EEstiKaupmEEstE liit

mitmekesine kaubandusHaridus ja eeldusedKarjäärivõimalused

ees

ti k

au

pmee

ste

liit

� �

mitmekesine kaubanduskaubandusel, mis on vahelüli toot-

jate, töötlejate ja tarbijate vahel, on

majanduses oluline roll. see on dünaa-

miline ja pingelise tööga sektor.

Kaubandus on pika ajalooga

majandusharu, mida iseloomustab

mitmekesisus. Kõige üldisemalt võib

kaubanduseks nimetada kaupade ostu-

müüki kaubandusettevõtete kaudu.

Kaubanduse peamine roll on pakkuda ja

müüa kaupu ning teenuseid klientidele

ning rahuldada nende soove ja vajadusi.

Kaubandus on noorele inimesele

nii praktilise elukogemuse omandami-

seks kui ka edasiseks karjääriks väga

hea valik. töö selles vallas muutub

pidevalt ja on olemuslikult paindlikult

korraldatud. Staaži, oskuste ja vastu-

tuse lisandudes kasvab ka sissetulek.

Kutseharidus, koolitus või soosiv

suhtumine õppimisse on aluseks ka

edutamisel. Nii mõneski kaubandus-

ettevõttes on juhid kasvanud oma

töötajate hulgast.

praeguse majanduskriisi tingi-

mustes on konkurentsieeliseks kliendi-

teeninduse kvaliteet ja tarbija rahulolu.

Kaubandusettevõtte jätkusuutliku

arengu ja hea maine tagamiseks aitab

kaasa kutsehariduse omandamine ja

teadmiste täiendamine. Nii võimalused

kui ka koostöövõrgustik on selleks

olemas.

Marika Merilai

Eesti Kaupmeeste liidu

tegevdirektor

kaubandusettevõtjaile on üheks

koostöövõimaluseks ja infoallikaks

kaubandusettevõtete liit. Eesti Kaup-

meeste liit on vabatahtlikkuse alusel

ühinenud Eesti Vabariigis tegutsevate

jae- ja hulgikaubandusettevõtete

ühendus. Kaupmeeste liit on asutatud

1996. aastal eesmärgiga esindada ja

kaitsta liidu liikmete huve seadusloome

protsessis, ettevõtluse arendamisel ja

heade kaubandustavade põhimõtete

süvendamisel.

Kaupmeeste liidu juhatuse

esimees Heiti Allmäe: “Kaupmeeste

huve esindavast liidust on saanud arves-

tatav koostööpartner ja tõsiseltvõetav

ettevõtjate ühendus. liidu missiooniks

on saavutada kaubanduse kui olulise

majandusharu kõrge maine ühiskonnas.”

Kaupmeeste liit on Eesti

tööandjate Keskliidu asutajaliige ja

Eesti Kaubandus-tööstuskoja liige.

Kaupmeeste liit on ka Euroopa jae-,

hulgi- ja rahvusvahelise kaubanduse

liitude ühenduse EuroCommerce liige.

Eesti Kaupmeeste liitKiriku 6, tallinn10130 Estoniatel: +372 620 1914Faks: +372 64 1847e-post: info@kaupmeesteliit.eehttp://www.kaupmeesteliit.ee/

eesti kaupmeeste liit

ees

ti k

au

pmee

ste

liit

� �

kaubandus on oluline majandus-

sektor, kus luuakse 14% lisand-

väärtusest. siia kuuluvad jae- ja hulgi-

kaubandusettevõtted, sealhulgas

mootorsõidukite ja nende varuosade

ning mootorikütuse müügi ettevõtted

ehk sõidukikaubandusettevõtted. Jae-

ja hulgikaubanduses töötab kokku ligi

90 000 inimest, neist pooled jaekau-

banduses. Kaubandus kui dünaamiline

ja intensiivne majandussektor on täna-

päeval üks vähestest majandusvald-

kondadest, kus luuakse pidevalt uusi

töökohti.

Viimase viie aasta jooksul on

jaekaubanduse turg hüppeliselt

kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri

kauplusi ja kaubanduskeskusi –

näiteks Viru ja Ülemiste kaubandus-

keskus, tartu uus kaubamaja, tartu

lõunakeskus, Järve kaubandus-

keskus, Kristiine keskuse ja Rocca al

mare kaubanduskeskuse laiendus,

mustamäe kaubanduskeskus, musta-

kivi kaubanduskeskus Centrum jm.

