KEELEOSKUSE NÕUDED

Ilmar Tomusk

Keeleinspektsiooni peadirektor

13.10.2007

Keeleoskusnõuete kehtestamine Keeleseaduse kohaselt peavad kõik avaliku

sektori töötajad ja avalikes huvides tegutsevad erasektori töötajad oskama ja kasutama eesti keelt teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks vajalikul määral.

Avaliku sektori keelenõuded

Avalikud teenistujad: riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, näiteks politseinikud, piirivalve- ja päästeametnikud, vanglaametnikud, ministeeriumide, maavalitsuste, ametite ja inspektsioonide töötajad, linna- ja vallavalitsuste ametnikud, kaadrikaitseväelased;

Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Häirekeskus jne) töötajad;

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste (avalik-õiguslikud ülikoolid ja nende asutused, Rahvusraamatukogu, Rahvusringhääling jne) töötajad;

Kohaliku omavalitsuse asutuste (koolid ja lasteaiad, raamatukogud, hoolekandeasutused) töötajad.

Algtase

Abiteenistujad; vangla välisteenistuse valvurid.

Kesktase

Nooremametnikud; kantseleitöötajad; allasutuste, osakondade ja struktuuriüksuste juhid ja

nende asetäitjad; kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel töötavad

spetsialistid; pedagoogid; velskrid ja meditsiiniõed; kaadrisõdurid; piiriametnikest spetsialistid ja nooremspetsialistid.

Kõrgtase

Kõrgemad ja vanemametnikud, juristid-asjaajajad, sekretär-asjaajajad ja kohtuistungi sekretärid, asutuste juhid ja nende asetäitjad, arstid, psühholoogid ja farmatseudid, õppeasutuste juhid ja nende asetäitjad, kohtunikud ja notarid, kaadriallohvitserid, kaadriohvitserid, piiriametnikest vanemspetsialistid, jaoskonna- ja

osakonnaülemad.

Kas kõik peavad keeleeksami sooritama? Eesti keele oskust tõendab riiklik

keeletunnistus. Eesti keele eksamit ei pea sooritama need

isikud, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk-, põhihariduse baasil kutsekeskhariduse, põhihariduse baasil keskerihariduse või kõrghariduse.

Sama nõue kehtib ka erasektoris.

Erasektori keelenõuded

Eesti keele oskust nõutakse erasektori töötajatelt juhul, kui nad töötavad avalikes huvides.

Avalikud huvid erasektoris: ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse, tööohutus.

Algtase

Ühissõidukite (takso, trolli, trammi, bussi) juhid ning rongi- ja vedurijuhid; 

teenindus- ja müügitöötajad (nt poe- või välimüüja, juuksur, tööde vastuvõtja, kelner, reisiteenindaja, piletikontrolör, valvur-turvatöötaja jne), kes tööülesannete täitmisel peavad edastama eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu ja kasutamistingimuste kohta. 

isikuhooldustöötajad (hooldustöötajad, vanurite, laste ja puuetega inimeste hooldajad).

Kesktase

Teenindus- ja müügitöötajad, kes osutavad seadusega sätestatud kindlustusteenust ja nõustavad selles valdkonnas kliente (kindlustusfirmade klienditeenindajad, kindlustusteenuste müüjad);

teenindus- ja müügitöötajad, kes tegelevad isiku elu ja tervist, ühiskonna turvalisust või keskkonda ohustada võivate kaupade müügi või käitlemisega ning nõustavad selles valdkonnas kliente (pürotehniliste toodete ja ohtlike kemikaalide ning ohtlike ja keeruliste masinate ning mehhanismide müügi ja kasutamise ning klientide nõustamisega seotud töötajad);

erakoolide juhid, nende asetäitjad ja pedagoogid, kelle tööülesannete hulka kuulub õpilaste ja üliõpilaste turvalisuse tagamine erakoolis.

Kesktase

tervishoiu abispetsialistid, kelle tööülesannete hulka kuulub patsientidega suhtlemine ja teabe edastamine (abiarstid ja velskrid, ämmaemandad, nõustajad ning erameditsiiniasutuste ja perearstide õed);

päästetöötajad; turvatöötajad, kelle tööülesanded on seotud avaliku

korra tagamisega või kes tööülesannete täitmisel kannavad relvi või kasutavad erivahendeid;

lootsid.

Kõrgtase

Eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad;

arstid, farmatseudid ja psühholoogid; laevade ja õhusõidukite juhid; õhu-, mere- või raudteeliiklust korraldavatelt

ja sellekohast teavet edastatavad töötajad (liikluskorraldajad ja dispetšerid).

Tunnistused

Keeleoskust tõendab riiklik keeletunnistus REKK väljastab keeleoskuse

tasemetunnistusi. Praegu kehtivad ka aastail 1991-1999

väljastatud kategooriatunnistused, kui isiku keeleoskus vastab tunnistusele märgitud tasemele.

Alates 1. augustist 2008 võetakse kasutusele Euroopa Nõukogu keeletasemete süsteem.