. 2019. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-
kaardid/Geoloogilised-andmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 8
Joonis 2 Karjääris toodetud materjali hinnanguline transpordiraadius
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 9
Foto 1 Taotletav karjäär kaldaerofotol (Maa-amet 02.04.2019)
põhi
lõuna
lääs
ida
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 10
3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS
Üldjuhul on kavandatava tegevuse alternatiivideks asukoht, tegevuse läbiviimise
tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks kaevandada maavara
kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei ole kaalutud. Samuti pole mõtet
kaaluda erinevaid tehnoloogiaid, kuna pole teada väljapakutule muud sobivamat
lahendust. Ajalisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud aeg on
mingil põhjusel ebasobiv ja leidub soodsamaid aegu.
Antud juhul on KMH eesmärgiks leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus, mis
ei ületaks keskkonna taluvuspiire. KMH käigus selgitatakse, kas kavandatav tegevus on
ellu viidav ning mis on oluliste mõjude leevendamiseks tarvilikud meetmed (nt
müratõkkeseinad, kaevude asendamine, karjääri mahu vähendamine).
Leevendusmeetmete väljatöötamisel selguvad ka kaevandamise tegelikud kulud, mille
põhjal saab arendaja otsustada, kas tegevus ühes vajalike leevendusmeetmetega on
tema jaoks kasumlik, või on pigem mõistlik karjääri avamisest loobuda.
Kaevandmise erinevaid mahte alternatiividena ei käsitleta kuna kaevandamise mahu
vähendamine on pigem leevendusmeede. Lisaks pole programmi etapis süsteemset
selgitust, mille põhjal kaevandusmahu alternatiivi püstitada.
Kivi murdmiseks on kaks põhimõttelist alternatiivi:
• Lõhkamine (alternatiiv 1)
• Mehhaaniline raimamine (alternatiiv 2)
Kolmas võimalus on kahe alternatiivi kombineerimine, mida esialgu eraldiseisvalt
alternatiivina välja ei tooda, kuna pole selge milliste osakaaludega nende meetodite
kombineerimine võiks olla tõhus. Mõju hindamise käigus antakse ülevaade, kas
kombineeritud lahendus võiks olla asjakohane alternatiiv (on mingist aspektist lähtudes
oluliselt soodsam, kui alternatiiv 1 või alternatiiv 2).
Kaevandamisloa taotluses on karjääri avamise vajadust põhjendatud asjaoluga, et
lähiaastatel võimaliku teeninduspiirkonna (Joonis 2) sama kvaliteediga lubjakivi karjäärid
ammenduvad. Sellest lähtuvalt asukohaalternatiive ei kaaluta.
0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 11
4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND
4.1 Tehnogeensed kitsendused
Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal muid tehnorajatisi ega sellest tulenevaid piiranguid
ei ole. Mäeeraldise teenindusmaast 50 m kaugusel idas on 1–20 kV elektriõhuliin (väline
tunnus K111160844, kaitsevöönd 10 m).
Mäeeraldise teenindusmaast 45 m kaugusel idas kulgeb paralleelselt Harku-Rannamõisa
teega elektrimaakaabelliin Estlink 1 (väline tunnus 400588670, kaitsevöönd 1,25 m) ja
40 m kaugusel Telia maakaabel (väline tunnus 53178100, kaitsevöönd 1 m).
Mäeeraldise loodenurgast 3 m kaugusel kulgeb 1 kV elektriõhuliin (väline tunnus
M216586359, kaitsevöönd 2 m), mis varustab mäeeraldisega piirnevat Põldmäe tee 9
elamut elektriga.
4.2 Inimekeskkond
Kavandatav karjäär hakkaks piirnema Vatsla küla endise aianduskooperatiivide alaga.
Saue valla hinnangul on selles piirkonnas ligikaudu 300 majapidamist, millest 200 on
kasutusel aastaringseks elamiseks. Elanike arvuks hinnatakse ligi 3003. Elamualale on
rajatud ühisveevärk ja kanalisatsioon.
Vatsla külas asub mitmeid puurkaeve, mille 10 ja 50 m laiused veehaarde
sanitaarkaitsealad ulatuvad kuni ~45 m ulatuses taotletavale mäeeraldisele (vt
kaevandamisloa taotluse joonis). AS Harku Karjäär on teadlik, et 50 m laiusega
sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Tegemist üksikmajapidamiste
puurkaevudega, kus vett võetakse tõenäoliselt alla 10 m3 ööpäevas4.
Arvestades Keskkonnainspektsioonile laekunud kaebusi (LISA 1) on olemasoleva
kaevandustegevuse poolt peamisteks häiringuteks tolm ja müra. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile esitatud kaebuste põhjal (LISA 2) on oluliseks probleemiks ka
vibratsioon.
Kavandatava karjääri piirist kilomeetri raadiuses asub põhjasuunas ja lõuna suunas
üksikuid elamuid (Joonis 3).
3 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029. Kinnitatud
Saue Vallavolikogu 30. augusti 2018 määrusega nr 4.
https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=369312&o=925&u=-
1&o2=11582&hdr=hp&tbs=all
4 Harku VII lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlus. Steiger AS. 2018
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 12
Joonis 3 Eluhooned mäeeraldise läheduses (Maa-amet 2019)
Lihtsalt kätte saadavate andmete järgi5 tegutseb planeeritava karjääri läheduses 17
ettevõtet (Tabel 2, Joonis 4).
5 Google maps
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 13
Tabel 2 Ettevõtted plaanitava karjääri läheduses
NIMETUS REGISTRIKOOD TEGEVUSALA WWW TÖÖTAJAID*
Iron Baltic OÜ 11296357 ATV ja UTV kaits- ning lisaseadmete
tootmine https://ironbaltic.com/eu 27
Janere OÜ keskladu 10001584
rauakaupade, veevarustus- ja
kütteseadmete ning nende
koosteosade hulgimüük
https://www.janere.ee/ **
Granitop OÜ 14191239 graniitkivi lõikamine, -vormimine ja -
viimistlus https://granitop.ee/ 28
Enemat OÜ 10391125 võikeste trei- ja freesdetailide tootmine https://enemat.com/ 18
E-Betoonelement AS 10098158 betoonist ehitustoodete tootmine https://www.betoonelement.ee/ 298
Altia Eesti AS 10232094 kange alkoholi destilleerimine,
rektifitseerimine ja segamine https://joogikultuur.ee/altia-eesti 59
Profile Vehicles Baltic
OÜ 10870096
mootorsõidukite tootmine
(ümberehitus) https://www.profilevehicles.com/en/ 23
Moons OÜ 10391214 mööbli tootmine http://www.moons.ee/ 9
Freesikoda OÜ 10341191 mehaaniline metallitöötlus (freesimine) www.freesikoda.ee 17
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 14
NIMETUS REGISTRIKOOD TEGEVUSALA WWW TÖÖTAJAID*
Eccua Pro OÜ (Frog
Plastic) 11118495
plastikust vee ja kanali,
liikluskorraldusvahendite, disaini jm
toodete tootmine
https://frogplastic.com/firmast/ 29
Stera Saue AS 11275941 metallkonstruktsioonide ja nende
osade tootmine https://www.stera.com/ 89
Nippon Auto OÜ 12137589 mootorsõidukite hooldus ja remont https://nipponauto.ee/ 3
Triibu & Liine
põevahoid
(Triibuliine OÜ)
12877949 eelharidus https://triibuliine.ee/ 14
Nordecon AS 10099962 asfaltbetooni tootmine http://www.nordecon.com/ **
Sunorek AS 10042896 aknakatete tootmine https://sunorek.ee **
Harku Karjõõr AS 10478760 lubjakivi kaevandamine http://www.killustik.eu/ 78
Balti Kivi OÜ 11368714 lubjakivi kaevandamine https://www.baltikivi.ee/ 11
* töötajate arv https://krediidiraportid.ee/ alusel
** töötajate arv konkreetse tegevuskoha kohta https://krediidiraportid.ee/ põhjal puudub
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 15
Joonis 4 Ettevõtted plaanitava karjääri läheduses
4.3 Looduskeskkond
Mäeeraldis asub õhukese pinnakattega alal, kus pinnakatte paksus ei ületa ühte meetrit.
Pinnakate koosneb rohke karbonaatse jämepurruga saviliivmoreenist ja õhukesest
kasvukihist.
Taotletav ala asub Harku kõlviku idaosas, Kõrgekalda kihistu avamusalal. Ala lõunaosas
avaneb õhukese kihina Viivikonna kihistu. Aluspõhja kivimite pealispinna reljeef on
tasane (absoluutkõrgus 29–30 m). Aluspõhja kõrgendikul ala lõunaosas ulatub
absoluutne kõrgus 32,5 meetrini.
Maapinnalt esimesi aluspõhjakivimeid iseloomustab vähene veeandvus. Ordoviitsiumi
veekihi põhjavesi on survetu ja sügavus jääb 0,5–3,0 m sügavusele lubjakivi pealispinnalt
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 16
(vabapinnalise põhjavee absoluuttase on 25–29 m). Veesisaldus sõltub sademetest.
Ordoviitsiumi regionaalse veepideme moodustavad Varangu lademe savid ja Pakeordi
lademe diktüoneemakilt paksusega 4–6 m. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks levib
Ordoviitsiumi veepideme all survelisena ja selle 20 m paksuse kompleksi moodustavad
Ordoviitsiumi Pakeordi lademe ja Alam-Kambriumi liivakivid ning nõrgalt
tsementeerunud aleuroliidid. Veekompleksi põhjavee survepind jääb 14–18 m
sügavusele maapinnast. Tegemist on ümbruskonna põhilise veevarustuse allikaga.
Mäeeraldist katab peamiselt mets (haab, kask) ja võsa, aga on ka rohumaad. Maapinna
reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 29–33 m. Ala keskosas asub 0,2
ha suurune mahajäetud vett täis paemurd, mille ümbruses on kasvukiht kooritud ja
lükatud vallidesse. Rajatised alal puuduvad.
Pinnavett juhib alal ära läänepiirilt algav 2,5 km pikkune Kodasema peakraav, mis
suubudes Vatsla peakraavi juhib veed 4 km kaugusel lõunas Vääna jõkke.
Kavandatava karjääri kirdeosas on III kaitsekategooria taime põõsasmarani (Potentilla
fruticosa) levikuala (Foto 2). Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal
esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis ei kasva ja tema kasvukohti
ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka
looduskaitse alla.6
Looduskaitseseaduse kohaselt
• III kaitsekategooriasse arvatakse (§46 lg3):
o liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või
rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime
jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka;
o liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike
kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.
• III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja
keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse
kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade
kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest (§48 lg 3).
• Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi
kaitse (§48 lg 4).
• Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles
elupaigas (§55 lg 8).
6 Eesti taimed. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara.htm. 02.10.2019
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 17
Foto 2 Põõsasmaran (allikas: Nurga Puukool)
Muid kaitstavaid loodusobjekte mõjuraadiuses ei asu.
Lähim Natura ala, Vääna Posti loodusala (EE0010175) jääb kavandatava tegevuse alast
rohkem, kui 3 km kaugusele edelasse. Kavandataval tegevusel puudub mõju Natura
aladele.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 18
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–20207 seab kolm strateegilist
eesmärki ja seitse meedet:
1. Tagada riigi infrastruktuuri ehitusobjektide ning tarbijate varustamine
ehitusmaavaradega
1.1. Meede: Riigi kui maavara omaniku osakaalu tugevdamine õiguskeskkonnas
1.2. Meede: Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamine
1.3. Meede: Ehitusmaavarade kaevandamise vajaduse ning omavalitsuste ja
elanikkonna kaevandamisvastase hoiaku vahelise vastuolu maksimaalne
vähendamine
2. Suurendada ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise efektiivsust ning
võimalike alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamist
2.1. Meede: Majanduslike meetmete tõhustamine
2.2. Meede: Ehitusmaavarade geoloogilise uuringu ja kaevandamistegevuse riigi
kontrollsüsteemi väljatöötamine
3. Vähendada ehitusmaavarade kaevandamisest ja kasutamisest tingitud
keskkonnamõju
3.1. Meede: Maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse suunamine
keskkonnasäästlikkusele
3.2. Meede: Kaevandamisega rikutud maa korrastamise tagamine
Kavandatava tegevusega on otseselt seotud meetme 1.2, 1.3, 3.1 ja 3.2. Esimene neist
põhjendab vajadust tagada maavaraga varustatus. Ülejäänus seonduvad tegevusega läbi
vajaduse viia läbi keskkonnamõju hindamine, mis annab piisava informatsiooni
otsustajale ja ka elanikele mõjude olemasolu, suuruse ja leevendatavuse osas.
Kavandataval tegevusel puudub vastuolu ehitusmaavarade riikliku arengukavaga.
Harju maakonnaplaneering 2030+ valmis 2018. aastal8. Planeering näeb plaanitava
karjääri põhjaosasse rajamas kergliiklustee. Kergliiklustee jääb karjääri ja sellest põhjas
oleva tootmisala lähedale. Kavandatav tegevus ei mõjuta kergliiklustee rajamist. Rohelise
võrgustiku alasid plaanitava karjääri piirkonnas ei asu. Planeeringu seletuskirjas karjääride
7 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse
15.13.2011 korraldusega nr 127. https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/ehitusmaavarade_arengukava_2011-2020.pdf
8 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri k09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78. https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 19
kasutuse kohta suuniseid antud ei ole. Küll aga on karjääride taastamise kohta
maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises kirjutatud järgmist:
Oluline on ka suletud karjääride korrastamine ja nendele alternatiivsete kasutusviiside
leidmine. Maakonnaplaneeringus on karjääride korrastamise vajadus ruumilise arengu
suunamise põhimõttena kirjeldatud. Tehisveekogude kaldad tuleb muuta ohutuks, et alasid
oleks võimalik nt rekreatiivsel eesmärgil kasutusele võtta. Veekogude kallaste ohutuks
muutmine seisneb valdavalt ohutu nõlvakalde kujundamises, mis tagab nõlva püsivuse.
Mitmetel juhtudel võib osutuda vajalikuks nõlvade haljastamine. Eriti oluline on arvestada
ohutute kallaste kujundamisega ammendatud karjäärialade korrastusprojekti koostamisel,
kui on teada, et kujundatav veekogu jääb avalikku kasutusse puhke-ja ujumiskohana.
Avalike ujumiskohtade kalda nõlva kalle ei tohiks olla järsem, kui 1:6, olenevalt pinnasest
võib osutuda vajalikuks kujundada veel laugem kalle.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga.
Saue valla arengukava9 seab neli eesmärki:
• E1: Kaasaegse linnalise keskkonna ja spetsialiseeritud teenuste arendamine Saue
linna-Laagri aleviku piirkonnas
• E2: Süsteemse ning eripärasid toetava kandipõhise arengu toetamine Saue valla
maapiirkondades
• E3: Transpordikoridoride äärsete kasvupiirkondade arendamine
• E4: Strateegilise, avatud ja kogukonda kaasava juhtimise arendamine
Eesmärkide saavutamisel soovitud tulemuste kirjeldused maavara kaevandamisega
otseses kokkupuutes ei ole.
Valdkondlikult on mitmeid kavandatud tegevusega seotud väljakutseid:
• Kodulähedaste väikeste lasteaedade säilitamine. – Kavandatava karjääri
võimalikus mõjuulatuses on lastehoid
• Kaasaegse infrastruktuuri tagamine kõigis valla piirkondades – Transport
karjäärist võib seada surve alla Harku – Rannamõisa tee.
• Tööstuse ja transpordiga kaasneb oluline vee-, õhu- ja mürasaaste. – Karjääri
laiendamine toob häiringud Vatsla asumile lähemale.
• Kaevandusalade ja tööstuspiirkondade konflikt väljakujunenud
elamupiirkondega. – Karjääri laiendamine toob häiringud Vatsla asumile
lähemale.
Kavandatav tegevus võib ohustada arengukava juhul, kui eelloetletud eesmärke ei võeta
karjääri planeerimisel arvesse.
9 Saue valla arengukava ja Saue valla eelarvestrateegia muudatuste kinnitamine. Vastu võetud
Saue Vallavolikogu 29.08.2019 määrusega nr 29. https://www.riigiteataja.ee/akt/405092019016
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 20
Saue valla üldplaneering10 kavandatava karjääri alale keskkonnakasutust ette ei näe (ei
ole ühtegi juhtotstarvet ette nähtud, sh mäetööstusmaa juhtotstarvet). Seetõttu ei saa
väita, et üldplaneering kavandtavat tegevus toetaks. Samas ei vastustata kaevandamist
väljaspool vastava juhtotstarbega alasid. Maavarade kaevandamise kohta on seletuskirjas
toodud järgmist:
Maavarade kaevandamisel tuleb uute karjääride rajamisel arvestada kaevandamise ning
sellega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (sh võimalik veerežiimi muutumine, uute
väljaveoteede ehitamine või olemasolevate ümberehitamine ja nende sidumise
võimalikkus riigimaanteega ning tekkiva mõju, eelkõige liiklusohutuse, selgitamine jms)
ning alade kaevandamisjärgse kasutamisega puhkealadena. Kaevandamise kavandamisel
väiksemate mäeeraldiste kaupa tuleb arvestada sellega kaasnevaid võimalikke
kumulatiivseid mõjusid, nähes keskkonnamõjude hindamise protsessis ette vastava
hindamiskohustuse. Alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise
(mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas
üldplaneeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsetena, määratlemine
mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle
saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga.
Kaevandamiseks taotletava maavaravaru näol on tegemist riigile kuuluva maavaraga,
mille tõttu on loa andjal kohustus hinnata enne maavara kasutusele võtmist riigi huvi.
Teisalt on loa taotleja kohustus esitada sisuline põhjendus maavara kasutusele võtmiseks.
Maavara kaevandamisloa taotluses11 on toodud hinnang riigi huvile vastavalt juhendile12.
Maavara kaevandamise vajadust põhjendatakse sellega, et teeninduspiirkonnas (50 km)
asub mitmeid karbonaatsete kivimite karjääre, kuid mitmel juhul on tegemist
madalamargilise ehituslubjakiviga. Teeninduspiirkonnas ammendatakse
kõrgekvaliteediline lubjakivi hinnanguliselt 7–9 aasta jooksul. Seetõttu on jõutud
järeldusele, et Harku VII lubakivikarjääri teeninduspiirkonna varustuskindlus ei ole
vastavalt ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–202013 toodud
10 Saue valla üldplaneering. Kehtestatud Saue Vallavolikogu 29. novembri 2012 otsusega nr 89.
https://sauevald.ee/uldplaneering
11 Harku VII lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlus. Steiger AS. 2018
12 Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluse
menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest.
https://www.envir.ee/sites/default/files/kk_610_juhend_2013.pdf
13 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020. Kehtestatud 15.03.2011 Vabariigi
Valitsuse korraldusega nr 127.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 21
põhimõtetele täidetud. Arvestades viimaste aastate kaevandamismahte suureneks Harku
VII lubjakivikarjääri kasutuselevõtul Tallinna piirkonna varustuskindlus arvutuslikult 3
aasta võrra.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 22
6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU
Lubjakivi kaevandamise peamised keskkonda mõjutavateks teguriteks on
• veetaseme alandamine,
• müra, tolmu ja vibratsiooni tekitamine ning
• loodusliku maastikureljeefi muutmine.
Karjääri voolav vesi tuleb välja pumbata ja ära juhtida. Karjäärivesi moodustub
koguseliselt enamus osas sademeveest, vähemal määral ka põhjaveest. Sellega
kaasnevateks keskkonnamõjudeks on põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses ja
ning ärajuhitava vee kvantitatiivne ja kvalitatiivne mõju eesvooludele. Karjääri ümber
tekkiv depressioonilehter võib ulatuda mitmesaja meetri kaugusele. Depressioonilehter
tekib veekihis, milles kaevandamine toimub ehk antud juhul Ordoviitsiumi veekihis. See
omakorda võib põhjustada antud mõjualas pinnasevee kiiremat infiltreerumist ja selles
kihis olevate kaevude kuivaks jäämist. Enamus piirkonna puurkaeve asub alumises ehk
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksis, mida karjääri ei dreeni.
Karjäärist välja pumbatav vesi tuleb ära juhtida looduslikku eesvoolu. See omakorda
suurendab eesvoolu koormust ja võib mõjutada selle kvaliteeti, kuna karjäärist
ärajuhitava vee omadused on mõnevõrra erinevad kui pinnaseveel (suurem heljumi
sisaldus ja karedus). Vett saab ära juhtida karjääriala loodenurgast 400 m kaugusel läänes
voolavasse Kodasema peakraavi, kui ka Harku karjääri. Viimane võimaldab kasutada juba
toimivat veekõrvaldussüsteemi.
Kavandamise käigus tekib müra peamiselt kolmest allikast:
• transpordist,
• kaevandamismasinate töötamisest ja
• lõhketöödest.
Lõhketöödest põhjustatud müra on impulssmüra, mis esineb hetketi. Transpordimüra on
sama, kui mistahes muu autoliikluse põhjustatud müra. Olulisem on mäeeraldisel
töötavate karjäärimasinate tekitatav müra. Põhilised müraallikad karjääris on ekskavaator,
frontaallaadur, purustus-sorteerimissõlm.
Lisaks mürale tekitavad masinad ka tolmu. Lubjakivi kaevandamisel on peamisteks
tolmuallikateks kaevise ja toodangu transportimine karjääri sise- ja väljaveoteedel ning
kaevise töötlemis- ning laadimisprotsessid. Lisaks tekib tolmu puur- ja lõhketöödel.
Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked
ja kivimikildude laialipaiskumine. Lõhkamisel tekkivad maavõnked kujutavad ohtu
läheduses asuvatele hoonetele ja nende konstruktsioonidele.
Kohalike elanike poolt on avaldatud muret, et lõhkamistöödega on lubjakivi kihti
tekkinud praod ja need võimendavad lõhkamistööde mõju (vibratsioon).
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 23
Elukeskkonna kvaliteet on antud juhul hinnatav läbi müra, tolmu ja vibratsiooni tekkimise.
Need komponendid mõjutavad inimese igapäevaelu võimaliku häiringuna ja võivad
põhjustada negatiivset mõju inimese varale näiteks vibratsiooni mõju hoonetele. Seega
mõju elukeskkonnale hinnatakse läbi erinevate mõjurite (vt peatükk 7).
Karjääri lähenemine ühes häiringutega (müra, vibratsioon) mõjutab kinnisvara hindasid.
Kinnisvara hindadele on eelduslikult mõju ka kaevandamise lõppedes karjääri asemele
rajataval veekogul.
Põhjavee kihtide avamisega ja kokku puutumisega suureneb selle reostamise oht.
Peamine reostusoht võib tekkida olukorras, kui toimub mõne karjäärimasina avarii ja
kütus ning õli satuvad vette.
Eemaldatav kattepinnas on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole
olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust.
Kaevandamise tootmisprotsessis lubjakivi purustamisega tekkinud materjal on toodang,
mis turustatakse kogu mahus. Purustamise ja sõelumisega üle jäänud kõige peenemat
fraktsioon saab ära kasutada täitepinnasena ning ala korrastamisel. Ohtlikke jäätmeid
kaevandamisel ei teki. Eelmainitu põhjal võib väita, et kaevandamise tootmisprotsessis
jäätmeid tõenäoliselt ei teki. Täpsem hinnang antakse KMH käigus.
Põõsasmarani elupaik kavandatava tegevuse elluviimisel hävib.
Karjäär jääb kõrge radooniriskiga pinnasega alale14. Ka naabruses olevad karjäärid on
sama riskitasemega alal. Teadaolevalt ei ole see asjaolu põhjustanud täiendavat olulist
mõju, mistõttu seda KMH raames ei käsitleta.
Selgitamaks võimalikku mõju analoogia põhjal, tegi keskkonnaekspert järelepärimise
Keskkonnainspektsiooni. Eesmärk oli saada ülevaade viimase viie aasta jooksul tehtud
kaebustest praegu töötavate piirkonna karjääride häiringutest. Ülevaade probleemidest
on toodud programmis lisas (LISA 1). Sellest selgub, et kavandatava tegevusega
seonduvalt on inimesele kõige suuremaks probleemiks tolm.
Kavandatava tegevuse esialgseks mõjualaks võib hinnata kavandatava karjääri piirist
kilomeetri ulatuses elavaid inimesi (põhjavesi, müra, tolm, vibratsioon). Inimestele
tegelikult avalduva olulise mõjuala ulatus selgub KMH käigus läbi viidavate uuringute
tulemusel. Looduskeskkonnale avalduva mõju esialgseks ulatuseks võib hinnata heitvee
teekonda kuni heitveesuublani (kaasa arvatud).
Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.
14 https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 24
7 HINDAMISMETOODIKA
Põhjavesi. Hinnatakse hüdrogeoloogiliste arvutuste põhjal põhjavee alanduslehtri ulatus
ning alanduslehtri olulises mõjualas inventeeritakse kõik registreeritud puurkaevud ja
olemasolevad salvkaevud (sügavus, veetase, konstruktsioon, kasutatav veekiht,
veekasutus). Antakse hinnang kaevanduse võimalikust mõjust kaevude veeandvusele ja
kvaliteedile ning olulise mõju ilmnemisel tehakse ettepanekud leevendusmeetmete
rakendamiseks (nt sügavamate kaevude puurimine, karjääri ala vähendamine).
Hinnatakse karjääri alale jäävate sanitaarkaitsealade/hooldusalade ulatuste asjakohasust
ning vajadusel tehakse nende muutmise ettepanekud. Töötatakse välja ettepanekud
karjääris toimuvatest tegevustest põhjavee reostusohu vältimiseks (kütuseavariid).
Müra. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääri tööst (raimamine, töötlemine, transport)
põhjustatud olulise müra leviku ulatust. Arvestatakse võimaliku olulisemat mõju
põhjustava olukorraga (nt ei ole veel saavutatud karjääri ettenähtud sügavust ning
töötlemine toimub maapinna lähedal). Müra leviku arvutamisel arvestatakse ka
olemasolevate müra allikatega (nt asjakohasusel naaberkarjäärid, tööstusala, liiklus).
Pakutakse välja olulist mõju vähendavad meetmed (nt kaevandamise ajaks
müratõkkeseinad, karjääri ala vähendamine, kaeveviisi muutmine, kaevandamise ajaliste
piirangute seadmine).
Vibratsioon. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääris tööst (raimamine, töötlemine)
põhjustatud olulise vibratsiooni leviku ulatus. Antakse hinnang vibratsiooni võimalikust
mõjust rajatistele, sh ettepanekud kaevandamisega avalduva mõju tuvastamiseks (nt
fikseeritakse kindlas piirkonnas rajatiste tehniline olukord). Pakutakse välja olulise mõju
leevendamiseks võimalikud meetmed (nt kahjustuste kompenseerimine, karjääri ala
vähendamine, kaeveviisi muutmine).
Kompensatsiooni garantii võimalused. Antakse ülevaade karjääri poolt põhjustatud
kahjustuste kompenseerimise garantii võimalustest ning karjääri sulgemisel maa-ala
korrastamise garantii lahendused. Pakutakse välja otstarbekaim garantii lahendus.
Geotehnilised mõjud. Antakse hinnang, kas võimalikud praod lubjakivi kihis võivad
võimendada lõhkamisest tekkivat vibratsiooni mõju. Lisaks hinnatakse kaevandamise
lõpus tekkivate seinte püsivust ajas (ajaskaala 100 a). Hinnatakse muid võimalikke
geotehnilisi riske.
Tolm. Hinnatakse arvutusmudeli põhjal karjääri tööst (raimamine, töötlemine, transport)
põhjustatud tolmu leviku ulatust. Arvestatakse võimaliku olulisemat mõju põhjustava
olukorraga (nt ei ole veel saavutatud karjääri ettenähtud sügavust ning töötlemine
toimub maapinna lähedal). Tolmu leviku arvutamisel arvestatakse ka olemasolevate
tolmu allikatega (nt asjakohasusel naaberkarjäärid, tööstusala, liiklus). Pakutakse välja
olulist mõju vähendavad meetmed (nt tolmu tekitavate pindade töötlemine, karjääri ala
vähendamine).
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 25
Välisvalgustus. Hinnatakse karjääris kasutatava valgustuse mõju selle olulises
levikuulatuses olevatele inimestele. Karjäärist levivat valgust võrreldakse asjakohase
normiga (nt EVS-EN 12464-2:2014 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2:
Välistöökohad)
Pinnavesi. Antakse hinnang karjäärist juhitava vee keemilisele koostisele. Hnnangu
andmiseks kasutatakse analoogsete karjääride näitajaid. Andmete puudumisel võetakse
välja pakutud suublatest neljal aastaajal veeproovid hindamaks karjäärist ära juhitavate
saasteainete osakaalu suubla kvaliteedi kujunemisel. Hinnatakse ära juhitava vee mõju
suubla vee kvaliteedile ja vastupanuvõimele. Vajadusel pakutakse välja ära juhitava vee
puhastamise meetodid. Hinnatakse suubla vastuvõtuvõimet karjäärist tulevatele
maksimaalsetele vooluhulkadele.
Põõsasmaran. Inventariseeritakse kasvuala. Antakse hinnang selle kvaliteedile ja
konkreetse põõsasmarani koloonia hävimise mõjule selle liigi seisundile. Asjakohasuse
korral pakutakse välja asendusmeetmed (nt ümberistutamine).
Seni leidmata kaitstavad liigid. Vastavalt otsustaja ettepanekule (Keskkonnaameti kiri
13.12.2019 nr 6-3/19/15720-15) inventariseeritakse kavandatava karjääri ala veendumaks
käpaliste ning roomajate (nastik, rästik ja vesilikud) elupaikade olemasolus ning antakse
hinnang kavandatava tegevuse mõjust nendele liikidele.
Koostatakse kaevandamisega tekkivate jäätmete bilanss ning hinnatakse
kaevandamisjäätmekava vajadust.
Esitatakse ettepanekud karjäärimasinate liiklusohutuse suurendamiseks ning teede
korrashoiu (sh pori edasikandumine) tagamiseks.
Limnoloogi poolt antakse eksperthinnang kaevandamise lõppedes kavandatava veekogu
soodsa ökoloogilise potentsiaali saavutamiseks.
Koostatakse ettepanekud kõrvaliste isikute ligipääsu piiramiseks karjäärist põhjustatud
ohtude vähendamiseks.
Koostatakse ettepanekud karjääriveekogu ohtude vältimiseks (järsud nõlvad).
Töögruppi kaastakse karjääri lõhketööde ekspert, kelle ülesanne on teiste
erialaekspertidele (müra, tolm, vibratsioon) sisendi andmine arvutuste tegemiseks.
Kõikide mõjude hindamisel võetakse arvesse juba olemasolevat keskkonnakoormust. St
hinnatakse kumulatiivset mõju.
Antakse hinnang looduslikule mitmekesisusele, kliimale ning kliimamuutustest
tulenevatele ohtudele.
Uuringute ülesanne ei ole üksnes konstateerida fakti vaid välja pakkuda lahendusi oluliste
häiringute vähendamiseks.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 26
Lisaks eelloetletule antakse KMH aruandes vastused elanike poolt välja toodud
probleemidele (LISA 3).
KMH programmi koostamise etapis puuduvad tegevusalternatiivid. Seetõttu võrreldakse
kavandatava tegevuse mõju olemasoleva olukorraga ning antakse eelloetletud uuringute
põhjal eksperthinnang kavandatava tegevuse teostatavusele ja leevendusmeetmete
vajadusele.
Kusjuures hinnangu andmisel on oluline teada, et tegevus ei pruugi olla kavandatud
mahus teostatav ka juhul, kui hinnatud mõjud jäävad normi piiresse. Näiteks mitu normile
piirilähedast leevendamata mõju (nt müra, tolm, vibratsioon) võivad kokku avaldada
talumatut koormust.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 27
8 OSAPOOLED JA AJAKAVA
Arendaja on Harku Karjäär AS – kontaktisik Aljona Bukaty, tel 657 9959, [email protected]
Otsustaja on Keskkonnaamet – kontaktisik Ester Pindmaa, tel 384 8744,
Mõju hindamise osapoolteks on:
• Lähipiirkonnas (1 kilomeeter) elavad inimesed (häirinute mõju
igapäevategevustele)
• Lähipiirkonnas (1 kilomeeter) asuvad ettevõtted (häiringute mõju ettevõtlusele)
• Eesti Keskkonnaühenduste Koda (looduskeskkonna laiapõhjaline kaitse)
Asjaomased asutused on (sulgudes nende huvi eeldatav põhjendus):
• Saue vald (vajadus leida tasakaal eluväärse keskkonna tootmise vahel)
• Harku vald (mõju võib ulatuda valla territooriumile)
• Terviseamet (müra, vibratsiooni ja tolmu mõju välisõhus)
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (tegevuse ja leevendusmeetmete
vastavus tehnilistele nõuetele)
• Päästeamet (tootmise ajal ning taastatud karjääriga seotud riskid inimesele)
• Maa-amet (registri pidamine maavarade üle)
Vastavalt arendaja soovile koostatakse KMH kahes eraldiseisvas etapis. KMH eksperdil on
kokkulepe KMH programmi koostamiseks. Pärast programmi vastavaks tunnistamist
hangib arendaja mõjude hindamiseks programmis kokkulepitud kvalifikatsiooniga
meeskonna. Välja toodud isikunimede juures on kirjeldatud, millistele omadustele
eksperdid peavad vastama.
KMH meeskond:
Juhtekspert Karl Kupits. KMH litsentsi omav ekspert. Ülesanneteks on töögrupi
juhtimine ning tasakaalustatud järelduste kujundamine.
Hüdrogeoloog Mati Salu. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloal, hüdrogeoloogiliste
uuringute alamtegevusluba omav isik.
Limnoloog Ingmar Ott (Eesti Maaülikool). Hüdrobioloogia haridusega isik, kellel on
tehislikes elupaikades kujunenud ökosüsteemide hindamise kogemus.
Müra ekspert Marko Ründva (Kajaja acoustics OÜ) Karjääride poolt põhjustatud
mürataseme hindamise kogemusega ekspert.
Välisõhu ekspert Marek Maasikmets (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ) Karjääride
poolt põhjustatud õhusaaste hindamise kogemusega ekspert.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 28
Vibratsiooni ekspert Marko Ründva (Kajaja acoustics OÜ) Karjääride poolt põhjustatud
vibratsiooni hindamise kogemusega ekspert.
Geotehnika ekspert Peeter Talviste (IPT Projektijuhtimine OÜ). Volitatud ehitusinsener
tase 8 geotehnika alal.
Valgusresostuse ekspert Tiiu Tamm (Tiiu Tamm Inseneribüroo OÜ). Ekspert, kellel
on kogemus välisvalgustuse leviku ulatuse määramisega ja selle
normidele vastavuse hindamisega.
Kinnisvarhindaja – Andres Teder. Vara hindaja, tase 7 kutsetunnistusega ekspert, kelle
ülesanne on hinnata karjääri lähenemisest ja hiljem rajatavast
veekogust põhjustatud mõju kinnisvara hindadele.
Jäätmeekspert Tuuli Vreimann. Jäätmekavade ja/või jäätmeuuringute kogemusega
ekspert.
Vee-ekspert Kadri Normak. Karjääride poolt põhjustatud veekogudele avalduva
koormuse hindamise kogemusega ekspert.
Ökoloog Artto Pello. Ökoloogilise haridusega ekspert, kellel on varasem
kogemus koosluste ja elupaikade ning kaitsealuste liikide hindamises.
Jurist Elanikkonnale arendustegevustega seotud
kompenseerimismehhanismide väljatöötamiskogemusega jurist.
Kaevandamistehnoloogiate osas annab nõu arendaja.
KMH üks inimene võib täita ka mitme eksperdi ülesannet, kui tal on vastavad kogemused.
Eksperdid nimeliselt selguvad pärast KMH programmi heakskiitmist.
KMH ajakava:
TEGEVUS
TÄHTAEG,
NÄDALAT ALATES
KMH
ALGATAMISEST
KMH algatamisest teatamine 0
Ekspertgrupp koostab programmi 10.2019
Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse kontroll 11.2019
Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt 11.2019
Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab programmi
asjakohasust ja piisavust 12.2019
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 29
TEGEVUS
TÄHTAEG,
NÄDALAT ALATES
KMH
ALGATAMISEST
Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel programmi, selgitab
esitatud seisukohtadega arvestamist/mittearvestamist 03.2020
Otsustaja kontrollib täiendatud programmi korraldab avaliku
väljapaneku 03.2020
Programmi avalik väljapanek 04.2020
Programmi avalik arutelu 04.2020
Programmi täiendamine, kirjadele vastamine lähtudes
avalikustamisel laekunust 05.2020
Programmi nõuetele vastavuse kontroll 05.2020
Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine 05.2020
KMH aruande koostamine 04.2021
Ekspertgrupp esitab KMH aruande otsustajale 04.2021
Otsustaja kontrollib aruande vastavust sisunõuetele ja edastab
selle asjaomastele asutustele 05.2021
Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt 06.2021
Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja annab hinnangu
aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta 07.2021
Ekspertgrupp täiendab aruannet 08.2021
Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet ja korraldab
avalikustamise 08.2021
KMH aruande avalik väljapanek 10.2021
KMH aruande avalik arutelu 10.2021
Ekspertgrupp vastab KMH aruande avalikul väljapanekul
esitatud seisukohtadele ja täiendab aruannet 11.2021
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 30
TEGEVUS
TÄHTAEG,
NÄDALAT ALATES
KMH
ALGATAMISEST
Otsustaja kontrollib aruande nõetele vastavust ja edastab KMH
aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks 12.2021
KMH kooskõlastamine asjaomastele asutuste poolt 01.2022
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust lähtudes
kooskõlastustest ja tunnistab aruande nõuetele vastavaks 01.2022
KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest
teavitamine 02.2022
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 31
9 ÜLEVAADE SAABUNUD SEISUKOHTADEST, NENDEGA ARVESTAMISEST VÕI ARVESTAMATA
JÄTMISEST
9.1 Programmi vastavuse kontroll KeHJS nõuetele
Keskkonnaamet 09. 10.2019 nr 6 3/19/15720 3
KeHJS õ 13 p 4 kohaselt esitatakse K MH programmis kavandatava
tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.
Keskkonnaamet palub täiendada KMH programmi ning lisada
kavandatava tegevuse seotus Harju maakonnaplaneeringuga.
Peatükki 5 on lisatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+
kavandatava tegevusega seonduv ülevaade.
KeHJS õ 13 p 2 kohaselt esitatakse KMH p rogrammis reaalsete
alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Esitatud KMH programmis
on vaid kaks võimalust kas kavandata va tegevuse elluviimine või 0
alternatiivina käsitletav olemasoleva olukorra jätkumine ehk kava
ndatavast tegevusest loobumine. Keskk onnaamet palub kaaluda
ka muid võimalike al ternatiivide võimalusi nt kaevandamismahu
või mäeeraldise pindala suuruse vähendamist võrreldes
taotletavaga.
Alternatiivid tulenevad kavandatava tegevuse püstitatud
eesmärgist. Selguse huvides lisati peatüki 2 lõppu kavandatava
tegevuse eesmärk: Kaevandada taotletavast mäeeraldisest
2 904 000 m3. Kaevandada 30 aasta jooksul keskmise
aastatoodangu mahuga 100 000 m3. Kaevandusala väiksemat
pindala on mõistlik alternatiivina käsitleda juhul, kui väiksemalt
pindalalt oleks endiselt võimalik kaevandada eesmärgipärane
kogus lubjakivi. Kui aga võtta alternatiiviks väiksem
kaevandusmaht (koos väiksema pindalaga), tekib küsimus, milline
peaks olema väiksem maht (50% esialgsest või 25%?) ja mis
põhimõtte alusel seda valida. Teoreetiliselt võiks valida ka mitu
mahualternatiivi. Näiteks kasvõi 10%punktilise sammuga.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 32
Siinjuures säilib probleem, et alati sellistel juhtudel osutub kõige
vähem keskkonnakahjulikuks kõige väiksema mahuga alternatiiv.
Seetõttu, kui valida alternatiiviks väiksem kaevandamismaht, on
KMH tulemus ette teada ning alternatiiv pigem kunstlik. Samas on
KMH ekspert tõsiselt huvitatud selle arutelu üle, kas kavandatava
tegevuse eesmärk on õigesti püsititatud.
Peatükki 3 täiendati kahe tehnoloogilise alternatiiviga.
Keskkonnaamet palub täiendada KMH programmi punkti 4.2
„Inimkeskkond“ ning anda ülevaade kavandatava te gevuse
mõjualasse jääva elanikkonna kohta.
Inimkeskkond peatükki täiendati elanike arvu ja aastaringsete
majapidamiste kirjeldustega. Lisati 1 km raadiusesse jäävate
elamute joonis.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KeHJS õ 13 p 7 kohaselt tuleb
KMH programmis esitada kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise
ajakava. KMH on protsess, mis algab KMH algatamisega ning
lõppeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega ning sellest
teavitamisega. Keskkonnaametile esitatud KMH programmis on
esitatud vaid KMH aruande menetluse etapid. Ü hes kalendriaas t
as on 52 nädalat, kuid esitatud aj akava kohaselt toimub KMH
aruande nõuetele vastavaks tunnistamine 76. nädalal. Eelnevast
tulenevalt vajab a jakava korrigeerimist ja täiendamist
Tabelis oli toodud, mitmendal nädalal alates programmi vastavaks
tunnistamist tegevus toimub. Mitte mitmendal kalendriaasta
nädalal tegevus toimub. Ajakavale on lisatud KMH programmi
etapid ning täpsustatud, mis viisil nädalaid loetakse.
KeHJS õ 13 p 8 sätestab, et KMH programmis esitatakse andmed
arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdi rühma
koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist
mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama. Esitatud KMH
Peatükki 8 lisati arendaja ja otsustaja read.
Programmis siiski on esitatud ekspertrühma koosseis, kuid mitte
nimed. Põhjuseks asjaolu, et arendaja on eksperdiga sõlminud
kokkuleppe KMH programmi koostamiseks. Heaks kiidetud
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 33
programmis ei leidu arendaja andmeid (v.a arendaja nimi teisel
lehe külje l). Samuti ei ole esitatud juhteksperdi nime ega eksper
dirühma koosseisu. Nii otsustaja kui asjaomased asutused peavad
andma KMH programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes
seisukoha ning ühtlasi kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist
piisavust, st kas kõik eeldatavad mõjuvaldkonnad on pädevate
ekspert idega kaetud. Sellisel kujul esitatud loetelu ei võimalda
seda teha, mistõttu peab Keskkonnaamet vajalikuks, et KMH
programmis esitatud ekspertrühma nimekirja täiendataks
konkreetsete ekspertide nimedega, keda kavatsetakse kaasata
KMH menetlusse.
programmi põhjal hangitakse KMH läbiviija. Tegemist on
hangetega sarnase olukorraga, kus KMH programmi võib
nimetada lähteülesandeks ning ekspertgrupi kirjeldust ühes
nõutavate omadustega kvalifitseerimistingimusteks. Ka hangetel
hinnatakse eksperte kvalifikatsiooni (objektiivselt kirjeldatud
kriteeriumid), mitte nime järgi. Samasuguse põhimõtte alusel
koostatakse JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ vee erikasutusloa taotluse
keskkonnamõju hindamist (KMH algatatud Keskkonnaameti
28.06.2017 kirjaga nr 14-6/17/5743-6). Peatükki 8 lisati vastav
selgitus.
Protsessiga edasiliikumise nimel on nimetatud võimalikud
eksperdid ka nimeliselt.
KeHJS õ 1 3 p 9 kohaselt esitatakse KMH programmis asjaomaste
asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendustega.
Keskkonnaamet palub KMH programmi täiendada, lisada
asjakohased põhjendused ning eraldada asjaomased asutused
muudest menetlusosalistest (programmis nimetatud „osapooled“
Peatükis 8 lahutati osapoolte loetelu asjaomaste asutuste loetelust.
Keskkonnaameti kaasamise põhjusena (lisaks asjaolule, et ta on
otsustaja) toodi keskkonnamõju ohjamise ülesanne.
KeHJS õ 13 p 10 kohaselt peab KMH programmis esitama
tegevusloa taotluse koopia. Keskkonnaamet palub programmi
vastavalt täiendada.
Täiendatud KMH programmiga koos on lisatud ka tegevusloa
taotluse koopia.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 34
9.2 Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt
Keskkonnaameti kiri 13.12.2019 nr 6-3/19/15720-15
Terviseameti esitatud ettepaneku alusel palub Keskkonnaamet
täiendada vajadusel eksperdirühma liikmega, kes hindaks
valgusreostusega kaasnevaid mõjusid (kui juba hetkel
eksperdirühma kuuluvad isikud ei oma vastavat kvalifikatsiooni).
Arvestatud. Programmi lisati välisvalgustuse mõju puudutav teema
(peatükk 7 Hindamismetoodika) ja ekspertgruppi liideti vastava ala
ekspert (peatükk 8 Osapooled ja ajakava)
1. KMH programmi peatükis 1 „Sissejuhatus“ palub Keskkonnaamet
veelkord korrigeerida viidet KeHJS redaktsioonile, millest lähtutakse
konkreetse KMH läbiviimisel. Programmis esitatud info ei ole
korrektne. Lähtuda tuleb KMH algatamise hetkel kehtinud
redaktsioonist, mis hakkas kehtima 01.01.2018 (RT I, 04.07.2017, 45).
Arvestatud. Parandus viidi sisse.
2. KMH programmi on täiendatud punktiga 4.2 „Inimkeskkond“
elanike arvu ja aastaringsete majapidamiste kirjeldustega, kuid
puudub kavandatava tegevuse asukoha ja eeldatavalt mõjutatava
keskkonna kirjeldamine lähtuvalt inimese tervisest ja heaolust.
Inimese tervis ja heaolu on kirjeldatav läbi erinevate mõjurite. Antud
juhul olulisemateks müra, tolm ja vibratsioon. Lisaks ohutus,
kohalike teede kvaliteet jne. Kõik need teemad on KMH programmis
käsitletud. Kui Keskkonnaamet leiab, et mingi mõjur KMH
programmi loetelust on puudu, siis ekspert on tähelepanu juhtimise
eest tänulik.
3. KMH programmi tuleks täiendada ning KMH raames hinnata ka
põhjavee reostumise ohu tõenäosust (ja KMH aruandes esitada
põhjavee reostumise vältimiseks kasutatavaid leevendusmeetmeid).
Samuti tuleks hinnata suublasse juhitava karjäärivee puhastamise
võimalusi (nt heljumi setitamine).
Arvestatud. Vastavad täiendused lisati programmi (peatükk „7
Hindamismetoodika“, osad „põhjavesi“ ja „pinnavesi“)
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 35
4. KMH osapoolte loetelus on välja toodud, et menetlusosalistena
tuleb kaasata ca 1 km raadiusesse jäävad ettevõtted.
Keskkonnaamet palub täiendada eeldatavalt mõjutatava keskkonna
kirjeldust mõjualasse jääva ettevõtluskeskkonna kirjeldusega.
Samuti annab Keskkonnaamet teada, et KMH algatamise järgselt on
Keskkonnaametile laekunud rohkelt vastulauseid karjääri
laiendamisele ning mitmed vastulausete esitajad on Hüüru küla
elanikud, kellele avaldab juba hetkel Harkus tegutsev karjäär mõju
ning eeldatavalt võiks arvata ka Hüüru küla Harku VII KMH
mõjualasse (eelkõige tolmu levikul).
Arvestatud. Aruande peatükki 4.2 täiendati ettevõtete loeteluga.
Elanike vastuväited tuleb kaasata keskkonnamõju hindamisse. Tuleb
hinnata väidete sisu ja vajalikke / võimalikke leevendusmeetmeid.
5. Kuna alal on Keskkonnaregistri andmetel registreeritud III
kaitsekategooria kaitsealuse liigi põõsasmaran (Potentille fruticosa)
esinemine, palub Keskkonnaamet programmi peatüki 4.3
põõsasmaranat puudutavale lõigule lisada, et looduskaitseseaduse
(edaspidi LKS) § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria
taimede hävitamine ja korjamine loodusest ulatuses, mis ohustab
liigi säilimist selles elupaigas. Lähtuvalt sellest on vajalik hinnata
karjääri mõju põõsasmaranale antud piirkonnas, mitte kogu Eestis
ning korrigeerida lk 19 kirjutatut.
Arvestatud. Peatükki 4.3 täiendati LKS väljavõtetega III
kaitsekategooria liikide kohta.
Hindamismetoodika peatükis (peatükk 7) kustutati sõna „Eesti“.
Hinnatakse mõju põõsasmarani seisundile.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 36
6. Kuigi Keskkonnaregistri andmetel ei asu planeeringualal lisaks
põõsasmaranale kaitstavaid liike, on kohalike elanike infole
tuginedes piirkonnas esindatud käpalised ning roomajad (nastik,
rästik ja vesilikud). Keskkonnaamet palub ka selle informatsiooniga
arvestada ning lisada need liigid inventuuri.
Arvestatud. Hindamismetoodika peatükki (peatükk 7) täiendati
lõiguga „Seni leidmata kaitstavad liigid“. Elupaikade olemasolu ja
mõju hindab Artto Pello, kes oli varasemalt programmis välja
pakutud üksnes botaanikuna (kuna puudus vajadus muude
elustikurühmade hindamise järgi). Ekspert on ümber nimetatud
ökoloogiks, mis vastab ka täpsemalt tema haridusele ja
töökogemusele.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 37
7. KMH-s tuleb anda hinnang kumulatiivse mõju ilmnemise kohta
arvestades asjaoluga, et piirkonnas on mitu tegutsevat karjääri.
Samuti tuleb hinnata mõju inimkeskkonnale – nii elukeskkonnale,
tervisele, varale kui piirkonna ettevõtlusele. Käsitleda tuleb ka mõju
looduslikule mitmekesisusele ja kliimale.
Arvestatud osaliselt.
Tavapäraselt võetakse hindamistes ja mudeldustes arvesse ka
olemasolevat taset (nt õhusaastetase, müratase jne). Seega
kumulatiivne hindamine on juba programmi sisse kirjutatud.
Selguse huvides kirjutatid metoodika peatükki (pt 7) lause, et
mõjude hindamisel võetakse arvesse olemasolevat koormust.
Ettepanek hinnata mõju inimkesskonnale jääb eksperdi jaoks paraku
liiga üldsõnaliseks. Nagu looduskeskkond, koosneb ka
inimkeskkond väga paljudest komponentidest ja mõjuritest. Praegu
on inimest (tema tervist, heaolu, vara jne) arvestades plaanitud
hinnata müra, tolmu, põhjeveetaseme, välisvalgustuse (lisatud
täiendatud programmi) kontekstis. Neid mõjusid võrreldakse kas
normidega või normide puudumisel empiiriliselt.
Kaevandamisjärgse olukorra juures hinnatakse karjääri tekkiva järve
seisundit. Soodsas seisundis järv on meelepärasem ka inimesele.
Eksperdile jääb arusaamatuks, milline selgelt mõõdetav mõju ülal
loetletud mõjude kõrval on arvestamata jäänud.
Metoodika peatükki (pt 7) kirjutati lause:
Antakse hinnang looduslikule mitmekesisusele, kliimale ning
kliimamuutustest tulenevatele ohtudele.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 38
8. Peatükk 8 „Osapooled ja ajakava“ vajab korrigeerimist.
Asjaomaste (programmis „asjakohased“) asutuste loetellu ei kuulu
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, sest tegemist ei ole KeHJS § 23
mõistes asjaomase asutusega. EKO on KMH menetluses
menetlusosaline (KeHJS § 16 lg 3 p 5). Keskkonnaamet palub
taaskord asjaomaste asutuste loetelusse lisada täpsustus kohaliku
omavalitsuse nime kohta ning palub arvestada, et antud menetluses
on asjakohane kaasata lisaks kavandatava tegevuse asukoha
omavalitsusele (Saue Vallavalitsus) ka naaberomavalitsust (Harku
Vallavalitsus), kelle territooriumile ulatuvad kaasnevad mõjud.
Samuti ei pea Keskkonnaamet vajalikuks enda nimetamist antud
loetelus kahel korral, kuna selgitus „keskkonnamõju ohjamine“
on väga laialivalguv ning väheütlev ning antud menetluses on
Keskkonnaamet otsustaja rollis. Maa-ameti asjakohasus on
pigem seotud kinnistu omandikuuluvusega.
Arvestatud.
„Asjakohased“ on nimetatud ümber „asjaomasteks“.
EKO on tõstetud mõju hindamise osapoolte alla.
„Kohalik omavalitsus“ on asendatud „Saue vallaga“.
Lisati Harku vald
Keskkonnaamet küll eemaldati asjaomaste asutuste nimekirjast,
kuid ekspert peab vajalikuks märkida, et Keskkonnaameti ülesanne
ongi laialdane, mida saab üheselt kokku võtta keskkonnamõju
ohjamisena (et mitte ette lugeda kõik keskkonnaosi, millele
avalduvat mõju peab ohjama). Keskkonnamõju ohjet üheks
korralduslikuks meetmeks lubade menetlus.
9. Ajakavas ei kajastu KMH programmi avaliku arutelu toimumine
(eeldatavalt on „avalikustamine“ kasutatud samaväärsena mõistega
„avalik arutelu“, kuid Keskkonnaameti hinnangul ei ole see
korrektne). Endiselt jääb Keskkonnaamet oma varasema ettepaneku
juurde, et ajakava võiks olla lihtsamini mõistetav (konkreetne kuu ja
aasta nädalaloendi asemel oleks palju ülevaatlikum), arvestades, et
see on mõeldud ka avalikkusele tutvumiseks.
Arvestatud.
Ajakavas on nädalad muudetud kuudeks ja aastateks.
„Avalikustamine“ on asendatud „avaliku aruteluga“.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 39
10. KMH programmi peatükki 5 „Kavandatava tegevuse seos
strateegiliste planeerimisdokumentidega“ tuleb täiendada, kuna
jääb selgusetuks esitatud strateegiliste planeerimisdokumentide
seos kavandata tegevusega. Harju maakonnaplaneeringu kohta on
esitatud info (kaevandusalale planeeritud kergliiklustee ja esitatud
info karjääride taastamisega seotud infole maakonnaplaneeringu
KSH aruandest), kuid ei ole esitatud selgitusi, kas ja kuidas
konkreetne kavandatav kaevandustegevus on vastavuses või
vastuolus strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatuga
(planeeritud maakasutusega jne). Samuti tuleb täiendada Saue valla
üldplaneeringuga seonduvat (milline maakasutus on antud
piirkonda kavandatud ning kuidas on see vastavuses või vastuolus
kavandatava tegevusega ning millised on sellest tulenevad seosed
ja lahendused). Keskkonnaamet palub täiendavalt lisada KMH
programmi „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-
2020“ ja kavandatava tegevuse seos.
Arvestatud.
Harju maakonnaplaneeringu osas täiendati ülevaadet. Kavandatav
tegevus ei takista kergliiklustee rajamist.
Saue valla üldplaneeringu kohta on programmis järgmine tekst
„Saue valla üldplaneering kavandatava karjääri alale
keskkonnakasutust ette ei näe (ei ole ühtegi juhtotstarvet ette
nähtud, sh mäetööstusmaa juhtotstarvet). Seetõttu ei saa väita, et
üldplaneering kavandtavat tegevus toetaks. Samas ei vastustata
kaevandamist väljaspool vastava juhtotstarbega alasid.“ Selguse
huvides kirjutati osa lõppu kokkuvõttev lause, kuid eksperdile jääb
arusaamatuks, mis eelviidatud tekstis jäi mõistmatuks või puudu.
Programmi täiendati Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava
2011–2020 ülevaatega.
11. Peatükis 6 (lk 18) on välja toodud, et ekspert esitas
Keskkonnainspektsioonile järelepärimise piirkonnas esinenud
kaebuste kohta. Laiapõhjalisema pildi kujundamiseks edastab
Keskkonnaamet käesoleva kirja lisana ümbruskonna elanike
pöördumise, milles on välja toodud need kaebused ja vastuolud,
mis kohalike elanike jaoks on kõige olulisemad.
Esitatud kiri lisati programmi materjalide hulka (Lisa 2, viidatud
peatükis „7 Hindamismetoodika“), kuid ekspert juhib tähelepanu, et
seisukohtade esitamine incognito (antud kirjal puudub märge selle
autori või autorite kohta) vähendab kogu protsessi läbipaistvust.
Edaspidi on mõistlik kõikide seisukohtade ja ettepanekute juurde
lisada ka selle esitanud isik või huvigrupp.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 40
12. Keskkonnaamet palub täiendada peatükki 8 „Eeldatavalt oluline
keskkonnamõju“, sest kavandatava tegevusega kaasnevad lisaks
loetletud mõjudele ka mõjud inimkeskkonnale (lisaks heaolule
kaasnevad mõjud ka inimeste tervisele ja varale) ning piirkonna
ettevõtlusele.
Arvestatud osaliselt
Mõju inimkeskkonnale on üldine mõiste, mida tuleb sisustada
konkreetsete teemadega. Peatükis 8 on välja toodu mitmeid
koormuseid, mis võivad inimesele negatiivselt mõjuda ning
kirjeldatud nende hindamise põhimõtet (vt vastus ettepanekule 7).
Eksperdile jääb arusaamatuks, milline selgelt mõõdetav mõju
programmis loetletud mõjude kõrval on arvestamata jäänud.
13.1 Saue Vallavalitsuses kevadel läbiviidud kohtumise raames
kinnitas Siim Luks (edaspidi S. Luks) eravestluses (on olemas
vestluse salvestus), et tegelikult ei kavatse karjäär laieneda
majadeni, vaid kaevandada ainult kitsalt teeäärsel ribal (mitte
lähemale kui 200-400 m) ning üldse külapoolsel maa-alal mitte
lõhata, vaid kasutada teistsugust tehnoloogiat (surub 1,5 m korraga
paekivi katki ja ei ole automürast tugevam) ning, et see tehnoloogia
on arendajal juba ostetud. Lisaks mainis S. Luks, et üle tee pole
plaanis tulla lähima 10 aasta jooksul. S. Luks mainis ka, et nende
alternatiiviks on laieneda Rannamõisa suunas. Palutakse täpsustada
Harku Karjäärilt, kas nendest plaanidest ja alternatiividest on
loobutud ning miks ei ole neid lisatud KMH programmi.
Harku Karjäär AS vastus:
Kuna siin on nimetatud eravestlust ja ei ole märgitud kas
salvestamisest oli S.Luks teadlik , siis nimetatud märkusega mitte
arvestada.
KMH eksperdi vastus:
Kavandatav tegevus on võimalik ellu viia üksnes juhul, kui see ei
põhjusta olulist negatiivset mõju (sh nt piisavalt leevendatud). Juhul
kui oluline mõju tuvastatakse, otsitakse selle vähendamiseks
võimalikke meetmeid. Sh tehnoloogia muutmine ja kaevandatava
ala vähendamine.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 41
13.2 Tehakse ettepanek teostada KMH raames uuringud
maapinnast, sest Geoloogiateenistuse maavarade uuringute
esitlusel räägiti erialaste inimestega, kes kinnitasid kohalike teooriat
- maapinda on tekkinud pikaaegsest lõhkamisest praod, mistõttu
vibratsioon levib mööda neid teatud piirkondadesse tugevamalt.
Kui need praod kaardistada, saaks neid lõhkamisel arvesse võtta.
Lisaks on küsimus, miks ei ole programmis ära mainitud inimeste
kaebusi TTA-le seoses lõhkamiste ja majade värisemisega? Tolm,
müra ja hais ei ole ainsad probleemid ning osad probleemid on välja
jäetud ning programm vajab täiustamist. Põhjalikult vajab
käsitlemist lõhkamise ning vibratsiooni teema.
Arvestatud. Lõhkamine põhjustab kolme moodi mõju: müra,
vibratsioon ja vähesel määral tolm. Kõik need teemad on KMH
programmis käsitletud ning mõju hindamisse plaanitud.
Lõhnahäiringute uurimist ei ole plaanitud, kuna kaevandamisega
seda tuntaval määral ei kaasne. Eksperdile teadaolevalt ei plaanita
karjääri ka kõrvalisi tegevusi (kütuse hoiustamine ,
asfaltbetoonitehas vms), mis võiks lõhnahäiringuid põhjustada.
KMH programmi täiendati geotehnika eksperdiga, kelle ülesanne on
kirjeldada võimalike lõhede ja vibratsiooni levimise vahelist seost.
Lõhede uurimist esialgu ette ei nähta. Kui eksperdi hinnangust
selgub, et lõhed võimendavad inimeseni kanduvat mõju ja ülevaade
lõhede asukohast aitab mõju leevendada ning lõhede kaardistamine
on tehniliselt mõistlikult teostatav, viiakse läbi lõhede uuring.
KMH programmile lisati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametisse esitatud kaebused.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 42
13.3 Keskkonda mõjutavate tegurite loetellu palutakse lisada ka
vibratsioon, elukeskkonna kvaliteedi langus, turvalisuse langus
(sügav karjäär kohe elumajade vahetusläheduses jms). Peamisteks
häiringuteks ja kaebuste põhjusteks on programmis mainitud tolm
ja müra. Aga ümbruskonna elanikud on väga selgelt teadlikud, et
palju kaebusi on ka lõhkamiste tõttu - Vatsla külast, Harkust ja
muudest ümbritsevatest piirkondadest. Miks ei ole neid mainitud
programmis? Palutakse ka see aspekt programmi lisada ja pakkuda
välja lahendusi karjääri nii lähedale laienemise korral. Vajadusel on
ettepanekute esitaja nõus edastama kuupäevaliselt kõik kaebused
ja nende vastused Vatsla külast ja Harkust. Harkus on käinud
ametnikud ise inimese kodus tunnetust saamas. Seega on see suur
probleem, mida ei saa jätta käsitlemata. Karjäär ise on teadlik, sest
nad näiteks peavad teavitama ühte majapidamist lõhkamisest, et
nad jõuaks toast koera õue lasta, sest viimane satub lõhkamisest
tulenevast vibratsioonist nii paanikasse ja on seetõttu toas
inimestele ohtlik.
Arvestatud. Vibratsiooni käsitlus on KMH programmis olemas (vt
peatükk 7 Hindamismetoodika).
KMH programmile lisati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametisse esitatud kaebused.
Elukeskkonnakvaliteet on kirjeldatav erinevate mõjude kaudu.
Antud juhul on nendest olulisemateks müra, tolm ja vibratsioon.
Selguse huvides lisati KMH programmi peatükki 6 järgmine lõik:
Elukeskkonna kvaliteet on antud juhul hinnatav läbi müra, tolmu ja
vibratsiooni tekkimise. Need komponendid mõjutavad inimese
igapäevaelu võimaliku häiringuna ja võivad põhjustada negatiivset
mõju inimese varale näiteks vibratsiooni mõju hoonetele. Seega mõju
elukeskkonnale hinnatakse läbi erinevate mõjurite (vt peatükk 7).
KMH programmiga on ette nähtud karjääri ammendumise järgselt
kujundatava veekogu ohutuse hinnang (vt pt 7). Samasse peatükki
lisati järgmine lõik:
Koostatakse ettepanekud kõrvaliste isikute ligipääsu piiramiseks
karjäärist põhjustatud ohtude vähendamiseks.
13.4 Piirkonna elanikud soovivad olla kaasatud KMH protsessi ning
võimaldada menetluses materjalidega tutvumiseks piisavat
ajaressurssi, mitte lähtuda õigusaktides sätestatud
miinimumtähtaegadest, et kõigil huvilistel oleks võimalik
materjalidega tutvuda ja arvamust avaldada.
Arvestatud. KMH aruande avalikuks väljapanekuks on plaanitud kaks
kuud, mis on mitu korda pikem, kui ette nähtud tähtaeg.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 43
13.5 Vatsla küla elanikud soovivad rääkida kaasa ka
taastamisplaanis.
Arvestatud. Kaevandamisloa taotluses on tehtud ettepanek taastada
karjäär veekoguks. Ekspert palub elanikel muude
taastamislahenduste ettepanekud välja tuua KMH programmi ajal,
et neid saaks hinnata. Taastamiseks vajalikud üldtingimused tuuakse
välja KMH aruandes. Elanike küsimused ja ettepanekud nende osas
on vaja välja tuua hiljemalt KMH aruande algusstaadiumis.
Tavapäraselt saavad KMH aruandes toodud keskkonnatingimused
ka loa tingimusteks.
13.6 Palutakse täpsustada kompenseerimise osa. Kuna juba praegu
on suured probleemid vibratsiooniga, siis lähemale laienemisega
probleem eeldatavalt suureneb. Juba praegu on mõned lõhkamised
igapäevast elukorraldust häirivad (majad värisevad, klaasid
klirisevad, loomad ja väikelapsed ehmuvad ja ärkavad unest jne).
Eeldatavalt lähemal asetseva karjääri tegevusega need mõjud vaid
võimenduvad. Ettepanek on kokku leppida kompenseerimise
süsteem. Kaevandaja tasuks valla eelarvesse teatud summa, mis jääb
reservi selliste juhtumite korral ja seda enne kaevandamisloa
andmist. Sama süsteemi kavatsetakse rakendada ka Maardu karjääri
osas. Nende nõue on 20 000 € 4-5 ha kohta. Ka Harku VII karjääri
puhul võiks see olla suhtes ala suurusega. Kui karjäär suudab
teostada tööd nii, et varalisi kahjusid ei teki, saaks ta oma raha tagasi
peale seda, kui kaevandamine on lõppenud ja maa on taas
korrastatud.
Arvestatud. Peatükki 7 on lisatud järgmine uuring:
Kompensatsiooni garantii võimalused. Antakse ülevaade karjääri
poolt põhjustatud kahjustuste kompenseerimise garantii
võimalustest ning karjääri sulgemisel maa-ala korrastamise garantii
lahendused. Pakutakse välja otstarbekaim garantii lahendus.
Kaasatavate ekspertide hulka liideti jurist, kellel on
arendustegevusega seotud kompenseerimismehhanismide
väljatöötamiskogemus.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 44
13.7 Kas ja millal on Harku karjääril plaanis mõni maardla sulgeda ja
korrastada? Kas plaan on sulgeda kõik 30 aasta pärast ja siis
korrastada? Kohalikud elanikud seavad kahtluse alla selle, et need
ka taastatud saavad, kuna sel juhul on see väga kallis ettevõtmine.
Kuidas pakkuda garantiid elanikele, et nende elukeskkond saab
taastatud? Kes taastab siis kui karjäär seda mingil põhjusel ikkagi ei
tee? Kuna karjäär ei hiilga oma usaldusväärsusega, mida võis välja
lugeda ka osutatud kaebuste osast, kus tuli koheselt teade, et
inspektorile on valetatud ja ka koormakatete kasutuse osas tuli välja
valetamine, kus karjäär väitis, et kasutavad koormakatteid aga
kontroll tõestas muud, siis inimestel ei ole usku ka hilisemasse maa
korrastamisse. Kuidas tagada see, et see maa ka saab korrastatud?
Et ei kuulutata välja näiteks pankrotti, sest see on rahaliselt mahukas
töö? Hetkel tundub, et odavam on kõiki karjääre pikalt töös hoida
kui ammendunud karjääre taastada. Pigem võetakse juurde uusi, kui
et ammendunud karjääre sulgeda ja korrastada.
KMH eksperdi vastus:
Arvestatud. KMH-s käsitletakse rajada plaanitava karjääri
korrastamiseks vajalike ressursside garanteerimise võimalusi.
Harku Karjäär AS vastus:
Maardlate sulgemine ei kuulu AS Harku Karjäär võimupiiridesse
Käesoleval ajal ja tulevikus töötavate karjääride n.n. sulgemine
toimub peale maavara kaevandamist ja kaevandatud ala
korrastamist vastavalt sellekohastele projektidele
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 45
13.8 Palutakse selgitada, kuidas plaanib karjäär tagada ohutuse olles
nii lähedal elumajadele (7 m)? Kas karjäärile tulevad piirded ja/või
valvurid, et tagada, et lapsed ei kukuks karjääri ega läheks sinna
luusima? Lisaks on läheduses kergliiklustee, kus lapsed mängivad ja
liiguvad. Kuidas tagatakse, et lõhkamistel lendavad kivid ei ohustaks
kedagi? Kuidas tagada, et küla ei mattuks tolmu ja mürasse? Juba
praegu on kuulda karjääri masinate töömüra väga edukalt näiteks
Vilja AÜ 1, mis hetkel on üsnagi kaugel karjäärist. Müravallidest jääb
siin väheks. Kuidas tagatakse see, et lähimad majad, mis jäävad 7 m
kaugusele, ei hakka vajuma erosiooni ja muude maapinda
mõjutavate tegurite tõttu? Maapind hakkab tahes tahtmata
muutuma lõhkamiste, kaevandamiste, vee languse tõttu.
Arvestatud. Vastuste otsimisega kõikidele esitatud küsimustele on
uuringuplaanis arvestatud (vt peatükk 7 ja 8):
Ohutus, õhukvaliteet (sh tolm), müra, geotehnilised tingimused.
Peatüki 7 lõpuossa lisati selgituseks:
Uuringute ülesanne ei ole üksnes konstateerida fakti vaid välja
pakkuda lahendusi oluliste häiringute vähendamiseks.
13.9 Hetkel on karjäärist välja suunduv tee nagu mülgas, mis tolmab
pidevalt ja märjal perioodil on Paldiski mnt seetõttu väga mudane,
mis ei ole väga ohutu ja tolm matab hinge. Ettepanek on, et kõik
teed, mida karjäär kasutab peavad olema asfalteeritud ning lisaks
tuleks kasutusele võtta seadmed, mis peseks autode põhjad enne
karjäärist väljumist puhtaks. Sellised seadmed on olemas ja edukalt
kasutusel Soomes.
Arvestatud. KMH programmi peatükki 7 lisati järgmine lõik:
Esitatakse ettepanekud karjäärimasinate liiklusohutuse
suurendamiseks ning teede korrashoiu (sh pori edasikandumine)
tagamiseks.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 46
13.10 Kuidas tagatakse koormakatted karjääri autodel ja ka nende
klientidel. Ei ole normaalne hetkeolukord, kus autode koormad
tolmavad ja väikest kiviklibu lendab teiste autode peale. Tähetorni
ristmikust kuni keskmiselt Harku järveni peab hoidma nende
autodega pikka vahet.
Liiklusseaduse §34 lg 6 sätestab: Veos peab vastavalt oma eripärale
ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see
ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista
liiklust.
Sisuliselt on veose tolmamine ja pudenemine seadusega vastuolus.
Tõhus lahenduse selle järgmiseks on liikluspolitsei tähelepanu
juhtimine, kes omakorda saaks kohapeal rikkumise fikseerida ning
vastavalt reageerida.
13.11 Arvestades tolmu ja müra probleemi suurust on küla elanikud
kategooriliselt vastu, et purustussõlm on karjääri külapoolses osas
või mobiilne. See peaks olema võimalikult kaugel külast.
Arvestatud. Müra ja tolmu hindamisel võetakse arvesse ka
purustussõlme asukoht ning mõju ilmnemisel rakendatakse
meetmeid selle vähendamiseks.
14.1 Kavandatava tegevusega ei kaasne vallale positiivset väljundit
ja tegevus ei toeta valla ja selle halduspiirkondade jätkusuutlikku
arengut ning pole kooskõlas valla kehtiva arengukava ja
üldplaneeringuga. Kavandatava mäeeraldise kasutuselevõtt tooks
endaga kaasa mitmeid teravaid sotsiaal-majanduslikke probleeme,
terve Vatsla asumipiirkonna (nii elukondliku, kinnisvara kui ka muu
ettevõtluse suunalise) arengu pidurdumise ja tõenäoliselt ka
mitmete seniste elanike ja ettevõtete mujale kolimise ning
lisakulutused lahendamaks kaevandamisest tulenevaid
keskkonnaprobleeme, mille käsitlemine on vajalik kumulatiivse
tervikmõjuna. Seost Saue valla arengukavaga tuleks käsitleda ka
KMH programmi vastavas peatükis.
Arvestatud osaliselt. KMH programmi peatükki „5 Kavandatava
tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega“ lisati valla
arengukava käsitlus. Arengukavas on mitmeid väljakutseid, mida
arvestamata võib karjääri rajamine võib ohustada. Samas ei ole
ekspert leidnud arengukavast ega üldplaneeringust teemasid, mis
muudaksid karjääri laiendamise otseselt vastuolus olevaks. Ekspert
peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et otsese vastuolu puudumine
ei tähenda karjääri rajamise võimalikkust. Selle saab otsustada
erinevate mõjude ja koosmõjude hindamistulemuste põhjal.
Ekspert võtab sellest kommentaarist teadmiseks, et kohalik
omavalitsus ei poolda karjääri laiendamist.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 47
14.2 Käimasoleva kaevandamisloa taotluse puhul ei ole tegemist
kohalikku elu- ja ärikeskkonda ning kohaliku omavalitsuse
arengusuundasid ja huve arvestava võimaliku sobivaima
lubjakivimaardla asukoha leidmisega, kus kõikide osapoolte õigusi
ja huve oluliselt ei kahjustataks. Senise ülesandepüstituse korral ei
ole võimalik täita KMH sisulist eesmärki kaaluda erinevate
alternatiivsete asukohtade vahel, mis Saue Vallavalitsuse seisukohalt
on vältimatult vajalik.
Ekspert nõustub, et antud juhul ei ole tegemist karjääri
asukohavaliku KMH-ga. Tegemist on konkreetsele alale esitatud
kaevandamisloa taotluse KMH-ga.
Samas ekspert möönab, et kaevandamispiirkondade prioriteetsuse
määramine on oluline. Seda keskkonnamõju ohjamise seisukohast
ja samas ka ressursside tõhusa kasutamise seisukohast.
Prioriteetsuse määramine peaks olema pigem riigi, kui erasektori
ülesanne. Erasektor saaks taotleda luba vastavalt seatud
prioriteetidele.
Selline süsteem osaliselt juba ka kehtib läbi maavara kategooriate
(vt maapõueseadus § 23). Selle põhjal on maavara jaotatud vastavalt
uurituse detailsusest tarbevaruks ja reservvaruks ning
kasutamisvõimalikkuse järgi aktiivseks ja passiivseks varuks.
Taotletav mäeeraldis on liigitatud aktiivseks tarbevaruks.
14.3 Saue Vallavalitsus mõistab Aktsiaseltsi Harku Karjäär
majandushuve ja et riigi tasandil on suurenemas vajadus
ehituslubjakivi vastu, kuid leiab, et on ka alternatiivseid asukohtasid
kõrgemargilise lubjakivi kaevandamiseks, mis tagaks ehituslubjakivi
varustuskindluse ning kus tegevusega ei kaasneks nii olulisi
negatiivseid mõjusid inimeste elukeskkonnale ja –kvaliteedile, kuid
võimalikke asukohti, tegevusalternatiive ja negatiivsete mõjude
vähendamise meetmeid ei ole kõnealuses KMH programmis
käsitletud. Saue Vallavalitsus peab oluliseks selle lisamist KMH
programmi.
Asukohaalternatiivide teemat on selgitatud eelmises vastuses.
Tegevusalternatiividena on KMH programmi staadiumis teada
lõhkamine ja mehhaaniline raimamine. Pole välistatud, et KMH
jooksul lisandub veel tehnoloogilisi lahendusi, mida on mõistlik
hinnata.
Negatiivsete mõjude vähendamise meetmeid käsitletakse KMH
aruande etapis kuna siis on selge võimalike lahenduste mõju
ulatused.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 48
14.4 Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Ehitusmaavarade
kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“ järgi tuleb kaevandamisel
eelistada enne uute maardlate kasutuselevõttu juba avatud
maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist. Kasutuses olevate
maardlate kohta on nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise
tehnoloogiliste võimaluste osas piisavalt vajalikku informatsiooni.
Alternatiivina ei ole kaalutud asjaolu, et Harku lubjakivikarjääri
maardla praegu kasutuses olevas piirkonnas on veel olemasolevat
ja potentsiaalset kaevandamiskõlbulikku ala, mida saab kasutusele
võtta enne uue maardla kasutuselevõttu. Samuti on piirkonnas
ulatuslik varasemalt osaliselt läbi kaevandatud ala, mille
kaevandamise aeg jääb eelmisse sajandisse, kus meile teadaolevalt
on toonaste tehnoloogiate kasutamise tulemusel jäänud veel
arvestatav hulk täiendavat kaevandausvaru. Juba olemasolevate
karjääride juures uuel mäeeraldisel kaevandama hakkamine avaldab
ümbritsevale keskkonnale vähem mõju, kui täiesti uues kohas
karjääri avamine. Arvestades, et alates möödunud sajandi
kuuekümnendatest, kui algas piirkonnas kaevandustegevus, pole
sisuliselt toimunud mitte mingisugust rekultiveerimist ja keskkonna
taastamist, peaks olema prioriteetne seniste kaevandusvarude
maksimaalne ärakasutamine tänaseid parimaid tehnoloogiaid
kasutades, isegi kui see võib olla kaevandajale ühikhindades
tulemusena mõnevõrra kulukam.
Harku Karjäär AS vastus:
Plokkide 33 ja 39 kohta on alustatud keskkonnaametis menetlus
kaevandamisloa saamiseks eelnimetatud plokkide maa-alal.
Karjääri taastamist alustatakse esimesel võimalusel peale maavara
väljamist, lõplik taastamine toimub peale kõikide ühte veekogusse
planeeritavates karjäärides maavara väljamist
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 49
14.5 Saue Vallavalitsusele jääb selgusetuks, kas 1 km on arvestatud
praeguse karjääri servast või purustus-sorteerimissõlme
keskpunktist. 1 kilomeetri raadius on vähene, sest Saue
Vallavalitsusele on laekunud teateid võimalike häiringute kohta ka
kaugemalt, isegi kuni 3 km kauguselt praeguse karjääri
keskpunktist. Eelnevast tulenevalt tehakse ettepanek laiendada
eeldatava mõjuala ulatust.
Peatükis „6 Eeldatavalt oluline keskkonnamõju“ täiendati lauset nii,
et oleks aru saada, et arvestatud on karjääri piiri.
Ekspert juhib tähelepanu, et samas lõigus on kirjeldatud seda kui
esialgset mõjuala, mis võib muutuda vastavalt KMH-s selguvatele
asjaoludele. Lõik on järgmine:
Kavandatava tegevuse esialgseks mõjualaks võib hinnata
kavandatava karjääri piirist kilomeetri ulatuses elavaid inimesi
(põhjavesi, müra, tolm, vibratsioon). Inimestele tegelikult avalduva
olulise mõjuala ulatus selgub KMH käigus läbi viidavate uuringute
tulemusel.
Esimest kilomeetrid võib pidada ka olulisimaks, sest kui selles
tsoonis saab mõjud piisavalt leevendatud, on tõenäoline, et mõjud
leevenevad ka kaugematel aladel.
14.6 Samuti tuleb KMH raames hinnata täiendavaid
keskkonnamõjusid, mis tulenevad materjali veost kaevanduskoha
ja purustussõlme vahel ning materjali väljaveoks uute
veotrajektooride tekkimisel, arvestades asustustiheduse
suurenemise tõttu oluliselt kasvanud liikluskoormusi Vatsla tee
ristmikul.
Kirjeldatud mõjude hindamine on juba programmi kirjutatud.
Näiteks peatükis „7 Hindamismetoodika“ on toodud, et müra ja
tolmu tuleb hinnata muuhulgas transpordist lähtuvalt. Materjali
veoga seotud mõjude hindamine on kirjutatud ka muudes osades ja
läbivalt.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 50
14.7 Hinnata tuleks alternatiivseid purustussõlme asukohti ja sellega
kaasnevaid mõjusid. Samuti peab Saue Vallavalitsus oluliseks
hinnata kogu piirkonna kaevandustegevuse kumulatiivset mõju,
arvestades, et aastate jooksul pole toimunud mitte mingisugust
taastetegevust ja käsitleda KMH raames erinevate
kaevandamisperioodide täistsüklite alternatiive (põhimõttel, et
näiteks viie aastane väljakaeveperiood koos täieliku
rekultiveerimisega, omab oluliselt erinevat mõju tähtajatust
kaeveõigusest ilma reaalse rekultiveerimise perspektiivita).
Purustussõlme asukoht ja kasutatav tehnoloogia ja kaevandamise
võimalikkus selguvad hindamise jooksul, kui selgub nende mõju
ulatus ühes olemasoleva mõjuga.
Peatükis „7 Hindamismetoodika“ on toodud järgmine lõik:
Kõikide mõjude hindamisel võetakse arvesse juba olemasolevat
keskkonnakoormust. St hinnatakse kumulatiivset mõju.
See tähendab, et kumulatiivse mõjuga on juba arvestatud.
14.8 Lisaks juhib Saue Vallavalitsus tähelepanu, et KMH peab
kindlasti võtma tervikmõjudes arvesse valla üldplaneeringu
kohaseid arenguperspektiive piirkonna asustuse suunamisel, mitte
arvestama ainult tänast olukorda. Lisaks vahetult mõjupiirkonnas
juba tegutsevale lastehoiule on selle vahetusse naabrusesse
kavandamisel eakate hooldekodu. Piirkonna eramuarenduse
perspektiiv Vatsla tee ja Paldiski maantee vahelisel alal ning
ettevõtluspiirkondade areng Tammi tee ja kavandatava
kaevandusala vahel on samuti vahetult kaevanduse laienemisest
mõjutatud. Nii Harju maakonna teemaplaneering kui ka valla
üldplaneering näevad ette Tabasalu Rannamõisa maantee äärde
kergliiklustee, mille projekteerimist on juba alustatud ja mis kava
kohaselt on planeeritud maanteest kavandatava kaevanduse
poolsele küljele.
Peatükis „5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega“ ongi hinnatud kavandatava tegevuse
seost üldplaneeringuga. Selle eesmärk on selgitada kuidas
kavandatav tegevus on kooskõlas kohaliku omavalitsuse
plaanidega.
Ekspert paraku ei leidnud üldplaneeringu seletuskirjast viiteid
eakate hooldekodule.
Maakonnaplaneeringus näidatud kergliiklusteed on KMH
programmis käsitletud. Valla kodulehel olev üldplaneeringu kaardilt
ei ole selle kvaliteedi tõtu paraku tingmärke võimalik välja lugeda.
Samas on selge, et kergliiklustee võib olla üheks lahendamist
vajavaks asjaoluks (tuleb otsida muu sobiv lahendus), kuid seda ei
ole mõistlik lugeda välistavaks vastuoluks.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 51
15.1 Karjääri töö käigus tekkivad müratasemed peavad vastama
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud
normtasemetele.
Ekspert võtab mõju hindamisel teadmiseks.
15.2 Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral
vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset
rohkem kui 10 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).
Ekspert võtab mõju hindamisel teadmiseks.
15.3 Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine
jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset.
Ekspert võtab mõju hindamisel teadmiseks.
15.4 Karjääri töö käigus tekkiv vibratsioon peab vastama
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.
Ekspert võtab mõju hindamisel teadmiseks.
15.5 Teha koostööd kavandatava karjääri ümbruse elanikega,
leidmaks üheskoos parim lahendus. Teavitada elanikke eelnevalt
suurematest mürarikaste tööde teostamise ajast ning tööde
kestusest, vältimaks teadmatusest tingitud kaebusi.
Elanikega koostöö vormiks on KMH programmi ja aruande
avalikustamised. Vajadusel tehakse ka aruande vaheavalikustamisi.
15.6 Esitada müra- ja vibratsiooniuuringud Terviseametile
hindamiseks.
Ekspert võtab mõju hindamisel teadmiseks.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 52
15.7 KMH programmi täiendada ja KMH raames hinnata võimalikku
valgusreostuse mõju ning vajadusel kavandada leevendavaid
meetmeid.
KMH koostamisse plaaniti valgusreostuse ekspert.
15.8 KMH programmi peatükis 8. „Osapooled ja ajakava“ on
asjakohase asutusena välja toodud Terviseamet, kelle huvi eeldatava
põhjusena on välja toodud müra, vibratsiooni ja tolmu mõju. Amet
juhib tähelepanu asjaolule, et atmosfääriõhu
Täpsustus lisati loetellu.
Keskkonnaameti kiri 28.02.2020 nr 6-3/19/15720-22
1. Keskkonnaameti 13.12.2019 kirjas nr 6 3/19/15720 15 esitatud
seisukohtades nr 2, 7, 12 ja 13.3 mõjuna inimeste varale pidas
Keskkonnaamet silmas mõju inimeste kinnisvara väärtusele.
KMH aruande koostamisse on kaasatud kinnisvaraekspert, kellel on
vara hindaja, tase 7 kutsetunnistus (vt peatükk 8). Peatükis 6 on
lisatud viide kinnisvara hinnale avalduvale mõjule.
2. KMH programmis esitatud ajakava on korrigeeritud ja
täpsustatud ning täiendatud kujul on see väga hästi mõistetav, kuid
arvestades, et KMH programm esitati Keskkonnaametile veebruari
keskpaigas, va jab ajakava enne avaliku väljapaneku korraldamist
korrigeerimist (ajakava kohaselt toimus KMH programmi avalik
väljapanek juba
Ajakava ajakohastati.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 53
3. 13.12.2019 kirjaga esitatud pöördumisega ei edastanud
Keskkonnaamet kirja esitajate nimekirju, kuna seal esitatud andmed
on osaliselt avaliku teabe seaduse alusel asutuse siseseks
kasutamiseks mõeldud. Vastav info sai edastatud ka KMH eksperdile
detsembris peetud telefonivestluses. Juhul, kui KMH ekspert ja
arendaja peavad vajalikuks ka kirja esitajate nimekirja lisamist
pöördumisele, palub Keskkonnaamet sellest teada anda.
Keskkonnaameti eelmise kirja p 11 vastusesse jäi incognito käsitlus
ekslikult sisse. Toimunud telefonivestluses selgitas Keskkonnaamet
eksperdi jaoks piisavalt miks inimeste nimesid ei olnud esitatud.
Ekspert võtab teadmiseks, et nimed on Keskkonnaametil teada kuid
ekspert ei pea hetkel vajalikuks nende avalikustamist.
4. KeHJS § 15 1 lg 6 kohaselt esitab arendaja otsustajale KMH
täiendatud programmi ning asjaomaste asutuste kirjade koopiad
lisatakse programmile. Keskkonnaametile edastatud programm ei
sisalda asjaomaste asutuste kirjade koopiaid. Nimetatud kirjad on
edastatud Keskkonnaameti poolt KMH juhteksperdile e postiga
23.12.2019 eesmärgiga, et need oleks võimalik lisada KMH
programmile. Terviseameti kirja edastas Keskkonnaam et oma
13.12.2019 kirja lisana.
Viga on parandatud.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 54
LISA 1 VÄLJAVÕTE KESKKONNAINSPEKTSIOONILE ESITATUD PIIRKONNAS LUBJAKIVI KAEVANDAMISE
KOHTA ESITATUD KAEBUSTEST
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
09.08.2016
13:11
Harku Balti Kivi karjäärist lõunatuulega tuleb tolm
laabi küla peale.
Avaldajaga koheselt suheldud. Avaldaja sõnul on kaks viimast päeva nii AS-i
Harku Karjäär kui ka Balti Kivi OÜ tegevusega levinud Laabi külla. Suheldud
Harku Karjäär AS-iga. Ettevõtte tegevdirektor käis ise olukorda kontrollimas,
kuna tolmamine oli tõesti tugev, siis niisutamist tehakse rohkem ja tootmise
intensiivsust vähendatakse. Suheldud Balti Kivi OÜ juhatuse liikmega,
teavitatud probleemist. Esindaja nõustus, et tolm levib ning laseb võtta
meetmed kasutusele. Mõlemale ettevõttele on väljastatud kehtivad maavara
kaevandamise load, välisõhu saasteload ning vee erikasutusload.
10.04.2017
15:18
Kadaja teel on tuul karjääride poolt ja puudub
nähtavus- tolmu on nii palju
Avaldajaga suheldud. Sellel ajal tootmine oli lõpetatud ja tolmuhäiringuid ei
olnud. Üldiselt Balti Kiviga probleeme ei ole olnud.
M.Koppel
10.04.2017
16:05
Karjääridest tõusev tolm tuleb elamute peale.
Tuulistel päevadel peaksid tootmist piirama
(Kadaja tee)
Suheldud teavitajaga ning teavitaja sõnul levis 10.04 pealelõunasel ajal tolm
karjäärist. Täna 11.04 tolmu enam ei levi.
Suheldud Balti Kivi OÜ esindajaga, kelle sõnul Balti Kivi OÜ karjääris
pealelõnunasel ajal purustus- ja sorteerimissõlm ei töötanud ning nende
karjäärist tolm ei saanud levida.
Suheldud Harku Karjäär AS esindajaga ning ettevõtte esindaja sõnul toimus
10.04 Harku karjääris purustus- ja sorteerimistööd kuni kella 16.15-ni.
Ettevõtte esindaja sõnul olid keskkonnalubade tingimused täidetud (teede
kastmine, materjali niisutamine). Ettevõtte esindaja lubas edaspidi
hoolikamalt tingimusi jälgida.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 55
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
10.04.2017
16:21
Tuul karjääride poolt- talumatu tolm 17:38 taas
teatas helistaja, et tolm on lausa
väljakannatamatu. Balti Kivi karjäär töötab
täistuurisel kuigi tuul on väga tugev. Terve küla
on paksu tolmu täis.
Avaldajaga suheldud. Sellel ajal tootmine oli lõpetatud ja tolmuhäiringuid ei
olnud. Üldiselt Balti Kiviga probleeme ei ole olnud.
01.08.2017
12:56
Helistaja, kes elab Kadaja teel, teatas, et suured
tolmumassid on üleval arvatavasti tulevad need
harku karjäärist ja balti kivist. Mingit tolmutõket
ei ole.
Suheldud kell 13:42 avaldaja tütrega, kelle sõnul on alates hommikust nende
elamu poole Harku karjäärist erakordselt palju tolmu kandunud. Helistamise
hetkel olevat olukord paranenud ja aknast välja vaadates tolmu enam
märgatavalt ei lendu. Suheldud AS-iga Harku Karjäär (6571144), kelle sõnul
hetkel antud piirkonnas töid ei teostata ja videokaamerast tolmu levikut
samuti näha ei ole. Siiski lubasid olukorda täpsemalt uurida ja asjal silma
peal hoida. Samuti suheldud OÜ-ga Balti Kivi (5019964), kelle sõnul hetkel
tööd käivad ja vastavalt võimekusele toimuvad ka niisutustööd. Kell 17:06
suheldud avaldajaga isiklikult. Selgitatud, et ettevõtteid on probleemist
teavitatud ja niisutamine toimub vastavalt võimekusele.
01.08.2017
14:05
Kadaja teelt anti teada, et Harku karjäärist
valetati kki inspektorile- Harku karjäär töötab
praegu ja tolmu on jätkuvalt palju
Suheldud kell 13:42 avaldaja tütrega, kelle sõnul on alates hommikust nende
elamu poole Harku karjäärist erakordselt palju tolmu kandunud. Helistamise
hetkel olevat olukord paranenud ja aknast välja vaadates tolmu enam
märgatavalt ei lendu. Suheldud AS-iga Harku Karjäär, kelle sõnul hetkel
antud piirkonnas töid ei teostata ja videokaamerast tolmu levikut samuti
näha ei ole. Siiski lubasid olukorda täpsemalt uurida ja asjal silma peal hoida.
Samuti suheldud OÜ-ga Balti Kivi, kelle sõnul hetkel tööd käivad ja vastavalt
võimekusele toimuvad ka niisutustööd. Kell 17:06 suheldud avaldajaga
isiklikult. Selgitatud, et ettevõtteid on probleemist teavitatud ja niisutamine
toimub vastavalt võimekusele.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 56
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
15.08.2017
08:33
Laabi küla, Tanni teel harku karjääri territooriumil
tegutsev mobiilne asfalditehas on teataja sõnul
liiga lähedale elamurajoonile, hais häirib.
Kontrollida tuleks tehast, kas on filtrid vahel.
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid kontrollisid 15. augustil
teadet, mille kohaselt Laabi külas Tanni kinnistul tegutseb mobiilne
asfalditehas, mis on liiga lähedal elamurajoonile ning häirib haisuga.
Lähimad elamud asfalditehasest asuvad 500 m kaugusel, vallalt on saadud
kooskõlastus Tanni kinnistul asfaltbetooni tootmiseks. Kohapeal oli tehase
lähedal tunda kergelt bituumenile iseloomulikku lõhna, kuid tugevat
lõhnahäiringut ei tuntud. Probleeme on tolmuga, mis piirkonnas levib. Seda
kinnitas ka ettevõtte esindaja, kes ütles, et kuivade ilmade tekib probleem.
Kuivõrd oli esimene tööpäev, siis veel niisutamist polnud ettevõte tellinud,
kuid kuivade ilmade jätkudes seda tehakse. AS Nordecon on 18.07.2017
esitanud Keskkonnaametile loa muutmise taotluse (luba nr L.ÕV/323004).
Ettevõte soovib, et loas oleks arvestatud kõigi kolme ettevõtte bilansis
olevate mobiilsete asfalditehastega, kõigi tehaste kohta on teostatud 2016.
aastal õhuheitme mõõtmised ning soovitakse suurendada tootmismahtu.
Lubatud heitkoguste projektis on arvutatud läbi kõik kolm tehast.
08.11.2017
09:56
Tiskre külas tunda hommikuti bituumeni ja nafta
haisu, mis tuleb Harku karjäärist.
Suheldud AS Nordecon asfaldi tootmisjuhigaga, kelle sõnul Tanni kinnistul
paiknev mobiine asfaltbetooni tehas tegutseb kõige kauem kuu lõpuni.
Tema sõnul võib lühiajaline lõhnahäiring pärineda bituumeni laadimise
torude tühjendamisest. Eelmine kuu teostati lõhna mõõtmised, mille aruanne
peaks valmima 10.11.2017. Järgmine aasta on võimalus, et mobiilne tehas
Tanni kinnistul ei tegutse.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 57
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
10.11.2017
08:23
Tiskre külas Tanni teel tugev müra ja hommikuti
vänge kirbe pigi hais. Silmad kipitavad ja lapsed
köhivad. Eriti tuntav hommikuti. Sooviti et
võetaks ühendust ja antaks tagasisidet.
Keskkonnainspektsiooni inspektor kontrollis teadet, mille kohaselt Laabi
külas asuv mobiilne asfalditehas on liiga lähedal elamurajoonile ning häirib
kohalikke elanikke haisu ning müraga. Kohapeal oli tunda asfalditootmisele
iseloomulikku lõhna ning kuulda oli ka asfalditootmisega kaasnevat
tegevusmüra. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ teostas 19.10.2017
õhuemissioonide mõõtmised ning koostas lõhnaainete hajumismudeli.
Teostatud uuringu tulemuste järgi aga lõhnatundide osakaalu ületatud ei
ole, jäädes lähimate elumajade juures 3-13%-ni aastas.
28.11.2017 Kaebus seoses lõhkamistega Harku karjääris Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid kontrollisid 04.12.2017.
a Keskkonnaameti poolt edastatud teadet, mille kohaselt teavitati
Keskkonnaametit häirivatest lõhkamistest Harku karjääris. Harku Karjäär AS-
le on väljastatud karjääri lääneossa maavara kaevandamise luba Harku IV
lubjakivikarjääri (KMIN-096) kehtivusega 20.05.2008 - 20.05.2020. Maavara
kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas kontrollimisel puudusi ei
tuvastatud. Lisaks on Harku Karjäär AS-le on väljastatud uus maavara
kaevandamise luba HARM-145 Harku VI lubjakivikarjääri kehtivusega
04.09.2017 - 03.09.2032 karjääri lääneossa. Kontrollil tuvastati, et
kaevandamistegevust pole Harku VI lubjakivikarjääris alustatud ning maavara
kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas puudusi ei tuvastatud.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 58
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
21.05.2018
11:10
Harku karjäärist tuleb paksu tolmu Kadaja teele. Kontrollil tuvastati, et niisutusseadmed on kasutusel, vett antakse süsteemi
nii kivi purustis kui ka sõelte juures .Kokku kulub kivimaterjali käitlemisel
päevas ca 10 m3 vett. Eelnevale vaatamata tekitab kivimaterjali käitlemissõlm
märkimisväärses koguses tolmu. põhiline koht, kus tolm tekib on pärast
purustit fraktsioonidesse sõelumisel. Seejärel liigub materjal
transportöörlindile (erineva jämedusega materjal erinevas suunas), mille
otsast hunnikusse kukkudes tekib samuti tolmu, mis levib tuulega
ümbrusesse. Enamus tolmu jääb karjääri sisse, kuid suurema tuule korral
jõuab tolm kindlasti ka karjäärist väljapoole. Kontrolli osalenud tehnoloogi
sõnul peatatakse tööd alati lõunakaare tuule korral (selle tuulega läheb tolm
eramajade rajooni suunas) ning samuti kui tuulekiirus on üle 8 m/s. Kontrolli
ajal hindas tehnoloog tuule kiiruseks olevat ca 2-4 m/s, kuid ka selle
tuulekiiruse ajal tõstis tuul karjääri põhjalt üles suures koguses tolmu, mis
levis karjääris sees laiali. Samuti lendus tolmu rohkelt kivimaterjali sõeltest.
Seega olgugi, et loa nõuded on täidetud vajab tolmu teema edasist
tegelemist ja karjääri omaniku poolt täiendavate meetmete rakendamist
tolmutekke vähendamiseks. KKI edastas info ka KeA-le, palvega kaaluda
Harku karjäärile väljastatud õhusaasteloa muutmise vajadust täiendavate
meetmete rakendamiseks tolmu tekke ja leviku vältimiseks.
11.06.2018
10:37
Tuul lõunast ja tolm tuleb laabi küla Kadaja tee
piirkonda Harku karjäärist ja Balti kivi poolt.
Samas tolmavad ka teed, mille kaudu tooret
veetakse.
Suhtlesin Harku karjääriga kell 13:18 ning purustusliin pandi tehnilise rikke
tõttu seisma. Load on olemas ja varasem kontroll on näidanud, et ka
niisutusseadet kasutatakse. Tehnilise rikke selgitamiseks koostatakse
täiendav päring.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 59
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
11.06.2018
12:41
Kadaja teel meeletu tolm Harku karjäärist- nii
töötlemisest tingitud kui teede tolm. Seda oleks
vaja tõrjuda.
Suhtlesin Harku karjääriga kell 13:18 ning purustusliin pandi tehnilise rikke
tõttu seisma. Load on olemas ja varasem kontroll on näidanud, et ka
niisutusseadet kasutatakse. Tehnilise rikke selgitamiseks koostatakse
täiendav päring.
15.06.2018
09:56
Kadaja teel paekaevandusest tulev tolm õhus,
teed kastmata.
Suheldud avaldajaga, Harku Karjääriga ja Balti Kiviga. Harku Karjäär pani
purusti/sõela seisma ja kastavad täiendavalt teid, Balti Kivi selgitas, et neil ei
ole kohustust kasta seda osa teed ,mida nad kasutavad. Loa järgne kohustus
on väidetavalt hoida tolmuvaba see teeosa, mille kasutamine on neil KOV
poolt ära keelatud. Selgitatud Balti Kivile, et kui nad soovivad kohalike
elanikega hästi läbi saada, siis peaksid nad olenemata kohustusest seda osa
teest kastma, mida nad kasutavad, see on loogiline ja vajalik, kuna autod
tõstavad ratastega palju tolmu õhku. Esindaja polnud ise objektil, kuid lubas
uurida ja tee ära kasta. Avaldajale selgitatud.
09.08.2018
12:00
Paemurrud, Harku karjäär ja Balti Kivi töötavad.
Paekivi tolm on kõikjal, tuleb tuulega küla peale.
Helistatud Harku Karjääri ja vestluse tulemusena pandi sorteerimissõlme töö
seisma. Samas ettevõte rakendab loaga nõutud tolmuvältimise meetmeid,
teede kastmine ja niisutussüsteem purustil ehk rikkumist ei ole. Ettevõtte
sõnul tekib enamus tolmu karjäärist seest aladelt, mida kastma ei pea. vt ka
kaebuse nr 368192 lahendus.
10.08.2018
11:41
Laabi külas Kadaja tee piirkonnas väga palju
paksu tolmu, mis tuleb Harku karjäärist ja Balti
Kivi kaevandusest.
Suheldud Harku karjääriga, Balti Kiviga ja avaldajaga. Harku karjääris hetkel
sorteerimissõlm ei tööta kuna on katki, Balti Kivis samut ihetkel tegevust ei
ole. Rõhutatud ettevõtetele, et kui ka autod materjalil järgi käivad, tuleb teid
kindlasti kasta. Harku Karjäär arvas ka ,et suur osa karjäärist tulevast tolmust
tuleb karjääri põhjast, alalt, kus ei sõideta autodega ehk mida ei kasteta.
Avaldajale selgitatud asjaolusid, avaldaja sõnul hetkel enam tolmu nii palju
kui hommikul ei tule.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 60
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
01.10.2018
22:27
Helistaja teatab, et viimastel kuudel kostub Harku
j taga karjäärist hilisööni suurte masinate müra.
Helistaja on ise Oja teel ja Tanni teel elanikud on
veelgi lähemal sellele mürale. Kas neil on töö
tegemine lubatud hilisööni?
AS-ile Harku Karjäär on Harku lubjakivimaardlasse väljastatud järgmised
maavara kaevandamise load: KMIN-096 (Harku IV karjäär), KMIN-038 (Harku
karjäär), KMIN-086 (Harku II karjäär) ja HARM-145 (Harku VI karjäär). Lubade
täiendavate tingimuste kohaselt on keelatud puurimis- ja lõhkamistööd ning
PSS-i tööd tööpäeviti ja laupäeviti 23.00 kuni 07.00. Teade on laekunud
22.27, mil tööde tegemine ei ole keelatud.
09.10.2018
07:24
Olen saanud informatsiooni, et keskkonnaohtliku
asfaldi ladustamine on keelatud. Kirjale on lisatud
eilse ehk 8.10.2018 seisuga tehtud foto, kus asfalt
lademetes karjääris vedeleb. Pilt on tehtud laabi
küla poole viiva kruusatee poolt. Palun koheselt
kirjalikku tagasisidet, kas selline tegevus on
keelatud ning juhul kui keelatud, siis ka viidet
sellekohasele seadusaktile ja kohest reageerimist
teatele.
Keskkonnainspektsiooni inspektorid kontrollisid kõnealust asfaldi ladestamist
Harku karjääris 15.10.2018. Kinnistul tegutseb asfaldi tootmise tehas, mille
tootmise ülejääki, praaki kui ka teetööde ülejääki ladestatakse kõnelauses
hunnikus ning suunatakse taaskasutamisele. Ettevõttel puudub jäätmete
ladestamise registreerimistõend kuivõrd ettevõtte arvas, et tegemist on
kasutuskõlbliku materjaliga. Seadusandlusega kooskõlas olemiseks selgitati
ettevõttele, et vajalik on registreerimistõendi taotlemine.
11.10.2018
07:53
Tiskres, Tanni teel, on hinge mattev bituumeni
hais
Lähedal Harku karjääris paikneb lube omav Trev2 Grupp asfalditehas ja
tõenäoliselt on lõhn sealt. Loa LHK-s on nimetatud, et paratamatult levib
tehase töökorral spetsiifiline lõhn (kuna tehase osaks on ka
bituumenisoojendi). Tuule suund sobib. Seega võis lõhn pärineda nimetatud
tehasest, kuid see ei tähenda, et tegu oleks rikkumisega.
16.10.2018
08:34
Harku Tiskres haiseb tugevalt bituumeni järgi Võetud teadmiseks. Kontrolli ajal ei olnud bituumenihaisu. Muu hulgas
kohapeal olnud projektijuht selgitas, et eelmisel nädalal olid ka TTÜ
keskkonna eriala magistrandid teinud mõõtmisi ja hinnanud keskkonnamõju
TREV-2 Harku karjääri asfaldi tehases.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 61
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
23.10.2018
09:49
Tiskres Alasniidu piirkonnas on tunda tugevat
bituumeni haisu.
Võetud teadmiseks
31.10.2018
18:08
Tiskres on tugev bituumeni hais Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a
tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud
kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö
kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas
väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks
välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)
vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.
31.10.2018
20:26
Laavi külas ebameeldiv hais asfalditehasest 20:42
täpsustas aadressi- Tiskre küla
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a
tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud
kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö
kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas
väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks
välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)
vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 62
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
31.10.2018
20:39
Ebameeldiv hais asfalditehasest- sageli Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a
tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud
kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö
kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas
väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks
välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)
vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.
31.10.2018
20:52
Tanni teel ebameeldiv hais. Võtab kurgu
kipitama. Teataja soovib tagasisidet- kelle tehas,
millal tööajad?
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a
tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud
kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö
kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas
väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks
välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)
vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.
31.10.2018
21:05
Ebameeldiv hais Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a
tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud
kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö
kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas
väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks
välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)
vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 63
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
31.10.2018
21:07
Ebameeldiv kärsahais Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a
tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud
kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö
kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas
väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks
välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)
vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.
31.10.2018
21:16
Tugev bituumenihais- täna eriti tugev Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a
tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud
kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö
kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas
väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks
välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)
vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.
01.11.2018
10:56
Harkujärve külas oli eile tugev bituumeni hais,
tuli harku karjääri poolt. Teataja elab tammekaare
teel.
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektorid viisid 01.11.2018. a
tehases läbi kohapealse kontrolli. Tehase projektijuhi sõnul ei ole esinenud
kõrvalekaldeid tavapärasest tööprotsessist. 31.10.2018. a toimus tehases töö
kella 08:00-st kuni 21:30-ni. Ettevõttele on Harku karjääri ABT tehase osas
väljastatud õhusaasteluba nr L.ÕV/322783 saasteainete paiskamiseks
välisõhku. Põlevkivikütteõlist võetud proov viidi analüüsimiseks OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus laborisse. Analüüsiakti põhjal (05.11.2018. a)
vastab põlevkivikütteõli kehtestatud nõuetele.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 64
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
22.04.2019
13:02
Harku karjäär tolmab kohutavalt Võetud teadmiseks
23.04.2019
15:17
Harku karjääris on elamist takistav tolm üleval.
Teataja soovib tagasisidet.
AS-i Harku Karjäär esindajatega suheldud 23.04.2019. a. Ettevõtte esindajate
sõnul toimub pidev karjääri teede niisutamine, samuti on täiendavalt tellitud
juurde paakauto, et veelgi suurendada võimekust kuival ajal teede
niisutamiseks. Veel on tellitud karjääri territooriumile sildid, mis teavitavad
autojuhte koormakatete kasutamisest. Koormakatete mittekasutamise osas
on KKI-l pooleli väärteomenetlus.
21.05.2019
13:56
Harku karjääris silmaga nähtav tolm, KKI -l
fikseerida ja teha fotod
Võetud teadmiseks
23.05.2019
14:33
Harku karjäärist levib ümbruskonda tohutu
tolmupilv. Kastmist ei toimu
AS-i Harku Karjäär esindajaga suheldud ja selgitatud täiendavalt teede
niisutamise kohustust. Ettevõtte esindaja kinnitas, et teede niisutamine
toimub.
11.06.2019
12:47
Harku karjäär tolmutab killupurustamisega vatsla
küla.
