KKAANNEEPPII TTEEAATTAAJJAAAprill 2008 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 4 (48)

Volikogu 20. märtsi istung

Päevakord:1. Kuritegevusest Kanepi vallas 2007.aastal.Kuulati valla vanemkonstaabel SilverHinto ettekannet, kus ta märkis, et võr-reldes 2006. aastaga on vallas kuritege-vus vähenenud. 2006. aastal pandi toi-me 91 kuritegu, 2007. aastal 59 kuri-tegu. 2007. aastal toime pandud 59 ku-riteost avastati 38 ja eelmise aasta kuri-tegudest 4. Kõige rohkem on toimepandud salajasi vargusi.Otsustati valla vanemkonstaabli esi-tatud informatsioon kuritegevuse koh-ta teadmiseks võtta.2. Revisjonikomisjoni akti arutamine.Revisjonikomisjoni esimees Kalev Kon-go tutvustas volikogule revisjonikomis-jon akti, millega anti hinnang vallava-litsuse tegevusele. Revisjonikomisjoniotsuse kohaselt vastas vallavalitsuse te-gevus kohaliku omavalitsuse korraldu-se seadusele ja volikogu vastuvõetudmäärustele ja otsustele.Otsustati langetada otsus nr 14 ja kin-nitada revisjonikomisjoni akt.3. Vallavara võõrandamine.Otustati võõrandada avaliku suuliseenampakkumise korras kinnistu ,,Erast-vere koolimaja” hinnaga 100 000 kroo-ni ja kinnistu ,,Põlgaste kultuurimaja”hinnaga 100 000 krooni. Otsus nr 15.4. Vallavalitsuse koosseisu täiendami-ne.Vallavanem Aivar Luts tegi ettepanekutäiendada vallavalitsuse koosseisu kul-tuuri- ja spordinõunikuga, kelle ülesan-deks on valla kultuuri- ja spordielu kor-raldamine ja selleks eelduste loominening Kanepi kultuurimaja töö juhti-mine. Tööle hakkaks ta Kanepi kultuu-rimajas.Otsustati vastu võtta määrus nr 12,,Vallavalitsuse struktuuri täiendami-ne”.5. Vallavara omandamine.Otsustati osta Kanepi vallale ASilt Mah-ta Kütus maa nimetusega ,,Jäätmejaa-ma”, suurus 938 m2, hind 10 000 krooni.Otsus nr 16.6. Kanepi valla prügiveo haja- ja tihe-asustuspiirpiirkondade määramine.Volikogu esimees Vahur Tohver märkis,et eelmisel volikogul oli kavatsus mää-rata prügiveol hajaasustuspiirkonnakskogu Kanepi vald. Selline lähenemineoleks aga seadusevastane. Peab lähtu-ma maakonnaplaneeringust, kuna Ka-nepi valla üldplaneering ei ole valmis.Maakonnaplaneeringu järgi on tihe-asustusala terve Kanepi alevik. Kui val-mis saab valla üldplaneering, siis kaPõlgaste.Otsustati sõnastada §5 lõige 1 järgmi-selt: korraldatud jäätmeveo konteine-rite tühjendamissagedus Kanepi vallatiheasustusega aladel on vähemalt ükskord kuus, hajaasustusega aladel vähe-malt üks kord kvartalis.Võeti vastu määrus nr 13 ,,Kanepi vallakorraldatud jäätmeveo tingimuste jakorra muutmine”.7. Katastriüksuse sihtotstarbe määra-mine.Maanõunik Aare Plato tutvustas otsuseeelnõu muuta kinnistu Telli sihtots-tarvet. Otsus nr 17.8. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühen-duse liikmeks astumine.Haridus-, kultuuri- ja noorsookomisjoniesimees Annika Ladva selgitas EestiAvatud Noortekeskuste Ühenduse te-gevust ja seda, mida annab Kanepinoortekeskusele selle liikmeks olek.Tegemist on mittetulundusühinguga,mis on katusorganisatsiooniks riiginoortekeskustele. Olles liige, saab tasu-ta koolitusi, samuti on võimalik taotle-da projektide jaoks raha Euroopa tõu-kefondide kaudu ja olla informeeritudnoortekeskuste tööd puudutavatesküsimustes. Otsustati nõustuda ühen-duse liikmeks astumisega. Otsus nr 18.

Väljavõtte on koostanudvallasekretär ÕIE PÕDER

Kanepi valla õpilasmalev alustab tööd

Kanepi vallavalitsus pakub ka käesolevalaastal 13-17aastastele noortele võimalustosaleda töö- ja puhkelaagris.

Noored saavad neli tundi päevas jõukohasttööd teha ja samas aktiivselt puhata. Noorteülesanneteks on enamikus heakorratööd vallaobjektidel: kalmistul, pargis jne.

Pärastlõunase aja täidavad sportlikud te-gevused, meeskonnatöö harjutused, välja-sõidud jne.

Laager toimub Kanepis ja Põlgastes ningkestab kümme tööpäeva. Kõigil on võimalusosaleda 29.-31. juulini Põlvamaa õpilasmale-vate kokkutulekul Saarjärvel.

Noore osalustasu on 300 krooni (T-särk,kokkutulek), sellest on lapsevanema osalus(ühe lapse kohta) 150 krooni, teise pooletasub Kanepi vallavalitsus.

Õpilasmaleva töös osalemiseks tuleb täitaavaldus, blankette saab Kanepi valla noor-tekeskusest.

Lisainfot küsi Annika Ladvalt telefonil 5172799 või annika.ladva@gmail.com.

Põlgaste rühma avaldused saab Ene Veber-soni käest, info telefonil 517 7638.

Täidetud avaldus tuleb tagastada enne 22.aprilli.

ANNIKA LADVA

Kaitseväe õppusJVÕK Kuperjanovi ÜJP korraldas Kanepi

valla territooriumil ajavahemikul 14.–17.aprillini luurekompanii õppuse.

Õppuse käigus kasutati Kooraste ja Laja-vangu piirkonnas iga päev kella 8–18 imitat-sioonivahendeid (paukpadrunid).

Õppusel osales 80 kaitseväelast ning kasu-tati 18 maastikuautot ja nelja veoautot.

KT

Hooli oma südamest!Seoses südamenädalaga tuletab perearst

Vaike Meesak meelde, et igal esmaspäeval jakolmapäeval kell 18 ootab ta kepikõnnile.

Vallavanema veerg

Hea vallarahvas!Kevad muudab looduse kauniks, kuid en-

ne sulatab ta lume alt nähtavale palju sellist,mida me näha ei tahaks. Üleriigilise kampaa-nia ,,Teeme ära!” eestvõtjad kutsuvad kõikieestimaalasi 3. mail heakorratöödele, veel onvõimalik liituda. Ka oma kodutänava ja ma-jaümbruse korrastamine kuulub kevadejuurde. Tekkinud prügi tuleb käidelda vasta-valt prügieeskirjale.

