LINNA RAHVUSPARKTeiste maade kogemus,

meie võimalused

Jüri LassMerivälja elanik

Teiste maade kogemusRootsi

– 1994 - Stockholmi Nationalstadsparken (Ekoparken) – ametlik nimetus Inglise keeles - The National City Park– Stockholmi linna rahvuspark on teadaolevalt esimene omataoline maailmas – Stockholmi Rahvuspark on asutatud eraldi seadusega.

Rootsis puudub üldine seadus linna rahvusparkide loomise aluseks. Iga uus linna rahvuspark tuleb asutada

seadusega – Stockholmi rahvuspargil on oma administratsioon – Royal Djurgården

Administration. – Teadaolevalt on linna rahvuspargi loomise ettevalmistustöid alustatud

Uppsalas ja Trollhättan’is.

Teiste maade kogemus

Rootsi, Stockholm

- asub kesklinnaga piirnevas Ulriksdal-Haga-Brunsviken-Djurgarden’I piirkonnas, selle ühes otsas on Skeppsholmeni saar, kus asub ilmselt paljudele tuntud uus kunstimuuseum, ulatub sealt loodesse üle ülikooli piirkonna ja Haga-Solna, haarates kesklinna suuremad pargialad koos ajalooliste lossidega ning spordi ja kultuuriehitistega. Rahvuspargi suurem põhjaosa ja väikesem lõunaosa ühenduvad omavahel läbi hoonestatud ala kulgeva kitsama koridori kaudu. Rahvuspargi maa-alal asuvad ülikool, Nobeli-instituut, loodusmuuseum, kunstimuuseum, loomaaed, mitu kuninga (pargi- ja jahi-)lossi, ning sadu arhitektuurimälestisi. Rahvuspargi alal kasvavad mõned väga haruldased, Rootsis ainult seal esinevad taimeliigid.

- pindala 27 km² (maismaa-ala 19 km² ja veeala 8 km²)- territooriumi suurim ulatus on 14 km ühes ja 4 km teises suunas.

Teiste maade kogemus

Soome

- loodud kolm linna rahvusparki - Hämeenlinna’s, Pori’s, Heinola’s. ettevalmistamisel on viie linna rahvuspargi loomine, Porvoo ja Hanko rahvusparkide loomise ettevalmistustööd on

lõpujärgus - linna rahvuspargi loomine toimub maakasutus- ja ehitusseaduse (maankäytto- ja rakennuslaki) 9 peatüki (§-d 68 – 71) alusel.

- soomekeelne nimetus - kansallinen kaupunkipuisto, - linna rahvuspargi loomise otsustab Ympäristoministeriö

Linna rahvuspargi loomise ettepaneku võib teha kohalik omavalitsus (kunta) või mõni muu isik. Linna rahvuspargi tegemise ettepanek peab olema vastavuses kunna planeeringuga. Linna rahvuspargile koostab linn koostöös keskkonnakeskusega (ympäristokeskus) hoiu- ja kasutamiskava (hoito- ja käyttosuunnitelma), mille kiidab heaks/kinnitab (hyväksyy) Keskkonnaministeerium.

- Linna rahvuspargi eesmärk seaduse kohaselt on mingi linnalikku keskkonda kuuluva ala kultuur- ja loodusmaastiku ilu, ajaloolise omapära või sellega liituvate linnamiljöö, sotsiaalsete, rekreatsiooni ja muude eriliste väärtuste säilitamine ja hoid(mine) (kaupunkimaisen ympäristöön kuuluvan alueen kulttuuri- tai luonnonmaiseman kauneuden, historiallisten ominaispiirteiden tai siihen liittuvien kaupunkikuvallisten, sosiaalisten, virkistyksellisten tai muiden erityisten arvojen säilytämiseksi ja hoitamiseksi).

- Soome linna rahvusparkidel puudub oma, eraldi administratsioon, pargi administreerimine on linna ülesanne.

Teiste maade kogemus

Soome

- Hämeenlinna - asub linnast kagusse jäävas Aulanko piirkonnas, haarates Aulankojärve ümber asuvad looduslikud- ja metsaalad ning lõunapoolse kitsama siiluna Hämeenlinna linnuse ümbruse - pindala 740 ha

- Pori - linna rahvuspark on territooriumilt väga ulatuslik haarates enda alla suured metsa-, niidu-, ja põllualad kahel pool linna ning kulgedes läbi linna keskuse, kus rahvuspargi koosseisu kuuluvad kaks peamist ristuvat puiesteed ja üks suurem pargiala. Rahvuspargi alale jääb ka kuulsa Pori jazzfestivali kontserdipaik Kirjurinluoto - suurim ulatus põhja- lõunasuunas 11 km,ida- läänesuunas 3 km, - pindala 9,5 km²

- Heinola - koosseisu kuuluvad linna suuremad pargid ja ulatuslik järve ranna-ala, - pindala on 2000 ha.

Teiste maade kogemus

Rootsi, Soome

- Rootsis ja Soomes ei tähenda mingi ala määramine linna rahvuspargiks otseselt ei puhast looduskaitset ega puhast muinsuskaitset. Linna rahvuspargiks valitakse suuremad kompaktsed rohelised alad/linna kultuurmaastikud, mida on võimalik käsitleda ühtse koostoimiva süsteemina, kus on suur kultuuri- ja loodusväärtuste kontsertratsioon ning millel on väga kõrge puhkeväärtus. Linna rahvuspark luuakse selliste alade väärtuste säilitamiseks ja edasiarendamiseks

- linna rahvusparki nähakse ennekõike kui linna ruumilise arengu suunamise strateegilist vahendit ja elementi

- Ilmselt just seetõttu on Soomes linna rahvuspargiga seotu reguleeritud maakasutus- ja ehitusseaduses, mitte looduskaitse või muinsuskaitse seaduses. Linna rahvuspargi territoorium on enamuse moodustatud rahvusparkide puhul kaunis suur, suurim ulatus küünib ~10 kilomeetri kanti.

- linna rahvuspargi koosseisu kuluvad reeglina linna väärtuslikum(ad) pargiala(d), avalikus kasutuses olevad mere või järve rannaalad, linnas asuvad või linnaga piirnevad looduslikud metsa- niidu- ja põllualad, (mis kõik on ka ) suure puhkeväärtusega piirkonnad, Poris näiteks ka vana kalmistu, ning nendel aladel asuvad kõrge väärtusega ajaloolised ehitised.

Teiste maade kogemus

Muu Euroopa

Soome Keskkonnaministeeriumi andmetel on- loomise ettevalmistamist (sisulised alused ja seadusandlus) alustatud Norras, Inglismaal, Tšehhis, Itaalias, - ettevalmistustööd jõudnud kõige kaugemale Prahas ja Oslos.

Linna rahvuspargi loomise õiguslikud ja sisulised võimalused EestisPargi nimetus

- Soome - Kansallinen kaupunkipuisto- sõnasõnaline tõlge – rahvuslik (riiklik) linnapark

– Rootsi - Nationalstadparken (Ekoparken)

- ametlik tõlge Inglise keeles - The National City Park- sõnasõnaline tõlge eesti keelde - rahvuslik linnapark, või

- linna rahvuspark

Ettepanek - eesti keelne termin võiks olla

linna rahvuspark

Seega - Tallinna linna rahvuspark, mitte Tallinna rahvuspark

Linna rahvuspargi loomise õiguslikud ja sisulised võimalused

Kaks võimalust

• Seaduse alusel

• Linnavolikogu otsusega, teemaplaneeringu alusel

Linna rahvuspargi loomise õiguslikud ja sisulised võimalused

Seaduse alusel

Looduskaitseseadusse tuleks lisada uut kaitseala liiki, linna rahvusparki käsitlevad §-d ja lõiked

• ülesanne peaks olema mingi suure ja ühtse kõrge kultuuri- loodus- ja puhkeväärtusega linna kultuurmaastiku väärtuste säilitamine ja arendamine

• seal ei tohiks kehtestada nii ranget kaitserežiimi, kui traditsioonilistel kaitsealadel. • moodustamise kord võiks olla järgmine:

- linn teeb üldplaneeringu kehtestamisega kaitseala moodustamise ja selle kaitsereeglite esialgse ettepaneku,

- linn koostöös Keskkonnaministeeriumiga koostab linna rahvuspargi hoiu- ja kasutamiseeskirja, mille kehtestamise ja rahvuspargi moodustamise otsuse teeb keskkonnaminister.

• ei tohiks olla:- oma eraldi administratsiooni, linna rahvuspargi hooldamine ja arendamine hoiu- ja

kasutamiseeskirja alusel peaks olema täielikult linna ülesanne. - teistel looduskaitsealadel tavalisi kaitse- ja piiranguvööndeid.

• uute hoonete ja rajatiste ehitamise tingimuseks tuleks seada, et need rajatised ja ehitised peavad teenima pargi hoiu- ja kasutamiseesmärke

• loomisega ei tohiks kaasneda selle territooriumile jäävate elamute, büroode jt rahvuspargi eesmärgiga mitteseotud olemasolevate ehitiste ja nende kruntide seniste kasutamistingimuste kitsendamist.

Linna rahvuspargi loomise õiguslikud ja sisulised võimalused

Linnavolikogu otsusega, teemaplaneeringu alusel

Planeerimisseaduse § 8 (Üldplaneering) lg 3 p-d 6 ja 7 sätestavad:(3) Üldplaneeringu eesmärk on: 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku

üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;

Mitte miski ei takista Tallinna linnavõimul sellise teemaplaneeringu koostamist, milles käsitletakse eelnimetatud alasid ja kooslusi ning millega nimetatakse neid väärtusi sisaldavat linna osa linna rahvuspargiks.

Kui linnavolikogu teemaplaneeringu kehtestab, ongi linna rahvuspark moodustatud

Praegu on Tallinnas koostamisel rohelise võrgustiku teemaplaneering. Linna rahvuspargi loomise ettevalmistamiseks tuleks selle planeeringu töö-ülesannet laiendada PlanS § 8 lg 3 p 6 nimetatud ülesannetega(- uute hoonete ja rajatiste ehitamise tingimuseks tuleks seada, et need rajatised ja ehitised peavad teenima pargi hoiu- ja kasutamiseesmärke - loomisega ei tohiks kaasneda selle territooriumile jäävate elamute, büroode jt rahvuspargi eesmärgiga mitteseotud olemasolevate ehitiste ja nende kruntide seniste kasutamistingimuste kitsendamist)

Linna rahvuspargi loomise õiguslikud ja sisulised võimalused Rahvuspargi maa-ala

• kogu Kadrioru pargi koosseisu kuuluv maa-ala• Narva maanteest ja Pirita teest mere poole jääv pargiala Poska tn pikenduse ja

Lauluväljaku telje pikenduse vahel• Pirita tee ja - Narva mnt (kuni paeklindi servani); paeklindi ülemise serva (kuni Lepa põik

tänava pikenduseni, kaasa arvatud 50-100 m laine riba paeklindi ülaserval); Lepa põik ,Lepa, Saare tänavate; ja Kose teed Pirita teega ühendava allasõidu - vaheline maa-ala

• Lillepi park kogu ulatuses, • Pirita tee ja mere vaheline ala Saare tee pikendusest kuni Pirita jõeni• Pirita jõe ürgoru kaitseala kogu ulatuses koos Pirita kloostri maa-alaga• Kloostrimetsa teest põhja poole jääv Kloostrimetsa metsapark koos Metsakalmistuga• Merivälja tee ja mere vahele jääv ala Pirita jõest kuni Ranniku tee pikenduseni (koos

supelranna ja parkmetsaga)

• Pealinna rahvuspargi idee edasiarendamisel võiks kaaluda ka Aegna ja/või Naissaare arvamist selle rahvuspargi koosseisu

Linna rahvuspargi loomise õiguslikud ja sisulised võimalused

Eesmärk• Tallinna linna rahvuspargi loomise idee taga ei ole mingil juhul soov ükskõik missuguste

vahenditega takistada Lauluväljaku – Maarjamäe piirkonda ja Purjespordikeskusest linna poole kavandatavat elamuehitust

• senised realiseeritud ja veel realiseerimata ehituskavad on osutanud selgesti, et nende ehituskavadega ei kasutata piirkonna arengueeldusi ära just kõige paremal ja linna arengule kõige kasulikumal viisil

• senised ehituskavad sundisid mõtlema sellele, kas nende alade kasutamiseks on ka teistsuguseid võimalusi ning kutsusid välja seeläbi välja alternatiivse ettepaneku, mis ei lähtu juhuslikult mõnede isikute kätte sattunud kinnistute hoonestamise soovist, vaid püüab näha Kadrioru – Pirita piirkonda kui ühtset, suure kultuuri- loodus- ja puhkeväärtusega tervikut, mille avalikes huvide väljaarendamine annab suure lisaväärtuse kogu linnale

Linna rahvuspargi loomise ideed kannab siiras soov tagada rahvuspargiks pakutud ala võimalikult terviklik, ala potentsiaali kõige paremini ärakasutav ning kogu linna vääristav areng

Linna rahvuspargi loomise õiguslikud ja sisulised võimalused

Looduskaitse ja muinsuskaitse ühildamine väärtuste tervik-kaitseks

Vastuseis looduskaitse ametnike poolt – sest see ei ole klassikaline looduskaitse

Probleem - ühel ja samal territooriumil tihti kaks paralleelset kaitset - muinsuskaitse + looduskaitse - näiteks Kadriorg, paljud mõisad ja

mõisapargid

Linna rahvuspark oleks esimene samm ühtse kaitse poole, mis käsitleks looduskaitselisi ja muinsuskaitselisi väärtusi kui ühte tervikväärtust, mitte kui samal maa-alal olevat kahte eri asja

Linna rahvuspargi loomise õiguslikud ja sisulised võimalused Linna rahvuspark ja kultuuripealinn

Tallinna linna rahvuspargi loomise idee haakuks väga hästi: • Tallinn 2011 kultuuripealinna ideega

Kultuuripealinna põhiliseks ideeks on linna avamine mereleRahvuspargi idee on siduda ühe keti - rannajoone – külge ja üheks väärtuste ketiks, ranna-alaga piirnevad kultuuri- ja loodusväärtused.

• Tallinna linna algatatud Euroopa rohelise pealinna ideegaLinna rahvuspargi loomine oleks üks oluline samm Euroopa rohelise pealinna poole

Loodan, et Tallinn 2011 kultuuripealinna üheks tähtsündmuseks saab olema Tallinna linna rahvuspargi avamine

Linna ülesanne

ei ole selle tagamine, et linnas/vallas saaks maju ehitada

linna ülesanne on

tagada, et linna arendamisel tekiks

esteetiliselt täisväärtuslik hästi toimiv

mitmekesinelinna elanike ja külaliste vajadusi rahuldav

terviklik ruumiline/arhitektuurne/elu-

KESKKOND

Ettekannetele järgnevaks aruteluks pakun kahte teemat:

1. Kas Tallinn vajab linna rahvusparki, ja kui siis miks

2. Kas linna avamine merele peaks tähendama:• ulatuslike ja kõigile avalikult kättesaadavate

jalakäiguteede - haljasalade – parkide võrgustiku loomist ranna-alalevõi• ranna-alade „miljoni-vaate-majadega“ täisehitamist.

Kohtumiseni Tallinna Linna Rahvuspargis

Jüri Lassarhitektruumilise planeerimise konsultanttel 5268073e-post jyrilass@hotmail com