14 || TÖÖ & KARJÄÄR || POSTIMEES, 10. OKTOOBER 2015 TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2333, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391

M erimetsa Tugikes-kus on rii-gi ja lah-kete spon-sorite abi-ga praeguseks loonud tööhar-jutamise ehk teenusekohti li-gi kahesajale vaimu- või psüü-hilise puudega inimesele, kel-le töövõimetus on 80–100 prot-senti, kolmandik neist kasutab kaitstud töö teenust, mis on osa uuest töövõimereformist.

Mittetulundusühing Me-rimetsa Tugikeskus paikneb Seewaldi haigla kõrval kõr-ge betoonaia taga. Nõukogude ajast pärinev hallivõitu ümbrus ei meelita sisse astuma. Ome-ti peidab see kahekorruseline hoone endas töötubasid, kus käib iga päev tööd harjutamas 170 inimest, kellest enamikule on see ainus võimalus üldse mi-dagi kasulikku teha.

Tugikeskuse tegevjuht Sai-ma Kalgan on selles majas töö-tanud pikka aega ja ennast alt üles juhi kohale töötanud. Seo-ses sellega, et sotsiaalsete ette-võtete eestkostevõrgustik ot-sustas kaks korda aastas väl-ja antava 3000-eurose stipen-diumi «Tegus Eesti», mida ra-hastab Olympic Entertainment Group, seekord neile anda, on majas külalised ja elevust roh-kem kui muidu.

Kitsad koridorid, kus kõigil seintel klientide, nagu siin ni-metatakse, omapäraselt kaunid käsitööd. Aknalaual märkame lillepotte kirjaga «Mitte kasta!», sest liigsest hoolitsusest kipu-takse neid vahel üle ujutama, selgitab juhataja. Ühes korido-ris lauad, kus reas kolm arvu-tit, mida tööst vabal ajal ka usi-nalt kasutatakse. On veel üks treeninguseade ja poksikott, mis ei seisa siin samuti niisa-ma ilu pärast.

Oskajad mehed ja naisedSiseneme õmblemise töötuppa, kus kohe hakkab silma Merle, kelle kohta jagub juhatajal ai-nult kiidusõnu ja kes suristab parajasti õmblusmasinal voodi-lina äärt palistada. Tal pole ae-ga külalisi vahtida ega nende-ga juttu puhuda. Merle on se-da tööd teinud juba 15 aastat. Ta on aeglane, aga see-eest häs-ti hoolikas ja õmblused tulevad ilusad sirged välja.

Teises toas on naised õhi-nal ametis voltimise ja kleepi-misega. Lausa uskumatu, kui ilusaid kaunistusi saab teha näiteks vanadest ajalehtedest. Teepurkidele kaante valmista-mine on juba keerulisem amet, sest siin tuleb jälgida, et liimi ja

paela täpselt vajalikul määral ja õigesse kohta läheb. Niisugusel peenmotoorika arendamisel on ka teraapiline eesmärk, sest pa-randab ajutegevust, teab perso-nal rääkida.

Selle päeva kangelane on aga puutöötuba, kus asjalikud mehed tõsiste nägudega laua-tükikesi lihvivad ja neist pil-diraame või muud tarvilikku kokku panevad. Näidistena on toas kaks imeilusat vana tooli, mis siinsete meistrimeeste käe all uue vintage-välimuse ja erk-sad värvid saanud. Need on nii kenad, et ei raatsita ära andagi.

Samas toas lõikab ajakirja-dest pilte välja ja kleebib raa-matusse rõõmsameelne ennast kenasti üles löönud näitsik, kes tuli sinna tuppa oma peigme-he pärast, kes teeb samas puu-tööd. Kõik on nõus ka pildile jääma, ainult Ken jääb endale

kindlaks, et tema ei taha. Küll on ta valmis pikalt ja laialt se-letama, miks ta teeb just selli-seid pildiraame, kui ta paras-jagu teeb.

Töötuba on tähtis selle poo-lest, et siia on kavas stipendiu-mina saadud 3000 eurot kulu-tada: et toast saaks tõeline töö-koda, on vaja osta seadmeid ja tööriistu. Siis saab juba ka pee-nemaid tooteid tegema hakata ja inimesi ehk juurdegi võtta.

Keskuse oma poodKui mitte muidu, siis tasuks igaühel, keda huvitab ehe ja ilus käsitöö kas oma kodu kau-nistamiseks või sõbrale kinki-miseks, sammud tugikeskuse «Teistmoodi poodi» seada.

Toodete valik on siin aukar-tustäratav: lihtsatest oma käega maalitud postkaartidest sooja-de kudumite, tooli- ja voodika-teteni välja. Oluline on teada, et siit oste tehes toetate psüü-hikahäiretega inimeste toime-tulekut ja töövõimalusi. Arm-sa detailina on puust leivalaua küljes oleval sildikesel peal, et selle tegi Ants.

Ehkki töövõimereformi jär-gi rakendub kaitstud töö põ-himõte alles uuest aastast, on Merimetsa keskuses sellised töötoad juba ammu olemas ja kohad neis ka kogu aeg täide-tud. Kaitstud töö tähendab, et inimesel on kogu aeg tugi või abi olemas ja ta saab tehtu eest ka pisut raha.

«Kuna meie kontingendiks on vaimupuude ja psüühiliste häiretega inimesed, kelle tervis on kehvake ja kes õpivad aeg-laselt, alustasime toetatud töö-tamise harjutamisega varakult. Praegu on selliseid kliente meil 30,» räägib Kalgan.

Sotsiaalkindlustusametist sellele teenusele suunatud ini-mesed peaksid töötama päe-vas kaks tundi ja nii viiel päe-val nädalas. Kuid seda pole su-

gugi lihtne saavutada. On neid, kes ei jaksa, aga ka neid, kes ei taha tööd teha. Kalgani sõnul on praegu tema juurde kaitstud tööle suunatud näiteks 34-aas-tane naine, kes raiub kui rau-da, et tema ei taha tööd teha.

«Kuna tal on ka väike laps, siis olen püüdnud veenda, et ta võiks pingutada lapse pärast, aga kõik on tulutu. Ometi on ta sotsiaalkindlustusametis aval-danud soovi tööd teha ja seda soovib ka ema,» kurdab ta. Kõ-nealune naine võtab iga päev automaadist oma pensioni ar-velt 10 eurot ja on sellega rahul.

Lihtsam on kaasasündinud vaimupuudega inimestega, sest nemad õpivad aeglaselt, kuid teevad tööd korralikult, kui on selle kord selgeks saanud. Psüü-hikahäirete puhul kõigub mee-leolu seinast seina: kord ollakse augus ja minnakse ravile, sealt tulles aga tahetakse uuesti töö-le naasta. Avalikul tööturul nii-viisi ei saaks, seal ei hakkaks keegi ka tundide kaupa tööta-jat veenma, nagu siin tegevus-juhendajad vahel teevad.

Teenistus on klientidel mui-dugi väike, näiteks õmbluses 30–40 eurot kuus. Vaid kau-pa ja materjale vedavad mehed saavad alampalka. Kuid peale töö on neile inimestele oluline ka põhjus kodust välja tulla ja teiste omasugustega suhelda. Majas tegutsevad laulu- ja tant-suringid, käiakse esinemas ja isegi festivalidel.

Riik maksab igapäevaelu toetamise teenusel oleva ini-mese kohta 101 eurot kuus. Kaitstud töö teenuse eest saab 20 eurot vähem. Selle eest tu-leb maksta nii töötajate kui ka klientide palgad, osta mater-jalid. Merimetsa tugikeskuse-ga (http://www.merimetsa.ee) ühendust võtma on oodatud ka kõik need, kel mõnd lihtsamat voltimis-, pakkimis- või õmb-lustööd pakkuda.

Sotsiaalsed ettevõtted

• MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Eestkoste-võrgustik koondab endas 43 ettevõtet, mis teenivad raha, et aidata mõnd sot-siaalset gruppi. Võrgustik aitab neil leida riiklikke toetusi ja stipendiume, koostab pikaajalisi arengu- ja tootearenduskava-sid, otsib mentoreid.

• Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda üks-kõik millises valdkonnas, kus selle järele tekib vajadus. Üks valdkond on erivaja-duste ja puudega inimestele töökohtade loomine, kuid olulist tööd teeb näiteks ka Uuskasutuskeskus, mis tegeleb säästva tarbimisega ja mille väljundiks on taaska-sutuspoodide kett «Sõbralt sõbrale». Selle kaudu saavad vajalikke asju ja ka rahalist abi puudust kannatavad pered.

• Sotsiaalsed ettevõtted võivad müüa oma toodangut eraisikutele või ka ettevõtete-le, pakkuda teenuseid avalikule sektorile. Näiteks Pimemassööride Ühing õpetab välja nägemispuudega inimesi, kellest osa saab tööd samas ja osa suundub avatud tööturule. Jaan Aps, juhatuse esimees

TEGUS ELU. Õiges keskkonnas ja õige juhendamise korral saavad tööd teha needki inimesed, kes vajavad kõrvalist abi.

Kaitstud tööd suudab teha ka raske puudega inimenesirje niitratoimetaja

Peale töö on inimestele oluline ka kodust välja tulla

ja suhelda. Majas tegutsevad laulu- ja tantsuringid.

TÖÖ-SUHTEDEsmaspäev KASU

Teisipäev TEHNIKAKolmapäev TERVIS

Neljapäev AED JA KODUReede REIS

Laupäev SUHTED

anni raignatööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja

Plaanin tööle võtta erivajadusega inimese, aga ei tea, mida silmas peaks pidama. Kas puudega inimene saab töötada samadel töötingimustel kui teised?

Töötaja tööülesandeid ja tema võimekust oma tööülesandeid täita on õige hindama tööter-vishoiuarst. Töötervishoiuarsti ülesanne on hinnata töö, töökoha, töökorralduse sobivust töötajale, lähtudes töötaja tervislikust seisu-korrast. Lisaks peab ta andma ka tööandja-le soovitusi, kas on vaja midagi muuta, ümber korraldada, kas töötajal on mingeid tööpiiran-guid jm.

Puuetega töötajate töötervishoiu ja töö-ohutuse nõuded on lühidalt toodud töötervis-hoiu ja tööohutuse seaduse § 101 lõikes 4: puu-dega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tu-leb kohandada tema kehalistele ja vaimsete-le võimetele. Kohandamine seisneb tööand-ja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahen-di puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutata-vaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasu-tatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad. Samuti tu-leb töö sisu ja aja planeerimisel arvestada töö-taja võimekusega.

Lisaks tuleks töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitada töökeskkonnas esinevad ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervise-le ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja sooli-si iseärasusi, sealhulgas eririske puudega töö-tajatele ning töökohtade ja töövahendite ka-sutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

Seega, ennekõike oleneb see, milline töö on erivajadusega töötajale sobiv, sellest, milline on tema tervis, milline töölaad ja kuidas on või-malikud riskid töökeskkonnas maandatud.

Erivajadusega inimese tööle võtmisel ta-sub uurida ka töötukassa pakutavat (tööruu-mide ja -vahendite kohandamise hüvitamine, abivahendi tasuta rent, tugiisiku eest tasumi-ne jne). Lisaks on ette nähtud ka mitmesugu-seid maksusoodustusi ja hüvitisi.

jurist vastab

Merle (pildil) õmblused tulevad alati sirged välja, kiidab Merimetsa tugikeskuse juhataja. fotod: mihkel maripuu Andrei on keskendunud puutüki lihvimisele töökojas.

Olympic Entertainment Groupi tegevdirektor Aigar Hain uudistas puuetega inimeste tehtud asju keskuse poes.