karistusseadustiku §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu- looma julm

Sisekaitseakadeemia

Politsei- ja piirvalvekolledž

Liane Stepanov

KARISTUSSEADUSTIKU §-S 264 SÄTESTATUD

KURITEOKOOSSEISU- LOOMA JULM KOHTLEMINE

RAKENDAMINE PÕHJA PREFEKTUURI PRAKTIKAS 2007-2011

Lõputöö

Juhendaja:

Riina Jõesaar MA

Muraste 2013

2

LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON

Kolledž: Politsei- ja Piirivalvekolledž

Kuu ja aasta: mai 2013

Töö pealkiri eesti keeles: Karistusseadustiku §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu- looma julm

kohtlemine rakendamine Põhja prefektuuri praktikas 2007-2011

Töö pealkiri võõrkeeles: Application practice of cruel treatment of animals from 2007-2011 in North

Prefecture

Töö autor: Liane Stepanov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega

elektroonilises keskkonnas.

Allkiri:

Lühikokkuvõte: Käesolev lõputöö kirjutati teemal “Karistusseadustiku §-s 264 sätestatud

kuriteokoosseisu- looma julm kohtlemine rakendamine Põhja prefektuuri praktikas 2007-2011”.

Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade ja analüüsida, milline on looma julma kohtlemise

kuriteokosseisu rakendamise praktika ning võimalusel esitada menetleijaile neid abistavaid

ettepanekuid.

Töös püstitati järgmised uurimisülesanded: uurida KarS §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu teoreetilist

käsitlust; analüüsida Põhja prefektuuri menetluspraktikat looma julma kohtlemise kriminaalasjades;

võimalusel teha menetlejaile neid abistavaid ettepanekuid.

Uurimisülesannete täitmiseks teostas autor empiirilise uuringu, mille käigus viis läbi dokumentide vaatluse.

Kriminaaltoimikute vaatluse tulemusena selgus, et aastatel 2007-2011 registreeriti PPA Põhja prefektuuris

KarS § 264 tunnustel 30 juhtumit, millest 4 on jõudnud kohtulahendini. 30-st kriminaalasjast 21

kriminaalasja lõpetati kohtueelses menetluses. 20-l korral on tegu kvalifitseeritud julmal viisil toime

panduks, 9-l korral avalikus kohas toime panduks ja kahel korral on teo toimepanijaks isik, kes on looma

suhtes lubamatu teo varem toime pannud.

Töö käigus selgus, et neljas kriminaalasjas on tegu ebaõigesti kvalifitseeritud. Kahel korral on julma viisi

kõrval jäetud tähelepanuta avaliku koha olemasolu ning kahel korral süüteokoosseisu objektiivse tunnusena

on tegu kvalifitseeritud toimepanduna isiku poolt, kes on varem sellise teo toime pannud, kuigi menetluse

käigus ei olnud teo toimepanijat kindlaks tehtud.

Võtmesõnad: õigushüve, loom, julm kohtlemine, avalik koht, avalik rahu, fauna

Võõrkeelsed võtmesõnad: protected interests, animal, cruel treatment, public place, public peace, fauna

Säilitamise koht: PPK raamatukogu

Kaitsmisele lubatud:

Kolledži direktor: Allkiri:

Vastab lõputöö nõuetele:

Juhendaja: Allkiri:

3

SISUKORD

MÕISTETE JA LÜHENDITE LOETELU ......................................................................................... 4

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 5

1. KARISTUSSEADUSTIKU §-S 264 SÄTESTATUD KURITEOKOOSSEIS- LOOMA JULM

KOHTLEMINE ................................................................................................................................... 8

1.1 Kaitstav õigushüve ........................................................................................................................ 8

1.2. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused ..................................................................................... 13

1.3. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused .................................................................................... 19

2. KARISTUSSEADUSTIKU §-S 264 SÄTESTATUD KURITEOKOOSSEISU RAKENDAMINE

PRAKTIKAS ..................................................................................................................................... 22

2.1. Tomikute analüüs ....................................................................................................................... 22

2.2. Järeldused ja ettepanekud ........................................................................................................... 31

KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 35

SUMMARY ...................................................................................................................................... 37

VIIDATUD ALLIKATE LOETELU ................................................................................................ 38

TABELITE JA JOONISTE LOETELU ............................................................................................ 43

LISA 1. Kriminaaltoimikute vaatluse plaan ...................................................................................... 44

4

MÕISTETE JA LÜHENDITE LOETELU

MIS- Menetluseinfosüsteem

ALIS- Analüüsiinfosüsteem

KarS – Karistusseadustik1 (Õigusaktide…, 04.04.2012)

PPA - Politsei- ja Piirivalveamet

LoKS – Loomakaitseseadus2 (Õigusaktide…, 04.04.2012)

ELS – Eesti Loomakaitse Selts

KorS- Korrakaitseseadus3 (Õigusaktide…, 04.04.2012)

PPVS- Politsei ja piirivalve seadus4 (Õigusaktide…,04.04.2012

MSPCA- Massachusetts Society for the Prevention of Cruelty to Animals5

1 Karistusseadustik 06.06.2001, jõustunud 01.09.2002- RT I 2002, 44, 284…RT I, 29.12.2011, 1;

2 Loomakaitseseadus 13.12.2000, jõustunud vastavalt seaduse §-le 82- RT I 2001, 93, 566…RT I, 29.12.2011, 1;

3 Korrakaitseseadus 23.02.2011, välja otsitud Riigiteataja kodulehelt https://www.riigiteataja.ee/akt/122032011004

16.04.2012; 4 Politsei ja piirivalve seadus 06.05.2009, jõustunud 01.01.2010, osaliselt 01.01.2012 RT I 2009, 62, 405… RT I,

29.12.2011, 1, välja otsitud <www.riigiteataja.ee/akt/129122011028> , 16.04.2012; 5 Massachusetts Society for the Prevention of Cruelty to Animals. „What is Animal Cruelty?“,

<www.mspca.org/programs/cruelty-prevention/animal-cruelty-information/ > (18.03.2012);

5

SISSEJUHATUS

“Inimese tõeline headus võib avalduda oma absoluutses puhtuses ning vabaduses üksnes selle

vastu, kes ei kujuta endast mitte mingisugust jõudu. Inimkonna tõeline moraalne eksam, see kõige

põhilisem (mis on paigutatud nii sügavale, et meie nägemisvõime sinna ei ulatu) seisneb tema

suhtumises nendesse, kes on antud tema meelevalla alla: loomadesse.”6

Autor valis lõputöö teemaks „Karistusseadustiku (KarS) §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu- looma

julm kohtlemine rakendamine Põhja prefektuuri praktikas 2007-2011“ ajendatuna tähelepanust,

mida avalikkus on pööranud loomade suhtes toime pandud süütegudele.

Põhjus valdkonda arendada on asjakohane, kuna meelelahutuslike koduloomade pidamine on

viimasel ajal muutunud populaarsemaks. Seoses sellega on tekkinud ka kodanikepoolse pahameele

suurenemine seoses loomade julma kohtlemisega. Kergekäelisemalt võetakse endale koduloom ja

vahel ka sama kergekäeliselt käiakse temaga ümber. 7

Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga on viimasel aastakümnel populariseerunud ka lemmikloomade

pidamine. Eesti taasiseseisvumise järel pöörati peredes suuremat tähelepanu esmavajaduste

täitmisele, st toidu, riiete ja muu sellise muretsemisele, tänapäeva keskmises peres pööratakse aga

enam tähelepanu vaimsele heaolule ning lemmikloomade pidamine on muutunud tavapäraseks.

Eraldi väärib tähelepanu, et 19. sajandi Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides pandi alus

loomakaitsele enne, kui lastekaitsele, aga tänapäeval on lastekaitse ja laste suhtes toimepandud

kuritegude uurimine palju kaugemale arenenud, kui seda on loomade õiguste tagamine.8

Paljud loomakaitsega tegelevad vabatahtlikud organisatsioonid on teinud palju tööd selle nimel, et

loomadele tagada põhiõiguste ja – vabaduste kaitse nagu inimestelgi, aga siiamaani ei ole suudetud

seda siiski teha, mis tekitab loomaarmastajate seas pahameelt.9

6 Kundera, M., “Olemise talumatu kergus”, (1984), <www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/loom> , (26.03.2013);

7 Eesti Loomakaitse Selts, „ELS lugu: Loomade julm kohtlemine on endiselt Eestis probleemiks“ (2011), <

www.loomakaitse.ee/?q=node/939> (12.03.2012); 8 Kauber, M., “Sotsiaalhoolekande ajalugu”, (2012), Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar;

http://www.loomakaitse.ee/?q=node/939

6

Politsei ja teised sisejulgeoleku tagamisega tegelevad asutused peavad ühiskonna arenguga pidevalt

sammu pidama, olema piisavalt arenenud seal, kus on kodanikkond ja millist tulemust ootavad

nemad.10

Sellele seab omad piirid seadus, millest menetleja juhindub looma suhtes toimepandud

süütegude menetluses. Teemakäsitluses on probleemseks looma julma kohtlemise

kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve, milleks on käesoleval ajal avalik rahu ja mitte looma

tervis/heaolu.

Uurimuses keskendutakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuris toime pandud KarS

§-s 264 sätestatud kuriteokoosseisude käsitlemisele praktikas, kuna autori ametikoht asub Põhja

prefektuuris ning ta loodab vastavalt töö tulemustele valdkonna menetlejaid ja tekkiva huvi korral

isegi seaduseandjat abistada.

Autorile teadaolevalt ei ole Eestis käsitletavat teemat varem uuritud, kuid sarnasel teemal:

“Koduvägivalla ja loomade väärkohtlemise vaheline seos Lõuna-Eestis”, on hetkel valmimas

lõputöö Riin Tamme poolt.

Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade ja analüüsida, milline on looma julma kohtlemise kuriteokosseisu

rakendamise praktika Põhja prefektuuris ning vajadusel esitada ettepanekuid sätete muutmiseks

karistusseadustikus ning menetlejate töö lihtsustamiseks.

Uurimisülesanneteks on autor seadnud:

Uurida KarS §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu teoreetilist käsitlust;

Analüüsida Põhja prefektuuri menetluspraktikat looma julma kohtlemise kriminaalasjades;

võimalusel teha ettepanekuid valdkonna menetlejaile ja seaduseandjale.

Töö uurimismeetoditeks on valitud karistusõigusalaste teoreetiliste seisukohtade analüüs ja Põhja

prefektuuris menetletud kriminaalasjade vaatluse.

Lõputöö on jaotatud kaheks peatükiks.

Esimeses peatükis käsitletakse KarS §-s 264 sätestatud süüteokoosseisu teoreetilist analüüsi.

9 Great Ape Protection, “The Great Ape Project: Declaration on Great Apes” (2008),

<www.greatapeproject.org/en-US> (12.03.2013), Refereeritud: MTÜ AUH, “Loomade õigused Eesti õigussüsteemis” <

www.auh-auh.ee/artiklid/loomade_oigused.pdf>, (12.03.2013); 10

Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (931 SE, Riigikogu X

koosseis) seletuskiri- www.riigikogu.ee;

http://www.greatapeproject.org/en-US

http://www.auh-auh.ee/artiklid/loomade_oigused.pdf

7

Teises peatükis autor analüüsib aastatel 2007 kuni 2011 PPA Põhja prefektuuri poolt alustatud,

lõpetatud ning lõpule viidud kriminaalasju.

Toimikutega tutvumiseks andis loa uurimistööde kooskõlastamise komisjon 04.02.2013. a.

Lõpposas esitab autor järeldused ning teeb ettepanekuid.

8

1. KARISTUSSEADUSTIKU §-S 264 SÄTESTATUD

KURITEOKOOSSEIS- LOOMA JULM KOHTLEMINE

1.1 Kaitstav õigushüve

Õigushüve on inimese ja ühiskonna olemasoluks ja normaalseks toimimiseks vajalik individuaalne

või kollektiivne hüve, mida selle olulisuse tõttu tuleb õiguslikult kaitsta. Karistusõigus reageerib

õigushüve kahjustamisele tagantjärele ja teeb seda põhjusel, et teiste õigusharude regulatiivne toime

on ebapiisav – normi rikkumine on sedavõrd ränk, et normi stabiliseerimiseks ja normi kehtivuse

kinnitamiseks on vaja kõige karmimaid sanktsioone.11

Looma julma kohtlemise normi kaitstavaks

õigushüveks on Eestis loetud avalikku rahu, kitsamalt avalikku julgeoleku osa- avalikku korda.12

Karistusseadustikus liigitub KarS § 264 peatüki 16 ehk avaliku rahu vastaste süütegude alla.

