Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator ......töölepingu poolte seadusega sätestatud 1. LEPINGULISED Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm

Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator 120 EKAP, tase 4. õppekava moodulite rakenduskava

1

Kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse

Direktori 30.10.2014.a

käskkirjaga nr 1.1-7/87

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

1 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse majanduse ja ettevõtluse alustest; saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate

mõistete olemusest ja sisust. Õpingute käigus arendab õppija emakeele-, matemaatika, sotsiaalset pädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Nadežda Grebenštšikova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1. Omab ülevaadet

majanduse olemusest ja

ettevõtluse alustest ,

mõistab

majanduskeskkonna

toimimist.

2. Selgitab majanduses ja

ettevõtluses kasutatavate

mõistete olemust.

3. Omab ülevaadet

ettevõtte finantseerimise

ja administreerimise

üldpõhimõtetest.

4. Koostab äriplaani.

5. Analüüsib enda

võimalusi tegeleda

ettevõtlusega.

Õppija:

on teadlik Eesti

majanduse

arengusuundadest ühtses

Euroopa Liidu

majandusruumis;

kirjeldab ühiskonnas

toimuvaid

majandusprotsesse ja

majandustegevuses

osalejate erinevaid rolle

(tarbija ja majapidamine,

ettevõte, riik);

defineerib mõisteid

nõudlus ja pakkumine

ning tunneb ära nende

omavahelisi seoseid;

võrdleb erinevate

1. MAJANDUSE ALUSED.

Vajadused ja ressursid.

Majanduse põhiküsimused.

Nõudluse ja pakkumise

mehhanism. Eraomand,

hinnasüsteem ja konkurents.

Valitsuse roll ja funktsioonid:

riigieelarve, maksud ja nende

olemus. Eesti majanduse

arengusuunad. Majanduslik

stabiilsus: SKP, RKP,

tööturg, tööpuudus. Pank ja

pangateenused.

2. ETTEVÕTLUSE

ALUSED.

Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus.

Ühistegevuse põhimõtted.

Äriühing, mittetulundusühing

20 19 Loeng

Loengupäevik

Esitlus

Arutelu

Info kogumine

Töö paarides ja

gruppides

Iseseisev töö

Teoreetiliste

teadmiste kontroll

Rühmatööna esitluse

ettevalmistamine,

koostamine ja

esitlemine rühmale.

Moodulite teemade

õppesisu

omandamist

kontrollitakse

mooduli lõpus

kirjaliku arvestusliku

tööga alljärgnevatel

teemadel:

1. majanduses ja

ettevõtluses


2

ettevõtlusvormide

eeliseid ja puudusi ning

selgitab

turukonkurentsiga

seonduvaid

põhimõisteid;

selgitab ettevõtte

finantseerimise ja

administreerimise

üldpõhimõtteid;

on teadlik ühistegevuse

põhimõtetest ja ühistulise

ettevõtluse olemusest;

struktureerib ISO-

standarditele baseeruva

ettevõtte

juhtimissüsteemi

ülesehitust;

rakendab äriplaani

koostamise põhimõtteid;

seostab nõudlust ja

pakkumist igapäevaelus

toimuvaga;

hindab enda valikuid

ettevõtjana või

palgatöötajana;

leiab vajalikku infot ja

tuge ettevõtlusega

alustamiseks ja selles

osalemiseks;

leiab enda vajadustele

vastavad pangateenused

ja

ja füüsilisest isikust ettevõtja.

Ettevõtte loomise etapid.

Ettevõtte juhtimine. Tootmine

ja teenidus: toode ja toodang,

püsiv- ja muutuvkulud,

kasum ja käive. Turunduse

põhialused ja turundus

meetmestik. Ettevõtte

finantseerimine. Aruandlus.

Väikeettevõtte äriplaan. FIE-

na tegutsemise põhireeglid.

õpimapp töödest

kasutatavate

mõistete ja

ettevõtjana

tegutsemise

põhimõtete

tundmine;

2. teadmised

ettevõtte äriplaani

koostamise

põhimõtete kohta.


3

investeerimisvõimalused;

analüüsib enda valikuid

majandusotsustena.

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Õpimapi „MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks.

Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud.

Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid

Eristav hindamine

1. Iseseisev töö: Õpimapi „MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED“ koostamine.

2. Rühmatööna esitluse ettevalmistamine, koostamine ja esitlemine rühmale.

3. Teoreetiliste teadmiste kontroll.

Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise ülesanded.

Moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku tööga alljärgnevatel teemadel:

1. majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete ja ettevõtjana tegutsemise põhimõtete tundmine;

2. teadmised ettevõtte äriplaani koostamise põhimõtete kohta.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse eristavalt.

Moodul loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja on sooritanud

praktilised ülesanded sh. iseseisva töö positiivsele tulemusele.

Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist

„5“ (väga hea) - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane

ja loov kasutamine,

„4“ (väga hea) - õpiväljundite saavutamine juhendamisel lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende

eesmärgipärane kasutamine,

„3“ (rahuldav) - kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel,

„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

o Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

o Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

o Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

o Rahandusministeerium www.fin.ee

o Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

o Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

o Maksu- ja tolliamet www.emat.ee


4

o Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063


2 TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ettekujutuse töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, vastutusest, õigustest ja kohustustest töösuhetes.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad.

Õpetajad: Nadežda Grebenštšikova

Õpiväljundid


alateemad


ja

hindamisülesanded T Pt P I

Õpilane:

1. Omab ülevaadete

töösuhteid

reguleerivatest

õigusaktidest

tunneb

elektroonikakompo

nentide

rakendamisvõimal

usi ennistamise

töödel

2. Teab oma õigusi ja

kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel.

Õpilane:

on teadlik

peamistest töösuhteid

reguleerivatest

õigusaktidest ja tunneb

neid ulatuses, mis on

vajalik tööle asumiseks;

on teadlik

töösuhete pinnalt

tekkinud vaidluste

lahendamise

võimalustest;

mõistab oma

tegevusvaldkonna

seadusandluse

reguleerimise

vajalikkust;

mõistab

töölepingu poolte

seadusega sätestatud

1. LEPINGULISED

SUHTED.

Füüsilised ja juriidilised

isikud. Tehingu mõiste ja

vorm. Lepingu mõiste.

Lepingute liigid, sisu ja

sõlmimise kord. Volitus ja

volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev.

Ametijuhend. Töölepingu

pooled, nende õigused ja

kohustused Töölepingu

kohustuslikud tingimused.

Määratud ja määramata ajaks

töölepingu sõlmimine.

Katseaeg. Töölepingu

peatumine ja muutmine.

Üleviimine teisele tööle.

Töölepingu lõpetamine.

Töölepingu tühistamine ja

kehtetuks tunnistamine.

20 19 Loeng

Loengupäevik

Info otsing

Mõttega lugemine Refereering

Ülesannete

lahendamine

Õpimapp

Teooria teadmiste

kontroll

Moodulite teemade

õppesisu omandamist

kontrollitakse mooduli

lõpus kirjaliku

arvestusliku tööga

alljärgneval teemal:

õppesisuga

määratud

õpitulemuste

saavutatust töösuhteid

reguleerivate

õigusaktide tundmise

kohta ulatuses, mis

on vajalik tööle

asumiseks.


5

õigusi ja kohustusi;

nimetab

töölepingu sõlmimise,

muutmise ja lõpetamise

aluseid;

selgitab töö- ja

puhkeaja korraldust ja

arvestamise aluseid;

kirjeldab

töötingimuste

kollektiivse

kujundamise aluseid

Kollektiivleping.

Kollektiivlepingu pooled ja

selle sõlmimise kord.

Töövaidluste lahendamine.

Töötajate usaldusisik. Töötüli

liigid ja nende lahendamise

võimalused. Streik ja töösulg.

Seaduslikust streigist

osavõtjate tööalased õigused.

2. TÖÖ-JA PUHKEAEG.

Töö- ja puhkeaeg. Töönorm,

tööpäev, töönädal,

töövahetus. Ületunnitöö.

Töötamine puhkepäevadel,

rahvus- ja riigipühadel.

Puhkuse liigid: põhi- ja

lisapuhkus, palgata- ja

osaliselt tasustatav puhkus,

vanemapuhkused,

õppepuhkus ja nende andmise

kord. Puhkuse tasustamine.

Puhkuse kasutamist

takistavad asjaolud ja

puhkuse katkestamine.

3. TÖÖ TASUSTAMISE

ALUSED.

Palk, põhi- ja keskmine palk,

lisatasu ja juurdemaksed.

Palgatingimuste kehtestamine

ja palga maksmise kord. Töö

tasustamine eritingimustes.

Tagatised ja hüvitused.

Kinnipidamised palgast.

Sotsiaalsed tagatised:


6

toetused, pensionisüsteem.

Materiaalne vastutus

tööõigussuhetes.

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Õpimapi „TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead,

siis peab olema tehtud vigade parandus.

Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne: analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest

ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid. Kokkuvõte sisaldab eneseanalüüsi, korrektseid mõisteid,

täiendamist vajavad oskusi, vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine

Teoreetiliste teadmiste kontroll, kontrolltöö, iseseisvad tööd.

Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus kirjaliku arvestusliku tööga alljärgneval teemal:

õppesisuga määratud õpitulemuste saavutatust töösuhteid reguleerivate õigusaktide tundmise kohta ulatuses, mis on vajalik

tööle asumiseks.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse eristavalt.

Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike hinnete ja iseseisva töö koondhindena. Hindamisele kuuluvad iseseisvad praktilised tööd teatmekirjanduse ja internetist teabe leidmiseks. „5“ (väga hea) – õppija kirjeldab ja analüüsib 3 või enam mooduli läbitud alateemadest, lisab üle kahe näitlikustava juhtumianalüüsi

koos põhjendatud lahendustega;

„4“ (hea) – õppija kirjeldab ja analüüsib ühte mooduli läbitud alateemadest. Lisab juhtumanalüüsi põhjendatud lahendusega;

„3“ (rahuldav) – kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel,

„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Kasutatav õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

www.pensionikeskus.ee; www.emta.ee ; www.ensib.ee

www.eures.ee;www.rajaleidja.ee;www.riigiteataja.ee;

Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

http://www.emta.ee/

http://www.ensib.ee/

http://www.eures.ee;www.rajaleidja.ee;www.riigiteataja.ee/


7

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&


3 SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida

oma käitumist; õpib vältima stressi ja saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest.


Õpetajad: Valentina Leštšuk

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Mõistab

suhtlemisoskuse

vajalikkust

töökeskkonna.

2. Kasutab suhtlemisel

kommunikatsioonivahen

deid eesmärgipäraselt.

3. Rakendab kirjaliku

suhtluse põhimõtteid

eesmärgipäraselt.

Õpilane:

on teadlik esmamulje

tähtsusest ja oskab edastada

positiivset esmamuljet;

toob näiteid

meeskonnatöö iseärasustest ja

tähtsusest ning töötab

meeskonnas;

on teadlik tööpinge ja

stressi maandamise

võimalustest ning hindab

ennast tõepäraselt;

käitub vastastikust

suhtlemist toetaval viisil;

alustab ja lõpetab

suhtlemisprotsessi vastavalt

heale tavale väljendab ennast

suulises ja kirjalikus suhtluses

1. SUHTLEMISE OLEMUS.

Suhtlemisvajadused ja –

ülesanded. Verbaalne ja

mitteverbaalne suhtlemine.

Vahetu- ja vahendatud

suhtlemine. Ametlik ja

mitteametlik suhtlemine.

Koosolekud ja

läbirääkimised. Kirjalik

suhtlemine. Suhtlemisbarjäär

ja hirm. Isikutaju eripära ja

seda mõjutavad tegurid.

Positiivne minapilt.

Tõepärane enesehinnang.

2. KÄITUMINE

SUHTLEMISSITUATSIOO

NIDES. Positiivse mulje

loomine. Käitumisviisid.

20 19 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

Analüüs

Teooria teadmiste

kontroll

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&


8

lugupidavalt ning on teadlik

kehakeelest;

järgib telefonisuhtluse

põhinõudeid; tähelepanelikult

kuulab;

eristab dokumendi

koostamis- ja vorminõudeid

(dokumendiplangid,

dokumendi rekvisiidid,

dokumendi vormistamise

protseduur);

formuleerib

parendusettepanekuid;

süstematiseerib,

töötleb ja säilitab internetist

ja muudest allikatest hangitud

informatsiooni;

koostab ja vormistab

avaldust, elulookirjeldust

(CV), iseloomustust,

seletuskirja.

Agressiivne, alistuv ja eirav

käitumine. Kehtestav

käitumine. Erinevad

suhtlemissituatsioonid.

Veaolukorrad ja nende

tekkepõhjused. Toimetulek

veaolukordades.

Meeskonnatöö.

3. TOIMETULEK

STRESSIGA.

Pingete tekkepõhjused. Stress

ja seda põhjustavad tegurid.

Tööstress. Läbipõlemine.

Toimetulek pingete ja

stressiga.

4. AMETKIRJADE

KOOSTAMINE JA

VORMISTAMINE

Asjaajamise alused ja -kord.

Dokumendi koostamis- ja

vorminõuded:

dokumendiplangid,

dokumendi rekvisiidid,

dokumendi vormistamise

protseduur. Internetist ja

muudest allikatest hangitud

informatsiooni

süstematiseerimine,

töötlemine ja säilitamine.

Avalduse, elulookirjelduse

(CV), iseloomustuse,

seletuskirja koostamise ja

vormistamise nõuded arvutil

ja paberkandjal. Ametikirjade


9

(algatuskiri, vastuskiri,

tellimiskiri, kaaskiri, volikiri

ja vabanduskiri) koostamise

ja vormistamise nõuded

arvutil ja paberkandjal.


(eesmärk, teema,


Enesehinnangu, CV ,avalduse, iseloomustuse ja seletuskirja koostamine. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud

vigade parandus.

Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne: analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, koostab kokkuvõtte analüüsi

tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid. Kokkuvõte sisaldab eneseanalüüsi,

korrektseid mõisteid, täiendamist vajavad oskusi, vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine

Teoreetiliste teadmiste kontroll, iseseisvad tööd , seminaril osalemine.



suhtlemise olemus, meeskonnatöö iseärasuste ja tähtsuse tundmine;

võimaluste tundmine tööpinge ja stressi maandamiseks;

enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskust.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse eristavalt.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud

ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“. Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega

määratud ulatuses. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike ning iseseisva töö hinnete koondhindena.

„5“ (väga hea) - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane ja

loov kasutamine,

„4“ (hea) - õpiväljundite saavutamine juhendamisel lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende eesmärgipärane

kasutamine,


„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Kasutatav õppekirjandus

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht


10

(avalikult kättesaadav) /õppematerjal

http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.ht

ml

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html



https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


11


4 ARVUTIÕPETUS 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused teksti- ja tabelitöötlustarkvara kasutamiseks; õpib tundma teksti- ja tabelitöötluse

põhioperatsioone, mis on seotud teksti või tabeli loomise, kujundamise ja vormistamisega; omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Tatjana Kink

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Kasutab

infotehnoloogilisi

seadmeid (riistvara) ja

kasutab vastavalt nende

funktsioonidele.

2. Käivitab ja kasutab

õpitud tarkvara vastavalt

otstarbele graafilises

keskkonnas.

3. Koostab faile kui

objekte, haldab faile ja

kaustu.

4. Kasutab internetti

informatsiooni

hankimiseks ja

edastamiseks.

Õpilane:

kasutab arvuti

riistvara ja järgib

ohutusnõudeid kuvariga

töötamisel;

käivitab arvutit,

Windows`i programme ja

tegutseb dialoogiaknas;

tunneb teksti- ja

tabelitöötluse põhinõudeid;

eritab

dokumendiplangile ja

dokumentide rekvisiitidele

esitatavaid nõudeid;

loob dokumenti ja

tabelit, avab, muudab,

salvestab ning trükib neid;

kasutab

enamkasutatavaid

tabelarvutusfunktsioone ja

põhilisi aritmeetilisi tehteid;

lisab teksti või

1. TEKSTITÖÖTLUS.

Dokumendi avamine,

muutmine ja salvestamine. Uue

dokumendi loomine ja

salvestamine. Abiteabe

kasutamine. Dokumendi

sulgemine. Erinevate

dokumendi vaadete

kasutamine. Tööriistariba

muutmine. Dokumendi

salvestamine veebis

publitseerimiseks. Andmete

sisestamine ja lisamine.

Andmete märgistamine,

kopeerimine, teisaldamine ja

kustutamine. Otsing ja teksti

asendamine. Teksti

kujundamise põhivõtted. Teksti

vormindamine. Tabulatsiooni

positsioonide paigaldamine.

Dokumendi malli kasutamine.

20 20 38 Loeng

loengupäevik

info kogumine

ülesannete

lahendamine

praktiline töö

õpimapp

mõistekaart

Teoreetiliste teadmiste

kontroll

Ülesannete

lahendamine

Praktilised tööd


12

tabelisse objekte ja

diagramme;

selgitab mõisteid:

algatuskiri, vastuskiri,

tellimiskiri, kaaskiri, volikiri

ja vabanduskiri ning teab

nende vormistamise

nõudeid;


avaldust, elulookirjeldust

(CV), iseloomustust,

seletuskirja arvutil;

selgitab interneti

olemust ja selles peituvaid

ohte;

selgitab mõistet e-

kiri, oskab seda koostada

ning saata;

kasutab infootsingu

võimalusi erialase teabe

hankimiseks;

otsib veebist erialast

informatsiooni, töötleb ja

salvestab seda;

kasutab õppe- ja

teatmekirjandust.

Stiilid ja leheküljed. Päise ja

jaluse lisamine. Õigekiri ja

selle kontroll. Lehekülje

vorming. Pildi ja objekti

lisamine dokumendile.

Printimine. Hulgipostitus.

Dokumendi trükkimine. e-kirja

koostamine ja saatmine.

Interneti kasutusvõimalused,

infootsing Internetist.

2. TABELITÖÖTLUS JA

INFOOTSINGUD.

Tabeli avamine, muutmine ja

salvestamine. Tabeli loomine.

Abiteabe kasutamine.

Põhihäälestuse ja tööriistariba

muutmine. Andmete sh

valemite sisestamine lahtrisse.

Lahtri, lahtritest koosneva

ploki, rea ja veeru

märgistamine. Tabeli

kopeerimine, teisaldamine,

kustutamine. Otsimine ja

asendamine tabelis. Ridade ja

veergude lisamine, nende

laiuse ja kõrguse muutmine.

Andmete sorteerimine.

Andmeseeriate kasutamine.


(eesmärk, teema,


Mõistekaart teemal „Faile. Eesmärk: failide haldamine.“

Mõistekaart teemal „E-post“. Saadab meili manusega.

Mooduli hinde Eristav hindamine


13

kujunemine:


Teoreetiliste teadmiste kontroll, ülesannete lahendamine, praktilised tööd, iseseisvad tööd.



avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja vormistamise oskus arvutil ja paberkandjal;

erialase teabe hankimise oskus interneti vahendusel;

materjalikulu arvutusi sisaldava tabeli koostamise oskus.

Kokkuvõtva hinde



ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.

Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses. Kokkuvõttev hinne kujuneb

harjutusülesannete sooritamise, kirjalike arvestustööde ning iseseisvate tööde põhjal. Vajadusel rakendatakse VÕTA põhimõtteid.


ja loov kasutamine,


õpiülesandest lähtuv kasutamine,



T. Tilk "Arvutiõpik. MS Office", Tallinna Raamatutrükikoda 2005.a.

S. Solovjov ja A. Andasev; "Minu arvuti I ja II osa", Tallinn 2004.a.

R. Reinumägi "Excel 2007 tavakasutajale", Tartu; Ülikooli kirjastus 2009.a.

Amitan ja J.Vilipõd "MS Excel. Rakenduste põhielemendid", TTÜ kirjastus 2001.a.

L.Türn "Käsiraamat AutoCAD", kirjastus EHITAME 2006.a.


14


5 ERIALANE VÕÕRKEEL 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erialaga seotud võõrkeelse sõnavara, mõisted ja terminid tööde tehnoloogilise järjekorra

kirjeldamiseks võõrkeeles; omandab erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse ja täiendab võõrkeele oskust suhtlustasandil.

Nõuded mooduli alustamiseks: On omandanud õpitava võõrkeele algtaseme.

Õpetajad: Aleksandr Beljakov, Natalja Varkki

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Kasutab võõrkeeles

erialaga seonduvat

terminoloogiat ja

mõisteid;

2. Suhtleb õpitavas

tööalases võõrkeeles nii

kõnes kui kirjas iseseisva

keelekasutajana;

3. Kasutab

võõrkeeleoskuse

arendamiseks endale

sobivaid teabeallikaid.

Õpilane:

kirjeldab ehitamise

etappe;

nimetab töövahendite

ja enamkasutatavate ehitus- ja

viimistlusmaterjalide

nimetusi;

mõistab esmaabi

andmisel kasutatavat

sõnavara ja väljendeid;

kirjeldab tööde

tehnoloogilist järjekorda

puidu käsitsitöötlemisel ja

puitkarkasside ehitamisel;

kirjeldab ehitamise

põhietappe ja

tööoperatsioonide järjekorda

oma erialal;

vestleb erialastel

teemadel algtasemel;


ERIALASED MÕISTED.

ENAMKASUTATAVATE

TÖÖVAHENDITE

NIMETUSED.

KASUTUSJUHENDID. Suhete loomine. Oma kooli

ja koduvabariigi

tutvustamine väliskülalistele.

Enesetutvustus.

Telefonivestlus. Ametikirjad

(avaldus, CV, seletuskiri,

kinnituskiri) ja nende

vormistamise nõuded. Puit-

ja kiviehitiste restauraatori

erialaga seotud mõisted ja

terminid: töövahendite

nimetused.

Enamkasutatavad

ehitusmaterjalid ja -

konstruktsioonid; tööde

tehnoloogiline järjekord

20 20 38 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

vestlus

iseseisev töö

esitlus


kontroll


15

võõrkeeles avaldust,

elulookirjeldust (CV),

seletuskirja ja kinnituskirja;

väljendab ennast

võõras keelekeskkonnas

arusaadavalt;

loeb erialaseid

võõrkeelseid tekste ning saab

aru nende tähendusest;

kasutab võõrkeelset

erialakirjandust ja on

võimeline tõlkima tekste

sõnaraamatu abil;

kasutab

sõnaraamatuid ja erialaseid

teabeallikaid.

krohvi- ja kipsitöödel,

müüritöödel, puusepatöödel,

viimistlustöödel ja

plaatimistöödel.

Majandusterminid. Esmaabi

andmisel kasutatavad

väljendid ja sõnavara.


(eesmärk, teema,


Kirjalik aruanne (analüüsib kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid aspekte, koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses võõrkeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid).

Erialast sõnavara kasutades koostada restaureerimistööde tööjuhend õiges tehnoloogilises järjekorras, koos materjalide ja

töövahendite loeteluga.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine

Teoreetiliste teadmiste kontroll, ettekanne, iseseisvad tööd .



erialase sõnavara tundmine õppesisuga määratud ulatuses;

ametkirjade koostamise ja vormistamise oskus;

enesetutvustamise oskus telefonivestlusel;

erialaste tekstide tõlkimise oskus vene keelest võõrkeelde ja vastupidi.

Kokkuvõtva hinde





16

Kokkuvõttev hinne kujuneb iseseisvate tööde sooritamise ja kirjaliku töö põhjal, mis sisaldab sõnade tundmist, ametikirja

koostamist ning erialase teksti tõlkest.


ja loov kasutamine,





English for Technical Students 1, 2 (Bonamy, D. 2001); Safety First (Chrimes, J. 2011).

The ultimate guide to woodworking, REBO Publishers, 2004 Paljundatud jaotusmaterjal

Videod (YouTube).

Technical English I,II. Christopher Jaques, 2008.

Good wood finishes. Albert Jackson and David Day, 2002 The complete guide to wood finishes. Mick Allen, 2006.


17


6 JOONESTAMINE 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised joonise koostamise ja vormistamise nõuetest; omandab tööjooniste ja skeemide

lugemise oskuse; õpib koostama lihtsamaid eskiisjooniseid.


Õpetajad: Jelena Ibragimova, Gennady Medkov

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

jooniste koostamise ja

vormistamise nõuetest

(joonestamise alused).

2. Omab ülevaadet

tehniliste jooniste

koostamise ja

vormistamise nõuetest.

3. Visandab erinevate

ehituskonstruktsioonide

sõlmede eskiise arvestades

etteantud mõõtkava.

4. Selgitab tööjooniselt,

hoone põhiplaanilt ja

ehituskonstruktsiooni

lõigetelt välja tööülesande

täitmiseks vajalikud

lähteandmed.

Õpilane:

nimetab jooniste

koostamisel kasutatavaid

standardeid;

rakendab jooniste

vormistamise nõudeid –

formaadid, mõõtkavad, joonte

liigid jm.;

kasutab lõigete ja

vaadete

kujutamispõhimõtteid;

kirjeldab jooniste

mõõtmestamise nõudeid;

kirjeldab üldnõudeid

tehnilise joonise koostamisel;

kasutab ehitusalastel

joonistel kasutatavaid

tingmärke, leppemärke,

lihtsustusi;

eristab

kandekonstruktsioonide

1. JOONESTAMISE

ALUSED.

Joonestusvahendid ja nende

valikukriteeriumid.

Formaadid, mõõtkavad.

Joonise vormistamise nõuded.

Normkiri ja kirjanurk. Joonte

liigid ja sujuvühendid.

Projektsiooni mõiste ja liigid.

Ristprojektsiooni ja

kaldprojektsiooni erinevused.

Detaili kaks- ja kolmvaade.

Lõiked: ristlõiked,

kohtlõiked, liht- ja liitlõiked.

Kujutised ja nende liigid.

Joonise mõõtmestamine.

Aksonomeetria.

Tasapinnaliste kujundite ja

geomeetriliste kehade

joonestamine ristisomeetrias.

Nõuded eskiisjoonisele.

20 20 38 Loeng

loengupäevik

info kogumine

praktiline töö

kirjalikud töö

iseseisev töö


kontroll


18

(metall-, betoon-,

puitkonstruktsioonid)

kujutamise põhimõtteid

joonisel;

eristab hoone

põhiplaane, lõikeid;

kannab korrektselt

joonisele mõõtmeid ja

tingmärke;

leiab joonistelt

vajalikke andmeid visandada

ehituslikke eskiise;

loeb joonistelt skeeme

ning mõõte- ja

reguleerseadmete jooniseid;

loeb arhitektuur-

ehituslikke tööjooniseid ja

skeeme (loeb plaanidelt

mõõtmeid ja lõigetelt

kõrgusi);

arvutab joonise järgi

ehitusmahtu ning materjalide

vajadust;

kasutab õppe- ja

teatmekirjandust.

Eskiisi koostamine ja

vormistamine. Eskiisi järgi

tööjooniste koostamine.

2.

EHITUSJOONESTAMINE.

Jooniste klassifikatsioon.

Eskiisi, koostejoonise,

tükitabeli mõiste. Kujutiste

vabakäeline skitseerimine

aksonomeetrias. Tehnilises

dokumentatsioonis

kasutatavad tingmärgid,

leppemärgid, lihtsustused.

Jooniste vormistamine.

Plaanid: asendiplaan,

põhiplaan, korruste plaanid,

mõõtketid, märkteljed.

Lõiked, sõlmed,

detailjoonised. Põhiplaani

eskiis-joonis.

Kandekonstruktsioonide

(metall-, betoon-,

puitkonstruktsioonid)

kujutamine joonisel.

Tootejoonised.

Montaažijoonised.

Lihtsamate ehituslike

eskiiside koostamine.

Ehitusmahu arvestamine

jooniste järgi.


(eesmärk, teema,

Hoone korruste plaanid. Ehitusmahtude arvutamine jooniste järgi (joonestada hoone korruse plaanilt välja korter

mõõtkavas 1 : 50). Kanda joonisele märkteljed, seinad, uksed, aknad, santehnilised ja kütteseadmed ning

ventilatsioonilõõrid. Kanda joonisele mõõtmed. Arvutada etteantud ruumide ehitusmahud: põrandate ja seinte pindalad.


19


Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




ehituslike eskiisjooniste koostamise, nõuetekohase mõõtmestamise ja vormistamise, detaili kaks ja kolmvaate ning lõigete

joonestamise oskus;

koostejooniselt mõõtmete leidmise ja joonise järgi ehitusmahu arvestamise oskus.

Kokkuvõtva hinde




Kokkuvõttev hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike ning iseseisvate tööde hinnete koondhindena. Mooduli lõpphinne kujuneb

joonestamise aluste ja ehitusjoonestamise konsensusliku hindena.


ja loov kasutamine,





o U. Asi. Ehitusjoonestamine. Tallinn, Argo, 2010

o U. Asi. Hoone tehnovõrkude joonestamine. Tallinn, Argo, 2011

o E. Kogermann, V. Tapper, K. Tihase. Joonestamine üldhariduskoolidele. Tallinn, Valgus, 1990

o J. Riives, K. Tihase. Joonestamine. Tallinn, Valgus, 1983

o J. Riives, A. Teaste, R. Mägi. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn,Valgus,1996


20


7 TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUS 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised töökeskkonna mõjust töötaja tervisele; omandab teadmised ja oskused mis aitavad tagada enda

ja kaastöötajate turvalisuse ehitusplatsil; õpib tundma ökonoomse materjalikasutamise põhimõtteid, mis tagavad keskkonda säästva ehitustegevuse, samuti

esmaabi võtetest ja vahenditest; saab ettekujutuse, kuidas toimida tööõnnetuse korral.


Õpetajad: Natalja Kaalik

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

töökeskkonna ohutust

tagavatest teguritest.

2. Selgitab üldisi

keskkonnaprobleeme ja

säästva arengu

põhimõtteid.

3. Selgitab elektriohutuse

tagamise üldisi

põhimõtteid

töökeskkonnas.

4. Selgitab tuleohutuse

tagamise üldiseid

põhimõtteid

töökeskkonnas.

5. Omab ülevaadet

tegutsemisest tööõnnetuse

korral

Õpilane:

nimetab tööandja ning

töötaja õigusi ja kohustusi

töökeskkonna ohutuse

tagamisel; nimetab peamisi

ohuallikaid ehitusobjektil;

järgib kutsealaga

seonduvaid töötervishoiu- ja

tööhügieeninõudeid,

tööohutusnõudeid,

ergonoomilisi soovitusi

töökoha kavandamisel ja töö

organiseerimisel;

leiab ja kasutab teavet

töökeskkonda reguleerivatest

õigusaktidest ning läbib tule-

ja tööohutusalase

sissejuhatava juhendamise;

töötab ennast ja

1. TÖÖTERVISHOID JA

TÖÖOHUTUS.

Töökeskkond: üldnõuded,

töökoht, manuaalsed ja

elektrilised töövahendid.

Tööohutuse ja töötervishoiu

tagamise meetmed.

Töökeskkonna ohutegurid

(peamised ohuallikad

ehitusobjektil) ja

ohutusjuhendid.

Tervisekontroll. Tööandja ja

töötaja kohustused õigused ja

vastutus. Turvalisus.

Isikukaitsevahendid ja nende

õige kasutamine. Töötaja

väärtegevusest tulenevad

ohud ja nende mõju

töökeskkonnale,

kaastöötajatele. Õnnetusoht ja

20 19 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

vestlus

iseseisev töö

esitlus


kontroll


21

keskkonda säästvalt;

hindab töökeskkonna

ohutegureid, suudab neid

vältida ja/või nende mõju

vähendada; selgitab

ergonoomiliste töövõtete

vajalikkust;

on teadlik üldistest

keskkonnaprobleemidest ja

säästva arengu põhimõtetest;

toob näiteid

keskkonnareostuse

ennetamise ja vältimise

võimaluste kohta

töökeskkonnas ning olmes;

mõistab jäätmekäitluse

vajadust;

käitub teadlikult

ohuolukorras ning

keskkonnareostuse korral;

nimetab materjalide

korduvkasutamise võimalusi

ning säästva ja jätkusuutliku

arengu põhimõtteid; on

teadlik oma väärtegevusest

tulenevaid võimalikke riske

looduskeskkonnale;

väldib oma tegevusest

tulenevaid võimalikke ohte

endale, kaastöötajatele ja

looduskeskkonnale;

eristab ja nimetab

ehitustöödel kasutatavaid

käitumine ohuolukorras.

Tööõnnetus ja kutsehaigus.

Ergonoomia.

2. ESMAABI.

Tegutsemine õnnetuspaigal-

vigastuse suuruse

kindlakstegemine ja olukorra

hindamine, otsuse

langetamine, tegutsemine.

Esmaabivõtted: lämbumise,

uppumise haavandite,

vereringehäirete, põrutuse,

venituste, verejooksude,

mürgituse, võõrkehade,

luumurdude, põletuse,

teadvusekaotuse puhul.

Esmaabi vahendid töökohal.

3. TULE- JA

ELEKTRIOHUTUS.

Ülevaade ehitusel

kasutatavatest

elektrilistest käsitööriistadest

ja seadmetest (elektritrell,

elektrilised saed (ketassaag,

tikksaag, universaalpink)

elektrilised lihvijad (nurga-,

lint- ja taldlihvija),

elektrilised ketaslõikurid,

segumasinad jms.) nende

üldine ehitus (mootor,

reduktor, lõikeorgan), ohutu

kasutamine. Seadmete

kasutusjuhendid.

Energiajaotusinstallatsioonid,


22

elektrilisi käsitööriistu,

mehhanisme ja seadmeid ning

nende ohutu kasutamise

nõudeid;

järgib elektri- ja

tuleohutusnõudeid

ehitustöödel ja töötamisel

elektriliste masinate ja

mehhanismidega; nimetab

nõudeid ajutistele

juhtmestikele ehitusplatsil

(ohutus, pinge, maandus);

on teadlik elektrivoolu

mõjust inimorganismile; on

teadlik esmaabi võtetest

elektrilöögi korral;

on teadlik tulekahju

levikut takistavate abinõude

kavandamise tingimustest;

kirjeldab nõudeid tuleohutuse

korraldamisele;

selgitab

tuleohutusnõudeid

elektriseadmetele;

kasutab esmaseid

tulekustutusvahendeid ja teab

nende kasutamise tingimusi;

on teadlik signaal- ja

tulekustutussüsteeme

ülevaatest ning nende

toimimise põhimõtetest;

demonstreerib

esmaabi üldisi põhimõtteid;

nende liik, võimsus ja

kasutamistingimused.

Ajutised juhtmestikud

ehitusobjektil. Esmaabi

elektrilöögi korral.

Tehnilise protsessi või

tootmistegevuse tuleohu

liigitus ehitustöödel. Nõuded

tuleohutuse korraldamisele.

Tuleohutusnõuded

territooriumile ja ehitisele.

Tuleohutusnõuded

elektrijuhtmestikele.

Tuleohutusalane sissejuhatav,

esmane ja täiendav

juhendamine.

4. KESKKOND JA

SÄÄSTEV ARENG.

Keskkonnajuhtimissüsteemi

põhimõtted ja vajalikkus;

materjalide korduvkasutamise

võimalused ning säästva ja

jätkusuutliku arengu

põhimõtted, riskid

looduskeskkonnale.

5. JÄÄTMEMAJANDUS.

Looduslike protsesside seotus

ja tasakaal.

Keskkonnareostuse

ennetamise ja vältimise

võimalusi töökeskkonnas ja

olmes. Jäätmete teke ja

liigitus. Ohtlikud jäätmed.

Jäätmetekke vähendamine,


23

tegutseb tööõnnetuse

olukorras ja annab esmaabi.

materjalisäästvad töövõtted,

töökultuur. Jäätmehooldus ja

esmane käitlus. Jäätmete

ladustamise ja kahjutustamise

kohad ehitusplatsil.


(eesmärk, teema,


Õpimapi „TÖÖOHUTUS“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad

olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema

tehtud vigade parandus.

Tutvumine seadustega elektroonilise Riigi Teataja kaudu.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




töökeskkonnale esitatavate nõuete ja ohutegurite, tööohutuse ja töötervishoiunõuete, säästva arengu põhimõtete

ja keskkonnareostuse vältimise võimaluste tundmine;

töökeskkonna ohutuse tagamisel töövõtja ja tööandja kohustuste, vastutuse ja õiguste tundmine ja esmaabi andmise oskus.

Kokkuvõtva hinde




Kokkuvõttev hinne kujuneb iseseisvate tööde sooritamise ja kirjaliku töö põhjal.


ja loov kasutamine,




„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)

o Ohutegurid, tööga seotud haigused ja nende vältimine ehituse-, puidu-ja metsatööstuses”.

A.Küüdorf;E.Merisalu Tln.2006

o „Asbesti sisaldavad materjalid” Tervise Arengu Intstituut Tallinn2007.


24

/õppematerjal o Ehitajate tööohutus ja töötervishoid. Tallinn: Ten-Team, 2003.

o Ehituslikud õigusaktid. Tallinn: A-Team,2008.

o Töötervishoid ja –ohutus. Tallinn: Teataja Kirjastus, 2008

o Asbesti sisaldavad materjalid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut., 2007

o Esmaabi töökohal. Tallinn: Ten-Team, 2000.

o Sieger, A. Tuleohutus. Tln: Teabekirjanduse OÜ, 2007.

o Risthein, E. Kaitseviisid elektriohutuse tagamisel. Tallinn: Eetel-Ekspert OÜ, 2002.

http://www.rahvaraamat.ee/index.php?id=62&no=R007438


25


8 EHITUSFÜÜSIKA 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib tundma erialaga seonduvaid füüsikalisi seoseid; omandab teadmised füüsikaseaduste mõjust

ehituskonstruktsioonidele ja –tegevusele.

Nõuded mooduli alustamiseks: On omandatud põhikooli füüsikakursus.

Õpetajad: Tatjana Kink

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Sõnastab ja selgitab

ehitusfüüsika olemust ja

mõisteid.

2. Kasutab enamlevinud

mõõteriistu ja järgib

ohutusnõudeid töötamisel

mõõteriistadega.

3. Selgitab erialaga

seonduvaid tähtsamaid

seoseid staatikast.



seoseid akustikast.



seoseid soojafüüsikast.



seoseid elektrivoolust ja

valgustusest.

Õpilane:

selgitab erialaga


seoseid staatikast,

soojafüüsikast, akustikast,

elektrivoolust ja valgustusest;

nimetab

ehitusfüüsikas kasutatavaid

suurusi, nende tähiseid ja

mõõtühikuid lahendab

erialaga seonduvaid

füüsikalisi küsimus- ja

arvutusülesandeid; kasutab

vastavat õppe- ja

teatmekirjandust;

mõõdab erinevaid töö-

ja elukeskkonda mõjutavaid

parameetreid ning võrrelda

neid normidega; mõõdab

piirdekonstruktsioonide

soojajuhtivust ja mürataset

1. STAATIKA ALUSED.

Jõud tehnikas, nende

kujutamine vektorina.

Jõudude liitmine ja

lahutamine. Toereaktsioonide

ja sisejõudude määramine

mitmesuguste lihtsate


puhul. Lihttala, konsooltala,

seina ja posti koormamisel

tekkivad jõud ja nende jaotus

( tõmbe-, surve ja

neutraaltsoon). Piirsituatsioon

enne purunemist.

Konstruktsioonide

tugevdamise võimalused.

Lihtsamate

tõstemehhanismide (kangid,

plokid, talid, tungrauad,

vintsid) tööprintsiip. Kangi

põhimõtte kasutamine

20 19 Loeng

loengupäevik

õpimapp

info kogumine

aruanne

referaat,

portfoolio

arvestus

kontrolltöö

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

esitlus


kontroll


26

ruumides;

selgitab jõudude

jaotust

ehituskonstruktsioonides;

leiab


tugevdamist vajavaid

piirkondi (kohti);

on teadlik õhu- ja

löögimüra leviku moodustest

ja tõkestamise võimalustest

ehituskonstruktsioonides ja

ruumides;

leiab võimalusi


mürapidavuse tõstmiseks;

selgitab

soojusjuhtivuse olemust,

soojuse levimise võimalusi

tahkes, vedelas ja gaasilises

keskkonnas; mõistab

soojuskiirguse ja

konvektsiooni tähtsust

ehituses;

selgitab niiskus- ja

kastepunkti mõistet ja nende

vältimise võimalusi; kirjeldab

niiskuse leviku ja selle

takistamise võimalusi;

arvutab erinevate

konstruktsioonide

soojapidavust;

mõistab elektriliste

tehnikas. Lihtsate arvutuste

sooritamine kangi, tali ja

tungraua puhul.

2. SOOJAFÜÜSIKA

ALUSED.

Soojusjuhtivuse olemus,

soojuse levimine tahkes,

vedelas ja gaasilises

keskkonnas, soojuskiirgus ja

konvektsioon, nende tähtsus

ehituses. Hoone

piirdekonstruktsioonide

soojusjuhtivuse ja

soojapidavus. Erinevate

seinatüüpide soojapidavuse

võrdlemine. Soojustuse

paiknemine välispiirdes

(soojustus väljaspool, keskel

või seespool) Temperatuuri

muutumise graafiku

konstrueerimine

mitmekihilistes välispiiretes.

Soojapidavuse arvutamine

erinevate välispiirde

konstruktsioonide korral.

3. PIIRETE HELIPIDAVUS.

Müra mõju inimorganismile.

Müra mõõtmise ühikud. Õhu-

ja löögimüra, selle leviku

moodused ja tõkestamise

võimalused. Resonants ja

selle mõju. Kaja mõiste. Kaja

vältimise võimalused

ruumides.


27

parameetrite vahelisi seoseid;

on teadlik elektrivoolu

toimete rakendustest ja

kasutamise võimalustest;

kirjeldab ruumide

valgustusele esitatavaid

nõudeid.

4. ELEKTRIVOOL JA

VALGUSTUS.

Elektrivool ja valgustus;

elektriliste parameetrite

vahelisi seoseid; elektrivoolu

toimete rakendusi ja

kasutamise võimalusi;

ruumide valgustusele

esitatavaid nõudeid.

5.

KESKKONNAPARAMEET

RITE MÕÕTMINE.

Erinevate konstruktsioonide

soojapidavuse mõõtmine

Soojapidavuse arvutamine

erinevate välispiirde

konstruktsioonide korral.


(eesmärk, teema,


Õpimapi „EHITUSFÜÜSIKA“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad



Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




ehitusfüüsika mõõtühikud ja nende teisendamine;

konstruktsioonide soojapidavuse arvutused;

konstruktsioonide soojapidavuse ja mürataseme mõõtmine ja võrdlemine normidega kasutades algallikaid, ülesannete

lahendamine.

Kokkuvõtva hinde




Mooduli õpiväljundite omandatust hinnatakse kontrolltöö, referaadi, portfoolio ja praktiliste tööde kaudu. Kokkuvõttev


28

hinne kujuneb kirjaliku arvestus- ja iseseisvatöö põhjal, milles hinnatakse erialaga seonduvate füüsikaliste seoste tundmist

ning õppesisuga määratletud teadmisi mehaanikas, molekulaarfüüsikas ja akustikas. Moodul loetakse lõpetatuks, kui õpilane

on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel.


ja loov kasutamine,





Hemgren P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk, 2007

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat I – II. Tallinn: Ehitame Kirjastus, 2002 Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat

III. Tallinn: Ehitame Kirjastus, 2003 Maripuu, A. Kodu oma kätega. Tallinn: Valgus, 1989

Reinpuu, R. Ehitusfüüsika. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2006 Pärnamägi, H. Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna

Tehnikakõrgkool, 1999 Kabardin, O. Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn: Valgus 1990

Ohvril, H. Füüsika põhivara mittefüüsika erialade üliõpilastele. Võnkumised ja lained. Tartu: Tartu Ülikool, 1991

Madalik, L. Müra ja heliisolatsioon ehitistes. Ehituskaar 10/2004 Tross, M. Soojapidav ja tervislik elamu. Ehituskaar

12/2003 Ajakiri „Ehituskaar“

Soojafüüsika alused http://www.aeroc.ee/index.php?page=750&lang=est

Ehitusfüüsika kompendium http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusfyysika/Ehitusfyysika_v8.pdf

Energiaõpik. Elektriohutus. Energiasõnastik. Soojusenergia. http://www.energia.ee/index.php?id=28 Koolifüüsika

http://www.kool.ee/?4

Staatika ja dünaamika mõisted http://web.zone.ee/allarnoges/fyysika_exam.htm#_Toc12164417

Hoone osad http://www.eau.ee/~kauge/EHITUSOPETUS.pdf

http://www.aeroc.ee/index.php?page=750&lang=est

http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusfyysika/Ehitusfyysika_v8.pdf

http://www.energia.ee/index.php?id=28

http://www.kool.ee/?4

http://web.zone.ee/allarnoges/fyysika_exam.htm#_Toc12164417

http://www.eau.ee/~kauge/EHITUSOPETUS.pdf


29


9 EHITAMISE ALUSED 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised ehitusalasest mõistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest ja

ehitamise etappidest; saab ülevaade ehitustööde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnõuetest, ja ehitustöid reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja

töö ohutu korraldamise nõuetest ehitusplatsil.


Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Selgitab ehitise ja

ehitamise mõisteid ning

olemust.

2. Omab ülevaadet

ehitustööde korraldusest

Eesti Vabariigis.

3. Omab ülevaadet

hoonete

konstruktsioonidest ja

ehitusmaterjalidest.

4. Omab ülevaadet

ehitusel kasutatavatest

masinatest ja

väikemehhanismidest.

Õpilane:

on teadlik ehitustööde

kvaliteedinõuetest,

ehitusprotsessis osalejate

vastutusest ja tööde

planeerimise põhimõtetest;

toob näiteid

ehitusmaterjalide

korduvkasutamise

võimalustest ja omab

ülevaadet ehitusmaterjalide

tootmisest Eesti Vabariigis;

osaleb õppekäigul

ehitusobjektile

on teadlik ehitustööde

korraldust reguleerivaid

seadusandlikke aktidest ja

normdokumentidest; kirjeldab

ehitise elutsüklit ja

ehitusprojekti olemust;

1. EHITUSALASED

MÕISTED.

Ehitusalased mõisted ja –

terminid. Ehitusprojektid.

Hoonete konstruktsioonid

(ehitusalused, vundamendid,

seinad, vahelaed, põrandad,

katused) ja

kommunikatsioonid

(torustikud, side, elekter).

Ehitiste liigitus (otstarve,

korruselisus, karkassi tüüp

jms). Ehitamise etapid.

Ülevaade konstruktsioonide

ehitamisel kasutatavatest

ehitusmaterjalidest. Ülevaade

ehitusmaterjalide

tööstuslikust tootmisest

Eestis.

2. EHITUSTEGEVUSE

40 38 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

vestlus

iseseisev töö

esitlus

õpimapp


kontroll


30

selgitab töökorralduse

põhimõtteid ehitusplatsil;

selgitab ehitustööde

organiseerimise põhimõtteid

ja kirjeldab ohtlikke töid

ehituses; loetleb nõudeid töö

ohutuks korraldamiseks

ehitusplatsil;

eristab

ohumärguannete tüüpe ja

nende kasutamise tingimusi

ehitusplatsil; selgitab nõudeid

ehitusplatsile ajutiste teede

rajamiseks;

seostab ehitusplatsi

transpordi liigitust ja selle

korraldust;

mõistab ehituskestust

ja -kvaliteeti mõjutavaid

tegureid, juhtimise olemust

ning nõudeid töötaja

juhendamisele ja väljaõppele

töökohal;

on teadlik

töötervishoiule ja

tööohutusele esitatavatest

nõuetest;

eristab hoonete

põhikonstruktsioone ja

elemente läbi aegade ning

ülevaatlikult

ehitusmaterjalide liigitust ja

omadusi;

ÕIGUSLIK

REGULATSIOON JA

KVALITEEDINÕUDED.

Hea ehitustava (Eesti

Ehitusteave ET-1 0207-0068)

ja kvaliteedinõuded

ehitustöödel (RYL lähtuvalt).

Ehitustööde korraldus Eesti

Vabariigis (planeerimine,

projekteerimine, ehitusluba,

ehitusjärelevalve). Ohtlike

tööde loetelu ehituses.

Ehitusprotsessis osalevad

pooled.

3. EHITUSTÖÖDE

ORGANISEERIMISE

PÕHIMÕTTED.

Ehitustööde organiseerimine

(sh. ehituslikud piirangud

hoonestusalal). Töötaja

juhendamine ja väljaõpe

töökohal. Tööohutusnõuded

ehitustöödel (ohutu

töökorraldus ehitusplatsil).

4. EHITUSEL

KASUTATAVAD

MASINAD JA

VÄIKEMEHHANISMID.

Ülevaade ehitusel

kasutatavatest tööriistadest ja

masinatest: käsitööriistad,

portatiivsed masinad ja

tõstemehhanismid.

5. NÕUDED


31

selgitab

montaažitöödel kasutatavaid

mõisteid, tööetappe ja

tööalase juhendamise korda;

võrdleb puit-, metall-

ja betoonelementide montaaži

põhimõtteid;

võrdleb materjalide,

konstruktsioonide ja nende

elementide objektil vastuvõtu

ja ladustamise nõudeid; teeb

kokkuvõtte troppimise

põhimõtete ja tööohutuse

kohta;

eristab troppimise

signaale;

selgitab

monteeritavate tellingute ja

töölavade paigaldamise

nõudeid;

teeb kokkuvõtte

ehitustöödel kasutatavate

masinate ja

väikemehhanismide

liigitusest, nende valiku,

kasutamise ja hoolduse

üldiseid põhimõtetest

töötingimustest lähtuvalt;

eristab erinevaid

tõstemehhanisme, kinnitus- ja

abivahendeid;

mõistab kraanade

valiku aluseid, nende

MONTAAŽITÖÖDELE JA

TROPPIMISELE.

Mõisted ja terminid.

Montaažtööde etapid.

Tööalane juhendamine

montaažitöödel. Oma töökoha

organiseerimine. Troppimise

põhimõtted, nõuded

troppimisele. Troppimise

signaliseerimisviisid.

Tööohutus montaažtöödel.

Betoonelementide montaaž ja

paigaldamise nõuded.

Monolitiseerimine

Puitkonstruktsioonide

montaaž ja paigaldamise

nõuded.

Metallkonstruktsioonide

montaaž. Elementide

kinnitamine. Monteeritavad

metallkonstruktsiooniga

tellingud. Tellingute

paigaldus ja montaaž.

Teenistuslikud tõstukid.

Ohutusnõuded tellingute ja

töölavade püstitamisel.

6. ÕPPEKÄIGUD EHITUS-

JA

KINNISVARAHOOLDUSE

TTEVÕTETESSE.

Ehitusobjekti külastus.


32

paigutuse ja rajatavate

ehitistega sidumise

põhimõtteid ehitusplatsil;

toob välja torn- ja

noolkraanade

mõjupiirkonnad, ohutsoonid,

kraanade töö piiranguid ning

erinõudeid töötamisel

hoonete, elektriliinide ja

süvendite läheduses;

teeb vahet

ehitustõstukitel, nende valiku

ja paigutuse põhimõtetel.


(eesmärk, teema,


Kirjalik aruanne (analüüsib kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid aspekte, koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid).

Õpimapi „EHITAMISE ALUSED“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on

vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




ülevaatlikud teadmised hoonete konstruktsioonide, ehitamise etappide ja ehitustöödel kasutatavate tööriistade ja masinate

tundmise kohta;

töötervishoiu- ja tööohutusnõuded ehitustöödel.

Kokkuvõtva hinde




Kokkuvõttev hinne kujuneb kirjaliku arvestus- ja iseseisvatööde põhjal, milles hinnatakse ülevaatlikke teadmisi, ehitamise

etappide ja ehitustöödel kasutatavate tööriistade ja masinate tundmist ning töötervishoiu- ja tööohutusnõuete tundmist


33

ehitustöödel.

„5“ (väga hea) - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev,

eesmärgipärane ja loov kasutamine,





http://www.baurum.ru/.

http://www.construction-technology.ru.

http://www.eesti.ee/est/eluase/ehitus_ja_remont/ehitamine/.

http://www.kamenschik.info/monolithic-building.

http://www.ehitusala.ee/info/oigusaktid/.

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1103410/ArengukavaEelnou.pdf.

http://www.eesti-ehitusturg.ee/index.php?leht=23.

http://www.personal.mgn.ru/.

http://ohranatruda.in.ua/index.php?title=7.2.%20%C.

http://www.remstroyinfo.ru/tom08/tom0812.php.

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Urmas_M6nd/H-4k-Ehitusprojekt.pdf.

http://www.lrs.ee/files/EHITUS_PLANEERIMINE_Reimer%2005.

http://www.epbl.ee/.

http://web.narva.ee/files/1520.pdf.

http://www.mgsu.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=3391&Itemid=158.

http://www.instrumentov.com/.

http://www.it-nv.ru/stroitelstvo_setei.

Masso, T. jt. Ehituskonstruktori käsiraamat II. Tallinn: Ehitame, 2002

Атаев С.С. «Технология строительного производства». Учебник для вузов. - Москва. «Стройиздат», 2004.

Белецкий Б.Ф. «Технология и механизация строительного производства». Учебник. – Ростов на Дону: Феникс,

2004.

Волков Д.П. «Строительные машины и средства малой механизации». Учебник. – М.: «Академия», 2002.

Ищенко И. И. «Монтаж стальных и железобетонных конструкций». Учебник для ПТУ. — М.: Высшая школа,

2011.

http://www.it-nv.ru/stroitelstvo_setei


34

Терентьев О. М., Лапидус А.А., Теличенко В. И. «Технология строительных процессов». – Ростов-на-Дону:

«Феникс», 2008.

Теличенко В.И. , Терентьев О.М. "Технология возведения зданий и сооружений". - М., «Высшая школа», 2004.

E-kursus Ehitamise alused https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3880.


35


10 EHITUSMATERJALID JA - KONSTRUKTSIOONID 4,5 EKAP / 117 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate ehitusel kasutatavatest ehitusmaterjalide liigitusest; omandab teadmised ehitusmaterjalide omadustest

ja kasutusalast, õpib tundma põhilisi ehituskonstruktsioone ning nende konstruktsioonide paigaldamise põhimõtteid.



Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

ehitusel kasutatavatest

ehitusmaterjalide

liigitusest.

2. Omandab teadmised

ehitusmaterjalide

omadustest ja kasutusalast.

3. Õpib tundma põhilisi

ehituskonstruktsioone

ning nende

konstruktsioonide

paigaldamise põhimõtteid.

4. Teab

keskkonnaohutusnõudeid

ehitustöödel.

Õpilane:

liigitab

ehitusmaterjale;

selgitab

ehitusmaterjalide füüsikalisi,

keemilisi ja mehaanilisi

omadusi ning neid

iseloomustavaid näitajaid;

võrdleb erinevate

materjalide kasutusala ja

valiku põhimõtteid

töötingimustest lähtuvalt;

selgitab nõudeid

ehitusmaterjalide

hoiustamisele ja

ladustamisele;

liigitab aluseid ja

vundamente, nende tüüpe,

rajamise põhimõtteid ja

kasutatavaid materjale;

seostab materjali

1. MATERJALIDE

PÕHIOMADUSED.

Materjalide füüsikalised

omadused (mahumass,

poorsus, hüdroskoopsus,

veeimavus, aurutihedus,

akustilised omadused).

Termilised omadused

(külmakindlus,

soojajuhtivus,

soojamahtuvus, tulepüsivus

ja tulekindlus).

Mehhaanilised omadused

(tugevus ja selle alaliigid,

kõvadus, hõõrduvus,

kuluvus, plastsus, elastsus,

haprus, löögitugevus).

Materjalide elektrijuhtivus.

Materjalide

korduvkasutamise

võimalused. Uute ja vanade

52 8 57 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

esitlus

arvestus

esitlus

referaat

ülesanne

õpimapp


kontroll


36

omadusi kasutusalaga;

valib materjale

vastavalt nende kasutamise

tingimustele;

arvestab materjalikulu

vastavalt;

leiab informatsiooni

materjalide

kasutusjuhenditest;

kirjeldab

enamkasutatavaid

vundamendi, seinte,

vahelagede, põrandate ja

katuste konstruktsioone;

selgitab ehitiste

konstruktsioonide

paigaldamise tehnoloogilist

järjekorda;

selgitab

kommunikatsioonitrasside

rajamise järjekorda sõltuvalt

ehitustööde etappidest;

kirjeldab ehituse aluse

ja vundamendi, samuti hoone

konstruktsiooni ja

vundamendi tüübi vahelisi

sõltuvusi;

selgitab nõudeid

raudbetoonist, puidust ning

terastaladega vahelagede

püstitamisele;

kirjeldab nõudeid

vahelagede soojustamisele ja

materjalide sobituvus.

2. PUITMATERJALID.

Puidu liigid, omadused,

kvaliteedinõuded.

Puitmaterjali klassifikatsioon

(ümarmaterjal, saematerjal,

pooltooted, puitdetailid ja

plaatmaterjal) ja kasutusala.

Puidukaitsevahendid ja nende

kasutusala.

3. KIVIMATERJALID.

Looduslikud kivimaterjalid:

kivimite klassifikatsioon,

koostis, liigitus omadused ja

kasutusalad.

Tehiskivimaterjalid:

keraamilised materjalid

(savitellised, katusekivid,

plaadid, keramsiit, ahjupotid

jms), valmistamine,

omadused ja kasutusala;

põletamata

tehiskivimaterjalid

(silikaattooted, betoontooted

sh raudbetoon) tootmine,

omadused, liigitus ja

kasutusala.

4. METALLMATERJALID.

Mustad metallid (teras ja

malm) profiilid. Mustade

metallide kasutusala.

Värvilised metallid ja nende

sulamid, nende omadused ja

kasutusala. Metallide


37

heliisolatsioonile;

eristab vahelagede

traditsioonilisi ja

tänapäevaseid

konstruktsioone;

on teadlik ripplagede

konstruktsioonidest ja

ehitamise põhimõtetest;

kirjeldab põrandate

konstruktsioone, nende

ehitamise nõudeid;

on teadlik nõudeid

põrandate aluskihtidele,

soojustamisele ja

heliisolatsioonile;

eristab tänapäevaseid

ja traditsioonilisi

põrandakattematerjale ja

nende paigaldamise nõudeid;

liigitab seinu, sh

vaheseinu materjalide,

konstruktsiooni, asukoha ja

töötamise iseloomu järgi,

erinevast materjalist seinte

konstruktsioone ja nende

püstitamise tehnoloogiat,

selgitades nõudeid seinte

soojustusele, tulekindlusele ja

heliisolatsioonile;

eristab aknaplokkide

tüüpe, on teadlik nende

paigaldamise ning

kinnitamise põhimõtetest

keevitatavus, korrosioon ja

kaitse. Metallmaterjalide

ladustamise tingimused. 5. MINERAALSED

SIDEAINED. Lubi, kips,

tsement ja savi- nende

omadused, kasutusala.

Mineraalsete sideainete

ladustamise tingimused

ehitusplatsil.

6. PLASTID. Ehitustöödel

enamkasutatavad PVC, PE, PP

materjalid, nende omadused ja

kasutusala. Plastmaterjalide

keevitatavus. Materjalide


ehitusplatsil.

7. EHITUSSEGUD.

Mördisegu, selle omadused ja

kasutusalad. Betoonisegude

liigitus, omadused,

valmistamine ja kasutusala.

Kuivsegud liigitus ja

kasutusalad. Ehitussegude


ehitusplatsil.

8.

ISOLATSIOONIMATERJALI

D.

Soojusisolatsioonimaterjalid

(plaatmaterjalid;

rullmaterjalid; villad;

koorikud; vahud) nende

omadused ja kasutusalad.


38

puit- ja kivimaterjalist

avadesse;

nimetab aknapiitade ja

raamide tihendamisel

kasutatavaid materjale; on

teadlik katuseakende

paigaldamise nõuetest;

tunneb ära tähtsamaid

sise- ja välisuste tüübid,

uksehingi ja -suluseid, on

teadlik nende paigaldamise

nõuetest ja vahetamise

tingimustest;

kirjeldab ülevaatlikult

katuse kande- ja

kattekonstruktsioone, loetleb

katuste minimaalselt

lubatavaid kaldeid;

eristab tänapäevaseid

ja traditsioonilisi

katusekattematerjale ja nende

paigaldamise nõudeid;

selgitab katuste soojustus-,

tuulutus- ning

hüdroisolatsioonikihtide

paigutust, katuslagede ehituse

eripära;

on teadlik erinõuetest

töötamisel ehitusmälestistel;

sõnastab

keskkonnatehnika

paigaldamise ja

kommunikatsioonitrasside

rajamise järjekorra;

Hüdroisolatsioonimaterjalid

(tõrvad, kleepmastiksid,

emulsioonid, geosünteedid)

omadused, kasutusalad.

Katusekatte materjalid

omadused, kasutusalad.

Asfaltbetoonid nende liigitus,

omadused ja kasutusala.

Isolatsioonimaterjalide


ehitusplatsil.

9.

VIIMISTLUSMATERJALID.

Tasandussegud, pahtlid, kitid,

vesi- ja veevabad värvid,

puidukaitsevahendid (õlid,

lakid, peitsid, vahad jms),

liimid, rullmaterjalid,

plaatmaterjalid nende liigitus,

omadused ja kasutusalad.

10. ALUSED JA

VUNDAMENDID.

Looduslikud- ja tehisalused.

Vundamendid ja nende liigitus

teostuse (laotavad, valatavad,

monteeritavad vundamendid

jne), materjali ja

konstruktsiooni järgi. Lint-,

post-, plaat-, vaivundamendid,

nende eripära ja kasutusala.

Nõuded vundamentide

konstruktsioonile ja

paigaldamisele. Vundamendid

läbi ajaloo. Vanadele


39

selgitab töötervishoiu-

ja tööohutusnõudeid

erinevatel ehitustööde

etappidel; nimetab töö- ja

keskkonnaohutuse nõudeid

mullatööde teostamisel;

toob näiteid

konstruktsioonide

tulekindluse tagamise

võimaluste kohta; kasutab

õppe- ja teatmekirjandust.

vundamentidele iseloomulikud

niiskustõkked ja

isolatsioonivõtted.

11. SEINAD. Seinte liigitus

materjali, struktuuri, töötamise

iseloomu (kandev-,

mittekandev sein) ja asukoha

järgi. Tellisseinad, looduskivist

seinad, väikeplokkidest seinad,

puitkilp- ja puitsõrestikseinad,

paneelidest seinad, nõuded

nende konstruktsioonile ja

püstitamisele.

Sõrestikvaheseinad, ühe- ja

mitmekihilised

laudvaheseinad. Nõuded

vaheseinte konstruktsioonile

ja kvaliteedile. Meetmed seinte

helikindluse ja soojapidavuse

kindlustamiseks. Palkseinad,

nii kande- kui vaheseintena.

Konstruktsioonide tulekindlus.

12. VAHELAED. Raudbetoon,

puit- ja traditsioonilised

metalltaladega vahelaed.

Terastalade ja võlvidega

vahelaed. Nõuded

konstruktsioonile ja

paigaldamisele. Puitlagede

vooderdamine. Ripplagede


Vahelagede soojus- ja

heliisolatsioon, isoleerimisel

kasutatud. ajaloolised ja


40

tänapäevased materjalid.


13. PÕRANDAD.

Monoliitpõrandad ja

puitpõrandad, nende

konstruktsioonid.

Kvaliteedinõuded

põrandakonstruktsioonide

paigaldamisele. Põrandate

soojustamine.


Ülevaade nii ajaloolistest kui

ka tänapäevastest

põrandakattematerjalidest,

nende paigaldamise nõuded.

14. AVATÄITED. Akende

kuju, proportsioonid,

standardmõõdud. Aknaraamide

sobituvus. Aknaplokkide puit-

ja kiviseina paigaldamise

nõuded. Aknapiitade- ja

raamide tihendamine.

Katuseaknad, nende


Aknasulused ja nurgad, nende

paigaldamise ja vahetamise

põhimõtted. Eritingimused

ehitusmälestistele. Ukse kuju,

mõõtmed ja avamise viis.

Tähtsamad sise- ja välisukse

tüübid. Ukseplokid (uksepiidad,

piirlauad, lävipakk ja ukseleht).

Uksehinged ja sulused, nende

paigaldamine ja vahetus.


41

Väravate tüübid ja nende


Puitmaterjalist piirdeaedade

püstitamise nõuded.

15. TREPID. Trepi väliskuju ja

ehitusviis. Treppide ehitamise

ja paigaldamise nõuded. Trepi

mõõtmed ja astmete

moodustamise reeglid.

Puittrepid,

metallkonstruktsioonidel trepid

ja raudbetoonist trepid.

Avariitrepid ja tuletõrjeredelid.

16. KATUSED. Katuse liigitus

kuju ja kattematerjali järgi.

Katuse kande- ja

kattekonstruktsioonide

iseloomustus. Minimaalsed

lubatavad kalded. Ülevaade

katusekattematerjalidest (kivi-,

plekk- rullmaterjalid,

traditsioonilised

puitkatusekatted (laast, pilbas,

sindel, kimm, laud, poolpalk)

jms). Katuslaed ja

mansardkatused, nende eripära

ja kasutusala.

17. MATERJALIDE MAHU

JA KULUARVUTUSED

Arvestada tööks vajaminevat

materjalikulu rakendades

koolimatemaatika eeskirju.


42


(eesmärk, teema,


Õpimapi „EHITUSMATERJALID JA - KONSTRUKTSIOONID“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks.

Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud.


Ülesanne- materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele.

Referaat - EHITUSMATERJALID (ajalugu, tootmine ja toorained; omadused ja liigid; kasutusala restaureerimistöödel). Töö

maht vähemalt 8 lk. Lisaks illustreerivad materjalid.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine

Teoreetiliste teadmiste kontroll, ettekanne, iseseisvad tööd.



ehitusmaterjalide liigitus;

oskus seostada materjali omadusi kasutusalaga;

ehitiste konstruktsioonide tundmine.

Kokkuvõtva hinde




Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses. Kokkuvõttev hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike

hinnete ning iseseisva tööd koondhindena.







Masso, T. jt. Ehituskonstruktori käsiraamat II. Tallinn: Ehitame, 2002

http://www.baurum.ru/_library

http://www.ehitusinfo.ee.

http://www.stroitelstvo-new.ru.

http://www.know-house.ru.

http://oftp.ttrk.ee/toivo/ehitus_eesti/

http://fundamennt.ru

Байер В. Е. Материаловедение для архитекторов, реставраторов, дизайнеров. – М: Астрель, 2004.


43

Поцешковская Л.В. Материаловедение. – Р. – на - Дону: Феникс, 2009.

Горбов А. Строительные материалы. – М.: Сталкер, 2002.

Попов К.Н. Строительные материалы и изделия. – М.: Высшая школа, 2011.

Попов К.Н. Материаловедение для каменщиков, монтажников конструкций . – М.: Высшая школа, 2009.

Айрапетов Г.А. Строительные материалы. – Р. – на - Дону: Феникс, 2004.

Самойлов В.С. Справочник строителя. – М: Аделант, 2004.

E-kursus EHITUSMATERJALID JA -KONSTRUKTSIOONID.

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2535Allen, 2006.


44


11 EHITUSMÕÕDISTAMINE 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate ehitusmõõdistamise olemusest, selle üldnõuetest ja reeglitest; õpib tundma topograafiliste plaanide

leppemärke, mõõdistamisel kasutatavaid mõõteriistu, märkimisseadmeid; omandab teadmised ehitise elementide mõõdistamisest ja mahamärkimisest looduses.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodul “Joonestamine”.


Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

mõõdistamisel ja

märkimisel kasutatavatest

põhimõistetest.

2. Omab ülevaadet

mõõdistamisel ja

märkimisel kasutatavatest

erinevatest

mõõteriistadest ja –

vahenditest.

3. Teostab juhendamisel

tööjoonist järgides

vajalikud märke- ja

mõõdistustööd ning

kasutades asjakohaseid

mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid.

4. Järgib töötervishoiu ja

– ohutusnõudeid

mõõteriistadega

Õpilane:

eristab erinevaid

mõõteriistu ja

märkimisseadmeid;

omab ülevaadet

ehitusmõõdistamise

tehnoloogiast ja ehitise

elementide mahamärkimise

võtetest;

leiab plaanidelt hoone

asukoha ja välisvõrkude

plaanidelt võrkude ehituse ja

asukoha;

korraldab meeskonna

liikmena nõuetekohaselt oma

töökohta;

valib, kasutab ja

hooldab töövahendeid;

orienteerib joont maastikul;

kannab üle

kõrgusmärke;

1. GEODEESIA ALUSED.

Geodeesia mõiste ja tähtsus.

Kartograafilised

projektsioonid.

topograafiline plaan ja kaart.

Plaanide leppemärgid.

Mõõtkava ja mõõtmed.

Mõõdusuhe ja

joonmõõt. Reeperid,

kõrgusmärgid. Kaardikirjad.

Pikiprofiili koostamine.

2. MÕÕDISTAMISE

TEHNOLOOGIA.

