Kaubanduserialade riiklik õppekava

Haridus- ja teadusministri 5. jaanuari 2007.a

määrus nr 5

ÕK rühma (ISCED 97) nõukogu

Õpetajad Õpetajate koolitajad

Eriala-spetsialistid

Õppekava rühmade nõukogud

•Nõuandva õigusega koostööorganid, kes nõustavad HTM-i ja REKK-i kutseõpingute sisu, RÕK-ide, õppekirjanduse ja õpilaste erivajaduste ja õpetajate koolituse küsimustes.•Põhiülesanne- RÕK-ide arendamine, rakendamine

Kutseõppe liigid ja praktika

• Kutsealane eelkoolitus, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis• Põhihariduse nõudeta kutseõpe:20-100 õn sh praktika 25%• Kutseõpe põhihariduse baasil: 40-100 õn sh praktika 25%• Kutsekeskharidusõpe vähemalt: 120 õn sh vähemalt 40 õn üldharidusaineid, praktika 25% kutseõppe mahust• Kutseõpe keskhariduse baasil: 20-100 õn sh praktika 25%

(Kutseharidusstandard)

Õppevormid• Koolipõhine õppevorm: põhineb kutse-, eri ja ametialasel ettevalmistusel,

millest praktika ei ületa ½ kutseõppe mahust

• Töökohapõhine õppevorm: põhineb kutse-, eri ja ametialasel ettevalmistusel,

millest praktika moodustab vähemalt 2/3 kutseõppe mahust

Kooli õppekava

• Üldharidusained moodustavad kutsekeskhariduse õppekavas iseseisva osa.

• Keskhariduse baasil kutseõppe õppekavas määratud õppe maht võib moodustada kuni kaks kolmandikku rakenduskõrghariduse õppekavas määratud õppe mahust. Kutseharidusstandard § 6.

Kooli õppekavale esitatavad nõuded

(3) Kooli õppekavas esitatakse üld-, põhi- ja valikõpingute moodulite eesmärgid, õppesisud, õpitulemused ja moodulite hindamise põhimõtted.

Kutseharidusstandard § 6

Kooli õppekava moodulid

Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5–30% õppekava mahust.

Kutseharidusstandard § 7.

Õpingud

(1) Õpingud toimuvad auditoorse töö, praktilise töö, praktika ja iseseisva töö vormis.

(2) Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis.

Kutseharidusstandard § 8.

Õpingud

(3) Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud muus vormis.

(4)Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav praktiline töö.

Kutseharidusstandard § 8.

Praktika • Praktika on õppekava raames töökeskkonnas

juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav töö

• Kool kindlustab õppijad:• praktika kohtadega• praktika toimumise ettenähtud mahus • praktika koolipoolse juhendamise• praktika tulemuslikkuse hindamise• Leping: kolmepoolne - õppija, kool, ettevõte• (Kutseõppeasutuse

seadus)

§ 1. Määruse ülesanne

(1)Kaubanduserialade riiklik õppekava, mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel hulgi ja jaekaubanduse õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

§ 1. Määruse ülesanne

(2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu:

1) müüja;2) müügikonsultant;3) müügikorraldus,4)müügiesindaja.

§ 2. Kutseõppe eesmärgid ja ülesanded

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

§ 2. Kutseõppe eesmärgid ja ülesanded

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes:

• väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

• oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd;

• oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi mitmesugustes tööolukordades;

§ 2. Kutseõppe eesmärgid ja ülesanded

• on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

• vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

• töötab tervist ja keskkonda säästes;

§ 2. Kutseõppe eesmärgid ja ülesanded

• oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

• oskab hankida ja analüüsida teavet;• oskab suhelda ja on valmis

meeskonnatööks.

§ 3. Nõuded õpingute alustamiseks

(1) müüja eriala õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud vähemalt põhihariduse ja kelle eesti keele tase on vähemalt algtasemal;

2) Müügikonsultandi õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud kutsekeskhariduse ja kelle eesti keele tase on vähemalt kesktasemel;

3) Müügikorralduse õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud keskhariduse või kutsekeskhariduse ja kelle eesti keele tase on vähemalt kesktasemel;

4) Müügiesindaja õppekava alusel võib asuda õppima õppija, kes on omandanud keskhariduse või kutsekeskhariduse ja kelle eesti keele tase on vähemalt kesktasemel;

Müüja eriala lõpetanud (või töötanud) võivad alustada müügikorralduse ja müügiesindaja õpinguid II kursuselt

§ 4. Nõuded õpingute

lõpetamiseks (1) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on

saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam.

§ 5. Kutseõppe sisu

(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega:

• Müüja I;• Müüja – konsultant III;• Müügiassistent III;• Müügiesindaja III.

§ 5. Kutseõppe sisu

(2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1:

Erialadel on ühised õpingud- sissejuhatus kaubandusvaldkonda, majanduse ja ettevõtluse alused, töökeskkonnaohutuse alused, kommunikatsiooni alused, erialased võõrkeeled, klienditeeninduse alused, müügitöö alused

Erialadel on oma põhiõpingud ja praktika

§ 6. Kutseõppe maht

1) müüja eriala kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat;

2) müügikonsultandi eriala kutseõppe maht on 20 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 5 õppenädalat;

3) müügikorralduse eriala kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat;

4) Müügiesindaja eriala kutseõppe maht on 80 õppenädalat, sellest praktikat vähemalt 20 õppenädalat

§ 7. Kooli õppekava koostamine

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

§ 7. Kooli õppekava koostamine

(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.

(3) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.

§ 8. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine

(1) Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele.