Natura 2000 toetus erametsamaale

Metsaala piiride tähistamine

Gunnar ReinapuSA Erametsakeskus

Metsaala piiride tähistamise vajadus

• Piiride tähistamine on vajalik, sest tegemist on pindalapõhise toetusmeetmega.

• Toetusaluse pindala suurust peab olema võimalik looduses korduvalt üle mõõta ja seda saab täpselt teha ainult siis, kui piir on kohapeal visuaalselt tuvastatav.

Metsaala (1)• Metsaalaks loetakse metsamaad või ühte selle osa, mis asub ühe

katastriüksuse ja sihtkaitsevööndi või ühe katastriüksuse, hoiuala, piiranguvööndi ja projekteeritava ala piires.

• Katastriüksuse vaheline piir ja kaitsevööndite vaheline piir jagab pindalalt tervikliku metsamaa erinevateks metsaaladeks (välja arvatud hoiuala ja piiranguvööndi/ projekteeritava ala ja piiranguvööndi/ projekteeritava ala ja hoiuala vaheline piir).

• Metsaala pindala hulka loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud.

• Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa, kui jagamise tulemusena tekkiv metsamaa on väiksem kui 0,1 ha.

• Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa kohta ei või toetust taotleda.• NB! Kaitsevöönd võib olla laiem kui liinitrass – täpsemalt elektripaigaldise

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise korras.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007. a määrus nr 19• § 2. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus • (1) Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini

telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge:• 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit;• 2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; • 3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit;• 4) 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit;• 5) 220–330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. • (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul

on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. • (3) Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Metsaala (2)Toetust võib taotleda metsaala kohta:• mis asub Natura 2000 alal (st on linnuala või loodusala) ja millel on kehtiv kaitserežiim (kaitsevöönd) • või ala, mille kohta on tehtud “Looduskaitseseaduse” § 8 lõikes 1 nimetatud kaitse alla võtmise ettepanek või mille

kohta on algatatud “Looduskaitseseaduse” § 9 lõikes 1 nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus (edaspidi projekteeritav ala).

http://geoportaal.maaamet.ee/

Metsaala (3)http://geoportaal.maaamet.ee/

Metsaala (4)

Toetust võib taotleda metsaala kohta, mis:• on vähemalt 0,30 ha suurune;• on maakatastris metsamaa kõlvikuna või alal kasvavad puittaimed

kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega vähemalt 30%;• on looduses tuvastatav (katastriüksuse piiripunktid)• on metsaalana kantud keskkonnaregistrisse (Maaameti

kaardiserveri rakendus “Natura metsatoetused” http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis );

Metsaala (5)

Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks:• katastriüksuse piir;• sihtkaitsevööndi ja hoiuala vaheline piir;• sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi vaheline piir;• sihtkaitsevööndi ja projekteeritava ala vaheline piir;• üle 4 m laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd või muu ala;• üle 0,1 ha suurune lagendik või muu ala, mille kohta ei või

toetust taotleda ja mis pole maakatastris metsamaa;• elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa, kui jagamise

tulemusena tekkiv metsaala on väiksem kui 0,1 ha.

Metsaala (6)Toetust võib taotleda metsaala kohta, mis• on taotleja omandis. NB! Taotlejaks tuleb alati märkida metsa omanik. Ka sel

juhul, kui taotluse täidab omaniku eest volitatud esindaja;• on metsaalana keskkonnaregistris (ja seega ka Natura 2000 erametsamaa

toetuse kaardikihil, mis on kättesaadav Maa-ameti avalikust kaardirakendusest);• on vähemalt 0,30 ha suurune;• asub Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis,

piiranguvööndis või hoiualal või on projekteeritav ala;• metsaala peab olema kantud metsamaana maakatastrisse või sellel peavad

kasvama puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liituvus peab olema vähemalt 30 protsenti. Kui metsamaana on maakatastris (ekslikult) fikseeritud mittemetsamaa (n veekogu, soo, põõsastik), siis sellise ala kohta ei saa samuti toetus taotleda.;

• on visuaalselt tuvastatav kohapeal katastriüksuse piirimärkide abil katastriüksuse piiripunktidega ühtivates metsaala piiripunktides.

Metsaala (7)Toetust ei või taotleda metsaala kohta, • mis on kantud PRIA põllumassiivide registrisse. Sellisele alale Natura 2000

erametsamaa toetuse saamiseks tuleb Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks metsaala PRIA põllumassiivide registrist välja võtta;

• mis on kantud keskkonnaregistrisse poolloodusliku kooslusena;• millele taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust;• mille kohta on sõlmitud leping vääriselupaiga kaitseks;• millele taotletakse loodushoiutoetust;• hüvitatakse «Looduskaitseseaduse» § 22 punktis 3 nimetatud tegevuse

korraldamise käigus poolloodusliku koosluse hooldamisest tulenevad lisakulud ning saamata jäänud tulu.

• Kui osale metsaalast on taotletud nimetatud toetusi, siis tuleb see ala osa arvata metsaala pindalast välja ning näidata kaardil ja taotlusel selle võrra väiksem pindala.

Metsaala piiride tähistamine (1) • Katastriüksuse piiripunktidega ühtivad metsaala piiripunktid

peavad olema looduses visuaalselt tuvastatavad igal aastaajal (ka paksu lume, suurveega, kõrge rohuga).

• Juhul, kui katastriüksuse piirimärk ei ole aastaringselt visuaalselt tuvastatav, tuleb kasutada lisatähistust.

• Lisatähistuseks sobib kõige paremini ca 1,5 – 2 meetri pikkune visiiri tikk (puutokk), millele on seotud värviline märkelint või mis on märkevärviga tähistatud.

• Tähistada tuleb ringikujulise metsaala keskpunkt (ringikujulise metsaala keskpunkti paiknemisel taotleja omandis oleval katastriüksusel peab olema tähistatud metsaala keskpunkt).

Metsaala piiride tähistamine (2)

Metsaala piiripunktid,mis ühtivadKatastriüksusepiirimärkidega ja mispeavad olemaAastaringseltVisuaalselttuvastatavad (skeemiltähiseks kollane ring).

Metsaala piiride tähistamine (3)

Katastriüksusepiirimärk (piirikivi),mis vajablisatähistust

Metsaala piiride tähistamine (4)

KatastriüksusePiirimärgilisatähis, selleks etpiirimärk oleksaastaringselttuvastatav

Metsaala piiride tähistamine (5) • Lisamärgistusena ei tohi kasutada kilekotte, pakendeid jne,

mis risustab kaitsealuseid metsi.• Liikumispiirangutega metsaalasid tuleb tähistada kooskõlas

kehtivate liikumispiirangutega.• Kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli

tegemise juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale isikule vajaduse korral ette katastriüksuse piirimärgid või metsaala piiri.

• Kui katastriüksuse piirimärk pole visuaalselt tuvastatav või puudub, otsustab EMK rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades taotletud toetuse vähendamise iga rikutud nõude kohta 5–25%.

Pindala mõõtmine (joonis 1)

Pindala mõõtmine (joonis 2)

Pindala mõõtmine (joonis 3)

Pindala mõõtmine (joonis 4)

Pindala mõõtmine (joonis 5)

Sagedasemad probleemid

• Katastriüksuse piirimärk ei ole visuaalselt tuvastatav ja lisatähistus puudub.

• Katastriüksuse või kaitsevööndite piiride nihked.

• Taotleja pole metsaalast välja arvanud alasid või ala osasid, mille kohta ei tohi toetust taotleda (üle 4 m laiused teed, kraavid, tuletõkestusvööndid).

Probleemide lahendus• Katastriüksuse piiripunktide nihete tuvastamisel või kahtluse

korral – info saamiseks ja kontrollmõõdistamise teostamiseks on

võimalik pöörduda litsentseeritud maamõõtja või Maa-ameti poole.

• Kui katastriüksuse piirimärk ei ole looduses tuvastatav, seda pole kunagi paigaldatud või on see hävinenud

– piirimärgi taastamine toimub katastrimõõdistamise teel katastriüksuse plaani või piiriprotokolli alusel maamõõtja poolt.

• piiride kindlaksmääramise toimingu läbiviimiseks– kohaliku omavalitsuse poole.

• Taotluse ja kontrolliga seotud küsimustes pöörduda Erametsakeskusesse.

Aitäh!

gunnar.reinapu@eramets.eetel: 5306 3475