KAUGPÜÜGI OLUKORD JA INVESTEERINGU-

VAJADUS

LÕPPRAPORT Teostatud vastavalt Põllumajandusministeeriumi

riigihankele nr 020209PK

Koostanud: AS Helmes / OÜ HansaUuringud

Tallinn november 2005

2/71

LÜHIKOKKUVÕTE (MANAGEMENT SUMMARY) Uuringu eesmärkideks on välja selgitada kaugpüügi investeeringuvajadused ja -võimalused ning koguda RAK meetmete rakendamiseks ja seireks vajalikku informatsiooni. Uuringu valimiks kujunes 2 püügiettevõtet, 14 meeskonna liiget 7 kaugpüügi kalalaevalt, 4 kaugpüügi inspektorit ja 5 vaatlejat. Finantsandmed koguti 4 püügiettevõtte kohta. Valim moodustas 50% kaugpüügi püügiettevõtetest, 63,6% kalalaevadest, 4,6% meeskonna liikmetest, 100% kaugpüügi inspektoritest ja vaatlejatest. Küsitluse läbiviimiseks saadeti inspektoritele ja vaatlejatele ning ettevõtte juhtidele küsimustik maili teel ning vastused saadi tagasi maili või faksiga. Täiendavalt suheldi püügiettevõtte juhtidega struktureerimata intervjueerimisi kasutades. Meeskonna liikmetele mõeldud ankeedid edastati valimi liikmetele ettevõtete juhtide vahendusel. Finantsandmed telliti Äriregistrist perioodi 1998-2004 kohta. Teisestest andmetest kasutati peamiselt EV Põllumajandusministeeriumi, EV Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Statistikaameti andmeid ning varasemaid uuringuid ja kirjutisi. Andmed koguti oktoobris-novembris 2005. Eesti püügipiirkonnad ookeanidel on viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud ning kaugpüügi mahud on samal ajal kahanenud ligi kaks korda. Väga oluliselt on vähenenud kalapüügi kvoodid, va krevetipüük, mille kvoot on pigem kasvanud. Vähenenud on ka Eesti lipu all sõitvate kaugpüügi laevade arv. Kokku on praegu püügil 11 laeva, valdavalt krevetipüügi laevad. Laevade keskmine vanus on 25,5 aastat; neli laeva on vanemad kui 30 aastat. Ca 80% tänasest püügist moodustab krevetipüük. Mitmete kalaliikide püük, mis kümme aastat tagasi andsid põhiosa Eesti kaugpüügist, on lõpetatud või selle maht on marginaalne. Püügiettevõtete käibe kasv on viimastel aastatel pidurdunud, kulud (eriti kütusele) kasvanud pidevalt ning ettevõtete tegevuse kasumlikkus väga madal. Kasum varieerub tugevasti. Just aastad 2003 ja 2004 olid ettevõtetele majanduslikult rasked. Maksevõime ja likviidsustase on madalad, võlakoormus ülikõrge. Laenudega kaasnevad intressid vähendavad oluliselt ettevõtete ärikasumeid. Kehvade majandustulemustega aastatel on ettevõtjad vähendanud töökohtade arvu kaugpüügis. Töötajate keskmine palk kaugpüügis on märkimisväärselt kõrgem kui Eesti ranna- ja sisevetes püüdvatel kaluritel. Investeeringute mahud on kalanduse kontekstis väga suured ulatudes keskmiselt mõne kuni mõnekümne miljoni kroonini aastas. Põhivarade osakaal bilansis on väga kõrge, mistõttu on tegemist väga kapitalimahuka valdkonnaga. Konkurentsivõimelisuse tõstmiseks tuleks keskenduda efektiivsuse suurendamisele ehk protsesside ratsionaliseerimisele kulude kokkuhoiuks. Toetama peaks eelkõige investeeringuid laevade ja laevaseadmete remonti ja majandusliku efektiivsuse (sh kütuse säästlikum kasutamine) suurendamisse. Ettevõtete arenguinvesteeringute maht perioodil 2007-2013 kokku oleks 200-300 miljonit krooni; esmajärjekorras tuleks investeeringud suunata laevadele Taurus, Ontika, Andvari, aga ka Eldborg. Tuleks kaaluda vanade laevade utiliseerimist (2-3 laeva, kandidaadid on Merike, Sonar, Lomur II, toetus kokku mahus 52,5-85,5 miljonit krooni) või otstarvet muutvat ümberehitamist (üks laev, kandidaat on Lomur II, toetus mahus 35-40 miljonit krooni). Hinnanguliselt soetatakse 2007-2013 kuni neli uut / uuemat kaugpüügi laeva, mis tähendab ettevõtetele investeeringuid mahus 180-200 miljonit krooni. Ühinemine Euroopa Liiduga pole kaugpüügis muudatusi kaasa toonud (või kui, siis pigem positiivseid). Seni on toetatud üht kaugpüügi ettevõtet mahus 6,3 miljonit krooni.

3/71

SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE (MANAGEMENT SUMMARY)........................................................................2

1. LÄHTEPOSITSIOON JA UURINGU EESMÄRK .......................................................................4

1.1 Kasutatavad mõisted ja uuringu taust................................................................................4

1.2 Varasemad uuringud ja muud olemasolevad allikad.........................................................6

1.3 Uuringu eesmärgid ............................................................................................................7

1.4 Kaugpüügiga seonduvad RAKi meetmed .........................................................................8

2. METOODIKA ..............................................................................................................................10

2.1 Üldkogumi kirjeldus ........................................................................................................10

2.2 Valimi moodustamise kriteeriumid ja planeeritud valim ................................................10

2.3 Küsimustikud ja andmete kogumine ...............................................................................11

2.4 Andmete analüüs ja tulemuste esitamine.........................................................................11

3. VASTAJATE PROFIIL................................................................................................................13

4. KAUGPÜÜGI HETKEOLUKORD .............................................................................................16

4.1 Kaugpüügi püügipiirkonnad ............................................................................................16

4.2 Kaugpüügiga tegelevad püügiettevõtted ja laevastik ......................................................19

4.3 Kalavaru, kaugpüügi kvoodid ja püügimahud.................................................................21

5. KOKKUVÕTE UURINGU TULEMUSTEST.............................................................................25

5.1 Kaugpüügi majanduslik tasuvus ja konkurentsivõime ....................................................25

5.2 Kaugpüügi laevastiku olukord.........................................................................................31

5.3 Investeeringud kaugpüüki ja investeeringuvajadus.........................................................36

5.4 Euroopa Liiduga ühinemise mõju kaugpüügile ja RAKi meetmed.................................42

LISAD...............................................................................................................................................54

Küsimustik.............................................................................................................................55

Projektimeeskonna tutvustus .................................................................................................70

4/71

1. LÄHTEPOSITSIOON JA UURINGU EESMÄRK

1.1 Kasutatavad mõisted ja uuringu taust Kaugpüügi all mõistetakse käesolevas töös kala- ja krevetipüüki kaugpüügi püügipiirkondades. Kaugpüügi püügipiirkondade all peetakse silmas püügiruutudena määratletud veeala (tsoone) ookeanides, kus vastavalt rahvusvahelistele kalapüügi kokkulepetele on Eesti riigil õigus kala- ja krevetipüügiks. Svalbard on rahvusvaheline kalapüügi kokkulepe aastast 1930, mis annab Eestile õiguse kala- ja krevetipüügiks Kirde-Atlandil kehtestatud püügikvootide piires. NAFO on rahvusvaheline kalapüügi kokkulepe aastast 1992, mis annab Eestile õiguse kala- ja krevetipüügiks Loode-Atlandil kehtestatud püügikvootide piires. NEAFC on rahvusvaheline kalapüügi kokkulepe aastast 2003, mis annab Eestile õiguse kala- ja krevetipüügiks Kirde-Atlandil kehtestatud püügikvootide piires. Eesti teostab oma püügiõigust läbi Eesti püügiettevõtete, kellele on jagatud püügikvoodid püügipiirkondades. Eesti lipu all sõitvad laevad on Eesti püügiettevõtete omanduses või kasutusrendil olevad ning laevade riiklikku registrisse (segment 4S3) kantud kala- ja krevetipüügi laevad, millel on õigus kala- ja krevetipüügiks püügipiirkonnas jagatud kvootide piires. Laevade riiklik register on osaks kalanduse infosüsteemist. Kaugpüügi püügivahenditeks võivad olla põhjatraalid ja põhjatraalnoodad ning pelaagilised traalnoodad. Kaugpüügi kaluriks loetakse käesoleva uuringu kontekstis Eesti lipu all sõitvatel kaugpüügi laevadel töötavaid kalureid. Ühel laeval töötavaid kaugpüügi kalureid nimetatakse laeva meeskonnaks või laevapereks. Kaugpüügi kalalaevade inspektorid on Veeteedeameti töötajad, kelle tööülesandeks on teostada kontrolli kaugpüügi üle. Kaugpüügi kalalaevade vaatlejad on lepingu alusel riigi kasuks töötavad spetsialistid, kes jälgivad ja koguvad andmeid kaugpüügi kohta püügi ajal laeval viibides. Kvoot on ühele püügiühikule (riik, ettevõte vms) eraldatud mingit liiki kala väljapüügiõiguse maht (tonnides, püügipäevades, püügivahendite piirarvuna). Püügipiirang on kalavaru olukorra säilita-miseks, taastamiseks või parandamiseks teatud veealal või teatud kalaliigi puhul kehtestatud ajaline või koguseline kitsendus või keeld teatud püügivahendite kasutamisele. TAC (Total Allowable Catch) on mingi kalaliigi maksimaalne lubatud summaarne väljapüük teatud püügipiirkonnas1. Saagi väärtus ehk püügitulu on püütud kala koguse ja esmakokkuostuhinna korrutis summeerituna kalaliikide lõikes.

1 Vetemaa, M. jt „Eesti sisevete- ja rannakalapüügi optimaalse püügivõimsuse hindamine”, Eesti

Mereinstituut, Tallinn 2003, lk 3

5/71

Püügikoormust mõistetakse kui tegelikult rakendatud püügivõimsust2. Püügivõimsus on defi-neeritud tegeliku saagi ja potentsiaalse saagi suhtena3. Seega on püügikoormus teisisõnu võrdne tegelikult püütud saagiga. Kalanduse Arendusrahastu (KAR) (inglise k FIFG – Financial Instrument for Fisheries Guidance) on mõeldud RAKi eesmärkide elluviimiseks kalanduse valdkonnas 2004-2006. aastal. Eesti Riikliku Arengukava (RAK) ühtse programmdokumendi 2004-2006 prioriteedi 3 „Põllu-majandus, kalandus ja maaelu” üldine eesmärk on maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutlik majanduslik ning sotsiaalne areng4. Eesti jaoks on tähtis traditsiooniliste kalapüügipiirkondade ja püügivõimaluste säilitamine5. Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil, vetes või kalalaevadel asetleidvat bioloogiliste ressurs-side kaitset, juhtimist ja säästvat kasutamist, vesiviljelust ning kalandus- ja vesiviljelussaaduste töötlemist ja turustamist reguleerib ELi ühine kalanduspoliitika. ELi ühise kalanduspoliitika eesmärk on kalanduse jätkusuutliku arengu tagamine, kindlustades sealjuures keskkonnakaitseliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide tasakaalu. Kalandusmeetmete tähelepanu keskpunktis on laevastiku püügivõimsuse vastavusseviimine kalaressursiga ning kala käitlusahela kõigi lülide (laevad, sadamad, tööstused) vastavusseviimine toiduohutus-, töökaitse- ja keskkonnanõuetega6. Kaugpüük on rahvusvaheliste kalanduskokkulepete objektiks. Eestile on tähtis püüda välja riigile eraldatud kvoot, et tagada kvoodi säilimine järgnevateks perioodideks, ning püügivõimsuse optimeerimine kvoodist lähtudes. Kalanduse Arendusrahastu peab toetama sektori jätkusuutlikku arengut7. Arvestades Eesti ja ELi Ühise Kalanduspoliitika eesmärke on Eesti kalanduspoliitikale välja-kutseks leida lahendused kaugpüügi arendamiseks 2004–2006 kehtiva Eesti riikliku arengukava Kalanduse Arendusrahastu (KAR) ja seda 2007–2013 asendava Euroopa Kalandusfondi raames. Uue Euroopa Kalandusfondi eesmärkideks on:

- lihtsustada EL Ühise Kalanduspoliitika meetmete elluviimist, - aidata kalanduspiirkondadel oma majandust mitmekesistada, - lihtsustada toetuste andmist, - suurendada subsidiaarsust.

Euroopa Kalandusfondil on viis peamist prioriteeti: - EL-i kalalaevastiku kohandamine, - vesiviljelus, sisevete kalandus, töötlemine ja turustamine, - üldise huvi projektid,

2 Vetemaa, M. jt „Eesti sisevete- ja rannakalapüügi optimaalse püügivõimsuse hindamine”, Eesti

Mereinstituut, Tallinn 2003, lk 4 3 Ibid, lk 4 4 Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004-2006, lk 240 5 Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006 p 120, kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 22.

märtsil 2004. a., www.just.ee 6 Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004-2006, lk 297 7 Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006 p 121, kinnitatud Vabariigi Valitsuse otsusega 22.

märtsil 2004. a., www.just.ee

6/71

- kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng, - tehniline abi.

Euroopa Kalandusfond arvestab senisest enam kalanduse ja vesiviljeluse tulevikuvajadustega. Fond aitab tagada sektori paremat kohandumist võimalike muutuste korral, mis võivad kaasneda näiteks teatavate püügimeetodite keelustamisel, mille tulemusel peaks kasutusele võtma teist-suguseid või hoopis uusi püügivahendeid.8

1.2 Varasemad uuringud ja muud olemasolevad allikad Kaugpüüki on varem analüüsitud 2003. a septembris valminud Tartu Ülikooli Mereinstituudi uuringus „Eesti kaugpüügi ja Läänemere (laeva)kalapüügi sotsiaal-majanduslikud mõjud” (autorid Markus Vetemaa ja Margit Eero)9. Kaugpüügiga seotud eesmärgiks oli hinnata selle majanduslikku tasuvust10. Selleks analüüsiti peamiste tasuvust määravate faktorite dünaamikat viimaste aastate jooksul tuginedes mitmetele eri allikatele (kontaktid kalandusteadlastega Islandil, Norras ja Fääri saartel, interneti andmebaasid jne)11. Peamiste tulusust /tasuvust/ määravate faktoritena käsitleti püügivõimalusi ja nende tegelikku kasutamist, saagi (kala ning selgrootute) esmamüügihindu ning kütuse hindu. Teised faktorid (laevade ekspluatatsioonikulud, meeskonna palk jne) loeti stabiilse-teks või siis üldist tulusust jälgivateks /korreleeruvateks/ faktoriteks, mis ei mõjuta püügi tasuvuse trendi.12 Autorid jõudsid kokkuvõtvalt järgmistele järeldustele:

1. NAFO tsoonis 3M on krevetivaru suurus katsepüükide ja töönduspüügi andmete põhjal tehtud hinnangute järgi varieerunud ilma kindal trendita alates 1998. aastast olles samas kõrgemal tasemel kui 1994-1997. 1997. aasta üle keskmise tugeva põlvkonna osatähtsus hakkab 2003. aastast vähenema. 1999. aasta samuti tugev põlvkond avaldab eeldatavalt mõju püügile 2003. ja 2004. aastal. 1998. ja 2000. aastate põlvkonnad on hinnatud nõrgemateks.13

2. Kreveti hinna langus ajavahemikul 2000-2003 on olnud umbes 25% esialgsest hinnast.14 Eesti kaugpüügikvootide realiseerimise käigus püütud saakide eest tegelikult saadud tulu on võimatu määrata, sest kreveti puhul on erinevad suurusgrupid väga erineva hinnaga.15

3. Kuna kaugpüügi laevad töötavad läänepoolkeral, ei ole käesolevas analüüsis otstarbekas kasutada Euroopa või Eesti hindade muutust. Ameerikas müüdava merekütuse hind on viimase viie aasta jooksul (ajavahemikul 1999-2003) tõusnud ligi 50%, mis on oluliselt tõstnud kalapüügi kulusid.16

8 Euroopa Kalandusfondist www.agri.ee 9 Vetemaa, M., Eero, M. „Eesti kaugpüügi ja Läänemere (laeva)kalapüügi sotsiaal-

majanduslikud mõjud”, avaldatud www.keskkonnainfo.ee, seisuga 1.11.2005 10 Ibid, lk 3 11 Ibid, lk 14 12 Ibid, lk 15 13 Ibid, lk 16-17 14 Ibid, lk 17 15 Ibid, lk 18 16 Ibid, lk 18

7/71

4. Eesti kalapüügilaevastik on olnud oma püügivõimelt viimase nelja aasta jooksul (1999-2002) küllalt stabiilne. Püügioperatsioonide vältel laeval viibivate meeskonnaliikmete summaarne arv laevastiku lõikes on olnud umbes 160-230.17

5. Eesti kaugpüügilaevastiku tasuvus on aasta-aastalt halvenenud. Selle põhjuseks on olnud kreveti esmamüügihindade langus ja kalapüügilaevade kütuse hinnatõus maailmaturul. Varu olukord peamises püügipiirkonnas on küll stabiilne, ent tasuvuse tõusu eelduseks on saagi kokkuostuhindade kerkimine maailmaturul.18

Autorid juhivad tähelepanu sellele, et: 1. Kaugpüügi tulusid on raske hinnata, sest näiteks kreveti (olulisim püütav liik Eesti jaoks)

puhul on erinevate suurusgruppide hinnad väga erinevad. Vahe suurima ja väikseima grupi hinna erinevuses võib olla 4-5 korda. Samas puudub Eestis statistika, mis näitaks kreveti-püüdjate saagi koostist. Seega, kuigi on olemas laevade poolt püütud kogused ning teada on ka kreveti hinnad maailmaturul, ei ole ikkagi võimalik teha mingeid realistlikke kalkulat-sioone saadud tulu kohta.19

2. Püügiga seotud kulutuste osas on täpset ja piisavat informatsiooni saada raske, sest püügi-ettevõtted kasutavad küllalt erinevaid laevu, mis püüavad erinevaid režiime kasutades (näiteks sõltub laevade mahutavusest püügireiside pikkus). Lisaks on kaugpüügi ettevõtted seotud sageli keerukate lepingutega, mis on reeglina konfidentsiaalsed. Samas mõjutavad pikaajalised lepingulised suhted nagu laevade rendihinnad, saagi fikseeritud kokkuostu-hinnad jne suurel määral kaugpüügi üldist tulusust.20

Kaugpüügialast statistikat on kogunud ja süstematiseerinud EV Keskkonnaministeerium. Alates 1.04.2006 on see funktsioon EV Põllumajandusministeeriumil. Olemas on info täpsete püügi-piirkondade, kvootide ning iga-aastaste püügimahtude ja liikide kohta. Põllumajandusministeerium haldab kalanduse infosüsteemi, mille alla kuulub ka laevade riiklik register21.

1.3 Uuringu eesmärgid Uuring “Kaugpüügi olukord ja investeeringuvajadus” on läbi viidud Riikliku Arengukava Kalan-duse Arendusrahastu (KAR) tehnilise abi meetme raames. Antud teavet kasutatakse nii käesoleva (2004-2006) kui ka uue EL programmperioodi (2007-2013) kalanduse meetmete rakendamisel. Uuringu üldisteks eesmärkideks on:

1. välja selgitada kaugpüügi investeeringuvajadused ja -võimalused, 2. koguda RAK meetmete rakendamiseks ja seireks vajalikku informatsiooni.

17 Vetemaa, M., Eero, M. „Eesti kaugpüügi ja Läänemere (laeva)kalapüügi sotsiaal-

majanduslikud mõjud”, avaldatud www.keskkonnainfo.ee, seisuga 1.11.2005, lk 19 18 Ibid, lk 20 19 Ibid, lk 14 20 Ibid, lk 14 21 Vt www.agri.ee

8/71

Uuringu tulemusena peab olema välja toodud: 1. milline on kaugpüügi sotsiaal-majanduslik hetkeolukord (sh tugevad ja nõrgad küljed), 2. milline on olnud viimase kümnendi muutuste (sh ELiga liitumise) mõju kaugpüügile, 3. milline on kaugpüügi konkurentsivõimelisus ja võimalused konkurentsivõime tõstmiseks, 4. millised on arenguvõimalused ja peamised takistused kaugpüügi arendamisel, 5. milline on kaugpüügi ettevõtete põhivara hetkeolukord, 6. milliseid investeeringuid ja mis mahus on kaugpüüdjad teinud ning millised on käesoleva

RAK programmperioodi investeeringuvajadused (sh EL nõuete täitmiseks) ja omafinant-seerimise võimalused,

7. kui suures mahus oleks vaja teha investeeringuid uuel EL programmperioodil (2007-2013) ning milline oleks investeeringute eeldatav mõju,

8. põhjendatud ettepanekud toetatavate investeeringuobjektide, toetussummade määramise metoodika, taotlejalt nõutava informatsiooni ning taotleja jätkusuutlikkuse mõõtmise kohta.

Uuringu tulemused peavad hõlmama endas järeldusi:

- ettevõtete finantsmajanduslike näitajate analüüsi, - kogutud statistilise informatsiooni analüüsi, - varasemates uuringutes ja muudes allikates toodud seisukohtade kriitilise hindamise, - kaugpüügiga seotud isikute arvamuste

alusel. Kaugpüügiga seotud isikutest tuleb küsitleda nii:

- ettevõtete juhte, - kalalaevade meeskonna liikmeid (kaasatud peab olema vähemalt 7 laeva meeskonda; vähe-

malt 8 meeskonnaliiget igalt laevalt), - kaugpüügi kalalaevade inspektoreid ja vaatlejaid (kaasatud peab olema vähemalt 4

inspektorit) Tulemused peavad kajastuma laevade lõikes, aga ka ettevõtete ning vastajagruppide lõikes.

1.4 Kaugpüügiga seonduvad RAKi meetmed Kaugpüügiga tegelevatel Eesti ettevõtetel on alates 2004. a sügisest võimalik taotleda riigi toetust RAKi meetme 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine” raames. Toetuse üldine eesmärk on kala töötlemise ja tehniliste tingimuste parandamine merel püüdvatel kalalaevadel. Toetuse spetsiifilised eesmärgid on järgmised22:

- parandada kalalaeva tehnilisi tingimusi, kala töötlemistingimusi ning tööolusid ja ohutust kalalaeval,

- soodustada selektiivsema püügitehnoloogia kasutuselevõttu.

22 Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine” tingimused, Riigiteataja Lisa 2004, 109, 1746, §3

9/71

Toetust võib taotleda järgmiste investeeringute tegemiseks:23 - uue kalalaeva ehitamine või ostmine (kehtib üksnes alla 400 kogumahutavusega (GT) kala-

laevade kohta24; st kaugpüügis kasutatavad laevad siin ei kvalifitseeru), - laevakeretööde tegemine, - olmeruumide (meeskonnaruumid jms) ümberehitamine, - kala käitlemiseks kasutatavate ruumide ümberehitamine, - kala käitlemiseks ja säilitamiseks vajalike seadmete ostmine ja paigaldamine, - peatekil paiknevate seadmete (vintsid, tõstukid, ankruseadmed jms) ostmine ja

paigaldamine, - peatekil asuvate tekiehitiste ümberehitamine, - päästevahendite (päästepaadid, -vestid, signaalraketid jms) ostmine ja paigaldamine, - tuletõrje- ja avariivarustuse (tuletõrjepumbad, -voolikud, häiresüsteemid jms) ostmine ja

paigaldamine, - sidevahendite ostmine ja paigaldamine, - navigatsiooniseadmete ja sinna juurde kuuluva tarkvara (asukoha määramise seadmed,

kompassid, arvutid, elektroonilised kaardid jms) ostmine ja paigaldamine, - masinaruumide ümberehitamine, sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine, - kalalaeva tehnosüsteemide (elektri-, ballasti-, sanitaarsüsteemid jms) ja torustike ümber-

ehitamine, - keskkonnakaitsealaste vahendite (reovee kogumismahutid, olmeprügi sh toidujäätmete

kogumisvahendid jms) ostmine ja paigaldamine, - peamasina ümberehitamine või kapitaalremont eeldusel, et kalalaeva koguvõimsus ei

suurene ning teostatavad remonttööd teostatakse projektdokumentatsiooni alusel, - selektiivsete püügivahendite ostmine.

Uute meetmete väljatöötamine toimub Euroopa Liidu toetuste järgmiseks programmperioodiks 2007-2013. a.

23 Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine” tingimused, Riigiteataja Lisa 2004, 109, 1746, §4 (1)

24 Ibid, §8 (1)

10/71

2. METOODIKA

2.1 Üldkogumi kirjeldus Uuringu üldkogumi moodustasid seisuga 1.11.2005:

- kaugpüügiga tegelevad püügiettevõtted Eestis (kokku 4), - Eesti lipu all sõitvate kaugpüügi kalalaevade (kokku 11) meeskonna liikmed (kokku ca

300), - kaugpüügi kalalaevade inspektorid Veeteedeametist (kokku 4) ja vaatlejad Tartu Ülikooli

Mereinstituudist (kokku 5). Kaugpüügiga tegelevatest firmadest kahe omanikud kattusid. Kõik Eesti lipu all sõitvad kaugpüügi kalalaevad jagunesid nelja kaugpüügiga tegeleva püügiettevõtte vahel, kuigi osadel laevadel on omanikfirmaks eraldi äriühing. Kaugpüügi kalurid on enamasti seotud ühe konkreetse laevaga (st ei toimu töötajate rotatsiooni laevade vahel). Tulenevalt uuringu eesmärkidest eristati üldkogumi liikmeid ülaltoodud struktuuri silmas pidades.

2.2 Valimi moodustamise kriteeriumid ja planeeritud valim Valimi mahuks planeeriti:

- kõik kaugpüügiga tegelevad püügiettevõtted Eestis (kokku 4 ettevõtet), - 7 kaugpüügi kalalaeva meeskonnad, igast meeskonnast 8 liiget (kokku 56 kaugpüügi

kalalaeva meeskonna liiget), - kõik kaugpüügi kalalaevade inspektorid Veeteedeametist (kokku 4) ja kõik vaatlejad Tartu

Ülikooli Mereinstituudist (kokku 5). Valimi moodustamisel võeti arvesse, et kaugpüügiga tegelevaid püügiettevõtteid Eestis, samuti kaugpüügi inspektoreid ja vaatlejaid on sedavõrd vähe, et usaldusväärsete tulemuste saamiseks tuleb uuringusse kaasata kõik üldkogumi liikmed. Laevade arv ja kaugpüügi kalalaeva meeskonna liikmete arv valimis määratleti lähteülesande tingimuste kohaselt. Planeeritud valim moodustas:

- 100,0% kaugpüügiga tegelevatest püügiettevõtetest Eestis, - 63,6% kaugpüügi kalalaevade meeskondadest ning ca 18,7% kõigist kaugpüügi kalalaeva

meeskonna liikmetest, - 100,0% Veeteedeameti kaugpüügi kalalaevade inspektoritest ja 100,0% Tartu Ülikooli

Mereinstituudi vaatlejatest. Konkreetsed kaugpüügi kalalaevad sattusid valimisse üldkogumist mugavat väljavõttu kasutades. Uuringus osalevad kaugpüügi kalalaeva meeskonna liikmed kujunesid juhumeetodil.

11/71

2.3 Küsimustikud ja andmete kogumine Valimi liikmete arvamuse uurimiseks koostati kolm ankeeti, mida vastaja sai iseseisvalt täita (st ei nõudnud personaalset intervjueerimist), ning vorm finants- ja sotsiaalmajanduslike näitajate süstematiseerimiseks:

A osa (meeskonna küsitlus) – laeva töötingimuste ja -ohutuse, kala käitlemise tingimuste ja mereohutuse hetkeolukorra ja muutuste hindamine ning parandamisvajadus, ELiga ühinemise mõju, huvi vahetada ametit riigi toel, üldandmed vastaja kohta (demograafia)

B osa (ettevõtte juhtide küsitlus) – investeeringute eesmärgid, mahud valdkondade lõikes, investeerimisvajadus valdkondade lõikes, põhivara hetkeolukord, kalalaevade soetamise, müümise ning utiliseerimise või ümberehitamise plaanid, ELiga ühinemise mõju, vajadus suunata töötajaid ametit vahetama, üldandmed vastaja kohta (demograafia)

C osa (finants- ja sotsiaalmajanduslikud näitajad) – ettevõtte finantsnäitajad (bilanss, kasumiaruanne) ning töökohad ja investeeringud

D osa (inspektorite / vaatlejate küsitlus) – laevade töötingimuste ja -ohutuse, kala käitlemise tingimuste ja mereohutuse hetkeolukorra hindamine, investeerimisvajadus, kala-laevade utiliseerimise või ümberehitamise vajadus, ELiga ühinemise mõju, vajadus suunata kaugpüügi kalalaeva meeskonna liikmeid ametit vahetama, üldandmed vastaja kohta (demograafia)

Vastusevariandid valiti nii, et oleks võimalik kasutada kvantitatiivset andmeanalüüsi. Küsitluse läbiviimisel saadeti inspektoritele ja vaatlejatele ning ettevõtte juhtidele ankeedi vastav osa maili teel ning vastused saadi tagasi maili või faksiga. Täpsema ülevaate saamiseks ettevõtetes toimuvast ja nende plaanidest suheldi täiendavalt ettevõtte juhtidega struktureerimata intervjueeri-misi kasutades. Meeskonna liikmetele mõeldud ankeedid toimetati ettevõtete juhtkondadele, kes edastasid need valimi liikmetele. Küsimustiku C osa jaoks telliti Äriregistrist andmed valimisse kuuluvate ettevõtete majandus-näitajatega perioodist 1998-2004. Andmete kogumine toimus ajavahemikul oktoober-november 2005.

2.4 Andmete analüüs ja tulemuste esitamine Andmete analüüs viidi läbi uuringu eesmärkidest lähtudes (vt joonis 2.1). Analüüsitulemuste kombineerimisel teiseste allikatega toodi välja kaugpüügi sotsiaal-majanduslik hetkeolukord, konkurentsivõimelisus ja võimalused seda tõsta ning arenguvõimalused ja peamised takistused kaugpüügi arendamisel. Kogutud info baasil töötati välja ettepanekud toetatavate investeeringu-objektide, toetussummade määramise metoodika, taotlejalt nõutava informatsiooni ning taotleja jätkusuutlikkuse mõõtmise kohta koos põhjendustega.

12/71

Joonis 2.1: Analüüsiplaan: eesmärgid-mõõdikud-väljundid Analüüsi detailsed tulemused toodi välja võrdlusobjektide:

- laevade, - ettevõtete, - vastajagruppide

lõikes. Erinevuste väljatoomiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid. Avatud küsimuste vastustest kokkuvõtete tegemiseks kasutati kontentanalüüsi. Finants- ja sotsiaalmajanduslike näitajate alusel viidi läbi näitajate dünaamika ja finantssuhtarvude analüüs võrdlusobjektide lõikes.

Eesmärk 1: Selgitada välja kaug-püügi investeeringu-vajadused ja -võimalused

Eesmärk 2: Koguda vajalikku infor-matsiooni RAK meetmete rakendamiseks ja seireks

laevade hetkeseis, tehtud investeeringud ja investeeringute vajadus

ELiga liitumise mõju kaugpüügile

A osa: - küsimused 10-11 B osa: - küsimus B2 - küsimus B12 D osa: - küsimused D7-D8 - küsimus D9-D10

A osa: - küsimused 3-9 B osa: - küsimused B3-B6, B8 - küsimus B7 - küsimused B9-B11 C osa D osa - küsimused D3-D5 - küsimus D6

ümberõppimine ja ametivahetus

kaugpüügiga seotud põhivara seis

laevade ost, müük, otstarbe muutmine, utiliseerimine

13/71

3. VASTAJATE PROFIIL Küsimustiku täitis kokku 2 püügiettevõtet, 14 meeskonna liiget 7 kaugpüügi kalalaevalt, 4 kaug-püügi inspektorit ja 5 vaatlejat. Finantsandmed koguti 4 ettevõtte kohta. Vastajate Erinevus arv planeeritud valimist Püügiettevõtted 2 –2 Kaugpüügi kalalaevade meeskonnad 7 0 Meeskonna liikmed 14 –42 Inspektorid 4 0 Vaatlejad 5 0 Vastajate staaž: ettevõtete juhid

- kuni 5 aastat 1 50,0% - üle 5 aasta 1 50,0%

Vastajate staaž: meeskonna liikmed

- kuni 5 aastat 3 21,4% - 6-10 aastat 1 7,1% - 11-15 aastat 1 7,1% - 16-20 aastat 3 21,4% - 21-25 aastat 0 0,0% - 26-30 aastat 2 14,3% - 31-35 aastat 2 14,3% - 36-40 aastat 2 14,3%

Vastajate staaž: meeskonna liikmeks sellel laeval, mida hinnati

- kuni 5 aastat 8 57,1% - üle 5 aasta 4 28,6% - teadmata 2 14,3%

Vastajate staaž: inspektorid ja vaatlejad

- kuni 5 aastat 4 44,4% - üle 5 aasta 4 44,4% - teadmata 1 11,2%

14/71

Vastajate vanus: meeskonna liikmed - kuni 30 aastat 1 7,1% - 31-40 aastat 3 21,5% - 41-50 aastat 5 35,7% - 51-60 aastat 5 35,7%

Vastajate kodakondsus: meeskonna liikmed

- Eesti Vabariik 7 50,0% - Vene Föderatsioon 5 35,7% - kodakondsuseta 2 14,3%

Planeeritud valimist ehk kõigist tegutsevatest kaugpüügi püügiettevõtetest küsitleti 50,0%. Kon-takti ei õnnestunud saada ühe püügiettevõtte esindajaga (kes korraldab kahe kaugpüügi ettevõtte tööd), mistõttu on tagasiside määr üksnes pool planeeritud ettevõtete valimist. Kuivõrd vastanud püügiettevõtted opereerivad 9 kaugpüügi laevaga 11-st Eesti registrisse kantud laevast, siis võib kogutud andmeid lugeda piisavaks üldistuste tegemiseks kaugpüügi püügiettevõtete kohta. Üks vastanud ettevõtte juhtidest oli tegelenud kaugpüügiga 28 aastat, teine 4 aastat. Kokku saadi vastuseid 7 erinevalt kaugpüügi kalalaeva meeskonnalt, kuid meeskonna liikmetest vastas küsimustikele vaid 25,0% planeeritud valimist. See oli tingitud asjaolust, et uuringu läbi-viijal puudus võimalus suhelda otse sihtgrupiga (kaugpüügi kalurite nimesid ega kontakttelefone või -aadresse polnud kusagilt võtta) ning vastuseid sai koguda üksnes läbi ettevõttepoolse vahen-daja. Viimane tõi vastuseid siiski vähematelt meeskonna liikmetelt kui palutud – põhjenduseks too-di, et vastasid kõige kogenenumad ja targemad (st eelkõige kaptenid ja kapteni abid) ning see an-nab objektiivse pildi. Tulenevalt vastanud meeskonna liikmete väikesest arvust ei ole statistiliselt korrektne üldistada nende arvamust kaugpüügi laevade meeskondade arvamuseks. Seda mööndes tuleb tulemuste interpreteerimisel arvestada, et tegemist on meeskonna liikme(te) ekspertarvamuse-ga ning hinnang laevade lõikes ei ole omavahel üheselt võrreldav, sest esiteks erinevad eksperdid kindlasti oma isiksuslike omaduste osas pessimismi-optimismi skaalal, ning teiseks ei ole enamik vastanutest töötanud muul laeval kui üksnes oma laev. Vastanud meeskonna liikmete keskmine kaugpüügi staaž ulatus 20,9 aastani. Lühim kaugpüügi staaž oli 3 aastat ning pikim staaž ulatus 38 aastani. Staažigruppide lõikes jaotusid vastajad suhte-liselt ühtlaselt. Sellel laeval, mille kohta meeskonna liikmed oma arvamust avaldasid, oldi keskmi-selt töötanud 4,3 aastat. Kõige lühem kokkupuude oli 1,5 aastat ning pikim 8 aastat. Seega oldi lae-val töötanud piisavalt kaua, et olla olukorra ja muutustega kursis. Vastanud meeskonna liikmete keskmine vanus oli 46,8 aastat, noorim vastaja oli 30-aastane ning vanim 59-aastane. Pooled vasta-jatest olid Eesti Vabariigi kodakondsuseta. Kaugpüügi inspektorite ja vaatlejate osas saadi vastused kõikidelt üldkogumi ja planeeritud valimi liikmetelt. Keskmiselt oldi töötanud inspektori või vaatlejana 5,9 aastat. Lühim staaž oli 5 aastat, pikim 7,5 aastat. Kõik vastajad olid seotud kaugpüügiga. Majandusaastaaruanded võeti Äriregistrist välja kõigi 4 kaugpüügiga tegeleva ettevõtte kohta:

- AS Reyktal - AS Dagomar - OÜ MFV Lootus - OÜ Lootus Teine

15/71

Finants- ja sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi kasutades hinnati kaugpüügiga tegelevate ette-võtete tugevust ja konkurentsivõimet.

16/71

4. KAUGPÜÜGI HETKEOLUKORD

4.1 Kaugpüügi püügipiirkonnad Vastavalt rahvusvahelistele kalapüügi kokkulepetele on Eesti riigil õigus püüda kala:

- Kirde-Atlandi piirkonnas (Svalbard, 1930. aastast), - Loode-Atlandi piirkonnas (NAFO, 1992. aastast), - Kirde-Atlandi piirkonnas (NEAFC, 2003. aastast), - Edela-Atlandi piirkonnas.

Kirde-Atlandil on Eesti kaugpüügi püügipiirkondadeks tsoonid I, IIa, IIb, XII ja XIV (vt joonis 4.1) ja Loode-Atlandil tsoonid 3L, 3M, 3N, 3O ja 1F (vt joonis 4.2).

17/71

Joonis 4.1: Eesti kaugpüügi püügipiirkonnad Kirde-Atlandil25 Varasematel aastatel on Eesti kaugpüügi piirkondade kaart olnud kirjum. Püütud on:

- Vaikse ookeani kagupiirkonnas (1992. a), - Vaikse ookeani idapiirkonnas (1999. a), - Atlandi ookeani lõunapiirkonnas (1992. a), - Atlandi ookeani kagupiirkonnas (1992-1993. a), - Atlandi ookeani edelapiirkonnas (1992-1996. a; taasalustatud 2004.a), - Atlandi ookeani idapiirkonnas (1992-1999. a).

25 Kaart www.envir.ee, osaliselt muudetud

18/71

Joonis 4.2: Eesti kaugpüügi püügipiirkonnad Loode-Atlandil26

26 Kaart www.envir.ee, osaliselt muudetud

19/71

4.2 Kaugpüügiga tegelevad püügiettevõtted ja laevastik Seisuga 1.11.2005 oli Eestis registreeritud neli kaugpüügiga tegelevat püügiettevõtet:

- AS Reyktal, - AS Dagomar, - OÜ MFV Lootus (tegutseb alates 2000. aasta algusest), - OÜ Lootus Teine (tegutseb alates 2001. aasta lõpust).

Lisaks kaugpüügile omasid Reyktal, Dagomar ja Lootus Teine õigust tegeleda veel Läänemere püügiga. Dagomar oli seotud ka sadamate haldamisega. Seisuga 1.11.2005 sõitis Eesti lipu all 11 kaugpüügi kalalaeva (vt tabel 4.1).

Tabel 4.1 Eesti lipu all sõitvad kaugpüügi kalalaevad27

Võimsus (kW) Firma Laeva nimi

Omanik alates (aasta) [varasem omanik Eestist]

Ehitamise aeg (aasta)

Ehitamise koht

Kogu-mahutavus

(tonni) pea-

masin abi-

masin Reyktal Merike 1998 1972 Taani 1332 1824 Sonar 1998 1978 Norra 718 1140 Taurus 1999 1985 Norra 1780 2475 Ontika 2001 1984 Saint-

Malo1410 2803

Eldborg 2003 [OÜ Baltic Anes

2000-2002]

1974 Poola 1403 2808 1180

Dagomar Kristina Logos

OÜ Prestomer 1976 Norra 708 1490

Lomur 2 OÜ Baltic Lomur 2003

[AS Dagomar 1999]

1969 Norra 1531 2208 414

Andvari OÜ Andvari 2004

1985 Norra 888 1649 1200

Sunna OÜ Caslente 2004

1991 Hispaania 996 2640 490

MFV Lootus

Madrus 2003 1986 Hispaania 1602 1472

Lootus Teine

Lootus II 2001[MFV Lootus 2000]

1975 Hispaania 555 904

KOKKU 12923 21413 2104 Eesti lipu all sõitva kaugpüügi kalalaevade keskmine vanus oli 25,5 aastat. Alla kümneaastaseid laevu polnud ühtegi, 10- kuni 19-aastaseid laevu oli kaks, 20- kuni 29-aastaseid laevu viis ja 30- aastaseid ja vanemaid laevu neli. Kaugpüügi kalalaevade keskmine kogumahtuvus oli 1174,8 tonni ja peamasinate võimsus 1946,6 kW. Kõik Eesti lipu all sõitvad kaugpüügi kalalaevad on põhjatraalpüügi laevad ning nende pikkus on üle 24 m. Kaheksa laeva (so 72,7% laevadest) on krevetipüügilaevad (kõik Reyktali ja Dagomari

27 Andmed www.kala.envir.ee segment 4S3 ja Keskkonnaministeerium

20/71

laevad), kus on võimalik ka krevette keeta ja külmutada. Neljal laeval kaheksast on võimalik krevette pakendada (kõik Reyktali laevad). Kristina Logos ning MFV Lootus ja Lootus Teise laevad on kalapüügi laevad, kus on võimalik samuti saak külmutada ja pakendada. Võrreldes 90ndate teise poolega on nii laevade arv kui ka kogumahutavus ja summaarne peamasinate võimsus vähenenud ligi poole võrra (vt tabel 4.2).

Tabel 4.2 Eesti lipu all sõitvad kaugpüügi kalalaevade arv, peamasinate võimsus ja kogumahutavus 1996-200428

Aasta Laevade arv Summaarne peamasinate võimsus (kW)

Summaarne kogumahutavus (tonni)

1996 20 45 008 31 0331997 20 45 591 32 0041998 20 41 369 31 1321999 21 40 983 35 0542000 18 30 014 29 3352001 14 25 270 24 8362002 11 17 553 12 1152003 12 21 436 14 3302004 13 25 738 15 6112005* 11 21 413 12 923

Märkus: * seisuga 1.11.2005

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2200

2400

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005*

Laeva peamasina keskmine võimsus [kW] Laeva keskmine kogumahutavus [tonni]

Joonis 4.3: Eesti lipu all sõitvate kaugpüügi kalalaevade peamasina keskmine võimsus ja keskmine kogumahtuvus 1996-2005 (märkus: *seisuga 1.11.2005)

28 Andmed Põllumajandusministeerium

21/71

Ka laevade peamasinate keskmine võimsus ja kogumahtuvus on viimase 10 aasta jooksul vähene-nud. Viimastel aastatel on täheldatav laevade peamasinate keskmise võimsuse kasv ja keskmise kogumahutavuse stabiliseerumine (vt joonis 4.3). Peamasina väiksem võimsus tähendab, et laev on püügil vähemefektiivsem ja aeglasem. Väiksem kogumahtuvus tähendab, et laeval tuleb sagedamini pöörduda sadamasse kala või krevettide äraandmiseks. Kui analüüsida Eesti lipu all seilavate kaugpüügi laevade ajalugu lipuriigi järgi, siis ilmneb, et valdav osa laevu on varem sõitnud Islandi, mitmed ka Gröönimaa ja Fääri saarte lipu all. Lootuse laevad on varem olnud Hispaania lipu all. Dagomar eristub teistest selle poolest, et ükski tema poolt kasutav laev ei kuulu firmale endale. Eesti laevastikuregistris oli 1.11.2005 seisuga klassifitseeritud mitteaktiivseteks kaugpüügi laevadeks Heltermaa (sõitis Islandi lipu all) ja Salles (sõitis Kanada lipu all). Mõlemad, aga ka Orvar, Lomur, Lootus ja Andvari (teise Andvari nimekaim) on veel hiljuti kuulunud (või kuuluvad praegugi) Eesti firmadele. Kokkuvõttes järeldub, et kaugpüügi laevade lipuriigi ja omanikfirma vahetus on olnud viimastel aastatel väga aktiivne.

4.3 Kalavaru, kaugpüügi kvoodid ja püügimahud Põhilised püügiliigid Eesti kaugpüügi piirkondades on krevett, meriahven, rai, süvalest, kalmaar ja makrell. Krevetivaru on stabiilne ja lähiaastatel on prognoositav püügimahtude suurenemine. Süvaliikide olukord seevastu on halb ning kalandusteadlased soovitavad vähendada püüki 30% võrra.29 Kalavarude kaitseks on liikide lõikes kehtestatud väljapüügi kvoodid (vt tabelid 4.3, 4.4 ja 4.5)30.

Tabel 4.3 Eesti kaugpüügi kvoodid Kirde-Atlandi Svalbardi ja Fääri saarte tsoonides 1996-2005

Aastad Liik

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

Krevett - Svalbard [püügipäeva]

0

377 377 377 377 377

377

377 377 377

Putassuu - Fääri saared [tonni]

10000

10000 10000 0 0 0

0

0 0 0

Makrell (kaas-püügina putassuu püügil) - Fääri saared [% putassuu püügist]

10%

13% 13% 0 0 0

0

0 0 0

29 Andmed Põllumajandusministeerium 30 Andmed Põllumajandusministeerium

22/71

Tabel 4.4 Eesti kaugpüügi kvoodid Kirde-Atlandi NEAFC tsoonides 1996-2005

Aastad Liik

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

Meriahven [tonni]

0

0

0

2000b

1529b

1175b

1175b

500b

350

344 Makrell [tonni]

0

2000b

2000b

1000b

1000b

1000b

600b

511b

150

115 Kalju-tömppeakala [tonni]

0

0 0 0 0 0

0

0 0 77

Süsisaba [tonni]

0

0

0

0

0

0

0

0

0

17 Süvahaid [tonni]

0

0

0

0

0

0

0

0

0

10 Sinine molva [tonni]

0

0

0

0

0

0

0

0

0

5 Süvaliigid [püügipäeva]

0

0 0 0 0 0

0

0 163 0

Märkused: b nn ühine kvoot (blokk-kvoot), mis on mõeldud lepingu pooltele, kel omal antud kvoot puudub

Tabel 4.5

Eesti kaugpüügi kvoodid Loode-Atlandi NAFO tsoonides 1996-2005 Aastad

Liik 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

Krevett - 3M [püügipäeva] - 3L [tonni]

0 0

1667

0 1667

0 1667

0 1667

67 1667

67

1667

67

1667 144

1667 144

1667 144

Meriahven - 3M [tonni] - 3L ja 3N [tonni] - 1F, 2 tsoonid ja 3K [tonni]

18005a 4796a

0

18005a

5a 0

18005a

5a 0

13850a

0

13850a

0

13850a

0

13850a

0 7500c

13850a

0 7500c

1571

0 7500c

1571

0 0

Rai - 3L, 3M, 3N ja 3O [tonni]

546

Süvalest - 3L, 3M, 3N ja 3O [tonni]

1330b

1330b

1330b

1624b

1725b

1971b

2169b

2070b

985b 380

Ruske soomuslest - 3L, 3N ja 3O [tonni]

0

0

20b

30b

50b

67b

65b

73b

73b 0

Kalmaar - 3 tsoonid ja 4 tsoonid, [tonni]

5000a

5000a

5000a

2500a

1133a

1133a

1133a

1133a 128 128

Tursk - 3M

1078a

588a

196a 0 0 0

0

0 0 0

Märkused: a Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa ühine kvoot (blokk-kvoot) b nn ühine kvoot (blokk-kvoot), mis on mõeldud lepingu pooltele, kel omal antud kvoot

puudub c nn ühine kvoot (blokk-kvoot) NAFO lepingu pooltel, kes ei ole NEAFC liikmed

Hinnates kvootide järgi püügivõimalusi osutuvad kõige olulisemaks püügipiirkondadeks Eesti kaugpüüdjatele Loode-Atlandi NAFO tsoonid ning kõige olulisemaks püütavaks liigiks krevett. Kümne aasta üldtendents on kalapüügi kvootide märkimisväärne vähenemine ja krevetipüügi kvoodi väike tõus. Kuna varasematel aastatel oli mitme liigi osas kasutusel blokk-kvoot, mida jagati teiste riikidega, siis ei ole võimalik siin detailselt hinnata, kas 2004-2005. a Eesti kvoodid

23/71

eelkõige meriahvena, rai, süvalesta ja kalmaari osas on varasemaga võrreldes suurenenud või vähenenud. Eesti kaugpüügi mahud on 2004. aastaks vähenenud enam kui neli korda võrreldes 90ndate esimese poolega ning ligi kaks korda võrreldes 1996. a (vt joonis 4.4). Märkimisväärset tõusu on näidanud krevetipüük, millega tehti algust 90ndate keskel. Nii annabki krevetipüük täna lõviosa Eesti kaugpüügi saagist.

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Krevett Muud liigid

Joonis 4.4: Eesti kaugpüügi mahud tonnides 1992-200431 Püügimahtude üheks vähenemise põhjuseks on püügipiirkondade vähenemine. Peamiseks põhju-seks püügi vähenemisele on siiski kalavarude kesine olukord ookeanides32. Nii on tagasiminek püügis kalaliikide lõikes väga drastiline meriahvena ja kalmaaride osas. Putassuu, skumbria, stau-riidide ja sardinellade püük on sootuks lõppenud (vt tabel 4.6). 31 Koostatud www.envir.ee ja Põllumajandusministeeriumi andmete alusel 32 Kalatööstussektori 2003. aasta ülevaade, koostanud Põllumajandusministeerium

24/71

Tabel 4.6 Kaugpüügi mahud liikide lõikes tonnides 1996-200433

Aastad Liik

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Krevett 3220 4991 7206 12448 12751 11168 14235 12966 14020Meriahven 7092 3720 3968 2108 8608 782 40 65 123Putassuu 10982 5678 6321 Skumbria 8227 8304 14559 7012 2673 218 Stauriid 1983 2283 1583 Sardinellad 526 895 3170 2474 Kalmaarid 2425 1833 533 112Süvalest 177 913 1125 1693 796Raid 247 1016 338 884 1043Kalju-tömppeakala 21 689 848 102 196Hailised 53 53 4 47Sinine molva 85 22 5 3Süsisaba 224 7 5Pikklest 5 2 2 43 74Merihundid 6 5 1 28 108Merluuslased 188 575KOKKU 34715 25903 37276 25687 24670 17286 17831 16113 17881

2000ndatel on püüginimistusse lisandunud rida uusi liike, millest tähtsamateks on praegu raid ja süvalest. Siiski on uute liikide kvoodid ja püük väga väike. Püügipiirkondade lõikes tuleb lõviosa püügimahust Loode-Atlandi NAFO püügipiirkondadest (2003. a 96,8%, 2004. a 90,9%).

33 Andmed Keskkonnaministeerium

25/71

5. KOKKUVÕTE UURINGU TULEMUSTEST

5.1 Kaugpüügi majanduslik tasuvus ja konkurentsivõime Vetemaa ja Eero analüüsisid oma uuringus „Eesti kaugpüügi ja Läänemere (laeva)kalapüügi sotsiaal-majanduslikud mõjud” kaugpüügi majanduslikku tasuvust (vt punkti 1.2). Käesolevas uuringus hinnatakse kaugpüügi majanduslikku tasuvust analüüsides finantsaruandlust, täpsemalt ettevõtte bilansse ja kasumiaruandeid (vt lisa „Küsimustik” osa C). Lisaks vaadatakse ka investee-ringu mahte ning töötajate arvu ja tööjõukulusid ettevõtetes. Viimane on aluseks järelduste tegemi-sele kaugpüügi sotsiaal-majanduslikust hetkeolukorrast. Finants- ja sotsiaalmajanduslikud näitajad on grupeeritud nelja kategooriasse:

1. Äritegevuse tulemuslikkus 2. Finantstugevus 3. Töökohad 4. Investeerimistegevus

Kuna üldkogum on väga väike, ei ole otstarbekas kasutada võrdlusbaasina valdkonna keskmisi näitajaid. Piirdutakse näitajate võrdlemisega kaugpüügi ettevõtete endi vahel. Hoidmaks ära ühe aasta väga heade (väga halbade) tulemuste domineerimist võetakse vaatluse alla pikem periood – aastad 1998-2004. Kuigi analüüsis kasutatakse avalikke andmeid Äriregistrist, on konkreetsed ette-võtted esitatud kodeeritult. Ettevõtete tähiseks on K00, kus tähele „K” järgneb number. Finantsmajanduslike näitajate hindamisel tuleb arvestada, et ettevõte võib tulu teenida-kulutusi teha mitmes tegevusvaldkonnas. Seega ei pruugi käive, kasum jm näitajad olla alati seotud vaid kaugpüügiga. Äritegevuse tulemuslikkus hõlmab käibe muutust, kasumi teenimist, müügi puhasrentaablust, varade puhasrentaablust, käibe suhet varadesse ja omakapitali puhasrentaablust. Edukaks loetakse ettevõtted, kes on suurendanud oma käivet, teenivad kasumit, kelle müügi puhasrentaablus on kõrge ja mittekahanev, kelle varade puhasrentaablus ja käibe suhe varadesse on kõrge ning kelle omakapitali puhasrentaablus on kõrge ja kasvav. Käesoleval ajal tegutsevate kaugpüügi ettevõtete summaarne realiseerimise netokäive on perioodil 1998-2004 kasvanud keskmiselt ligi 35% aastas, kuid viimastel aastatel on kasvu kiirus pidurdunud. Kasvu taga on olnud eelkõige turuliidri tulemused, aga ka kahe püügifirma turuletulek (vt joonis 5.1). Üks ettevõte on oma käibes kõvasti tagasi andnud. 2004/2003 leidis aset käibe paigalseis või kerge langus.

26/71

0

55 000 000

110 000 000

165 000 000

220 000 000

K01 106 309 014 141 369 033 124 383 921 90 064 574 64 818 353 64 527 725 62 492 029

K02 5 892 145 71 038 378 124 792 799 160 097 939 176 038 242 209 711 000 210 333 000

K03 16 132 815 61 623 543 32 512 151 55 313 785

K04 50 242 290 41 353 732 38 320 405

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.1: Kaugpüügi ettevõtete realiseerimise netokäive kroonides 1998-2004 (märkus: andmed

puuduvad ettevõtte K03 2003. a tulemuste kohta) Kui kõrvutada summaarseid käibeid kaugpüügi püügimahtudega (vt tabel 4.6), siis võib järeldada, et kasvu taga on eelkõige krevetipüügi mahtude kasv. Viimane pidurdus 2000ndate alguses, mis-tõttu ka kaugpüügi tulude poole kasv aeglustus. Ettevõtete finantsandmete ning püügimahtude võrdlemisest võib teha järelduse, et kreveti müügihind langes 2003/2004 keskmiselt ca 8%. Intervjuudest krevetipüüdjatega selgus, et viimastel aastatel püütavad krevetid on väiksema-mõõdulised, mistõttu on nende realiseerimise hind madalam. Kui vaadata käibe kõrval teisigi äritegevuse tulemuslikkuse näitajaid, siis ilmneb, et 2004. a suutsid ärikasumit teenida vaid kaks kaugpüügi ettevõtet, puhaskasumis oli kolm ettevõtet. Kui 2001. aasta oli kaugpüüdjatele puhaskasumi tõusu aasta, siis pärast seda on trend olnud langev. See viitab sellele, et ettevõtted ei suuda genereerida piisavalt rahavooge äritegevusest, mis on vajalik investeeringute tegemiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Kaugpüügi ettevõtete ärikasumi ja puhaskasumi võrdlemisel jääb silma nende äärmiselt suur erinevus. See võib olla seletatav sellega, et ettevõtted maksavad ära suure osa äritegevusega teenitud kasumist intressidena võetud võlakohustuste teenindamiseks. Seitsmeaastast perioodi tervikuna vaadates ilmneb, et peale ettevõtte K01 on teised kaugpüüdjad kokkuvõttes plussis. Siiski on selgelt täheldatav tsüklilisus puhaskasumi (vt joonis 5.2) ja müügi puhasrentaabluse näitajates. Müügi puhasrentaablus on viimastel aastatel olnud väga madalal tasemel, keskmiselt aga suhteliselt madalal tasemel, jäädes alla näiteks Peipsi kalatööstuste vastavale näitajale. Kaugpüügi ettevõtete varade väärtus on suhteliselt kõrge, mistõttu käibe suhe varadesse on madal. See tähendab, et vahendite genereerimine äritegevuses varade amortisatsiooni katmiseks, olu-korras, kus kasumimarginaalid on tagasihoidlikud, on keeruline.

27/71

-30 000 000

-25 000 000

-20 000 000

-15 000 000

-10 000 000

-5 000 000

0

5 000 000

10 000 000

15 000 000

20 000 000

K01 3 084 294 -4 253 195 -16 165 154 3 876 089 3 383 557 -12 089 436 -30 014 042

K02 59 642 -5 787 965 -3 223 570 19 926 394 -12 926 816 10 122 000 65 000

K03 -11 758 969 5 308 231 5 301 738 2 384 403 321 401

K04 345 584 353 664

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.2: Kaugpüügi ettevõtete puhaskasum kroonides 1998-2004 Finantstugevus hõlmab maksevõime üldist taset, likviidsuskordajat, lühi- ja pikaajaliste võla-kohustuste muutust ja proportsioone, võlakordajat ning soliidsuskordajat. Edukaks loetakse ettevõte, kelle maksevõime üldine tase on üle ühe, likviidsuskordaja on üle 0,7, võlakohustuste kasv on mõistlik, võlakordaja on alla 0,65 (st soliidsuskordaja on üle 0,35). Üldistavalt võib öelda, et kaugpüügi ettevõtete finantstugevus on nõrk. Maksevõime üldine tase ja likviidsuskordaja on madal või väga madal ning võlakordaja ülikõrge. Selline seis on valitsenud mitmed aastad, kuigi viimastel aastatel on olukord märksa kehvem (va ettevõte K02, mille finantstugevust 2004. a lõpu seisuga võib lugeda heaks; eelnevatel aastatel on see olnud nõrk). Teistest ettevõtetest eristub positiivselt ettevõtte K01, mille maksevõime üldine tase on olnud stabiilselt heal tasemel, va 2004. aastal. Viimase põhjuseks oli finants- või erakorralise kulu märkimisväärne kasv varasema perioodiga võrreldes. Siiski pole ka ettevõtte K01 jooksev äri-tegevus kasumis. Analoogselt maksevõime üldisele tasemele on käitunud likviidsuskordaja – 2004. aasta lõpu seisuga oli ettevõttel K01 ilmseid likviidsusprobleeme. Alates 2002. aastast on ettevõtte võlakohustused märkimisväärselt kasvanud. Võib eeldada, et see on toonud kaasa intressikulu kasvu ja mõjutanud kasumi (kahjumi) kujunemist. Ettevõtte võlakordaja on pigem kõrge. Toodud tulemuste valguses tuleb siiski ka ettevõtte K01 seisu finantstugevuses lugeda nõrgaks. Muidu suhteliselt head finantstugevust omanud ettevõte on sattunud selgetesse raskustesse 2003. ja 2004. aasta kehvadest majandustulemustest tingitult. Kaugpüügi valdkonna ettevõtetele on iseloomulik väga suur võõrkapitali osakaal bilansis. Ühest küljest on see põhjendatud tegevuse suure kapitalimahukusega (st laevad on ostetud laenuraha eest), teisalt tähendab see, et ettevõtetel on kindlasti probleeme täiendavate võõrvahendite kaasamisega mõistlikel tingimustel. Kaugpüügi ettevõtete omakapital on võrdlemisi väike ettevõtete tegevusmahte arvestades; varasematel aastatel on mitmel ettevõttel omakapital olnud

28/71

aasta lõpu seisuga suisa negatiivne. Kahel ettevõttel on omakapitali maht viimastel aastatel püsinud sama, ühel ettevõttel on see tõusnud, ühel langenud (vt joonis 5.3).

-20 000 000

-10 000 000

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

K01 43 470 380 39 285 185 23 120 031 26 996 120 30 379 677 18 290 241 18 425 011

K02 174 682 -3 755 006 -6 978 576 13 670 339 743 524 10 865 000 10 930 000

K03 -11 718 969 -6 410 738 40 000 2 424 403 12 745 804

K04 40 000 385 584 739 248

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.3: Kaugpüügi ettevõtete omakapital kroonides 1998-2004 Töökohad hõlmab töötajate arvu muutust, tööjõukulude taset ja muutust. Edukaks loetakse ette-võtted, kes on suurendanud töötajate arvu, kelle tööjõukulude tase on kõrge ja kasvav. Tegemist on sotsiaalmajandusliku näitajaga, mis peegeldab nii orienteeritust inimestele kui ka tegevuse laienda-mist. Sellises tähenduses võib töökohtade osas edukas firma olla vähemedukas äritegevuse tule-muslikkuse osas (kuna kulud tööjõule suhteliselt suuremad). Töökohtade arv kaugpüügis (vt joonis 5.4) on tugevas korrelatsioonis ettevõtete realiseerimise netokäibega (vt joonis 5.1). Kasvuperioodil on ettevõtjad töökohtade arvu suurendanud, langus- või stagnatsiooniperioodil vähendanud. Ettevõte K02 omas Äriregistri andmetel 2004. a lõpu seisuga vaid kolme töötajat – ülejäänud olid registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjateks, kes osutasid lepingu alusel teenust püügifirmale. Tööjõukulude taset on olemasolevate finantsandmete põhjal keeruline üheselt hinnata. Kui osa tööjõudu ostetakse sisse lepinguga, siis ei kajastu nende tasu tööjõukulude real. 2003. aasta andmetel (andmed kahe ettevõtte kohta) ületavad tööjõukulud kaugpüügi ettevõtetes 100 tuhande krooni piiri aastas töötaja kohta, mis tähendab hinnanguliselt 6000-6500 kroonist brutopalka kuus. See on märkimisväärselt kõrgem sissetulek kui keskmine ranna- või sisevete kaluri teenistus ning ligilähedane selle perioodi keskmisele palgale Eestis. Kehvade majandustulemuste tõttu näikse 2004. aastal olevat märkimisväärselt vähenenud ka tööjõukulud.

29/71

0

20

40

60

80

100

120

140

K02 53 86 94 139 120 68

K01 90 92 90 71 67 65 68 70

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005*

Joonis 5.4: Kaugpüügiga seotud töökohtade arv ettevõtetes aasta lõpu seisuga 1998-2005 Märkus: * prognoos Investeerimistegevus hõlmab investeeringute mahte, varade muutust, põhivara suhet varadesse ja investeeringute suhet põhivarasse. Edukaks loetakse ettevõtted, kes on suurendanud oma varade mahtu valdkonna keskmisest kiiremini, põhivara osa varades on ca 50%, investeeringute suhe põhivarasse ületab valdkonna keskmist, kuid pole liiga kõrge. Äriregistri andmetel on kaugpüügi ettevõtete investeeringute mahud nii ettevõtete kui aastate lõikes väga suurel määral varieeruvad ulatudes mõnesajast tuhandest kroonist 64 miljoni kroonini aastas. Ettevõtted K02 ja K03 on 2003-2004. a investeerinud ligi 30 miljonit krooni aastas; ettevõte K01 investeeringud on olnud enam kui kümme, ettevõtte K04 investeeringud enam kui sada korda väiksemad. Võrreldes Äriregistri andmeid ja kaugpüügi ettevõtete juhtide küsitlemisel saadud investeeringute mahte (vt selle kohta p 5.3), selgub, et ühel juhul esimesed küll pigem ületavad viimaseid, teisel juhul on olukord vastupidine. Investeeringute suurusjärk on siiski sama. Seega on kaugpüügi näol tegemist kalanduse kontekstis äärmiselt suuri investeeringuid vajava valdkonnaga. Kasvanud on ettevõtte K02 ja viimastel aastatel ettevõtte K03 varade väärtus (vt joonis 5.5). Teistest vähem investeerinud kaugpüügi ettevõtete varade väärtus pole märkimisväärselt muutu-nud. Kui vaadata põhivara väärtuse muutusi, siis ilmneb, et ettevõtte K01 põhivara väärtus suure-nes 2004/2003 ligi 1,8 korda ehk ligi 25 miljoni krooni võrra (samas vähenes käibevara), mis ei ole olemasoleva informatsiooni alusel päris üheselt seletatav (võimalik on varade ümberhindamine, kontsernisisene varade liigutamine, varade arvestuse põhimõtete muutmine vms). Ettevõtte K02 põhivara väärtus on vaatamata väga suurtele investeeringumahtudele jäänud sisuliselt muutuma-tuks (st investeeringud on enam-vähem katnud põhivara amortisatsiooni). Ettevõtte K03 suured investeeringud on selgelt suurendanud ettevõtte põhivarasid; ettevõte K04 investeeringute maht ei ole olnud piisav põhivara väärtuse vähenemise kompenseerimiseks. Jooniselt 5.5 jääb silma, et suhteliselt suure püügifirma K01 varade väärtus on samas suurusjärgus nagu väikestel ettevõtetel

30/71

K03 ja K04. Selle põhjuseks oma püügilaevade valdamine läbi tütarettevõtete, mistõttu need ei kajastu ettevõtte K01 bilansis.

0

50 000 000

100 000 000

150 000 000

200 000 000

250 000 000

300 000 000

350 000 000

K01 80 550 880 77 246 699 51 722 429 51 733 545 67 255 656 64 284 509 68 428 297

K02 633 378 223 097 816 223 206 655 326 495 864 296 540 550 308 057 000 346 717 000

K03 72 098 221 34 326 542 4 868 137 58 115 954 71 829 193

K04 47 085 181 50 635 489 45 761 437

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Joonis 5.5: Kaugpüügi ettevõtete varade bilansiline väärtus kroonides 1998-2004 Põhivara osakaal ettevõtte varades 2004. a lõpus seisuga jäi 70-80% vahele. Aastate lõikes see küll varieerub suhteliselt suures ulatuses. Suhtarv on väga kõrge, mille üheks põhjuseks on kaugpüügi suur kapitalimahukus, teiseks põhjuseks käibekapitali vähesus (vt ülal finantstugevuse analüüsi). Vaadates investeeringute mahu ja põhivara väärtuse suhet, võib öelda, et ettevõte K01 on selgelt liiga vähe investeerinud jäädes keskmiselt ca 3% juurde põhivara bilansilisest väärtustest. Ettevõtte K02 investeeringute mahte viimastel aastatel võib pidada piisavaks, kuna need moodustavad 13-15% põhivara maksumusest (see tase tagab põhivara uuendamise 7-8 aastaga; vanade laevade puhul võib seda perioodi pidada optimaalseks). Ettevõtte K03 investeerimistegevus on olnud väga intensiivne, mis on viimastel aastatel üles viinud põhivara väärtuse. Ka ettevõtte K04 jooksvad investeeringud ei ole olnud piisavad ettevõtte vara amortiseerumise kompenseerimiseks. . Hinnates kriitiliselt ülaltoodud tulemusi, tuleb silmas pidada, et kaugpüügi ettevõtetel on ka muu majandustegevus. Konsolideeritud finantsaruandlus ei võimalda paraku välja tuua üksikuid all-valdkondi, sh eraldi kaugpüüki. Nagu ilmnes, ei ole Dagomari poolt kasutatavad kaugpüügi kalalaevad Dagomari enda omanduses, vaid firma rendib neid (vt punkt 4.2). Seetõttu ei ole bilansi varad võrreldavad firmadega, kes on ise oma kalalaevade omanikud. Analüüsis kasutati finantsandmeid majandusaasta lõpu päeva seisuga. Aasta jooksul varieerub ette-võtete finantstugevus suurel määral. Ei ole välistatud, et mõne ettevõtte puhul sattus majandusaasta lõppu eriti raske või vastupidi – tavapärasest parem – seis. Ka bilansi raamatupidamislikud korri-geerimised ja „paremaks muutmised” sel perioodil on pigem reegliks, mis moonutab tegelikkust.

31/71

Finantsaruannete andmete ja varasemates uuringutes välja toodud järelduste (vt p 1.2) baasil saab anda hinnangu kaugpüügi konkurentsivõimelisusele ja arutleda võimaluste üle konkurentsi-võime tõstmiseks. Kuigi püügimahtude ja seega tulude poolel on kümne aasta jooksul aset leidnud märkimisväärne tagasiminek, on krevetipüügiga leitud kasvav ja suhteliselt tulus nišš (osa laevu püüab siiski ka ookeanikala). 90ndate lõpu ja 2000ndate alguse mahtude kiire kasv on nüüdseks pidurdunud (olemasoleva aegrea pealt on raske öelda, kas seisak on ajutine või see viitab küllas-tumisele; kaugpüüdjad ise viitavad krevetivaru kehvale seisule). Eesti kaugpüüdjad on hinnavõtjad, nii et nõudlus ja turukonkurents mõjutavad väga oluliselt määral püügifirmade tulusid täna ja lähitulevikus. Ülaltoodud analüüs näitas, et 2004. aastal langes kreveti keskmine realiseerimishind ca 10%. Seega on kaugpüüdjatel väga keeruline oma konkurentsivõime tõstmiseks panustada tulude suurendamisele (st suurendada püügivõimsust soetades rohkem (uusi/uuemaid) laevu). Järjest suuremat rolli kaugpüügi konkurentsivõimelisuses etendab kulude kontrollimine. Lõviosa kuludest on seotud laevade käigushoidmisega (kütus, laevapere töötasu). Reyktali analüüs näitab, et kütuse osakaal firma püügitulust ulatus 2004. a 34%ni ning tõuseb 2005. a ja 2006. a prognoosi-tavalt vastavalt 44%ni ja 61%ni püügitulust34. Merekütuse keskmine ostuhind on perioodil 2003-2005 tõusnud kokku 88% ehk keskmiselt 44% aastas35. Prognoos on kütuse hinnakasvu jätkumine. Majandusliku olukorra üldine paranemine Eestis tekitab surve palkade tõstmiseks kaugpüügi ette-võtetes. Kui ettevõtja seda ignoreerib, riskib ta tööjõu puudusega, mis mõjutab koheselt ka tulude poolt. Heaks alternatiiviks ei ole ka laeva „seismajätmine” vähematraktiivsetel püügiperioodidel – ühelt poolt tuleb tasuda sadamatasusid, teiselt poolt laeva ostuks võetud laenu intresse. Seisev laev ehk tööpuudus tähendab ka laevapere liikmete sissetulekute vähenemist. Sellises olukorras aitab konkurentsivõimelisust tõsta efektiivsuse suurendamine ehk protsesside ratsionaliseerimine kulude kokkuhoidmiseks. Intervjuudest kaugpüüdjatega ilmnes, et väga tõsiselt kaalutakse peamasina toitesüsteemide ümberehitamist, mis lubaks kasutada raskemat ehk odavamat kütust. Kindlasti tuleks hinnata krevettide ja kala töötlemise ning hoiustamise tingimusi – praagi vähendamine aitab kaasa kulude vähendamisele. Valdkonna kapitalimahukusest tulenevalt peavad kaugpüügi püügiettevõtted suure osa äritegevuse kasumist andma ära investeeringuteks võetud laenude tagasimaksete ja intresside katteks. Juhul kui kaugpüüdjad saaksid riigilt investeeringutoetusi, oleks samuti võimalik ettevõtete konkurentsi-võimet parandada.

5.2 Kaugpüügi laevastiku olukord Hindamaks Eesti kaugpüügi kalalaevade olukorda paluti laevapere liikmetel ning kaugpüügi inspektoritel ja vaatlejatel hinnata laeva:

- töötingimusi ja -ohutust, - kala käitlemise tingimusi, - mereohutust.

Täiendavalt analüüsiti kaugpüügi ettevõtete põhivara seisukorda. Tulemused laevade lõikes vastanud meeskonna liikmete eksperthinnangul (vt lisa „Küsimustik” küsimus 9) on toodud tabelis 5.1 34 Reyktal ASi analüüs “Increase in fuel price (as percentage of catch value)”, oktoober 2005,

materjalid Põllumajandusministeeriumist 35 Ibid

32/71

Tabel 5.1

Meeskonna liikmete eksperthinnang Eesti kaugpüügi kalalaevadele („1” tähendab väga halb ja „5” tähendab väga hea) Laeva nimi Vastajate arv Töötingimused ja

-ohutus Kala käitlemise

tingimused Mereohutus

Merike 1 4,0 3,0 4,0Sonar 1 3,0 4,0 3,0Taurus 3 3,7 3,7 4,3Ontika - Eldborg 1 4,0 4,0 4,0Kristina Logos - Lomur 2 4 3,3 3,3 3,3Andvari 2 3,5 3,0 4,0Sunna 2 3,0 3,0 4,0Madrus - Lootus II -

Tabelist 5.1 võib üldistavalt järeldada, et meeskonna liikmed hindavad veidi paremaks kala-laevade hetkeolukorda mereohutuses. Hinnang töötingimustele ja -ohutusele ning kala käitlemi-se tingimustele on enam-vähem sama. Kuivõrd vastajaid oli vähe ning nad on olnud valdavalt seotud vaid ühe laevaga, siis ei ole korrektne seada laevu pingeritta ülaltoodud kokkuvõtte alusel. Hetkeolukorra kõrval on mõistlik hinnata muutuste trendi ajas. Võttes arvesse, et vastajad olid töötanud samal laeval mitmeid aastaid, paluti neil hinnata, kas olukord on muutunud selle aja jooksul paremaks või halvemaks (vt lisa „Küsimustik” küsimused 3, 5 ja 7). Tulemused laevade lõikes vastanud meeskonna liikmete eksperthinnangul on toodud tabelis 5.2

Tabel 5.2 Meeskonna liikmete eksperthinnang muutustele Eesti kaugpüügi kalalaevade olukorras („1” tähendab, et olukord on muutunud palju halvemaks, „3” tähendab, et olukord on jäänud samaks ja „5” tähendab, et olukord on muutunud palju paremaks) Laeva nimi Vastajate

arv Vastajate keskmine staaž sellel laeval

(aastat)

Muutused: töötingimused

ja -ohutus

Muutused: kala käitlemise tingimused

Muutused: mere-ohutus

Merike 1 5 3,0 3,0 3,0Sonar 1 7 4,0 4,0 4,0Taurus 3 5,2 4,0 4,0 4,0Ontika - Eldborg 1 4 4,0 4,0 4,0Kristina Logos - Lomur 2 4 3,5 3,7 3,0 3,0Andvari 2 4,8 4,0 4,0 4,0Sunna 2 2 3,5 3,5 3,0Madrus - Lootus II -

33/71

Tabelist 5.2 alusel võib teha üldistuse, et meeskonna liikmete hinnangul on olukord muutunud paremaks kõikide kriteeriumide lõikes. Kõige enam on paranenud olukord töötingimuste ja -ohutuse osas ning kõige vähem mereohutuse osas. Ka tabeli 5.2 põhjal ei ole korrektne seada laevu pingeritta, kuna vastajaid oli vähe ning nad on olnud valdavalt seotud vaid ühe laevaga. Kõrvuta-des tulemusi tabelist 5.1 tabeliga 5.2 võib öelda, et meeskonna liikmed tajuvad, et kaugpüügi ettevõtted on läbi investeeringute enim parandanud olukorda töötingimuste ja -ohutuse osas. Tulemused laevade lõikes inspektorite ja vaatlejate hinnangul (vt lisa „Küsimustik” küsimus D4) on toodud tabelis 5.3

Tabel 5.3 Inspektorite ja vaatlejate hinnang Eesti kaugpüügi kalalaevadele („1” tähendab väga halb ja „5” tähendab väga hea) Laeva nimi Inspekteeritud viimase

kolme aasta jooksul (korda) Töötingimused

ja -ohutus Kala käitlemise

tingimused Mereohutus

Merike 6 2,3 2,7 2,8Sonar 7 3,4 3,5 3,5Taurus 8 3,7 3,8 4,0Ontika 4 3,7 4,0 3,0Eldborg 3 3,0 3,5 3,5Kristina Logos - Lomur 2 5 3,3 4,0 3,0Andvari 5 3,7 4,0 4,5Sunna 1 4,0 5,0 5,0Madrus 2 3,0 3,0 3,0Lootus II 3 3,0 3,0 3,0

Tabeli 5.3 alusel eristuvad heas korras olevate laevadena Sunna, Andvari ja Taurus. Halvas korras on Merike, Lootus II ja Madrus. Siiski tuleb arvestada, et kaugpüügi inspektoreid ja vaatlejaid on Eestis võrdlemisi vähe, mistõttu vastajate arv väike ning tulemuste veapiirid suhteliselt suured. Üldistavalt võib öelda, et inspektorid ja vaatlejad hindavad teistest teguritest madalamalt olu-korda töötingimuste ja -ohutuse osas – see on valdkond, mis vajaks enam investeeringuid. Eesti kaugpüügi kalalaeva raamatupidamislik jääkväärtus on reeglina mõnikümmend miljonit krooni (andmed vaid Dagomari laevade kohta) – vanemate laevade puhul 20-30 miljonit krooni ja uuemate puhul üle 40 miljoni krooni (vt lisa „Küsimustik” küsimus 7). Laevade jääkmaksumus moodustab lõviosa kaugpüügi ettevõtete põhivarade väärtusest. Reyktali põhivarade maht 2004. a lõpu seisuga ulatus ca 235 miljoni kroonini, mis teeb keskmiselt 47 miljonit krooni laeva kohta. Dagomari põhivarade maht 2004. a lõpu seisuga oli küll vaid 55 miljonit krooni (Dagomar tegeleb ka Läänemere püügiga ja omab püügiga seotud infrastruktuuri), kuid ükski Dagomari kasutuses olev kaugpüügi laev ei kajastu Dagomari kui ettevõtte bilansis (iga laeva omab eraldi äriüksus). MFV Lootuse põhivarade maht 2004. a lõpu seisuga ulatus ca 55 miljoni kroonini, mis teeb 55 miljonit krooni laeva kohta. Lootus Teine põhivarade maht 2004. a lõpu seisuga oli ca 29 miljoni kroonini ehk 29 miljonit krooni laeva kohta. Laevade puhul arvestatakse nende ekspluatatsioonieaks 30 aastat. Pärast seda tuleb teha kapitaal-sem remont, et seeläbi pikeneks ekspluatatsiooniaeg 5 aasta võrra. Eesti kaugpüügi laevastiku olu-kord laevade käigusoleku aega silmas pidades on toodud tabelis 5.4.

34/71

Tabel 5.4

Eesti lipu all sõitvate kaugpüügi kalalaevade olukord käigusoleku ajast lähtuvalt Firma Laeva nimi Ehitamise aeg

(asta) 30-aastase

käigusoleku lõpp 5-aastase kapitaalremondi järgse käigusoleku lõpp

Reyktal Merike 1972 juuli 2009 Sonar 1978 2008 Taurus 1985 2015 Ontika 1984 2014 Eldborg 1974 jaan 2009Dagomar Kristina Logos 1976 ? Lomur 2 1969 ? Andvari 1985 2015 Sunna 1991 2021MFV Lootus

Madrus 1986 2016

Lootus Teine

Lootus II 1975 ?

Tabeli 5.4 alusel võib öelda, et kaugpüügi laevad Sunna, Madrus, Taurus, Andvari ja Ontika peak-sid olema paremas olukorras kui ülejäänud laevad, sest on uuemad. Mitme laeva puhul – näiteks Merike, Eldborg, Kristina Logos, Lomur 2 ja Lootus II – on laevaomanikud lähiajal otsuse ees, kas on mõtet neid laevu kapitaalselt remontida või tuleks need utiliseerida. Kuigi kaugpüügi kalalaevade pingerea moodustamine – millised laevad on paremas olukorras, mil-lised kehvemas – on vastajatelt saadud hinnangute alusel raskendatud (vastajaid vähe, mistõttu tulemuste täpsus ei pruugi olla piisavalt hea), võib ülaltoodud arvamustest lähtudes laevu siiski grupeerida (vt joonis 5.6). Jooniselt 5.6 ilmneb, et heaks võib lugeda laevade Taurus, Andvari, Sunna ja Ontika olukorda. Probleemne on laeva Merike, aga ka Madrus seis. Kristina Logose ja Lootus II kohta järelduste tegemiseks pole piisavalt infot. Kui lisada analüüsi ka tehtud ja vajaminevad investeeringud, siis saab täpsema pildi, milliste laevade arendamist peaks riik esmajärjekorras toetama ning milliste aluste puhul tuleks kaaluda utiliseerimist või ümberehitamist otstarbe muutmiseks (kui on vaja vähendada püügivõimsusi).

35/71

Joonis 5.6: Eesti kaugpüügi kalalaevastiku olukord laeva meeskonna liikmete ning inspektorite ja

vaatlejate eksperthinnangul ning laevade raamatupidamislikku amortiseerumist arves-tades (roheline ala tähendab, et sellesse alasse jäävate laevade olukord on hea või väga hea; kollane ala tähendab, et sellesse alasse jäävate laevade olukord on kesk-pärane; punane ala tähendab, et sellesse alasse jäävate laevade olukord on halb või väga halb; hall ala tähendab, et sellesse alasse jäävate laevade olukorra kohta hinnan-gu andmiseks pole piisavalt andmeid; kui laev paigutub kahe ala piirile, siis olukord on piiripealne)

Merike

Olukord (meeskond): + Olukord (insp/vaatl): – – Olukord (rmtpid): – –

Sonar

Olukord (meeskond): – Olukord (insp/vaatl): + Olukord (rmtpid): –

Eldborg

Olukord (meeskond): + + Olukord (insp/vaatl): = Olukord (rmtpid): – –

Lomur 2

Olukord (meeskond): – Olukord (insp/vaatl): + Olukord (rmtpid): ?

Sunna

Olukord (meeskond): – Olukord (insp/vaatl): + + Olukord (rmtpid): + +

Madrus

Olukord (meeskond): ? Olukord (insp/vaatl): – Olukord (rmtpid): + +

Taurus

Olukord (meeskond): + + Olukord (insp/vaatl): + + Olukord (rmtpid): + +

Ontika

Olukord (meeskond): ? Olukord (insp/vaatl): + Olukord (rmtpid): + +

Andvari

Olukord (meeskond): = Olukord (insp/vaatl): + + Olukord (rmtpid): + +

Kristina Logos

Olukord (meeskond): ? Olukord (insp/vaatl): ? Olukord (rmtpid): ?

Lootus II

Olukord (meeskond): ? Olukord (insp/vaatl): – Olukord (rmtpid): ?

36/71

5.3 Investeeringud kaugpüüki ja investeeringuvajadus Nagu selgus punktist 5.1 on kaugpüügi ettevõtted viimastel aastatel teinud märkimisväärses mahus investeeringuid. Vastanud ettevõtete peamised eesmärgid investeeringute tegemisel (vt lisa „Küsimustik” küsimus B4) olid võrdlemisi erinevad. Kui üks ettevõte tähtsustas olemasoleva säilitamist ja jätkusuutlikkuse tagamist läbi mõõduka arendustöö, siis teine kaugpüügiga tegelev ettevõte seadis esikohale ärilis-majanduslikud eesmärgid – teenida rohkem raha läbi müügi-võimaluste säilitamise ja kulude kokkuhoiu. Kui vaadata ettevõtete investeeringuid valdkonniti (vt lisa „Küsimustik” küsimus B4), siis ilmneb, et valdavalt on tehtud kapitalipaigutusi mereohutuse parandamiseks (sh aeguvate asjade asendami-seks) ning muudeks investeeringuteks (sh peamiselt peamasinate ja vintside renoveerimine). Suhteliselt vähem on investeeritud töötingimuste ja -ohutuse parandamisse (vt tabel 5.5).

Tabel 5.5 Kaugpüügi ettevõtete investeeringud valdkonniti (tuhat krooni); sulgudes laevade arv Investeerimisvaldkond 2001 2002 2003 2004 2005 Kokku Töötingimuste ja -ohutuse parandamine

775 (3) 775 (3)

Kala käitlemise tingimuste parandamine

1100 (1) 1100 (1) 5370 (4) 7570 (6)

Mereohutuse parandamine 3500 (5) 3500 (5) 3500 (5) 12 650 (8) 23 150 (8)Muud investeeringud 15 750 (2) 5500 (1) 21 250 (3)KOKKU 4600 (5) 3500 (5) 4600 (5) 34 545 (8) 5500 (1) 52 745 (8)

Märkus: Investeeringute mahud on antud ettevõtete esindajate poolt. Andmed ei pruugi olla täielikud, eriti varasemate aastate ning 2005. a kohta

Tabelist 5.5 võib järeldada, et keskmine investeeringu maht laeva kohta ületab reeglina miljonit krooni. See tähendab, et ettevõtja peab leidma korraga märkimisväärse hulga vahendeid paranduste ja parenduste tegemiseks. Lisaks tuleb arvestada, et meresõidu nõuete täitmine eeldab laevade dok-kimist iga kahe aasta järel. Sellega kaasnevad dokkimise tasud ca 3,2-4,6 miljonit krooni laeva kohta. Suurima mahuga investeeringud on olnud:

- Tauruse peamasinate ja vindi moderniseerimine (2004) mahus 11 miljonit krooni, - Andvari korpuse, mehhanismide ja seadmete merekõlblikkuse tagamine ja parandamine

(2004) mahus 6 miljonit krooni, - Ontika peamasina renoveerimine (2005) mahus 5,5 miljonit krooni, - Eldborgi vintside renoveerimine (2004) mahus 3,8 miljonit krooni, - Lomur 2 korpuse, mehhanismide ja seadmete merekõlblikkuse tagamine ja parandamine

(2004) mahus 2,3 miljonit krooni. Kaugpüügi kalalaevade lõikes on investeeringute mahud toodud tabelis 5.6. Tabelist 5.6 selgub, et kõige enam on viimaste aastate jooksul investeeritud laevadesse Taurus, Ontika, Andvari ja Eldborg. Hädapäraseid investeeringuid on tehtud laevadele Merike ja Sonar. Andmed puuduvad laevade Madrus, Lootus II ja Kristina Logos kohta.

37/71

Tabel 5.6

Investeeringud Eesti lipu all sõitvatesse kaugpüügi kalalaevadesse (tuhat krooni) Laeva nimi 2001 2002 2003 2004 2005 Kokku Merike 700 700 700 700 2800Sonar 700 700 700 700 2800Taurus 700 700 1800 12 700 15 900Ontika 1800 700 700 700 5500 9400Eldborg 700 700 700 5070 7170Lomur 2 4200 4200Andvari 8000 8000Sunna 2475 2475KOKKU 4600 3500 4600 34 545 5500 52 745

Märkus: Investeeringute mahud on antud ettevõtete esindajate poolt. Andmed ei pruugi olla täielikud, eriti varasemate aastate ning 2005. a kohta

Vaatamata tehtud investeeringute suhteliselt suurtele mahtudele leidsid kaugpüügi ettevõtete esindajad, et tegelik investeerimisvajadus käigusolevatesse laevadesse on veelgi suurem (vt lisa „Küsimustik” küsimus B8). Vajalikud investeeringud laevade lõikes on toodud tabelis 5.7. Tabelist 5.7 võib järeldada, et lähiaastatel tuleks enim investeerida kalalaeva Eldborg. Suhteliselt suur investeeringute vajadus on ka laevadel Taurus, Merike, Ontika ja Lomur 2. Andmed puudu-vad laevade Madrus, Lootus II ja Kristina Logos kohta. Valdav osa investeeringutest oleks seotud kalalaevade peamasinate toitesüsteemide ümberehitamisega, nii et need saaksid kasutada ka raske-maid kütuseid. Viimane on ajendatud laevakütuse hindade tõusust (vt selle kohta p 5.1). Raskemate kütuste kasutamine oleks ettevõtetele odavam ning kaugpüük kujuneks majanduslikult atraktiivse-maks. Vastajad lisasid, et kirjeldatud mahus investeeringute tegemine tuleks kõne alla üksnes riigi toel.

38/71

Tabel 5.7 Investeeringute vajadus Eesti lipu all sõitvatesse kaugpüügi kalalaevadesse (tuhat krooni) Laeva nimi Investeeringu sisu 2006 2007 2008 Kokku Merike Peamasina toitesüsteem, et kasutada

raskemaid kütuseid 5800-7800 ca 6800

Sonar 0Traalivintsid (2 tk) 1000 1000Taurus Peamasina toitesüsteem, et kasutada raskemaid kütuseid

7200 7200

Ontika Peamasina toitesüsteem, et kasutada raskemaid kütuseid

6500 6500

Uus sõukruvi ja sõukruvi düüs Eldborg Peamasina toitesüsteem, et kasutada raskemaid kütuseid

9100 9100

Lomur 2 Laeva korpuse, mehhanismide, sead-mete ja merekõlblikkuse parandamine

6000 6000

Andvari 0Sunna 0KOKKU 6000 ca 22 800 7800 36 600

Märkus: Investeeringute vajadus on antud ettevõtete esindajate poolt. Andmed ei pruugi olla täielikud, eriti hilisemate aastate kohta

Meeskonna liikmetele esitati küsimus, mida oleks nende arvates vaja nende laeval juures teha, et paraneksid (vt lisa „Küsimustik” küsimused 4, 6 ja 8):

- töötingimused ja -ohutus, - kala käitlemise tingimused, - mereohutus.

Soovitused võtab kokku tabel 5.8.

Tabel 5.8 Muudatuste / paranduste vajadus Eesti lipu all sõitvatel kaugpüügi kalalaevadel meeskonna liik-mete eksperthinnangul (mainingud, n=11)

Muudatuse / paranduse sisu Laeva nimi Töötingimused ja -ohutus Kala käitlemise tingimused Mereohutus

Merike - püügimeeskonna liikmete kvalifikatsiooni tõstmine

- külmutusseadmete kompressorite remont - krevettide keetmisseadmete remont

- varustada elektrisead-med elektrivõrgu pinge stabilisaatoriga - kontrollida tulekustuteid

Taurus - head remonti - sisselaskmisel ja välja-võtul töötada pääste-vöödega - parandada kaitse-vahenditega varustatust - hea spetsriietus meeskonnale

- vahetada seadmestik kaasaegsema vastu - parandada töökorraldust (personali koolitus) - töötajate kvalifikatsiooni tõstmine

- õigeaegne remont

39/71

- saada täisväärtuslikku puhkust

Lomur 2 - laev on praegu remondis - väga tähtis on, et peamasin ja abimasinad, traalvintsid saaks korralikult remonditud - remontige laev ära - töösse suhtumine - õiged tööriistad - kindlustustsoonid - otsade vahetus traali väljavõtul (vastavalt va-jadusele, aga mitte vaid siis, kui selleks raha on) - abivintside vahetus kaasaegsemate vastu

- väga tähtis on külmutus-seadmete remont, torustikud tuleb ära vahetada; praegu ei jätku külmetusvõimsust ja kannatab kvaliteet - peamasina ja abimasinate remont - esmalt mehhanismid korda teha - spetsriietus vastavalt Euroopa Liidu standarditele

- püügivarustuse uuendamine - peaks vastama tööohutuse nõuetele (vaierite katkemine) - meist ei olene midagi - kaasaegset mootorpaati - peamasina täielik remont - täiskomplekt ZIP peamootorile (kolvid, pead) - kaasaegsed pääste-vahendid igaühele

Andvari - teha meeskonna vahetus kord nelja kuu jooksul - püüda hoida laeval pidevalt meeskonda - õigeaegselt remontida laeva ja paigaldada lisavalgustus laevatekile - laeva remont

- paigaldada laevatekile värviline hüdroisolatsioon - vahetada kalatšehhis uue vastu krevettide töötlemise liin "jaapanlane" - suurendada kalatšehi mahutavust krevettide töötlemiseks - kalatšehh ümber seadistada - vahetada välja mõned seadmed - midagi lisada kalatšehhis

- laevale õigeaegselt remondi tegemine - vahetada laevajuhte ja mehaanikuid 4 tripi järel, mitte sagedamini - paigaldada palju võimsamad hädaabi prožektorid - vaja on head remonti - omada pardal kogu varustust

Sunna - peamasina ja abimasinate õigeaegne hooldus ja remont - traalvarustuse hooldus ja remont - meeskonna professionaalsus - konkreetselt ei ole midagi teha

- tagada kõikide mehhanis-mide hooldus ja remont - õigeaegne traalvarustuse vahetus - töötlustsehhi uuendamine - paigaldada veel üks tunnel-külmutuse agregaat

- traalvintside remont - laeva korpuse üle-vaatus, kui vaja siis remont - masinaruumi (külmutusseadmed) - vastab vastavatele seadustele ja eeskirjadele

Tabelist 5.8 võib töötingimuste ja -ohutuse osas üldistavalt järeldada, et meeskonna liikmete arva-tes parandaks olukorda laeva (õigeaegne) remontimine, kaitse- ja päästevahendite olemasolu pardal ning nende kasutamine ning meeskonna liikmete professionaalsuse suurendamine. Kala käitlemise tingimuste osas on läbivateks teemadeks seadmepargi remont ja uuendamine. Mereohutuse osas on vastuseid iseloomustavateks märksõnadeks laeva remont ning päästevahendid (nii nende olemasolu kui ka töökindlus ja vastavus nõuetele). Tabelist 5.8 ilmneb, et iga laeva suhtes on oma ette-panekud, kuid kokkuvõtvalt võib tõdeda, et meeskonna liikmete eksperthinnangul oleks olukorra parandamiseks kaugpüügis vaja teha investeeringuid laevade remontimiseks, laevadel olevate

40/71

seadmete remontimiseks ja kaasajastamiseks, kaitse- ja päästevahendite soetamiseks / uuen-damiseks (koos kontrolliga nõuetest kinnipidamise jälgimiseks) ning meeskonna liikmete koolitamiseks. Kaugpüügi inspektorid ja vaatlejad (n=8) soovitasid kaugpüügi laevadele järgmisi investeerin-guid (vt lisa „Küsimustik” küsimus D5):

- kõik laevad vajavad investeeringuid uute nõuetega vastavusse viimiseks (päästepaadid jne), - kõik laevad vajavad investeeringuid navigatsiooniseadmete ja päästepaatide jaoks, - kõik laevad vajavad kütuse ja ohutusvarustuse jaoks, - uuemat tehnoloogiat on vaja tšehhidesse ja käitlemisse, - kõik laevad vajavad investeeringuid käitlemistingimustesse.

Laevade lõikes ilmnes, et: - Merikest loetakse liiga vanaks, et sinna investeerida, - Lootus II ei ole mõtet suurt investeerida, - Sonarit peetakse liiga vanaks; kui on soov selle laevaga jätkata, tuleb palju investeerida.

Arengusse suunatud investeeringutest tuleks kaugpüügi inspektorite ja vaatlejate hinnangul:

- Lomur 2 investeerida peamasina remonti, - Ontikal parandada meeskonna elamistingimusi, - Taurusel teha investeeringuid ja tõsta meeskonna palka.

Kui võrrelda ettevõtjate, meeskonna liikmete ning inspektorite-vaatlejate vastuseid, siis jääb silma, et kõigi arvates on oluline investeerida laevade uuendamiseks. Samas ettevõtjad peavad vajalikuks eelkõige investeeringuid laevade käigushoidmiseks ning ekspluatatsioonikulude vähendamiseks, aga meeskonna liikmed ja inspektorid-vaatlejad näevad vajadust suunata investeeringud ohutuse parandamiseks, seadmeparki ja koolitusse. Täiendavalt uuriti kaugpüügi ettevõtetelt, kas neil on plaanis lähiaastatel soetada uut või uuemat kaugpüügi kalalaeva (vt lisa „Küsimustik” küsimus B9). Ilmnes, et aastal 2007 plaanitakse ühe kalalaeva ja aastal 2010 veel ühe laeva soetamist. Ostusummaks pakutakse 45 miljonit krooni laeva kohta. Siiski kõlas ka arvamus, et uute laevade soetamist takistab kütuse hinna tõus, mis on muutnud kaugpüügi vähem rentaabliks. Arvestades laevastiku vanust uuriti ettevõtjatelt, kas neil on plaanis olemasolevate laevade müük, utiliseerimine või laeva otstarvet muutev ümberehitus (vt lisa „Küsimustik” küsimus B10). 2007. a on plaanis utiliseerida Merike ja müüa Sunna. Alternatiivina nähakse ka Merikese, Sonari või Eldborgi müüki, kui müügihind oleks soodne. 2010. aastal on plaan loobuda laevast Lomur 2. Inspektorid ja vaatlejad soovitasid (vt lisa „Küsimustik” küsimus D6) otstarvet muutes ümber ehitada Lomur 2 (1 vastaja) ja utiliseerida Merike (4 vastajat), Sonar (3 vastajat), Eldborg (1 vastaja). Kokkuvõtvalt võib öelda, et inspektorite ja vaatlejate hinnang on kõige kriitilisem Merikese suhtes. Kui Sonariga soovitakse jätkata, tuleks sellesse palju investeerida. Viimastel aastatel tehtud ning lähiaastatel tegemist vajavad investeeringud erinevate vastajagruppide lõikes, samuti võimalikku utiliseerimist või ümberehitamist puudutav info on kokku võetud joonisel 5.7.

41/71

Joonis 5.7: Investeerimisstrateegiad Eesti kaugpüügi kalalaevastikku kaugpüügi ettevõtete, laeva

meeskonna liikmete ning inspektorite ja vaatlejate koondhinnangul (roheline ala tä-hendab, et sellesse alasse jäävatesse laevadesse tuleks teha parendamisele ja arenda-misele tehtud investeeringuid; kollane ala tähendab, et sellesse alasse jäävatesse lae-

Andvari

Tehtud invest: 8 milj kr Vaja invest: 0 milj kr Probleemid: laeva remont seadmete uuendamine ohutuse parandamine Staatus: jätkab püüki

Sunna

Tehtud invest: 2,5 milj kr Vaja invest: 0 milj kr Probleemid: õigeaegne hooldus ja remont Staatus: müük

Lomur 2

Tehtud invest: 4,2 milj kr Vaja invest: 6 milj kr Probleemid: laeva remont seadmete remont ohutusvahendid Staatus: müük või ümberehitus

Eldborg

Tehtud invest: 7,2 milj kr Vaja invest: 9,1 milj kr Probleemid: ? Staatus: võimalik müük

Sonar

Tehtud invest: 2,8 milj kr Vaja invest: 0 milj kr Probleemid: vana Staatus: võimalik müük

või utiliseerimine

Merike

Tehtud invest: 2,8 milj kr Vaja invest: 6,8 milj kr Probleemid: vana laeva remont seadmete remont ohutusvahendid meeskonna koolitus Staatus: müük või utiliseerimine

Taurus

Tehtud invest: 15,9 milj kr Vaja invest: 8,2 milj kr Probleemid: laeva remont seadmete uuendamine kaitsevahendid meeskonna koolitus Staatus: jätkab püüki

Ontika

Tehtud invest: 9,4 milj kr Vaja invest: 6,5 milj kr Probleemid: meeskonna elutingimused Staatus: jätkab püüki

Lootus II

Tehtud invest: ? Vaja invest: ? Probleemid: vana Staatus: ?

Kristina Logos

Tehtud invest: ? Vaja invest: ? Probleemid: ? Staatus: ?

Madrus

Tehtud invest: ? Vaja invest: ? Probleemid: ? Staatus: jätkab püüki

42/71

vadesse investeerimist tuleks kaaluda, kuna laev ei pruugi Eesti lipu all püüki jätkata; punane ala tähendab, et sellesse alasse jäävatesse laevadesse ei ole mõtet teha olulisi parendamisele või arendamisele suunatud investeeringuid, kuna laev ei pruugi Eesti lipu all püüki jätkata (kõne alla tulevad ümberehituse või utiliseerimisega seonduvate investeeringute tegemine); hall ala tähendab, et sellesse alasse jäävate laevade olu-korra kohta hinnangu andmiseks pole piisavalt andmeid; kui laev paigutub kahe ala piirile, siis olukord on piiripealne)

Jooniselt 5.7 ilmneb, et laevade parendamiseks ja arendamiseks tehtavaid investeeringud oleks mõistlik suunata eelkõige laevadesse Taurus, Ontika ja Andvari. Ka Eldborg oleks võrdlemisi hästi sobiv investeeringuobjekt, kuigi laev on juba suhteliselt vana ning omanik kaalub selle müüki. Sunnasse ei ole omanike arvates lähiaastatel vaja investeerida. Lomur 2, aga kindlasti Meri-kese puhul (mõlemal oleks vaja teha suhteliselt suuremahulisi investeeringuid) tasuks arvestada, kas investeeringu tasuvusperiood on piisavalt lühike, et kapitalipaigutust vanasse laeva õigustada. Mõlemad laevad võiksid lähiaastatel utiliseerimisse minna. Ka Sonar on vana laev, kuid omanike hinnangul ei ole vaja sellesse lähiaastatel investeerida. Madruse, Kristina Logose ja Lootus II kohta järelduste tegemiseks pole piisavalt infot. Arvestades investeeringute vajadust ja mõttekust olemas-olevasse kaugpüügi laevastikku, saab välja arvutada hinnangulised investeeringute mahud ja ära näidata, mis osas saaks riik RAKi meetmete raames investeerimist toetada.

5.4 Euroopa Liiduga ühinemise mõju kaugpüügile ja RAKi meetmed Uuringu käigus sai kõikidelt vastajatelt küsitud, kas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on toonud kaasa muudatusi töös (vt lisa „Küsimustik” küsimused 10, B2, D7 ja D8). Tulemused on toodud joonisel 5.8. Jooniselt 5.8 järeldub, et Euroopa Liiduga ühinemine pole kaugpüügis enamasti muudatusi kaasa toonud või kui ongi, siis positiivseid muudatusi on rohkem kui negatiivseid. Kaugpüügiga tegelevate ettevõtete juhid leiavad, et nad on hästi kursis Euroopa Liidu määrus-tega, mis kehtestavad nõuded kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimiseks (vanade laevade utiliseerimine, uute laevade soetamine) (vt lisa „Küsimustik” küsimus B11). Teiseste andmete põhjal on näidatud, et kalanduspoliitiliselt on oluline hoida / viia püügikoormus vastavusse püügivõimalustega (vt p 1.1). Kuivõrd kalavarude olukord halveneb36, siis võib püügi-võimsuste vähendamisel üles kerkida küsimus, mis saab kaugpüüdjatest. Kaugpüügi laevade mees-konna liikmete huvi riigi toel ümberõppimise ja ametivahetuse vastu (vt lisa „Küsimustik” küsimus 11) on toodud joonisel 5.9.

36 Kalatööstussektori 2003. aasta ülevaade, koostanud Põllumajandusministeerium

43/71

0

0

0

0

1

3

4

2

1

8

4

4

0

2

0

0

0

0

1

1

0

1

0

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ettevõtete töös

meeskonna liikmete töös

inspektorite ja vaatlejate töös

kaugpüüdjate töös inspektorite ja vaatlejatearvates

Valdavalt positiivsed Positiivseid on rohkem kui negatiivseidOlukord on jäänud samaks Negatiivseid on rohkem kui positiivseidValdavalt negatiivsed Ei oska öelda

Joonis 5.8: Euroopa Liiduga ühinemise mõju kaugpüügile (number joonisel näitab vastajate arvu)

0%

21%

14%

0%58%

7% 0%Jah, sest oleksin huvitatudlihtsamast tööstJah, sest oleksin huvitatudtasuvamast tööstJah, sest oleksin huvitatudparematest töötingimustestEi, sest mulle meeldib kalurielukutseEi, sest tasuvamat tööd oleksraske leidaPlaanin varsti pensionile jääda

Ei oska öelda

Joonis 5.9: Kaugpüügi kalalaevade meeskonna liikmete huvi riigi toel ümberõppimise ja

ametivahetuse vastu (n=14) Joonise 5.9 interpreteerimisel tuleb arvestada, et vastajate arvamus siin kehtib üksnes vastajate endi kohta. Vastaja vanusest ja kvalifikatsioonist sõltub, millise positsiooni ta ülaltoodud küsimuses võtab. Kuna meeskonna liikmetest vastajaid oli suhteliselt vähe, ei ole võimalik joonisel 5.9 esita-

44/71

tud proportsioone üle kanda üldkogumile. Kindlasti võib väita vaid, et kaugpüügi kalalaeva meeskonna liikmete hulgas on neid, kes oleksid huvitatud riigi toel ümber õppima ja ametit vahe-tama (nende arvu prognoosimine oleks olemasolevate andmete alusel liialt spekulatiivne). Samuti on vanusest tulenevalt neid, kes peagi on pensionile siirdumas. Seega, kui otsustatakse vähendada laevade arvu kaugpüügis, saaks RAKi ümberõppimise meetmete abil suunata ametivahetusest huvitatud muudele töödele. Kaugpüügi ettevõtetelt küsiti, kas lähiaastatel nähakse vajadust suunata oma kalureid ümber õppima ja ametit vahetama (vt lisa „Küsimustik” küsimus B12). Mõlema vastanud ettevõtete esin-dajad olid selles küsimuses seisukohal, et pigem ei. Samale küsimusele vastanud kaugpüügi ins-pektoritest ja vaatlejatest (vt lisa „Küsimustik” küsimus D9) neli arvas, et pigem jah, ning kolm, et pigem ei. Üks vastaja ei osanud öelda. Kui vaadata, millist ja mis mahus toetust on saanud kaugpüügiga tegelevad ettevõtted RAKi meetmetest, siis ilmneb, et seni on kaugpüügiga tegelevatest ettevõtetest toetust saanud vaid:

- 2004.a MFV Lootus, summas 6 254 303 krooni: vintside ja traalnooda ning nendega seotud seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks

Kuna MFV Lootus opereerib vaid laevaga Madrus, siis võib öelda, et riigi poolt on toetatud investeeringuid vaid üht kaugpüügi kalalaeva. Eespool esitatud analüüsist tulenevalt võib väita, et kaugpüügi arendamiseks oleks mõistlik keskenduda ettevõtete tegevuste efektiivsuse suurendamisele. Valdav osa ettevõtete kulude poole sisendist sõltub turusituatsioonist ja -hinnast. Selles osas on keeruline leida konkurentidest odavamaid sisendeid. Efektiivsuse suurendamiseks oleks vaja liikuda protsesside ratsionaliseerimi-sele ehk teha investeeringuid lahendustesse, mis lubaksid opereerida senisest odavamalt (näiteks peamasinate toitesüsteemide ümberehitamine) või väiksema praagi kuluga (näiteks püügivahendid, töötlemisseadmed, hoiustamistingimused). Kaugpüügi ettevõtetele on finantsiliselt suureks koor-maks tehtavate investeeringute ja nendega seotud laenuintresside tasumine, kuna võõrkapitali hulk ja laenukoormus on juba praegu väga suur. Püügi tulusus ei ole 2004. a andmetel tasemel, mis lubaks lisaks olemasoleva vara käigushoidmise investeeringutele teha märkimisväärselt arengu-investeeringuid. Püügi tulusus võib küll edaspidi paraneda (tsüklilisus on omane kalandusele tervi-kuna), kuid see sõltub eelkõige välistest teguritest – kala(kreveti)varu olukord püügipiirkonnas ning saagi realiseerimishind – ega ole garanteeritud. Arvestades Euroopa kalanduspoliitika üldist trendi, ei ole püügivõimaluste (ehk püügimahu) kasvu lähiajal kindlasti oodata. Võttes arvesse varasemate aastate investeeringuid kaugpüügi firmade poolt ja küsitlusest selgunud investeeringuvajadusi võib hinnata lähiaastate investeeringute vajaduseks kaugpüüki 6-8 miljonit krooni laeva kohta aastas. Eeldades, et pikemas perspektiivis jätkatakse püüki 9 laevaga37 (loobu-takse vähem efektiivsematest ja vanadest laevadest), kujuneks investeeringute mahuks kaugpüügis

37 Eesti riigi üheks eesmärgiks kaugpüügi korraldamisel on püügivõimsuse optimeerimine kvoo-

dist lähtudes (vt p 1.1). Püügiettevõtted on seisukohal, et praeguste kvootide kohaselt on püügi-päevade arv püügipiirkondades liialt väike, et kõik (krevetipüügi) laevad oleks maksimaalselt koormatud. Vähendades laevade arvu (eelkõige läbi utiliseerimise) saaks püügiettevõtete tegevuskulusid vähendada (püügitulusid see ei mõjutaks) ning tegevuse rentaablust parandada (vt selle kohta ka AS Reyktal analüüs, materjalid Põllumajandusministeeriumilt). Juhul kui pikemas perspektiivis jääks siiski kasutusse enam kui 9 laeva, tuleb arvestada summaarselt suuremate investeeringumahtudega kui järgnevas arutelus.

45/71

50-70 miljonit krooni aastas. Kuivõrd mitmed (efektiivsemate lahenduste kasutuselevõtule suuna-tud) investeeringud on pikaajalised (st mitte iga-aastased), siis perioodi 2007-2013 investeeringute vajaduseks kaugpüügis võib prognoosida 200-300 miljonit krooni. Siinjuures ei ole arvestatud investeeringutega uute/uuemate püügilaevade soetamiseks, mis on kindlasti selle seitsmeaastase perioodi jooksul aktuaalne. Soetatava laeva maksumuseks võib uuringust kogutud andmete põhjal hinnata 45-50 miljonit krooni; kui enne seda müüakse vana laev, siis saadud raha võrra väheneb investeeringu vajadus. Prognoosida soetatavate laevade arvu perioodiks 2007-2013 on väga keeru-line, kuna varasemate aastate praktika näitab, et laevad vahetavad sageli omanikku, jõudes ka rin-giga tagasi (vt selle kohta p 4.2). Tõenäoliselt jälgivad kaugpüügi ettevõtjad pingsalt turu ja püügi-võimaluste olukorda – piirkondades, kus kalavaru suurem, on püügivõimsuse defitsiit ning kvooti omavad püügifirmad on huvitatud täiendavate laevade ostust või rendist. Kui nüüd näiteks Eesti firmal ei ole oma laevadele piisavalt tööd anda, siis on mõistlikum need teistesse püügipiirkonda-desse müüa või rentida. Kui jätta nn trading kõrvale, siis arvestades Eesti kaugpüügi laevastiku vanuselist koosseisu ning eeldades, et pikemas perspektiivis jätkatakse püüki 9 laevaga, oleks uute/uuemate laevade soetamisvajadus kuni neli laeva. Hinnanguliselt oleks seega investeerin-gute vajadus amortiseerunud laevastiku asendamiseks perioodil 2007-2013 kokku 180-200 miljo-nit krooni. See summa kujuneks mõnevõrra väiksemaks, kui arvestada investeeringust maha või-malikud tulud vanade laevade realiseerimisest / utiliseerimisest. Tegelikkuses ei finantseerita laevade ostu omavahenditest, vaid laenuandja rahaga. See tähendab, et ostu eest tasumine pikeneb ning igakuistele maksetele lisandub intress. Kuivõrd kaugpüügi ettevõtete finantstugevus (2004. a andmetel) pole hetkel kiita (vt p 5.1), siis võib uute/uuemate laevade soetamine ilma riigipoolse või muu toeta või täiendava garantiita olla väiksem kui neli laeva, sest kaugpüüdjate tegevuse rentaab-lus ei kannataks laenukulude märgatavat tõusu. Senine riigi toetuspoliitika on näinud ette investeeringute toetamist kalalaeva töötingimuste ja –ohutuse, kala käitlemise tingimuste ja mereohutuse parandamiseks. Uuringust selgus, et kuigi kaugpüügi ettevõtted teevad suuremahulisi investeeringuid, ei ole olukord ülalnimetatud vald-kondades hea ei meeskonna liikmete ega ka inspektorite ja vaatlejate hinnangul. Seega peaks riigi toetuspoliitika kujundamisel arvestama vajadusega suunata ettevõtja (ja riigi) investeeringuid nen-desse valdkondadesse, eelkõige aga töötingimuste ja -ohutuse olukorra parandamiseks (kui üle-jäänud kahes valdkonnas on ettevõtjal endal selge huvi/vajadus tegevust efektiivsemaks muuta või nõuetele vastata, siis rahapuudusel on töötingimused reeglina need, mille parandamisega tegele-takse teisejärguliselt). Samuti tuleks kavandada vahendeid kaugpüügi inspektorite/vaatlejate töö korraldamiseks, kelle ülesandeks oleks muuhulgas järelevalve töötingimuste ja -ohutuse üle. Kui-võrd suurem osa kaugpüügi ettevõtjate seni tehtud ja edaspidi vajaolevatest investeeringutest raha-lises mahus mõõdetuna ei ole seotud ülalnimetatud valdkondadega, siis tasuks kaaluda täiendavalt kaugpüügi laevade konkurentsivõimelisuse suurendamise (sh laeva ja laevaseadmete remont, majandusliku efektiivsuse suurendamine (ka kütuse säästlikum kasutamine)) alameetme loomist. Sellisel juhul oleks võimalik toetada kaugpüüdjaid tegevuse efektiivsemaks muutmisele suunatud investeeringute tegemisel. See ei suurenda otseselt kalalaevastiku püügivõimsust, küll aga paran-dab kaugpüügi majanduslikku tasuvust, mis viimastel aastatel väga madal. Investeeringute valdkondi silmas pidades võiksid (toetussummade) proportsioonid jaguneda järgmiselt:

- alameede: kaugpüügi kalalaevade konkurentsivõimelisuse suurendamine 50% - alameede: kaugpüügi kalalaevade töötingimuste ja -ohutuse parandamine 15% - alameede: kaugpüügi kalalaevade kala käitlemise tingimuste parandamine 25% - alameede: kaugpüügi kalalaevade mereohutuse parandamine 10%

46/71

Sellise jaotuse korral oleks investeeringutoetuse mõju suunatud eelkõige kaugpüügi ettevõtete peamise probleemi – vajadus suurendada tegevuste efektiivsust – lahendamisele. Selle tulemusena paraneks ühelt poolt ettevõtete äritegevuse tulemuslikkus (kuna väiksemad kulud), teiselt poolt finantstugevus (kuna toetuse puhul langevad ära intressikulud ja laenude tagasimaksed ning kasum äritegevusest suureneb). Samas ei jää tähelepanuta ka töötingimused ja -ohutus ning mereohutus. Viimaste juures tuleks siiski paralleelselt tõsta administratiivset nõudlikkust ja järelevalvet. Toetama peaks vaid neid kalalaevu, millel on perspektiiv jätkata püüki kogu tehtava investeeringu amortiseerumise perioodi vältel. Toetuste maksmise põhimõtetest lähtudes (st toetuse saaja ei tohi võõrandada toetuse abil soetatud/parendatud/parandatud vara, et läbi müügitehingu tulu teenida) tuleks toetuse saajale kehtestada tingimus, et toetust saanud kalalaev jääb Eesti laevaregistrisse perioodiks, mis ei ole lühem kui investeeringu amortiseerumise periood, ning kohustuslik püügi-päevade arv aastas. Toetust saaksid vaid ajaloolist püügiõigust omavad püügifirmad, kes reaalselt kaugpüügiga tegelevad. Kaitseks võimalike pankrottide või ettevõtete likvideerimise esilekutsu-mise eest tuleks toetuse andjale (riigile) anda nõude õigus ulatuses (on võimalik kasutada erinevaid finants- või kindlustusinstrumente), mille osas ei ole toetust kasutatud sihtotstarbeliselt. Nii saaks tagada, et toetust saanud ettevõte oleks huvitatud jätkusuutlikust (kalalaevade) arengust. Taotleja jätkusuutlikkuse mõõtmisel taotluse menetlemise faasis võib lähtuda seni rakendatavast korrast38. Selle kohaselt lasub põhirõhk taotleja jätkusuutlikkuse mõõtmisel finantsaruandluse analüüsil ja taotleja poolt esitatud tulevikuprognoosidel. Kui esimesed on tegelikkust suhteliselt hästi kajastavad dokumendid (finantsaruandluse analüüsi tulemuste kriitika on toodud p 5.1), siis tulevikuprognoosid on pigem spekulatiivsed. Siiski, viimaseid on vaja, et veenduda, kas ettevõtjal on selgepiiriline nägemus arengust. Punktis 5.1 läbiviidud finantsaruandluse analüüsist järeldus, et ülalviidatud korras kehtestatud finantstugevuse kriteeriumid39 oleksid kaugpüügi ettevõtete majan-duslikku olukorda arvestades liiga ranged. Keeruliseks osutuksid eelkõige võlakordaja-, makse-võime- ja likviidsuskriteeriumide, aga ka müügirentaabluse kriteeriumi täitmine järjest mitme aasta jooksul. Kuivõrd kaugpüügi ettevõtjaid on vähe, siis on võimalik rakendada ka personaalset lähe-nemist, kus iga taotletava investeeringu toetuse puhul kaasatakse taotlust menetleva ameti poolt hindamisse tehnika- või kalandusekspert, kes annab (inkognito) oma hinnangu taotletava inves-teeringutoetuse vajalikkusele, kasulikkusele ja jätkusuutlikkuse tagatusesse. Jätkusuutlikkuse hin-damise analüüsist olulisemaks tuleks siiski lugeda ülalkirjeldatud nõude õiguse andmist toetuse andjale perioodiks, mil toetatav investeeringu eest tehtud või soetatud uuendus/parendus peaks käigus olema. See väldiks võimalikke kuritahtlikke skeeme (tõenäoliselt on toetussummad inves-teeringumahtudest tulenevalt absoluutväärtuses väga suured ehk süsteemne risk on kõrge). Eraldi investeeringute (toetuse) kategooria moodustavad kalalaevade utiliseerimine ja otstarvet muutev ümberehitamine. Uuringust ilmnes, et lähiaastatel on tõenäoline / oleks mõistlik loobuda 2-3 hetkel laevaregistris olevast kaugpüügi alusest. Motiveerimaks omanikku laeva lõikamisele (st utiliseerimisele) peaks toetussumma olema suurem kui selle laeva turuhind (laeva omanikule on alternatiiviks vana laeva müük teise riiki, mis aga ei too kaasa Euroopa kalanduspoliitikas olulisel

38 Vt „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument aastateks 2004–2006” meetme 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine” §14, seisuga juuli 2004

39 Ibid, §14 lõige (4)

47/71

kohal olevat püügivõimsuse vähenemist). Lisaks peaks toetus katma laeva utiliseerimisega kaasne-vad kulud miinus tulu metalli, demonteeritud seadmete jms müügist. 0 Turuhind Utiliseerimisega kaasnevad kulud (krooni) miinus tulu metalli, seadmete jms müügist

(krooni) Minimaalne

toetussumma laeva omanikule (krooni)

Turuhind on konjunktuurne näitaja sõltudes nõudlusest ja pakkumisest tehingu toimumise ajal. Samuti on laev kui müügiobjekt äärmiselt spetsiifiline, mistõttu on raskendatud ka eksperthinnangu laeva tegeliku väärtuse määramisel. Seetõttu on toetussumma määramiseks sisuliselt võimatu prog-noosida konkreetse kalalaeva turuhinda. Lahenduseks ei ole ka hinnapakkumiste võtmine – laeva-omaniku huvi on saada võimalikult kõrge hinnaga pakkumine, nii et sellise süsteemi kasutamine viiks potentsiaalselt libapakkumiste küsimisele-tegemisele. Turuhinna asemel peaks kasutama kalalaeva arvestuslikku müügihinda. Selle määramisel tuleksid sisendkomponentidena kõne alla eelkõige laevaregistris määratletud andmed (muud näitajad, mis võivad küll reaalses ostu-müügiprotsessis etendada olulist rolli, st mõjutada hinda (näiteks: kala töötlemisliini vanus või võimsus), oleks mõistlik kõrvale jätta, sest metoodiliselt oleks nende õiglane hindamine väga keeruline). Laevaregistris on segmendi 4S3 iga aluse kohta välja toodud muuhulgas:

1. ehitamise aasta 2. ehitamise koht 3. kasutuselevõtu kuupäev 4. registrisse kandmise kuupäev 5. üldpikkus 6. perpendikulaaride vaheline pikkus 7. peamasina ja abimasina võimsused 8. kogumahtuvus 9. kalapüügivahendid

Näitajast 1. on võimalik arvutada laeva vanus (üldjuhul langeb see kokku näitaja 3. alusel leitud vanusega). Näitajad 1. (teisendatult), 5., 6., 7. ja 8. on kvantitatiivsed näitajad, mida saab metoodi-liselt kasutada põhjendatud toetussumma kalkuleerimiseks. Näitaja 4. oleks filterkriteerium, mille kohaselt oleksid abikõlbulikud vaid need alused, mis on piisavalt pikka aega olnud kantud Eesti kalalaevade riiklikku registrisse. Näitajad 2. ja 9. on mitte-meeterskaalal mõõdetavad tunnused, mida ei saa kasutada. Kui leida nimetatud kvantitatiivsete näitajate vahelised paariskorrelatsioonid (vt tabel 5.9), siis ilmneb, et mõlemad pikkuste näitajad, pikkuste ja kogumahtuvuste näitajad, aga ka peamasina ning pea- ja abimasinate võimsused kokku korreleeruvad tugevasti. See tähendab, et metoodiliselt võib ühe korreleeruvatest näitajatest jätta arvestusliku müügihinna leidmise valemist välja. Seega võiks kaugpüügi kalalaevade arvestusliku müügihinna kalkuleerimiseks piirduda:

48/71

- laeva vanuse, - kogumahtuvuse, - peamasina (või ka pea- ja abimasina summaarse) võimsusega.

Mida uuem, suurem ja võimsam laev, seda kõrgem oleks arvestuslik müügihind.

Tabel 5.9 Kalalaevastikku iseloomustavate näitajate vaheliste korrelatsioonide maatriks vanus kogu-

mahtuvus peamasina võimsus

võimsus kokku

üld-pikkus

perpendiku-laaride vaheline

pikkus vanus 1,000 kogumahtuvus -0,085 1,000 peamasina võimsus -0,232 0,631 1,000 võimsus kokku -0,184 0,445 0,883 1,000 üldpikkus 0,148 0,836 0 0 1,000 perpendikulaaride vaheline pikkus 0,237 0,813 0 0 0,991 1,000

Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2930/1986/EMÜ artiklite 4 ja 5 järgi on kalalaevade püügi-võimsus defineeritud laeva kogumahtuvuse ja masinate koguvõimsusega40. Sarnaselt tabeli 5.9 interpretatsioonile tuleks seega laevade utiliseerimise toetussumma kalkuleerimisel arvestada kogumahtuvuse ja masinate võimsusega. Lisaks tuuakse samas sisse vanuse faktor ehk nõue, et utiliseeritav laev peab olema vähemalt 10 aastat vana41. Funktsioonina väljendaks ülaltoodud loogikat langev eksponentfunktsioon.

ehk valemina:

βα −⋅+= ),...,( 210 ne xxxFPP (valem 5.1) kus:

eP on arvestuslik müügihind [krooni]

40 Vt selle kohta “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks –

ühtne programmdokument 2004–2006” meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleeri-mine” tingimused §3, seisuga juuli 2005

41 Ibid, §9

Laeva arvestuslik müügihind

Laeva vanus

tulu vanametalli jm müügist

uue laeva ostuhind

0

49/71

0P on arvestuslik tulu, mis on võimalik teenida, kui laev on täiesti kasutuskõlbmatu (N: tulu vanametalli jm müügist) [krooni]

α jaβ on fikseeritavad koefitsiendid ),...,( 21 nxxxF on funktsioon arvestuslikku müügihinda mõjutavatest näitajatest (antud juhul laeva

vanus, kogumahtuvus ja masinate võimsus) Koefitsientideα jaβ leidmiseks valemis 5.1 oleks tarvis analüüsida järelduste tegemiseks statisti-liselt piisava hulga laevade ostu-müügi andmeid (sh müügihindu), kuid neid polnud uuringu läbiviijatel võimalik kasutada. Alternatiivse lahenduse pakub siin Euroopa Liidu Nõukogul määrus 2792/1999/EÜ utiliseerimise toetuse piirmäärade arvutamiseks, mis sätestab, et kalalaevadele, mille kogumahtuvus (GT) on 500 GT ja üle selle, on toetuse piirmääraks:

Toetuse piirmäär [eesti krooni]42= 18 776*GT + 13 800 301 (valem 5.2)

Laevade vanus läheb arvesse järgmise reegli järgi43:

1) 10–15 aasta vanuse kalalaeva puhul valemi 5.2 järgi leitud määrad, 2) 16–29 aasta vanuse kalalaeva puhul valemi 5.2 järgi leitud määrad vähendatuna 1,5 prot-

sendi võrra iga aasta kohta, mis ületab 15 aastat, 3) vähemalt 30 aasta vanuse kalalaeva puhul valemi 5.2 järgi leitud määrad vähendatuna 22,5

protsendi võrra. Valem 5.2 jätab küll kõrvale ülaldiskuteeritud masinate võimsuse (püügivõimsuse definitsioon sisaldab masinate võimsuse näitajat, korrelatsioonanalüüs näitab, et see näitaja on muutujana sõltu-matu ehk peaks sisalduma valemis), kuid toetussummade piirmäära leidmise metoodika lihtsusta-miseks võib võimsuse kui komponendi ka elimineerida. Viimane tähendab, et toetussumma ei sõltu sellest, kas utiliseeritava laeva masinate võimsus on suur või väike. Samuti ei arvestata valemis 5.2 utiliseerimisega kaasnevate kulude tegelikku suurust. Viimase leidmisel oleks võimalik lähtuda hinnapakkumistest / arvetest tegelikult teostatud tööde eest. Töö teostaja leidmiseks saaks kasutada vähempakkumise meetodit. Kui tekib kahtlus laeva omaniku poolt korraldatud konkursile laekunud pakkumiste vastavuses tegelikkusele, võib toetuse rakendusüksus korraldada iseseisvalt uue pakku-miste küsimise vooru. Tulu lõikamisel saadud metalli müügist võiks jätta utiliseerimisega tegeleva-le ettevõttele (kirjutades selle sisse pakkumise kutse dokumentidesse, oleks võimalik saada teenust selle võrra odavamalt). Tulu demonteeritud seadmete müügist jms saaks jätta demonteerijale; võib eeldada, et enamasti korraldab demontaaži laeva omanik. Tabel 5.10 võtab laevade lõikes kokku, kui suur oleks Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2792/1999/EÜ järgi utiliseerimise toetuse piirmäärad. Viimased peavad katma nii ülaldiskuteeritud arvestusliku müügihinna kui ka utiliseerimisega kaasnevad kulud miinus tulud vanametalli, sead-mete jms müügist. Seega kui toetussumma on laeva omaniku silmis piisavalt suur, et laevast loobu-da, saab ka püügivõimsust vähendada.

42 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne

programmdokument 2004–2006” meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine” tingimused lisa 1, seisuga juuli 2005

43 Ibid, §7

50/71

Tabelist 5.10 järeldub, et 2-3 kriitilisemas seisus oleva laeva utiliseerimise toetuseks tuleks arvestada 52,5-85,5 miljonit krooni.

Tabel 5.10 Eesti lipu all sõitvate kaugpüügi kalalaevade utiliseerimise toetuse piirmäärad Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2792/1999/EÜ järgi Investeerimisstrateegia grupp*

Laeva nimi Firma Laeva vanus (aastat)

Utiliseerimise toetuse piirmäärad (miljonit krooni)

Punane Merike Reyktal 33 30,1Punane Sonar Reyktal 27 22,4Kollane/punane Lomur 2 Dagomar 36 33,0Kollane Sunna Dagomar 14 32,5Roheline/kollane Eldborg Reyktal 31 31,1Roheline Andvari Dagomar 20 28,2Roheline Taurus Reyktal 20 43,7Roheline Ontika Reyktal 21 36,6Hall Madrus MFV Lootus 19 41,2Hall Kristina Logos Dagomar 29 21,4Hall Lootus II Lootus Teine 30 18,8

Märkus: Värvide interpretatsioon on joonisel 5.7 Utiliseerimisest veidi erinev on lähenemine kaugpüügi kalalaeva otstarvet muutval ümber-ehitamisel. Ka sellega kaasneks püügivõimsuse vähendamine, kuid erinevalt utiliseerimisest on omanikul võimalus laev edasi müüa või kasutada seda teistes ärivaldkondades. Seetõttu peaks toetussumma piirduma kuludega, mis on otseselt seotud ümberehitamisega (ka siin on võimalik lähtuda hinnapakkumistest / arvetest tegelikult teostatud tööde eest). 0 Ümberehitamisega kaasnevad kulud (krooni) Maksimaalne

toetussumma laeva omanikule (krooni)

Juhul kui on soov, et ümberehitatud laeva omanikuks saaks teadusasutus või sellest saaks mõne kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või turismiobjekt, siis tuleks vajadusel omanikule tasuda aluse turuhind. Seda võib, kuid ei pea tegema RAKi/KARi vahenditest. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2792/1999/EÜ kontekstis ei ole vahet, kas kalalaev utiliseeri-takse või ehitatakse otstarvet muutes ümber. „Laevast loobumise” toetus ümberehitamise korral kattub utiliseerimise toetuse piirmääraga (vt tabel 5.10). Nõudeks on see, et toetust saanud kalalaeva omanik peab vastutasuks võõrandama tasuta laeva, mille sihtotstarbe lõplikuks muutmi-

51/71

seks ta toetust taotles44. Kui arvestada, et otstarvet muutev ümberehitus tehakse ühele laevale, võiks toetussummaks arvestada 35-40 miljonit krooni sõltuvalt sellest, kui suuremahulisi ümber-ehitusi laeva uus omanik/valdaja vajab. Kalalaeva utiliseerimist või otstarvet muutvat ümberehitamist taotlevale ettevõtjale ning taotluse aluseks olevale kalalaevale võiks esitada põhimõtteliselt samad nõudmised, mis kehtivad ka seg-mendi 4S1 kalalaevadele (Läänemere püük)45. Olgu siinkohal analoogia põhjal välja toodud mõned sisult olulisemad nõudmised46:

- Toetust võib taotleda äriühing, kes on kalalaeva omanik või rentnik, kes valdab kalalaeva kapitalirendilepingu alusel ning kellele on „Kalapüügiseaduse” alusel ja korras antud kala-laeva kalapüügiluba püügiks merel,

- Toetust võib anda taotlejale, kellel ei ole riikliku maksu maksuvõlgnevust või kelle riikliku maksu maksuvõlg on ajatatud; maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt,

- Taotlus peab vastama „Struktuuritoetuse seaduse” § 19 lõikes 1 toodud nõuetele, - Ühe taotlusega võib taotleda toetust üksnes ühe kalalaeva utiliseerimiseks või sihtotstarbe

lõplikuks muutmiseks; üks taotleja võib esitada ühe taotluse, - Taotleja on kohustatud kirjalikult teavitama taotluse menetlejat kõikidest kalalaevale seatud

koormatistest, merivõlast ja pooleliolevatest võlaõiguslikest kohtumenetlustest, mis on seotud toetuse objektiga,

- Taotleja on kohustatud teavitama taotluse esitamisest kõiki võlausaldajaid, kelle õigused on tagatud kalalaevaga, mille utiliseerimiseks või sihtotstarbe muutmiseks toetust taotletakse,

- Kalalaevaga peab olema merel kala püütud kahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12-kuulisel perioodil ja kummalgi perioodil vähemalt 75 päeva või 80% püügivõimalusena eraldatud püügipäevadest,

- Taotluse rahuldamise ajal peab kalalaev olema töökorras vastavalt “Meresõiduohutuse seadusele”,

- Taotleja määrab taotluses, mitmest püügipäevast/tonnist kahe toetuse taotlemisele eelneva kalendriaasta õiguspäraselt omandatud püügivõimalusest (ehk ajaloolise püügiõigusest) on ta nõus toetuse saamise korral loobuma,

- Toetuse saaja on kohustatud teavitama Ametit vähemalt 14 kalendripäeva enne kalalaeva utiliseerimise või sihtotstarbe lõpliku muutmise alustamist sellest kirjalikult. Toetuse saaja peab võimaldama järelevalveametnikul identifitseerida utiliseeritav kalalaev laeva nime ja pardanumbri abil vahetult enne utiliseerimise algust ning viibida utiliseerimise juures,

- Kui taotlejaks oli rentnik, siis esitab toetuse saaja taotluse menetlejale väljavõtte laeva-kinnistusraamatust, mis tõendab, et ta on saanud kalalaeva omanikuks enne kalalaeva utiliseerimise või sihtotstarbe muutmise algust.

44 Vt selle kohta “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks –

ühtne programmdokument 2004–2006” meetme 3.9 „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine” tingimused §8, lõige (6), seisuga juuli 2005

45 Ibid 46 Ibid, §8, §9, §15 ja §18

52/71

Dokumentidest tuleks47: - Kalalaeva sihtotstarbe muutmise korral tuleb esitada kirjalik kinnitus isikult, kelle oman-

disse kalalaev pärast sihtotstarbe muutmist jääb, selle kohta, et ta kasutab laeva vaid mitte-tulutooval eesmärgil ja muuks otstarbeks kui kalapüük ning et ta on teadlik kõigist toetuse saajale kehtestatud nõuetest ja täidab neid; lisaks peab kirjalikus kinnituses olema eraldi välja toodud, millisel muul sihtotstarbel kalalaeva kasutama hakatakse,

- Esitada kinnitatud väljavõte laevakinnistusraamatust, kus kajastuvad kalalaevale seatud hüpoteegid ning omaniku nimi,

- Kui laevale on seatud hüpoteek, siis hüpoteegipidaja kirjalik nõusolek toetuse taotlemiseks, - Esitada koopia kehtivast kalalaeva kalapüügiloast, - Esitada koopia kehtivast merekõlblikkuse tunnistusest, - Esitada koopia kalalaeva mõõtekirjast, - Esitada taotleja poolt kinnitatud väljavõte logiraamatust või püügipäevikust kahe taotluse

esitamisele vahetult eelnenud 12-kuulise perioodi kohta, - Esitada taotleja poolt kinnitatud nimekiri kalalaeva laevapereliikmete ja nende tööstaaži

kohta, - Esitada kirjalik kooskõlastus Põllumajandusministeeriumist, kui tahetakse muuta kalalaeva

sihtotstarvet, - Kui taotleja on rentnik, siis esitada koopia kapitalirendilepingust ning omaniku kirjalik

nõusolek toetuse taotlemiseks. Kuivõrd kaugpüügi püügiettevõtteid ja laevu on suhteliselt vähe, ei ole tarvidust eraldi metoodika väljatöötamise järele. Käesolevast uuringust, samuti muudest laevade olukorda ja püügivõimsuse otstarbekust analüüsivatest uuringutest saab indikatsiooni, millistest laevadest oleks mõistlikum loobuda ning mis oleks põhjendatud toetuse summa utiliseerimiseks või otstarvet muutvaks ümber-ehitamiseks. Utiliseerimise ja otstarvet muutva ümberehitamise toetamise tulemusena (mahus 2-3 laeva) vähe-neks Euroopa Liidu kalanduspoliitikas oluliseks märksõnaks olev püügivõimsus 16-28% Eesti kaugpüügi laevastiku kogumahtuvusest (GT).

* * * Kokkuvõtvalt võib uuringu tulemustest järeldada: 1. Püügipiirkonnad ookeanidel on viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud ning kaugpüügi

mahud on samal ajal kahanenud ligi kaks korda. 2. Väga oluliselt on vähenenud kalapüügi kvoodid, va krevetipüük, mille kvoot on pigem

kasvanud. 3. Eestis on registreeritud neli kaugpüügiga tegelevat ettevõtet, kes opereerivad 11 kalalaevaga.

Kaugpüüdjate laevastik on valdavalt krevetipüügi laevastik. Laevade keskmine vanus on 25,5 aastat; neli laeva on vanemad kui 30 aastat.

47 Vt selle kohta “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks –

ühtne programmdokument 2004–2006” meetme 3.9 «Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine” §10

53/71

4. Ca 80% tänasest püügist moodustab krevetipüük. Mitmete kalaliikide püük, mis kümme aastat tagasi andsid põhiosa Eesti kaugpüügist, on lõpetatud või selle maht on marginaalne.

5. Eesti kaugpüügi ettevõtete äritegevuse tulemuslikkus viimastel aastatel on olnud kasin. Käibe kasv on pidurdunud, kulud (eriti kütusele) kasvanud pidevalt ning ettevõtete tegevuse kasum-likkus on väga madal. Kasum selles sektoris ei ole läbi aastate ühtlane, vaid varieerub tugevas-ti. Just aastad 2003 ja 2004 olid ettevõtetele majanduslikult rasked.

6. Eesti kaugpüügi ettevõtete finantstugevus on nõrk. Maksevõime ja likviidsustase on madalad, võlakoormus ülikõrge. Laenudega kaasnevad intressid vähendavad oluliselt ettevõtete äri-kasumeid.

7. Kehvade majandustulemustega aastatel on ettevõtjad vähendanud töökohtade arvu kaugpüügis. Töötajate keskmine palk kaugpüügis on märkimisväärselt kõrgem kui Eesti ranna- ja sisevetes püüdvatel kaluritel.

8. Kaugpüügi ettevõtete investeeringumahud varieeruvad väga suures ulatuses. Siiski on investee-ringute mahud kalanduse kontekstis väga suured ulatudes ka mõnekümne miljoni kroonini aastas. Põhivarade osakaal bilansis on väga kõrge, mistõttu on tegemist väga kapitalimahuka valdkonnaga.

9. Kõige paremas olukorras on kaugpüügi laevadest Taurus, Andvari, Sunna ja Ontika. Kõige kehvemas on Merike ja Madrus (info puudub olukorra kohta laevadel Kristina Logos ja Lootus II).

10. Suurimad investeeringud on tehtud peamasinate, korpuse, vindi ja vintside renoveerimisse / moderniseerimisse. Suhteliselt vähem on investeeritud töötingimuste ja -ohutuse parandamiseks.

11. Suurimaid investeeringuid on vaja eelkõige kaugpüügi ettevõtete tegevuse efektiivsuse suurendamiseks. Sealhulgas oleksid mahukamaid kalalaevade peamasinate toitesüsteemide ümberehitamised. Investeeringuvajadus on kõigil laevadel ja seda nii mereohutuse (navigat-siooniseadmed, päästepaadid), käitlemistingimuste (tsehhid jms) kui ka töötingimuste ja -ohu-tuse valdkondades. Oluliseks peeti laevade (õigeaegset) ja seadmete remonti. Investeeringuid tuleks toetada eelkõige laevadele Taurus, Andvari, Ontika, seejärel Eldborg. (info puudub investeeringute vajaduse kohta laevadel Madrus, Kristina Logos ja Lootus II). Arengu-investeeringute vajadus perioodiks 2007-2013 oleks 200-300 miljonit krooni; konkreetne metoodika, riigi toetuse määr ja sellest tulenev eelarve tuleks täiendavalt välja töötada.

12. Lähiaastatel on tõenäoline 2-3 laeva utiliseerimine või otstarvet muutev ümberehitamine. Pea-mised kandidaadid siin oleksid laevad Merike, Sonar ja Lomur II (info puudub laevade Madrus, Kristina Logos ja Lootus II kohta). Euroopa Liidu Nõukogu metoodikast tulenevalt kujuneks investeeringuvajadus 2-3 laeva utiliseerimiseks 52,5-85,5 miljonit krooni ning ühe laeva otstarvet muutvaks ümberehitamiseks 35-40 miljonit krooni; konkreetne metoodika, riigi toetuse määr ja sellest tulenev eelarve tuleks täiendavalt välja töötada.

13. Arvestades kaugpüügi laevastiku vanust võib eeldada kuni nelja uue/uuema kalalaeva soetamist perioodil 2007-2013. Investeeringute vajaduse seoses laevade soetamisega oleks 180-200 mil-jonit krooni (summa oleks väiksem, kui vanemaid laevu müüa või laevade utiliseerimise / ots-tarvet muutva ümberehitamise eest saaks toetust); konkreetne metoodika, riigi toetuse määr ja sellest tulenev eelarve tuleks täiendavalt välja töötada.

14. Seni on RAKi vahenditest toetatud ühte kaugpüügi ettevõtet. Vaja oleks investeeringutoetuste meetmete hulka lisa alameede „kaugpüügi kalalaevade konkurentsivõimelisuse suurendamine” (sh laeva ja laevaseadmete remont, majandusliku efektiivsuse suurendamine (ka kütuse säästli-kum kasutamine)).

54/71

LISAD

55/71

Küsimustik KÜSIMUSTIK Kaugpüügi olukord ja investeeringuvajadus EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi uuringu kaugpüügiga tegelevates Eesti ettevõtetes. Uuringu tulemusi kasutatakse järgmiste aastate RAK ja FIFG meetmete toetuste kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks. Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas). a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või

kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse …………..................................... (palun kirjutage)

b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste

sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ………….............asemele (palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonidel: 68 38 039 või 52 76 396. A OSA (meeskonna küsitlus) 1. Mis ajast alates töötate kaugpüügiga tegelevas ettevõttes?

…………..……………… (palun kirjutage algusaasta)

2. Mis aastatel olete töötanud sellel laeval? (kui olete vahepeal töötanud teistel laevadel või

mujal, siis kirjutage palun ajavahemikud, mil olete töötanud just sellel laeval)

…………..………………; …………..………………; …………..……………… (palun kirjutage aastad) (palun kirjutage aastad) (palun kirjutage aastad)

56/71

3. Kas töötingimused ja tööohutus (sh töötamiskohtade, liikumisteede, laevapere elu- ja olmeruumide kaasaegsus, hügieen ja ohutus, töövahendite ja päästevahendite kaasaegsus ja ohutus jne) sellel laeval on Teie tööaja jooksul muutunud? (palun valige ainult üks vastusevariant)

On muutunud palju paremaks On muutunud natuke paremaks On jäänud samaks On muutunud natuke kehvemaks On muutunud palju kehvemaks Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

4. Mida oleks vaja esmajärjekorras sellel laeval teha, et töötingimused ja tööohutus paraneksid?

(palun kirjutage kuni kolm tööd, mida peate kõige tähtsamateks)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) ………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) 5. Kas kala käitlemise tingimused (st kala või krevettide püüdmine, ladustamine, külmutamine,

laadimine jne) sellel laeval on Teie tööaja jooksul muutunud? (palun valige ainult üks vastusevariant)

On muutunud palju paremaks On muutunud natuke paremaks On jäänud samaks On muutunud natuke kehvemaks On muutunud palju kehvemaks Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

6. Mida oleks vaja esmajärjekorras sellel laeval teha, et kala käitlemise tingimused paraneksid?

(palun kirjutage kuni kolm tööd, mida peate kõige tähtsamateks)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage)

57/71

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage) 7. Kas selle laeva mereohutus (sh laeva, mehhanismide, seadmete ning varustuse

merekõlblikkus, meresõiduohutuse nõuete täitmine jne) on Teie tööaja jooksul muutunud? (palun valige ainult üks vastusevariant)

On kõvasti suurenenud On natuke suurenenud On jäänud samaks On natuke vähenenud On kõvasti vähenenud Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

8. Mida oleks vaja esmajärjekorras sellel laeval teha, et mereohutus paraneks? (palun kirjutage

kuni kolm tööd, mida peate kõige tähtsamateks)

……………………………………………………………………………………………… (palun kirjutage)

………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) ………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) 9. Palun hinnake hetkeolukorda sellel laeval? 1

Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord

Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

10. Kas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on toonud kaasa muudatusi Teie töös? (palun valige

ainult üks vastusevariant) Jah, valdavalt positiivseid Jah, positiivseid on rohkem kui negatiivseid Jah, kuid negatiivseid on rohkem kui positiivseid Jah, kuid valdavalt negatiivseid Olukord on jäänud samaks Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

58/71

11. Kas Teie isiklikult oleksite valmis riigi toel ümber õppima ja ametit vahetama? (palun valige

ainult üks vastusevariant) Jah, sest oleksin huvitatud lihtsamast tööst Jah, sest oleksin huvitatud tasuvamast tööst Jah, sest oleksin huvitatud parematest töötingimustest Ei, sest mulle meeldib kaluri elukutse Ei, sest tasuvamat tööd oleks raske leida Plaanin varsti pensionile jääda Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

Lõpetuseks küsimus statistiliste üldistuste tegemiseks. 12. Teie vanus ……………

(palun kirjutage) 13. Teie kodakondsus ................................……………

(palun kirjutage) 14. Laeva nimi ……………………………

(palun kirjutage)

59/71

KÜSIMUSTIK Kaugpüügi olukord ja investeeringuvajadus EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi uuringu kaugpüügiga tegelevates Eesti ettevõtetes. Uuringu tulemusi kasutatakse järgmiste aastate RAK ja FIFG meetmete toetuste kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate aega küsimustele vastamiseks. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas). a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või

kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse …………..................................... (palun kirjutage) b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste

sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ………….............asemele (palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonidel: 68 38 039 või 52 76 396. B OSA (ettevõtte juhtide küsitlus) B1. Mis ajast alates töötate kaugpüügiga tegelevas ettevõttes? …………..………………

(palun kirjutage algusaasta)

B2. Kas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on toonud kaasa muudatusi ettevõtte töös? (palun valige ainult üks vastusevariant)

Jah, valdavalt positiivseid Jah, positiivseid on rohkem kui negatiivseid Jah, kuid negatiivseid on rohkem kui positiivseid Jah, kuid valdavalt negatiivseid Olukord on jäänud samaks Ei oska öelda Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

60/71

B3. Millised on olnud Teie ettevõtte peamised eesmärgid investeeringute tegemisel? (palun kirjutage kuni kolm eesmärki, mida olete pidanud kõige tähtsamateks) ………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) ………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) ………………………………………………………………………………………………

(palun kirjutage) B4. Milliseid investeeringuid on ettevõtte teinud oma praegu kasutatavatel laevadel alates 1998.a

… - … töötingimuste ja tööohutuse (sh töötamiskohtade, liikumisteede, laevapere elu- ja

olmeruumide kaasaegsus, hügieen ja ohutus, töövahendite ja päästevahendite kaasaegsus ja ohutus jne) parandamiseks

- … kala käitlemise tingimuste (st kala või krevettide püüdmine, ladustamine, külmutamine, laadimine jne) parandamiseks

- … mereohutuse (sh laeva, mehhanismide, seadmete ning varustuse merekõlblikkus, meresõiduohutuse nõuete täitmine jne) parandamiseks

Laev Investeeringu sisu Investeeringu tegemise aeg

[aasta]

Investeeringu maht [krooni]

Töötingimuste ja tööohutuse parandamisse Kala käitlemise tingimuste parandamisse Mereohutuse parandamisse

61/71

B5. Milliseid muid investeeringuid on ettevõtte teinud oma praegu kasutatavatel laevadel alates

1998.a? Laev Investeeringu sisu Investeeringu

tegemise aeg [aasta]

Investeeringu maht [krooni]

B6. Teie ettevõtte investeeringute maht kaugpüüki kokku on majandusaastate lõikes olnud …

[kroonides] 1998. a 1999. a 2000. a 2001. a 2002. a 2003. a 2004. a 2005. a*

* prognoos B7. Millist põhivara kasutab Teie ettevõte otseselt kaugpüügiga seoses? (palun täitke tabel

raamatupidamisandmeid kasutades) Laev Põhivara nimetus või

funktsioon Põhivara objekti vanus

[aastat]

Soetamisaeg või viimase parenduse aeg [aasta]

Plaaniline amorti-

seerimise periood alates soetamisajast või viimasest parendamisest

[aastat]

Põhivara bilansiline

jääkmaksumus 31.12.2004

[krooni]

62/71

B8. Milliseid investeeringuid oleks vaja teha praegu kasutatavatel laevadel 2006-2013.a? Laev Investeeringu sisu Investeeringu

tegemise aeg [aasta]

Investeeringu maht [krooni]

B9. Kas ettevõte plaanib lähiaastatel soetada uue(ma) kalalaeva?

Jah, ühe laeva aastal …………., mis eeldab investeeringut ………………….............. krooni

(palun kirjutage) (palun kirjutage) Jah, teise laeva aastal …………., mis eeldab investeeringut …………………............

krooni (palun kirjutage) (palun kirjutage)

Meie poliitika on laevu rentida Tõenäoliselt me ei soeta uusi laevu Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

B10.Kas ettevõte plaanib müüa, otstarvet muutes ümber ehitada või utiliseerida mõne praegu

kasutatava kalalaeva 2006-2013.a? Jah, plaanime ……………………………….. laeva ………………. aastal ………..

(mida teha, palun kirjutage) (laeva nimi, palun kirjutage) (palun kirjutage) Jah, plaanime ……………………………….. laeva ………………. aastal ………..

(mida teha, palun kirjutage) (laeva nimi, palun kirjutage) (palun kirjutage) Jah, plaanime ……………………………….. laeva ………………. aastal ………..

(mida teha, palun kirjutage) (laeva nimi, palun kirjutage) (palun kirjutage) Jah, plaanime ……………………………….. laeva ………………. aastal ………..

(mida teha, palun kirjutage) (laeva nimi, palun kirjutage) (palun kirjutage) Ei plaani laevu müüa, otstarvet muutes ümber ehitada või utiliseerida Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

63/71

B11.Kas olete teadlik Euroopa Liidu määrustega kehtestatud nõuetest kalalaevastiku

püügivõimsuse reguleerimisele (vanade laevade utiliseerimine, uute laevade soetamine)? Jah, olen sellest kuulnud ja nõuetega hästi kursis Jah, olen sellest kuulnud, aga ei ole nõuetega kursis Ei ole sellest varem kuulnud

B12.Kas Teie ettevõte näeb lähiaastatel vajadust suunata oma kalureid ümber õppima ja ametit

vahetama? (palun valige ainult üks vastusevariant) Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

B13.Teie ettevõttes kaugpüügiga seotud töötajate keskmine arv majandusaastas on olnud …

[töötajat] 1998. a 1999. a 2000. a 2001. a 2002. a 2003. a 2004. a 2005. a*

* prognoos

64/71

C OSA (finants- ja sotsiaalmajanduslikud näitajad) Ettevõtte tegevusnäitajad 1998 a 1999 a 2000 a 2001 a 2002 a 2003 a 2004 a Realiseerimise netokäive [tuh kr]

Muud äritulud [tuh kr] Ärikasum [tuh kr] = äritulud – ärikulud

Aruandeaasta puhaskasum [tuh kr]

Töötajate aasta keskmine arv [in]

Tööjõukulu kokku [tuh kr] Varud KOKKU [tuh kr] Käibevara KOKKU [tuh kr] Põhivara KOKKU [tuh kr] Lühiajalised kohustused KOKKU [tuh kr]

Pikaajalised võlakohustused KOKKU [kr] ehk pikaajalised laenud, st välja arvatud võlad hankijate, töötajate ees ja maksuvõlad

Kohustused KOKKU [tuh kr]

Seotud omakapital [tuh kr] = aktsia-/osakapital + aažio + kohustuslik reservkapital

Omakapital KOKKU [tuh kr]

Investeeringud KOKKU [tuh kr]

65/71

KÜSIMUSTIK Kaugpüügi olukord ja investeeringuvajadus EV Põllumajandusministeerium koostöös HansaUuringud OÜ-ga viib läbi uuringu kaugpüügiga tegelevate Eesti ettevõtete kohta. Uuringu tulemusi kasutatakse järgmiste aastate RAK ja FIFG meetmete toetuste kavandamisel kalandussektoris. Oleme Teile tänulikud, kui leiate 10-15 minutit aega küsimustele vastamiseks. Vastamine on anonüümne – vastuseid ei seota Teie isikuga. Palume Teil vastata kõikidele küsimustele, et saada usaldusväärne ülevaade uuritavast valdkonnast. Sulgudes ja kaldkirjas on lisatud selgitused vastamiseks, näiteks: (palun vastata igas reas). a) Kui täidate küsimustiku paberil, siis märkige vastused ristikesega vastavasse kasti või

kirjutage selleks ettenähtud lahtrisse …………..................................... (palun kirjutage) b) Kui täidate küsimustiku arvutis, siis salvestage kõigepealt ´fail´ oma arvutisse. Vastuste

sisestamisel asendage kast märgiga + või kirjutage vastus punktiiri ………….............asemele (palun kirjutage)

Täidetud ja salvestatud küsimustiku fail saatke aadressil uuringud@hansauuringud.ee või faksiga numbril 68 38 001. Info telefonidel: 68 38 039 või 52 76 396. D OSA (inspektorite / vaatlejate küsitlus) D1. Kui pikk on Teie tööstaaž kalalaevade inspektorina / vaatlejana? …………..………………

(staaži pikkus, palun kirjutage) D2. Kui kaua olete inspekteerinud kaugpüügi kalalaevu? …………..………………

(staaži pikkus, palun kirjutage) D3.Milliseid praegu käigus olevaid Eesti kaugpüügi kalalaevu olete inspekteerinud viimase kolme

aasta jooksul? (palun märkige variandid, mis on õiged) „Merike”, EK-9706 „Sonar”, EK-9801 „Taurus” EK-9914 „Lootus”, EK-0002 „Lootus II”, EK-0010 „Ontika”, EK-0101 „Lomur 2”, EK-0301 „Madrus”, EK-0302 „Eldborg”, EK-0305 „Andvari”, EK-0401 „Sunna”, EK-0405

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

66/71

D4.Palun hinnake olukorda kalalaevadel, mida olete inspekteerinud, valdkondades …

- … töötingimused ja tööohutus (sh töötamiskohtade, liikumisteede, laevapere elu- ja olmeruumide kaasaegsus, hügieen ja ohutus, töövahendite ja päästevahendite kaasaegsus ja ohutus jne)

- … kala käitlemise tingimused (st kala või krevettide püüdmine, ladustamine, külmutamine, laadimine jne)

- … mereohutus (sh laeva, mehhanismide, seadmete ning varustuse merekõlblikkus, meresõiduohutuse nõuete täitmine jne)

(palun vastake kõikide laevade kohta, mida märkisite küsimuses D3) „Merike”, EK-9706

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Sonar”, EK-9801

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Taurus” EK-9914

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Lootus”, EK-0002

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Lootus II”, EK-0010

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

67/71

„Ontika”, EK-0101

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Lomur 2”, EK-0301

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Madrus”, EK-0302

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Eldborg”, EK-0305

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Andvari”, EK-0401

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

„Sunna”, EK-0405

1 Väga halb

2 Halb

3 Kesk-mine

4 Hea

5 Väga hea

Ei oska öelda

Töötingimuste ja tööohutuse olukord Kala käitlemise olukord Mereohutuse olukord

68/71

D5. Milliseid investeeringuid vajaksid eesti kaugpüügi kalalaevad? Laev Investeeringu sisu

D6.Kas mõni praegu kasutatav kalalaev tuleks otstarvet muutes ümber ehitada või utiliseerida

2006-2013.a? Jah, mõistlik oleks otstarvet muutes ümber ehitada laevad

…………………….…………….. (laeva nimed, palun kirjutage)

Jah, mõistlik oleks utiliseerida laevad ….……………………………………………………..

(laeva nimed, palun kirjutage) Ei Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

D7. Kas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on toonud kaasa muudatusi kaugpüügi inspektorite /

vaatlejate töös? (palun valige ainult üks vastusevariant) Jah, valdavalt positiivseid Jah, positiivseid on rohkem kui negatiivseid Jah, kuid negatiivseid on rohkem kui positiivseid Jah, kuid valdavalt negatiivseid Olukord on jäänud samaks Ei oska öelda Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

D8. Kas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on toonud kaasa muudatusi kaugpüüdjate töös? (palun

valige ainult üks vastusevariant) Jah, valdavalt positiivseid Jah, positiivseid on rohkem kui negatiivseid Jah, kuid negatiivseid on rohkem kui positiivseid Jah, kuid valdavalt negatiivseid Olukord on jäänud samaks Ei oska öelda Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

69/71

D9.Kas Teie arvates ilmneb lähiaastatel vajadus suunata kaugpüügi kalureid ümber õppima ja

ametit vahetama? (palun valige ainult üks vastusevariant) Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda

…………………………………………………………………………..……………….…… (midagi muud, palun kirjutage)

Lõpetuseks küsimus statistiliste üldistuste tegemiseks. D10.Te olete kaugpüügi laevu inspekteerinud …

… inspektorina … vaatlejana

70/71

LISA 2

Projektimeeskonna tutvustus Käesolev uuring, kus hinnatakse kaugpüügi olukorda ja investeeringuvajadust, on koostatud kahe organisatsiooni koostööna. Peatöövõtjaks oli AS Helmes ning alltöövõtjana tegutses OÜ Hansauuringud. OÜ Hansauuringud projektimeeskond komplekteeriti arvestades uuringu iseloomu ja spetsiifikat. Antud sektori uuring kvalifitseerus valdkonda kui majandusanalüütiline uurimustöö. Seega töö kriitilised etapid olid algandmete kogumine, uurimismaterjali ettevalmistamine ning majandus-analüüs koos järeldusega. Töögruppi kuulus 6 liiget, keda toetasid kaks inimest, Helmes AS ja Hansauuringud OÜ esindajad, kes lahendasid administratiiv-juriidilised küsimused. Administratsioon: AS Helmes esindaja: Siim Lepisk OÜ Hansauuringud esindaja: Aleksander Haritonov Töögrupp: Rein Riisalu, projektijuht, peaanalüütik

Rein Riisalu on töötanud seitse aastat turunduse õppejõuna Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on õpetanud nii turunduse kui turundusuuringute aineid ning osalenud enam kui 30 turundusuuringu ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tellimisel nii Eestis kui väljaspool.

Hannes Veskimäe, algandmete ja uurimismaterjali ettevalmistamistöö koordinaator, analüüs, küsitlus

Kalle Kask, projekti esmane ettevalmistamine, tarkvaralahendused, algandmed, analüüs, küsitlus Heino Hõbeoja, projekti esmane ettevalmistus, küsitlus Karin Kranna, küsitlus Aleksander Haritonov, küsitlus AS HELMES Helmes on professionaalsel partnerlusel põhinev ärikonsultatsioonide ja tarkvaraarendusega tegelev ettevõte. Ettevõtte missiooniks on luua:

• äriväärtust organisatsioonidele, kasutades selleks IT võimalusi. • organisatsioon ja töökeskkond valdkonna parimatele professionaalidele ja projektijuhtidele.

Helmes pakub konsultatsiooni- ja tarkvaraarendusteenuseid era- ja avaliku sektori organisatsiooni-dele, andes tööd ligi 50-le konsultandile, kellel on tugev taust ärikriitiliste IT süsteemide loomisel. Lisaks oma töötajatele on Helmesel püsivate arenduspartnerite ja allhankijate võrgustik, mis tõstab erinevate projektide läbiviimiseks saadavaloleva ressurssi kuni 150 tarkvaraarendajani. Helmese tarkvaraarenduse meeskonnal on Microsoft Gold Certified Partner staatus e-kommertsi lahenduse valdkonnas. See sertifikaat tõestab referentside, sertifitseeritud spetsialistide ja oskus-teabe olemasolu ning protsesside vastavust kvaliteedinõuetele.

71/71

Helmese klientideks suurimates projektides on teiste seas olnud Hansapank, Sampo Pank, EMT, Elion, Tele2, If Eesti Kindlustus, Baltika Grupp, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet, mitmed Eesti Vabariigi ministeeriumid, Läti Vabariigi Tolliamet, Hilton Hotels, Unisys jpt. Helmese 2004. majandusaasta käive oli 156,5 miljonit krooni, kasum 20,5 miljonit krooni. Helmesel puuduvad laenukohustused, mis tähendab, et ettevõte on hästi finantseeritud ja stabiilne partner. Lisainformatsiooni võib leida Helmes’e veebilehelt www.helmes.ee OÜ HANSAUURINGUD Hansauuringud OÜ pakub projektijuhtimise täisteenust EL struktuurifondidest raha taotlemiseks. Ettevõtte põhiteadmised on vajalike finantsvahendite leidmine (EL fondid, pangad), tasuvus-analüüside koostamine (turism, piirkonna majanduslik areng, tööstuslik tootmine, põllumajandus, teeninduslik ettevõtlus, infotehnoloogia ja teaduspõhised uuendused). Hansauuringud OÜ alustas tegevust 2005. a märtsis. OÜ Hansauuringud koondab endas 14 konsul-tanti, kes omavad väärtuslikku kogemust majandusanalüüside koostamisel ja ettevõtlusprojektide juhtimisel. Ettevõtte tuntuimad kliendid on AS Atko Grupp AS, Audru Golf OÜ, Rocca al Mare Kool, AS Helmes, Taagepera Loss OÜ, EV Põllumajandusministeerium, Jõgeva Maavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kardioloogia Instituut, AS Saku Metall, Hiiu Kalur AS, sadamatest: Mõntu sadam, Pärnu sadam, Miiduranna sadam jt. Lisainformatsiooni võib leida ettevõtte kodulehelt: www.hansauuringud.ee