ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk

Nr. 2368 16. veebruar 2017 asutatud 1947

Järgmine Eesti Häälilmub

17. märtsilKaastööd ja kuulutused

palume hiljemalt10. märtsiks

EESTI VABARIIGI 99. AASTAPÄEV

Eelseisvadüritused jateated

4

KultuurSportKokakunst

3

VabariigiaastapäevatervitusEesti uudised

1

EestiuudisedIntervjuu

2

Head sõbrad!Soovin kõigile Ühendkuningriigis elavatele ja töötavatele eestlastele kaunistEesti Vabariigi 99. aastapäeva!Eesti ulatub tänaseks palju kaugemale kui tema geograafilised piirid,eestlust ei saa jagada kodu- või välis-Eestiks, väikeseks või suureks.Vabariigi aastapäev on meie kõigi ühine pidupäev. On väga hea meel, etÜhendkuningriigis elab nii palju tegusaid kaasmaalasi ning Eesti sõpru jatoetajaid, kes kõik on andnud oma panuse meie riigi heaolu edendamisele,eesti kultuuri säilitamisele ja meie julgeoleku kindlustamisele. Kokku hoidesja üheskoos tegutsedes teeme Eesti suuremaks!Täna tähistame Eesti riigi 99. sünnipäeva, kuid ettevalmistused Eestivabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks on juba täies hoos. Soovin kõigileÜhendkuningriigis tegutsevatele Eesti Seltsidele jõudu ja edujuubeliürituste ettevalmistamisel. Vaid koos tegutsedes oleme piisavalttugevad ja meie hääl piisavalt kõlav.Lauri Bambus, Eesti suursaadik Ühendkuningriigis

Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevastreedeni kell 09.30 kuni

16.30. Tel: 01158776877 Teistel

aegadel palume võttaühendust e-posti teel

MÄLESTUSMÄRK KONSTANTIN PÄTSILE RAIL BALTIC

31. jaanuaril allkirjastasid kolme Baltiriigi peaministrid Tallinnas Rail Balticukokku-leppe, mis Jüri Ratase sõnulpeab saama vundamendiks kolmeriigi senisest oluliselt aktiivsemalekoostööle majandus- ja julgeoleku-valdkonnas.„Tahan rõhutada Balti koostöötähtsust – see on kasulik nii kõigileosapooltele vahetult, aga saadabtugeva sõnumi meie regiooniühtsusest ja koostööst ka maailmale.Koos oleme me tugevamad – see agaon tänases turbulentses maailmasväärtus omaette,“ lausus peaministerJüri Ratas.Rail Balticu raudteeühendusekokkulepe, mille peaminister Ratas,Läti  peaminister  Māris  Kučinskis  jaLeedu peaminister Saulius Skvernelistäna Kultuurikatlas allkirjastasid,paneb paika selle arendamisepõhimõtted – marsruudi, tähtajad,

tehnilised küsimused,rahastamistingimused jaomandiküsimused.Kokkuleppe ratifitseeriminekolme riigi parlamendiskindlustab pika arendus- jakasutusperioodiga projektijätkusuutlikkuse ning annabarendajatele ja sellegaseotud partneritele jainvestoritele õigusliku jamajandusliku kindluse.

„Rail Baltic on suur võimalus mitteainult Eesti, vaid kõikide Balti riikidejaoks. See on seni puudunud side,mis loob majanduslikult võttesregionaalse terviku ja teisalt ühendabmeid tugevalt Kesk-Euroopaga jaEuroopa Liidu siseturuga.  Ja ma eiräägi mitte ainult tihenevastettevõtlusest, turismist võikaubavedudest, vaid see on ka vägatugev topeltgarantii meie kõigijulgeolekule,“ lausus peaministerRatas.Eesti territooriumil tehtavate töödepronoositav kogumaksumus projektielluviimiseks on ligikaudu 1,3 miljarditeurot, sealjuuresomafinantseeringuks 250 miljoniteurot. Rail Balticu projektirahastatakse kuni 85 protsendiulatuses Euroopa ÜhendamiseRahastust (CEF).Vabariigi Valimiskomisjon

Foto: Annika Haas

Eestis käib terav arutelu, juba rohkem kuiaasta, kas püstitada Eesti esimeselepresidendile Konstantin Pätsilemälestusmärk Toompeale.Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamiselesitasid 18. jaanuaril 2016 Eesti LipuSelts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum,Jaan Tõnissoni Selts, Kindral JohanLaidoneri Selts, Jaan Poska Fond ningkorp! Fraternitas Estica riigikogujuhatusele pöördumise, milles tegidettepaneku püstitada riigi sajandakssünnipäevaks Toompea lossi kõrvaleKuberneri aeda mälestusmärk EestiVabariigi väljakuulutajale ja esimeselevalitsusjuhile Konstantin Pätsile.Juba enne pöördumist peetimälestusmärgi rajamise teemal arutelusidnii huvigruppide kogunemistel kuileheveergudel. On neid, kes toetavadKonstantin Pätsi mälestusmärgi rajamistKuberneri aeda, leidub ka neid, kesleiavad, et ainuüksi Pätsi monumentToompeale ei sobi. Palju on neid, kes eitoeta üldse Pätsile mälestusmärgirajamist.Arutletakse kas Päts oli mees, kes reetisEesti riigi või hoopis päästis eesti rahva?President Kersti Kaljulaid ei poolda Eestiesimesele presidendile Konstantin Pätsilemonumendi püstitamist ning peabõigemaks kõigi riigi asutajate pärandijäädvustamist ühise mälestusmärgiga.Kaljulaid rääkis maakonnalehele Sakala,et see, kuidas poliitikud pidasid 1920. ja

1930. aastatel õigeks rahvastinformeerida, erineb suuresti sellest,kuidas tänapäeval on õpitud väärtustamavaba mõttevahetust ning vabaajakirjandust. Ühtlasi annab ta mõista, etpeab Eesti iseseisvuse omaaegseskadumises osaliselt vastutavaksKonstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kelleinitsiatiivil kehtestati 1934. aastal jõugaautoritaarne riigikord."Ehkki kõigi inimeste tegevust tulebhinnata nende ajastu kontekstis, kuulunminagi nende hulka, kes arvavad, etvaikival ajastul oli oma roll selles, et meilläks nii halvasti, nagu läks. Kui otsustajatering jääb kitsaks, siis pole poliitikulpiisavat seljatagust ja see on kindlastiprobleem, oli probleem ka toona,"põhjendab ta.Küsimusele, kas ta pooldab KonstantinPätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäevapuhul monumendi rajamist, vastabKaljulaid, et talle meeldiks rohkem, kuiräägitaks Eesti riigi loojate ühisestmälestusmärgist. "Konstantin Pätsimonument riigikogu kõrval... ma ei läheksseda avama," sõnab ta.Idee kohaselt võiks taiese pidulik avamineaset leida järgmise aasta algul. Ehkkimõte on pälvinud Pätsi vastuolulisetegevuse tõttu juba varemgi mitmelt pooltkriitikat, pole ükski Eesti kõrgematestjuhtidest seni oma eitavat seisukohtaKaljulaidiga samaväärselt väljendanud.allikad Delfi, jt.

Dear readers,The celebration of Estonian Independence Day isimportant to all Estonians, and especially for the oldergeneration in their late 80s and 90s, who had to flee fromtheir homeland as refugees in 1944 and who stillremember an independent pre-war Estonia. It was anindependence hard won in battle between 1918 and 1920and then lost in 1940. They remember Konstantin Päts aspresident. The proposal to erect a memorial to him onToompea is causing controversy in Estonia, with thenewly elected President Kersti Kaljulaid stating that shewould not attend an unveiling ceremony.Thousands of Estonians lost their lives in WW2 trying tomaintain an independent and free Estonia. They wouldhave been proud of the events leading up to the regainingof independence in 1991.Recent events have changed national and foreign policiesand in these fraught and worrisome times there aredangers on the horizon. It is important to recognise these,while at the same time countering falsehoods.I recall an event after a Scotland – Estonian footballmatch in Kilmarnock. In a stadium of 20,000 people, I wasone of a small number of Estonian supporters. Travellingback on the train to Glasgow our small group of five wasnoticed by the Scottish fans, who rather than makingabusive comments were very friendly and asked us tosing (after all their team had won the match!). One ratherquiet Scot dressed in an impeccable and expensiveScottish outfit approached me on the platform at Glasgow,shook my hand and said these words with emotion “Youhave gained your independence and freedom – treasurethem”. These are words I will never forget.

I hope that on 24th February all Estonians will think alikeand take heed of the words of this proud Scotsman.Toomas Ojasoo

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 16. veebruar 2017

R i i g i teene tem ärg i d

Marje Remmet: „Folk on popp!“Londoni Eesti Seltsi rahvatanstu-rühmade juhendaja Marje Remmeträäkis tantsimise juurde jõudmisest jatulevikuplaanidest.Kuidas huvi rahvatantsu vastutekkis?Mu vanemad andsid maal eladeshuvilistele peotantsu tunde. Võiböelda, et esimese tantsutrenni sainenne kui käima õppisin. Linna kolidesläksin päris peotantsu trenni, agavenelastest õpetajatega ei tekkinudõiget kontakti. Koolis TõnuPomerantsi juhendatudrahvatantsurühmaga ühinedes tekkiskohe äratundmine, et see on minuala. Hiljem läksin Sõlekese rühma jasain oma põhilise tantsuhariduse EneJakobsoni käe all. Trennid olid sealväga ranged – enne tantsimaasumist tuli sageli kuni 1,5 tundistangede ääres balletisoojendusharjutusi teha. Sõlekesetantsijad on tasemelt väga head, agamingi aja pärast tekkis tunne, ettahaks peale sammude oskamisetantsimisest rohkem teada.Mis Sind Londonisse tõi?Kui ma 2010. aastal keskkooli lõpetasin,siis ei teadnud mida edasi võiks õppida.Võtsime sõbrannaga aastaksreisimiseks aja maha. Olime paar kuudHispaanias, siis aga sattusinLondonisse otsima, mida elult tahan. Jaolen sellele küsimusele vastuseidleidnud ka – silmapiir on mõõtmatultlaiemaks muutunud.Kuidas LES rahvatantsu rühmasattusid?Oma Londoni elu teisel aastal läksin EVaastapäeva aktusele ja pärast Red Lionpubisse eestlastega istuma. Sealkohtasin üht endist Sõlekese tantsijat,kes kutsus rühma ja koos lähenevaletantsupeole minema. Esimeses prooviskõik teadsid, et olen Sõlekesestantsinud ja pandi kohe rühmalesoojendust tegema. Kui vana juhendajaoktoobris Indiasse sõitis, ei jäänudmuud üle kui ohjad üle võtta, sest jubaveebruaris oli tantsupeo ülevaatus.Kuna ise tahtsin väga tantsupeoleminna, võtsin võimalusest kinni ja kõikõnnestuski. Muidugi oli suur abi sellest,et Eestist tulnud tantsuõpetajadeesotsas Angela Arrastega veebruariskülas käisid.Millised on meeldejäävamad hetkedLES tantsijatega?Kõige rohkem jääb meelde esinemisteeelne adrenaliin ja ärevus. Inimesedhoiavad esinemise õnnestumise nimelpalju rohkem kokku. Nii on sageli kuskilväikeses tagaruumis 10-15 inimestriideid vahetamas. Kõik pabistavadsamamoodi ja otsivad, kus sukad võivöö – see on lähendav ja armas. Meilon omad naljakad momendid, näitekskui kõik naised peegli ees seisavad jahuuled sama tooni värvivad.Mida plaanid tantsijatega tulevikuks?Minu põhiidee on hoida kõik rühmaskäinud inimesed koos. Paljude rühmastlahkumise põhjus on, et elutee viibEestisse tagasi. Ka ise ma ei tea, miselu mõne aasta pärast tuua võib.Kindlasti viin LES tantsijad järgmiseletantsupeole 2019. aastal. Selle aastamais on plaanis osa võtta festivalistUngaris.Samas aga mõtlen pidevalt neile, kes eiela Londonis või on elutempo liiga kiire

iganädalaselt proovis käimiseks, agasüdames tahaksid ikka koos meiegatantsida. Tantsupeo reeglid on ranged,nõutakse et rühmas oleks 12 või 16inimest. Välisrühmadel selliseidnumbreid võtta pole. Tahaksinüksikutele tantsijatele anda võimalusemitte pealtvaatajaks jääda ja sellegaseoses olen loonud Estonian Folksühenduse. Esimene tantsulaagertoimub augustis Kihnus, seejärelvõtame oktoobris osa tantsufestivalistIbizal. Plaan on kohtuda paar kordaaastas, et kõik soovijad saaks meiegaühineda, tantsupeo sammud selgeks janiisama tantsimisest rõõmu tunda. Võibka öelda, et kõige suurem tulevikuplaanon folk popiks teha!Kui palju oled ise juhendajanaarenenud?Tagasi mõeldes oli algus ikka vägakeeruline. Areng on olnud tohutu, meilon koos 2 tantsupidu selja taga. Kuiühel suvel pikemalt Eestis olin, siis viisAngela Arraste mind erinevatelekoolitustele ja seminaridele. Ta oli vägaüllatunud kuuldes, et tegelikult mapolegi otseselt koreograafiat õppinud.Angela Arraste proovis leida võimalust,kuidas väliseesti rühmade juhendajadsaaksid magistrikraadi teha – aga minulpolnud veel bakalaureustki. Temajulgustusel proovisingi Londonis astudasisse draama ja koreograafia erialadele.Koreograafiasse sisse saada eiõnnestunud, konkurss oli meeletu jaega nad siin ju rahvatantsu tunnistagi –eksamitel nõuti hoopis kaasaegsettantsu. Nüüd õpingi hoopis draamatGreenwichi ülikoolis. Füüsilist tantsimiston küll vähe, aga samas õpin väga paljulava ja korraldusliku poole kohta.Eesti Hääle traditsiooniline küsimus– Mida võtaksid kaasa üksikulesaarele?Oma mehe, setu muusikat jalugemiseks midagi Luule Viilmalt.Küsis Triin KübarToimetaja märkus:Kahjuks ei ole lubatud sul oma meestüksikule saarele kaasa viia, Marje!Aga setu muusikat ja Luule Viilmaraamatuid lubame lahkelt kaasa võttameelelahutuseks.

I N T E R V J U U M A R J E R E M M E T I G A

Lüh i uud i sed

Tallinnas hakkab tulevikus sõitmatramm 4. liini pikendusel otselennujaama. Lennujaama juures olevtrammipeatus plaanitakse ühendadalennujaama reisiterminaligaeskalaatorsõlme ning peatuseni viivagalerii abil. Lennujaama viiva uuetrammitee ehitus käib hoogsalt. Uustrammiliini haru hakkab kulgemaÜlemiste keskusest tükk maad eemalt,mööda Lõõtsa tänavat ning lõpp-peatus on lennujaama hoone

linnapoolse otsa juures. Uuetrammitee pikkus on umbes kakskilomeetrit. Lennujaama trammiliinitaristu projekteerimis- ja ehitustöidrahastatakse 85 protsendi ulatusesEuroopa Liidu fondidest ja objektvalmib 2017. aasta lõpuks. Objektimaksumus on 11,5 mln eurot japeatöövõtja on Merko Ehitus.Tulevikus hakkab 2. liin sõitma Jüriööpargini, 4. liin aga lennujaamani.

Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eelantakse riigi teenetemärgid tänuksinimestele, kelle pühendumus omakutsetööle või kogukonnale on muutnudkogu Eesti paremaks.Teenetemärgid on tunnustus Eestiinimestele ja toetajatele välisriikidesnende sihikindluse eest oma tegevusesning lojaalsuses põhimõtetele, milleletoetub kaasaegne Eesti – avatusele jademokraatiale, teadmistele ja ette-võtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Nimekirjas on Taavi Rõivas - EestiVabariigi peaminister aastatel 2014-2016 (Riigivapi II klass).Välismaadelt Maie Barrow - eestlusehoidja Austraalias ja Toomas MihkelSõrra - eestluse hoidja AmeerikaÜhendriikides (Valgetähe V klass).Ka pälvisid teenetemägid tuntudsportlased sõudjad - Andrei Jämsä,Allar Raja, Kaspar Taimsoo(Valgetähe III klass) ja TõnuEndrekson (Eesti Punase Risti IIklass)

Aastpreemiad pälvisid järgnevadsportlased -Ksenja Balta - EM 4. koht, Olümpia-mängudel (OM) 6. koht. Eesti parimkaugushüppes. Eesti parimnaissport-lane ja parimnaiskergejõustiklane 2016.Vigursuusataja Kelly Sildaru – Eestiparim noor-sportlane 2016.Esikohad ekstreemspordivõistlustelX Games ja Dew Tour, esikoht AFPnaiste maailma edetabelis.Rasmus Mägi – OM 6. koht 400meetri tõkkejooksus, Eesti parimmeessportlane 2016.

Kert Toobal – Eesti meestevõrkpallikoondise sidemängija ja kapten.Sõudjad Andrei Jämsä, Allar Raja, TõnuEndrekson ja Kaspar Taimsoo – Eestipaarisaeruline neljapaadi meeskonnaliikmed,  OM 3. koht ja Euroopameistritiitel, Eesti parim võistkond 2016ja sõudetreener Matti Killing.Aastapreemia määramisel arvestataksemöödunud kalendriaasta tulemusi,edukat treeneritööd, tulemuslikkustsporditöö korraldamisel ning panustspordi propageerimisse, spordi-pedagoogikasse või sporditeadusse.Aastapreemia suurus on 9600 eurot.Kultuuriministeeriumi pressiteade

S por t - aas tap reem i a l au reaad i d

T a l l i nnas hakkab t ram m i ga kesk l i nnas tl ennu j aam a saam a

Baltimaade riigipead kohtuvad Müncheni konverentsil USA asepresidendigaLeedu, Läti ja Eesti riigipead kohtuvad sel kuul Münchenis toimuvajulgeolekukonverentsi raames USA asepresidendi Mike Pence'iga, kinnitaskolmapäeval, 8. veebruaril Leedu presidendi pressiteenistus."Kolme Balti riigi presidendi ja USA asepresidendi kohtumine on Münchenivisiidi avas,"ütles BNS-ile president Dalia Grybauskaite kõneisik.Täpsemaid detaile kohtumise asjus pole avaldatud.Müncheni julgeolekukonverents leiab aset 17.-19. veebruaril. Seda, et Pencenimetatud konverentsil osaleb, teatas USA administratsioon juba varem.USA president Donald Trump kohtub NATO liidritega käesoleva aasta mais.VES/PM

B a l t i m aade R i i g i pead koh tuvadUS A asep res i dend i ga

Keskmine vanaduspension Eestis2016. a. III kvartalis oli 390,2 eurot(420 dollarit) kuus. Aastaks 2060väheneb Eestis 32 protsenti 18-63aastaste inimeste arv ja suureneb41% üle 63aastaste inimeste arv.

Ott Tänak ja Martin Järveojalõpetasid Rootsi MM-ralli teise kohaga.Rallivõidu võttis soomlane  Jari-MattiLatvala. Latvala kasvatas lõpuks vaheTänakuga 29,2 sekundi peale. Tänakedestas omakorda kolmandanalõpetanud Sebastien Ogier'd 30,3sekundiga. Latvala jätkab liidrina kaMM-sarja üldarvestuses, olles kaheralliga kogunud 48 punkti, ning Tänak33 punktiga kolmas.

12. veebruaril jagati 59. kordaGrammysid. Auhinna tõi koju ka

kantritäht  Sturgill Simpson, kelleansambli koosseisus mängib kitarrieestlasest virtuoos Laur Joamets.Album "A Sailor's Guide to Earth" valitiparimaks kantrimuusika albumiks ningalbum oli nomineeritud ka üleüldisesaasta albumi kategoorias. Seal aga tõivõidu koju briti lauljanna Adele.

Soome metsakontsern Metsä Woodkavatseb rajada Pärnusse vineeri-tehase. Ettevõte investeerib Eestisse50 miljonit eurot ja see toob juurdepaarsada töökohta. Rajatakse tehasEestisse, kuna seal on asjatundlik, agasamas odavam tööjõud. Toorainetuuakse tehasesse Soomest. Uustehas Pärnus peaks valmis saamajärgmise aasta lõpuks.ERR ja delfi

16. veebruar 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

Kultuuri elutööpreemia saavad Järvi,Ulfsak ja Kasemaa

13. jaanuaril lahkus Välis-Eesti silmapaistevühiskonnategelane, Ülemaailmse EestiKesknõukogu (ÜEKN) endine esimees JaakJuhansoo.Ta maeti 20. jaanuaril Massachusettsi läti kalmistule.Jaak ise soovis seda, planeerides oma matust jubaaugustis, kui arstid talle vaid paar päeva aegaandsid. Ilmselt Jaagu tahtejõud käis arstideteadmistest üle, sest ta pidas vastu veel viis kuud.Peale selle, et Jaagu abikaasa Daina on lätlanna, oliJaagul palju läti sõpru ja ta ütles, et lätlaste keskel ontemal hea olla. Jaagul oli üldse palju sõpru jakolleege, mida oli näha rohkest osavõtust temamatusetalitusest.Jaak Juhansoo sündis Põltsamaal 16. mail 1942,Olga ja Peeter Juhansoo perekonnas. Perekondkoos vanema venna Jaaniga põgenes Nõukogudeokupatsiooni eest Saksamaale Augsburgi, kust mõneaasta pärast liiguti edasi New Yorki, Jaak oli siispeaaegu 7-aastane. Jaak mäletas, et ta imetlespäikesetõusul Vabadusesammast, mis sümboliseeristalle vabadust ja lootust.Peale paari aastat tööd farmis Edisto saarel, Lõuna-Carolinas, kolis perekond Minneapolisse. PärastMinnesota ülikooli lõpetamist astus Jaak sõjaväkke.Lahkunud sõjaväest 1965. a., kolis Jaak peatseltMassachusettsi, kus ta töötas elektroonika alal, kuni ta70ndate alguses asutas oma firma, PRIMA Products,tootes metallist kvaliteetseid reproduktsioone, tahvleid jamuud sarnast. See töö võimaldas Jaagul osaleda mitmeühiskonna töös ja üritustes, kuna ta ei olnud seotudkindlate kellaaegadega.Ühiskond, mis oli kõige lähedasem Jaagule oli eestlus, jasiin oli ta aktiivne väga mitmel alal. Ta oli tõsinevabadusvõitleja ja kauaaegne eesti aktivist,organiseerides demonstratsioone, kirjutades artikleid ja

andes intervjuusid, sihiga Eesti vabastada. Jaakoli Bostoni Eesti Seltsi esimees ja Seltsi auliige,New Englandi Balti Ühingu president ja juhatuseliige, Ikestatud Rahvaste Komitee laekur jajuhatuse liige ning kauaaegne EestiRahvuskomitee Ühendriikides Esinduskogu liige(1977-2014), valitud üheksasse Esinduskokku.Organisatsioon, mis tähendas Jaagule palju, oliÜEKN, kuhu ta kuulus umbes 30 aastat, ollesesimees aastatel 2007-2014 ja pärast seda laekur.Olles pikaajaline ÜEKN-i esimees, Jaagu tööÜEKN-i juhina langes ajastule, kus valitses paljuenesekriitikat, kuna Eesti oli juba nautinud 10aastat vabadust, aga ei leitud vastuseidküsimustele, “Mis suunas peaks ÜEKNarenema?” “Mis on ÜEKN-i tähtsamad sihid?”“Kas ÜEKN-i on üldse vaja?”2007. aastal omistati talle Eesti VabariigiValgetähe IV klassi orden.Allikad: Laas Leivat, ERKU

IN MEMORIAM - VELJO TORMISHeliloojate Liit kinnitas publikule, et 21. jaanuari õhtul suri 86-aastasena legendaarne ja armastatud helilooja Veljo Tormis."Veljo Tormis oli pikalt olnud haiglaravil," sõnas Eesti Heliloojate Liidukorraldusjuht Mari-Liis Rebane publikule. Veljo Tormise testamendisseisab aga klausel, et ta soovib ärasaatmist kitsas pereringis, mistõttusuuremat avalikku ärasaatmist ei toimu.Veljo Tormis sündis 7. augustil 1930. aastal.Veljo Tormis alustas muusikaõpinguid 1942. aastal, õpetaja AugustTopmani käe all orelimängu. Ta lõpetas 1947. aastal TallinnaMuusikakooli ning jätkas õpinguid koorijuhtimise erialal.Suurima osatähtsusega on Tormise loomingus koorimuusika. Suur osatema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keelikõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud paljukoorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta.Tormise tuntumad teosed koorimuusikas on loits "Raua needmine"ning tsüklid "Unustatud rahvad" ja "Eesti kalendrilaulud".2009. aastal tunnustati Veljo Tormist Eesti MuusikanõukoguHeliloomingu preemiaga, 2010. aastal Riigivapi I klassiteenetemärgiga, 2015. aastal pälvis helilooja PÖFF-i elutööpreemia,2016. aastal välisministeeriumi kultuuripreemia.

Riikliku kultuuri elutööpreemiad pikaajaliseväljapaistva loomingulise tegevuse eest väärtusega64 000 eurot pälvivad 2016. aastal dirigent NeemeJärvi, näitleja Lembit Ulfsak ning teoloog ja tõlkijaKalle Kasemaa.Neeme Järvi seadsid elutööpreemia kandidaadiksEesti Riikliku Sümfooniaorkester, Järvi Festival MTÜ,ajakiri Muusika, Eesti Muusikanõukogu, CMA OÜ (ASArtists Management) ja Eesti Heliloojate Liit. Esitajadnimetasid Neeme Järvit maailma üheks tänapäevahinnatumaks dirigendiks, kes juhatab tipporkestreid jateeb koostööd parimate solistidega.Lembit Ulfsaki esitasid elutööpreemia kandidaadiksEesti Draamateater, Eesti Filmitööstuse Klaster,teater Vanemuine, Eesti Teatriliit ja Eesti NäitlejateLiit. Esildistes nimetati Ulfsakit sarmikaks jakarismaatiliseks näitlejaks, kelle rollid Ukuaru Akslistkuni "Mandariinide" peaosani moodustavad ereda jatunnustustvääriva galerii.Kalle Kasemaad nimetas Tartu Ülikool ühekstänapäeva mitmekülgsemaks tõlkijaks jahumanitaarteadlaseks Eestis. "Võib kindlasti väita, ettema näol on tegemist parima elava Vahemeremaadening Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonidevahendajaga ja mõtestajaga Eesti jaoks, ent tedavõib võrrelda ka juba lahkunud Eesti õpetlastega, eritiKasemaa ühe olulisima õpetaja Uku Masinguga,"seisab Tartu Ülikooli esildises.Riiklikud kultuuri aastapreemiad, väärtusega 9600eurot, saavad 2016. aastal avalikkuseni jõudnudväljapaistvate tööde eest näitleja Mari-Liis Lill jadramaturg-lavastaja Paavo Piik; džässlaulja jahelilooja Kadri Voorand. Aastapreemia pälvivad kahelilooja ja elektronmuusik Sven Grünberg jaehtekunstnik Kadri Mälku. Kultuuriministeeriumi

IN MEMORIAM - JAAK JUHANSOO

2016. aasta Wiiralti stipendiumi pälvisid kaks Eestikunstimaailmas juba tunnustatud kunstnikku AnnaŠkodenko ja Rainar Aasrand.Glasgow Kunstiakadeemia magistrant AnnaŠkodenko on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemiamaaliosakonna, täiendanud end õpingute ajal ChelseaKunstikolledžis Londonis ja hiljem Moskva KaasaegseKunsti Instituudis. Näitustel on ta esinenud alatesaastast 2007 ja tema viimastel aastatel valminud töödon eranditult tõusnud kriitika tähelepanu keskpunkti.Üllatusena langetas Anna Škodenko 2016. aastalotsuse edasi õppida ja astus GlasgowKunstiakadeemiasse.Teise tänavuse stipendiaadi Rainar Aasranna tee viispaari aasta eest maailma ühte tuntumasse kooli, MIT-sse (Massachusetts Institute of Techology). Varem taon õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolidokumentalistika osakonnas ning Maastrichti Ülikoolisja õppinud kultuuriteooriat EestiHumanitaarinstituudis.Eduard Wiiralti nimelise kunstiüliõpilastele mõeldudstipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilasteõppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nendeenesetäiendamist. Stipendiume makstakse välja Wiiraltiteoste kasutamise eest kogutud autoritasudest ning ühestipendiumi suurus on 3000 eurot. Kultuuriministeerium

Wiiralti stipendiaadid Anna Škodenko jaRainar Aasrand.

Sport - TennisNaiste tennise Fed (Federation) Cup TallinnasEesti tennisenaiskond alustas 8. veebruaril FedCupi  Euro-Aafrika tsooni esimese tugevusgrupi turniiri,vastamisi Serbiaga. Esimesena kohtus 18-aastaneValeria Gorlats Ivana Joroviciga ja tuli vastu võtta kaotus0:6, 3:6. Anett Kontaveit  alistas Nina Stojanovic kahessetis 6:2; 7:5. Paarismängus Serblased alistasidKontaveit’i ja 16-aastase Maileen Nuudi 6:4, 1:6, 7:5Järgmisel päeval oli vastaseks Israel. Esimeses matšispidi Gorlats vastu võtma kindla kaotuse 1:6, 5:7. Viik tuliKontaveiti võiduga  6:4, 6:3. Otsustavas paarismängusKontaveit ja Nuudi tulid viimases setis välja 0:3kaotusseisust võiduga 5:7, 7:5 ja 6:3!Eesti naiskond alistas ka Bulgaaria 2:1 ning vältismadalamasse liigasse langemise. 16-aastane Maria LotaKaul kaotas esimeses mängus 5:7, 5:7. Teises matšis oliKontaveit kindlalt 6:1, 6:3 tugevam. Paarismängus Nuudija Kontaveit alistasid bulgaarlased 6:3, 7:5.Alagrupp lõpetati teise kohaga, play-off Austriaga eiõnnestunud (kaotus 1-2). Mängisid koondise noorimadNuudi, Kaul ja Gorlats.Samal turniiril esimeses grupis Suurbritannia naiskondalistas Portugaalia, Läti ja Türgi, kõik 3-0 ilma kaotuseta.GB ka alistas Horvaatia (2-1) maailmaliigaüleminekumängus.

ÜEKNi täiskogukoosolekul Riia Eesti Majas 2014vasakul Laas Leivat, paremal Jaak Juhansoo

Foto: Tõnu Tormis

K O K A K U N S T - Easy banana bread

I recently made thissuper easy bananabread for some hungryEstonians at a meeting.

Everyone really enjoyed it and Ipromised to publish the recipe inthis issue of Eesti Hääl .So here it is and I promise you itreally is the easiest baking thatyou will ever attempt! And it'sfoolproof!Makes 1 loafIngredients

200g plain flour200g caster sugar50g butter, softened1 teaspoon vanilla extract1 teaspoon bicarbonate of soda1/2 teaspoon baking powder1 egg3 very ripe bananas (Don'tworry if your bananas are not

very ripe - the recipe will still work aslong as you mash the bananas well)

You could add some dried fruit or choppednuts to the mixture for extra texture if youwishMethodPreparation:10minCook for 40 to 50 minutesReady in 1 hour

1. Preheat oven to 180 C / Gas 4. Greaseand flour a 13x23cm loaf tin.

2. Mash bananas and add flour, sugar,butter, vanilla, baking powder,bicarbonate of soda and egg. Mix well.Pour into loaf tin.

3. Bake at 180 C / Gas 4 for 40 to 50minutes or until skewer inserted intocentre of cake comes out clean.

Reet Järvik

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 16. veebruar 2017

LONDONIS

Laupäeval, 25.veebruarilWestminster Cathedral Hall'is

Kontsert ja vastuvõtt, algus kell 17.00Esinevad: Kelli Uustani ja Kusti Lemba Eestist;Mirjam Mesak; Heldur Harry Põlda ja LESi

segakoorKorraldavad Eesti Gild Londonis,

Londoni Eesti Selts ja Eesti Kool Londonwww.estoniansociety.co.uk

ABISTAMISE KOMITEE LONDONISPühapäevased lõunad

KUUPÄEV MUUDATUD - 23. aprill - Kevadpühalõuna

10. detsember - JõululõunaKõik on teretulnud! Lastele on mängutuba.

Palun teatage oma osavõtust tel: Ida Lemsalu 0208893 3816; email: piret@blueyonder.co.uk

Lõunad toimuvad kell 13:00Londoni Eesti Majas, 18 Chepstow Villas, W11 2RB

Eesti Elu (Kanada)Veera Õunapuu (Raiste) *23.02.19 Haanjas; †05.12.16VancouverisRobert Otis *27.08.41 Saaremaal; †31.12.16 BrantfordisJohannes Eenjärv *21.02.25 Karksis; †08.01.17 VancouverisMeinhard Jääger *20.05.24 Narvas; †08.01.17 TorontosEdgar Lees *16.10.27 Hiiumaal; †10.01.17 TorontosEberhard Lepik *17.02.24 Saaremaal; †22.01.17 TorontosJohannes Vihma *17.12.20 Viljandis; †20.01.17 TorontosIlor Tamm *14.12.26 Virumaal; †01.02.17 TorontosEesti Päevaleht (Rootsi)Maimo Oras *18.12.19; †28.12.16 SundsvallisHeino Hallis *21.03.27; †03.01.17Asta Veinberg *15.01.18; †10.01.17Aino Roots (Kuutan) *11.11.30 Pärnus; †08.01.17 StockholmisHeino Suurküla *07.04.23; †04.01.17Jüri Jansen *15.11.38 Pärnus; †27.01.17 VästerasisMall Härm *08.12.19 Tallinnas; †28.01.17 StockholmisArvo Tammearu *23.05.33 Pärnus; †31.01.17 OlofströmisVaba Eesti Sõna (USA)Paul Reets *5.07.24 Nõmmel; †25.12.16 North Reading, MARaimond Meerbach *13.06.29 Võrus; †03.01.17 MassachusettsJaak Juhansoo *16.05.42 Põltsamaa; †13.01.17 Massachusetts

JUMALATEENISTUS LONDONISRootsi luterlikus kirikus Londonis.pühapäeval 21. mail kell 14.00

Teenib - õp Lagle HeinlaLaulab Londoni Eesti Seltsi segakoor

6-11 Harcourt Street, Marylebone, W1H 4AG.Teenistusele järgneb kohvilaud.

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublished by the Association of Estonians in Great Britain

Toimetus - Reet Järvik & Toomas OjasooKorrektuur - Tiina Kõiv

Esindajad: Lydia Järvik (Bradfordis)Ida Lemsalu (Londonis)

Tellimis aastaks (UKs) - £18;Leinakuulutused - miinimum £12.

Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 pereTšeki saajaks märkige “Estonian News”, 4 Briar Gate, Long

Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Tel: 0115 877 6877e-mail: info@eestihaal.co.uk

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alatiühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutaballakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori

loata.Prrinted by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

LONDONI EESTI MAJALondoni Eesti Maja kutsub maja tulevikust

huvitatud eestlasi ümarlauale, mis toimub 26.märtsil kell 14.00 Londoni Eesti Majas,

18 Chepstow Villas, W11 2RB.Arutamisele tuleb Londoni Eesti Maja visioon,

tegevus ja tulevikuperspektiiv.Osalemisest palume teada anda Kerli Liksorile:

kerli.liksor@hotmail.com, tel 07748953947

K Ü Ü N L A - J A P A A S T U K U UTähtpäevad

24. veeb Eesti Vabariigi Aastapäev6. märts 1944 Narva pommitamine14. märts EmakeelepäevEesti Hääl soovib sünnipäeva lastele

õnne22. veeb Mati Reitel23. veeb Virve Abbasi-Valk25. veeb Lia Ottan28. veeb L M Cole28. veeb Ingrid Pajo (juubilar)2. märts Lembit Õpik3. märts Valdeko Vink5. märts Peter Sheldon (juubilar)9. märts Peeter Ots

16. märts A.P. Treial (juubilar)19. märts Katrin Eagle20. märts Tiina Rajamets

Sündinud23. veeb 1874 President Konstantin Päts28. veeb 1884 Ants Piip1. märts 1883 Karel Pusta4. märts 1865 Eduard Vilde10. märts 1908 Kristjan Palusalu20. märts 1898 Eduard Viiralt

Surnud1. märts 1940 Anton Hansen Tammsaare7. märts 1920 Jaan Poska

7. märts 1934 Ernst Enno13. märts 1957 Anna Haava13. märts 1953 kindral Juhan Laidoner14. märts 2006 President Lennart Meri19. märts 1882 C.R. Jakobson

Mälestame Inglismaal elanud eestlasi21. veeb 1986 Mihkel Toomse, Leicesteri Eesti Maja esimees27. veeb 1984 August Ottan, Bradfordi Eesti Kodu sekretär8. märts 1962 Ida Rixon LESi asutaja liige8. märts 1976 kol. Alfons Rebane12. märts 1971 August Torma, Eesti Saadik UKs 1934-1971

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

†Armast ema ja vanaema

RITA JOHANNNA ROHULAAN’i(neiuna Loik)

sünd: 02.03.1921 Tallinnassurn: 20.02.2017 Cambridge’is

mälestavad leinasToomas ja Jo; Linda; Anni ja Reg

lastegaPuhka rahus

NOTTINGHAMISpühapäeval 19. veebruaril

Uksed avatud kell 2.00.Tervitus, eestipärane einelaud,

loterii, ühislaulud.Baar avatud.

Sissepääs £5.00; pensionärid / lapsed 10-16.a £3 Eestlased ja eesti sõbrad olete kõik teretulnud!

Everyone welcome!Nottingham Ukrainian Social Club,Claremont Road, Notts. NG5 1BH

EDINBURGHISEdinburghi Eesti Selts tähistab Eesti 99. Vabariigi

aastapäeva reedel 3. märtsil.Uksed avatakse kell 18.00.

Toimub vastuvõtt koos jookide ja suupistetega.Vaadatakse koos filmi Eestist

ning esineb artist Ingrid Marran.Piletid kohapealt kell 18-21 £5, pärast 21-te £2.

Rõivastusstiil semi-formal.Kõik huvilised oodatud!

Edinburgh Royal Medical Society,5/5 Bristo Square, EH8 9AL.

Rohkem informatsiooni ürituse Facebooki leheltwww.facebook.com/events/482584551912023või e-maililt edinburgh.estonians@gmail.com

https://m.facebook.com/edinburghestoniansociety

LONDONI KOGUDUS 7021. mail 2017 toimub pidulik jumalateenistusRootsi kirikus tähistamaks Londoni EELKkoguduse 70. aastapäeva.Londoni kogudus asutati 1946. aastal SaadikAugust Torma algatusel. Esimene teenistustoimus nelipühal, 25. mail 1947. Teenis õpetajaJaak Taul.Olete kõik oodatud teenistusele, eriti need,kellel on olnud ühendus eesti kirikuga Londonisnäiteks läbi ristimise, leeri või pulmade.Oodatud on ka endised nõukogu ja juhatuseliikmed ning nende järeltulijad.Teenistus on kakskeelne.Jutlustab piiskop Tiit Salumäe Tallinnast.Londoni Eesti Seltsi segakoor ja laulja ReetKromel kaunistavad jumalateenistustmuusikaga.

LEICESTERI EESTI MAJAS366 Fosse Road North, LE3 5RS.

Tel: 0116 251 6727 eestimaja@gmail.com

reedel 24. veebruaril kell 20.00Baaris laias valikus eesti jooke!

Olete kõik oodatud!

BRADFORDI EESTI KODUS8 Clifton Villas, BD8 7BY. Tel: 01274 544221

laupäeval 25.veebruaril kell

17.00Palvuse peab Virge

JamesEsinevad isamaaliste

lauludega Reet KromeliREE koori

naisansambel,saateansambel -

Kristiina Killo, MadisMälgand (löökpill), Ülo

Mälgand (klaver).Klubi poolt peolaud

suupiististega -omapoolsed küpsetised

on teretulnud!Baaris müügil eesti

jooke. Vajadusel aitab klubi meie vanemaid liikmeid

kojusaamisel transpordiga.Palun andke oma osavõtust teada telefonil 07789767 017 (Paul) või emailil info@eestikodu.co.uk

või www.facebook.com/EestiKodu

EEL SEI S VA D ÜRI T USED

I E S T U L E V I KCatthorpe Manoris, Catthorpe, LE17 6DF

3-5. märts Seltskondlik nädalavahetus12-14. mai Seltskondlik nädalavahetus jaaastapäeva tähistamine laupäeval 13. mail6-13. august Laste suvelaager12. august Laste suvelaagri lõpupidu

Info: kristysheldon@hotmail.com

ErratumJaanuarikuu Eesti Hääles jäi kogemata viimane ridaära Bradfordi jõulupeo artiklist. Viimane lause olekspidanud lõppema järgnevalt: „Meil on siin nii armas,sõbralik ja kokkuhoidev eesti pere,“ lisas ta.Vabandame artikli autorile Maria-Kristiina Kontuseletehnilise vea eest. Eesti Hääle toimetus