RAKKE VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE

KAVAAASTATEKS 2013 - 2024

Rakke 2013

1

ÜVK ARENDAMISE KAVA TELLIJA:

Rakke VallavalitsusAadress: Simuna tee 10, 46301, Rakke, Lääne-Virumaavald@rakke.ee www.rakke.ee Vallavanem: Andrus BlokTelefon: 3260871; 5165123E-post: andrus@rakke.eeAbivallavanem: Guido KraavTelefon: 3260874; 5218401E-post: guido@rakke.eewww.rakke.ee

VAADELDAVA PIIRKONNA VEE-ETTEVÕTJA:

Rakke Valla KommunaalasutusAadress: Simuna tee 10, 46301, Rakke, Lääne-VirumaaJuhataja kohusetäitja: Andrus BlokTelefon: 3260871; 5165123E-post: andrus@rakke.eeStaadioni tn katlamaja telefon: 3291170Metsa tn katlamaja telefon: 3291107Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rikked telefon: 5547764

ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAJA:

OÜ Vetepere (10202816)Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74626, HarjumaaTel.: 6077176, 51 62476e-post: aare @vetepere.ee Kontaktisik: OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik tel.: 51 62476OÜ Vetepere registreering Majandustegevuse registris:

- projekteerimine EP10202816-0001- ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiis EK10202816-0001

2

Sisukord

I OLUKORRA KIRJELDUS1. Sissejuhatus 52. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 62.1. Õiguslik baas 62.2. Rakke valla arengukava 72.3. Planeeringud 102.3.1. Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 102.3.2. Rakke valla üldplaneering 112.3.3. Detailplaneeringud Rakke vallas 122.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad 122.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 122.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 132.4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 142.5. Muud andmed 172.5.1. Põhjavee uuringud 172.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja

kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 172.5.3. Vee erikasutusload 203. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 203.1. Keskkond 203.1.1. Üldandmed 203.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 213.1.3. Põhjavesi 223.1.4. Pinnavesi 273.1.5. Tehiskeskkond 283.2. Elanikkond 293.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad 313.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 323.2.3. Tööpuudus 343.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumine 343.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 343.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond 353.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 363.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus 363.3.2. Rakke valla eelarve 373.3.3. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja

kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel 38

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 394.1. Ühisveevärgi objektid 40

3

4.1.1. Puurkaev pumplad ja rõhutsoonid 404.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid 414.1.3. Veetorustikud 414.1.4. Siibrikaevud ja siibrid 424.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad 434.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad 434.2. Ühiskanalisatsiooni objektid 444.2.1. Kohtpuhastusseadmed 444.2.2. Purgimissõlmed 464.2.3. Kanalisatsioonitorustikud 484.2.4. Kanalisatsiooni vaatluskaevud 504.2.5. Reoveepumplad 514.2.6. Reoveepuhastid 525. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni opereerimine 61

II ARENDAMISE KAVA6. Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava

koostamise põhimõtted 657. ÜVK arendamise kava tegevuste programmid 687.1. I programm 697.2. II programm 707.3. III programm 718. Kokkuvõte 71

LISAD:

LISA 1. Rakke valla Rakke ja Salla asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.

4

1. Sissejuhatus.

Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK) alusel ja seda vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. ÜVK AK seadusandlusega kooskõlla viimise tellis Rakke Vallavalitsus OÜ-lt Vetepere (tööettevõtuleping, 04. märts 2013. a). Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Käesoleva ÜVK AK juurde ei ole lisatud arvukaid lisamaterjale, mis on saadaval valla koduleheküljel www.rakke.ee ja teistes interneti allikates.ÜVK AK koostamisel ei peetud majanduslikel põhjustel vajalikuks kohe kõigi asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Nimetatud tööd teostatakse ÜVK AK programmide elluviimisel. Vajalikud uurimistööd on soovitatav teostada vahetult enne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste projekteerimistöid. ÜVK AK hõlmab olemasolevat ainukest tiheasustusala Rakke alevikku ja Salla küla kompaktset tiheasustusega külakeskust. Töös on hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei ehitata, esitatud üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks.Töö teostamisel lähtuti Rakke valla poolt 2007. aastal koostatud Rakke valla arengukavast aastateks 2008 – 2014 ja selle muudatustest ning selle eelarvestrateegiast ja tegevuskavast aastateks 2013 – 2017, Lääne-Viru Maavalitsuse poolt 2000. aastal kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2010+, AS Entec poolt 1999. aastal koostatud Rakke valla üldplaneeringust, Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavast, Ida-Eesti veemajanduskavast ning teistest töödest ja seadusandlikest aktidest. Samuti on arvestatud juba kehtestatud ja koostatavate detailplaneeringutega. Töö autor pidas väga oluliseks ka Rakke Vallavalitsuse ja Rakke Valla Kommunaalasutuse seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel.Vaadeldava piirkonna olemasolevate ja perspektiivsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaardistamise alusmaterjali saamiseks on OÜ-l Vetepere sõlmitud Maa-ametiga 09. 05. 2011. a. litsentsileping EP-B4-2244 Eesti põhikaardi osa kasutamise kohta käesoleva töö teostamisel ning kasutatud on ka eelmise ÜVK AK kaardimaterjale. OÜ Vetepere vormistas saadud kaardimaterjalidele käesoleva töö lisades toodud joonised paberkandjal ja digitaalselt.Rakke valla ÜVK AK täiendused koostas OÜ Vetepere. Kontaktisikud: Aare Kuusik tel.: 5162476, e-post: aare@vetepere.ee ja Argo Kuusik e-post: argo@vetepere.ee.

5

ÜVK AK koostamisel osutasid suurt abi Rakke Vallavalitsuse töötaja: abivallavanem Guido Kraav tel.: 3260874, e-post: guido@rakke.ee ning vee-ettevõtte Rakke Valla Kommunaalasutus töötajad. Sõlmprobleemide lahendamisel kasutati vajadusel ka teiste Eestis tunnustatud veespetsialistide abi.

2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed.2.1. Õiguslik baas.

11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine.Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.

14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma haldusterritooriumil veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS):

§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid.(11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt:1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;

6

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.(21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt:1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust;2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti;3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid.(22) Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel.(23) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga.(24) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.(3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga.(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.

Rakke vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmise Rakke valla territooriumil kehtiva õigusaktiga:

1. Rakke Vallavolikogu 13. 11. 2001. aasta määrusega nr. 33 kinnitatud Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kasutamise eeskiri.2. Rakke Vallavalitsuse 01.01.2013. a määrus Veevarustuse, heitvee ja kütte teenuse hinna kehtestamise kohta.

2.2. Rakke valla arengukava.

Rakke valla arengukava aastateks 2008 – 2014 võeti vastu Rakke Vallavolikogu 16. jaanuari 2008. a määrusega nr 1.

7

Rakke vald asub Lääne-Viru maakonnas Järva- ja Jõgevamaa piiril ning piirneb Väike-Maarja, Koeru, Jõgeva ja Torma valdadega. Valla üldpindala on 225,9 km² ja pindala poolest kuulub vald maakonna keskmiste hulka. Vald jaguneb Rakke alevikuks ning 30 külaks. Rakke vallas elab 01.01.2013. aasta seisuga 1 718 elanikku. Rakke alevikus on 915 elanikku ning suuremates külades Salla külas 114 elanikku, Liigvalla külas 109 elanikku, Tammiku külas 44 elanikku, Piibe külas 68 elanikku, Suure-Rakke külas 50, Emumäe külas 42, Lasinurme külas 44 ja Ao külas 49 elanikku. Viimasel aastakümnel on Rakke vallas toimunud pidev rahvaarvu langus, seda nii negatiivse loomuliku iibe (sündimuse ja suremuse vahe) tõttu kui ka suurenenud väljarände tulemusena.

Keskkonnakaitse.Rakke vald asub Pandivere kõrgustiku lõunapiiril ja osaliselt Endla nõos. Vald piirneb ka Saadjärve voorestiku ja Alutagusega. Rakke valla territoorium asub ordoviitsiumi ja siluri ladestu lubjakividest ja dolomiitidest koosneval aluspõhjalisel kõrgustikul. Valla pinnamoodi iseloomustavad moreentasandikud, voored ja otsamoreenid, siin asub Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp – Emumägi ning Pandiverele iseloomulikud karstinähtused. Tänu õhukesele pinnakattele ja karstile on siinne põhjavesi reostusohtlik. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad on välja toodud üldplaneeringukaardil. Valla territooriumil esineb soostunud ja soomuldi, viljakad mullad asuvad peamiselt lääneosas. Maavaradest leidub vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Rakke vallas asuvad mitmed jõed, ojad allikad, järved ja tehisveekogud. Valla territoorium asub Endla looduskaitseala ja Emumäe maastikukaitseala territooriumil.

Veekaitse.Suur osa Rakke vallast jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning tundlikum inimmõjule.VisioonValla territooriumil paiknevate veekogude ümbrused on korrastatud. Rakke alevik on muutunud lubjatolmust vabaks. Rakke prügila on nõuetekohaselt suletud. Reovee puhastusseadmed on rekonstrueeritud. Puurkaevudest pumbatav joogivesi vastab nõuetele. Kõik reovee kogumiskaevud on korrastatud. Loomakasvatusettevõtetele on rajatud nõuetele vastavad sõnnikuhoidlad. Rajatud on jäätmete sorteerimispunkt. Pandivere piirkonda on tööle võetud keskkonnajärelvalve spetsialist. Toimub jäätmete liigiti kogumine.

Elamumajandus.Vallas on kokku 654 individuaalelamut, millest 239 asub Rakke alevikus ning 415 külades. Rakke alevikus asub 32 korterelamut 408 korteriga. Rakke alevikus asub 2 katlamaja ja 260 korterit on keskküttega. Soojavarustust korraldab Rakke Valla Kommunaalasutus.

8

Veevarustus ja kanalisatsioon.Rakke valla omanduses on 6 puurkaevu ning 3 reoveepuhastit. Ühisveevärki omab ¾ Rakke alevikust ning ühiskanalisatsiooni 2/3 alevikust. Halvas tehnilises seisukorras on torustikud.Salla küla keskosas on ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Halvem on olukord teistes külades. Tammiku külas on joogivee kvaliteet halb (kõrge raua sisaldus) ning ühiskanalisatsioon puudub. Probleemsed külad on veel Liigvalla ja Piibe külad, kus joogivee kvaliteet on halb ning ühiskanalisatsioon puudub.Visioon.Renoveeritud on pumbamajad ja reoveepuhastusseadmed. Lisaks on tagatud reovee keemiline puhastamine fosforist. Kõik joogivee tarbijad – hooned omavad veesõlme (liitumispunktis maakraani) ja tarbijad on varustatud veemõõtjatega. Vee-ettevõte teostab regulaarselt veetorustike läbipesemist. Vanemad avariilisemad vee- ja kanalisatsioonitorustikud on välja vahetatud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide teenindamist teostab valla omandis olev äriettevõte või operaatorfirma.Arengu eesmärgidÜhisveevärgi- ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tagamine ja tarbijate hulga kasv.

Tabel 1. RAKKE VALLA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2013-2017

Eesmärk 8.6.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tagamine ja tarbijate hulga kasv (maksumused eurodes).

Tegevused

Tege-vuse aeg

Kokku2013-2017 maksumus

2013

2014

2015

2016

2017

Muud allikadVastutajad

Valla osaRakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni- süsteemide rekonstrueerimi- ne Rakke alevikus - I etapp 2013 674 140 204 275 0 0 0 0

KIK 82,14 % Valla osa 17,86 %

Abivallavanem Kommunaal- asutuse juhatja

Rakke aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni- süsteemide ehitus II etapp

2013-2014 960 000 44 000 100 000 0 0 0

Fondid 85% Valla osa 15%

Kommunaal- asutuse juhatja Abivallavanem

Salla ühisvee- värgi- ja kanali- satsioonisüstee- mide rekonstru- eerimine

2016-2017 470 000 0 0 0 30 500 63 500

Fondid 80% Valla osa 20%

Kommunaal- asutuse juhatja Abivallavanem

Tehniline infrastruktuur ja keskkond kokku 663 858 214 425 192 900 80 600 102 333 73 600

9

2.3. Planeeringud.2.3.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering.

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+ koostati Lääne-Viru Maavalitsuse poolt.

Rakke vald paikneb maakonna lõuna-kagu osas. Tähtsamateks tegevusaladeks on põllu- ja metsamajandus.Lääne-Viru maakonna arenguvisioon:Pandivere kõrgustikul paiknev maakond on põhjavee allikaks kogu Eestile. Puhas loodus, hea tervis, kõrge haridustase on eesmärgid ja eeldused tulutoova majanduse arendamiseks. Lääne-Virumaa arengu eeldused:

1. Geograafiline asend (merepiir; Tallinna lähedus).2. Keskkonnasõbralik (Lahemaa Rahvuspark, rannik, Pandivere kõrgustik).3. Hea teedevõrk (hea ühendus teiste piirkondadega; kõige rohkem kõvakattega teid, Via Viroonia trass).4. Tugevad kultuuritraditsioonid (Viru Säru, Rakvere Teater, mõisad).5. Majanduslikult mitmekülgne (kalandus, põllumajandus, metsandus, tsemendi tootmine, põllumajandussaaduste ümbertöötlemine, turism).6. Turvaline, puhas ja avatud elukeskkond.7. Konkurentsivõimelisus.8. Hariduse ja tervislike eluviiside väärtustamine.9. Hästi arenenud sotsiaalne infrastruktuur.10. Tugev maakonna keskus koos soodsa asukohaga (keskel) – Rakvere linn.11. Investeeringute juurdesaamine tänu pealinna lähedusele.

Veekasutus ja –kaitse - eesmärgid:Tagada maakonnas tarbitava põhjavee (joogivee) hea kvaliteet.Pandivere kõrgustiku kui tähtsa põhjavee toiteala tõhus kaitse.Renoveerida ja kaasajastada reovee ja joogivee tehnorajatised ning kommunikatsioonid. Tegevused:- PHARE CBC projekti “Pandivere veekaitseala veekaitse abinõud” elluviimine.- Pandivere veekaitseala kaitsekorralduskava koostamine, seire jätkamine ning tulemuste avalikustamine.- Põhjavee saneerimistööde jätkamine Tapal.- Põhjavett ohustava jääkreostuse, samuti peremeheta põllumajandusmürkide ning kütusejääkide hoidlate likvideerimine.- Põhjaveevarude hindamine ja ümberhindamine (Tamsalu, Kunda, Haljala).- Maakonna põhjaveealase kohtteabesüsteemi ja andmepanga loomine.- Valgalade kaitsekorralduskavade koostamine.- Kohalike omavalitsuste veemajanduse arengukavade koostamine ning nendest tulenevate projektide elluviimine.

10

- Tapa uue veehaarde rajamine.- Kunda veetöötlusjaama käikuandmine.- Piira veetöötlusjaama ehitamine.

2.3.2. Rakke valla üldplaneering.

Rakke valla üldplaneering koostati AS Entec poolt 1999. aastal.

Rakke vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas. Valla lõunapiir on ühtlasi ka maakonna lõunapiiriks. Naabervaldadeks on Väike-Maarja vald Lääne-Virumaal, Koeru vald Järvamaal ning Jõgeva ja Torma vallad Jõgevamaal. Rakke valla administratiivseks keskuseks on Rakke alevik. Valda läbivad Piibe manatee ja Tallinn-Tartu raudtee. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on Rakke alevikus (5 puurkaevpumplat ja 2 reoveepuhastit) ja Salla külas. Rakke Keskuse reoveepuhasti (2 x BIO 50 + BT) ja Lasteaia reoveepuhasti (2 x BIO 25 + BT) heitvesi juhitakse Põltsamaa jõkke, Salla reoveepuhasti (BIO 25) heitvesi juhitakse Salla jõkke.

Arengustrateegia põhisuunad aastani 2015.Toimiv kanalisatsioonisüsteem ja reoveepuhastid on eelduseks elamuehituse ja ettevõtluse arendamisele. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid tuleb võtta valla omandisse. Oluline on valla veemajanduse arengukava koostamine. 31. detsembriks 2007. a. peab asulates reostuskoormusega alla 2000 ie:- puhastatama vähemalt 95 % reoveest;- reovee puhastama vastavalt vee erikasutusloas antud nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtusele;- reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest peab ärastama fosfori ja/või lämmastiku vastavalt vee erikasutusloas antud reovee nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtusele.

Väiksemate hoonete (kuni 2 kordsed ja väiksema kui 300 m2 üldpinnaga) rajamisel hajaasustuses detailplaneeringut ei nõuta. Detailplaneering tuleb koostada haja- ja tiheasustusse paigutatavate teenindus-, kaubandus-, tööstus- ja laohoonete rajamiseks. Hajaasustuspiirkonnas rajatakse kommunikatsioonid reeglina krundi valdaja poolt. Kommunikatsioonide projektid tuleb kooskõlastada Rakke valla ja vastavate ametkondadega.

11

2.3.3. Detailplaneeringud Rakke vallas.

Rakke vallas on viimastel aastatel algatatud üks detailplaneering: 2010. a koostati Rakke aleviku Simuna tee 1b kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu järgi ehitusi ei ole tänaseks tehtud, v.a olemasoleva tootmishoone rekonstrueerimine toitlustusasutuseks. Detailplaneeringus on arvestatud Rakke aleviku olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidega liitumisega.

2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad.

Rakke valla naabervaldadeks on Väike-Maarja vald Lääne-Virumaal, Koeru vald Järvamaal ning Jõgeva ja Torma vallad Jõgevamaal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade kooskõlla viimine pidevalt muutuva seadusandlusega on toimunud või toimub praegu kõigis neis valdades. Käesolevas töös on arvestatud kõigi kehtivates ja koostamisel olevates naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavades esitatud seisukohtadega.Rakke alevik ja Salla küla paiknevad Pedja ja Põltsamaa jõgede valgaladel. Rakke vallal naabervaldadega ühiseid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole.

2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad.

Vastavalt Veepoliitika raamdirektiivile tuleb igale vesikonnale koostada veemajanduskava, mis kujutab endast täpseid juhiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul (esialgu aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue aasta jooksul) vesikonnale seatud eesmärgid. Rakke vald paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Lisaks jääb Vinni valla territooriumile ka osa Pandivere põhjavee alamvesikonnast, mis osaliselt kattub Ida-Eesti vesikonnaga.Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks vesikonnas. Vesikondade veemajanduskavade koostamisel lähtuti nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).Veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks tuleb liikmesriikide veemajanduse juhtimiseks koostada veemajanduskavad oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks.

12

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere põhjavee alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded.Vinni valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Ida-Eesti vesikonna ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavades toodud eesmärkidega ja meetmekavadega. Kõigi nimetatud dokumentidega saab tutvuda EV Keskkonnaministeeriumi kodulehel:

Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 2009-2015).Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldus nr 118

"Veemajanduskavade kinnitamine"Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaLääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaKoiva vesikonna veemajanduskava Koiva River Basin Management Plan

2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava.

Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a. määrusega nr. 124 “Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine” Pandivere põhjavee alamvesikonna.Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 17 kehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna.Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava valmis 2002. a. juunis ja see kinnitati 10. 03. 2005. a. Pandivere põhjavee alamvesikonna faktiline andmestik on koondatud geograafilisse infosüsteemi GIS ja andmetabelite teave on kasutatav koos teiste keskkonnaandmetega digitaalkaardil. Veemajanduskava ja meetmeplaaniga on võimalik tutvuda EV Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Pandivere alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid.Eelkõige vajame puhast joogivett, seejärel on oluline vee-elustiku kaitse, veekogude kalamajanduslikud kasutusvõimalused, aktiivse puhkuse võimaldamine ja maastiku esteetilise väärtuse säilitamine. Samas on oluline tagada majanduse arenguks vajalikud ressursid (nagu mullaviljakus) looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.Joogivesi.Lähiperioodi (2006) esmane eesmärk on ohutu joogivee tagamine kogu Pandivere elanikkonnale: joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid.

13

Kaugemas perspektiivis (2013) peab joogiveevarustussüsteemide (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, peab olema tehnilistele normidele vastav.Põhjavesi.Eesmärgiks on regionaalse põhjavee toiteala kaitse ja joogivee säilitamine piirkonna elanikele – maapinnalähedase veekihi põhjavesi piirkonnas, ka põllumajandusaladel peab lämmastikuühendite osas olema kasutatav joogiks. Ülemise vööndi allikate vee nitraatioonisisaldus peab olema alla 50 mg/l. Suurte allikate nitraatioonisisaldus alla 25 mg/l.Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest, keskkonnaohtlike objektide vastavus keskkonnanõuetele, olemasolevate reostuskollete kontroll ning põhjavee reostuse lokaliseerimine. Heitvee juhtimine põhjavette ei ole oluliselt kahjustanud põhjavee kvaliteeti.Enamuse veehaarete ja erakaevude vesi väljaspool suuremaid asulaid peab vastama ilma töötlemata joogivee nõuetele.Pinnavesi.Eesmärgiks on pinnaveekogude hea seisund, et veekogud oleksid hapnikurikkad ning sobiksid väärtuslike kalaliikide elupaikadeks ja kalakasvatuste rajamiseks.Joogiveeks kasutatav pinnavesi peab vastama joogiveeks kasutatava pinnavee nõuetele. Suuremate allikajärvede vesi peab vastama suplusvee nõuetele (nitraatiooni sisalduse osas joogivee nõuetele).Reoveepuhastitest veekogudesse juhitav heitvesi peab vastama VVM 01.01.2013. a nr. 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”. 38 väikeasula ja 21 hajaasustusobjekti reoveepuhastite heitvesi peab vastama vee erikasutusloas toodud nõuetele.

Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekavas aastateks 2004 – 2013 on toodud järgmised tegevused:

- Rakke aleviku reoveepuhastusseadmete ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine 12,0 milj. krooni.

2.4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega nr 118.Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere põhjavee alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded.

14

Ida-Eesti vesikonda kuulub Eesti poolne osa Peipsi järve, Narva jõe valgalast ja osa Soome lahe valgalast. Ida-Eesti vesikond hõlmab 19 047 km2 Eesti maismaa territooriumist. Narva jõe ja Peipsi järve valgala idapoolne osa asub Venemaal.Eestis on olulisteks veemajandusprobleemideks (inimmõjuks):

• reovee ja sademevee kogumine ja puhastamine, (veeheide);• reoainete veekeskkonda sattumine prügilatest ja muudelt ohtlike ainetegareostunud aladelt;• põllumajanduslik haju- ja punktkoormus;• õnnetusjuhtumid merel;• veekogude füüsilised muutmised (kuivendus, paisud, veekogudest pinnasekaevandamine, laevateede süvendamine);• olme ja tööstusveevõtt;• maavarade kaevandamisega kaasnev veeheide, kuivendus, olemasolevateveekogude kadumine ja uute teke.

Ida-Eestis on väga oluliseks pinna- ja põhjavee surveteguriks põlevkivi kaevandamine ning sellega kaasnev elektrienergia ja põlevkiviõli tootmine.Eestis merre juhitavast fosfori ja lämmastiku koormusest moodustab punktkoormuse fosfori osa arvutuslikult 190 t/a (21,8 %) ja lämmastiku osa 2100 t/a (6,8 %). Punktreostusallikate koormuse määramisel on arvesse võetud asulate ja tööstusreoveega ning põllumajanduslikest punktreostusallikatest keskkonda juhitav reostuskoormus.Veeseadusest tulenevalt tuleb veemajanduskava alusel kavandata ja rakendada abinõusid vee hea seisundi saavutamiseks. Esimese etapis tuleb rakendada meetmed vee hea seisundi saavutamiseks 2015 aasta lõpuks. Sellele järgneb veel kaks veemajandustsüklit: 2015-2021 ja 2021-2027. Kõigi veekogumite hea seisundi saavutamine aastaks 2027 on suur väljakutse, mille saavutamise sotsiaalmajanduslikud ja tehnoloogilised võimalused ei ole täna selged. Vee hea seisund tuleb saavutada hiljemalt 22.detsembriks 2015. Vee hea seisundi saavutamise kohustus hõlmab nii pinna- kui põhjavett. Vee hea seisundi saavutamisega ei tohi ohtu seada muude keskkonnaalaste eesmärkide täitmist või saavutamist.Pinnavee jaoks tähendab hea seisundi saavutamine nii hea ökoloogilise seisundi kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Hea ökoloogilise seisundi saavutamine omakorda tähendab et tagatakse veekvaliteedi vastavus bioloogiliste, hüdromorfoloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide hea seisundiklassi väärtustele. Pinnavee hea keemilise seisundi saavutamine tähendab pinnavee kvaliteedi vastavust erinevate ohtlike ainete või ühendite jaoks kehtestatud piirnormidele.Põhjavee jaoks tähendab hea seisund saavutamine nii hea koguselise kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Koguselise seisundi osas tuleb saavutada stabiilsusning piisava veeressursi olemasolu. Põhjavee keemilise seisundi osas tuleb tagada vastavus erinevate ohtlike ainete või ühendite jaoks kehtestatud piirnormidele.

15

Punktkoormuse mõju likvideerimiseks vajalike puhastusseadmete renoveerimise ja ehitamise maksumuse määramisel on lähtutud ühe inimekvivalendiga võrdse reostuse eemaldamise maksumusest. Reoveepuhastite ja kanalisatsiooni rajamise kogumaksumuseks Ida-Eesti vesikonnas punktreostuskoormusest tuleneva mõju kõrvaldamiseks ning selle vastavusse viimiseks keskkonnanõuetega on ligikaudu 5mld krooni.

Joogiveesüsteemid. Kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavaks tegemiseks kõikidele inimestele lähtuti omavalitsuste ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavadest, mille alusel määrati vajalik rajatavate ja rekonstrueeritavate torude pikkus ja puhastusseadmete arv. Sellele on lisatud joogiveevarustusega seotud kulud hajaasustusaladel. Ühikmaksumustest lähtuvalt arvutati veevarustussüsteemide ajakohastamisega seotud meetmete maksumus, mis Ida-Eesti vesikonnas on ligikaudu 3 mld krooni.Veemajanduskava eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamise maksumus 2009-2015: Veeteenuse nimetus Investeering mln kr1. Reoveesüsteemide rajamine 4 917,32. Joogiveesüsteemide arendamine 3 088,63. Loomafarmide koormuse piiramine 320,84. Jääkreostuse likvideerimine 2 061,95. Hajureostuse likvideerimine, 1 570,06. Põhjaveevarude ja veekogumite seisundi säilitamine 119,07. Pinnaveekogude korrastamine 717,88. Rannikuvee kaitse tagamine 18,09. Veemajanduskavade juhtimine 102,9 Kokku: 12 916

KOKKUVÕTE MEETMEPROGRAMMISTMeetmekava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Lisameetmed rakendatakse siis, kui õigusaktidega nõutud keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kõigile elanikele ohutu veekeskkonna ning veestsõltuvale elustikule soodsa seisundi tagamiseks.Elanikele nõuetekohase joogiveevarustuse tagamine on veemajanduskava oluline komponent. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tagada joogiveeallikate (põhja- ja pinnavee) piisav kaitse.Veekogumite seisundit mõjutavate keskkonnohtlike objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Punktkoormusallikatest tuleneva mõju kõrvaldamiseks on suure osakaaluga reovee puhastusseadmete ja sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Hajukoormuse osas tuleb põhitähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise ning turbatootmise keskkonnanõuetest kinnipidamisele.

16

Otseselt vooluveekogumite seisundi parandamisele on suunatud kalade rändeteede avamise meede. Vooluveekogumite hea seisundi hoidmisel on peamine uute paisude rajamisest loobumine ja veekogude reostumise ennetamine.Meetmekavas toodud kulutused, veekogumite hea seisundi tagamiseks on määratud eelnevate uuringute ja alamvesikondade veemajanduskavade alusel. Vajalike lisauuringute ja seni kavandatud meetmete elluviimisel saadud kogemuste alusel tuleb meetmekava täpsustada hiljemalt 2012. aastaks.Meetmekavas kavandatud meetmete ja abinõude elluviimise eest vastutavad kõik veekasutajad ning isikud, kellele seaduse alusel vastava meetme elluviimise kohustus on pandud. Veemajanduskava horisontaalse iseloomu tõttu on veemajanduskavas osaliselt näidatud ka muude tegevuskavade (Riiklik jäätmekava, Maaelu Arengukava) poolt rahastatavad kulutused.Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmekava lähtub alamvesikondade veemajanduskavades ette nähtud tegevustest. Meetmekava arvutuslik kogumaksumus on 12,9 miljardit krooni.

2.5. Muud andmed.2.5.1. Põhjaveevarude uuringud.

Rakke valla territooriumil põhjaveevarude põhjalikke uurimistöid viimastel aastatel teostatud ei ole. Viimane tõsisem töö tehti 1988. aastal RPUI Eesti Maaparandusprojekt poolt (R. Pälsoni nim. sovhoosi veekaitse skeem.). Pandivere kõrgustiku põhjavee varu ja kvaliteeti on peale seda uuritud põhjavee seire läbiviimise käigus. Uurimistulemused on piisava täpsusega esitatud AS Maves poolt 2003. aastal koostatud töös “Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava”. EV Keskkonnaministeeriumi ministri 06.04.2006. a käskkirjaga ei ole Rakke vallale ja asulatele põhjaveevaru kinnitatud.

2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.

Rakke vallas paiknevate asulate vanemaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jooniseid on vähe säilinud. Vanade jooniste täpsus on väike ja sageli ei vasta joonistel toodu tegelikule situatsioonile, millest tulenevalt on soovitatav lähitulevikus koostada vastavalt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise järjekorrale uued geodeetilised alusmaterjalid, milledele on

17

kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Vanematest materjalidest võib nimetada järgmiseid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide skeeme ja jooniseid:

1. OÜ Vetepere poolt 2001. aastal koostatud töö nr. U – 2001 – 005 (Rakke aleviku kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemide rekonstrueerimise otstarbekuse uuring) koosseisus toodud Rakke aleviku säilinud tehnovõrkude skeemid.

2. Lääne-Viru Veemajandusprojekti (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) koosseisus 2006. aastal koostatud Rakke aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide joonised.

3. WEST-VIRUMAA WATER PROTECTION PROJECT. LÄÄNE-VIRU COUNTY. RAKKE COMMUNE. RAKKE TOWN. GEODETICAL REASEARCH. Work no: 25k00108. Eesti Veevärk Konsultatsioonid AS. Tallinn, 2006.

4. Veevõtu ja –saastelubade taotlusmaterjalide koosseisus toodud skeemid.5. Varajasemate Rakke valla ÜVK AK-de koosseisus toodud joonised.

2009. aastal alustatai EL Ühtekuuluvusfondi projektiga „Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“. Tänaseks on valmis saanud projekti I etappi kavandatud tööd Rakke alevikus, millede kirjeldus on ära toodud tabelis 2 (Rakke ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehituse infokaart). Projekti käigus on koostatud järgmised projektmaterjalid:

1. Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. I etapp – Rakke alevik. Rakke asula Tähe puurkaev-pumpla tööprojekt. Projekt nr. 11461. Mai 2012. a.2. Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. I etapp – Rakke alevik. Rakke asula Linnamäe puurkaev-pumpla-veetöötlusjaama tööprojekt. Projekt nr. 11460. Mai 2012. a.3. Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Rakke alevik. Kase reoveepuhasti rekonstrueerimine. ÜF projekt SFOS kood 2.1.0101.09-0041. Viimsi Keevitus AS, Keskkond ja Partnerid OÜ. Töö nr: 120. Tööprojekt. Märts 2012.4. Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Rakke alevik. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja ehitamine. ÜF projekt SFOS kood 2.1.0101.09-0041. Viimsi Keevitus AS. Töö nr: 120. Tööprojekt. Juuni 2012.5. Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. I etapp – Rakke alevik. Kanalisatsiooni-, survekanalisatsiooni- ja veetrasside teostusmõõdistamine. OÜ REIB. Töö nr. TJ-8937. Tallinn, 2013.

18

Tabel 2. Rakke valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamise infokaart.Rakke ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehituse infokaartÜldandmed

Projekti nimetus: Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

KIK toetuse taotlemise rahuldamise kuupäev ja otsuse nr: 18.11.2009 nr 1-25/87

Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr: 2.1.0101.09-0041

Toetuse taotlemise rahuldamise abikõlblikkuse lõpp 30.06.2012

ÜF toetuse maksimumsumma 18’244’231,00 EEK

Toetuse saaja: Rakke Valla Kommunaalasutus

Toetuse saaja esindaja: Andrus Blok/ Guido Kraav

KIKi projektikoordinaator: Kai Helm

Projekti piirkond: Rakke alevik

Toetuse saaja kodulehekülg: http://www.rakke.ee/index.php?id=53

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on Rakke aleviku veemajanduse korrastamine, mille tulemusena suudetakse elanikkonnale pakkuda senisest kvaliteetsemat ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni teenust. Samuti vähendatakse keskkonnale tekitatavat kahju. Enne projekti on Rakke aleviku veetrasside kaod hinnanguliselt kuni 60%. Projekti tulemusena peaksid joogiveekaod vähenema Rakke alevikus kuni 3%. Enne projekti rakendamist infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi on hinnanguliselt Rakke alevikus kuni 30%. Projekti tulemusena peaks infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi vähenema Rakke alevikus kuni 20%. Projekti eesmärgiks ei ole Rakke aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse oluline laiendamine. Projektijärgselt kasvab Rakke aleviku elanike kaetus ühisveevärgiga 75%-lt 80%-ni ja ühiskanalisatsiooniga 66%-lt 76%-le.

Projekti tegevuste lühikirjeldus

Käsitletava projekti realiseerimise käigus on kavas: Rakke alevikus ehitada ja rekonstrueerida ligi 5 km veetorustikke, ligi 3 km kanalisatsioonitorustikke, kahest reovee puhastusseadmest likvideerida üks ühendades kogu aleviku teenuse tarbijad ühte rekonstrueeritavasse puhastusseadmesse ja korrastada joogiveetöötluse rajatisi.

Rakke Vallavalitsus on kavandanud vastavalt Rakke valla tegevuskavale aastateks 2013 - 2017 (vt. tabel 1) jätkata Rakke alevikus ja Salla külas ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamist. Rakke aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise II etapi eelprojekt on koostamisel ja lepingu kohaselt peab töö valmima 7. juuniks 2013. a. Edasiselt on kavas töö

19

teostamiseks taotleda toetust. Käesolevas töös ja töö lisas 1 toodud joonistel on arvestatud kirjeldatud projekti I ja II etapi töömahtude ja joonistega. Salla külas on tarbimise maht vähenenud ja seoses suurfarmi juurde oma puurkaevu puurimisega vee tarbimine ühisveevärgist veelgi väheneb. Puurkaevu seadmed on kavas vee ettevõtjal käesoleval aastal uute vastu vahetada. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ning reoveepuhasti olukord on rahuldav. Salla külas toimub ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine järgnevates ÜVK AK etappides.

Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemidele on kantud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud, reoveekogumisalade piirid, veeallikate ja veehaarete asukohad, pumba- ja puhastusrajatiste asukohad, sanitaarkaitsealad (kujad), tuletõrje veevõtukohad, kanalisatsioonirajatiste asukohad ja kujad, reoveekogumisaladel paiknevate tootmisettevõtete tootmisterritooriumite veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid jne. Rakke vallas reoveekogumisalade piires sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatisi ei ole ja seetõttu ei ole koostatud ka neid skeeme.Lääne-Viru Veemajandusprojekti (Lääne-Viru County Water Management Project EUROPEAID/116910/D/SV/EE) koosseisus on 2006. aastal koostatud Rakke aleviku osalised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise joonised. Käesolevas töös ja töö lisas 1 toodud joonistel on arvestatud kõigi Lääne-Viru Veemajandusprojektis toodud seisukohtadega ja kavandatud tööde mahtudega.

2.5.3. Vee erikasutusload.

Rakke valla Rakke ja Salla asulatele väljastatud vee erikasutusluba:1. Rakke Valla Kommunaalasutus. Vee erikasutuse piirkond: Rakke

alevik ja Salla, Tammiku, Liigvalla, Piibe ja Lahu külad. Vee erikasutusluba nr. L.VV.LV-187134. Aadress: Simuna tee 10, 46301, Rakke vald, Rakke, Lääne-Virumaa. Vastutavaks isikuks oli määratud: Halmet Allas tel.: 3291170. Kehtivusaeg: 01. 07. 2008. a – 01. 07. 2013. a. Uue vee erikasutusloa taotlus on esitatud ja antud arendamise kava koostamise ajal ei olnud veel saadud.

3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad.3.1. Keskkond.3.1.1. Üldandmed.

Rakke vald asub Lääne-Viru maakonnas Pandivere kõrgustiku lõunapiiril ja osaliselt Endla nõos. Vald piirneb Saadjärve voorestiku ja Alutagusega. Rakke

20

valla territoorium asub ordoviitsiumi ja siluri ladestu lubjakividest ja dolomiitidest koosneval aluspõhjalisel kõrgustikul. Valla pinnamoodi iseloomustavad moreentasandikud, voored ja otsamoreenid. Siin asub Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp – Emumägi. Levinud on karstid. Tänu õhukesele pinnakattele ja karstile on siinne põhjavesi reostusohtlik. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad on laialt levinud. Pinnavormide poolest suuremalt jaolt tasane Pandivere lavamaa muutub Rakke valla alal vahelduvailmeliseks. Vald paikneb kahel põhjast lõunasse kulgeval suurel vallseljakul (Rakke-Edru ja Tammiku-Salla-Emumäe) ja viimaste vahelisel Onga jõe madalikul ning Rakke vallast läänes ja edelas asuval Põltsamaa jõe ja selle harujõgede vahelisel tasandikul ning kaugemale lõunasse ja kagusse venitatult Pedja jõe piirkonna lauskmaal. Valla territooriumil esineb soostunud ja soomuldi, viljakad mullad asuvad peamiselt lääneosas. Maavaradest leidub vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Rakke vallas asuvad mitmed jõed, ojad allikad, järved ja tehisveekogud. Valla territoorium asub Endla looduskaitseala ja Emumäe maastikukaitseala territooriumil. Siinsed looduskaitseobjektid hõlmavad kokku 662,2 ha maad. Lääne-Virumaa edelanurk laskub Pandivere kõrgustikult Endla nõo põhjaveerule. Endla nõo keskseteks maastikuelementideks on väljapoole Virumaa piire jääv Endla järv ja raba, mis koos Pandivere kõrgustiku lõunanõlva jalami allikatega moodustavad Endla Looduskaitseala tuumiku.

3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus.

Rakke vald asub Pandivere kõrgustiku kagupoolsel kallakul. Geoloogiline aluspõhi on vallas alamsiluri Juuru lademe lubjakivid, mis lääne ja põhjaosas ( Rakke-ümbrus ) kohati paljanduvad, idaosas ( Salla piirkond ) on aga aluspõhi kaetud tüseda 10- 50 m paksuse pinnakattega. Valla territooriumi läbib keskosas edela-kirde suunaliste tektooniliste rikete vöönd. Vallas on levinud karstid, kuna rohked tektoonilised lõhed võimaldavad põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Rakke valla tihedalt asustatud põllumajanduspiirkond asubki peamiselt väheste vooluvetega karstunud alal. Geoloogilise ehituse tõttu on ala intensiivse infiltratsiooni ala ja põhjavesi enamasti kaitsmata. Pandivere kõrgustiku nõlval ilmub põhjavesi survelisena allikatena pinnale – alguse saavad Põltsamaa jõgi, Onga jõgi, Salla jõgi, Koila peakraav, Karaski oja ja nendesse suubuvad kraavid. Ca 50 % ulatuses toituvad jõed põhjaveest. Veevarustuses kasutatakse enamasti ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Üldiselt sobib ordoviitsiumi veekompleksi vesi keemilise koostise poolest joogiveeks, kuid see on looduslikult nõrgalt kaitstud, mistõttu võib reostus maapinnalt kergesti sattuda veekompleksi põhjavette.

21

Aluspõhjalise saarkõrgustikuna on Pandivere kaetud õhukese (2-5 m) pinnakattega, mis koosneb peamiselt hallist karbonaatsest ülem-valdai moreenist. Nimetatud settest on moodustunud siinsed moreentasandikud ja –küngastikud, lisaks veel suurem osa otsamoreenidest ning voortest.Rakke alevikus on pinnakatte paksus muutlik, peamiselt vahemikus 5-10 m. Raudteest läände jääval alal ei ulatu pinnakatte paksus üle 10 m. Aleviku läänepoolseimal alal (kool, lasteaed ja siit edasi lääne poole) on paiguti pinnakatet alla 5 m – asub paekõrgendiku nõlval. Suurim on pinnakatte paksus alevikust kagusse jäävatel liiva- ja kruusaküngastel – 10–20 m. Valdavaks pinnakatte materjaliks on liivsavimoreen. Liiva- ja kruusaläätsesid esineb moreeni vahel ja mujal, õhema pinnakattega aladel. Liigniisketel aladel on pinnakatte materjaliks veel soosetted ja liivsavi. Rakke aleviku kaguosa ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Mäe tn. puurkaevu passi (pass nr. 2564, katastri nr. 5469) andmetel järgmine:

- 0,0 – 19,50 m saviliiv veerise ja kruusaga;- 19,50 – 25,0 m lubjakivi;- 25,0 – 55,0 m lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega;- 55,0 – 60,0 m lubjakivi.

Rakke aleviku loodeosa ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Lasteaia puurkaevu passi (pass nr. 3838, katastri nr. 10685) andmetel järgmine:

- 0,0 – 6,0 m liivsavi veerisega;- 6,0 – 38,0 m lõheline lubjakivi mergli vahekihtidega;- 38,0 – 60,0 m lubjakivi.

Salla küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Salla küla keskuse puurkaevu passi (pass nr. 1150, katastri nr. 10397) andmetel järgmine:

- 0,0 – 22,50 m liivsavi veeristega;- 22,50 – 45,0 m dolomiidistunud lubjakivi;- 45,0 – 50,0 m savikas lubjakivi;- 50,0 – 53,0 m lubjakivi.

3.1.3. Põhjavesi.

Sotsiaalministri 02. 01. 2003. a määrusega nr. 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded”. Määrusega kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest.

22

Joogiveeallika valikul lähtutakse riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja poolt prognoositud veevajaduse.

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” 1) kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.

Joogivett loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa §-des 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi.

Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületada paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvi 3 lõikes 4 esitatud tingimustel.Vastavalt määruse § 13 (7) – kuni 01.01.2013. a on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta § 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab rohkem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt Veeseaduse § 131 sätestatud nõuetele.

Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne-Viru (1004 km2) ja Järva (1378 km2) maakondi, asudes 21 omavalitsuse territooriumil. Siin asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest Koeru, Järva-Jaani, Rakke, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Laekvere, Aravete ja Väike-Maarja.Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41 % infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks.Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekiht). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt. Siluri-ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus väiketarbijaid saavad oma vee siluri-ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Siluri-ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

23

Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku.Ordoviitsiumi-kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on Pandivere kõrgustiku põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas. Ordoviitsiumi-kambriumi vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga.Kambriumi-vendi (Cm -V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe “sinisavi”. Põhjaveekihi vesi on surveline.Alamvesikonna lõunaosas on veekihi vesi soolakas. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu.

Põhjavee kvantitatiivne seisund.Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. O-Cm ja Cm-V veekompleksides on alamvesikonna põhjaosa linnade veehaarete piirkonnas tekkinud kohalikud alanduslehtrid. Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tasemete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust. Põhjaveekihtide kvantitatiivne seisund on hea.

Põhjavee kvalitatiivne seisund.Põhjavee kvalitatiivne seisund on käesoleval ajal kõikides põhjaveekompleksides valdaval osal alamvesikonnast hea. Kuna siluri-ordoviitsiumi põhjaveekogumi reostumise oht on reaalne, on põhitähelepanu pööratud selle veekompleksi veekvaliteedi jälgimisele.

Riskipiirkonnad. Piirkonniti on siluri-ordoviitsiumi põhjavesi reostunud lämmastikühenditega. Naftaproduktidega on reostunud vesi Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses võib esineda bakterioloogilist reostust. Kuni kõik jääkreostuskolded ning mittekorras vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, on reaalne oht põhjavee reostumiseks õliproduktide ja kemikaalidega.Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal alamvesikonnas tervikuna hinnata heaks. Alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksikallikaid ja karstilehtreid.

24

Rakke vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud Rakke Valla Kommunaalasutuse vee erikasutusloas:- Rakke alevikus lubatud veevõtt Lasteaia puurkaevust (puurkaevu passi nr. 3838, katastri nr. 10685) aastatel 2008 – 2013 on 40150 m3 aastas, - lubatud veevõtt Rakke alevikus Tähe tn. puurkaevust (puurkaevu passi nr. 6782, katastri nr. 14004) aastatel 2008 – 2013 on 36500 m3 aastas, - lubatud veevõtt Rakke alevikus Mäe tn. puurkaevust (puurkaevu passi nr. 2564, katastri nr. 5469) aastatel 2008 – 2013 on 12775 m3 aastas, - lubatud veevõtt Rakke alevikus Linnamäe tn. puurkaevust (puurkaevu passi nr. 5695, katastri nr. 12510) aastatel 2008 – 2013 on 32850 m3 aastas, - lubatud veevõtt Salla küla Salla puurkaevust (puurkaevu passi nr. 1150, puurkaevu katastri nr. 10397) aastatel 2008 – 2013 on 5840 m3 aastas.

Tabel 3. Rakke aleviku ja Salla küla puurkaevude joogivee kvaliteedi näitajad. Näitaja Rakke Linnamäe

tn.rekonstrueeritud

RakkeMäe tn.reservis

Rakke Lasteaiareservis

RakkeTähe tn.

rekonstrueeritud

Sallaelamud

töösolevProovi võtmise aeg

27.02.2012 27.02.2012 28.07.2011 27.02.2012 19.07.2011/26.10.2010

Ammoonium NH4

+ mg/l (0,5)0,12 0,12 0,03 0,07 < 0,02/0,06

Elektrijuhtivus µS/cm (2500)

649 541 672 633 589/519

PH (6,5 – 9,5) 7,6 7,5 7,58 7,5 7,19/7,44Üldraud Fe mg/l (0,2)

0,285 0,320 0,040 38 < 0,02/-

Kloriid Cl- mg/l (250)

11 6,0 12,76 15 22,3

Nitraat NO3- mg/l

(50)1,5 < 0,45 15,8 5,2 8,2

Nitrit NO2- mg/l

(0,5)< 0,003 < 0,003 0,06 < 0,003 0,01

Oksüdeeritavus mgO/l (5,0)

1,2 1,0 3,23 1,4 1,09

Üldkaredus mg-ekv/l (10)

- - 3,16 - 3,24

Sulfaat mg/l (250)

29 11 24,9 25 43,5

Boor B mg/l (0,3) 0,13 0,14 0,07 < 0,06Alumiinium µg/l (200)

< 8 9 9

Fluoriid F- mg/l (1,5)

0,91 1,1 1,3 0,66 1,2

Tsüaniid µg/l (50)

< 3 < 3 < 3 < 3

Plii Pb µg/l (10,0) < 1,0 3,0 < 0,1 < 1,0Kaadmium Cd µg/l (5,0)

< 0,1 < 0,1 < 0,1 < 0,1

Kroom Cr µg/l (50,0)

< 0,5 < 0,5 < 0,4 < 0,5

Nikkel Ni µg/l (20,0)

< 1,2 < 1,2 19,9 < 1,2

Vask Cu mg/l (2,0)

< 0,01 < 0,01 < 0,01 < 0,01

Mangaan Mn 9 10 0,02 < 5 < 10

25

µg/l (50,0)Seleen µg/l (10,0)

< 1,9 < 1,9 < 1,9

Arseen µg/l (10,0)

1,6 0,5 0,1

Elavhõbe µg/l (1,0)

< 0,2 < 0,2 < 0,2

Antimon µg/l (5,0)

< 0,5 < 0,5 < 0,5

1,2-dikloroetaan µg/l (3,0)

< 0,1 < 0,1 < 0,1

Tetrakloroeteen, trikloroeteen summa µg/l (10,0)

< 0,1 < 0,1 < 0,1

Trihalometaanide summa µg/l (150,0)

< 1 < 1 < 1

Benseen µg/l (1,0)

< 0,1 < 0,1 < 0,1

Benso(a)püreen µg/l (0,010)

< 0,001 < 0,001 < 0,001 < 0,001

PAH-d summa µg/l (0,1)

< 0,001 < 0,001 < 0,001

Naatrium mg/l (200,0)

6,0 4,4 5,3

Escherichia coli PMÜ/100 ml (0)

0 0 < 1 0 0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml (0)

0 0 < 1 0 0

Enterokokid PMÜ/100 ml (0)

0 0 < 1 0 0

Kolooniate arv 22oC PMÜ/1 ml (-)

0 0 0

Tabelist 3 nähtub, et: - Rakke aleviku Lasteaia ja Tähe tänava puurkaevude vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele. Lasteaia puurkaev on reservkaev ja selle vett ei kasutata. Linnamäe tänava puurkaevu vett kasutatakse asulaveevarustuses. - Rakke aleviku Mäe tänava ja Linnamäe tänava puurkaevude vee keemiline koostis ei vasta joogivee nõuetele rauaühendite sisalduse osas. Mäe tänava puurkaev on reservkaev ja selle vett ei kasutata. Linnamäe tänava puurkaevu vett puhastatakse alates 2012. a lõpust ja puurkaevu vett kasutatakse asulaveevarustuses. - Salla küla puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele ja puurkaevu vett kasutatakse asulaveevarustuses.

2009. aastal alustatatud EL Ühtekuuluvusfondi projekti „Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ raames rekonstrueeriti Rakke alevikus Tähe puurkaev-pumpla ja Linnamäe puurkaev-pumpla. Linnamäe puurkaev-pumplasse paigaldati veetöötlusjaam.

26

Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed suures osas puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö.

Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist – terastorudest ehitatud ja üle dimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada.

3.1.4. Pinnavesi.

Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru ja Harju) jõed.Pandivere põhjavee alamvesikonna vooluvetevõrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem, ligikaudu 0,05 km/km2.Alamvesikonna järvesus on väga väike, üle 50 hektari suuruseid järvi ei olegi. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9. Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja –järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi.Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved. Pandivere kõrgustiku keskosas, pindalaga 1375 km2 infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59 %.Veekogude vee keemiline seisund on reeglina hea. Nitraatlämmastiku sisalduse poolest ei vasta Pandiveres jõgede ülemjooksude vesi küll sageli hea klassi nõuetele. Vee kvaliteet on kõikjal Pandivere alamvesikonnast algavates jõgedes viimase 10-15 aastaga oluliselt paranenud.Tervisekaitsetalituste andmetel Pandivere alamvesikonna supluskohtades olulisi reostusjuhte teada ei ole.

27

Vooluveekogude seisundi üldhinnangu järgi on enamus Pandivere alamvesikonna jõgedest heas seisundis.

Vaadeldava piirkonna sademe- ja lumesulamisveed imbuvad kiiresti aluspõhjalõhedesse ja karsti neelulehtritesse ning väljuvad kõrgustiku nõlvadel suurte allikatena maapinnale. Niisuguste jõgede hulka kuuluvad ka Varangu ja Põltsamaa jõgi. Viimasesse suubub Nõmme jõgi, Oraaru ning Edru peakraavid. Valla keskosas voolab Onga jõgi ning idapiiril Salla jõgi. Onga jõel on tegemist põhjaveest toituvatelt maaparandusobjektidelt ärajuhitava ja samuti Mõisamaa tõusuallikate veega.

Allikaid esineb valla territooriumil rohkesti. Osa nendest on ilmselt maaparandus-tööde ja karjääride rajamise tulemusel juba kuivaks jäänud. Rohkesti on allikakaeve küngaste nõlvadel ja jalamil Tammiku ja Salla vahelisel alal. Allikad avanevad Vardja oja paremal kaldal, Kellamäe maaparandusobjektil, Onga jõe ääres. Huvitavad on Mõisamaa tõusuallikad Onga jõe paremal kaldal. Lisaks esineb allikaid Tammiku, Salla, Kaavere ja Villakvere maaparandusobjektidel. Koila pargis avanevad allikad, mis toidavad sealset tiiki. Karsti neeluvorme esineb majandi põhjaosas. Kamariku karjääri ja Jaola kanali vahel paiknevad 5 karstilehtrit, millest kõige karjääripoolsema sügavus on 3 m. Teiste sügavus ei ületa 2 m, kuid nad on laiema ulatusega, meenutades kuivi ojasänge. Karjääri laiendamisel ja maaparanduse kavandamisel tuleks karstiala säilitada.

Reostumise eest vajavad kaitset valla territooriumile jäävad Ao paisjärv ning paisjärv Põltsamaa jõel enne Nõmme jõe suubumist, Emumäest põhja poole jäävad Mäiste järved, mida on kasutatatud kalakasvatuseks.

Rakke vallas juhitakse Rakke aleviku heitvesi kraavidega Põltsamaa jõkke ja Salla küla heitvesi kraaviga Salla jõkke. Heitveesuublana kasutatavate kraavide ja jõgede vooluhulk on väga väike ja sageli on suvekuudel need veest tühjad. Normikohaselt puhastamata reovesi on otseseks ohuks nii pinna- kui põhjaveele.

3.1.5. Tehiskeskkond.

Rakke valla suurim tööandja on Rakke Vallavalitsus - tööd antakse ca 100 töötajale. Nordkalk AS annab tööd ca 70 töötajale. OÜ Isotalo annab tööd ca 20 töötajale. 10 töötajaga on reisijateveoga tegelev OÜ Kiiker ning viljakuivatuse,

28

-sortimise ja –tuulamisega ning ehitusmaterjalide müügiga tegelev TÜ Rakke Põllumajanduslik Teenindus-Kaubandusühistu. Ülejäänud äriühingutel on majandusaasta aruannetes märgitud töötajate arvuks alla 10. Suurim kaubandusettevõte on AS OG Elektra „Grossi toidukaubad“.Rakke valla ettevõtluse aktiivsuse näitaja on madal. Elanike arvult on Rakke vald maakonnas 12-nes ja äriühingute arvult samuti 12-nes. Pindalalt on Rakke vald maakonnas kaheksas.

Suhteliselt väike kaugus Rakvere ja Jõgeva linnadest ning muudest tihedalt asustatud piirkondadest ja hea teedevõrk mõjutab majanduslikku potentsiaali ja sidemete kujunemist positiivselt.Vallas on olemas ressursid turismi ja puhkemajandusega tegelemiseks, millest tulenevalt on üheks arenguprioriteediks turism ja turismiga seotud ettevõtlus.Tootmisettevõtlust soodustab vallas tootmispindade ning elektri- ja gaasivarustuse olemasolu. Valla logistiline asukoht on ettevõtluse jaoks soodne.

Vastavalt Lääne-Viru maakonnaplaneeringule 2010 + on Rakke valla arengueeldusteks vaba energia olemasolu (elekter, maagaas), hea raudtee- ja maanteeühendus eesti suuremate keskuste ja sadamatega, energiamahukate ettevõtete rajamise võimalus ja tegevusaladeks lubja ja lubjakivi tootmine, põllumajandus, ehitusmaterjalide tootmine, turismi arendamine.Põhilisteks põllumaa kasutajateks on põllumajandusühistud ja talunikud. Haritavat maad on 3186 ha, looduslikku rohumaad 424 ha ja metsa 2074 ha. Valdavaks majandustegevuseks on ja jääb vallas metsa- ja põllumajandus. Rakke valla territooriumil on peamiseks teeninduskeskuseks Rakke alevik. Valla looduslikud tingimused on puhkemajanduse arendamiseks soodsad. Valla territooriumil asuvad osaliselt Endla looduskaitseala ja Emumäe maastikukaitseala. Läbisõitvate turistide arvu suurenemine seoses hea teedevõrguga on tõenäoline.Maavaradest leidub vallas lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Valla territooriumil paiknevad liivad ja kruusliivad on kohaliku tähtsusega.

3.2. Elanikkond.

Rakke vallas elab 01.01.2013. a. seisuga 1718 elanikku. Viimasel aastakümnel on toimunud pidev rahvaarvu langus negatiivse loomuliku iibe ja suurenenud väljarände tõttu. Valla territooriumil on 30 küla. Tihedamini on asustatud Rakke aleviku ümbrus.Rakke vallas on nii tööpuudus kui tööjõupuudus. Vajalik on täiend- ja ümberõppe korraldamine. Ca 10 % tööealisest elanikkonnast käib tööl väljaspool valda.

29

Tabel 4. Elanike arv asulate kaupa seisuga 01. jaanuar 2013. a. . Küla Elanike arv Küla Elanike arvRakke 915 Koila 20Salla 114 Koluvere 10Liigvalla 109 Väike-Rakke 12Tammiku 44 Lahu 14Ao 49 Kõpsta 11Lasinurme 44 Olju 7Piibe 68 Sootaguse 13Suure-Rakke 50 Kamariku 1Edru 41 Kellamäe 4Emumäe 42 Kaavere 3Lammasküla 33 Jäätma 2Nõmmküla 35 Kitsemetsa 2Räitsvere 25 Kadiküla –Väike-Tammiku 15 Padaküla –Mäiste 14 Villakvere –Mõisamaa 18 Tabel 5. Rahvaarv Rakke valla suuremates asulates aastatel 2004. – 2013. ja prognoos aastaks 2024. Asula 2004. a 2007. a 2013. a 2024. aRakke vald 2127 1975 1718 1690Rakke alevik 1103 1066 915 900Salla küla 145 135 114 99

Arvestades momendil valitsevaid trende, kus toimub rahvastiku liikumine linnadesse ja linnalistesse asulatesse, võib arvata, et väheneb elanike arv valla äärealadele jäävates külades. Kõige olulisemalt mõjutavadki valla rahvastiku situatsiooni ränne ja sündimus. Ränne sõltub otseselt valla üldisest arengust, mõjutades omakorda sündimust.

3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad.

Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57. § 1. Reoveekogumisala määramise üldised kriteeriumid. (1) Reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha.

30

(2) Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust.

Vastavalt Veeseaduse § 241 on reoveekogumisalal järgmised veekaitsenõuded:2) Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. (3) Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks. (4) Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. (5) Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. (6) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. (7) Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. (8) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. (9) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. (10) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjaga nr 1080 on Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas reovee kogumisaladeks reostuskoormusega alla 2000 ie kinnitatud järgmised Rakke alevik reostuskoormusega 1446 ie.

31

Tabel 6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) kasutajad Rakke vallas praegu ja aastaks 2024. Jrk. nr.

Asula nimi Elanikke 2013. a. ÜV/K kasutajad2013. a. 2024. a.

1. Rakke alevik 915 798/695 900/9002. Salla küla 114 62/59 90/90Kokku: 1029 860/754 990/990

3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime.

Eesti keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif elanikkonnale oli 31. 12. 2011. a. seisuga koos abonenttasuga ja käibemaksuga 2,33 € m3 eest ning asutustele 2,71 € m3 eest. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks.Vastavalt Veeseaduse § 24 1 . veekaitsenõuded reoveekogumisalal punktile (2): Reoveekogumisala määramisel tuleb sotsiaal-majandusliku kriteeriumina arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas.Vee- ja kanalisatsiooni teenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Eesti oludes on vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve piir 2 protsendi ringis, mille põhjuseks on eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonna liikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Tabel 7. Lääne-Viru maakonna leibkonnaliikme sissetulek.

Maakond

Leibkonnaliikme netosissetulek, aastas, EEK ja EUR2004 2005 2006 2011

Lääne-Viru maakond 37 900 EEK 37 718 EEK 50 215 EEK 4 022.67 EURAllikas: Statistikaamet

Tabel 8 näitab vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ja 2011. a keskmise leibkonna liikme netosissetuleku suhet. Keskmiseks leibkonna suuruseks Lääne-Viru maakonnas oli 2010. aastal 2,3 inimest. Rakke vallas moodustab keskmine vee- ja

32

kanalisatsiooniteenuste arve 1,40 protsenti keskmisest leibkonna liikme netosissetulekust. Tabel 8. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe.

Näitaja 2013 tariif Abonent-Tasu

Pere kuuarve

Protsent pereliikmenetosissetulekust

Vesi kanal

€/m3 €/kuu €Kuu arve (tarbimine vesi 78,8c l/d, kanal 78,8c l/d)

0,89a 1,1a - 10,81b 1,40

Märkuse: (a) koos km-ga, (b) koos km-ga, (c) keskmine tarbimine Rakke valla kommunaalasutuse tegevuspiirkonnas.

Rakke vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad alates 01.01.2013. a (hinnad sisaldavad käibemaksu):

Rakke alevik

1) tasu võetud vee eest 0.89 €/m³ 2) tasu reovee ärajuhtimise eest 1.10 €/m³

Salla küla 1) tasu võetud vee eest 0.89 €/m³ 2) tasu reovee ärajuhtimise eest 1.10 €/m³

2010. aastal on koostatud EL Ühtekuuluvusfondi Rakke valla projekti ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ tarbeks järgnev töö: Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Finants- ja majandusanalüüs. Baltic Innovation Agency. Tartu, 2010. Vastavalt finants- ja majandusanalüüsile on koostatud veetariifide tõusu ja kulude osakaalu kohta elanike sissetulekutest tabel 9.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid projektiperioodi jooksul. Tabel 9.Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2039Vee tariif tsiviiltarbijatele EEK/m3* 8.10 9.10 12.10 0.90 1.03 1.09 4.24Kanalisatsiooni tariif tsiviiltarbijatele EEK/m3*

10.70 11.70 14.70 1.07 1.20 1.26 4.41

Vee tariif ettevõtetele EEK/m3* 8.10 9.10 12.10 0.90 1.03 1.09 4.24Kanalisatsiooni tariif ettevõtetele EEK/m3* 10.70 11.70 14.70 1.07 1.20 1.26 4.41Vee- ja kanalisatsiooni kulude osakaal sissetulekutest %

1.8 2.2 2.5 2.7 2.9 3.0 3.3

* alates aastast 2013. EUR/m3.

33

3.2.3. Tööpuudus.

Rakke vallas oli tööpuudus 2012. aastatal kõikuv. Töötute arv 2012. aastal kuude lõikes: 60; 60; 63; 48; 37; 35; 36; 41; 45; 51; 55; 55. Keskmine töötute arv oli 49. Osa valla elanikest käivad tööl väljaspool valda.

3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse arvete laekumine.

Klientidele esitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumise % oli 2012. aastal:

Rakke alevik 78,1 %Salla küla 78,0 %

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete eest tasumata jätmise põhjusteks on osadel inimestel väikesed sissetulekud, osadel inimestel aga hoolimatus. Arvestades eespooltoodut võib hinnata elanikkonna maksevõimet järgnevalt:

- ca 30 % elanikkonna maksevõime on hea;- ca 30 % elanikkonna maksevõime on rahuldav;- ca 40 % elanikkonna maksevõime on madal.

3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta.

Tabel 10. Veetarve 2012. aastal. Jrk. nr.

Asula nimi Elanikke2012. a

Ühisveev. teenust ka- sutavate elanike arv

Ühisvee- võrku pumbatud vesi m3/d

Elanike tarbitud vesi m3/d

Ettevõtete tarbitud vesi m3/d

Veekadu m3/d

Veetarveliitrit elaniku kohta ööpäevas

1. Rakke alevik 915 798 107,5 70,25 10,26 26,99 882. Salla küla 114 62 21,87 4,31 17,46 0,1 69,6

Tabel 11. Veeheide 2012. aastal.Jrk. nr.

Asula nimi Elanikke2012. a

Ühiskanal. teenust kasutavate elanike arv

Ühiskanal. vastu võetud reovett m3/d

Olmereo- vesi m3/d

Tootmis- reovesi m3/d

Sademevesi ja inf. vesi m3/d või %

Veeheideliitrit elaniku kohta ööpäevas

1. Rakke alevik 915 695 111,2 61,18 10,26 39,76 882. Salla küla 114 59 9,01 4,11 3,7 1,2 69,7

34

3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond.

I Lokaalveevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord asulates.Rakke valla asulates, kus puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon on veevarustuse ja kanalisatsiooni olukord viimastel aastatel paranenud. Kuid kuivkäimlate ja salvkaevude olukord on külades kohati halb. Tarbevee saamiseks kasutatakse madalaid (keskmiselt 4 – 7 m sügavusi) salvkaevusid ja reovee käitlemiseks kuivkäimlaid, kogumis- ja imbkaevusid. Osa tarbevee salvkaevusid on ehitatud oskamatult, millest tulenevalt pääseb sademevesi ümbritsevalt territooriumilt kaevu. Esineb olukordasid, kus kaev paikneb lekkivate kanalisatsioonisüsteemide läheduses. Rohkesti kasutatakse kuivkäimlaid ja harva kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. On üksikuid imbsüsteeme. Ca 30 % kogumiskaevudest ei vasta nõuetele. Kogumiskaevud lekivad. Reovesi veetakse ainult osaliselt Rakke alevikku Metsa tänava katlamaja taha ühiskanalisatsiooni kaevu. Nõuetele vastavat purgimissõlme ei ole. Enamasti laotatakse reovesi oma krundile aiasaaduste väetamiseks või põllule.Esmalt ja kiiremas korras tuleb korda teha olemasolevad veevarustussüsteemid ja tiheasustusega aladele ehitada ühisveevärk, et oleks kaitstud inimeste tervis. Kogumiskaevude reovesi tuleb tulevikus vedada tulevikus Rakke alevikku ehitatavasse purgimissõlme ja kogumiskaevud tuleb viia vastavusse kehtivate nõuetega.

II Veekvaliteedi vastavus Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määruse nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele.Rakke valla elanike veevarustus põhineb sügavatel ja pinnalähedastel põhjaveekihtidel. Rakke valla territoorium paikneb hüdrogeoloogiliselt ebasoodsas piirkonnas. Rakke valla osade puurkaevude vett tuleb puhastada. Üle normi on osades tarbevee puurkaevudes fluoriid ja raud. Uued põhjavee puhastusseadmed ehitati Rakke alevikku EL Ühtekuuluvusfondi projekti „Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ raames Linnamäe puurkaev-pumplasse. Algelisemaid rauaärastusfiltreid on paigaldatud ka hajaasustuses. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi kohta täpsemad andmed puuduvad. Salvkaevud on madalad ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest, lekkivatest kanalisatsioonisüsteemidest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Tervisekaitse seisukohast ei ole salvkaevud tiheasustusaladel ja põllumajanduslike tootmiskomplekside läheduses arvestatavad elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö.

35

III Lekkivate reovee kogumiskaevude olemasolu asulates ja nende mõju joogiveele.Lekkivaid reovee kuivkäimlaid ja kogumiskaeve on praktiliselt kõigis Rakke valla külades. Kuna kogumiskaevude reovee vedamine Rakke aleviku ühiskanalisatsiooni on kallis, siis lekkivate kogumiskaevude ja kanalisatsioonitorustike mõju ülemise põhjaveekihi kvaliteedile on kohati suur. Salvkaevude vee kvaliteedi uuringuid viimasel ajal tehtud ei ole.

IV Veega levivate nakkushaiguste puhangute juhtumid.Rakke vallas vastab ühisveevärgi vee kvaliteet organoleptilistelt ja mikrobioloogilistelt omadustelt sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrusega nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Rakke vallas viimasel 20 aastal joogiveega levivaid nakkushaiguste puhanguid ei ole registreeritud. Hajaasustuse kaevudest võetava vee kvaliteedi kohta suures osas andmed puuduvad. Hajaasustuse kaevude vee tarbimisest tingitud tervise häired ei ole välistatud. Vastavate uuringute vajadus on väga suur.

V Ülemiste põhjaveekihtide sanitaarseisundi muutumise prognoos. Rakke vallas on ülemise põhjaveekihi sanitaarne seisund olnud kohati halb. Hinnang toetub kohalikelt elanikelt saadud andmetele. Ülemise põhjaveekihi sanitaarset seisundit on mõjutanud peamiselt:

- lautadest põldudele veetav sõnnik;- põllumajanduslik hajureostus;- nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad;- lekkivad kanalisatsioonisüsteemid (kuivkäimlad, kogumiskaevud,

torustikud, vaatluskaevud jne.);- reovee laotamine reostustundlikel aladel aedadesse ja põldudele.

Juhul kui hajaasustuses ei võeta tarvitusele tõsiseid abinõusid nüüdisaegsete kanalisatsioonisüsteemide ehitamiseks, toimub edasi ülemise põhjaveekihi vee kvaliteedi halvenemine.

3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid.3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus.

Rakke vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond.

36

Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi.Rakke vallavolikogu on valla kõrgemaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus. Volikogu koosneb kolmeteistkümnest liikmest.

Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsus koosneb neljast liikmest: vallavanem, maanõunik ja kaks ühiskondlikel alustel olevat liiget. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegeleb Rakke vallas Rakke Vallavalitsus ja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Rakke Valla Kommunaalasutus.

3.3.2. Rakke valla eelarve.

Rakke valla 2013. aasta eelarve tulud on 1 902 569.89 eurot ja kulud 1 760 231.60 eurot. Investeerimistegevus 243 980.71 eurot. Finantseerimistegevus (laenukohustused) 94 234.00 eurot.Rakke valla tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest ning eraldiste aluseks on valla elanike arv ning kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu osa, mida on laekunud planeeritust enam. Mahukamad eraldised eelarvest on eraldised haridusele. Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel suurenenud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Töös on projekt ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ ÜF projekti SFOS kood 2.1.0101.09-0041 I etapp Rakke alevikus (vt tabel 2). Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ÜF projekti toetuse maksimumsumma on 1 476 157.94 eurot. Ehitustööde kogumaksumus on 2 074 819.20 eurot, s.h. käibemaks 345 803.20 eurot ja Inseneri ning laiendatud järelevalveteenuse maksumus 82 133.16 eurot, s.h. käibemaks 13 688.85 eurot. Toetus EL Ühtekuuluvusfondist on 1 476 157.94 eurot. Käibemaksu osas toetust ei ole, kuna tellija Rakke Valla Kommunaalasutus saab käibemaksu maksuametilt tagasi. Omaosalus ilma käibemaksuta on 321 302.40 eurot. Omaosaluse katteks on Rakke vald esitanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus laenu taotluse 320 000 eurot, tagasimakse tähtajaga 15 aastat.

Lähitulevikku planeeritud suurematest investeeringutest veevarustuse ja kanalisatsiooni alal on projekti ”Rakke valla ühisveevärgi ja

37

kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ II etapi käivitamine ja läbiviimine aastatel 2013 kuni 2015 Rakke alevikus. Rakke valla võimalused laenu võtmiseks ja investeeringuteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on Rakke Vallavalitsuse hinnangul rahuldavad.

3.3.3. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel.

Rakke vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond.Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi.Rakke vallavolikogu on valla kõrgemaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus.Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegeleb Rakke vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem ja Rakke Valla Kommunaalasutuse juhataja. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv on 1.

Vallavalitsus:- lähtuvalt Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse paragrahvist

6 ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse paragrahvist 14 ja Rakke vallavolikogu poolt kinnitatud teenuse hinna reguleerimise korrast kehtestab vallavalitsus oma korraldusega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad.

- korraldab Rakke valla territooriumil veemajanduslike projektide algatamist, nende prioritiseerimist ja läbiviimist.

- valmistab ette Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja sellega seonduvad seadusandlikud aktid.

- korraldab Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise.

- korraldab Rakke vallas veemajandust.

Valla volikogu:- lähtuvalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikest 3

kehtestab kohalike vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad.- määrab Konkurentsiseaduse ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2).§ 14 lõike 7

alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vee-ettevõtja.

38

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel reguleerib omavalitsuste tegevust 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (vt ka alapunkti 2.1. Õiguslik baas).

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid.

Enne 2007. aastat Rakke vallas teostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimis- ja ehitustööd kajastuvad OÜ Vetepere poolt 2007. aastal koostatud Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas. Ajavahemikul 2007. a kuni 2012. a alguseni suuremaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimis- ja ehitustöid ei teostatud. Rakke Valla Kommunaalasutuse poolt teostati veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide jooksvat remonti ja likvideeriti avariisid. 2009. aastal asuti ette valmistama EL Ühtekuuluvusfondi taotlusmaterjale. Käesoleval ajal on teostamisel (taotlemis-, ettevalmistus- ja projekteerimistööd alates aastast 2009 ja ehitustööd alates 21.05. 2012. a, tööde teostamise lepinguline lõpptähtaeg 31.08.2013. a) EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekt ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ SFOS kood 2.1.0101.09-0041 I etapp – veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja ehitamine Rakke alevikus. Ettevalmistamisel ja projekteerimisel on II etapp - veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja ehitamine Rakke alevikus. I etapi käigus ehitati ja rekonstrueeriti Rakke alevikus ca 3,2 km (vastavalt 0,3 ja 2,9 km) veetorustikku, ca 3,4 km (vastavalt 1,8 ja 1,6 km) kanalisatsiooni isevoolset torustikku, ehitati ca 2,2 km survekanalisatsiooni torustikku, rekonstrueeriti 2 ja ehitati 4 reoveepumplat, kahest reovee puhastusseadmest likvideeriti üks Keskuse reoveepuhasti ja teine Kase reoveepuhasti rekonstrueeriti, kanalisatsioonisüsteemid ühendati ja reovesi puhastatakse Kase reoveepuhastis, Tähe puurkaev pumpla rekonstrueeriti, Linnamäe puurkaevpumpla rekonstrueeriti ja sellesse paigaldati võetava vee puhastusseadmed – vt lisa 1. II etapi käigus on planeeritud ehitada ja rekonstrueerida Rakke alevikus 3,305 km veetorustikku, 1,769 km kanalisatsiooni isevoolset torustikku, 0,441 km kanalisatsiooni survetorustikku ja kolm reoveepumplat (Kooli, Raudtee ja Võidu).

39

4.1. Ühisveevärgi objektid.4.1.1. Puurkaev pumplad ja rõhutsoonid.

Rakke valla Rakke aleviku ja Salla küla ühisveevärgi puurkaevude asukohad on näidatud lisas 1 toodud Rakke ja Salla asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemidel.

Tarbevee saamiseks on Rakke alevikus rajatud ca 50 – 70 m sügavused puurkaevud ning kuni 7 m sügavused salvkaevud. Rakke alevikus on pinnakatte setetega seotud põhjavesi piiratud kogusega ja ei oma aleviku territooriumil erilist tähtsust. Ülemised põhjaveekihid esinevad põhiliselt ainult liiva- ja kruusaläätsedes ning kasutada on seda võimalik individuaal-salvkaevudes. Salvkaevude veekvaliteet ei ole nende kihtide kaitsmata põhjavee tõttu tagatud. Arvestatavad veevarud esinevad aluspõhja ülemise osa lubjakivides. Ordoviitsiumi lademe lõhelised lubjakivid sügavusega 45 – 90 m maapinnast on piirkonnas ühisveevärgis laialdaselt kasutatav veekiht. Põhjavee kaitstus on keskmine.

Rakke alevikus on neli ühisveevärgi puurkaevu, mis kuuluvad Rakke Valla Kommunaalasutusele. Lubjatehasele kuuluvate kaevude veekvaliteet ei vasta joogivee nõuetele ning neid kasutatakse vaid tehnoloogilise vee saamiseks. Lubjatehas saab joogiveekvaliteediga tarbevee aleviku läänepiirkonna veevõrgust.Rakke valla kommunaalasutuse kaevud on töökorras ja toidavad tervet asulat. Rakke asula idapoolse osa ühisveevärki toidab Linnamäe rekonstrueeritud veepuhastusega puurkaevpumpla ja Mäe puurkaev on reservis. Rakke asula läänepoolse osa ühisveevärki toidab Tähe rekonstrueeritud puurkaev pumpla ja Lasteaia puurkaev on reservis.

Rakke valla kommunaalasutusele kuuluvate kaevude baasil on loodud asula ühisveevärk. 2012. aastal rekonstrueeriti EL ÜF projekti raames Linnamäe ja Tähe puurkaev pumplad. Kõikidel puurkaevudel on sanitaarkaitsetsoon ja maapealsed hooned (Lasteaia, Linnamäe, Tähe ja Mäe puurkaev pumplatel). Kõikidel puurkaevpumplatel on rõhu reguleerimiseks hüdrofor.Linnamäe ja Tähe puurkaevpumplad on terves ulatuses rekonstrueeritud. Puurkaevpumplas on põhjaveest raua eraldamiseks paigaldatud HOH Separatec OY keemiavabad paarissurvefiltrid, aeratsioonil põhinevad rauaeraldusfiltrid ARS 650 Duplex, mis tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse.

40

Rakke alevikus kasutatavate ühisveevärgi kaevude nimekiri ja iseloomustus. Tabel 12.

Näitaja Puurkaevu nimetusRakke Linnamäe Rakke Mäe

reservis kaevRakke Lasteaiareservis kaev

RakkeTähe

Passi nr. 5695 2564 3839 6782Katastri nr. 12510 5469 10685 14004Kasutatav põhjavee kiht O3 S-O O3 O3

Puurimise aasta 1986 1969 1974 1997Sügavus m 66 60 60 55Tootlikkus passi järgi m3/h

16 16,5 38,2 30

Pumba mark NS95DA/24 Saer Elettropumpe S.p.A

Itaalia ECV-6 NS95DA/24 Saer Elettropumpe S.p.A

Reguleerimisseade ja selle materjal

Hüdrofor US300 6 m3 hüdrofor 10 m3 hüdrofor Hüdrofor US300

Tegelik sanitaartsoon m 50 30 30 50

Sall a küla on seni saanud oma joogivee Salla küla keskuses paiknevast puurkaevust. Salla küla puurkaevu iseloomustavad järgmised näitajad: puurkaevu passi nr. 1150; katastri nr.: 10397; puurimise aasta 1964; sügavus 53 m; maapinna absoluutkõrgus ca 115 m; manteltoru läbimõõt 219 mm, päis on suletud; veekihi indeks S1 ; staatiline veetase 15,4 m; Ebora süvaveepump; hüdrofor 10 m3; uus vooluhulga mõõtja on töökoja torustikul ja elamute torustikul. Vana torustik ja toruarmatuur on välja vahetatud. Korruselamute torustik on uus. Puurkaevpumpla hoone vajab jooksvat remonti.

Rakke alevikus on kaks eraldipaiknevat (kahelpool raudteed) rõhutsooni, mis koos katavad kogu asula territooriumi. Salla külas on üks rõhutsoon, mis hõlmab kogu ühisveevärgiga kaetud ala.

4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid.

Rakke vallas joogivee II astme pumplaid ja nende juurde kuuluvaid veereservuaare ei ole.

4.1.3. Veetorustikud.

Rakke ühisveevärk toimib kahe eraldi süsteemina ja rõhupiirkonnana.

41

Suurem osa Rakke veevõrgust oli rajatud enam kui 35 aastat tagasi, kuid on ka üksikuid viimasel aastakümnel rajatud veetorustike lõikusid eramute piirkondades. Suurem torustike ehitus tomus 2012. a EL ÜF projekti raames. Vanad veetorustikud on põhiliselt malm- ja terastorudest, uued plasttorudest. Veetorustike läbimõõt on DN 50…100 mm. Enne EL ÜF projekti kasutas ühisveevärgi teenust ca 61 % Rakke aleviku elanikkonnast. Suurematel tööstusettevõtetel, nagu Nordkalk AS on oma puurkaevudel põhinev veevarustussüsteem. Rakkes ei ole lähiajal ette nähtud rajada uusi elamupiirkondi. Veetarbijate arv võib tulevikus kasvada ca 240 inimese võrra.Asendatavad ja uued veevarustuse torustikud rajatakse PE-torudest De 63 mm, surveklass PN10. Majaühendustorustikud rajatakse kuni kinnistu liitumispunktini, mis asub tavajuhul 0…2 m kaugusel krundi piirist. Krundi piirile paigaldatakse maakraan koos spindli pikenduse ja kapega. Veetorustikele paigaldatavate siibritena kasutada malmist kummikiilsiibreid töösurvega PN10. Uute veevarustuse majaühenduste asukohad tuleb tööprojekti koostamise käigus kooskõlastada kinnistu omanikega. Veetorustike rajamissügavus on üldjuhul 1,80 m ning rajatavad veetorustikud tähistada märkelindiga.Käesoleval ajal on lõpetamisel (taotlemis-, ettevalmistus- ja projekteerimistööd alates aastast 2009 ja ehitustööd alates 21.05. 2012. a, tööde teostamise lepinguline lõpptähtaeg 31.08.2013. a) EL Ühtekuuluvusfondi projekt ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ SFOS kood 2.1.0101.09-0041. I etapi käigus ehitati ja rekonstrueeriti Rakke alevikus ca 3,2 km (vastavalt 0,3 ja 2,9 km) veetorustikku. II etapi käigus on planeeritud ehitada ja rekonstrueerida Rakke alevikus 3,305 km veetorustikku.

Sall a külas on kokku ca 1920 m veetorustikke. Kuna osaliselt kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Enamik torustikust (1065 m) ja toruarmatuurist on üle 30 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Vanemad torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Puurkaevpumplast korruselamute piirkonda on ehitatud uus plastist torustik (pikkus ca 855 m). Uued eraisikute poolt paigaldatud torud on samuti plastist. Objekti valdaja on Rakke vald. Suurem osa vanast veevarustustorustikust tuleb välja vahetada.

Suur osa Rakke aleviku veevarustustorustikest rekonstrueeritakse EL Ühtekuuluvusfondi Lääne-Viru Veemajandusprojekti koosseisus.

4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid.

Rakke alevikus oli enne EL ÜF projekti 7 vana siibrikaevu. Ühisveevärgi rekonstrueerimisprojektide I ja II etapi käigus vanad siibrikaevud likvideeriti ja

42

paigaldati nende asemele ja ka uusehitusena uued maakraanid veevarustuse ringvõrkudele ja ka ühisveevärgiga liitumispunktidesse.

Salla külas on 2 vana ja 3 uut siibrikaevu. Vanad siibrikaevud ja siibrid on üle 30 aasta vanad ja nende tehniline seisukord on väga halb. Vanad siibrikaevud on lagunenud, lekivad ja on külmumisohtlikud. Kasutatakse vanu mustast metallist vene päritolu siibreid, mis on tugevalt rooste poolt kahjustatud, kinni kiilunud ja kasutamiskõlbmatud. Rekonstrueerida tuleb ka Salla küla vanad siibrikaevud.

4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad.

Rakke valla Rakke ja Salla asulates kasutatakse tuletõrjevee saamiseks nii tehisrajatisi (hüdrandikaeve jne.) ja looduslikke veevõtu kohti.

Rakke valla eespoolnimetatud asulates on järgmised tuletõrjeveevõtukohad (vt. ka lisa 1): Tabel 13.Jrk. Nr.

Asula nimi Rajatis Rajatise asukoht

1. Rakke alevik Hüdrant Lasteaia puurkaevpumpla juures2. Rakke alevik Hüdrant Tähe ja Kase tänavate

ristumiskohas3. Rakke alevik Tuletõrje

veevõtu mahutiVägeva-Rakvere maantee ääres

4. Rakke alevik Looduslik tiik Rakke vallamaja vastas teiselpool Simuna teed

5. Salla küla Hüdrant Salla puurkaevpumpla juures

4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad.

Tabelist 11 nähtub, et: - Rakke aleviku Lasteaia, Mäe ja Tähe tänava puurkaevude vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas ja vett puhastada ei ole vaja.- Rakke aleviku Linnamäe tänava puurkaevu vee keemiline koostis ei vasta joogivee nõuetele rauaühendite sisalduse osas ja puurkaevu vett puhastatakse.

43

- Salla küla puurkaevu vee keemiline koostis vastab joogivee nõuetele uuritud komponentide osas ja vett puhastada ei ole vaja.

Veetöötlusseadmete dimensioneerimisel lähtutakse puurkaevust pumbatava põhjavee kvaliteedist ja puurkaevupumpade tootlikkusest. Puurkaevpumpla raua ärastamise klassikaline veepuhastussüsteem koosneb kahest kompaktsest täisautomaatsest survefiltrist, kompressorist vee aereerimiseks ja raua oksüdeerimiseks, torustikust ja juhtimisplokist. Toorvesi juhitakse survefiltrisse selle ülaosas, kus toimub intensiivne aeratsioon suruõhu abil. Aereerimise tulemusel muutub vees leiduv kahevalentne raud kolmevalentseks raudhüdrooksiidiks. Raud kõrvaldatakse veest filtri kvartsliiva kihtides. Vee puhastamisel väheneb ka vee mangaani-ja ammoniaagisisaldus ning hägusus. Vesi muutub värvusetuks ja selle pH tõuseb. Eralduvad ka põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N2, CO2, jne). Nii üleliigne õhk kui ka veest eraldunud gaasid juhitakse paarissurvefiltrist välja mõlema filtrikolonni ülaosas paiknevate automaatsete õhuklappide kaudu.Linnamäe puurkaevpumpla on terves ulatuses rekonstrueeritud. Puurkaevpumplas on põhjaveest raua eraldamiseks paigaldatud HOH Separatec OY keemiavabad paarissurvefiltrid, aeratsioonil põhinevad rauaeraldusfiltrid ARS 650 Duplex, mis tagavad joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Tootlikkus Qmax = 7 m3/h, Qnominaalne = 5 m3/h. Survefiltrite läbipesuvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pumplas asuvad veemõõdusõlm, torustikud (PVC-U plasttorud) ja toruarmatuur, hüdrofor (300 l) ning uue puurkaevu pumba (Saer NS95DA/24, Q = 11 m3/h, Hmax

= 156 m) juhtimiseks vajalikud elektri- ja automaatikaseadmed (pumba tööd juhitakse sagedusmuunduriga). Vee bakterioloogilise reostuse vältimiseks on ette nähtud NaOCl (naatriumhüpoklorit) doseerimisseade.Rakke aleviku puurkaev-pumplate perspektiivne vee tootmise protsess on alljärgnev: 1. Lasteaia - reservis.

2. Tähe puurkaev (Qpk = 30 m3/h, Qp = 6 m3/h, H = 47...50 m).3. Mäe - reservis.4. Linnamäe puurkaev ja VPJ (Qpk = 16 m3/h, Qp = 5 m3/h, H = 68...70 m).

4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid.4.2.1. Kohtpuhastusseadmed.

Rakke vallas põllumajandus- ja tööstusettevõtetel efektiivselt toimivaid kohtpuhastusseadmeid ei ole. Kohtpuhastusseadmed on vajalikud veisefarmide ja töökodade reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni. Kohtpuhastusseadmed tuleb korda teha või ehitada järgmistele ettevõtetele:

44

1. OÜ Isotalo töökodade muda-õlipüünis Salla külas.2. Rakke alevikus PTKÜ töökoja muda-õlipüünis.3. Rakke Gümnaasiumi ja lasteaia sööklate reovee muda-rasvapüünis.

Kohtpuhastusseadmed tuleb vee-ettevõtte nõudmise korral ehitada Rakke valla eraettevõtetel oma vahenditega. Kohtpuhastusseadmete vajaduse väljaselgitamiseks Rakke vallas on soovitatav koostada eraldi uurimistöö.Bioloogilised reoveepuhastid on konstrueeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Vastavalt Eesti aereeritavate reoveepuhastite projekteerimisjuhendile on reoveepuhastitesse juhitavale reoveele kehtestatud terve rida nõudmisi.Olme- ja tööstusreovee segu ühispuhastusel bioloogiliste meetoditega peab reovesi vastama järgmistele tingimustele: pH piires 6,5...8,5; temperatuur piires 6...30 oC; üldsoolsus kuni 10 g/l; BHTt kuni 500 mg/l biofiltritele ja väljatõrjeaerotankidele; BHTt kuni 1000 mg/l hajutatud vee sissevooluga aerotankidele (olmereoveel võib BHTt lugeda võrdseks BHT20 -ga). Kui BHT t > 1000 mg/l peab puhastus olema kaheastmeline. Esimeses astmes tuleb kasutada, sõltuvalt reovee koostisest, metaan- või aerotanke, teise astmena mõlemal juhul bioloogilist puhastust; ei tohi sisaldada lahustumata õlisid, vaike, masuuti; ei tohi sisaldada bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid; ei tohi sisaldada biogeenseid elemente vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1; ei tohi sisaldada kahjulikke aineid kontsentratsioonides, mis ületavad tabelis 14 toodud piirmäärad.

Kahjulike ainete piirmäärad reoveepuhastuses. Tabel 14.Ainete nimetus Suurim lubatud kontsentratsioon

mg/lPuhastusefekt %

1. Nafta- ja põlevkiviõlisaadused1) 25 (peale puhastit ei tohi ületada 1,0 mg/l)

85...90

2. Sünteetilised pindaktiivsed ained2): bioloogiliselt pehmed (biopuhastites oksüdeeruvad): - anioonsed 20 80 - mitteioniseeritud 50 90

vahepealsed: - anioonsed 20 60

- mitteioniseeritud 20 75

3. Väävlit sisaldavad värvained 25 90

4. Sünteetilised (aktiivsed, disperssed, happelised, metalle sisaldavad) värvained

25 70

1) Naftasaadused on vähepolaarsed või mittepolaarsed ühendid, mis lahustuvad heksogeenis.2) Kui reovesi sisaldab anioonsete ja mitteioniseeritud pindaktiivsete ainete segu, siis nende üldsisaldus ei tohi olla üle 20 mg/l.

45

Tootmisettevõtetest kanaliseeritav reovesi on tavaliselt sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja tootmiskultuurist väga spetsiifilise koostisega ja nõuab praktiliselt igal objektil individuaalset lähenemist. Ka vooluhulga ebaühtlus on suur ja see võib kahel sama toodangut andval ettevõttel täielikult erineda.Kui reovesi sisaldab mineraalseid lisandeid või vajab füüsikalis-keemilist puhastamist, on otstarbekas selle eelnev mehaaniline puhastamine olmereoveest lahus. Orgaanilisi aineid sisaldavat reovett on paljudel juhtudel soovitatav bioloogiliselt puhastada koos olmereoveega, eelneb ühine või eraldi mehaaniline puhastamine. Kui ettevõte asub suuremas asulas, siis tööstus- ja olmereovee koos- või eraldipuhastamine sõltub suuresti majanduslikust tasuvusest ja reovee asulakanalisatsiooni vastuvõtu tingimustest. Juhul, kui reovesi ei vasta asulavõrku juhtimise tingimustele, nähakse ette reovee (või selle osa) kohalik eelpuhastus. Kohteelpuhastusseadmed rajatakse tavaliselt hooneväljundile kas hoonesse või väljapoole seda.Piimafarmides pärineb tootmisreovesi torustike pesemisest, piimakojast (peamiselt piimamahutite pesemisest) ja olmereovesi personali olmeruumidest. Reovesi sisaldab bioloogilist puhastust pärssivaid desinfektante. Reovee hulk ja kontsentratsioon sõltub farmi suurusest, sisseseadest ja farmitööliste töökultuurist. Piimafarmist tulev reovesi on soovitatav juhtida võimaluse korral asulakanalisatsiooni ja puhastada koos asulareoveega bioloogiliselt või puhastada eraldi suure puhverdusvõimega puhastusseadmetes - näiteks biotiikides.Töökodade, autopesulate ja bensiinitanklate reovesi ning sademevesi asutuste territooriumidelt sisaldab õlisaaduseid, liiva ja muda. Reovesi tuleb puhastada muda-õlipüünises.Baaride, sööklate, kohvikute, kontorite, võimlate, saunade ja poodide reovesi tekib sanitaarsõlmedes ja pesemisruumides ning köökides. Tegemist on tavalise olmereoveega, mis puhastub aktiivmuda- ja biokilepuhastites hästi. Probleeme on suure koormusega köökidest tuleva rasva sisaldava reoveega, mis kipub ummistama kanalisatsiooni. Köökide reovesi tuleb enne kanaliseerimist puhastada rasvapüünises ja kui on tegemist suurte koormustega ning söögitegemisel kasutatakse palju juurvilja siis ka mudapüünises.

4.2.2. Purgimissõlmed.

Rakke vallas Rakke ja Salla asulates üldtunnustatud tehnilistele nõuetele (purgimissõlm koosnev võrest ja vooluhulga ühtlustist, purgitava reovee hulk ja reostuskoormus ei tohi ületada 5% ööpäeva vooluhulgast ja reostuskoormusest) vastavat purgimissõlme ei ole ja reovesi (ca 4 kuni 6 m3 korraga) purgitakse Rakke alevikus Metsa tänava katlamaja taga ühiskanalisatsiooni torustiku vaatluskaevu või veetakse põllule. Mõlemad variandid ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega

46

ja Rakke alevikku tuleb tulevikus ehitada üks uus purgimissõlm. Kokkuleppekohaselt projekteeritakse ja ehitatakse see Rakke aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise II etapi käigus reovee peapumpla juurde.Väga kõrge kontsentratsiooniga kogumiskaevude reovesi võib põhjustada reoveepuhastis (eriti väikepuhastites) väga tõsiseid häireid puhastusprotsessi läbiviimisel. Kogumiskaevudest reoveepuhastitesse veetava reovee koostis on reeglina, võrrelduna tavalise olmereoveega tunduvalt kõrgema kontsentratsiooniga. Mõõtmistulemudsed on näidanud, et purgimissõmedesse tuuakse reovesi, mille kontsentratsioon on BHT osas vahemikus 5000 kuni 10000 mgO2/l. Sellise kontsentratsiooniga reovee puhastamine nõuab reoveepuastusjaamas reovee vooluhulga ühtlustamist ja reoveepuhasti operaatorilt väga oskuslikku tegutsemist puhastusprotsessi juhtimisel.Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi, ning reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole nimetatud eeskirjaga kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.Kohalikes omavalitsustes reguleeritakse reovee kogumise, vedamise ja purgimisega seonduv kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga. Reeglina sõlmitakse kohaliku vee-ettevõtja ja reovee vedaja vahel leping ning vedaja sõlmib lepingu kliendiga. Sellisel juhul on õigus reovett ära vedada ainult lepingu omajal. Reovee vedaja kooskõlastab oma tegevuse reoveepuhasti operaatoriga, kes ütleb vedajale, kuna tuleb reovesi vedada purgimissõlme – soovitatavalt öötundidel, kui asulareoveepuhasti on alakoormatud.Mittelegaalsetest vedajatest tuleb koheselt teatada keskkonnainspektsioonile, sest nende poolt otseselt reoveepuhastusjaamale ja veekeskkonnale tekitatav kahju võib olla väga suur ja pikaajaline.

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded:

1. Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm.

2. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam.

3. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimisel reeglit, et purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10 % reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest, või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ÜVK AK-ga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ÜVK AK-ga.

47

4. Purgimisteenuse osutamiseks peab reoveepuhastil olema välja ehitatud purgimissõlm.

5. Purgimissõlm ehitatakse soovitatavalt reoveepuhasti territooriumile ning selles peab toimuma reovee mehaaniline puhastus tasemel, mis tagab purgitava reovee takistusteta juhtimise reoveepuhastisse ning puhastusprotsessi töörežiimi häireteta töö. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema ka vooluhulgaühtlusti.

6. Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit

Vastavalt keskkonnaministri käskkirjale nr 1080, 02.07.2009. a on Rakke reoveekogumisala reostuskoormus 1446 ie. Rakke vallas tuleb purgimissõlm ehitada Rakke alevikku.

4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud.

Rakke vallas Rakke aleviku ja Salla küla vanad kanalisatsioonitorustikud on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta ja projektid puuduvad. Ehitamisel on kasutatud peamiselt asbesttsementtorusid ja keraamilisi torusid, kohati ka malmtorusid. Käesoleval ajal on teostamisel (taotlemis-, ettevalmistus- ja projekteerimistööd alates aastast 2009 ja ehitustööd alates 21.05. 2012. a, tööde teostamise lepinguline lõpptähtaeg 31.08.2013. a) EL Ühtekuuluvusfondi projekt ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ SFOS kood 2.1.0101.09-0041. I etapi käigus ehitati ja rekonstrueeriti Rakke alevikus ca 3,4 km (vastavalt 1,8 ja 1,6 km) kanalisatsiooni isevoolset torustikku, ehitati ca 2,2 km survekanalisatsiooni torustikku, rekonstrueeritakse 2 ja ehitatakse 4 reoveepumplat, kahest reovee puhastusseadmest likvideeritakse üks Keskuse reoveepuhasti ja teine Kase reoveepuhasti rekonstrueeritakse, kanalisatsioonisüsteemid ühendatakse ja reovesi puhastatakse Kase reoveepuhastis,. II etapi käigus on planeeritud ehitada ja rekonstrueerida Rakke alevikus 1,769 km kanalisatsiooni isevoolset torustikku, 0,441 km kanalisatsiooni survetorustikku ja kolm reoveepumplat (Kooli, Raudtee ja Võidu).

Rakke alevik. Sõltuvalt Rakke aleviku territooriumi reljeefist ja raudtee asendist ehitati omal ajal alevikku kaks eraldi veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi, mis on kasutuses kuni 2012. aastani. EL Ühtekuuluvusfondi projekti ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ raames kanalisatsioonisüsteemid ühendati ja Keskuse reoveepuhasti likvideeriti. Kase reoveepuhasti rekonstrueeriti

48

terves ulatuses ja heitvesi juhitakse maaparanduse kraavisüsteemi, mis suubub allikatoitelisse Põltsamaa jõkke. Kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Rakke Valla Kommunaalasutusele. Rakke asula kanalisatsioonisüsteemide vanad projektmaterjalid on säilinud osaliselt. Säilinud on osade torustike skeemid ja pikiprofiilide joonised. Uute kanalisatsioonisüsteemide projektmaterjalid paiknevad valla arhiivis.Asulas on poollahkvoolne kanalisatsioon, olme- ja tootmisreovesi juhitakse kokku ja sademevesi juhitakse kraavi või immutatakse pinnasesse. Rakke asula vanad kanalisatsioonisüsteemid olid suures osas isevoolsed – torustikud kulgesid edela ja lõuna suunas. Keskuse reoveepuhasti territooriumile ehitati EL ÜF projekti koosseisus reoveepumpla, millest pumbatakse Rakke aleviku idapoolse osa reovesi Kase reoveepuhastisse.Rakke alevikus sademevee kanalisatsiooni ei ole. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Seoses sellega ei ole koostatud ka sademevee ja kuivenduskraavide skeeme.Seoses vanade kanalisatsiooni liinikaevude ja torustike lekkimisega jõuab kevadise suurvee ajal kanalisatsiooni ka lumesulamise ja sademevesi, mis põhjustab reoveepuhastis tööhäireid. Osa Rakke asulast ei oma ühiskanalisatsiooni. Enamusel individuaalelamutel kasutatakse reovee käitlemiseks imbsüsteeme ja vähesel määral on uuematel majavaldustel ka kogumiskaevud. Reovesi veetakse Rakke asula ühiskanalisatsiooni. Puudub tõsine kontroll reovee vedamise ja purgimise kohta. Asulas on ilma projektita rajatud kanalisatsioonitorustikke.Vanemate kanalisatsioonisüsteemide vanus on 20 ... 40 aastat. Vanemad torustikud on keraamilistest torudest ja uuemad asbesttsement torudest. 2012. aastal paigaldatud torustikud on plastist. Vanem survetorustik on asbesttsement- ja malmtorudest, uuem plastist. Vahepeal kanalisatsioonisüsteeme kapitaalselt remonditud ei ole - mõnel lõigul on teostatud ainult jooksvat remonti. Rekonstrueerimist vajavad üksikud torustikulõigud nii ida- kui läänepiirkonnas. Peamised kanalisatsioonisüsteemide toimimishäirete põhjused olid järgmised:

- Torude lekkimised. Osa torustikke on ehitatud lubatavast väiksema languga.- Kontrollkaevude (kaevurõngaste vahed ja kaevu tulevate ja väljuvate torude vahed on korralikult tihendamata) lekkimine.

Kanalisatsioonitorustikud rajatakse tugevdatud PVC kanalisatsioonitorudest De 160…200 mm, surveklass SN 8. Torustiku kontrollkaevudena kasutatakse teleskoopseid plastkaevusid. Kanalisatsiooni majaühendustorustikud rajatakse PVC kanalisatsioonitorudest De 160 mm, surveklass SN 8. Majaühendustorustik rajatakse kuni kinnistu liitumispunktini, mis asub tavajuhul 0…1 m kaugusel kinnistu piirist. Kinnistu piirile paigaldatakse liitumiskaev. Liitumiskaevudena kasutatakse kas plastkaevusid või kontrolltorusid.Kanalisatsiooni majaühendustorustike ja liitumiskaevude asukohad tuleb tööprojekti koostamise käigus kooskõlastada kinnistute omanikega.

49

Kanalisatsiooni survetorustikud rajatakse PE torudest surveklass PN 6. Survetorustike rajamissügavus on üldjuhul 1.40…1.50 m.

Sall a küla tiheasustusalal on neli piirkonda: põhjas Salla Põhikooli piirkond, küla keskel töökodade ja farmi piirkond ning kagus individuaalelamute piirkond. Asulast väljas põhjas paikneb reoveepuhasti.Salla asula kanalisatsioonisüsteemide projektmaterjalid puuduvad. Kanalisatsioonisüsteemide renoveerimiseks tuleb koostada asula geodeetiline alusmaterjal.Salla külas on kokku ca 2310 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Asulas on poollahkvoolne kanalisatsioon, olme- ja tootmisreovesi juhitakse kokku ja sademevesi juhitakse kraavi või immutatakse pinnasesse. Salla asula kõik kanalisatsioonisüsteemid on isevoolsed ja reoveepumplaid ja survetorustikke ei ole. Asula kanalisatsioonitorustik kohati lekib ja esineb ummistusi Kanalisatsioonitorustik tuleb suures osas renoveerida. Seoses kanalisatsiooni vaatluskaevude ja torustike lekkimisega jõuab kevadise suurvee ajal kanalisatsiooni ka lumesulamise ja sademevesi, mis põhjustab reoveepuhastis tööhäireid. Kanalisatsioonitorustikud on ehitatud valdavalt (ca 60 %) asbesttsementtorudest ja osaliselt keraamilistest ja muust materjalist torudest.Kanalisatsioonisüsteemide vanus on 25 - 45 aastat. Vahepeal kanalisatsioonisüsteeme remonditud praktiliselt ei ole. Salla külas sademevee kanalisatsiooni ei ole. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Seoses sellega ei ole koostatud ka sademevee ja kuivenduskraavide skeeme.

4.2.4. Kanalisatsiooni vaatluskaevud.

Rakke alevikus ja Salla külas on vanade ühiskanalisatsiooni vaatluskaevude tehniline seisukord halb ja kohati väga halb. Osadel kaevudel puuduvad kaaned, kaevurõngaste vahed ja kaevu tulevate ja väljuvate torude vahed on korralikult tihendamata, kaevud lekivad. Osa kontrollkaeve on lagunenud ja neisse satub pinnast ja prahti, mis tekitavad ummistusi. Valdav osa vanadest vaatluskaevudest tuleb rekonstrueerida.Rakke alevikus EL ÜF projekti raames ehitatud teleskoopsete plastist vaatluskaevude tehniline seisukord on väga hea.

4.2.5. Reoveepumplad.

50

Rakke alevikus oli neli reoveepumplat: lasteaia reoveepumpla, töökoja reoveepumpla, vallamaja reoveepumpla ja kase reoveepuhasti juures asuv reoveepumpla. Reoveepumplad olid 3 m läbimõõduga kaevurõngastest. Vanade pumplate kohta projektmaterjalid puuduvad. Vallamaja ja kase reoveepumplad on asendatud uute nüüdisaegsete kompaktpumplatega. Töökoja reoveepumplat ei kasutata.

Tabel 16. Reoveepumplad. Jrk. Nr.

Objekti asukoht ja nr.

Objekti valmimise aasta,konstruk-tsioon

Kasutu-sel olev pumba mark

Reovee kogumisreservuaaride arv ja kogumaht V(m³)

Hinnang tehnilise seisukorra kohta

1. Kase reovee-pumpla - Rakke asula peapumpla

2012. a uuskompakt- pumpla

Flygt DP3057

1 tk., 2 m³ Hea

2. Lasteaia 1967. avana r/bet Ø = 3 m

DL-125 1 tk., 10 m³ Mitterahuldav

3. Ülesoo 2012. a uuskompakt- pumpla

Flygt DP3057

1 tk., 2 m³ Hea

4. Kaste 1967. avana r/bet Ø = 3 m

Flygt DP3057

1 tk., 10 m³ Mittera-huldav

5. Keskuse reoveepuhasti ehk Oru

2012. a uuskompakt- pumpla

Flygt DP3085

1 tk., 2 m³ Hea

6. Töökoja - ei tööta

1967. avana r/bet Ø = 3 m

DL-125 1 tk., 10 m³ Mittera-huldav

7. Vallamaja 2012. a uuskompakt- pumpla

Flygt DP3057

1 tk., 2 m³ Hea

8. Linnamäe 2012. a uusühe pumbaga kompakt- pumpla

Flygt 1 tk., 0,5 m³ Hea

9. Faehlmanni 23A

2012. a uus väike ühe pumbaga ühe maja reoveepumpla

Flygt 1 tk., 0,3 m³ Hea

EL Ühtekuuluvusfondi projekt ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ SFOS kood 2.1.0101.09-0041. I etapi käigus rekonstrueeriti Rakke alevikus 2 (Kase ja Vallamaja) ja ehitati 5 reoveepumplat (Ülesoo, Kaste, Keskuse reoveepuhastusjaama asemele Keskuse, Linnamäe - fitripeuvee tarbeks väike kaevpumpla ja ühe korrusmaja tarbeks

51

Faehlmanni 23A reoveepumpla). II etapi käigus on planeeritud ehitada Rakke alevikus kolm reoveepumplat (Raudtee, Võidu, Kooli).

Uued reoveepumplad on eelkomplekteeritud ja täisvarustusega reovee ühekambrilised plastist kompaktpumplad. Rekonstrueerimisel kasutati osades kohtades olemasolevat läbimõõduga 3 m raudbetoonist pumpla kaevu uue pumpla paigaldamiseks. Kompaktpumplates on kaks uut uputatud reoveepumpa (1 töös + 1 reservis) koos siibrite, tagasilöögiklappide ja roostevabast terasest pumplasisese survetorustikega. Pumplates on teenindusplatvorm ja redel. Pumplates on rõhuandur veetasemete määramiseks ja ujukanduriga avariilise veetaseme tarbeks. Pumpasid juhitakse pumpla reservuaari veetaseme põhjal. Pumplad on varustatud elektri-automaatika kilbiga pumpla juhtimiseks. Pumplad toimivad automaatselt ja neist edastatakse andmed vee-ettevõtja mobiilile.

Salla küla ühiskanalisatsioon on isevoolne ja reoveepumplaid ei ole. Ühiskanalisatsioonita asulaossa tuleb kanalisatsioonisüsteemi laiendamise käigus ehitada üks uus reoveepumpla.

4.2.6. Reoveepuhastid.

Reoveepuhastite projekteerimisel lähtutakse Veeseadusest, Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusest, Vabariigi Valitsuse määruse (VVM) 16.05.2001. a nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”, VVM 01.01.2013. a nr. 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” ja KKM 30.12.2002. a määruse nr. 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” nõuetest. Puhastusseadmete dimensioneerimisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest.

Rakke vallas Rakke alevikus kasutati ja Salla külas kasutatakse reovee puhastamiseks BIO seeria kestvusõhustusega aktiivmudapuhasteid ja reovee järelpuhastamiseks biotiike.

BIO-seeria puhastid on monoplokk-konstruktsiooniga (õhustuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki) ning tööprintsiibilt on nad kestusõhustusega aktiivmudapuhastid. Puhastid valmistati terasest. Kõrge põhjaveetaseme korral tuleb BIO-d koormata külgseintele kinnitatavate betoonplaatidega, vältimaks nende üleskerkimist üleslükkejõu toimel. Puhasti ehitamisel tuleb kindlasti

52

paigaldada korrosioonitõrje-anoodplaat (katoodkaitse), mis hoiab ära puhastite kiire korrodeerumise. Seadmete korrodeerumisest tulenevalt on arvestatud nende toimimisajaks 25 ... 30 aastat. Heades tingimustes peavad nad vastu ka kuni 35 aastat. Puhastite jõudlus on näidatud tabelis 17.

Reoveepuhastite põhinäitajad. Tabel 17.Seade Tehnoloogilised näitajad

Hüdrauli- line koor- mus m3/d

Mahukoor- musg BHT5/m3

Reostuskoormus Elektriline võimsus

Õhustus- viis

kg BHT5/d

ie instal.kW

tarb. kW

BIO - 25 15-35 180-400 5-11 100-200 7.3 4.5 õhupuhur

BIO - 50 40-75 180-400 10-22 190-400 9.7 5.7 õhupuhur

Reovesi voolab puhasti õhustuskambrisse, mis mahutab ööpäevase reoveehulga, läbi võre. Õhustuskambri põhjas paiknevad perforeeritud metalltorud, mille kaudu õhk pihustatakse vette. Õhupuhurid on teenindushoones. BIO-tüüpi puhasti mudatagastussüsteem ei saa toimida, kui aeratsioonisüsteemi rekonstrueerimise käigus püstsuunaline veeringlus õhustuskambris asendada rõhtsuunalisega. Aktiivmuda jääb mudataskusse (setitisse) pidama ja roiskub ning puhastusprotsess katkeb.Õhustuskambrist voolab aktiivmudasegu mudataskuna kujundatud setitisse, läbides eelnevalt õhueralduskambri. Setitis liigub vesi alt üles. Ülespoole setiti laieneb ja vool aeglustub ning aktiivmuda setib välja. Aktiivmuda valgub mööda setiti kaldseina alla, kust ta imetakse, ringleva vee tekitatud ejektorefekti toimel tagasi õhustuskambrisse. Setiti ja õhueralduskambri pinnale kerkiva muda imevad ära õhustuskambris ringleva vee toimel töötavad ejektorid. Mudaringluse intensiivsust saab reguleerida õhustuskambri ja õhueralduskambri vahel asuvate plaatsiibritega. Kestusõhustusreziimi korral aktiivmuda mineraliseerub puhastis eneses, millest tulenevalt jääkmuda hulk ei ole suur. Jääkmuda eemaldatakse puhasti normaalse koormuse puhul kaks korda aastas assenisatsiooniautoga ning kas kompostitakse või laotatakse põllule enne kündi. Puhastatud vesi voolab üle hammasülevoolu äravoolurenni.BIO-tüüpi puhastid on olnud läbi aegade soositumad ja enamehitatud väikepuhastid Eestis. BIO-tüüpi puhastusseadmed on töötanud hästi. BIO-tüüpi puhastitel on ka puudusi:- Puhasti on metallist ja tema eluiga on kuni 30 aastat - seda tuleb nii projekteerimisel kui ekspluatatsioonil arvestada. Elu on näidanud, et tegelikult peavad BIO-d heades tingimustes ka 35 aastat vastu, kuid tavaliselt on 30 aasta möödudes vaja nad üle vaadata ja vajadusel asendada. - Sageli on jäänud paigaldamata korrosioonitõrje-anoodplaat (katoodkaitse), mille tagajärjel puhasti eluiga väheneb veelgi.

53

- Puhasti on kerge ja kõrge põhjaveetaseme korral kipub üles ujuma, kui betoonist koormusplaadid on puhasti külgedele paigaldamata. Sageli unustatakse see oht reoveepuhasti remondi- või puhastamisaegsel tühjendamisel.- Mudatagastuse reguleerimiseks paigaldatud siibrid tavaliselt ei tööta - valmistamiskvaliteet on halb, sageli roostetavad nad lihtsalt kinni.- Vaatamata konstruktsiooni lihtsusele esineb detailide (vaheseinad ja hammasülevoolud) valesti paigaldamist ja monteeritavate elementide lekkimist.- Õhustamiseks kasutatavad puhurid on lärmakad, tarbivad palju energiat ning on väikese töökindlusega, millega kaasnevad suured ekspluatatsioonikulud. Eestis on praegu saadaval lai valik vähe energiat tarbivaid õhupuhureid.Fosfori ja lämmastiku ärastamist BIO -tüüpi puhastites ei ole Eestis praktiseeritud. Fosforiärastuseks on otstarbekas kasutada simultaansadestamist - fosforit sadestav reagent lisatakse puhastusseadme õhustuskambrisse. Meetod tagab ca 80 % fosforiärastuse, kuid sellisel juhul tuleb liigmuda eraldada reoveepuhastist regulaarselt. Lämmastiku ärastamise korraldamine samaaegselt fosfori keemilise ätastamisega on väikepuhastites võimalik, kuid väga kompetentset hooldepersonali nõudev ning puhastusprotsessi jälgimist ja juhtimist nõudev ööpäevaringselt. Seetõttu on sellest väikepuhastite juures reeglina loobutud. BIO-seeria puhastite kasutamine tulevikus tuleb kõne alla, kui nad valmistatakse roostevabast materjalist, kaetakse kergete (näiteks plastist) soojustatud kilpidega ja kui õhustuseks kasutatakse nüüdisaegseid energiasäästlikke ja töökindlaid puhureid.Kui BIO-seeria (BIO - 50 ja BIO – 100) puhasti on lähitulevikus vaja asendada uue seadmega, siis on soovitatav eelistada biokile- ja aktiivmudatehnoloogia kooskasutust või aktiivmudatehnoloogiat.

Puhastusseadmete üldskeemis kasutatakse biotiike biopuhastitena mehaanilise puhastuse järel või reovee järelpuhastuseks pärast aktiivmudapuhastust või biofiltreid. Vesi juhitakse tiiki hajutatult. Biotiigis toimub reovee puhastumine nagu tavalises looduslikus veekogus mikroobide ja vetikate toimel. Bakterid lagundavad reovees olevaid orgaanilisi ühendeid ammoonium- ja fosforhappesooladeks, süsihappegaasiks ja veeks. Bakteriaalse ainevahetuse saadusi ja biogeenseid elemente kasutavad vetikad oma elutegevuseks ja biomassi sünteesiks. Päikesevalguse toimel eraldavad vetikad vette hapnikku (fotosüntees), mida bakterid tarbivad orgaanilise aine lagundamisel. Hapnik tungib vette ka veepinna kaudu (1...2,5 g veepinna ruutmeetri kohta ööpäevas), kuid vetikate toodetava hapniku kogusega (kuni 25 g O2/m2 ööpäevas) võrreldes on selle osakaal väike. Vetikate intensiivne kasv (näiteks suvel) võib põhjustada tiigist väljuva vee nn. sekundaarset reostust. Kuigi puhastus biotiigis on aeglasem, kui kunstlikes seadmetes (aktiivmudapuhastites), võimaldavad nad siiski saavutada kõrget bakteriaalse puhastuse efekti - nii näiteks alaneb soolekepikeste arv tiigis 96...99,9 % võrra. Biotiikide positiivseks küljeks on see, et neis elutsevad vetikad seovad biotiigi

54

õigel koormamisel orgaanilise aine lagunemisel tekkivaid toitesooli: lämmastikuühendeist 75...90 % ja fosforist 80...98 %. Biotiikide puhastusvõime sõltub peamiselt kliimast: päikesepaiste kestusest ja õhusoojusest. Eestis projekteeritaksegi biotiigid lähtudes talvistest tingimustest. Arvutuslikuks ööpäevakoormuseks võetakse Eestis 550 ie ha kohta (30 kg BHT5/ha). Biotiike puudega ümbritseda ei või, sest tuul soodustab vee segunemist ja seega ka puhastusprotsessi. Segamine paneb liikuma ka vetikad, sest nad ei suuda ise liikuda. Veekihtide segunemist takistab soojusest tingitud vee kihistumine. Siia kuulub ka hüppekiht ehk metalimnion. Vetikad vajuvad ülemisest kôrge temperatuuriga veekihist kiiresti 30-50 cm sügavusele kontsentreerunud veekihti. See kiht sorbeerib efektiivselt valgust ja sageli termiline hüppekiht on just selle alumisel poolel. Seal olevad vôi seal lähedal olevad vetikad ei saa piisavalt valgust ja ei tooda ka enam hapnikku. Termokihistumine on seetôttu ebasoovitav nähtus. Eesti oludes, kus maal on elektrikatkestused ja väikepuhastite toimimishäired sagedased, on biotiigid järelpuhastina igati soositud. Biotiigid on suure puhverdusvôimega ja on vôimelised pôhipuhasti rikke korral vôtma vastu mitme ööpäeva puhastamata reovee. Biotiiki voolava reovee heljum setib biotiigi pôhja, moodustades seal mudakihi. Kui temperatuur on üle 15º C, hakkab muda anaeroobselt lagunema ja sellest tingituna mudakiht kasvab suhteliselt aeglaselt. Muda tuleb eemaldada 10-15 aasta tagant. Üle 22º C soojuses moodustuv metaan vôib tôsta mudasaarekesi pinnale, mis häirivad üldist puhastusprotsessi. Mudasaarekesed tuleb tiigi pinnalt eemaldada. Muda lagusaadused liiguvad osaliselt vee ülemistesse kihtidesse, kus nende hapendumine jätkub. See halvendab teatud määral puhastustulemust.Sageli kasvavad biotiigi peale lemled, mis varjavad vee päikese eest (pidurdub vetikate fotosüntees) ja ei lase tuulel vett segada. Ka ôhuhapniku difundeerumine vette kahaneb. Lemled tuleb tiigi pinnalt kôrvaldada. Keskkonnaministeeriumis on praegu valmimas määruse Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord eelnõu, mille kohaselt biotiikidest väljuva heitvee analüüsimiseks saab kasutada filtreeritud heitvee proove, kuid hõljuvainete kontsentratsioon ei tohi olla siiski filtreerimata vees suurem kui 150 mg/l (KKM kiri 28.06.2006 nr 11-20/7472).

Sõltuvalt Rakke aleviku territooriumi reljeefist ja raudtee asendist ehitati omal ajal alevikku kaks eraldi veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi, mis on kasutuses tänase päevani. Läänepiirkonna (nimet. ka Kase tn reoveepuhasti) reovesi puhastati reoveepuhastis BIO 50 + biotiik (ehitati 1975. aastal) ja idapiirkonna (nimet. ka Keskuse või Oru tn reoveepuhasti) reovesi reoveepuhastis BIO 50 + biotiik (omal ajal oli töös 3 reoveepuhastit BIO 50, milledest üks ehitati 1976. aastal ja 2 tk. 1985. aastal). Mõlemist puhastist juhiti heitvesi maaparanduse kraavisüsteemidesse, mis suubuvad allikatoitelisse Põltsamaa jõkke.

55

EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekti ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ SFOS kood 2.1.0101.09-0041 I etapi raames 2012. aastal kahest reovee puhastusseadmest jäeti tööst välja üks (lammutustööd on veel tegemata, kuna ei kuulunud EL ÜF tööde koosseisu) Keskuse ehk Oru reoveepuhasti ja teine Kase reoveepuhasti rekonstrueeriti terves ulatuses. Kanalisatsioonisüsteemid ühendati ja terve asula reovesi puhastatakse Kase reoveepuhastisse – vt lisa 1.

Tabel 18. Kase uue reoveepuhasti andmed.Rakke reoveepuhasti andmed:OBJEKTI KOORDINAADID (L-Est' 97)

REOVEEPUHASTI PARAMEETRID

GEODEETILINE ALUSMATERJAL

X 628179,3Y 6540680,2

Anoksiline kamber 37,5 m3

Õhustuskamber 60 m3

Järelsetiti 12 m2 / 20 m3 Mudatihendusmahuti – 27 m3 Puhasti jõudlus: Q = 70…90 m3/d R = 700…800 ie 42…48 kgBHT7/d

Mõõdistatud OÜ Reib poolt 02.2012 a , töö nr. TT-3056Koordinaadid L-Est süsteemis, kõrgused Balti süsteemis

Reoveepuhasti projekteerimisel on aluseks võetud järgmistest suurused:Reovee keskmine vooluhulk – 70…90 m3/dMaksimaalne tunnivooluhulk – 7…9 m3/hReostuskoormus (BHT7) – 700…800 ie; 42…48 kg BHT7/dHõljuvaine reostuskoormus – 42…48 kg/dLämmastikukoormus – 8,4...9,6 kg/dFosforikoormus – 1,4...1,6 kg/d

Rakke aleviku reoveepuhasti puhastatud reovee näitajad peavad vastama järgmistele nõuetele:

Tabel 19.Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %BHT7 15 >= 90KHT 125 > =75

56

Heljum 25 >= 80 Nüld 10 (ei normeerita)Püld 1,5 >= 80

Rakke reoveepuhasti suublaks on Põltsamaa jõgi (suubla kood 10300), mis vastavalt Veeseadusele reostustundlik suubla.

Reoveepuhasti kirjeldus. Rekonstrueeritud, uus Rakke reoveepuhasti koosneb raudbetoonmahutitest, milles on protsessikambrid ja nende peale ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub eeldenitrifikatsiooniga aktiivmudapuhastis, mille moodustavad anoksiline segamiskamber, õhustuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti ehk mudatihendi. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil.Kõik mahutid on monoliitsest raudbetoonist ja need moodustavad ühtse ploki. Mahutite peale ehitatakse tehnoloogiliste seadmete hoone. Hoones on kolm ruumi: tehnoloogiliste seadmete ruum, kilbiruum ja õhustuskambri peale jääv külm ruum. Tehnoloogiliste seadmete ruumis on kõik seadmed, mis ei talu miinustemperatuure: vooluhulgamõõtur, võreseade, fosforiärastuseks vajalik kemikaalimahuti ja kemikaali dosaatorpump ja puhurid. Tehnoloogiliste seadmete ruum ja kilbiruum on nn. soojad, köetavad ruumid, ülejäänud ruumides kütet ei ole.

Reovee puhastamise etapid:- mehaaniline puhastus võreseadmes; - bioloogiline puhastus anoksilise segamiskambriga aktiivmudaseadmes;- lämmastikuärastus nitrifikatsiooni- ja eeldenitrifikatsiooniprotsessi käigus;- fosforiärastus keemilise sadestamise teel;- jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis).

Puhastatud reovesi juhitakse reoveepuhastist biotiiki ja sealt suublasse, milleks on Põltsamaa jõgi. Puhasti avarii korral ja siis, kui juurdetulev vooluhulk on väga suur, juhitakse liigne reovesi puhastusprotsessist mööda kraavi.

Reoveepumpla Reoveepumpla on projekteeritud ja ehitatud puhasti territooriumist väljapoole tee kõrvale. Pumplasse suubub isevoolne toru Rakke alevikust ja väljub survetoru reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete ruumi, võreseadmesse. Pumpla on ehitatud klaasplastist, läbimõõduga 1600 mm. Korpuse maapealne ja kuni 1.0 m maa alla ulatuv osa on soojustatud. Pumpla on varustatud lukustatava ja soojustatud luugiga, ventilatsiooniga ning vandalismivastaste seadmetega. Kõik torustikud ja metallkonstruktsioonid (platvormid, redelid, pumba juhtsiinid jne) ning kinnitusvahendid pumpla sees on roostevabast terasest (AISI 316). Redelid, platvormid on libisemiskindlad. Pealevoolu siiber asub pumplast väljas. Pumplas

57

on kaks pumpa, mis töötavad (hüdrostaatilise) nivooanduri abil ja käivituvad vaheldumisi. Pumbad töötavad vaheldumisi ning tavaolukorras üks pump korraga. Pumba parameetrid on järgmised:

- jõudlus Q = 5 l/s;- tõstekõrgus H = 4 m.

Pumpla survetoru suundub reoveepuhasti tehnohoonesse tehnoruumis paikneva võreseadme rahustuskasti. Survetoru, mis tuleb paigaldada anokskambri lae alla, on projekteeritud PE torust De110. Survetoru tehnoruumi jäävale osale on projekteeritud induktiivne vooluhulgamõõtur (DN90).

Võreseade on kaheosaline. Esimene on komplektne kruvivõre (n. M.A.IND MI2/T, avad Ø 3 mm, jõudlus 85 m3/h) ja teine on mahuti käsivõrega, mille piide vahe on 10 mm. Kruvivõre läbinud vesi voolab anoksilisse kambrisse. Kui juurdetulev vooluhulk on suurem kruvivõre läbilaskevõimest, voolab reovesi ülevoolutoru kaudu käsivõre kasti, läbib käsivõre ja voolab samuti anoksilisse kambrisse.

Anoksiline kamber on mõõtmetega 5,0 x 2,5 x 3,0 m, kus vee sügavus on 3,0 m ja vee maht 37,5 m3. Kamber on pealt kaetud betoonplaadiga. Anoksiline kamber on vajalik juurdetuleva reovee ja puhastis ringleva vee segunemiseks ning denitrifikatsiooniprotsessiks. Kuna anoksilises kambris on lahustunud hapnikku vähe või puudub see üldse, käivitub seal denitrifikatsiooniprotsess, mille käigus nitraatlämmastik redutseeritakse lenduvaks lämmastikuks. Protsessi toimumiseks vajalik süsinik saadakse värskest reoveest. Anoksilises kambrs paikneb segisti (mikser), mis segab mahuti sisu pidevalt läbi takistades aktiivmuda settimist mahuti põhja. Segistiks on ABS RW 2022, mille mootor on võimsusega 1,9 kW. Aktiivmudasegu ringlus anoksilise kambri ja õhustuskambri vahel tekitatakse õhustuskambris paikneva õhktõstukiga, mis pumpab aktiivmudasegu õhustuskambrist anoksilisse kambrisse. Tagasi õhustuskambrisse voolab vesi läbi kahe ava Ø = 200 mm kambritevahelises seinas. Aktiivmudasegu ringlust saab kergesti muuta õhktõstukisse antava õhuhulga muutmise teel. Selleks on õhutorul siiber DN 25 mm.Pealt on anoksiline kamber kaetud betoonplaadiga milles on rihveldatud metallplaadiga kaetud teenindusava.

Õhustuskamber on betoonmahuti mõõtmetega 5,0 x 4,0 x 3,0 m, kus vee sügavus on 3,0 m ja vee maht 60 m3. Õhustuskambri põhjas on kaks õhujaotustoru DN 80 mm, materjal AISI 316. Jaotustorude külge kinnitatakse 18 peenmull toruaeraatorit. Õhu hulk, mis õhustuskambrisse pumbatakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida pidevalt jälgib hapnikumõõtur. Selle andur paikneb õhustuskambris, ukse juures ja tulemust saab näha mõõturi ekraanilt.

58

Hapnikumõõtur annab signaali sagedusmuundurile, mis omakorda hoiab puhuri pöörded selliselt, et õhustuskambri vees oleks lahustunud hapniku sisaldus vahemikus 1,5…3 mg/l.Puhureid on kaks, teine puhur on varuks. Puhuri parameetrid on järgmised:

- jõudlus Q = 170 m3/h;- arendatav rõhk p = 380 mbar.

Õhustuskambrist voolab aktiivmudasegu järelsetitisse läbi toru, mis algab õhustuskambrist ja lõpeb järelsetiti kesktorus.

Järelsetiti paikneb õhustuskambri kõrval. See on monoliitbetoonist püstsetiti, mille põhjas on sette kogumise lehter (hopper). Järelsetiti mõõtmed on 4,0 x 3,5 x 3,0 m, vee sügavus on 3,0 m. Järelsetiti on pealt kaetud restpõrandaga, mis toetub kuumtsingitud profiilterasest I 12 taladele. Aktiivmudasegu juhitakse järelsetitisse läbi kesktoru (PE De 400 mm). Väljavool järelsetitist toimub ülevoolurenni kaudu. Aktiivmuda tagastamiseks õhustuskambrisse on järelsetitisse projekteeritud mudatagastuspumba kast (3 mm lehtterasest AISI 316), mille põhjas on kaks ühendusotstega varustatud ava. Nende külge kinnitatakse mudasegu sissevoolutorud, mis ulatuvad järelsetiti põhja. Mudatagastuspumba kastis paikneb kiirliitmikuga mudatagastuspump, mis pumpab järelsetiti põhja koguneva aktiivmuda tagasi õhustuskambrisse. Mudatagastuspump on järgmiste parameetritega:

- jõudlus Q = 6 m3/h;- tõstekõrgus H = 2 m.

Mudatagastuspump (ABS AS 0530 S12/2D Ø110) töötab tsükliliselt, pumba töö- ja seisuaegasid saab muuta vastavalt vajadusele.Mudatagastustorustik kinnitatakse tehnoruumi seina külge. Järelsetiti kohal hargneb mudatagastustorustik torukolmikuga kaheks haruks. Ühe, ülespoole pöörduva, haru kaudu toimub mudatagastus anoksilisse kambrisse. Teisel harul paikneb elektriline siiber. Selle haru kaudu toimub liigmuda eemaldamine mudamahutisse.

Mudamahuti paikneb anoksilise kambri kõrval. See on betoonmahuti mõõtmetega 3,5 x 2,5 x 3,1 m. Vee (liigmuda) sügavus on 3,1 m ja muda maht on 26 m3. Pealt on mudamahuti kaetud betoonplaadiga mille sees on rihveldatud metallplaadiga kaetud teenindusava. Mudamahutisse suubuva mudaeemaldustoru otsa all on PVC De160 toru liigmuda juhtimiseks väljavoolutorust eemale. See on vajalik selleks, et liigmuda eemaldamise ajal voolaks õhustuskambrisse tagasi võimalikult selge vesi, mis jääb tihenenud mudakihi peale.Eemaldatud liigmuda aeroobseks stabiliseerimiseks ja selle kihistumise vältimiseks on mudamahuti põhja projekteeritud õhutoru, mille küljes on 3

59

jämemull-aeraatorit. Muda õhustamise ja läbisegamise ajal tuleb mudamahutisse anda õhku ca 20 m3/h. Mudamahuti õhustamiseks kasutatakse eraldi väikest puhurit, mis lihtsustab õhustamise-segamise automatiseerimist. Kui õhustamine seisata, siis vajub muda mahuti põhja ja tiheneb. Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Sellest kihist voolab vesi liigmuda eemaldamise ajal tagasi anoksilisse kambrisse, milleks on projekteeritud mudamahuti ja õhustuskambri vahelisse seina kolmikuga ülevoolutoru. Et selle kaudu võimalikult vähe vana muda õhustuskambrisse tagasi valguks, tuleb õhustamine 1…2 tundi enne liigmuda eemaldamist seisata. Mudamahutis tiheneb muda sedavõrd, et kuivainesisaldus tõuseb 2…3 %-ni. Kui mahuti on täitunud tiheda mudaga ca ¾ ulatuses kogumahust, tuleb paakautoga muda välja vedada mudaväljakule. Muda võib ka paakautoga vedada mõne suurema puhasti juurde. Fosforiärastusseade koosneb kemikaalimahutist 250 l ja dosaatorpumbast jõudlusega 500 ml/h. Kemikaal doseeritakse õhustuskambrisse, mahuti keskele.

Sall a küla reoveepuhasti. 1. Objekti valdaja: Rakke Valla Kommunaalasutus2. Objekti asukoht: Salla küla3. Objekti valmimise aasta: BIO 25 ehitati 1972. aastal 4. Projektis esitatud põhiandmed:

- projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt”;- tehnilised andmed (jõudlus): Q = 15 - 35 m3/d; R = 5,75 – 12,65 kg BHT7/d;- tehnoloogilised andmed: bioloogiline kestvusõhustusega aktiivmuda- puhasti BIO 25; - suubla: heitvesi juhitakse lahtise kraavitusega Salla jõkke.

5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 11,7 m3/d; R = 90 ie = 5,4 kg BHT7/d.

6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reoveepuhasti tehniline seisukord on rahuldav, kuid arvestades selle konstruktsiooni ja valmistamise materjali on tõenäoline, et reoveepuhasti tuleb lähiaastatel asendada uuega.

7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reoveepuhasti tuleb hiljemalt 3 aasta pärast rekonstrueerida.

5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni opereerimine.

60

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Rakke vallas Rakke alevikus ja Salla külas. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Rakke valla halduses. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsuse ülesandeks korraldada asulates veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat. Tavaliselt on nende probleemide lahendamiseks asutatud kohalik ettevõte - Rakke vallas Rakke Valla Kommunaalasutus, mis kehtestab kooskõlas Rakke valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga tingimused ühisveevärgiga ühinemiseks ja reovee vastuvõtuks ühiskanalisatsiooni.

Rakke vallavolikogu 28.08.1997. a otsusega nr 58 on kinnitatud Rakke Valla Kommunaalasutuse põhimäärus:I ÜLDSÄTTED1.1. Rakke Valla Kommunaalasutus (edaspidi asutus) on valla asutus. Asutuse posti-aadress on: Simuna tee 10, 46301, Rakke, Lääne-Virumaa.1.2. Asutusel on oma eelarve ja pitsat.1.3. Asutus juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest, Rakke vallavolikogu ja - vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.1.4. Asutus ei ole juriidiline isik.1.5. Asutus on põhikirja alusel iseseisva juriidilise isikuna tegutsenud munitsipaalettevõtte Rakke Soojus õigusjärglane.1.6. Asutus on avalikke teenuseid osutav, valla eelarvest finantseeritav mittetulundusasutus.II ASUTUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED2. Asutuse põhieesmärgid:2.1. kommunaalmajanduse organiseerimine ja juhtimine Rakke vallas;2.2. kommunaalmajanduse arengukava väljatöötamine Rakke vallas;2.3. tasuliste kommunaalteenuste osutamine käesoleva põhimäärusega sätestatud ülesannete piires.3. Asutuse ülesanded:3.1. tsentraalsoojuse ja -vee tootmine ning müük;3.2. tsentraalkanalisatsiooni teenuste müük;3.3. tsentraalkatlamajade; -puurkaevude; vee-, kanalisatsiooni- ja soojustrasside ning biopuhastite korrashoid ja remont;3.4. valla teede ja tänavate korrashoid (taliteenistus), liiklusmärkide ja piiriviitade paigaldamine ja korrashoid;3.5. aleviku ja üldkasutatavate alade ning kaitsealuste objektide heakord;3.6. tänavavalgustuse korrashoid;3.7. saunateenuste korraldamine Rakke alevikus;3.8. Ao kalmistu haldamine;3.9. munitsipaalelamufondi haldamine, vallavara registris olevate hoonete haldamine;3.10. jäätmekäitluse korraldamine.

61

III ASUTUSE JUHTIMINE4. Asutust juhib asutuse juhataja, kellega töölepingu sõlmib ja lõpetab vallavalitsuse korralduse alusel vallavanem.5. Asutuse juhataja:5.1. korraldab asutuse tööd ja juhib majandustegevust;5.2. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks asutuse töötajate koosseisu ja palgad;5.3. kinnitab asutuse sisekorra eeskirja ja ametijuhendid;5.4. käsutab asutuse haldusesse antud vara ja vahendeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega;5.5. koostab asutuse aasta eelarve projekti ja kontrollib eelarve sihipärast kasutamist;5.6. sõlmib asutuse põhitegevusega seotud lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega;5.6. esindab asutust kõigis riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikirja alusel.Vastutus:5.7. vastutab töökaitse eeskirjade täitmise eest;5.8. vastutab käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise eest.IV ASUTUSE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ALUSED JA REVIDEERIMISE KORD6. Asutuse raamatupidamine toimub vastavalt vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjadele. Asutuse raamatupidaja allub valla pearaamatupidajale.7. Asutuse finants - majandusliku tegevuse revideerib vallavolikogu revisjonikomisjon.8. Asutusel on oma pangaarve.V ASUTUSE RAHALISED VAHENDID9. Asutus saab rahalised vahendid valla eelarvest.VI ASUTUSE ÜHINEMISE, JAGUNEMISE, ÜMBERKUJUNDAMISE JA LÕPETAMISE KORD10. Asutuse ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise algatuse teeb vallavalitsus.11. Asutuse ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsuse teeb vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud korrale

Väljavõte Rakke valla 2012. a majandusaasta aruandest .Kehtiva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava raames teostati möödunud aastal Rakke aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise I etapi ehitustööd (lõpetati 2013 veebruar ning heakorra taastamistööd jäävad 2013 .a. mai – juuni). Antud projekti raames ehitati Kase tänava biopuhast asemel uus kaasaegne reoveepuhasti. Oru biopuhasti on lõpetanud töö ja kõik sellesse biopuhastisse suubuvad reoveed juhitakse ülepumpla ja kanalisatsiooni survetrassi kaudu Kase reoveepuhastisse. Rekonstrueeriti Linnamäe ja Tähe vee puurkaev-

62

pumplad. Reservi jäid Mäe ja Lasteaia pumbamajad. Rekonstrueeriti lääne pool raudteed ühisveevärgi ja kanalisatsiooni trassid ning Oru veetrass ja rajati Ülesoo, Niidu, Niidu põik ja Rahu tänavatele kanalisatsioonitrassid.

Rakke Valla Kommunaalasutuse põhitegevus on valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kolme tsentraalkatlamaja haldamine, korrashoidmine ning teenuste osutamine tarbijatele. Asutuses töötab 17 inimest. 2007-ndast aastast kuni käesoleva ajani puudub asutuses juhataja. Asutuse tegevustulud moodustas 236 898 eurot (ilma käibemaksuta) sealhulgas soojusenergia tootmisest 166 498 eurot, vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisest 45 841 eurot. Tegevuskulud olid 226 142 eurot ning tegevustulem 10 756 eurot. Kommunaalteenuste võlg 2012. aasta lõpuks oli 137 428 eurot. Aastaga kasvas võlg 24 704 eurot. Antud võlgnevuse summa hulgas on ka lootusetuid võlgasid. Võlad on kõikidel eelnevatel aastatel kasvanud. Võlanõudeid esitati 2012. aastal kohtule kolme isiku vastu 10 589 euro ulatuses, millest kahele isikule 6906 euro osas on kohtuotsus võla tasumiseks olemas ning ühe isiku kohtuasi summas 3682 eurot on endiselt menetluses. Aasta jooksul väljastati 102 võlateatist ning maksekokkuleppeid on sõlmitud üheksa isikuga. Kommunaalteenuste võlad on tinginud olukorra, kus Kommunaalasutus on olnud pidev võlglane. Aasta lõpu seisuga oli Kommunaalasutusel tarnijatele tähtaegselt tasumata arveid summas 29 395 eurot. Puudus võimalus teha olulisi investeeringuid soojamajanduses. Välja ehitati uus reovee puhastusseade Kase tänava biopuhasti asukohta. Rekonstrueeriti ja rajati uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke koos kanalsatsiooni ülepumplatega lääne pool raudteed (Koeru poole). Uued kanalisatsioonitorustikud rajati Ülesoo, Niidu ja Rahu tänavatele. Kuna nimetatud ehituse läbiviimiseks saadi toetust Ühtekuuluvusfondist ning võeti laenu, siis oldi kohustatud tõstma ka vee ja kanalisatsiooniteenuse hinda. Hinna tõstmine on järk-järguline ja jätkub ka eelolevatel aastatel.

Eelarve täitmise aruanne. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise projektiga seoses lisati lisaeelarvega muude tuludena 217 000 eurot ehitustegevusega tagastatavat käibemaksu, pikaajalise laenukohustusena Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 265 966 eurot ja Ühtekuuluvusfondi toetus 1 062 820 eurot KIK-ilt ning põhivara soetusena ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine summas 1 564 144 eurot.

Rakke Valla Kommunaalasutus tegevuspiirkond.Rakke alevik ja Salla küla.

Ettevõtte tehnilised näitajad.Rakke Valla Kommunaalasutus (Rakke ja Salla asulad).

63

1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 47,22 tuh. m3 aastas2. Vee pumpamine veevõrku ilma filtrite pesu- ja tuletõrje veeta 44,86tuh. m3

aastas3. Veetarbimine kokku 47,22 tuh. m3 aastas

- sh. mõõdetud 47,22 tuh. m3 aastas- elanikkond 27,21 tuh. m3 aastas- ettevõtted 10,12 tuh. m3 aastas- arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 0 %

4. Puurkaevude arv 5 tk.- sh. töötavate puurkaevude arv 3 tk.

5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 43,88 tuh. m3 aastas- sh. elanikkond 23,83 tuh. m3 aastas- ettevõtted 5,10 tuh. m3 aastas

6. Puhastatud reovee kogus 43,88 tuh. m3 aastas7. Reoveepuhastite arv 2 tk

Rakke Valla Kommunaalasutus poolt Rakke alevikus ja Salla külas ühisveevõrku suunatud vee (nii töödeldud, kui töötlemata) kvaliteedinäitajate jälgimine 2012. aastal:

1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 3 analüüsi,2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 3 analüüsi,3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 3,4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 3 analüüsi.

Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes: alates 2013. aastast kõrvalekaldeid ei ole täheldatud.Rakke aleviku uuest reoveepuhastist suublasse juhitav heitvesi ja Salla küla reoveepuhastist suublasse juhitav heitvesi vastab vee-erikastusloaga kehtestatud piirnormidele. Rakke uuel reovee aktiivmudapuhastil kestab häälestamisperiood. Esimeste heitvee kontrollproovide tulemused vastavad enamuse komponentide osas vee erikasutusloa nõuetele. Salla reoveepuhastis toimis 2012. a hästi. 2013. a alguses oli probleeme fosfori ärastamisega. 28.03.2013. a heitveeproovis oli fosfori sisaldus 4,13 mg/l.

Ekspluatatsioon (2012. a.). 1. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali (koos admin. personaliga) arv: 22. Veeavariide (lekete) arv: 53. Kanalisatsiooniummistuste arv: 34. Pumbavahetuste arv puurkaevudes: 15. Vanade torustike väljavahetamine: ainult EL ÜF projekti raames6. Teenindavate elanike arv: 860

64

7. Teenindavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast: 84 %

Veemajandusküsimustega tegelev personal . Põhikohaga töötajaid 2

- halduspersonal 1- töölised 1

6. Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise põhimõtted.

1999. aasta 22. märtsil jõustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt seadusele rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee-ettevõtete Liidus 2006. aasta lõpus valminud “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend”, milles on arvesse võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks. Juhend on mõeldud kasutamiseks ÜVK arendamise kava koostavatele isikutele, kohalikele omavalitsustele, vee-ettevõtjatele, samuti teistele asjasthuvitatud isikutele.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et ÜVK arendamise kava peab sisaldama vähemalt:1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt:1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust;2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti;

65

3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel.

ÜVK arendamise kava koostatakse kooskõlas:- vastavat piirkonda hõlmava veemajanduskavaga;- omavalitsuse arengukavaga,- omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega.

Nende puudumisel koostatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava iseseisvalt.ÜVK arendamise kava koostatakse tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused.

Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on tegevuste kogum, millede eesmärgiks on:

- Rakke valla tiheasustusaladel tasakaalustatult muude eluvaldkondadega nüüdisaja nõuetele vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning valla arengukavas ja üldplaneeringus, Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus, Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas fikseeritud eesmärkide saavutamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alal kooskõlas kehtiva seadusandlusega;

- asulate tiheasustusalade ÜVK-ga elanikkonnale joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee andmine liitumispunktis, kvaliteetse ühiskanalisatsiooni teenuse tagamine kõikidele elanikele reoveekogumisaladel ja reovee nõuetekohane puhastamine, tagamaks pinnaveekogude vee hea kvaliteet ja põhjavee kaitse reostamise eest;

- naabervaldades koostatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavades toodud põhimõtete ja valdade piire ületavate keskkonnamõjude arvestamine veekeskkonnale.

ÜVK arendamise kava tegevused on otseselt seotud EL direktiivide nõuete täitmisega:

- Veevarustussüsteemide arendamisel on eesmärgiks tagada tarbijale omavalitsuste territooriumil joogivee kvaliteet vastavalt Euroopa Liidu joogiveedirektiivile 80/778/EMÜ.

- Kanalisatsioonisüsteemide arendamisel on eesmärgiks saavutada reovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ suunised.

66

Mõlema ülalmainitud direktiivi täitmine on osa Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ (Veepoliitika raamdirektiiv – artiklid 4 ja 10) nõuete täitmisest, et tagada omavalitsuste territooriumil pinnavee hea seisund aastaks 2015.

ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks:- aastateks 2013. kuni 2016.;- aastateks 2017. kuni 2020.;- aastateks 2021. kuni 2024.

Lähtuvalt ajaperioodidest koostatakse arengukava eesmärkide realiseerimiseks tegevuste programmid.

Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on võetud Ühtekuuluvusfondi ja muude riigihangete raames 2011. ja 2012. aastal väljakuulutatud hangete alusel saadud keskmised hinnad. Et saada hinnatase aastal 2013. korrutati need hinnad koefitsiendiga 1,1. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuste muutustega aastate lõikes.

Koostatava ÜVK arendamise kava programmidega saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale programmide elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas, sest:

- ei ole mõtet hinnata programmide efektiivsust põhimõttel tulud peavad ületama kulusid, sest programmides toodud tööd tuleb igal juhul ära teha ka siis kui tegevus on mittetulus;- programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest täpselt ei ole teada vajalike investeeringute allikad ja rahaliste vahendite saamise võimalus erinevatest fondidest ja raha eraldamise täpne ajakava; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda ei saa oluliselt tõsta, sest suuremal osal vaadeldavast piirkonnast elavad valdavalt väikese maksevõimega tarbijad ja programmide tasuvusaeg on tõenäoliselt väga pikaajaline.

Programmide rahastamisel on katteallikateks:- kohaliku omavalitsuse vahendid,- kohaliku omavalitsuse laenud,- SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendid, - EL Ühtekuuluvusfondi vahendid ja- kinnistute veevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel erakapital.

67

7. ÜVK arendamise kava tegevuste programmid.

Enne 2012. aastat teostati Rakke vallas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimis- ja ehitustöid vähe. Vee-ettevõtja poolt tehti peamiselt jooksvat remonti ja likvideeriti avariisid. 2009. aastal asuti ette valmistama EL Ühtekuuluvusfondi taotlusmaterjale. Käesoleval ajal on teostamisel (taotlemis-, ettevalmistus- ja projekteerimistööd alates aastast 2009 ja ehitustööd alates 21.05. 2012. a, tööde teostamise lepinguline lõpptähtaeg 31.08.2013. a) EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekt ”Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ SFOS kood 2.1.0101.09-0041 I etapp – veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja ehitamine Rakke alevikus. Projekti käigus rekonstrueeriti osaliselt ja mingil määral ehitati juurde vee- ja kanalisatsioonitorustikke, reoveepumplaid, puurkaev pumplaid koos veepuhastusjaamaga ja üks reoveepuhasti Rakke valla Rakke alevikus.Ettevalmistamisel ja projekteerimisel on II etapp - veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja ehitamine Rakke alevikus.

Rakke valla ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks:

I ajaperiood, ehk I programm:Ajaperioodiks on aastad 2013. kuni 2016. Programm sisaldab Rakke alevikus tabelis 20 nimetatud II etapi käigus teostatavaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimis- ja ehitustöid. I programmi tööde maksumus koos käibemaksuga on 999 629.88 eurot (ilma käibemaksuta 833 024.90 eurot), mis 15 % ulatuses (149 944.48 eurot koos käibemaksuga) rahastatakse Rakke valla omavahenditest ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest.

II ajaperiood, ehk II programm:Ajaperioodiks on aastad 2017. kuni 2020. Programm sisaldab tabelis 21 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Salla külas. II programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 802 717.40 eurot (ilma käibemaksuta 668 931.17 eurot), mis 15 % ulatuses (120 407.61 eurot koos käibemaksuga) rahastatakse Rakke valla omavahenditest ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest.III ajaperiood, ehk III programm:Ajaperioodiks on aastad 2021. kuni 2024. III Programm sisaldab töid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks Rakke alevikus ja Salla külas ning kui valla territooriumile peaksid kujunema uued tiheasustusalad või

68

laienevad olemasolevad tiheasustusalad. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest.

7.1. I programm.

Ettevalmistamisel ja projekteerimisel on II etapp - veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja ehitamine Rakke alevikus. II etapi käigus on planeeritud ehitada ja rekonstrueerida Rakke alevikus 3,305 km veetorustikku, 1,769 km kanalisatsiooni isevoolset torustikku, 0,441 km kanalisatsiooni survetorustikku ja kolm reoveepumplat (Kooli, Raudtee ja Võidu). Töömahtude arvestuse aluseks on projektid:1. Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise II etapp. Projekt O2 OÜ. Eelprojekt. Töö nr.: 4028. Tartu 07.06.2013. 2. Metricus OÜ. Geodeetiline alusplaan. Töö nr.: 13G6323. Mai 2013.

I programmi koosseisus aastatel 2013. kuni 2016. Rakke alevikus teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (eurodes). Tabel 20. Jrk. nr.

Materjali, seadme nimetus Kogus Ühiku maksumus eurot

Maksumus eurot

RAKKE ALEVIK Uurimistööd

1. Metricus OÜ. Geodeetiline alusplaan. Töö nr.: 13G6323. Mai 2013. - - -

2. Rakke alevikus geotehniliste uurimistööde teostamine – puuraukude puurimine 50 m intervalliga (keskm. sügavus 2,5 m)

77 tk 190.0 14 630.0

Ehitustööd

3.Veevarustustorustiku ehitamine 1 814 m 150.0 272 100.0

4. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine 336 m 190.0 63 840.05. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine 5 m 150.0 750.06. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine ühes

kaevikus veevarustustorustikuga 1 070 m 215.0 230 050.07. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus

kanalisatsiooni survetorustikuga 73 m 160.0 11 680.08. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus

kanalisatsiooni isevoolse- ja survetorustikuga 348 m 250.0 87 000.09. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine ühes

kaevikus isevoolse torustikuga 15 m 205.0 3 075.0

69

10. Uue kahe pumbaga tehases valmistatud kanalisatsiooni kompaktpumpla ehitamine koos juurdepääsu killustikkattega teega (ca 15 m) 3 kpl 25 100.0 75 300.0

11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktide ehitamine 78 tk 270.0 21 060.0

Projekteerimistööd ja omanikujärelevalve

12. Tabelis tegevuste 3 – 11 projekteerimistööd (tööprojekt) ja omanikujärelevalve 1 kpl - 53 539.9

Maksumus ilma käibemaksuta: 833 024.90

Käibemaks 20%: 166 604.98

Maksumus koos käibemaksuga: 999 629.88

7.2. II programm.

II programmi koosseisus aastatel 2017. kuni 2020. Rakke valla Salla külas teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (eurodes). Tabel 21. Jrk. nr.

Materjali, seadme nimetus Kogus Ühiku maksumus eurot

Maksumus eurot

SALLA KÜLA

Uurimistööd

1. Salla külas geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid (40 m laiune riba kogu trassi ulatuses) 11.7 ha 280.0 3 276.0

2. Salla külas geotehniliste uurimistööde teostamine – puuraukude puurimine 50 m intervalliga (keskm. sügavus 2,5 m)

59 tk 190.0 11 210.0

Ehitustööd

3. Salla küla puurkaevpumpla hoone remontimine (uus katus, seinte soojustamine, uus uks, sisemised tööd) koos tuletõrje hüdrandi paigaldamisega

1 kpl 6 800.0 6 800.0

4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 815 m 150.0 122 250.0

6. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine

2110 m 190.0 400 900.0

10. Reoveepuhasti rekonstrueerimine (Q = 11,7 m3/d; R = 90 ie = 5,4 kg BHT7/d). Reoveesetet kohapeal ei käidelda.

1 kpl 74 781.0 74 781.0

70

11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktide ehitamine 15 tk 270.0 6 900.0

Projekteerimistööd ja omanikujärelevalve

12. Tabelis tegevuste 3 – 11 projekteerimistööd (eelprojekt ja tööprojekt) ja omanikujärelevalve 1 kpl - 42 814.17

Maksumus ilma käibemaksuta: 668 931.17

Käibemaks 20%: 133 786.23

Maksumus koos käibemaksuga: 802 717.40

7.3. III programm.

Ajaperioodiks on aastad 2021. kuni 2024. III Programm sisaldab töid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks Rakke alevikus ja Salla külas ning kui valla territooriumile peaksid kujunema uued tiheasustusalad või laienevad olemasolevad tiheasustusalad. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest.

8. Kokkuvõte.

Koostatud Rakke valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ei ole lõplik – ÜVK arendamise kava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega. ÜVK arendamise kava koostamisel ei peetud vajalikuks kohe kõigi asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Uurimistööd on soovitatav teostada lähiaastatel ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat ÜVK arendamise kava.Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Käesolev ÜVK AK on kooskõlas ÜVK seadusega ja selle muudatustega.

Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks:

- aastateks 2013. kuni 2016.;

71

- aastateks 2017. kuni 2020.;- aastateks 2021. kuni 2024.

Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on võetud 2012. aastal riigihangete läbiviimise käigus kujunenud VK süsteemide projekteerimise ja ehitamise hinnad. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas ÜVK arendamise kavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes.

Rakke valla ÜVK arendamise kava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks:I ajaperiood, ehk I programm:Ajaperioodiks on aastad 2013. kuni 2016. Programm sisaldab Rakke alevikus tabelis 20 nimetatud II etapi käigus teostatavaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimis- ja ehitustöid. I programmi tööde maksumus koos käibemaksuga on 999 629.88 eurot (ilma käibemaksuta 833 024.90 eurot), mis 15 % ulatuses (149 944.48 eurot koos käibemaksuga) rahastatakse Rakke valla omavahenditest ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest. II ajaperiood, ehk II programm:Ajaperioodiks on aastad 2017. kuni 2020. Programm sisaldab tabelis 21 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Salla külas. II programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 802 717.40 eurot (ilma käibemaksuta 668 931.17 eurot), mis 15 % ulatuses (120 407.61 eurot koos käibemaksuga) rahastatakse Rakke valla omavahenditest ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest.III ajaperiood, ehk III programm:Ajaperioodiks on aastad 2021. kuni 2024. III Programm sisaldab töid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks Rakke alevikus ja Salla külas ning kui valla territooriumile peaksid kujunema uued tiheasustusalad või laienevad olemasolevad tiheasustusalad. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest.

LISAD:

72

LISA 1. Rakke ja Salla asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.

73