Mõõtmise ja märkimise

reeglid ja põhimõtted.

Mõõdistamisel

enamkasutatavad

mõõteriistad,

märkimisseadmed ja –

vahendid (sh

lasermõõteriistad).

12 8 19 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

praktiline töö

iseseisev töö

arvestus


kontroll


45

töötamisel.

kasutab lihtsamaid

mõõteriistu ja

märkimisseadmed; teostab

mõõtmisi mõõtlindi ja

nivelliiriga;

teostab piketaaži;

märgib etteantud

kaldega nõlva looduses;

loodib mullet ja mõõta selle

laiust;

teostab ehitise

elementide

kontrollmõõdistamist;

mõõdistab

ehitusmälestiste detaile ja

koostada skemaatilisi

mõõtmisjooniseid;

järgib

tööohutusnõudeid

mõõteriistadega töötamisel;

töötab ennast ja keskkonda

säästvalt.

Ohutusnõuded

mõõtevahenditega töötamisel.

Horisontaal ja

vertikaalmõõdistamine (sh

kõrguste ülekandmine).

3. PRAKTILINE TÖÖ.

Nivelleerimine optiliste

seadmete kasutamisega;

ehituselementide

mahamärkimine ja

ülemõõtmine.

Ehituselementide

kontrollmõõdistamine

(täisnurgad, akna ja

ukseava suurus jms).

Töötamine lihtsamate ehitusel

kasutatavate mõõteriistadega.

Ehitusmälestiste

mõõdistamine ja

skemaatiliste

mõõtmisjooniste koostamine.


(eesmärk, teema,


Õpimapi „EHITUSMÕÕDISTAMINE“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on

vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise tehnoloogia tundmine;

mõõteriistade tundmine ja kasutamisoskus;

lihtsamate objektide mahamärkimise ja kontrollmõõdistamise oskus.


46

Kokkuvõtva hinde






ja loov kasutamine,






http://www.ehitusala.ee/.

http://www.ssga.ru/.

Сертков В.И. Строительство. Введение в специальность. – М.: Academia, 2009.

Куштин И.Ф. Инженерная геодезия. – Р.-на-Дону: Феникс, 2002.

Киселев М.И. Геодезия. – М.: Academia, 2009.

Александровский А.В. Монтаж железобетонных и стальных конструкций. – М.: Высшая школа, 2008.

Дьяков Б.Н. Геодезия. – М.: Academia, 2007


47


12 MÜÜRITÖÖD 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib tundma müürsepatöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, kaasaegseid ja traditsioonilisi

müüriseotisi; õpib käsitsema kaasaegseid ja traditsioonilisi müürsepa tööriistu ja -vahendeid; omandab teadmised erinevate müürikonstruktsioonide ladumise

tehnoloogiast, mörtide koostisest, nende kaasaegsetest ja traditsioonilistest valmistamise viisidest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus”, “Ehitamise alused” ja “Ehitusmaterjalid ja - konstruktsioonid”.

Õpetajad: Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

müüritöödel

kasutatavatest

materjalidest ,

töövahenditest ja

töövõtetest.

2. Rakendab erinevaid

kaasaegseid ja

traditsioonilisi

müüriladumise

tehnoloogiaid.

Õpilane:

eristab müüritöödel

kasutatavaid kaasaegseid ja

traditsioonilisi materjale ja

nimetab nende omadusi;

on teadlik

müüritöödele esitatavaid

kvaliteedi nõuetest;

kirjeldab erinevate

müüritiste kaasaegseid ja

traditsioonilisi ladumise

tehnoloogiaid, töövahendeid

ja töövõtteid;

selgitab võimalusi

müüritise ladumiseks

erinevates tingimustes;

kirjeldab erinevaid

müüriseotisi ja nende

ladumise tehnilisi tingimusi;

1. MATERJALID JA

TÖÖVAHENDID.

Müüritööde materjalid

(looduskivid, tehiskivid:

keraamiline tellis,

silikaattellis, betoonblokid,

keramsiitplokid jms.) nende

omadused. Müürimörtide

sideained ja nende omadused.

Mörtide valmistamine.

Nõuded müürsepa töökohale.

Müürsepa tööriistad ja

töövahendid, nende

kasutamine ja hooldamine.

2. ERIALASED

ARVUTUSÜLESANDED.

Tööks vajamineva

materjalikulu arvutamine.

3. MÜÜRISEOTISED.

20 90 46 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

praktiline töö

ülesanne

arvestus


kontroll


48

nimetab

hüdroisolatsiooni


järgib töötervishoiu ja

tööohutuse nõudeid

müüritöödel ning erinevast

materjalist

abikonstruktsioonide

ehitamisel ja paigaldamisel;

arvutab materjalikulu

erinevate konstruktsioonide

ladumiseks, rakendades

koolimatemaatikast tuntud

pindala-, ruumala- ja

protsentarvutuse eeskirju;

korraldab

nõuetekohaselt oma töökohta

ja hooldab töövahendeid;

valib materjale ja

arvutab materjalikulu

erinevate konstruktsioonide

ladumiseks, rakendades


pindala-, ruumala- ja


valmistab raketisi,

töölavasid ja paigaldab

tellinguid;

käsitleb müürsepa

tööriistu ja seadmeid lähtuvalt

tööülesandest;

laob

kvaliteedinõuetele vastavaid

Müüritis ja selle elemendid.

Nõuded müüritisele

(sängituspind, püstivuukide

kokkulangevus ja kalded,

horisontaal ja vertikaalkihtide

paigaldamise reeglid).

Mitmekihilised seotised:

plokk-, rist- ja lõõridega seina

seotis, soojustusega seina

seotis. Täismüüritis ja

kaevikmüüritis.

4. LADUMISE

TEHNOLOOGIA.

Oma töökoha korraldamine.

Tööriistade ja -vahendite

valik. Müürimaterjalide kulu

arvutused. Materjalide

ettevalmistamine. Tasandiline

ja ruumiline märkimine.

Ladumise moodused:

kelluladumine,

nihkeladumine,

poolnihkladumine.

Abivahendite (kihilatt ja

suundnöör) kasutamine.

Nurga ja vahemajakate

ladumine. Täismüüritise

ladumine.

Kergmüüritise ladumine ja

seinte vooderdamine.

Väikeplokkmüüritis.

Müüritise ladumine talvistes

tingimustes. Massiivmüüritise

ladumine. Vajumis- ja


49

tasapinnalisi viimistlemata

vuukidega seinu; valmistab

erineva koostisega

müürmörte;

käsitleb ladumisel

vajaminevaid seadmeid ja

abivahendeid; paigaldab

nõuetekohaselt

hüdroisolatsiooni;

teostab vajalikke

kontrolltoiminguid ja hindab

tööde kvaliteedinõuetele

vastavust, käsitleb

kontrollmõõteriistu;

töötab ennast ja

keskkonda säästvalt.

temperatuurivuuk. Postide ja

vaheseinte ladumine,

aknavahepostide ladumine.

Vaheseinte ladumine ja

hüdroisolatsiooni

paigaldamine.

Nõuded trappidele.

Astmelise- ja risttrappi

ladumine. Müüritise

hooldamine. Tööohutus- ja

töötervishoiu nõuded

müüritöödel.

Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.


(eesmärk, teema,


Õpimapi „MÜÜRITÖÖD“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis

peab olema tehtud vigade parandus.

Ülesanne - Müüritöödeks vajamineva materjalide kulu ja mahu arvutamine joonise järgi.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine



Moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli lõpus proovitööga, milles hinnatakse:

materjalide kulu arvestamise oskust;

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist tasapinnaliste

viimistlemata vuukidega seinte, nurga ja vahemajakate, täismüüritise, kergmüüritise (koos seinte vooderdamisega);

väikeplokkmüüritise; vajumisaja temperatuurivuukide, postide ja vaheseinte (sh aknavahepostide) ladumisel.

Kokkuvõtva hinde




Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses: praktiliste harjutustööde teostust sealhulgas tööde


50

tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist. Kokkuvõttev hinne

kujuneb protsessi- ja arvestuslike, praktilise töö ,iseseisva töö hinnete koondhindena. Mooduli lõpphinne kujuneb konsensusliku

koond hindena.







Perema, A. Ehitame väikeplokkidest. Tallinn: Viplala 2000.

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame 2003

Juhtiniemi, S. Müüritööd. Tallinn: Ehitame 2001.

Päts, H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 1. osa. Tallinn: Viplala 1998.

Päts,H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 2. osa. Tallinn: Viplala 1998.

Päts, H. Tellismaja. Seinad. 2. osa. Tallinn: OPTIROC Eesti 1998.

Kavaja, R. Müüritööd. Tallinn: Valgus 1994.

Ищенко И.И. Kаменные работы. М.: Высшая школа. 2012.

Hinnakalkulaator erinevatele kividele http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37 [26.12.08].

Aeroc seinaarvutusprogramm.

Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik [26.12.08].

Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee.

http://www.silikaat.com.

Keraamiline tellis, - kasutusjuhend. http://www.wienerberger.ee.

Poorbetoon, - tooted. Töövahendid. Armeerimine. Nõuded müüritöödele

http://www.aeroc.ee/index.php?page=732&lang=est.

Kergkruusast kergplokid. Kasutuskohad. Tööjuhendid. http://www.maxit.ee/1870 26.12.08 (müüri ladumistehnoloogia).

Vundamendi ehitamise ABC http://ee.maxit-cms.com/1869 26.12.08.

Tsementmört http://www.silikaat.com/test/index.php?id=117.

http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37


http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik

http://www.e-ehitus.ee/

http://www.silikaat.com/

http://www.wienerberger.ee/


http://www.maxit.ee/1870%2026.12.08

http://ee.maxit-cms.com/1869%2026.12.08

http://www.silikaat.com/test/index.php?id=117


51


13 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised hüdroisolatsiooni otstarbest, kaasaegsetest ja traditsioonilistest hüdroisolatsioonimaterjalidest,

erinevatest hüdroisolatsioonitööde teostamise tehnoloogiatest ja hüdroisolatsioonitöödele esitatavatest kvaliteeditingimustest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid “Ehitamise alused” ja „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”.


Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Selgitab

hüdroisolatsiooni otstarbest.

2. Kirjeldab kaasaegseid ja

traditsioonilisi

hüdroisolatsioonimaterjale.

3. Omab ülevaadet

erinevatest

hüdroisolatsioonitööde

teostamise tehnoloogiatest

ja kvaliteedinõuetest.

.

Õpilane:

selgitab niiskuse

mõju ehitus- ja

soojustusmaterjalidele;

põhjendab hüdroisolatsiooni

otstarvet;

kirjeldab

hüdroisolatsioonimaterjale;

kirjeldab

hüdroisolatsiooni

paigaldamise tehnoloogiaid

(rull-, võõp- ja

kleepisolatsioon,

torkreetkrohv);

selgitab läbiviikude

tihendamist;

selgitab keldriga

hoone, vundamendi ja

pinnasele toetuva põranda

hüdroisolatsiooni


kirjeldab

1. NIISKUS

EHITUSKONSTRUKTSIOO

NIDES.

Absoluutne ja suhteline

niiskus. Niiskuse

kondenseerumine piiretes.

Niiskuse mõju ehitus- ja

soojustusmaterjalidele.

Kastepunkt.

Hüdroisolatsiooni otstarve.

Hüdroisolatsiooni materjalid

ja nende paigaldamise võtted.

Töötervishoiu ja

tööohutusnõuded

hüdroisolatsioonitöödel.

2. MAA-ALUSTE

EHITISTE

HÜDROISOLATSIOON.

Ehitisele mõjuv veekoormus

(pinnaseniiskus, nõrgvesi,

surveline pinnasevesi).

Erinevad

20 19 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

ülesanne

arvestus

esitlus


kontroll


52

hüdroisolatsiooni teostamise

võtteid terrassidel ja

keldrikorruse lagedel,

samuti

hüdroisolatsioonimaterjalide

kaitse võimalusi vigastuste

eest;

on teadlik nõuetest

drenaažitööde teostamisel ja

hüdroisolatsiooni remondi

võimalustest, määrab

hüdroisolatsiooni

paigaldamist nõudvad kohad

ehitiste konstruktsioonidel;

kirjeldab

hüdroisolatsiooni

paigaldamistööde


hoone erinevates osades,


tööohutuse nõudeid

hüdroisolatsioonitööde

teostamisel.

hüdroisolatsioonisüsteemid

(välimine hüdroisolatsioon,

sisemine hüdroisolatsioon).

Keldriga hoone

hüdroisolatsioon.

Vundamendi ja pinnasele

toetuva põranda

hüdroisolatsioon.

Hüdroisolatsiooni teostamine

terrassidel ja keldrikorruse

lagedel. Kvaliteedinõuded ja

kontroll. Hüdroisolatsiooni-

materjalide kaitse vigastuste

eest. Nõuded drenaažitööde

teostamisele. Ülevaade

hüdroisolatsiooni remondi

võimalustest.

3. HÜDROISOLATSIOON

NIISKETES RUUMIDES.

Üldised nõuded. Aluspindade

ettevalmistus.

Hüdroisolatsioonimaterjalid

plaatkatte alla (võõbatavad

materjalid, rullmaterjalid).

Plastisolatsioon. Läbiviikude

tihendamine.

Kvaliteedinõuded ja kontroll.

Nõuded basseinide,

veemahutite

hüdroisolatsioonile.


(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Õpimapi „HÜDROISOLATSIOONITÖÖD“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav

hindamine. Õpimapis peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui

ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.


53

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




teadmised hüdroisolatsioonitööde nõuetest, -materjalidest;

tööde tehnoloogilise järjekorra ja tööohutusnõuete kirjeldamise oskus.

Kokkuvõtva hinde


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik

kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.




„4“ (hea) - õpiväljundite saavutamine juhendamisel lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende

eesmärgipärane õpiülesandest lähtuv kasutamine,




Juhtiniemi, S. Müüritööd. Tallinn: Ehitame 2001.

Kavaja, R. Müüritööd. Tallinn: Valgus 1994.

Ищенко И.И. Kаменные работы. М.: Высшая школа. 2012.

Чичерин И.П. Общестроительные работы. М.: Высшая школа. 2000.

Справочник строителя: строительная техника, конструкции и технологии: (в 2-х т). М.: Высшая школа. 2007.

ET- 20501-0614 Hoonete hüdroisolatsioon.

Vundamendid. Eesti Ehitusteabe Fond juhendteatmik ET-2 0404-0449 Niiskus hoonetes

www.ehitusteave.ee

Õpetaja koostatud materjalid ja ülesandes

http://www.ehitusteave.ee/


54


14 KROHVI- JA KIPSITÖÖD 7,5 EKAP / 195 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised krohvimistöödel kasutatavatest tänapäevastest ja traditsioonilistest materjalidest,

töövahenditest; omandab krohvimis- ja kipsitööde tehnoloogia ning teadmised stukkdekoori valmistamiseks, saab ülevaate kvaliteedinõuetest ja

tööohutusnõuetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, Töö- ja keskkonnaohutus“, „Ehitamise alused“.


Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

krohvimistöödel

kasutatavatest

tänapäevastest ja

traditsioonilistest

materjalidest.

2. Nimetab

krohvimistöödel

kasutatavaid

tänapäevaseid ja

traditsioonilisi

töövahendeid.

3. Kirjeldab erinevaid

krohvimis- ja kipsitöid

järgides tööde

tehnoloogilist järjekorda.

4. Teostab erinevaid

krohvimis- ja kipsitöid

järgides tööde

Õpilane:

eristab krohvitöödel


ajaloolisi materjale; selgitab

krohvide koostise uuringute

tegemise põhimõtteid;

iseloomustab

erinevaid krohvitüüpe

(sealhulgas ajaloolised) ja

krohvimörtide valmistamist;

valmistab ja kasutab

vastavalt aluspinnale ja

töötingimustele kaasaegseid

ja traditsioonilisi

krohvimörte;

nimetab stukitöödel

(sh stukkmarmori tegemisel)

kasutatavaid materjale;

valmistab ja kasutab

lubivärvi;

1. MATERJALID JA

TÖÖVAHENDID. Krohvi

otstarve ja liigid.

Tänapäevased krohvimördid,

nende omadused ja

valmistamine.

Traditsioonilised

krohvimördid (liigid,

omadused, kasutamine).

Lubja kasutamine

krohvimördis (põletamine,

kustutamine, kivistumine).

Lubimördi omadused ja

koostis. Lihvmaterjalid.

Tööriistad (sealhulgas

traditsiooniliselt kasutatavad),

töövahendid ja seadmed,

nende kasutamistingimused,

hooldamine. Tellingud ja

töölavad, nõuded nende

40 90 65 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

erinevad vormid

iseseisev töö

praktiline töö

ülesanne

arvestus


kontroll


55

tehnoloogilist järjekorda.


stukkdekoori töid

vastavalt etteantud

ülesandele.

6. Järgib krohvitööde

kvaliteedi- ja

tööohutusnõudeid

nimetab krohvimisel


traditsioonilisi tööriistu,

seadmeid ja vahendeid ning

nende hooldamise nõudeid;

loetleb nõudeid

inventaarsete tellingute

paigaldamiseks;

kirjeldab erinevate

pindade krohvimiseks

ettevalmistamise meetodeid ja

võtteid;

on teadlik

mittekrohvitavate pindade

kaitsmise põhimõtetest;

kirjeldab krohvitööde

tehnoloogilist järjekorda;

loetleb krohvitud

pindade viimistlemise võtteid;

on teadlik krohvide,

sealhulgas krohvitõmmiste

parandamise võimalustest;

korraldab

nõuetekohaselt oma töökohta,

valib , käsitleb ja hooldab

töövahendeid;

valmistab

krohvimiseks ette aluspinda;

paigaldab

krohvimajakaid;

teostab tasapinnalist

krohvimist tööde õiges

tehnoloogilises järjekorras

paigaldamisel.

Tööohutusnõuded

krohvimistöödel.

2. ALUSPINDADE

ETTEVALMISTAMINE.

Erinevate pindade (puit, kivi,

betoonpinnad.)

ettevalmistamine

krohvimiseks. Pindade

puhastamine, loodimine ja

majakate paigaldamine.

Niiskustõkketööd.

Mittekrohvitavate pindade

kaitsmine. Töötervishoid ja

töökeskkonna ohutusnõuded.

3. KROHVIMISTÖÖDE

TEHNOLOOGIA. Oma

töökoha korraldamine.

Materjalide ja töövahendite

valik. Tööde tehnoloogiline

järjekord. Tasandiline ja

ruumiline märkimine.

Töövõtted krohvimistöödel.

Mördi pinnalekandmise viisid

(käsitsi ja masinkrohvimine).

Nurkade ja avakülgede

krohvimine. Nõgus- ja

kumerpindade krohvimine.

Sirgjooneliste tõmmiste

tegemine soonte ja karniiside

tegemine ja krohvimine

(šabloonide valmistamine).

Erinevad krohvitüübid

soojustuskrohvid, armeeritud


56

kasutades õigeid ja

ratsionaalseid töövõtteid;

viimistleb aknaavasid

ja nurki;

teostab vajalikke

kontrolltoiminguid ja hindab

tööde kvaliteedinõuetele

vastavust;

hindab krohvitud

pindade seisundit;

parandab krohvitud

pindasid;

valmistab

kipskaunistusi ning viimistleb

ja kinnitab neid;

omab ülevaadet

stukkdekoori ajaloost ja

stiilinäidetest;

kirjeldab erinevaid

stukkornamendi kahjustusi;

nimetab

stukkornamendi

restaureerimiseks vajalikke

töövõtteid ja stuki

kinnitamise põhimõtteid;

teeb stukitöid;

valib stukikahjustuse

kõrvaldamiseks õige meetodi

ja materjali;

puhastab

stukkornamenti liigsest

kattekihist;

valmistab

krohvid dekoratiivkrohvid:

pritskrohv, terrasiitkrohv,

graniitpesukrohv,

kivipurukrohv, värvilised

krohvid silekrohv,

jämekrohv,

kellu- ja kindakrohv

jms.).kasutusalad ja

paigaldamise nõuded..

Krohvimine lubimördiga

(segu valmistamine,

krohvikihid, majakad ).

Krohvitud pindade

viimistlemine (värvi

valmistamine, toonimine,

pinnalekandmine,). Ülevaade

krohvimaalingutest.


kontrolltoimingud

krohvimistöödel.

Töötervishoid ja


4. KIPSITÖÖD JA

STUKKDEKOOR.

Stukkdekoori ajalugu

(erinevad ajastud ja

stiilinäited, tuntumad

meistrid). Kipsi liigid ja

omadused, lisandid. Ülevaade

kipsi saamisest.

Traditsioonilised töövõtted ja

tehnikad. Stukkdekoori (ehk

kipstõmmiste) ja –kaunistuste

(sh kipsmarmori)


57

stukkornamendi vorme ja

mudeleid;

valmistab lihtsamaid

puuduvaid stukkdetaile;

kinnitab stukkdetaile

lakke ja seinale;

töötleb kahjustatud

karniise kohapeal;

teostab stukkdekoori

parandustöid;


tööohutuse nõudeid tööde

teostamisel;

on teadlik krohvitud

pindadele esitatavatest

kvaliteedinõuetest;

töötab ennast ja


valmistamise meetodid,

kasutatavad töövahendid.

Kipsivormi valamine.

Kipstõmmiste ja

stukkornamendi kinnitamine,

pinnatöötlus. Viimistlemine,

(värvimine, kuldamine).

Pindade dekoratiivviimistlus.

Töötervishoid ja


5. KROHVITUD PINDADE

KONSERVEERIMINE,

RESTAUREERIMINE JA

REMONT.

Krohvitud pinna seisundi

uurimine ja hindamine,

vajadusel dokumenteerimine.

Krohvide koostise uuringud.

Krohvikahjustused (praod,

murenemine,

värvikahjustused). Krohvitud

pinna parandamine (mördi

koostise määramine, kihtide

kinnitamine, paikamine),

kasutatavad abivahendid ja

töövõtted. Defektide ja

vigade parandamine,

krohvitõmmiste parandamine.

Uue ja vana krohvipinna

ühitamine. Kvaliteedinõuded

ja kontrolltoimingud.

Töötervishoid ja


6. STUKKDEKOORI


58

PARANDUSED JA

RESTAUREERIMINE.

Kahjustuste määramine ja

dokumenteerimine. Kipsist

jäljendi tegemine. Vormide ja

mudelite valmistamine,

erinevad võimalused.


valik. Stukkornamendi või

karniisi puhastamine ja

sondeerimine. Injitseerimine

(sissevalu) ja töötlemine.

Stukkornamendi kinnitamise

võtted. Viimistlemine ja

värvimine. Töötervishoid ja



(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „KROHVI- JA KIPSITÖÖD“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.



2. Ülesanne- materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine



Moodulite teemade õppesisu omandamist kontrollitakse järgmise hindelise proovitööga:

tuleb krohvida aknaava sisaldav soojustatud sein, kusjuures tööülesanne sisaldab ühe sisemise ning ühe välimise

nurga vormistamist. Hinnatakse:

krohvimistöödel kasutatavate materjalide ja töövahendite valiku- ja kasutamisoskust lähtuvalt aluspinnast ja

töötingimustest;

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist pindade

käsitsikrohvimisel.