Jätkuvalt arenevad kodumaisel

kapitalil põhinevad kaupluseketid, nagu

selver, EtK, Comarket jt. pidevalt on

uuenenud nii rõiva-, jalatsi-, tehnika-,

büroo-, ehituskaupade jm kaupluste

võrk kui ka kaupade valik. Jaeketid on

jõudnud ka väljapoole tallinna. Jõud-

salt on arenenud jaeketid, nagu Rimi,

prisma, maxima jt.

Nii turuosa poolest kui ka

müügimahtude järgi on toidu- ja esma-

tarbekaupade turul suuremad ette-

võtted Rimi Eesti Food as, EtK,

a-selver as, as prisma peremarket,

R-Kiosk Eesti as, maxima Eesti OÜ,

OG Elektra as jt.

Rimi Eesti Food asi hüpermarke-

tite direktori Andrija Lilleoja sõnul

osaleb kaubandus majandusharuna

kaubandus – üks riigi suurimaid tööandjaid

ees

ti k

au

pmee

ste

liit

� �

aktiivselt ühiskonnaelus. Juhtiva

jaekaubandusettevõttena toetab Rimi

Eesti Food as kaubanduse jätkusuut-

likku arengut ja pöörab erilist tähele-

panu keskkonnasäästlikkusele.

“lähtume oma töös kliendi vajadus-

test, oleme tulemustele orienteeritud,

toetame töötajate arengut ning

püüame olla eeskujuks tervisliku toitu-

mise propageerimisel,” kommenteerib

lilleoja.

lähiperioodil, üldise majanduse

jahtumise tingimustes, kus inimeste

sissetulekud ei kasva enam nii kiiresti,

aeglustub paratamatult ka kaubandus-

sektori areng. tulenevalt hinnatõusust

ja kulude kasvust hakkavad vähenema

kaubandusettevõtete kasumid. samal

ajal vaatavad suuremate kaubandus-

ettevõtete juhid lootusrikkalt tulevikku

ja plaanivad kaubanduspindade juur-

dekasvu, et olla valmis tulevaseks

tõusuks.

tööga hõivatud inimeste arv kaubandussektoris, tuh.

mootorsõidu-kite müük, hooldus, kütuse jaemüük

Hulgi- ja vahenduskau-bandus

Jaekaubandus

toidukauplused

spetsialiseerimata tööstuskauplused

apteegid, kosmeetikakauplused

tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite kauplused

majatarvete, kodumasinate, ehitus-materjali jmt kauplused

muud

��

1�

��

jaemüügi osakaal tegevusalati iv kvartalis �008. a.

��

��

10

1�

�0

ees

ti k

au

pmee

ste

liit

8 �

kaupmeeste liidu tegevdirektori

marika merilai arvates on kauban-

dussektori suurim pluss võimalus

töötada inimestega ja inimeste keskel.

“töö on mitmekesine, selles valdkonnas

on alati tööd ning sa oled vajalik nii ette-

võtetele kui ka tarbijatele,” loetleb

merilai müüjatöö plusse. “Kaubandus-

sektor poleks ilma ostjaid teenindava

inimeseta võimalik,” lisab ta. Kuigi pide-

valt arenevad ka nn selvekassade,

automaatide jms kasutamise võima-

lused, langeb suur osa tööst teeninda-

jatele, müüjatele ja kassapidajatele.

loomulikult on ka neid, kellele

igapäevane suhtlemine ei sobi. merilai

toob näite, kuidas inimene valis pärast

kutsehariduskeskuses rõivamüüja-

konsultandi eriala omandamist töö

hoopis rõivaateljees, mitte poes. “sa

pead oma eeldustest teadlik olema

ning sellega arvestama.”

Jüri Ross, kes juhib Büroomaailma

kaupluseketti juba aastast 1992, peab

kaubandustöö eeliseks sportlikku hasarti.

“Konkurents on väga tihe ja juht on nagu

treener, kes peab häälestama töötajaid ja

sisendama neile võitu toovaid mängu-

nippe. Büroomaailma kaks põhilist reeglit

on: 1). säästa kliendi aega, vaeva ja raha;

2). palka maksab klient.

töö kaubanduses meeldib mulle,

sest saame iga päev pakkuda klienti-

dele midagi uut ja põnevat – teenin-

duse mitmekülgsust ja laiemat kauba-

valikut.”

Kaubanduses töötajate eesmärk

on, et klient oleks rahul ja tuleks jälle

tagasi. “Igapäevaelus me ei märkagi,

kui vajalik ja tähtis on töö kaubandus-

sektori eri valdkondades. see on pres-

tiižne ja väärikas ala,” sõnab Merilai.

Ühe müüja ametit õppiva noore,

Valgamaa kutsehariduskeskuse õpilase

Helina Kreemi arvates on töö

kaubanduses vastutusrikas, olenemata

sellest, kui kõrgel ametipostil kauban-

dustöötaja asub. “Iga töötaja võtab

osa ettevõtte imago kujunemisest. Hea

töötaja on kaubandusettevõtte võti.

Isikuomadustest tuleb kasuks avatus,

suhtlemisoskus, tahe oma tööd maksi-

maalselt hästi teha ning soov end

pidevalt täiendada,” arvab Kreem.

kaubandus­sektori plussid

ees

ti k

au

pmee

ste

liit

10 11

“gümnaasiumi lõpetades arvavad

paljud, et ainus väärikas viis

oma karjääri alustada on astuda

ülikooli. Kutseharidust peetakse tihti

ekslikult kehvemaks alternatiiviks neile,

kes ülikooli sisse ei saa. arvasin ka ise

kunagi nii,” meenutab praegune

tallinna teeninduskooli müügikorral-

duse kutseõpetaja ja tallinna Ülikooli

kutsepedagoogika üliõpilane Kristi

Kukk.

pärast tallinna teeninduskooli

lõpetamist läks Kristi Kukk tööle

tallinna vanalinnas asuvasse Vivian

Vau kingasalongi ning tänu heale hari-

dusele, suhtlusoskusele ja professio-

naalse teeninduse põhimõtete tund-

misele on ta kolm aastat hiljem

kaasatud ettevõtte juhtimisse. “seega

on karjäär täiesti võimalik ja motivee-

ritud inimestele garanteeritud,” leiab

Kukk.

praegu a-selveri tegevjuhina

töötav Iivi Saar meenutab oma

karjääri algust nii: “mina jõudsin

kaubandusse lihtsalt – minu ema oli

koduküla kaupluses müüja. seal ringi

askeldades sai selgeks, et see on

minu eriala.” Koolitee viis ta tallinna

Kaubandustehnikumi, kus temast sai

haridus ja eeldused

ees

ti k

au

pmee

ste

liit

1� 1�

toidukaupade kaubatundja. pärast

kooli lõpetamist töötas Iivi saar vanem-

kassapidajana, järgnes töö tallinna

Kaubamajas, säästumarketis. Kuni

selveri keti tegevjuhiks saamiseni

2008. aastal töötas ta samas ostu- ja

turundusdirektorina.

peale kutse- ja ametikoolide saab

kaubanduse eriala õppida ka kõrg-

koolis: kaubandusökonoomika baka-

laureusekraadi pakub lääne-Viru

Rakenduskõrgkool. Kaupmeeste liit

soovib, et kaubandusele pöörataks

enam tähelepanu ka teistes kõrgkoo-

lides, kus seni on keskendutud turun-

dusele ja rahvusvahelisele ärile, kuid

mitte kaubandusele kui majandus-

harule.

töö kaubanduses nõuab nii

vastavaid teadmisi, oskusi kui ka isiku-

omadusi. Esikohal on ausus, sõbra-

likkus, kiirus, täpsus, valmisolek

inimestega suhelda ja koostööd teha,

soov valmistada teistele rõõmu, oskus

lahendada probleeme. teadmisi ja

oskusi saab omandada mitmetes

kutsekoolides üle Eesti.

Omandatavad kutsestandardid

• müüja, müüja-konsultant

• müügijuht, müügiesindaja

• müügiesindaja

Ida-Virumaa KutsehariduskeskusKutse 13, 41533 Jõhviwww.ivk.edu.ee

Järvamaa Kutsehariduskeskustallinna 46, 72720 paidetel/faks: 385 1855e-post: kool@jkhk.eehttp://www.jkhk.ee

Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolmõdriku, 46609 lääne-Virumaatel: 329 5950Faks: 329 5951info@modriku.edu.eehttp://www.lvrkk.ee/

Narva KutseõppekeskusKreenholmi 45, 20104 Narvatel: 356 9341Faks: 356 9370e-post: nvtc@nvtc.eewww.nvtc.ee

Põltsamaa AmetikoolVäike-Kamari küla,48030 põltsamaa vald, Jõgevamaatel/faks: 776 8889kool@pkpk.ee http://www.pkpk.ee

Tartu KutsehariduskeskusKopli 1, 50115 tartutel: 736 1866Faks: 736 1867e-post: info@khk.tartu.eehttp://www.khk.tartu.ee

Pärnumaa KutsehariduskeskusNiidupargi tn 8/1280047 pärnuKontakttelefon: 442 7888Faks: 442 7889e-post: parnumaa@hariduskeskus.ee http://www.hariduskeskus.ee

Tallinna Teeninduskoolmajaka 2, 11412 tallinntel: 605 3102Faks: 638 1262e-post: info@teeninduskool.eehttp://www.teeninduskool.ee/

Tallinna Tööstushariduskeskussõpruse pst 182, 13424 tallinntel: 654 2833Faks: 654 2874e-post: info@tthk.eehttp://www.tthk.ee

Valgamaa Kutseõppekeskuslembitu 2, 68205 Valga tel/faks: 766 8575e-post: info@valgamaa.kok.ee http://www.valgamaa.kok.ee/

Väike-Maarja Õppekeskuspikk 1a, 46202 Väike-maarjalääne-Virumaatel: 326 1892Faks: 326 1875e-post: vmok@v-maarja.eehttp://www.v-maarja.ee/vmok/

kaubanduse eriala rakenduskõrgkoolis:Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (kaubandusökonoomika Ba)

kaubanduse erialad kutsekoolides

ees

ti k

au

pmee

ste

liit

1� 1�

sõnul tuleb rohkem panustada

töökohapõhisesse tasemeõppesse,

mitte piirduda vaid täienduskoolitu-

sega. “täienduskoolitus aitab olemas-

olevaid teadmisi ja oskusi lihvida, kuid

ilma eriala omandamiseta on see

niisama kasutu kui ahjust läbikäimata

koogi kaunistamine,” ütleb Kikas.

Karjäär kaubanduses saab

alguse müüja, teenindaja ja kassapi-

daja töökohast, mistõttu tööandjate

huvi selle vastu on väga oluline. sama

meelt on ka ise müüjana tegutsev ja

tallinna teeninduskoolis müügikorral-

duse kutseõpetajana töötav Kristi

Kukk. “mitmed ettevõtted väärtus-

tavad nii töötajate õppimist kui ka

kutse taotlemist. Ettevõtte juhtkond

saab siin oma personali julgustada ja

suunata.”

eestis, nagu ka teistes Euroopa

liidu riikides, on müüja palk

võrreldav riigi keskmise palgaga.

mõnevõrra suurem töötasu on Eestis

hulgikaubanduse töötajatel ja spetsia-

listidel, kel on pikaajalised töökoge-

mused või süvateadmised kitsamates

valdkondades, näiteks tehnikakau-

pade, ehitusmaterjalide, rõivaste jm

vallas.

paljud ettevõtted koolitavad oma

töötajaid ka ise ning mitmes kauban-

dusettevõttes on näiteks keskastme

juhid ja spetsialistid välja kasvanud just

müüja, teenindaja või administraatori

ametikohalt.

“Koolitustega anname töötajale

kindla sõnumi, et hoolime sellest,

kuidas ja kui hästi iga töötaja oma

ametikohal toime tuleb ehk kui asja-

tundlik ta on. see annab kindlustunde

ning kindlasti on töö tulemus selle

võrra parem,” märgib Kristiina Palm,

kes on Eesti 2008. aasta kõige kooli-

tussõbralikuma ettevõtte asi a-selver

personali- ja teenindusdirektor.

Eesti Kaupmeeste liit võtab ka

ise aktiivselt osa kutsehariduse aren-

damise protsessidest, tehes koostööd

kutsekoolidega, riikliku eksami- ja kvali-

fikatsioonikeskusega, Kutsekoja ja liik-

mesettevõtetega. selle üks tahke on

kaubanduse valdkonna kutseeksamite

korraldamine alates 2004. aastast.

2009. aastal on kutsetunnistuse

omanikke juba üle 1000.

Eestis müüjakutse omandanute

kutsetunnistust aktsepteeritakse ka

mujal Euroopas ning see kehtib eluaeg.

paljud kutsetunnistuse saanud Eesti

teenindajad on tööl näiteks soome

restoranides ja kaubamajades. merilai

hinnangul ei minda võõrsile mitte

üksnes palga pärast, vaid otsitakse ka

vaheldust ja uusi kogemusi. “Eestis

antavate teadmistega saab hakkama

kõikjal Euroopas,” teab marika merilai.

EtK koolitusjuhi Heldi Kikase

karjääri­ võimalused eestis ja välismaal

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Scanpix, Eesti Kaupmeeste Liit

trükis valmis Euroopa sotsiaalfondi toel