Üldistavalt võib kokku võtta, et avaliku rahu all mõeldakse inimeste ühiselu aluseid, suhtlemiskorda

ühiskonnas, mis eksisteerib sõltumata konkreetsest riigivõimust ja selle vormist ning mille eesmärk

on tagada ühiskonnaliikmete turvalisus13

. Mõistet avalik rahu kasutatakse siinkohal ka avaliku

julgeoleku, avaliku korra ja avaliku võimu teostamise ühisnimetajana.14

Õigushüvena kaitstavat avalikku korda võib määratleda, kui tavadega, heade kommetega,

normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku

kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi15

. Kui karistusseadustiku

jaos, mis käsitleb avaliku julgeoleku vastaseid süütegusid, on kuritegeliku ründe objektiks

ühiskonnaliikmete julgeolek, siis avaliku korra vastaseid süütegusid käsitlevas jaos on kirjeldatud

11

Sootak, J., “Eetilised valikud ja karistusõigus“ (lk 3). Tartu Ülikool,

<www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1049957/Eetilised+valikud+ja+karistus%F5igus.pdf>,

(04.04.2013) 12

Karistusseadustik 06.06.2001, jõustunud 01.09.2002- RT I 2002, 44, 284…RT I, 29.12.2011, 1; 13

Aas. N. 2009. 16. Peatükk. Avaliku rahu vastased süüteod. Raamatus „Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.

3. Trükk“ (lk 659). Tallinn Kirjastus Juura; 14

Ibid, lk 659; 15

Aas, N., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 684;

http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1049957/Eetilised+valikud+ja+karistus%F5igus.pdf

9

süütegusid, mis rikuvad paikapandud ühiselu reegleid, käitumisnormistikku ja mis on seetõttu ka

kergemad ning vähem hukkamõistetavad. Võrreldes avaliku julgeolekuga, kui universaalse

õigushüvega, sõltub avalik kord ka rohkem konkreetsest ühiskonnast ja selle väärtushinnangutest,

mistõttu on sellevastaste rünnakute tuvastamiseks vajalik selgitada ka konkreetses ühiskonnas

kehtivad käitumisreeglid ja selle erisused võrreldes teiste sootsiumidega.16

Süüteokoosseisuga kaitstava õigushüve määratlemine on problemaatiline järgmistel põhjustel:

Tänapäeval peetakse vananenuks seisukohta, et loomapidamise keeld tuleneb asjaolust, et looma

julm kohtlemine nüristab inimese kaastunnet kui inimeste omavaheliseks suhtlemiseks vajalikku ja

loomulikku eeldust.17

Aas leiab, et tänapäeval seatakse esiplaanile loom ise, aga siiski mitte veel,

kui personaalne õigushüve, vaid kui kultuuriliselt määratletud käitumisnorm, mida võib tõepoolest

vaadelda ka osana avalikust korrast. 18

Loomade kohtlemise teemal on diskuteeritud juba antiikajal. Ideel, et inimene võib loomi oma

huvidele allutada, on kaks lähtekohta: Piibel ütleb, et inimene valitseb kõigi loomade üle; loomad ei

räägi ja pole sama intelligentsed nagu inimesed. Esimene on usuküsimus, seega ei kuulu arutluse

alla. Teine on absurdne, sest selle järgi võiksime ka beebisid, lapsi, puuetega inimesi ja rauku

kohelda nagu loomi. Pealegi on loomad mõnes valdkonnas inimesest intelligentsemad: rändlindude

orienteerumisvõime, kiskjate füüsilised ja meelelised võimed jne. Loomakaitsjad näevad loomadel

viit vabadust: vabadust näljast ja janust; vabadust ebamugavustest; vabadust vigastustest, valust ja

haigustest; vabadust hirmust ja kannatustest ning vabadust väljendada liigiomast käitumist. Nagu

eelpool nimetatud, on need loomakaitsjate, mitte loomaõiguslaste seisukohad. Loomõiguslased

pooldavad loomadele totaalset vabadust, mis tähendab, et kodulooma ja lemmiklooma pidamine

hääbuks, sest loomad valiksid vabalt, kus nad elavad, mida söövad jne. Praegu on loom inimese

omand, tulevikus oleks loom iseseisev indiviid, kes elaks koos inimesega omal vabal tahtel.

Tulevikus ei ütleks keegi, et ta võttis koera vaid pigem, et koer otsustas tulla tema juurde elama, aga

kauaks ta jääb, ei oska öelda. 19

Loomakaitseseadus (LoKS) § 1 lg 1 p 1 sätestab järgmist: „Käesolev seadus reguleerib loomade

kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade

16

Ibid, lk 684; 17

I. Kant. Werke. Bd IV, lk 579. Refereeritud: Aas. N. 2009. § 264. Looma julm kohtlemine. Raamatus

„Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3. Trükk“ (lk 692). Tallinn Kirjastus Juura; 18

Aas. N. 2009. § 264. Looma julm kohtlemine. Raamatus „Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3. Trükk“

(lk 692). Tallinn Kirjastus Juura; 19

Roots. S, „Loomade õigused“, ettekanne, (2012), lk 6;

10

tervist või heaolu.“ 20

Seega on LoKS eesmärgiks loomade kaitsmine inimeste eest. LoKS sätted

reguleerivad küllaltki konkreetselt, mil viisil tuleb loomi kaitsta, milline peab olema nende

pidamiseks mõeldud ruum, kuid samas sätestab ka olukorrad, mil loomade vigastamine ning

tapmine on lubatud.21

Kui võrrelda loomi kaitsvaid norme ning inimeste põhiõigusi kaitsvaid norme, siis grammatiliselt

on need sarnased. Sõnastus pole küll identne, kuid sisuliselt on nii inimesi kui ka loomi kaitsvate

normide mõtteks see, et tervist, elu ning füüsilist ja vaimset heaolu ei tohi ohustada. Samuti on

seadustes karistused nii loomi kui ka inimesi kaitsvate normide rikkumise eest. 22

Suurem osa LoKS regulatsioonist käsitleb lemmikloomi ning põllumajandusloomi, kes on kellegi

omandis. Seega võib loomade kaitsmise eesmärgiks olla loomade õiguste kaitsmise asemel

eraomandi kaitse. Samas poleks sellisel juhul vaja eraldi loomi kaitsvaid sätteid, kuna asja- ja

võlaõigusseaduse ning karistusseadustiku regulatsioon oleks piisav. Samuti ei ole kõik loomad

kellegi omandis. Asjaõigusseaduse § 96 lg 4 kohaselt on looduslikus vabaduses olev metsloom

peremehetu, samas kohalduvad LoKS-s sätestatud loomi kaitsvad normid ka peremehetutele

metsloomadele. Vastuväiteks võib öelda, et ka peremehetud metsloomad on inimesele kasulikud,

kuna loomade olemasolu tagab loodusliku tasakaalu. Seetõttu on inimene huvitatud, et ka

metsloomad oleksid terved – neid ei vigastataks ja tapetaks ilma põhjuseta. Veelgi enam –

metsloomade (jahiulukite) arvu üle peetakse arvestust ning sellest lähtudes määratakse arv, mitut

ulukit on lubatud küttida (küttimismaht). Seega ei ole metsloomade (jahiulukite) puhul õigusaktide

eesmärgiks mitte kaitsta loomade õigust elule, vaid hoida loomade arvukus teatud piirides. 23

Loomade vigastamise ning tapmise keeld kehtib ka lemmik- ja põllumajandusloomade omanikele.

Samas ei mõjuta näiteks koduste lemmikloomade olemasolu looduslikku tasakaalu ning

lemmikloomade pidamise eesmärk on pigem inimeste heaolu tagamine. Kui lemmikloomadel

puudub aga oluline tähendus looduse kui terviku jaoks ning omaniku poolt oma looma vigastamine

või tapmine pole ka lubamatu omandiõiguse kahjustamine, siis miks on see keelatud? Sellisel juhul

ei peaks nõudma lemmikloomade tervise ja heaolu kontrollimisel tavapärasest käitumisest

kõrvalekalde leidmisel viivitamata selle põhjuse välja selgitamist ning meetmete kasutusele võtmist

lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks. Ranged reeglid on kehtsestatud loomade

20

Loomakaitseseadus 13.12.2000, jõustunud vastavalt seaduse §-le 82- RT I 2001, 93, 566…RT I, 29.12.2011, 1 21

MTÜ AUH, “Loomade õigused Eesti õigussüsteemis” < www.auh-auh.ee/artiklid/loomade_oigused.pdf>,

(12.03.2013), lk 4; 22

Ibid, lk 8; 23

Ibid, lk 9;


11

hoiuruumidele, mis määravad nii ruumide minimaalse suuruse, kuid ka valgustusele ja

temperatuurile kehtestatud normid. Kas sellest võib järeldada, et lemmik- ja

põllumajandusloomadel on õigused, mida eelpool nimetatud õigusaktidega kaitstakse?24

Lemmik- ja põllumajandusloomade õigusi võiks jaatada juhul, kui nende kaitse oleks absoluutne

või kui erandid oleksid lubatud väga äärmuslikel juhtudel. Eesti õigusaktides kaitstakse loomi küll

rangelt, kuna on kehtestatud täpne regulatsioon loomade heaolu tagamiseks, samas on seadustes

väga palju erandeid, mille korral on lubatud nii loomade vigastamine kui ka tapmine. Näiteks

loomkatsete puhul on lubatud loomadel nii valu, kannatuste kui ka vigastuste tekitamine ning pärast

katse läbiviimist on lubatud looma tapmine. Seega on katseloom lihtsalt katse läbiviimise vahend,

kes sarnaneb asjaga, mitte ei ole tegemist põhiõigusi omava elusolendiga.25

2008. aastal toimus kaks sündmust, mis on seotud loomade ning looduse õiguste tunnustamisega.

28.09.2008.a võeti Ecuadoris vastu uus põhiseadus, millega anti loodusele konkreetsed õigused.

Ecuadori uus põhiseadus sisaldab eraldi peatükki looduse õiguse kohta ning selle kohaselt on

loodusel õigus eksisteerida ja säilida, riigil on kohustus kõrvaldada või vähendada negatiivset

keskkonnamõju, riik peab võtma kasutusele meetmed tegevuste piiramiseks, mis võivad tuua kaasa

liikide väljasuremise ning riigil on kohustus motiveerida inimesi loodust kaitsma.26

Hispaania parlamendi keskkonna-, põllumajandus- ja kalanduskomisjon toetas 25. juunil 2008. a

toimunud hääletusel “Inimahvi projekti” ettepanekut, mille kohaselt šimpansitel, bonobodel,

gorilladel ja orangutanidel on õigus elule, vabadusele ja kaitsele piinamise eest. „Inimahvi projekt“

ehk „Great Ape Project“ on seadnud enda eesmärgiks kõigi inimahvide (sh inimeste)

võrdsustamise. Peale inimese on ka kõigil teistel inimahvidel mõtlemisvõime, eneseteadvus ja

tundeelu. Seetõttu peaksid inimahvidel olema ka inimestega sarnased õigused.27

Tulles lähemale Eestile ja tutvudes Soome Vabariigi Karistusseadustikuga (Criminal Code of The

Republic of Finland), siis võib sarnaselt Eestile märgata, et ka Soome Karistusseadustikus on looma

julma kohtlemise õigusnorm (Animal welfare offence ja Petty animal welfare offence) liigitatud

avaliku rahu vastaste süütegude peatüki alla (Offences against public order) ning on sõnastatud

järgmiselt: „Inimene, kes tahtlikult või raske hooletusega, vägivalla kasutamisega, ülemäärase

24

Ibid, lk 9; 25

Ibid, lk 10; 26

Constitution of the Republic of Ecuador, last updated 31.01.2011, Published in the Official Register 20.10.2008,

<pdba.georgetown.edu/Constitutions/Ecuador/english08.html> (12.03.2013); 27

Great Ape Protection, “The Great Ape Project: Declaration on Great Apes” (2008),

<www.greatapeproject.org/en-US> (12.03.2013);


12

koormamisega, võimatusega pakkuda vajalikku toitu või muul viisil rikub Loomade heaolu akti nr

274/ 1996 või sätet, mis on välja antud selle alusel; Loomade transportimise akti nr 1429/1996 või

sätet, mis on selle alusel välja antud; Nõukogu määruse (EC) nr 1/2005 lisa I, mis sätestab loomade

kaitse transportimisel ja sellega seonduvatel toimingutel või sätet, mis on välja antud selle alusel ja

direktiive 64/432/EEC ja 93/119/EC ja määruse (EC) nr 1255/97, kohtleb looma julmalt või muul

viisil põhjustab mitte vajalikke kannatusi, valu või ängistust, karistatakse looma heaolu vastase

ründe toimepanemise eest...“ Seega võib eeldada, et ka Soomes lähtutakse sarnastest seisukohtadest

õigushüve kaitsmisel, kuigi võib märgata erisust, et lemmiklooma heaoluvastane rünne on leebema

karistusega (rahaline karistus), kui üleüldine loomade heaoluvastane rünne (rahaline karistus või

kuni kaks aastat vangistust). Samuti võib õigusnormide pealkirjadest välja lugeda, et sellega

kaitstakse mitte ainult avalikku korda vaid ka loomade heaolu (welfare).28

Kontrastina Soome Vabariigi kõrvale saab uurida ka Vene Föderatsiooni Karistusseadustiku (The

Criminal Code Of The Russian Federation) looma julma kohtlemise normi. Venemaa

karistusõiguses loetakse looma väärkohtlemise õigusnormi kaitstavaks õigushüveks sarnaselt

Eestile ja Soomele avalikku korda, täpemalt öeldes avalikke ja üldtuntud moraalinorme, kuid lisaks

sellele ka inimese tervist (Crimes Against Human Health and Public Morality). Vene Föderatsiooni

Karistusseadustikus on looma julma kohtlemise seadusesäte sõnastatud järgmiselt: „Looma julm

kohtlemine, millega on kaasnenud looma vigastus või surm, kui see on toime pandud kuritahtlikul

või omakasu motiivil või sadistlike meetodite kasutamisega või alaealise nähes, on karistatav...“

Sama peatüki alla on liigitatud lisaks looma julma kohtlemise normile näiteks veel ka sellised

normid nagu: alaealisele vägivalla eksponeerimine; prostitutsiooni vahendamine; laibarüvetamine;

narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine jms, millest võib järeldada, et

kaitstavaks õigushüveks lisaks avalikule korrale on ka inimeste tervis, kitsamalt nende psüühika.

Koosseisutunnusena on eraldi looma julma kohtlemise koosseisu sisse toodud asjaolu, et keelatud

on igasugune lapse nähes loomale vigastuste tekitamine või tapmine, mis näitab, et eriliselt on

tahetud kaitsta lapse tervist ja vaimset arengut.29

Nii nimetatud loomi kaitsvad seadused tihti ei arvesta looma bioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi.

Massachusetts Society for the Prevention of Cruelty to Animals (MSPCA) saab igapäevaselt

28

The Criminal Code of Finland, jõustunud 1889, välja otsitud kodulehelt Legislationline,

<legislationline.org/documents/section/criminal-codes>, 12.03.2013; 29

The Criminal Code Of The Russian Federation, jõustunud 13.06.1996, välja otsitud kodulehelt Legislationline:

<legislationline.org/documents/section/criminal-codes>, 12.03.2013;

13

kõnesid inimestelt, kes peavad mõnda tegu looma suhtes julmaks, kuid, mis ei ole tegelikult

seadusevastane. Üks kõige tavalisem teade on, et koer on ööpäevaringselt, seitse päeva nädalas, 52

nädalat aastas aheldatud ketiga koerakuudi kluge. Koer on toidetud ja joogiga korralikult varustatud

ning heas füüsilises seisukorras; aga tema ainuke kontakt teise elusolendiga on see, kui tema

omanik täidab ta põhilisi füüsilisi vajadusi. See koer- nagu enamus koerasid- ihkab seltsi järele ja

seetõttu nutab vahetpidamata kuna ta elab peaaegu täielikus sotsiaalses isolatsioonis.

Loomakaitsjatele kõlab see äärmise julmusena, aga ühtegi seadust sellega ei rikuta. Tehniliselt ja

seaduslikult ei saa siin selle looma abistamiseks midagi ette võtta.30

Loomõiguslaste kurvastuseks seadused, mis kaitsevad inimeste tundeelu enne, kui loomade

bioloogilisi ja sotsiaalseid põhivajadusi, ei tunneta loomade kannatuste raskusastet.31

1.2. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused

LoKS § 2 lg 1 järgi on loom imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Ei ole oluline,

kas loom on kodustatud või kodustamata (metsik). Looma põhjuseta tapmine on tema hukkamine

seadusliku aluseta. Viimane võib seisneda looma küttimises, kodulooma tapmises majanduslikul

eesmärgil (lihaks), haige mets- või kodulooma hukkamises, looma hukkamisel religioossel

eesmärgil jms eesmärgil vastavalt LoKS’le. Jahiuluki surmamine on ettenähtud Jahiseaduse §-s 26.

Looma piinamine on tema järjepidev või suurt valu põhjustav kehaline väärkohtlemine.32

Lubamatut tegu looma suhtes on defineeritud LoKS §-s 4 lg 1, mille järgi on selleks looma

hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu,

nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma

hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu

sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest

ega hädaolukorrast, välja arvatud loomakaitseseaduse käesoleva § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja

käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.33

Nii ei ole keelatud looma igasugune tapmine.

Sellistel juhtudel tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja

30

Massachusetts Society for the Prevention of Cruelty to Animals. „What is Animal Cruelty?“,

<www.mspca.org/programs/cruelty-prevention/animal-cruelty-information/ > (18.03.2012); 31

Ibid; 32

Sootak, J. ja Pikamäe, P., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 477, 693; 33

Loomakaitseseadus 13.12.2000, jõustunud vastavalt seaduse §-le 82- RT I 2001, 93, 566…RT I, 29.12.2011, 1

14

vaimseid kannatusi. Ka on lubatud looma hukkamine religioossel eesmärgil. See peab toimuma

kägiveeni ja trahhea läbilõikamise teel ning järelevalveametniku juuresolekul.34

KarS §-s 264 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab:

looma suhtes lubamatu teo toimepanemine avalikus kohas;

looma suhtes lubamatu teo toimepanemine julmal viisil;

looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, kui isikut on sellise teo eest varem karistatud.

Viimane koosseisutunnus lisati 15.03.2007 jõustunud seadusemuudatusega.35

Objektiivne süüteokoosseis ehk süüteokoosseisu objektiivsed tunnused hõlmavad KarS §-s 264

sätestatud kuriteokoosseisu puhul tegu- looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, teomodaliteete-

avalik koht või julm viis, teoobjekti- avalik rahu36

. Kuna tegemist on formaalse süüteoga, siis ei ole

nõutav tagajärje saabumine, st looma tegelikke kannatusi ei ole vaja tuvastada, piisab sellest, kui ei

jälgita vastavasisulist kultuuriliselt määratletud käitumisnormi.37

Tegu, kui süüteokoosseisu tunnus, on välistatud, kui sellel puudub inimkäitumise kvaliteet. Tegu

võib seisneda aktiivses käitumises ehk tegevuses ning passiivses käitumises ehk tegevusetuses.

Teomodaliteedid kirjeldavad olukorda, milles tegu koosseisupäraselt peab aset leidma, näiteks

looma julma kohtlemise puhul süüteo koht- avalik koht, viis- julm viis.

KarS § 264 lg 1 p 2 nõuab, et looma suhtes lubamatu tegu oleks toime pandud avalikus kohas.

Avaliku koha mõiste all sarnaselt käsitlusega KarS § 262 ja § 263 mõistes, piisab sellest, kui

süüteoga mitteavalikus kohas häiritakse juhuslikke, asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid.

Näiteks, kui looma hädakisa kostub asjasse mittepuutuvate isikuteni. Avalikuks loetakse selline

koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud.

Kohtupraktikas on siiski aktsepteeritud ka võimalust, et avaliku korra rikkumist saab toime panna

mujal, kui avalikus kohas, isegi isiku kodus, kui seal alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra

rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel. Avaliku korra rikkumise toimepanemise

võimalikkust on kohtupraktikas mööndud ka nt vanglas või tellimust täitvas taksos, millesse samuti

34

Ibid; 35


3. Trükk“ (lk 693). Tallinn Kirjastus Juura; 36

Sootak, J. ja Pikamäe, P., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 68; 37

Aas, N., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 692;

15

puudub juurdepääs määratlemata hulgal isikutel, samuti isiku töökohas, vaatamata sellele, et

õigusrikkumise ajal ei viibi seal kolmandaid isikuid. Selleks, et kvalifitseerida mitteavalikus kohas

asetleidnud tegusid avaliku korra rikkumisena, tuleb tuvastada, et sellega häiriti juhuslikke, asjasse

mittepuutuvate isikute rahu või, et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi

avalikku korda. 38

Järgnevalt looma julma kohtlemise mõiste sisust.

Tartu Ringkonnakohus leiab, et looma kohtlemisel julmal viisil tuleb tuvastada toimepanija eriline

hoolimatus looma tervise ja heaolu vastu. Brutaalsus ja eriline hoolimatus looma elu vastu või soov

kestvate kannatuste põhjustamises loomale käesoleval juhul aga süüdistatava tegevuses veenvalt ei

avaldu. Kohtupraktikast ja õiguskirjandusest tulenevalt on julmal viisil toimepandud teo

sisustamisel arvestatud olukorda, kus süüdistatav endale toimuvat teadvustades tegutsebki

äärmuslikult, so julmalt.39

Julm viis väljendab põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja

heaolu vastu.40

See võib avalduda teos, näiteks looma piinamises, st loomale järjepidevas või suurt

valu põhjustanud tegevuses, või ka teo motiivides, nt looma julm kohtlemine enda või teiste

lõbustamiseks.41

Õiguskirjandusest leiame tänapäeval eelkõige julma viisi tõlgendamist isikuvastaste kuritegude

uurimisel. Autor leiab aga, et mõnel määral saab seda käsitleda ka loomade suhtes toime pandud

väärkohtlemiste puhul kuna ka loomad tunnevad valu. Iga kuriteo puhul tuleb julma viisi olemasolu

otsustada eraldi, sest kuriteo asjaolud ei ole kunagi täpselt samad. Samuti ei saa ka igasugust

isikuvastases kuriteos kohaldatavat julma viisi kasutada looma julma kohtlemise puhul ent järgnev

annab ettekujutuse, mil moel õiguskirjanduses tõlgendatakse julma viisi.

Käesoleval ajal loetakse karistusõiguses piinav viis tapmisteo iseloomustavaks omaduseks, ning see

kuulub teo objektiivsesse koosseisu. Lisaks mõrva tunnusele näeb KarS § 122 vägivallateona ette

piinamise, mille kohaselt on piinamiseks järjepidev või suurt valu põhjustanud kehaline

väärkohtlemine. Piinamisega saab tegu olla nii ühekordse teona, kui see tekitab tavaliselt suuremat

38


3. Trükk“ (lk 685, 686). Tallinn Kirjastus Juura; 39

Riigikohus, „Kuriteo- ja väärteoasjad - Riigikohus“ (2011),

<www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCgQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.rii

gikohus.ee%2Fvfs%2F1259%2FKaristusoigus_Kriminaalmenetlus_Vaarteomenetlus_TRT_TLN_ring

2011.a.xls&ei=8PdGUeW_EeG_0QWykIHACQ&usg=AFQjCNFS8XJp8M79tOheKYSgmEu_zNvKvA>

(18.03.2012); 40

Ibid, lk 694; 41

931 SE, Riigikogu X koosseis, ref Aas, N., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009),

lk 694;

16

valu ja piinamine võib olla ka järjepidev, kus piinamise üksikud teod peavad moodustama ühtse

olukorra.42

Julm viis võib aga lisaks eeltoodule kirjeldada ka toimepanijaga seotud tunnuseid nagu tapmise

motiivi, selle eesmärki ja teoga kaasnevaid tegusid.43

Julmuseks on eriline hoolimatus inimelu ja

inimkeha väärikuse ja väärtuse vastu ja kui pannakse toime ebainimlikud toimingud tapmisel. Kui

kannatanu suhtes on ilmutatud põlgust, ning on tekitatud jõhkraid ja moonutavaid vigastusi, siis on

tegemist julmal viisil tapmisega. Karistust raskendava asjaoluna käsitletakse erilist julmust, kui teos

väljendub süüdlase soov nautida või kasutada jõhkrat vägivalda ning sellega väljendub hoolimatus

kannatanu suhtes.44

Julmaks viisiks on riigikohus lugenud tapmisteos sellisteks asjaolude esinemist,

nagu kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist.45

Samu printsiipe

on Riigikohus rõhutanud korduvalt veel mitmetes oma lahendites.46

Üks definitsioon, millest lähtuvad juristid ja õiguskaitseorganite ametnikud, on välja toodud Black’i

Õigusentsüklopeedias (Black’s Law Dictionary): “Julmus loomade suhtes. Füüsilise valu,

kannatuste või surma põhjustamine, kui see pole teostatud eesmärgil treenida või distsiplineerida

või toidu saamiseks või, et vabastada loom ravimatust kannatamisest, vaid on tehtud pelgalt spordi

eesmärgil, rahuldamaks julma ja kättemaksuhimulist tuju hoolimatust ükskõiksusest looma valu

suhtes.”47

Kui küsida loomakaitsjatelt, kas jahipidamine, härjavõitlus ja muu loomi kaasav tegevus, on julm,

saab vastuseks “jah”. Kui küsida sama küsimus nendelt, kes ise osalevad sellistes tegevustes, saab

vastuseks “ei”. Igaüks näeb asju enda maailmavaatest tulenevalt. See dilemma on vaidlust

tekitanud juba sellest ajast alates, kui loomakaitse alguse sai.48

42

J. Sootak , lk 89 ref Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud asjaoludel” (Tartu Ülikool 2012),

<dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26705/Schmidt_Indra.pdf.txt?sequence=3>, (18.03.2013) 43

J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2009, lk 365; 44

J. Sootak, P. Pikamäe, lk 242 ref Ibid; 45

RKKK 14.03.2007. a kohtuotsus nr 3-1-1-114-06 ref Ibid; 46

Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud asjaoludel” ( Tartu Ülikool 2012),

<dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26705/Schmidt_Indra.pdf.txt?sequence=3>, (18.03.2013); 47


<www.mspca.org/programs/cruelty-prevention/animal-cruelty-information/ > (18.03.2012); 48

Ibid;

17

Teo objekt on välismaailma osa, mille vastu on tegu suunatud. Teo objekt võib olla inimene, asi või

ka mittemateriaalne nähtus nagu riigi au.49

Töös käsitletava koosseisu puhul saame rääkida, et teo

objektiks on avalik rahu, mida rikutakse läbi loomale kannatuste põhjustamise.

Tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale, teost

tingitud muudatus välismaailmas või ootuspärase muudatuse ärajäämine. Looma suhtes lubamatu

teo kuriteokoosseisu puhul küll ei ole nõutav tagajärje saabumine, kuid olenevalt kuriteo

asjaoludest, võib tagajärg siiski saabuda looma surma või looma vigastuste näol. Kuna, aga

koosseisu näol on tegemist avaliku rahu vastase süüteoga, siis õiguslikult tagajärjena saabunud

surm või vigastused koosseisu tunnuste täitmiseks ei oma tähtsust. Tagajärg, kui seda üldse nii saab

nimetada, on ühiskonnaliikme(te) häiritus, mille ulatust mõõta ei saa, ent ka formaalsele süüteole

võib järgneda tagajärg, mis ei ole küll koosseisutunnus, kuid millega tekitatud kahju tuleb tõendada

ja hüvitada.50

Ka põhjuslik seos tuvastatakse ekvivalentsusteooria alusel. Selle kohaselt on põhjuslik seos olemas,

kui tegu on tagajärje saabumise eeldus, st ilma selleta ei oleks tagajärge saabunud. KarS §-s 264

sätestatud kuriteokoosseisu puhul loetakse põhjuslikuks seoseks tagajärje ja teo vahel asjaolu, et

looma suhtes lubamatu teo toimepanemise tulemusel saabub tagajärg, inimeste moraalne

häiritusseisund. Tegu tunnistatakse saabunud tagajärje vajalikuks tingimuseks siis, kui tegija

hoidumise korral sellest tegevusest ei oleks tagajärg saabunud.51

Subjekt on teo toimepanija ehk tegija. Kuigi KarS § 12 lg 2 (süüteokoosseisu objektiivsed

tunnused) subjekti ei nimeta, on see siiski vaieldamatult objektiivse süüteokoosseisu tunnus, küll

ainult erisubjekti ja omakäelise süüteo subjekti tunnusena. KarS §-s 264 kuriteokoosseisus on

käsitletud subjektidena isikud, keda on varem karistatud sellise teo eest ehk isik kellel on kehtiv

karistus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest ning, kui looma julma kohtlemise on toime

pannud juriidiline isik.52

Esmakordselt looma suhtes toime pandud lubamatu tegu on karistatav väärteona LoKS § 662 järgi,

kus on kirjeldatud väärteokoosseis- looma suhtes lubamatu teo toimepanemine. Erinevalt enne

49

Riigikohtu lahend nr 3-1-1-16-02, 2002, välja otsitud Riigikohtu kodulehelt

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=123240400 12.03.2013; 50

Ibid; 51

Sootak, J. ja Pikamäe, P., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 68-70 52

Ibid, lk 71;

18

15.03.2007 jõustunud seadusemuudatusest piisab praeguses sõnastuses antud koosseisutunnuste

täitmisest nii eelnevast kustumata väärteo- kui kuriteokaristusest.53

KarS §-s 264 sätestatud kuriteokoosseis on nn prejuditsiooniga koosseis, mis tähendab nende

normide puhul on seadusandja otsustanud, et teistkordne teo toimepanek väärib teo

kvalifitseerimist kuriteoks ja väärteokaristuse asemel on kohane kriminaalkaristus. On vaieldav,

kas taoline isikuliste parameetrite alusel toimuv teo klassifitseerimine vastab teokaristusõiguse

põhimõtetele, sest prejuditsiooni puhul seotakse tegu isikuga ning arvestatakse edaspidi süüteo

määratlemisel. Just see eelnev väärtegu võimaldab sama süüteo uuestitoimumisel ja selle eest

karistamisel seda juba kuriteo tasandile tõsta, tegu iseenesest on aga endine, mistõttu on eelnev

tegu sisuliselt käsitatav kui raskendav asjaolu. Kehtivas õiguses on prejuditsiooniga koosseisud

leitud praegu siiski vajalikud olevat.54

Siinkohal on oluline teada, et väärteo eest kohaldatav karistus kustub karistusregistrist, kui väärteo

eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö

sooritamisest on möödunud üks aasta; isiku suhtes psühhiaatrilise sundravi lõpetamisest või

nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamisest on

möödunud kaks aastat; isiku suhtes sõltuvusravi kohaldamise lõpetamisest on möödunud kaks

aastat; kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja sundlõpetamise otsuse täitmisest on möödunud

kolm aastat; tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral

määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat; üldkasuliku töö sooritamisest on

möödunud kolm aastat; kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat ja

otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82. Lisakaristus kustutatakse

karistusregistrist pärast lisakaristuse ärakandmist. Registrisse kantud karistusandmete kustutamise

tähtaeg algab: põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest ja armuandmisotsuse jõustumisest. Kui

süüdimõistetud isik on saadetud karistust kandma enne katseaja möödumist, kustutatakse tema

karistusandmed, kui karistuse kandmiselt vabanemise päevast on möödunud üldkorras arvutatav

kustutamistähtaeg. Kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega või kui karistus on asendatud

teist liiki karistusega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud

karistusest lähtudes. Kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue

kuriteo, siis eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb.

Tähtaega arvutatakse viimase kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi

53

Sootak, J. ja Pikamäe, P., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 693; 54

Raudvere, P., Väärteokoosseis Eesti karistusõiguses, Magistritöö (Tartu Ülikool, 2009), lk 31;

19

kuritegude eest. Kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue

väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine

katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest

kõigi väärtegude eest.55

Korduv ja jätkuv süütegu on toime pandud osategude toimepanemise ajal. See algab esimese osateo

(KarS § 264 puhul siis LoKS §-s 662 sätestatud süüteo esimesel korral) jõudmisega katsestaadiumi

ning lõpeb viimase teo toimepanemise lõpetamisega.56

Seega, et KarS §-s 264 lg 1 p 1 nõutud

kuriteokoosseis oleks täidetud, peab kuriteo subjektiks olema isik, kellel on eelnevalt kustumata

LoKS §-s 662

sätestatud väärteo eest mõistetud karistus või KarS §-s 264 sätestatud kuriteo eest

mõistetud karistus ehk see tähendabki, et isik on eelnevalt sellise teo toimepanemise eest karistatud,

aga eelnev karistus peab olema sel juhul kehtiv. Samuti nõuab KarS § 264 lg 2 teo toimepanijana

erilise isikutunnusena juriidilise isiku olemasolu.

KarS § 14 sätestab juriidilise isiku karistamise alused. Juriidiline isik osaleb kriminaalmenetluses

füüsilise isiku- organi liikme, juhtivtöötaja või päeva esindaja kaudu. Eriti oluline on asjaolu, et

menetluses tuleb ennekõike tuvastada, et teo füüsilisest isikust toimepanija tegutses juriidilise isiku

huvides. St, et juriidilise isiku huvide olemasoluta poleks füüsiline isik üldse tegu toime pannud.57

Looma julma kohtlemise kuriteos võib olla olukorraks, kus tuleb kõne alla juriidilise isiku vastutus,

näiteks selline, kus loomakasvatuses tapetakse julmal viisil mitmeid loomi varalise kasu saamise

eesmärgil (piimakarja kasvatused, karusloomade kasvatused, loomaaiad jms).

1.3. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused

Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette

nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.58

Subjektiivsest küljest eeldab KarS §-s 264 sätestatud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud,

kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, aga kuritegu on võimalik toime panna ka

otsese tahtluse või kavatsetusega.59

55

Karistusregistri seadus (KarRS), 17.02.2011, jõustunud 01.01.2012, RT I, 29.12.2011, 1 , välja otsitud

<www.riigiteataja.ee/akt/129122011226> , 16.04.2012; 56

Sootak, J., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 63; 57


Karistusseadustik 06.06.2001, jõustunud 01.09.2002- RT I 2002, 44, 284…RT I, 29.12.2011, 1;

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011001

20

Üldjuhul on karistusseadustiku järgi kuriteona karistatav tegu, mis on toime pandud tahtlikult.60

Et

seda reguleeriv säte räägib üldiselt tahtlusest ilma tahtluse vorme eristamata on selge, et üldjuhul on

ka KarS §-s 264 kuriteona karistatav tegu karistatav vähemalt kaudse tahtlusega toimepanduna.

KarS §-s 16 loetletud tahtluse kolmel vormil (kaudne ja otsene tahtlus ning kavatsetus) peab olema

mingi praktiline eesmärk. Selgust toob eriosa koosseisude vaatlemine, kus lisaks

ettevaatamatusdeliktidele, on ka otsest tahtlust või kavatsetust nõudvad süüteokoosseisud. Selleks

kasutatakse sõnastust "eesmärgil" kavatsetuse puhul ning "teadvalt" otsese tahtluse puhul, mis töös

käsitletava normi sõnastuses puuduvad, seega piisab koosseisu täitmiseks kaudsest tahtlusest. 61

On leitud, et Eesti kohtuotsustes on süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste, st tahtluse

väljaselgitamine olnud paljasõnaline. Samuti ei saa eeldada, et kohus teeb lehekülgedepikkuseid

tahtlust tõendavaid põhistusi. Ehkki tahtluse liik ei ole määravaks isegi karistuse määramisel, siiski

tuleks vähemalt eristada kaudse tahtlust ja ettevaatamatust, mida samuti peetakse pigem

haruldaseks, kui iga kohtuotsuse puhul selle eraldi väljatoomist.62

Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu.

Kavatsetus on alati seotud teo põhitagajärgedega (KarS § 264 puhul avaliku rahu rikkumisena) ning

mitte kunagi kõrvaltagajärgedega (loomale vigastuste põhjustamisega). Silmas tuleb pidada, et

kavatsetuse puhul ei ole koosseisupärane tagajärg mitte ainult isiku teo eesmärgiks, vaid ühtlasi

selleks sisemiseks põhjuseks, miks isik üldse teo toime paneb, s.o toimepanijat liikumapanevaks

jõuks.63

Sellest tulenevalt on kavatsetus võimalik ka selliste põhitagajärgede suhtes, mille

saabumine on ebakindel (isiku psüühiline suhtumine: tagajärg võib saabuda aga võib ka jääda

saabumata).64

Motiiv on inimest süüteo toimepanemisele viinud sisemine põhjus, tegutsemisele või tegevusetuks

jäämisele ergutav impulss. Motiiv on koosseisutunnus üksnes siis, kui see on seal otseselt ette

nähtud. KarS § 264 puhul motiivi koosseisutunnusena ei kirjeldata ent karistuse mõistmisel on

omakasu või muu madal motiiv süüd raskendav asjaolu.

59

Aas, N., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 694; 60


P. Pikamäe. Kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus - kolmeliigiline tahtlus karistusseadustikus. Juridica, 2001, nr 7, lk

462 ref. Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning nende eristamine teoorias ja praktikas”. Tartu Ülikool, 2010, lk 8,

<www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=52421/J%F5gi_Tahtluse+vormid.pdf>, (18.03.2013); 62

Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning nende eristamine teoorias ja praktikas”. Tartu Ülikool, 2010, lk 25; 63

RKKK 3-1-1-81-06; 2006; 64

Pikamäe, P., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 92;

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=52421/J%F5gi_Tahtluse+vormid.pdf

21

Erinevalt kavatsetusest on otsene tahtlus materiaalsetes deliktides üldjuhul seotud

kõrvaltagajärgedega (loomale vigastuste tekitamisega KarS § 264 mõttes). Otsese tahtluse puhul on

oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo

eesmärk.65

Sellest saab töö aluseks oleva kuriteokoosseisu puhul rääkida üksnes siis, kui isik teab

kindlasti, et looma julma kohtlemise tulemusena saab kahjustada ühiskonna rahu, ent ta siiski

tegutseb muul eesmärgil, milleks võib olla näiteks lihtsalt haukuva, häälitseva looma vaigistamine.

Kaudne tahtlus on §-s 16 loetletud tahtluse liikide nõrgim vorm seetõttu, et erinevalt kavatsetusest

ja otsesest tahtlusest ei pürgi toimepanija kaudse tahtluse puhul tagajärje saabumise poole, ega

tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks.66

Intellektuaalset

elementi tähistavad kaudse tahtluse definitsioonis sõnad „peab võimalikuks“.67

Viimane tähendab

isiku sellist psüühilist suhtumist oma teosse, mille puhul materiaalsetes deliktides ei ole tagajärje

saabumine kindel, vaid seda peetakse üksnes võimalikuks.68

Looma julma kohtlemise kuriteo puhul

tähendab kaudne tahtlus seda, et isik paneb looma suhtes lubamatu teo toime, kuid siiski ta ei tee

seda kindla teadmisega õigushüve kahjustamisest, pigem on ta ükskõikne.

65

Ibid, lk 93; 66

Ibid, lk 94; 67

Ibid, lk 93; 68

Ibid, lk 93;

22

2. KARISTUSSEADUSTIKU §-S 264 SÄTESTATUD

KURITEOKOOSSEISU RAKENDAMINE PRAKTIKAS

2.1. Tomikute analüüs

Üks lõputöö uurimisülesannetest on analüüsida Põhja prefektuuri menetluspraktikat looma julma

kohtlemise kriminaalasjades. Eesmärgi täitmiseks viis autor KarS §-s 264 sätestatud

kuriteokoosseisu kriminaalasjade vaatluse.

Lõputöö valimiks on PPA Põhja prefektuuris ajavahemikul 2007-2011 KarS §-s 264 sätestatud

kuriteokoosseisu- looma julm kohtlemine- tunnustel alustatud ja alustamata jäetud kriminaalasjade

toimikud. Uurimuse läbiviimiseks valiti ajavahemik 2007- 2011. a põhjusel, et 5- aastane

ajavahemik võimaldab teha uurimuslikke järeldusi ning ühtlasi ei ulatu ka kaugesse minevikku, mis

takistaks lugejale tänapäeva mõistes objektiivse ülevaate saamist. Politseiinfosüsteemid

menetluseinfosüsteem (MIS) ja analüüsiinfosüsteem (ALIS) näitasid, et antud ajavahemikul on PPA

Põhja prefektuuris registreeritud kokku 30 kriminaalasja, mis on piisav hulk, et saaks selle põhjal

teha järeldusi.69

Kriminaalasjad võib tinglikult jaotada kolmeks: alustamata jäetud, lõpetatud ja

prokuratuuri saadetud kriminaalasjad.70

Analüüsimiseks on vaadeldud kriminaaltoimikutes olevaid kriminaalmenetluse alustamata jätmise

teatiseid, kohtuotsuseid, lõpetamise määruseid ja kriminaalmenetluse kokkuvõtteid. Eelpool

loetletud dokumentides vaadeldakse, millistel tunnustel kriminaalmenetlus alustati, millistel

tunnustel lõpetati, millistel juhtudel saadeti prokuratuuri ja milles seisnes looma julma kohtlemise

tegu, samuti missuguseid sanktsioone või muid mõjutusvahendeid kohaldati teo toimepanijale.

KarS § 264 rakendamise praktika tutvustamiseks Eestis ja Põhja prefektuuris, esitab autor järgmised

statistilised andmed:

69

Politseiinfosüsteem ALIS; 70

Politseiinfosüstee MIS;

23

Tabel 1. KarS § 264 rakendamise praktika Eestis ja Põhja prefektuuris71

Satistiline näitaja Eesti Põhja prefektuur

Kriminaalasju kokku 122 30

Avastatud teo toimepanija 64 10

Prokuratuuri saadetud 57 13

Lõpetatud - 21

Alustamata jäetud - 2

Eestis alustati ajavahemikul 2007-2011 kokku 122 KarS § 264 sätestatud kuriteokoosseisuga

kriminaalasja, millest ALIS’e andmetel avastati, st tehti kindlaks teo toimepanija 64 juhul, see on

menetluste koguarvust ligikaudu 52% ja prokuratuuri saadeti 57 kriminaalasja, mis on koguarvust

ligikaudu 48%. Põhja prefektuuri poolt on registreeritud 30 kuritegu, mis on kogu Eestis

registreeritud kuritegudest ligikaudu 25%. Põhja prefektuuris on avastatud teo toimepanija 30-st

menetlusest 10-s menetluses, see on umbes 30%. 30-st menetlusest pokuratuuri jõudis 13, mis on

umbes 43%. Kui üle-Eesti on prokuratuuri jõudnud 48%, siis Põhja prefektuuris 43%, mis väga

oluliselt ei erine. Natukene rohkem on märgata erinevust avastatud kuritegude vahel, milleks Eestis

kokku on avastatud teo toimepanija 52% menetluste koguarvust, kui Põhja prefektuuris on see

30%.72

Nagu juba eelpool kirjeldatud, siis Põhja prefektuuris on registreeritud ajavahemikul 2007-2011 30

KarS § 264 kuriteokoosseisu tunnustega kriminaalasja. Et neid arve ilmestada aastate lõikes, on

toodud järgmine graafik:

71

Politseiinfosüsteem ALIS; 72

Ibid;

24

Joonis nr 1. Põhja prefektuuris registreeritud kuritegude arv aastate lõikes73

2007. a alustati Põhja prefektuuris 2 KarS § 264 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustega

kriminaalasja; 2008. a 15 kriminaalasja; 2009. a registreeriti 1 kriminaalasi; 2010. a registreeriti 7

menetlust ning 2011. a 5 menetlust. Nagu näha on aastate lõikes kõige kõrgem registreeritud

kuritegude arv 2008. a, mis on 50% kogu antud ajavahemikul registreeritud kuritegudest.74

Märkimist väärib ka kriminaalasjade lõpetamiste, alustamata jätmise ja kohtulikule arutamisele

suunamiste omavaheline suhtelisus, mis on toodud järgmisel joonisel:

Joonis nr 2. Kriminaalmenetluste tulemused Põhja prefektuuris75

30-st menetlusest on Põhja prefektuuris lõpetatud kas siis prokuratuuris või uurimisasutuses 21, so

umbes 70%, kahel korral on jäetud kriminaalmenetlus alustamata, mis on umbes 7%, ülejäänud 7

73

Ibid; 74

Ibid; 75

Ibid;

Põhja Prefektuur

2007. a

2008. a

2009. a

2010. a

2011. a

Kriminaalmenetluse tulemus

Lõpetatud kriminaalmenetlus

Alustamata jäetud kriminaalmenetlus

Suunatud kohtulikule arutamisele

25

korral on suunatud kriminaalasi kohtulikule arutamisele, mis on umbes 23% menetluste koguarvust

Põhja prefektuuris.

Nagu juba samas peatükis eelpool kirjeldatud, on 30-st Põhja prefektuuris KarS § 264 koosseisu

tunnustele vastavast kriminaalmenetlusest lõpetatud 21 menetlust.

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhjuseks on enamal juhul asjaolu, et kuriteo toimepannud isikut ei

õnnestu tuvastada, 21-st menetlusest on kriminaalmenetlus lõpetatud seetõttu 10-l korral;

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetati menetlus 7-l korral ning avaliku menetlushuvi

puuudumise tõttu 4-l korral. Kõikidest nendest alustati menetlust tunnustel, et looma suhtes

lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ehk KarS § 264 lg 1 p 3 järgi 13-l korral; looma suhtes

lubamatu tegu avalikus kohas ehk KarS § 264 lg 1 p 2 leidis aset 7-l korral; KarS § 264 lg 1 p 1 ehk

looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, kui inimest on sellise teo eest varem karistatud

kavlifitseeriti 1-l korral.76

Andmeid illustreerib järgnev tabel:

Tabel nr 2. Lõpetatud kriminaalmenetluste objektiivne koosseis.77

Objektiivse koosseisu tunnus Kvalifitseerimiste arv

Julm viis 14

Avalik koht 8

Isiku poolt, kes on varem sellise teo toime

pannud

2

Lõpetatud menetlustest on julma viisi menetlejad tõlgendanud järgmiselt:

Kriminaalmenetluses nr 07231802290- kajaka vigastamine õhupüssist;

Kriminaalmenetluses nr 08230100503- koerapoegade elusalt matmine;

Kriminaalmenetluses nr 08230101851- koera surmavalt tulistamine;

Kriminaalmenetluses nr 08230102067- kassi puruks kiskumine;

Kriminaalmenetluse nr 08230102142- kassi kägistamine;

Kriminaalmenetlus nr 08230108047- kassi tulistamine õhupüssist;

Kriminaalmenetluses nr 08230111051- takuriidest kotis kasside ja koerte uputamine;

Kriminaalmenetluses nr 08230111848- kassipoegade viskamine prügikonteinerisse;

76

Politseiinfosüsteem MIS; 77

Ibid;

26

Kriminaalasjas nr 09230106939- koera tulistamine, mille tagajärjel saabus surm;

Kriminaalasjas nr 10230104695- koera kaelapiirkonda torkamine ja lõikamine

kööginoaga;

Kriminaalasjas nr 10230110301- koera ketiga puu külge aheldamine ja tema hülgamine;

Kriminaalasjas nr 10230112496- rõdul koera peksmine;

Kriminaalasjas nr 10230121423- koera peksmine, mille tagajärjel koer suri;

Kriminaalasjas nr 11230105524- puidust riidepuuga kassi peksmine, millega tekitati

kassile vigastusi.78

Siinkohal tuleb märkida, et osad kuriteod, mis olid toime pandud julmal viisil, olid samas ka toime

pandud avalikus kohas (08230100503; 08230111848; 10230112496).79

Lõpetatud kriminaalmenetlustest 8-l korral kvalifitseeriti looma suhtes lubamatu teo toimepanemine

avalikus kohas (KarS § 264 lg1 p 2).80

Järgnevalt on loetletud kohad kriminaalmenetluste lõikes,

mida menetlejad on pidanud avalikuks kohaks:

Kriminaalmenetluses nr 08230102324- maja majaväravate juures;

Kriminaalmenetluses nr 08230103441- ühistu kasutuses olev prügikonteiner;

Kriminaalmenetluses nr 08230111848- avalik tänava prügikast;

Kriminaalmenetluses nr 10230112496- korteri rõdu;

Kriminaalmenetluses nr 10237300187- laskeväli;

Kriminaalmenetluses nr 11230108828- korterelamu esine tänav;

Kriminaalmenetluses nr 11230111684- korterelamu hoov;

Kriminaalmenetluses nr 11230114421- korterelamu hoov, kõrvaliste isikute

juuresolekul.81

Isiku poolt, kes on varem toime pannud sellise teo (KarS § 264 lg 1 p 1) on lõpetatud

kriminaalmenetlustest kvalifitseeritud 2-l korral:

Kriminaalmenetluses nr 07231802290- kahtlustatav ei ole kindlaks tehtud;

Kriminaalmenetluses nr 08230103441- kahtlustatav ei ole kindlaks tehtud.82

78

Ibid; 79

Ibid; 80

Ibid; 81

Ibid; 82

Ibid;

27

Objektiivse koosseisu täitmatuse tõttu lõpetati kriminaalmenetlused järgmistel põhjustel:

Kriminaalmenetluses nr 10230110301- tõendamist ei leidnud julm viis, st et ei leidnud

kinnitust, et isik ei andnud koerale piisavalt süüa ja juua;

Kriminaalmenetluses nr 10230112496- tegemist ei ole julma viisiga, st et koera turjast

hoidmine ja pea vastu maad surumine ei ole julm kohtlemine;

Kriminaalmenetluses nr 11230108828- kasvatamise eesmärgil koerale äigamine talle paar

korda käe sõrmedega kergelt koonu pihta ei ole looma suhtes lubamatu teo toimepanemine.83

Subjektiivse koosseisu täitmatuse tõttu lõpetati kriminaalmenetlus järgmisel põhjusel:

Kriminaalasjas nr 07230101413- teo toimepanijal puudus vähemalt kaudne tahtlus;

Ühes kriminaalasjas (nr 10237300187) leidis tuvastamist, et tegu pandi toime hädakaitsega ehk

tõendamist leidis õigusvastastust välistav asjaolu.

Prokuratuuri saadetud kriminaalasjadee analüüsimiseks kasutas autor kohtueelse menetluse

kokkuvõtteid ja kohtuotsuseid. Prokuratuuri saadeti 30-st kriminaalasjast 13 ja nendest prokuratuuri

poolt lõpetati 4 kriminaalasja.84

Prokuratuuri saadetud ja seal lõpetatud kriminaalasjade puhul on

analüüsitud kohtueelse menetluse kokkuvõtteid ja prokuratuuri poolt koostatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusi. MIS’i kohaselt kohtueelse menetluse kokkuvõttega pokuratuuri saadetud ja

kohtueelses menetluses lõpetamata kriminaalmenetlusi 6.85

Järgnevalt analüüsitakse kohtueelse

menetluse kokkuvõttega prokuratuuri saadetud kriminaalasjade kuriteokoosseisude objektiivseid ja

subjektiivseid tunnuseid, võimalusel isikule määratud karistust.

Kriminaalmenetluses nr 08230100921 seisneb kuritegu selles, et nimelt hoidis isik koera mitmete

kuude jooksul korteris kinni looma enese väljaheidete sees, võimaldamata koerale normaalset

liikumist, toitmist ja muud hoolitsust, kuna ise ta selles korteris alaliselt ei elanud ning käis seal

harva. Isik ei taganud koera toitmist, jootmist ega hoolitsust, mille tulemusena koer suri üldise

kurtumise (kõhetumise, nälgimise), joogivee puudumise ja ebanormaalse (väärastunud) söödavõtu

tõttu jaanuaris 2008.86

Objektiivse koosseisu tegu on looma abitusse seisundisse jätmine, st eluks

vajaliku vee ja söögi andmata jätmine koerale, samuti loomale eluks vajalike tingimuste

83

Ibid; 84

Ibid; 85

Ibid; 86

Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja süüdistatav Kai Sakkius’e vastu, kriminaalasi nr 08230100921, Harju Maakohus,

kohtuotsus, 16.09.2008, lk 2;

28

mittevõimaldamine, st looma jätmine väljaheidete sisse elama võimaldamata sealjuures loomal

vajalikul määral liikuda. Kuritegu on kvalifitseeritud KarS § 264 lg 1 p 3, st looma suhtes lubamatu

teo toimepanemine julmal viisil. Julmaks viisiks on tõlgendanud kohus looma sellisel viisil abitusse

seisundisse jätmist. Selle juhtumi tagajärjeks on ka looma surm, mis samuti on objektiivse

koosseisu tunnus. Samuti on kohus leidnuid, et tegu on toime pandud tahtlikult, mis täidab

subjektiivse koosseisu.

Kohus määras isikule sellise teo toimepanemise eest karistuseks üldkasulikku tööd 180 tunni

ulatuses, milleks anti aega 9 kuud. Samuti määrati isik kriminaalhooldaja järelvalve alla ning

lisakaristusena võeti isikult ära loomapidamise õigus viieks aastaks. Lisaks mõisteti isikult välja

sundraha 6525 krooni riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1705 krooni ning

ekspertiisitasu 600 krooni. 87

Kriminaalmenetluses nr 08230101796 on kohtueelse menetluse kokkuvõtte kohaselt tegu seisnenud

selles, et isik, 04.02.2008.a olles omavoliliselt tunginud teisele isikule kuuluvale territooriumile,

peksis seal ketis olevat koera. Tegu kvalifitseeriti KarS § 266 lg 1 (tungis omavoliliselt aiaga

piiratud territooriumile)88

ja KarS § 264 lg 1 p 3. Objektiivne koosseis looma julma kohtlemise

koosseisu puhul on koera peksmine. Kohtueelse menetluse kokkuvõttest nähtub, et teod on

kvalifitseeritud eraldi, samas aga kohtuotsuses89

on isikut süüdistatud ainult KarS § 266 lg 1 järgi,

KarS § 264 lg 1 p 3 kohta prokurör süüdistust pole esitanud. Kriminaalasjas pole kohtuotsust veel

tehtud.

Kriminaalmenetluses nr 08230103219 seisneb kohtuotsuse alusel KarS § 264 lg 1 p 3 tegu selles, et

isik elades Tallinnas korteris ning pidades samas korteris kahte väiksemat kasvu segaverelist koera,

tekitas oma tahtliku käitumisega loomadele pikemaajalisi piinu ning kannatusi. Nimelt hoidis ta

koeri mitme aasta jooksul kinni ühes toas loomade eneste väljaheidete sees, võimaldamata

loomadele normaalset liikumist, arenemist ja hoolitsust. Selle tulemusena kasvasid ühe koera

küüned nii pikaks, et küüneotsad kaardusid käpapadjanditesse, tekitades loomale kestvaid vaevusi

ja valu, põletiku käpapadjandites ning takistasid käimist. Samuti jättis isik tahtlikult ravimata sama

koera piimanäärme kasvaja, mis suurenes sedavõrd, et ulatus koera kõhu alt maani, tekitas koerale

ebamugavustunnet ning takistas tema liikumist (koer ise kaalus 6,7 kg ning kasvaja 300-500 gr).

Lisaks sellele hülgas ta mõlemad koerad 2008.a veebruari lõpus, kui kolis korterist minema,

87

Ibid, lk 2; 88


Prokurör Külli Aas süüdistatav Andreas Jaanson’i vastu, kriminaalasi nr 08230101796, Harju Maakohus, kohtuotsus,

19.06.2008, lk 1;

29

mistõttu toimetati abitus seisundis koerad MTÜ Loomade Hoiupaika.90

Objektiivse koosseisu tegu

seisneb siinkohal eelpool nimetatud käitumisega loomadele pikemajaliste piinade ja kannatuste

tekitamises. Tagajärjeks võib lugeda tegudega põhjuslikus seoses olevat küünte sissekasvamist ja

piimanäärme paisumist. Subjektiivsele koosseisule viitab kohtuotsuses märgitud fraas: „...oma

tahtliku käitumisega...“.

Kohus määras isikule sellise teo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust, mida ei pöörata

täitmisele, kui isik 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale

käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid, samuti võeti isikult viieks aastaks lisakaristusena ära

loomapidamise õigus.91

Kriminaalmenetluses nr 08230105733 seisneb kohtuotsuse alusel tegu selles, et isik olles

alkoholijoobes ja viibides 12.04.2008 hilisõhtul talu juures, tappis julmal viisil talus elanud

väiksemat kasvu segaverelise koera, tekitades oma tahtliku käitumisega loomale füüsilist valu, piinu

ning kannatusi ja põhjustas looma surma. Nimelt kägistas isik kõigepealt koera peenikese nööriga

ning seejärel uputas koera maja juures seisvasse veetünni. Peale koera tapmist viskas ta koera

surnukeha lähedalasuvas metsatukas umbes 2m sügavusse vesisesse auku. Koer suri lämbumise või

vedeliku sattumise järel kopsudesse. Kuritegu on kvalifitseeritud KarS’u § 264 lg 1 p 3 järgi. 92

Antud kuriteos seisneb objektiivne koosseis koera kägistamises ja uputamises, mille tagajärjel

saabus koera surm. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud tahtlikult.

Isikule määrati karistuseks üldkasulikku tööd 180 tundi, mille tegemiseks on aega 6 kuud,

üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati isik käitumiskontrollile ning lisakaristusena võeti isikult

viieks aastaks ära koerapidamise õigus. Samuti mõisteti isikult välja kaitsetasud ja sundraha

riigituludesse 6525 krooni.93

Kriminaalmenetluses nr 1-08-14447 seisneb Tallinna Ringkonna kohtuotsuse alusel kuritegu selles,

et et isik üritas 15.06.2008 õhtul julmal viisil tappa talus elavat segaverelist koera, põhjustades

koerale füüsilist valu ja kannatusi. Talu peremees andis teisele isikule korralduse tappa talu koer,

kuna loom oli muutunud üleliigseks. Korraldust täitma asudes sidus teine isik koera nööriga kuuri

seina külge kinni ning hakkas seejärel koeral kirvega pead otsast maha raiuma. Tegu ei õnnestunud

90

Prokurör Leelet Kivioja süüdistatav Helju Merila vastu, kriminaalasi nr 1-08-4568, Harju Maakohus, kohtuotsus,

28.05.2008, lk 2; 91

Ibid, lk 1; 92

Prokurör Leelet Kivioja süüdistatav Andres Arvisto vastu, kriminaalasi nr 08230105733, Harju Maakohus,

kohtuotsus, 15.10.2008, lk 1; 93

Ibid, lk 2;

30

lõpule viia, kuna korduvad koera kaela tabanud kirvehoobid lõhkusid nööri, haavatud koer rabeles

lahti ja jooksis minema. Loomaarsti arvamuse kohaselt tekitati koerale kirvehoopidega kaelale

dorsaalse pinna nahale kuus haava ja marrastusi ning mõlema silma kõvaskestale ulatuslikud

verevalumid. Haavad olid erineva pikkuse ja sügavusega (0,5 – 7 cm), pikim haav ulatus läbi naha

ka kaela lihastesse.94

Siinkohal seisneb tegu koera sidumises nööriga kuuri seina külge ning

üritamises kirvega koera pea maha raiuda, mille tulemusena tekitati koerale erinevaid vigastusi.

Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et isik on tahtlikult kihutanud teist isikut looma julmale

kohtlemisele, kuigi kaitsja on seisukohal, et teo toimepanija ei kihutanud julmale kohtlemisele kuna

isik ei andnud korraldusi mil viisil loom tappa. Ringkonnakohus aga väidab, et andes korraldust

oma elukohas loom tappa, pidi ta teadma, millised vahendid tal selleks olemas on. Ei saa eeldada, et

teo toimepanija läheb mujalt vahendit otsima. Isik tunnistati maakohtu otsusega süüdi sellele teole

kihutamises, s.o KarS § 22 lg 2 - § 264 lg 1 p 3 järgi. Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata.

Kohtuotsusest nähtus veel ka, et teo täideviija oli kriminaalmenetluse vältamise ajal surnud.95

Isikut karistati kuue kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati nelja kuuni, koheselt kuulus

ärakandmisele vangistus pikkusega üks kuu, ülejäänud vangistus jäeti tingimuslikult täitmisele

pööramata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise ajaperioodi jooksul toime uut kuritegu ning täidab

kontrollnõudeid. Lisakaristusena võeti isikult ära neljaks aastaks loomapidamise õigus.96

Kriminaalmenetluses nr 10230105029 on kohtueelse menetluse kokkuvõtte kohaselt seisnenud

looma julma kohtlemise tegu selles, et isik 05.04.2010.a kella 18.30 ajal viibides korteris pani

toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil ja avalikus kohas, ja nimelt viskas 5. korruse korteri

aknast välja koera, kes kukkus tänavale maja trepikoja ette ja suri kukkumise tagajärjel. Tegu on

koera aknast välja viskamine, mille tagajärjel saabus looma surm. Samuti on tegu kvalifitseeritud

KarS § 264 lg 1 p 3-le lisaks ka p 2, mis on teo toimepanemine avalikus kohas. Menetleja on

avalikuks kohaks pidanud kortermaja trepikoja esist. Subjektiivne koosseis on täidetud, st et tegu on

toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Antud kriminaalmenetluse kohta puudub avalik

kohtuotsus.

94

Prokurör Leelet Kivioja süüdistatav Fridel Vilbiks’i vastu, kriminaalasi nr 1-08-14447, Tallina Ringkonnakohus,

kohtuotsus, 18.05.2009, lk 2; 95

Ibid, lk 2; 96

Ibid, lk 2;

31

Alustamata jäeti Põhja prefektuuris ajavahemikul 2007-2011. a 2 kriminaalmenetlust: 10230121802

ja 11230104783.97

Kriminaalmenetluses nr 10230121802 seisnes koeraomaniku poolt esitatud avalduses tegu selles, et

keegi oli tema aia alt taldriku koos siniste kuubikutega sisse lükanud. Sinised kuubikud olid kaetud

pasteediga ning avaldaja koer sõi need ära, mille tagajärjel sai mürgistuse ja suri. Menetluses ei

olnud võimalik kindlaks teha, et eelpool kirjeldatud eluline juhtum oleks aset leidnud, seega

objektiivse koosseisu täidetus ei leidnud kinnitust, seetõttu ka menetlus lõpetati.98

Kriminaalmenetluses nr 11230104783 Eesti Loomakaitse Seltsi poolt esitatud avaldusest nähtus, et

31.03.2011.a. leiti avalikust kohast koera vägivallatunnustega surnukeha. Kriminaalmenetluses ei

õnnestunud kindlaks teha, et koera julm kohtlemine toimus just avalikus kohas, see et surnukeha leiti

avalikus kohas ei tähenda veel, et ta seal ka tapeti. Mis puutub looma suhtes lubamatu teo

toimepanemisse eriti julmal viisil, siis antud avalduse lahendamisel võeti politsei poolt ühendust

Loomade Hoiupaigas praktiseeriva veterinaariga, kes teostas koera surnukeha esialgse vaatluse ning

andis arvamuse, et koerale on tekitatud alumiste ribide alla 3-4 cm pikkune torkehaav, mis ulatub

kopsudesse ning tekitas koerale hingamispuudulikkuse ja põhjustas surma.

Sellisel viisil saabub surm mõne minutiga ning seda ei saa pidada eriti julmaks surmamise viisiks. Seega

menetlust ei alustatud selle tõttu, et täidetud ei ole kuriteo objektiivne koosseis.99

2.2. Järeldused ja ettepanekud

Empiirilise uuringu tulemustest nähtub, et KarS §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu- looma julma

kohtlemist, rakendati Põhja prefektuuris küllaltki vähe. Ajavahemikul 2007-2011 registreeriti Eestis

kokku 122 kuritegu, Põhja prefektuuris 30 kuritegu. Põhja prefektuuris alustatud

kriminaalmenetlustest on uurimisasutuses lõpetatud 17-l korral ja 4-l korral on kriminaalmenetluse

lõpetanud prokuratuur, kokku on kriminaalmenetlused lõpetatud 21-l korral. Kohtuotsuseni on

jõudnud KarS § 264 osas 4 kriminaalmenetlust, 2 prokuratuuri suunatud kriminaalasja ei ole veel

lahendit saanud. Kahel korral jäeti kriminaalmenetlus alustamata. Enim, 20-l korral on alustatud

97


Ibid; 99

Ibid;

32

kriminaalmenetlustest kvalifitseeritud KarS § 264 lg 1 p 3 järgi, so looma suhtes lubamatu teo

toimepanemine julmal viisil. Mõne võrra vähem, 9-l korral on kuritegu kvalifitseeritud KarS § 264

lg 1 p 2 järgi, so looma suhtes lubamatu teo toimepanemine avalikus kohas. Kahel korral on

registreeritud looma suhtes lubamatu teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem sellise teo toime

pannud ning kvalifitseeritud KarS § 264 lg 1 p 1 järgi, kuid mõlemas menetluses ei ole tuvastatud

teo toimepanijat, seega jääb arusaamatuks selline kvalifikatsioon.100

Julma viisina on praktikas tõlgendatud üldjuhul looma peksmist- 7 kriminaalasjas, pikaks ajaks

toidu ja veeta jätmist- 3 kriminaalasjas, õhupüssist või tulirelvast tulistamist- 4 kriminaalasjas,

lõike- või torkeriistaga looma ründamist- 2 kriminaalasjas ja looma sellisesse seisundisse jätmist,

mis piirab tema liikumisvabadust ja/või sunnib teda elama enda rooja sees- 2 kriminaalasjas. Samuti

võib märgata, et erinevad menetlejad tõlgendavad sarnaseid situatsioone erinevalt. Mõnel puhul on

looma terariistaga ründamine kvalifitseeritud kuriteona (vt kriminaalmenetlus nr 1-08-14447, lk 35)

teisel puhul on jäetud menetlus alustamata (vt kriminaalmenetlus nr 11230104783, lk 37).101

Avaliku kohana on käsitletud enamasti korterelamute ümbrus (st tänav)- 5 kriminaalasjas,

ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud prügikastid/konteinerid- 2 kriminaalasjas ja korteri rõdu- 1

kriminaalasjas. Samuti on avalikuks kohaks loetud laskevälja, kus on küll olemas kolmandatele

isikutele juurdepääs, aga menetluses ei ole tuvastatud kolmandate isikute avaliku rahu ja

moraalitunde häirimine.102

Ent avaliku kohana ei ole kvalifitseeritud näiteks kõigile kasutamiseks

mõeldud metsa ja jõge, millele samuti on olemas igaühe juurdepääs.

Ühel juhul on kriminaalmenetlus lõpetatud subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu: (kriminaalasi

nr 07230101413) ei leidnud tõendamist, et kuritegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Ühel juhul (kriminaalasi nr 10237300187) oli tegemist looma suhtes hädakaitsega, st, et tegu oli

õiguspärane. Ühel juhul (kriminaalasjas nr 1-08-14447) sai teo toimepanija karistada looma

julmale kohtlemisele kihutamise eest, selles samas kuriteos oli täideviija kriminaalmenetluse

jooksul surnud ning tema suhtes seetõttu menetlus lõpetati. 30-st kriminaalasjast mitte üheski ei

olnud teo toimepanijaks juriidiline isik.103

Ühes kohtuotsuses (kriminaalasjas nr 1-08-14447) määrati süüdimõistetule vangistus 4 kuud,

millest ta pidi ära kandma 1 kuu. Enamikel, st 3-s kohtuotsuseni jõudnud kriminaalasjas allutati isik

100

Politseiinfosüsteemid ALIS ja MIS; 101


Ibid; 103

Ibid;

33

käitumiskontrollile ja mõisteti üldkasulikku tööd tegema, mille suuruseks oli kahel korral 180 tundi.

Kõigi 3 kohtuotsustega võeti süüdimõistetult ära lisakaristusena loomapidamisõigus- 2 korral,

viieks aastaks, 1 korral neljaks aastaks. Lõpetatud kriminaalasjas nr 10230104695 määrati isikule

tasuda riigituludesse 120 eurot ja kriminaalasjas nr 10230121423 määrati isikule tasuda

riigituludesse 280 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 33.33. eurot; kriminaalasjas nr

11230105524 määrati lõpetamise määrusega isikule kohustus teha 100 tundi üldkasulikku tööd,

samuti ka kriminaalasjas 11230114421.

Autor teeb valdkonna menetlejaile ettepaneku pöörata tähelepanu KarS §-s 264 lg 1 p 2 sätestatud

kuriteokoosseisu rakendamisele, kuna eelpool analüüsitud kriminaalasjade materjalidest nähtub, et

kuritegu on kahel juhul kvalifitseeritud küll julmal viisil toimepanduks, aga tähelepanuta on jäetud,

et tegu on toime pandud ka avalikus kohas (kõigile kasutamiseks mõeldud jõgi ja mets). On ju

kaitstavaks õigushüveks siiski avalik rahu, mille korral peaks enim tähelepanu pöörama sellele, kus

looma suhtes lubamatu tegu on toime pandud. Selline ebaõige kvalifitseerimine on näidanud, et teos

püütakse tõendada pigem julma viisi, ja avalik koht jäetakse tagaplaanile.

Autor leiab, et looma suhtes lubamatu teo toimepanemine julmal viisl, avalikus koha ja korduv

lubamatu teo toimepanemine looma suhtes võiks kuriteona olla karistatav ka ettevaatamatusest,

kuna on selgunud, et näiteks pikemaajalist looma söögi ja joogi ning vajaliku hooleta jätmist on

käsitletud ettevaatamatu teona ning ei ole karistatav. Kui looma suhtes lubamatu teo toimepanemise

kuritegu oleks karistatav ka ettevaatamatusest toimepanduna, aitaks see kaasa loomaomanike

hoolsamaks muutumisele loomakaitseseaduse nõuete järgimisel.

Eestis on vaidlusi tekitanud looma julma kohtlemise kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve,

mistõttu lõputöö autor teeb ettepaneku luua karistusseadustikus eraldi peatükk eluslooduse/fauna

vastu suunatud süütegude kohta. See on vajalik, kuna loomi võib tänapäevasele teaduse

seisukohtade arengule tuginedes lugeda sarnaselt inimestele elusolenditeks, kellel on

psühholoogiline tunnetusväli ning kes tunnevad füüsilist valu. Seda näitab ka LoKS § 4 lg 1

sõnastus: „Looma suhtes lubamatu tegu on /…/ või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid

kannatusi põhjustav tegu...“104

Autor teeb KarS §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu rakendamiseks järgnevad ettepanekud:

104

Loomakaitseseadus 13.12.2000, jõustunud vastavalt seaduse §-le 82- RT I 2001, 93, 566…RT I, 29.12.2011, 1;

34

Pöörata enam tähelepanu süüteokoosseisu objektiivse koosseisu tunnuse „avalik koht“

olemasolu või puudumise tuvastamisele;

Kaaluda täienduste sisseviimist KarS § 264 sätestatud kuriteokoosseisu lisades

ettevaatamatusest julmal viisil, avalikus kohas looma suhtes toime pandud lubamatu teo ja

isiku suhtes, kes on eelnevalt looma suhtes lubamatu teo toime pannud, karistatavaks

muutmiseks;

Luua karistusseadustikus eraldi peatükk, millega oleks hõlmatud eluslooduse/fauna vastased

süüteod.

Autor leiab, et ettepanekute arvestamisel oleks võimalik parendada KarS §-s 264 sätestatud

kuriteokoosseisu rakendamise praktikat ning seeläbi tagada ka õigusnormide järgimine ning

õigushüvede kaitstus.

35

KOKKUVÕTE

Käesolev lõputöö on kirjutatud teemal „Karistusseadustiku (KarS) §-s 264 sätestatud

kuriteokoosseisu- looma julm kohtlemine rakendamine Põhja prefektuuri praktikas 2007-2011”.

Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade ja analüüsida, milline on looma julma kohtlemise

kuriteokoosseisu rakendamise praktika Põhja prefektuuris ning esitada ettepanekuid.

Esimeses peatükis anti teoreetiline ülevaade KarS §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisust, kirjeldati

kuriteokoosseisuga kaitstavat õigushüve ja objektiivseid ning subjektiivseid koosseisutunnuseid.

Karistusõigusliku normiga kaitstavaks õigushüveks on käesoleval ajal avalik rahu, mitte looma tervis ja

heaolu. Objektiivse koosseisu tunnusteks on looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, kui isikut on

sellise teo eest varem karistatud; looma suhtes lubamatu teo toimepanemine avalikus kohas ja/või julmal

viisil. Subjektiivne kuriteokoosseisu tunnus on vähemalt kaudne tahtlus. Esimeses peatükis on

õigushüve alapeatüki juures välja toodud erinevaid praktikanäiteid teiste riikide kogemustest ja

kehtivatest seadustest.

Teises peatükis vaatles ja analüüsis autor Põhja prefektuuri poolt ajavahemikul 2007-2011 alustatud,

alustamata jäetud ja lõpetatud kriminaalasju. Valimi moodustas 30 kriminaaltoimikut, kus vaadeldi

kriminaalmenetluse lõpetamise määruseid, kriminaalmenetluse mitte-alustamise teatiseid,

kriminaalmenetluse kokkuvõtteid ning kohtuotsuseid. Analüüs näitas, et looma julma kohtlemist

rakendatakse praktikas vähe, nimetatud ajavahemikul on mõistetud 4 kohtuotsust, kus mitte üheski pole

tulnud arutluse alla avaliku koha sisustamine antud õigusnormi valguses, küll aga arutletud julma viisi

üle. Kohtueelses menetluses lõpetati 21 kriminaalasja ning kahel korral kriminaalmenetlust ei alustatud;

kahes menetluses ei ole kohtuotsust veel tehtud. 20-l korral on tegu kvalifitseeritud KarS § 264 lg 1 p 3

(s.o julmal viisil) järgi; 9-l korral KarS § 264 lg 1 p 3 (s.o avalikus kohas) järgi ja kahel korral KarS §

264 lg 1 p 1 järgi. Julma viisina on praktikas käsitletud looma peksmist, pikaks ajaks toidu ja veeta

jätmist, õhupüssist või tulirelvast tulistamist, lõike- või torkeriistaga looma ründamist ja looma

sellisesse seisundisse jätmist, mis piirab tema liikumisvabadust ja/või sunnib teda elama enda rooja

sees. Avalikuks kohaks on tõlgendatud korterelamute ümbrus (st tänav), ühiskondlikuks

kasutamiseks mõeldud prügikastid/konteinerid ja korteri rõdu. Kahel korral on küll tegu

36

kvalifitseeritud nagu oleks tegu toime pandud isiku poolt, keda on eelnevalt karistatud looma suhtes

lubamatu teo toimepanemise eest, aga kriminaalasja materjalidest ei tule selline korduvus välja.

Lõputöö tulemustest lähtuvalt tegi autor mitmeid ettepanekuid.

Pöörata menetluses suuremat tähelepanu kuriteokoosseisu tunnusele- avalik koht;

Muuta looma julma kohtlemise kuriteokoosseis karistatavaks ka ettevaatamatusest;

Luua KarS’i eraldi peatükk, millega on hõlmatud eluslooduse/fauna vastased süüteod.

37

SUMMARY

The title of this thesis is „The Applied Practice of Animal Cruelty between 2007-2011 in North

Prefecture“. The aim of the thesis was to provide an overview an to analyze the application practice

of cruel treatment of animals and if necessary make suggetions to improve the procedural practice.

In order to fulfill the aim of the research the author set the following tasks: to give an overview and

analyze the theoretical approach to the criminal offence defined by Penal Code § 264; to analyze the

procedural practice of North Prefecture in the criminal cases of cruel treatment of animals and if

possible, make suggetions to the investigators of this field to improve the criminal procedure.

In compliance with the research tasks, the author of this thesis carried out an empiric research and

an examination of the documents.

A further study of the criminal files showed that in the years of 2007 to 2011 in North Prefecture,

30 cases which had the characteristics of Penal Code § 264 were registered. Of the entire number of

cases, 4 of them received the court adjudication. Further 21 cases were closed already in the

investigative institution. In 20 cases the act was qualified as a forbidden act against an animal,

commited in a cruel way; in 9 cases the act was commited in a public place and in 2 cases the act

was commited by a person who has previously commited a forbidden act against an animal.

The research revealed that in four cases, the act was qualified inappropriately. In 2 cases the act was

qualified as if it had been commited in a cruel way, overriding the fact that the act was also

commited in a public place and at 2 times the act was qualified as if the prepetrator had previously

commited a forbidden act against an animal, but actually the prepetrator had not been identified

during the investigation.

38

VIIDATUD ALLIKATE LOETELU

Kundera, M., “Olemise talumatu kergus”, (1984), <www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/loom> ,

(26.03.2013)

Eesti Loomakaitse Selts, „ELS lugu: Loomade julm kohtlemine on endiselt Eestis probleemiks“

(2011), < www.loomakaitse.ee/?q=node/939> (12.03.2012);

Kauber, M., “Sotsiaalhoolekande ajalugu”, (2012), Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar;

Great Ape Protection, “The Great Ape Project: Declaration on Great Apes” (2008),

<www.greatapeproject.org/en-US> (12.03.2013), Refereeritud: MTÜ AUH, “Loomade

õigused Eesti õigussüsteemis” <www.auh-auh.ee/artiklid/loomade_oigused.pdf>,

(12.03.2013);

Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (931 SE,

Riigikogu X koosseis) seletuskiri- <www.riigikogu.ee>;

Sootak, J., “Eetilised valikud ja karistusõigus“ (lk 3). Tartu Ülikool,

<www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1049957/Eetilised+valikud+ja+karis

tus%F5igus.pdf>, (04.04.2013);

I. Kant. Werke. Bd IV, lk 579. Refereeritud: Aas. N. 2009. § 264. Looma julm kohtlemine.

Raamatus „Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3. Trükk“ (lk 692). Tallinn

Kirjastus Juura;

Aas. N. 2009. § 264. Looma julm kohtlemine. Raamatus „Karistusseadustik. Kommenteeritud

väljaanne. 3. Trükk“ (lk 692-694; 659; 684-685). Tallinn Kirjastus Juura;

Roots. S, „Loomade õigused“, ettekanne, (2012), lk 6;

Loomakaitseseadus 13.12.2000, jõustunud vastavalt seaduse §-le 82- RT I 2001, 93, 566…RT I,

29.12.2011, 1;



39

MTÜ AUH, “Loomade õigused Eesti õigussüsteemis” < www.auh-

auh.ee/artiklid/loomade_oigused.pdf>, (12.03.2013), lk 4;

Constitution of the Republic of Ecuador, last updated 31.01.2011, Published in the Official Register

20.10.2008, <pdba.georgetown.edu/Constitutions/Ecuador/english08.html> (12.03.2013);

The Criminal Code of Finland, jõustunud 1889, välja otsitud kodulehelt Legislationline,

<legislationline.org/documents/section/criminal-codes>, 12.03.2013;

The Criminal Code Of The Russian Federation, jõustunud 13.06.1996, välja otsitud kodulehelt

Legislationline: <legislationline.org/documents/section/criminal-codes>, 12.03.2013;

Sootak, J. ja Pikamäe, P., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009),

(lk 66-70; 477, 693, 365)

Raudvere, P., Väärteokoosseis Eesti karistusõiguses, Magistritöö (Tartu Ülikool, 2009), lk 31;


http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=123240400 12.03.2013;

Sootak, J., Süüteomõiste ja deliktistruktuur (Tallinn: Kirjastus Juura, 2003), lk 31;



Karistusregistri seadus (KarRS), 17.02.2011, jõustunud 01.01.2012, RT I, 29.12.2011, 1 , välja

otsitud <www.riigiteataja.ee/akt/129122011226> , 16.04.2012;

931 SE, Riigikogu X koosseis, ref Aas, N., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr,

(Tallinn: Juura, 2009), lk 694;

Korrakaitseseadus 23.02.2011, välja otsitud Riigiteataja kodulehelt

https://www.riigiteataja.ee/akt/122032011004 16.04.2012

Politsei ja piirivalve seadus 06.05.2009, jõustunud 01.01.2010, osaliselt 01.01.2012 RT I 2009, 62,

405… RT I, 29.12.2011, 1, välja otsitud <www.riigiteataja.ee/akt/129122011028> ,

16.04.2012;



40

Riigikohus, „Kuriteo- ja väärteoasjad - Riigikohus“ (2011),

<www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCgQFjAA&ur

l=http%3A%2F%2Fwww.riigikohus.ee%2Fvfs%2F1259%2FKaristusoigus_Kriminaalmen

etlus_Vaarteomenetlus_TRT_TLN_ring

2011.a.xls&ei=8PdGUeW_EeG_0QWykIHACQ&usg=AFQjCNFS8XJp8M79tOheKYSg

mEu_zNvKvA> (18.03.2012);


<www.mspca.org/programs/cruelty-prevention/animal-cruelty-information/ >

(18.03.2012);

K. Saarmann ja K. Matto, lk 21, ref. Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud asjaoludel” (2012),

<dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26705/Schmidt_Indra.pdf.txt?sequence=3

>, (18.03.2013);

H. Kadari, lk 20-21, ref. Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud asjaoludel” (2012),


>, (18.03.2013);

I. Rebane, lk 147, lk 355-356, lk 377 ref. Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud asjaoludel” (2012),


>, (18.03.2013);

J. Sootak , lk 89 ref Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud asjaoludel” (Tartu Ülikool 2012),


>, (18.03.2013);

J. Sootak, P. Pikamäe, lk 366; 245 ref. Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud asjaoludel” (Tartu

Ülikool 2012),


>, (18.03.2013);

Riigikohtu lahend 18.01.2005. a kohtuotsus nr 3-1-1-97-04 ref Schmidt, I., “Tapmine

kvalifitseeritud asjaoludel” (Tartu Ülikool 2012),


>, (18.03.2013);

41

RKKK 14.03.2007. a kohtuotsus nr 3-1-1-114-06 ref Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud

asjaoludel” (Tartu Ülikool 2012),


>, (18.03.2013);

Schmidt, I., “Tapmine kvalifitseeritud asjaoludel” ( Tartu Ülikool 2012),


>, (18.03.2013);

W. Gropp. “Subjektiivne teokoosseis, süü ja vastutuse subjektiivsed alused”. Juridica, 2004, nr 3, lk

176-182, ref. Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning nende eristamine teoorias ja praktikas”.

Tartu Ülikool, 2010, lk 8,

<www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=52421/J%F5gi_Tahtluse+vormid.pdf>,

(18.03.2013);

H. Mannheim. Mens Rea in German and English Criminal Law. Journal of Comparative Legislation

and International Law. 3rd series, 1935, Vol. 18, p 85 ref. Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning

nende eristamine teoorias ja praktikas”. Tartu Ülikool, 2010, lk 8,


(18.03.2013);

StGB § 15. Internetis: http://www.gesetze-im-internet.de/stgb/, ref. Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning



(18.03.2013);

M. Bohlander. Principles of German Criminal Law. Oxford, 2009, p 63 ref. Jõgi, M., “Tahtluse

vormid ning nende eristamine teoorias ja praktikas”. Tartu Ülikool, 2010, lk 8,


(18.03.2013);

Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning nende eristamine teoorias ja praktikas”. Tartu Ülikool, 2010, lk 8,


(18.03.2013);

P. Pikamäe. Kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus - kolmeliigiline tahtlus karistusseadustikus.

Juridica, 2001, nr 7, lk 462 ref. Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning nende eristamine teoorias

42

ja praktikas”. Tartu Ülikool, 2010, lk 8,


(18.03.2013);

Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning nende eristamine teoorias ja praktikas”. Tartu Ülikool, 2010, lk 8,


(18.03.2013);

Sootak, J., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 71;

Seletuskiri karistusseadustiku eelnõu juurde. Internetis:

<web.riigikogu.ee/ems/saros/9916/991610003.html>, ref. Jõgi, M., “Tahtluse vormid ning



(18.03.2013);

RKKK 3-1-1-81-06; 2006;

Pikamäe, P., Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne 3tr, (Tallinn: Juura, 2009), lk 92-94;

Politseiinfosüsteem ALIS;

Politseiinfosüsteem MIS.

43

TABELITE JA JOONISTE LOETELU

Tabel nr 1. KarS § 264 rakendamise praktika Eestis ja Põhja prefektuuris .................................29

Joonis nr 1. Põhja prefektuuris registreeritud kuritegude arv aastate lõikes.................................30

Joonis nr 2. Kriminaalmenetluste tulemused Põhja prefektuuris..................................................30

Tabel nr 2. Lõpetatud kriminaalmenetluste objektiivne koosseis.................................................31

44

LISA 1. Kriminaaltoimikute vaatluse plaan

Julm viis Korduvus Avalik koht

Analüüsitav tunnus

Objektiivsed

tunnused

Subjektiivsed

tunnused Tegu

Karistus/ muu mõjutus-

vahend

Lõpetamise

karistusõiguslikud põhjused

Vaadeldav dokument

Lõpetamise määrus

Mittealustamise teatis

Kohtueelse menetluse

kokkuvõte

Kohtuotsus

Kriminaalasi

Lõpetatud Ei alustatud Kohtusse suunatud

Documents

karistusseadustiku §-s 264 sätestatud kuriteokoosseisu- looma julm