Kalev  Kallemets    

MTÜ  Eesti  Tuumajaam  TTÜ  doktorant,  majandus  

11/13/11 2

Tuumaenergia  Euroopas  � Uusehitus  jätkub:  Sloveenia,  Slovakkia,  Tšehhi,  Poola,  Leedu,  Ungari,  Suurbritannia,    Rootsi,  Soome,  Prantsusmaa,  Holland  

� Tuumaenergia  populismi  ja  sisepoliitika  ohver:  Saksamaa,  Itaalia  

� Probleemiks  raha:  Rumeenia,  Bulgaaria  � Eurobarometer  2009:  vastu  45%,  poolt  44%  

3

       Majanduslik  info          �  Tänaste  EL  tuumajaamade  elektri  omahind  23-­‐28€/MWh  (kuna  ehituskulu  kantud).  

� Olkiluoto  3  omahind  (sh  ROE)  vaatamata  ehituseelarve  ületamisele  40-­‐45€/MWh.  Kasutatud  kütuse  kulu  2-­‐3€/MWh.  

�  Euroopas  ca  50GWe  ehk  30  uue  tuumajaama  plaanid  kuni  2030  (sisuliselt  siiski  see  vaid  asendaks  tänasest  võimsusest  132GWe  välja  langevat)  

�  Saksamaal,  Belgias,  Rootsis  tuumaenergia  maksustatud  MITTE  subsideeritud.  

�  Fennovoima,  TVO,  CEZ,  EdF,  Fortum  jt  planeerivad  uusi  tuumajaamu  täielikult  kommertslikul  alusel.  

4

Kuidas  toimub  teadvuse  areng  keerulistel  teemadel?  � Miks  keeruline?  

�  Tehniline  �  Suur  info  kogus  � Majanduslik  �  Inimesi  vahetult  mõjutav  

� Keerulisi  teemasid  �  Energeetika  �  Tuumaenergia  � Maavarad  �  Riigi  rahandus  �  Kaitsepoliitika  

�  Info  kvaliteet  �  Tehniline,  ökonoomne,  ökoloogiline,  sotsiaalne,  globaalne  teave.    

�  Teadmiste  põhjalikkus,  laiaulatuslikkus.  

�  Infoallikad  (mis  on  motiiv?)  �  Teadlased,  eksperdid,  professionaalid,  ametnikud,  poliitikud,  ajakirjanikud,  tädi  Maali  

� Tihti  otsustab  tädi  Maali  5

Nokk  kinni  saba  lahZ  � Elanikud  ei  võta  teemasid  tõsiselt  ja  ei  süüvi  detailidesse  enne  kui  asi  läheneb  otsustele.  

� Poliitikud,  ametnikud  ja  ettevõtjad  kardavad  avalikku  arvamust  ja  ei  julge  otsustada  enne  kui  kujuneb  selge  avalik  arvamus.  

� Kui  infot  ei  edastata  kvaliteetsetest  allikatest,  valitsevad  inforuumi  puudulikult  teadlikud  allikad.  �  Teadvuse  ja  info  omandamine  keerulistel  teemadel  on  aeganõudev,  reeglina  kallis  töö    

� Doktorikraad  ei  ole  asjata  12+3+1+4-­‐6  aasta  töö-­‐  diletantlusega  seda  asendada  on  ebareaalne.  

6

Euroopa  traditsioon  �  Antiik-­‐Kreeka  vs  Aasia  traditsioon  (mitu  või  üks  tõde)  �  Debattides  sünnib  ühiskondlik  kokkulepe  ja  uus  reaalsus.  �  Debatid  (riigikogu,  volikogude  töö  ja  ajakirjandus)  peaks  olema  võimalikult  informeerivad  ja  nende  kvaliteet  kõrge,  et  uus  reaalsus  oleks  kvaliteetne  ja  jätkusuutlik.  �  Soome,  UK  parlamendi  komisjonid  tellivad  mahukaid  sõltumatuid  uuringuid  ja  peavad  pikki  koosolekuid  ekspertidega  mingit  teemat  arutades.  

�  Suurbritannias  tellitakse  seaduseelnõudele  põhjalikud  sõltumatud  mõjuanalüüsid  ja  tehakse  kvaliteetset  konsultatsiooni  huvirühmadega.  

�  Kreeka,  Itaalia  riigi  majanduslik  olukord  kui  tohutu  avaliku  debati  ebakvaliteetsuse  märk.  

7

Lõpumõ[ed  � Debattideks  tuleb  võtta  aega.  Aastaid  kui  vaja.  

�  ka  teadmiste  omandamine  võtab  aega  � Debatid  peaks  tuginema  kvaliteetsel  infol:  teadlaste  ,  ekspertide  uuringud  ja  analüüsid.  

� Avaliku  arvamuse  roll  peaks  jääma  nagu  demokraatiale  kohane,  üldiste  hoiakute  ja  soovitavate  parameetrite  nõudmise  juurde.  Päevaküsimuste  referendumite  või  gallupitega  lahendamine  on  rahvusele  lõpuks  kahjulik.  � Mis  oleks  olnud  Kreeka  referendumi  või  Eesti  Euro-­‐  referendumi  tulemus?  

� Küpses  ühiskonnas  on  kompromissid  leitavad!  8