T E A DV USE

A NATOOMI A

ISH WA R CH A NDR A PUR I

•

Teadvuse anatoomia

Originaali tiitel: “Anatomy of Consciousness”©Ishwar Chandra Puri, 1986All rights reserved

©2016 Tõlge eesti keelde ja eesti versiooni kirjastaja Elford Press

Inglise keelest tõlkinud Age HirveToimetanud Kristi KallasteKorrektuur Anneli AasmäeKaanekujundus ja joonised Maite Kotta

Trükitud Dipri trükikeskkonnas

ISBN 978-9949-9775-2-9 (trükis)

ISBN 978-9949-9775-3-6 (Epub)

Selle raamatu pühendan ma oma abikaasale.

•

Sisukord

Lugejale �������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 7Eessõna ������������������������������������������������������������������������������������������������������������� 9Sissejuhatus ���������������������������������������������������������������������������������������������������� 131 | Eneseteostus ����������������������������������������������������������������������������������������������� 152 | Mis on teadvus ������������������������������������������������������������������������������������������� 233 | Astraaltasand ��������������������������������������������������������������������������������������������� 334 | Meel ja hing ������������������������������������������������������������������������������������������������ 435 | Meele piiratus �������������������������������������������������������������������������������������������� 536 | Intuitsiooni roll ����������������������������������������������������������������������������������������� 617 | Keskendumise tähtsus ������������������������������������������������������������������������������ 718 | Intuitsioon �������������������������������������������������������������������������������������������������� 799 | Teisel pool filosoofiat �������������������������������������������������������������������������������� 8710 | Pühakud ja müstikud ������������������������������������������������������������������������������ 9711 | “Kolmas silm” ��������������������������������������������������������������������������������������� 10712 | Meister nimega “peab” ��������������������������������������������������������������������������11713 | Pühitsemine ������������������������������������������������������������������������������������������� 12714 | Kuidas me suhtleme? ���������������������������������������������������������������������������� 13515 | Üksildane ja üksik ��������������������������������������������������������������������������������� 14516 | Mis on armastus ja abielu? ������������������������������������������������������������������� 15117 | Mehe ja naise liit ������������������������������������������������������������������������������������ 15918 | Ego ����������������������������������������������������������������������������������������������������������� 16719 | Eetikaprobleemid ���������������������������������������������������������������������������������� 17720 | Tervikmoraal ����������������������������������������������������������������������������������������� 18921 | Moraalsed kohustused �������������������������������������������������������������������������� 19922 | Eetika müstiliseks eluks ����������������������������������������������������������������������� 20323 | Olemise tähendus ���������������������������������������������������������������������������������� 20724 | Budistlik nägemus põhjusest ��������������������������������������������������������������� 21525 | Intelligents ���������������������������������������������������������������������������������������������� 22126 | Teenimine����������������������������������������������������������������������������������������������� 22527 | Inimese vabadus ������������������������������������������������������������������������������������ 22728 | Mõtlemine ���������������������������������������������������������������������������������������������� 23129 | Muutuse fenomen ���������������������������������������������������������������������������������� 237Autorist ��������������������������������������������������������������������������������������������������������� 243

7

Lugejale

Sõna VÕRRATU kirjeldab inimese kogemust kogu selle täiuses� Veelgi sügavamale ulatub Sokratese kujundlik lause – “TUNNE ISEENNAST”� See suunab meid eneseteostuseni, mille kaudu mõistame ennast selle sõna tõelises tähenduses� See viib meid kõrgeima tarkuseni, andes võimaluse mõista paremini teisi inimesi ja meid ümbritsevat maailma�

Ishwar Chandra Puri on pidanud loenguid enamikes maail-ma paikades mitmetel kütkestavatel teemadel nagu kunst, inim-teadlikkus, suhted, moraal, teadus, filosoofia, religioon, tervis ja teadvus, hõlmates tervet inimkogemuste skaalat� Need loengud on väga põhjalikud ja selgusttoovad, mis väljendub ka selle raa-matu pealkirjas (“Teadvuse anatoomia”), koondades kokku kõik, mida autor on öelnud selle sügava ja paeluva teemaderingi erine-vate tahkude kohta�

End raamatul algusest lõpuni kaasas kanda laskmine on kui Odüsseia rännakul osalemine läbi erinevate inimteadvuse astme-te� See on tõeline avastus – leid, mis paljastab inimmõistuse kätte-saadavusest kõrgemal oleva teadmiste tasandi� Sellest saab köitev, ka mõistatuslik probleemistik filosoofias, kaasaegses psühholoo-gias ning religioonis�

Inimteadvuse kandjat, mis jääb intellekti haardeulatusest väl-ja, on erinevalt kujutatud – kas hingena, meelena – mõnes käsitlu-

8

ses ka füüsilise ajuna� On olemas nimetatud teemaga seotud aspektid, mida suudab iga avatud meele ja siira sooviga püüdleja õppida ja mõis-ta, jõudmaks välja tõeni iseenda teadlike kogemuste kaudu� Ent eksis-teerivad ka kõrgemad aspektid, mis on seotud inimteadvuse struktuu-riga� Ja vaid koolitatud intellekt, toetudes kannatlikkusele ja säilitades huvi ning süstemaatilise õppimisvõime, suudab sukelduda elu süga-vaimatesse müsteeriumidesse�

Neil lehekülgedel püüab autor pakkuda kõrgema teadmise ilu ja hiilguse “intuitiivset sähvatust”� Ja mida võib leida, kui sellesse sukel-duda? Nimelt inimteadvuse evolutsiooni alates keskajast kuni renes-sansini, uue aja künniseni, uutmoodi arenguni�

Inimeste materiaalne heaolu, mis saavutatud aegade jooksul, on vaieldamatu� Aga võrdselt õige on ka tõsiasi, et tänapäeval otsivad mil-jonid inimesed midagi, mis on materiaalsuse taga ning sellest kõrge-mal� Teaduse abil, nagu ka joogide ning müstikute vaimse kogemuse kaudu, viibib inimene oma teadvuse võimete avastamise otsinguprot-sessis, et ärgata lõputu müsteeriumi universumis�

Armastus ja loogika on pikka aega toiminud üksteisest lahus ja juhatanud meid “lõhestunud teadvusse”� TEADVUSE ANATOOMIA eesmärgiks on edasi anda kirjeldus sellest, mis juhtub siis, kui inime-ne on suuteline läbi uurima oma teadvuse sügavused ja jõudma intuit-siooni ning terve mõistuse, armastuse ja loogika kokkusulandumise võimalikkusse�

9

Eessõna

Mul on hea meel kirjutada eessõna suurepärasele religiooni- ja filosoofiateemalisele teosele, mis on kahtlemata suur samm edasi inimteadlikkuse valdkonna uuringute edendamises ja edendamisele julgustamises�

Tõeotsing, mis on alanud juba ammustest aegadest, jääb kest-ma alatiseks� Tõde on Jumal� Algusest peale on tõde tundunud paljutahuline, sisaldades erinevaid vaatenurki ja tõe aspekte, mida keegi ei ole suuteline täielikult väljendama� Buddha kinnitab, et tõendusel põhinev järeldus on ainus tee tõeni� Ta palub meil mitte uskuda pühasid raamatuid üksnes nende iidse päritolu tõttu või austusest autori vastu� Igaüks suudab ise otsida, ise mõelda ja lei-tut ellu viia� Eluaeg ühele eesmärgile elades on võideldud tõe eest ja sõditud vale vastu, illustreerides seda lõputu otsinguga�

Minevikus läksid sõnadest väsinud inimesed palverännakule pühadesse paikadesse, mägedesse või metsadesse sisemist rahu otsima; tuulte ruttu, mägioja vetevalingut, lindude ja liikuvate lehtede muusikat kuulama ning pöördusid tagasi rõõmsa südame ja värske vaimuga� Nad mediteerisid metsa eraldatuses sügavate eksistentsiteemade üle� Tõeotsingud jätkuvad siiani; mitte küll nii suures pagenduses, vaid üksikute valgustatute kaasabil teadliku pürgimusena tõeni jõudmiseks ja tõe leidmise kergemaks tegemi-sena teiste jaoks, näidates neile teed�

10

Me elame kurdistava müra keskel; äreval, kiiretempolisel ajastul, kus enamikul meist pole aega ega tahtmist näha kaugemale lähimast tunnist� Tõeline elu aga kasvab meie sees� Sisemine üksindus on see, milles otsija leiab lohutust ja kust otsing edasi kulgeb� Aga meie kaas-aegne elu ei soovi meile seda eelist kinkida� Siiski pole meilt kõigilt seda õigust võetud ja kui nii mõnelegi meie hulgast heidab loovuse sähvatus uut valgust vastuste otsimisel, saame tunda ülimat tõeli-sust ning leevendame nende janu, kes igatsevad sellest midagi teada� Ei Platon ega Aristoteles soovitanud küpsele hingele eneseteostuseni jõudmiseks ainuüksi puhast kaemust, kuigi see oleks mõlema jaoks ol-nud kõige lihtsam� Nad juhatasid targa inimese teisi teenima�

Me peaksime mõistma, et tõde, mille teadus ja filosoofia eesmär-giks seavad, pole kolkaliku iseloomuga� Selle otsing võib olla tingitud, isegi piiratud erinevast mentaalsest suhtumisest ja erinevatest tradit-sioonidest, meie aga peaksime püüdlema universaalse tõe poole� Isegi läänemaailma mõtlejad, kes tõrjuvad kolkalikku mõttelaadi, tunnista-vad, et mõttetargad väljaspool nende kultuurilisi traditsioone on maa-delnud elu kesksete probleemidega�

Tõde, mis väidetakse olevat universaalne, peaks olema pidevas uuendamises� See ei saa olla mingi juba omandatud tõde, mida oleks vaja vaid uuesti esitada� Igas põlvkonnas peab tõde uuendama� Vasta-sel korral muutub see dogmaks, mis kutsub esile mõnulevat rahulolu ega soodusta üllast isiklikku tõeavastamise retke� Õpetus peab lähtu-ma ürgalgsetest põhimõtetest, see peab olema mitte uuendusvaenulik, vaid suunatud kasvamisele ja uuestisünnile� Me ei saa säilitada päike-sekiiri, kui me päikese kustutame� Jäigastunud traditsioon on haigus, millest ühiskonnad harva toibuvad� Vaba mõtte- ja tegutsemise õhk-konnas omandame tõe ja meie õpetus on järjepidevas evolutsioonilises arengus� Inimeste mõtteid piiratuses hoides tuleb arvestada kõrvale-kaldumisega� Mineviku ümbertõlgendamisega jätab iga põlvkond sel-lele jälje oma probleemide ja valdava mõttelaadiga� Tõel on kaks poolt – praktiline ja ülim�

11

Meil aitavad aduda tõde kui sellist kirjatööd, mis kirjutatud nende klassikute poolt, kes on mineviku kaitsjad ja tuleviku sõnumitoojad� Kuid tõde sureb mehaanilisel või mõtlematul aktsepteerimisel� Tõde on elav siis, kui iga põlvkond otsustab selle teadlikult vastu võtta� Mis-tahes mõttesüsteem peaks vastama kahele põhinõudele: ta peab sõnas-tama ja tõlgendama tõe järgmisele generatsioonile� Tõde peab siduma kaks äärmust – igavese ja ajutise� Tõde on väljendatav inimkeeles ja selle piiritleb inimlik mõttelaad� Aga selles olev teadvus toob kaasa pi-deva selginemise ja selgema arusaamise tõest�

Ülimad tõed on vaimu tõed ja nende valguses saab tegelik elu oma väärtuse� Religioon pole niivõrd dogma, kuivõrd ajutine plaan inimes-te juhtimiseks, mis on kohandatud erinevatele vaimse arengu astme-tele ja erilaadsetele elutingimustele� Kui see kaldub kristalliseeruma mugavmagusas usutunnistuses, vaimses rituaalis, paiskab filosoofilise mõttekäigu reaktsioon uskumuseks muutunud tõe kriitika katsumus-te ette, tunnistades tõe kehtimist ja vaidlustades vale� Mõtlemise aja-loos on kahtlemata olnud suuri momente, sisemise testimise aegu ja ettenägemist, kui vaimne hingus tuleb ja puhub, kuhu tahab; ta tuleb sealt, kust keegi seda oodata ei tea� Inimese hing alustab uuelt puhtalt lehelt ning võtab uue riski� See on sisim seos tõe ja igapäevaelu vahel, mis hoiab püüdlust alati elusa ja tõelisena�

See emotsionaalne silmapilk, suur siiruse tunne ajendab mind tunnistama, et mu käed värisevad, kui hoian minevikku meenutades käes seda raamatut� Sest autor tunneb ja teab vägagi hästi kõike seda, mida ma armastan ja vihkan selles missioonis, mis on nüüdseks võt-nud raamatu vormi�

Soovin edu autorile ja loodan, et ta jätkab innukalt seda tänuväär-set tööd�

“Sisehääl”

13

Sissejuhatus

See oli kusagil kahekümne aasta eest, aastatel 1966–1967, mil seoses oma uuringutega tulin ideele hakata kirjutama� Mängi-sin selle mõttega pikalt ega suutnud teha enam midagi konk-reetset, kuni ühel õhtul, juunis 1982, kirjutas mu sõber ümber mõned helilindid ja sai neist mõned raamatud�

Õnnelik esmase edu üle, hakkasin seda tööd tõsisemalt võtma�

Nii-öelda parandamatu optimist nagu ma olen, pöörasin rohkem tähelepanu tegudele kui hoiatustele� Inimesed tulid mind kuulama ja mind on palju tunnustatud� Minu õnneks on tagasiside olnud väga soe ja julgustav�

Uskudes “visiooni avarusse” nagu filosoofia vaimu, hoolitsesin ma selle eest, et köide ei visandaks või edendaks vaid ühtainsat vaatenurka, vaid oleks kõikehaarav konspekt, mis kajastab arvamuste kõiki varjundeid ja peegeldab kaasaegset filosoofiat tema õigetes värvides�

Ma tahtsin, ja õnneks ka sain, seda võrrelda kunstigaleriiga, kus on esindatud igas stiilis tööd, traditsioonilisest kuni nüüdisaegseni, sotsiaalsete standarditega kohanemisest ja mittekohanemisest, piltlikust abstraktseni ja nii edasi� Kui me näiteks alustame “hingest”, mille kohta võib väita, et see eksisteerib nagu kõik looduslik, mis mitte ainult ei sünni

14

ja kasva, vaid ka sureb ja laguneb, siis on meil samas ka käsitlus hingest kui igavesest, kes ei sünni, on surematu ja hävimatu�

Ma olen päris kindel selles, et lugeja, kes söandab keerata selle raamatu lehekülgi, leiab midagi huvipakkuvat enda jaoks�

Tegelikult olen ma õnnelik ja rahul, et see armastusega tehtud töö on jõudnud oma eduka kulminatsioonini� Nagu näha, on see ühe-mehe-etteaste, aga ma saan ka väga hästi aru sellest, et ühe-mehe-etteaste pole võimalik ilma suure hulga inimesteta, kes nägid vaeva lava taga� Ma tean, et minu roll pole midagi muud kui null, mis omab väärtust vaid siis, kui teised numbrid on ta kõrval� Sellepärast tunnistan ma oma tänuvõlga “sisehääle” ees, kes mind aitas� Ma ei taha oma tänu piirata nimede nimetamisega�

Ishwar Chandra Puri New Delhi, 1986

15

| 1 |

Eneseteostus

Miks soovitas Sokrates iseennast tunda? Keegi pole seda soovitust enese aadressile suunanud, vaid kogu teadasaamine on tavaliselt seotud millegagi väljaspool iseennast! Inimene võib teada mitmeid miljoneid tarkusi, ta võib kursis olla terves maailmas toimuvaga, aga kui ta pole teadlik “teadjast”, on ta siiski võhik! Ta võib omandada laialdased teadmised, aga ometi ei saa ta “targaks”� Ta võib koguda hulgaliselt infot ja teadmisi, aga algne tingimus, mis temast “teadja” teeb, on ometi puudu – ta ei tunne iseennast! See tundub veidi kummaline, et seda küsimust üldse küsitakse� Sokratese moodi inimesed suuna-vad teid järjekindlalt “iseennast tundma õppima”… aga teie ei taha ennast tunda – te olete otsustanud, et te “TUNNETE” seda, keda te peate oma minaks� Aga kas te tõesti teate, kes on “mina”? Isegi kõrgeid filosoofe või teadusliku kraadi omanikke ajab see küsimus segadusse� Mina on mina, mida veel peaks selle kohta teadma? Koguni liigne ja imelik tundub sellise küsimuse jätkuv esitamine juba kaks tuhat aastat� Aga seda küsimust ikkagi püstitatakse ja seni pole veel täielikku vastust! Kõige tähtsam küsimus, mis inimkonna ees eales seisnud, on:

16

“Kes ma olen?” Kuid sellele ei saa anda vastust keegi teine peale sinu enda� Vastuse leidmiseks pead sa vaatama iseenda minasse� Pead otsima; sinust peab saama otsija� See on väga isiklik küsi-mus ja vaid sina ise tead vastust� Vastuse leiad oma olemuse tuuma sügavuti uurides�

Tänapäeval on tuhandeid filosoofe, poeete, joogisid ja teisi sarnaseid, kes kõik tegelevad “iseenda tundmaõppimise” problee-miga� India õpetuses on lugu mehest, kes läks kord joogi juurde ja koputas ta uksele� Joogi küsis: “Kes seal on?” Vastust ei tulnud� Kostus teine koputus ja joogi päris uuesti: “Kes seal on?” Vaikus� Joogi tõstis häält: “Miks sa ei ütle, kes sa oled?” Kuid endiselt ei tulnud vastust! Kõlas kolmas koputus ja joogi kisendas: “Ma küsin, kes sa oled… ja mida sa tahad?” Mees vastas: “Kui ma seda teaksin, siis ma ei koputaks sinu uksele! Ma tulen nimelt sellele küsimuse-le vastust saama�” See on meie kõigi lugu� Oma sisimas sa tead, et mingis mõttes on su MINA kadunud… Sa oled küll olemas, aga ei tea, miks; sa ei tea, kuidas; sa isegi ei tea, KES sinu sees eksistee-rib! Mingis mõttes oled sa puudu… Sa ei ole kohal� Sa “eksisteerid”, teadmata, kes on see “sina”� Sa ei “tunne ennast”! Inimene pole suuteline selgitama, mis tähendab “mina” ning see “mina-tunne-tuse” puudumine on põhjustanud oma mina samastamise sellega, mida me omame, selle asemel, et tunda seda, kes kõike seda omab� Mis kuulub “mulle”, pole veel “mina”! See on väär samastumine sellega, mis “mulle” kuulub, aga ei saa olla “mina” ning siit tulene-vadki kõik meie probleemid�

Mistahes mulle kuuluv ei ole mina! Kui väidan, et mingi asi on minu, siis see ei ole mina! Kui ütlen, et kuub, mida kannan, on minu, siis tean täiesti kindlalt, et see kuub pole mina! Kui ma kinnitan, et kuub kuulub mulle, siis olen ma teadlik faktist, et minu “mina” on midagi muud kui seda on kuub! Sellepärast ma väidan, et see on “minu”, aga mitte “mina”� Oman ja kasutan seda, kannan seda�

17

See on asi, mis kuulub mulle ja mida kannan endaga kaasas, aga see pole mina� Minu ja mina vahel vahet tegemine peab olema selgesti mõistetav, et hoomata ekslikkuse ulatust oma mina küsi-muses� Me ütleme, et see keha on minu, ometi ei saa see olla mina! Me ütleme, et need on meie silmad, aga kumbki neist silmadest pole “mina”! Me ütleme, et see on minu mõistus, aga ka see ei saa olla “mina”! “Minu” hing, “minu” emotsioonid, “minu” see ja “minu” too – ükski neist ei saa tegelikult olla “mina”, kui me vaatleme nende kahe sõna vahelist erinevust� Aga kes on siis “mina”? Kõik, millega me oleme samastanud oma mina, kuulub meile, aga pole tegelikult mina� Kui oleks, siis ei peaks me kutsuma seda “minu”, vaid me ütleksime “mina” – me ütleksime, et see on “mina”! Me pole ikkagi suutnud öelda, kes on “mina”� Sa pole kunagi oma mina kohanud� Sa pole minaga seisnud vastakuti – kokkusaamist pole toimunud� Sa vaid “usud”, et oled see või teine… Et oled need asjad, millega oled ennast samastama hakanud�

Iga kord, kui me püüame kirjeldada oma “mina”, oleme suutelised määratlema vaid seda, mis kuulub meile� Seepärast, tahtes mõista, mis on “mina”, peame kõigepealt tuvastama, kes on see, kes ütleb: “See on minu”� Kes seda väidab? Kes on see väide-tav omaja, kes ütleb, et keha on “minu”, mõistus on “minu”, hing on “minu”… Kes selle kõik omaks tunnistab? Kui suudame väitja tuvastada, oleme suutelised lõpuks vastama küsimusele: “Kes on mina?” Uurigem, kes on see, kes neid erinevaid väiteid esitab – see maja on minu; see on minu perekond; need on minu lapsed; see on minu keha ja nii edasi� Nende ütluste väidetava autori avastamine ei võta palju aega – selleks on “inimteadvus”! Kui meil puuduks teadvus ja me poleks inimesed, siis neid väiteid poleks olemas! Kui sul puuduks teadvus, siis poleks sa kunagi neid väiteid esita-nud� Seega inimese identiteet, mis tunnistab järjepidevalt, et see või teine on “minu”, on vahetus ühenduses tema teadvusega! Ilma selleta ei saa teha ühtki väidet�

18

Inimteadvus tundub andvat vastuse küsimusele, kes on mina� Teades seda, “tunned sa ennast”� Iseenda tundmaõppimise ränna-kul on meie ainus ülesanne avastada “iseenda” teadvuse anatoo-mia� Kuidas me teadlikud oleme? Mis meid teadlikuks teeb… Mis võimaldab meil olla teadvel? Enamik inimesi arvab, et inimteadlik-kust kogeme seetõttu, kuna meil on aju; et teadlikkuse ja tajumise fenomeni genereerib inimese aju, tekitades teadvust meie eluajal� Aga see pole läbinisti tõsi�

Võib tuua mitmeid näiteid inimestest, kes, olles küll elus, ei koge teadvust hoolimata sellest, et aju ja füüsiline organism tööta-vad! Võtame sügava une seisundi� Kui oleme sügava une seisundis, siis on küll aju olemas, keha ning selle tugisüsteem on korras ja oleme elus, aga me pole TEADVUSEL! Me pole teadvel! Kui arva-ta, et teadvuse kogemine toetub üksnes inimkeha füüsilisele apara-tuurile, siis teadvus ei lülita end välja füüsilise süsteemi töötades! Pealegi, kui teadvust genereeriks aju, on veel palju eri liiki tead-likke kogemusi, mida ei saa ajule omistada� Teatud juhud ekstra-sensoorse tajumise vallast, näiteks eelmiste elude meenutamine (reinkarnatsioon), on selge näide selle kohta, et teadvus eksisteerib inimaju ja inimese füüsilise süsteemi andmebaasi haardeulatusest väljaspool�

Jättes kõrvale need teadvusele omased ekstrasensoorsed koge-mused ja piirdudes lihtsalt “mitte” ärkvelolekuga, avastame, et meil on kõigele vaatamata olemas teadliku tajumise suutlikkus, mis pole füüsilise organismi osa� Näiteks puudutab see unenägusid� Mõned unenäod on sedavõrd fantastilised ja originaalsed, et neid ei saa kuidagi kõrvutada sellega, mida füüsiline aju inimese ärkvelolekul genereerib�

Füüsilise keha tajumisaparaat, mis kogub kogemusi läbi sensoorse süsteemi, saab meid ümbritsevast keskkonnast muljeid, mis omakorda liiguvad aistinguorganeist mööda närvisüsteemi ajju� Aga see toimub AINULT SIIS, KUI ME OLEME TEADLI-

19

KUD, ET AJU NEED MULJED KOKKU KOGUB! Palun pange see kõrva taha! Kui teadvust, mis peab olemas olema enne kogemust, seal poleks, siis ei registreeriks aju ühtki sõnumit, mis talle närvi-süsteemi kaudu saabub! Kui me pole teadvusel, siis aju ei reagee-riks ka juhul, kui ta on parasjagu aktiivne! Seepärast on teadvus, mitte füüsiline aju, tajumise aluseks! Mis teeb meid teadvuslikeks – see küsimus jääb siiani vastamata�

Küsimust nende põhjuste kohta, mis teeb meid teadvuslikeks, oleme esitanud endale tuhandeid aastaid, aga siiani pole sellele vastust leidnud� Meie teadlased on olnud suutelised ütlema vaid, missugune aju osa VÄLJENDAB seda või teist teadvuse aspek-ti� Mingil määral on nad suutelised ära tundma, missugune aju osa helide või visuaalse tajumise korral parasjagu töötab ja nii edasi; ent mis tõepoolest teadvuslikku tajumist põhjustab, selle kohta puudub neil vastus! Nad ei suuda seda avastada, vaatamata keerukale varustusele ja laboritele� Nad oskavad vaid öelda, et kui ummistub teatud piirkond aju keskosas, mis ulatub medulla oblon-gata sse ja sealt selgroogu, siis lülitub välja enamik meie tajumisko-gemustest… Aga mitte kõik� Säilib mõningane kontroll motoorsete tegevuste üle�

Meie teadlased ei oska öelda, kas teadvust kontrollib ja generee-rib just see inimaju osa� Tegelikult on teadlastel väga piiratud infor-matsioon selle kohta, mis moodustab teadvuse� Nad ei tea siiani, mis teeb inimesest teadvusega olendi� Aga ometi on ilmne, eriti sel alal töötavatele teadlastele, et see, mis võimaldab meil teadvuslik olla, pole midagi materiaalset� Ent siiski tundub see end ilmutavat maisel tasandil, füüsilises ajus või kusagil füüsilises kehas� Ühel või teisel viisil oleme suutelised saama teadlikke kogemusi väljastpoolt füüsilise süsteemi kättesaadavuses olevat andmevälja, mille näiteks on teatud tüüpi unenäod�

Unenägudes on inimesed näinud end näiteks väikese linnuna aknast välja lendamas� Nad on isiklikult kogenud linnuks olemist!

20

Ma toon sedasorti unenäo kui “mitte-ärkveloleku” teadvusliku kogemuse näite ilma mingi tagamõtteta� Ärge osutage sellele liiga palju tähtsust� Oletame, et sa lähed magama ja muutud unenäos lendavaks linnuks� Sinust saab aknast välja lendav lind� Nüüd on sul teadvustatud kogemus linnuks OLEMISEST… Justkui olek-sid sa tõeliselt lind olnud! Ärgates avastad, et sa polegi lind, vaid inimene inimkehas� Sa saad aru, et sul pole sulgi, tiibu ja sa ei oska lennata! Sa ei sarnane linnuga� Sellele vaatamata ei ütle sa: “Oma unenäos “MA NÄGIN AKNAST VÄLJALENDAVAT LINDU!”�” Sa ütled: “Ma OLIN lind ja lendasin aknast välja!” Kogemuses säilis personaalne mina� See säilitab sinu enda teadvuse ja kui sa ütled oma sõbrale, et möödunud öösel sa nägid unes, et olid ringilendav lind, siis lausub sõber, et see on nonsenss! Sinu ja linnu vahel pole mingit sarnasust� Parem ütle, et “nägid” möödunud öösel lenda-mas lindu oma unenäos; vastasel korral võidakse sind pidada kas rumalaks või lausa hulluks� Sina aga ütled: “EI! Ma ei “näinud” lindu… Ma ei näinud lindu aknast välja lendamas� Ma “OLIN” LIND! Ma ei “näinud” seda! Ma lendasin!” Olles SEESAMA tead-lik kogeja nii ärkvel olles kui ka linnuna lennates – see on identi-teedi säilitamine, mis pani sind seda väidet tegema! See on teadlik kogemus väljaspool füüsilist keha�

Inimteadvusel on võime omada teadlikkust linnuna või kuida-gi teistmoodi, samuti kogeda maailma enda ümber� Isegi “unenäo” kehad, mis erinevad inimkehast ja millega me end samastame, pärinevad inimteadvusest� Unenäos funktsioneerib teadvus füüsi-lisest kehast erinevas vormis� Me viibime kusagil mujal ja pöördu-me tagasi sellesse vormi siis, kui oleme ärkvel�

Teadvus, inimese võime evida teadlikkust ja kutsuda esile tead-likke kogemusi meid ümbritsevast maailmast, ei saa olla generee-ritud füüsilise keha ega ka mitte ühegi selle osa, näiteks aju, poolt� Seepärast pole ime, kui me ütleme, et see on “minu” keha, aga see pole “mina”! Nii on õige öelda, sest “mina” on teadvus, mis väidab,

21

et ta seda keha kasutab; et see kuulub minule – ma lihtsalt tegutsen selle kaudu! Mis on siis teadvus ilma füüsilise kehata, ilma unenäo-kehata ja nii edasi? Eneseteostuse kunsti praktikud, lähtudes oma isiklikust kogemusest, on visandanud ühe väga lihtsa inimteadvu-se struktuuri ja anatoomia mudeli�

23

| 2 |

Mis on teadvus

Enne veel, kui asume uurima inimteadvuse olemust ja struk-tuuri, tahaksin ma defineerida mõned mõisted, mida hakkan edaspidises jutus kasutama� Neid on tarvitatud väga ebatäp-selt ja erinevates tähendustes ning see võib tekitada kergesti segadust� Neid on kasutatud erinevate tagamaade ja tingimus-te korral, mille tagajärjel on tekkinud paratamatult erinevad tähendused� Isegi kui keegi tavalises vestluses midagi väidab, ütleb ta seda teatud tähenduses� Kui öeldu kuulajani jõuab, siis annab too sõnadele teistsuguse tähenduse� Kui mõiste-te vastuolulisus juba tavavestluses välja lööb, siis kujutlege vaid, mis veel toimuks, käsitledes niisugust vaevuhoomatavat teemat nagu käesolev seda on� Mõistetest arusaamine võimal-dab meil hoiduda mitmetest probleemidest, mis tulenevad tähendusest ja lugejal on võimalus otsekohe ja selgesti aru saada täpselt sellest, mida ma selgitada tahan� Terminid, mida tahan selgitada, on järgmised: teadvus, teadlikkus, tähelepa-nu, alateadvus (ingl� k� subconsciousness), superteadvus (ingl� k� superconsciousness), teadvustamatus (ingl� k� unconscious-ness) ja “psüühiline” energia� Need on mõisted, mida kasutan

24

sageli� Seepärast on hea tunda nende täpset tähendust� See hõlbus-tab arvukate inimteadvuse anatoomiaga seonduvate teadmiste edasiandmist�

Mina kasutan sõna “teadvus” palju laiemas tähenduses, kui tavapäraselt kombeks� Teadvus on võimalus, potentsiaal, sund olla teadlik� See on lakkamatu võime olla teadvel� See ei vaja kütust ega puhkust, vaid on puhas energia… lõputu sisemine energia! See on kogu potentsiaalne teadlikkus… võime olla teadvusel� Tead-vus pole lihtsalt võime olla teadlik antud hetkel, vaid see sisaldab potentsiaali ja võimalust teadvustada iga hetke terves aegruumi kontiinumis� Teadvus sisaldab potentsiaali olla teadlik minevikust ja ka tulevikust� See hõlmab endasse ka võime olla teadlik sellest, mis toimub VÄLJASPOOL aegruumi kontiinumit!

Öeldakse, et teadvus on meie tervikvõime omada teadlikke kogemusi iseenesest vaatamata sellele, kas me oleme sellest tead-likud või mitte! Teadvus hõlmab hetkekogemuse teadlikku tead-vustatust ja samuti potentsiaalset suutlikkust olla teadlik mistahes kogemusest, mis toimub kas aegruumis või väljaspool seda� Teisalt esindab teadvustatus seda teadvuse ala, millest oleme teadlikud vahetult igal ajahetkel�

Teadlikkus on teadvuse “oleviku” ala – see, millest me oleme sel hetkel (vahetult ehk igal praegusel hetkel) teadlikud� See on meile “kättesaadav” teadvus� Tervikteadvusest voolab miski läbi aja vahetusse teadvusse… teadlikkusse� See ei sisalda vaid sensoorse süsteemi kaudu tajutavat… ehk kõike seda, mida sa just sel hetkel näed, kuuled, mille maitset sa tunned ja nii edasi� Siia kuulub ka kõik see, mida sa ei näe ega kuule, ent mille kuulmiseks ja näge-miseks sa omad potentsiaali� Kõik see, millest sa võiksid saada teadlikuks, millal iganes vaid soovid ja mis on “saadaval” samas ajavahemikus – kõik see kuulub “teadvustatuse” haardeulatusse ja mõjusfääri�

25

Tähelepanu on sond, teadvustatuse koondatud kiir, mis on fokuseeritud konkreetsele piirkonnale meile kättesaadavate vahe-tute teadlike kogemuste valdkonnas� Tähelepanu on see osa tead-vustatusest, mille piires me liigume ringi võimalike kogemuste hulgas eesmärgiga saada “rohkem” teadlikuks selle teatud osast, anda sellele teadvuses suurem tähendus, “teadvustada” seda tead-likult� Seega, tähelepanu on lihtsalt see teadvustatuse osa, mida me kasutame teadvuse fokuseerimiseks� Näiteks ruum, milles viibid, on osa sinu teadvustatusest – praegusel hetkel�

Aga sinu “tähelepanu” on raamatul, sellel konkreetsel lehekül-jel ja kirjareal… sellel üksikul sõnal! Järelikult valib sinu tähelepa-nu välja ainult mingi osa teadvustatud “saadaolevast” koguhulgast selles ruumis, kus sa viibid� Sa võid valida ka mingid teised osad, pöörates oma tähelepanu ühelt asjalt teisele� Iga kord, kui tähelepa-nu nihkub ühelt objektilt teisele, valid sa teatud osad oma vahetu teadvustatuse piires selleks, et neid lähemalt vaadelda� Inimtähe-lepanu on teadvuses olev võime, mis aitab meil saada sügavama kogemuse teadvustatava piirkonna mistahes osast� Tähelepanu täidab inimteadvuses veel üht ülesannet� See võimaldab meil saada ka VÄHEM teadlikuks meie kogemuse teatud osast! See on kahe teraga mõõk, mis lõikab kahes suunas� See võib suurendada tead-likkust ja samas võimaldab sul end ära lõigata selle osa teadvus-tamisest, mida sa ei soovi kogeda! Hiljem näete, kuidas see teine tähelepanu omadus on isegi veel olulisem kui esimene�

Alateadvus on ladustamise ala� Tegemist on teadvuse osaga, kuhu on salvestatud meie mälestused� See on teadvuse ala, mis asub vahetu teadvustatuse piirest väljas� Alateadvus on teadvuse osa, millest me pole teadlikud tänu “unustamisele”, tänu mäletami-se protsessi väljalülitamisele või pärssimisele� Aga seda on võima-lik taastada ja tagasi tuua vahetu teadvustamise sfääri mäletamise protsessi sisselülitamise teel�

26

Teadvustamatus (ingl� k� unconsciousness) on lihtsalt alatead-vuse teine nimi� See on kaasaegsem termin ja seda kasutatakse sagedamini kui alateadvuse (ingl� k� subconsciousness) mõistet, sest alateadvus pole tegelikult teadvustamise “osa” – see on unustuse piirkond� Seepärast eelistatakse sõna “teadvustamatus” ja nende vahel pole tegelikult erinevust�

Superteadvus on võime tuua läbi teadvustamise “laiendamise” protsessi meie teadlikkusse see teadvuse tasand, mis asub väljas-pool vahetu teadvustamise ala� Erinevus alateadvuse ja super-teadvuse või teadvustamatuse ja superteadvuse vahel on selles, et alateadvus tuuakse teadvustatusse MÄLU kaudu, ent superteadvus tuuakse teadvustatusse teadlikkuse laiendamise tehnika abil, mida tihti nimetatakse meditatsiooniks�

“Psüühiline” (toim� mõnikord tõlgitud ka “ekstrasensoorne”) energiajõud on teadvuse “vool”, mis läbib füüsilise keha keskuseid ilma, et seda teadvustataks� “Psüühiline” energiavool on see osa teadvusest, mis toimib inimkehas läbi energiakeskuste, võimalda-des suunata kogemust endast väljapoole ja samuti ka sissepoole� See lubab kogeda “objektiivsust” või “subjektiivsust”… või mõlemaid� Läbi füüsilise keha kõikide osade kulgeb lakkamatu teadvuse vool! See energia voolab kehast meie kogemusse, mis asub teadvustatuse piirkonnas� See voolab läbi meeleorganite, säilitab nende füüsilised kogemused ja teeb neist suletud ringi� See energia voolab läbi inim-keha fikseeritud keskuste, mis toimivad meie füüsilises kehas tead-vuse voolu koondamispunktidena!

Olles defineerinud need terminid, saab nüüd selgeks, et rääki-des teadvuse tasanditest, ei mõtle me selle all mitte lihtsalt teadlik-kuse tasandeid, vaid me räägime “võimaliku” teadlikkuse tasandi-test – potentsiaalse teadlikkuse tasanditest�

Kõrgem teadvuse tasand on kvalitatiivselt erinev kõrgemast teadlikkuse tasandist, see pole mitte ainult suuremate “teadmiste” omandamine meid ümbritsevast maailmast� Ma rõhutan, et väga

27

sageli teevad teadlikkuse poole püüdlejad ja isegi meditatsiooni-kunsti praktikud vea, pidades teadlikkuse laiendamist teadvuse tasandil tõusmiseks� Sellest maailmast võib palju teada saada oma teadlikkuse suurendamise teel, ent see ei tähenda, et oleks saavuta-tud teadvuse kõrgem tasand� Näiteks oletame, et nüüd oled teadlik sellest ruumist, kus sa istud, aga sa pole teadlik sind ümbritsevast maailmast� Nüüd otsustad sa saada sellest teadlikuks, “tõstes” oma teadvuse tasandit mingi konkreetse tehnika või meditatsioonihar-jutuse abil� Tegelikult jääb “saavutatud” teadvuse tasand samaks nagu varemgi� See on sama teadvuse tasand, milles sa olid algselt teadlik ainult sellest ruumist, ent hiljem lisandus sinu teadlikkuse-le veel üks osa maailmast� Teadlikkus suurenes ülejäänud maailma osas – see ongi kõik, mis toimus! Sedasorti teadlikkuse “avardami-ne” ei vii sugugi “kõrgemale” teadvuse tasandile� Nii avardub vaid “teadlikkus” SAMAL teadvuse tasandil! Ometi leidub sadu õpila-si ja meditatsioonikunsti praktiseerijaid, kes elavad arusaamas, et kui nende teadlikkuse vahetusse piirkonda on lisandunud mida-gi enamat, siis arvatakse olevat jõutud teadvuse kõrgemale tasan-dile� Siiski pole see tõsi� Missugused on siis teadvuse kõrgemad tasandid?

Teadvuse kõrgemad tasandid on seotud meie üldise ettekujutu-sega oma “minast” igal antud ajahetkel� Pidades oma füüsilist keha oma minaks, oleme teadvuse “füüsilisel” tasandil! Kogu teadlik-kus, mis jõuab meieni füüsilisest maailmast; kõik see, mis toimub maa peal ja füüsilises universumis, moodustab teadlikkuse astmed inimteadvuse sellel tasandil, mida nimetatakse teadvuse “füüsi-liseks” tasandiks� Teadvuse füüsiline tasand kujutab endast meie “ärkveloleku” seisundit: see on teadvuse seisund, milles sa praegu viibid� See on seisund, milles sa praegu seda raamatut loed� Seda seisundit nimetatakse füüsilise teadvuse “ärkveloleku” seisun-diks ja peetakse üheks inimteadvuse madalaimaks tasandiks� Kui nimetatud teadvuse seisundis juhtub teil olema hulgaliselt veidraid

28

ja isevärki kogemusi, siis ei muuda see teie teadvuse tasandit� Need on lihtsalt erinevad kogemused� Need võivad olla erinevad tead-likkuse astmed, aga teadvuse tasand on sama – see on füüsiline “ärkveloleku” tasand�

Kui te heidate magama ja näete und, siis see “uneseisund” on seesama madalama teadvuse tasand� Miks madalam? Miks mitte mingi muu? Sest uneseisundis ei kasuta te üldse füüsilist keha! Te kasutate “une” keha, mis on teistsugune, rohkem eeterlik ja mis on loodud ainult selle unenäo jaoks� Unekeha üksi tunnetab ja kogeb unenägude maailma� Seepärast on “uneseisund” madalam tead-vuse tasand� Seda hoiab üleval unekeha, “kujuteldav” keha, mille oled ise loonud unenägemise mentaalse protsessi teel� Teine põhjus, miks me peame teadvuse unenäotasandit madalamaks teadvuse tasandiks, on selles, et unenäotasand on alati “kihiks” kahe ärkvel-oleku seisundi vahel� Olles “ärkvel”, võime sulgeda teadvuse ärkvel- oleku seisundi, minnes magama ja seekaudu lihtsalt muutudes oma füüsilisest kehast “mitteteadlikuks”! Lõdvestudes ja sulgedes teadvustatuse oma füüsilisest kehast eemale, liigume automaatselt uneseisundisse� Aga see on väga lühiajalise kestvusega kogemus, millele järgneb tunduvalt pikema kestvusega ärkveloleku seisund�

Pikas ärkveloleku seisundis möödub elu ja surma vahel hulk eluaastaid ja me kogeme palju lühikesi unetsükleid, mis on mada-lam teadvuse tasand� Magades muutume oma kehast mittetead-likuks ning siis algab meie uneseeria� Ärgates me mitte ainult ei tule tagasi kehateadvusse, vaid mõistame, et viibime kogu aeg ikka selles samas maailmas, seda ka magades� Mõistmine, et olime kogu aeg selles maailmas, muudab unenäo madalama tasandi osaks� Teadmine, et keha, milles me magasime ja mis lamas voodis enne magama jäämist ning on seal ka ärgates, veenab meid selles, et me magasime� Me ei pea selleks silmi avama, me ei pea ennast näpista-ma, et veenduda ärkvelolekus� Vaja on üksnes mäletada seda, et me läksime magama� Tõsiasi, et me säilitame uneseisundile eelnenud

29

füüsilise kogemuse järjepidevuse, tõestab, et “ärkveloleku” seisund on suurema reaalsusastmega�

Füüsilise ärkveloleku seisundi meenutamine kohe pärast ärka-mist annab meile piisava tõestuse, et uneseisund oli ajutine ja mitte “tõeline”� Alati, mil meile saab osaks kõrgema teadvuse tasandi kogemus võrreldes füüsilise ärkvelolekuga, peab toimuma samasu-gune muutus� See on justkui “ärkamine” teistsuguses kehas – mitte selles, milles harjumuspäraselt “ärkvel” oleme, vaid kehas, mille olemasolust me ajutiselt teadlikud pole� Siis ja ainult siis saame öelda, et oleme tõstnud oma teadvuse kõrgemale tasandile!

Uurides erinevaid ilminguid, mida superteadvuse kogemus-teks peetakse, selgub, et paljud neist kogemustest on unenäolised� Leitakse, et inimesel peaksid olema kummalised või fantastilised läbielamised, mida ta ekslikult “kõrgemaks” teadvuse tasandiks peab� Te võite olla väga elutargad ja õppinud unistajad; võite olla väga intelligentsed, aga unistaja jääb unistajaks� Te võite kujutle-da ülimalt kauneid vaateid ja stseene kuldsetest templitest ning ilusast muusikast… isegi taevast; kuid ükski kujutelm, vaatamata selle imelisusele ei saa iial olla kõrgem teadvuse tasand, välja arva-tud siis, kui see toob kaasa “kõrgema” ärkveloleku seisundi� Kui see meid ei varusta kehaga, milles meie teadvus säiliks pikema ajape-rioodi jooksul kui praeguses füüsilises kehas, siis pole tegemist kõrgema teadvuse seisundiga� Tõeliselt kõrgema teadvuse tasandile tõustes ärkate te teistsuguses kehas, mis eksisteerib sellel uuel tead-vuse tasandil ja on olnud teile kättesaadav kogu aeg! See oli olemas isegi tol ajal, mil olite oma eelmises füüsilises kehas� Seega on tege-mist väga lihtsa testiga� Paljud joogi seisundid, mida on ekslikult peetud kõrgemaks teadvuse tasandiks, on vaid erinevad teadlikku-se tasandid, mis asuvad “samal” teadvuse tasandil, nimelt ärkvel-oleku tasandil� Tihtipeale on need transid, mille joogid suudavad saavutada, tingitud teatud tüüpi “une” reguleerimisest� Aga kuju-telm on kujutelm, ükskõik kui reguleeritud see on� See on “maya”,

30

illusioon ehk “aine”, millest on unelm tehtud� Niisugused niinime-tatud “sisemised” kogemused võivad olla ebatavalised ja vahel ka ilusad, aga nende nimetamine superteadvuse, kõrgema teadvuse kogemusteks on ekslik�

Enamikku neist ei peeta kõrgema teadvuse kogemusteks või sama teadvuse tasandi erinevateks teadvustatuse seisunditeks� Kõrgema teadvuse seisundi kogemisega kaasneb unest ärkami-se tunne� Te mäletate ühe hetkega, millal te “uinusite” sellesse madalamasse ärkveloleku teadvuse seisundisse� Kui see mäles-tus ei meenu, siis pole kindel, et tegemist on kõrgema teadvuse seisundiga�

Ärgates unest me ei näpista ennast ega esita endale küsimu-si� Tõestust pole ju tarvis! Igal hommikul me ärkame, igal õhtul heidame magama� Aga kunagi ei küsi te teistelt, kas te olete ärkvel või magate edasi� Te ei tee seda kunagi� Te olete lihtsalt KINDEL, et olete ärkvel� Mis teid selles veenab? See on mälestus tõsiasjast, et te läksite magama� Kui te ei mäleta, et oleksite magama läinud, siis ei saa te ka kunagi kindlad olla, et vahepealne seisund oli uni� Teis-te sõnadega: selleks, et näha und, peate te kõigepealt olema ärkvel! Samamoodi – selleks, et saada kõrgem kogemus, kui on seda ärkveloleku tasandi teadvus, peab teile meenuma kõrgema teadvu-se tasand, millest te olete varem alla laskunud (unenäo taolisest) sellesse praegusesse ärkveloleku teadvusse! Kui me tõuseme taga-si kõrgemale teadvuse tasandile, siis peaks kogemus olema ident-ne unest ärkamisele� Me peame olema suutelised mäletama, millal me laskusime sellele madalamasse füüsilise ärkveloleku teadvusse� See on nimelt selline tõestus, mis saab osaks neile, kes suudavad tõeliselt liikuda teadvuse tasandis aste ülespoole füüsilise teadvuse tasandist, nimelt sellelt tasandilt, mida me nimetame “astraalseks” teadvuse tasandiks�

Mis juhtub siis, kui te liigute teadvuses ühe astme võrra üles-poole astraalsele tasandile? Kui see toimub, siis juhtub vastupidine

31

protsess kui unenäotasandile minnes� Kui te lähete unenäo seisun-disse, siis võtate te mõned ärkveloleku seisundi aistingud, paiska-te need segamini mitte nii järjekindlate reeglite ning struktuuride raamidesse ja saate kogemuse selles olukorras� Praeguses ärkvelole-ku teadvuses me kogeme kõike korrastatud ajaraamistikus� Täna-sed päevad järgnevad eilsetele ja homsed järgnevad tänastele� Unes see ei tööta� Tänasele võib seal vabalt järgneda eile ja nii edasi; unes see teid ei häiri� Aeg läheb segamini, liigub vastupidiselt, katkendli-kult� Ent kunagi pole need unenäokogemused ebatavalised� Ärkvel- oleku teadvuse seisundis tunduvad need kummaliste ja veidratena, ometi peame unes neid sündmusi TÕELISTEKS! Unes teeme sage-li kõige pentsikumaid asju� Võime eirata kõiki loodusseadusi, mis kogemuste kaudu tungivad meie ärkveloleku seisundisse ning mis unenägemise ajal on siiski täiesti loomulikud ja tegelikud� Ärkve-loleku seisundis me allume gravitatsiooniseadusele� Seevastu unenäos võime kõndida laes ja see isegi ei häiri meid! Me võtame ärkveloleku seisundist kaasa inimesed ja unenäos keerame peapea-le nii enda suhted nendega kui ka nende omavahelised suhted ja rollid� Su naine võib olla unenäos su tütar või su bossist saab su poeg ja unenäo seisundis näivad need sassiaetud rollid meile vägagi usutavad�

Ainult siis, kui viime oma teadvuse kõrgema ärkveloleku seisundisse, näeme me “kõrgemat tegelikkust”, mis on unenäo aluseks� Täpselt samuti on terve see maailm nagu unenägu ja tal on kõrgem tegelikkus kui see, mida võime näha praeguses füüsili-se ärkveloleku teadvuses� Vaadake vaid enda ümber� Pange tähele ümbritsevaid inimesi, vaadake neile näkku� Märgake nende liigu-tusi� Vaadake žeste ja nii edasi� Mõned lihtsalt räägivad iseenda-ga, tegelikult ei kuula keegi mitte kedagi� Nende huuled liiguvad ja nad ise ei märkagi, mida nad ütlevad! Kõik nad näivad olevat justkui unes, iseenda maailmas – mis ongi paljude konfliktide ja hõõrdumiste põhjuseks�

32

Iga inimene elab iseenda unemaailmas ja kui kaks inimest satu-vad lähestikku, siis tekib varem või hiljem pingeolukord� See on ette määratud juhtuma, sest nende “unenäod” ei kattu ja igaüks tahab kehtestada enda unenägu teise inimese unenäo üle� Prob-leem tekib, sest te ei saa oma unenägu teise unenäo vahele pista� Te ei saa jagada omavahel unenägu� Te ei saa sundida oma abikaasat või naist “nägema asju nii, nagu teie neid näete”! Tema näeb oma und ja teie näete oma und� Ja unenägemine on niivõrd privaatne nähtus, et olete täielikult kaotanud teadlikkuse “reaalsest” maail-mast, mis teid ümbritseb� Tegelikkust saab “näha” alles järgmisel teadvuse tasandil… teadvuse “astraaltasandil”!

33

| 3 |

Astr aaltasand

Astraaltasandil näeme palju tõelisemalt meile tuttavaid inimesi, keda tunneme ärkveloleku tasandil� Praegusel, tead-vuse füüsilisel tasandil, on meil moonutatud kogemus ja seepä-rast tunduvad inimesed meile rumalad ja nende teod naeru-väärsed� Aga see ongi madalam teadvuse tasand ja kui me vaataksime samu inimesi kõrgemalt teadvuse tasandilt, näek-sime neid tunduvalt vähem vastuolulisemate, palju ilusamate ja targematena� See rumalus, mida me neis füüsilise teadlikku-se tasandil märkame, on nende “kõrgema reaalsuse” moondu-mine astraaltasandilt vaadatuna!

Astraalsel teadvuse tasandil on kõik märksa ilusam, intel-ligentsem ja targem; isegi sündmused on rohkem kooskõ-las� Inimestele, kes on kogenud kõrgemat astraalset teadvuse tasandit ja neile, kes on “ärganud” sellele kõrgemale tasandi-le, meenub, et nad olid seal enne, kui langesid “unesarnase-le” ärkveloleku tasandile� Nad on kirjeldanud seda kogemust kui väga ilusat: kogemust, milles nad olid suutelised nägema valgust ja ilu kõigis asjades ja inimestes� Füüsilise tasandi ülimalt inetu väljanägemisega inimesed paistavad astraalta-

34

sandilt ülimalt säravad ja kaunid� Nende ümber helendab valgus! Isegi loodust nähakse palju ilusamana, kui see paistab tavapärasel madalamal tasandil� Astraalne kogemus on esteetiliselt ülevam kui kõik see, mida me tunneme sellel tasandil� Isegi meie mittesen-suaalsed kogemused on sellel tasandil hoopis teistsugused!

Teadvuse astraaltasandil pole enam tarvis kasutada suhtle-miseks sõnu� Suhtlemise viis, mida kasutavad astraalsel teadvuse tasandil ärganud, on telepaatiline� Nad lihtsalt mõtlevad midagi ja see mõte jõuab teise isikuni� Astraaltasandi tavapärane suhtlemis-viis on telepaatia, kuigi sellel teadvuse tasandil võib soovi korral kasutada ka kõnet� Sõnu kasutatakse vaid suhtlemisele ilu lisami-seks� Kõik astraaltasandiga seonduv on kõrgema kvaliteediga, eriti teadmiste hulk, mida oleksime suutelised seal viibides haarama� Miljardite aastate jooksul on “astraalses teadvuses” olevad inime-sed loonud sellele tasandile teadmiste varamu� Siin, füüsilise tead-vuse tasandil, läheme me ülikooli või raamatukokku ja otsime välja informatsiooni mingi subjekti kohta selle tundmaõppimiseks� Loeme erinevaid raamatuid füüsikast, keemiast jne ja toetume teaduslikule uurimusele� Soovi korral on meil võimalused ja osku-sed kasutada mingis valdkonnas juba tehtud töid� Täpselt samu-ti võime soovi korral toimida ka astraaltasandil, kuid ühe suure erinevusega�

Kui te olete huvitatud teatud teemast, lähete te “AKASHA” raamatukogudesse� Seal võite mitte ainult uurida seda, mis ON juba tehtud, vaid te saate ka teada, mida TEHAKSE järgmise 2000 aasta jooksul! See on hoopis erinev õppimiskogemus� Inimesed, kes on suutelised pääsema sellele kõrgemale teadvuse tasandile, suuda-vad neist raamatukogudest koguda tohutul hulgal teadmisi� Tead-mised, mis on kontrollitud ja tõestatud ikka ja jälle, on seal kätte-saadavad� Mitte ainult kättesaadav teave pole sel tasandil tohutult suurem, vaid ka aja ja ruumi mõiste on teistsugune!

35

Teadvuse astraaltasandil me oleme suutelised reisima hiiglas-like vahemaade taha igasse ruumi punkti� Seal pole me seotud ei liikumiskiiruse ega valguse kiirusega, millele me siin olles allu-me! Praegusel, füüsilisel teadvuse tasandil on meie sensoorne taju piiratud selle füüsilise kehaga ja selle liikumiseks kavanda-tud mehaaniliste liikumisvahenditega� Ükski neist pole suuteline liikuma valgusest kiiremini ja selle suhteliselt aeglase kiiruse tõttu, millega me liikuda suudame, kitseneb meie kogemus väga piiratud ruumile� Teadlased on hiljuti avastanud kvasarid, mille liikumi-se kiirus on valguse kiirusest suurem� Väljaspool valguse kiirust eksisteerib tohutu ruum, täiesti ligipääsmatu kõigele, mille kiirus ei ületa valguse kiirust! Meie oma füüsilisel teadvuse tasandil liigume valguse kiirusest tunduvalt aeglasemalt ega jõua seepärast mitte kunagi sellesse ruumi�

Me võime “ületada” valguse kiiruse� Me omame tegelikult võimet liikuda valgusest palju kiiremini… palju suuremate vahe-maade taha, kui füüsiline keha seda võimaldaks� Seega on liiku-misulatus meil astraaltasandil suurem� Reis ruumi äärealadele, nii nagu meie seda tunneme, ei ole võrreldav selle rännakuga, mille saame ette võtta astraaltasandi teadvuses� See kogemus saab osaks kõigile, kes lülituvad “astraalsele” teadvuse tasandile� Tegemist pole üksnes teoreetilise võimalusega� See on ka praktiline võima-lus� Nõutav on vaid teadvuse “tõstmine” ühe astme võrra kõrgema-le praegusest ärkveloleku seisundist� Saavutades selle, avastame, et meil on võime paremini näha, paremini suhelda, paremini kuul-da… rohkem tunnetada� Kõik need võimed paiknevad inimtead-vuses magavas olekus�

Mõistagi kerkib küsimus, missugused vahendid on meie käsutuses “astraalseks” rännakuks ja kogemuseks� Me kasutame “astraalkeha”� See on “sõiduk” astraalse tasandi teadvuse kogemi-seks� “Astraalkeha” ei ole midagi muud kui meelelise tunnetuse

36

“puhas” vorm, mis on suletud füüsilisse kehasse� Inimteadvuse kandja koosneb jämedakoelisest materjalist, mis piirab meie liiku-misvabadust� Kui me tahame kusagile minna, siis mis takistab meil jõudmast sinna selsamal hetkel? See on füüsiline keha� Sa pead seda kaasas kandma� Kui sa seda kaasas kandma ei peaks, siis võiksid sa minna kõikjale, kuhu soovid, igal ajal ja VIIVITAMATULT! Mis takistab sul kohe praegu aknast välja lendamast ja linnale tiiru peale tegemast? Või maailmale? See on füüsiline keha! See kukuks maha ja läheks katki, kui sa püüaksid aknast välja lennata� Kui sa aga vabaneksid imekombel füüsilise keha raskusest, siis leiaksid, et su tajumismeel ei saaks takistuseks selle maailma või universumi kogemisel� Astraalkeha, mis võimaldaks meil saada “astraalseid” kogemusi, on kogu aeg meiega kaasas või õigemini öeldes meie sisse lukustatud�

Meie sensoorsed kogemused, isegi koostöös füüsilise kehaga, saavad alguse astraalkehast (mis eksisteerib füüsilises kehas)! Kui astraalkeha peaks kaduma kasvõi sekundiks, siis muutuks füüsi-line keha põrmuks� Sellesse ei jääks ainsatki tundmust� Kõikide tunnete, kõikide meelte kaudu aistingute kogemine on võimalik seetõttu, et meie füüsilises kehas asub astraalkeha� Meie sensoor-ne süsteem eksisteerib iseseisvalt ja on täiesti sõltumatu füüsilisest kehast� Kui me oleme suutelised vabastama operatiivse sensoorse süsteemi füüsilise keha piirangutest, siis saame tagasi võime tegut-seda teadvuses täiesti vabana aja ja ruumi piirangutest! Seda koge-must on tihtipeale nimetatud “astraalprojektsiooniks” või “astraal-rännakuks”, sest see on astraalkeha abil saavutatav ilus kogemus�

Astraalkeha hiilgab ja helendab ja sellel on üsna sarnane kuju teie füüsilise kehaga� Sellel on käed ja jalad, mille abil ta liigub� Astraalkeha teeb täpselt samu asju, mida füüsiline kehagi, peale selle funktsioneerib see palju suurema kiiruse, ilu ja jõudlusega! Ainult need, kellele on osaks saanud astraalkogemus, on võime-lised mõistma, kui ilus see on� Ma ei tea, miks üldse püüan seda

37

sõnades kirjeldada� Ma lihtsalt tahan teid veenda, et see on kõrgem teadvuse seisund, tõstes esile mõned astraalkogemuse tunnusjoo-ned� Me kõik olime selles “astraalvormis” enne siia sündimist� Sünd on lihtsalt uinumine teadvuse füüsilisele tasandile� See, mida meie peame maiseks eluks, ei ole midagi muud kui uni ja surma-momendil “ärkab” astraalkeha� Siis meenub meile, et me jäime lihtsalt magama! Terve mälestusteseeria eelnevast elust, sünnile eelnenu, tulvab meie mälestustesse tagasi ja me näeme seda� Olles suutelised saama astraalset kogemust praegu ehk teisisõnu “ELUS OLLES SUREMA”… siis oleme võimelised selgust saama paljudes asjades, mida me vastasel korral ei suudaks mõista� Näiteks kohta-me oma teel paljusid, kes meile esimesest pilgust peale ei meeldi� Me ei tea, miks, sest nad pole kunagi teinud midagi, mis meid haavaks või haiget teeks� Seevastu astraalsel teadvuse tasandil saaksime põhjuse kohe teada� Me oleme võimelised nägema meie ja selle isiku vaheliste suhete olemust kõrgema tõelisuse seisuko-hast ja seda, kuidas see “tõelisus” on tagasi peegeldunud madalama füüsilise tasandi teadvusesse�

Astraaltasandil me näeme, mida on inimesed meile teinud ja mida oleme meie teinud neile� Me hakkame mõistma oma õppe-tunde eelmisest astraalsest episoodist, mis tekitas meis vastumeel-suse teatud isiku suhtes, sest ühtki “ilmset” põhjust madalamal teadvuse tasandil pole� Mõned inimesed hakkavad meile meeldima esimese kohtumise hetkest peale� Miks? Samal põhjusel! On paiku, kus me tunneme, et oleme seal varem viibinud� See viitab déjà vu kogemusele, tundele, et oleme “näinud” seda varasemalt� Kuid ometi, rääkides füüsilises mõttes, teame, et me pole seal kuna-gi olnud! Kui me “ärkame” astraaltasandi teadvusesse, siis oleme suutelised meenutama täpselt, millal me selles kohas varem viibisi-me või mingit sündmust nägime� Me võisime näha seda varasemas elus enne seda, kui uinusime sellesse füüsilise tasandi teadvusse� Need on vaid mõned kogemused, mis on meil kõigil olnud ja mis

38

ei veena meid mitte ainult kõrgema tasandi teadvuse olemasolus, vaid annavad meile ka paljude teiste nõutukstegevate kogemuste mõistmisvõimaluse, mida me selgitada ei oska� Teadvuse astraal-ne tasand on vaid üks aste kõrgema inimteadvuse tasandite hierar-hias� Teadvuse tasandites on võimalik edeneda veel hulga kõrge-malegi� Mis võiks olla järgmine aste?