Võetud teadmiseks
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 65
AEG KIRJELDUS LAHENDUS
12.06.2019
12:34
Vatsla külas palju tolmu, mis tuleb harku
karjäärist.
Suheldud Harku Karjäär AS-ga ning antud tugeva tuule tüttu korraldus
sorteerimissõlme töö seisma panna. Karjääri esindaja andis tagasisidet, et
kontrollisid ka ise tolmuteket ja levikut ning kuna tuul tõesti tõstis palju
tolmu õhku, siis panid tööd selleks päevaks seisma. Hetkel kehtiva
õhusaasteloa kohaselt ei ole kohustust tuule kiirust arvestada, kuid
inspektorid panid ettevõttele südamele, et tuule kiirust tuleb jälgida ja
vajadusel tööd katkestada ja loomulikult kasutada ka nõutud niisutust
purustus/sorteerimissõlmes ja kasta regulaarselt teid. Ettevõte kinnitas, et
ilma niisutussüsteemita purustus/sorteerimissõlme käima ei panda ja teede
kastmiseks on ettevõte soetanud olemasolevale lisaks täiendava paakauto
ning teid kastetakse regulaarselt. KKI teostab järelevalve käigus karjääri
juurde ka pistelisi kontrolle, et veenduda ettevõtte sõnades.
12.06.2019
14:03
Täna puhub kange tuul ning kõik tolm harku
karjäärist tuleb Vatsla küla poole. Nina kohe
hakkab raske hingamist tundma.
Suheldud Harku Karjäär AS-ga ning antud tugeva tuule tüttu korraldus
sorteerimissõlme töö seisma panna. Karjääri esindaja andis tagasisidet, et
kontrollisid ka ise tolmuteket ja levikut ning kuna tuul tõesti tõstis palju
tolmu õhku, siis panid tööd selleks päevaks seisma. Hetkel kehtiva
õhusaasteloa kohaselt ei ole kohustust tuule kiirust arvestada, kuid
inspektorid panid ettevõttele südamele, et tuule kiirust tuleb jälgida ja
vajadusel tööd katkestada ja loomulikult kasutada ka nõutud niisutust
purustus/sorteerimissõlmes ja kasta regulaarselt teid. Ettevõte kinnitas, et
ilma niisutussüsteemita purustus/sorteerimissõlme käima ei panda ja teede
kastmiseks on ettevõte soetanud olemasolevale lisaks täiendava paakauto
ning teid kastetakse regulaarselt. KKI teostab järelevalve käigus karjääri
juurde ka pistelisi kontrolle, et veenduda ettevõtte sõnades.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 66
LISA 2 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETILE ESITATUD KAEBUSED VAHEMIKUS 2018–
2019
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
1 08.08.2017 "Pöördun seoses lõhkamistega Harku karjääris. Pea igapäevaselt viiakse läbi lõuna ajal lõhkamisi, mida on
füüsiliselt tunda Harku alevikus (ca 5 km eemal). Väriseb kogu maja, betoonseinte ja lagedega elamule on
tekkinud praod ühenduskohtadesse. Lemmikloom (koer) ja lapsed on raputustest kohkunud ja hirmul.
2 27.11.2017 Kirjutan Teile ettevõttest, mis asub koos tootmisega Saue/Harku valla piiril Vatsla külas. Üle maantee meist asub
Harku karjäär, kus igapäevaselt lõhatakse. Kuna meie ettevõtte toodab väikseid detaile, mis on ülitäpsed, siis
antud lõhkamine annab ka meie tootmises tunda. On olnud juhuseid, kuus lõhkamise tagajärjel kaob meil paariks
minutiks elekter. Kui toimub lõhkamine, on tunne nagu oleks tegu ühe suure maavärinaga, kogu maja vapub.
Pöördusime ka eelmisel suvel valla poole. Möödas on pea 1,5 aastat ja see asi läheb aina hullemaks. Kuna karjäär
tuleb lähemale, siis üha tugevamaks see lõhkamine läheb. See lõhkamine võib meie ettevõtte tuua kaasa suure
kahju. Kuna nagu eelpool mainisin, siis teeme kuni 50 mm läbimõõduga detaile meditsiinitööstusele, siis ei saa
me lubada „maavärinaid“. See võib paigast lüüa kogu meie seadmepargi ja tootmine võib pikaks ajaks seisma
jääda.
3 09.03.2018 Päästeametile tuli teade, et Saue valla piiril elav inimene on hädas igapäevaselt Harku karjääris toimuvate
lõhkamistega, miskahjustavad tema maja.
4 22.03.2018 Maavarade kaevandamisel Harku karjääris on Vatsla külale mõjutavaid tegureid mitmeid, kuid Vatsla küla
elanikele teeb muret pigem vibratsioon ja tolm, mis on viimasel ajal suurenenud. Häiritud on ka koduloomad,
kelle psüühikat viimasel ajal häiritakse. Kui varem oli vibratsiooni esinemine harv ja peaaegu mitte tuntav, siis
täna on olukord muutunud ja mööda paekivi liigub vibratsioon väga tugevate võngetena. Kaevandamisega
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 67
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
kaasnevate häiringute esinemise kestvus on lühike, kuid võimas. Igapäevaselt on tunda tugevaid vibratsioone
hommikusel ajal ja tavaliselt 2-4 korda päevas. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni
värisemises, mida põhjustab maapinna kaudu leviv vibratsioon. Hoonetele mõjuvad väikesed
vibratsioonitasemed põhjustavad „häiriva efekti“ nagu nõude klirisemine riiulis, pildi liikumise seinal ja rippuva
lambi liikumine ning praod seintes ja lagedes. Kogu väline keskkond ja siseruumid on peenikese kivitolmuga
kaetud. Inimesed hingavad saastanud õhku-tolmu oma hingamisteedesse. Lisaks toetavad sama arvamust ka
meie naabrid.
5 26.03.2018 Meil on mure. Nimelt on eile ja täna käinud nii kõvad lõhkamised siin kõrval karjääris (täna oli see kuskil lõuna
paiku), et meil kukkusid materjaliriiulilt maha 3 meetrised metalllatid. Need olid ikka väga väga kõvad lõhkamised
ning nendest meile ei teatatud ka, mitte et see midagi päästnud oleks. Tundub, et nendel kordadel nad kindlasti
ei kasutanud lubatud kogust lõhkeainet, vaid ikka tunduvalt suuremal määral. Kuidas edasi ja mismoodi seda
olukorda lahendada. Tundub, et siiski asi läheb vaid hullemaks, kui juba metallalatid, mis ei ole kerged, kukuvad
riilulitelt maha.
6 10.08.2018 Karjääri lõhkamistöödest tekkivad pinnavõnked kahjustavad maja ja on tekitanud seintesse pregusid.
Lõhkamistööde tõttu maja väriseb. Samuti on maja aknad kaetud karjäärist tuleneva tolmuga. Tolm on nähtav ka
aia taimedel.
7 28.09.2018 Lõhkamised toimuvad mitu korda päevas. Lõhkamistööd põhjustasid võnke, mida ei ole tükil ajal kogenud. Selge,
et intensiivsus ja lõhkamiste arv on viimasel ajal suurenenud. Lisaks viitan Harku karjääri tekitatud tolmureostusele
Paldiski mnt - Tähetorni - Instituudi tee piirkonnas. Kõik karjäärist väljuvad autod on koormakateta, kastides
lendleb paekivitolm ja peenem kiviklibu. Karjääriveokite liiklustihedus on mitu autot minutis ja liiklemine toimub
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 68
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
läbi Harku aleviku. Instituudi tee teekate on raskeveokite tõttu mitmest kohast läbivajunud ja vajab juba
parandustöid.
8 23.10.2018 Eile teostas Harku karjäär lõhkamise, mille tõttu värises Vatsla külas tugevalt majad. Seda tundsid mitmed küla
elanikud. Meile tundub, et Harku karjäär on hakanud jälle lõhkelaengutega kerglaselt ringi käima ja palume neile
meelde tuletada, et neist 500 m kaugusel on elumajad ja veel lähemal ka kuni 3 aastaste lastehoid. See ei ole
normaalne. Sellega on olnud ka varasemalt probleeme, kus küla elanikud on pidanud tegema majale tiiru peale
kontrollimaks klaaside terveks jäämist, sest pauk on olnud nii kõva, et klaasid kapis klirisevad, rääkimata
aknaklaasidest. Millised on nõuded lõhketöödeks karjääris?
9 27.10.2018 Palun registreerida, et eile lõuna paiku värises terve maja Vatsla külas Harku Karjääri lõhkamistöödest.
Majaomanik palus teate registreerida, kuna ise on haigestunud. Kas inimesed saavad ametilt ka tagasisidet selle
kohta, kas lõhkamised viiakse läbi vastavuses nõuetega?
10 05.11.2018 Harku karjääri lõhkamised väristasid tugevalt 500 - 600 m kaugusel oleva Vatsla küla maju. Meie külas on juba
inimesi, kelle majadel on praod või kukub lõhkamise peale krohvi-värvi. Palume teha Harku karjäärile selgeks, et
nad peavad hakkama arvestama elurajooni lähedusega.
11 06.11.2018 Palun registreerida reedel ja esmaspäeval värises terve maja Vatsla külas Harku karjääri lõhkamistöödest. Kas
lõhkamised viiakse läbi vastavuses nõuetega?
12 19.11.2018 Olen Vatsla küla elanik. Täna keskpäeval oli tunda justkui tugevat maavärinat ja seejärel kõva pauk, mis lausa
ehmatas. Olen ka varem Harku karjäärist seda lõhkamist kuulnud ja tundnud, aga no tänane oli ikka ülivõrdes
kõva müts. Mul juba tekib päeval üksi lapsega kodus olles hirm, et kas need paugud võivad suureneda ja kas
järgmisel korral kukkub meile midagi pähe. Kaua see kesta võib? Kas nad ise suurendavad neid laenguid või
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 69
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
mismoodi on kord kõvasti kuulda ja tunda ning teinekord õrnemalt? On neil õigus neid lõhkeaine koguseid ise
suurendada?
13 03.12.2018 Teavitan uuesti tänasest suurest paugust, mis oli väga ehmatav ja tugev, mis ilmselgelt tuli Harku karjäärist
lõhkamise tagajärjel.
14 03.12.2018 Annaksin teada täna toimunud lõhkamisest, mis pani kogu maja Vatsla külas värisema ning lapsed ka toas hirmu
tundma, et maja kukub kokku (seinad värisesid, klaasid/aknad värisesid). Ka eelmised korrad panid lõhkamised
aknad ja toas seinad värisema/vibreerima.
15 03.12.2018 Täna lõuna ajal oli Harku karjääris jälle lõhkamine, mis väristas maju Vatsla külas. Lisan jälle kuvatõmmise Vatsla
küla grupist, kus inimesed oma kogetust räägivad. Millal saadetakse Vatsla küla juurde pandud seirepunkti
tulemused? Kas meie küla peabki elama sellises keskkonnas? Need vibratsioonid kahjustavad inimeste vara.
Kuidas saab nii olla, et karjääri tegevus on kontrollimatu? Vigu ja rikkumisi on tohutult. Ohtlikud turvamata
karjääri ääred, katmata autod, Tähetorni - Paldiski mnt ristmik tolmab kuivaga ja puhta autoga sealt koju ei saa
vihmaga. Oleme väga täpselt teadlikud, et meie küla ei ole ainus, kes on hädas. Ka Harku küla on hädas ja isegi
Hüüru küla inimesed tunnevad lõhkamisi.
16 04.12.2018 Teavitan tänasest uuest tugevast lõhkamisest Harku karjääris.
17 04.12.2018 Taas pean kirjutama seoses just toimunud lõhkamisega Harku karjääris ning taaskord oli see tugev ja raputas
maju. Kas nii saabki olla?
18 04.12.2018 Jälle maja värises täiega Saue vallas. Paar päeva tagasi oli sama asi. Lapsed juba kardavad toas olla.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 70
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
19 04.12.2018 Palun registreerida eilne tugev lõhkamine. Palun andke teada, millal saadate ülevaate lõhkamiste mõõtmistest ja
millal olukorrale lahendus leitakse? Palun kirjeldust, millist lõhkamismeetodit Harku karjäär kasutab? Kas on
hajutatud lõhkamine? Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses on sees uued sätted, mille järgi tuleb arvestada
inimeste vara ja heaoluga. Kui lahendust pole võimalik kiiresti leida, palume vähemalt inimesi informeerida, mida
täpsemalt ette võetakse.
20 03.04.2019 Taas on hakanud Harku karjäär lõhkama nii, et ümbritsevaga ei arvestata. Eile ärkasin maja värisemise peale. Küla
elanikega rääkides tuleb välja, et lähiajal on lausa kaks kärakat järjest tehtud. Peale viimast meie pöördumist
suutsid nad arvestada tuule ja kõige muuga, kuni siis praeguseni. Paluks neile meelde tuletada, et nad võiksid
arvestamisega jätkata.
21 03.04.2019 Just hetk tagasi kostus Harku karjäärist selline pauk, et laps söögitoolis ehmatas. Ebanormaalne. Mitte
mingisugust eelteadet ega midagi.
22 03.05.2019 Täna oli Vatsla külas tunda väga tugevat Harku karjääri poolt tehtavat lõhkamist, mis pani kogu kortermaja ning
aknad vibreerima.
23 03.05.2019 Elame Vatsla külas ja täna oli ikka korralik müts ja pauk, mida korraldas karjäär.
24 03.05.2019 Olen Vatsla küla elanik. Täna lõuna paiku ja üldiselt viimasel ajal Harku karjääri kuidagi eriti jõhkralt paugutab, nii
et maja väriseb ja aknad võivad lõhkuda. Tundub, et see lõhkeainete plahvatusega tekkitatud müra ja vibratsioon
on tugevam kui kunagi varem. Tunnen muret selle vastu, eriti kardan, et vibratsioon võib rikkuda minu vara
(elumaja). Võiks nõuda karjäärilt, et nad kasutaks uusi meetmeid, et müra ja vibratsiooni tase oleks väiksem.
25 06.05.2019 Vatsla külas täna taas suur pauk.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 71
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
26 13.05.2019 Olen korduvalt suutnud ennast tagasi hoida ja püüdnud mitte häirida ettevõtte tegevust, kuid asi on nüüd
muutunud väljakannatamatuks. Meie kodus võbiseb kogu maja Harku karjääri lõhkamise hetkedel ja need ei ole
lihtsalt mingid müksud, vaid paanikat tekitavad maavärinad. On lausa uskumatu, et selline luba on antud otse
inimrohke küla külje all, et võidakse tekitada selliseid plahvatusi, mis panevad majad liikuma. Täna leidis aset
järjekordne plahvatus, mis tekitas mulle varalist kahju - algul tekitas küll plahvatus kõhedust ja pani maja
värisema, kuid seejärel, umbes 3 - 4 sekundit, tekkis selline vibratsioon, mis raputas maja nii, et kõik klaasesemed
kolisesid omavahel kokkupuutest ja riiulilt kukkus maha puruks šampusepokaal - see pani mind tõsiselt asja üle
järele mõtlema. See maavärin, mis just aset leidis oli ääretult võimas. Ma ei tunne skaalat või mõõtühikuid, mille
abil kirjeldada maavärinat, kuid tunnen ehitusmaterjale ja olen kindel, et tahke ehitusmaterjal annab selliste
korduvate maavärinate korral varem või hiljem järgi ja võib tekitada fataalset kahju, kuna meie maja üks
vahelaepaneel juba kaalub hinnanguliselt umbes 4,5 tonni. Tõepoolest on hirm ja surun endas maha mõtet, mis
kõik võib juhtuda minu kalli perega. Kõigele lisaks on kindlustuslepingus välja toodud punkt, et lõhkamisest
tingitud kahju kindlustusselts ei hüvita - seega keegi võib teadlikult oma äritegevusega purustada paljude
tsiviilisikute elud - see on kodanikule vastuvõtmatu. Samuti minu naaber kaebas mulle, et tema ei saa oma
puurkaevu enam kasutada, kuna puurkaevu pumpa ei ole võimalik vahetada, sest paekihid on läinud raputamisest
nihkesse ning pump ei mahu enam välja - seda, et puuritud auk on võtnud ovaalse kuju, on näha ka auku
sissevaadates.
27 13.05.2019 Sellel kuul olid Harku karjääris teostatud lõhkamised tuntavad meie koduhoovis, pannes värisema nii maa kui
maja. Lõhkamist saatis ka väga vali kärgatus.
28 13.05.2019 Soovin teada anda, et möödunud nädalal kolmapäeval oli Harku karjääri lõhkamisi tunda isegi Vatslanurme
aiandusühistus. Juhin tähelepanu sellele, et Vatslanurme aiandusühistu asub karjäärist kaugemal kui enamik
piirkonna aiandusühistuid/tänavaid ning taolist värinat pole ma möödunud aasta jooksul varem tundnud.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 72
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
Kuuldavasti ka täna oli Vatslanurmes sarnane olukord. See omakorda paneb muretsema ja sooviksin teada,
millega karjääris tegeletakse, et probleemidesse on haaratud kaugemad rajoonid, kus varem pole selliseid asju
juhtunud?
29 14.05.2019 Annan teada, et Vatsla külas oli eile lõuna paiku tunda väga tugevat pauku. Selline tunne nagu oleks naabri maja
õhku lennanud. Sellise maja värisemise tagajärjel on ilmselgelt varsti praod sees seintel. See pole norm.
30 27.05.2019 Olen olnud hõivatud, kuid annan teada tagantjärgi, et lõhkamised kostsid Vatslaoru aiandusühistuni ja hirmutasid
lapsi.
31 28.06.2019 Täna värises taas maja. Kahjuks ei olnud suurt tolku ka kohtumisest, sest karjääri osas loodetud muutust ei tulnud
ja kõik on sama värisemised, tolmamised, kuni Harku järveni tolmupilvega sõitvad katmata autod, lisandunud on
müra, mida külaelanikud on hakanud märkama (reaalsed karjääri masinatest tulenev müra, ka öine undamine).