Kokkuvõtva hinde




59


Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses; praktiliste harjutustööde teostust sealhulgas tööde

tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist.

Kokkuvõttev hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike ja iseseisva töö hinnete koondhindena.


ja loov kasutamine,





E-kursus Krohvimistööd https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2537


Päts, H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 1. osa. Tallinn: Viplala 1998.

Päts,H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 2. osa. Tallinn: Viplala 1998.

Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik [26.12.08].

Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee.

I.Sammul. Krohvitööd. – Tallinn: VÜKK, 2001.

Лебедева Л.М. Справочник штукатура. – М.: Academ`A, 2001.

Шепелев А. Штукатурные работы. – М.:ВШ, 1988.

Журавлев И.П., Лапшин П. А. Штукатур. Учебное пособие. –Р.-на-Дону: Феникс, 2004.

Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004.

Х. Гамм. Современная отделка помещений с использованием комплектных систем КНАУФ. – М.: РИФ

Стройматериалы, 2000.


Завражин Н.Н. Штукатурные работы высокой сложности. – М.: Aкaдeмия, 2008

Е.А Ольхина, С.А. Козина, Л.Н. Кузнецова. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.

http://www.shtukaturu.com/

http://www.shtukatur-decor.com.

http://ceresit.su/

http://www.paritet-decor.ru/

http://www.atlasplus.ru

http://www.baurum.ru/

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik

http://www.e-ehitus.ee/

http://www.shtukaturu.com/

http://www.shtukatur-decor.com/

http://ceresit.su/

http://www.paritet-decor.ru/

http://www.atlasplus.ru/

http://www.baurum.ru/


60

http://www.buildline.ru/

http://www.atlasplus.ru

http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/

http://www.buildline.ru/

http://www.atlasplus.ru/

http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/


61


15 VIIMISTLUSTÖÖD 7,5 EKAP / 195 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised tasandustööde tähtsusest pindade ettevalmistamisel viimistlustöödeks; õpib tundma pindade

dekoreerimisel kasutatavatest klassikalistest ja kaasaegsetest viimistlusmaterjalidest ja tööde tehnoloogiast ning omandab oskuse valmistada ajaloolisi

värvisegusid; õppija tutvub viimistletud pindade taastamisel kasutatavate restaureerimisvõtetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodul „Töökeskkonna ohutus,” „Ehitusmaterjalid ja - konstruktsioonid”, „Restaureerimise ja muinsuskaitse alused.”


Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Kirjeldab

tasandustööde tähtsust

pindade ettevalmistamisel

viimistlustöödeks.

2. Omab algteadmisi

värvusõpetusest.

3. Omab ülevaadet

maalritöödest.

4. Omab ülevaadet

dekoratiivviimistlusest

tehnoloogiatest.


viimistlustöid.

Õpilane:

eristab ja

iseloomustab tasandustöödel

ja pahteldamisel kasutatavaid

materjale;

iseloomustab

tasandustöödel ja

pahteldamisel kasutatavaid

töövahendeid nende erisusi

sõltuvalt aluspinna tüübist ja

ruumi otstarbest;

nimetab

tasandussegude ja pahtlite

liike ning selgitab nende

kasutusala;

kirjeldab tööde


pindade tasandamisel ja

pahteldamisel;

1. TASANDUSTÖÖD.

Tasandussegude ja pahtlite

liigid, nende kasutusala.

Armeerimis- ja

vuugitäitematerjalid, nende

kasutamistingimused.

Tasandustöödel ja

pahteldamisel kasutatavad

tööriistad, seadmed ja

mehhanismid, nende

kasutamistingimused ja

hooldamine. Aluspinna

ülevaatus. Aluspindade

ettevalmistamine (aluspinna

puhastamise meetodid),

kasutatavad vahendid,

seadmed ja mehhanismid.

Tööde tehnoloogiline

järjekord. Töövõtted

40 90 65 Loeng

loengupäevik

info kogumine

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

praktiline töö

ülesanne

arvestus


kontroll


62

loetleb tasandatud

pindadele esitatavaid

kvaliteedinõudeid;

kirjeldab

värvusõpetuse aluseid ning

värvuste mõju inimesele ja

ruumile;

eristab värvide ja

teiste pinnakattematerjalide

liike ja nende omadusi;

omab ülevaadet

maalritöödel kasutatavatest

materjalidest, tööriistadest ja

seadmetest;

selgitab tööde


maalritöödel;

on teadlik

dekoratiivviimistluse ajaloost,

stiilidest, tehnoloogiatest (nii

kaasaegseid kui

traditsioonilisi),

kasutatavatest materjalidest

ja töövahenditest;

kirjeldab

traditsiooniliste värvisegude

koostist, valmistamise viise ja

kasutusvõimalusi;

kirjeldab kaasaegseid

efektvärve ja nende

kasutamise võimalusi;

iseloomustab

enamlevinud kahjustuste

tasandustöödel. Pindade

mehaaniline töötlemine,

vajalikud töövahendid.

Pindade tasandamine

kuivades ja niisketes

ruumides, materjalide valik.

Pahteldamise meetodid (koht,

lauspahteldus).

Lubikrohviga saavutatavad

tasandatud pinnad.

Töötervishoid ja tööohutus

tasandustöödel.


kontrolltoimingud.

2. MAALRITÖÖD.

Vesialuselised- ja veevabad

värvid. Värvi osised (side- ja

täiteained, pigmendid,

lahustid , vedeldid, lisa-ja

abiained), nende omadused ja

kasutamine. Peitsid,

puidukaitsevahendid.

Erinevate käsitööriistade ja

mehhanismide liigitus,

kasutamis-tingimused ja

hooldamine. Tööde

tehnoloogiline järjekord.


valik. Välis- ja sisevärvimine

(aluspinna ülevaatus; pindade

ettevalmistamine

(puhastamine, immutamine,

kruntimine); erinevate

pindade (puit-, metall-,


63

tekkepõhjusi ja neid

ennetavaid abinõusid;

selgitab värvipindade

aluste kinnitamise võtteid;

kirjeldab

värvikahjustuste

likvideerimiseks vajalikke

töövõtteid;

loetleb

kultuurimälestisel töötamisel

vajalikke nõudeid;

omab ülevaadet

varemvärvitud pindade

konserveerimise ja

restaureerimise nõuetest ning

maalritöödele ja

dekoratiivviimistlusele

esitatavatest

kvaliteedinõuetest;

korraldab


valib ja hooldab

töövahendeid;

valib ja kasutab

pahtleid, tasandussegusid ja

värvitüüpe sõltuvalt ruumi

otstarbest ja aluspinna

tüübist;

arvestab

viimistlusmaterjalide kulu ja

vajadust;

teostab tasandustöid ja

maalritöid järgides tööde

mineraalpinnad) katmine

värvi, laki, lasuurvärviga).

Vanade värvikihtide

eemaldamine keemilise-,

termilise ja mehaanilise

meetodiga, pindade

pesemine, hooldusvärvimine.

Värvitud pindadele esitatavad

kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

Värvikihtide defektide

tekkepõhjused ja nende

kõrvaldamise võimalused.

Töötervishoid ja

tööohutusnõuded maalritööde

teostamisel.

3.

DEKORATIIVVIIMISTLEM

INE.

Värvusõpetuse ja

kujundamise alused. Värvuse

mõju inimesele ja ruumile.

Värvide valik sõltuvalt ruumi

otstarbest ja asukohast.

Keskkonnatingimuste mõju

värvitud pindadele.

Värvikasutuse ajalooline

ülevaade. Ülevaade

värvusteooriast,

dekoratiivvärvimise ajaloost.

traditsioonilised värvid

(lubivärv, linaõlivärv, tõrv,

kaseiinvärv, jms) nende

koostis ja omadused.


64

tehnoloogilist järjekorda ning

kasutades õigeid ja

ratsionaalseid töövõtteid;

koostab

viimistluslahendust kava,

toonib ja segab värve;

teostab erinevate

pindade eeltöötlust

dekoratiivviimistluseks;

kasutab ja valmistab

ajaloolisi värvisegusid

(lubivärv, linaõlivärv, tõrv,

kaseiinvärv, liimvärv, õli-

munatempera, keedu e.

muldvärv, lubi-tsementvärv,

silikaatvärv);

kasutab

pinnaviimistlusaineid (vahad,

lakid ja värnitsad; lasuurid,

peitsid);

viimistleb pindu

kasutades kaasaegseid

efektvärve;

hindab pinna või

eseme seisundit;

lähtub tööde

teostamisel

muinsuskaitselistest

eritingimustest;

uurib värvikihte,

teostab värvisondaaže,

vajadusel eksponeerib;

teostab värviefekte

Ülevaade erinevate värvide

valmistamisest ja kasutamise

tingimustest. Kaasaegsed

efektvärvid.

Pinnakaitsemeetodid,

kasutatavad materjalid

(vahad, lakid ja värnitsad;

lasuurid, peitsid).

Dekoratiivviimistluseks

vajalikud töövahendid ja

abimaterjalid, nende

kasutamise tingimused.

Ettevalmistatud aluspinna

seisundi hindamine.

Töövahendite hooldamine.


järjekord.

Viimistluslahenduse

koostamine. Värvide

toonimine. Erinevate pindade

ettevalmistamine (kruntimine,

värvimine, lakkimine,

vahatamine). Värviefektid

(käsna, pintsli, rulli , tekstiili,

paberi jms kasutamine).

Tekstuuriefektid (kivi, nahk,

kraklee, krohv). Klassikalised

efektid (aaderdamine,

marmoreerimine, kuldamine).

Metalliefektide tegemine.

Mustrid ja motiivid

(ornamendid, templid,

šabloonid, dekoratiivsed

jooned ja varjud). Pindade


65

käsna, pintsli, rulli, tekstiili,

paberi jms. abil;

teostab tekstuuriefekte

(kivi, nahk, kraklee, krohv);

teostab klassikalisi

efekte;

katab viimistletud

pindu mustrite ja motiividega

(ornamendid, templid,

šabloonid,dekoratiivsed

jooned ja varjud);

omab ülevaadet

pindade katmisest tekstiili ja

tapeediga;

hindab

restaureeritavate pindade

kahjustusi ja nende tüüpe;

valib

restaureerimismeetodi

sõltuvalt väärtuskriteeriumist

ja värvipinna seisukorrast;

restaureerib

varemvärvitud pindasid;

järgib töötervishoiu-

ja tööohutusnõudeid;

töötab ennast ja


katmine tekstiiliga ja

tapeediga. Töötervishoid ja

tööohutusnõuded.

4. VÄRVITUD PINDADE

KONSERVEERIMINE JA

RESTAUREERIMINE.

Restaureeritava/

konserveeritava pinna

väärtuskriteeriumid, sellest

lähtuv meetodite valik.

Kahjustuste tüübid ja

värvipinna seisukorra

hindamine. Ennetav

konserveerimine (vältimaks

võimalikke lisakahjustusi).

Tehnilise seisukorra

visuaalne hindamine.

Restaureeritava pinna

sondeerimine, avamine,

proovide võtmine.

Laboratoorsete- ja

arhiiviuuringute võimalused.

Pindade ettevalmistamine

(erinevate värvikihtide

avamine, uurimine,

kahjustatud kihtide

eemaldamine). Puhastamiseks

vajalikud töövõtted,

materjalid, töövahendid

lähtuvalt materjalist. Eriti

väärtuslike pindade,

sondaažide säilitamise ja

eksponeerimise põhimõtted ja

tingimused. Pragude-


66

irdumiste täited (suurema või

väiksema fraktsioonilised

materjalid). Pudedate

struktuuride

impregneerimine,

injitseerimine (mördid,

liimid, vesiklaas jms.).

Töövõtted, materjalid (liimid,

pigmendid, sideained jm

abimaterjalid) ja töövahendid

tekkinud värvikahjustuste

kõrvaldamisel. Tonaalsuse

määramine ja vajalike

värvitoonide segamine. Töö

teostuse aruandlus (analüüs).

Protseduuri kirjeldus.

Töötervishoid ja tööohutus.


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „VIIMISTLUSTÖÖD“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab

olema tehtud vigade parandus.

2. Ülesanne - materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




teadmised nõuetest tasandussegude ja pahtlite valikuks lähtuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tüübist.

Sooritada tuleb proovitöö:

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist

praktiliste harjutustööde (pinna tasandamine ja lauspahteldus) sooritamisel.

Kokkuvõtva hinde Moodul hinnatakse eristavalt.


67

kujunemine Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud





ja loov kasutamine,





E-kursused

Krohvimistööd https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2537

Maalritööd https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=1754

Rullmaterjalide paigaldamine https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=1754

http://www.baurum.ru/_library.




www.remontiruem.ru

T. Ahonen. Maalritööd. – Tallinn: VÜKK, 2001.

Белогуров В.П., Чмырь В. Д. Справочник молодого маляра. Учебное пособие. – М: ВШ, 2008.

Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. ¬¬– М.: РИПОЛ классик, 2004.

Мороз Л.Н. Маляр. Технология и организация работ. Р.-на-Дону: Феникс, 2003.


Курай Т.Б. Внутренние отделочные работы. – Р.-на -Дону.: Феникс, 2008.


Ивлиев А.А. Реставрационные строительные работы. – М.: Academia, 2009.


Попов К.Н. Строительные материалы и изделия. – М.: Высшая школа, 2009.

Самойлов В.С. Справочник строителя. – М: Аделант, 2004..

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2537



http://www.remontiruem.ru/


68


16 PUUSEPATÖÖD 9 EKAP / 234 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised puidust kui ehitusmaterjalist, selle töötlemise võimalustest ja kasutatavatest

tööriistadest; omandab puidu käsitsitöötlemisel (saagimine, hööveldamine, peiteldamine, puurimine) õiged ja ohutud töövõtted.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid ” ja „Töö- ja keskkonnaohutus”.

Õpetajad: Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Iseloomustab

ülevaatlikult puitu kui

ehitusmaterjali.

2. Omandab

algteadmised puidu

töötlemise võimalustest

ja töövahenditest.

3. Rakendab puidu

käsitsitöötlemisel õigeid

ja ohutuid töövõtteid.

Õpilane:

iseloomustab ülevaatlikult

puidu ehitust, puidu liike, puidu

füüsikalisi, keemilisi ja

mehhaanilisi omadusi;

loetleb puidu ehituse ja

tuvekuju vigu, puidi kasvu vigu,

kahjustusi (seenkahjustused,

putukakahjustused, mehaanilised

kahjustused) ja nende mõju toote

kvaliteedile;

omab ülevaadet

ehituspuidu liigitusest ja

kvaliteedinõudeid;

eristab ehitusel

kasutatavaid plaatmaterjale

(vineerid ja ristvineerid,

puitlaastplaadid, puitkiudplaadid,

OBS- ja MDF-plaadid), liimpuitu

ja kombineeritud puitmaterjale

1. PUIT KUI TARBE- JA

EHITUSMATERJAL.

Puutüve ehitus. Puidu

struktuur, välimus.

Ülevaade puidu

makroskoopilisest

ehitusest. Puidu liigid ja

kasutusala. Puidu tugevus,

ülevaade koormuste eri

tüüpidest. Puidu omadused

(tihedus ja elastsus;

soojusjuhtivus,

niiskuspaisumine ja –

kahanemine, akustilised

omadused). Puidu

niiskussisaldus ja

kuivatamise meetodid.

Kasvuvead. Puidu

kahjustused

(seenkahjustused,

20 150 84 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

praktiline töö

ülesanne

arvestus


kontroll


69

(kestvuspuit, immutatud puit,

kergtalad jms);

nimetab nende omadusi

ja kasutusala;

loetleb

puidukaitsevahendid ja nende

kasutamise tingimusi;

nimetab puidu

käsitsitöötlemisel kasutatavaid

käsitööriistu ja portatiivseid

masinaid;

kirjeldab puidu töötlemise

tehnoloogiat nii käsitööriistade

kui portatiivsete masinatega;

võrdleb puitühendusi ja

nende kasutusala;

teab puitdetailide

valmistamise põhimõtteid;

kirjeldab

puitkonstruktsioonide

valmistamise ja töötamise

põhimõtteid;

rakendab puidu

virnastamise ja ladustamise

nõudeid ehitusplatsil;

teab töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid puidu

töötlemisel käsitööriistade,

pneumaatiliste – ja elektriliste

käsitööriistadega ja portatiivsete

masinatega;

teab puitdetailide

valmistamise põhimõtteid ning on

putukakahjustused,

mehaanilised kahjustused).

Puidukaitsevahendid.

Ehituses kasutatava

saematerjali liigitus ja

saematerjali

kvaliteedinõuded.

Plaatmaterjalid: vineer,

puitlaast-ja puitkiudplaat

(sh OBS- ja MDF

plaadid). Liimpuit.

Kombineeritud

puitmaterjalid.

Puitmaterjalide omadused

ja kasutusala. Puitmaterjali

transport, virnastamine ja

ladustamine.

2. TÖÖRIISTAD JA –

VAHENDID.

Käsisaagide liigitus,

hooldus, teritamine ja

räsamine. Käsihöövlid

(tasapinna- ja

kujuhöövlid), höövlite

osad ja teritamine. Peitlite

liigitus, peitlite teritamine.

Kirveste liigitus ja

hooldus. Puuride liigitus,

puurimisvahendid, puuride

teritamine. Lõike- ja

teritusnurk. Elektrilised ja

pneumaatilised

käsitööriistad.

Käsitööriistade


70

suuteline rakendama neid

konkreetsete detailide käsitsi

valmistamisel;

korraldab nõuetekohaselt

oma töökohta ja hooldada

töövahendeid;

määrab puiduliike ja

hindab ehituspuidu kvaliteeti;

valib töövahendeid ja

arvestab tööks vajaminevat

materjali vastavalt tööülesandele;

loeb koostejoonist, kasutab

erinevaid mõõte ja

märkimisvahendeid;

valmistab puitühendusi

(raamseotised, karpseotised,

tappühendused, nael-, tüübel- ja

kruviühendusi jne);

valib baaspinda vastavalt

tööoperatsioonidele;

arvestab puidu töötlemisel

kasutatavaid töötlemisvarusid;

seadistab ja kasutab

elektrilisi käsitööriistu;

valib lõikeinstrumenti

vastavalt sooritatavale

operatsioonile;

hooldab ja teritab

elektriliste ja käsitööriistade

lõikedetaile;

järgib tööde tehnoloogilist

järjekorda puiduühenduste

valmistamisel ja valmistab puidust

kasutamisnõuded ja

hooldus. Ohutud töövõtted

nendega töötamisel.

Portatiivsed masinad,

nende tööpõhimõtted ja

kasutusala. Portatiivsed

lihvimismasinad ja

elektrilised

lihvimisseadmed ( tald-,

lint- ja nurgalihvijad);

nende juures kasutatavad

tarvikud. Puusepatöödel

kasutatavad

lihvimismaterjalid, nende

omadused ja kulu.

Ohutusnõuded töötamisel

mehaaniliste- ja elektriliste

käsitööriistadega.

3. PUUSEPATÖÖDE

TEHNOLOOGIA.

Oma töökoha

korraldamine. Materjalide

ja töövahendite valik.


järjekord puidu

käsitsitöötlemisel. Toorik,

töötlemisvaru ja detail.

Puidu märkimine ja

mõõtmine. Baaspinnad,

nende määramise nõuded

ja valik. Lõikeviisid. Lõike

kvaliteeti mõjutavad

tegurid. Ohutud töövõtted

puidu lõikamisel ja käsitsi


71

konstruktsioonide detaile;

saeb, hööveldab, tahub,

peiteldab ja puurib puitu ohutult;

käsitleb ohutult

mehhaanilisi ja elektrilisi

käsitööriistu;


tööohutuse nõudeid puidu

käsitsitöötlemisel;

töötab ennast ja keskkonda

säästvalt.

töötlemisel. Töö- ja

isikukaitsevahendid puidu

käsitsitöötlemisel. Serv-,

jätk- ja raamseotised

(nurk-ja T seotised), nende

erinevused, kasutusalad ja

valmistamine. Tapid,

nende kasutusala ja

valmistamine. Prusside ja

postide jätkamine.

Prusside täisnurkne ja

nurga all ühendamine.

Tüübel- ja naagel

ühendused. Metallseotised

(nurgikud, haagid, hinged,

ogaplaadid, vekseltala

kandurid, poldid jne),

naelühendused ja

kruviühendused, nende

kasutusalad.

Profiildetailide seotiste

valmistamine ja nende

kasutusala.

Tööoperatsioonide

sooritamine erinevate

elektrikäsitööriistadega ja

portatiivsete masinatega

(höövelmasinad,

paksusmasinad,

saagpingid). Erinevate

puitühenduste

valmistamine.

Ergonoomilised töövõtted.

Töötervishoiu ja


72

tööohutusnõuded puidu

töötlemisel.

4. ERIALASED

ARVUTUSÜLESANDED

Tööks vajamineva

materjalikulu arvutamine.


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „PUUSEPATÖÖD“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad




Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




õppija algteadmisi puidust kui ehitusmaterjalist, selle töötlemise võimalustest ja kasutatavatest tööriistadest. Praktiliste harjutustööde käigus puidu käsitsitöötlemisel kontrollitakse õigete ja ohutute töövõtete (saagimine, hööveldamine,

peiteldamine, puurimine) omandatust.

Kokkuvõtva hinde







ja loov kasutamine,





http://www.wood.ru/ru/derobr.html

http://www.woodtechnology.ru/

Б. Степанов. Материаловедение: (деревообработка). – М. Академия, 2011.

„Puiduliikide piibel” N.Gibbs Sinisukk. 2008



https://www.google.ru/search?hl=ru&tbo=p&tbm=bks&q=inauthor:%22%D0%91%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%81+%D0%90%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87+%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%BF%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%22&source=gbs_metadata_r&cad=2


73


17 RESTAUREERIMISE JA MUINSUSKAITSE ALUSED 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate restaureerimise ja muinsuskaitse üldpõhimõtetest ja muinsuskaitse arengust Euroopas; omandab

teadmised restaureerimisaruande koostamiseks.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodul „ Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Arhitektuuri ajalugu“.


Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

restaureerimise ja

muinsuskaitse

üldpõhimõtetest ja

muinsuskaitse arengust

Euroopas.


restaureerimisaruande

koostamiseks.

Õpilane:

selgitab mõisteid

(konserveerimine,

restaureerimine, remont,

mälestis jne) ja kasutatavat

terminoloogiat;

loetleb restaureerimise

ja muinsuskaitse

üldpõhimõtteid;

omab ülevaadet

kehtivatest muinsuskaitse

normdokumentidest ja

õigusaktidest ning

orienteerub nendes;

loetleb

ehitusmälestiste säilitamise

võimalusi ja meetodeid;

annab ülevaate Eesti

muinsuskaitse süsteemist ja

struktuurist;

loetleb

1. MUINSUSKAITSE

AJALUGU JA

NORMDOKUMENDID.

Mõisted ja terminid: mälestis,

kinnis- ja vallasmälestised,

muinsuskaitseala,

muinsuskaitse. Mõisted

(konserveerimine,

restaureerimine, remont,

saneerimine) nende siusuline

erinevus. Muinsuskaitse

filosoofia ja ajalugu.