Kanepi vallavalitsus on kuulutanud väljakonkursi spordi- ja kultuurinõuniku ametiko-ha täitmiseks. Ootame tööle inimest, kes suu-dab valla kultuuri- ja sporditegevust koordi-neerida ning kultuurimajast kõikide Kanepistegutsevate laulu-, tantsu-, noorte-, spordi-,käsitöö- ja külaseltside keskuse kujundada.

Maikuu algus on kõikides koolides, laste-aedades ja kodudes emadepäevateemaline.Margit Lail meie vallast valiti mullu aastaemaks. Perekond Laili lapsed on kodust kaa-sa saanud aktiivse elukoiaku, huvi muusikavastu, nad leiavad aega tantsuga tegelda jasporti teha. Lasterikkas peres kasvavad lap-sed, kes märkavad ka teisi enda ümber, hoia-vad kokku ja aitavad üksteist. Meie valla kõi-ge lasterikkam ema on aga Liilia Lukats. Lu-katsite pere kümnest lapsest on vanemad jubatööealised, nooremal on kooliminekuni mituaastat aega.

Kevad on töörohke kõigile maainimestele.Ka vallas käivad mitme projekti ettevalmis-tustööd, nendest aga pikemalt järgmises le-hes.

Soovin jõudu heakorrastustöödeks ja ilu-sat emadepäeva kõigile peredele!

AIVAR LUTS,vallavanem

Seoses üleriigilise prügi-koristusaktsiooniga ,,Teemeära 2008” käisid Annika Lad-va, Janis Kukk, Kadi Seeme,Hip Kõiv ja Egle Rüütli püha-päeval, 6. aprillil Kanepi vallaebaseaduslikke prügihunni-kuid kaardistamas. Leiti 23prahikuhilat. Varem olid Joo-nas Leib ja Kristel Kund kaar-distanud umbes kolm neljan-dikku kogu valla territooriu-mist. Kokku on Kanepi vallaskaardistatud 70 prügihunnikut.,,Teeme ära 2008” prügikoris-tuspäev leiab aset 3. mail.Kutsume kõiki aktiivseid ini-mesi kampaaniast osa võtma.Eriti on oodatud autohaagiste-ga grupid.

Eestis on vaja umbes 40 000inimest, et kogu kaardistatudprügi ära koristada. Kanepist

on registreerunuid 30, agavõiks olla rohkem. Kodulehelwww.teeme2008.ee saab kam-paaniaga tutvuda ning näebvaldade kaupa ka prügikaarte.

Oodatud on ka sponsorid,kes annetaksid prügikotte, töö-kindaid ja aitaksid transpordi-

vahenditega.Ühendust tuleks võtta tel

517 2799 (Annika Ladva) jatel 5635 9623 (Joonas Leib).

EGLE RÜÜTLI ja HIP KÕIV,Kanepi gümnaasiumi 11.

klassi õpilased

Kanepi valla KEVADLAATtoimub laupäeval 10. mail kella 9–14

Kanepi gümnaasiumi staadionil.Kella 10–11 laadaüllatused Ivar Saarelt,

kella 11–13 ansambel Kukerpillid, lastele batuut.Jälgi reklaami!

Infotelefonid 797 6311 ja 797 6312.

,,Teeme ära!”Kanepis

TEADEKanepi vallavalitsus korraldab ajavahe-

mikus 21.–27. aprillini ohtlike jäätmetetasuta kogumise ja äraveo. Jäätmeid saabüle anda Põlgaste tanklas asuvas ohtlike jäät-mete punktis (pöörduda tankla töötaja poole).Vajaduse korral korraldatakse jäätmete kok-kuvedu valla transpordivahendiga (tel 7976312).

Ohtlikud jäätmed on vanad akud, õlijäät-med, õlifiltrid, värvi-, laki- ja liimijäätmed,päevavalguslambid, elavhõbedajäätmed, va-nad ravimid, patareid, pestitsiidid, kemi-kaalid, külmkapid, olmeelektroonika (telerid,raadiod, arvutid).

Kas me sellist Eestimaad tahame? Tee korda oma kodu ümbrus ja osale

heakorrastustöödel!

Hea Põlgaste küla elanik!Tule 27. aprillil kell 11 Põlgaste küla

KORISTUSTALGUTELE.

Teeme prügist puhtaks teeääred, üld-kasutatavad kohad ja platsid. Koguneme kaupluse kõrval olevaleplatsile. Pärast tööpäeva ootab väikeüllatus. Tule ise ja võta sõber kaasa!

Info: Ainar Põder, tel 511 1840.

•Toetavad Arke Lihatööstus, OÜ LtProjekt, Kaska-Luiga talu, OÜ SaleAutokaubad, OÜ Raudnagel, PõlgasteMotomehed.

kanepi aprillileht 25.04.2008 10:16 Page 1 (Black plate)

APRILL 20082 Kanepi Teataja

Emakakaelavähk on esine-missageduselt teine pahaloo-muline kasvaja naistel kogumaailmas. Iga sekund diag-noositakse kahel naisel vähi-eelsed muutused. Iga minutdiagnoositakse ühel naiselemakakaelavähk. Iga 2 minutitagant sureb üks naine emaka-kaelavähki. Emakaelavähk ontõsine haigus.

Kuidasemakakaelavähk

tekib?Emakakaelavähk on ainus

vähiliik, mille tekitaja on kind-lalt teada – see on HPV (Hu-man Papillomavirus) ehk ini-mese papilloomiviirus, mis le-vib peamiselt sugulisel teel.HPV püsimisel naise organis-mis hakkavad toimuma rakku-de haiguslikud muutused, mi-da naine ise ei tunne, vaid peabnaistearsti juures kontrollima.

Peaaegu 70% seksuaalseltaktiivsetest täiskasvanutest onoma eluea jooksul nakatunudmõne HPV-tüübiga. Viiruseolemasolu ja tüüpi saab kind-laks määrata HPV-testiga, mison valutu protseduur ja midatehakse naistearsti juures tava-läbivaatuse käigus.

Palju seda esineb?Emakakaelavähk on noorte

(15- kuni 44aastaste) naistehulgas surma põhjustavatestpahaloomulistest kasvajatestEestis ja Euroopas teisel kohal,Eestis diagnoositakse igal aas-tal ligikaudu 170 uut emaka-kaelavähi juhtumit. Emaka-kaelavähil on ligi 10aastanepeiteaeg, mil seda on võimalikveel edukalt ravida. Kurb onsee, et paljud naised jõuavadarsti juurde siis, kui vähk on

juba kaugele arenenud ning su-remus on seetõttu kõrge. Eestinaiste vähisurmade hulgas onesikohal rinnavähk ning sellelejärgnebki emakakaelavähk.

Kuidas saan end kaitsta?

Kuna ravi viiruse vastu puu-dub, aitab emakakaelavähkiennetada ainult korrapäranearstlik kontroll, vaktsineerimi-ne ja vähieelsete muutuste pu-hul emakakaela õigeaegne ra-vi.

Emakakaelavähi ennetami-ne jaotatakse kolmeks:

1) esmane ennetustegevus –HPV/emakakaelavähi vastanevaktsineerimine;

2) teisene ennetustegevus -emakakaela sõeluuringud;

3) kolmandane ennetustege-vus - emakakaela vähieelseteseisundite ravi.

Emakakaelavähk ei tekiaasta-paariga, selle arenemi-seks on vaja pikemat perioodi,õigel ajal avastatuna on seekergesti diagnoositav ja ravi-tav. Mõnes mõttes on emaka-kaelavähk n-ö hea vähk, sesttalle eelnevad vähieelsed sei-sundid, emakakaela düsplasti-lised muutused. PAP-testiga onvõimalik hinnata, kas rakud onkorras või esineb kõrvalekal-deid. Kui avastatakse haigus-likke muutusi või nn vähieel-seid seisundeid, jälgitakse nai-si tähelepanelikumalt ningarsti tuleb külastada tihedami-ni. Teadaolevalt avastatakseemakakaelavähk kõige sage-damini neil, kellele viimaseviie aasta jooksul ei ole PAP-testi tehtud. Seetõttu on ema-kakaelavähi ennetamiseks olu-line käia regulaarselt, soovita-

tavalt kord aastas naistearstijuures kontrollis. Vähieelseteseisundite väljaselgitamisekskorraldatakse emakakaelavähisõeluuringuid (PAP-teste).Sõeluuringu sihtrühmaks on30–59aastased naised.

Aastal 2008 kutsutakseemakakaelavähi sõeluuringule1978., 1973., 1968., 1963.,1958. ja 1953. aastal sündinudravikindlustatud naised.

Kogu selle aasta jooksulkutsutakse eeltoodud sünni-aastate naised kirjaliku kutsegauuringule elukohajärgsessenaistenõuandlasse. Sel aastalon kirjaliku kutse saajate ni-mekirjas üle 35000 naise. KaEestis on alates 2006/2007.aastast HPV-nakkust ja seegaemakakaelavähi teket võima-lik ennetada vaktsineerimise-ga.

Eesti Naistearstide Seltssoovitab vaktsineerimist alates9ndast eluaastast. Vaktsineeri-mine on kõige efektiivsem en-ne suguelu alustamist. Vaktsi-neerimine ei kuulu Eestis veelriiklikusse vaktsineerimiska-vasse ning seetõttu peavadvaktsineerida soovijad needkulud ise kandma. Eestis onpraegu juba neli omavalitsust –Jõgeva linn, Valjala vald, Tapavald ja Tõrva linn – kus kõik12aastased tütarlapsed saavadlasta end omavalitsuse kululvaktsineerida HPV-viirusepõhjustatud emakakaelavähivastu.

Emakakaelavähi bro‰üürkoos ennetusjuhistega on allalaaditav Eesti Vähiliidu võrgu-lehelt www.cancer.ee.

VAIKE MEESAK,perearst

Paljud kanepilased teavad, mõnedehk ka mäletavad Hurmist pärit Kanepikihelkonnakooli kasvandikku, kunagistKanepi postiljoni Gustav Lindu(*16.12.1899 † 24.07.2000), kes suurehoolega oma kodukandi ajalugu uuris.Ta võttis aktiivselt osa kooli vilistlas-päevadest ja pidas ettekande omaaeg-sest Kanepi alevikust. Tema 100. sünni-päevaks andsid tema poeg Ago ja poja-poeg Peeter Lind välja mälestusraamatu– Gustav Lind, ,,Minu mälestusedelatud sajandist”–, mis on olemas Ka-nepi kooli muuseumis ja ka valla raa-matukogus. Agu Linnu lahkel loal pa-kume killukesi G. Linnu käsikirjalistestmaterjalidest (koostatud 1978/79), kuson juttu Kanepi laadast.

Kanapää kihelkonnas on laatu peetudalates eelmisest sajandist järgmisteskohtades: Ritsikel Erastvere vallas,Puskarul Põlgaste vallas, AlamustilKrootuse vallas, Tillel Krootuse vallas,Kitsel Valgjärve vallas ja Sulbis Kär-gula vallas. Nendest olid minu koduko-ha lähedal neli esimest. Seal sai poisi-kesena käidud ja mõndagi on meeldejäänud, eriti Ritsike laadast.

Ritsike laata peeti 1. oktoobril vanakalendri järgi endise Ritsike kõrtsi juu-res Kanepi alevikust 1 km Kanepi-Ote-pää maanteed mööda, Ritsike talupida-ja Zirkeli maa-alal. Laadakaupmehedolevat maksnud Zirkelile vastavaltmüügiputka alla võetud maa-alale üherubla piirides, Eesti ajal 1-2 krooni.Putkade või telkide üleslöömiseks saadikohapealt eritasu eest ajutiseks kasutu-seks latid ja lauad. Mõned kaupmehedtulid juba laada eelpäeval kohale ja lõidtelgi üles, kus siis ka ööbisid. Rikkamadkaupmehed lasid telgid üles lüüa tasueest talupidajal Zirkelil ja ise ööbisidtalus (andmed Zirkeli pojalt). Kaup

toodi kohale hobustega. Enamik kaup-meestest sõitis oma või palgatud hobu-sega laadalt laadale, sest laatu oli kaunistihedalt, peaaegu igal nädalavahetusel.

Kaupmeeste telgid asusid kahel poolmaanteed, samuti laada keskel ühe võikahe rajatud kõnnitee ääres. Telk võiputka koosnes lattidest kokku löödudraamistikust, millele oli tõmmatudvalge riie, müügileti poolt oli see lahti.Kellel oli vähe kaupa, sellel oli telgi ase-mel valgest riidest suur sirm (vihma-vari), mille all pakkus oma kaupa.Kaupmehi oli Ritsike laadal nii 30-40,peale selle talupidajad, kes müüsid omakaupa otse vankrilt. Suuremad laada-kaupmehed olid Võrust ja Tartu linnast,peamiselt eestlased. Laadakaupmeestehulgas oli ka juute ja mõni üksik ve-nelane, kes siiski valdas ka eesti keelt.

Ritsike laadal oli peaaegu igal aastalkarussell, teistel ümbruskonna laatadelseda ei olnud. Peale selle oli laadal (mit-te küll igal aastal) mootorrattasõit tün-nis, leierkastimees, mõned mustkunst-nikud jne. Ritsike laat viidi 1936. või1937. aastal üle Kanepi alevikku kirikutaga olevale maa-alale ja siis peeti sedaneli korda aastas: 15. jaanuaril, 25.aprillil, 20. augustil ja 14. oktoobril (uuekalendri järgi). Laadapidamine lõpetatiKanepis 1940. aastal. Teisi ümbruskon-na laatu peeti järgmistes kohtades: Kitsekõrtsi juures Valgjärve vallas 10.02. ja13.11., Sulbi alevikus 13.03. ja 8.10.,Puskaru kaupluse juures 20.03.,Alamusti riigiviina monopoli juures19.04., Tille kõrtsi juures Tilleorus 7.10.(vana kalendri järgi).