Teadvuse astraaltasandist ülalpool asub järgmine teadvu-se tasand, mida me nimetame “mentaalseks” ehk “kausaalseks”� Ärgates astraaltasandist järgmisele, kausaalsele tasandile, suuda-me näha inimesi nende puhtas mentaalses vormis� Me ei piira ennast enam meelelise tunnetuse erinevate variantidega� Teadvu-se kausaalsel tasandil ei suhtle me enam üksteisega telepaatia teel, vaid läbi puhta taju� Vahetu taju on täiesti erinev telepaatiast� Tele-paatia puhul ütleb üks inimene midagi oma peas ja teine inimene kuuleb seda oma meeles�

Aga vahetu tajumise korral ei ütle sa midagi! Teine inimene, kes on kausaalsele tasandile tõusnud, juba “TEAB” sinu mõtteid� Seda me nimetame arusaamise “ülekandmiseks”� Arusaamise ülekandmise teel toimub teadvuse kausaalse tasandi tavapärane suhtlemine� Teadvuse kausaalsel tasandil meenuvad mälestused ulatuvad tagasi aegade algusse� Päris algusaegadesse, millal iganes see oli� Ühtlasi suunduvad meie teadmised ajas ka üpris kaugele ettepoole� Teadvuse kausaalsel tasandil oleme suutelised nägema, et astraalkogemus on osa kausaalsest kogemusest, mis on unesar-nasena surutud konkreetsesse aja raamistikku� Mõned astraalko-gemuse osad korjame üles teadvuse füüsilisel tasandil ning projit-seerime füüsilise maailma ekraanile, kus need läbi elame� Teadvuse kausaalsel tasandil – teadvuse “puhtal” mentaalsel tasandil – ei ole tegu üksnes füüsilises kehas muutumatult oleva meelega, vaid tege-liku teadvuse tasandi muutumisega, mis võimendab meie kogemu-si veelgi kaunimaks� Meie teadmised ületavad astraaltasandi suurel määral!

39

Olles suutelised tõelise ärkamisprotsessi kaudu jõudma astraal-sest tasandist kõrgemale… selle juhtudes saavutame ligipääsu kõigele sellele, mis on eales toimunud ja mis meiega üldse kunagi toimuma hakkab� Ning mitte ainult meiega isiklikult, vaid igaühe-ga… ükskõik millises maailma osas� Me saame tagasi universaal-se mälu, universaalse meele, universaalse kogemuste varamu, mis on meie jaoks kättesaadav teadvuse kausaalsel tasandil� Raske on kirjeldada teadmiste mõõtmatust, mis voolavad sellel inimtead-vuse tasandil! Terve “universaalne meel” – ainus meel, mis tegut-seb läbi miljonite ja miljardite individuaalsete madalama teadvuse tasandi individuaalsete meelte, on saadaval meie jaoks inimtead-vuse kausaalsel tasandil� Kausaalse meele abil tunneme eksistee-rivate ja tulevikus eksisteerima hakkavate individuaalsete meelte sisu� Kogemused ja teadmised, mis on kättesaadavad kausaalse või universaalse meele jaoks, on mõõtmatud; selle kogemuse ilu on niivõrd hiiglaslik, et sellel puudub vaste astraalse ja füüsilise tasan-di teadvuses! Tegemist on imelise kogemusega�

Universaalse meele sisu kogemine ühe hetkega on nii unikaalne ja ebatavaline, et seda pole võimalik võrrelda ühegi unenäosarnase läbielamusega joogide poolt� Kausaalne teadvus on hulga kõrgem kogemus kui madalamad “astraalsed” läbielamised� Olles suuteli-sed jõudma teadvuse kausaalsele tasandile, oleme võimelised läbi elama kogemusi “puhta” meelega, ilma jämedakoelise astraalse keha piiranguteta� Astraalkeha on sama piiranguline ja jämeda-koeline kausaalsele minale kui füüsiline keha astraalsele minale� Astraaltasandil avastame, et füüsilise keha tõttu ei suuda me teha seda, mida soovime ega minna sinna, kuhu me soovime�

Samuti avastame kausaalsel tasandil, et astraalkeha takis-tab meid saamast viivitamatut ja täielikku kogemust� Kõik meie astraalsed kogemused on jagatud mitmesuguste erinevate meelelise tunnetuse liikide vahel nagu näiteks nägemine, maitsmine, haist-mine ja nii edasi� Me kogeme “tervikut” osade kaupa� Astraaltead-

40

vus annab meile tõelisusest vaid osalise kogemuse� Tähelepanu mängib suurt rolli kõikide astraalsete aistingute juures, aga tähe-lepanu kitsad piirid takistavad ja limiteerivad meie kogemist� Me oleme suutelised kogema vaid “jaokaupa” ega saa tervikust kunagi otsest üheaegset kogemust! Kausaalsel tasandil, mis on kolmas ja astraaltasandi suhtes kõrguselt järgmine, muutud sa “üheks” kogu inimkonna “meelega”… universaalse meelega! Sa oled võimeline vahetult “teadma” mitte enam osade kaupa, vaid tervikuna, mis saab osaks kõigile individuaalsetele meeltele terve inimajaloo jook-sul ja ka tulevikus! See on vägev kogemus ja mitte keegi, kes on jõudnud sellele teadvuse tasandile, pole suutnud seda sõnastada�

Selle kogemuse saajad, kes on püüdnud seda kirjeldada, suuda-vad vaid öelda: “See pole see!” Nad väidavad, et seda pole võimalik kirjeldada� Kuidas saaks kirjeldada kogemust, kus kogu inimmee-le tervikut kogetakse ühel ja samal hetkel? Kausaalset kogemust, meele universaalsuse tasandit on meditatsioonikunsti praktikud püüdnud kirjeldada kui “Jumala-teostust”, kui Jumala LEID-MIST! Jumal-teadvust on samastatud universaalse meele tasan-diga� Indias nimetatakse seda teadvust “Brahmaks” ehk Loojaks� Teadvuse kausaalsel tasandil saab inimene Jumalaga üheks� Sellel tasandil on kogu teadmine, mis kunagi eksisteeris ja saab eksis-teerima� Saadakse “KÕIGETEADJAKS”! Kõik, mis iganes ajas ja ruumis juhtub, on inimteadvuse kausaalsel tasandil teada�

Kõik “algused” eksisteerivad sellel teadvuse tasandil� Iga sünd-muse alge, mis sünnib ajas ja ruumis, saab alguse sellelt tasandilt� Samuti on kõigi sündmuste “keskpaigad” ja “lõpud” selle tasandi osa� Mis on üldse juhtunud või kunagi juhtub aja, ruumi ja põhjus-likkuse raamistikus, asub inimteadvuse kausaalsel tasandil� See on üks ilusamaid kogemusi, milleni inimteadvus küünib! Ja kõik see on saavutatav läbi astraaltasandist ärkamise; läbi tõelise, tahtliku ja teadliku “ärkamiskogemuse”… teadvuse astraaltasandist ülesär-kamise teel� Sel juhul oleme võimelised mäletama eelmist teadvuse

41

seisundit, mis oli meil enne, kui uinusime ja astraaltasandile jäime� Me saame tagasi kogu oma mälu! Kogu inimkonna mälu taastub meis ja meile meenub, kuidas see tervikkogemus jagunes erineva-teks segmentideks eesmärgiga säilitada unenäo kaadreid allpool olevatel tasanditel� Kõikvõimalike kogemuste tervik on salvestatud teadvuse kausaalsele tasandile�

Kausaalsest tasandist on palju juttu olnud ja te arvatavasti eeldate, et sellest kõrgemat teadvuse tasandit olla ei saa� See tasand sisaldab juba niigi kõike, isegi Jumalat� Seepärast on hakatud seda tasandit pidama mõnede religiooni, jooga, meditatsiooni ning teis-te praktikute poolt viimaseks ja kõrgeimaks teadvuse tasandiks, ülimaks tasandiks� Kui keegi jõuab universaalse meele sfääri, mis saaks siis olla sellest veel kõrgemal? Mis võiks olla veel kõrgemal ajast, ruumist ja põhjuslikkusest? Ning siiski ma ütlen, et kausaal-sest tasandist kõrgemal asub veel üks teadvuse tasand! Seda nime-tatakse “puhtaks vaimseks teadvuseks”�

43

| 4 |

Meel ja hing

Missugune on siis meele, aja, ruumi ja põhjuslikkuse kohal asuv neljas teadvuse tasand? Kogu tervikkogemus, mida siia-ni kirjeldanud olen, toimub ajas, ruumis ja põhjuste maail-mas� Kõik need kogemused, mis asuvad kausaalses teadvu-ses, universaalses meeles, universaalses mälus, universaalses kogemuses, on vaatamata universaalsusele suletud aja, ruumi ja põhjuslikkuse piiridesse� Kogemuste tervikut piirab aja-ruu-mi-põhjuslikkuse kontiinum� Puhta “vaimse” teadvuse tasand asub väljaspool aja-ruumi ja põhjuste maailma�

Sellel teadvuse tasandil saab kogeda puhast hinge� See on puhta inimteadvuse kogemine ilma igasuguste piirangute-ta meele, aja, ruumi ja põhjuste poolt� Palun pange tähele, et meel pole midagi materiaalset, midagi niisugust, mis eksistee-rib iseenesest� Sellest tuleb selgelt aru saada� Kui inimteadvus tegutseb aja, ruumi ja põhjuslikkuse raamistikus, siis nimeta-takse seda meeleks� Meel on üksnes termin, mis vihjab selles kontiinumis käituvale ja tegutsevale inimteadvusele� Puhta vaimse teadvuse tasandil ei sega aja, ruumi ja põhjuslikkuse piirangud enam inimteadvuse vabadust�

44

Oleme täheldanud, kuidas igal madalamal teadvuse tasan-dil leidub alati midagi pärssivat ja piirangulist järgmise teadvuse tasandiga võrreldes� Madalamatel tasanditel piiravad meid loodus-seadused� Füüsilise ärkveloleku seisundis takistab meie vabadust ja liikumisulatust jämemateriaalne füüsiline keha� Teadvuse astraal-tasandil piirab meie vabadust tajumissüsteem ja selle jagunemine erinevateks aistinguteks� Teadvuse kausaalsel tasandil seavad meile piiranguid aeg, ruum ja põhjuslikkus�

Kui aga jõuame hingetasandile, puhta vaimse teadvuse tasandi-le, oleme valmis teadlikuks kogemiseks, mida ei kammitse ega piira kõik eelnev! Me avastame, et oleme puhtad intuitiivsed hinged� Puhtad, intuitiivsed, teadlikud olevused, kellele ei sea piiranguid ükski seadus ega keha; mitte ka meelelise tunnetuse aistinguteks jagunemine ega ka mitte aja, ruumi ja põhjuslikkusega kaasnev! Teadliku kogemuse saamiseks ei vaja me keha, meelt ega midagi muud� “Intuitiivsel” teadvuse tasandil avastame, et need kõik olid vaid teadvusele koormaks, mitte abiks� Me mõistame, et tegelikult olid need puurideks, millesse teadvus oli luku taha pandud�

Puhtal vaimsel teadvuse tasandil taassaavutame me teadlik-kuse, mis ületab kogu madalamate tasandite kogutud teadlikku-se� India terminoloogias ei leita ühtki teist viisi selle kogemuse kirjeldamiseks, kui öeldakse: par-brahma – ehk see, mis on ülal-pool “brahmanit”, Loojat! Kuna universaalset teadvust, ligipääsuga teadvuse kausaalsel tasandil, on peetud Looja tasandiks, siis puhta vaimse teadvuse tasandit on hakatud nimetama par-brahma… väljaspool Loojat�

Võite ette kujutada, kui raske on kirjeldada teadvust, kus isik kogeb kõike seda, mis on väljaspool Loojat! Kui me ütleme, et: “Alguses oli Jumal, kes lõi taevad…,” siis viitame Brahmanile, kõige selle loojale, kes sai oma eksistentsi PÄRAST aja mõiste tekkimist� Sest “algus” oli enne Loojat� Kui “alguses” tegi Looja seda ja teist, siis oli “aja vool” olemas juba enne Loojat! Ta pidi alustama algu-

45

sest� Aga kes lõi aja? Kes lõi alguse? Kes oli enne algust… enne Loojat?

Inimteadvus ei suuda tõenäoliselt ühegi väega kujutleda Juma-lat, kes asub teiselpool “aega” ja algust� Kõrgeim Jumal, keda inime-se meel ja intellekt hoomata suudab, on see, kes eksisteeris pärast algust� Ma ei räägi teadvuse dimensioonist, mis asub väljaspool aega� Isegi juhul, kui aega ei eksisteeriks, siis meie – teadlike olen-ditena – eksisteeriksime siiski! Teadvuse võime, suutlikkus olla teadvel, oli ja jääb alles ka juhul, kui aeg lõppeb� Ja harukordsed meditatsioonikunsti praktikud, kes on jõudnud neljandale, puhta vaimse teadvuse tasandile, on kirjeldanud seda kui valgusküllast ja säravat ning öelnud, et valgus, mis tuleb meie päikeselt, on sellega võrreldes tikutule valgus�

Isegi kui panna kümme (10) või kaksteist (12) meie solaarsüs-teemi päikest kokku, ei ole see võrreldav ühe hinge valgusesära-ga! Selline on inimhinge hiilgus! Siiski, puhtal vaimse teadvuse tasandil tundub inimese hingest tulvav kolossaalne valgus loomu-lik� Tundub olevat nii endastmõistetav, et iga teadlik mina omab nii palju valgust� Meie jämedakoeline füüsiline keha varjab ja katab seda valgust� Füüsiline, astraalne ja mentaalne keha ei lase sel valgusel välja pääseda� See on meie enda teadvuse valgus� Aga see on suletud paljude maskide taha ning me ei näe seda valgust tead-vuse füüsilisel tasandil� Aga kui oleme suutelised tõusma teadvuse tasandil neljandale tasandile, puhta hinge tasandile, siis kogeme oma hinge valgust ja samuti ka kõigi teiste oma� Kõige tähelepa-nuväärsem on asjaolu, et tõustes teadvuse tasandites kõrgemale, ei koge me mitte ainult ärkvelolekut, vaid me kogeme ka iseennast tunduvalt ulatuslikuma loomingu osana! Me tajume teadlikkuse avardumist ja tunduvalt intensiivsemat esteetilist ilu� Kõik muutub täiuslikuks� Jõudes sellele teadvuse tasandile, muutub elu ülima harmoonia kooskõlaks, pidupäevaks… pühitsemiseks! Kõik kaht-lused, kõik probleemid, häda ja kannatused lihtsalt haihtuvad�

46

Esimest korda tõused sa kõrgusse ja sinu elust saab suurejooneline rõõmu, armastuse ja õnne sümfoonia! Inimteadvuse puhtal vaim-sel tasandil oleme esmakordselt võimelised ära tundma end selle-na, kes me tõeliselt oleme�

Teadvuse hingetasandil leiame vastuse Sokratese väljakutse-le “tunne iseennast”! Ja lõpuks oleme suutelised vabastama oma teadvuse kõigist katetest, mille me iseenese tundmaõppimise teel omaks olime võtnud� Sel teel blokeerisid meid mõistus, tunded, füüsiline keha, kujutlused ja nii edasi� Ületades teadvuse madala-mad tasandid, kogeme lõpuks oma “tõelist mina”… “mina”, kelle oleme ekslikult samastanud kõige sellega, mis meie teadvust seni kinni kattis� Nüüd võime esmakordselt öelda: “MA TEAN, KES MA OLEN”�

Allpool hingetasandit ei tea keegi, kes ta tõeliselt on� Füüsili-sel tasandil on keha vaid kasukas, mida teadvus kannab� Aistin-gu- ja tajumissüsteem astraalsel tasandil, mille kaudu me kogeme maailma, on lihtsalt “aken”, millest meie teadvus välja vaatab� Meie meel on justkui maja, raamistik, milles teadvus asub� Aga teadvuse vaimsel tasandil oleme me valmis läbi elama oma tõelist mina… kogema “puhast” teadvust� See on teadvuse kõrgeim lend, mida üldse on võimalik ette kujutada! Paraku pean ütlema, et see pole siiski veel inimteadvuse kõige kõrgem tasand�

Teadvuse puhas vaimne tasand näib nii ilus, nii kõrge ja nii täiuslik, et sellest kõrgemal ei tundu olevat midagi; ja kui püüame mentaalselt, isegi intuitiivselt või mistahes muu teadaoleva vahen-diga jõuda selle tasandini, mis asub veelgi kõrgemal… siis too ettevõtmine ebaõnnestub� Kõik teadaolevad teadasaamise meeto-did, sealhulgas intellekt ja intuitsioon viivad järeldusele, et vaimne tasand on kõrgeim inimteadvuse tasand� Ent mõni meditatsiooni-kunsti praktik võib öelda meile, et see ei ole veel kõik� Niisiis, mis võib olla see, mis piirab teadvust puhtal vaimse teadvuse tasandil?

47

Mis on viimane kate, mida inimteadvus ikka veel kannab? Viimne kate, mis piirab teadvust neljandal tasandil, on “indivi-duaalsus”� Individuaalsus pärsib ja piirab meie teadvust sel moel, et teeb sellest ühe teadvuse paljude teadvuste hulgas� Teadvuse viien-dal tasandil, mida nimetatakse “TERVIKTEADVUSEKS”, avasta-me, et kogu teadvustatud kogemuse osaliseks saab vaid üks koge-ja� Siin saab selgeks, et eksisteerib vaid üks teadlik olevus… sinu ENESE mina! Sa ületad individuaalsuse… EGO! Teadvuse viiendal tasandil jõuad sa äratundmisele oma terviklikkusest� Individua-liseerumine juba iseenesest oli kate� See kahandas sinu teadvu-se isikupäraseks� Seega oli tegemist madalama tasandiga� Tead-vuse viies tasand on inimteadvuse kõrgeim tasand� Mitte ainult kõrgeim, vaid ka ülima kogemuse tasand!

Sellel teadvuse tasandil on kõrvaldatud individualisatsiooni tõke ja teie tervikteadvuse kogemisvabadust ei pärsi enam miski� Tervikteadvuse tasandil on võimalik kogeda täielikku vabadust, tervikteadlikkust saada kõikide võimalikkuste tervikkogemus� Sel tasandil pole absoluutselt midagi, mis teadliku kogemise täiusest puudu jääks� Sellelt tasandilt hakkab teadvus langema järjepideva unnevajumise protsessina kuni teadvuse füüsilise tasandini, kus meile saavad osaks kõik meie kogemused� See on meie kaugeim langus tõelisusest, mida inimteadvus on suuteline sooritama� Kõik teadvuse füüsilisel tasandil olev on unenäoline ja illusoorne… see on “maya” – aine, millest on tehtud unenäod� Me oleme sündinud “mayasse”… elame selles… mõtleme selles … ja näeme selles olles und� Selles elades oleme filosoofid… teadlased, õpetajad, arstid, kes iganes� Jõudke oma ideedes kuitahes kaugele või kõrgele, nimetage neid piirituteks või mõne teise nimega, millega soovite, aga siiski jääte te “mayasse”� Kuidagi teisiti ei saa see olla� Kõik inimteadmi-sed ja kogemused on sellel tasandil illusioon, uni… “maya”� Kõik, mis on seotud aegruumi ja põhjuslikkusega, asub “mayas”!

48

Olen oma parimas teadmises püüdnud selgitada inimteadvuse tasandite olemust, mis asuvad ülalpool füüsilist� Ma ei saa öelda enamat kausaalsest tasandist kõrgemalolevate teadvuse tasan-dite kohta, sest aegruumi ja põhjuslikkuse kontiinum lõpeb seal� Sellest ülevalpool puuduvad aeg, ruum ja põhjuslikkus� See on nagu seeme, mis külvatuna aeg-ruumi kontiinumi, kasvab õitsvaks taimeks� Nõndasamuti, võttes tillukese seemne ja külvates selle maasse, ei näe sa kohe selles peituvat suurt puud� Ometi on potent-siaal kasvada suureks puuks seemnes olemas, kuigi seda pole algu-ses näha� See tundub naljakas� Aeg vabastab seemnes varjul oleva potentsiaali ja sellest kasvab puu!

Täpselt samuti – kui tervikteadvuse seeme on maha külva-tud aja-ruumi-põhjuslikkuse raamistikku, ilmutab ennast kogu igavikulise loodu teadlik kogemus� Kõik see, mis on toimunud ja toimub, hõlmab teadvuse kõiki tasandeid� Paljude miljardite aasta-te kogemus kokku koos ajatute kogemustega sisaldub selles tead-vuse tasandis� Ja pole midagi imestada, kui seda tasandit kogenu-te ainuke vastus palvele kogetut kirjeldada on olnud: …Ime, ime! Midagi enamat ei oskakski öelda� Omandades nüüd kõiki neid teadmisi inimteadvuse tasandite kohta, saame hakata uurima tead-vuse mõnda “sügavamat” aspekti�

Terve maailm eksisteerib tänu sellele, et meil on teadvus� Teadvus on kõige selle “looja”, mis on üldse olemas igal teadvuse tasandil� “Tervikteadvus” meie sees on kõige selle looja, mis üldse eksisteerib� Loomise maailm – seesama, mis meid ümbritseb – eksisteerib vaid sel määral, mil määral oleme sellest teadlikud� Kui teadvus kaob või katkeb, kaob sel hetkel kogu meie maailm� Järele ei jää mitte midagi, mis kannaks edasi meie kogemust maailmast� Pole mitte mingit võimalust maailma eksisteerimiseks ilma inim-teadvuseta� Kuidas saaks olla sellest maailmast ainsatki kogemust ilma inimteadvuse kohalolekuta? Kes kogeks siis selle olemasolu? Kogu loodu on tekkinud seestpoolt, mitte väljastpoolt� Inimtead-

49

vus, võime olla teadlik, on meie kogemuse säilitaja sellest ja kõik-võimalikest muudest maailmadest� Võime olla teadlik ehk teadvus ei muutu kunagi! Kogemused muutuvad, aga “kogeja”, inimtead-vus ei tee läbi ühtki muutust� Ta pole kunagi teinud ega hakkagi tegema! Kõik muutused on inimmeele poolt loodud “illusioonid”� Inimteadvus teisendab meie võime teadvustatult kogeda täienda-vaks potentsiaaliks – vastu võtta need ajas, sealjuures tuues sisse “muutumise” tunde� Siis laskub kogu teadlik kogemus universaal-se meele tasandile, jaguneb ajaliselt algusteks, keskpaikadeks ja lõppudeks, tänaseks ja homseks, päevadeks ja öödeks��� Aga see on vaid teadvustatud läbielamuse JAGUNEMINE� Teadvust ennast pole võimalik jagada�

Need muutused ja liikumised teadvustatud kogemuses teki-vad teadvuse funktsioneerimisel läbi aja, ruumi ja põhjuslikkuse raamistiku� Mis on aeg, ruum ja põhjuslikkus? Kas need on mida-gi reaalset või lihtsalt ideed? Saksa filosoof Immanuel Kant pakub selgituse, mis langeb kokku Ida filosoofide väidetega juba tuhan-deid aastaid� Ta väidab, et pole olemas aega, ruumi ega põhjuslik-kust� Need on vaid meele kategooriad! NEED ON MEEL! Meel on teadvus, mis tegutseb aja-ruumi-põhjuslikkuse raamistikus� Raamistik on meel� Kui teadvus pumbatakse kogemusse ja see selekteerib välja alguse, keskpaiga ja lõpu, siis nimetatakse seda meeleks� Sellest saab nüüd “mentaalne” kogemus�

Meel on kõigi meie poolt kogetavate muutumiste põhjus� Me säilitame küll võimekuse tunda oma teadvust sellel tasandil, aga see seondub alati muutustega� Meie teadlik kogemus projitseeritak-se meele tasandilt läbi aistingumeelte ja killustatakse veelgi aistin-guorganite vahel� Iga aisting omakorda registreerib osa meie tead-vustatud kogemusest� Kuid teadvust tervikuna ei saa isegi sel juhul erinevad meeled killustada�

Ja kõige selle tipuks on meil veel jämemateriaalne keha� Tead-vustades kogemust füüsilise keha meeleorganite kaudu, kitsendab

50

see meie kogemust, lõigates meid täielikult ära algsest “puhta” tead-vuse läbielamisest� Ent isegi teadliku kogemuse madalaima astme korral jääb inimteadvus ehk teadlik “kogeja” absoluutselt selleks, kes ta on� Hinge, meelt, tundeid ja jämedast ainest koosnevat keha kasutav teadvus jääb muutumatuks ja muutmatuks igal inimtead-vuse tasandil� Ta püsib ajas ja väljaspool aega� Inimteadvus ei ole kunagi sündinud ja seepärast ei sure ega kao kunagi�

Tekib küsimus, kas minal, kas teadvusel tervikuna, mis võtab mitmeid vorme, on endal ka mingi vorm? Kui jõuame eneseteos-tuseni ja kogeme tervikteadvust, siis mis vormis me seda teeme? Kas tervikteadvusel, kust kogu teadvustatud kogemus alguse saab, on oma vorm? Jah! Sellel on väga peen vorm; võnkumine, vibree-rimine… HELI vorm! See “heli” saab alguse minast, aatmanist, inimese hingest� Tõustes oma teadvuse tasandis tervikteadvusse, avastame, et see heli tuleb tegelikult tervikminast! See heli saab alguse tervikminast, meie teadliku kogemuse ülimalt loojalt, ilmu-tades ennast individuaalse hingena� See heli on meie endi teadvu-se vorm� Tundub kummaline, aga see on tõsi� Kui ma ütlen sulle, et võime “kuulda” seda oma teadvuse “heli” ja tänu sellele üldse suudame midagi kogeda, siis oled sa üsnagi üllatunud� Aga see on tõsi! Kõik meie meeled nagu nägemine, maitsmine, kompimine ja nii edasi töötavad tänu sellele, et me “kuuleme” oma teadvuse heli� Kõik meie aistingud annavad meile kogemuse, sest me “kuuleme”�

Vaadates mingeid objekte silmadega, kuidas sa tead, mida näed? Pärast mingi objekti nägemist ütleb sinu meel sulle väga kiiresti, peaaegu momentaanselt, et see on lill või see on maja� Kui ta seda ütleb ja sina KUULAD oma mõtteis seda, mida äsja nägid, siis sa “tead”, mis on see, mida sa just silmitsed� Silmad ei suuda tuvastada ühtki “tähendust” ilma, et meel “kommenteeriks”, mida sa parasjagu koged�

Sa pead kuulama “mõtteid”, kaasama meelelise tunnetuse selleks, et saada teadlik kogemus tajutavast objektist� Sa ei suuda

51

kuulda ilma kuulamata, sa ei suuda näha, tunda maitset, puudu-tada ega haista ilma mõtteid kuulamata, ilma kuulamata “heli”, mis kaasneb kogemustega su teadvuses� Sa ei taju ilma kuulama-ta! Seepärast on kuulamine ehk “surat”, kuulamise vägi, inimtead-vuse algne ja fundamentaalne võime� Kõige kõrgemal teadvuse tasandil on leitud, et “nirat” ehk nägemise vägi on vaid “surati”, kuulamisväe, avardumine� Järelikult on võime olla kuuldav inim-teadvuse põhiline iseloomustaja� Pole ime, et Jumalat… ülimat Loojat… tervikteadvust, on kirjeldatud “HELINA”! Kellenagi, kes on kuuldav, keda saab kuulata� Pole ime, et Johannese evangeelium ütleb: “Alguses oli “SÕNA” ja sõna OLI JUMAL!” Pole imestada, et hindud usuvad, et “OM”, esimene sõna Vedas, tähendas univer-sumi loojat� Ei maksa imeks panna, et “Shabd´it” – “HELI” – on kirjeldatud kui universumi loojat� Pole ime, et kreeklased ütlevad, et “LOGOS” – sõna – on looja! Koraani väitel on “KALMA” – sõna ehk heli – looja! See pole kokkusattumus, miks maailma suuremad religioonid ilma eranditeta on kasutanud sarnast terminit omas keeles, kirjeldamaks loojat kui sõna… heli… seda, mida on võima-lik kuulda! Nii islamist, kristlusest, judaismist, budismist, hinduis-mist ja mõnest muustki religioonist võib leida, et universumi on loonud heli, SÕNA! Kui oli algus, siis oli “SÕNA” ainus, mis oli seal alguses� See on tähelepanuväärne� Kõik see, mis eksisteerib, on meie tervikteadvusest alguse saav heli “voog”� Ja kes saab teadli-kuks heli kõrgemast ilmingust, saab üheks ülima Loojaga!

Järelikult on kogu “tõelise” mina avastusretk iseenda teadvuse olemuse edasiviiv avastus selle kohta, mida me nimetame hingeks� Hinge äratundmisele jõuame siis, kui kogeme omaenda teadvust ilma meele kateteta, meelelise tunnetuseta ning jämemateriaal-se kehata� Tõelise minani jõuame siis, kui heidame endalt viima-se katte – individuaalsuse� Alles siis oled sa suuteline väitma, et “tunned iseennast”, kui see kõik on tehtud� Alles siis oled sa tervik-teadvus oma tõelise olemusega – ehk Jumal!

53

| 5 |

Meele piir atus

Kõik me püüame lahendada esilekerkivaid probleeme intel-lektuaalselt ehk mõistuse abil� Intellekt tundub olevat parim allikas, parim teadlikkuse omandamise ja lahenduste leidmi-se vahend� See uskumus on siiski ekslik� Lahenduse leidmi-ne eluprobleemidele ei ole pelgalt mõtlemisprotsessi tulemus� Otse vastupidi, me ei leia oma probleemidele lahendust seepä-rast, et mõtleme ja laskume liigsesse mõistuspärasusse� See loob probleeme vaid juurde�

Kui mõistus võtab juhtimise üle, hakkab see kohe problee-mi lahkama ja analüüsima� Alustades ühest probleemist, tükel-dab intellekt selle osadeks ja osakesteks ehk arvukateks kaas-nevateks probleemideks� Kui jagad toimuva osadeks, siis sa moonutad probleemi ja sellest tulenevalt veedad ülejäänud elu mõistuse poolt loodud kaasnevatele probleemidele lahendust otsides� Sa oled kimbatuses, täielikus segaduses� Ülemäärane mõistuslikkus viib alati pigem veelgi suuremasse segadusse, mitte aga selgusse ega veendunud teadmisse� Teadlik olemist ja taipamist varjutavad sel juhul liigse kahtluse pilved� Pelgalt mõistus ei ava täit selgust ühelegi lahendust vajavale prob-

54

leemile� Teadlikkus saab juurde vaid ebaselgust! Kui sul õnnes-tub mõistus vaikima sundida, tema mentaalseid protsesse eira-ta, pääsevad selginemine ja äratundmine sinu teadlikkusse ning selgus on kui võluväel võidukäigu saavutanud! Korraga sa lihtsalt “tead” vastust kõigile küsimustele… intuitiivselt! Aga kui su mõis-tus hakkab probleemi lahendama, jälitavad sind selgusetus, kimba-tus ja pettumus� Pole olemas sellist asja nagu “puhas” mõistus; seda pole kunagi olnudki ega saa ka olema� Mõistus tähendab kogemu-se hakkimist� Õppides tundma inimmeele ja intellekti ülesehitust, mõistad sa, mida ma öelda tahan�

Mis on intellekt? See on inimteadlikkuse võimekus jagada kogemus osakesteks, lammutada see laiali; see on võime analüü-sida, näha osa tervikust� Omadus analüüsida arutluskäigu kaudu, lahates olukord üksikosadeks, annab hoogu kahtlusetundmustele, ebaselgusele ja hirmule� Niisugune lähenemine võib aga paljudele tunduda kummaline ja üllatav� Meid on alati õpetatud, eriti lääne-maailmas, et mõttetöö loob selgust ja õiget lähenemist tulemusele� Aga tegelikult toob see vaid ängi, kahtlust ja pettumust ega pole toetav õigete lahenduste leidmisel� Ometigi ei pööra me üldse tähe-lepanu inimteadvuse teistele võimetele, näiteks intuitsioonile, mille abil suudaksime lahendada kõik meie ette kerkivad probleemid�

Inimteadvuse võime koguda teadmisi läbi intuitiivse protses-si on kõrvale heidetud kui lihtsalt lühiajaline eelaimdus� Intuit-sioon oleks justkui miski, mis ilmub aeg-ajalt ja liiga juhuslikult� Minu teada pole maailmas ainsatki õppeasutust, mis teaduslikult ja süsteemselt treeniks ja arendaks inimeste suutlikkust oman-dada teadmisi intuitiivse protsessi kaudu� Ma arvan, et juhul, kui inimest on õpetatud kasutama oma intuitiivseid oskusi nii, nagu teda on õpetatud kasutama oma loogikat ja intellekti, võimaldab see paremini mõista ja lahendust leida kõigele, mis elus võib ette tulla� Intuitsiooni väärtustamiseks ja selle kaasamiseks teadmiste omandamisel pean ma selgitama teadvustamise protsessi kirjelda-

55

vaid mõisteid� Neid on kasutatud ebatäpselt ja väga erinevas tähen-duses ning kergesti võib tekkida segadus� Antud teemade ühene mõistmine nõuab täpset arusaamist terminoloogiast� Nende sõna-de tähendus, nagu mina neid siin kasutan, võimaldab sul mõis-ta seda, mida tahan edastada, hõlbustades suure hulga teadmiste edastamist korrektses vormis�

Arutlemisoskus on inimmeele suutlikkus organiseeritud sõna-kasutuse abil jõuda loogilisele järeldusele mingi kogemuse osas� Arutlemise käigus on alati tegemist eeldusega, konkreetsete empii-riliste andmetega, mis on tõestatud ja mida mõtlemisprotsessis kasutatakse teatud järeldusele jõudmiseks� Andmete ühendami-sel läbitud etappe mingile järeldusele jõudmiseks nimetame siin sammudeks� Loogikat, nii induktiivset kui ka deduktiivset, kasu-tame me kõik lakkamatult, tehes järeldusi ja kokkuvõtteid isiklike läbielamiste kohta� Seda protsessi nimetatakse mõtlemisvõimeks� See kõnealune inimmeele võime on inimteadlikkuse käsutuses olev täpseim protsess teadmiste omandamiseks� Tegelikult me kujuta-me ette, et mõistus ei oska teha midagi muud kui arutleda� Siis-ki päris nii asi pole� Inimmeelel on kolm osa ja funktsiooni� Pean möödaminnes lisama, et see klassifikatsioon on mõeldud üksnes mentaalsete protsesside mõistmiseks� Palun ära võta neid liigse tõsidusega! Meel pole midagi materiaalset ja seetõttu ei saa seda osadeks jagada� Ma kasutan sedasorti mudelit mentaalsete prot-sesside analüüsimisel lihtsustamise huvides� Missugused on need inimmeele kolm osa ja funktsiooni?

Meele madalaimat osa ja funktsiooni nimetatakse tajumisvõimeks� Meele tajuv osa korjab üles tajutavad elemendid füüsilise keha aistingute kaudu ja annab neile tähenduse� Ta ei tee midagi muud, kui võtab keha sensoorse süsteemi abil vastu ümbritsevat informatsiooni – meie silmade, kõrvade, nina jne kaudu� Palun pea meeles, et füüsiliste meelte kaudu tulev evib meie jaoks tähtsust vaid selles ulatuses, mil määral meel saabunud infot

56

tõlgendab! Kõlab kummaliselt, aga kui sulle on näidatud pilte, millel oleva on su silmad registreerinud või kuuled sa kõrvadega mõnda heli, siis pole sellel sinu jaoks mingit tähtsust! Meele madalam osa ja funktsioon võtab need aistinguelemendid vastu, seob need kokku ning annab tähenduse� Tunnetus läbi tajumise moodustab inimmeele madalaima funktsiooni, mida nimetatakse aistmisvõimeks� Meele aistmisvõimelisest osast kõrgemal asub intellekt�

Intellekt on inimmeele arutlev ja mõtlev osa, mis kasutab järel-duste tegemiseks loogikat� See piirkond tegutseb 24 tundi ööpäe-vas… sünnist surmani! Nimetatud meele osa on sisse lülitatud igal eluminutil nii meie ärkvel olles kui ka magades� Oleme juba detail-selt uurinud ülemäärast intellekti kasutamist, sest peaaegu kõiki meie elutegevusi juhendatakse just selle osaga inimmeelest� Selle kohal asub veel kolmas ja kõrgeim osa� Seda pealpool asuvat osa nimetatakse inimmeele “loovaks” osaks�

Loov osa korraldab meelelise tunnetuse elemente, sealhulgas ka sellega seotud mõtlemisprotsesse ja loob kogemuste uusi mustreid� Kogemus selliselt looduna on uudne ja erinev, kuigi peale mustri pole tegelikult midagi loodud� Meele see osa loob vaid uue mustri ja mudeli, aga mitte mustri sisu� Kujundus on küll uus, kuid selles sisalduvad elemendid jäävad alati samaks� Inimmeele kõrgeim aste täidab “loova mõtlemise” osa, mis väljendab end kunsti, muusika, poeesia ja muu sellise vormis� Aistingud, mõtlemisvõime ja loovus on inimmeele üldisemad funktsioonid� Aga kõigil neil funktsiooni-del on üks puudus, mis teeb need teadmiste omandamisel puuduli-kuks� Kõik nimetatud mentaalsed protsessid on aja ja ruumi piiri-desse surutud ning sunnitud alluma põhjuslikkusele ehk põhjuse ja tagajärje seadustele�

Pole võimalik kasutada aistingumeelt ega saada kogemusi mingist sündmusest ilma, et see leiaks aset ajas ja ruumis� Ilma põhjuslikkuseta ei saa mõelda, kasutada loogikat ega loovust�

57

Sündmuse põhjuslik suund peab olema teada� Iga inimmeeles aset leidev nähtus on surutud aja-ruumi-põhjuse piiridesse! See inim-meelele omane iseloomulik joon on õhutanud paljusid filosoofe nii Idas kui ka Läänes väitma, et iseenesest polegi olemas niisugust asja nagu seda on meel; vaid kui teadvus toimib aja-ruumi-põhjuslik-kuse raamistikus, siis seda nimetataksegi meeleks� Nad väidavad, et meel on üksnes termin, mis vihjab inimteadvuse käitumisele, mis toimub aja-ruumi-põhjuslikkuse kontiinumis� Selle tähenduse mõistmiseks selgitan ma lühidalt inimteadlikkuse struktuuri�

Inimteadlikkus ehk võime olla teadlik koosneb viiest üldisest tasandist� Madalaimat tasandit võiksime nimetada teadlikkuse füüsiliseks tasandiks� See tasand tuleneb samastumisest füüsilise kehaga� Me samastame end järjepidevalt füüsilise kehaga… sellega, kes me tegelikult pole! See, mis on minu, pole veel mina! Kui ma väidan, et see on minu keha – siis minu keha pole mina! Ma olen oma kehas, ma oman ja kasutan seda, aga see ei samastu minuga� Ma võin öelda, et need on mu silmad, mu kõrvad, mu käed, mu jalad ja nii edasi� See aga ei tähenda, et ma peaksin ennast nendeks kehaosadeks� Mina ekslik samastamine oma füüsilise kehaga, mida me rõivastena seljas kanname, moodustab inimteadlikkuse mada-laima tasandi�

Meie suhted maailmaga baseeruvad samastumisel füüsilise kehaga, madalaima teadlikkuse tasandiga: näiteks isa, ema, poeg, tütar, vend, õde, ülemus, sõber ja nii edasi� Kogu suhestumine kogetava maailmaga põhineb füüsilise kehaga samastumisel� Kui müstikud ja filosoofid kõnelevad madalaimast inimteadlikku-se tasandist, siis viitavad nad teadlikkusele, mida omab füüsilisse kehasse vangistatud teadvus� Seepärast kehateadlikkus, mida me nii oluliseks peame, on tegelikult inimteadlikkuse madalaim aste� Järgmine, sellest kõrgemal asuv teadlikkus tekib juhul, kui teadvus opereerib vaid sensoorse süsteemi kaudu, ilma end füüsilise kehaga samastamata�

58

Aga kui teadvus funktsioneerib puhtalt sensoorset süsteemi kasutades, on teadvus ka sel juhul keha ja kehameelte valduses� Näiteks me arvame end nägevat vaid seetõttu, et meil on füüsili-sed silmad, kuigi tegelikult oleme “nägijad” ka juhul, kui meie füüsilised silmad on suletud� Me suudame luua oma sõpradest, kodust, lastest ja muust sellisest kujutluspilte� Loomulikult võid sa väita, et sel juhul pole tegemist tegelike inimestega – et tegemist on vaid kujutlusega, aga ma ei räägigi sellest, kas need on tegeli-kud või kujutletud� Ma räägin suutlikkusest “näha”� Kujutlusvõime – see on võime näha� Sellele ei sea piire füüsilised silmad! See ei toetu füüsilistele silmadele ega ole neist tingitud, ometi me väida-me alati, et oleme suutelised nägema üksnes läbi nende� Füüsilised silmad näevad vaid füüsilisi asju, aga meil on võime näha füüsi-liselt nähtamatut� Kas füüsilised silmad näevad meie unenägusid või abstraktseid ideid? Ka see on ju “nägemine”� Ainult nähtu on erinev� Kuulmisega on sama lugu� Arvame end kuulvat vaid füüsi-liste kõrvadega, kuid tegelikult kuuleme pidevalt ka ilma füüsilis-te kõrvadeta – kakskümmend neli tundi ööpäevas! Me kuulame iseenda mõtteid� Kuidas muidu saaksid meie mõtted meile teata-vaks? Füüsilised kõrvad mõtteid ei kuule� Ent kas selline kuulmise kogemus ja kvaliteet on midagi muud? Ei!

Seepärast me võimegi kuulata ja kuulda oma füüsilistest kõrva-dest sõltumatult� Täpselt sama lugu on ka kõikide teiste meeleorga-nitega� Need kõik eksisteerivad ja toimivad iseseisvalt ning sõltu-matult füüsilisest kehast� Oletus, et meelelise tunnetusega seonduv on piiratud füüsilise keha vastavate organite kasutamisega, on täiesti ekslik – see on müüt! Kui me saaksime kuidagiviisi tead-vust säilitades elimineerida füüsilise keha teadlikkuse, kogeksime endiselt kogu tajumisvõime säilimist! Olles suutelised arendama kogemise võimet sensoorse süsteemi abil, füüsilises kehas asuvatest meeleorganitest sõltumatult, jõuame teisele inimteadlikkuse tasan-dile, millele osutatakse mõnikord kui “astraalsele” teadvustatuse

59

tasandile� Sellest kõrgemal asub mentaalne tasand – inimteadlik-kuse “põhjuste” ehk kausaalne tasand�

Avastused kinnitavad, et kausaalsel tasandil pole tarvis killus-tada kogemust erinevateks sensoorseteks aistinguteks! Kahel madalamal teadlikkuse tasandil valitses illusioon, et kogemus saadakse füüsiliste meeleorganite kaudu või seda tajutakse füüsi-lisest kehast sõltumatult läbi astraalse teadlikkuse, vastasel korral pole võimalik kogemust saada� Aga kolmandal teadlikkuse tasan-dil avastame, et meel on suuteline kogemust omandama ilma seda mitmeteks aistinguteks jagamata! Võtame näiteks abstraktse idee� Kui räägime erinevatest abstraktsetest mõistetest, siis mõistame neid ja tunneme need ära ilma sensoorseid aistinguid rakendama-ta – mõtete kogemine on vahetu� Me ei saa neid näha, kuulda ega puudutada� See on kogemus, mis ei nõua aistinguid� See on meele vahetu kogemus� Seda fenomeni pisut lähemalt uurides avastad, et kõiki meie kogemusi on võimalik otse läbi inimmeele kogeda ilma sensoorseteks aistinguteks jagamata�

Tavapäraselt oleme harjunud maailma kogemiseks kasutama ainult sensoorset süsteemi� Seepärast teeme ekslikke oletusi selle kohta, et meid ümbritsevat maailma on võimalik kogeda ainult läbi sensoorse süsteemi� Täielikum kogemus saab inimteadvusele osaks juhul, kui oleme võimelised toimima kolmandal teadlikku-se tasandil� Aga neljandal tasandil pole kogemuse saamiseks tarvis isegi mõistust� See on intuitsiooni tasand ja me võtame selle lähe-ma vaatluse alla järgmises peatükis�

Lõpuks on olemas veel viies, kõrgeim teadlikkuse tasand� Sellel tasandil on avastatud, et kõik inimteadvuse piirangud peale indi-viduaalsuse on kadunud� Isegi juhul, kui oled suuteline kogema maailma füüsilisest kehast, sensoorsest süsteemist ja isegi mõis-tusest sõltumatult, jääb see intuitiivne kogemine siiski veel indi-viduaalseks kogemiseks� Sellestsamast individuaalsusest saab inimteadvuses takistus ja piirang� Viiendal ehk kõige kõrgemal

60

teadlikkuse tasandil on leitud, et kogu inimkogemus on vaid kogejapoolne! Et on vaid üks teadvuslik olevus… mina! Sa ületad kogemuse individuaalsuse, paljususe illusiooni! Sellel teadlikkuse tasandil avastad sa teadvuse terviklikkuse� Seega pole siin niisu-gust seika nagu individuaalsus�

Kirjeldasin põgusalt iga inimteadlikkuse tasandit, meenuta-maks inimese võimet omada teadlikkust palju kõrgematel tasan-ditel, mis sisaldavad palju kõrgemaid teadmisi ja näidata ühtlasi, et intellekt, mille üle me suurt uhkust tunneme ja mis meile palju valu toob, pole ainus vahend ega allikas teadmiste omandami-se teel� Intellekt kuulub inimteadlikkuse kolmanda tasandi juur-de (mõistuse tasand); see on tasand, kus inimteadvus tegutseb aja-ruumi- põhjuslikkuse raames�

61

| 6 |

Intuitsiooni roll

Mõistes inimteadlikkuse ülesehitust ja sisemist loogikat, pöördugem tagasi meele, intuitsiooni ning neljanda teadvu-se tasandi – teadlikkuse tasandi – detailide juurde, kust saab alguse intuitsiooniprotsess� Intuitsioon voolab inimteadlikku-se neljandalt tasandilt, kus me oleme võimelised ületama aja, ruumi ja põhjuste maailma piirangud� Siin oleme suutelised kinni püüdma kogemuses peituva teadmise ilma igasuguste mentaalsete protsesside kaasabita, ilma aistingute, arutluse või loova mõtteta! Kogu “teadasaamine” sellel teadlikkuse tasan-dil toimub läbi inimteadvuse potentsiaali, mida nimetatakse “inimhingeks”�

Kogu teadlikkus, mis inimesel on, sisaldub hinges ja hing kannab selle teadvuse madalamatele tasanditele; see on sinu elu algne allikas sinus endas, kõikide sinu liigutuste ja sinu tegudega� Inimhing on jõud, mis paneb sind liikuma; jõud, mis hoiab sinu olemust! See on kogu inimteadlikkuse allikas, aga ometigi leidub miljoneid inimesi, kes ei usu inimhinge olemasolusse! Nii mõnedki peavad end väga intellektuaal-seks ja ratsionaalseks ning nende jaoks vajab iga asi tõestust�

62

Nad väidavad, et hinge eksisteerimiseks puudub teaduslik tõestus – hing pole midagi olulist või seda pole üldse olemas; see on vaid füüsilise aju protsesside kõrvalprodukt� Hing ei eksisteeri kehast ja ajust sõltumatult; enne keha EI SAA OLLA midagi! Pole olemas hinge� Nad nõuavad tõestust hinge olemasolu kohta� Neilt inimes-telt küsin ma, et kuidas te saate kahelda “kahtleja” eksisteerimises ehk selles, kes parasjagu kahtleb? Silmad ja kõrvad ei kahtle� Kes seda siis teeb?

Te ei saa kahelda iseenda teadvuse olemasolus! Selleks pole tõestust vaja� See eksistents ei sõltu loogikast ega teadusest… see on eksistentsiaalne� Väide: “Ma ei tea, kas ma olen olemas või mind ei eksisteeri,” kõlaks absurdselt! Kuidas saaks siis öelda: “Ma ei usu, et ma eksisteerin?” Pole võimalik eitada, et sina kui hing – ilma kehata, taju ja meeleta – eksisteerid puhta teadvusena� Kahelda võib pigem kõiges ülejäänus�

Üks suurimaid Lääne filosoofe, Descartes, kasutas kahtlust meetodina samale järeldusele jõudmiseks� Ta alustas oma ränna-kut tõe juurde kahtlusega… väga põhjaliku kahtlusega� Meisterliku filosoofina mõistis ta, et juhul kui poleks olemas teadaolevat põhja-panevat fakti, milles pole mõtet kahelda, ei saaks luua filosoofi-list süsteemi; siis poleks vundamenti, millele saaks edasist üles ehitada� Kui kõiges peaks kahtlema või kõik vajaks kavalate võte-tega – sõnadega – tõestamist, siis oleks tulemuseks loogika� Sellel puuduks praktiline või eluline tähendus� Sügavuses olevat alust ei tohi kahtlused kõigutada� Descartes alustaski sellest, jätkates järje-pidevat uurimist, kuni jõudis hinge olemasoluni… iseenda kahel-damatu eksisteerimiseni! Mina – hing on kahtlemata olemas, sest see on ISEENESEST MÕISTETAV! See ei vaja tõestust, põhjendu-si ega loogikat… see on ilmselge� Descartes mõistis, et cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas; ma olen teadlik, järelikult eksisteerin!

63

Räägin seda, sest Läänes on vähe inimesi, kes tunnistavad hinge olemasolu� Isegi juhul, kui mõned selle eksisteerimist tunnista-vad, on veel vähem neid, kes teevad vahet hingel ja meelel� Meel on abstraktne ja ka mõtlemine on abstraktne� Ilma hinge abita ei suuda meel reaalsust kogeda� Ta ei saa puudutada, kuulda ega saa talle osaks ühtki kogemust� Ta on lahus teadvusest, millega tal on ühendus hinge kaudu; ta ei saaks kogeda reaalsust� Meel suudab üksnes mõelda ja mõttetegevuse teel omandada seda, mida hing kogeb� Ta on sekundaarne�

Meele ja hinge vahel vahet tegemiseks tuleks mõista tõsiasja, et meelel pole teadvust� See ei tähenda, et meis oleks kaks olevust, üks neist mentaalne ja teine mitte� On vaid üks teadlik olevus ja tead-vus pärineb ainult inimhingest� Meelel endal puudub teadvus! See on vaid hinge kasutuses olev vahend teatud liiki kogemuste saami-seks� Meel ja selle mentaalsed protsessid on kestvad tänu teadvuse-le, mis sisaldub hinge koosseisus� Aga kuna teadvus voolab pidevalt läbi meele, oleme end paratamatult sellega samastanud� Meile kui teadvusega olevustele tundub, et meie olemegi meel� Seda vale-sa-mastumist meelega nimetatakse egoks� Ego on arvamus, et meel on inimteadvuse allikaks ja seega kattuvad meele ja hinge mõiste� Tegelikult on nende kahe erinevus nii suur just kogemuse erine-vuse osas, mida mõlemad saavad, et need kogemused ei kattu isegi osaliselt mitte!

Inimmeel, nagu juba öeldud, tegutseb vaid ajas, ruumis ja põhjuste maailmas, aga hing ainult VÄLJASPOOL aega, ruumi ja põhjuste maailma� Nende kahe vahel pole midagi ühist! Iga inime-se hing on võimeline teadlikeks kogemisteks, mida ei kitsenda aegruum ega põhjuslikkus� See peaks olema selgesti arusaadav� Hing on inimteadvuse võime kasutada intuitsiooni� Äkitselt tuleb meisse välguna teadmine ja meis tärkab äratundmine!

64

Miks? Millal see “teadmine” meid tabas? Kus? Need on vastu-seta küsimused, sest ei aeg, ruum ega põhjuslikkus osale intuitiiv-setes protsessides� Väga sageli heidetakse see teadmisesähvatus kõrvale; see on piisavalt vastuoluline mõistusele, kuna mõtlemise rada kulgeb hoopis teises suunas� Mõttetegevus ütleb, et peame tegema seda või teist; ent äkitselt tabab meid välgunoolena intuit-sioon, mis väga tihti kipub olema vastuoksliku loogika ning järel-dusega, võrreldes sellega millele mõistus just jõudnud oli� Siiski on see mitte-mentaalne “teadmine” alati õige! Intuitsioon ei peta kunagi� Hinge oskus kogeda teadvuses teadmist, mis asub ajast, ruumist ja põhjuste maailmast väljaspool, annab alati inimesele võimaluse läbi elada midagi hoopis teistsugust – kogeda ARMAS-TUST, võimekust samastuda teise inimesega�

Kogedes kellegi vastu armastust on see ootamatu, ajatu, põhju-seta ja ruumist sõltumatu! Ülim armastuse kogemus, mis paneb meid kaotama iseennast ja suunama kogu oma tähelepanu armas-tatud inimesele, ei toimu ajas, ruumis ega põhjuslikkuse seaduste raames� See pole ühegi mentaalse protsessi tulemus� Ühel hetkel ei tea me veel armastusest midagi ja järgmisel – on see meid üleni endasse haaranud� Hiljem võib meel selle üle mõtiskleda, aga sellest mõtlemine ja vaagimine on vaid mentaalse protsessi osa� Seepärast saab armastusest “mõtlemine” toimuda vaid ajas, ruumis ja põhjuslikkuses� Tihtipeale juhtub, et ülemäärane mõtlemine armastuse tundest hävitab antud kogemuse üldse!

Kui armud, sosistab meel: “Miks sa sellesse inimesse armu-sid?” Püüad leida mõnda põhjust� Võib-olla sellepärast, et ta on nii ilus või tõmbavad sind tema isikuomadused ja nii edasi� Aga asi pole selles� Kõik näib ilus, sest sa OLED armunud! See on asjaolu, mida ei osata arvestada� Seepärast ollakse segaduses teiste inimeste “armastuse” pärast� Sina arvad, et see inimene on hulluks läinud� Kuidas ta saab armastada sellist inimest! Kuid seda lihtsalt pole võimalik seletada! Armastust pole kunagi võimalik seletada, sest

65

armastus ei tule arust ega mõtteprotsessidest; see ei ole loogika valdkonna nähtus� Sellepärast me ütleme: sa langesid mõtlemise mäetipust armastusse (toim� ingl k fall in love tähendab armuma; samas tähendab sõna fall ka kukkuma, langema)� Sa armusid ehk kaotasid mõtlemisvõime ja läksid hulluks! Armastus on hulluse liik� Armastuse kogemus on oma olemuselt midagi niisugust, mida on võimatu selgitada�

Kuid ilma armastuseta on inimene elav laip� Armastuseta on elu vaid piin� Armastusega on elu õndsus� Armastuseta oled kui tühjuses – mustas augus� Armastuseta teeskled vaid elavat, aga sa ei suuda tõeliselt elada! Kuidas tuleks elu toime ilma armastuse-ta? ARMASTUS ONGI ELU! Armastus annab elule tiivad� Armas-tuseta roomad sa tillukese tolmukübemena, hulbid sihitult kesk mõõtmatut füüsilist universumi� Inimeksistents on õigustatud vaid armastuse kogemises� Inimhing, inimteadvuse suutlikkus kogeda armastust, samuti ka kõrgemat tarkust, pakub inimesele veel ühe intuitiivne elamuse – ILU, esteetilise kogemuse�

Iga kord, kui me saame tunda ilu, on see võrreldav armastuse ja intuitsiooni kogemusega� See ei allu põhjuslikkusele, aja ega ruumi seadustele� Kui näed kaunist maastikku või imeilusat maali, saad sa osa nende ilust intuitiivselt� Ent analüüsides loodust tükk tüki kaupa, ei suuda sa ilu leida� Ilu tuleneb kogemuse terviklikkusest� Kõikide osade terviklikkust ja sellega üksolemise kogemust nime-tatakse iluks, millest saab osa inimese hing! Ilu kogemisel on tege-mist ootamatu intuitsioonisähvatusega� Seda kogetakse vaid siis, kui meel vaikib täielikult� Kui su mõttevoog peatub… sõnad lakka-vad olemast… intellekt lülitub välja… kui sa lülitad välja meele… siis koged sa ilu! Kui meel taas ärkab ja intellekt su üle võimust võtab ning sa hakkad juurdlema selle üle, mida nägid, kaob kogu ilukogemus�

Niisugused ilu, armastuse ja intuitiivse teadmise kogemise hetked ei pärine meele mistahes mentaalsetest menetlustest� Need

66

tekivad kõrgema teadlikkuse neljandal astmel… inimese hinges� See teadlikkus on intellekti ja meele haardeulatusest kõrgemal; ja ometi ei tunneta me intuitsiooni kui midagi meelest täiesti erine-vat� Me arvame, et kui meel on suuteline töötama väga kiiresti ja liikuma kärmelt loogika radu pidi, siis ongi tegemist intuitsiooni-ga� Ometi pole see üldse nii� Intuitsioon on miski, mis tekib tead-vuses meelest täiesti eraldi� Meel pole suuteline “puhtaks” intui-tiivseks protsessiks�

On olemas teatud “psüühiline fenomen”, mida nimetatakse intuitiivseks, aga mis on tegelikult “mentaalne” intuitsioon� See pole intuitsioon, millest ma eespool rääkisin� Mõned “mõtlevad” väga kiiresti, suudavad läbida järjestikused loogikaastmed väga ruttu, aga see kõik toimub aja mõjusfääris� Järsku tuleb neil mõte, nad mõtlevad sellele mõne sekundi ning seejärel on nad suuteli-sed andma vastuse� Enamik niinimetatud “sensitiivsete meeltega” inimesi, kes seda teha suudavad, on lihtsalt tugevad kiires mõtle-mises ja võimekad “mentaalses” intuitsioonis� Nad suudavad jõuda mingile järeldusele väga kärmelt, mis arutledes võtaks tavaliselt palju rohkem aega� Kiires tempos mõtlemise ja vastamise puhul pole tegu “puhta” intuitsiooniga� Nende vastused võivad olla nii õiged kui ka valed, sest nendeni jõudmiseks kasutati mõistust� Teisest küljest ei nõua puhtal intuitsioonil põhinev teadmisesähva-tus aega, isegi mitte mõnd sekundit ja selle vastus POLE KUNAGI VALE! Sellele on omane täpsus ja aeg� Puhtas intuitiivses protsessis ei esine vigu ega kulu aega vastuste tajumisele�

Seepärast on väga suur vahe meelel põhineval intuitsioonil ja sellel, mis tuleneb inimese hingest� Intuitsioon, millest ma siin rääkinud olen, on inimese teadvuse võimekus toimida meelt kaasa-mata� Nüüd jääb üle veel ainult üks küsimus: kas on võimalik kasu-tada seda inimteadvuse võimet tahtlikult? Kas on võimalik kasuta-da mõistust teatud punktini ja sealt edasi lülituda üle intuitsiooni kasutamisele? Kas on olemas mõnd tehnikat või praktikat, mis

67

aitab meil intuitiivset protsessi õppida? Kui see on olemas, siis me suudame hoiduda arvukatest probleemidest, mis tekivad mõistuse ainukasutamise tulemusena� Vastus, mille annavad Ida filosoofid ja müstikud, on… JAH! Kõike seda on võimalik teha� Nad on öelnud, et on olemas süstemaatilise ülesehitusega koostatud programmid intuitsiooni arendamiseks, nagu on loodud koolid, kus saab õppida mõttetegevuse osavamaks arendamist ja loogika kasutamist�

Kõik meie koolid ja haridusprogrammid on kohandatud aren-dama indiviidi analüüsimisoskust; need on rajatud lõhkuma ja jagama kõike osadeks� Mõttetegevus ja loogika lähtuvad neist osadest, et teha järeldus terviku kohta� Kogu meie haridussüsteem, kõik õpetamise tehnikad ja praktikad toetuvad analüütilisele osku-sele… intellektile�

Tulemuseks on ülikooli lõpetanute muutumine masinaks – arvutiks� Nagu neil polekski hinge, on vaid intellekt! Ja see ülikooli lõpetanu loob probleeme kõikjal, kuhu läheb� Ta loob neid seepä-rast, et ülikool pole talle andnud midagi peale intellekti ja ego� Ta pole õppinud pisutki inimlikkust ega ivakest humaansust� Tema hing pole saanud pisutki puudutatud� Ta pakatab intellektist ja see intellekt annab talle tunde, et ta on ääretult tähtis ja vajalik, sest ta on pungil täis “tarkust”! Ta on hakanud end samastama intel-lektiga, mõistusega… ego on paisunud ja hakanud looma kõiksugu probleeme, mida inimloomus ette kujutada suudab�

Ta eraldab ja jagab elu poliitikaks, majanduseks ja nii edasi, mis omakorda toidab armukadedust, ambitsioonikust, vägivalda, halastamatut konkurentsi ja lakkamatut võitlust� Me elame mõistuspärast elu! Me oleme selle tükeldanud jupikesteks, lõhkunud tükkideks ja imestame nüüd, kuhu on ilu elust kadunud� Intellekti moodus on eraldada ja lahutada� Intellekt ei saa tegutseda ilma, et ta terviku osadeks hakib, mida ilustavalt nimetatakse analüüsiks� Aga inimese hing ei lõhu kogemust osadeks, vaid ühendab tükid tervikuks läbi sünteesi… läbi ARMASTUSE!

68

Sünteesides me kogeme terviku ilu� Kui meile saab osaks elu oma täiuses, ilmub taas nähtavale elus peituv ilu� Intuitsioon, see palju suurem võimekus kogeda, mis asub varjatuna igas inimeses, hävitatakse intellektiga liialdamise käigus� Me pole teinud midagi selle inimteadvuse käsutuses oleva kõrgema oskuse arendamiseks�

Me peame kasutama intuitsiooni, sünteesimise oskust, mis võimaldab kogeda maailma tervikuna; kogeda kõike tervikuna! Meid on treenitud nägema vaid killukesi tervikust, aga meie seesmine teadvus tahab tervikpilti – terviklikku teadmist� Vaid intuitiivne oskus suudab selle eest hoolt kanda� Intuitiivne protsess toetub kogu ajaloo vältel teadvuses toimunud tervikkogemusele ja paiskab sealt vastuse meie teadlikkusse! Mõttetegevus aga leiab üles vaid väikese osa meie kogemustest, rakendab loogikat ja jõuab siis järeldusele, mis on mõnikord õige, mõnikord vale� Kogu loogika, nii induktiivne kui ka deduktiivne, lähtub etteantud eeldusest� See eeldus on ainult kogemuse osake, millest saab mõtlemise ja arutluse protsessis subjekt� Rakendades eelduse kohta deduktiivset loogikat, me mingit uut teadmist ei saa� Kui aga rakendame induktiivset loogikat, siis me ei saa kunagi kindlad olla järelduse kehtimises� Mõlemal juhul on olukord sama – lahendust pole�

Üpris sageli on analüüsi aluseks võetavad andmed juba algselt ebaadekvaatsed� Mõnikord me mõtleme täpselt välja, mida teatud olukorraga peale hakata ja pärast leiame, et kõik see, mida me otsustasime, oli vale� Mitte sellepärast, et loogika oleks longanud, vaid sellepärast, et me ei teadnud otsustamise ajal midagi seda olukorda puudutavatest täiendavatest asjakohastest andmetest! Adekvaatsete andmete puudumine viib valedele tulemustele ja see juhtub alati siis, kui kasutame otsuste tegemisel mõttekäike� See on mõtlemisvõime üks ning samas suurimaid puudusi ja nõrkusi� Mõttetegevus toetub enamasti puudulikele andmetele, muutes võimatuks korrektsete ja terviklike teadmiste hankimise� Arutluskäik toetub vaid etteantud eeldusele – sellele kogemuse

69

osale, mis on alati piiratud� Aga intuitsiooni korral pole andmehulk piiratud�

Intuitiivse protsessi puhul ei esine kaalutletult valitud andme-kogumeid ega eeldust� Intuitsioon põhineb inimteadvuse teadlikul kogemusel! (Alateadvuses oleval minevikukogemusel ja samuti ka sellel, mis on vahetult kättesaadav�) Intuitiivne protsess võtab aluseks inimese kõik kogemused ja teadmised� Ning mitte ainult ühe indiviidi mina-kogemuse, teadmised (ja personaalse minevi-ku), vaid kogu inimkonna kogemused ja teadmised! Seda võib olla raske uskuda neil, kes kuulevad sellest esmakordselt, aga see tervik-teadmine on inimeselt inimesele tegelikult geenidega üle kantud! See hiiglaslik tarkusteladu, mis sisaldab alateadlikke mälestusi kogu inimevolutsiooni kogemustest, on ligipääsetav intuitsioo-ni kaudu� INTUITSIOON toetub inimkogemuste terviklikkusele� Omades ligipääsu inimkogemuse tervele ajaloole, on intuitsioonil (inimese hingel) võimalus jõuda mingi situatsiooni pisimate detai-lideni ja ülima täpsusega kindlaks teha kõik sellega seonduvad üksikasjad! Kui isik kasutab intuitsiooni, siis ei kitsenda teadmis-te saamist piiratud andmete hulk� Kui intuitsiooni on arendatud ja see töötab hästi, siis ei eksi ta kunagi! Seda on näidanud kõigi nende kogemus, kes on oma intuitsiooni arendanud� Nad on avas-tanud, et korralikult koolitatud intuitsioon ei anna valesid tulemu-si� Aga isegi parim ja ülimalt väljaarendatud intellekt annab valesid tulemusi – ja mitte loogikavea või mõtlemise puudulikkuse tõttu, vaid lihtsalt põhjusel, et kasutatavad andmed olid ebaadekvaatsed� Loomulikult ei välista viimane, et mõttetegevuses ei võiks esineda vigu�

Harvardi Ülikooli tuntud filosoofiaprofessor Charles Sanders Pierce on kirjutanud mitmeid suurt huvi äratanud raamatuid, milles ta uurib olemuslikke puudusi selles loogikas, mida mõtle-misprotsessis kasutatakse� Ühes oma raamatutest on ta kõrvale jätnud teatud tüüpi loogikad, sest need on täiesti kasutud mitte-ma-

70

temaatilises maailmas� Ta ütleb, et teatud süllogismid, näiteks kui A võrdub B ja B võrdub C, siis järeldub siit, et A võrdub C – pole reaalses maailmas praktilised� Meie maailmas ei esine kunagi juhust, kus A võrdub B�

Kui rääkida teoreetilisest mudelist, millel puudub praktiline rakendus, siis osutab see selgelt asjaolule, et seda tüüpi loogikat maailmas kasutada ei saa� Tegelik inimeste maailm koosneb hoopis teistsugustest seostest� Kui A “ARMASTAB” B-d ja B “ARMAS-TAB” C-d… siis reaalses maailmas pole tingimata loogiline ega paratamatu, et A “ARMASTAB” C-d! “A” võib, aga võib ka mitte “C”-d armastada! Kui me kasutame sedasorti loogikat probleemide lahendamisel matemaatika ja füüsika maailmas, siis pole võima-lust eksida, sest seal kehtivad loogika seadused, aga kui sedasama loogikat rakendada inimeste, teadvuslike elavate olevuste peal, siis on eksimise tõenäosus suur! Elu ei käi loogikaseaduste järgi, elul on enda varjatud seadused ja neid ei saa valemitesse ja võrrandi-tesse suruda� Tüüpiline loogika, rakendatuna inimeste ja reaalsete elusituatsioonide peale, EBAÕNNESTUB! Süllogismidel puudub praktiline väärtus reaalsetes situatsioonides ja eluseikades� Peab leiduma mingi muu reeglitekogum� Tavaloogika, mis rõhutab, et kui A võrdub B ja B võrdub C, siis A võrdub C, on ebarealistlik ega tööta inimsuhetes� See on tõeliselt kasutu kõiges, mis puudu-tab praktilist elu, eriti isiklikke suhteid� Huvitaval kombel jätkab too Harvardi filosoof alternatiivsete, inimeste vajadusele sobivate võrrandisüsteemide formuleerimist�

Tahan lihtsalt öelda, et me tähtsustame loogikat ja mõttete-gevust üle, kuni selle määrani, kus oleme minetanud oma võime kasutada intuitsiooni, seda teistsugust võimalust ammutada tead-misi� Meie intuitsioonivõimet on täielikult ignoreeritud� Peaksime leidma viise arendamaks intuitsiooni oma tahtele alluvaks võimeks ja kasutama seda usaldusväärselt, mitte juhuslikult�

71

| 7 |

Keskendumise tähtsus

Intuitsiooni arendamise võimalused on sama lihtsad, kui mitte veelgi lihtsamad intellekti ja mõttetegevuse arendamise meetoditest� Kuidas õppida kasutama mõttetööd? Seda saab teha “tähelepanuga” manipuleerimise ja selle koondamise teel uuritavale subjektile või objektile� Soovides, et õpilane mõis-taks midagi, näiteks seda, mis on kirjutatud raamatusse, palu-me tal keskenduda sellele, mida ta loeb – “pöörata tähelepanu” raamatule� Õpilase tähelepanu on see, mida me tahame näha raamatule kontsentreerumas ja kui seda piisaval määral tehak-se, siis õpilane “saab teada”, mis on raamatus kirjas� Sama printsiip rakendub mistahes valdkonnas� Mida iganes te teada või õppida tahate, sellesse on kaasatud ka tähelepanu�

Mis on tähelepanu? Tähelepanu on teadlikkuse osa, mida me kasutame eesmärgiga fokuseerida oma teadvus kogemuse mingisse ossa selleks, et omandada lähem ja sügavam teadvus-tatus sellest konkreetsest asjast� Kui tähelepanu on koondatud teatud objektile või subjektile, mida soovime tunda või mõista, toimub automaatselt teadmiste kasvamine! Järelikult kasuta-vad sedasama tähelepanu koondamise protsessi ka need, kes

72

on arendanud oma intuitsiooni� Kuidas õpilane asub oma tähele-panu raamatule koondama? Mida ta tegelikult teeb? Ta “sulgeb” teadmise kõige muu eest, mis tema teadlikkuse valdkonnas toimub, VÄLJA ARVATUD sellelt objektilt või subjektilt, mida ta parasjagu tundma õppida tahab! Vaid juhul, kui õpilane on end ainult raama-tule pühendanud, kui ta on “peatanud” teadlikkuse kõigest muust teda ümbritsevast, saame me öelda, et ta on keskendunud�

Kui selline teadlikkuse seisund on saavutatud, siis raamatusse kirjutatust saab lapse teadmiste ja tarkuse pagasi osa� Täpselt samuti peaks olema võimalik koondada tähelepanu teadvuses toimuvale intuitiivsele protsessile, lülitades tähelepanu fookusest välja peas toimuvad mentaalsed protsessid� Kuidas me seda teeme? Mõtleme hetkeks järele, missugused olid meele mentaalsed protsessid, millest me varem rääkisime� Need olid aistingud, mõttetegevus ja loovus� Niisiis, kui me ei pööra tähelepanu neile meele mentaalsetele protsessidele, vaid keskendume teadvuse ülejäänud osale, siis tegelikult me treenime intuitsiooni kasutamist� Ja seda tähelepanu kasutamise kaudu, läbi teatud asjades osalemise või mitteosalemise, mis võimaldab meil õppida teadmiste intuitiivse omandamise kunsti� See on üks suurimaid kingitusi, mille Jumal on eales inimesele andnud� Aga kõigepealt – meie tähelepanu peab olema treenitud, sest meil ei pruugi olla üldse tähelepanuvõime ulatust!

Meie tähelepanu on muutunud katkendlikuks; see on muutunud hajusaks, liikudes siia-sinna� Me ei suuda olla täie tähelepanuga ainsaski hetkes� Ka siis, kui sa loed seda raamatut, ei pööra sa sellele täit tähelepanu� Loed ühe või paar rida, ning siis rändab sinu tähelepanu kusagile mujale, naastes peagi jälle tagasi� Loed veel mõne rea ning taas uitab tähelepanu mujale� Ainult paar rida korraga suudad sa lugeda� Kõik ülejäänu on sinu enda mentaalne looming! Tähelepanu esindab teadlikkuse seisundit, milles ei lasta sekkuvatel mõtetel end häirida; see on vaikne valvsus� Esiteks, meie

73

tähelepanu peab olema arenenud, ning ainus viis, kuidas me seda arendada saaksime, on seda kasutada!

Kui oleme võimelised oma tähelepanu välja lülitama kõigest sellest, mis toimub meie meeles ja mis segab, ning suudame säilita-da individuaalse häirimatu teadlikkuse, siis saame kiiresti oskusli-kuks intuitiivse protsessi valdajaks� Intuitsioon voolab inimteadvu-ses kogu aeg! Me saame lakkamatult intuitiivseid sähvatusi� Need teadmised on pärit palju usaldusväärsemast allikast kui mentaal-sed protsessid meie teadvuses ning need on meile kättesaadavad, kui vaid tahaksime neid kasutada� Intuitsioon on palju usaldus-väärsem instrument kui intellekt� Vahendid ja meetodid intuitsioo-ni arendamiseks on ju saadaval�

Iga inimene, kes seda teadmist soovib, peab tegema algul ponnistuse leidmaks enda jaoks allikas ning kasutama seda abi, mida talle on pakutud� Selliseid teadmisi ei saa anda neile, kes ei pinguta selleks, et anda omapoolne osa� Me mõistame seda ülihäs-ti tavapäraste intellektuaalsete teadmiste omandamise puhul, aga “kõrgema” teadmise omandamisega seoses eeldame midagi muud! Jah, muidugi on oluline aru saada, et iseseisvale jõupingutusele (toim� intuitsiooni) treenimise vallas midagi saavutada ei pruugi järgneda mingeid tulemusi� Huviline saab omandada intuitiivsed oskused vaid nende abiga, kes on juba edasi jõudnud� Õnneks on olemas spetsiaalselt kavandatud treeningprogrammid intuitsiooni arendamiseks, mille järgi saab õppida intuitsioonikunsti selle ala meistritelt� Intuitiivset protsessi ei saa tundma õppida sellest ainult mõeldes� Siin pole tegemist raamatutarkuste omandamisega� Kuigi andsin üsna lihtsa ülevaate intuitsiooni protsessist, oleks viga arva-ta, et vaid mõnede raamatute lugemisega võiks keegi intuitsiooni iseendale omal käel selgeks teha�

Hulk suurepäraseid raamatuid on tulvil selleteemalist teavet� Intuitsiooni võimet on vallanud väga suured meistrid� Nad on kirjutanud kõigest, mida saab üldse selle teema kohta sõnadesse

74

panna� Nende õpetused võib küll meelde jätta, aga neid raama-tuid lugedes ei õpi te intuitiivset protsessi kasutama! Raamatutest tarkust ammutades võite te üksnes ekselda mõttemaailmas ja sel teemal mõtiskleda� Aga kõik teadmised jäävad jõuetuks� Teie järel-dused jäävad loogika ja mõttetegevuse tulemuseks, sest neil puudu-vad kogemuste juured� Paljud õpilased, kes on jäänud sellesse lõksu, otsivadki lahendusi raamatutest� Nad saavad küll vastused, aga ei tunne vastuste leidmise protsessi�

Probleemid on teada ja vastused on antud� Vastused õpitak-se lihtsalt pähe ja peetakse end “teadjaks”� Probleemid on teada, vastused samuti, aga vastusteni jõudmise tee jääb igavesti tundma-tuks� Niisugune “teadmise” korral jääb vastuseni jõudmise prot-sess tundmatuks�

Ainult raamatuid lugedes saab vastustest vaid mõelda, kuid intuitiivse protsessi tundmaõppimise eesmärk on suutlikkus “teada” vastuseid ilma mõtlemist kaasamata! Meel on abstrakt-ne, ka mõtlemine on abstraktne ja kui see inimmeele abstraktne oskus tahab jõuda intuitsiooni tasandile, suudab ta tegelikult sinna jõudmisest vaid MÕELDA! Teadlikkust ei suudeta kunagi kogeda pideva mõtlemise seisundis� Järelikult peab eksisteerima spetsiaal-ne tehnika, mida kasutada selleks, et saada ajutiselt mitteteadli-kuks kõigist mentaalsetest protsessidest� Siinkohal on tarvis hästi koolitatud õpetajat, kellel on oskused intuitiivprotsessi kasutamise kunstis sel tasemel, et protsessi ei kaasataks mõistust�

Nagu juba öeldud, peab see õpetaja olema mitte lihtsalt raama-tutarkuste teadja, vaid intuitiivse protsessi praktiseerija, kes valdab intuitiivse protsessi kasutamise kunsti� Ta peab olema sellise meis-terlikkuse tasemega, et oskab suunata tähelepanu teadvuse koge-misele ilma mentaalsete protsesside sekkumiseta� Ainult niisugune meister suudab meile anda teadmisi intuitiivse protsessi ja kesken-dumistehnikate kohta� Kasutatav õpetamismeetod ei saa põhineda ainult raamatutarkuste edasiandmisel! Teema kohta saate raama-

75

tuid lugeda ka iseseisvalt� See “spetsiaalne” õpetaja peab olema suuteline edasi andma selget arusaamist!

Raamatutarkuste edasiandmine pole nii oluline kui mõistmi-se edastamine� Tõeliselt inspireeritud õpetajat kohates tunned sa, et kõik tema poolt õpetatu on väga suure selguse astmega� Sa tunned, et sa ei pea kasutama eriti mõttetegevust� Sa ei pea kaasas kandma teatud infopagasit� Selline õpetaja on suuteline mõistmist ja teadmisi üle kandma viisil, mis on tunduvalt efektiivsem kui seda teemat puudutava mäekõrguse raamatuvirna läbitöötamine� Õpetaja sügavus jõuab sinu sügavuseni� Temast saab abistaja� Tema olemus teeb midagi sinu jaoks� Ta puudutab sinu sügavust sinu sees� Sa justkui näeksid taevas täiskuud ja järsku jääd sa vaikseks – kuu sügavus, tema ilu ja majesteetlikkus puudutavad sind� Sama lugu on sellise õpetajaga, kelle puudutus on sügavam kui miski muu siin ilmas� See tunne voolab tema teadlikkuse intuitiivtasanditelt� See voolab tema olemuse sisimast tuumast sinu olemusse – juba ainu-üksi tema lähedalolek muudab sind! Oled valgustatud! Mis vahe sellel on? Kuidas suudab sellise võimega õpetaja üle kanda teadmisi hulga tõhusamalt kui seda teevad tavalised õpetajad ja raamatud? Sel põhjusel, et sellised “erilised” õpetajad teevad seda intuitiivselt ja meie püüame need intuitiivselt kinni!

Sellist kõrgema tasandi tarkust ja teadmiste hulka suudab edas-tada meile vaid õpetaja, kes on ise ekspert ja meister intuitiivprot-sessi kunstis� Tehnika, mida ta kasutab intuitsiooni arendamiseks, võib olla seesama lihtne protsess, mille kaudu ta arendab ka intel-lekti� Ainus probleem on selles, et me kardame oma tähelepanu pidevalt töötavalt mõtlemisprotsessilt mujale suunata� Me karda-me, et see toob kaasa meie kohustuste ja isiklike vajaduste täitmise unarusse jätmise� Me ei paista aru saavat, et ainult imepisike osa meie mõttetegevusest, mis lakkamatult meie peas ketrab, on vaja-lik meile igapäevaelu olukordades� Suurem osa sellest on meie jaoks arutu mehhanism, mille vangi oleme jäänud! Mõtlemine on nagu

76

kõndimine� Jalutamisel kasutad sa oma jalgu� Aga kui sa liigutad jalgu liikumistaktis ka istudes, siis peavad inimesed sind hulluks� Ning kui keegi ütleb sulle: “Lõpeta see jama,” siis vastad sina: “Kui ma lõpetan ja tahan taas kõndima hakata, mis siis saab? Kui ma jalgu puhkan, siis pole nad töökorras� Kui ma lõpetan, võin kaota-da kõndimisvõime, seepärast pean neid kasutama pidevalt!” See on ju hullus! Aga ometi me teeme seda kogu aeg� Meie õpetajad on treeninud meid järjepidevalt mõtlema ja mida pikemalt ning põhjalikumalt, seda parem� Nad väidavad, et see tõstab meie tegut-semise väärtust� Mida rohkem me mõtleme, seda paremaks meie elu muutub� Mida vähem me mõtleme, seda hullem meile� Pange tähele seda arulagedust!

Mõtteprotsessi asjatu kasutamine olukordades, kus seda pole tarvis, on teadlik intuitiivsest protsessist kõrvalehoidmine� Õpila-ne ei pea intuitiivse võime arendamisse jääma 24 tunniks ööpäe-vas� Me ei palu tal lülitada end välja kogu teadlikkusest, mis tema mõttetegevuses sel ajal toimub� Me tahame vaid, et ta oleks suute-line tahtlikult koondama oma tähelepanu intuitiivsele protsessile, eesmärgiga püüda kinni tarvilik teadmine� Pärast seda, kui ta on omandanud selle teadmise, võib ta suunata oma teadlikkust ka kõigele muule� Intuitiivse protsessi käigus omandatud tarkus on saanud tema teadvuse osaks ja see hakkab iseenesest toetama tema järgmiste kogemuste saamist� Seepärast nõuab intuitiivne prot-sess füüsiliste meelte ning mõtlemistegevuse välja lülitamist ainult ajutiselt�

Pärast seda, kui soovitud teadmine on omandatud, võib inime-ne taas kasutada füüsilisi meeli ja arutluskäike selle teadmise rakendamiseks elusituatsioonides� Intuitiivne protsess jääb kätte-saadavaks, millal iganes inimene tunneb vajadust jälle midagi usaldusväärselt teada saada – jõuda TEADMISENI, mis on õige!

77

Seepärast ei soovita mina teil mõtlemist maha jätta ega intuitsiooni 24 tundi ööpäevas kasutada� Te ei pea loobuma loogika, mõtlemise ega intellekti kasutamisest�

79

| 8 |

Intuitsioon

Mudeli või struktuuri loomisel millegi analüüsimise eesmärgiga pole paremat instrumenti kui intellekt� Olen konstrueerinud sulle pildi inimmeele struktuurist ja teadlikkuse astmetest nii, et see oleks kohane sinu intellektile� Fakt, et olen meele jaganud funktsioonipõhiselt ning selle teadlikkuse erinevateks tasanditeks, pälvib sinu intellekti poolt kohe heakskiidu! Kui ma aga ei oleks meie subjekte sektsioonideks ning kategooriateks jaganud, siis oleksid sa kogu teooria intuitsioonist tagasi lükanud� Kõike seda, mis on siiamaani öeldud, poleks saanud öelda ilma inimintellekti kasutamata� Mul poleks olnud võimalik sinuga kuidagi suhelda! Kuni siiamaani, rõhutan, siiamaani on intellekt olnud väga vajalik tööriist� Kuid eeldades, et suudame omandada kõrgemaid teadmisi intellekti abil, teeme suure vea� Seepärast soovitan ma lisaks intellektile ja mõttetegevusele hankida teadmisi intuitiivsel teel! Me ei tohiks lubada intellektil takistada inimteadvuse peenemate võimete kasutamist� Seepärast on suurimaks koostööks, mida intellekt intuitiivsete oskuste arendamisel osutada saab, uurida ja tundma õppida

80

oma piire! Sellest on suur abi indiviidi pettumustekoorma ja ängi leevendamisel�

Kogu inimteadvuse haardeulatuses pole peale intellekti teist kingitust, mis suudaks seda osa täita� Selle taipamine aitab mõis-ta, et mistahes aja-ruumi ja põhjuslikkuse piiride taga aset leidev sündmus või kogemus on inimintellekti jaoks kättesaamatu� Püüd-ke mõelda sellele, mis on olemas enne algust, mis toimub eikusa-gil ja mida mitte miski pole põhjustanud – ning intellekt jookseb kokku! Hetkest, mil mistahes teadvuses olev kogemus võetakse välja aja-ruumi-põhjuslikkuse järjestatusest, ei suuda intellekt seda enam hõlmata, ükskõik kui suuri ponnistusi ta selleks ka ei teeks� Ainus probleem on selles, et intellekti pole treenitud ise ennast välja lülitama� Iseseisvalt intellekt seda funktsiooni ei teosta, välja arvatud juhul, kui teda on hoolega treenitud ja korralikult terav-datud� Isegi intellekti jaoks nõuab sellise ülesande sooritamine üsna palju harjutamist� Niisiis – ma ei kritiseeri intellekti kasu-tamist, ent seda peab arendama astmeni, kus me avastame tema piirid, saades seekaudu väljuda loogika ja mõttetegevuse raamidest “loogikute poolt eitatud” teadmiste maailma�

Intellekti piirid hoiavad meid sellisel teadlikkuse tasandil, kus me ei suuda näha tõde� Tõde ei ilmuta end kunagi loogika kaudu� Intellekti abil saad sa ainult mõelda tõest, kuid ei suuda tõde koge-da� Aga loogika ja intellekt võivad olla head teenrid� Mõne koge-muse korral võib intellekt aidata seda lahti mõtestada, loogika aitab seda selgitada… Aga see on ka kõik� Suurim teene, mille intellekt teadmiste kasvamisele osutada võib, on oma piiride teada-saamine: avastamine, et ta ei ole võimeline mitte kunagi tõde “ära tundma”, ei suuda ületada ega saada osa ühestki kogemusest, mis asub teisel pool aega, ruumi ja põhjuslikkust� Kui seda on kord juba mõistetud, siis saab intellekti veenda kõrvale astuma ja laskma oma tööd teha teadvuse kõrgemal oskusel, intuitsioonil� Intellekti pole tarvis hävitada� Inimmeel, mis toimib põhiliselt intellektuaal-

81

selt, ei tohi hävineda� Kahjuks paljud, kes on huvitatud kõrgemate teadvuslike tasandite arendamisest, püüavad hävitada oma meeli ja mõned neist on olnud selles ka EDUKAD! Selliseid inimesi on hullumajad täis� Aga vaadakem nende eksimust� Kes on öelnud, et meel on kohutav? Kes sellise väite esitab? Et meel on vaenlane; et meel on ainus takistus, mis meie valgustumise teel ees seisab ja selles vaimus edasi� Kust see väide küll pärineb? “Hävita meel ja sa saavutad kõige kõrgema teadlikkuse tasandi…” Kes seda ütleb? See on MEEL ise, kes sellise mõttega lagedale tuleb� Need inimesed püüavad sundida meelt iseennast hävitama! Vaadake selle kõige absurdsust� Pole ime, et neid tabab hullus� See ON hullumeelsus!

Meelt pole vaja hävitada, küll aga oleks tarvis aru saada meele olemusest… mõista seda, et meelel on piirid� Te peate viima intel-lekti sellesse arengustaadiumi, kus ta mõistab, et ta jõudis nii kaugele, aga sealt edasi tema enam ei pääse� Siis astub intellekt kõrvale ning laseb meil kasutada kõrgemat annet – intuitsioo-nivõimet – mis pärineb inimese hingest� Tõepoolest arvatakse, et inimese meel on tema suurim vaenlane seni, kuni temast pole lõpuni aru saadud� Kui intellekti on korralikult koolitatud oma ülesandeid täitma, siis saab sellestsamast meelest inimese parim sõber� Inimese vaimses arengus kõrgemate teadlikkuse tasandite poole on meelest saanud suurim takistus sel juhul, kui temast pole aru saadud ning teda pole treenitud� Kui mõistame lõplikult tema seaduspärast funktsiooni, saab mõistusest inimese suurim abiva-hend rännakus kõrgemate teadlikkuse tasandite suunas� Kogu küsimus on tema treenituses�

Kui me teadlikult meelt treenime ja samas õpime kasutama intuitiivset protsessi, siis avardame tunduvalt oma teadmisi ning lisame neile täpsust� Tänapäeval on üheks suuremaks puuduseks ühiskonnas ja inimsuhetes kahtlused, mis meid ahistavad� Mitte miski pole kindel; keegi ei tea midagi kindlalt – igaüks kobab pimeduses ja selle ebakindluse ja kõhklemise tõttu on inimese

82

meel loonud võimsa hirmu ning skeptitsismi� Hirm ja kahtlus sigi-tavad viha ja vihkamist� Me kannatame pidevalt armukadeduse, pettumuse, usalduse puudumise ja paljude teiste emotsionaalsete ning psühholoogiliste meelehaiguste all� Inimesed on muutunud skisofreenilisteks ja kahestunud� Kogu meie ühiskond on mentaal-selt haigestunud! Laias laastus võetuna tuleneb see kahtlusesuge-metest, mis imbuvad meie meelde� Me ei saa kunagi teist inimest lõpuni usaldada – ei oma abikaasat, ei ülemust ega naabrit… me ei saa kunagi kindlad olla selles, mida neilt oodata, mida nad võivad mõelda ja selles vaimus edasi� Kõik meie hirmud, usalduse ja enese-kindluse puudus, kogu isiksuse vastuolulisus sünnib just kahtluste pärast, mis on inimmeeles kogu aeg kohal� “Kahtlus” ja teadmiste puudumine tõstavad pead ühel ja ainult ühel põhjusel, milleks on intellekti üleliigne kasutamine�

Mida enam me arutleme, seda rohkem kahtlusi me oma peas toodame� Mida rohkem probleemist mõtleme, seda suuremast segadusest me end leiame� Mõistus läheb umbe sellest tohutust info- ja valikuvõimaluste hulgast ning ebakindlusest ja segadu-sest, mis sellega kaasneb! See on väga kummaline� Intellektuaal-ne protsess, millele me nii väga loodame, millele pühendame nii palju kiidusõnu – see mõttetegevuse protsess ja loogika kasuta-mine viib meid vaid suuremasse segadusse ning ebaselgusse� Selle poolt produtseeritud võimaluste paljusus ajab meid segadusse� Me pole suutelised otsustama, mida teha ja seepärast me ei teegi midagi peale kannatamise! Intellekti ülemäärane kasutamine eriti inimsuhetes on meid viinud usu, usalduse ja kõige muu puudumi-seni, armastuse defitsiidini, tõsisemate konfliktideni ühiskonnas ja üleüldise vägivallani� Järelikult põhjustab intellekti ülekasutamine kõiki meie probleeme nii ühiskonnas kui ka isiklikus elus�

Ma soovitan koos loogika ja intellektiga kasutada ka intuitsioo-ni� Intuitiivne protsess annab vastukaaluks tervikliku ja veendu-nud teadmise, mis sunniks armukadeduse, vihkamise, hirmu ja

83

vägivallaga seotud probleemid taanduma esmalt omavahelistest suhetest ja seejärel kogu ühiskonnast� Teadmine inimese headusest jõuab meieni intuitsiooni kasutamise kaudu� See võimaldab meil toimida hoopis kõrgemas teadvuses… ARMASTUSES! Armas-tus on kõrgeim müsteerium, ülim, mis üldse olla saab� Armastu-ses saab elada, aga selle tähendust ei saa intellektuaalselt “teada”� Seda saab maitsta, kogeda, kuid seda ei saa mõista! See on loogika ja mõtlemise “ülene”… see on miski, mis üllatab meie arusaamist! Armastus on kõrgeim võimalik kogemus, milleni inimteadvus küünib�

Armastuse kogemus on paraku blokeeritud loogika ja mõtte-tegevuse liigtarvitamisega� Seepärast on ülemaailmne intuitiivsete võimete treenimine ja arendamine ülimalt oluline ja vajalik� Me ei peaks mõtlemist ja intellekti kasutamist välja juurima, vaid õppi-ma neid kasutama õigesti ning ainult siis ja seal, kus see on põhjen-datud� Me ei peaks neid rakendama inimtegevuse aladel, kus nende tõhusus on minimaalne või kasutegur puudulik� Intellekti ja arutlust ei ole tarvis kasutada armastuse, inimliku mõistmise ja ühtekuuluvuse vallas ega ka seal, kuhu loogika ja mentaalsed arutlused ei küüni� Kõik teadlikkuse arendamise harjutused viivad “üksolemise” kogemusse ja armastusse� See tervikteadlikkus, mis on üksolemise läbielamine, ongi kõrgeim kogemus, mida me saame kogeda või tajuda, teiste sõnadega kasvamine teadlikkuses� Meil on olnud probleeme inimteadlikkuse arengus, sest meil on olnud keeruline ainuüksi omaenda minast aru saada� Olles suute-lised mõistma oma mina, oleme automaatselt (s�o ilma täiendava vaevata) võimelised tõusma kõrgemasse teadlikkusse ja armastuse kogemisse�

Mida rohkem kasutame meelt, seda rohkem erinevusi endi hulgas täheldame� Erinevad on riided, kehad, rassid, keeled, reli-gioonid ja nii edasi� Intellekt jagab alati inimesed erinevatesse kate-gooriatesse – haritud ja harimatud, religioossed ja patused, kõlbe-

84

lised ja amoraalsed� Muster on alati sama� Intellekt liigitab inimesi jätkuvalt “erinevuste” järgi� Ja meie väidame, et kuulume ühte neist niinimetatud kõrgematest kategooriatest ning teeskleme, et oleme teistest paremad! Kõik need meievahelised erinevused on loonud intellekt ja meel� Intuitsioon, mis on hinge omadus, paneb tähe-le vaid üht… ÜKSOLEMIST teadvuses� Ta märkab vaid sedasama teadvust, sedasama teadvuse valgust, mis särab kõigis meis! Tead-likkus tuleb “tavalisse” teadvusse intuitsiooni tahtliku kasutamise teel� Järelikult – rääkides teadlikkuse kasvamisest hinge tasandile, vaimsele tasandile, ei räägi me lihtsalt mingist abstraktsest tead-vuse tasandist� Me räägime intuitsiooni arendamisest, eesmärgiga tajuda ühtsustunnet kõigi inimolenditega� See saavutus on teiste sõnadega armastus ja seda on võimalik kogeda – soovi korral – ületades meele lakkamatud intellektuaalsed protsessid�

Mis juhtub siis, kui me intellektuaalsetest protsessidest välja kasvame? Siis hakkame inimestele ja olukordadele lähenema mitte enam kahtlustustest tulvil olles, vaid läbi armastuse, mis tunne-tab, et teised inimesed on NEEDSAMAD, KES OLEN MINA ISE� Nendes on seesama teadvus mis minuski� Minus olev usaldus teki-tab usaldust temas, minu armastus loob usaldust temas! Me oleme kõik armastavad olevused, sest me oleme armastusest tehtud� SEDA TULEB KOGU AEG MEELES PIDADA�

Võime seda katsetada juba täna� Selleks ei pea mitte keegi muutma oma nime, elustiili ega midagi muud� Me vajame armas-tust� Kõik, mis on meile seesmiselt vajalik, on… ARMASTUS! Ent toimides läbi mõtlemise ja loogika ning ülemäära aktiivse intellekti, käivitame “mõistuse” reageeringu teiste inimeste suhtes� Rääkides intellekti kaudu, ainult mõistusega, loome teise inimese peas kaht-luse� Siis hakkab tema kahtlema meie motiivides; ta kahtleb meie siiruses, selles, kas me ka tegelikult mõtleme seda, mida räägime� Meie intellekt päästab teise inimese arus valla kahtluse ja hirmu! Kui me käitume “samaga vastamise” teadmatuses, korjab teine üles

85

meie ebakindluse ja reageerib samuti kahtlusega� Kui lisanduvad veel hirm, pinge ja mõlemapoolne teadmiste puudumine, siis viib see vaid suuremale teineteise mittemõistmisele! Lihtsalt asendage kogu see olukord armastuse ja usalduse keele ning vastavate tegu-dega� Tegutsege ja rääkige selles arusaamises, et “teine” inimene on sama nagu teie – sama hing, sama teadvus, mille on loonud seesa-ma Looja… me kõik oleme terviku osad!

Oleme suutelised lahendama kõik inimsuhete probleemid, kui peame meeles, et teadvus, Jumal ja armastus on meis KÕIGIS� Hoides seda ühtekuuluvust meeles kogu aeg, pole meil enam prob-leeme� Meie elust saab ülima harmooniaga viis, pidu… pühitsus! Kõik meie pinged ja ängistus lahtub ja meievahelised vastuolud muutuvad olematuks� Meie elust saab muusika… suurejooneline rõõmu, armastuse ja õnne sümfoonia!

87

| 9 |

Teisel pool filosoofiat

Öeldakse, et filosoofia on kui pime mees, kes otsib pimedal ööl pimedas ruumis musta kassi, keda seal polegi� Ehk, et – püüdes leida vastuseid filosoofia abil, tähendab see, et teie küsimus oli rumal; et teie küsimusel polnud mingit tähendust; et see polnud “tõeline” küsimus – see tähendab, küsimus selle kohta, mis on “TÕELISELT” olemas� Sest “tõelistele” küsimustele vastuste saamiseks ja “tõelistele” probleemidele lahenduste leidmiseks pead sa minema filosoofiast välja! Mida rohkem end kohandada mingi “akadeemilise filosoofia” uurimisele “vastuste” juurde jõudmise eesmärgil, seda rohkem hakkavad segadusse ajama vastuolud� Filosoofia pole suuteline elulistele, inimeksistentsi puudutavatele küsimustele otseselt ja rahuldavalt vastust andma�

Kaasajal on järjest ilmsemaks muutunud vajadus kõrgema tasandi teadmiste järele, kuhu ei pääse ligi sõnadega trikita-mise, intellekti ja vaid mõttetegevuse selgusega� Oleme läbi näinud, et lahenduste pakkumisel, mis puudutavad eksis-

88

tentsi põhiprobleeme, on kaasaegne filosoofia muutunud abituks nagu väike laps� Filosoofia kandub järjest kaugemale oma tõelisest eesmärgist ja takerdub kunstlike küsimuste ümber toimuvates-se mõttetutesse diskussioonidesse, mis ei heida mingitki valgust fundamentaalsetele elulistele probleemidele�

Akadeemilised filosoofid on väga tugevad kõike liigitama� Lõviosa nende jõupingutustest on suunatud kõikide asjade kate-gooriatesse paigutamisele� Kui esitada küsimus, millele on neil vastus juba olemas, siis on hästi� Aga kui neil küsimusele vastus puudub, siis on häda käes, sest kogu nende lähenemine teadmis-tele on mehaaniline! Akadeemiline filosoofia on mehaaniline, aga kuidas saab miski mehaaniline aidata sul targaks saada? Nad ei otsi enam seoseid eluga; nad ei otsi enam elu ülimaid seaduspärasusi, mida pakub elu puudes, mägedes, roosis ja igaühes meis� Nad ei otsi enam ühendavat faktorit, philosophia perennis t – kõrgemat teadmist… tõde� Kuna on vaid ÜKS tegelikkus, mis on universumi alus, siis saab olla vaid ÜKS ülim tõde, mis peaks olema kõige selle lõppeesmärk, mis “filosoofia” mõiste alla mahub! See on teadmine sellest tõest, mis on “TÕELISE” filosoofia eesmärk�

Nagu ma aru saan, on filosoofia teadmiste kunst� Elu tundmi-ne, iseenda tundmine, kõige tundmine, teadmine sellest, mis on “TEADMISED” ning teadmise juurde jõudmise tehnikate ja oskus-te tundmine! Selles mõttes saavad filosoofiast ja teadmistest süno-nüümid, aga sõna “teadmised” on kasutust leidnud väga erineva-tes tähendustes ning oleks tarvis selgitada, mida selle sõna all siin mõeldakse� Paljusid teisi sõnu peetakse ekslikult samatähendusli-keks sõnaga “teadmine”� Näiteks sõnad “informatsioon”, “mälu”, “arusaamine”, “tarkus” ja “teadlikkus”� Kõik need sõnad esinda-vad tegelikult inimteadvuse erinevaid rolle� Tihti peame “tarka” inimest lihtsalt teadmistega inimeseks� Või peame “teadmistega” inimeseks seda, kellel on “hea” mõistus� Mõnikord kutsutakse “teadjateks” neid, kellel on võime taibata ja salvestada infot mällu

89

vaid selleks, et nad suudaksid kogutud infot papagoina taasesi-tada… nagu teeb seda arvuti! Aga vaid siis, kui sa “tead” mida-gi sel viisil, nagu arvuti seda ei suuda, oled välja teeninud õiguse, et sind kutsutaks teadjaks� Pealegi – põhiline jõud, mis võimaldab mitte-mehaanilist teadmist ja mis sealhulgas sisaldab ka kõikvõi-malikke teadmisi, tuleneb inimteadvusest�

Kahjuks on sõna “teadvus” kaasaegses psühholoogias ja ka muus kõnepruugis üsnagi ebatäpset kasutust leidnud� Seda on tarvitatud inimteadlikkuse põhimõttele viidates väga üldises tähenduses� Me kasutame sõnu “teadvus” ja “meel” peaaegu süno-nüümidena� See on arusaadav, sest need kaks on niivõrd läbipõi-munud selles, mida nad väljendavad, et meil on raske nende vahel vahet teha� Siiski peaks olema selge, et pole olemas “meelt” ilma teadvuseta, sest meel tuleneb teadvusest� Kui keegi ei ole “tead-vusel”, siis ei teki edasist küsimust, kas ta teadlik või saab üldse millestki aru� Siit järeldub paratamatult, et inimteadvus on esmane jõuallikas, mis toetab kõiki inimmeele funktsioone ja modifikat-sioone, nimelt mälu�

Veel üks teadmiste madalam vorm, võib-olla kõige madalam, on “informatsioon” ehk andmed, mis on kogutud füüsiliste meelte ja aistingute kaudu� Meie silmad näevad ja kõrvad kuulevad, keel tunneb maitset, nina lõhna ja nii edasi, võimaldades meil seda-mööda aru saada, mida me tajume� Aistingu kaudu tulev teadmine on üksnes “informatsioon” kogemusest� See teadmine salvestatak-se mällu, mille abil me suudame meelde tuletada ja sellest teistega infot vahetada� Hoolimata mäletamisvõimest ja sellest, et suuda-me seda teadmist sõnade abil teistele edastada, jääb see siiski ainult informatsiooniks!

Järgmiseks tuleb meeleline tunnetus ise� Oleme suutelised näge-ma, kuulma ja maitsma koguni ilma füüsilisi organeid kasutama-ta� Lühidalt, me saame luua kogemused “kujutluse” kaudu� Kuigi kujutlustegevus põhineb tihtipeale füüsiliste meelte abil saadud

90

informatsiooni kasutamisel, võib kogemus mõnikord olla ehtne ega pruugi olla seotud informatsiooni kogumise viisiga nimeta-tud moel� Teadmine, mis on saadud vaid meelelise tunnetuse teel, pärineb kõrgemalt kui lihtsalt informatsioon� Sel juhul on tege-mist teadmistega, mis on inspiratsiooniallikaks suurtele tegude-le, teaduslikele avastustele, vaimsetele ilmutustele, kirjanduslikele läbimurretele ja religioossetele imedele! Aga sellest kõrgemad tead-mised pärinevad meele sellest osast, mida me nimetame mõttete-gevuseks ja arusaamiseks� Palun pange tähele, et inimmeelel on võime täita kolme erinevat funktsiooni� Esimene ja madalaim on “aistmine”, millega kogutakse informatsiooni aistingusüsteemi kaudu� Mõttetegevus ja loogika kasutamine on teine ja kõrgem meele funktsioon� See on osa, mis tegeleb “mõtlemisega”� “Mõtle-misega” on seotud sõnade kasutamine� Sõnad ei ole midagi muud kui häälikulised sümbolid, millel on teatud kaastähendus; mõiste, mille me mingile sõnale anname� Seega sõnadel, mida iga indiviid oma mõtlemisprotsessis kasutab, on unikaalne ja isiklik tähendus� Kahel erineval inimesel ei saa olla sarnasel sõnadereal ühest mõtet� Meenutamisprotsessis tuuakse sõna mällu ning ühendatakse mõistega� Nii kasutatakse sõnu loogilise põhjuse ja tagajärje seose loomiseks mõtlemisprotsessis� Nimetatud mentaalne protsess on jätkuv ja järjepidev tüüpilises teadvuses�

See on inimmeele teise funktsiooni – loogika ja mõttetegevuse – põgus kirjeldus� Teadmisi, mis on hangitud selle protsessi teel, peetakse tavaliselt teadmiste kõrgemaks vormiks võrreldes nende-ga, mis on saadud meelelise tunnetuse teel� Filosoofia, nagu seda praegusel ajal mõistetakse, baseerub täielikult loogikal ja mõttete-gevusel� Loogika on küll teaduse alus, ent mitte elu alus! Loogika ja arutluskäik kehtivad ainult elutute asjade maailmas, sest loogi-ka aluspõhine meetod on lahkamine ja sel hetkel, mil sa lahkad midagi, hävitad sa selle! Akadeemiline filosoofia jätkab inimeste hävitamist sellega, et viib kestvalt edasi inimkogemuse tükelda-

91

mist kategooriateks ja osadeks� Seega, kui sa tahad leida elu mõtet akadeemilise filosoofia õpingute abil – loogika abil – siis ei leia sa seda kunagi� Kasutatav protsess ja meetod iseenesest välista-vad selle� Elu on nagu lill – roos� Sa võid selle tükkideks lõigata, võid “analüüsida” selle koostisosi ja keemilist koostist, aga nii võib kahe silma vahele jääda kõige tähtsam… roosi ilu! Sel viisil pole sa suuteline leidma mingit ilu, mingit lõhna… need kõik on haihtu-nud� Alles on vaid üksikud keemilised ained, aga need keemilised ained pole “roos”� Need keemilised ained moodustasid “olustiku”, “tingimused”, milles roos “ennast ilmutas”! Roos on olematuks muutunud, kadunud nähtamatusse� Filosofeerimine elu ümber on kui tantsija lahtilõikamine – kas sa tõesti loodad leida tema seest “tantsu”? Sa leiad kondid, vere ja palju muud, aga tantsu sa ei leia! Sa võid laulja kõri lahti lõigata, aga laulu seal pole! Kõri on vaid vahend, vahendaja� Laul tuleb sellest maailmast, mis on väljas-pool teadust või akadeemilist filosoofiat… väljaspool loogikat ja arutluskäike�

Meele kolmas ja kõrgeim funktsioon on “loov” mõtlemine� Seda nimetatakse loovaks, ehkki siin ei “looda” muud kui “uusi” must-reid� Meel lihtsalt korjab üles mitmesugused meelelise tunnetuse elemendid, segab need kokku ning töötab seejärel informatsiooni ümber erinevateks mustriteks ja mudeliteks� Kogu seda protsessi nimetatakse “loovuseks”� Meel siiski midagi uut ei loo� Sisu, mis on meelelise tunnetuse teel kokku kogutud, jääb samaks ja aistingu- elementidest lihtsalt kujundatakse teistsugune “kombinatsioon” ehk “uus” muster�

Mõnikord kattub loov meel “kõrgema” teadlikkusega, mida vaatleme hiljem lähemalt� Kuid praegu pöördun ma tagasi “tead-miste” mõiste juurde, uurimaks ühte selle variantidest, nimelt tarkust� Tarkus on teadvuse kasvamine! See on seesmine, põhi-olemuselt sünnipärane ega tulene väljastpoolt� See plahvatab su sees ja ulatub sealt sinu välisesse ellu! Kui teadmised põimuvad

92

praktiliselt või ligilähedaselt inimese vajadustega, siis nimetatak-se seda “tarkuseks”� Selle peab iga indiviid leidma oma teadvuse sügavaimatest soppidest enda jõupingutustega� Erinevalt informat-sioonist ei saa tarkust raamatutest ega loengutest “laenata”� “Tarka” inimest eristabki mitte-targast võimekus rakendada oma teadmi-si ja arusaamisi “õigesti” tegelikesse elusituatsioonidesse! Targa inimese arukus on praktiline, kasutatav eluliste probleemide puhul ja see toob kaasa rõõmu, armastust ja õnne� Tarkus tuleneb väga kõrgelt arenenud võimest “aru saada”, mis on läbi põimunud süga-va elutunnetusega� Tarkuse eelduseks ei pea olema elatud aastate hulk, vaid kogemuse märkimisväärne mõju inimese teadvusele�

Tarkus on teadmiste kõrgem vorm, sest see ühendab arusaami-se tegeliku eluga� Aga tarkusest omakorda kõrgem on täiuseni aren-datud inimteadlikkus, mis saab kättesaadavaks intuitsiooni abil! See on vahetu teadmine olukorrast tervikuna� See lahendab kõik inimmeelega seotud mõistatused ja seepärast on seda tihti kirjelda-tud “tervikteadmiste” või “tervikteadlikkuse” saavutamisena�

Kui inimteadlikkus on arenenud selle tasandini, siis võimaldab see meile täielikku teadmist sellest, mis “ületab” kogu arusaamise� Mõnikord on seda teadmiste tasandit kutsutud “transtsendentaal-seks teadmiseks”, sest see ületab tavateadmise mentaalsed protses-sid� Mõnikord on sellele viidatud kui “müstilisele” teadmisele, sest nende omandamine toimub erinevate müstiliste praktikate abil� Pole tähtis, missuguse sildi me sellele kõrgemale teadmisele omis-tame� Oluline on, et see hõlmab kõiki teisi teadmiste vorme ning annab neile tähenduse ja tõlgenduse� Seega, filosoofia selle sõna otseses tähenduses peaks koosnema vilumusest ja tehnikatest, mis selle kõrgema teadmise garanteerivad� Kõrgemate teadmiste otsin-gute kõrval pole samaaegselt lakanud püüdlemine kõrgema tead-vuse poole�

Iga intelligentne inimene, kes on võimeline sügavamaks süvene-miseks ning on ühtlasi suuteline mõistma inimeksistentsi elemen-

93

taarsemaid tõdesid, suudab järeldada, et universumis ja samuti tema enda elus on peidus suur müsteerium� Kuni see müsteerium pole lahendatud, pole elul ka tõelist tähendust ja inimene ei leia iseendas rahu� On neidki, kes ei muretse müsteeriumide pärast, vaid tegelevad oma karjääriga ning elavad igapäevast elu� Ent elu lahendamata müsteeriumi “mitteteadlik” kohalolek jätkab nende painamist ning mürgitab nende hapra õnne, mille nad olid suut-nud siin elus saavutada�

Oleme muutunud nii hõivatuks igapäeva kirglikes püüdlustes, et oleme vaevu teadlikud karmidest tõsiasjadest, mis meile ainiti otsa jõllitavad! Kui me vaid suudaksime ausalt neile tõsiasjadele otsa vaadata, siis hakkaksime värisema� Ja see värin ulatuks meie olemuse tuumani� Vajame vaid natukene tervet mõistust, põgusat eemaldumist kogu meie tähelepanu hõivavast tegevusest, näge-maks, kui ülimalt mõttetu ja unenäotaoline on kogu see draama, mida me selle maailma näitelaval maha mängime, justnagu poleks-ki elu midagi enamat� Kas me ei peaks minema süvitsi inimeksis-tentsi ja selle probleemide küsimusse, selmet elada mõttetult?

Sügavamad eluprobleemid ei kao kusagile lihtsalt sellepärast, et me neid ignoreerime� Nad ilmutavad ennast vaid teiste probleemi-dena, tõsisematena ja meie meelerahule tunduvalt ohtlikematena� Kui ühiskond ignoreerib inimolemuse vaimseid vajadusi – vajadust tunda tõde – siis oleme küll suutelised ilma takistusteta tegema seda, mida soovime, aga ainult ajutiselt� Varem või hiljem kerkib probleem taas üles ja siis, võimalik, et tuumasõjana koos kohutava võimalusega hävitada terve see planeet!

Kolmkümmend viis sajandit tagasi kadus ookeani põhja suur manner Atlantis� Atlantis oli üliarenenud ühiskond ja selle tsivi-lisatsioon oli jõudnud oma arengu tippu� Tsivilisatsiooni jõudes selle teaduslikku tippu saabub suur oht… langemisoht� Taas seisab inimkonna ees sama hädaoht� Teaduslik läbimurre on teinud inimese väga, väga võimsaks� Kui aga suure jõupotentsiaaliga kaas-

94

neb vähene arusaamine, siis on jõud osutunud alati saatuslikuks� Atlantis sooritas enesetapu! Ilma kõrgema teadmiseta on teadu-se kasvamine ohtlik� Taas on terve maailm kaoses� Ühiskonnal puuduvad juured ja elul puudub tähendus� Moraaliväärtused on kadunud ja kurjuse pime jõud ümbritseb meid� Meie suunataju on kaotsi läinud� Me arvame, et elu on juhuslik� Eesmärki, tähendust ei näi olevat, elu tundub olevat muutuste kõrvalsaadus� Eksistents ei näi meist hoolivat� Paistab, et kõik see, mida me teeme, on kasu-tu, harjumuspärane ja mehaaniline� Elu tundub eesmärgitu� Sa ei tea, kes sa oled, kus sa oled… miks sa oled� Sa tunned end kui lainetes triiviv palk, millel puudub suund� Kuhu sa liigud? Miks sa üldse sündisid? Mida tegema? Vastuseid neile küsimustele sa ei tea� Küsimärk on üle kogu su näo – miks? Põhjus on selles, et sa pole vaadanud oma olemuse sügavaimasse tuuma! Sa pole lahti harutanud müsteeriumi, mis ümbritseb sinu olemust ja eksistentsi; aga tõelist rahu ei saabu ellu enne, kui vastused neile küsimustele saavad selgeks!

Vastused kõigile küsimustele asuvad meis endis, meie endi tead-vuses� Olen juba pikalt rääkinud lihtsast väitest: KÕIK VASTUSED PEITUVAD TEIS ENDIS� Ja ikka pole ma piisavalt rahul� Ma pole kindel, kas sa vaatad tõeliselt endasse ning leiad sealt vastused� Kui mõnikord tulebki tahtmine vaadata, hakkad sa taas vastuseid otsi-ma väljastpoolt� Sulle võib endiselt meeldida raamatuid lugeda ja loenguid kuulata, leidmaks vastuseid� Ent loengud ja raamatud, ükskõik kui head nad ka poleks, on kõik väljaspool sind! Need ei asu sinu sees! Mõnikord sõidad sa ühte või teise paika, aga miks sa sinna lähed! Mõni läheb Indiasse, mõni Tiibetisse ja nii edasi – jällegi jääb otsing välispidiseks! Ka siis, kui sinus tõuseb tõeline soov, liigud sa vales suunas!

Soovides tõeliselt teada, kes sa oled, ei pea sa seda mitte kellelt-ki teiselt küsima� Keegi teine ei oska sellele vastata peale sinu enda� Ja isegi siis, kui keegi vastab, ei ole see “sinu” vastus� See pole mida-

95

gi enamat kui informatsioon, aga informatsioon on kasutu, sest see pole “TEADMINE”� See info ei aita ja pealegi toob see segadust juurde! Seepärast on kõige õigem kõigepealt “MINNA ISEENDAS-SE” ja alles siis loengutesse, reisida pühadesse maadesse ning muja-le� Saadud tegevused töötavad sel juhul sinu kogemuste “tunnista-jana”� Need tõestavad selle ehtsust, mida sa juba “tead”, nii et oled suuteline kinnitama selle autentsust� Vastasel korral hakkab kogu loetu, õpitu ja loengutes omandatu looma järjest suuremat sega-dust� Mil moel oleksid suuteline tõlgendama väljastpoolt saadut ning selle paikapidavust? Sa ei saa mõista rohkem, kui oled ise kogenud – sa saad aru ainult sel määral, nagu oled iseenda sees selgusele jõudnud ja isiklikult kogenud�

Teadvus kui kogemuse looja on sinu sees… sinu mina sees ning kõik vastused peavad tulema sealt� Õpetaja, guru, meister – ta peitub meie endi sees ja meie peame ta avastama “iseendas”� Ent me oleme niivõrd harjunud otsima väljastpoolt, et meie sees olev meister tuleb väljapoole! Ta tuleb välja meiega rääkima; ja mitte sellepärast, et “tõde” asuks väljaspool, vaid meie ise ei vaata kusagile mujale! Ta lausub: “Ma ootasin sind kaua sinu sees, aga sa ei pööranud kunagi oma tähelepanu sissepoole! Mida pidin siis tegema? Ma muutusin kannatamatuks ja see on põhjus, miks ma tulin välja sinuga rääkima! Aga ma olen vaid “kujutlus” õpetajast� “Tõeline” õpetaja asub ikkagi sinu sees� Sinu osa on “tõmmata” ennast omaenda minasse!” Niisiis, väline meister ei edasta ainult “informatsiooni”… ta edastab “olemist”! Ta ei tee sind teadja-maks, vaid “teadlikumaks”… endassesüüvivamaks� Ta ei anna sulle üksnes teooriaid ja hüpoteese ega “akadeemilist filosoofiat”� Ta paiskab sind tagasi sinu minasse… ikka ja jälle! Mõnikord peab ta seda tegema sinu kiuste! Sellepärast, et sa tahad kinni hoida mingist “filosoofiast”� Sa tahad kindlapiirilist, juba valmis dogmat või doktriini, millesse uskuda� Kuid meister keeldub sulle andmast ühtki dogmat või teoloogiat� Tegelikult võtab ta sinult kõik sellised

96

ootused ja jätab sind aeglaselt täiesti alasti! Siis näed sa ennast nii, nagu sa oled tegelikult ja ilma igasuguse doktriinita� Kõik see leiab aset sinu sees ja sul pole tarvis minna kusagile mujale� Mis on siis ikkagi “iseendasse” minek? Kas iseenda sisse minekuks on olemas “metoodika” ja kui on, siis missugune?

97

| 10 |

Pühakud ja müstikud

Pühakute ja müstikute käsitlust inimesest pole enamus maail-mast vastu võtnud� See käsitlus ütleb, et inimene oma olemu-selt koosneb “puhtast” teadvusest, mis tegutseb läbi erinevate “katete”, mis on endale peale võetud füüsilisse maailma lasku-misel� Eneseteostuse võib saavutada, eemaldades üksteise järel nood erinevad katted� Vaadakem nüüd, missugused on need mina-katted, kust me need saime ning mida ütlevad pühakud ja müstikud nende kõrvaldamise kohta� Müstikute järgi on meie “mina” meie endi teadvuse tervik� Kui see “teadvuse tervik” individualiseerub (jaguneb paljudeks osakesteks), nimetame me iga seda osakest “vaimuks” või “hingeks”� Ida filosoofid ja müstikud on seda nimetanud “aatman” – individualiseeritud teadvus� Edasi tuleb mängu selle individualiseeritud teadvu-se hinge esimene kate ehk kausaalne keha� Kausaalne keha on oma nimetuse saanud seetõttu, et ta “põhjustab” kõikide asjade juhtumist! Tihti öeldakse selle kohta meel� Nende kahe vahel ei tehta vahet� Ainult kausaalse keha vahendusel saab ajas, ruumis ja põhjuslikkuses üldse midagi toimuda� Kuna eksisteerib ainult üksainus tervikteadvus, mida me nimetame

98

minaks või “hingeks”, siis täpselt samuti eksisteerib vaid üks inim-meel, mida nimetatakse “universaalseks meeleks”�

Kui üksainus teadvusetervik jagab endast laiali osakesed, indivi-duaalsed hinged, siis täpselt samuti muutub meel individuaalseteks meelteks ning iga meel saab oma kogemused, tegutsedes vastastiku-ses koostoimimises teiste individuaalsete meeltega. Idamaa filosoofia koolides nimetatakse universaalset meelt “Brahmanda ks”… Loojaks. Kõik on loodud sellelt tasandilt. Langemise ajal haarab hing endas-se universaalse meele, jätkates koos sellega laskumist “loomingusse”. Alates tollest hetkest rändab hing allpool Brahmanda tasandit ehk “kausaalset tasandit”, olles kaetud individualiseeritud meelega. Nüüd-sest leiavad kõik inimteadvuse funktsioonid aset inimmeele vahen-dusel. Järgmisena jaguneb teadvus, mis sisaldub meeles, “sensoor-seks süsteemiks”. Kogedes midagi läbi sensoorse katte, me tunneme tervikkogemust jagatuna erinevate aistingute vahel. See koosneb kuulmisest, maitsmisest, nägemisest, puudutusest ja nii edasi. Tege-likult on tajumeeled vaid teadlikkuses olevad vahendid, mille kaudu saab “avardada” kogemust erinevate meelte tajumistulemuste kaudu.

Meele jagunemine sensoorseteks funktsioonideks moodustab hinge jaoks järjekordse katte, mida nimetatakse tavaliselt “astraal-kehaks”. Kogu seda komplekti nimetatakse “astraal-minaks”. Astraal-mina omakorda võtab endale peale järjekordse katte – füüsi-lise keha. Kui lisandub füüsiline keha, siis sensoorsed funktsioo-nid, mis on astraalkeha ülesanded, suletakse füüsilise keha vangis-tusse. Kui me tahame midagi näha, siis me peame kasutama silmi, kui tahame midagi kuulda, siis peame kasutama kõrvu ja nii edasi. Järelikult see viimane hinge kate, füüsiline keha, loob meis lõplikult tunde, et me olemegi füüsiline keha! Et maailm – teadvuse füüsi-line tasand – ongi meie kodu! Ja meie reis tagasi algsesse teadvuse seisundisse, sellesse, kus me olime kord ilma igasuguse katteta, on lihtsalt teekond füüsilisest minast tagasi tervikminasse! See on enese-teostus! Kui me nõustume sellise täbara seisuga, mida pühakud meile

99

kirjeldusena pakuvad, siis tekib küsimus, kuidas need erinevad katted endalt eemaldada. Me tahaks teada, kas leidub mingeid metoodikaid või tehnikaid, mida kasutada füüsilisest minast iseenda sees olevasse tervikminasse tagasi pääsemiseks. Müstikud, jooga- ning meditat-sioonikunsti praktikud vastavad sellele jaatavalt! Nad ütlevad, et on olemas väga lihtne ja loomulik metoodika, mille abil saame avardada teadlikkust füüsiliselt minalt tervikteadvusesse.

Metoodikat või tehnoloogiat millegi saavutamiseks endast väljas-pool, jõudmaks kuhugi, mis asub väljaspool oma mina, võime ette kujutada, ent iseendaks saamiseks ei pea me minema mitte kusagile; me ei pea jõudma mingisse välisesse paika ega pea “saavutama” mitte midagi. Me peame olema lihtsalt need, kes juba oleme! Miks peaks siis olema mingit vajadust metoodika järele? Miks meil on üldse tarvis mingit tehnoloogiat, saamaks selleks, kes juba oleme? Iga metoodik ja tehnika suunab meid kellekski teiseks saama… mitte selleks, kes meie oleme!

“Meie sees olev” teadvus on kõige selle looja, mida me enda ümber kogeme – see ON kõik see, mis me oleme! Kõike, mida me tajume ennast ümbritsevas maailmas, “kogeb” meie sees asuv “tead-vus”. Kogu loodu on nähtavale ilmunud seestpoolt, mitte väljastpoolt. Järelikult, kui keegi soovib tunda iseennast, peab ta tundma õppima teadvust, mis asub füüsilises kehas. Seega on probleem selles, kuidas minna füüsilise keha “sisse”?

Keha, milles me leiame iseenda, on ilusaim teos, mille Looja eales loonud. Pole olemas taevaid ega paradiise, ei kõrgemaid piirkondi ega mingeid muid vorme, mis oleks sama imepärased kui inimkeha, mille kaudu me loodut kogeme. Inimkehas asub LOOJA ISE! Looja. “Looja” ise elab seal sees!… “Jumalariik on teie enda sees”. Inimkeha on “Jumala tempel”! Kõik muud templid, milles te veedate palju aega ja kulutate energiat; milles te jätkate oma mina otsinguid ja enese-teostust, on vaid monumendid ja austusavaldus elavale templile… inimkehale!

100

Me peame sisenema sellesse Jumala templisse, ainsasse tõelisse templisse, ainsasse mošeesse, ainsasse tõelisse pühapaika… läbi temp-lisse viivate “väravate”. Sel kehal või templil on mitmeid väravaid, ent üksainus avaneb “sissepoole”, vaid üks juhib meid keha “sisse”. Kõik teised on väljapääsud. Kehal on üheksa “väljapääsu”, mille kaudu meie teadvus voolab maailma ja loob inimkogemusi. Need on kaks silma, kaks kõrva, kaks ninasõõret, suu, paljunemisorgan ja pärasool. Need on üheksa portaali ehk “ust”, mille kaudu meie teadvus – tähe-lepanu abil – inimkehast väljub. Palun pange tähele, et “tähelepanu” ei sisene kehasse läbi nende uste, see saab tulla vaid seestpoolt välja-poole. Keegi ei saa panna “visiooni” silmadesse, see saab tulla vaid silmadest VÄLJA! Täpselt samuti on kõik need üheksa ust ilusasse inimkeha templisse avatud vooluks väljapoole… nad on inimteadvu-sele “väljapääsuks”.

Oleme rännanud oma elupaigast väljapoole juba nõnda pikalt. Pärast esimest korda, mil me sellest kehast tähelepanuvoo abil väljusi-me, oleme jäänudki väljapoole! Sul jääb üle vaid vaadata oma mõtete käitumist. Seda jälgides näed, kui palju on väline sind sisse mässi-nud ja oma püünisesse haaranud. Meelte kaudu oled sa laotanud laiali oma teadvuse, oled paljusse klammerdunud. Me oleme läinud endast väljapoole ja loonud erinevaid tugevaid kiindumusi, mida me ei suuda enam murda ega saa seepärast “enda sisse” tagasi minna. Kogu oma aja veedame me väljaspool! Neid üheksat välisesse maail-ma avanevat ust kasutame me pidevalt, et kontakteeruda objektidega, millesse oleme klammerdunud! Klammerdumise tõttu jääme välja-poole “iseenda mina”. Kui meie teadvus jääb väljapoole, siis hakka-me end samastama objektidega, mille külge me oleme kinni jäänud, unustades, kes me oleme… kaotame ühenduse oma “minaga”. Selle tulemuseks on üksindus. “Seesmise üksinduse” ravi otsivad inimesed väljastpoolt ennast, aga väline ei suuda rahuldada inimolevuse “sise-misi” vajadusi ning me tunneme üksindust edasi. Isegi siis, kui meid ümbritsevad sajad inimesed, jääme ikkagi üksindusse. Miski meis

101

pole saanud rahuldust. Midagi on puudu, meie elus “kaotsi läinud”… Mind ei ole seal.

Maailm on üksildastest inimestest tulvil. Üksinduse pärast teevad nad palju rumalusi, et seesmist tühjust täita. Mõnikord hakkab inime-ne täidetuse tunnet otsides liigselt sööma. Teine pöördub narkooti-kumide ja alkoholi tarvitamisse, põgenemaks üksindusest. Üksindus teeb haiget. See on haav, ja see on sedavõrd valus, et inimene tahab leevendada seda iga hinna eest. Maailm on väga üksildane paik ja seepärast hakkavad inimesed pruukima narkootikume, kuritarvitama seksi ja lahutavad meelt kõikvõimalikul moel, et oma valu vaigistada! Aga üksildusevalu püsib kangekaelselt edasi, hoolimata meie parima-test pingutustest põgeneda. Me püüame vaigistada seda mitmel erine-val moel – autodega, suurte majadega, rahaga, igasuguste seadeldiste ja mängukannidega, aga ometi ei kao üksindusevalu kusagile!

102

Joonis 1

Nimi Asukoht Juhtiv Jumalus Funktsioon6� Ajna tšakra Silmade kohal keskel

2 kroonlehte

Hing ja meel Elustab keha

5� Vishudhi ehk Kanth tšakra

Kõri

16 kroonlehteTumesinine

Shakti Väiksem loov vool

4� Anahat ehk Hirday tšakra

Süda

12 kroonlehte

Sinine

Shiva Füüsilise keha kaitse ja häving

3� Manipurak ehk Nabhl

Naba

8 kroonlehteTumepunane

Vishnu Füüsilise keha kindlustamine

kõige vajalikuga

2� Svadaschan Suguelundid

6 kroonlehteValkjas must

Brahma Füüsilise keha ettevalmista-

mine

1� Muladhar Pärasool

4 kroonlehte

Punakas

Ganesh Füüsilise aine kõrvaldamine

103

Joonis 1 - Need kuus tšakrat, mida Mohammedan Salnts nimetas “Darjast Sifli”, on Brahmand´i kuue tšakra peegeldused� Madalamate tšakrate eest hoolitsevad väejumalad, kelle ülesanne on füüsilise keha eest hoolitsemine�

Maailma suurimat maja omav inimene võib jääda selles ikka-gi niisama üksildaseks kui keldrikorteris! Asjad ei muuda mitte midagi – isegi terve selle maailma omamine ei saa rahuldada su seesmist üksindust� Üksinduse leevendamiseks pead sa minema enese sisse� Sa pead sisenema “kümnendast” uksest, mis avaneb su peas… selle templi “ülemisse ruumi”, kus asub teadvus� Kuidas saab siseneda inimkehasse kümnenda ukse kaudu, mis asub peas, üheksanda ukse kohal? Selleks on mitu võimalust, millest ma kaht põgusalt kirjeldan�

Üks võimalus seda teha on pöörata vastupidiseks väljaspoole liikuva energiavoo suund ja tuua oma teadvus seeläbi kümnen-dast uksest tagasi� Kuigi me ei saa kasutada üheksat ust keha sisse pääsemiseks, saame siiski kasutada “energiakeskuseid”, mis seda füüsilist keha säilitavad� Nii võime leida sissepääsu kümnendast uksest, mis asub silmade taga, “silmakeskuses”� Füüsilisel kehal on kaks osa� Esimene asub allpool silmi ja seda nimetatakse “pinda”� Teine asub silmadest kõrgemal ja vastab aju eesmisele osale� Selle nimi on “brahmanda” – Brahma – Looja asukoht�

Kuus energiakeskust ehk TŠAKRAT säilitavad ja hoiavad koos üleval füüsilist keha – “pinda t” (vt joonist 1)� Kui need keskused ei toimiks, pudeneks füüsiline keha kohe laiali� Madalaim energiakeskus Muladhar asub pärasooles� Selles keskuses voolav energia hoiab meid maa peal ja kindlustab meid gravitatsioonikogemusega� Selle keskuse kaudu oleme suutelised määrama kindlaks suunad� Samuti on see tühjendamise keskus� Kõik jäätmed, mis on kehaprotsessidest üle jäänud, kõrvaldatakse selle keskuse kaudu� Hindu mütoloogias asub selles keskuses templi “kaitsja” JUMAL GANESH� Sellega seonduvaid jõude

104

nimetatakse JUMAL GANESHI jõududeks� Kui oleme suutelised oma tähelepanu koondamise kaudu sisenema sellesse keskusesse, siis tõuseme teise – suguelundite energiakeskusse – Svadhistan i tšakrasse, mis on naudingukeskuseks� See on ka paljunemise keskus, milles luuakse inimelu� Selles keskuses valmistatakse ette ja luuakse füüsiline keha� Kõik füüsilise elu algused tulevad ilmale siin� Kõigi füüsiliste kogemuste algused koos kehaga stardivad siit ja on loodud siin� “Loova energia” hiigelpöörised voolavad selle keskuse ringis� “Kundalini” tohutu keerdunud “mao” energia” lamab just selle tšakra taga� Kogu Kundalini energia vabaneb tähelepanu koondamisel sellesse tšakrasse� Tõustes tähelepanu suunamise teel sellest keskusest kõrgemale, saame me sissepääsu järgmisesse keskusesse, mis on NABHI TAKRA, naba keskus� See tšakra asub keset kõhtu� See on eluspüsimise keskus, elusolemise eest hoolitsemise keskus� JUMAL VISHNU – elu säilitamise Jumal – “ülalpidaja”, asub selles keskuses� Alguse, keskpaiga ja lõpu kolmikus esindab ta keskpaika�

Nabakeskuse energia ja vägi kindlustab meid võimega tõusta kõrgemale meditatsiooni teel ning jõuda keha kõrgusest järgmis-se tšakrasse – “Südame” keskusesse ehk Hriday tšakrasse� See on peamine tšakra, mis kutsub esile püsiva kogemuse� Kõigist siiani kirjeldatud tšakratest on see tšakra ainuke, mis kindlustab meid kogemuse järjepidevusega� See on JUMAL SHIVA, Surma isanda asukoht! Kolmikus esindab see lõppu� Seetõttu viidatakse temale tihti kui “hävitajale”� Kuna kõigel sellel, millel on algus, on ka kesk-paik ja lõpp, siis Jumal Shiva t – armastuse keskuses olevat jõudu – peetakse kõikehõlmavaks, mis haarab endasse nii Jumal Brah-ma kui ka Jumal Vishnu� Seepärast kindlustab surmakogemus, mis saab alguse südamekeskusest, ainsa jääva kogemuse, milles me saame olla kindlad� See on surm! Me ei saa olla kindlad milleski muus siinses elus, välja arvatud see� Aga siiski me saame meditat-

105

siooni teel tõusta kõrgemale, järgmisesse tšakrasse, mille nimi on Kanth tšakra – kõri tšakra�

Kõri keskuses asub jumalanna Shakti loomisvägi, teisisõnu võimekus luua� Sarnaselt sellele loojale, kes istub templis meie silmade taga ehk “Brahmanda regioonis” ning on andnud meile võime olla siin maailmas kõikide kogemuste looja, istub Shak-ti meie kurgukeskuses ja suudab samuti olla looja� Kõik unistu-sed pärinevad sellest keskusest, nii nagu ka kõik fantaasiad ning ettekujutused� Kõik ideed ja inspiratsioonid, mille me projitseeri-me kogemusele, algavad siit� Oleme suutelised meditatsioonis olles tähelepanu koondamise teel sisenema sellesse keskusesse ja saama osa sellest inimteadlikkuses eksisteerivast kõrgemast väest� Siiski saame me tõusta veelgi teadvuses, jõudes silmade taga asuvasse keskusse – Ajna tšakrasse� See on keskus, kus asuvad meie mina ja meel� See on “kümnes” uks… uks, mis avaneb inimkeha templis-se! Selle ukse kaudu sisenedes oleme lõpuks jõudnud koju iseenda juurde ja esimest korda tunneme täielikku rahulolu� Kogu üksin-dus on lõpuks kadunud�

Teine lähenemine oleks hävitada tšakrad, et vabastada nende energia veel elus olles ehk – “surra juba elades”�

107

| 11 |

“Kolmas silm”

Enne, kui jätkame ühe teise müstikute poolt antud meetodi-ga, tutvugem põgusalt mõne probleemiga, mis kehasse mine-kuga kaasneb� Selleks on “tähelepanu” kasutamine� Teadlikku-se “kaotamine” füüsiliselt kehalt on vajalik enese kogemiseks ilma kehata olekus� Otsekohe seisab meil ees teema, mis selle-ga kaasneb� Kas me peame surema? Kas füüsiline keha peab selleks hukkuma, et meie jõuaksime seesmise minani? Kui peaksime end minani jõudmiseks tapma, siis ei saaks me tege-likult kindlad olla, et me selle minani üldse jõuame�

Järelikult vajame metoodikat, mis annab füüsilise keha hävitamise efekti, jättes reaalselt keha alles! See on õppetund, kuidas “surra juba elades”� Müstikud on meile rääkinud, et kui me juba elades sureksime, hävitaks me automaatselt kõik tšakrad ning meie tähelepanu suunduks viivitamatult silmade taga asuvasse piirkonda… meie sisse� Tõmmates oma tähelepa-nu füüsiselt tagasi ning keskendades selle silmade taha, tunned sama, mida surreski� Sinu tähelepanu kaob füüsiliselt kehalt� Seepärast räägivad müstikud mitte füüsilise keha hävitami-sest, vaid lihtsalt sellest teadlikkuse “kaotamisest”, suunates

108

tähelepanu silmade taga asuvale punktile� Kui meil õnnestub oma tähelepanu füüsiliselt kehalt, välisest maailmast eemale tõmma-ta ja samas säilitada teadlikkus oma seesmisest minast, siis me saame kogeda “elusalt surnudolemise” ja “elu pärast surma” efek-ti� Vaadelgem siis, mis põhjustab meie teadlik-olemise füüsilisest kehast� Uurimise käigus avastame, et seda näib põhjustavat asjaolu, et me “tunneme” keha� Kõik meie teod, mis mõjutavad meie ümber olevat maailma ja teevad meid ümbritsevast maailmast teadlikuks, saavad toimuda meie füüsilise keha vahendusel� Seepärast oleme järjepidevalt füüsilisest kehast teadlikud ning selle tulemusena oleme hakanud ennast kehaga samastama� Kui me ei “osaleks” teadlikult kõiges selles, mis kehaga toimub, siis poleks meil oma keha olemasolust üldse aimugi� Kui me ei suunaks tähelepanu oma kehas paiknevatele meeleorganitele, siis me mitte ainult ei kaotaks teadlikkust maailmast, vaid “kaotaksime” teadlikkuse ka oma füüsilisest kehast� Sel juhul oleksime sõna otseses mõttes surnud!

Füüsilises kehas paikneva aistingusüsteemi blokeerimine, kõige selle tõkestamine, mida registreerib keha, saab olema tõhusaks meetodiks meditatsioonile� Aga need, kes meie hulgas meditat-siooni praktiseerivad, teavad, et tähelepanu täielik eemaldamine, hoolimata teooria lihtsusest, pole just kerge saavutus� Isegi juhul, kui oled silmi ja kõrvu sulgedes suuteline edukalt oma tähelepanu ümbritsevalt maailmalt eemaldama, säilitad sa siiski teadlikkuse füüsilisest kehast� Pole sugugi kerge, kuigi see lihtsana näib, istuda vaikuses kaks või kolm tundi� Igasugused vaevused ja valud jäävad alles� Meditatsioonis istudes jõuad sa lõpuks hetkeni, kus jalad tunduvad lõhkevat ja kondid tules leegitsevat! Tähelepanu eemale-tõmbamise mõttes pole pikka aega vaikuses istumine kerge�

Kuidas me siis saame oma tähelepanu eemale füüsisest, kui oleme silmad ja kõrvad sulgenud? Müstikute vastuseks sellele probleemile on soovitus arendada suutlikkust säilitamaks rahu selles füüsilise keha kohas, kus asub teadvus� See koht, kust kogu

109

teadvus tähelepanu vormis voolab, on peas – keskel, kahe füüsilise silma taga� Seda kohta nimetavad müstikud tihti “kolmandaks silmaks”, et see kahe ülejäänud silmaga sassi ei läheks� Mõnikord nimetatakse seda ka “silmafookuseks” või “silmakeskuseks”� Füüsilise keha sellest kohast rändab meie tähelepanu sensoorse süsteemi kaudu väljapoole ning me saame teadlikuks füüsilisest maailmast ja oma kehast� Tõmmates õnnestunult oma hajutatud tähelepanu tagasi sellesse punkti, siis me tegelikult “kaotame” teadlikkuse maailmast ning ühtlasi ka oma füüsilisest kehast! Saame teadlikuks seesmisest minast ja seesmisest “maailmast”� Me liigume teadvuse fokaalpunkti öösiti magamise ajal� See juhtub igal ööl� Meie teadvus kaob kehalt ja sellelt maailmalt� Ainukene probleem on asjaolu, et me ei suuda hoida oma tähelepanu selles punktis ja laseme sel vajuda kõrikeskusesse, kus unenägu selle endasse neelab� Kõrgemasse teadvusse ei jõua me juhul, kui tähelepanu vajub silmakeskusest allapoole� Hoides teadvuse fokaalpunkti silmade taga ega jäädes magama, saame võimaluse pääseda ligi kõrgemale teadvusele�

Võtmeks kõrgemasse teadvusesse jõudmiseks on võime koon-dada tähelepanu oma kahe füüsilise silma tagusesse keskpunk-ti� Kui me libiseme une transsi, siis siirdume ühte madalamasse tšakrasse ega koge kõrgemat teadlikkust või kõrgemat teadvust� Kui aga säilitame ärkveloleku ja sellele punktile keskendumise, kogeme kõrgemat teadlikkust! Niipea, kui suudame saavutada mitte-teadlikkuse oma füüsilisest kehast ilma mistahes narkoosi-ta, ilma löögita pähe, vaid “Shadhana” kaudu (läbi meditatsiooni), siis avastame, et me evime hiiglaslikku energiat ja väge, millest me polnud varem teadlikud� Oskus kontsentreerida tähelepanu sees-misele “minale” “silmakeskuses” ei ole midagi erakordset� Seda annet pole kingitud mitte mõnele üksikule väljavalitule, vaid me kõik oleme selleks võimelised� Ehkki loomulikult tuleb sellel teel ette hulgaliselt tähelepanu kõrvalejuhtimist�

110

Kõige pakilisem probleem meie ees on lakkamatu “mõtlemise” protsess! Isegi siis, kui me silmad ja kõrvad sulgeme, jätkub endi-selt mõttetegevus maailma asjadest, oma perekonnast ja problee-midest� Teadlased aga usuvad nüüdseks, et mõtlemisprotsess ei kao kunagi� Sünnist surmani, päeval ja öösel, magades või ärkvel olles, teadvustades või teadvustamatuna ei peatu mõtlemine eales� Järe-likult on tegemist juba algfaasis kõige raskema probleemiga� Mida kujutab endast “mõtlemine”? See on oma olemuselt sõnadest koos-nev mõtete voog, kus sõnad määratlevad, kirjeldavad ja on seotud füüsilise mina mingite väliste kogemustega� Kuhu iganes liigub meie mõtlemine, sinna liigume ka meie ise, eemaldudes silmakes-kusest! Mõtlemine muutub meie kavatsusi “hävitavaks”� Aga oh häda, mõtlemist ei saa peatada!

Kuidas müstikute antud tehnika või metoodika lahendab seda, mis näib võimatu dilemmana? Müstikud on selle takistuse ületamiseks välja töötanud tehnika või meetodi, mida nimetatakse “sõna sundimatu kordamine”� Sõnaderea kordamisega, mida nimetatakse “mantraks”, näitavad nad pühendunutele, kuidas need sõnad suunata mõtlemismasinasse, mis omakorda pumpavad sealt välja mõtted asjademaailmast! Kuna läbi meele kihutavatel mõtteid moodustavatel sõnadel on kõrvaltähendus, mis viitab alati mingile füüsilise mina välisele kogemusele, näitavad müstikud meile, kuidas asendada mõtlemisprotsess sõnadega, millel EI ole väljaspool mingit tähendust, ja väljapoole suunduv tähelepanu lakkab�

Järgmine takistus, mis tõkestab meie teed tagasi silmakeskusesse, on “visualiseerimisega” seonduv probleem� Mantra kordamist võib jätkata nii kiiresti ja nii valjusti kui meeldib, aga kuidas saad sa peatada meelt midagi nägemast? Müstikud ütlevad, et ka see probleem on lahendatav meetodi abil, mida nad nimetavad “kaemuseks”� Sarnasel viisil saame asendamise kaudu tõkestada mõtlemisprotsessi välisesse suundumise� Ühtlasi saame nii ületada

111

need takistused, mis tekivad seoses visualiseerimise ajal tähelepanu kõrvalejuhtimisega, valides sümboolse vormi, mis “lükkab” meie tähelepanu sisse, mitte välja! Müstikud väidavad, et parimaks suunavaks objektiks endassesüüvimisel on midagi välisest, mis on pidevalt ja märkimisväärselt seotud eneseteostuse protsessiga� Selleks objektiks on “guru” ehk “meister”� Isegi siis, kui lähed tema kui välise objekti juurde, paiskab ta sind tagasi sinu enda sisse! Tema õpetused paluvad sul tagasi minna oma silmakeskusse� Ja isegi juhul, kui sinu tähelepanu rändab mediteerimise kestel eemale silmakeskuselt tema välise kuju visualiseerimisele, suunatakse sind taas sisemise juhatuse kaudu tagasi�

Teise tähelepanu häiriva tõkke kõrvaldamiseks paneme me visualiseerimise ajaks sinu vaimusilma ette vaimse juhi kuju� Müstilise meetodi seda aspekti nimetatakse mõnikord “DHYAN”� Aga isegi juhul, kui oled suuteline mõtted blokeerima, korrates mantrat ja tõkestama kõik visuaalsed segajad, vaadeldes vaimusilmas guru, siis kuidas ikkagi jääb meid pidevalt ümbritsevate helidega? Teadlased on nüüdseks avastanud, et mõned helid on nähtavas universumis pidevalt olemas� Seepärast ei leia me välise vaikuse hetke� Kuhu me ka ei läheks ja isegi kui istuksime koopas, kõrvatropid kõrvas, kuuleks me IKKAGI pidevalt mingit välist heli� Kui kõrv ka midagi muud ei registreeri, siis kuuled sa vähemalt oma hingamist ja südamelööke� Kuidas me saaksime hakkama keskendumise viimase takistusega, välise heliga? Jällegi on meetodi põhimõte sama� Me lihtsalt peame kuulama seda heli, mis on “sees”, mitte väljas! Täpselt samuti, nagu eksisteerivad välised helid, nii on ka minal olemas “heli”! See heli on kuuldav ja selle võib tabada tähelepanu põhjaliku koondamise korral�

Igas inimeses on viit tüüpi heli� Müstikud on kirjutistes nimetanud neid erinevate nimedega� Piiblis on see “SÕNA”, Koraanis “kalma”, Vedas “NAD” ja kaasaegses müstitsismis “Shabd” või “helivoog”� Keskendades oma tähelepanu sellele helile,

112

suudame me ületada viimase takistuse, tuues tähelepanu tagasi teadvuse punkti silmade taha�

Mis hakkab toimuma siis, kui me kõike seda suudame? Kui tõmbad meditatsioonis oma tähelepanu kahe füüsilise

silma taga olevasse kolmandasse silma, hakkab teadlikkus jäse-metest vähehaaval kaduma� Kui oled suuteline istuma suhteliselt pika ajavahemiku vältel õiges meditatsiooniasendis ja koondama tähelepanu silmadetagusele punktile, siis mõne aja pärast ei tead-vusta sa enam oma jalgu� Sa ei tunne neid enam! Selle praktika alguses pead sa mõnikord avama silmad veendumaks, et tegelikult pole need kusagile kadunud� Sa oled neist täielikult mitteteadlik! Natuke hiljem on kadunud käed! Ja kui sinus jätkub püsivust ning kannatlikkust, siis märkad, et su jalad, käed ja kõik muu kaob su teadlikkuse väljalt! Kui sa kaotad teadlikkuse neist, siis koged midagi väga kummalist� Teadlikkus kaob alakehalt täielikult ja sa tunned, et oled teadlikkus ilma selle kandjata! Kui tähelepanu on kehalt ära, tekib sul imelik õhus hõljumise tunne! Sa mõistad, et tähelepanu abil suutsid sa “tunda” seda maapinda, millel istud, tundsid “gravitatsioonijõudu”, mis hoidis sind maa küljes! Sel hetkel, mil tähelepanu on keha alaosalt eemaldatud, avastad sa, et “SINA” ei istu sugugi põrandal! Sul on õhus olemise tunne, mis on “levitatsioonikogemus”� Sa tunned, et kuidagimoodi oled sa “tõus-nud”, hoolimata sellest, et viibid endiselt kehas, mis ikka veel istub samas paigas nagu ennegi!

Jätkates tähelepanu eemaldamist, jõuad kõrikeskusse� Sel juhul kaob sinu teadlikkusest kogu keha ning kolmanda silma keskusest tulev valgus tulvab sinusse! Lõpuks, olles võimeline minema täie-likult lõpuni tähelepanu tõmbamisega kolmandasse silma, näed väravat… kümnendat ust! See uks avaneb Looja templisse! Paljud joogid on rännanud läbi nende tšakrate ning teinud aastate jook-sul suuri jõupingutusi, mis on seotud energia põhiprintsiipidega� Seepärast on nad suutelised äratama energiakeskused üksteise

113

järel� Selle tulemusena suudavad nad arendada jooga- ja üleloomu-likke võimeid�

Kõrgemad müstikud, need, kellel huvi minna kaugele templivä-ravate taha, on soovitanud mitte raisata aega igast tšakrast läbimi-nekuks� Nad soovitavad tõmmata tähelepanu kohe “otse” silmakes-kusse� Kui tähelepanu on tõmmatud silmakeskusse, siis avab see sissepääsu valguse ja heli maailma� Meie sees olevad valgus ja heli on niivõrd ilusad, et seda pole võimalik sõnadesse panna! See heli on nagu suure kella helin� Selle kõla on nii vali ja kaunis, et ükski, kes on seda kuulnud, ei unusta seda iial! See pole vaid heli, see on jõud, mis väestab sind� See on kui teadvusega olevus! Nagu sõber� See “ON” teadvuse allikas – heli, mis teeb sinust teadliku! Ja kogu see sündmus toimub siis, kui sa oled suuteline koondama oma tähelepanu tagasi silmakeskusse� Just seesama juhtub siis, kui sa sured� Seepärast nimetavad müstikud seda “elavana suremiseks”�

Surres juhtub seesama, ent siis ei saa sa tagasi tulla ega seda teadmist kellegagi jagada� Aga osates surra nii, et elad endiselt kehas edasi, on sul võimalus oma siserännakut kirjeldada� Järeli-kult saame müstikute meetodiga imiteerida surma, jäädes ise ellu� Mis surres juhtub? Kui inimene sureb, siis taandub tema teadlik-kus kehast� Kõigepealt kaotab ta teadlikkuse oma jalgadest, kätest ja sealt edasi� Ta on suuteline ikka veel rääkima, aga ta ei tea, mis on juhtunud tema jalgade ja kätega� Siis hääbub tasapisi teadlikkus ülejäänud kehast ja ta ei tea enam, “kus” ta asub! Aga rääkida saab ta ikka veel! “Pea” on endiselt tajutav ja see on viimane füüsilise keha osa, kust teadlikkus eemaldub�

Kui see juhtub, siis öeldakse, et inimene on surnud! Siis pole kehas enam elu� Täpselt samuti võime imiteerida surma, tõmmates samamoodi oma tähelepanu eemale kehalt – jäsemetelt kuni peani – ja nii kogeme sama “iseenda sisse” minekul, nagu on elu kogemine pärast surma! Kõike seda võib teha tähelepanu abil� Tähelepanu on üks imelisemaid kingitusi, mis meile antud�

114

Millele me oma tähelepanu suuname, see meie jaoks ka reaal-seks muutub! Kõik, mida üldse kogeda suudame, nõuab tähelepa-nu suunamist sellele! Kui keskendad kogu oma tähelepanu selle-le raamatule, siis kogu ruum, milles viibid, otsekui kaoks sinu ümbert� Kui sa enam ei suuna tähelepanu, kui see “hajub laiali” – siis oled taas teadlik ruumist, milles asud� Osavad täpsuslaskjad, kes tabavad alati kümnesse, on harjutanud oma keskendumisvõi-met selleni, et nad ei näe midagi kõrvalist peale märklaua� Kui nad hajutaksid oma tähelepanu veel millelegi muule, siis nad märklau-da ei tabaks� Nad on tähelepanu kontsentratsioonikunstis sedavõrd treenitud, et nad midagi muud ei näegi! Koondades oma tähelepa-nu millelegi, kaotad automaatselt teadlikkuse kõigest muust enese ümber� See on tähelepanu kasutamine sellisel viisil, mis võimaldab meil läbi teha ka suurepärase kogemuse “surra ja siiski elada”� Me teadvustame oma käsi ja jalgu ning kogu seda maailma tänu tähe-lepanule� Meie tähelepanu on hajutatud üle kogu keha ning aistin-guorganite kaudu ilmub meie ette kogu maailm�

Kui me suudaksime kujutleda, et meie pea on ruum ja me istu-me selle keskel ning suuname sinna kogu oma tähelepanu, siis ei teadvustaks me oma käsi ega jalgu ning järk-järgult ka ülejäänud füüsilist keha� Kogemus võrduks surma protsessiga� Kui aga tähe-lepanu oleks suunatud vöökohale, siis tekib lendamise tunne! Sa ei teaks, kus “sa” oled ja ka mitte seda, kas sul on keha või mitte! Kui tähelepanu jõuab silmade taga olevasse keskusesse, siis avastad sa, et “sina” oled kehast eraldi… näed oma keha iseendast eraldiole-vana! See on vägev kogemus� Sa näed oma füüsilist keha väljast-poolt nii, nagu seda näevad kõik teised� Sa näed oma keha lihtsalt istumas!

Astraalkehas viibides võid sa minna läbi seinte, lennata; sul säilib kompamis-, maitsmis-, haistmis-, nägemismeel ja nii edasi, samas kui füüsiline keha lihtsalt istub paigal! Mõned imestavad: “Miks olen ma seda pidanud “endaks”? Kes ma olen? Ma arvasin,

115

et see olen mina!” Kummaline ja hirmutav kogemus on näha oma keha endast eraldi! See on esimene mulje� Sa suudad “näha” ilma füüsiliste silmadeta – need on suletud! Siis näed, et saad kõndida, “jättes” keha sinna istuma! Sa nagu astuksid mööda teistsugust maailma! Võimet kasutada aistingumeeli ilma füüsilise kehata nimetatakse “astraalrännakuks”� Kui terve komplekt aistingumeeli läheb füüsiliselt kehalt üle ja need toimivad edasi, siis avastad, et suudad puudutada, maitsta ja tunda lõhnu tunduvalt selgemini ja suuremas ulatuses! Sa liigud astraalseisundis, justnagu oleksid sul jalad� Ent kui sa vaatad, siis näed, et sul pole neid! Kui soovid joos-ta, siis saad aru, et võid väga, väga kiiresti joosta; suudad liikuda isegi valgusest kiiremini! Ning mis veel – sa võid minna läbi seina ja kõige muu! See on väga kummaline, kuid imeline kogemus� Soovides näha, mis toimub teises toas, tarvitseb sul vaid “kesken-dunult” vaadata ja sa näed, mis toimub� Astraalkehas olles sa näed, et sul on omadusi, millest sa pole osanud undki näha! Selleks on kõik võimelised� Sa saad seda teostada lihtsate vahenditega, kasu-tades tähelepanu eemaldamist füüsiliselt kogemuselt ja suunates tähelepanu sellele punktile, kust tähelepanu alguse saab� Ent on ka üks suur probleem� Nimelt selles, et kui tähelepanu tõuseb kõrist kõrgemale, siis tekib tõeline surma kogemus! Ning kui inimene hakkab kartma, surub hirm tema tähelepanu tagasi kehasse�

Me kõik kardame tegelikult surma� Ainult me ei saa enne aru, kui palju, kui surm saabub� Nii juhtubki, et imiteerides surmakoge-must – suunates tähelepanu silmakeskusse – tekib loomulik kartus ning sisse lülitub paanika! See tunne võib olla “tõeline”! Hirm tekib seepärast, et me tõepoolest sureme! Hing eraldub kehast päriselt! Ehkki füüsiline keha ei sure� Me vaid nihutame oma tähe-lepanu sellesse punkti, kus me eraldame ta kehast� Kehas asuvad elukeskused, mis jätkavad keha elufunktsioonide täitmist sel ajal, mil astraalkeha on teadvuse kandjaks kogemuse saamisel� Silma-keskuses saame eraldada astraalkeha füüsilisest; viimast jäävad

116

elustama energiakeskused� Elu jääb füüsilisse kehasse alles täpselt samamoodi nagu magamise ajal või transis olles� Ent kui silmakes-kusse mineku kogemusega kaasneb hirm, siis on soovitatav seda harjutust teha, lastes end juhendada kogemustega õpetajal, kes on ise selliseid retki korduvalt läbi teinud� Siis on see väga turvaline� Olles selle kogemuse juba korra läbi teinud, suudad sa keha maha jätta ja rännata tahtlikult nii kaugele, kui vaid soovid! Astraalsei-sundis olles teed sa hulgaliselt mitmesuguseid uusi avastusi�

Üheks neist on inimeste mõtete lugemine� Sinu suhtlemisvõime paraneb, kuna sa “tead”, millest teine mõtleb! Sa suudad “täpselt” vastata teiste vajadustele ning tihtipeale see ehmatab ja üllatab neid! Sa näed teise kahtlusi, tema tegelikke emotsioone! See on vägagi hämmastav� Astraalseisundis avastad sa, et kõige selle näge-miseks, mis sind ümbritseb, polegi valgust vaja! Füüsilisel tasandil vajad sa millegi või kellegi nägemiseks valgust! Kui ruumis, milles sa istud, on tuli kustunud, siis muutub kõik “nähtamatuks”, sest sa vajad nägemiseks valgust väljastpoolt� Aga astraalseisundis võid sa valguse kustutada ja sa näed IKKAGI kõike! Kõigel näib endal olevat valgus! Kõik on nähtav ilma välise valguseta� Seepärast öeldaksegi, et niisuguses seisundis asjad ja inimesed “helendavad” ja “kiirgavad”�

Kõigis ja kõiges on sisemine helendus! See on ebatavaline koge-mus� Need, kes näevad seda esmakordselt, arvavad, et see ongi lõplik ja ülim kogemus� “Me oleme leidnud taeva,” ütlevad nad� “Me oleme leidnud paradiisi… oleme leidnud kõik!” Selles punk-tis ilmub sulle õpetaja, meister oma “kiirguses” ja ütleb: “Ma olen toonud sind siia, et vaimset rännakut alustada, mitte seda lõpetada�”

117

| 12 |

Meister nimega “peab”

Nüüdseks oleme jõudnud oma eneseteostuse poole suun-duva rännakuanalüüsiga punkti, kus pole arusaamisega eriti midagi peale hakata� Selle asemel tähtsustub meistri osa enese-realisatsiooni otsingutes� Sõna “meister” on kasutust leidnud väga erinevas tähenduses� On olemas palju vasturääkivusi juba selles, kas tollel rännakul on üldse tarvis meistri abi või mitte� Ainult siis, kui keegi jõuab silmakeskusse, kerkib küsimus meistri vajalikkuse kohta� Kuni sinnamaani on tähelepanu koondamine lihtne ülesanne� Igaüks saab sellega hakkama! See pole midagi keerulist� Ent selle kohani jõudmisel sinu edasi-liikumine seiskub� Silmakeskusse jõudmine on niivõrd imeli-ne kogemus, et sul polegi enam mingit “tungi” kõrgematesse teadvuse seisunditesse pürgida� Sa arvad, et see ongi kõik� Sa vajad meistri poolt veenmist selles, et “ei, see on alles algus”� Ta “tõukab” sind edasi� Ta viib sind lendama terve universu-mi avarustesse! Seal avastad hulgaliselt maailmu, mis on veel-gi ilusamad kui meile seni teadaolev maailm� Sa imestad ega poleks osanud ettegi kujutada, et väga PALJUD inimesed on saavutanud kõrgema teadlikkuse tasandi� Varem arvasid, et

118

neid on vaid mõned� See maailm, milles me elame, on vaid kõrge-mate maailmade koopia� Sa avastad, et füüsilise tasandi teadvuses toimuvad sündmused pole midagi muud kui kordus!

Sa leiad, et “film” füüsilise tasandi elust on tehtud siin ja projit-seeritud läbi aja, ruumi ja põhjuslikkuse füüsiliseks kogemuseks! Aeg-ruumi kontiinum väljastpoolt on nagu ekraan, millele teadvus projitseerib astraaltasandil juba valmisoleva filmi! Sellelt tasandilt me näeme neid filme, mis on laetud füüsilise tasandi teadvusesse�

Sa näed, kuidas me oleme tulevikus suutelised end üksteisega ühendama ja kandma üle mõtteid ning tundeid mõne sekundiga! Astraaltasandil on selleks telepaatia, mis peegeldub lõpuks tead-vuse füüsilisele tasandile! Siis nimetame meie seda teaduslikuks avastuseks� Sellel teadvuse tasandil näed sa kõike seda, mis toimub füüsilisel tasandil järgmise 2000 aasta jooksul! Sa näed kõiki neid sündmusi! Ja vaimne meister teeb selle nägemise sulle võimalikuks� Ta oskab anda sulle nõu, kuidas sa oma teadvust kasutades selle kõik saavutad� Tegelikult saadab ta sind tollel rännakul teadvuses-se kõikjal� Sa hakkad märkama, kuidas nende sfääride isandad teda austavad, kuidas nad näitavad tema suhtes üles teatud tüüpi lugu-pidamist, mida nad ei tee kellegi teise suhtes� Sinus kerkib imestus, miks teda nii eriliseks peetakse� Ta on vaid sinu kaasreisija� Ta on vaid juht, kes on mind sellele tasandile aidanud� Miks peaks talle nii suurt austust üles näitama? Aga teised sellel kõrgel teadlikku-se tasandil “teavad”, kellega on tegemist� Nad teavad, et ta kuulub “kõrgemasse” sfääri� Meister “õpetab” sind teistmoodi, kui ta seda füüsilisel tasandil tegi�

Füüsilisel tasandil õpetas ta sulle, kuidas “minna iseendasse”, kuidas käivitada astraalseisundi kogemus� Kui oled selleks juba suuteline, siis peab tema sind antud seisundist välja saama, sest see meeldib sulle üliväga ja sa ei taha seda jätta! Ta peab sind veen-ma, et on olemas midagi veelgi paremat� See saab olema raske, sest kõigele vaatamata ei soovi sa edasi minna�

119

Astraalsfäär on nii ilus ja rahuldustpakkuv, et sa ei tahaks sealt enam kunagi lahkuda! See vastas kõigile sinu ootustele ja sa ei soovigi midagi enamat! Aga meister jätkab veenmist, öeldes, et see pole veel kõik ja sa pead jätkama� Ta viib sind kõrgematesse tead-vuse sfääridesse, näidates sulle, kuidas suunata oma tähelepanu “helivoo” kuulamise abil, mis, nagu ma eelmises peatükis maini-sin, on “mina” hääl� See protsess võimaldab tõmmata oma tähele-panu eemale astraalkehast ja viia sind puhtasse meele sfääri! Siin pole aistinguid enam tarvis� Selles teadvuse seisundis pole enam tarvis millegi nägemiseks “nägemise väge”! Kuulmiseks pole enam vaja “kuulmise väge” ja nii edasi� Sellel teadvuse tasandil omandad sa võime “tajuda vahetult”, mis on otsene kogemus meele vahen-dusel� Sa sisened “universaalse meele” sfääri; “kausaalsesse sfää-ri”, kus asub iga asja ja sündmuse alge! Kausaalne sfäär on “puhta” meele piirkond, kus pole tarvis ei füüsilist ega astraalkeha!

Ükski sõna ei suudaks kirjeldada selle seisundi kogemust! Seda on täiesti võimatu sõnades edasi anda� Jah, aga midagi peaks ütle-ma� Lubage mul alguses selgitada üht olulist asja� Need sfäärid ei asu üksteise kohal� Sul pole vaja liikuda ühest teise! Kõik need sfää-rid asuvad üksteise sees! Need asuvad sinu enda teadvuse “sees”! Isegi meie füüsiline maailm, mida me endi ümber näeme, asub TEADVUSE sees, millest me selle väljapoole projitseerime! Isegi unenäomaailm, millesse me satume, vajudes allapoole ärkveloleku teadvust, sisaldub selles samas teadvuses! Seega me ei “lähe” tege-likult kusagile, saamaks kõrgemate sfääride kogemust� Need ilmu-vad ise, kui me nihutame oma teadvuse fookust! See peaks olema selgesti arusaadav rännaku kirjeldamisel kõrgematesse sfääridesse�

Sisenedes kausaalsesse sfääri, saame seal “aja” kogemuse! Astraalsfääris pani meid imestama, et aega on võimalik peatada� Sulle saavad osaks mõned kenad kogemused ja sa tahad neist kinni “hoida”, aga füüsilisel tasandil seda teha ei saa� Seda ei saa teha ka astraaltasandil� Kausaaltasandil saad sa peatada aja, kuid saad ajas

120

ka minevikku ja tulevikku rännata! Kui soovid, võid ajas naas-ta minevikku oma õnnestavat hetke taas-läbielama� Mitte mälu kaudu, vaid sa saad taas-läbielada sündmust “tegelikult”! Kui mõni kogetud sündmus jätab sind ükskõikseks, siis võid sellest “üle hüpa-ta” ja jätkata oma retke, kuni jõuad sündmuseni, mis sulle meel-dib! See on kirjeldamatu! Teadvuse kausaalsel tasandil muutub aeg vabalt voolavaks� Sa saad läbi aja liikuda igas suunas, kuhu soovid� Sa võid liikuda tahte abil läbi mineviku, oleviku ja tulevikukoge-muste! Aja muutumisega muutub kogu reaalsuse kontseptsioon�

Me avastame, et see, mida me pidasime mingi sündmuse alguseks, polegi seda; sündmus võinuks toimuda “igal ajal” kogu ajavoolu jooksul! Kui sa saad liikuda ajakontiinumi igas suunas, kus asub algus, siis võib aja iga osa saada alguseks, keskpaigaks ja lõpuks!

Kausaalsel tasandil leiame, et põhjus, miks oleme suuteli-sed astraaltasandil telepaatia teel suhtlema, peitub selles, et on vaid ÜKS meel! Avastame, et kõigi inimeste KÕIK mõtted asuvad ühesainsas “universaalses” meeles! Kausaalsesse seisundisse sise-nedes saame juurdepääsu KÕIKIDELE individuaalsetes meel-tes olevatele mõtetele üle terve ajaskaala! Ma ei suuda kirjeldada, missugust mõju avaldaks taipamine, et “sinu” mõte saab olla ka “tema” mõte ja samas on see kõik üheainsa meele osa! Seda koge-des kaoksid inimsuhetes kõik probleemid!

Teadvuse kausaalsel tasandil toimub veel üks huvitav asi� Me avastame, et kõik minevikus tehtud teod, kõik tulevikus tehtavad teod ja ka praegused on siin olemas! Me näeme, kuidas töötab “karma seadus”! Teadvuse füüsilisel tasandil me ei tea, kas mingi sündmus toimus sellepärast, et me tegime midagi mõni hetk tagasi või kümme elu tagasi! Tegelikult pole me veendunud isegi selles, kas “eelmised” elud üldse eksisteerivadki! Füüsilisel tasandil viibi-des pole meil neist asjust mingit teadmist� Aga kausaalses teadvu-ses näeme oma eelnevaid kehastusi ja ka teiste omi, kui seda vaid

121

soovime! Kogemus, mille me saame kausaalsesse sfääri sisenedes, on nii imeline, nii avardav ja täielik, et raske on uskuda millegi veel kõrgema olemasolusse!

Isegi kõige laialdasemate teadmistega inimene, kes on väga palju õppinud inimteadvuse tasandite kohta, ei suudaks enne rännakut sellele tasandile ettegi kujutada midagi kõrgemat kui see, mis talle siin avaneb! Kogemus on igaühe jaoks niivõrd muljetaval-dav ja grandioosne, et seda pole võimalik intellektuaalselt mõista� Ja kui see juhtub sinuga, siis oled sa kindel, et “see ongi kõik”! Aga meister, keda sa näed tema kausaalses kujus, peab sind viima veelgi kõrgemale�

“Viibid ikka veel meele sfääris,” ütleb ta sulle� “See ei ole teekon-na lõpp… Meil on veel pikk maa minna! Teadvus ületab meele sfää-ri ja sina pead jõudma sinna�” Ent selle sfääri kogemus on nii vägev, et me keeldume isegi meistrit uskumast! Meistril on väga keeruline veenda meid minema kausaalsest tasandist kõrgemale� Seepärast veedame selles sfääris üsna pika aja� Muide, kui ma ütlen pika aja, siis ma ei mõtle selle all paari aastat� Ma mõtlen hoopis pikemat ajaperioodi! Selles sfääris veedetakse mõnikord sadu ja tuhandeid aastaid! Me ei suuda uskuda, et selle sfääri kohal on midagi veelgi kõrgemat ning selles sfääris olemine on nii nauditav, et me keeldu-me rännakut jätkamast� Ainult vaimse jõu abil saab meister viia meid järgmisse teadvuse sfääri, kuhu isegi universaalne meel enam ei ulatu� See on puhta vaimu sfäär�

Jõudes puhta vaimu sfääri, avastame, et aeg oli meele tekita-tud! Kõik sündmused säilitatakse ajas, mille on loonud meel� Isegi siis, kui sa oled suuteline liikuma ajakontiinumi mõlemas suunas, toimub see kõik ikkagi “aja” sees! Kausaalsel tasandil ei saa me ületada aega ennast� Seda saame teha vaid siis, kui oleme valmis tõusma puhta vaimu seisundisse! Täiesti võimatu on seda sfääri kirjeldada� Need hinged, kes on suutelised kogema seda teadvuse tasandit, ei suuda kogemust sõnadesse panna� Parimal juhul on

122

nad suutelised kirjeldama seda eitamise kaudu – “pole selline… ja mitte ka teistsugune”! Rangelt võttes peaks ma siinkohal lõpeta-ma, sest midagi muud pole võimalik öelda! Üks India suurimaid müstikuid Sant Kabir on kirjutanud väga ilusa raamatu, mis on ülevaade vestlusest oma peamise õpilasega, kelle nimi on Dharma-das� Raamatu pealkiri on “Anuraag Sagar” – Armastuse ookean! Selles palub Dharmadas, et Kabir ütleks midagi nende sfääride kohta, mis asuvad meelest kõrgemal�

“Sa oled mulle pikalt loenguid lugenud kõrgemast teadvu-se tasandist, kõrgemast nägemisviisist� Miks sa ei räägi mulle täpsemalt? Mis on see kõrgem teadvus?” Kabir vastab: “Dharma-das, kuidas ma saan sellest sulle rääkida? Seda maailma ei saa ma sõnadesse panna� Kuidas ma saaksin selgitada sulle, et on olemas teadvuse seisund, milles puudub aeg? Kuidas sa seda mõistaksid? Kuidas sa adud seisundit, kus puudub aeg ja ruum? Aga needki on vaid sõnad! See pole kogemus! Me võime edasi rääkida ja jäädagi kordama lugusid ajatusest ja ruumitusest, aga see kirjeldus ei vasta selle sfääri tegelikkusele!”

Kabir jätkab selgitusi Dharmadasele juturaamatu vormis, rääkides kogu loomisloo ning sidudes selle maise eluga� See on üks suurepärasemaid raamatuid, mis eales on kirjutatud�

Kui kausaalne sfäär on läbi käidud ja sa oled suuteline sisenema kõrgemasse teadvuse kogemusse, siis oled sa ühtlasi mõistnud, et AEG ei ole millegi kogemiseks asendamatu tingimus – kogemu-se võib omandada ka ILMA ajata! “Ajatu” aeg on samuti kogemus! Ajatu on aeg siis, kui kogu aeg on tervik! Terve aeg eksisteerib “ÜHES AINSAS HETKES” ja sul pole tarvis liikuda ajas tagasi või edasi! Kõik kogemused kokku võivad toimuda ühte hetke koonda-tud ajatuses! Seda on võimatu kirjeldada! Ma ei tea, miks ma üldse püüan midagi selle kohta öelda! Püüan anda mõne idee, mis jääb siiski ebapiisavaks puhta vaimse kogemusega võrreldes� See on suurepärane kogemus, mille aeg jätab puutumata�

123

Kõik kogemused sisalduvad sellel teadvuse tasandil� Sellel tasan-dil eksisteerib sügav igatsus olla kõigiga “ÜKS”, kõiki “ARMAS-TADA”! Kogu teadmine on silmapilkne ja “INTUITIIVNE”! Aega pole! Ajatu, ruumitu kogemus saab meile osaks, kui oleme valmis sisenema vaimsesse sfääri, mis asub ühe astme võrra kausaalsest tasandist kõrgemal� Sellel tasandil ületame kõik, mis on omane meile seni teadaolevale reaalsusele� Meie kogemus on kestev! Siin pole surma, see ei muutu kunagi, see jääb samaks nagu on alati olnud – on ja jääb! Sellel tasandil avastab inimene, et meie olemus on Jumala olemusega sama! Et INIMENE ON JUMAL! Inimene koosneb samast ainest kui Jumalgi, aga siiani ta seda ei teadnud� Inimene on seeme – Jumala seeme�

Jõudnud puhtale vaimsele tasandile, puhkeb inimene õide… Jumal temas saab nähtavaks� Jumalikkuse lõhn vabaneb, sest “pühadus” sinus on õide puhkenud ja sa täitud rõõmust nii, et sul puudub vajadus minna kusagile mujale! Nüüd täname oma vaim-set meistrit selle eest, et ta tõi meid sellele teadvuse “kõrgeimale” tasandile� Aga tema vastab: “Ei, see pole veel rännaku lõpp! Sa oled leidnud vaid oma mina, nüüd pead sa leidma “JUMALA”!”

Kui ületame puhta vaimse sfääri, siis oleme valmis läbima viimase takistuse… “individuaalsuse”! Isegi mõte sellest, et on olemas rohkem kui üks hing, et sa oled üks miljardeist, on illu-sioon! Me avastame, et “tervikteadvuse” tasandil ületame kogemu-se individuaalsusest ehk “ego”! Sellel teadvuse tasandil ei eksisteeri aega, ka mitte ajatut aega! Teadvuse terviklikkuse seisund sisaldab kõiki kogemusi alates madalaimast unest kuni kõige kõrgemani ja seda kogetakse “AINULISE TEADVUSE” kaudu, mis on sinu enda teadvus! Keerukas on selgitada, kuidas “kõik” kogemused on sulandunud kokku üheks ainsaks terviklikuks kogemuseks� See on piirideta ja piiranguteta, aja ja ruumita! Ma pole kindel, kas sa mõistad ideed ajatust, ruumitust ning piiritust teadvusest� Kuid selle kogemuse võib saada, kui jõuad tervikteadvuse tasan-

124

dile� Teadvuse sellel tasandil avastad, et sul on piiramatud võima-lused, et oled “ÜKS” Loojaga… üks Jumalaga! Mainitud tasandile jõudnutest on igaüks eranditult avaldanud sama väite… “AHAM BRAHMASMI”… “Mina olen Jumal”! See tähendab “mõistmist”, et nemad kui seeme pole enam seeme, vaid on kadunud eksistentsi pinnasesse ja puhkenud loomingu “tipuks” täiuslikult õide�

Tervikteadvuse tasandil saad sa “tervikkogemuse”! Tervik-kogemus tähendab KÕIKI kogemusi, mitte ainult “kõrgeimat”� Sellest tuleb selgesti aru saada� Kõrgeim kogemus on MADALAM kui terviku kogemine ja kui keegi jõuab tervikteadvuse tasandile, siis ta SÄILITAB teadlikkuse kõikidest allpool asuvatest teadvuse tasanditest vaatamata sellele, et ta asub siin, mitte seal� Sellel tasan-dil saab sinu kogemusest “sümfooniline teadvus”!

Sageli imestavad mõned, et kas need, kes on jõudnud sellele tasandile, peavad “tulema alla” ja “minema üles” selleks, et teada saada, mis toimub reaalsuse erinevatel tasanditel� Ei pea! Nad on täielikult teadlikud KÕIGIL inimteadlikkuse tasanditel! See siin on põgus kirjeldus iga inimese teadvuse tasandil toimuvast! Püüdsin kirjeldada kogemuste mitmekesisust inimteadvuse tasanditel oma parima teadmise põhjal� Keel, mistahes keel on küündimatu! Sõna-des on seda võimatu edasi anda� Aga ma püüan seda sõnastada, kuna väga vähestele on sellistest võimalustest üldse räägitud� Sala-dused sinu enda teadvuse kohta on sinu eest peidus!

Tulemuseks on sügav väärtusetuse tunne, mis ümbritseb sinu eksistentsi� Ühiskond on põhjustanud sinus enese suhtes nega-tiivset tunnet! Sind on uskuma pandud, et sul puudub loomuo-mane väärtus� Sul palutakse ennast “tõestada”, edu saavutada, palju raha teenida! Sa pead usalduse ja lugupidamise “ära teeni-ma”! Pead tõestama, et oled midagi väärt! Ja selline idee edukusest saadab ja piinab sind kogu elu� Paraku sügav teadmine sellest, et “ma olen inimesena väärtusetu, kuni ma tõestan vastupidist”, hävi-tab inimeseks olemise ilu� Kui mõistad, et oled üks Jumalaga, üks

125

Loojaga, siis peaks see olema sinu väärtusest piisav tõestus� Muud tõestust polegi tarvis� Sa avastad oma teadvuse lõputu mõõtmatu-se� Esimest korda oled sa võimeline armastama “iseennast”, mis on ainuke võimalus armastada “Jumalat”� Suurim õnn, mis võib inimesele selles maailmas kunagi osaks saada, on pühitsus kõrgelt meistrilt, kes annab talle “võtme Jumalariiki sisenemiseks” – see on võti kõrgemasse teadvusesse�

127

| 13 |

Pühitsemine

Sõna “pühitsemine” on üle kogu maailma leidnud kasutust, osutamaks sissepääsule või ettevalmistusele mingisse teemas-se� Kõrgete meistrite poolt antud “vaimne pühitsemine”, mida vaatleme selles peatükis, teeb meid tuttavaks “kõrgema tead-likkusega” ja viib meid kõrgemasse teadvusesse! Siin pole tegu vaid sissejuhatusega uude ainesse või teemasse, vaid mille-gi enamaga� Kohe alguses tahan ma öelda, et päris suur hulk pühitsusi, eriti siinsel maal, pole sellised, mida mina pean ehtsateks ja tõelisteks� Tänapäeval võid sa “saada” pühitsuse paljudesse kultustesse ja paljudesse erinevatesse jooga prakti-katesse üksnes raha eest! See pole vaimne “pühitsus”, millest räägin mina, kui osutan kõrge meistri poolt antavale pühitsu-sele� Kauges minevikus polnud pühitsuse saamine kerge� Seda polnud võimalik mõne dollari eest osta! Pühitsust oli väga raske saada� Vaimne otsija pidi mõnikord ootama pühitsemist aastaid� Mõned ootasid seda isegi peaaegu terve elu, sest kuni nemad polnud “valmis”, ei olnud meistrid neid nõus pühit-sema� Ootamisest endast sai hinge “küpsuse” testimise aeg� Mida kannatamatum oli meel, seda väiksema küpsusastmega

128

oli hing� Mõnel juhul polnud vaimsel otsijal õigust isegi küsimusi esitada!

On olnud juhtumeid, kus peab ootama viis või kümme päeva enne, kui võib esitada küsimuse! Aga tänapäeval me ei läbe oodata isegi mitte tundi, et meistritele oma küsimustega peale tungida! Tund võib meie jaoks olla väga pikk aeg� Seevastu iidsetel aegadel pidi mõtet “hoidma”; olema selle sees kuni see küpseb ning seejärel, küpse viljana, langeb see just õigel ajal! “Tõelistele” küsimustele ei saagi sõnadega vastata� Need saavad vastuse “kogemuse”, millegi olemusliku läbi, ent mitte kunagi intellekti kaudu! See lihtne ootamine, kõhklemata vastu võetud ootus, usaldus meistri vastu õige aja valiku osas valmistas tolle aja otsijad ette hiiglaslikuks arenguks, mis päädis pühitsemisega� Aga praegusel ajal on kõik teisiti, sest kellelgi pole tahtmist oodata� Meist on saanud aja ohvrid ning isegi hetk ootamist tundub liiast! “Aja” teadvuses viibides ei saa me lasta meistri juurde tulles ajal “raisku” minna� Tema paneb meid ootama! Ja meel küsib: “Mida sa teed? Miks sa raiskad tema peale aega? Kas tema poolt pakutu on ikka ootamist väärt? Kas see tõesti viib sind kusagile?” Aga ootamine on hind, mida sa pead maksma, ja maksma pead sa kõige eest!

Me tahame maksta ainult rahas, aga mitte usus ega usalduses! “Tee kiiremini”- deviisi all elamine, mis on nüüdisajale

iseloomulik suhtumine, muudab kõrge meistri poolse pühitsemise peaaegu võimatuks� Täis kannatamatust, asjatundmatust ja usu puudumist, tormame me meistri juurde ja küsime temalt: “Kas sa pühitseksid mind?” Aga isegi selle põgusa küsimise juures on meil juba kiire! Traditsiooniline pühitsemine on muutunud peaaegu võimatuks, aga mingit alternatiivi samuti pole� Pühitsemine osutub siiski vajalikuks� Selle vajaduse rahuldamiseks on välja ilmunud tuhandeid võltsgurusid ja igat sorti swami sid, kes tahavad sulle müüa “KIIRLAHENDUST”, pühitsemist tasu eest! Tänapäeval müüakse müstitsismi sildi all mingit pseudo- või võlts-müstitsismi�

129

Ameerika on täis gurusid, kes müüvad sulle miskit, millel pole mingit seost vaimsusega� Praegusel ajal pole tegemist tõelise, kõrge meistri poolse pühitsemisega, millest mina räägin� Isegi kui kellelgi oleks kannatlikkust oodata ja usaldada… “alistuda”, jääb alles veel üks probleem� Pühitsemist EI saa teha füüsilisel tasandil! Sellist asja, nagu füüsilisel tasandil toimuv kõrge meistri poolt antav pühitsemine, pole olemas! Kõrge meister töötab kõrgematel teadvuse tasanditel ja pühitseb meid sellel tasandil, mis asub ärkveloleku seisundist kõrgemal� Kui suur meister sind pühitseb, siis loob ta ühenduse sinu ja enda kõrgema vormi vahel järgmisel tasandil� Mitte kunagi ei pühitse ükski kõrge meister oma õpilast füüsilisel tasandil! “Tõeline” pühitsus toimub astraaltasandil iseenda sees, kus ta tegutseb, luues enda “vaimse vormi” ja meie vahel ühenduse� Tema ei usu ühtegi uut rituaalide või tseremooniate süsteemi� Ta ei propageeri ühtki uut kultuse praktikat ega meetodit� Sellised asjad on meid juba piisavalt segadusse ajanud� Me oleme palvetanud ja kummardanud Loojat tuhandeid aastaid tuhandel erineval moel�

Kõrge meister ütleb lihtsalt: “Teeni Teda vabalt valitud viisil�” Midagi halba pole palvetamises Looja poole, ükskõik mil viisil sa seda teha soovid, sest sinu suhe Temaga on vahetu! Sõnadega palvetamine pole isegi vajalik! Aga kui sa seda soovid, võid palve-tada või teenida teda, ükskõik missugusel kujul sa arvad selle õige ja mõjusa olevat� Vaevalt seal mingit vahet on� Aga kelle poole sa palvetad? Sina ja Looja olete ÜKS! Sa lihtsalt “räägid” iseenda minaga! Palve on üks valesti mõistetud mõiste religioonis� Sa nagu palvetaksid peegli ees, nähes enda nägu, põlvitades iseenda ees, paludes armu! Peeglis ei ole midagi muud peale sinu enda peegel-duse! Täpselt samuti pole ka mingit vahet sellel, keda sa kutsud Jumalaks ning sinu enda minal – kõik palved, ükskõik kui ilusad nad ka on, jõuavad samale adressaadile� Sinu teadvus on kogu selle maise kogemuse “looja”, milles sa viibid!

130

Kui suur meister sind pühitseb, viib ta sind palju kõrgemale tasandile kui palved, rituaalid ja kummardamine! Ta võimaldab sul “isiklikult” jõuda palju kõrgemal asuvasse teadvusesse, kui seda on füüsiline ärkveloleku tasand, millel sinu Jumala-otsing rituaali-de ja kombetalitustega piirdus� Tema poolt antud pühitsemisel pole mingit pistmist religiooniga� Kõrge meistri pühitsus ei nõua sinult religiooni vahetamist või sellest loobumist, kultuse või Jumala kohta käiva idee vahetamist� See ei nõua sinult mingeid muutusi oma kultuurilises taustas�

See nõuab ainult suhtumise muutmist! “Ma tean kõike” asen-dub mõistmisega: “Ma ei tea mitte midagi!” Sinu niinimetatud “teadmised” on meele illusioon, mille sa pead maha jätma� See on väljamõeldis, sõnade looming, fantaasia, mis on tehtud unenäosar-nasest “ainest”! Sa hakkad taipama, et ei saa millestki aru� Sinu teadvust piirab unesarnane füüsiline teadvuse tasand� Sa oled füüsilise maailma osa, mis on sinu enda mentaalsete projektsiooni-de looming! Sa näed kogu aeg und, ka siis, kui oled ärkvel! Sügavast metafüüsilisest unest “tõelisuse” otsinguteni jõudmine on ainuke-ne muutus, mida nõuab pühitsemiseks kõrge meister� Kui pühitse-mise puhul “välispidist” muutust ei nõuta, siis mis on “pühitsemi-ne”? Mida tähendab, kui sind pühitseb suur meister?

Kui sa saad kõrge meistri pühitsuse, siis sinu “karma” hävib! Uut karmat ei lisandu ja sa vabaned teo ja tagajärje karmarattast! Selle tähenduse tõeliseks hindamiseks pead sa peensusteni aru saama, missugune on “karma seaduse” ja indiviidi vaheline suhe� Kõige esmane, mida peaksid teadma, on see, et karma on teadvuse seisund ja inimmeele üks osadest� Me nimetame “antahkarana ks” seda osa inimmeelest, mis on avatud teadlikkuse kaudu saabuva-tele muljetele� Antahkarana on meele tundlik osa, mis korjab üles meie teadlikud muljed kogemustest� Muljeid nimetatakse “sams-kara”� Samskara d on varasemad muljed, mille on jätnud kõik see, mida me oleme teadvuses kogenud� Kui need muljed on kogutud

131

inimmeelde, siis nad säilivad ning hakkavad mõjutama meie tule-vikku� Selle protsessi kaudu kogub meel muljed kokku ning laseb siis läbitöötamiseks tagasi meie kogemustesse� Seda nimetatakse “karma seaduseks”!

Karma on täielikult mentaalne nähtus! Me loome karmat oma meeles ja ühtlasi töötame selle läbi oma meele tasandil� Karma loomiseks võib mentaalsele otsusele järgneda füüsiline tegu; seda ei pea järgnema, ent ka viimasel juhul on karma ikkagi juba loodud! Karmat ei pea alati läbi töötama füüsiliste tegude tasandil� Kui meel pole mingist teost teadlik, siis karmat ei teki� Ent kui ta ON sellest teadlik mentaalselt, füüsilist tegu aga EI järgne, on karma ikkagi loodud! Karma puhul on tegemist eelnevate mälestuste, kogemus-te ja nendest saadud muljete “säilitamisega” inimese meeles� See tähendab nende muljete läbi töötamist oleviku ning tulevikuotsus-te tegemisel, lähtudes eelnevatest kogemustest�

Seepärast oleme kohustatud tegutsema teatud viisil tänu eelne-vatele kogemustele ja muljetele� Meile on teatud asjade tegemi-ne “saatuse poolt määratud” ja sel põhjusel nimetatakse osa neist muljetest “saatuse karmaks” ehk “pralabdha karmaks”� See on karma, mille üle meil puudub kontroll� Kui oleme need muljed puhastanud ning hakkame looma uusi, siis nimetatakse neid uusi muljeid “uueks karmaks” – see on karma, mis on aluseks “saatu-se karmale” tulevikus� Uut karmat nimetatakse mõnikord “kriya-man-karmaks”� Tekib küsimus, kuidas me saame “toppida” kõik tegemised, kõik karmalised teod ühteainsasse ellu? Vastus: karmat hoitakse “salvestatuna” tulevaste elude tarvis! Seepärast on karma mõiste seotud taaskehastumise ehk reinkarnatsiooni mõistega�

Taaskehastumine on karma “ülevoolamine”, mis on reser-vis samal antahakarana l ehk meelel! Kuni see meel ei suuda ühe eluaja jooksul läbi töötada kõiki muljeid, siis salvestatakse kasuta-mata muljed meele sensitiivses osas järgmiseks kehastuseks� Seda kolmandat tüüpi karmat, mida hoitakse reservis järgmiste elude

132

tarvis, nimetatakse “reservkarmaks”� Mõnikord on selle nimeks “sanchit karma”� Kõik need lühidalt kirjeldatud karma liigid – pralabdha, kriyaman ja sanchit – koormavad meie teadvust suures-ti ja teevad võimatuks füüsilisest tasandist kõrgemale tõusmise� Nüüd sa mõistad ja oskad hinnata suure meistri antud pühitsuse tähendust! Kasutades oma teadvuse jõudu, vabastab meister meid meele mõjust ja karma koormast! Suure meistri pühitsus on ainus protsess, mille abil saab inimene vabaks karma seadusest� Alles jääb vaid “eba-karma”, mis on loodud selle elu kogemuste must-ri säilitamiseks� Siin pole tegemist uue karmaga! Sa oled vaba karma sfäärist! Kõrge meistri antud pühitsemine pole ainult väline tseremoonia�

Kui keegi, kes väidab end olevat guru ja laseb sul mõnd sõna korrata, öeldes: “See on mantra, nüüd ma olen sind pühitsenud”, siis võid kindel olla, et sulle pole midagi antud! Kui ta pole sind ühendanud tema enda seesmise vaimse jõuga, pole katkestanud sinu seotust aja negatiivse väega, mis sisaldab sinu karmakoor-mat; kui ta pole seda kõike teinud, siis pole temast sulle mingit abi olnud! Elava täiusliku meistri pühitsus on suurim sündmus, mis võib sinuga siin maailmas juhtuda! See on midagi sellist, mida inglid, kõrgemate sfääride valitsejad, kogu loodut valitsevad hinged… need, kes on ise teadvuse sfääride loojad, on oodanud ja lootnud! Nad kõik ootavad ühendust selle “vaimse jõuga”, mis on otsene lüli… teadvuse “terviklikkusesse”! Ning kui vaimne otsija on “valmis”, siis ta pühitsetakse… ta on “VÄLJAVALITU”� Kui suur meister on ta pühitsenud, siis ta vaid naerab kõigi oma ponnistuste üle, mida ta ikka veel teeb kõrgematele teadvuse tasanditele jõud-miseks! Kogu jooga ja meditatsioon on vaid vanast harjumusest! Tõde on see, et sa võid teha arvukalt jõupingutusi, ent need ei vii sind mitte kusagile!

Jõudmine Jumala juurde ei ole põhjuslikkuse seadustega koos-kõlas! Jumalasse jõudmine ei ole põhjuslik, see on ilma igasuguse

133

“põhjuseta”� See peaks selgeks saama! “Loogiline” või “ratsionaal-ne” inimene arvab, et Jumalasse jõudmine on kas põhjusega seotud (ja et tema võib selle oma isiklike pingutustega saada) või sellel pole põhjust (see lihtsalt juhtub suvalisel ajal ning selleks pole mingeid ponnistusi vaja teha)! Nii näeb seda intellekt� Aga kummalgi juhul pole asjast õigesti aru saadud�

Kui arvad, et see on põhjuslik ja sa pingutad, et teha “suurt sadhana t”, siis on see möödalaskmine, sest tegemist pole põhjus-likkusega� Aga kui sa järeldad, et tegemist pole põhjuslikkusega ja seega pole tarvis ka pingutustega endale tüli teha, siis on jälle asjast valesti aru saadud! Sa pead tegema läbi kõikmõeldavad jõupingu-tused, sest selle kaudu “valmistad sa ennast ette”, olemaks “vastu-võtuvõimeline”, kui see sündmus hakkab toimuma! Tegelikult on Jumala juurde jõudmine põhjuseta� See “juhtub” sinuga, aga see ei juhtu sinu jõupingutuste tulemusena� Sinu jõupingutused vaid “küpsetavad” sind, avavad sind meistrile ja teevad vastuvõtuvõime-liseks� Meister, nähes sinu ponnistuste tõsiseltvõetavust ja siirust, läheneb sulle halastusest ja armastusest ning viib sind lendama tuntust tundmatusse… sinu minast tervikminasse – Jumalasse!

“Tulge servale,” ütles ta . Nemad vastasid: “Me kardame.” “TULGE SERVALE!” kutsus tema. Nad tulid . Ta LÜKKAS neid… ja nad lendasid.

–APOLLINAIRE

135

| 14 |

Kuidas me suhtleme?

Me suhtleme omavahel ja loodusega mitmel eri moel� Ent kõige tavapärasemalt toimub kahe inimese vaheline suhtle-mine sõnade… keele vahendusel� Sõnad on igas keeles vaid “helid” ja tähendus neile helidele antakse vastavalt meie isik-likele assotsiatsioonidele nende mõttest! Sõnad pole midagi muud kui “häälikulised” sümbolid, mis omavad tähendust vaid tänu sellele, et meie oleme seostanud need helid teatud kogemusega�

Häälikulise heli kordamisel seda mingi teatud kogemuse-ga seostades omistame me sellele tähenduse antud kogemusega seoses� Kui ma näen mingit objekti ja nimetan seda “tooliks” ning ütlen alati “tool”, kui ma seda näen, siis saab sõna “tool” tähenduse ning see sõna saab kaastähendusena just selle tooli kuju� Ka teised võivad olla kasutanud sõna “tool” seoses mingi objektiga, mida nemad “tooliks” kutsuvad� Kui mina ütlen “tool”, siis teine, kes seda sõna kuuleb, ei mõtle selle all just täpselt samasugust asja!

Kaks erinevat inimest ei saa üht ja sama sõna mõista sarna-selt, sest need kaks inimest pole näinud üht ja sama objekti!

136

Kui meist igaüks näeb erinevat tooli ja kasutab sõna “tool”, siis nähtud objekt ise kehtestab meile piirid! Ja isegi juhul, kui näeme suurt hulka erineva kuju ja suurusega toole, kasutame me ikka sõna “tool”! Järelikult ei tähenda sõna “tool” mitte ühte tooli, mida me nägime, vaid “ideed” toolist! See mõiste tähendab ka kõiki toole, mida me oleme näinud� Inimene, kes kuuleb sõna “tool”, ei näe seda konkreetset tooli� Tema “näeb” seda tooli, mis on kõigi tema poolt nähtud toolide akumuleeritud “idee”! Kuna kahel inimesel pole ühesugust kogemust objektidest, millele me nimetusi anname, siis pole nende jaoks ühel ja samal sõnal sarnast tähendust! See on keele puhul kõige suurem miinus�

Juhul, kui on tegu toolidega, laudadega, puudega, loomadega ja muu sarnasega, pole probleem väga suur� Aga kui räägime mitte-materiaalsetest ja abstraktsetest asjadest nagu armastus, armuka-dedus, vihkamine, Jumal, religioon, meditatsioon ja selles vaimus edasi, siis keerukus kasvab, sest neil sõnadel võivad olla erinevate inimeste jaoks väga erinevad tähendused� Kui kaks inimest räägi-vad “armastusest”, siis nad ei mõista, et nad räägivad eri asjadest! Ja neil pole isegi võimalust aru saada, et sõna “ARMASTUS” kannab nende jaoks erinevat tähendust! Igaüks kasutab sõna “armas-tus” selles mõistes, mida tema tunneb ja kuulaja tõlgendab sõna “ARMASTUS” selles tähenduses, nagu tema seda mõistab! Kahel inimesel võib olla sellele sõnale täiesti erinev tähendus ja mitte kumbki ei tea, et tema mõiste erineb teiste omast! Aga me teame, et mõtteline seos sõnaga võib olla erinev, et inimkogemus pole ident-ne – sellest tulenevalt pole tõenäoline, et samal sõnal oleks igaühe jaoks sama tähendus� Kuid ehkki teades, et meie kasutuses olev keel ja “sõnad” ei kanna sarnast tähendust, püüame sellele vaatamata suhelda sõnade abil! Kui aineline ja abstraktne segunevad ja me püüame endiselt kasutada keelt, siis takerdume suurtesse raskus-tesse� Kui kaks inimest saavad üksteisest valesti aru, siis juhtub see sellepärast, et nad ei saa esiteks kunagi üksteist mõista! Siin pole

137

mõistmisel ruumi� Raske on tuvastada vääritimõistmist, kui nende sõnavahetusse on haaratud nii nähtavad kui ka abstraktsed mõis-ted! Kui “nähtav” nende ette tuua, siis nad ütlevad: “Ma ei mõelnud seda”! Kui me räägime abstraktsetest asjadest nagu armastus või vihkamine ja kui see seondub konkreetse olukorraga, kus inime-sed “tegelikult” tunnevad armastust või hirmu, siis – alles sel juhul me avastame vääritimõistmise! Samuti on veider, et kui püüame jagada hulgaliselt selgitusi, siis saadakse meist veel rohkem vales-ti aru! Mida rohkem sõnu me kasutame, seda vääramalt meist aru saadakse! Paistab, et peab leiduma mingi teistsugune võima-lus! Aga tegelikult, kasutades vähem sõnu, on ka vääritimõistmise võimalus väiksem!

Enamus vääritimõistmistest inimsuhetes on tingitud meie liig-sest sõnade kasutamisest� See on tõsine viga ja takistus inimeste-vahelises suhtlemises� Teine infovahetuses esinev kitsikus peitub selles, et kogu suhtlus teadvuse füüsilisel tasandil toimub ainult meele vahendusel! Me oleme haritud ja ülikooli saadetud, et läbi-da haridustee, mille kohta arvatakse, et see teravdab mõistust ja analüüsioskust� Meid koolitatakse analüüsimise alal, arendatak-se arutlusoskust, loogika kasutamist, mõtlemist; ent mitte seda, kuidas “tunda” – kuidas kasutada südant! See teeb üksteisega suhtlemise veelgi raskemaks, lausa võimatuks� Meid on treeni-tud kõigest sõnade kasutamise oskuses� Tulemuseks on kahtlus ja segadus selles inimeses, kes teid kuulab� See “sõnade töötlemine”, millega tegeleb meel, mille kaudu inimesed üksteisega suhtlevad, on lakkamatult kahtluste ja ebaselguse kütkeis! Inimmeele loomu-ses on kasutada seda protsessi ja iga kord, kui kaks inimest ükstei-sega meele kaudu räägivad, lõpetavad nad kahtluse ja selgusetuse seisundis�

Mida rohkem on inimese mõistus haritud, seda enam kasutab ta fraase: “ma pole kindel”, “võib-olla”, “ma ei tea” ja teisi sama-laadseid väiteid� Kuulake “haritud” inimeste omavahelist vestlust�

138

Mida “kõrgemini” inimene on haritud, seda rohkem on teda tree-nitud kasutama mõistust ja intellekti ning seda enam kasutab ta väljendeid, mis näitavad, et ta pole kindel… et ta on ebakindel! See on loomulik� Sest mida rohkem kasutad sa meelt ning deduktiivse ja induktiivse loogika oskusi, seda suuremaks kasvab ebaselgus! Ja kui sa oled täiesti ebakindel oma nägemuse esitamises, siis muutub ka sind kuulav inimene ebakindlaks! Ja nüüd hakkab toimuma väga huvitav ahelreaktsioon�

Kui inimene räägib nii, et tema selgusetus kajastub ka keeles, siis hakkab kuulaja kahtlema tema “motiivides” ja tagamõte-tes� Sellist laadi suhtlemine tekitab kahtluste “ahelreaktsiooni” ja ühtlasi hirmu� Ja pannes kellegi ennast kartma, ei saa sa temaga suhelda! Niisiis, keeleline suhtlemine kahe inimese vahel võib luua kahtluse, hirmu ja äärmisel juhul vihkamise ning vääritimõistmi-se! Seda juhtub väga tihti� Kui näed, et kaks inimest ei saa teinetei-sest aru, vihkavad teineteist ning sina kui sõber sekkud ja kuulad ära mõlemad osapooled, siis näed sa, et kumbki pole süüdi! Tege-mist on puuduliku infovahetusega� Suhtlemises oli “avarii”, kuna mõlemad tahtsid suhelda meele tasandil! Meele abil suhtlemine on suur probleem� Aga kas on mõnda muud suhtlemismoodust? Kui keel – suhtlemine meele, loogika ja mõtlemistegevuse kaudu – pole hea valik, siis kuidas tuleks suhelda? Kuidas me saaksime üle suht-lemist piiravatest takistustest?

Lahendus on olemas� Igal inimolevusel on kasutamiseks õnneks mitte ainult keel ja meel, vaid ka üks imeline asi, mida kutsutakse “hingeks” ehk “vaimuks”� Hing ehk vaim esindab teatud funktsioo-ni, mis ei ole meelega seotud� Kõik meele funktsioonid on piira-tud ja tänu sellele tekivad raskused, millest oli juttu eelpool� Mida meelele mitteomast teeb inimhing ehk vaim? Sellel on vaimuanne olla “puhas” teadvus ja meelt vaadelda� Ta saab astuda kõrvale ja kuulata meele mõtteid, ta võib vaadata meelt tegutsemas� Ta näeb suhtlemises osalevat meelt� Tegemist on inimteadlikkuse osaga, kes

139

“vaatab” toimuvat! See on vaim, hing… “mina”� See on osa, mida me püüame avastada, esitades küsimuse: “Kes ma olen?” Mina on teadvuse alus, “mootorijõud” kõigile teadlikele funktsioonidele; me eristame seda meelest selle kõrgemate funktsioonide tõttu�

Inimestel on suhtlemiseks kõrgemad vahendid, kui nad suht-levad hinge ehk vaimu kaudu� Tegelikult pole kahe inimese vahe-liseks suhtlemiseks olemas tõhusamaid vahendeid, kui teha seda “vaimse protsessi”, armastuse ja intuitsiooni… ilu ja rõõmu kaudu! Kasutades suhtlemisel neid inimteadvuse funktsioone, vääriti-mõistmise võimalust ei ole� Sel juhul ei teki suhtlemisel arusaama-tusi! Kui sa “räägid” armastuse keeles ilma sõnade ja loogikata, siis jagad sa oma “olemust” teise inimesega� Kõik saab selgeks; sellise suhtlemise puhul ei teki kunagi valesti arusaamisi� Me kõik oleme kuulnud armastusega ja intuitsiooniga “suhtlemisest”� Kui meis on armastus, siis saame tõeliselt suhelda, sest tõelises armastuses on “samastumisvõime” teise inimesega sisse lülitatud� Samasta-des end täielikult teisega, toimub suhtlemine teadliku kogemuse “ülekandmise” kaudu! Kui keegi on “armastustundes”, hakkab ta “automaatselt” tegema asju, mida teine ise oleks teinud! Ta hakkab “tundma” samuti, nagu teinegi tunneb! Armastuse kogemuses kaob “armastaja” ning säilib vaid “armastatu”! Tunded armastatu vastu saavad mõlema tunneteks ja kogemusteks! Armastuse kaudu sujub suhtlemine kõige paremini� Kahjuks me leiame niisuguseks kõrgema astme suhtlemiseks selles maailmas liiga vähe armastust� Enamikel kordadel, mil räägime armastusest, mõtleme klammer-dumisest� Klammerdumine pole armastus� Nende vahel on suur erinevus� Klammerdumise korral on tegemist kahe inimese tead-vuse ja teadlikkusega� Armastuses “kaob” kahe teadlikkus ja jääb ainult “ühe” teadlikkus! Kui keegi ütleb sulle: “Ma armastan sind”, siis võid kindel olla, et tegu on klammerdumisega� Selle inimese teadlikkuses püsivad mõlemad – “MINA” ja “SINA”� Inimene on teadlik “minast” ja ka “SINAST”�

140

Süvenedes sellesse, näed, et selline inimene on armunud rohkem “endasse” kui “sinusse”! Sellest saab järjekordne “egoretk”, mida tema nimetab armastuseks� Kui see “mina” saab millegipä-rast haiget, siis “Ma armastan sind” muutub otsemaid vastupidi-seks: “Ma vihkan sind”! See äkiline teisenemine “armastusest” “vihkamiseks” tekib seepärast, et “armastust” seal polnudki! See oli vaid klammerdumine� Tegemist oli omakasupüüdliku huvi-ga, iseka klammerdumisega� Kui inimene on tegelikult armunud, siis on ta sedavõrd “sinust” täidetud, et tal polegi aega märgata “ennast” või armastust! Kui ma kujutan ette armunud inimest, siis kerkib mu ette keegi, kes ütleb: “Sina, sina, sina”! Tal pole aega mõelda “endast” ega ka mitte kogetud armastusest! Ta on täitnud oma teadlikkuse nii suures ulatuses “sinust”, et sinna pole peale sinu mitte midagi jäänud! Armastus on kunst, praktika, teadus, võime “täielikult” samastada oma mina teise inimese omaga� See on kogemus “koosolemisest” ja “üksolemisest”! Tegemist pole üksolemisega füüsilises tähenduses, vaid üksolemisega kogemise mõttes! See on üksolemine vaimus! See on üksolemine kõigil tead-likkuse tasanditel! Kui selline üksolemise tunne olemas on, siis ei loe isegi kahe armunu vaheline füüsiline eraldiolek� Üksolemine püsib ja nad jäävad kokku teadlikkuses, milles nad on� Isegi füüsi-lise lahusoleku korral jääb armastus püsima�

Tõelises armastuses pole omamist� Sa ei tunne, et armastu-se objekt, armastatud inimene ära võetakse, sest keegi ei saa ära võtta tõelist armastust! Tõeline suhtlemine saab toimuda ainult sellise armastuse korral, kuid mitte sõnade ja klammerdumi-se kaudu� Järelikult on keelelistest piirangutest ja segadusest üle saamiseks võimalik kasutada seda inimteadlikkuse osa, mis pole seotud meelega� Aga vaadeldes tegelikke olukordi, märkame lisaks veel midagi, mis annab inimestevahelistes suhetes põhjust vääriti-mõistmistele ja konfliktidele ning mida pole lõpuni mõistetud� See on “karmaline” protsess�

141

Väga sageli me ei tea, miks küll meie suhtlemine kellega-gi kukub välja just selliselt� Kui kaks inimest kokku saavad, siis pole neil põhjust tülitseda, ometi nad tülitsevad! Neil pole põhjust erimeelsusteks, aga ometi on nad vastuolus! Neil pole vähimat-ki põhjust üksteist vihata, aga nad vihkavad! Neil pole põhjust üksteist armastada, aga nad teevad seda! Neid tõmbab tugevalt teineteise poole, ometi pole sellel mingit põhjust� Kui kõik oleks tingitud vaid sellest, mida me ütleme või teeme, siis selliseid asju ei juhtuks� Aga ometi juhtub ja väga sageli on see seotud suhtlemi-sega� Tegelik põhjus on siin selles, et meie meel ei reageeri “iseseis-valt”� See reageerib koos “karmakoormaga”, koos eelnevate muljete koormaga, mida ta endas kannab! Nendele, kes usuvad “reinkar-natsiooni”, pole sellest raske aru saada� Aga neile, kes ei usu, võib “karmakoorma” mõiste olla raskesti arusaadav�

Kui karma seadust mõistetakse, muutub karma mõju kahe inimese vahelises suhtumises arusaadavamaks� Karmakoorem on “samskara” koorem ehk hoiak ja suhtumine, mida me endistest kogemustest samade inimestega eelmistest eludest endaga kaasas kanname! On olemas piisavalt tõendeid selle kohta, et ainult rein-karnatsioon on saanud luua teatud suhtumise, mis on meil kaasas selles elus eelmisest kehastusest! Kui te kohtate teist inimest ja ta meeldib teile, siis on väga sageli tegemist eelmise elu armastuse jätkumisega! Aga kui te kedagi esmakordselt kohates kohe ilma põhjuseta vihkama hakkate, annab see tunnistust millestki, mis on eelmises elus juhtunud ja teie lihtsalt reageerite sellele möödu-nud kogemusele� Väga tihti küsivad inimesed: “Miks me eelmi-si elusid ei mäleta?” Tegelikult ei unusta me eelmisi elusid kuna-gi� Asi on selles, et me mäletame vaid oma viimaseid muljeid, ent mitte eelmiste elude sündmusi� Sündmused oleme unustanud, aga meil on need sündmused meeles “õppetundidena”� Me kanname oma meeles kaasas neid õppetunde, mida oleme eelmistest eludest õppinud� Me mäletame neid! Me ei unusta neid kunagi� Kui satu-

142

me uude olukorda või kohtame uut inimest, siis eelnevad mõjutu-sed ja vanad muljed on ikkagi meiega� Neid muljeid kannab kaasas inimmeel, aga MITTE inimhing! Need “kantakse üle” ühest kehast teise inimmeele kaudu� Muljeid hoiab ainult meel� Karma eksistee-rib ainult inimmeeles�

Ma tahaksin seda selgitada, sest inimesed peavad karmat füüsi-liseks� Sellel pole midagi pistmist kehaga� Karmat ehk elust elusse üle kantud muljeid säilitatakse inimmeeles! Aga kui meel kasu-tab keha, siis kannab ta nende muljete mõju üle kehale� Kui meel siseneb uude kehasse, paneb ta keha tegutsema samamoodi, nagu tegutsenuks eelmine keha! Tegu ja vastasmõju paikneb meeles, aga sellele järgneb tegevus ja reaktsioon kehas� Oletame, et inimmeel pole teadlik sellest, mis toimub ning kehaga juhtub midagi – siis pole see karmaga seotud� Kehal puudub karma ja ta ka ei loo uut karmat, samuti ei tööta ta ümber mineviku karmat! Ainult meel saab karmat “tagasi maksta”� Karma on seotud ainult meelega! Sellepärast võtab meel piirangud enesega kaasa, kui ta väljendab ennast suhtlemise kaudu� See on väga oluline piirang�

Ma ei usu, et “karma seadus” peaks olema iseenesestmõiste-tav� Ma ei soovita lihtsalt uskuda karmasse� Kui keegi tahab uuri-da või tõestada karma olemasolu, siis soovitan ma uurida iseenda meelt! Sa ei pea vaatama mingis muus suunas� Laboratoorium on su enda peas, kus meel asub� Lihtsalt vaatle oma meelt! Kui sinust saab iseenda meele jaoks vaatleja, siis näed sa selgesti, missuguseid karmalisi “samskara sid”, missuguseid muljeid sinu meel endas kannab! Sa tabad selle karmakoorma kergesti oma meeles ära, kui sinust saab oma mõtete vaatleja!

Mõtted on meelt läbiv “sõnade” voog� Need sõnad läbivad meelt pidevalt, kui oleme ärkvel või magame, kui kõneleme või vaikime, kui kõnnime või lamame! Meel ei jäta kunagi sõnades mõtlema-ta� Kui meel visualiseerib mingi kujutise, siis peab ta seda kuju-tist sõnadega kommenteerima� Isegi kui meel soovib midagi taju-

143

da, siis saab ta seda teha, korrates endale seda, mida näeb� Meel räägib ning kuulab järjepidevalt� Ilma rääkimata ja kuulamata ei saaks meel mitte millestki aru� Kuulamise abil muundab meel kogu meeleorganite poolt vastuvõetu� Kui näed mingit asja ega lase meelel nähtut “tõlgendada”, siis sa ei näe mitte midagi! Meele tõlgendamise funktsioon töötab “kuulamise” kaudu� Meel tõlgen-dab aistinguid, “salvestades” ja sõnastades selle, mida ta on näinud, tundnud, haistnud või maitsnud! Kogu meeleline taju koondatakse üheksainsaks kuulmisaistinguks! Seepärast öeldakse, et meelel on kõrvad, võib-olla ka silmad, aga mitte teisi aistmismeeli�

Põhimõtteliselt evib meel vaid kuulmist� Kuulmise kaudu annab ta sõnadele tähendused� Kui meelt kasutatakse kahe inimese vahelisel suhtlemisel, siis tekitab see igasuguseid probleeme� Oma loomu poolest suudab ta suhtlemise puhul kasutada ainult “intel-lekti”� Intellekt on analüüsimise võime� Analüüsimine tähendab “tükeldamist”� Kui meel midagi tükkideks lammutab, siis loob ta vägivalda ja pingeid!

Meelel on võime rikkuda inimeste elusid, murda südameid, lõhkuda armastust ja ise “kokku variseda”! See kohutav lõhkuv jõud pärineb tema loomusest� Ja kui suhtlemisel kasutada meelt, siis loob ta kõik need probleemid� Ta toodab pidevalt kahtlusi ja hirme! Meel loob järjepidevalt kahtlusi, ja seda isegi armastuse läbielamise ajal� Kui meel sekkub millessegi, siis ta eemaldab armastajad teine-teisest! Ta loob kahtlusi, vääritimõistmist ja hullemal juhul lahku-minekut� Mida rohkem toetume meelele, seda rohkem me kanna-tame� Meel muudab ilusa armastuse inetuks klammerdumiseks ja eemaldumiseks� Meel annab meile eraldatuse tunde�

Meelele toetuv suhtlemine loob kõikvõimalikud inimsuhe-tes eksisteerivad probleemid� Kui inimesed püüavad “mõelda” ja suhelda, satuvad nad alati raskustesse� Mõtlemine hävitab inime-sele osaks saanud ilusad kogemused! Teisalt annab hinge “intui-tiivsus” “silmapilkse” teadmise mingi sündmuse või inimese kohta�

144

Me võtame selle vastu ja tunneme selles intuitiivses teadmises rõõmu� Ainult hinge kaudu suheldes on meie suhtlemine tõeline, ilma piirideta, ilma probleemideta! Suutes viibida “üksolemises”, saame me suhelda “tõeliselt”!

145

| 15 |

Üksildane ja üksik

ÜKSILDUS on väga sageli kasutatav sõna, ent selle põhjus-tesse pole tihti laskutud� Me oleme üksildased, sest me ei tea, kuidas suhelda� Tunneme üksindust isegi rahvahulga keskel, kui me omavahel ei suhtle� Teisalt: kui teame, kuidas suhel-da – isegi ilma sõnadeta – ei tunne me üksindust! Kui meid ei mõisteta, siis paisub väljendamata üksindustunne veelgi� Ja see aina kasvab seni, kuni suudame teistega suhelda! Üksindus ajab “teist” otsima� Üksindus tähendab, et sa oled armastuse tundmise võimaluse mööda lasknud ning langenud pimedas-se, masendavasse lootusetuse seisundisse� Üksildus tähendab, et sa oled hakanud kartma, oled hirmul ja eemaletõmbunud� Nimelt sureb palju rohkem inimesi üksindusse kui mõnda füüsilisse haigusesse� Üksindusest on inimesi rohkem hulluks läinud kui mõne muu õnnetuse tagajärjel! Maailm on täis üksildasi inimesi ja oma üksinduse tõttu loovad nad järjest rohkem võimalusi sellest pääsemiseks� Üksindus on nii valus, nii kole ja surmahõnguline, et sellest välja pääsemiseks on leiutatud väga mitmesuguseid võimalusi� Alkohol, narkooti-kumid, seksiklubid ja muud sellised on saanud tugisambaks

146

miljoneile! Igasugust tüüpi lõbustused on muutunud suurimaiks ja kõige kiiremini kasvavaiks turuartikleiks igas ühiskonnas! Üksil-dane inimene on naelutatud televiisori ette viieks-kuueks tunniks päevas, leidmaks midagi, mis leevendaks toda tunnet� Mida veel teha saaks? Kuhu minna? Kellega võiks suhelda? Teda ei “mõis-ta” mitte keegi� Ei naine ega lapsed, tema perekond… keegi ei näi mõistvat� Mida oleks siis veel võimalik teha? Kellegagi pole “rääki-da”� Kui me õpiksime suhtlema muude vahendite abil kui sõnad, siis ei pea me üksindust tundma� Inimesed ei “räägi” enam ükstei-sega� Nad räägivad üksteisest mööda� Nad on täielikult unustanud, kuidas puudutada, kuidas “jõuda” üksteiseni� Neist on saanud just-kui väga lähestikku paiknevad raudteerööpad, mis küll rivistuvad ühes suunas, ent ei saa kokku! Abikaasad, õpetajad ja õpilased, isegi armusuhtes olijad liiguvad ühes suunas, ei kohtu aga mitte kusagil� Üksteise kõrval kulgedes loodavad nad, et ühel päeval saavad nad kokku, kuid see on pelgalt lootus� See on illusioon! Raudteerööpad küll “näivad” kauguses justkui kohtuvat, ent tegeli-kult ei juhtu seda kunagi! Niisamuti ei “kohtu” inimesed oma pari-matele pingutustele vaatamata ega mõista kunagi “tõeliselt” seda, millest teine räägib! Mees viibib isikliku üksinduse lõksus ja tema abikaasa enda omas� Abikaasad elavad koos, aga nad mõlemad on väga üksildased� See on maailma kõige kurvem nähtus�

Sa oled üksildane, sest keegi ei mõista sind ja sina ei mõista kedagi! Oled üksildane, sest ainus sulle teadaolev suhtlemisviis käib sõnade kaudu, aga sõnad on meie jaoks erineva tähendusega� Sa oled üksi, sest sa ei taipa teise inimese sõnade tähendust� Pealegi ei tunne sa oma mina! Kentsakas on mõelda, et inimesed isegi ei tea, kuidas teistega koos olla!

“Üksiolek” on täiesti midagi muud kui üksildus� Üksiolek on puhas rõõm olla iseendaga; rõõm olla “omas ruumis”� Aga vaid need, kes “kes ennast tunnevad”… kes teavad, kes nad on ja miks nad on, omavad vaprust üksinda olemiseks! Nende jaoks

147

on üksiolek ilus; see on õnnistus� Iseenda minaga üksiolemine on joovastav! Aga me oleme kaotanud võime pakkuda seltsi iseendale� Põhjus on selles, et me ei viibi enam iseenda sees! Meie keha on otsekui puur, mis sisaldab inimteadvust ja teadlikkust� Kui meie pead, mis sisaldab aju, hinge ja kõike muud elavat jõudu, peetakse meie majaks, siis kui kaua me seal viibime?

Paneb imestama, et me veedame kogu oma elu väljaspool eksel-des! Me ei jõua kunagi koju� Me viibime kõikide teiste majades, takerdudes nende probleemidesse! Jagades ja hajutades oma tähe-lepanu, hõivame muud kohad peale oma kodu! Ja kelle käsutuses on meie kodu? Mõtete – negatiivsete mõtete! Need on meie üürni-kud! Meie, kes me peaksime eeldatavasti oma majas elama, oleme selle välja üürinud negatiivsetele mõtetele! Miks me ei tule tagasi oma majja elama ning seal viibimist nautima! Kui me kodus olek-sime, siis oleksime lõpuks suutelised nautima vähemalt iseenda seltskonda� Seevastu, jäädes alati väljapoole ja oskamata kellegagi suhelda, tabab meid üksildus� Üksildustunne püsib sellepärast, et oleme minetanud oskuse nautida iseenda seltskonda! Isegi kui me ei suhtle mitte kellegagi, isegi juhul, kui me ei tea midagi armas-tusest, võime me siiski hoiduda üksildusest, kui teame, kuidas olla iseendaga� Aga oskus tulla tagasi ja olla koos iseendaga on samuti kaotsi läinud ning selle asemel me samastame end kõige sellega, mida me ei ole�

Me pole ennast samastanud oma “teadliku minaga”� Me arva-me, et oleme oma keha, mis pakub hingele majutust� Seepärast muutub võimatuks sõpruse pakkumine iseendale! Pidades enda keha oma “minaks”, peaksin seltsi otsima väljastpoolt keha ja kuni ma väljaspool seda keha suhelda ei oska, tabab mind üksildus! Me saaksime üksildusest kergesti lahti, kui teaksime, kuidas leeven-dada pingeid iseenda sees� Inimeste suurim probleem on oska-matus “seesmiselt” lõdvestuda� Mentaalne jooga, mille puhul sa istud rahulikult ja vaikselt ning keskendud oma seesmusele, on hea

148

vahend üksindusest üle saamiseks� Mis kaasneb joogat harjutades? Sa tood oma mõtted ja tähelepanu tagasi sinna, kuhu sa kuulud ja kui see on tehtud, siis sa lõdvestud ja vaatad suurepärast näite-mängu, mis toimub sinu kehast väljaspool� Üks peamistest põhjus-test, miks me oleme nii pinges ja miks üksindus on nii rusuv ning raskestitalutav, tuleneb sellest, et me ei vaata elu näitemängu õigest perspektiivist� Me võtame seda ülemäära tõsiselt!

Kui vaatame eludraamat enese silme ees toimuvana, istudes ise pehmes toolis, siis jääme rõõmsaks ega muutu kunagi üksil-daseks� Jälgides ekraanilt filmi ja istudes koos teiste vaatajatega saalis, tundub kogu tegevus reaalne� Kohati on see isegi nii tõeli-ne, et paneb meid nutma� Kui osatäitjad naeravad, siis naerame ka meie! Traagilise stseeni puhul oleme kurvad� See puudutab meid� Aga me pole näinud kunagi, et keegi hüppaks publiku seast püsti, takistamaks mõrva, mida hakatakse ekraanil toime panema! Me kõik teame, et see on vaid näitemäng� Isegi kui see draama meid puudutab ja meie teadvus looga haakub, ei karga me toolilt püsti� Me teame, et see on ainult mäng! Kui aga ekraanil kujutatakse eludraamat ja me tormame ära hoidma seda, mida takistada pole võimalik, siis võiksime ju selle asemel tagareas samuti rahulikult kõike lihtsalt nautida!

Ja see teeb meid veelgi üksildasemaks, sest siis leiame, et oleme abitud… me ei suuda mitte midagi teha! Rahulolematus on tubli üksilduse looja� Lootes, et midagi juhtuks, aga see lootus ei lähe täide, tunneme üksindust� Kui meie ootus ei täitu ja meile tundub, et meid on “hüljatud”, oleme taas üksildased� Kui sõber meid maha jätab, tunneme üksildust� Terve maailm võib olla meiega, aga meie tähelepanu köidab vaid üks sündmus� Kui oleme pettunud, siis tunneme, et terve maailm on meist ära lõigatud! Satume täielik-ku depressiooni ja üksindusse hetkel, kui side teatud inimesega katkeb� Tundub kummaline, et kui kellelgi on kümme sõpra ning ta pettub neist ainult ühes, siis tunneb ta üksindust� Teised ühek-

149

sa ei saa talle lohutust pakkuda, sest ta tunneb, et terve maailm on kaotsi läinud� Ta ei arvanud seda� Kui keegi lausub: “Ma poleks seda kunagi arvanud,” siis on ta pettunud! Miks kõik need pettu-muse ja üksinduse tunded meile tulevad? Mis on üksinduse sisu? Miks oleme üksildased? Sel peab olema mingi hea põhjus?

Vastuse, mille müstikud ja vaimsed õpetajad selle peale anna-vad, on üsnagi üllatav� Nad ütlevad, et nii nagu armastuski, on ka üksindus meie loomuses! Inimene tunneb üksindust, sest põhi-mõtteliselt ongi ta üksi! Sa sündisid üksi ja ka sured üksi! Aga sünni ja surma vahel püüad sa olla kellegi või millegi osa� Siiski on see võimatu! Sinu “üksiolek” jääb sinuga� Kaasaegne inimene on oma üksindusest teadlikum vaid seepärast, et tal on rohkem aega “mõelda”� Tehnoloogia on andnud talle rohkem aega puhata ja näha oma tegelikku olukorda� Minevikus võttis võitlemine ellujää-mise nimel ja elatise hankimine nii suure osa ajast, et mõtlemiseks aega ei jäänud! Aga tänapäeval on ühiskond jõukam ning tõelised eluprobleemid on hakanud pinnale kerkima� Vaid siis, kui igapäe-vavajadused eluks on täidetud, hakkame tundma “sügavat” üksin-dustunnet� Siis saab üksik oma üksindusest teadlikuks, hoolimata teda ümbritsevast rahvarohkusest� Ikkagi tunneb ta end kuidagi üksildasena� “Armastus” on vahend üksindusest üle saamiseks, kuigi üksindus on meile “loomulik” nagu armastuski� Selgitus, mida müstikud siinkohal jagavad, on järgmine: see on tänu tõsias-jale, et meie kõigi looja on “üks” – ta on üksi! Tal polnud kolleege, kaaslasi, partnereid ega sõpru! Polnud mitte kedagi teist, polnud mitte ühtegi Jumalat peale Jumala enda!

Kuna oli ainult üks Jumal, üks looja, üks teadvus, üks tervik-teadvus, üks kogeja – tema, kes iganes ta ka polnud… ta oli üksinda! See on põhjus, mis pandud loomise kohta kirja Moosese esimeses raamatus� Loomise selgitus on Jumala “üksindus”� Paljud inimesed arvavad, et kui me peame nii palju vaeva nägema, et Jumala juur-de tagasi minna, siis miks ta meid oma kodust välja lükkas ja siia

150

maailma saatis� Miks pidi ta looma selle hädaoru ning nüüd siis kutsub meid tagasi “ennast otsima”, kutsub “enda juurde tagasi”��� miks ometi? Kas ta juba polnud seal koos meiega õnnelik? Vastus on: ei! Kui midagi polnud veel loodud, siis polnud “sind”… Jumal oli üksi! Järelikult oli “kogu” loodu Jumala jaoks lihtsalt kogemus! Inimene on tehtud Jumala näo järgi ja kannab endas mitte ainult Jumala loovat jõudu, vaid ka Jumala “üksindust”� Inimene mõistab sisimas ainult ühe olemasolu� Ja selle ülim mõistmine on “üksin-duse realiseerumine”� Aga nii nagu Jumal on loonud maailma sedavõrd tõepärasena, et see ka paistab nõnda tõetruu nagu Tema ise, niisamuti on inimenegi loonud “armastuse” ja “koosolemise” kogemuse iseenda tõelisuse mõõdupuu järgi! Seega on mõlemad – nii Jumal kui ka inimene – kõrvaldanud oma üksinduse! Üksindus on nii Jumala kui ka inimese algne kogemus�

Jumala poolt loodu on alati koos Jumalaga olnud selleks, et mitte olla üksinduses� Ja meil on alati olnud võime armastada, et mitte tunda üksindust� Oleme mentaalsete protsesside kaudu taastekitanud eraldiolemise, isoleerituse ja üksinduse kogemused� Vastus üksinduse probleemile kõlab järgmiselt: lõpeta mõtlemine ja hakka armastama! Lõpeta mõistusega lähenemine, eriti suhetes� Kasuta teda seal, kus on tema kasutamise koht – raamatust õppi-misel, teaduses, tehnika valdkonnas; kasuta seda muudel haridusli-kel eesmärkidel, aga mitte inimestega suhtlemisel! Inimeste puhul rakenda intuitiivsust ja lähene armastusega� Ja sa ei tunne kunagi üksindust�

151

| 16 |

Mis on armastus ja abielu?

Üle kogu maailma, nii Idas kui ka Läänes, pakub see teema suurt huvi� Abielu on sotsiaalses elus domineerinud ühiskon-na algusest saadik� Kunagi usuti, et kõik abielud on “sõlmitud” taevas� Mõnedes ühiskondades usutakse seda siiani, kuigi usk kas või ühe taeva eksisteerimisse on kaduma läinud! Tõsiasi, et abielu on “sõlmitud” Maa peal, on hakanud tänapäeva inimes-tele järjest rohkem kohale jõudma� Aga siiski on veel mõned, kes pole üldse kindlad selles, kas abielu on üldse sõlmitud!

Mulle meenub juhtum, mil külastasin koos naisega esimest korda Ameerika Ühendriike 1962� aastal� Sõber Washington D�C�-st kutsus meid vastabiellunud noorpaari peole� Ta ütles, et kindlasti pakuks meile heameelt selle armastava paari näge-mine; nad olid abiellunud kuus kuud tagasi� Niisiis – saime noorpaariga peol kokku� Nad polnud nii noored, kui me arva-sime, aga nad paistsid olevat väga õnnelikus abielus� Kui nad sisse astusid, õnnitlesid neid kõik, ja nii meiegi� Koos nende-ga oli kuue-aastane poiss� Mulle öeldi, et poiss on daami poeg� Mu naine ei mõistnud, kuidas sai kuus kuud tagasi abiellunud paaril olla kuue-aastane poeg! Ta sosistas mulle kõrva küsimu-

152

se: “Kuidas sellel maal abielusid sõlmitakse?” Mina vastasin: “Ma ei tea� Miks sa ei võiks seda neilt endilt küsida?” Mu abikaasa päris vastabiellunutelt: “Kuidas saab teil olla nii suur poeg?” Ta sai vastu-se: “See poeg on mul eelmisest abielust!” Mu naine oli šokeeritud! Ta imestas, kuidas on üldse võimalik naisel “armastada” kedagi teist, kui ta on varem juba kedagi armastanud, aga temast lahku läinud� Kuidas on võimalik selle järel veel kedagi armastada? Talle tundus see mõeldamatu� Kui meid ümbritsevad inimesed rääkisid sellest paarist kui väga kenast armunud paarist, siis nad osutasid millelegi väga pinnapealsele, aga mitte sellele, mida meie pidasi-me armastuseks… mis oli meie jaoks “armastus”� Hiljem palusin oma naisel küsida, kuidas nad suudavad armastada teist, kui nad mõlemad on juba varem abielus olnud� Mu naine kasutas võimalust ning küsis proualt: “Kui sa oled varem olnud abielus, armastanud teist meest ning maganud temaga, siis kuidas saad sa uue mehe-ga sama teha?” Proua vastas: “Pole mingit probleemi, sest see siin pole mitte mu teine abikaasa, vaid neljas! Ja mina olen talle viies naine� Niisiis, me saame teineteist armastada!” Kuuldu komplitsee-ris olukorda veelgi�

Meenub veel teinegi lugu, millega olid seotud üks psühhiaater ja tema naine, keda ma tundsin� Kui nendega esmakordselt kohtu-sin, paistsid nad olevat väga õnnelik paar� Mitmeid aastaid hiljem tulin taas Ameerika Ühendriikidesse� Nad kutsusid mind enda poole� Doktor ütles mulle suure rõõmuga: “Ishwar, kas tead, me lahutasime Alice ga�” Mina imestasin selle üle, et tegemist on “hea uudisega”! Pärisin temalt, miks ta nii õnnelik on� Tema vastas: “Ma rõõmustan selle üle, et me pole enam abielus – suudame nüüd koos elada!” Ta tahtis öelda, et kõik need probleemid, mis abielu jook-sul nende vahel tekkisid, on lahendatud ja nad võivad nüüd kahe inimese kombel koos elada!

Meenub veel üks huvitav juhtum� Charles ja Emily olid paar, keda teadsin hulga aastaid ja kes armastasid üksteist südamest�

153

Nad ei suutnud armastada kedagi teist! Ent alates sellest hetkest, mil nad abiellusid, hakkasid nad üksteisega tülitsema, kuni lõpuks lahutasid� Ning alates hetkest, mil nad lahutasid, hakkasid nad teineteist uuesti armastama! Seejärel abiellusid nad taas� Sedasi abiellusid nad omavahel kolmel korral! Kellegi teisega ei abiellunud nad kunagi� See oli väga ebatavaline lugu�

Kõik need juhtumid illustreerivad olukorda, kus isegi vastasti-kuse armastuse korral tekivad probleemid vaid siis, kui osapooled püüavad armastada üksteist vaid “sellepärast”, et nad on abielus� Olen näinud hulgaliselt inimesi, mehi ja naisi, kes on väitnud, et nad armastavad teineteist väga! Ent momendist, mil nad abiellu-vad, kaob “armastus”� Sotsiaalteadlased on seda probleemi uurinud nii Idas kui ka Läänes� Ja tean, et nad on jõudnud üldisele järel-dusele põhjuse osas, millest on tingitud nii paljude abielude lahu-tamine� Isegi kui abielu algab suure armastusega abiellujate vahel, on selgunud, et pärast abiellumist peavad abikaasad teineteise olemasolu enesestmõistetavaks! Aga inimese meel ei taha, et teda peetakse iseenesestmõistetavaks! See on abielude põhiprobleem! Abielus olles tunneb naine, et temast “ei hoolita” enam sama palju kui enne abiellumist� Mees tunneb, et naine pole temast enam nii palju “huvitatud” kui enne abielu! Nad võtavad teineteise olemas-olu enesestmõistetavalt ja “vana suhe” on hävinud! Kurameerimi-se aja ilu, kohtamised ja kokkusaamised on abielu tõttu kadunud� Kuidas saaks see abielu kaua püsida? Ja seda juhtub ikka ja jälle�

Sa armud kellessegi, abiellud temaga ning varsti pärast seda on armastus lihtsalt kadunud! Sa ei osuta üldse “tähelepanu” teise-le inimesele… teine ei pühenda üldse tähelepanu sulle! Te võtate teineteist iseenesestmõistetavalt! Te süvenete enda vajadustesse, seepärast kaob ka armastus� Pärast mesinädalaid on peaaegu alati möödas ka armastus! Jäävad alles vaid kaks tühja keha! Seksiga võite jätkata vaid füüsilist kontakti, aga seksuaalne kontakt üksi ei ole kunagi rahuldustpakkuv ega hingetäitev� Nüüdsest peale tõuseb

154

pettumus, surmalaadne lootusetus ja tüdimus ning ainsaks välja-pääsuks on pista jooksu, põgeneda… lahutada!

Me elame ühiskonnas, kus keegi ei pööra teisele mingit tähe-lepanu! Kui abielumees tahab oma naisega rääkida, siis on naine alati “väga hõivatud” kas lastega, toidunõudega või kodutööde-ga� Aga kui naine soovib mehelt tähelepanu, siis on mees tööst “nii väsinud” või käib tal parasjagu saade televiisorist� Tegelikult räägib keskmine Ameerika abielupaar teineteisega vähem kui 30 minutit päevas! Pidage meeles – see on keskmine! Selle 30 minuti sees on näägutamine, vaidlemine, kaebused ja kõik muu� Ülejää-nud tundide jooksul ei pöörata üksteisele mingit tähelepanu! Ühis-kond on meid MÄSSINUD olukorda, kus kõik on lahutuse äärel! Kogu armastus on kadunud, suhtlemine olematu, sõprus kadunud, osavõtlikkus puudub!

Meie ühiskonnas pole harjumust ego teemade eest hoolt kanda� Meil pole harjumust tulla toime nende probleemidega, mis tulene-vad teineteise iseenesestmõistetavana võtmisest� Viimased tekivad juhul, kui paneme kellegi teise peale liiga suured ootused! Meie meeli pole selleks treenitud� Mida muud ongi meil siis loota peale kõrge lahutuste osakaalu?

See viib meid veel ühe huvitava teemani� Läänest Idamaades-se tulnud inimesed avastavad, et siin on suur osa inimestest astu-nud abiellu nii, et nad pole oma kaasat varem näinudki! Selgub, et sellised “kokkulepitud abielud” kestavad kauem kui need, kus on eelnevalt kohtamas ja kosjas käidud� Tundub kentsakas, aga see on nii! Ent miks? Näib, et kokkulepitud abielu puhul pole pool-tel olnud võimalust eelnevalt teineteist tundma õppida! Nad pole “pööranud” armastust selleks kogemuseks, kus teineteist võetak-se enesestmõistetavalt� Neil on ainult üks kogemus – abielus olemise kogemus� Läänemaailmas kahe armastaja vahel tekkinud abielueelne lähedus, mille järsult lõpetab abiellumine, hakkab Ida ühiskonnas arenema PÄRAST abiellumist! MESINÄDALAD on

155

suure armastuse algus� Armastus ei lõpe mesinädalatega! Tegeli-kult algab see PÄRAST mesinädalaid! See on täiesti teistsugune fenomen! Intiimsus ja armastus jätkavad kasvamist� Süveneb sügav austus teineteise vastu� Ja sellepärast kestab Ida ühiskonnas abielu kauem!

Lääs on meid pidevalt kannustanud tulema välja meie primi-tiivsusest ning ühinema “kaasaegse” sotsiaalelu põhisuunaga, kus abielu sõlmitakse selle nõndanimetatud armastuse pärast! Samas, lahutuste protsent Läänes aina tõuseb! Tänapäeval näeme, et maksimaalne arv lahutusi toimub nende paaride hulgas, kes on enne abiellumist kohtamas käinud! Milles siis asi? Miks peaks abielu hävitama armastuse, mis oli kahe inimese vahel olemas? Mida tähendab “enesestmõistetavaks pidamine”?

See tähendab, et enne abielu püüdsime välja näidata oma pari-mat poolt� Me lõime teisele mulje avaldamiseks endast “vale kuju”� Me tegime seda oma ego huvides� Tahtsime tõestada, et oleme “paremad” kui tegelikult oleme! Tegime seda kõike abieluseisusse jõudmise nimel! Pärast abiellumist pole enam tarvis seda “kena” “vale” kuvandit üleval hoida� Kuvand on maha võetud ning reaal-sus paljastunud! Kumbki näeb teise “tõelist palet”, misjärel tekib pettumus ja tuleb lahutus! Süvenedes sellesse probleemi, hakkab selle tagant paistma inimego� Kui poleks ego, siis poleks ka lahu-tust! Me tahame alati kinnitada, et meil on õigus ja teine eksib… alati! Hea, halb, õige, vale, moraalne, kombelõtv… need on meie mõtted� Me tahame alati kehtestada oma mõtteid teise mõtetest ülemaks! Püüa seda mõista� Me üritame alati “otsustada”, mida teine peab tegema� Mis on õige ja mis vale� Aga mida iganes sa ka ei otsustaks, EI SAA see olla õige, sest see on SINU valik, mitte teise oma! “Valija” oled alati sina! Valija on ego! Ego mürgitab alati teisi inimesi, saastab jätkuvalt teise olemist! Ja isegi siis, kui sa “arvad”, et sinul on õigus, oled sa automaatselt eksiteel! Kes oled sina, et sa teiste eest valikuid teed? Kunagi ühes väikeses grupis soovitasin

156

ma teha katse� Ütlesin: “Miks mitte öelda teisele, et temal on alati õigus? Jälgige, kas teie hulgast kellegi abielu läheb lõhki, kui harju-tate end ütlema, et teisel on õigus!” Te üllatute kuuldes, et siiani pole neist keegi lahku läinud! Järelikult me oleme leidnud tõelise põhjuse, miks abielud laiali lähevad� See on ego� “Minul on õigus, kõik teised eksivad!” “Mina tean paremini kui keegi teine!” Just nimelt selline lähenemine on omane mitte ainult abielulistes, vaid igasugustes suhetes�

Üllatavalt palju inimesi räägib lakkamatult hinge arendami-sest, teadvuse “kõrgematele tasanditele” jõudmisest, täiuslikkusest, tsivilisatsiooni kõrge arengutaseme saavutamisest ja liikumisest täiuse poole� Me räägime neist kõrgetest saavutustest, andma-ta endale aru, et need pole kättesaadavad senikaua, kuni me pole lahendanud ego probleemi! Arvamus, et “minul, mitte temal on õigus”, peab kaduma� Kui see ei lõpe, ei lõpe ka probleemid ja konf-liktid inimestevahelistes suhetes� Kaasaegsetes ühiskondades me jätkame ego paisutamist, mitte vähendamist� Kui ego on rahul, oleme meie rõõmsad, aga suhted on rikutud� Samuti on hävinud palju muud, aga me ei näi sellest hoolivat, me ei oska neid asju omavahel “seostada”� Tahtes tõeliselt lahendada algseid sotsiaalseid probleeme, millest üks on lahutus, peame kõigepealt lahendama ego küsimuse� Kuidas seda teha?

Ego teema lahendamiseks on mitmeid võimalusi� Üks neist on ego nõrgestamine, öeldes: “Mina olen eikeegi, igaüks on minust suurem”� Selle asemel, et öelda: “Minul on alati õigus,” ütle hoopis: “Mina eksin, teistel võib olla õigus!” Selle asemel, et öelda: “Kõik see on minu,” ütle parem: “Minul pole midagi, kõik see kuulub teistele!”� Selle asemel, et öelda: “Mina tean kõike, mina võin kõiki õpetada,” ütle: “Mina pole teadja, igaüks võib mind õpetada!” Selle protsessi kaudu ego “nõrgeneb” ning tugeva ego poolt põhjustatud probleemid hakkavad vähenema� Aga see on ohtlik meetod, sest mõne aja pärast (kui ego on piisavalt nõrgaks jäänud), lakkab ka

157

võime toda eksperimenti jätkata� Oled nõrgestanud ego selleks, et lahendada egoga seotud probleem, kui aga ego on nõrgaks jäänud, siis kes lahendab probleemi? Mida oled sa suuteline edasi tege-ma? Seepärast on leitud, et ego kontrolli alla saamiseks ei ole selle nõrgestamine parim lahendus� Lahenduseks pole mitte ego nõrges-tamine ehk enese alandlikuks TEGEMINE� See on lihtsalt ego ümberpööramine… pea peale seisma panek selle asemel, et seista jalgadel� Jällegi oled sa samas kohas tagasi! Tegelikku “kasvamist” pole toimunud� Teisalt võid sa võtta vastupidise lähenemise, eemal-dades egolt individuaalse aspekti� “Me kõik oleme suured!” Mitte ainult, et “mina olen suur!”, vaid “meie kõik oleme suured!” Selle asemel, et öelda “see on minu maja”, ütle, et see on “meie maja”! Selle asemel, et öelda: “See on minu töö, mitte sinu oma”, ütle: “See on “meie” töö”!

Vaimse distsipliiniga saab treenida oma meelt selle määrani, et võime väita: “Mitte miski ei kuulu mulle, see kõik kuulub Juma-lale!” Sel juhul ego nõrgeneb� Või me ütleme: “Kõik see on minu, sest ma olen Jumalaga “üks”!” On avastatud, et “laiendades” ego ulatuseni, kus see katab kõike, kaob see ilma nõrgestamata! Tuleb välja, et iseenesest polegi probleem egos, vaid probleemiks on see osa egost, mis “eraldab” sind kõigest ülejäänust ehk see ego osa, mis loob individuaalsuse� Kui hoida see tähelepanu all ja rääki-da “mina”-vormi asemel “meie”, siis saame ego probleemist jagu! Seda elu reeglit rakendades muutuvad suuresti ka suhteprobleemid meeste ja naiste vahel� Kui mehed ja naised elaksid “meie”- meele-laadis, mitte rõhutades “mina”, siis väheneks ka abielulahutuste arv�

Sellest aspektist olukorda vaadeldes näeme, et ego on meie ainus probleem� Ego eest peab hoolt kandma� Aga seda ei saa teha ego maha surudes! Seda peab tegema vaid tema piire “avardades”, et sellesse mahuks kõik� Kui seda teha, siis kaob terav lahutuste probleem!

159

| 17 |

Mehe ja naise liit

Meie teemaks on mehelik ja naiselik printsiip, mitte “mees” ega “naine”� Peale selle on mehed ja naised ka meessoost ja naissoost, aga see teema on hoopis laiem ja omab palju suure-mat tähendust, kui seda saab pakkuda diskussioon mehe-naise vahelistest suhetest� Kõik naised ei pea naiselikust printsiibist lugu� Kui ma räägin naiselikust printsiibist, siis ma mõtlen selle all “vastuvõtlikkust”, “allaheitlikkust”, mis on kui avatud “üsk”… “passiivne”� Pool inimkonda kuulub sellesse tüüpi, nad on “feminiinsed”� Ülejäänud pool on täpselt vastupidi-sed� Mehelik printsiip esindab kõike “agressiivset”, “aktiivset”, mis tahab “läbi tungida”… “pingutada”� See teine pool inim-konnast on “maskuliinne”� Mehelik-naiselik printsiip ei avaldu mitte üksnes nähtaval tasandil, vaid see väljendub igal loodud tasandil�

Tegelikult on kõigi inimkogemuste aluseks kõrgem teadvu-se tasand� Kõik, mis asub meie ümber, on “koopia” kõrgematel tasanditel eksisteerivast� See on kõrgemate tasandite peegeldus� Kui meeste ja naiste vahelisel suhtel on siin oluline osa, siis tähendab see, et sel suhtel on tähtis osa ka kõrgematel tasandi-

160

tel� Ütlen seda kohe alguses, sest paljud usuvad, et füüsilisel tasan-dil olev mehe ja naise vaheline suhe on vastutav kõikide abielu-probleemide eest� Tavauskumuse kohaselt on siit ilmast lahkudes suhe läbi� See pole tõsi� Seesama suhe jätkub ka kõrgematel tead-vuse tasanditel! Lubage mul mainida, et kogu loomisprotsess, kogu füüsilise tasandi kogemus toetub mees- ja naisprintsiibile! Midagi ei saa aset leida väljaspool seda� Seda suhet võib nimetada meheli-kuks ja naiselikuks, ka positiivseks ja negatiivseks, samuti “oposit-sioonipaari” suhteks, aga ükski kogemus ei saa inimesega toimuda teadvuse füüsilisel tasandil muidu, kui “kogetakse” seda läbi nime-tatud duaalsuse�

Uurides saadud kogemuse iga aspekti, näed, et iga kogemus sõltub sellest opositsioonipaarist! Seks on “liitumine”, kahe vastandpoole ühinemine üheks, mis eksisteerib kõiges kogetavas� Alati, kui on tegemist “polaarsusega”, on tegemist ka “seksiga”… vastandite tõmbumisega! See on alati nii olnud ja see saab nii olema jäädavalt� Sest mehelik ja naiselik printsiip kujundab ja piiritleb kogu inimese loomuse, samuti ka inimese olemusest väljaspool oleva sellel reaalsuse tasandil! Mees- ja naisprintsiip valitseb iga sündmust, kõike elusat ja elutut! Kõik universumis olev toetub positiivse ja negatiivse koostoimimisele ehk mees- ja naisprintsiibile� Isegi aatomite ja molekulide maailmas toimivad samad reeglid: mateeria koosneb mehelikest ja naiselikest ehitusplokkidest ning iga elus asi on loodud mees- ja naisprintsiibi kaudu!

Meie kogeme seda maailma väga kitsas raamistikus – aja, ruumi ja põhjuslikkuse maailmas� Selles raamistikus ei saa toimu-da midagi, kui poleks olemas “aega”, mis võimaldab millegi toimu-mist; samuti on tarvis kohta, et midagi saaks juhtuda� Selleks, et kõik toimuda saaks, peab asjade vahel valitsema põhjuse-tagajärje seos� Sellepärast peavad kõiges eksisteerima vastandpooled! Seega baseerub kogemuse tuum mees- ja naisprintsiibil�

161

Uurides seda vaimsest vaatenurgast, avastame suure sümbool-se tähenduse� Mees- ja naisprintsiip omavad suurt sümboolset tähendust, kuna tegemist on looja ja loodu vahelise suhtega! See on suhe “purusha” ja “prakriti” vahel� See on suhe “otsitava” ja “otsi-ja” vahel� Selles suhtes on “otsitavaks” meesprintsiip ning “otsijaks” naisprintsiip� Tegelikult vihjab sõna “jooga” Jumala leidmisele ja tähendab “ühinemist”� Ja mille muuga saab siin tegemist olla, kui mitte nende kahe printsiibi liiduga? Ükskõik, missugusest nurgast mees-naisprintsiipi ka vaadelda, on see meheliku ja naiseliku ühen-dus otsingu “kulminatsioon”� Kui kõikide saavutuste haripunkt on mees- ja naispoole üheks saamine, järeldub siit, et ühenduse “lõhestumise” on põhjustanud terviku “katkiminek” mehelikuks ja naiselikuks osaks! Tõsi on see, et kogu elu on jagunenud mehe-likuks ja naiselikuks sellest algsest seisundist, kus polnud neist kumbagi! Seisund, kus puuduvad aeg, ruum ning põhjuse ja taga-järje seadus, asub meele tasandist kõrgemal! Inimmeel ei suuda toimida selle raamistikuta! Seepärast on võimalik teadlikkuse tõustes ületada meel ning kogeda seisundit, milles puudub mehe-liku ja naiseliku printsiip; kus pole eraldatust, on vaid tervik� Kuni meele piirid on ületatud, pole enam tarvis võidelda mees-naisprint-siibiga, millest kõik probleemid alguse saavad� Tavaliselt arvatakse, et mees- ja naisprintsiip on väga mehaaniline, väga “umbisikuli-ne”, kuni ta jõuab inimtasandile� Ja inimtasandile jõudes muutub ta “äkki” väga isiklikuks ja õigel “meespoolel” tekib suur vajadus “õige naispoole” järele� Aga ta ei tea, kes on õige partner! Inimesed otsivad lakkamatult oma “hingekaaslast”�

“Hingekaaslased”, keda inimesed leida püüavad, on nende “algsest” tervikust pärit paarilised, kes on neist eraldunud� Oleta-me, et mul on kuhi taldrikuid, ütleme, lõunasel peolaual on sadu taldrikuid� Juhuslikult tõukan neid nii, et nad kukuvad põranda-le ning purunevad tükkideks� Ma korjan need kiiresti kokku ja püüan uuesti taastada… üritan need ära parandada� Kuid ma ei saa

162

neid “täiuslikult” kokku panna, sest nende praod ei ühti! Kui ma leian sama taldriku kaks tükki, siis võin need ilusasti kokku sobi-tada ja ma isegi ei näe enam pragu! Kui aga on tegemist erinevate taldrikute osadega; isegi juhul, kui need näevad ühesugused välja, jääb neid ühendades liitumiskohta ikkagi pragu!

Samamoodi otsivad mehelik ja naiselik hinge osa oma kaot-siläinud teist poolt� Soov “leida” see teine pool ajendabki inimesi astuma abieludesse, tõmbab neid teise poole, paneb klammerdu-ma� Enamik mehe-naise suhetest põhinevadki sellel meeleheitli-kul tegevusel� Peaaegu võimatust võimatum on leida kaht inimest, kes juhuslikult ongi ühe ja sama purunenud taldriku osad! Siiski, kui nad peaksidki kohtuma, sobivad nad omavahel ja nende kohta öeldakse “hingekaaslased” – kaaslased, kes on ühe, meele sfäärist kõrgemal eksisteerinud hinge “osad”� Kui hing siirdub meele sfää-ri saama aja, ruumi ja põhjuslikkuse kogemust, jätkub täiendpoole otsing seal�

Tegemist on “sümboolse otsimisega”; hinge otsinguga “tervik-likkuse” saavutamiseks, “indiviidi” otsinguga “tervikusse” jõud-miseks, inimese otsinguga Jumala leidmiseks! Jätkub sümboolne otsing, aga inimestena teeme alati vigu� Me tõlgendame sümboleid valesti ning anname neile teistsuguseid tähendusi� Oleme paljusid meile antud sümboleid valesti tõlgendanud� Naiseliku ja meheliku sugupoole ühinemissoovis peitub inimese sümboolne soov leida Jumal, ent seda on vääriti tõlgendatud ja isegi hukka mõistetud kui riivatut ja ebasoovitavat! Selle tulemusena on ühtekuulumise sümbolistlik “väärtus” kaotsi läinud�

Kuidas õige hingekaaslane üles leida? Kas me peaksime jätka-ma lahutuste jada, ringlemist ühe kaasa juurest järgmise juurde? Pigem mitte: inimene jõuab ikka välja vale kaaslaseni, teeb ebaõi-ge valiku ning lahutab siis – sest kokkukuulumisel on pragu näha! Seejärel püütakse oma otsinguid jätkata� Pealegi pole tegemist ühe eluea ettevõtmisega, see kordub uuesti ja uuesti – elust ellu� Teise

163

poole leidmise ponnistus jätkub igavesti! Võiks küsida: “Eeldata-vasti on riiulile jäänud üks taldrik, mis ei kukkunud ega läinud katki või äkki me leiame purunenud taldriku õiged tükid, õiged hingekaaslased ja paneme need kokku?” Siit kerkib omakorda küsimus, et kumb variant on parem? Vastus on üllatav� See ütleb, et katkiläinud taldrik, mis täiuslikult kokku ühendati, on parem kui üldse mitte katki minemine! Taldrik, mis pole kunagi katki läinud, ei oma rohkem täiendavaid kogemusi kui vaid see, et ta on taldrik� Teise variandi puhul – taasühendatuse korral – on “lisandunud” kogemused sellest, mida tähendab olla osadeks eraldatud ning siis uuesti kokku pandud! Seepärast on teine taldrik läbinud kogemu-se, mida me nimetame “armastuse kogemuseks” – ühinemise koge-museks! Sellepärast öeldakse, et ajatuses olevad hinged, kes elavad tõe kuningriigis koos Loojaga, ei ole nii õnnelikud kui need, kellel on olnud võimalus saada meesteks ja naisteks! Tulles siia maail-ma, on neile antud võimalus kogeda lahusolekut ja saada seejärel taas üheks Loojaga! Kogeda kokkukuulumist tähendab kogeda armastust! Need hinged on teistest erinevad ning nende nimeks on “HANS” – lind, kes muutus varesest luigeks�

Inimelu, mille korral on võimalik niisugune transformatsioon, kus kasutatakse sümboolselt mehelikku ja naiselikku printsiipi kõrgemale teadvuse tasandile jõudmiseks, on inimarengu saavu-tuste tipp! Ehkki teadvuses eksisteerib kogemise mõttes väga ilusaid kõrgemaid tasandeid, jäävad need siiski maha otsija ja otsi-tu kogemuste võimalusest ja võimalikkusest! Seepärast peetakse inimolevusi “KÕRGEMAKS” kui isegi “jumalaid taevas”! Põhjus on selles, et jumalad taevas teavad kõike, mis hakkab juhtuma homme ja sellepärast pole neil vaba tahet� Nad elavad teadmiste ja õndsuse seisundis, kuid ilma vaba tahteta! Sellepärast ei saa neist kunagi “otsijaid”�

Teisalt aga eitab inimene seda teadmist ja kuna talle on kingi-tud “illusioon” vabast tahtest, saab temast otsija vaba tahte kaudu�

164

See annab unikaalse võimaluse kogemuse saamiseks otsija ja otsita-vana ning täitumise tunde tervikusse jõudmisel� Sellepärast nime-tatakse inimolevusi loomise “kõrgeimaks” vormiks� Öeldakse ka, et inimene on loodud “Jumala kuju järgi”� Selle all mõeldakse, et ainult inimesel ja Jumalal on vaba tahte “kogemus”! Mitte kellelgi teisel seda pole� Kõiges, mis on loodud alates inimtasandist, füüsi-lisest, madalaimast tasandist kuni kõrgeima tasandini välja, kus asub ülim Looja või tervikteadvus, sisaldub kogu teadmine! Vaba tahet pole olemas! Vaid ülimal Loojal endal on vaba tahte koge-mus, sest Tema on looja! Ja inimolevusel on vaba tahte kogemus, sest tema ei “tea”, mis hakkab toimuma! Seepärast on nood kaks “vabaduse” astet kaks kõrgeimat teadvuse tasandit� Inimolevus on Looja loomingus ülimalt tähtis, isegi veel tähtsam kui taevas elavad inglid! Need, kes oskavad rännata astraalsfäärides ja kellel on võimalus näha, mis toimub taevastes kõrgustes, avastavad, et inglid annavad parima, pääsemaks inimese tasandile� Nad tahavad saada “otsijaks”, jõudmaks tervikusse Jumalaga!

Mõnikord on inimestel tunne, et möödunud elus oli neil kõrgem teadlikkus ja nad olid jõudnud teadvuse kõrgemale tasan-dile võrreldes sellega, millel on nad praegu� Kui see osutub õigeks, siis miks on nad tulnud allapoole? Kas on tegemist vaimse edasilii-kumisega või mitte? See on edasiliikumine! Sest olles juba tõusnud teadvuse teatud tasandile, kust nad enam edasi ei pääse, peavad nad naasma alla sellele tasandile, millel nad saavad kogeda vaba tahte “illusiooni” ja neist saavad jälle otsijad selleks, et areneda edasi! See on justkui allapoole kummardumine selleks, et astuda suur samm üles! Seepärast ei ole mõne hinge jaoks võõras tulla teadlikkuse kõrgemalt tasandilt allapoole, madalamale tasandile! Oleme rääkinud palju mehelikust ja naiselikust printsiibist, vaada-tuna vaimsest vaatevinklist, ent uurides seda füüsilises tähenduses, nähtub, et kõik põhineb samal printsiibil! Elektronide ja prootonite liitumine ning nende ühinemine, negatiivse ja positiivse tõmbu-

165

mine ning sellest aine ehk tiheda energia moodustumine põhineb samuti opositsiooniliste paaride koostoimel! Seoses “anti-mateeria” avastamisega selgub, et opositsioonilised paarid säilivad isegi selles täielikult teistsugust tüüpi mateerias! Võib-olla pole sulle tuttav selline mõiste nagu “kvasar”, mida on vaadeldud galaktika servas�

Einsteini füüsika on meile õpetanud, et me võime “teada”, aga me ei saa liikuda valguse kiirusest suurema kiirusega� Tegelikult pidas Einstein suurimaks kiiruseks valguse kiirust! Inimese ja ühtlasi mis tahes aine liikumiskiirus on võrreldes sellega piira-tud! Aga kui kvasarid miljardite valgusaastate kaugusel avasta-ti ja nad liiguvad valguse kiirusest kiiremini, siis tekkis küsimus: “Kuidas me selgitame füüsilise aine liikumist ruumis, kui see aine liigub valgusest kiiremini? Arvutused näitavad, et need aine osakesed liiguvad hiigelkiirusel, palju kiiremini kui valgus! Mõni-kord võivad nad oma kiirust aeglustada, aga mitte valguse kiiru-seni� Nende kiirus on “vastand” valgusele! Sellepärast on tegemist anti-ainega, mis liigub valguse suhtes “anti-kiirusega”!

Mida rohkem me selliseid füüsilise teaduse tõdesid avasta-me, seda rohkem saame kinnitust, et nende aluseks on vastandi-te paarid� Avastame, et me ei näeks valgust, kui poleks pimedust! Kui valgus oleks nähtav nii avatud kui ka suletud silmadega, nii ärkvel olles kui ka magades; kui valgust oleks võimalik näha kogu aeg, siis me ei märkaks valgust üldse! Me ei teadvustaks seda, sest see oleks kogu aeg olemas! Me ei koge seda, mis on “olemas” kogu aeg, vaid see, millel on olemas “vastandpool”, saab luua meie jaoks kogemuse! Vähe on seda, mida me suudaksime isegi tähele panna, kui poleks samas “olemas” selle vastandpoolt�

Seda maailma nimetatakse illusiooniks, “mayaks”, sest kõik oleneb vastandite paarist ja need paarid muutuvad pidevalt! “Tõeli-selt” olemas olev ei muutu kunagi! See pole illusioon� Ainus asi, mis pole illusioon, mis on alati olemas ja mille olemasolu me kuna-gi ei märka, on “teadvus”! See on “teadvus”, mis maailma loob,

166

aga kuna see on kogu aeg olemas ja ei oma opositsiooni, ei pane me seda tähele – me ei näe seda! Kõike muud kogeb teadvus tänu vastandpaaride olemasolule!

Mõnikord pärivad inimesed: “Kui Jumal on hea, kui Looja on armuline, siis miks ta lõi nii palju häda maa peale? Miks ta lõi pimeduse? Miks ta lõi võhiklikkuse?” Asi on selles, et kui ta poleks neid nähtusi loonud, kuidas me siis kogeksime rõõmu, headust, valgust ja teadmist? Kas neil kogemustel võiks olla mingi mõte, kui puuduksid opositsioonid? Kui vaadata kogemuse “terviklikkust”, siis selgub, et opositsioon on niisama vajalik kui sündmus ise! Elu nõndanimetatud “negatiivne pool” on loodud “positiivse” kogemu-se saamiseks! Kahe vastandpoole roll on kõige paremini mõistetav tervikpilti vaadates� Kogedes elu terviklikkust, on see väga ilus ja täiuslik! Tegelikult ei saa keegi seda täiustada! Sa avastad täiuslik-kuse selles loomingus ainult siis, kui näed korraga kogu loodut! Võime näha loodut “korraga” on saavutatav siis, kui me ületame meelesfääri! Hinge jagunemine mees- ja naispooleks, tervikliku lõhenemine otsijaks ja otsitavaks on loodud kõrgema kogemu-se saamiseks, mis on “üheks” saamine kaheks olemise kogemuse kaudu! Aga kus on eraldusjoon? Kus saab “ühest” kaks ja taas neist “üks”? Mis on see “müür” kahe vahel, meheliku ja naiseliku vahel ja mis on “tervik”, kuhu kuuluvad kaks poolt? Mis on see müür, mis tuleb ületada? Selleks müüriks on inimmeele müür, mis väljen-dub egona!

167

| 18 |

Ego

Kui inimene lausub: “Mina ütlen nii, aga sina väidad mida-gi muud”, siis on müür loodud! Kui inimene ütleb: “See on minu ja too on sinu”, siis on müür loodud� Kui inimene loob “vahetegemise” oma “mina” ja kellegi teise “mina” vahel, siis on egomüür loodud� Tegelikult pole keegi erinev� Kui “ego” on maha langenud, siis avastad kõigi sarnasuse! Keegi pole erandlik! Kui pead end kuidagi eriliseks, siis peaksid sa väga hästi teadma, et ka teine võib ennast niimoodi tunda� Oma “tavalisuse” mõistmine on väga “eriline” kogemus� Emotsioo-nid ja soovid, mis su elu juhivad, on ka teiste puhul täpselt samasugused�

Kuid ego loob topeltstandardeid – ühe mõõdupuu enese jaoks ja teise teiste jaoks� Mida “sina” iganes mõtled ja tunned, on ÕIGE ning mida “teine” arvab, on VALE! Sellepärast on elust saanud suur segadus, täis häda, valu ja pettumust� Sa arvad, et sina oled hea ja teised on “halvad”� Sa arvad, et kogu maailma oleks tarvis muuta… peale sinu enda! Aga maailmaga pole midagi viltu, hoopis sinuga on midagi valesti! Küsimus on selles, kuidas muuta ennast! Meel ise ehitab üles egomüüri,

168

saades barjääriks� Selle barjääri ületamine osutub keerukaks, sest kuidas saab meel ise ennast ületada? Kui tahame üle saada mehe-liku-naiseliku eraldatusest, eraldiolekuga kaasas käivast valust ja agooniast, jõuda ego müüride taga olevasse tervikusse, jääb meel-mõistus jalgu! Kui meel on midagi niisugust, mis jalgu jääb, siis kuidas saab “meel” sind edasi aidata? See on suurim dilemma neile, kes tahavad egost üle saada� Nad ei “tea” ühtki teistsugust teed selle probleemi lahendamiseks, kui seda on sellesama meele kasutamine! Aga kuidas saab meel aidata iseennast hävitada? Kuidas nad saavad kasutada meelt iseenda hävitamiseks, kui ego, kes on meele peamine osa, neidsamu müüre ise rajab?

See küsimus seisab kõigi nende ees, kellel on tõsi taga egomüü-ri ületamise, ühendusse saamise ja armastusse jõudmisega, selle asemel, et jääda eraldatusse� Mida me peaksime oma meelega peale hakkama? Kus on lahendus? Milles on lahendus meele poolt tekitatud probleemile? Kas meid saaks miski peale meele aidata? Mõned ütlevad, et jätkem meel ja pöördugem lahenduse leidmi-seks looduse poole� Loodus annab meile vajaliku “sõnumi”� Puud, linnud, mäed, mõned väikesed loomad, võib-olla karjamaal ringi-tatsav talleke annab meile vastuse! Need kõik on Jumal “loonud”� Seega, kui me oleme huvitatud vastusest, siis leiame selle kõikjalt! Jälgides loodust, tunnetades puid, kuuldes tuult ja mägesid enda-ga rääkimas – siis kes meiega tegelikult räägib? See on meie enda meel! Mitte miski muu, kui ainult meie meel saab anda neile sõna-dele tähenduse! Kõik loomad, linnud, loodus räägivad meele keeles ning me ei liigu sammukestki edasi! Ja siis me ütleme: “Jätkem loomad ja loodus ning võtkem raamatud, mille on kirjutanud need edasijõudnud hinged, kes on meele ületanud� Pealegi on pühakirja juba kõik üles tähendatud!” Aga raamatus kirjapandus erineb täna-se päeva tähendus homse omast! Miks? Raamat on sama, sõnad on samad, aga jällegi on meel see, kes raamatu sõnu tõlgendab ja jälle jääb ta jalgu� Isegi kui pöördud ideede maailma poole ja püüad

169

saada mingit juhatust sealt, siis taipad üsna hästi, et ideede maailm asub sinu enda meeles�

Mis suunas me ka ei läheks ja kust me ka ei otsiks lahendust egoprobleemile, osutub see ikka ja jälle juhatuseks, millesse on segatud meel� Suur hulk terviklikkusesse püüdlejatest, kes tahab sünni ja surma kogemusest, aja, ruumi ja põhjuslikkuse maailmast, meheliku ja naiseliku eraldatusest, meele vastandite paaridest välja pääseda, annab lihtsalt alla! Kas leidub lahendust, mis tõstaks meid meelesfäärist kõrgemale? Ainus võimalus on aktsepteerida kelle-gi teise meelt! Kuid miks peaks üks inimene aktsepteerima teise inimese ettekirjutusi? Kui kaks inimest on võrdsed ja üks neist ei suuda oma probleeme lahendada, siis kuidas saab teine inime-ne oma meele abil neile lahendusi leida? Kui kõigi inimeste meel on “sarnane”, siis nad ei ole põhimõtteliselt võimelised lahendama üksteise probleeme� Ometi on siin väike erinevus� Oletame, et sa paned lauale suure arvu raadiovastuvõtjaid, kuid korjad patareid ja elektrijuhtmed ära, nii et ükski neist aparaatidest ei tööta� Nad näevad nüüd kõik ühtemoodi välja; aga kui sa paned neist ühte patarei, kuuled sa sellest maailma uudiseid!

Mis on raadiovastuvõtjate erinevus? Need kõik näevad ühte-moodi välja� Erinevus on selles, et ühel on olemas “ühendus” jõuallikaga ning see võib meile vahendada maailma uudiseid� Teis-tel pole ühendust! See on tõsi, et inimene keeldub tavaliselt teise inimese nõuandest; ta keeldub tunnistamast, et teise meel võib teda juhatada, ent tema enda oma mitte� Siiski – kui inimesel on ühen-dus “väega”, mis edastab talle maailma uudiseid, siis võib ta teisi juhendada! See on inimene, kes on tõstnud oma teadvuse meele tasandist kõrgemale ning tema ainsana saab meid aidata! Kui on tegemist lihtsalt õpilasega, kes on palju lugenud ja tunneb kõiki maailma raamatuid, siis pole meil temast abi! Kui ta on omanda-nud kõikide raamatute ja kogu maailma tarkuse, siis ta meid edasi aidata ei saa! Inimene, kellel on ühendus, pole “õpetaja”… ta on

170

“ärganu”, “päästja”� Kui ta peab üksnes loenguid, arutleb ja disku-teerib, kui ta jagab ainult “õpetusi” ja “doktriine”, siis pole temast sulle abi� Siis on tegemist filosoofiga! Tema jätkab teadmiste ja informatsiooni kuhjamist� Ta aitab sul avardada oma teadmisi� Ta aitab sul saada enesekesksemaks� Aga kui tal oleks ühendus vahetu kogemuse teel, “isiklik” kogemus meelest kõrgemal asuva teadvu-se seisundist, siis sellest inimesest saaks abistaja, kes aitab su välja meele dilemmast! Siis oled sa valmis ületama meheliku ja naiseli-ku eraldatuse seisundi ning jõudma tervikusse, üksolemisse! Väga raske on öelda, kes on see inimene� Kui sa vaatad kahtekümmet raadiovastuvõtjat ja ühes neist asub patarei, siis kuidas sa selle ära tunned? Paljudel väidetakse olevat “ühendus” ja siia lisandub veel meele loomupärane omadus luua kahtlusi, ebakindlust ja umbusal-dust� Kuidas sel juhul tunneb otsija – siiras otsija – ära selle tõelise ühenduse omaja? Kas ta peab selleks kasutama mingit testi, tund-maks ära meelesfääri ületanud inimese, kes saaks teda edasi aidata? Kas on olemas mõni kontrollnimekiri, mis aluseks võtta? Tegeli-kult ei ole! Kui inimesel oleks võime tunda ära see, kellel on “ühen-dus” meelesfäärist kõrgemal olijaga, siis ta seda inimest ei vajaks! Kui see võime on juba olemas, siis miks peaks olema tarvis teise abi? Siis pole vaja mingit juhendamist! Ent kui sa ei tea, kes on juht, siis vajad sa juhatust! See tähendab, et sa ei leia juhti, sa ei suuda üles leida meistrit, “guru”, üht, kellel on ühendus, üht, kes suudab “ületada” meele ja aidata sinul ületada meelt, ja teda leida pole sul mingit võimalust! Mida sa teed? Kas peaksid jääma abitusse? Ei, sest kui sul pole jõudu meistri leidmiseks, siis on meistril kindlasti jõudu leida sind! Kui sellisel inimesel on tõepoolest olemas ühen-dus teadlikkuse tasandiga või teadvusega, mis asub ülalpool meele-tasandit, siis peaks ta teadma sinust kõike! Ja kui ta teab, siis peaks tema leidma sinu, mitte sina tema� Sellepärast öeldakse: “Kui chela (õpilane) on valmis, siis tuleb õpetaja”� Me ei ütle: “Kui õpilane

171

on valmis, siis ta leiab õpetaja”! Seepärast kõik, mida õpilane teha saab, on olla õpetaja ilmudes “valmisoleku” seisundis�

Meister, kes teab meist kõike oma kõrges teadlikkuses, ilmub ja näitab ennast just sellisel moel, et otsija “teab”, et tema jaoks on käes aeg, mil ta on leitud! Kui ruum on täis pimedaid inimesi, kes kõik otsivad väljapääsu, siis nad ust ei leia� Aga äkitselt jõuab koha-le “arusaamine”, et üks inimene selles pimedate grupis on nägija! Varsti levib pimedate hulgas sõna, et nende seas on üks nägija! Nad kõik hakkavad otsima inimest, kes näeb! Nägija lihtsalt istub ja vaatab kõike seda pealt� Nägija “näeb” pimedate tegevust pealt� Aga nemad arvavad, et suudavad kuidagi nägija leida! Ning kui nägija näeb, et mõni neist pingutab ja tal on tõsi taga nägija leidmisega, kõndides kordi toas ringi, tekib temas kaastunne� Ta astub selle pimeda inimese ette, sirutab välja oma käed ning pime tabab need, lausudes: “Ma olen su leidnud! Ma teadsin, et ühel päeval ma leian su!” Nii me teeme kõik! Kui teejuht, meister, on tõeline ärganu, kui tal on “silmad”, et näha, siis loomulikult on ta meid jälginud ning lasknud meil ennast “leida”, kui meie selleks valmis oleme! Mida tähendab “valmisoleku” seisund, milles meid leitakse? Valmisoleku seisund tähendab “intensiivset igatsust” olla see üks! Kui see igat-sus kasvab, siis me jõuame järjest suuremasse valmisolekusse� Ning kui see igatsus muutub sügavaks, siis me leiamegi ta! See tähen-dab, et meister “tunneb” meid seesmiselt� Ta tunneb meie “salajast” igatsust, meie “seesmisi” tundeid� Kui ta seda ei teaks, siis poleks ta meister… ta poleks siis guru� Ja kuna ta tunneb meie seesmisi tundeid, siis peab ta olema… meie “sees”! Seepärast on “tõeline” meister sinu “sees”! Tõde on see, et teejuht leiab meid meie seest! Sellepärast on tõeline teejuht, tõeline meister, kes suudab meid aidata meelesfäärist üle, alati meie sees, mitte väljaspool� Tõeline teejuht on osa meist� Ta on osa meie “tõelisest” olemusest! Ta on osa meist, peidetuna meie teadvusesse!

172

Tema juhatus tuleb meie seest, aga me ei otsi teda enda seest� Tõeline meister, tõeline teejuht, ühenduses olev inimene on meis endis – meie teadvuses – meie enda peas, meie kehas� Kui me otsi-me teda väljastpoolt, siis mida peab tema tegema? Ta peab tule-ma välja! Me otsime juhatust “väljastpoolt”� Keegi ei otsi juhatust “seestpoolt”! Vaadates enda sisse, leiame meele ning peatume� Siis hakkame taas otsima väljastpoolt! Väljastpoolt otsimisel peab see teejuht, kes on seespool, tulema välja, hoidma meil käest ning lükkama meid taas enda sisse tagasi! Ta ütleb: “Siin ma olen, alus-tame oma retke siit�” Siinsel maal, Chicagos, kõneles Swami Vive-kananda aastal 1893 suurel religioossel kogunemisel� Ta ütles: “Ükskõik, mida te näete – see kõik on illusioon, ärge võtke seda tõe pähe! See, mis on tõeline, asub teie sees! Teie seest “projitsee-ritakse” reaalsus väljapoole teid ja sellest saab illusioon! See on sarnane filmiprojektorist filmi projitseerimisega ekraanile� Kõik, mis asub väljaspool, on illusioon� Ärge võtke seda tõe pähe� Ärge jookske selle järel!” Pärast selle väljaütlemist lisas ta: “Aga kui kõik teist väljaspool olev on illusioon, siis peaksin ka mina olema illu-sioon! Minu sõnad peaksid samuti olema illusioon! Minu kõne peaks olema illusioon! Miks ma ütlen teile, et kõik väljaspool teid olev on illusioon, mina kaasa arvatud! Miks te üldse mind kuulate? Kui mina ja minu sõnad ja minu sõnum on samuti illusioon, siis miks ma üldse palun teil ennast kuulata?” Oma küsimusele vastas ta seejärel ise, öeldes: “See on õige, et ma olen samasugune illu-sioon nagu kõik muu! Minu sõnad on samuti sama tüüpi illusioon kui kõik muu� Minu sõnum on illusioon, sama illusoorne kui kõik muu, mida te kogete� Aga ühe erinevusega! Kõik “teised” illusioo-nid tõmbavad teid ja teie tähelepanu nende juurde ja hoiavad seda seal – väljaspool! Aga minu illusioon “tõukab” teid tagasi iseendas-se! See viib teid tagasi reaalsusesse!” Kui see maailm ei tundu enam tõeline… muutudes teie jaoks illusiooniks, siis muutub illusiooniks ka guru, ta kaob! Seega, kui õpilane “ärkab”… saab “valgustu-

173

nuks”, siis guru enam pole! Guru on illusioonide maailma osa ja nüüd pole enam guru kui niisugust… ega õpilast! Nad on saanud ÜHEKS!

Toimub illusioonide purunemine� Kuigi reaalsus asub sinus ja peab olema leitav seestpoolt, ei vaata sa endasse ja seega pead sa leidma selles illusioonis asuva reaalsuse “sümboli”� Ja see “sümbol” on illusioon, mis lükkab sind tagasi sinu seesmisse reaalsusesse! Kuigi õige teejuht, kes suudab sind juhtida meele sfäärist kõrge-male, asub sinu sees, “ilmub” ta – sümboolselt – sinust väljapoole, sinuga samasse vormi! Miks peaks ta ilmuma just selsamal kujul? Miks ta ei saa ilmuda mingil teisel, inimesest erineval kujul? Siis on teda kerge leida ja meelt ei sega nii palju need, kes väidavad, et neil on ühendus olemas! Me ei tea, mis toimub ja satume segadus-se� Miks ta näeb välja meie moodi? Selleks on hea põhjus�

Põhjus on selles, et meetod, mida meister kasutab meie aitami-seks meele sfäärist välja, on seotud armastusega! Me ei suuda kuna-gi ületada meele sfääri ilma armastuseta! Igasse püüdlusse on sega-tud ego, ent armastuses seda pole! Ainult armastuses saab “mina” kaduda ja “sina” jääda! Kõigis teistes püüdlustes, kõigis “sadha-nates” ja meditatsioonis, kõigis jooga praktikates muutub “mina” tugevamaks� “Ma olen teinud nii palju!” Ja isegi juhul, kui “mina” väidab, et “ma olen tagasihoidlik inimene, ma pole mitte keegi,” ka siis on tolle tagasihoidliku “mina” puhul tegemist egoga! “Mina” ei lahusta mitte miski muu kui armastuse kogemus! Armastuses jääb “mina” unustusse� See on “sinaga” samastunud� Seepärast võimal-dab meid meeletasandist kõrgemale kaasa võttev meister ületada meil ego barjääri, kasutades armastust� Ja pole võimalik armastada ühtegi olevust, ühtegi Looja loomingu osa nii, nagu teist inimest! Armastuse kogemust ei leia maa peal mujalt kui kahe inimese vahelisest suhtest! Seepärast peab Jumalat armastama nagu teist inimest! Kui sa püüad armastada midagi muud, mis on kõrgemal, mis pole inimene, siis seda ei nimetata armastuseks� Seda nime-

174

tatakse “jumaldamiseks”, “imetlemiseks”, “aukartuseks” – see on midagi muud kui armastus! Selles pole “samastumist”, aga armas-tus nõuab enda samastamist kellegagi! Seepärast peab teejuhi või meistri kuju välja nägema nii, et me saaksime temaga suhelda, et me saaksime teda armastada! Ta peab meie jaoks olema inimese sarnane! Kui ta oleks teistsugune, siis me kummardaksime teda, ent me ei suudaks teda armastada� Aga kui meil poleks armas-tust tema vastu, siis me ei suudaks “ületada” ego ja meele loodud müüre�

Meister kasutab meid meelesfäärist üle aidates vaid üht meeto-dit, ja see on armastus! Teisi meetodeid tal pole! Ta toob sinu süda-messe armastuse, nii et su “mina” unustab enda ning sa naased iseendasse, kus asub sinu tõelisus! See on meistri meetod� Kui ta paneb armastuse sinu südamesse, siis sa isegi ei tea, kuidas see juhtus! Sa oled harjunud ego ütlusega: “Ma tahan kedagi armas-tada”! Kui arvad, et võid armastada kedagi “mõtte” abil, siis see ei tööta! “Mõtlemine” on armastuse vastand! Aga see on ka kõik, mida sa selle kohta tead� Seepärast küsid: “Kuidas ma saan meistrit armastada? Kuidas ma saan Jumalat armastada? Ma ju pingutan selleks hoolega!” Kui sa pingutad mõistust, oma mõtteid, siis jääd sa armastusest kaugele! Sellepärast on üks kuulus Pärsia müstik öelnud: “Armastus sünnib algselt armastatu südames�” Ärge eksi-ge, arvates, et “armastaja” armastab, et teie armastate! Midagi peab juhtuma teises otsas, mis “loob” armastuse! Võtame tavapärase mehe-naise suhte� Kui naine on väga ilus ja mees teda vaatab, aga naine meest ei märka, siis mees ei tunne armastust, ent ta võib seda naist imetleda ja pidada lugu tema ilust! Aga kui naine pöörab end ringi ja naeratab, siis hakkab juhtuma midagi muud� Armastus on spontaanne� See pole ettekavatsetud� Sa pead “laskma” endaga sellel juhtuda… laskma selle endale anda� Aga “sind”… “ego” pole siia tarvis! Sa ei saa armastust “tekitada”! Sa ei saa selleks midagi teha� Mida rohkem püüad, seda rohkem mööda paned! Armastus

175

pole tehnoloogiline! Küsimus pole selles, kuidas seda “tekitada”, vaid kuidas see tööle panna; kuidas võimaldada sel “voolata” oma olemusse! See tähendab, et armastus peab algama “teisest otsast”! Sama juhtub “vaimses” armastuses meistri vastu� See tuleb temalt, ehkki tundub vastupidi!

Kui ilmub selline meister, siis võimaldab ta meil leida katki-läinud taldriku killud, eraldatud meheliku-naiseliku poole� Ta paneb meid “ületama” meelesfääri ning annab meile kogemu-se terviklikkusest! See on jooga kogemus, üksolemise kogemus� Kuid isegi “üksolemine” pole selle kogemuse kirjeldamiseks täpne sõna! Sest kui me kasutame sõna “üksolemine”, siis tähendaks see, justkui oleks “paljususe” kogemine vale ja “ühe” kogemine õige! Tegelikult on üksolemine paljususe vastand! See asub ikka veel vastandpaaride sfääris! “Üks” on vastand “paljule”� Selle kaudu ei saa ületada meheliku-naiseliku printsiipi� Õige sõna meelesfäärist kõrgemal oleva teadvuse seisundi väljendamiseks oleks “tervik”� Seisund, milles kõik on tervik! Selles on kõik, kaasa arvatud “üks” ja “palju”! Sellel tasandil pole vahet mõistel üks ja palju või looja ja loodu� Teadvus on terviklik! Kõrgeim teadvuse tasand, terviklik-kus on seal, kus kõik loodud tasandid saavad üheks kogemuseks! Sellest saab terviklik, viimistletud “tervik”, millest väljaspool pole midagi! Nii saavutatakse tervik� Sümboolne mees-naisprintsiip, mis toimib siin, on mõeldud “viima” meid tõelisesse tervikusse, milles “lahusolev” ühineb!

177

| 19 |

Eetik aprobleemid

Selles peatükis tahaksin ma teiega jagada mõnda mõtet eeti-ka küsimustest, mis on alati inimkonda vaevanud� Kui mul palutaks valida üksainus suurim häda ja viletsuse põhjus, siis valiksin ma “süüga” seonduva! “Ma olen teinud pattu� Ma olen teinud midagi valesti!” Nõnda öeldes ja mõeldes karis-tab inimene end palju tõhusamalt kui ükski jumalik mõjur! Ja me kõik karistame ennast! Aga kas on vajalik ennast niimoo-di karistada? Kas seda süükompleksi on tingimata vaja? Kas küsimus eetikast on nii esmatähtis, et me ei saa sellest lahti lasta? Need on mõned küsimused, mida olen eetikateemadel mõtiskledes endale tihti esitanud� Kas on üldse olemas mingit “absoluutset” eetikat või on tegemist lihtsalt sotsiaalse nähtu-sega? Kas meid kasutatakse ära ühiskondlike seaduste kaudu? Kas ühiskond püüab meid kontrollida ja koormata, sätestades neid niinimetatud “moraalinorme” või on olemas “absoluut-ne” headus ja kurjus, millele me peame alluma? Kui teeme head, siis saame tasu, aga kui teeme kurja, saame karistada? Mis on eetika tagamaa? Püüan anda neile küsimustele vastuse eneseleidmise kunstiga kursis olevate Ida filosoofide selletee-

178

maliste uuringute põhjal� Selgitagem alustuseks, mis teeb inime-sest “kõlbelise” inimese� Neile küsimustele tähelepanu pööramine pole esmakordne� Neid on uuritud üle kogu maailma juba sajan-deid� Leitud vastused on üksteisega põhimõtteliselt sarnased� Põhi-line, mis teeb inimesest moraaliteadliku, on vaba tahte “illusioon”! Inimene “arvab”, et pole olemas eetikaküsimust; ei õiget ega valet� Kui Jumal üksi teab kõike ja teeb kõike, siis ei teki küsimust ei eeti-kast ega ka õigest ja valest� Hetkest, mil inimene tunneb, et ta on Jumala käes abitu, ei kerki temas küsimust heast ega kurjast!

Aga kuni inimene usub, et tal on võimalus valikuid teha, valida võimalike alternatiivide vahel, on see illusoorse vaba tahte harjuta-mine, mis teeb temast kõlbelise inimese� Kõlbelisus seondub otse-selt vaba tahtega! Sel hetkel, mil tunneme end valiku tegemiseks vabana, tekib küsimus moraalist� Me peame tegema “õige” valiku! Kui tunneme, et võime eelistada üht valikut teisele, saavad meist “kõlbelised” olevused! Küsimus eetikast, “õigest” ja “valest” saab alguse sellest punktist� Kui inimesel puudub vaba tahe, siis puudub tal moraal!

Seepärast on need kaks küsimust absoluutse eetika ja abso-luutse vaba tahte eksisteerimisest omavahel tihedas seoses� Kui inimesel puuduks vaba tahe, siis ei saaks ta olla amoraalne� Eeti-kasse puutuvat on uurinud paljud filosoofid ning Saksa filosoof Kant ütles õigustatult: “Illusioon vaba tahte olemasolust, illusioon sellest, et me võime teha seda või teist, teeb inimese amoraalseks ja moraalseks ning võimaldab eristada inimest teistest loomadest, sest kõigil teistel puudub “diskrimineeriv” valik kahe alternatiivi vahel! Kõik teised eluvormid reageerivad olukorrale instinktiiv-selt, intuitiivselt või teadlikult� Ainult inimene üksi reageerib teisi-ti! Tema reageerib “arutlemise”, eristamise, valiku ja “vaba tahte” kaudu ning temast saab seepärast moraaliteadlik olevus�” Kui me kasutame neid spetsiifilisi inimteadvuse eriomadusi, siis tuleb kõlblus ilmsiks� Vastavalt hinduistlikule käsitlusele puudub juma-

179

lustel ja jumalannadel moraal, sest nemad on kõigeteadjad! Nad teavad, mis juhtub! Kuidas saab eksisteerida “head” ja “halba”, kui sa juba tead, mis juhtub? Loomadel, kes paiknevad inimteadvusest madalamal, puudub moraal, sest nemad juhinduvad instinktidest! Instinktid on neisse pannud Jumal ja me ei ütle kunagi, et koer või kits on amoraalne või lehm on kõlbeline� Me isegi ei mõtle selle peale, sest kuidas saab neil olla kõlbelisi väärtusi, kui neil pole vali-kuvõimalust� Nad käituvad instinktide ajel!

Kui teil poleks seda “erilist” võimet eristada head halvast ning valida alternatiivide vahel, siis ei saaks olla juttu ka kõlblusest! Inimmeel annab meile valikuvõimaluse! See on inimeste kõigi probleemide allikas – nii personaalsete kui ka sotsiaalsete! Inime-se meel hoiab meid valikuvõimaluste puudumise eest� Elust saab pinge kahe vastandi vahel – õige ja vale vahel�

See on hämmastav, et kogu Looja loomingu hulgas, alates väik-seimast tolmukübemest kuni Jumalani välja, eksisteerib vaid üks moraaliga olend… inimolevus! Mitte keegi teine pole kõlbluse teemadega seotud� Inimene on moraalist teinud oma elu põhju-se ja eesmärgi� Selle tulemusena elab ta oma elu moraalireegleid arvestades� Ja mida kõlbelisemaks ta saada püüab, seda õnnetum ta on! Seda rohkem tunneb ta süüd ja seda silmakirjalikumaks ta muutub, jätkates väärmoraali viljelemist ja fabritseerimist selleks, et leevendada süütundeid! Välispidiselt saavad neist suured mora-listid� Avalikult sunnivad nad end tegema seda, mis on õige, aga see on “sunnitud” tegevus! See pole spontaanne, see pole nende olemu-sest tulenev! See on mask, mille taha nad ennast peidavad! Kõigele vaatamata jäävad nad selleks, kes nad sügaval enese sees on� Nende kõlblus on vaid pealispinnal; see on pinnapealne ja võlts� Enda sees on nad täpselt vastupidised sellele, mida nad välja näitavad� Nad on silmakirjalikud, skisofreenilised! Vale-moraali tõttu on terve inimkond muutunud kahepalgeliseks� Oma tegelikkuse varjamine on muutunud peaaegu vajaduseks, jätkub enesepettus ja kõik muu�

180

Süü valeliku elu elamise pärast paneb su olemuse mädanema! Süü, nagu mainisin, on suurim karistus, mille me enda kanda võtame� Karistamiseks pole tarvis isegi kohtusüsteemi, sest iga inimene kannab endas “kohtumõistmist”, mis karistab teda karmimalt kui mistahes kohus� See on süükompleks!

Ta ei ütle seda, vaid “valib” öelda� Vaba tahte kogemusest ei ole inimesel pääsu! Mitte keegi ei saa väita: “Kõik on ette määratud! Ma ei saa midagi teha”, sest see oleks öeldud väljaspool vaba tahet! Tal on võimalus öelda: “Mina juhindun iseenda meelest ja teen seda, mida tahan”! Aga ta ei “vali” seda väidet, vaid “valib” öelda, et “kõik on saatuse poolt määratud”? Mis paneb inimese väitma: “Ma arvan, et kõik on ette määratud”? Kuidas ta valis välja just “selle” mõtte? Kuidas tema otsustamisprotsess eelistas ettemäära-tust vabale tahtele? Isegi vaba tahte tagasilükkamine on “vabalt” vabas tahtes tehtud! Need, kes arvavad, et vaba tahet pole ja lükka-vad selle tagasi, teevad ka seda oma vabast tahtest� “Vaba tahe” pole mitte ainult reaalne kogemus, vaid see on paratamatu! Isegi kui soovid, ei saa sa vaba tahet ikkagi vältida!

Inimese iga tegu, kavatsus ja mõte põhineb vabal tahtel� See hoiab meid nii tugevas haardes, et me ei saa kuidagi vältida moraa-li kogemust! Kuna moraaliga seonduv tekitab meis süütunde ja kurbuse ning kuna vaba tahe viib meid kokku moraalikogemus-tega, siis järelikult teeb vaba tahe meid kõiki õnnetuks! Tihti ütle-me, et “oleme segaduses ega oska mingit otsust langetada”, ning see muudab meid tegelikult õnnetuks! “Õige” otsus on vaid teoreetiline võimalus! Vaid aeg-ajalt on inimesel “tunne”, et ta tegutseb õigesti� Inimene liigub läbi elu nagu köielkõndija, liikudes pidevalt ühest äärmuslikust otsusest teise� Siit sinna – ühest ebastabiilsusest teise! Peaaegu kõiki tema tegusid varjutavad kahtlus ning selgusetus – ehk siis, teda valitseb segadus! Selle segaduse on loonud moraalne dilemma: “Ma ei tea, mis on õige või vale; mida peaksin tegema? Ma ei tea, kas ma olen õigesti toiminud�” Kui inimene ei tea, kas

181

ta toimib õigesti või valesti, siis süükompleks mitte ainult ei võta tema üle võimust, vaid mõjutab ka teisi tema ümber! Öeldes: “Ma ei tahtnud sulle haiget teha, sina sundisid mind seda tegema, mina seda ei tahtnud,” on teoga või mõttega seotud süü ka teiste, süütu-te peale suunatud! Ka neis tekitatakse süütunne… patu tunne! Me kõik teeme ise ennast õnnetuks, karistame ennast ja teisi, tundes süüd, et oleme toiminud valesti! Kust me teame, mis on õige? Kas on olemas konkreetne moodus, mille järgi me leiame alati õige valiku?

Isegi juhul, kui oleme kõlbelised olevused ja moraal on parata-matu ning meil ei õnnestu vältida moraaliteemasid ja -kogemust, siis miks meil ei saa “lihtsalt” olla õigus? Me peaksime teadma ja tegema õigeid asju! Mis meid selles segab? Olles väga moraali-teadlikud, võime alati teha õigeid valikuid! Miks me siis käitume valesti? Vastus on selles, et moraalikoodeks, mis paneb paika õige ja vale, on eeskiri, mida me ei aktsepteeri! Inimesed pole kuna-gi moraalikoodeksit aktsepteerinud! Moraalikoodeks on üksnes sotsiaalne seadus, mille on välja mõelnud need, kes tahavad inim-konda teatud viisil kontrolli all hoida! Ühiskond sunnib meid seda omaks võtma! Kui keeldume, siis ei saaks me elada ega ellu jääda, siis tekitatakse meis süü ja ekslikkuse tunne! Me peame tegema vaid seda, mida ühiskond meilt ootab� Kõik muu peab meisse luku taha jääma� Ja kui me ei suuda ennast sellele allutada, siis tekib meis süütunne! Kõik me tahame välja näidata, et me olemasolevat moraalikoodeksit täidame� Aga seesmiselt ei järgi seda keegi! Oma südames oleme moraalikoodeksi suhtes teisitimõtlejad! Moraali-koodeksi on sätestanud ühiskond, mitte Jumal! Igas tsivilisatsioo-nis on see varieerunud� Inimkonna ajaloo arenedes on muutunud ka moraalikoodeks� Kui see oleks “õige” moraalikoodeks, oleks see jäänud püsima läbi aegade� Aga see on pidevas muutumises! Igas ajastus, igas generatsioonis on selles toimunud muutused ja viimastel sajanditel on muutumise tempo isegi kasvanud� Sedalaa-

182

di muutused näitavad, et moraalikoodeks on pelgalt sotsiaalne nähtus! Moraal on võltsnähtus� Ühiskond on selle meis loonud� Tegemist on kavala orjastamismoodusega! Ühiskond õpetab meile, mis on õige ja mis vale� Ta hakkas meile õpetama moraali- koodeksit juba lapseeast; veel enne, kui saime ise otsustada, mis on õige või vale! Meie käitumise määravad ühiskonnas levinud ideed� Kõik need ideed ja mõjutused, mis on pärit meie vanematelt, õpetajatelt, preestritelt ja poliitikutelt, on meie peas segi paisatud! Ja terve elu jooksul me arvame, et peame kõike kuuldut tegema selleks, et elada “head” elu! Meie enda süüdlasest südametunnistus kas kiidab meid, kui me järgime moraalikoodeksit või karistab, kui me seda ei tee! Saades hakkama millegagi, mille meie südametun-nistus valeks tunnistab, tunneme automaatselt süüd ning kanna-tame� Me tunneme suurt seesmist valu; kardame, oleme ärevuses! Aga meie südametunnistus on kunstlik, võlts, midagi meelevald-set� See on olemas vaid sellepärast, et ühiskond ei soovi meid näha iseseisva ega erimeelsena… intelligentsena! Ta paneb meie jaoks paika käitumisreeglid, et tehke nii ja ärge tehke teisiti! Ühiskon-nad loovad moraalikoodeksid ja kohustavad meid neid täitma kiri-ku, seaduste ja valitsuste abiga� Aga meie ei taha neid järgida, sest sisuliselt oleme teisitimõtlejad! Ent me ei saa endale lubada neid ignoreerida ning meist saavad ühiskonna standarditega kohanejad – hoolimata sellest, et oleme teisitimõtlejad!

Oma siseelus oleme eri meelt, aga “välja näitame” allumist� Sellest tekivad pinge ja süütunded! Me loome need pinged endas vajadusest “varjata” oma tõelist mina! Vajadus end avaliku paljas-tamise eest “peita” on nii tugev, et me ei taha enam olla meie ise, isegi mitte meie endi huvides! Me mitte ainult ei peida ennast teis-te eest, vaid ka iseenda eest! Me kardame vaadata iseendale otsa! Me pelgame, sest me pole kõlbelised! See teeb haiget, sest isegi siis, kui me ei saa olla meie ise, isegi siis, kui me surume maha oma amoraalse mina, oleme põhimõtteliselt ikkagi kõlbelised! Prob-

183

leemid aina jätkavad pinnalekerkimist ning meie oleme endiselt õnnetud, pinges ning segaduses!

Mida see pinge meis tekitab? Enamus meie elujõulist teadlik-ku energiat – nimelt see osa, mis on selguses ja teab, mida tuleb teha – on alateadvuses toimuva võitluse käigus kaduma läinud� See võitlus koos erimeelsustega, võitlus mõistusega, mis tahab minna vastuollu moraalikoodeksiga, õõnestab meie tugevust! Meist saavad “mentaalsed” nõrgukesed� Me kaotame oma isiksuse, oma vaimse ning teadliku tugevuse moraalikonflikti tõttu� Viimane kujutab endast vastuolu ebamoraalse elu ja teeskluse ning enese moraalsena näitamise vahel! Aga tagajärjed on palju kahjutoova-mad ja tõsisemad, kui pealispinnalt paistab� See pole segadus, vaid inimteadvuse nõrgestamine ja teadliku tugevuse kaotamine, mis on kõige ohtlikum� Me muutume nõrgaks ja pole suutelised toime tulema enese ees seisvate eluliste probleemidega� Kuna me ei oska vastata moraali küsimustele õigest ja valest, siis pole me ka suute-lised vastama mistahes muudele küsimustele! Tulemuseks on meie muutumine rumalateks, pingesolevaiks, osavõtmatuiks ühiskonna liikmeteks! Me oleme liikmed, kes ei tea, mida peaks tegema! See situatsioon tekib meele ja mõtlemisvõime tõttu�

Mõtlemisvõime ja loogika kasutamine on pannud meid seisun-disse, kus vaba tahte olemasolust tingituna ning sellega kaasne-va paratamatu moraali tõttu loome me enese jaoks õudusunenäo sasipundart! See olukord pole ettekujutus, vaid tõsine ja tegelik küsimus! See pole romaan kellestki teisest, kellest loeme! Samu-ti pole see filosoofia! Ma räägin millestki, mis juhtub meie enda-ga ja me kõik teame seda! Sa tead täpselt, millest ma räägin, sest see on juhtunud sinuga! Elu tundub õudusunenäona, milles me oleme poolärkvel ja poolunes� Me näeme natuke ja ikkagi tundub kõik pime; meie kogemused on kui pimeduses liikuvad varjud! Pole selgust, valgust… kindlust selles, mida me tegema peaksime� Me eksisteerime sellises seisundis� Ma tahaksin soovitada mõnda

184

abinõu, mida peaksime ette võtma, et päästa ennast, et ületada moraali loodud dilemma ning anda selge juhtnöör “absoluutse” kõlbluse kohta, kui selline üldse eksisteerib�

Ma ütlesin, et kasutades mõtlemist, milles puudub adekvaatne teadmine meie enda mineviku kohta ilma adekvaatse teadmiseta meie geneetiliste kalduvuste kohta, loob see “vaba tahte” illusiooni� Kui me teaksime, missugused geneetikast tingitud eelsoodumused oleme pärinud oma isadelt, esiisadelt ja eellastelt ning kui me mäle-taksime kõiki sündmusi, mis on toimunud meie elus alates sünnist kuni tänaseni – siis oleks meil piisavalt teadmisi, teadmaks täpselt, mida meil järgmisena teha tuleb! Sel juhul poleks võhiklikkust, segadust ega kõhklust! Teadmiste puudumine oma geneetiliste eelsoodumuste ning selle kohta, kuidas meie keskkond on loonud teatud eelsoodumused teatud viisil käitumiseks, tekitab meis tunde, justnagu oleksime vabad valima üht või teist võimalust! Toon väikese näite� Oletame, et sa asetad kellegi ette tassi teed ja tassi kohvi ning ütled: “Kumba sa soovid? Teed või kohvi?” Inime-ne võib valida emma-kumma või mitte kumbagi� Inimesel on vali-kuvabadus! Aga kuidas ta valib? Mida tähendab “vaba otsus”; vaba mõtlemine, vaba tahe valida see või teine? Kui ta tegutseks tõeliselt vabalt, kuidas see siis välja näeks? Ta valiks vabalt, mida ta tahab! Vaba tahe tähendab vaba arvamust – mida sa tahad, mida eelistad!

Kust see eelistus tuleb? Miks mõnele meeldib tee ja teisele kohv? See on tingitud kahest olukorrast ja kahest eelistuse tegurist� Ühe aluseks on valija geneetilised kalduvused� Tema isale võib-ol-la maitses tee, vanaisale samuti, see mõjutus on tema geenides ja seepärast armastab ta teed! Teine mõjur on keskkond! Ta on üles kasvanud koos teejoojatega� Tema kaaslased joovad teed, ta isa ja vend eelistavad teed� Mõlemad, nii geneetilised kui ka keskkonnast tingitud mõjurid määravad valiku tegemise ja eelistused� Mingit kolmandat mõjutajat pole! Iga mõjur, mis vastutab isiku valikute eest, on jälg kas geneetikast, st pärilikud kalduvused või omanda-

185

tud ehk keskkonnast tingitud mõjurid! Üllatav on see, et mõlemad neist mõjureist on muutumatud� Need ei muutu!

Sa ei saa muuta oma sündi, oma esivanemaid ega geneetikat� Sa ei saa muuta keskkonda, mis on sind senimaani mõjutanud ning kus tehakse valik kas tee, kohvi või mitte kummagi vahel! Fakt on see, et sa langetad valiku vastavalt mõjutustele, mis on valiku hetkeks fikseeritud! Kui need valiku mõjutajad on söödetud arvu-tisse, siis võib arvuti prognoosida ehk öelda ette, et sinu “valiku-vabaduse” tulemuseks on tee! Sa kasutad vaba tahet ja valid tee� See võib tunduda vastuoluline, aga tegelikult pole see nii� Rääkides “vabast tahtest”, räägime juba loodud eelistuste “vabast kasutami-sest”! Vaba tahe on “vaba” vaid selle määrani, et see näeks välja vaba! Miks ta näib vabana? Kui kõik valiku mõjutajad on ettekirju-tatud, miks peaks valimine tee ja kohvi vahel paistma “vaba”? Miks me ikka veel teadlikult ja teadvustatult arvame, et saame valida tee ja kohvi vahel, kui tegelikult on valik juba mõjutajate poolt ette määratud? Põhjus, miks me ikka veel arvame, et kasutame vaba tahet, tähendab seda, et me ei tea neist valiku mõjutajatest mitte midagi� Ja valiku tegemise hetkel pole me vabad! Me saame vaid vajutada nuppu ning arvuti ütleb meile, et “vastavalt eelistustele pead sa kindlasti “vabalt” valima kohvi”� Meie käitumine on nagu ahel, milles iga astme määrab minevik� Meie tulevik pole tegelikult “tulevik”! See on ainult mineviku kõrvalsaadus� Meie teod määra-vad, kujundavad ja tingivad vaid mineviku valikute mõjurid�

B�F� Skinner ütles, et inimene on ettearvatav nagu kõik muu� Ainus probleem on selles, et me pole veel välja töötanud vahen-deid ja meetodeid selle “minevikukogumi” tundma õppimiseks! Hetkest, mil saame teada need minevikust tulevad valikute mõjuta-jad, suudame ennustada inimese iga tegu! Kõik, mis iganes meiega juhtub, on seotud meie tegudega ja ilmselgelt on vaba tahe lihtsalt illusioon� Aga teisalt – kui keegi teine valib minu eest tee ja kohvi vahel, siis pole see minu vaba tahe, sest sel juhul valitseb kellegi

186

teise tahe! Seda, mida ma vabalt teha võin, on võimalik eelnevalt prognoosida; mida aga keegi teine mulle soovitab, see pole ennus-tatav! Tõsi on see, et inimmeel valib võimaluste vahel ja tekib “illusioon” valikuvabadusest� Seda illusiooni toetab meie “teadma-tus” valiku mõjutajatest, mistõttu tundub vaba tahte “kogemus” tõelisena! Vaba tahe kui niisugune ei pruugi olla tõeline, aga vaba tahte “kogemus” on reaalne! Me tõepoolest “tunneme”, et võime vabalt võtta tee või hoopis kohvi – sest me ei tea, kuidas või miks me selle valime� Vaba tahte annab meile teadmatuse ja mõtlemise kogusumma� Meie ees olevate valikute vahel kaalumine puudutab vaid “mõtlemist”� Tarvis on mõelda ja siis jõuda “otsusele”, kas teha seda või teist� Mida rohkem me mõtleme, seda vabam on meie tahe!

Kui tahame “otsustada”, siis peame hoolega mõtlema! Mida enam me jätkame pidevalt mõtlemist: “Kas ma pean tegema seda või teist? Teha või mitte teha! Olla või mitte olla?”, seda “vabamalt” me “tahame” teha seda, mida me valisime! See on mõtlemisprot-sess pluss teadmatus soodumustest, mis juhib meid vaba tahte illusiooni! Samuti juhatab see paratamatult moraali teemadesse! Kui me tegutseme ilma mõtlemata, siis ei “paina” meid süütun-ne, tundmus, et oleme midagi valesti teinud� Kui meiega kogema-ta midagi juhtub, võime end välja vabandada� Meie seda ei teinud! Me ei “mõelnud” sellele; see polnud sedasi mõeldud, lihtsalt juhtus nii! Me vabandame end välja ning meie südametunnistus ei karista meid! Vaid juhul, kui me palju mõtleme ja seejärel saadame korda midagi, mis läheb viltu, karistame ennast! Sellest saab meie vastu-tus ja meie otsus! Kui me ei “otsustanud” seda teha, siis me süüd ei tunne!

Inimesed esitavad mulle tihtipeale küsimuse: “Kas saatuse ja vaba tahte vahel on seos?” Ida filosoofid ja eneseteostuse kuns-ti praktikud vastavad sellele jaatavalt! Elus on mõned sündmused juhuslikud, ettenägematud, mis pole seotud mõttega ja milles-se pole segatud süütunnet� Kui midagi juhtub ilma, et seda oleks

187

tahetud, sellele mõeldud, siis ei ole see seotud moraaliga! Aga kui sa “mõtled” ja seejärel tegutsed, siis on sellesse segatud ka kõlb-lus! Sellest tuleneb vahetegemine saatuse ja vaba tahte vahel� Kui sul pole isegi mõtlemiseks valikut, siis pole ka vastutust! Kui sa ei teinud “otsust”, kuidas saad sa siis vastutada? Kuidas saaks sind tasustada või karistada millegi eest, mida “sina” pole teinud? Teisalt aga, kui näed selgesti, et sinu ees on võimalused või alterna-tiivid ning “valid” ühe, nähes selle eelist teise ees, siis oled sa täie-likult vastutav ning saad preemia või siis karistuse! Kõlbelisus on järelikult seotud ainult selle osaga kogemusest, millesse on kaasa-tud mõtlemine, ning mitte millegi muuga! Ainult siis, kui kasuta-me mõistust, kerkib esile küsimus kõlblusest� Kui kasutame mida-gi muud peale mõistuse, siis ei ole küsimus kõlbluses, samuti pole ka tegemist süüga� Ent mis on see muu, mida me kasutame? Kui teadvuses leidub midagi, mida kasutada, oleme pääsenud moraa-lidilemmast� Eneseavastamise kunstiga tegelejad on täheldanud, et meis on olemas usaldusväärne, püsiv ja teadlik osa, mida saab kasutada moraaliprobleemide korral� Olen eelnevates peatükki-des juba maininud, et meie teadvuses olev meelest kõrgem osa on hinge tasand, mis on inimteadvuse tõeline tuum! See on teadvuse osa, mida katab meel� Meel raamib meie teadvustatud kogemust aja, ruumi ja põhjuslikkuse maailmas� Kui meil on kogemus aja, ruumi ja põhjuslikkuse raamistikus, siis tuleb see kogemus meele ja mõtlemise kaudu� Kui meie kogemus on väljaspool seda raamis-tikku, siis võib see olla samuti isiklik ja teadlik kogemus, kuid see pole seotud mõtlemisega!

Kui mõttetegevust ei kasutata, siis ei teki ka vaba tahte illusioo-ni� Seepärast ei teki ka moraaliküsimust! Ja kuni oleme suutelised kasutama mõistusele mittetoetuvat teadvuse osa, suudame saavu-tada teadvuse seisundi, mis pole moraaliga seotud! Kogu moraa-lidilemma tekib seoses meele ja mõtlemisega! “Kas ma peaksin tegema seda või midagi muud?” Hingetasandil, kõrgemal teadvu-

188

se tasandil ei teki küsimust alternatiivide vahelisest valikust� Kui tekib mingi vajadus või olukord, siis meie hing, see kõrgem teadvu-se osa, reageerib automaatselt! Meie teod muutuvad spontaanseks, intuitiivseks ja mõtlemist ei ole tarvis! Teadvusest piisab täiesti! Pole vajadust moraalikoodeksi järele! See niinimetatud moraali-koodeks on väga meelevaldne ja kunstlik! See käsib meil järgida kinnistatud mustreid ja “kujundeid”� Aga elu on voolus ja muutu-mises! Elu on väga heitlik ega sea omi käike loogika järgi� See on põhiliselt “üleloogiline”, irratsionaalne! Kuni me ei jäta “mõtle-mist” ja mõistusega, intellektiga otsustamist, kuni me ei muutu teadlikumaks ja valvsamaks, jääme me moraalikoodeksi orjadeks! Siis vajame jätkuvalt moraalikoodeksit, mis juhataks meid läbi elu!

Koos inimteadlikkuse arenguga pole me mitte ainult vabad valulikest ja mittevajalikest süükogemustest, vaid me oleme ühtla-si suutelised lahendama MORAALIDILEMMA� Elu saab uue ning avarama tähenduse, võimaldades meil nautida selle täiust! Lõpuks jõuame kõige terviklikkusse… nii seesmisse kui ka välimisse! Me naaseme kõikide teadmiste allikasse! Me saavutame teadvu-se kõrgema tasandi, milles on teadjaiks saanud kõik müstikud ja milles duaalsus on transformeerunud üksolemiseks!

189

| 20 |

Tervikmor aal

Moraaliprintsiibid on absoluutsed ja nende suhtelisus aval-dub kontrastina nende absoluutsusega võrreldes� Moraal on aktiivne hoiak sotsiaalsete suhete valdkonna mistahes punktis, mille on ellu kutsunud kas indiviidi, ühiskonna või mõlema poolt aktsepteeritud vaatenurk�

Ühiskonnas valitsev moraal on ühiskonna superegoistlike eeltingimuste väljendus� Moraali käsk ütleb: “Lehm on püha ja teda peab austama”, sõltumata sellest, kas keegi teab selle käsu põhjust� Tavaliselt keegi ei püüagi seda teada saada, vaid kuuletub – sest see on olnud ühiskonna vaidlustamatu seisu-koht, mille sees ollakse üles kasvanud� Indiviid käitub “kõlbe-liselt” mitte sellepärast, et ta saaks seda käitumist ratsionaal-selt õigustada, vaid kuna see on sotsiaalse hoiaku koostisosa, millele ta alandlikult ja tihtipeale teadmatusest alistub� Moraal ei tundu olevat inimese tahtliku püüde tulemus täiustamaks oma sotsiaal-individuaalset isiksust, vaid superegoistlike eel- tingimuste paratamatu tagajärg formatsioonis, milles on tal mängida kas tühine osa või puudub viimane üldsegi�

190

Mõned keelduvad järgimast sissetallatud radu või kritiseerivad neid ning üritavad välja töötada moraalikoodeksit, mille nad väida-vad olevat ratsionaalse suhtes ülema ilmutuse� Vähesed on püüd-nud muuta või kohandada levinud sotsiaalset moraali ning asen-dada seda eelnevast erineva ettekirjutusega� Prohvet Muhammad mõjutas omaaegset ühiskonda ja tutvustas teistsuguseid arusaamu vastukaaluks Veda rituaalidele� Need mõlemad lubasid mõistuslik-kusest kõrgemat ilmutust, mis pidi asendama vana ettekirjutuse või vähemalt muutma vana korda�

Moraali põhjendamiseks on öeldud, et see suunab isiksuse ja sotsiaalse heaolu edendamist� Kui alkoholisõltuvust peetakse moraalituks, siis arvestatakse siin selle kahjulikkust isikule ning sellest tulenevalt ka sotsiaalsele tervisele� Täpselt samamoodi selgitatakse austust lehma vastu tema kasulikkusega ühiskonnale� Seda hakatakse põlvkondade jooksul aktsepteerima kui vaielda-matut moraalikäsitlust, kuigi järgijad ei pruugi teada selle põhjen-dusargumenti� Need, kes kalduvad eirama kõiki aktsepteeritavaid moraalse käitumise norme, ei kõhkle omaks võtmast indiviidide käitumismudeleid sotsiaalse heaolu huvides� Erinevate ajastute ühiskonna reformijad on püüdnud ümber organiseerida moraa-listruktuure ühiskondades vastavalt ratsionaalsele põhjendatusele, ehkki nende reforme võib pidada küsitavaks�

Moraal pole iseseisev allikas� See on kogum sotsiaalseid jäljen-deid, mille suhtes on isikul alateadlik ja seega püsiv kohustus tule-nevalt sellest, et ta on alluv teatud sotsiaalsele korrale� Indiviidi personaalsus on tavaliselt selliste jäljendite tulemus ja vaid väga vähestel õnnestub viimaseid edukalt vältida� Indiviid ühiskonnas on “harjumuspäraselt” kõlbeline ja tahtmatult “õige” või “vale”� Tema moraal saab alguse ühiskonna poolt aktsepteeritud moraa-listandarditest pimedast kinnipidamisest� Enamik järgib harju-muspärast rada� Kõlbeline tegu, mis sooritatud ilma sellest piisava arusaamiseta, muutub teoks, mis on sooritatud millegi “usaldami-

191

sest”; usust millessegi või harjumusest; ent sellest ei saa moraalset tegu, kui selle teo tegemisse pole kaasatud aktiivset ja selgemõtte-list vaba tegijat�

Tavainimene võtab pimesi omaks teaduslikud, täitumatud ja teostumatud tõed� Moraalikoodeksi pime omaksvõtmine ei vaja tema jaoks elementaarset kriitikat� Kuid vahe nende kahe vahel on selge� Teaduslik kinnitus, et “piim sisaldab valku”, on informat-sioon, mille pime omaksvõtt ja selle järgi tegutsemine ei mõjuta isiku moraali� Lisaks on selline kinnitus alati avatud ratsionaal-sele põhjendusele ja baseerub sellel� Moraalse struktuuri pimeda aktsepteerimise korral aga on valikuvabadus, mis peaks olema põhiväärtus, asendatud pandiga ja seepärast kipub teo “moraalsus” haihtuma�

Moraalsus on sõltuvalt vaatevinklist alati suhteline� Lahkarva-muse võimalikkus või selle esinemine sama ühiskonna liikmete või ka erinevate ühiskondade vahel mistahes moraalikoodeksi austa-mise küsimuses on piisav, et sellele kergelt läbi sõrmede vaadata� See näitab, et moraal on oma olemuselt suhteline ja absoluutset moraali pole olemas�

Absoluutse moraali põhimõte, olenemata vanusest, ühiskon-nast ja vaatenurgast, on siiski teada� Kõlbelise käitumise mudelid – aluspõhimõtted – varieeruvad samas ühiskonnas eri aegadel� Näiteks kohtamas käimine on normaalne ja kõlbeline käitumine Läänemaailmas, aga samal ajal ei kiida kõlblus seda heaks mujal� Moraalinormid muutuvad, asenduvad uutega, mis võivad mõni-kord olla totaalselt erinevad või koguni vastuolus varasematega� Moraal on alati suhteline�

Moraali põhimõtted jäävad absoluutseks, kuigi selle väljendu-sed erinevates ühiskondades ja erinevatel aegadel võivad erineda ning erinevadki� Väljendused jäävad erinevateks, aga aluspõhimõte on absoluutne� Kleidi vahetamine ei muuda kehtetuks põhimõtet, et keha kaitsmiseks loodusjõudude eest on tarvis kanda riideid�

192

Selline lähenemine selgitab hästi asjaolu, et moraali absoluutsus ja suhtelisus pole tingimata vastuolus ja neid saab omavahel ühildada�

Seksuaalsuhete reguleerimise põhimõte ei ole absoluutne, ja kõige vähem on see moraalipõhimõte� See regulatsioon on tärga-nud teatud sotsiaalsetest vajadustest� Viimane omakorda on konk-reetse seisukoha tulemus, mille ühiskond on vastu võtnud, austa-des sotsiaalset heaolu� Absoluutne põhimõte pole absoluutne; see on suhteline vastavalt ühiskonna poolt mingil ajaperioodil omaks võetud vaatenurgale�

Seda valitseb ühishüve kontseptsioon� See “hüve” pole samu-ti absoluutne selles mõttes, et selle sisu on muutunud ja jätkab muutumist koos olukordadega� “Hüve” pole absoluutne ega oma ka mingit iseseisvat väärtust�

Inimene, kes on üles kasvanud teistsuguses ühiskonnakorral-duses, võib “hüve” mittekõlbeliselt heaks kiita� Omistades “hüvele” loomuomase väärtuse, paistab see olema rohkem ebamääraste isik-like veendumuste kui põhjendatud loogilise arutluskäigu tulemus�

Moraal ja vaimne tervis on seotud� Toimiv moraal, vastukaa-luks ideaalsele moraalile, sõltub olulisel määral inimese vaimsest tervisest� Intellektuaalne teadmine moraalist ei vii samaväärsetele moraalsetele tegudele� Kui osa teadmistest ei muutu inimese käitu-mise lahutamatuks osaks, siis pole ta suuteline ületama lõhet ühelt poolt teadmiste ning teiselt poolt praktilise tegevuse vahel� Kui lõhe teadmiste ja praktilise tegevuse vahel jääb alles, siis soodustab see pettuse ja silmakirjalikkuse tekkimist, mis madaldab indivi-duaalseid ja avalikke käitumisstandardeid�

Põhimõtteliselt tähendab moraal kõrgekvaliteedilisi suhteid inimeste vahel ehk teiste kohtlemist inimeste, mitte asjadena – võrdsuses, õiglaselt, vägivallavabalt, suurema ja sügavama sümpaa-tiaga� Mõlema – nii refleksiivse kui ka konventsionaalse – moraali võimalus oleks suurepärane inimeste tugeva vaimse tervise tingi-mustes� Põdura vaimse tervise korral levivad madala moraaliga

193

arusaamad, ettekirjutusi tegev moraal käivitab ebaõnnestumise riski, moraalieeskiri võimaldab omaks võtta ebamõistlikke põhi-mõtteid ja käsud tekitavad kuuletumise harjumuse, tingituna pelg-likkusest ning ebakindlusest� See ei tähenda, et moraal sõltuks igast üksikust mõjurist� Moraalne tegu on arvukate omavahel vastukäivate tegurite tulemus� Kaasaegses “haiges” ühiskonnas nõuab eetika kaasamine vaimsesse tervisesse inimeste moraalse tervise parandamist�

Mentaalne tervis on keerukalt juurdunud füüsilisel, sotsiaal-sel ja personaalsel tasandil� Igal juhul on see elukvaliteedi näita-ja, omistades nii konflikti, koostöö kui ka osavõtmatuse kaudu endaga seotud objektidele, isikutele ja inimestevahelistele suhetele konkreetseid tähendusi� Vaimselt terve inimene arendab vähemalt teatud minimaalse astmeni välja iseseisva mõtlemise ja enesedist-sipliini ning on suuteline end iseseisvalt juhtima� Temas leidub teatud määral erapooletust ja objektiivsust, nautimaks mõlemat – nii oma meeleseisundeid kui ka suhet välismaailmaga� Ta saab edukalt hakkama iseenda ja endast väljaspool asuvaga�

Iga kultuur, mis üritab osavalt hoida konflikti ja frustratsiooni kontrolli all nii, et ebaeetilise jõu veski jätkab järelejätmatult jahva-tamist, paljastab moraaliväärtuste olemuse� Sest isegi poliitiline võim, mis peaks olema väärtus, ei nõua eetikat, kui see ei toimi moraali eestkostel� Halb vaimne tervis sigitab konflikti, frustrat-siooni ning kõik ülejäänu toob kaasa moraali viivitamatu kaotu-se� Peab olema tõmmatud selgepiiriline joon patoloogilise konflikti ning vaimse tervisega seotud konflikti vahele� See üllas konflikt, mis saab alguse inimlikust tungist vormida moraalset protsessi, on teist liiki, kui on seda isiklikku kaitsetust, vihkamist ja sotsiaal-set ebaõiglust toitev patoloogiline konflikt� Esimesel on moraalis etendada edasiviiv roll, viimasel seevastu on purustav osa� Tugeva vaimse tervise potentsiaale pole arvesse võetud iseäranis revolut-sionääride vägivaldsete vannete puhul� Sest vaimne tervis ja vägi-

194

vald on osutunud vastukäivaks sotsiaalseks ja moraalseks haigu-seks� Alates suurtest kuritegudest kuni peene armukadeduseni, vihkamiseni ja hullumeelse võimuihani võib seda kõike pidada halva vaimse tervise süüks� Enesekindel ja endasse uskuv inimene ei lange raevuhoogu ega kuritegevusse� Temas pole ka neurootilist tungi põhjendamatuks armukadeduseks, vihkamiseks ega teiste üle võimutsemiseks� Võimu teravail hambail on rahuldamatu himu kõige selle järele, mis muudab elu magusaks ja mis ainsana annab elule tähenduse ning elamisväärsuse� Muidugi on autoritaarsus indiviidi või poliitika poolt pealesunnitud elustiil, mis sobib kokku rohkem seesmise õõnesolekuga kui seaduslike nõudmistega mingil positsioonil või mingis ametis�

Hea vaimne tervis on inimestel, kelle suurenenud meelejõud võimaldab neil seista silmitsi kaasaegse elu väljakutsetega, aidates neil leida õige suund isiklikus ning sotsiaalses elus tervete moraal-sete väärtuste kasuks�

Vaimse tervise ja moraali röövib isekus� Viimane muudab inimesed võimetuks nägema inimsuhteid õiges perspektiivis, jättes nad seetõttu ilma rahuldustpakkuvatest emotsioonidest, mis tule-nevad koosolemisest ja koostööst�

Vabadus on vaimse tervise ja moraali vajalik tingimus� Sest ilma enesedistsipliinita, enese suunamiseta ja otsustavuseta on eneseleidmise võimalus väike� Ilma selleta ei saa inimene tõest pilti ei iseendast ega ka teistest� Ometi on mõlemad olulised moraalseks kõlblikkuseks selles, mis hõlmab inimestevahelist suhtlemist ja üksteisesse suhtumist�

Vabaduse juured, nii printsiibis kui ka eneseületamise jõus, peituvad indiviidi küpsuses ning nendeni jõutakse loominguliselt� Järelikult on vabadus ja jõuline individualism ehk isekus omavahel vastuolus� Vabaduse praktiseerimine on harvaesinev nii kultuu-riliste kui ka isiklike puuduste tõttu� Sageli peetakse vabaduseks lodevat käitumist individuaalsel või isegi massi tasandil� Mõnikord

195

on see maskeeritud filosoofiliselt pühade ideoloogiatega� Esmane hool oleks kultuuri või indiviidi vabadusele parimate tingimuste tagamine, mis muutuvad omakorda veelgi suurema individuaalse vabaduse vahenditeks sisemise kasvamise ja sotsiaalse progressi huvides� Kui eneseareng ja sotsiaalne progress ei ole otstarbekalt integreeritud, siis kaotab vabadus meie tähenduses oma mõtte� Kõike seda ei ole nii kerge teostada sügavalt juurdunud tavapäraste mõtlemis- ja elamisharjumuste tõttu, kuhu kuuluvad ka kõikvõi-malikud põhjendatud huvid� Jõuline ja ratsionaalne individuaalne ja sotsiaalne tegevus soovitud sotsiaalse muutuse suunas kerkib esile situatsiooniloogika paratamatusena�

Sotsiaalseid ümberkorraldusi selles, kuidas asjad olema peak-sid, ei saa teha ühe hoobiga� See nõuab sügavat arusaamist omava-hel seoses olevatest isiklikest ja sotsiaalsetest jõududest, kõigi sentimentaalsete ja läbiuurimata eelduste eksperimentaalset ja ratsionaalset käsitlemist� Teadmiste ja ajaloo areng on kutsunud esile tungiva vajaduse kultuuri jõuliseks ümberkorraldamiseks enne, kui on liiga hilja� Kuna majanduslik faktor nõuab eelisõigust nii, et ühiskonna majanduslik alus oleks õiglaselt korraldatud ning kõigile inimestele oleks tagatud põhjendatud võrdsus, siis oleks utoopiline väita, et kõik üksikisikute ja ühiskonna ülejäänud hädad haihtuksid majandusliku võrdsuse maagilisel puudutusel� Inimego on liiga komplitseeritud ja ennasttäis, et majandusliku võrdsuse korral rahulikult puhata�

Pidades silmas saadaval olevaid teadmisi inimpsühholoogiast, on võimatu luua üks-ühest vastavust majandusliku võrdsuse ja tugeva vaimse tervise vahel� Et seda mõõta, tuleks kõik majandu-sega mitteseotud elemendid suruda kultuuriloomesse ja laiapõh-jalisse haridusse – nii ametlikku kui ka mitteametlikku – vabas-tamaks inimene ahnusest ning himude ja võimu pettekujutlusest� Isegi majanduslikku kasvu pole võimalik edukalt saavutada üksnes majanduslike meetodite kaudu� Ikka on vaja anda laeng indiviidi-

196

de sotsiaalsele eesmärgile ja suunata nad koostööle ning kõrgema-le motiveeritusele tootmises enne, kui oleks võimalik nautida selle vilju�

Kui vaesus mõjub vaimsele tervisele kahjulikult, siis sedasama teeb ka rikkus ja selle ebaühtlane jaotumine väikese ühiskonna osa sees� Mõlemad, nii vaesus kui ka rikkus, on aktsepteeritud, mistõt-tu ratsionaalne lähenemine tootmisele ja külluse jaotamisele ning sellega kaasnevale, eesmärgiga kinnistada teatud staatus hierarhias ja inimsuhetes, on parimal juhul hale vaatemäng� Samuti on tehno-loogia kas teadlikult või teadmatult saanud eesmärgiks iseeneses� Välkkiirus, millega ta on õhkinud vanad harjumused ning tavad, on kiilunud kinni moraalimaailma hammasrataste haakumise, kattes selle segaduse paksu kihiga� Selline meelevaldne tehnoloo-gia on üheks peamiseks ajukasvaja põhjustajaks� Ängistav tehnika põhjustab neurootilist reaktsiooni, saates hulgaliselt inimesi tehno-loogia-eelse tsivilisatsiooni unenäomaailma�

On väga kaheldav, et üht inimkonna põhiprobleemidest oleks võimalik välja juurida ilma kõrge ja keskmise tehnoloogia olemas-oluta� Kas praegu oleks võimalik ilma selleta maksimeerida vaba aega, mis on hädavajalik vabaduseks ning isiklikuks kasvami-seks ning mis võimaldab inimesele korraliku hariduse, kasuta-maks puhkeaega loovalt? Nõuab siiski kõiki meelejõude ja parimat planeeringut, allutamaks tehnoloogia inimeesmärkidele nii, et kõik hüved, sealhulgas majanduslik ja poliitiline võim, annaksid võimaluse õiglaseks jagamiseks� Eesmärgiks on luua eluterve, kõiki osapooli puudutav, üksteist arvestav kogukond, mis on kaugel isikupäratuse ühekülgsest ühiskonnast�

Maailm pole kunagi elanud vägivallata; kunagi pole olnud maailmas nii suurt vägivalla kummardamist kui tänapäeval� Posi-tiivsete väärtuste järk-järgulist teisenemist on peetud inimloomuse abituseks� Igasugused pseudofilosoofiad on rakendatud vägivalla õigustamise teenistusse juhtivate väärtustena sotsiaalses muutu-

197

mises� Selles varitseb katastroof ja võrdväärselt ka väljakutse inim-konnale� Sest rahu ei peeta enam ülimaks eesmärgiks, vaid silma-pilkseks vajaduseks, ilma milleta ei pruugi tsivilisatsioon püsima jääda�

Moraali teenistuses oleva hea vaimse tervise vajalikkuse mõist-mine nõuab vägivalla ja rahuga seotud suurtele probleemidele konkreetse tähelepanu osutamist� Tühipaljas väärtustest rääkimi-ne, ükskõik kui suurepärane see ka poleks, ei viiks kuigi kauge-le� Ka ei suuda mistahes intuitiivne taipamine rahu probleemidest – ükskõik, kui tähendusrikas see ka poleks – midagi korda saata enne kui meel pole piisavalt terve, leidmaks neist väärtustest ja taipamistest kasu�

Kõrged moraalsed väärtused rikastavad vaimset tervist osaliselt juba iseenesest� Ajalooline ja psühholoogiline kogemus on tingi-nud olukorra, kus kiirestikasvav ja uueneva tehnoloogia toel üha tehnoloogilisemaks muutuv tarbimisühiskond ründab inimeste vaimset tervist� On väga vajalik, et kultuuri väärtustamine toimuks pidevalt nii füüsilisel, inimsuhete kui ka sotsiaal-poliitilise olusti-ku taustal – alates perekonnast ja koolist kuni laiemas mõttes üle terve maailma�

Vaimse tervise täieõiguslik programm koos tugeva, toetava filo-soofiaga tuleks põimida ametlikku ja mitteametlikku haridusse� Selline programm peab eesmärgiks võtma inimeste emotsioonide ja mõttetegevuse harimise ning viljelema meelega seonduvat, ilma milleta vabadus ja terve mõistus on alati ohus� Suur osa kaasaegse maailma vägivallast tundub eksisteerivat ühiskonna ontoloogilise elujõuetuse tõttu� Vaimne tervis paraneb vaimse elujõulisuse taas-tamisel; viimane kindlustab rahu ja õitsengu maailmas�

199

| 21 |

Mor aalsed kohustused

Moraalse kohustuse mõiste tekib seoses kahe inimese vahelise suhtega� Osundamine millelegi, milles üks on teise suhtes millekski kohustatud, ei pruugi küll olla fikseeritud meie keelelises kontekstis, aga seda on alati võimalik vajadusel selgelt välja öelda� Arvamus, et moraalse kohustuse mõiste on isikutevaheline, välistab võimaluse, et seda kasutataks olukor-dades, kus on tegemist üksildaste inimestega� Pole mõtet öelda, et Robinson Crusoe l oli kõlbelises tähenduses kohustusi�

Tavakasutus võimaldab väljendeid nagu “moraalne kohus-tus”, “juriidiline kohustus” ja “sotsiaalne kohustus”� Neid väljendeid kasutades me teame, millest räägime� Teame seda-gi, et nii säilitame ja arendame selgust omavahelises suhtluses� See fakt näitab, et mitte kõik kohustused pole moraalsed – on olemas ka teistsugust liiki kohustusi� Suhe moraalse ja sotsiaal-se kohustuse vahel on järgmine: kuna moraal toimib ühis-konnas, siis peab kogu moraalne kohustus olema samaaegselt ka sotsiaalne kohustus� Seepärast ühtib sotsiaalne kohustus moraalse kohustusega väga hästi� Kuna mõlemad – moraalsed ja mitte-moraalsed kohustused – korvavad terve sotsiaalsete

200

kohustuste maailma, on mitte-moraalne kohustus samuti võrrel-dav sotsiaalse kohustusega� Alati, kui tekib moraalne kohustus, peab tekkima ka sotsiaalne kohustus; seevastu sotsiaalse kohustuse juhtum ei nõua moraalset kohustust�

Suhet kohustuse ja moraalse õigustuse vahel on vajalik mõista õigesti� Aga ümberpöördult see ei kehti� Põhjus on selles, et kohus-tuse mõiste on kitsam kui moraalse kohustuse mõiste� Esimene on moraalivaldkonnas teise-, mitte esmajärguline, nagu on seda moraalse kohustuse mõiste� Kohustus algab sealtmaalt, kus kahe inimese vaheline moraalne tasakaal on häiritud ühe osapoole tegu-de tõttu� Kohustus on lahenduse leidnud, kui moraalne tasakaal on taastatud ehk kui tasakaalu rikkuja on teinud tasakaalustava teo� Kui me ütleme, et meil on kohustus kellegi suhtes, siis me mõtleme selle all, et peame taastama moraalse tasakaalu, “täites kohustuse”� Kohustuse täitmine on moraalse tasakaalu taastamine� Seda tehes lõpetame teatud moraalse suhte, mis loodi kahe inimese vahel moraalset tasakaalu rikkudes ja mis tekitas kohustuse� Kohustuse mõiste toob kaasa moraalse kohustuse mõiste� Kahe mõiste vaheli-ne suhe on samalaadne nagu väidetes: “See on punane” ja “See on värviline”� Esimene lause sisaldub teises�

Kohustus toimib reeglite ja juhiste kontekstis ning kui reeglid puuduvad, siis pole ka kohustust� Moraalireeglid on juhised, mis keelustavad teatud tüüpi käitumise� Näiteks “abista hädasolijaid” ja “sa ei tohi tappa” on esmased moraalireeglid� Moraalireeglid on niisugused eeskirjad, mis keelavad teatud viisil käitumise selleks, et ei tekiks moraalset tasakaalutust� Näiteks: “silm silma vastu” on sekundaarne reegel moraali puhul� Kohustus on loodud moraa-li iga primaarse reegli rikkumise korral� Tekib kolm kohustu-se tingimust: (I) Käitumisreeglite või standardite olemasolu� (II) Neid reegleid või standardeid käsitletakse toetavate nõuetena� (III) Samuti on oluline, et neid reegleid peab rikutama, mille tulemu-

201

seks on moraalse tasakaalu häirimine nii, et kohustuse täitmine saaks moraalse tasakaalu uuesti taastada�

Moraalireeglit nimetatakse nii, nagu see on moraalsest seisuko-hast nõutav või omaks võetud� Moraali vaatenurk pole ainult tegija vaatenurk� See tegutseb printsipiaalselt ja ühtmoodi kõigi hüvan-guks� Moraali vaatenurgast ei toeta moraalireeglid kallutatust ega omakasupüüdlikkust�

203

| 22 |

Eetik a müstiliseks eluks

Moraal on seotud mõistega “ülim” hea inimese jaoks ja sellesse ideaali panustamisega� Tee selle ideaali poole on moraali tee ehk vooruse tee� Need, kes on rahul eetilise elu kirjeldamisega, on moraalsed teadlased� Need, kes ei saa rahu pelgalt normaalse elu kirjeldamisest, vaid nõuavad selle selgi-tamist, on moraalsed filosoofid� Viimased nõuavad moraali-seaduste tuletamist nende metafüüsiliselt pinnalt� Need, kes ei soovi eraldada olemuslikku valdkonda armulikkuse valdkon-nast, ei saa peatuda moraaliseaduse algupäral; nemad jäävad selle juurde, et moraal kulmineerub müstitsismi või vahetu nägemusega Jumalast� Nõndanimetatud moraalne elu on vaid osa rikkalikumast elust, mis saab oma mahla metafüüsilisest juurest ja müstika viljasaagi rikkusest�

Me mõtleme moraalitäiuse all kõrgeima saavutuse realisee-rumist, nimelt Jumalat� Sellest tulenevalt defineerime voorust kui sellist, mis viib selle realiseerumisele� See lahendab paljud moraaliprobleemid� Elu toob välja mitmed taolised olukorrad, kus isegi põhivooruse praktiseerimine, nagu seda on tõde või vägivallatus, viib konflikti tekkimisele� Tõe poole püüdleja

204

peab võib-olla loobuma vägivallatusest ja võtma kasutusele riukad� Ent kui voorust defineeritakse mitte vooruse kui niisugusena, vaid Jumalast teadlikuks saamise instrumendina, siis raskused kaovad� Ainult see, kes on saavutanud valgustatuse, suudab leida tee kasuistlikust situatsioonist�

Tõeline valgustatus pole saavutatav ilma kohustusi täitma-ta� Taasühendamine, mis rõhutab teadmisi, ei ole saavutatav ilma karma või tegudeta� Teadmiste ja omakasupüüdmatute tegude rajad ei lähe lahku� Teadmine pole lihtsalt informatsioon, vaid käitumise muutmine�

Teadmiste väärtus ei peitu mitte arutluse teel saadavas või loogilises teadmises, vaid vaimses valgustatuses� Moraalist saab sissejuhatus müstiliste ideede mõistmisse, nimelt nägemusse Jumalast� Olemusliku ja eesmärkide valdkonna vahel puudub lahk-nevus� Vooruste endasse ammutamine pole nähtus, vaid protsess� Sedasi saavad ka moraalsusest ja müstitsismist nii varasemad kui ka hilisemad astmed täiuse poole püüdlemise katkematus protses-sis� Raske on tõmmata piire sinna, kus lõpeb moraalsus ja algab müstitsism� Nendevaheline eraldusjoon on matemaatiline ja see ei kehti� Müstitsism, mis tähendab ülima tõeluse otsest kogemust, on lõputu protsess� Senikauaks, kuni inimene jääb piiratud olevuseks, ei saa ta väita, et on ennast lõplikult leidnud� Enese vabastamine nõuab arvukalt elusid� Indiviidi vabastamine ei ole kunagi lõpu-le viidud, kuni pole vabastatud kõik; ja ilmselt jätkub too protsess igavesti�

Moraalsus ja müstitsism on lõputud protsessid ja kui müstitsism on igavestikestev, siis moraalsus on seda samuti� Kõlbeline täius-tumine on lõputu tee, sest inimolevus sellena, kes ta on, ei suuda kunagi kõrvaldada oma elust seletamatut tundlikkust� Aktiivsete emotsioonide täieliku kontrolli all olemine kestab igavesti� Voorus-te ammutamine peab olema astmeline, sest liiga kõrge eesmärgi saavutamine pole võimalik: minek peab olema samm-sammuline�

205

Minnes saavutama ideaali ning jõudes täiuseni, tähendab see, et sina kui niisugune kaod piiridest vabanemise hetkel� Kinnitus, et oled saavutanud täiuse, on mõttetu, sest kus oled sina, seal puudub täius ning seal, kus on täius, pole sind� Moraalse elu kontseptsioo-nis endas peitub juba vastuolu, sest selle tulemus on ennasthävi-tav� Kui moraalne elu on suunatud kurjuse vastu, siis peaks elama kurja hävitamise ja hea saavutamise püüdluses� Samal ajal aga peaks alati püüdma kurja säilitada selleks, et moraalsus saaks alles jääda� Ilma kurjata on moraalne tegu ebatäielik, kurja olemasoluta lõpeb moraalne elu� See on kaasasündinud ja paratamatu moraalse elu häda ning moraalsus näib olevat ebakindla tasakaalu hoidmine kurja hävitamise ja säilitamise vahel�

Moraalsus on eesmärk omaette ja moraali kaitsmine hävimise eest tähendab konflikti säilitamist hea ja kurja vahel� Lootusetu kitsarinnalisus on kavandada moraaliideaal vaid valede õgven-damiseks� Milline on kahju, kui moraalsuse ülesanne on kõrval-danud tundlikkuse (vastu arusaamist või egoismist) ning teema loetakse lõpetatuks� Töö teiste täiustamise nimel jääb ikka alles� Täiustunud pühakute ülesandeks jääb isetu töö kõigi hüvanguks� Jumala nägemine kõigis olevustes ja nende armastamine on müsti-ka olemus� Müstitsismi peab mõistma mitte ainult kui eraldatuses elamist, vaid kui sügavat armastust kõigi olevuste vastu� See võib olla moraali kui niisuguse lõpp, kuid see pole üldse ebasoovitav� Kui lapsest saab noor inimene, siis ta ei jää enam lapseks, ent ega seepä-rast soovi veel keegi, et laps ei kasvakski suureks ega saaks täiseali-seks� Väites, et moraal peab jääma kurja vastu võitlema, tunnista-me, et me ei soovi moraali näha küpsemas super-moraaliks�

Religioon ei asenda voorusi� Ta asetab need Jumala teenistus-se ja selles mõttes on religioon supermoraal� Ärgem pidage super-moraali millekski, millel justkui poleks seost moraalsusega ja mis ei peakski olema moraalne� Supermoraalsus tähendab kõigepealt ja eelkõige moraalsust pluss veel midagi� Kõlbelisuse kaudu jõua-

206

me superkõlblusse� Kui moraaliväärtuste omandamise protsess on moraalsus, siis nende automaatne väljavool on supermoraalsus� Voorused muutuvad talle loomuomaseks� Ta ei püüdle vooruste poole, kuid iga tema tegu kiirgab neid välja� Võib öelda, et selli-se supermoraalsuse astme saavutanud täiustunud pühakust saab kõlbelisuse standard�

Pole õige väita, et moraalsus lõpeb seal, kus algab müstitsism� Samuti ei saa me öelda, et kõlbelisus on põhjus ja müstitsism tagajärg� Kui nende vahel on põhjuslik seos, siis on see vastasti-kune� Mida rohkem me vooruse rajal edasi jõuame, seda suure-maks muutub nägemus tõelisusest ja mida rohkem me suudame tõelust näha, seda suuremaid edusamme teeme kõlbluse alal� Need on üksteisele põhjuseks� Moraalsus viib müstikasse ja müstika omakorda valgustab moraalsust� Moraalsuses omandatakse vooru-si, religioonis rikastab Jumal meid voorustega� Jumalik voorustega rikastamine lisab moraalile uue tähenduse� Moraalsus on inime-se kohustus inimese vastu, religioon on inimese kohustus Jumala vastu�

207

| 23 |

Olemise tähendus

Filosoofid on väga pikalt arutlenud eksistentsi olemust puudutavatel teemadel�

Näiteks teatud asjade olemuse üle, nagu seda on purk või kork; kõikeläbiva substantsi olemuse üle, mis muudab end kõikvõimalikeks olemasolevaiks asjadeks; ainsa mitte-dualist-liku substraadi üle, mis ilmutab end illusoorselt kõigis vormi-des ning nähtavates asjades ja

lahutamatus tunnuses, mis peab asjadel olema,lahutamatus tunnuses, mis vastandub mitte-eksistentsile,lahutamatus tunnuses, mis on kinnitava tunnetuse sisuks

võilahutamatus tunnuses, mis on tõese tunnetuse sisuks või tõese tunnetuse võimalikkuses või suhetes sellega,tulemuslikkuse lahutamatus tunnuses;kohalolemise seisundis ja universaalse üldkehtivuse lahutamatus tunnuses�

Nad on arutanud seda, kas eksistentsi saab liigitada tõeli-seks, fenomenaalseks või illusoorseks ja kas selline kategooria

208

nagu mitte-eksisteerimine on võimalik� Me jõuame äratundmisele eksisteerimisest tajumise, järeldamise või autoriteetse allika kaudu� Olemise tähendust ei selgita veel see, kas eksistents on identne teadvusega või mitte�

Eksistents kui kontseptsioon on meie looming� See pole lihtne idee, nagu mõned arvavad� Oma keerukuses kasutatakse seda ühes või mitmes järgnevas tähenduses:

1� Elu ja kasvamine: Kui me ütleme, et kunagi valitses kunin-gas, siis mõtleme, et kunagi elas kuningas� Lause: “Aias on tamm,” tähendab, et tamm kasvab aias�

2� Teatud asend: Kui me ütleme, et laual on jalutuskepp, siis me mõtleme, et kepp lebab laual; ja kui me ütleme, et kepp on nurgas, siis me mõtleme, et kepp seisab nurgas�

3� Käegakatsutavus: Kui me ütleme, et tee on kuum, siis me mõtleme, et tunneme tassi katsudes kuumust, kui me kuidagi teisiti ei järelda, et see nii on� Kui mees ütleb tänaval, et inimesed, keda ta kinoekraanil näeb, tegelikkuses ei eksisteeri, siis ta lihtsalt mõtleb, et ta ei saa neid puudutada�

4� Mõju avaldamine (rahulolemine või valu põhjustamine): Kui me ütleme, et patsiendil valutab varvas, siis me mõtleme, et ta tunneb varbas valu� Kui inimene ütleb, et ta tunneb südames oma lapse vastu armastust, siis ta mõtleb selle all, et tunneb emotsiooni�

5� Loomulik liikumine, staatiline seisund või paigalseis: Kui me ütleme, et see on rong, siis me üldiselt mõtleme, et näeme seda vastavalt olukorrale kas sõitmas või seismas�

209

6� Mõiste teadvuslikkus: Kui me ütleme, et “karu on” või “sipelgas on”, siis see tähendab, et oleme moodustanud mõiste “karu” või “sipelgas”�

7� Positsioon ja koht: Minu tool on siin, sinu hobune on seal; kaevus on vesi� Neis ütlustes räägitakse tooli, hobuse ja vee posit-sioonist ehk asukohast�

8� Lihtsalt ühenduslüli: See on ühendus kahe loogilise mõiste vahel; see on väite eeldus, mis näeb välja nagu rongi kahe vagu-ni ühendusseade� “On” summeerib ja liidab ning “ei ole” lahutab summast� Su müts on punane = müts + punasus� Su müts ei ole punane = sinu müts – punasus�

9� Eneseteadvus: Kui ma ütlen, et ma olen või ma saan teadli-kuks oma minast�

10� Olevik, minevik või tulevik: ütlustes “on”, “oli” ja “saab olema” tähendab olevik, minevik ja tulevik vastavalt aega�

11� Omaduse kehtestamine või rõhutamine vastavalt sellele, kas see on omane või vastupidine: Taevas on õnnis� Absoluut on ülim� “See nuga on hea”� Ma ütlen nii, kuigi nuga on amoraalne� See on hea, kui teenib minu eesmärki ja halb, kui see teeb lapsele haiget� Ka tuli on hea teener, aga halb peremees� See on kasulik abiline toiduvalmistamisel ja kurjast, kui põletab suvila maha� Seega me omistame objektide omadused�

12� Objekti identiteet viitega ruumile: See on puu, mida ma nägin kolm kuud tagasi� See on jõgi, mida ma nägin möödunud aastal� Kui ma neid väiteid esitan, siis ma tajun puud ja jõge sama-

210

de objektidena, sest see kasvab ja see voolab kohas, mis pole taju-tavalt muutunud�

13� Objekti identiteet koos eeldatavate atribuutidega (omadu-sed, väärtused või tunnused): Kui ma ütlen: “See on poiss, keda ma nägin viisteist aastat tagasi”, tunnen ma selle poisi ära tänu mõne-le erilisele tunnusele, näojoonele, märgile või omadusele, mida ma mäletan ja mille tuvastan, hoolimata sellest, et ta on palju muutu-nud selle pika aja jooksul�

14� Vahetult üksteisele järgnev või korduv kogemus (tajutav, kujutletav või arusaam) objektist, mida me peame üheks ja samaks: Puu on võrdne puu – puu – puu… X arvu puuga� Tegemist võib olla vahetu kogemuse kordamisega või objekti reprodutseerimise-ga� “On” esindab siin korduste lühendatud vormi kas mugavuse või mõnel muul otstarbel�

15� Kalduvus, mis pärineb traditsioonist või harjumuspära-sest mõttest: Kui me viitame objekti ideaalsele sisule ja objekt ise pole ideaalne, siis võib väline viide olla objektile, mis on mentaal-ne� Kui puudub kooskõla ideaalse sisu ja sellise objekti vahel, siis me räägime hallutsinatsioonist ja kui kooskõla ideaalse sisu ja vaadeldava objekti vahel on puudulik, siis on tegemist illusiooniga� Mõlemad, nii illusioon kui ka hallutsinatsioon kuuluvad unenä-gudega samade ilmingute alla� Kui vastavus on tõene selles osas, mida me peame tavaliselt ärkvelolekuks, siis nimetame seda feno-meniks� Aga kui vastavus viitab arvatavasti mõnele transtsenden-taalsele objektile või objektidele, siis nimetame me seda asjaks iseeneses� Mõnedele mõtlejatele meeldib teha vahet eksistentsil ja subsistentsil, mis tähendab nende jaoks eksistentsi erinevat korral-dust� Sellele vastavalt – kui eksisteerib aine, siis on olemas ka selle omadused�

211

16� Objekti ilming meeles: Sõna otseses mõttes tähendab eksis-tents välja astumist, väljaspool seismist, esile tõusmist� Kui puu seisab paigal, siis ma ei pruugi seda tajuda, aga kui seda tajun, siis astub ta esile� Müsteerium võib minu jaoks jääda varjatuks, aga kui see on mulle avatud, siis see tuleb esile� Selline ilming võib ilmsiks tulla läbi taju, kujutluse või saada avalikuks intuitsiooni või inspiratsiooni kaudu�

17� Objekti äratundmine: See on puu� Täna on palav ilm� Neis väidetes tunnen ma ära, et “see” on vastavalt kas puu või ilm� “See on puu” võib tähendada “reaalset puud”� Või tähendab “see” loogi-list subjekti� Kui me ütleme, et “täna on palav ilm”, siis loogili-seks subjektiks võib olla tänane temperatuur, mis jääb ebamää-raseks� Samuti võib “see” tähendada metafüüsilist subjekti, mida võib iseloomustada konkreetse indiviidina või ülima tõelisusena� Mõned filosoofid arvavad, et “see” tähistab ebamäärast tervikut või midagi tajutavat, aga predikaati võib iseloomustada kui suhte-liselt selget tervikut (kindlapiirilist taju)�

Eksistentsi tuvastamine tajumisviisi või arusaamiskategooria

läbi on keerukas, sest see pole olemuselt lihtne� Selle teeb keeru-kaks enamate või vähemate ideede kaasamine hingamisest, elami-sest, paiknemisest, paigalseismisest, ajast, ruumist, identiteedist, püsivusest (jätkumisest või kordumisest), kartusest, ilmumisest või äratundmisest või muust, kombineeritult kahe või enama ideega erinevates kontekstides�

Lastel ja tavainimestel ei tundu olevat eksistentsi mõistet� Väikelapsed kasutavad sõna “see” siis, kui nad osutavad kuu poole või ütlevad “ema, piim”, olles näljased� Nad mõtlevad või kasuta-vad “on” vormi harva� Mida täpsemalt peab mu sõber silmas, kui ta kutsub mind mu nime pidi? Kas ta mõtleb mind või mu eksistentsi?

212

Tean, et vastused võivad erineda, aga ma eelistaksin esimest alter-natiivi� Kui suureks kasvanud laps ütleb: “Mantel on (ei ole) kastis”, siis ta kinnitab (või eitab) ühendust mantli ja kasti vahel kui anuma ja sisu vahelist seost� Kas ta oli kunagi pikemalt peatunud mantli või kasti eksisteerimise teemal või mantli ja kasti vahelisel seos-el? Ta lihtsalt täheldas, et ta näeb või ei näe mantlit ja “kasti sisu” koos� Kui mingi ese kaob, siis laps peab selle all silmas, et ta ei taju enam subjekti ja predikaadi seost, mida ta kunagi tähtsaks pidas�

Nagu värv, mis kuulub kolme põhivärvi või seitsme prismaa-tilise värvuse või nende erinevate toonide ja kombinatsioonide hulka, niisamuti on ka üldiste nimetuste ja mõistetega, mis puudu-tavad mitmesuguseid tegusõnu� Mõtle puhtale eksistentsile ja su mõttesse jõuab otsekohe avarus ja maailmaruum� Sa kujutad ette või vaatad taeva avarust, heidad pilgu oma avarale muruplatsile, mõtled elust ja surmast või kasvamisest ja hukatusest või kesken-dud subjekti identiteedile ja selle omadustele�

Mõned inimesed kalduvad uskuma, et me tajume, kujutleme või mõistame kõike vaid eksistentsi ja mitte-eksistentsi seisukohalt� Samuti ütlevad nad, et me ei saa lahutada taju selle ruumilisest vormist; me ei saa lahutada objekti ka selle eksistentsiaalsest sisust�

Samuti oleme nii väga haaratud mõtte ja keele traditsioonist, tavast ja harjumusest, et me ei suuda kergesti lahti lasta eksistent-si ideest, mida me seetõttu peame kategooriaks� Substantsi ja selle iseloomuliku tunnuse mõisted on samuti väga kaasahaaravad; me ei saa nende kütkeist vabaks� Enamik meist kujutleb asju kui substantsi, millel on iseloomulikud tunnused� Me saame lahutada objekti selle tunnustest (vähemalt mentaalselt), et paljastada selle põhiolemus� Analoogia on kohane� Aga mõtle tahkest suhkrutü-kist ja püüa see suhkrutükk lahti murendada� Mis avaneb sinu ees? See on samuti analoog, kuigi substantsi uskujate jaoks mitte eriti adekvaatne� Traditsiooni element, harjumus, tava ja ka keel mõju-tavad meid oma mõtete, isegi filosoofiliste mõtete kujundamisel�

213

Olen rääkinud, et araabia keeles puudub olevik, samuti vaste sõna-le “on”, aga hindi keeles esineb seda jällegi külluslikult�

Eksistents on meie looming� See elab meis nii nagu meie temas� Seepärast tundub, et kui keegi üldse suudab mõelda ülimast tõeli-susest, ei saa ta õigustatult väita, et see on eksistents või mitte-ek-sistents� Kui selle kohta on öeldud, et see on meelest kõrgemal, siis kas eksistents või mitte-eksistents on sellest tingitud? Kas me saame õigustatult iseloomustada absoluuti kui eksisteerivat, tead-vuslikku ja õndsalikku? Või asub ta sellest kõrgemal? Kelle eksis-tentsi või mitte-eksistentsi ma selle all mõtlen? Oma pliiatsi? Või konkreetse indiviidi? Eksistents on kogemuste, taju või kujutluse kindlapiiriliste ja määramatute elementide kokkusaamispunkt� Kui ma tajun tooli, siis ei taju ma kunagi selle eksistentsi� Seepärast võib eksistents olla selline element tajumises või kujutluses, mis on seotud järeldamise, mitte tajumisega�

215

| 24 |

Budistlik nägemus põhjusest

Budistidel on põhjuslikkuse teemal unikaalne seisukoht� Vastavalt sellele pole tagajärg põhjuse ilming ega ka taasloo-du, vaid viimane kõigest asendab tagajärge� Tagajärg sünnib kõigi vahetult eelnevate põhjuste ja tingimuste funktsionaalse sõltuvusena� Põhjuse ja tagajärje kooseksisteerimine on võima-tu� Tagajärje sõltuvus selle põhjustest tähendab, et see asendab varasema olemi, s�o põhjuse� Põhjus on nähtus ise ehk tegelik-kus� Budistlik uskumus ütleb, et kõigel on põhjus� Budistlikud ideed ebapüsivusest, universaalsest muutlikkusest, mitte-aine-lisusest ja karma teooriast ning ümbersünnist on kõik budist-liku põhjuslikkuse teooria erinevad aspektid�

Üks süsteem eeldab, et põhjus ja tagajärg on vaid nähtu-se kaks astet, mis üksnes vihjavad, et pole olemas tegelik-ku põhjuslikkust selles mõttes, et üks olem põhjustaks teise� Põhjuse ja tagajärje seoses puudub loogiline vältimatus� Kui on olemas põhjus, siis võib sellest tekkida tagajärg, aga seda ei pea tekkima�

Teine süsteem defineerib põhjuse kui millegi, mis eelneb alati tagajärjele� Põhjuse-tagajärje suhet defineeritakse ajutise

216

järjestusena ja mitte spetsiaalse põhjuslikkuse faktorina, mis on eristatav ontoloogilises mõttes� Tagajärje tekkimiseks eristatak-se kaht faktorit: (I) asja ontoloogiline olemus, mida nimetatakse põhjuseks ja (II) aja mõju�

Põhjuse ja aja omavaheline seos pole hädavajalik� Nähtus võib, aga ei pea eksisteerima ajas� Pealegi saab isegi igavestikestev nähtus sündida ajast väljaspool� Nähtuse ontoloogilise seisundi ja aja vaheline seos on juhuslik� See on tinglik, mitte nõutav�

Teisalt on olemas ontoloogiliselt reaalne asi� Ja on olemas aeg� Tagajärje põhjustajaks on mõlemad� Seega on tagajärjes samuti kaks faktorit: (I) tagajärje ontoloogiline seisund ja (II) aeg, milles tagajärg aset leiab�

Üks süsteem eeldab, et tagajärg on uus nähtus ja tagajärge enne selle tekkimist ei eksisteerinud� Seepärast ei oma tagajärje ontoloogiline seisund seost põhjuse ontoloogilise seisundiga� Kui tagajärge ei eksisteerinud enne selle tekkimist, siis on ta põhjusest ontoloogiliselt sõltumatu� Seos puudub ontoloogilises olekus, aga see eksisteerib aja ja põhjuse ning aja ja tagajärje vahel� Esimese süsteemi jaoks on aeg tervik ja selle jagamine on kunstlik� Põhju-se ja tagajärje vahelise seose aluseks on aeg ehk see suhe on oma olemuselt ühes hetkes toimuv� Ainus hetkelise seose tüüp, mis saab olla põhjuse ja tagajärje vahel, on järgnevus�

Järgnevust on kahte tüüpi: (I) järgnevus tuleneb eelneva hetke perspektiivist ja (II) järgnevus tekib vaadatuna järgnenud hetkest� Esimesel juhul – nagu öeldakse teaduses – on olemas põhjus ja seepärast saab olemas olla ka tagajärg� See vaid viitab võimalikule tagajärje olemasolule, sest põhjuse tasand ei sisalda ontoloogiliselt tagajärge� Eelneva hetke perspektiivist eksisteerib vaid järgneva hetke võimalikkus� Kasvõi ajutiselt eksisteerib üksnes võimalik-kus, aga mitte paratamatus� Teisel juhul on olemas tagajärg ja järe-likult peab eksisteerima ka põhjus� Kui miski aset leiab, siis toob see kaasa ka eelmise hetke mõiste� Ometi ei saa midagi öelda onto-

217

loogiliselt mitte-eksisteeriva tagajärje kohta eelnevas ajas� Isegi tagajärje tasandil on see põhjusega seotud aja kaudu� Aeg on ainus faktor, mis seob põhjuse ja tagajärje� Põhjusel ja tagajärjel pole midagi ühist peale ajafaktori� Seos põhjuse ja aja vahel on tinglik� Täpselt samuti on tinglik tagajärje tasandil olev seos tagajärje ja aja vahel�

Tagasiminekule ajas tuleb panna piir, ehk nagu öeldakse: “Siia-maani, ja mitte rohkem�” Aga see piir on alati meelevaldne, nagu on seda mistahes ajaline piiriseadmine� Põhjuse ontoloogiline seisund ei mõjuta tagajärje ontoloogilist seisundit� Põhjuse ja taga-järje vahelise seose mõistet, mis on tinglik, kasutatakse ainult seose ulatuse minimeerimiseks� Midagi, mis eelnes tagajärjele ajas ja võib olla sellega põhjuslikult seotud, võib omada põhjuslikku seost tagajärje suhtes, olles vajalik�

Esiteks, põhjus ei muuda end kunagi tagajärjeks� Liiatigi iseene-sest ei oma põhjus jõudu tagajärje tekitamiseks� Põhjus vajab välist käimalükkajat� Põhjust loov jõud on juhuslik� See võib tekitada tagajärje, aga võib ka mitte tekitada – see sõltub mõjutajast� Mõju-tajaks võib olla inimene või Jumal� Sest teadlik olevus, omades vaba tahet, võib tegutseda, aga võib ka tegutsemata jätta� Loov jõud ei tekita vajalikku tagajärge� Siit tuleneb tinglikkus�

Eksisteerivad mõned välised reaalsused� Üks reaalsus ei ole vastutav teise reaalsuse eksisteerimise eest, näiteks pole hing vastu-tav mateeria eksisteerimise eest� Iga tegelikkus omab õigust eksis-teerimiseks� Sellepärast on igasugused suhted kahe lõputu reaal-suse vahel juhuslikud� Üks aatom ei sõltu teisest aatomist� Ainult juhuse tahtel satuvad kaks reaalsust omavahel kontakti� Seepärast on põhjuse ja tagajärje seadus ning selles mõttes iga tüüpi seos, mis sisaldab kahe nähtuse koos kohalolekut, alati tinglik ses mõttes, et need kaks nähtust ei pruugi olla vastastikku seotud ja nende väide-tav koos kohalolek võib toimuda tänu teatud välistele faktoritele nagu Jumala tahe, mis, olles vaba, on jällegi juhuslik�

218

Looja ei arene, vaid ainult kutsub esile ilmingu, mis temast täielikult sõltudes ei mõjuta teda� Looja on põhjus ning maailm on tagajärg� Seos Looja ja maailma vahel on seletamatu� Seda seost ei saa paigutada ühegi loogiliselt äratuntava kategooria alla� Maailma tekkimist ei saa samuti seletada� Ükskõik, missugune muutus ka toimub, asub see “mayas” ja on pinnapealne� Looja, kes on põhjus, jääb selle mõjusfäärist välja� See viib mõttele, et põhjuslik seos on juhuslik�

Põhjuslikkus eksisteerib kahe momendi vahel ja see põhineb järeldamisel� Kontseptsioon ühest hõlmab ka teist ja lõpuks viita-vad mõlemad kontseptsioonid samale asjale, nt Ashoka on puu� See on järeldus, mille puhul pole vahet puu ja Ashoka vahel – puu kui tegelikkus� Ashoka on eksistentsiaalselt identne puuga� See seos on rajatud identiteedile, aga identiteet ei ole siin niivõrd eksistent-siaalne, kuivõrd kontseptuaalne� Siin on juurdunud Ashoka kont-septsioon, mis hõlmab eksistentsiaalselt ka puu mõiste�

Puu on tekkinud seemnest� Seos on seemne viimase hetke ja idu esimese hetke vahel� Kahe realiteedi, kahe põhilise hetke suhe on põhjuslik, kuna üks asi on tekkinud teisest� See on ühendus kahe asja vahel (üks neist olevikus ja teine minevikus) põhjuslik-kuse seose kaudu� See on kontseptsioon, milles sisaldub seos� Selles on kaks asja pandud ühte kontseptsiooni� Tagajärje kontseptsioo-ni analüüsides võib jõuda välja põhjuse kontseptsioonini� Otsides puud kui tagajärge, võib sellest järeldada, et midagi on selle põhjus-tanud� Seega võime tagajärje põhjal teha oletusi põhjuse kohta, mis näitab, et seos põhjuse ja tagajärje vahel on loogiliselt vajalik�

Peamine erinevus nende mõlema vahelises seoses on esimesel juhul kahe mõiste kohaldamine ühele asjale, aga teisel juhul on kaks asja asetatud ühe mõiste alla�

Budistlik filosoofia läheb sügavamale� Vastavalt budistlikule käsitlusele ei tekita üks olem teist ega mõjuta iseenesest teist olemit� Kahe üksteisele järgneva hetke vahel katkematus ajavoos on lihtne

219

kooskõla� Selles pole kestust ega tasakaalu viivat olemit� Budistlik idee kahe kaasneva ilmingu vahelisest seotusest tähendab ühendu-se olemasolu, mis on muutumatu ja vajalik�

Budistide realistlik ontoloogia nõuab mõne tegeliku seose eksis-teerimist järelduse tingimustes� Need peavad olema tegelikud ja teadaolevad� Tegelik seos tähendab niisugust omavahelist seotust, mille korral üks ilma teiseta ei eksisteeri�

Määratlemine tähendab, et asjad ei saa olla ega ole teisiti� Ainult see asjaolu veenab budiste järelduse kehtivuses ja õigsuses� Järel-dus võib olla identiteedi või põhjuslikkuse kujul, kuna see esineb vastavalt ühe asjaolu kahe kontseptsiooni või siis ühe kontseptsioo-ni kahe asjaolu vahel� Mõlemal juhul on see seos loogiliselt nõutav�

Loogiline nõutavus antakse edasi ka budistlikule põhjuslik-kuse teooriale ontoloogilisest vaatevinklist� Terviksüsteem nõuab kahe olemi või kahe momendi olemasolu� Esimeseks on põhjus, mis ilmselt viib teiseni ja järelikult on põhjuslikkus lakkamatu diskreetsete hetkede järgnevus tegelikkuse lakkamatus voos�

Seega, budistide arvamuse järgi on põhjuse ja tagajärje vahe-line seos loogiliselt paratamatu seos� See arusaam vastandab nad mitte-budistidele või ortodokssele koolkonnale, kelle jaoks seos põhjuse ja tagajärje vahel on juhuslik ja see pole loogiliselt paratamatu�

221

| 25 |

Intelligents

Harjumused on intellektuaalse võimekuse iseloomustajad� Esimesed on seotud intellektiga kahel viisil� Need piiravad selle ulatust ning seavad paika selle piirid� Väljaspool harjumuste ulatust töötab mõte kobamisi� Harjumuste kujunemine kaasab alati intellekti teatud viisil toimimisse, mis seda teadvustamata lõpeb läbimõtlemata tegevusega� Õnneks loomus, mis kutsub meid kergema vastupanu teele, seab omakorda takistusi tolle kutse täielikule omaksvõtmisele� Isegi kõige kogenum talent põrkab aeg-ajalt kokku ootamatusega ning sattub hätta� Seda saab lahendada vaid vaatlusega�

Harjumus on mõtte pärssimine� Harjumustest, mis algselt esindasid positiivset suunitlust, saavad eitavad piirid� Mida arvukamalt on meil harjumusi, seda laiem on võimalik uuri-misvajadus� Hävimatu hinge doktriin põhjustas ebaõnne tunnistamisel, et konkreetsed harjumused on seotud teadmis-te ja mõtetega�

“Teadvus” väljendab harjumuste funktsioone, nende kuju-nemise ilminguid, nende tegutsemist ja ümberorganiseeru-mist� Harjumused iseenesest on niivõrd hästi korraldatud ja

222

visad, et vajavad uurimist� Impulsid on ära tundmiseks väga kaoo-tilised ja segased� Harjumus liitub objektidega või vaatab neist mööda, aga ta ei tunne objekte ära� Impulss hajutab või kaotab need oma rahutu ärevusega� Praktiline töö, mille on teinud harju-mus ja instinkt kindlustunde ja keskkonnaga täpse kohanemise ajel, ei ole teadmine� Teatud peen harjumuse ja impulsi kombinat-sioon on tarvilik vaatluseks, mäletamiseks ja hinnangu andmiseks� Teadmine pole kinnistunud pimeda teadvustamata jõuna lihastes-se, vaid teadvusesse� Kui poleks harjumust, siis oleks vaid ärritav ja segadusseajav kõhklus� Elades ainult harjumustes, valitseks meid masinlik kordamine� Harjumuste ja vabaneva impulsi konflikti korral saab toimuda teadlik otsimine�

Kui tekib konflikt harjumustes, siis vabaneb impulss� Me püüa-me ühendada oma reageeringud, saavutamaks harmoonilist kesk-konda, mis taastab kooskõla enesejuhtimisel�

Iga harjumus on impulsiivne ja kiireloomuline� Selge äratund-mise võime siseneb inimesse väljastpoolt otsekui läbi ukse� Kogu teadmine, hinnang ja uskumus esindab impulsside töökorraldu-sest tingitud omaksvõetud tulemust, mis on seotud keskkonnaga� Impulss ja harjumus on esmased käitumise mõjurid�

Enesejuhtimise eesmärgid või sihid on need ettekavandatud tagajärjed, mis mõjutavad praegust kavatsust, viivad selle lõpule ning kindlustavad tegevuse sobiva stiimuliga� Need on järelemõt-lemise lõpp-punktid ja seega murdehetked tegevuses� Vaatluse all olevad eesmärgid tekivad loomulike järeldustena, mida on alguses silmas peetud� Kuna intelligentsust mõjutavad manipulatsioonid, siis ei küüni see selguseni� Üldiselt on meie tagajärgede ennustami-ne impulsside ja harjumuste pärast alati eelarvamuslik� Me näeme seda, mida näha tahame� Me vajame neid harjumusi ja kalduvusi, mis toovad kaasa erapooletu ja järjepideva tagajärgede prognoo-simise� Vaid siis on meie hinnangud õiged ja me oleme arukad inimolevused� Intelligentsus peab impulsi teenistuses tegutsema

223

mitte kuuleka sulasena, vaid selguse looja ning vabastajana� Intel-ligentsus muudab soovi faktidel põhinevateks süstemaatilisteks plaanideks� Mõnikord ei tähenda soov mitte lihtsalt impulssi, vaid sihiteadlikku impulssi� Soov ja mõte ei saa olla vastasseisus, sest soov sisaldab iseendas mõtet�

Mõte ideaalist on vajalik äratamaks rahulolematust praegu-se olukorraga, samuti jõupingutuse algatamiseks muutuste tege-misel� Tegelikult on ideaal koos olemasolevate tingimustega juba ise rahulolematuse produkt� Püüdluse lõppedes algab puhkus moraalist�

Õnn, kaalutletus ja voorus on praeguse tegevuse käesoleva tähenduse osad� Mineviku mälu, oleviku vaatlemine ja tulevi-ku ettenägelikkus on olulise tähtsusega� Kontroll tuleviku üle on väärtuslik täpses proportsioonis oma raskuste ja saavutuste astme-ga� Tuleviku tingimuste ettenägemine ja mineviku ning oleviku teaduslik tundmaõppimine selleks, et tulevik võiks olla mõistlik, on väga vajalik� Mõte tulevikus juhtuvast on ainus tee oleviku hindamiseks� Ent käesoleva aja kaalutletult tulevikule allutamine tähendab millegi suhteliselt turvalise allutamist ebakindlusele� See on kontrolli all oleva alistamine sellele, mida on suhteliselt võima-tu kontrollida� Maja ehitamine on tavapärane hea näide intelligent-sest tegevusest� See on plaanipärane tegevus� Juba plaan iseenesest põhineb tuleviku nägemusel� Tavaliselt ehitab inimene maja muga-vuse ja turvatunde pärast; see annaks talle “kontrolli” tulevikuelu üle� Praegust tegevust ajendab intellektuaalne mure möödaniku ning tuleviku pärast� Küll aga peame meeles pidama, et praegune tegevus on ainsana meie kontrolli all� Võimalik, et inimene sureb enne maja valmimist, tema majanduslik seis muutub või ta on sunnitud mujale minema�

Seega kontroll tuleviku elu üle sõltub täielikult oleviku tegude tõsidusest ja pühendumusest – kui eesmärgist, mitte kui vahen-dist� Kuni inimestes pole kujunenud välja harjumust kasutada täies

224

ulatuses oma intelligentsust oleviku tegutsemise suunajana, pole nad teadlikud sellest, kui suuresti on võimalik tuleviku ettenäge-matuid asjaolusid kontrolli alla saada� Iga edasiliikumise juured on praeguses, mis võimaldab olemasolevaid tingimusi hinnata� Kui haridust juhitakse protsessina, kasutades täielikult praegu olemas-olevaid ressursse, on ütlematagi selge, et noorte elu saab olema tunduvalt rikkam võrreldes praegusega�

Tänapäeval on mõtlemisega seonduv väga koormav� Tõesti, praegune olukord kätkeb endas intelligentsuse osatähtsuse aktivee-rimise teemat enesejuhtimises�

225

| 26 |

Teenimine

Kaastunde osutamine teiste suhtes tähendab nende koht-lemist imelisena imeväärses maailmas� Armastus teiste vastu tähendab nende kohtlemist erilisena� Inimene peab armastama teist inimest kui endaga võrdset, sest nad mõlemad on Eesmär-kide Kuningriigi liikmed� Inimene peab seepärast töötama iseenda ning ühtlasi teiste heaolu ja õnne nimel� Armastada tähendab teenida� Tõeline armastus on kindel teenimine� Aga teenimise ülim väljendus pole juurdunud armastusse mitte teise inimese, vaid Jumala vastu� Inimene peab armastama teist inimest Jumala kõikehaarava armastusega, mitte pelgalt kui indiviidi�

Meele ülim püüdlus ja kõrgeim voorus on mõista kõike intuitsiooni kaudu� Meele kõrgeim hüve on Jumala tarkus ning kõrgeim voorus Jumala tundmine� Selline tarkus on armas-tus ja seepärast on kõrgeim voorus Jumala armastus� Selline armastus on loomulik side inimese ja Jumala vahel ning inime-se ja inimese vahel� Jumalast saab siduv jõud� See on religioo-ni alus, religiooni tähendus� Armastus paneb inimese nägema Jumalat igal pool� Müstik märkab Jumalat kõiges olemasolevas�

226

Jumalani jõudnud müstik armastab kõiki inimesi ja töötab ustavalt nende heaks� Temas kiirgavast armastusest saab teiste teenimisel tema teine loomus ning see viib vaimse vabaduseni� Ta suhtub teis-tesse kui endaga võrdväärsetesse�

Müstik teenib kõiki universaalse empaatiaga; tema tunne ulatub teise inimese tundesse, ta samastab end nendega ja teenib neid nagu iseennast�

Tõeline armastus ei löö kunagi osakest tervikust lahku� Üllaim armastus, mis maa peal leidub, võib kaotsi minna, kui ta ei tegut-seks isetus teenimises, külvates puhast armastust� Mõned näevad lõpmatut külluslikku visiooni rohkem kui teised – igaüks vastavalt oma võimetele�

Tõeline armastus on ülima tegelikkuse olemusse jõudmise tule-mus� Mis vahe on ühel ja teisel? Kui kõik on üks, siis on tõeline teenimine võimalik vaid kõikide jumalikku olemusse jõudmise teel� Kahe indiviidi vaheline erinevus on selles, et üks teenib, teine mitte� Teenimine saab võimalikuks vaid fiktsiooni kujul� Maail-ma eksisteerimine fiktsioonina annab tähenduslikkuse kõikidele tegudele�

Ainult Jumalasse jõudmine võimaldab tõelist teenimist� Jumal on lahkem kõigist, sest Tema on ainus ja ainult tema üksi suudab andestada ja valada kõik üle oma armulikkusega� Filosoofid on püüdnud alal hoida Jumala heasoovlikkust�

Selline täiuslik teenimine, mis on Jumalas täiuse leidnud, jääb muidugi vaid ideaaliks� Mujal seda ei leidu� Samuti ei saa astuda üle kogemuse piiridest ja otsida ideaalsust maailmast kui sellisest� See maailm iseenesest pole ideede maailma koopia, see osutab vaid ideaalitäiuse poole püüdlemise olulisusele� Ideaal ei pruugi olla siinses elus saavutatav, selleni ei pruugita küündida, aga sellel on tähtis osa suunaandjana ja elu korraldajana� See toob kogemuste-seeria lõpuks tõele lähemale� Me töötame isetult selleks, et ideaalist saaks ühel päeval tegelikkus�

227

| 27 |

Inimese vabadus

Igal tsivilisatsioonil on omad pürgimused ja illusioonid; unelmad, millega inimesed on magama uinutatud ja õudus- unenäod, mis ei anna neile asu� Sõnad, mida on harjutud kasu-tama, ei oma muutumatut tähendust, vaid nende rõhuasetus muutub põlvest põlve ja olukorrast olukorda� Sellel on polii-tiline, religioosne ja moraalne mõõde� Aja jooksul võib emot-sionaalne vaste täies ulatuses uputada teoreetilise tõelevasta-vuse ning praktilise paikapidavuse� Kaasaegne inimmeel on vabaduse ahvatlusele niivõrd alistunud, et ei suuda end ikkest vabastada – orjaikkest, mille vabadus ise on loonud� Inime-se elu on kosmiline olukord, mis pole tema kätetöö, kuid mis juhib teda enda ikkest vabastamisele� Kui inimene on vaba pattu tegema, siis ei saa olla ka mingit traagikat�

Kõlbluse tasandil tähendab vabadus tegutsemisvabadust ning samal ajal võimalust astuda vastu käsule “peab” ning vali-da vabalt, “mida ei pea”� Vabadus on ainult inimesel, kes võib teha, mida ta ei pea tegema, ning maavälistel vahendajatel, kes ei saa midagi parata sinna, et nad on head� Vabadus on pöör-dumatult seotud inimkannatusega� Vabadus on vabanemine

228

kannatamisest, mis on võimalik siin ja praegu� Kes on maa peal olles selle saavutanud, on vabastanud end surma ja sünni tsüklist, ei allu enam aja hirmuvalitsusele ega “maiste aastate puudutusele”�

Vabadus osutab alati millelegi endast kõrgemal olevale, milleta ta pole arusaadav� Vabadus mässab igasuguse oma individualistlik-ku ainulaadsusesse sissetungimise vastu� Sellega võib üle pinguta-da ja see võib muutuda teisitimõtlemiseks riigi suhtes� Riiki oma olemasolu poolest võib pidada ühitamatuks indiviidi vabadusega� Vabadus indiviidi vabadusena on abstraktsioon� Indiviid indivii-dina absoluutses isolatsioonis on müüt ja vabadus peab arvesta-ma inimestega nende mitmekesises seotuses� Vabadus on seotud piirangutega� Asetades indiviidi vabaduse mõiste mitteseotuse konteksti, muutub vabaduse mõiste olematuks� Indiviidi vabadus on mõiste piirangust, mis kärbib tema tegevusulatust, kuigi see on kitsendus, mis on vabalt omaks võetud sotsiaalse eksistentsi võimalikkuse huvides�

Vabadus on leidnud oma kõige häälekama ilmingu selle väljen-damise valdkonnas� Reeglid ja seadused saavad kunstile luua formaalse raamistiku, kuid kunsti saavutused ei oma väärtust ilma loova elemendi olemasoluta, mis ühtlasi on üllatuse ehk ettear-vamatuse element� Kunstnikud ütlevad tihti lahti üldkehtivatest normidest, aga sellest hoolimata pole nad edukad oma väljendus-vormis, vaid jätavad endast maha ebaõnnestunud pärandi� Kunst ja sotsiaalne väärikus on jõudnud konfliktini ja kogu idee tsensuu-rist põhineb uskumusel, et esteetilised väljendused on osa sotsiaal-sest raamistikust ning igasugust kõrvalekallet sotsiaalsest normist hinnatakse mitte esteetilise tähtsuse, vaid sotsiaalse mõjukuse seisukohast� Kuid kunstnikul ei ole väidetavalt mitte ainult väljen-dusvabadus ja vabadus luua uudseid ilumustreid, vaid ka viia elu vastavusse kunstipärase teisitimõtlemisega� Kunstniku elu pole siiski osa tema kunstist� Tema elu hinnatakse sotsiaalse raamistiku kontekstis mistahes ühiskonnas�

229

Sõnad pole tegelikult jäigad üksused mistahes keeltes, vaid nad on sotsiaal-ajaloolisest muutusest tingitud dünaamilise prot-sessi kandjad� Oskus kasutada sõnu on inimese eesõigus suhelda sümbolite keeles� Inimene pole loonud keelt, vaid keel on loonud inimese uute väärtuste ja omaduste kandjaks� Sõnad loovad sama palju arusaamist kui arusaamatust, avavad sama palju kui “varja-vad” seda, mis jõuab inimese hinge� Sõnad, mis avaldavad inime-sele mõju, toituvad ajaloolistest juurtest ja igasugune katse istutada neid võõrasse pinnasesse lõpeb segadusega tulevaste põlvkondade jaoks� Sõnad ei pea paljastama fakte, aga need on äärmiselt vaja-likud, andmaks elule võimalused, mida pole veel saavutanud ükski ontoloogiline staatus� Vabadus võib meid teenida radikaalse muutuse trompetisignaalina, tegutsemist nõudva üleskutsena�

Moraalifilosoofia vanaks probleemiks on vaba tahe; küsimus sellest, kas inimene välise, näiva otsustavuse kiuste, oma päriliku ja keskkonnast tingitud otsustavusega omab ikka veel võimet reagee-rida oma kohustusele ning trotsida kogu irratsionaalset survet ning eemaldada oma kohustuste teelt kõik selle, mis seal ees seisab� See probleem on muutunud teravamaks, kuna ilma vabaduseta ei saa olla mingit vastutust� Vastutuseta on kõlbeline elu sisutühi� Inimest, nagu loomagi, vangistavad instinktiivsed suundumused ja ihad� Aga inimene on enamat kui loom, kuivõrd ta keeldub sellest, mida ta himustab, ei pea elu oma ihade võrgustikuks ega lükka tagasi seda, mida elu temalt tungivalt nõuab� Religioosne inimene võib isegi maist elu takistuseks pidada ning igatseda enese vabasta-mist piiratud eksistentsi kitsendustest�

Ängistus on tung olla vaba kõigist piirangutest ja survest ning kõlblusest kui soovimatust pärandusest� Vabadus pole mida-gi muud kui eneseületamise tulemus� Inimese ja Jumala vabadu-se vahel pole alternatiivset valikut� Ainult metafüüsilises mitte-seotuses, kompromissitus üksinduses suudab inimene leida oma vabaduse� Inimene on oma vabaduse eest maksnud hinda, mis on

230

teinud elu elamisväärseks� Aga vabadus ei tähenda üksindust ega juurteta olekut� See on peidetud eemaldumisvajadus selle nimel, mis pole veel talle osaks saanud� Inimese vabadus on välja kasva-nud ahastusest, mis toob kaasa sama palju illusioonide purunemist jumalaist, kui igatsust Jumala järele, kes pole end veel ilmutanud� Võib-olla selles väikeses maailmas on “vabadus” varjanud inimese tragöödiat, tema rahulolematust kõige sellega, mis on olemas; tema usaldamatust kõige olnu vastu ja tema senist klammerdumist elu külge, nagu see avab ennast siin ja praegu oma puudulikkuses ja samamoodi varjatud vastuolulisuses�

231

| 28 |

Mõtlemine

Iga vestlus mõtlemisest peab olema mõistlik� See fakt paljas-tab mõtlemise olemusest otsekohe ühe väga olulise aspekti� Mõtlemine ei luba mingit välist kontrolli, ta on iseenda kont-rolli all ehk sõltumatu� Oletagem, et mõnikord saab mõtlemi-ne impulsi kusagilt väljastpoolt mõttemaailma� Sellisel juhul peame möönma, et mõtlemine on muutunud põhjendamatuks� Teiste sõnadega, mõttetegevus kehtestab omad põhimõtted, mida järgib� Uurigem seda olukorda pisut lähemalt�

Me peaksime püüdma välja selgitada, mis on need tingi-mused, mille korral me saame väita, et mõtlemine on muutu-nud põhjendamatuks� Ühel juhul võib öelda ilma igasuguse argumentatsioonita, et mõtlemine on põhjendamatu� Mitte keegi ei ütle: “Sa mõtled mõistusevastaselt”� Pigem oleksid neis tingimustes asjakohased järgmised väited: “Sa ei ole mõistlik”, “sa ei räägi mõistlikku juttu�” See näitab, et on olemas mõist-likkus, põhjendatus või siis see puudub, aga mingit vahepealset võimalust pole� Võib-olla see sõlmib rahu vastuoludega, mis puudutavad ratsionaalsuse erinevaid astmeid�

232

Mitte miski pole põhjendatud teatud määrani ses mõttes, et mingis teises punktis võib sama asi olla põhjendamatu� Põhiar-gument selle väite kasuks on see, et rakenduse valdkond, jäädes samaks, ei saa tunnistada võrdväärselt ratsionaalseks mingit omadust ja selle puudumist – ilmselt on see reegel, mille arut-luskäik on meile andnud� See tähendab, et mõtlemistegevus pole mitte ainult iseenda kontrolli all, vaid ta eristab end kõigest, mis on talle võõras� Teisisõnu öeldes: mõtlemine kasutab iseenda toimimi-se sfääri ning seepärast määratleb mõttetegevus ise irratsionaalsu-se sfääri ega sisene sellesse�

Mõtlemine määrab oma tegevussfääri kas oma iseloomuliku tugevuse ehk siis nõrkuse pinnal või vastavalt piiratud teadlikku-sele oma tegutsemisvõimest� Esimesel juhul on mõtlemine küün-dimatu opereerima asjade kui niisuguste maailmas� Teisel juhul tähendab see meie teadmiste astmelist arengut� See, mida peeti mõttetegevusest kõrgemaks ehk irratsionaalseks veel mõni aeg tagasi, saab aja möödudes mõttega tabatavaks� Mis tundub mõistu-sevastane ning on mõtlemisvõime piirist kõrgemal tänasel päeval, see võib saada ratsionaalseks ja seega liidetud mõttetegevuse sfääri homme� On ütlematagi selge, et selles protsessis õpib ka mõttetege-vus järjest rohkem oma leidlikkusest� Järelikult on mõtlemisvõime ajalooline sellest aspektist, et tema sfäär jätkab kasvamist� Sellest küljest on mõttetegevus isegi ennastrikastav protsess – mis puudu-tab tema toimimist ja ka toimimissfääri�

On ekslik eeldada, et ajaloolisus muudab mõttetegevuse personaalseks� Ma võin üldse mitte midagi teada kvantfüüsikast ega pruugi olla suuteline rääkima mõistlikku juttu aineosakeste käitumisest� Aga minu suutmatus kasutada mõtlemisvõimet tule-neb pigem minu teadmatusest selle ala kohta, mitte pole seotud mõtlemisvõime puudulikkusega� Siit võime välja tuua kaks olulist järeldust: esiteks, ignorantsuse sfäär pole mõtlemisvõime sfäär ja teiseks, ajaloolises arengus on mõtlemise standard igas antud

233

ajas üldine� Esimesel juhul tähendab teadmatus teadvustamatuse seisundit� Selles seisundis on sama absurdne pidada teadmatust irratsionaalsuseks või seostada seda mõtlemisvõimega� Ignorant-sus pole isegi irratsionaalsuse sfääri osa�

Vahe tegemine mõtlemisvõime ja irratsionaalsuse vahel võib teadvuse sfääris olla määranud mõtlemisvõime� Ma saan raken-dada mõtlemisvõimet millelegi muule, millest samuti teadlik olen� Teisisõnu, mõtlemisvõime paneb oma piirid kusagile, mis asub teadvuse alal, jättes midagi välja, mis on irratsionaalne, kuid mis asub siiski samas sfääris� Mõtlemistegevuse ajaloolisus on tähele-panuväärne, sest see toob välja mõttetegevuse isikupäratu iseloo-mu� Mõttetegevus akumuleerib informatsiooni vastavalt omaenda tegutsemislaadile ajaloolise arenguprotsessi kaudu ning rakendab seda edasiliikumisel� Kui see eneserikastamise protsess puudutaks üksikisikuid, siis oleks viimastel omavaheline mõistmine võima-tu� Kui minul on isiklik mõttetegevuse etalon, mida sina minuga ei jaga, siis kogu minu jutt läheb sinu jaoks irratsionaalsuse sfääri vastavalt sinu ideele sellest, missugune peaks olema mõttetegevus� Ma soovitan, et indiviidide mõttetegevus võiks olla transperso-naalne ning võiks väljendada akumuleeritud arusaamist mõttete-gevuse olemusest kuni antud ajahetkeni�

Teadlik, isikupäratu, isereguleeruv mõtlemisvõime seab endale ise piirid ja kirjeldab irratsionaalsena kõike, mida teatakse olevat jäetud väljaspoole piire� Paradoksaalselt võib väita, et mõtlemis-võime määrab irratsionaalsuse loomuse ja valdkonna� Aga seda ei pea võtma nii, et irratsionaalne on alati mõistuslik� Võtame näiteks sellise juhtumi, mille puhul struktuur lubab endasse vastandlikke elemente� Seda struktuuri võiks nimetada irratsionaalseks mitte seetõttu, et mõttetegevus võimaldab vasturääkivusi, vaid sellepä-rast, et mõttetegevus keeldub kas ära tundmast seda struktuuri või on tema tegutsemisvõime seepärast takistatud� Sel juhul on struk-tuur jätkuvalt olemas, aga see ei nõua positsiooni koos ühegi teise

234

struktuuriga, mida lubab mõttetegevus� Seega irratsionaalsuse valdkonna määrab mõtlemistegevus negatiivses mõttes: valdkonna määrab see, mille mõtlemistegevus on välja jätnud, mitte loonud� Selles mõttes paigutaksin ma irratsionaalsuse sellesse valdkonda, kus mõtlemine on võimeline tegutsema, aga kus mõttetegevus pole veel selle vastu huvi tundnud� Irratsionaalsest võib alati püüda ratsionaalselt aru saada ning ütluses, mis väidab, et irratsionaal-suse loob ratsionaalsus mõtlemisvõime kasutamise teel, puudub vastuolu�

Irratsionaalsusel on alati võimalus saada ratsionaalsuseks ja teoreetiliselt võib irratsionaalsest valdkonnast saada mõtlemisega seotud valdkond� Kuid, nagu juba öeldud, peab iga mõtlemisega seotud valdkond, tegelik või võimalik, asuma teadvuse piirides� See nõuab mõtlemistegevuse ja teadvuse vahelise suhte vaatlemist� Kas need kaks – mõtlemisvõime ja teadvus – on ulatuses võrdsed või jääb üks teisest maha? Mõtlemistegevus ei ületa teadvuse piire� Otsime näite, kus vaatamata teadvuse olemasolule ei saa mõtlemis-võime tegutseda� Näiteks, võtame teadlikkuse minu enda eksistent-sist� Mõttetu on selle juhtumi puhul küsida, kas on mõistlik omada teadlikkust minu eksistentsi kohta või mitte� Aga keegi teine võib nõuda selgitust selle kohta, miks on see küsimus mõttetu� Ja ilmselt peab iga selgitus olema loogiline� Ent siinkohal peetakse silmas minu ütluse põhjendatust selle kohta, et mõttetegevus ei anna midagi sel juhul, kui on tegemist teadlikkusega minu eksistentsist� Teiste sõnadega – pole vajadust mingiks arutluskäiguks sel juhul, kui see on seotud küsimusega minu eksisteerimisest� Küll aga tekib kaheldamatu ja õiguspärane tarve mõtlemiseks, kui väidan, et ei vaja enda teadvustamiseks ega eksisteerimiseks mingit mõttetege-vust� Kes otsustab, kas mingi konkreetse juhtumi korral on mõtle-mist tarvis või mitte? Kui otsus tuleb muust allikast, kui seda on loogiline mõttekäik, siis lükkaks iseseisev mõttetegevus selle taga-si� Samas teisalt – kui tegemist on mõtteviisi enda olemusega, mis

235

ei lase küsida, miks ma ei vaja mingit arutluskäiku oma olemasolu teadvustamiseks, siis võib olla tegemist teadvuse valdkonnaga, kus pole tarvis mõttetegevust� See ei pruugi olla irratsionaalsuse vald-kond, sest irratsionaalsuse piirkonnas on mõttetegevuse kaasamine alati asjakohane� Seega on irratsionaalsuse valdkond potentsiaalne mõtlemistegevuse ala; kuid teadvuse valdkond, kus pole tarvidust mõelda, on ratsionaalsest kõrgemal asuv valdkond�

Selle teadvuse seisundiga seoses ei saa tekkida küsimust arutle-misest� Me võime vaidlustada erinevate teadvuse seisundite kohta tehtud väiteid, aga me ei saa vaidlustada oma konkreetset teadvu-se seisundit, kui meie ise ei tunne vajadust küsimuste järele, mis eeldavad mõttetegevust� Iga vastus, mis on kaitseks antud, põhi-neb mõtlemise piiratusel� Kuni mõttetegevuse tõepärasus on ohus, võetakse mõtlemise suutmatust ettevaatusega� Kehtima jääb tõsi-asi, et vahetu teadlikkuse seisundis või teadvustamise puhul pole mõttetegevus tarvilik� Selles mõttes on mõtlemine ja teadvus oma ulatuses kattuvad� Mõtlemine toimub teadvuse piires piiratud ulatuses�

237

| 29 |

Muutuse fenomen

Muutumise teema on väga lähedases seoses aine ja kvali-teedi teemadega ehk materiaalsete asjade olemusega� Terve mõistus eeldab, et aine või asjad eksisteerivad kolmemõõtme-lises füüsilises ruumis ja et materiaalne objekt peaks olema määratletud kolme omaduse kaudu, millest üks on “asend ruumis”� Ent see ei tähenda, et materiaalsel objektil puuduks aja dimensioon� See pole materiaalset asja eristav tunnus, sest mitte-materiaalsed (ehk mentaalsed) olemid omavad samu-ti seda tunnust nagu ainelisedki� See on ainult positiivne omadus, mille abil me suudame määratleda “kõike” eksisteeri-vat� Ent see, et asjal on ka kestvus ehk ajaline dimensioon, on kas unustatud või seda on ignoreeritud� Võib tekkida arvamus, et asja ja aja vahel puudub seos – sellist uskumust toetab tege-likult ka meie keel� Isegi juhul, kui eeldame, et asi asub “ajas”, vaatleme me seda siiski ajast lahusolevana� Me eeldame, et asi on ajast erinev täpselt samuti nagu laud erineb toolist� Terve mõistus usub, et substants ehk asi omab ruumilist väärtust, aga ei usu, et sellel on ajalikud omadused� Objekt või pigem asi ei ole lihtsalt miski, mida me tajume “sel hetkel”� See, mida

238

me teame “sellel” hetkel, on lihtsalt detail, tükike asjast, mis võtab enda alla osa ajast� “See” tähistab näilikku, mitte tegelikku olevik-ku� Tegelikult on alati vajalik täpsustada aeg, millal teatud subs-tants omab teatud väärtust ja tõepärasus on päästetud� Substants omab kõiki neid väärtusi, mida ta omab igal ajahetkel oma eksis-tentsi jooksul, aga ta ei saa omada neid kõiki koos�

Kui võtta ajalugu kui tervikut ning kui kahel terviku osakesel esinevad erinevad tunnused, siis ei saa me öelda, et on toimunud muutus� Aga millal me saame konstateerida muutuse olemasolu? Mis on see, mis määrab ära asja individuaalse identiteedi? Me pole kunagi teadlikud asja ajaloost tervikuna ehk asjast kui tervikust� Me oleme lihtsalt teadlikud mõnest lõigust, väiksemast või suure-mast� Seega on meil vahetu kogemus muutumisest, aga mitte asja identiteedist� Mille põhjal otsustame, et meil on mingi ajani teatud asi ja pärast seda aega olev asi? Küsimus on selles, et mis punk-tis on muutus tekitanud teisenemise nii, et läbides selle muutuse, kaotab asi oma identiteedi?

Muutuse tajumine pole määratletav� Kui me mõtleme muutuse all kahe osakese kvalitatiivset sarnasust ja ka kvalitatiivset erine-vust püsivas ajaloos, siis on muutuse kontseptsioon märkimisväär-selt olemas�

Pole olemas kindlat hulka meetodeid, mis aitavad meil määra-ta asja identiteeti� Asja ei loeta enam samaks, kui tekib lagunemi-ne – kui see läheb tükkideks, eraldub osadeks nii, et sellest peale omab iga tükk iseseisvat ajalugu� Kui see juhtub, siis seda asja enam ei eksisteeri, alles on vaid tükid� See kitsendus välja arvatud, “võib alati eeldada, et materiaalne asi säilitab muutuse kaudu oma identiteedi�”

Senikaua, kuni säilib meie huvide kokkulangevus ja järjepidevus asja suhtes, jääb asi meie jaoks samaks asjaks� Oletame, et maa seest kaevandatakse rauatükk ja meile pole oluline, et see eraldatakse kaheks tükiks ning ühest tükist tehakse

239

kirjutusmasin ja teisest toodetakse tank� Meid huvitab tanki ja kirjutusmasina ajalugu kuni selleni, kus neil kahel on koos ühine ajalugu rauatükina ja need kaks tükki, olgugi, et need on ruumis eraldatud, moodustavad koos sama rauamaagi� Kui kirjutusmasin ja tank on ümber sulatatud ja nad moodustavad ühe rauakamaka, siis lisab kamakas ajaloole oma osa juurde�

Teisest küljest, kui me oleme huvitatud ainult kirjutusmasinast, siis võime arvata, et kirjutusmasin kaotab oma identiteedi, kui me läheme tema minevikku, kus ta oli osa rauakamakast või tema tulevikku, mil see jäätmena üles sulatatakse� Siit saame järeldada, teades, et asjal peab olema kestvus ehk ajalugu, et meie eesmärgistatud huvi määrab ära selle, mida me peame selle asja elulooks�

Muutus on ainus tegelikkus ning universumis pole midagi muutumatut� Kõik ajas eksisteerivad olemid omavad kestvust; nad püsivad ja muutuvad selles püsivuses� Kui mingi olem oleks muutumatu, siis peab see asuma ajast kõrgemal� Sel juhul peab eksisteerima midagi, mille kohta me saaksime öelda, et neid aeg ei puuduta� Ideed, mida me nimetame üldkehtivateks, mis pole konkreetsed, ei saa meele või aja maailmas eksisteerida� Võtame sellised arusaamad nagu õiglus ja puhas valge� Oma kogemuses ei kohta me neid kunagi üldisel kujul� Me puutume kokku mõne õiglase teo või valge värvi mõne varjundiga� Aga tänu universaalsele olemusele on kõik teod iseenda üle kohtumõistjad ja universaalne olemus, mille tõttu kõik valge varjundid jäävad valgeks, on puhtus ise� Eriomadused hävinevad, aga üldkehtivused jäävad muutumatuks� Universaalsus ei muutu� Sest kui universaalne ja konkreetne muutuksid koos, siis niipea, kui konkreetsus hävineb, ei oleks ka enam universaalset ja me ei saaks sellele osutada, kohtudes teise konkreetsusega�

Kui me anname hinnangu: “See lill on valge” ja üldkehtivused pole konstantsed, siis ei saaks me öelda, et teine lill on valge või et

240

sein on valge� Isegi juhul, kui väidetakse, et see konkreetne värv erineb teisest konkreetsest värvist, leiame lõpuks sarnasuse nende kahe vahel ja sarnasuse ilmingut ei saa selgitada ilma, et üldist ei tuntaks� Kui üldkehtivused poleks küll püsivad, kuid siiski erineksid mingis osas eriomadustest, siis universaalne puhas valge hävineks niipea, kui hävineb valge lill� Üldkehtivused ei asu ajas, vaid igavikus ehk need on kogu aeg olemas� Üldkehtivused saavad ajas “olemas olla” ainult eriomaduste kaudu� Aga kui konkreetsed omadused on hävinud, siis universaalne jääb püsima� Mammuteid enam pole� Aga kontseptsioon mammutitest pole kadunud� Seega tundub, et ajutised predikaadid on tähtsusetud üldkehtivuste kohta� Sõna “jääv” kasutatakse kolmes tähenduses� Jäävuse all mõeldakse midagi, mis asub ajas, aga jääb aegade jooksul püsima ehk on igavene ning midagi, mis on suhteliselt jääv ja mis asub ajast väljaspool ehk on ajatu�

Muutumise kontseptsioon on kompleksne� Muutust ei saa eksisteerida, kui miski pole ühel hetkel erinev võrreldes teise hetkega� Muutus peab sisaldama seoseid ja komplekssust ning see nõuab analüüsi� Kui meie analüüs on jõudnud järgmise väikese muutuseni, pole see veel lõplik� Kui see on lõplik, peab see lõppema tingimustega, milles pole muutust, kuid mis on seotud varasema ja hilisema olekuga: ajahetkedega, mitte ajalise kestvusega� Igal juhul peab see olema ilma mingi ajalise kestvuseta, mida kuitahes peen instrument mõõta suudaks� Muutus sisaldab alati kindlaks määratud olemit ja kolmepoolseid seoseid selle olemi ning teise olemi vahel ning teatud ajahetki�

Muutuses saab olla eri aegadel kaks olemi seisundit� Muutus on analüüsitav ajahetkedes, mitte ajaperioodis, kus tekib seos mõiste-te “varem, kui” ja “hiljem, kui” vahel� Kas me saame formuleerida idee ajaperioodi mittemoodustavate “varem, kui” ja “hiljem, kui” hetkede kunstlikust ühendamisest? Kui me seda teha ei suuda, siis on midagi valesti algpunktis endas� See on õige, et kus iganes eksis-

241

teerib seos “varem, kui” ja “hiljem, kui” vahel, on tegemist muutu-sega� Seos “varem, kui” ja “hiljem, kui” vahel eeldab minevikku, olevikku ja tulevikku ning nood eeldavad omakorda kestvat ajape-rioodi� See iseloomustab mineviku, oleviku ja tulevikuga seondu-vat, mis on olulised muutuse jaoks� Siit järeldub, et kuna seosed “varem, kui” ja “hiljem, kui” vahel on tuletatud “iseloomulike tunnuste seeriast nagu minevik, olevik ja tulevik”, annab muutu-mise kontseptsioon tähenduse “varem, kui” ja “hiljem, kui” vahe-lisele seosele� Seega on muutuse kontseptsioon loogiliselt eelnev varasema ja hilisema vahelisele seosele�

Muutuse kontseptsioon ei tunnista analüüsi, sest analüüsita-vasse kontseptsiooni sekkuvad analüüsi teatud osad või on analüü-si puhul tegemist hoopis teise olemiga� Seda põhjustab asjaolu, et muutuse kontseptsioon on analüüsimatu ning me ei saa analüüti-list kontseptsiooni defineerida, vaid peame kirjeldama seda seoses konkreetse situatsiooniga� Muutust peab vaatlema kui unikaalset ja lihtosa�

Muutus peab aset leidma ajas� See eeldab aja olemasolu� Kas on olemas aega, milles pole muutust? Kas aeg saab olla staatiline? Aga aeg iseenesest on teatud vool ja see peab muutuma� Aeg tähendab muutust� Muutus ja aeg toimivad koos� Muutus pole ajast eristatav� Aega saab eristada muutusest vaid siis, kui me hakkame ajast rääkima matemaatilises mõttes� Muutusel ja ajal ei saa teha vahet�

Ka ruumil ja muutusel on omavaheline seos� Paljud muutused toimuvad ruumis ja eeldavad ruumi olemasolu� Kui tegemist on füüsilise objekti muutusega, siis on ruumi olemasolu paratamatu eeldus� “Liikumine”, mis on vaid teatud muutus, peab tingimata toimuma ruumis� Näiteks liikuva rongi fenomen� Kus on selles muutus? Kas rong on muutunud lihtsalt sellepärast, et varem oli ta mingil teisel positsioonil võrreldes praegusega? Paljud, ja võib-olla enamik, vastab, et rong ei ole muutunud� Mis on siis muutunud? See on seos, mis rongil oli ruumi ning ajaga�

242

Seega sisaldab muutus rongiga seoses aegruumi valdkonda ja selline muutus eeldab ruumi�

Muutus tundub olevat võimatu ilma aja, aga mitte ruumi olemasoluta� Kui kuulame muusikat ja “tunneme” muutust, pole muutus ruumiga seotud, ehkki – sinnamaani, kuhu ulatuvad heli ja helilained, võib ka muutust pidada ruumiliseks�

243

Autorist

Ishwar Chandra Puri (sünd 1926) on rahvusvaheliselt tuntud autor ja Inimteadvuse Uurimise Instituudi (toim� ingl  the Institute for the Study of Human Awareness) rajaja� Inimteadvuse Uurimise Instituut (ISHA) asuta-ti 1960� aastal Harvardi Ülikooli juures� Instituudi eesmärgiks on pakku-da harivaid materjale ning juhatust inimestele või organisatsioonidele, kes soovivad põhjalikumalt süveneda inimvõimeid ja inimese vaimset võime-kust puudutavatesse teemadesse� 

Ishwar C� Puri  on pidanud loenguid ja töötubasid teadvuse olemu-se ja inimese teadlikkuse teemadel üle neljakümne aasta� Tema loengud ja õpetused on leidnud oma väljundi paljude raamatute ja muude abistavate materjalidena� Tema esitlused on rajatud unikaalsetele läbitunnetatud koge-mustele, mida ta väljendab alandlikult ja armastusega� Ishwar C� Puri loen-guteemade valdkond on avar, puudutades teadust, religiooni, fi losoofi at, inimsuhteid, haridust, tervist, inimteadlikkust ja teadvust�

Ishwar C� Puri on õppinud Harvardi Ülikoolis ja töötanud India vali-tuse teenistuses� Hiljem sai ta Ameerika Ühendriikide kodakondsuse� Jät-kuvalt on ta ametis konsultandi, juhatuse esimehe ja vanemnõunikuna mit-metes ülemaailmsetes ühingutes� 

Ishwar C� Puri on suure meistri Hazur Sawan Singh Ji pühendunud jär-gija, kellelt ta sai pühitsuse juba 9-aastaselt� Vaatamata oma praegusele va-nusele jätkab ta tööd Inimteadvuse Uurimise Instituudis nõustaja, juhataja ning harivate materjalide kirjastajana� ISHA kodulehekülg asub aadres-sil: http://ishanews�org/