Ülevaade muinsuskaitse ja

restaureerimise tekkest ning

arengust Euroopas ja Eestis.

XIX ja XX sajandi

muinsuskaitse ja

restaureerimise peamised

tõekspidamised.

Muinsuskaitseseadus ja selle

alldokumendid.

20 19 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

arvestus


kontroll


74

kultuurimälestiste kaitse

põhimõtteid;

kirjeldab

konserveerimise põhimõtted,

ajaloolisi tehnoloogiaid ja

viimistlustehnikaid;

loetleb tehnilise

seisukorra hindamise

meetodeid;

iseloomustab

materjalide lagunemise

põhjuseid;

annab ülevaaate

restaureerimisaruande ehk

tööde muinsuskaitselise

aruande koostamise

põhimõtetest;

mõistab ajalooliste

proportsioonide säilitamise

vajalikkust;

toob näiteid

parimatest restaureeritud

objektidest Eestis (ehitised);

määratleb

väärtuskriteeriumeid ja sellest

lähtuvalt erinevaid

restaureerimismeetodeid;

selgitab kahjustuste

põhjusi,

teostab mälestistel

lihtsamaid mõõdistamise ja

dokumenteerimise töid;

hindab visuaalselt

Rahvusvahelised

konventsioonid ja

kokkulepped (Veneetsia

harta, Haagi konventsioon,

Pariisi konventsioonid jms.).

Eesti muinsuskaitsepoliitika.

Rahvusvaheliste

organisatsioonidega

(UNESCO, ICOMOS, ICOM,

ICCROM jm.) koostöö.

Muinsuskaitse süsteem ja

struktuur Eestis.

2. RESTAUREERIMISE

ALUSED.

Restaureerimise eesmärgid.

Restaureerimise põhimõtted

ja meetodid. Ülevaade

ajaloolistest meetoditest

(uuendusmeetod, empiiriline

meetod,

kompilatsioonimeetod,

stiililise restaureerimise

meetod). Restaureerimise,

konserveerimise ja remondi

erinevused ja

teostuspõhimõtted.

Materjalide lagunemise

põhjused. Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded

restaureerimistöödel. tööde

muinsuskaitselise aruande

koostamise põhimõtted.

Restauraatori 10 käsku.

Õppekäigud restaureeritud


75

mälestise tehnilist seisukorda;

säilitab

informatsiooni ajaloolisel

objektil töötades;

kasutab õppe- ja

teatmekirjandust;

osaleb õppekäikudel

erinevate restaureeritud

objektidega tutvustamiseks.

objektidele.

3. EHITUSMÄLESTISTE

SEISUKORRA UURIMINE

JA HINDAMINE.

Ehitiste füüsiline

vananemine.

Väärtuskriteeriumite

määramine ja

restaureerimismeetodite valik

sellest lähtuvalt. Levinumad

kahjustused (sh

inimtegevusest tulenevad

kahjustused). Tehnilise

seisukorra hindamise

meetodid ja võtted: visuaalne

hindamine, proovide võtmine,

laboratoorne uurimine,

sondaaž, šurf (augu

tegemine), tranšee (vao

tegemine), avamine,

arhiiviuuringud. Tegevusluba

omavad asutused ja

institutsioonid.

Konstruktsioonielementide

seisundi hindamine.

Restaureerimisülesande

mõiste ja koostamise nõuded.

Ülevaade mälestiste uurimis-

projekteerimis

dokumentatsioonist.

4. ÕPPEKÄIGUD

ERINEVATE

RESTAUREERITUD

OBJEKTIDEGA


76

TUTVUMISEKS.

Tutvumine restaureeritud

objektidega Eestis.


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „RESTAUREERIMISE JA MUINSUSKAITSE ALUSED“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks.

Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud.


2. Referaat - Ülevaade ajaloolistest meetoditest. Töö maht vähemalt 8 lk. Lisaks illustreerivad materjalid.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




restaureerimise ja muinsuskaitse üldpõhimõtted ja muinsuskaitse arengus Euroopas,


Kokkuvõtva hinde






ja loov kasutamine,





Masso, T. jt. Ehituskonstruktori käsiraamat I Tallinn: Ehitame, 2002

http://www.baurum.ru/_library


http://www.ehitusala.ee/.

http://www.ehitaja.ee/.

http://www.e-uni.ee.

http://www.muinas.ee.


77

http://www.kanut.ee.

http://www.ehituskeskus.ee.

http://www.resctavr.ru.


www.rambler.ru.



Федоров В. В. Реконструкция и реставрация зданий. – М: ИНФРА-М, 2009.



78


18 ARHITEKTUURI AJALUGU 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised erinevate arhitektuuristiilide seostest ja arenguloost ja stiilitunnustest ning saab ülevaate

talupoja- ja mõisaarhitektuurist.


Õpetajad: Irina Koževnikova, Irina Aleksejeva

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:


erinevate

arhitektuuristiilide seostest

ja arenguloost ja

stiilitunnustest.

2. Saab ülevaate talupoja-

ja mõisaarhitektuurist.

Õpilane:

selgitab mõisteid

arhitektuur, tarbekunst,

sisekujundus, disain, kunst,

kultuur, stiil;

omab ülevaadet

arhitektuuriajaloo

periodiseeringust,

stiiliperioodidest ja teab

nende silmapaistvamaid

ehitusnäiteid ja esindajaid

Euroopas; stiilide tuntumaid

näiteid Eestis;

eristab erinevaid

ornamentide tüüpe (kreeka,

renessanss, barokk,

taimornamentika);

on teadlik

kultuuriväärtuste säilitamise

ja kaitsmise põhimõtetest

omab ülevaadet

1. SISSEJUHATUS.

Mõisted (kunst, kultuur, stiil).

Stiilide teke ja arenguetapid.

Ülevaade periodiseeringust.

Kunstiliigid- arhitektuur,

tarbekunst, sisekujundus,

disain. Mõtlemise- ja tehnika

arenguga kaasnevad

muutused arhitektiuuris.

Vana-Egiptus: ajastu

iseloomustus, arhitektuuri

elemendid (sambad, nende

osad, templi ehitised),

ornamentika teke.

Õppekäigud erinevate

siilinäidete tutvustamiseks.

2. ANTIIKAEG.

Vana-Kreeka. Vana-Rooma.

Ajastu ja ehituskunsti

iseloomulikud jooned. Kreeka

ornamendid. Klassikalised

20 19 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

arvestus


kontroll


79

rahvakultuuri ja rahvakunsti

iseärasustest ehituskunstis;

Eesti kunstkäsitööliste Ch

Ackermanni ja E. Tiele

töödest;

iseloomustab

puitarhitektuuri detaile, stiile

ja puitasumeid Eestis;

määratleb kultuuri

arenguloo perioode

(antiikaeg, keskaeg,

renessanss, barokk, rokokoo,

klassitsism, historitsism jne.);

analüüsib ehitisi

(interjööre) väljendusjoonte

alusel; eristab XX saj stiile;

eristab Eesti mõisates

kasutusel olnud ehitusstiile

läbi aegade;

analüüsib eesti

arhitektuuri ja kunsti seoseid

Euroopa kultuurilooga;

kasutab õppe- ja

teatmekirjandust;

osaleb õppekäikudel

erinevate siilinäidete

tutvustamiseks.

orderite ja friisi ornamentide

tüübid. Seinamaalingud.

3. KESKAEG.

Romaani ja gooti stiil. Ajastu

ja ehituskunsti iseloomulikud

jooned. Keskaegsed kirikud

ja elamute tüübid (diele-

dörnse tüüpi elamu).

Muutused interjöörides.

Arhitektuuri näiteid Eestist.

4. RENESSANSS.


iseloomulikud jooned.

Näiteid Itaaliast ja

Madalmaadest. Muutused

interjöörides: horisontaalne

joon ja tasakaal

sisekujunduses. Renessanssi

näiteid Eestis (Mustpeade

maja).

5. BAROKK JA ROKOKOO.



Muutused interjööris

Sümmeetria ja liikuvus

ornamentikas (akantus).

Hilisbarokk ehk rokokoo

(asümmeetria ornamentikas).

Barokk linna- ja mõisate

ehitus. Ülevaade

kunstkäsitööliste Ch

Ackermanni ja E. Tiele

töödest Eestis.

6. KLASSITSISM.


80



Muutused interjööris.

Klassitsismi näiteid Eestis.

7. HISTORITSISM.



Muutused interjööris

ajalooliste stiilide

jäljendamine ja eklektika.

Historitsism Eestis.

8. XX. SAJAND.

Dekoratiivne ja

konstruktiivne juugend:

taimornamentika ja

geomeetriline vorm. Ajastu ja

ehituskunsti iseloomulikud

jooned. Juugendstiil ja

rahvusromantism Eestis.

Funktsionalism. Art déco.

Stiilide tunnusjooned ja

tuntumad näited.

Stiilitunnuste ja dekoorivõtete

kajastumine interjööris. Eesti

XX.saj. alguse ehituskunst

(teatrihooned).

Funktsionalism Eestis 1920-

1930. Art déco Eestis.

Ülevaade hoonete

renoveerimisest Eestis

E. Kühnerti tööde näitel.

Ülevaade puitarhitektuuri

arengust Eestis.

9. EESTI


81

TALURAHVAARHITEKTU

UR. Eesti küla tüübid.

Rahvapärane ehituskunst

Vabaõhumuuseumi näitel.

10. ÕPPEKÄIGUD

ERINEVATE

STIILINÄIDETEGA

TUTVUMISEKS.

Tutvumine erinevate

stiiliperioodide näidetega.


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „ARHITEKTUURI AJALUGU“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.



2. Referaat - Puitarhitektuuri detailid, stiilid ja puitasumid Eestis. Töö maht vähemalt 8 lk. Llisaks illustreerivad materjalid.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




teadmised erinevate arhitektuuristiilide seostest ja arenguloost ja stiilitunnustest,

teadmisi talupoja- ja mõisaarhitektuurist.

Kokkuvõtva hinde






ja loov kasutamine,





http://www.arhitekto.ru/

https://www.youtube.com/watch?v=VhYeo4zHfiw

http://www.arhitekto.ru/


82

/õppematerjal Hein "Eesti mõisaarhitektuur. Historitsismist juugendini" kirjastus Hattorpe Tallinn, 2003

K. Kodres (koostaja ja toimetaja) "Eesti kunsti ajalugu 2. 1520-1770" Eesti Kunstiakadeemia ja autorid Tallinna

Raamatutrükikoda, 2005

Gümpel "Arhitektuuri ajalugu" kirjastus Koolibri Tallinn, 2006

J. Kuuskemaa, A. Murre, M. Kalm, K. Polli "Kadriorg" Printon Trükikoda Tallinn, 2010


83


19 KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE 4,5 EKAP / 117 tundi 20/60/37

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised puitehitiste konstruktsioonidel ja fassaadidel esinevate kahjustuste liikidest, põhjustest,

nende kõrvaldamise meetoditest ja vahenditest ning puitkonstruktsioonide ja -fassadide kaitsest, restaureerimisest ja remondist.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonna ohutus”, „ Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Muinsuskaitse ja restaureerimise alused“, „Arhitektuuri ajalugu“, „Puusepatööd”.


Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


Õpilane:

1. Omab ülevaade

kiviehitiste kahjustustest

ja nende põhjustest;

konserveerimise,

restaureerimise ja

remontimise võimalustest,

meetoditest;

traditsioonilistest ja

kaasaegsetest

materjalidest ja

töövahenditest.


restaureerimisaruande

koostamiseks.

3. Restaureerib lähtuvalt

restaureerimistööde

plaanile kiviehitise sise- ja

välispindu,

Õpilane:

kirjeldab

konserveerimisel,

restaureerimisel ja

remondil kasutatavad

materjale ja töövahendeid;

uute ja vanade materjalide

sobituvust;

kirjeldab ehitiste

seisukorra

hindamismeetodeid;

iseloomustab

kiviehitiste elementide

kahjustusi, nende tekke

põhjusi ja vältimise

võimalusi;

omab ülevaadet

kiviehitiste ja nende

kahjustatud elementide

1. EHITISE SEISUKORRA

HINDAMINE.

Hindamismeetodid. Hindav

vaatlus. Probleemid- ja

ohuallikad


avamisel. Tööohutusnõuded.

Ehitusmälestiste restaureerimise

projektdokumentatsioon.

Restaureerimismeetodi valik

sõltuvalt väärtuskriteeriumitest.


Niiskus- ja külmakahjustused

kivikonstruktsioonides.

2. RESTAUREERIMISTÖÖDEL

KASUTATAVAD

MATERJALID JA

TÖÖVAHENDID. Niiskus-

ja hüdroisolatsioonimaterjalid,

20 60 37 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

arvestus

e-õpe

Ülesannete

lahendamine

Õpimapp

Praktiline töö

Analüüs


kontroll


84

konstruktsioone lähtudes

etteantud tööülesandest ja

kvaliteedinõuetest


töövahendeid ning

tehnoloogiat.

konserveerimise,

restaureerimise ja

remontimise üldistest

põhimõtetest ja

võimalustest;

selgitab varemetes

olevate ehitiste

konserveerimist ja tehnilist

tugevdamist;

on teadlik

vundamentide kahjustuste

kõrvaldamise võimalustest

ja meetoditest;

kirjeldab

vundamentide tugevdamise

meetodeid (pragude

kinniladumine,

vundamendi laiendamine,

kahjustatud osade

asendamine jms);

iseloomustab seinte

ja fassaadide, erinevat

tüüpi vahelagede, avade ja

nende piirete kahjustuste

liike tekkepõhjuseid ja

kõrvaldamise meetodeid;

kirjeldab katuse

kandekonstruktsioonide ja

katete kahjustuste

kõrvaldamise põhimõtteid;

välis- ja siseviimistluse

kahjustuste kõrvaldamist,

sealhulgas krohvi

kinnitamist;

soojus-ja

heliisolatsioonimaterjalid,

kivimaterjalid (tellised, paekivi,

graniit, liivakivi), müüri- ja

krohvisegud, savi, liiv, lubi,

katusekattematerjalid

(keraamilised katusekivid,

tsementkatusekivid, kiltkivi,

puidust katusekattematerjalid,

plekkmaterjalid) nende

kasutamise võimalused ja

tingimused. Uute ja vanade


Töövahendite valik.

3. VAREMETE JA

VUNDAMENTIDE

RESTAUREERIMINE.

Kahjustuste liigid (külmaja

niiskuskahjustused, ebaühtlasest

vajumisest tingitud praod,

väljalangenud kivid, vundamendi

ebapiisav rajamissügavus).

Kahjustuste kõrvaldamise

meetodid ja nende valiku

põhimõtted. Kahjustuste

kõrvaldamine. Vundamendi

kindlustamine

(allavundeerimine).

Muud tehnilised võtted.

Müüritühemike täitmine.

Vuukimine. Töötervishoid ja

töökeskkonna ohutus. 4. KIVIMATERJALIST

SEINAD JA FASSAADID.


85

omab ülevaadet

kiviraiumise lihtsamatest

töövõtetest;

järgib

töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid

restaureerimistöödel;

hindab ehitise ja

selle elementide

seisukorda,

valib

restaureerimismeetodit

sõltuvalt ehitise

väärtuskriteeriumist ja

seisukorrast;

korraldab

nõuetekohaselt oma

töökohta;

valib materjale ja

töövahendeid vastavalt

lähteülesandele;

teeb lihtsamaid

kiviraiumistöid;

täidab

müüritühemikke ja

tühjenenud vuuke;

asendab

müüripinnas kive;

krohvib ja teeb

krohviparandusi (sh

kinnitada irdunud krohvi);

kõrvaldab

avapiirete ja portaalide

Kahjustused hoonete

keldriseintel, kandvatel välis-

ja siseseintel, mittekandvatel

seintel, fassaadidel. Originaali,

(sealhulgas krohvi)

maksimaalse säilitamise

põhimõtted. Kahjustuste

kõrvaldamine. Müüriankrute

kasutamine. Pragude

likvideerimine (roostevabast

terasest varrastega,

täitemörtidega injitseerimine).

Müüritühemike täitmine,

vuukimine, krohviparanduste

tegemine. Krohvi kinnitamise

põhimõtted. Töötervishoid ja

töökeskkonna ohutus.

5. AVAD.

Värava-, ukse- aknaavad,

väravakäigud ja nende kivist

piirded. Raidkivist portaalid.

Tellisportaalid. Krohvipiirded.

Piirete kahjustused. Kahjustuste

kõrvaldamise meetodid.

Vitraažid avatäitena, nende

kahjustused, kahjustuste

kõrvaldamine. Töötervishoid ja


6. KIVIEHITISTE

VAHELAED JA KATUSED.

Vahelagede tüübid

(looduskivist ja tellistest

võlvlaed, teraskanduritel

betoonvahelaed, teraskanduritel


86

kahjustusi;

teostab

värviuuringuid, säilitab

varemvärvitud pindasid;

puhastab

looduskivist, telliskivist,

krohvitud ja erinevate

värvidega värvitud

pindasid;

remondib

hüdroisolatsiooni;

konserveerib

varemetes olevaid ehitisi;

tugevdab

vundamente kasutades

õigeid töövõtteid;

töötab ennast ja

keskkonda säästes.

telliskivivahelaed,

betoonvahelaed, puittaladel

looduskiviplaatidega vahelaed,

puitkandjatel vahelaed) ja

nende kahjustused.

Kahjustuste kõrvaldamine.

Vahelagede tugevdamine.

Puitkandjate proteesimine.

Lisakandjate paigaldamine.

Töötervishoid ja töökeskkonna

ohutus.

Kandekonstruktsioonide ja

katete kahjustused, nende


7. VÄLIS- JA

SISEVIIMISTLUS.

Kahjustused. Värviuuringud

(sondaažid, proovid).

Looduskivist pindade

puhastamine. Telliskivist

pindade puhastamine.

Krohvitud pindade

puhastamine. Krohvi

kinnitamine. Vana värvi

säilitamise põhimõtted ja

võimalused. Vanade

värvipindade (lubivärv, õlivärv)

puhastamine. Töötervishoid ja


8. KIVIRAIUMISTÖÖD.

Kivimaterjalide valik.

Töövahendid. Kivide murdmise

ja lõikamise põhimõtted.

Ülevaade põhilistest


87

töövõtetest. Mastiksist

puuduvate detailiosade

valmistamine. Töötervishoid ja



(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav



2. Referaat - Ülevaade restaureerimistööde meetoditest. Töö maht vähemalt 8 lk. Lisaks illustreerivad materjalid.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




teadmised kiviehitiste restaureerimisest, kiviehitiste konstruktsioonidel esinevate kahjustuste liikidest, põhjustest ja

erinevate kahjustuste kõrvaldamise meetoditest; konserveerimise, restaureerimise ja remondi tehnoloogiate tundmist.

Kokkuvõtva hinde







kujuneb protsessi- ja arvestuslike hinnete ja iseseisva tööde koondhindena. Mooduli lõpphinne kujuneb põhiteemade

konsensusliku koond hindena.


ja loov kasutamine,





E- kursus Kiviehitiste restaureerimine https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=6791




88

/õppematerjal http://www.kanut.ee.



http://arhi-proekt.ru/projecting/reconstruction/http://www.art-con.ru/.

http://seonext.ru/ .

Masso, T. jt. Ehituskonstruktori käsiraamat I, I I, I I I. Tallinn: Ehitame, 2002

EPN 10. Эстонские нормы проектирования. ЕТ-1 0109-0059. –Tallinn, 1994-2010.


Журавлев И.П. Каменщик. – Р.-на Дону: Феникс, 2003.




Бадьин Г.М. Справочник технолога-строителя. – С.-Петербург: БХВ-Петербург, 2010.

Девятаева Г.В. Технология реконструкции и модернизации зданий. – М: ИНФРА-М, 2009.

Юдина А.Ф. Реконструкции и техническая реставрация зданий и сооружений. – М.: Academia, 2009.

Симагин В.Г. Основания и фундаменты после перерыва в строительстве. – М.Петрозаводск: АСВ, 2004.

Поъяпольский С.С., Бессонов Г.Б., Беляев Л.А., Постникова Т.М. Реставрация памятников архитектуры. – М.

Academia, 2000.

Павлова М., Моськина О., Пыхяла Я. Выполнено из кирпича // Строительный эксперт. – № 11 (224). – 2009. – С.

10–11.


89


20 PUITEHITISTE RESTAUREERIMINE 4,5 EKAP / 117 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised puitehitiste konstruktsioonidel ja fassaadidel esinevate kahjustuste liikidest, põhjustest,

nende kõrvaldamise meetoditest ja vahenditest ning puitkonstruktsioonide ja -fassadide kaitsest, restaureerimisest ja remondist.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonna ohutus”, „ Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Muinsuskaitse ja restaureerimise alused“, „Arhitektuuri ajalugu“, „Puusepatööd”.


Õpiväljundid


alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1. Omab ülevaadet

puitehitiste ja

konstruktsioonide

kahjustustest nende

põhjustest;

konserveerimise ja

restaureerimise

võimalustest,

meetoditest ;

traditsioonilistest ja

kaasaegsetest

materjalidest ja

töövahenditest.

2. Restaureerib

lähtuvalt


plaanile puitehitise

sise- ja välispindu ning

konstruktsioone sh.

ehisdetaile lähtudes

Õpilane:

selgitab puitehitiste

restaureerimise ja remondi

põhimõtteid ning tööde


kirjeldab puitehitiste

seisukorra

hindamismeetodeid (sh

konstruktsioonide avamise ja

kahjustuse ulatuse

selgitamine põhimõtteid);

nimetab puitehitiste

konstruktsioonide

restaureerimisel ja remondil

kasutatavaid materjale sh

puidukaitsevahendeid,

materjalide korduvkasutamise

võimalusi, uue ja vana

materjali sobituvust;

iseloomustab

puidukahjurite ja majavammi

1. EHITISE SEISUKORRA

HINDAMINE.

Hindamismeetodid. Hindav

vaatlus. Probleemid ja

ohuallikad objektidel.

Tööohutusnõuded.

Ehitusmälestiste

projektdokumentatsiooni

täitmise nõuded.

2. PUIDU KAHJUSTUSED

JA KAITSE.

Niiskus ja selle mõju puidust

ehituskonstruktsioonidele.

Seenkahjustused. Majavamm.

Vammist kahjustatud


käsitsemise nõuded. Sinetus- ja

hallitusseened puidus.

Hallitusseente tõrjevahendid.

Keemilised tõrjevahendid,

nende hoiustamise ja

20 60 37 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

e-õpe

Ülesannete

lahendamine

Õpimapp

Praktiline töö

Analüüs


kontroll


90

etteantud

tööülesandest,

tehnoloogiast ja

kvaliteedinõuetest


töövahendeid ja

tehnoloogiat.

tõrjevahendeid ning

ohutusnõudeid nende

kasutamisel;

on teadlik

puitvahelagede remondi ja

restaureerimise võtetest;

omab ülevaadet

puitpõranda erinevate

kahjustuste põhjustest, nende

ennetamise ja kõrvaldamise

võimalustest;

selgitab

konstruktsioonide ajutise

toestamise põhimõtteid ja

võtteid kahjustatud osade

asendamisel;

kirjeldab erineva

konstruktsiooniga (sõrestik,

kilp, jms) puitseinte

kahjustusi, nende

kõrvaldamise võimalusi ja

käiku;

selgitab kahjustatud

seinaosa eemaldamise ja

asendamise tehnoloogiat;

selgitab nurgaseotiste

pikijätkude ja nurgatappide

asendamise tehnoloogiat;

selgitab puitseintesse

avade tegemise ja

olemasolevate avade kinni

ehitamise tehnoloogiat;

kirjeldab fassaadide

kasutamise tingimused.