Laadakaupmehed müüsid tööstus-kaupadest riiet, pitsi, paelu, põllesid,pearätte, niiti, nööpe, taskurätte, suu-pille, taskunuge, saapaid, kalosse, savi-kausse, taldrikuid, tasse ja veel mõnda

muud. Toidukaupadest saia (kaalusai),safransaia (kollane), vesikringleid kopi-kas tükk, prantssaia, sarvesaiu, pisikesirõngaid roguskist nööri järgi aetuna,kompvekke (Vähikaelad, piparmündi-kommid jt), samuti paberita purgikom-pvekke, jaanikõtru (kõvad tumepruunidkõdrad), vorsti, pähkleid, präänikuidjne. Müügil olid ka tubakas, paberossidja hülsid (paberist suitsud, mille sissetopiti omatehtud tubakat). Jookidest olimüügil mõdu (ilma gaasita magus mee-jook). Alkoholi laadal ei müüdud. Õlutsai osta lähemast kauplusest, viina müü-di ainult monopolis. Laadal õitses alt-hõlma viinamüük, seda näitas purjusinimeste rohkus. Veel müüdi laadal lastepildiraamatuid, õlivärvitrükis pilte, kir-jutustarbeid, pildiraame, maalitud piltejne. Juturaamatute (ilukirjanduse) müü-ki ma laadal ei näinud. Rändraamatu-kaupmees Gustav Mikkelsaar kurdaboma mälestustes, et laadaplatsi hind ole-vat kallis olnud, see takistanud laatadelkirjanduse müüki.

Kaup oli asetatud riiulitele, letile janööridega ülevalt alla riputatud. Mõnedkaupmehed pakkusid oma kaupa suurehäälega karjudes: „Neiukesed, nooruke-sed, astuge ligemale, tulge ostma sitsi,pitsi, pearätte – odavaid ja häid!” Pealetavaliste laadakaupmeeste müüsid ko-halikud ja kaugemalt tulnud puutöö-meistrid puunõusid (toobid, kapsa- jalihatünnid jne). Talupidajad müüsidvankrilt õunu ja teisi aiasaadusi. Neillaatadel, kus mina käisin, ma naistekäsitöid müügil ei näinud, ja kes neidtöid oleks ostnudki, kui igas peres nai-sed ise käsitööd tegid.

Igal laadal oli hobuste ost-müük.Meie ümbruskonna taluperemehed käi-sid hobust ostmas-müümas enamastiKodijärve laadal Kambja vallas märtsi-

kuus. Seal oli siis suurem hobuselaat.Alalised laatadel olijad olid mustlased:mehed parseldasid hobustega, naisedennustasid tulevikku kaartide ja käevaatamisega. Laadaliste hulgas kunde-sid leidus. Maanteel prooviti hobusejooksu, kas loomal on jalad terved.Hobuse vanust määrati hammaste järgi.Läikiv karv oli terve hobuse tunnuseks.Hobuse müügi korral anti tavaliselt kaa-sa ka valjad (päitsed). Tsaariajal puudu-sid hobustel passid, siis esines sageli ho-busevargusi. Laadal juhtus mõnigi kordomanik oma varastatud hobust nägema.Sellepärast käis varastatud hobuse oma-nik kaugematel laatadel, lootes sealtoma hobuse kätte saada.

Talumehed müüsid laatadel lehmi,lambaid, põrsaid. Loomade ülesostja-teks olid lihunikud Võrust ja Tartust.Lihunikud kogusid kokkuostetud loo-mad kokku ja ajasid karjana linna, sel-leks palkasid kohapeal kaks-kolm aja-jat. Ka talupidajad ostsid laadalt lehmavõi põrsaid. Lehma vanust arvati sarve-del olevate voltide järgi, piimaanni hea-dust näitas udar.

Laadalt ei puudunud kerjused. Nadistusid maanteekraavi kaldal ja laulsidkirikulaule, müts raha kogumiseks kõr-val maas. Mõni kerjus saatis oma lauluviiuliga, sellel oli suurem menu. Laatalgas tavaliselt kell 9-10 ja lõppesõhtupoolikul. Maal kestsid laadad ükspäev. Linnades oli mitmepäevaseid laa-tu, näiteks Võrus veebruaris terve nädal,seda nimetati jaarmargaks. Laat olivõrdlemisi kärarikas. Mõni lõõtspilli-mängija oli laadale pilli kaasa võtnud.Siis istus oma või mõne tuttava vankrilja mängis oma pilli, nii et ümbruskondhelises, kerjused laulsid, põrsad vin-gusid.

Kaugemale laadale sõideti hobusega,

lähemal asuvale laadale mindi jalgsi,muidugi kui laadale midagi müügiks eiviidud. Laadalised tulid tavaliselt vä-hem kui kümne versta kauguselt.Laadale ei mindud mitte üksnes ostma-müüma, vaid ka niisama vaatama ja tut-tavatega kohtuma. Laadale minnes riie-tuti nagu kirikusse minnes. Kui laat olilähedal, siis said ka teenijatüdrukud jasulased prii päeva ja palga arvel natukelaadaraha. Ritsike laadale minekukssaid karjalapsed alati loa, sest seal olikarussell ja laat toimus karja lauta jää-mise ajal. Kojujäänutele toodi laada-kostiks saia, kompvekke, jaanikõtru,eriti lastele. Kaugemale laadale minditeatava sihiga, mitte niisama lõbu pä-rast. Meie ümbruskonnast käidi kauge-matel laatadel: Oriku laadal 20. det-sembril, Sulaoja laadal aprillis Kambjakihelkonnas.

Laadal olikorravalvuriks kohalik val-la urjadnik (politseinik), suuremal laa-dal nagu Ritsike ja Alamusti oli kohali-kule urjadnikule abiks naabervalla oma.Urjadnik kandis sinisest kalevist kulla-värvi nööpidega ja pagunitega vormi-rõivaid ning vormimütsi. Vööl kandis tanahktaskus revolvrit ja puusal rippusmõõk. Meie ümbruskonna laatadel juh-tus kaklusi harva, seega korravalvurilsuurt tööd ei olnud. Küll tuli tal vahelabiks olla hobusevarga tabamisel.

Selles kirjatükis oli juttu enne Imaailmasõda peetud laatadest. EestiVabariigi ajal tuli laatu juurde. 1938.aastal oli Eestis kalendri andmetel 1094laata. Kõige rohkem laatu oli oktoobris(168) ja kõige vähem juulis (36).

Gustav Linnu käsikirju lehitsesMILVI HIRVLAANE

Gustav Lind Ritsike laadast Kanepis

Kui varem tegi Eesti Energia elektritöid vaidoma vastutusalasse kuuluvas elektrivõrgus, siisalates eelmise aasta novembrist pakub energia-firma oma klientidele terviklikku sise- ja väli-selektritööde teenust. Uuteks teenusteks onelektripaigaldise projekteerimine, ehitamine jaümberehitamine ning elektripaigaldise tehnilinekontroll.