32 01.07.2019 Täna, pisut enne lõunat oli jälle väga tugev lõhkamine. Tegu oli minu abikaasaga, kes oli siiani seisukohal, et nii
hull ikka ei ole, sest ta on lõhkamiste ajal tööl ja pole neid tundnud. Hetkel on tal puhkus. Karjääri esindaja väitis,
et neil pidavat olema uus aparaat, mis pressib pae lahti ja lõhkama enam ei pea. Kuidas sellega siis ikkagi on?
33 04.07.2019 Tänane lõhkamine Harku karjääris ei saanud olle normi piires. Harku alevik värises ja lapsed lausa ärkasid unest.
Karjäärist väljuvatel autodel puuduvad jätkuvalt koormakatted.
34 05.07.2019 Just praegu värises terve maja, no kaua võib? Kas tõesti karjäär võib teha mida ta tahab? Miks pannakse nii palju
lõhkeainet, et terve rajooni majad saavad kannatada? Kas te tõesti arvate, et see on ohutu, et iga päev praktiliselt
on meil maavärinad ja arvate, et tagajärgi see kaasa ei too.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 73
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
35 08.07.2019 Viimasel ajal on läinud lõhkamised tugevamaks ja tihedamaks. Lisan ka screenshotid Vatsla küla grupist, kus
inimesed kirjeldavad kuidas lapsed hakkavad nutma ja koerad ehmuvad.
36 09.07.2019 Ja täna jälle selline tugev lõhkamine Harku karjääris. Aina hullemaks läheb. Nagu sõda oleks siin viimased nädal
aega. Nendesse väiksetesse mõttmistulemustesse võib küll väga skeptiliselt suhtuda. Nii ei saa ju normaalselt
elada. Lugege ise - koerad paanikas, lapsed ärkavad nuttes.
37 09.07.2019 Elan Vatsla külas ja täna lõuna paiku käis selline kõmakas, et see oli kohe väga häiriv. Koer ehmatas sedavõrd, et
pissis ja magav laps ärkas selle peale üles. Tegemist tõenäoliselt Harku karjääri lõhkamistöödega. Olen varasemalt
samuti selliseid puurimisi ning lõhkamisi kuulnud ja füüsiliselt tundnud. Kas need ikka peaksid sellised olema, et
on füüsiliselt tuntavad kilomeetrite taha?
38 09.07.2019 Tere kui kaua plahvatused Harku karjääris jätkuvad? Me elame Vatsla külas. Laps kardab ja nutab lõhkamise ajal.
Vanem laps on nüüd puhkusel ning samuti närviline ja mures.
39 09.07.2019 Täna enne lõunat oli Harku karjääris niivõrd tugev lõhkamine, et mul maja raksus, laps ärkas ehmatusega nuttes
üles ja koduloomad paanikas. See ei ole aktsepteeritav, et Harku karjäär selliselt inimeste vara ja närve lõhub.
Karjäär ei peaks linna serval elamurajooni naabruses üldse toimetama. Loodan, et saate midagi ette võtta ja
ümberkaudsed inimesed saavad endid oma kodudes turvaliselt tunda.
40 09.07.2019 Kirjutan seoses korduva probleemiga, millega on hädas kogu Vatsla küla elanikud. Ma ei ole tihti sellisel ajal
kodus (11 - 12), kuid nendel päevadel, kui olen, on garanteeritud Harku karjääri poolt üks korralik pauk. Seda,
mis oli, täna, pole veel enne kogenud - kõigepealt käis lõuna paiku järsk kõmakas, millele järgnes majaseinade ja
akende värin, televiisorist kadus hääl ära (ajutiselt õnneks ainult, paariks sekundiks - ei saa aru, kuidas lõhkamine
seda mõjutada saab) ning kodus (toas) olev kass pani joostes üles korrusele varju otsima. Teised külaelanikud
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 74
Jrk
nr
Kaebuse esitamise
kuupäev Kaebuse sisu
kirjutavad Vatsla küla fb foorumis, kuidas lapsed ärkavad lõunaunest nutuga, majaseinad värisevad, jne. Harku
karjäär ei ole siiani teinud koostööd elanikega. Tegu on huvide konfliktiga. Tegu ei ole pseudoprobleemiga,
elanikel on tõsine hirm, et me peame hakkama varsti kindlustusfirmadele tõestama, mis põhjusel majaseinades
praod on (äärmiselt keeruline tõestada tekkeallikat).
41 19.08.2019 Täna lõuna paiku toimus lõhkamine karjääris. Kas tõesti koguaeg neil sama suured laengud, kuigi need värinad
on kohutavalt jubedad. Voodis/diivanil pikutades tunda väga hästi vibratsiooni. See enam ei tundu kuigi
normaalne ning minimaalne olevat. Elame ise suhteliselt lähedal karjäärile.
42 30.09.2019 Meil on Laabi külas juba pikemat aega probleemid Harku karjääri lõhkamistöödega. Kas oleks võimalik kontrollida
käesoleva aasta septembrikuu seimoloogiliste mõõtmiste tulemusi, seda selleks, et selgitada kas need vastavad
piirnormidele?
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 75
LISA 3 KESKKONNAAMETI POOLT SAADETUD ÜMBRUSKONNA
ELANIKE SEISUKOHAD
Keskkonnaamet saatis oma 13.12.2019 nr 6 3/19/15720-15 kirjaga allolevate
seisukohtadega pdf faili. Kuigi kirjal puudub selle koostanud isiku või isikute nimed, on
Keskkonnaameti kinnitusel on tegemist ümbruskonna elanikega.
Vastulaused Harku Karjäär ASi Vatsla VII lubjakivikarjääri kaevandamisele
Vatsla küla on armas elurajoon Tallinna külje all Saue vallas. Siin on linnalähedus, aga
maa hõng. Lapsed saavad tänavatel jalgratastega sõita ning tee äärest metsmaasikaid
noppida. Kahjuks on see idüll hävinemas, sest Harku Karjäär soovib laieneda Tabasalu
teest Vatsla küla poole ja taotleb selleks luba keskkonnaametilt. Karjäär taotleb luba
kaevandada järgmised 30 aastat. Vatsla küla elanikud on sellele plaanile kategooriliselt
vastu järgmistel asjaoludel:
1. Maavõngetest tulenev kahju hoonetele
Juba praegu on osadel majadel lõhkamistöödest tulenevalt praod ning pea kõik majad
värisevad lõhkamise ajal. Lõhkamine annab tunda nii, et lapsed ehmuvad, klaasid kapis
ning ka aknaklaasid värisevad. Karjääri kõrval asuva tehnopargi näol on konkreetselt näha
olnud, et seinades on tekkinud pragusid ja lõhkamistega on läinud vahel katki ka
aknaklaasid. Kui lõhkamine tuleb meile lähemale, siis see kõik võimendub ning inimeste
eluhooned kannatavad.
• Kui Harku karjäärides toimuvad lõhkamistööd, vappuvad mõnesaja meetri
kaugusel paiknevad tootmisettevõtete Iron Balticu ja Enemati tootmishooned.
Ettevõtete esindajate sõnul maja vappub teatud aegadel. Hoonel on
krohvvärviga laed ja sealt pudeneb lubjakrohvi just peale selliseid värinaid. Isegi
on toormaterjal kukkunud riiuli pealt maha, kolmemeetrised latid. Karjäär tuleb
ju kogu aeg lähemale ja lähemale. Aknast vaadates on see ettevõtetele
praktiliselt üle tee, 400 meetri kaugusel. Allikas:
http://www.harjuelu.ee/lohkamised-harku-karjaaris-panevad-majad-vappuma/
• Kui selline mõju on juba praegu poole kilomeetri kauguselt, siis mida peavad üle
elama inimesed, kelle majad hakkavad paiknema otse karjääri servast 7 meetri
kaugusel?
2. Tolm ja müra
Karjääri tegevusest annab juba praegu märku meile kostev lärm ja tolm. Hetkel on see
harjutav ja mitte nii häiriv, aga lähinaabrusse tuleku puhul muudab see siinsete inimeste
elukvaliteedi halvaks.
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 76
• Läheduses on lastehoid, lapsed vanuses 1,5-3 eluaastat. Lõhkamised ja
karjääritööd oleks kohe nende kõrval, sest tolm liigub takistamatult lastehoiu
poole tasaselt maastikult.
• Lähedal on kergliiklustee. Karjääritööde tolm liiguks takistamatult Vatsla tee
poole ning lageda maa tõttu pole seda võimalik takistada, mistõttu tugeva
tuulega võib tolm levida suuremale alale, kui on toodud taotluses. Vatsla
kergliiklustee ei ole kavandatava karjääri poolt kasvualaga kaitstud, siis ohustab
tolm pidevalt teel jalutavaid inimesi, sh. beebide ja lastega emasid ja nende
tervist.
• „Peenosakeste mõju inimese tervisele sõltub eelkõige osakeste keemilistest
omadustest ning hingamissüsteemi sadenemise piirkonnast (nina/neel, ülemised
hingamisteed, alumised hingamisteed) ning osakeste eemaldamismehhanismist.
Osakesed, eriti peenosakesed, koosnevad mikroskoopilistest tahketest või
vedelatest piiskadest, mis oma mõõtmete tõttu jõuavad kõige kaugematesse
kopsu piirkondadesse ja põhjustavad tõsiseid terviseprobleeme. Osakeste
toimel suurenevad kopsuvaevused (hingamisteede ärritus, köha,
hingamisraskused), väheneb kopsufunktsioon, süveneb astma, tekib krooniline
bronhiit. Samuti soodustavad osakesed südame rütmihäireid, südamerabandusi,
enneaegsed surmasid ning eluea lühenemist.“ /Allikas: Terviseamet/
3. Joogivee reostuse oht
Vatsla elanikud on mures, kuivõrd taotletav maaeraldis asub kruntide ja kaevude vahetus
läheduses. Maaeraldise plaanil on näha, et veehaarde sanitaarkaitseala ulatub
maaeraldisele. Puurkaevude sanitaarkaitsealad jäävad mäeeraldisele 6,1-40,1 m
kaugusele. Vastavalt seadusele on 50 m laiusega sanitaarkaitsealal majandustegevus
keelatud. Taotleja väidab, et sanitaarkaitsealad on määratud automaatselt, kuid
tegelikkuses on tegemist üksikmajapidamiste puurkaevudega, kus vett võetakse
tõenäoliselt alla 10 m3 ööpäevas. Vastavalt veeseaduse § 28 lg 4 võib veehaarde
sanitaarkaitsealaks määrata 10 m, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas
ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Käesoleval hetkel ei ole tõendust leidnud, et
vett tarbitakse alla 10 m3, ent sellele vaatamata on taotlus võetud menetlusse. Olenemata
seadusesätetest on siiski nii lähedane asukoht suure riskifaktoriga, sest võib inimliku
eksituse või hooletuse tõttu siiski põhjustada reostuse sattumist veevõrku ning sealt
joogivette, mis on otsene oht elanike tervisele ja elule.
• Eestil on Euroopa tasemel siduvad rahvusvahelised kokkulepped, millega
kohustume 2027. aastaks veekogude seisundit parandama. Kõrge riski tõttu ei
ole inimeste elu ja tervise ohtu seadmine kooskõlas inimõiguste ega EL
seadustega. Vastavalt ELi seadusele ei tohi põhjavett reostada kasumi teenimise
eesmärgil.
• Palume kontrollida, kas kaevandamine on kooskõlas EL veepoliitika ja
joogiveedirektiiviga, mille kohaselt on liikmesriikidelt nõutud, et põhjavee
reostuse järkjärgulise vähendamise ja selle seisundi halvenemise ärahoidmise
eesmärgil annavad liikmesriigid kooskõlas IV lisa B osaga direktiivi 2000/60/EÜ
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 77
artiklis 11 osutatud meetmeprogrammi abil tagasikäigu kasvutendentsidele, mis
võivad märkimisväärselt kahjustada veeökosüsteemide või
maismaaökosüsteemide kvaliteeti, inimeste tervist või veekeskkonna seaduslikul
otstarbel tegelikku või võimalikku kasutamist.
4. Karjääri vahetu paiknemine tiheasumi kõrval
Üldplaneeringu järgi on tegu tiheasumi alaga ning kohalike elanike heaolu ja tervist
arvestades ei ole mõeldav, et vahetult tiheasumi kõrval hakkavad toimuma lõhkamised
ja kaevandamine. Vatsla küla elamupiirkonnana toimimiseks on investeeritud laste
mängu väljaku, sõiduteede asfalteerimise, kergliiklusteede rajamise, puhkepinkide ja
lillekastide paigaldamise, kaasaegsete prügikonteinerite jms näol. Kodasema peatuses
peatub juba teist aastat koolibuss, keda hommikuti kümmekond last ootamas. Piirkonnas
on sündinud viimastel aastatel palju lapsi, sh kaksikuid ning siia on paljud noored pered
oma kodud rajanud või soetanud. On ebamõistlik, et see panus ja kulutused nullitakse
tööstuspiirkonna rajamisega. Kokkuvõtvalt on ilmne, et kaevanduse rajamine alale, mis
on algselt planeeritud elamupiirkonnana, riivab ebaproportsionaalselt kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõigust.
• Kavandatava karjääri alal paikneb praegu looduskaunis veekoguga piirkond,
kuhu saaks ühe alternatiivina luua väärtusliku linnalähedase RMK matka ja -
puhkepaiga.
• Soovime oma külas arendada seltsi- ja kultuurielu, mis võimaldaks korraldada
kohvikutepäevi ning muid üritusi lastesõbralikus, rahulikus looduspiirkonnas.
Karjääri kaevandamise loomine tõmbaks kõikidele neile plaanidele kriipsu peale
ning suretaks ajapikku külaelu välja. Selline plaan ei ole kooskõlas põhiseaduse
paragrahviga 53, mis sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja
looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.
5. Looduskaitse
Meie piirkonnas on sellised kaitsealused liigid nagu kanakull, kassikakk, händkakk,
hiireviu, kotkas, väike-kärbsenäpp, rästik, nastik, vaskuss. Vatsla põllud ja metsad on ka
lindude rände ajal nende põhiliseks peatuspaigaks.
• Samuti on karjääri laienemise alal kasvamas Eesti orhideelased ehk käpalised.
Eesti käpalised on looduskaitse all ning nende kasvukohtade kahjustamine on
keelatud. 1983. aastast kuuluvad looduskaitse alla kõik meie orhideed. Allikas:
http://www.orhidee.ee/
Kavandatava karjääri asupaigast on 22.08.2018 ekspertvaatluse käigus
tuvastatud looduskaitse all olevaid liike. Täpsem teave Eesti Orhideekaitse Klubi
Harjumaa piirkondliku esindaja Arto-Randel Servetilt.
http://www.orhidee.ee/index.php?id=63
• Eesti Looduse Infosüsteemi kohaselt on Vatsla oja piirkonnas (VEE1095600)
veekogu kaitsealaste alade ja üksikobjektidena märgitud Vatsla kanakulli
püsielupaik ja Vatsla kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Allikas:
Harku VII lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamise
programm MAVES
Tallinn, 10. märts 2020 78
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7%3B-
545147612%3Beng%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult&obj_id=208188108
6. Otsene oht elanike heaolule ja elule
Raimamise üks negatiivne keskkonnamõju on kivimikildude laialipaiskumine, mis on
ohtlik juhuslikult tööde alas viibivatele inimestele. Kui kogemata noored/lapsed sinna
uudistama satuvad, võib see neile olla eluohtlik. Praegu asub kaevandus teisel pool
Harku-Rannamõisa teed ja lapsed ei lähe sinna.
7. Keskkonnamõjude hinnangu (KMH) läbipaistvus ja sõltumatus
Vastavalt Keskkonnaameti 19.06.2018. aasta kirjale nr 12-2/18/6747-12 palub
Keskkonnaamet ASi Harku Karjäär leida KMH programmi koostamiseks juhtekspert
litsentseeritud juhtekspertide nimekirjast Keskkonnaministeeriumi veebilehelt. Saue
Vallavalitsus on seisukohal, et lubjakivimaardla Harku VII mäeeraldise kasutusele võtmine
omaks väga olulist ja laiaulatuslikku mõju kõrvalasuvatele väljakujunenud
elupiirkondadele Vatsla ja Hüüru külas ning KMH koostamine on seotud olulise avaliku
huviga. Seetõttu peab vald vajalikuks tagada KMH protsessi sõltumatus kogu protsessi
vältel. Valla hinnangul ei võimalda KMH programmi juhteksperdi valimine huvitatud isiku
ehk Aktsiaseltsi Harku Karjäär poolt seda sõltumatust saavutada. Mõistlik juba menetluse
algusest peale rakendada keskkonnavaldkonna üldist ettevaatusprintsiipi ning avaliku
huvi kaitse ja sõltumatuse tagamiseks peaks KMH koostamise juhteksperdi valima antud
protsessis sõltumatu osapool, kelleks saab olla kas vald, ministeerium või ministeeriumi
poolt delegeeritud isik, kes ei ole arendaja (nt Keskkonnaamet, kui loa taotluse otsustaja).
Võttes arvesse eeltoodu, teeb vald ettepaneku KMH algatamine senisel kujul tühistada
või peatada täiendavalt kuuks ajaks. Omavalitsuse kaasamine ja arvamuse arvesse
võtmine niivõrd olulises avaliku tähtsusega tegevusloa menetluse ja KMH protsessis
peaks olema valla hinnangul sisuline ning mitte piirduma formaalse teavitamisega. Vatsla
küla elanikud on eeltooduga nõus.
• Keskkonnaamet on Saue vallale saatnud eeltoodud küsimuses vastuse, milles
põhjendatakse, et selline praktika on tavapärane ning seadustega toetatud. Ent
jääme endiselt oma arvamuse juurde ja leiame, et arvestades
korruptsioonijuhtumite sagenemist ning päevakajalisust on otstarbekas
tavapärast praktikat paindlikult muuta aidates kaasa korruptsioonijuhtumite
ennetamisele. Leiame, et sellise praktika jätkamine ei aita korruptsiooni
leevendada, pigem loob soodsa pinnase selle süvenemiseks ning palume antud
küsimus taaskord põhjalikult üle vaadata ja muudatusi kaaluda.