Konstruktsioonilised abinõud

puidukahjustuste vältimiseks.

Puidukahjurid, nende

looduslikud tõrjevahendid.

Puidukahjurite keemiline tõrje.

Tööohutus ja tervishoiunõuded

kemikaalidega töötamisel.

3. PÕRANDAD JA

VAHELAED.

Kahjustused, nende põhjused.

Soojustuse vahetus või

lisamine, kaasaegsed ja

traditsioonilised

soojustusmaterjalid.

Vahelagede restaureerimine ja

remont. Läbivajumiste

vähendamine. Tuulutuse ja

temperatuuri seosed, nõuded

tuulutusele ja tuulutusavad.

Puitpõrandate restaureerimine

Puitpõrandate viimistlemine

(lakkimine, värvimine,

õlitamine, peitsimine,

vahatamine). Uute ja vanade


Töötervishoid ja

tööohutusnõuded.

4. SEINAD JA FASSAADID.

Seinte kandekonstruktsioonide

kahjustused, nende põhjused ja

kõrvaldamise meetodid. Tööde


Puitseinatüüpide (puitkilp-,


91

restaureerimise ja remondi

tööplaani koostamise

põhimõtteid;

kirjeldab voodri

avamise ja kahjustatud voodri

eemaldamise põhimõtteid

koos voodrialuste kihtide

(aluslaudis, soojustuskiht,

tuuletõke jms) ülevaatusega;

ja kahjustuste

likvideerimisega;

sise- ja välisvoodri

taastamise võtteid;

tunneb ära puidust

uste ja akende enamlevinud

kahjustused, kirjeldab nende

säästva eemaldamise

võimalusi restaureerimiseks

ja hilisemaks paigalduseks;

kirjeldab avade

ääristuse, veelaudade ja

aknalaudade restaureerimise

võimalusi;

loetleb elektri- ja

tuleohutusnõudeid

restaureerimisel ja remondil;

selgitab detaili

profiilide originaaliläheduse

tagamise põhimõtted;

hindab puitehitiste

seisukorda ja määratleda

väärtuskriteeriumeid;

korraldab

puitsõrestik- ja rõht- ning

püstpalkseinad) kahjustused.

Tööde tehnoloogiline järjekord


restaureerimisel.

Fassaadikatete seisukorra

hindamine, kahjustuse ulatuse

ja kahjustuste põhjuste

kindlakstegemine.

Fassaadikatete restaureerimine

ja remont. Töötervishoid ja


5. AKNAD JA UKSED.

Akende ja uste seisukorra

hindamine. Avatäidete ajutine

eemaldamine

restaureerimiseks.

Restaureeritud avatäidete

paigaldamine ja tihendamine.

Avade ääristamine ja ääristuse

(piidalaiendid, tavalised ja

ehispiirlauad) restaureerimine.

Veelaudade ja aknalaudade

eemaldamine, asendamine ja

restaureerimine. Töötervishoid

ja


6. KATUSED.

Kandekonstruktsioonide ja

katete kahjustused, nende



ohutusnõuded.


92


valib materjale ja

töövahendeid;

teostab talastiku

ülevaatust ja remonti (talade

proteesimine, talaotste

asendamine);

hindab soojustust

kandva laudise olukorda ja

teostada laudise (sh laudise

aluste kihtide) vahetust;

jätkab, proteesib ja vekseldab

vahelaetalasid;

sondeerib

viimistluskihti ja määrab

värvitüüpi;

puhastab, tsikeldab

metallplaadiga ja lihvib vana

parketi;

kõrvaldab ohutult

seinte kahjustusi, jälgides

restaureerimise põhimõtteid;

eemaldab säästvalt

avatäiteid, avade ääristusi,

aknalaudu ja veeninasi

restaureerimiseks, paigaldab

restaureeritud avatäiteid,

aknalaudu ja veeninasid;

restaureerib avade

ääristusi, aknalaudasid ja

veelaudu;

taastab ja restaureerib

fassaadilaudiseid ja seinte


93

sisevooderdust;

restaureerib ja remondib

puitpõrandate

konstruktsioone ja vahetab

põrandakattematerjale

(laudistab põrandaid, vahetab

üksikuid põrandalaudu,

remondib kriuksuvaid

põrandaid, tasandab,

hööveldab ja lihvib

põrandaid; taastab põrandate

värvkatet; vahetab üksikuid

parketilippe);

dokumenteerib

mälestisel teostatud töid;

järgib töökeskkonna ja

tööohutusnõudeid. töötab

ennast ja keskkonda säästes.

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „PUITEHITISTE RESTAUREERIMINE“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav

hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui


2. Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne (analüüsib koos juhendajaga kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist

vajavaid aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid)

3. Info kogumine internetis vastavalt ülesandele.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine

Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktilised tööd, iseseisvad tööd.


Kokkuvõtva hinde


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja


94

praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.


tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist. Kokkuvõttev hinne kujuneb

protsessi- ja arvestuslike ning iseseisva töö hinnete koondhindena. Mooduli lõpphinne kujuneb põhiteemade konsensusliku koond

hindena.


„5“ (väga hea) - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane ja

loov kasutamine,







http://www.baurum.ru/_library.













95


21 AVATÄIDETE RESTAUREERIMINE 3 EKAP / 78 tundi 20/30/28

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused avatäidete, nende elementide ja detailide restaureerimiseks.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonna ohutus”, „ Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Puusepatööd”, „Restaureerimise ja muinsuskaitse alused”, „Viimistlustööd”.


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

avatäidete ajaloost,

tüüpidest

konstruktsioonist,

detailidest ja materjalidest.

2. Omab ülevaadet

avatäidete kahjutustest ja

nende põhjustest;

restaureerimise

võimalustest ja

meetoditest,


planeerimisest ning

dokumenteerimise

põhimõtetest.

3. Restaureerib avatäite

vastavalt


kavale, lähtudes etteantud

Õpilane:

eristab avatäidete

(akende, uste,väravate)

ajalugu, stiile ja tüüpe;

eristab avatäidete

manuste /suluste tüüpe ja

stiile;

hindab avatäidete

kahjustusi, nende

põhjustest, likvideerimise

võimalusi, restaureerimise

ja remondi põhimõtteid;

avatäidete seisukorra

hindamismeetodeid (sh

konstruktsioonide avamise

ja kahjustuse selgitamine

põhimõtteid);

kirjeldab avatäidete

restaureerimise

tehnoloogilist järjekorda,

1. AKNAD.

Ajalooline ülevaade.

Aknatüübid ja nende

kasutusala. Puitakende

kahjustused

(niiskuskahjustused, hallitus ja

mädanik). Akna

väärtuskriteeriumite

määramine ja

restaureerimismeetodite valik.

Akna seisundi hindamine.

Eeltööd (klaasi märgistamine ja

värvi eemaldamine). Puitosade

proteesimine ja raamide

rihtimine. Veeninade ja

aknalaudade restaureerimine ja

paigalduse nõuded. Tööriistad

ja materjalid. Akende

klaasimine ja klaasi

hooldamine. Akende kittimine,

20 30 28 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

arvestus

Ülesannete

lahendamine

Õpimapp

Praktiline töö

Analüüs


kontroll


96

tööülesandest ja

kvaliteedinõuetest


töövahendeid ja

tehnoloogiat.

selleks vajalikke materjale

ja töövahendeid;


klaasimise põhimõtteid,

vajalikke materjale ja

töövahendeid;

valib avatäidete

viimistlemise tehnoloogia,

vajalikud materjalid

(värvitüüpe) ja töövahendid;


soojustamise, tihendamise

ja hooldamise põhimõtteid;


kaunistuste (puidulõiked

jms) taastamise ja

restaureerimise võimalusi;

arvestab tööks

vajaminevat materjali

rakendades


pindala, ruumala ja


määrab avatäidete

väärtuskriteeriume ja valida

sellest lähtuvalt


kasutab säästvaid

töövõtteid, tööohutuse ja

töötervishoiunõudeid;

hindab avatäidete

seisundit;

restaureerib

kiti tüübid, omadused,

kasutamine ja valmistamine.

Kitilambi kasutamise

põhimõtted. Akende

metallmanuste tüübid ja

sulused. Akna manuste ja

suluste korrastamine.

Puitakende viimistlemine

(puidukaitse, kruntimine,

värvimine). Viimistlemisel

kasutatavad värvitüübid, nende

omadused ja kasutamine.

Aknaluugid, nende

valmistamine ja paigaldus.

Akende hooldamine ja

tihendamine. Säästvad

töövõtted. Töötervishoid ja

tööohutuse nõuded.

2. UKSED.

Ajalooline ülevaade. Uste

tüübid (raamuksed,

tahveluksed, kombineeritud

uksed, põõnuksed).

soojustusega ja soojustuseta

uksed ja stiilid. Ukse osad

(framuugid ehk valgmik,

tiivad, impost). Ukse ehitus.

Enamlevinud vead ja

kahjustused, nende

tekkepõhjused.. Ukse seisundi

ja kahjustuste hindamine. Ukse

väärtuskriteeriumite

määramine.



97

avatäiteid (proteesib,

plommib, rihib raame ja

piitasid), parandab ukse ja

värava tahvleid ja laudiseid;

korrastab avatäidete

manuseid ja suluseid;

restaureerib

avatäidete puidulõikeid ja

kaunistusi klaasib

framuuge ja raame;

kitib ja kasutada

kitilampi;

uurib värvikihte,

teostab värvisondaazi ja

selle eksponeerimist;

viimistleb avatäiteid;

hooldab, soojustab,

tihendab avatäiteid;

töötab ennast ja


püstitamine ja

restaureerimismeetodi valik.

Vajalikud tööriistad ja

materjalid. Uste

restaureerimine (piida ja

lävepaku parandamine,

proteesimine ja rihtimine).

Värvikihtide uurimine,

värvisondaažide

eksponeerimine, kahjustatud

kihtide eemaldamine. Uste

metallmanuste ja suluste

korrastamine. Uste

viimistlemisel kasutatavad

värvitüübid, nende omadused

ja kasutamine. Puidulõiked ja

kaunistused, nõuded nende

restaureerimisel. Uste

turvalisus ja soojapidavus.

Töötervishoid ja tööohutuse

nõuded.

3. VÄRAVAD.

Enamlevinud vead ja

kahjustused Väravate seisundi

ja kahjustuste hindamine.;

Väravalaudise kahjustused

sõltuvalt laudise tüübist

(horisontaal-, vertikaal-,

diagonaal-, hõre ja tihe laudis).

Väravaraamide ja piitade

kahjustused. Värvikihtide

uurimine, värvisondaažide

eksponeerimine, kahjustatud

kihtide eemaldamine. Väravate


98

metallmanuste ja suluste

korrastamine, kasutatavad

materjalid ja töövahendid.

Väravate restaureerimise



ohutusnõuded.


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „AVATÄIDETE RESTAUREERIMINE “ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav



2. Referaat - Ülevaade avatäidete kahjutustest. Töö maht vähemalt 8 lk. Lisaks illustreerivad materjalid.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




restaureerimise põhimõtted,


Kokkuvõtva hinde







kujuneb protsessi- ja arvestuslike hinnete koondhindena. Mooduli lõpphinne kujuneb põhiteemade konsensusliku koond

hindena.


ja loov kasutamine,




„2“ (puudulik) - õppija ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.


99

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal


http://www.kanut.ee.



http://arhi-proekt.ru/projecting/reconstruction/http://www.art-con.ru/.

Masso, T. jt. Ehituskonstruktori käsiraamat I, I I, I I I. Tallinn: Ehitame, 2002

EPN 10. Эстонские нормы проектирования. ЕТ-1 0109-0059. –Tallinn, 1994-2010.





Бадьин Г.М. Справочник технолога-строителя. – С.-Петербург: БХВ-Петербург, 2010.

Девятаева Г.В. Технология реконструкции и модернизации зданий. – М: ИНФРА-М, 2009.

Юдина А.Ф. Реконструкции и техническая реставрация зданий и сооружений. – М.: Academia, 2009.

Поъяпольский С.С., Бессонов Г.Б., Беляев Л.А., Постникова Т.М. Реставрация памятников архитектуры. – М.

Academia, 2000.


100

Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

22 JOONISTAMINE 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab joonistamise oskuse tasemel, mis võimaldab kutsetöös edastada oma ideid kavandite ja visanditena;

omandab teadmised kompositsioonist ja pliiatsijooniste koostamise põhimõtetest; arendada kujundilist, ruumilist ja abstraktset mõtlemist ning kujutlusvõimet.


Õpetajad: Jelena Ibragimova

Õpiväljundid


alateemad


ja


Õpilane:

1. Teab ja rakendab

kompositsioonilise

paigutuse peamisi

põhimõtteid.

2. Kasutab olulisemaid

joonistamise graafilisi

vahendeid ja materjale.

3. Modelleerib

joonegraafiliselt

kujutatavaid vorme

valguse ja varjuga.

4. Visandab ja joonistab

vabakäeliselt natuurist

erialaseid detaile ja seotisi

.

Õpilane:

kirjeldab joonise

kompositsioonilise

ülesehituse põhimõtteid;

kirjeldab

kompositsioonilise

kujutamise põhimõtteid;

selgitab

kompositsioonilise paigutuse

põhimõtteid joonisel;

eristab erinevaid

töövahendeid ja materjale;

eristab värve ja

värvusi;

valib värve vastavalt

otstarbest ja asukohast;

iseloomustab mõisteid

värvusõpetusest-

värvispekter, värv, värvus jt.;

selgitab ornamentika

põhimõisteid ja olemust;

1. KOMPOSITSIOON.

Rütm. Sümmeetria ja

tasakaal. Proportsioon.

Kuldlõige ja selle kasutamine

erinevates teostes läbi ajaloo.

Staatika ja dünaamika

joonisel. Kontrastid ja

alluvusvahekord.

Ornamentika: ribaornament,

piiratud pinna ornament,

piiramatu pinna ornament.

Klassikalised kreeka

ornamendid (meander,

bukaraan, anteemiom jms).

Geomeetriliste vormide

proportsioneerimine.

Rütmiharjutused.

2. JOONISTAMINE

JOONEGA.

Töövahendite valik ja

töökoha korraldamine.

40 38 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

kirjalikud töö

iseseisev töö

arvestus


kontroll


101

näitab kuldlõike

kasutamise põhimõtteid

joonisel;

kujutab joonisel

valgust ja varje;

joonistab detaili ja

selle elemente natuurist;

skitseerib objekti

osasid ja detaile;

visandab õõnesvorme;

joonistab akantuse

lehte, klassikalisi kapiteele,

baroksed ornamente ja kreeka

ornamente ja nende elemente.

Motiivi valik.

Kompositsiooniline

paigutamine. Valgus, omavari

ja langev vari. Peegeldus.

Joonperspektiivi kasutamine.

Visandid geomeetrilistest ja

looduslikest vormidest.

Geomeetriliste vormide

grupp. Looduslike vormide

grupp. Visandid kipsist

mulaažide järgi (akantuse

lehed, klassikalised

kapiteelid, baroksed

ornamendid jms). Detaili

ülesjoonistamine natuurist.

Tasapinnaline mõõtmine ja

märkimine.

3. VÄRVUSÕPETUS.

Mõisted värv ja värvus.

Polükroomsed ja

monokroomsed värvused.

Värvispekter (põhi- ja

täiendvärvused) ja värviring.

Värvuste omadused (heledus,

tumedus, küllastusaste,

kontrast). Värvuste

kokkukõla (Remmel’i tabel).

Valgus ja värv looduses.

Värvi ja värvuse tajumine.

Värvi mõju inimesele ja

ruumile. Värvide valik

sõltuvalt otstarbest ja

asukohast.


102


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „JOONISTAMINE“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis



2. Graafilised töö: ajalooliste interjööri detailide täpset originaali proportsioonidele vastavad joonistust.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine



Mooduli jooksul: hinnatakse õppesisu omandatust õpitulemustega määratud ulatuses. Tuleb sooritada praktilised

tööd teemadel:

natuurist detaili ülesjoonistamise täpsust ja proportsioonide vastavust originaalile;

valguse ja varjude kujutamine joonisel.

Kokkuvõtva hinde




Hinnatakse õppesisu omandatust õpiväljunditega määratud ulatuses ning praktiliste harjutustööde teostust. Kokkuvõttev

hinne kujuneb protsessi- ja arvestuslike ning iseseisvate tööde hinnete koondhindena. Mooduli lõpphinne kujuneb

konsensusliku koondhindena.


ja loov kasutamine,





A. Gair "Joonistamis- ja maalimiskursus" kirjastus Egmont Estonia Tallinn, 2007.

D. Poxon "Pliiatsiga joonistamine. Erinevad jooned" kirjastus Tänapäev Tallinn, 2009

Б. Мартин "Правила рисования". Попурри Минск, 2010.

В.В. Щербина Техническое рисование. M. 2012.


103


23 PLAATIMISTÖÖD 9 EKAP / 234 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib tundma tehis- ja looduskivist plaatmaterjale ja käsitsema plaatimistöödel kasutatavaid töövahendeid; omandab

oskused tehis- ja looduskivist plaatmaterjalide paigaldamise tehnoloogiast; õpib tundma tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid plaatimistööde teostamisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid”, „Krohvi-ja kipsitööd”.


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet tehis-

ja looduskivist

plaatmaterjalidest ja

plaatimistöödel

kasutatavatest

töövahenditest.

2. Omab ülevaadet

aluspindade plaatimiseks

ettevalmistamisest.

3. Paigaldab

plaatmaterjale vastavalt

tööde kavale, lähtudes

etteantud tööülesandest ja

kvaliteedinõuetest


töövahendeid ja

tehnoloogiat.

Õpilane:

eristab

plaatimistöödel kasutatavaid

tehis- ja looduskivist

materjale;

liigitab niiskustõkke

ja hüdroisolatsiooni tähtsust

ning paigaldamise

tehnoloogiat; erinevate

pindade (kuivkrohvplaat-,

tellis-, betoon- ja

tulepüsivad pinnad jms)

plaatimistööde


on teadlik plaaditud

seina- ja põrandapindadele

esitatavaid

kvaliteedinõudeid;

on teadlik puidust- ja

metallist tellingute ning

töölavade paigaldamise

1. MATERJALID JA

TÖÖVAHENDID.

Plaatmaterjalide liigitus

sõltuvalt tootmistehnoloogiast.

Plaatmaterjalidele esitatavad

kvaliteedinõuded.

Plaatmaterjalide omadused:

veeimavus, ilmastiku- ja

kulumiskindlus. Plaatide

kinnitamiseks kasutatavad

mördid (tava-, kiirkivinevad- ja

remondimördid), nende

valmistamise tehnoloogia ja

kasutamine. Nõuded mörtide

säilitamisele. Plaatide

kinnitamiseks kasutatavad

muud materjalid: vuugisegud,

silikoonid. Nõuded

vuugisegude ja silikoonide

kasutamiseks ja säilitamiseks.

Plaatimistöödel kasutatavad

40 120 74 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

arvestus

Ülesannete

lahendamine

Praktiline töö

Analüüs


kontroll


104

nõudeid;

selgitab

töötervishoiu ja tööohutuse

nõudeid plaatimistöödel

ning erinevast materjalist

abikonstruktsioonide

paigaldamisel.

korraldab

nõuetekohaselt oma

töökohta ja hooldada

töövahendeid;

paigaldab töölavasid

ja tellinguid;

arvestab

materjalikulu ja mahtu

lähtuvalt plaaditavast

pindalast rakendades


pindala, ruumala ja


valib sõltuvalt

aluspinnast plaatmaterjale ja

kinnitusmörte;

paigaldab

plaatmaterjale;

paigaldab

hüdroisolatsiooni;

vuukib plaaditud

pindu;

kontrollib teostatud

tööde kvaliteeti;

kõrvaldab

plaatkattes tekkinud

tööriistad (sh

kontrollmõõteriistad) ja -

vahendid, nende käsitsemine ja

hooldamine. Vuukimisel ja

silikoonimisel kasutatavad

tööriistad ja -vahendid.

2. ERIALASED

ARVUTUSÜLESANDED.

Tööks vajamineva

materjalikulu arvutamine

3. ALUSPINDADE

ETTEVALMISTAMINE.

Aluspindade ülevaatus ja

plaatimiseks ettevalmistamine.

Hüdroisolatsioonile ja

niiskustõkkele esitatavad

nõuded, tööde teostamise


Niiskustõkke paigaldamine ja

hüdroisolatsioonitööd.

Põrandapindade kallete

valamine.

4. PLAATIMISTÖÖDE

TEHNOLOOGIA JA

PLAADITUD PINDADE

REMONTIMINE.


Tööriistade ja –vahendite valik.

Plaatmaterjalide kulu

arvutused. Materjalide

ettevalmistamine. Tasandiline

ja ruumiline märkimine.

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded


105

defekte;

järgib töötervishoiu

ja -ohutusnõudeid

plaatimistööde teostamisel;

töötab ennast ja


plaatimistöödel. Erinevate

seina- ja põrandapindade

plaatimine:

plaadijaotuskavandi

koostamine; seinapindadel

juhtlaudade kinnitamine,

põrandapindadel põrandatelje

maha märkimine; plaatide

lõikamine ja paigaldamine;

erinevate materjalide ja

pindade liitekohad. Vuukimine:

seina- ja põrandapindade

ettevalmistamine vuukimiseks;

reljeefsete pindade vahatamine,

plaaditud pindade vuukimine;

liikuvate vuukide tihendamine,

läbiviikude silikoonimine ja

viimistlemine.


kontrolltoimingud. Plaaditud

pindade hooldamine.

Pinnaseisundi määratlemine.


valimine. Tööde teostamise

tehnoloogiline järjekord

sõltuvalt pinna seisundist ja

vigastuse liigist.

Kvaliteedinõuded ja töö ohutu

korraldamine.


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „PLAATIMISTÖÖD“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis






106

kujunemine:




Moodulide teemade õppesisu omandamist kontrollitakse mooduli jooksul praktiliste harjutustöödega, hinnatakse tööde teostust,

sealhulgas:

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist erinevate tehis- ja

looduskivist plaatmaterjale töötlemisel ja paigaldamisel, plaaditud pinna tasapindsust sh vuukide jaotust ja nende

viimistlemise korrektsust.

Mooduli läbimisel tuleb sooritada järgmised proovitööd:

plaatida sein, mille tööülesandes sisaldub pilt või erinevad kujundid, mis eeldavad plaatide lõikamist kaare-ja mingi muu

geomeetrilise kuju järgi;

plaatida põrandapind, mille tööülesanne sisaldab vee äravoolutrappi koos sinna juurdekuuluvate kalletega.