Elektritööde teenuseid pakub Eesti Energiaühtviisi nii kodu- kui ka äriklientidele. EttevõtteKagu-Eesti piirkonna juhtivkonsultandi AndreiDenisovi sõnul korraldatakse kõiki elektrigaseotud töid, esialgu vaid mitte avariitöid.

„Otsustasime elektritööde teenusega turuletulla, sest selle vastu on olnud klientidel huvi.Kliendil on mugav, kui ta saab kõik elektrigaseotud teenused ühest kohast tellida; lisaks onmeil kogu Kagu-Eestit kattev teenindusvõrk,”ütles ta. „Enamasti ei ole kliendid elektrialainimesed, mistõttu leitakse meie abiga elektriet-tevõtetega lihtsamini ühine keel.”

„Aasta jooksul plaanime elektritööde teenu-seid Kagu-Eesti piirkonnas pakkuda vähemalt100 kodu- ja ärikliendile.Tegelik projektide arvsõltub nii nõudlusest kui ka projektide keeru-kusest,” lausus Denisov. „Lisaks on kavas laien-dada teenust lähitulevikus nõrkvooluga seotudtöödele, mille alla kuuluvad arvuti- ja televõr-gud, tulekahju- ja valvesignalisatsioonid. Paari

kuu pärast hakkame rentima ehitusaegseid elek-trikilpe ajutiste võrguühenduste kasutajatele.”

Elektritöid saab klient tellida kohalikusklienditeenindusbüroos või vormistades taotlu-se veebilehel www.elektritood.com.

Et pakkumise tegemist lihtsustada, tulekskliendil kohe esitada ka võimalikult palju lisa-materjale, näiteks objekti projekt või majaplaan.Vajaduse korral täpsustab Eesti Energia projek-tijuht tellimust ja meie valime kliendi jaoks väl-ja parima hinnapakkumise. Hinnapakkumisesobivuse üle otsustab klient, seejärel sõlmitaksetöövõtuleping. Pärast lepingu sõlmimist juhibEesti Energia projekti kulgu, suhtleb ise töödetegijaga ning vastutab tööde kvaliteetse ja õige-aegse lõpetamise eest.

Eesti Energia annab tehtud tööle kaheaastasegarantii.

LugupidamisegaGEA TOOMEMÄGI,

ASi Eesti Energia äriklientide ja võrgumüügi valdkonna assistent

tel 715 5614

ANDREI DENISOV e-mail: andrei.denisov@energia.ee

tel 512 3201

Kulupõletus on kõikjal Eestis kunisügisvihmadeni keelatud. Lõuna-Eesti pääste-keskus ja keskkonnainspektsioon kavandavadreide kulu põletamise keelu rikkujate taba-miseks. Keelust üleastujaid ootab rahatrahvkuni 18 000 krooni, samuti tuleb kulupõlengupõhjustajal tasuda tekitatud keskkonnakahju.

Inspektorid ning päästekeskuse korrapida-jad kontrollivad reidide käigus ka tuleohutus-nõuete täitmist lõkke põletamisel. Lõkke tege-misel tuleb eelkõige kinni pidada omavalitsuseterritooriumil kehtivast heakorraeeskirjast.

Lõkke tegemine ja prahi põletamine võõralmaal on igal juhul keelatud. Maaomanik peabmõistma, et kulu või prahti süüdates langebkogu vastutus tule tegijale. Seega soovitame

jälgida ka naabreid, kas nad peavad kinni kulupõletamise keelust ning lõkke tegemisel tule-ohutusnõuetest.

Lahtist tuld ei tohi teha hoonetele lähemalkui 15 meetrit ja metsale lähemal kui 30 meet-rit. Lõkkease tuleb mittepõleva pinnasegaümbritseda ja esmased tulekustutusvahendidkäepärast hoida.

2007. aasta 1. aprillist jõustunud keskkon-naministri määruse „Metsa ja muu taimestiku-ga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitami-ne” muudatusega keelustati kulu põletaminepärast lume sulamist.

Lõuna-Eesti päästekeskus

Emakakaelavähk onennetatav

Kulu põletamine on keelatud

Eesti Energia korraldab elektritöidkodu- ja äriklientidele

kanepi aprillileht 25.04.2008 10:16 Page 2 (Black plate)

Tänavuse ,,Koolitantsu” finaalissaatis edu Andre Laine loodud eesti-teemalist tantsu „Eesti veri, Eesti li-ha…Oll la lee”.

Kanepi noortest tantsisid „kabu-keste” rühmas Hip Kõiv, Egle Rüütli, Kadi Seeme, LiisSeeme ja Joonas Tagel.

Kagu Kabujalakõsõ pidas 4. aprillil oma 10. aastapäevapidu. On hea meel, et Põlvamaa noori koondavas tant-surühmas on läbi aegade tantsinud palju Kanepi noori. KaAndre Laine ise on ,,kabukeste” tantsijate seast kasvanudja sealt tantsuga tegelemiseks innustust saanud.

,,Koolitants 2008” finaali pääsesid Kanepi noored kaheAndre Laine loodud tantsuga. Edukad oli 7.–9. klassi va-nuserühmas ImPro vabatants „·ahh-matt” ja eestiteemali-ne tants „Torupilli jalad”. Tore, et 7.–9. klassi õpilastestkoosnev ImPro rühm oli oma koosseisult ja ka poiste osa-luse poolest arvukaim.

Veel oli ,,Koolitantsul” võistlustules Andre Laine ju-hendatava Põlva Meie Stuudio show-tants „Kontrast”.

7. aprillil külastasid Kanepi gümnaasiumiNarva koolide direktorid ja õpetajad. Nendekülastus toimus integratsiooniprojekti raa-mes, eesmärgiks oli tutvuda Lõuna-Eesti koo-lide huvitegevuse korraldusega, traditsioo-nide ja projektidega. Kanepi gümnaasiumistutvusid nad 12. klassi õpilaste kevadnäi-tusega, külastasid kooli muuseumi, kuulasidõpilaskontserti. Huvijuht Aino Mõttus rääkismeie kooli huvitegevusest, õpilaste omaval-itsusest, kevadisest looduslaagrist ja algklas-siõpilaste pikapäevakooli projektist. Eelmiselkevadel osalesid meie looduslaagris ka Narvakoolinoored. Pärast kolmetunnist külaskäikusõitsid narvalased edasi Võrru.

MERIKE KASTE,Kanepi gümnaasiumi direktor

Lõppes järjekordne etapp LõunaPolitseiprefektuuri preventsioonitali-tuse eestvedamisel ja koostöös koha-like omavalitsustega korraldatud pro-jektist „Tegijad 2008”.

Projekti II etapp toimus seekordkevadisel koolivaheajal Kanepi güm-naasiumis.

Osalesid 12–16aastased nooredKanepi, Otepää, Valgjärve, Veriora jaVõru vallast.

See etapp oli loodussuunitlusega.Õpetaja Rein Põdderi juhenduselmeisterdati lindudele pesakaste. Hu-vitav oli see, et pesakaste tegid suureinnuga ka laagris osalenud tüdrukud.Teiseks näpuharjutuseks oli õpetajaHelve Konsapi juhendusel vildist ese-mete valmistamine, sellest võtsidomakorda huviga osa ka poisid.

Seekordse väljasõidu tegime loo-dusesse Käbliku tallu, kus aitasimeperemehel metsa alt oksi koristadaning neid põletada. Pärast mõnetun-nist metsa all rassimist pakkus pere-mees meile kosutavat suppi. Kui suppoli söödud, rääkis peremees huvita-vaid looduslugusid. Noored esitasidhulgaliselt küsimusi jahinduse kohtaning said lahkelt peremehelt ka vas-

tused.Õhtu naelaks oli Põlvast pärit

noormees Kahru Kaasik, kes trikitaskaarditega ja juuksekummidega.

Oma õla pani alla ka KaitseliiduPõlva maleva instruktor-noortejuhtAile Vals, kes korraldas meeskonna-töö harjutusi. Selle tulemusena para-nes noorte omavaheline suhtlemine.

Palju tehti sporti, mängiti saalijalg-palli, saalihokit ja võisteldi teate-võistlustes. Sportliku tegevuse orga-niseerimise eest suur tänu õpetajateleKadrile ja Maikenile ning abiturien-tidele Kadri Plaadole ja SigritVaaraskile.

Politseist olid üritusel kohal nelja-jalgsed sõbrad Elmundo ja Reks, neidpresenteerisid koerajuhid Tiina Kiikja Hillar Heil.

Seadusi ja head käitumist tuletasidnoortele meelde preventsioonitalitusevanemkonstaablid Maarja Punak jaMaris Orgusaar.

Loodusteemalise laagri koostöö-partneriteks olid Erastvere ja Ilumet-sa metskond.

Pidulikul laagri lõpetamisel antimetskonnale üle 58 pesakasti. Needpannakse üles Erastvere ja Ilumetsa

metskonna hallatavatesse metsadesseja loodusradade lähedusse.

Ennetusprojekti „Tegijad 2008”raames toimub veel kaks kolmepäe-vast etappi.

Suvisel koolivaheajal oleme Veri-ora vallas Viluste põhikoolis, kus sa-muti toimuvad loengud, tehaksemeeskonnatöö harjutusi, jõustruk-tuurid tutvustavad oma tegevust, toi-mub väljasõit Meenikunno maastiku-kaitsealale.

Viimasel etapil oleme Mooste val-las välitingimustes ning etapp on mil-itaarkallakuga. Etapi viimasel päevalpannakse i-le täpp teenistusrelvadesttulistamisega.

Lõpetuseks tänan omalt poolt OÜdJestec ja eraisikut Kaido Kõivu, kestoetasid meie etappi vajaminevatematerjalidega. Aitäh!

PEETER PAU,Lõuna politseiprefektuuri

korrakaitseosakonnapreventsioonitalituse

juhtivkonstaabel,ennetusprojekti

„Tegijad 2008” juht

Kanepi Teataja 3APRILL 2008

Esmaspäeval, 7. aprillil oli Kanepigümnaasiumis juba kümnendat kordaabituuriumi korraldatav kevadinekunstinäitus õpetaja Ele Kõivu eest-vedamisel. Aasta 2008 on Eestis kuu-lutatud arhitektuuriaastaks ning näi-tus oligi sel korral just arhitektuuri-teemaline, pühendatud Kanepi süm-boliks olevale skulptorile AugustWeizenbergile. Näitus avati koolima-ja vanemas osas, mis on valminud1937. aastal Eesti ühe kuulsama koo-lihoonete projekteerija arhitekt Ar-nold Matteuse projekti järgi.

Iga õpilane lõi isikliku visiooni niikunstist üldse kui ka selle seotusestarhitektuuriga. Valminud olid vägahuvitavad maketid, projektid ningabstraktsed maalid. Näituse avami-sega kaasnes happeningi stiilis näite-mäng, järgnesid sissejuhatavad sõna-võtud, tööde esitlused autoritelt, krii-tiku hinnang ja kaitsekõne oma loo-metöö juures.

Omapärased olid nii vanaaegsetetaluhoonete maketid kui ka moodsakujundusega tulevikukodud. Kasuta-tud oli kõikvõimalikke materjaleklaasist, paberist ja tikkudest kuni

tehismaterjalideni. Mõned projektidolid arvutiprogrammiga koostatud,oli ka suuri seinamaalinguid. Tegijadolid oma taieseid luues palju tundekulutanud.

Kunstinäituse avamisel osalesidlisaks õpilastele lastevanemad, Põlvamaavanem Priit Sibul, Kanepi valla-vanem Aivar Luts, koolijuhid Narvastning teisedki kunstilembesed uudista-jad. Toreda üllatusena oli külas vilist-lane Martin Medar, kes esitles küm-me aastat tagasi valminud esimesttaiest, milleks oli grupitööna kaunis-tatud uks. Sellest kõik algaski, ka rüh-matööd, mis nüüd on nii tavalised,kuid siis olid veel haruldased.

Näitus toimus Kanepi gümnaasiu-mis juba kümnendat korda, aga olisellest hoolimata omapärane. Olulinepole mitte ainult see, et koolis saaboma loovust rakendada, vaid ka see,et enne lõpueksameid leiavad abitu-riendid praktilist tegevust ja saavadnäidata, kuidas kooliaastad on neidkujundanud. Näitust sai vaadata kogunädala kooli raamatukogus ja fuajees.

MARI-LIIS MEESAK, abiturient

Ennetusprojekt ,,Tegijad 2008”jõudis Kanepisse

Abiturientide kevadnäitus

„Küll om umbõ hää, et Contra külän käis, nüit om meilgi pää ulle mõt-tit täüs." 9.-12.klassi õpilased kuulasid huviga, kuidas oma kandi kir-jamees Margus Konnula luges ja laulis oma vabavärsse, luuletusi jahaikusid. Foto: Aino Mõttus

Algklasside õpilased kohtusid Kanepi raamatukogu eestvõttel laste-kirjanik Heiki Vilepiga. Tema rõõmsameelsed ja mõtlema panevadluuletused meeldivad lastele. Oma lemmikluuletustest esitasid lapsedväikese luulekava. Õpilastel oli kirjanikule hulgaliselt küsimusi luule-tuste saamisloo kohta. Lapsed kuulsid ka selliseid luuletusi, mis ei ole-gi veel trükis ilmunud ja said kirjanikult raamatutesse autogramme.Aitäh Heli Adamsonile Kanepi raamatukogust, kes on kirjanikke küllakutsunud. Tekst ja foto: Helgi Vassilko, algklasside õpetaja

Kanepi gümnaasiumi õpilasedkohtusid kirjanikega

Õpilased käisid Tartus. 10. klassi õpilaste õppekäigu ees-märk oli kinnistada kunstiõpetuseja ajaloo tundides õpitud materjali. Käidi Tartu ülikooli peahoones, üli-kooli kunstimuuseumis, aulas, kart-seris, Toomemäel, Jaani kirikus. Ekskursiooni korraldas kunstiõpe-taja Ele Kõiv, Tartus oli giidiks EppTohver.

Foto: Ele Kõiv

Kagu Kabujalakõsõoli ,,Koolitantsul”

väga edukas

Kagu Kabujalakõsõ oma sünnipäevapeol.

ImPro vabatants „·ahh-matt”.

Näituse avab Nigol Kaste.

kanepi aprillileht 25.04.2008 10:16 Page 3 (Black plate)

Dagi Mõttus meenutabelu Kanepis Eesti Va-bariigi algusaastail.

Dagi Mõttus on põlineKanepi elanik. Ta on juba85aastane, kuid ei kurdaoma vanuse üle, sest prae-gu on igasuguseid ravi-meid, et oma tervist tur-gutada. TööstaaÏi, enami-kus kaubanduses, on tal ko-gunenud ligi 50 aastat, see-tõttu ei kurda ta ka pensionisuuruse üle. Dagil on süda-mest kahju ainult sellest, ettemaealisi jääb üha vähe-maks. Rõõmustamiseks onpõhjust aga küllaga. Dagion kursis meie igapäevael-uga televisiooni ja ajakir-janduse kaudu.

Dagi meenutusi ajendaskirja panema tema huvitav elu.Oluline on teistelegi teada anda,kuidas elati Kanepis Eesti Vaba-riigi esimesel perioodil.

Kuidas tähistati Eesti Vaba-riigi aastapäevi Kanepis?

24. veebruari hommikul kogu-neti seltsimaja juurde. Kohale tulidkõik Kanepi tähtsamad esindajad:vabatahtliku tuletõrjeseltsi liik-med, kaitseliitlased, naiskodu-kaitsjad, kodutütred, ettevõtjadjne. Seltsimaja juurest liiguti ühi-ses rongkäigus lippudega ja mürt-suva orkestri saatel Vabadussõjamälestuskivi juurde, kus kõneldiVabadussõjast ja meenutati lange-nuid. Seejärel toimus kirikus Va-badussõjale pühendatud jumala-teenistus. Selline pidulik ja üldrah-valik aastapäeva tähistamine vää-rib ka tänapäeval järgimist.

Mis meenub ühistegevusest?Neiuna osales Dagi kodutütarde

tegevuses ja oli aktiivne Kanepituletõrjeseltsi noorliige. Ta osalesseltsi tarbeks annetuste kogumisel.Selleks külastati jalgsi või hobuseltalusid, kust saadi vilja, raha võimida kellelgi oli võimalik anda.Kuna elu arenes, oli ka tuletõrjelvaja mobiilsemaks muutuda. Rahakoguti auto muretsemiseks. 1936.-1937. aastal saigi Kanepi tuletõrje-selts endale tänu Kanepi rahva toe-tusele ja noorte aktiivsusele auto.Kanepi tuletõrjujad said nüüd appiminna kaugemalgi.

Dagi suurim korjandusraha tulisiis, kui ta ulatas põllulilledekimbu siseminister Veermaale, kesannetas 5 krooni, mis oli tolle ajakohta väga suur raha. MinisterVeermaa oli nimelt Kanepisse saa-

bunud Riigikogu liikme Arrasematustele.

Mõnda ka seltsitegevusest.Kanepi rahva kultuurilembusest

on palju räägitud ja kirjutatud. KaDagi osales aktiivselt näitemängu-des. Seda tunnistab foto aastast1939, millel on Kanepi näitekuns-tikursus näidendi „Andres ja Pea-ru” tegelastena. Lavastusega sõi-deti ringi ja esineti lähikonna selt-simajades. Etendustega kogutudraha kasutati seltsimaja elu eden-damiseks. Küllap oleks ka sellesvallas eeskuju võtta. Dagi soovitabkaotada erimeelsused ja liitudaühise eesmärgi nimel ka uue Ka-nepi kultuurimaja ehituseks.

Dagi Mõttuse meenutusedpani kirja JAAN TIIVOJA

4 Kanepi Teataja APRILL 2008

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress: Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel 797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602 Võru.KANEPI TEATAJA

Elsa KongoJõksi küla

Voldemar Hurt Põlgaste külaPärja Vaha

Kanepi alevikLeili Huul

Põlgaste külaAino KrivelerRebaste küla

Kunda ReimanHeisri küla

Eha-Elfride AjalikKaagvere külaKaja KernerPõlgaste külaEldur TiislerErastvere küla

Bernhard KülvJõgehara külaElfriide EhteErastvere küla

Kaja SikkMagari küla

Kalju-Johannes LõoRebaste küla

Linda PappelSõreste küla

Evi SultsErastvere küla

Olev EhteKanepi alevikSaima TiislerPiigandi külaOlga PaisnikKanepi alevik

Heino-Leidur KuduKooraste küla

Henn TschuchnaSoodoma külaMeino LeisLauri küla

Daisi PettaiHino küla

Aino SimgaKanepi alevikOlav NigulaMagari külaVäino SikkHino küla

Vaino LokkJõgehara külaHelga LastingKanepi alevikSpodra PaalaErastvere küla

Hindrek HolzmannKanepi alevikHarald KaasKooraste küla

Vambola PõdderHeisri küla

Liia ToomsaluHurmi küla

Sirvi ArumetsKanepi alevikAstrid Adul

Erastvere külaMare Dreyersdorff

Hurmi külaKalev Kängsepp

Erastvere külaKalev Uder

Kanepi alevik

LIIDIA MEITERN13.06.1917-13.03.2008

Kanepi alevikMATTI HOLTER

5.10.1942-15.03.2008Varbuse küla

NEIDI LENZIUS23.01.1930-26.03.2008

Erastvere HKVALMAR NORMET

5.04.1936-27.03.2008Magari külaAHTI TRÄÄL

18.10.1940-8.04.2008Piigandi küla

REGINA LAINE3.12.1928-10.04.2008

Soodma külaGUSTAV NILBE

22.03.1921-10.04.2008Magari küla

Järgmine Kanepi Teataja ilmub mais. Artikleid ootan vallamajja võie-posti aadressil kanepi.teataja@mail.ee, Tiiu Leppikus.

MÄLESTAME

Õnnitlememaikuu juubilare ja

sünnipäevalapsi!Jälle tulevad uued päevadtulevad üle su õue. Toogu ikka päikesesära, tervist ja õnne su põue.

Tugevat tervist ja jõudu sünnipäevalastele!

Kanepi vallavolikogu ja vallavalitsus

Kanepi Vallavalitsus müüb avalikusuulise enampakkumise korras

30. aprillil 2008 kell 10 Kanepi vallamajas

(Turu 2, Kanepi alevik):1. Kinnistu PÕLGASTE KULTUURIMAJAsuurusega 3355 m2, sihtotstarbega sot-siaalmaa, asukohaga Põlgaste külas,alghinnaga 100 000 krooni.

2. Kinnistu ERASTVERE KOOLIMAJAsuurusega 7376 m2, sihtotstarbega sot-siaalmaa, asukohaga Soodoma külas,alghinnaga 100 000 krooni.

Osavõtutasu 300 krooni ja tagatisraha10% alghinnast tasuda eelnevalt Kane-pi Vallavalitsuse kontole Hansapangas1120263205 või vallavalitsuse kassasse.Enampakkumise võitjaga sõlmitaksemüügileping ühe kuu jooksul alatesenampakkumise tulemuste kinnitamisepäevast. Ostuhinna, notaritasu ja riigi-lõivu tasub ostja enne müügilepingusõlmimist. Müüdava varaga saab tutvu-da kohapeal.Info telefonil 797 6310 või 797 6317.

Kanepi Vallavalitsus kuulutab välja KONKURSI

kultuuri- ja spordinõuniku vabaametikoha täitmiseks.

Eesmärk:valla kultuuri- ja spordielu efektiivnekorraldamine ning selleks eelduste loo-mine Kanepi vallas, Kanepi kultuuri-maja töö juhtimine.Tööülesanded:valla kultuuri- ja sporditegevuse koor-dineerimine ja juhtimine.Nõudmised kandidaadile:* eriharidus (soovitavalt kõrgharidus);* arvuti kasutamise oskus;* hea suhtlemisoskus;* soovitav eelnev projektide kirjuta-mise ning juhtimise kogemus.Sooviavaldus, CV ja oma tegevuskavakultuuri- ja sporditöö korraldamisel jaarendamisel saata või esitada 28. april-liks aadressil: Kanepi Vallavalitsus, Turu2, Põlvamaa 63101.Info tel 797 6310, 506 6567.

KultuuriüritusedKanepi gümnaasiumis8. mail kell 18 emadepäevale pühenda-tud kevadkontsert.9. mail kell 14 kodutütarde emadepäe-va üritus.Kanepi lasteaias8. mail kell 16 emadepäeva pidu.Põlgaste lasteaed-algkoolis 8. mail kell 17 emadepäeva kontsert.Kanepi kultuurimajas10. mail kell 20 emadepäeva pidu an-sambliga Melody.Põlgaste kultuurimajas18. aprillil kell 18 jüripäeva tähistaminekoos Päri seltsiga. Tõrvikud, pannkoo-gid, üllatused. 18. aprillil kell 21 disko. Plaate keerutabdj Kepu.25. aprillil kell 21 nõidade sabat an-sambliga Kondor. Kella 22ni kostüümi-des sissepääs tasuta, õhtut juhib ,,nõida-de päälik”, pääse 35 krooni, puhvet.9. mail kell 21 emadepäeva pidu an-sambliga Hauka Vägevad, jalakeerutusans Sulatsõ saatel, pääse 35 kr, puhvet.23. mail kell 21 disko. Plaate keerutavadTulvo ja Anti. 18. aprillil kell 16 Kanepi raamatukoguskohtumine Paul-Erik Rummoga. Oota-me kõiki huvilisi! Heli Adamson.

APRILLIS•90 aastat tagasi (24.04./7.05.1918)sündis Kanepis Õie-HelmineKüün-Harju, Vana-Piigandi kool-meistri August Küüni tütar, JuliusHarju abikaasa, Ülle Harju vanaema,kauaaegne Kanepi koolmeister, maa-teaduse ja algklasside õpetaja, näi-tejuht, surnud 26.09.1984 Kanepis,maetud Kanepi Ala kalmistule.•140 aastat tagasi (23.04. 1868) toi-mus Kaagvere koolimaja juuresKurgsoo mäel teorendi lõpetamisepuhul rahvapidu Jüri Kanni pasuna-koori esinemise, Jaan Kanni loodud,,Päevapulkade laulu” esitamise jamõisa teopäevapulkade põletamise-ga, mis pidi sümboliseerima orjuselõppu. Sellest väljaastumisest kirjutasEesti Postimees.MAIS•80 aastat tagasi (2.05.1928) sündisSõreste külas muusikamees Kalju

Sarnit, lõpetas Tartu muusikakooli,töötas akordioniõpetajana Narva, Võ-ru, Põlva ja Tartu muusikakoolis. Te-geles 30 aastat lõõtspillide valmista-mise (ligi 70 pilli) ja moderniseeri-misega, lisas Teppo lõõtspillidele mi-noorset laadi, oli VI kategooriaga pil-lide häälestaja ja remontija. Surnud12.05.1998 Põlvas, maetud Põlva kal-mistule.•135 aastat tagasi (11.05.1873) sün-dis Sillaotsa kõrtsis Robert Taba,kauaaegne koolmeister (1890-1933)Koigeras, Põlgastes ja 34 aastat Koo-raste algkooli juhataja, laulukooridejuhataja ja põllumees, olnud 1897-1918 kaitserõugete panija. Andis kõi-gile oma üheksale lapsele hea haridu-se. Suri Savernas 6.02.1965, maetudKanepi Mäe kalmistule.

Milvi Hirvlaane,ajaloolane

KARSTE KOOLI KOKKUTULEK3. mail kell 14.

Koguneme kooli juures.Registreerimine tel 5666 5037 (Maria),

tel 5192 1647, 797 7933 (Tiiu).

Põline kanepilane meenutab

Killukesi kultuuriloolisest kalendrist

8. ja 9. mail Kanepi gümnaasiumis kunstiõpetuse ja käsitöö klassisõpilastööde näitus.

Kanepi vallavalitsus koos Kanepi ja Põl-gaste kultuurimajaga alustasid uute väikestevallakodanike tunnustamise traditsiooni2005. aasta kevadel. Toimub see üritus ke-vadpühade ajal ja sel aastal siis juba neljan-dat korda.

23. märtsil toimus beebipidu Põlgastelasteaias. Peole olid kutsutud eelmisel aastalKanepi vallas sündinud 10 tüdrukut ja 14poissi koos vanematega. Piduliku vastuvõtuavasid kultuurimaja juhataja Asta Puru jaPõlgaste lasteaed-algkooli juhataja EneVeberson.

Tervituskontsert väikestelt Põlgaste esine-jatelt tekitas päevakohase meeleolu.

Vallasekretär Õie Põder tervitas ja tunnus-tas uusi vallakodanikke meenetega. Kõiklapsed said pehme mänguasja ning nimelise kleep-suga albumi. Beebipeolisi ootas sööklas kaetudfur‰ettlaud, eraldi beebidele ja vanematele.

Lasteaia mängunurgad kutsusid mängima nii lapsi

kui ka vanemaid.Aitäh kõikidele osavõtjatele!

ASTA PURU, kultuurimaja juhataja

Tänavune beebipidu

Ühispilt tänavuse beebipeo osavõtjatega.Foto: Ene Veberson

Kanepi näitekunstikursus 1939. aastal. ,,Andres ja Pearu” etendajad.

kanepi aprillileht 25.04.2008 10:16 Page 4 (Black plate)