Kokkuvõtva hinde








hindena.


ja loov kasutamine,






Чичерин И.П. Общестроительные работы. М.: Высшая школа. 2000.

Справочник строителя: строительная техника, конструкции и технологии: (в 2-х т). М.: Высшая школа. 2007

www.know-house.ru/info.

Plaatimistööd, 2001 Tallinn Kiilto õppematerjal (CD, DVD) Ceresit õppematerjal

Plaatimistööd. Tallinn: Ilo 2005

Puidet J., Paloranta T., jt. Plaatimistööd. Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt.

http://www.know-house.ru/info


107

www.mendali.ee

www.kiilto.ee

www.knaf.ee

http://www.mendali.ee/

http://www.kiilto.ee/

http://www.knaf.ee/


108


24 PUIDULÕIKED 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ettekujutuse erinevate puiduliikide töödeldavusest ja töötlemisvõimalustest, töövahendite valiku ja

hooldamise põhimõtetest; omandab ülevaatlikud teadmised puidulõike erinevatest meetoditest ja oskused valmistada lihtsamaid puidulõikeid.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus“, „Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid “.


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

puitmaterjalidest ja

kasutatavatest

töövahenditest.

2. Restaureerib

puidulõigete vastavalt


kavale, lähtudes etteantud

tööülesandest ja

kvaliteedinõuetest


töövahendeid ja

tehnoloogiat.

Õpilane:

selgitab lõikepeitlite

õigeid kasutamise ja

hooldamise nõudeid;

kasutab erinevate

puiduliikide töödeldavust

lõikepeitli või noaga;

eristab erinevaid

teritusvahendeid (tahud,

käiad); lõikamise ja

märkimise tööriistu;

liigitab erinevaid

puidu lõikeviise;

eristab erinevaid

tooriku kinnitamise viise

sõltuvalt töödeldavast

materjalist ja soovitavast

detailist; vormi ja ruumi

proportsioone;

kasutab

modelleerimise

põhimõtteid; joonise

1. MATERJALID JA

TÖÖVAHENDID.

Materjalid, omadused, valiku

põhimõtted. Enamkasutatavad

puitmaterjalid: pärn, kask,

tamm, must lepp, pähkel,

mahagon.

Peitlite liigitus tera ristlõike

kuju, suuruse ja kasutusviisi

järgi. Peitlite teritamine

arvestades puidu liiki ja lõike

viisi. Teritusvahendid: tahud,

tahualused, vesi- ja kuivkäiad;

teritusalused ja šabloonid .

Lõikenoad. Märkimise- ja

mõõtriistad: nihik, tastrid,

rismus ruumipunktide

ülekandmiseks, siseraadiuse ja

välisraadiusega sirklid.

Eeltöötlusvahendid: kirved,

höövlid, rasplid.

Lihvimisvahendid: profiilviilid,

60 18 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

arvestus

Ülesannete

lahendamine

Praktiline töö

Analüüs


kontroll


109

ülekandmise viise ja joonise

taastamise põhimõtteid;

on teadlik erinevatel

lõikeliikidel tööde


eristab puidulõike

viimistlemise viise ja

põhimõtteid;

liigitab b detailide

restaureerimiseks vajalikke

töövõtteid;

on teadlik

tööohutuse eeskirju ja

esmaabi võtteid;

korraldab

nõuetekohaselt oma

töökohta;

valib ja tööks ette

valmistab materjale;

valib töövahendeid

erineva lõikeviisi korral,

neid tööks ette valmistab ja

hooldab;

kasutab

märkimisvahendeid ja

lõikamise tööriistu;

olemasolevat motiivi

üles joonistab ja valmistab

selle alusel puuduva detaili

kavandit;

joonist üle kannab

materjalile, modelleerib

savist või voolimisvahast

lihvpaber ja kaaplehed.

Jõhvsaag.

2. PUIDULÕIGETE

RESTAUREERIMINE.

Motiivi ülesjoonistamine.

Kavandi valmistamine.

Võrdlemine olemasolevate

detailidega. Vajadusel puuduva

detaili modelleerimine savist

või voolimisvahast.

Pealepandavad ja ühestükis

lõigatavad detailid. Erinevad

detailide aluspinnale

kinnitamise viisid. Noa ja

peitlilõike erinevused. Joonise

valik. Materjalide ja

töövahendite valik. Lõikeliigid

(madallõige, sügavlõige,

asuurne lõige, poolskulptuurne

lõige) ja kasutusala.

Lõikeviisid (päri- ja

vastukiudu). Puidulõike

viimistlemise põhimõtted.

Tööde tehnoloogiline järjekord

(joonise ja materjali valik,

joonise ülekandmine

materjalile; mittevajaliku

massi eemaldamine; päri ja

vastukiudu lõikamine

arvestades kiu suunda;

vajadusel joonise taastamine

detailide töötlemine ja

viimistlemine. Töötervishoid ja

tööohutus. Skulptuurne lõige


110

reljeefi, detaili, ornamenti

skulptuurse lõike

teostamiseks;

valib õiget

lõikesuunda sõltuvalt puidu

kiu suunast ja lõike liigist,

puitu lõigab;

viimistleb erinevaid

puidulõikeid;

hindab puidulõike

kahjustuste ulatust ja valida

õiged võtted nende

kõrvaldamiseks;

töötaba ennast ja

keskkonda säästes.

(joonise, materjali ja

töövahendite valik; reljeefi,

detaili, ornamendi

modelleerimine;

ruumipunktide ülekandmine

mulaažilt toorikule;

mittevajaliku massi

eemaldamine, vajadusel

joonise taastamine; päri ja

vastukiudu lõikamine

arvestades kiu suunda).

Detailide töötlemine;

viimistlemine. Töötervishoid ja

tööohutus. Tooriku

kinnitamine, puuduva detaili

väljalõikamine. Töötervishoid

ja tööohutus.


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „PUIDULÕIGETE RESTAUREERIMINE.“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav



Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




teadmisi puidu ehitusest, liigitusest, omadustest ja kahjustustest ning nende mõjust toote kvaliteedile.

Positiivsele hindele tuleb sooritada proovitöö. Töö teostamisel jälgitakse:

tööriistade hooldamise ja töökorda viimise oskust;

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist puitühenduste

(nurkühendus, kalasabatapp, keeltapp, jätkutapp, raamseotis) valmistamisel, raami tasapindsust ja täisnurksust.

Kokkuvõtva hinde




111






hindena.


ja loov kasutamine,








„Puiduliikide piibel” N.Gibbs Sinisukk. 2008

http://www.art-con.ru/.







112


25 KIVIMATERJALIDE TUNDMINE JA KIVITÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA 1,5 EKAP / 39 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised kivimiliikide füüsikalis- mehhaanilistest omadustest ja kivitöötlemise mehhanismidest,

käsitööriistadest ning abivahenditest töötlemistehnoloogias.



Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. Omab ülevaadet

erinevate kivimite

tekkeloost ja omadustest.

2. Omab ülevaadet

kivitöötlemise

tehnoloogiatest,

abivahenditest ja

töövõtetest.

Õpilane:

liigitab erinevate

kivimite tekkelugusid;

on teadlik erinevate

kivimite füüsikalisi

omadusi; erinevate kivimite

mehhaanilisi omadusi;

eristab kivimiliike;

liigitab kasutatavaid

käsitööriistu, mehhaanilisi

töövahendeid;

on teadlik eri

kivimite töötlemise

spetsiifikaid; täheraies ja

kuldamisel kasutatavaid

tööriistu, abivahendeid;

kasutab tööriistu ja

mehhanisme kivitöödel;

kasutab mehhaanilisi

kivitöömasinaid;

valib õige, töö

isaloomule ja kivimiliigile

1. KIVIMILIIGID: tardkivimid

(graniidid, gabro, spektroliit,

migmatiit, dioriit, seieniit),

settekivimid (dolomiit,

lubjakivi, alabaster, liivakivi),

moondekivimid (marmor,

serpentiin, kiltkivi, steatiit),

nende struktuur, tekkelood.

Eesti erinevad kivimid.

2. KIVIMITE

KASUTUSALAD: Erinevate

kivimite kasutusalad. Kivimite

struktuurilised erinevused ja

töödeldavus. Tööohutus

kiviraietöödel. Settekivimite

kasutusalad. Moondekivimite

kasutusalad. Tardkivimite

kasutusalad.

3. KIVIMITE

STRUKTUURILINE EHITUS

JA TÖÖDELDAVUS.

Graniidid, moondekivimid,

20 19 Loeng

loengupäevik

info kogumine

õpimapp

test

kirjalikud töö

iseseisev töö

arvestus


kontroll


113

sobiva töötlemise viisi ja

töövahendeid.

settekivimid.

4. KIVITÖÖTLEMISE

TÖÖRIISTAD: Erinevad

käsiraiumise meislid,

käsihaamrid, hammashaamrid,

rasplid, kiilud. Kiviraiumisel

kasutatavad käsitööriistad.

Kiviraiumisel kasutatavad

mehhaanilised tööriistad.

Puurid, lõikurid, löökdrellid,

freespingid, treipingid,

lihvimispingid. Erinevate

kivimite raiumise spetsiifika.

5. TÄHERAIE. Eeltööd

täheraiele- kivi lihvimine ja

poleerimine. Tähtede raiumine

kivisse ja nende kuldamine.

Täheraiemeislite kasutamine.

Suruõhuga töötavate meislite

kasutamine. Kivitoodete

pinnatöötlus ( lihvimine,

poleerimine, pindade kaitse).

6. KIVI HOOLDAMINE.

Kiviskulptuuride hooldamine.

Pinna katmine vastavate

vahenditega ilmastiku kaitseks.

Kujude puhastamine vastavate

lahustega, harjadega,

traatharjadega, rasplitega,

liivapaberiga.


(eesmärk, teema,

1. Õpimapi „KIVIMATERJALIDE TUNDMINE.“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav




114


Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine




erinevate kivimiliikide tundmist;

kivimiliikide mehhaaniliste-füüsikaliste omaduste tundmist;

kiviraiumisel kasutatavate käsitööriistade kasutamist;

mehhaaniliste riistadega töötlemise oskust.

Kokkuvõtva hinde





Mooduli lõpphinne kujuneb põhiteemade konsensusliku koond hindena.


ja loov kasutamine,





http://www.pulscen.ru. http://www.drillings.ru. http://www.glavkamen.ru.

http://www.art-con.ru/.




115


26 PRAKTIKA 30 EKAP / 780 tundi 720/60

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et praktika käigus õppija süvendab ja arendab järjekindlalt omandatud kutsealaseid teadmisi ja tööoskusi ehitus- või

kinnisvarahooldusettevõtetes. Õpingute käigus kujundatakse meeskonnatöö- ja suhtlemisoskust, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja

algatusvõimet tutvuda ettevõtte tegevusega ja osaleda ettevõtte töös; kinnistada koolis õpitut ehituse ja restaureerimisega tegelevas ettevõttes; rakendada

omandatud teadmisi ja oskusi töökeskkonnas, luues seeläbi valmidus peale kooli lõpetamist astuda konkurentsivõimelisena tööjõuturule.

Nõuded mooduli alustamiseks: Praktikale lubatakse õpilased, kes on saavutanud põhiõpingute moodulite õpiväljundid; enne iga praktikaetapi algust

sõlmitakse kooli, õpilase ja ettevõtte vahel praktikaleping vastavalt „Kutseõppeasutuse seaduses” sätestatud korrale; iga praktikaetapi alguses saab õpilane

individuaalse praktikaülesande.


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. Omandab kogemusi

kolme praktikaetapi

jooksul vähemalt ühes

esitatud valdkondadest:

müüritööd, puidutööd,

krohvitööd,

viimistlustööd.

2. Hindab omandatud

praktilist kogemust.

Õpilane:

kinnistab koolis

õpitud teoreetilisi teadmisi

ja praktilisi oskusi; tutvub

reaalse töökeskkonnaga ja

praktikakoha

töökorraldusega;

arendab

isikuomadusi ja kutseoskusi

ja õpib ennast hindama

töövõtjana. täidab

iseseisvalt tööülesandeid;

töötab ettevõttes

meeskonnaliikmena;

kasutab koolis õpitut

praktikaülesandeid täites;

praktiseerib kollektiivis

töötamist erinevatel

Esimese praktikaetapi

käigus õppija rakendab

õppekeskkonnas omandatud

teadmisi ja praktilisi oskusi

ehitus- või

kinnisvarahooldusega

tegelevas ettevõttes; tutvub

praktikaettevõtte

töökorralduse ja

sisekorraeeskirjaga; läbib

tööohutusalase esmase

juhendamise; korraldab

nõuetekohaselt oma

töökohta ja tuleb toime

tööaja planeerimisega,

töötab meeskonna liikmena

otsesel individuaalsel

juhendamisel; järgib

72

0

60 Praktika aruanne

praktika päevik

praktika

iseloomustus

kaitsmine

Ülesannete

lahendamine

Praktiline töö

Analüüs


kontroll


116

töölõikudel; analüüsib

tehtud tööde kvaliteeti ja

töötulemusi;

analüüsib tehtud

tööde kvaliteeti ja

töötulemusi.

tööoperatsioonide

teostamisel ohutusnõudeid;

täidab tööülesandeid

sarnastes olukordades,

rõhuasetus on tööde

tehnoloogia tundmisel ja

teostuse kvaliteedil;

omandab ratsionaalsed ja

õiged töövõtted ning

iseseisva töö kogemuse

meeskonna liikmena;

vastutab tööde kvaliteedi ja

tulemuslikkuse eest; arendab

suhtlemis- ja

koostöövalmidust,

isikuomaduste (hoolikus,

püsivus, täpsus ja

vastutustunne) kujundamine.

Praktikal kogetu kaudu

suureneb õpimotivatsioon.

Teise praktikaetapi käigus

õppija arendab

õppekeskkonnas ja praktika

I etapil omandatud teadmisi

ja oskusi iseseisva töö

käigus restaureerimis- või

remonditöödele

spetsialiseerunud ettevõttes;

õppija tutvub

praktikaettevõtte

töökorraldusega ja läbib

esmase tööohutusalase

juhendamise töökohal;


117

täidab tööülesandeid

erinevates olukordades

(vajadusel juhendamine),

rõhuasetuse on tööde

kvaliteedil, kasutab

isikukaitsevahendeid ja

järgib tööohutusnõudeid;

suudab näha objekti kui

tervikut; vastutab töö

tulemuslikkuse ja kvaliteedi

eest; arendab iseseisva

töötamise oskust (töö

erinevate etappide õige

järjestamine, üksikute

etappide materjalide

vajaduse ja ajakulu

planeerimine, õigete

etapisiseste töövõtete

järjestamine; tööriistade

valik jms), kujundab

vastutustunnet ja

töökultuuri,

suhtlemisvalmidust ja

meeskonnatöö oskusi;

arendab ruumilist

mõtlemist, koormustaluvust,

liigutuste täpsust ja

vastutustunnet.

Kolmanda praktikaetapi

käigus toimub kutsealaste

teadmiste süvendamine,

tööoskuste järjekindel

arendamine, süvendamine ja


118

ettevalmistamine kooli

lõpetamiseks; õppija võtab

iseseisvalt töötades osa

ettevõtte tegevusest; õppija

tajub tervikut ja mõistab

sisuliselt püstitatud

eesmärkide saavutamise

võimalusi, töötab ohutult ja

ratsionaalseid töövõtteid

kasutades, õppija oskab

hinnata eelnevate

põlvkondade loodud

kultuuriväärtusi

ehituskunstis, oskab hinnata

traditsioonilisi töövõtteid ja

suudab neid rakendada,

kasutab vastavaid tööriistu,

õpilasel on kujunenud

valmisolek ja hoiak asuda

tööle õpitud kutsealal.


(eesmärk, teema,


Ettevõttepraktika aruandluse koostamine:

igapäevaselt praktikapäeviku täitmine;

kokkuvõtva aruande koostamine.

Mooduli hinde

kujunemine:


Eristav hindamine

Praktika hinne kujuneb igal etapil:

40 % ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust,

30 % ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatud praktikaaruande hindest;

30 % ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.

"5" ehk "väga hea” : suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi ja tahet õppida ning areneda; oskab tööd planeerida ja

iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub säästlikult materjalide kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras

tööriistad –ja vahendid ning töökoha; järgib ohutus-ja töötervishoiunõudeid.


119

"4" ehk "hea” : praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on

positiivne ja püüdlik; suudab peale juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide

kasutamisel; hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu ja ohutusnõudeid

3" ehk "rahuldav” : praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab

aeglaselt ja töösse suhtumine on ükskõikne; vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei

hooli töö tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises ning korrashoius; täidab

töötervishoiu ja ohutusnõudeid

2" ehk "puudulik”: praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes tehnoloogilisi nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt

ja ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse

Kokkuvõtva hinde


Praktika hindamisel võetakse aluseks: töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus); töökoha organiseerimine,

töö korraldamine oskus ja töösse suhtumine; materjalide tundmine ja valikuoskus; töövahendite ja

–seadmete tundmine ja kasutamisoskus; tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine; õigete töövõtete valdamine;

tööjooniste lugemise oskus; tööohutusnõuete järgimine; teostatud tööde kvaliteet; töötervishoiu ja – ohutusnõuete järgimine

ehitustöödel;

õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini, valmisolekut meeskonnatööks, pealehakkamist erialaste

probleemide lahendamisel; praktikal osalemine.

Mooduli hinne kujuneb kolme läbitud ettevõttepraktika hinnetest:

esimene praktika hinne moodustab mooduli hindest 45%; teise praktika hinne moodustab mooduli hindest 55 %;







Kooli koduleht - - dokumendid:

- ettevõttepraktika ajakava

- ettevõttepraktika korralduse eeskiri

- õppekava


120


27 LÕPUEKSAM 1,5 EKAP / 39 tundi 20/19

Eesmärk: Lõputöö eesmärgiks on demonstreerida õppekeskkonnas ja praktikal omandatud teadmisi ja restaureerimisülesande koostamisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud on õppekava põhiõpingute moodulid, praktika I ja II etapp vähemalt rahuldavale tulemusele.


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. Kirjeldab ülevaatlikult

ajaloolist objekti.

2. Kirjeldab ajaloolise

objekti kahjustusi.

3. Püstitab

restaureerimisülesande.

Õpilane:

annab ajaloolise

ülevaate mälestise või

muinsuskaitsealal paikneva

ehitise iseloomustab objekti

välimust, stiilitunnuseid;

määratleb

võimalusel objekti

väärtuskriteeriumid;

annab hinnangu

objekti

konstruktsioonielementide

tehnilisele seisukorrale anna

hinnangu viimistluse

seisukorrale;

selgitab materjalide

lagunemise põhjuste

selgitamine. võrdleb

erinevaid


põhjendab

konkreetse

restaureerimismeetodi

1.1. RESTAUREERIMISÜLE

SANDE KOOSTAMINE.


koostamine ja nõuetekohaselt

vormistamine kasutades

erialast terminoloogiat. Töö

maht 12 kuni 15 lehekülge.

Restaureerimisülesandes

andmestik on järgmine:

mälestise või

muinsuskaitsealal paikneva

ehitise ajalooline ülevaade;

objekti kirjeldus

(iseloomustatakse objekti

välimust, stiilitunnuseid,

võimalusel määratletakse

väärtuskriteeriumid);

kahjustuste kirjeldus

(hinnang objekti

konstruktsioonielementide

tehnilisele seisukorrale ja

viimistluse seisundile).

restaureerimisülesande

20 19 Lõputöö

kaitsmine

loeng

kirjanduse

lugemine

analüüsiv

kirjutamine

Iseseisev töö

Kirjalik lõputöö


121

valikut põhjendus;

kirjeldab

teostatavate tööde

tehnoloogiat (sh kasutatavad

materjalid ja töövahendid);

täiendab tööd

asjakohaste lisadega

(detailifotod, skeemid,

ülesmõõtmisjoonised,

vajadusel/võimalusel

materjali laboratoorsed

analüüsid jms);

koostab loendi

kasutatud allikmaterjalidest.

püstitamine (materjalide

lagunemise põhjuste

selgitamine.

erinevate

restaureerimismeetodite

võrdlus; konkreetse

restaureerimismeetodi valiku

põhjendus;

teostatavate tööde

tehnoloogia kirjeldamine (sh

kasutatavad materjalid ja

töövahendid));

lisad (detailifotod,

skeemid,

ülesmõõtmisjoonised,

vajadusel/võimalusel materjali

laboratoorsed analüüsid jms);

kasutatud

allikmaterjalid.

1.2. TÖÖ KAITSMINE.

Esitada lühikokkuvõte oma

tööst ja selle

valmimise/valmistamise

protsessist ning vastata

komisjoni liikmete

asjakohastele küsimustele.


(eesmärk, teema,


Materjali kogumine ja süstematiseerimine.



122

kujunemine:


Kirjalik lõputöö Restaureerimistööde aruanne

Ajalooline ülevaade ja objekti kirjeldus

Kahjustuste kirjeldus

Restaureerimisülesande püstitamine

Lisad Kasutatud allikmaterjalid

Hinnatakse

töö struktureeritust ( sissejuhatus, põhiosa , kokkuvõte) ja vastavust kinnitatud teemale (lõputöö ülesandele) ja loogilist

ülesehitust ( eesmärgi piiritlemine ja täitmine);

teema käsitlust (allikmaterjalidest kogutud info käsitlusoskus, käsitletud tööde ja tehnoloogiate põhjalikkus,

terminoloogia);

autoripoolsete seisukohtade olemasolu, isiklikku panust ja loomingulisust (sh hinnang töö praktilise rakenduse

võimalikkusele);

allikmaterjalide kasutamise ulatust ja ülesande sisule vastavust;

vormistamise kvaliteeti (puhtus, korrektne keelekasutus ja stiil, viidete olemasolu jm);

oma mõtete kirjaliku esitamise oskust, erialale iseloomulike arvutuslike ja graafiliste andmetöötlemise ja -

esitamismeetodite tundmist;

lõputöö kaitsmisel oponentide ees esinemise ja oma seisukohtade kaitsmise oskust. Hindega "5" ehk "väga hea" - silmapaistev ja eriti põhjalik ainetundmine nii teoreetiliselt kui rakenduslikult, õpitu vaba ja loov kasutamisoskus, ulatuslik iseseisev töö, erialakirjanduse mitmekülgne tundmine;

Hindega "4" ehk "hea" –piisav teoreetilise ja rakendusliku tundmine ; õpitu hea praktilise kasutamise oskus,

erialakirjanduse kasutamine

Hindega "3" ehk "rahuldav" - olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende

kasutamise oskus ; esineb puudusi ja vigu

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Hinde kujunemise kriteeriumid

1. Ajalooline ülevaade ja objekti kirjeldus – 25 %;

2. Kahjustuste kirjeldus – 25%;

3. Restaureerimisülesande püstitamine – 30%;

4. Lisad – 10%; .

5. Kasutatud allikmaterjalid – 10%.


123

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

TEK kirjalike tööde vormistamise juhend.

Lõputööde ülesehituse ja koostamise juhend.

Documents

Narva Kutseõppekeskuse Puit- ja kiviehitiste restauraator ......töölepingu poolte seadusega sätestatud 1. LEPINGULISED Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm