Ainekava Eesti keel teise keelena · 1. Õppe- ja kasvatuse eesmärgid Gümnaasiumi eesti keele teise keelena õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) omandab keeleoskuse tasemel,

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava

Lisa 3.2.1

Ainekava Eesti keel teise keelena

1. Õppe- ja kasvatuse eesmärgid .................................................................................................. 2 2. Õppeaine kirjeldus .................................................................................................................... 2 3. Õppetegevus ............................................................................................................................. 2 4. Gümnaasiumi õpitulemused ..................................................................................................... 3 5. Füüsiline õpikeskkond .............................................................................................................. 5 6. Hindamine ................................................................................................................................ 5 7. Eesti keel teise keelena kursused ................................................................................................ 6

I kursus ” Haridus ja töö” ............................................................................................................ 6 II kursus "Olme, argipäev" ......................................................................................................... 7 III kursus "Kultuurilugu" ............................................................................................................ 9 IV kursus "Meedia" ................................................................................................................... 10 V kursus "Elukeskkond" ........................................................................................................... 11 VI kursus "Olme" ..................................................................................................................... 12 VII kursus "Riik ja ühiskond" ................................................................................................... 13 VIII kursus "Inimsuhted" .......................................................................................................... 14 IX kursus "Haridus ja kutsesobivus" ........................................................................................ 15

8. Eesti keel teise keelena valikkursused ...................................................................................... 17 I valikkursus „Vaba aeg“ .......................................................................................................... 17 II valikkursus „ Lähme reisima“ ............................................................................................... 18 III valikkursus ”Grammatika” ................................................................................................. 19 IV valikkursus "Vestluskursus" ................................................................................................. 20 V valikkursus ”Eesti keele grammatika süvendatud käsitlus”.................................................. 20 VI valikkursus ”Ettevalmistus eksamiks” ............................................................................... 22

Eesti keele kui teise keele kursuste õpetamisel taotletakse gümnaasiumi õppekava lisa 3.2.

„Ainevaldkond võõrkeeled“ kirjeldatud ainevaldkonna pädevuste, üldeesmärkide ja

õpitulemuste ning käesolevas ainekavas kirjeldatud ainealaste õppe- ja kasvatuseesmärkide ja

õpitulemuste saavutamist.

Üldpädevuste kujundamist toetavad ainevaldkonna õppeained erinevate rõhuasetuste kaudu, mis

on kirjeldatud ainevaldkonnakavas (õppekava lisa 3.2 “Ainevaldkond võõrkeeled”).

Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega toimub ainevaldkonna pädevuste

kujundamise kaudu. Lõiming läbivate teemadega realiseerub valdkonna õppeainetes nii

eesmärkide, õpitulemuste kui ka õppesisu tasandil. Lõimingu kasutamine on kirjeldatud

ainevaldkonnakavas (lisa 3.2) ja õpetaja töökavades.

1. Õppe- ja kasvatuse eesmärgid

Gümnaasiumi eesti keele teise keelena õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas

iseseisvalt toimida;

2) on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja

ametkondlikus suhtluses;

3) mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses

eesti kultuurinorme ja tavasid;

4) analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks

motivatsiooni ja vajalikud oskused.

2. Õppeaine kirjeldus

Eesti keele õpetuse tähtsamaid ülesandeid on kujundada keeleoskus, mis võimaldab Eesti

ühiskonnas iseseisvalt toime tulla ning paneb aluse elukestvale õppele.

Eesti keele arendamise strateegiast tulenevalt seab käesolev õppekava eesmärgi liikuda C1

keeleoskustaseme saavutamise poole gümnaasiumi lõpuks.

Gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus eesti keeles teise keelena on B2.1. Hea

õpitulemusega õpilane täidab osaliselt ning väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2

keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on suuteline osaliselt täitma ka

järgmise (C1) keeleoskustaseme nõudeid.

Eesti keele õppe kaudu toetatakse õpilaste suutlikkust õppida teisi aineid eesti keeles.

Gümnaasiumis on üldteemaks „Mina ja maailm”. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on

igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning samamoodi on neid võimalik käsitleda ka

keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu saab õpilane võrrelda Eesti ja oma päritolumaa

kultuuriruumi. Teemade käsitlemisel peetakse silmas nende päevakohasust, õpilase huve ning

kursuse keeletaset.

Kultuuriteadlikkust kujundades juhitakse õpilase tähelepanu erinevustele suhtlemisel emakeeles

ja eesti keeles ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane on teadlik oma kohast

ja vastutusest ühiskonnas ning suudab anda adekvaatseid hinnanguid ühiskonnas toimuvale.

Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse ainult eesti keeles.

Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel

ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse eestikeelse

suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, kasutades selleks nt väitlusi, referaate, uurimistöid,

arvutiesitlusi, suhtlusportaale, blogisid jne. Erinevate tegevuste kaudu loob õpetaja võimaluse

kasutada eesti keelt aktiivselt ka tunniväliselt. Suureneb iseseisvus eestikeelse info otsimisel ning

kasutamisel.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele

struktuuri õpitakse kontekstis.

Õppes on jätkuvalt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi keeleõpinguid ning paneb

aluse elukestvale õppele.

3. Õppetegevus

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad kursuseti olla

erinevad. Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt ka väljaspool eesti keele tundi (nt teised

ainetunnid, õppereisid, õpilasvahetused, keelelaagrid ja kohtumised eesti keelt emakeelena

kõnelejatega). Õpilane loeb autentseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse

mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist.

Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide

kasutamiseks ja kinnistamiseks kasutatakse ülesandeid, kus õpilane saab rakendada

suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul,

olmesfääris).

Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema

keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja planeerib koos õpilasega tööd, et

saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad

paaris- ja meeskonnatöö oskused.

Õppetegevuseks sobivad näiteks:

1) meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2) iseseisev lugemine ning kuulamine;

3) tarbekirjade koostamine (nt elulugu, seletuskiri, avaldus, kaebus);

4) loovtööde kirjutamine (nt kirjand, artikkel, kokkuvõte, luuletus);

5) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;

6) keelerühmadevahelised arutlused ja väitlused;

7) rolli- ja suhtlusmängud;

8) projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine) ;

9) keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, intervjuud);

10) info otsimine erinevatest eestikeelsetest teatmeallikatest (nt seletav sõnaraamat, internet).

4. Gümnaasiumi õpitulemused

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma;

2) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt;

3) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti;

4) selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; suudab

teha üldistusi ning kokkuvõtteid;

5) arvestab eesti kultuurinorme ja -tavasid;

6) tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat;

vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks

erinevates valdkondades;

8) omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda;

9) seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma

õppimisstrateegiaid;

10) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade

teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus:

Oskuse tase Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Rahuldav õpitulemus B2.1 B2.1 B2.1 B2.1

Hea õpitulemus B2.2 B2.2 B2.2 B2.2

Väga hea

õpitulemus

B2.2 - C1 B2.2- C1 B2.2-C1 B2.1- B2.2

Keeleoskustase B 2.1-B2.2

Osaoskuste õpitulemused

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Grammatika

korrektsus

B2.1 Saab aru nii Loeb ja mõistab Esitab selgeid Kirjutab seotud Valdab

elavast

suulisest

kõnest kui ka

helisalvestistes

t

konkreetsetel

ja abstraktsetel

teemadel, kui

kuuldu on

üldkeelne ja

suhtlejaid on

rohkem kui

kaks.

Saab aru

loomuliku

tempoga

kõnest.

mitmeleheküljelisi

tekste

(nt artiklid,

ülevaated,

juhendid, teatme-

ja

ilukirjandus), mis

sisaldavad

faktiinfot,

arvamusi ja

hoiakuid.

Loeb ladusalt,

lugemissõnavara

on ulatuslik, kuid

raskusi võib olla

idioomide

mõistmisega.

Oskab

kasutada

ükskeelset

seletavat

sõnaraamatut.

üksikasjalikke

kirjeldusi

üldhuvitavatel

teemadel. Oskab

põhjendada

ja kaitsta oma

seisukohti.

Oskab osaleda

arutelus ja

kõnevooru üle

võtta.

Kasutab

mitmekesist

sõnavara

ja väljendeid.

Kasutab

keerukamaid

lausestruktuure,

kuid neis võib

esineda vigu.

Kõne tempo on ka

pikemate

kõnelõikude

puhul üsna

ühtlane; sõna- ja

vormivalikuga

seotud pause on

vähe ning need ei

sega

suhtlust.

Intonatsioon on

enamasti

loomulik.

tekste

konkreetsetel ja

üldisematel

teemadel (nt

seletuskiri,

uudis,

kommentaar).

Põhjendab oma

seisukohti ja

eesmärke. Oskab

kirjutada

kirju, mis on seotud

õpingute

või tööga. Eristab

isikliku ja

ametliku kirja stiili.

Oskab

korduste

vältimiseks

väljendust

varieerida

(nt sünonüümid).

Võib

esineda ebatäpsusi

lausestuses,

eriti kui teema on

võõras, kuid need

ei sega

kirjutatu mõistmist.

grammatikat

küllaltki hästi.

Ei tee

vääritimõistm

ist

põhjustavaid

vigu.

Aeg-ajalt

ettetulevaid

vääratusi,

juhuslikke

vigu ning

lauseehituse

lapsusi

suudab

enamasti ise

parandada.

B2.2 Suudab jälgida

abstraktset

teemakäsitlust

(nt vestlus,

loeng,

ettekanne) ja

saab aru

keeruka sisuga

mõttevahetuse

st

(nt väitlus),

milles

kõnelejad

väljendavad

erinevaid

seisukohti.

Mõistmist

võivad

takistada

Suudab lugeda

pikki ja

keerukaid, sh

abstraktseid,

tekste, leiab neist

asjakohase

teabe

(valiklugemine)

ning

oskab selle põhjal

teha

üldistusi teksti

mõtte ja

autori arvamuse

kohta.

Loeb iseseisvalt,

kohandades

lugemise viisi ja

kiirust

Väljendab ennast

selgelt,

suudab esineda

pikemate

monoloogidega.

Suhtleb erinevatel

teemadel,

oskab vestlust

juhtida ja anda

tagasisidet. On

võimeline

jälgima oma

keelekasutust,

vajaduse korral

sõnastab

öeldu ümber ja

suudab

parandada

enamiku vigadest.

Oskab kirjutada

esseed:

arutluskäik on

loogiline,

tekst sidus ja

teemakohane.

Oskab refereerida

nii

kirjalikust kui ka

suulisest

allikast saadud

infot.

Kasutab erinevaid

keeleregistreid

sõltuvalt

adressaadist (nt

eristades

isikliku,

poolametliku ja

tugev

taustamüra,

keelenaljad,

idioomid ja

keerukad

tarindid.

sõltuvalt tekstist ja

lugemise

eesmärgist.

Raskusi võib olla

idioomide

ja kultuurisidusate

vihjete

mõistmisega.

Oskab valida

sobiva

keeleregistri.

Kõnerütmis ja -

tempos on

tunda emakeele

mõju.

ametliku kirja

stiili).

Lausesiseseid

kirjavahemärke

kasutab enamasti

reeglipäraselt.

5. Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab õppe vajadusel rühmades. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe

eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste

abivahenditega: eesti keele õpikud ja töövihikud gümnaasiumile, arvutiprogrammid, internet,

õpetajate poolt koostatud töölehed määramata koguses; tabelid, näitlik materjal.

6. Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemusi

hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi

suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel,

arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele.

Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega.

Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on

hindamise kriteeriumid.

Kirjalike tööde hindamine

Hinne Kriteeriumid

Hinne 5 sisu asjakohane, tekst õige pikkusega, loogiline ja ladus; sõnavara on asjakohase

ulatusega, sõnakasutus täpne; võib esineda üksikuid kirja- ja keelevigu, mis ei häiri

tekstist arusaamist;

Hinne 4 sisu asjakohane, tekst õige pikkusega, loogiline ja küllaltki sidus; võib esineda

üksikuid kirja- ja keelevigu, mis ei häiri tekstist arusaamist ;

Hinne 3 sisu pealiskaudne, tekst enam-vähem õige pikkusega; rahuldav keelekasutus; esineb

kirja- ja keelevigu, kuid teksti mõte on siiski enamasti arusaadav;

Hinne 2 ülesandest saadakse üldjoontes aru, kuid selle täitmises on puudujääke; tekst

halvasti struktureeritud, mistõttu teksti mõttest arusaamine nõuab lugejapoolset

pingutust; palju eri tüüpi keele- ja/või kirjavigu.

Suulise töö hindamine

Hinne Kriteeriumid

Hinne 5 kõne on piisavalt sujuv, sõnavara ülesande täitmiseks piisav, grammatika piisavalt

korrektne;

Hinne 4 kõne on suhteliselt vaba ja arusaadav; sõnavaras esineb ülesannete täitmisel

üksikuid lünki; grammatika tundmine hea, kuigi võib esineda ebakorrektsusi;

Hinne 3 kõne pole sujuv, sõnavara on piiratud, esineb häirivaid grammatikavigu, kuid öeldu

üldmõte on arusaadav ;

Hinne 2 Sõnavara äärmiselt piiratud, mistõttu ülesanded jäävad suures osas täitmata

grammatika ebakorrektne ja takistab öeldu mõistmist.

Testide ja kontrolltööde hindamine

Hinne Õigete vastuste eest saadud punktid

Hinne 5 90%-100%

Hinne 4 75% - 89%

Hinne 3 50% - 74%

Hinne 2 20% - 49%

Hindamise üldine korraldus gümnaasiumis on kirjeldatud gümnaaiumi õppekava lisa 5.

„Hindamise korraldus“.

7. Eesti keel teise keelena kursused

I kursus ” Haridus ja töö”

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:

1) Kuulamine: Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest kooli, hariduse ja

kultuuritraditsiooni teemadel.

2) Lugemine: Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, teatme- ja

ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid.

3) Rääkimine: Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi kooli,hariduse, kultuuritraditsiooni

teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle

võtta.

4) Kirjutamine: Kirjutab seotud tekste kooli, hariduse, kultuuritraditsiooni teemadel. Põhjendab

oma seisukohti ja eesmärke. Oskab kirjutada kirju, mis on seotud õpingutega.

Õpitulemused ja õppesisu

Jrk Teema Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane:

Õppesisu

1. Haridus ja töö Oskab jutustada Eesti

haridussüsteemist;

räägib koolivahetusest ja

elukutsevalikust;

arutleb tunniplaani üle ja

põhjendab oma arvamust;

kirjutab artikli oma kooli

ajaloost

räägib välismaal õppinud

noorte kogemusest;

teab eesti koolidest

väljaspool Eestit;

oskab rääkida

tulevikuunistustest.

riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused;

kohustuslik kooliharidus, iseõppimine;

koolikeskkond ja -traditsioonid;

noorteorganisatsioonid;

edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal;

elukestev õpe.

teadlik eneseteostus; elukutsevaliku

võimalusi ja karjääri planeerimine;

suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu

miljöö, motiveeritud töötaja;

2. Kultuur ja

looming

Teab XX sajandi

kuulsamaid eestlaseid.

Oskab:

kirjutada ja esitada

ettekannet või referaati;

iseloomustada

spordikuulsust;

kirjutada intervjuu põhjal

looming: kirjandus, kujutav kunst,

helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö

jne;

rahva ajalooline kultuurimälu;

loova mõtte arendamine kogemuse kaudu.

rahvapärimused, muistendid, muinasjutud,

vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse

varamu;

lühiartikli;

erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid,

tavad ja uskumused.

3. Keskkond

ja tehnoloogia

Tunneb informaatikaga

seotud sõnavara;

oskab rääkida

arvutiõpetustundidest,

jutustada diagrammi ja

graafiku järgi;

teab arvuti kasutamise

võimalustest;

oskab vestelda leiutistest

ja tehnikaimedest.

sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või

mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond;

lähinaabrid.

teadus- ja tehnikasaavutused ning nende

rakendamine igapäevaelus;

teabekeskkond: infootsing ja -vahetus;

keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus:

elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid,

arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid

jne;

4. Eesti keel ja

eesti meel

Teab eesti

rahvakalenditähtpäevi

ning traditsioone.

Rahvakalendri tähtpäevad;

tähtpäevade pidamine koolis, kodus, Eestis ja

mujal maailmas, kultuuritraditsioonid;

5. Inimene ja

ühiskond

Kasutab erinevaid

väljendeid kaasvestlejaga

nõustumiseks/

mittenõustumiseks;

oskab vestelda teemal

"Mis on elus kõige

olulisem";

oskab anda soovitusi

positiivse mõtlemise

kohta;

osaleb diskussioonis

teemal “Kuidas olla

edukas”.

Suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel

(nt sõnavalik, žestid, miimika);

inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse

sattumine;

iga inimese kordumatu eripära;

väärtushinnangud, vaated elule ja

ühiskonnale;

inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed;

sotsiaalsed;

erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja

kultuurierinevused, käitumistavad,

kõlblusnormid).

6. Grammatika Tunneb

grammatikareegleid,

oskab neid teadlikult

kasutada.

Sisekohakäänded, lihtminevik,

tud-kesksõna,

umbisikuline tegumood,

omadussõna võrdlusastmed,

i-mitmus,

tingiv kõneviis,

ma- ja da—infinitiivi kasutamine,

arutlev tekst,

käskiv kõneviis,

arvsõnade käänamine ning kokku- ja

lahkukirjutamine,

araabia ja rooma numbrid,

sihitise käänded,

täis- ja enneminevik,

otsekõne,

sõnade kokku- ja lahkukirjutamine.

II kursus "Olme, argipäev"

Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane:

1) Kuulamine: Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest perekasvatuse

tarbijatekeskkonna, noorteprobleemide teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja suhtlejaid on

rohkem kui kaks.

2) Lugemine: Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (artiklid, juhendid, teatme- ja


3) Rääkimine: Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi perekonna ja noorteprobleemide

teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle

võtta.

4) Kirjutamine: Kirjutab seotud tekste perekasvatuse, tarbijatekeskkonna, noorteprobleemide

teemadel (seletuskiri, kaebus, tänukiri). Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke.



Õppesisu

1. Keskkond ja

tehnoloogia

Oskab suhelda kaupluses,

söögikohtades;

otsida vajalikku infot siltidelt,

menüüst, reklaamist, mis aitab

teha teadlikke valikuid;

oskab esitada pretensiooni,

koostada ja vormistada kaebust,

tänukirja.

Teabekeskkond: infootsing ja -

vahetus;

keeletehnoloogilised rakendused

igapäevaelus: elektroonsed

sõnastikud, keeleõppematerjalid,

arvutipõhine keeleõpe,

tõlkeabiprogrammid jne;

biotehnoloogia igapäevaelus:

olmekeemia, kosmeetika- ja

toiduainetööstus jne.

2. Haridus ja töö,

Pere ja

kasvatus

Oskab avaldada arvamust kodu,

kodutunde ja perekonna kohta;

oskab arutleda perekasvatuse

teemal;

oskab kirjutada

peretraditsioonidest;

oskab avaldada arvamust kodu,

kodutunde ja perekonna kohta;

oskab arutleda perekasvatuse

teemal;

perekond; peresuhted, laste ja

vanemate omavaheline

mõistmine ning üksteisest

hoolimine;

kasvatus: viisakusreeglid,

käitumisnormid,

väärtushinnangute kujundamine,

salliv eluhoiak.

3. Kultuur ja

looming

Kultuur kui

looming

Loeb ja mõistab luuletusi

armastusest;

oskab teha kokkuvõtet

armastusloost (romaanist, filmist).

looming: kirjandus, kujutav

kunst, helilooming, arhitektuur,

tarbekunst, käsitöö jne;

4. Inimene ja

ühiskond

Inimene kui

indiviid

Oskab avaldada arvamust

armastuse kohta.

Oskab kirjeldada kehahoiakut,

liigutusi, häälitsusi, miimikat

tunnete väljendamisel.

inimese loomus ja käitumine,

vastuoludesse sattumine;


väärtushinnangud, vaated elule

ja ühiskonnale;

5. Inimeste

suhtlus

Oskab kirjeldada õnnetusjuhtumit,

avaldada oma arvamust selle

põhjusest ja tagajärgedest.

inimsuhted: isiklikud,

emotsionaalsed; sotsiaalsed;

suhtlusvahendid: loomulik keel

ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid,

miimika);

6. Ühiskond

kui eluvalduste

kogum

Oskab avaldada oma arvamust

noorteprobleemidest,

narkomaaniast, alkoholismist.

Oskab kirjutada seletuskirja.

ebaterved eluviisid, kuritegevus

7. Grammatika Teab grammatikareegleid, oskab

neid kasutada nii kõnes kui kirjas

nud- ja tud-kesksõna,

umbisikulise tegumoe minevik,

tingiv kõneviis,

võõrsõnade õigekiri,

täis- ja enneminevik,

kaudne kõneviis,

sõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.

III kursus "Kultuurilugu"


1) Kuulamine: Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest lugemiseelistuse,

looduseprobleemide, teatri, kunsti, tervise, reisimise teemadel, kui kuuldu on üldkeelne ja

suhtlejaid on rohkem kui kaks.

2) Lugemine: Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (artiklid, juhendid, teatme- ja


3) Rääkimine: Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi lugemiseelistuse, looduseprobleemide,

tervise, reisimise teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus

ja kõnevooru üle võtta.

4) Kirjutamine: Kirjutab seotud tekste lugemiseelistuse, looduseprobleemide, tervise, reisimise

teemadel, (kirjand,essee) Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke.



Õppesisu

1. Kultuur ja

looming

Kultuur kui

looming:

Kultuuri-

traditsioonid

ja tavad

Teab ja oskab eristada tekstiliike;

oskab jutustada loetud raamatust,

kirjeldada raamatukangelasi;

oskab jutustada muinasjutte ja legende.

Looming: kirjandus,

loova mõtte arendamine

kogemuse kaudu;

rahvapärimused, muistendid,

muinasjutud, vanasõnad,

kõnekäänud kui rahvatarkuse

varamu;

erinevate rahvaste

kultuuritraditsioonid, tavad ja

uskumused.

2. Keskkond ja

tehnoloogia

Oskab rääkida looduses esinevatest

probleemidest ja nende lahendustest;

teab ohustatud taime- ja loomaliikidest

Eestis;

arutleb, kuidas kaitsta loodust.

Keskkonna jätkusuutlik areng,

keskkonna ja inimese suhted,

keskkonnateadlikkus: looduslik

tasakaal, puutumatu loodus;

tööstus- ja kultuurmaastikud,

kaitsealad; saasteallikad;

3. Geograafiline

keskkond;

Inimene kui

looduse osa

Oskab rääkida inimeste tegevuse

tagajärjel tekkivatest globaalsetest

probleemidest ja nende lahendustest;

teab ohustatud piirkondadest;

arutleb inimese mõjust loodusele;

arutleb, kuidas kaitsta loodust;

oskab rääkida looduses esinevatest

loodusliku tasakaalu kadumisest

tingitud ohud keskkonnale ja

inimestele;

kliima ja kliimamuutused;

tasakaal inimese ja looduse

vahel (nt loodushoidlik eluviis,

aukartus looduse ees);

probleemidest ja nende lahendustest.

4. Inimene ja

ühiskond

Inimene kui

indiviid

Oskab avaldada arvamust kehalise

kasvatuse tundide otstarbe ja

sportimise kohta;

kirjeldab spordiüritusi ja spordialasid;

oskab arutleda, mida teha, et olla terve.

Inimese loomus ja käitumine,

ebaterved eluviisid,

elulaad ehk olemise viis (nt

loodus- ja inimsõbralik,

tervislik).

5. Eesti ja

maailm

Eesti riik ja

rahvas

Oskab rääkida Eesti geograafilisest

asendist ja kliimast.

Oskab jutustada Eesti maakondade

huviväärsustest;

teab mööda Eestit reisimise

võimalustest ja tingimustest;

oskab rääkida Euroopa riikide ja

linnade omapäradest ja

huviväärsustest.

geograafiline asend ja kliima;

kultuuritraditsioonid;

kodulugu.

Eesti kui Euroopa Liidu

liikmesriik, ELi liikmesriigid

6. Grammatika Teab grammatikareegleid, oskab

teadmisi kasutada nii kõnes kui kirjas.

Sidesõnad,

tingiva kõneviisi minevik,

mitmuse osastav kääne,

i-mitmus,

sõnamoodustus,

verbi rektsioon,

oleviku kesksõnad.

IV kursus "Meedia"

Õpitulemused


1) Rääkimine: oskab väljendada ennast kursuse vältel õpitud teemadel, arutleda ja diskuteerida

tervise, terviseriskide teemal. Oskab vestelda ja argumenteerida seisukohti massimeedia

kasutamisel. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta.

2) Kuulamine: saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest, oskab kuuldu põhjal

kasutada vajalikku infot.

3) Kirjutamine: Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane.

Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot.

4) Grammatika: Valdab grammatikat küllaltki hästi. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu.

Aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab enamasti ise

parandada.

5) Lugemine: Loeb mitmeleheküljelisi tekste (nt artiklid, ülevaated, juhendid, teatme- ja

ilukirjandus), mis sisaldavad faktiinfot, arvamusi ja hoiakuid. Loeb ladusalt, lugemissõnavara on

ulatuslik.



Õppesisu

1 Inimene ja

ühiskond

Inimene kui

looduse osa

Oskab arutleda inimese tervisliku seisundi

teemal, teab ja tunneb enamlevinud haigusi

ning spetsialiste, kes haiguste puhul aitavad;

oskab analüüsida tervisliku toidu tähtsust,

kasutada vajalikku terminoloogiat;

Elulaad ehk olemise

viis (nt loodus- ja

inimsõbralik, tervislik).

mõistab, mis on tervislik eluviis ning mida

peab tervise hoidmiseks tegema – nii füüsilise

kui vaimse tervise heaks.

2. Inimene kui

indiviid

Oskab analüüsida füsioloogiliste protsesside

olulisust ja tähtsust ning mõistab

kõrvalekallete puhul valitsevaid ohtusid.

inimese loomus ja

käitumine,

vastuoludesse

sattumine;

väärtushinnangud,

vaated elule ja

ühiskonnale;


emotsionaalsed;

sotsiaalsed;

3. Inimeste

suhtlus

Oskab arutleda meediat puudutavatel teemadel;

oskab väljendada seisukohti nii raadio- tele-

kui ka kirjutava meedia kohta;

mõistab meedia kohta ühiskonnas;

teab, mis on olemuslugu, reportaaž, intervjuu

ja uudis, oskab neid kirjutada;

teab, mis on reklaam ja reklaami eesmärk,

oskab eristada reklaami sihtgruppe, oskab

koostada algelist reklaami;

oskab analüüsida meedia mõju ja vajalikkust

inimestele;

oskab kriitiliselt suhtuda meediakanalitest

tulevasse infotulva;

omab teadmisi meediakanalite rohkusest ja

seal valitsevatest ohtudest ning oskab neid

kirjeldada.

meedia kui suhtluskanal

ja -vahend.

4. Grammatika Teab grammatikareegleid, oskab teadmisi

kasutada nii kõnes kui kirjas.

Omadussõnade

võrdlusastmed.

Erinevus rektsioonis.

V kursus "Elukeskkond"

Õpitulemused


1) Rääkimine: oskab väljendada ennast kursuse vältel õpitud teemadel, arutleda ja diskuteerida

riigikaitse, Kaitseväe ja heategevusega seotud teemadel. Oskab vestelda ja argumenteerida oma

seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta.


kasutada vajalikku infot.

3) Kirjutamine: Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane.

Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot.

4) Grammatika: Valdab grammatikat küllaltki hästi. Oskab keele rikastamiseks kasutada

täiendit ja määrust. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu. Aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi,

juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab enamasti ise parandada.



ulatuslik.


Jr

k Teema


Õppesisu

1. Eesti ja

maailm,

Eesti riik ja

rahvas

Oskab arutleda riigikaitse ja

Kaitseväe teemadel;

mõistab Kaitseväe ja

ajateenistuse tähtsust.

Sotsiaalsete hüvede olemasolu ja

nende kättesaadavus (nt arstiabi,

pensionid, riiklikud

toetused ja fondid, abirahad,

soodustused puudega inimestele);

2. Kodanikuks

olemine

Oskab väärtustada kodanikuks

olemist ja kodanikukohust oma

riigi ees.

Omariiklus ja kodanikuks olemine,

riigikaitse;

3. Elukeskkond

Oskab arutleda puuetega inimeste

teemal, väärtustada inimesi ja

nende kohta ühiskonnas;

oskab kasutada antud

teemavaldkonna sõnavara nii

kõnes kui kirjas.

Vajalikud eeldused oma tööga

toimetulekuks;

puudega inimeste töö.

4. Haridus ja

töö,

Tööelu

Oskab kõnes ja kirjas väljendada

oma arvamust erinevate

elukutsete üle;

oskab välja tuua elukutsete

positiivsed ja negatiivsed küljed;

oskab kirjutada

motivatsioonikirja.

Vajalikud eeldused oma tööga

toimetulekuks;

puudega inimeste töö.

5. Inimeste

suhtlus,

Ühiskond kui

eluavalduste

kogum:

Oskab kõnes ja kirjas väljendada

seisukohti puudega inimeste

toimetuleku kohta, evib infot

puudega inimeste

töövõimalustest;

suudab hinnata oskusi ja eeldusi

tööga toimetulekuks;

valdab teemat „Heategevus“

ning mõistab selliste aktsioonide

eesmärki;

on kursis sotsiaalsfääris

toimuvaga, oskab hinnata ja

arutleda elatustaseme teemal.

Sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus;

VI kursus "Olme"

Õpitulemused


1) Rääkimine: oskab väljendada ennast kursuse vältel õpitud teemadel: tehnoloogia, ehitus,

arhitektuur; arutleda ja diskuteerida tehnoloogiasaavutustega seotud teemadel. Oskab vestelda

ja argumenteerida oma seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta;


kasutada vajalikku infot;

3) Kirjutamine: oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane.

Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot;

4) Grammatika: Valdab grammatikat küllaltki hästi. Mõistab lauseehituse reegleid, süntaksiga

seotud kirjavahemärke ning oskab neid kasutada. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu. Aeg-

ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab enamasti ise

parandada.



ulatuslik.



Õppesisu

1. Tehnoloogia

Tunneb uusimaid

tehnoloogiasaavutusi ning oskab

neid kasutada;

oskab väidelda tehnoloogia

teemadel;

tunneb ja teab parimaid ning

kiiremaid infovahetuse mooduseid

ning oskab neid igapäevaelus

rakendada,

on kursis ning oskab kasutada

elektroonilisi sõnastikke,

tõlkeabiprogramme jne.

Teadus- ja tehnikasaavutused ning

nende rakendamine igapäevaelus;

teabekeskkond: infootsing ja -

vahetus;

keeletehnoloogilised rakendused

igapäevaelus: elektroonsed

sõnastikud, keeleõppematerjalid,

arvutipõhine keeleõpe,

tõlkeabiprogrammid jne;

2. Ehitus ja

eramaja

Oskab kirjeldada oma

unistustemaja.

Kaasaegsed mugavused eramajas;

remont korterites;

kaasaegne arhitektuur;

aia kujundamine.

3. Arvuti

Teab arvuti kasutamise plusse ja

miinuseid;

teab sotsiaalvõrgustike

kasutamise tugevaid ja nõrku

külgi.

Arvuti - kas sõber või vaenlane?

Suhtlemine sotsiaalvõrgus.

4. Kodutehnik

a

Teab kodutehnika kasutamise

ohutusnõudeid;

oskab jutustada koduste tööde

tegemisest ja jaotusest

pereliikmete vahel.

Koduleketroonika,

kodutööd.

VII kursus "Riik ja ühiskond"

Õpitulemused


1) Rääkimine: Väljendab ennast selgelt, suudab esineda pikemate monoloogidega. Suhtleb

kursuse raames käsitletud teemadel, oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline

jälgima oma keelekasutust, vajaduse korral sõnastab öeldu ümber ja suudab parandada enamiku

vigadest.

2) Kuulamine: Suudab jälgida abstraktset teemakäsitlust (nt vestlus, loeng, ettekanne) ja

saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad väljendavad erinevaid

seisukohti;

3) Kirjutamine: Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja

teemakohane. Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot. Kasutab

erinevaid keeleregistreid sõltuvalt adressaadist (nt eristades isikliku, poolametliku ja ametliku

kirja stiili). Lausesiseseid kirjavahemärke kasutab enamasti reeglipäraselt. Oskab eristada

referaadi ja uurimistöö eesmärke ja tunneb põhialuseid.

4) Grammatika: Valdab grammatikat küllaltki hästi. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid

vigu. Aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab enamasti

ise parandada. Tunneb ja kasutab õigesti käänete süsteemi, oskab kasutada ja mõistab lühendeid.

Kasutab õigesti kirjavahemärke.

5) Lugemine: Suudab lugeda pikki ja teabetekste (valiklugemine) ning oskab selle põhjal

teha üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi

ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist. Mõistab tarbetekstide sisu ja eesmärki.



Õppesisu

1. Eesti ja maailm

Eesti ja teised

riigid

Oskab arutleda ning väidelda

Euroopa Liitu puudutavatel

teemadel;

mõistab immigratsiooni ja

paguluse temaatikat;

tunneb EL struktuuri, ülesandeid,

on kursis selle temaatikaga

seonduvate probleemidega

globaliseeruvas maailmas.

Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik: ELi

liikmesriigid;

ELi töökorraldus;

Eesti koht maailmas;

rahvusvaheline koostöö.

2. Keskkond ja

tehnoloogia

Tehnoloogia

Tunneb Eesti pagandussüsteemi

ning oskab arutleda hindade,

palkade ja laenudega seotud

teemadel;

oskab kaitsta oma seisukohti.

Teadus- ja tehnikasaavutused ning nende

rakendamine igapäevaelus.

3.3.14

Inimene ja

ühiskond

Ühiskond kui

eluavalduste

kogum

Valdab majandustemaatikat;

on kursis maailma majanduses

toimuvaga;

oskab argumenteeritult väljendada

oma seisukohti.

majanduselu: tõusud ja mõõnad;

heaoluühiskond.

4. Keskkond ja

tehnoloogia

Geograafiline

keskkond

Mõistab loodussäästliku eluviisi

põhimõtteid ning olulisust;

mõistab inimtegevuse mõju

ümbritsevale keskkonnale ning

oskab oma seisukohti

argumenteerida;

oskab diskuteerida energeetika ja

alternatiivenergia teemadel.

Keskkonna ja inimese suhted;

keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal,

puutumatu loodus;

tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad;

saasteallikad;

loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud

ohud keskkonnale ja inimestele;

kliima ja kliimamuutused;

keskkonna jätkusuutlik areng.

VIII kursus "Inimsuhted"

Õpitulemused


1) Rääkimine: Väljendab ennast inimsuhete teemasse puutuvalt selgelt, suudab esineda

pikemate monoloogidega. Oskab vestlust juhtida ja anda tagasisidet. On võimeline jälgima ja

vajaduse korral sõnastab oma keelekasutust, öeldu ümber ja suudab parandada enamiku vigadest.

Oskab valida sobiva keeleregistri.

2) Kuulamine: Suudab jälgida muusika, kunsti, teatri ja kinokunsti teemakäsitlust (nt vestlus,

loeng, ettekanne) ja saab aru keeruka sisuga mõttevahetusest (nt väitlus), milles kõnelejad

väljendavad erinevaid seisukohti.

3) Kirjutamine: Oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline tekst sidus ja teemakohane.

Oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot. Kasutab erinevaid

keeleregistreid sõltuvalt adressaadist. Lausesiseseid kirjavahemärke kasutab enamasti

reeglipäraselt.

4) Grammatika: Valdab grammatikat küllaltki hästi. Ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu.

Oskab kasutada umbisikulist tegumoodi, ütet, täiendit. Eesti keele lausejärg.

5) Lugemine: Suudab kursuse vältel käsitletud teemade kohta lugeda pikki ja keerukaid, sh

abstraktseid, tekste, leiab neist asjakohase teabe (valiklugemine) ning oskab selle põhjal teha

üldistusi teksti mõtte ja autori arvamuse kohta. Loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja

kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist.


Jrk Teema Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane: Õppesisu

1. Eesti ja maailm

Eesti keel ja eesti

meel

Tunneb ja teab eesti teatri, muusika,

kujutava kunsti ja kinokunstiga

seonduvat ajalugu ja tänapäeva.

Kultuuritraditsioonid

2. Kultuur ja

looming;

Kultuur kui

looming;

Suhtluskultuur

Oskab orienteeruda ning ennast

väljendada eesti teatri, muusika,

kujutava kunsti ning kinokunstiga

seonduvatel teemadel;

teab ja tunneb eesti erinevate

valdkondade kunstitegelasi ning

eesti kultuuritraditsioone;

teab ja tunneb peamisi kunstivoole ja

–liike, muusikastiile;

tunneb huvi kultuurielu vastu, loeb

eestikeelset kirjandust, vaatab filme

ja telesaateid ning kuulab

raadiosaateid;

oskab hinnata ning mõistab rahvaste

kultuuritraditsioone ning ennast

arendada eelmiste põlvkondade

kogemuste kaudu;

teab heade käitumistavade

põhimõtteid.

Looming: kirjandus, kujutav

kunst, helilooming,

arhitektuur, tarbekunst,

käsitöö jne;

rahva ajalooline kultuurimälu;

loova mõtte arendamine

kogemuse kaudu;

eetika ja esteetika.

3. Multikultuurne

ühiskond

Oskab nimetada multikultuurse

ühiskonna tugevaid ja nõrku külgi

Mitmekultuuriline ühiskond

IX kursus "Haridus ja kutsesobivus"


1) Kuulamine Saab aru nii elavast suulisest kõnest kui ka helisalvestistest hariduse,

perekasvatuse, peretraditsioonide, pereplaneerimise, elukutsete, edukuse, noorteprobleemide

teemadel.

2) Lugemine Loeb ja mõistab mitmeleheküljelisi tekste (artiklid, juhendid, teatme- ja


3) Rääkimine Esitab selgeid üksikasjalikke kirjeldusi perekasvatuse, peretraditsioonide,

pereplaneerimise, edukuse, noorteprobleemide teemadel. Oskab põhjendada ja kaitsta oma

seisukohti. Oskab osaleda arutelus ja kõnevooru üle võtta.

4) Kirjutamine Kirjutab seotud tekste perekasvatuse, peretraditsioonide, pereplaneerimise,

edukuse, noorteprobleemide teemadel (sisseastumisaavadus, CV, giiditeksti,väide, esse,

ettekanne, kirjutab erinevates stiilides tekste. Põhjendab oma seisukohti ja eesmärke.



Õppesisu

1. Eesti ja maailm

Eesti keel ja eesti

meel

Oskab nimetada eesti

nimesid, rääkida

eesti pere

rahvatraditsioonidest;

oskab arutleda

usuprobleemidest;

kuulab ja koostab ise

giiditeksti;

osaleb usuteemalises

dispuudis.

Rahvuslik identiteet;

kultuuritraditsioonid;

2. Pere ja kasvatus

Oskab analüüsida

luuletusi;

vestleb armastuse teemal;

oskab kirjutada

tutvumiskuulutusi;

räägib ja loeb abielust ja

lastest, mänguasjadest,

rollidest perekonnas;

arutleb pereplaneerimise

teemal;

oskab rääkida ja kirjutada

tulevikuplaanidest.

perekond; peresuhted, laste ja

vanemate omavaheline mõistmine

ning üksteisest hoolimine;

kasvatus: viisakusreeglid,

käitumisnormid, väärtushinnangute

kujundamine, salliv eluhoiak

jne.

3. Tööelu

Tutvub erinevate

kirjastiilidega;

oskab kirjutada ametlikus

stiilis teate;

oskab läbi viia

tööintervjuud;

teab töölepingu

vajalikkusest, selle

kohustuslikest osadest;

oskab kirjutada

Teadlik eneseteostus; elukutsevaliku

võimalused ja karjääri planeerimine;

tööotsimine: eluloo koostamine,

tööleping, töövestlus;

töö kui toimetulekuallikas; raha

teenimine (nt sissetulekud ja

väljaminekud, hinnad);

tööpuudus;

vastutustundlik suhtumine oma

töösse; hoolivus enese ja teiste

suhtes;

sisseastumisavalduse,

CV.

töötaja ja tööandja õigused ning

vastutus, ametiühingud, katseaeg,

osalise või täisajaga töö,

puhkus;

suhted töökollektiivis; meeldiv ja

sundimatu miljöö, motiveeritud

töötaja;

vajalikud eeldused oma tööga

toimetulekuks.

4. Inimene ja

ühiskond

Inimene kui

looduse osa

Oskab iseloomustada ja

kirjeldada meest/naist;

teab temperameenditüüpe;

arutleb

noorteprobleemidest;

korraldab kõnevõistlust;

kirjutab väidet;

oskab analüüsida edukuse

eeldusi.

eluring: sünd, elu ja surm;

mood;

edukuse tunnused.

5. Inimene kui

indiviid

Oskab rääkida

noortemoest

ja riietuseprobleemidest,

väärtushinnangutest.

Inimese loomus ja käitumine,

vastuoludesse sattumine;


väärtushinnangud, vaated elule ja

ühiskonnale;

6. Inimeste suhtlus

Oskab arutleda teemadel

"Suhted inimeste vahel",

"Suhted eri põlvkondade

vahel" ja

"Suhtlemine

sotsiaalvõrgus"


emotsionaalsed; sotsiaalsed;

suhtlusvahendid: loomulik keel ja

kehakeel (nt sõnavalik, žestid,

miimika);

7. Grammatika Teab grammatikareegleid,

oskab neid kasutada nii

kõnes kui kirjas.

Asesõnad,

omadus- ja määrsõnad,

liitsõnad,

rektsioon,

sihitis,

üte,

minevikuvormid.

8. Eesti keel teise keelena valikkursused

I valikkursus „Vaba aeg“



Õppesisu

1. Kes loeb,

see mõtleb.

Teab järgmiseid mõisteid: eeskiri, olemuslugu, reisijuht,

teatmeteos, uurimus, silt, mõistatus,

määrus, sõiduplaan,

näidend, juhend, hinnakiri,

kunstitekst, publitsistlik tekst,

Tekstiliigid, näited tekstiliikide

kohta;

raamatukangelaste

kirjeldamine;

legendidee ja lapsepõlve

lemmikmuinasjuttude

elektrooniline tekst, tarbetekst,

kangelane, teema, sündmus,tegelased.

Oskab rääkida ja kirjutada

järgmistel teemadel: Konflikt;

eesmärgid.

kuidas saavutada eesmärke;

hea ja kurja suhe - mõju lapsele;

raamatu tähtsus ja ülesanded

tänapäeval;

pildiraamat väikelapse elus;

kooliraamat ja haridus.

jutustamine;

raamatud ja võluesemed;

kuulamistekst „Mängult või

päriselt.";

sidesõnad;

rinnastavad ja alistavad

sidesõnad;

ma- või da-infinitiiv;

käänded.

2. Aeg spordi

seltsis.

Teab mõisteid, oskab vestelda ja

kirjutada ning leida infot internetist

järgmistel teemadel: Matkamine, turvavarustus,

heitlus, jännis olema, takistus,

kanuumatk, veesport, talisport,

ekstreemsport, võitluskunst, tants,

meeskondlikud spordialad, kohustuslik

tund, sportimisvõimalused, jõusaal,

spordiüritus.

Kiri sportlikust ajaveetmisest;

tingiva kõneviisi minevik;

temaatiliste dialoogide

koostamine;

kuulamistekst „Ujumine

maandab stressi ja toob

tervise“.

temaatilise info otsimine

internetist

II valikkursus „ Lähme reisima“


Jrk Teema

Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: teab järgmisi mõisteid ja oskab neid

oma kõnes ja kirjas kasutada:

Õppesisu

1. Ettevalmistused

reisiks.

Sihtpunkt, hääletama, viibima,

köitma, kestma, väljasõit,

saabumine, huviväärsused,

maksumus, toitlustamine,

giid, reisisaatja, reisikonsultant,

reisikorraldaja.

Ettevalmistused reisiks;

ekskursiooni korraldamine;

reisibüroo töötajate ametid;

reklaam.

„Tere tulemast Narva!“;

reisiinfo hankimine;

reisimine;

sõnamoodustus.

2. Eestimaa

kaunid paigad

Vanausuline, õlgehistöö,

seljandik, savikaup,

muistend, Narva- Jõesuu,

Narva kindlus,

Narva ajaloomuuseum,

Narva- piirilinn.

Jõgevamaa huviväärsused

Ida- Virumaa

Narva - sügispealinn

3. Lõuna - Eesti Suusaspordikeskus,

Pühajärv, Nüpli jt, kaunis maastik,

mererand, puhkamisvõimalused.

Mis meelitab turiste Pärnusse?

Otepää- talvepealinn

Pärnu - suvepealinn

4. Pariis Eiffeli torn, Louvre; Pariisi vaatamisväärsused;

Pariis - moepealinn Pariis- suur ja haaramatu.

III valikkursus ”Grammatika”

Õppe-eesmärgid:

Kursus on praktilise suunitlusega.

anda terviklik ning süstemaatiline ülevaade eesti keele grammatikast

korrata grammatika põhistruktuure

õpetada õpilast orienteeruma eesti keeleõpetuses sel määral, et ta võiks kõnes ja kirjas

moodustada vabalt fraase ja lauseid



Õppesisu

1. Tegusõna Oskab kasutada mineviku aegu,

teab kuidas moodustub tulevikku

väljendavaid vorme;

Ajatelg;

minevik, olevik, tulevik;

teab erandtegusõnu, milles saab

kasutada i-mineviku vorme.

minevik: liht-, täis- ja

enneminevik;

-i minevik;

erandtegusõnad

2.

Käänded

Teab käänetevahelisi seoseid,

käänete nimetusi;

oskab orienteeruda ja teadlikult

kasutada kirjalikes ja suulistes

töödes õpitud teadmisi;

Käänded;

põhi- ja peakäänded;

käänetevahelised seosed;

oskab mitmuse osastava käände

moodustamist.

3. Tegusõna

rektsioon

Teab erandtegusõnu ja oskab

nimetada nõutavat käänet.

Tegusõna

rektsioon.

4. ma- ja da-

infinitiiv

Teab ma- ja da- infinitiivi

kasutamise reegleid ning oskab

neid kasutada.

ma- ja da- infinitiiv

5. Kõneviisid Oskab moodustada ja kasutada

vajalikku kõneviisi.

Käskiv, tingiv, kindel ja kaudne

kõneviis.

6. Umbisiku-line

tegumood

Teab umbisikulise tegumoe

moodustamise reegleid;

– tud kesksõna

Umbisikuline tegumood. Olevik

Umbisikuline tegumood.

Minevik

7. Omadussõna

võrdlus-

astmed

Oskab moodustada omadussõna

võrdlusastmeid.

Omadussõnade võrdlusastmed.

8. Määrsõna Oskab moodustada määrsõnade

võrdlusastmeid.

Määrsõnad.

Määrsõnade võrdlusastmed.

9. Asesõna Oskab õigesti kasutada asesõnu. Asesõnade käänamine.

10. Tagasõnad

Eessõnad

Teab ja kasutab õigesti taga- ja

eessõnu.

Tagasõnad ja omastav kääne.

Eessõnad (mitu, piki, mööda jt)

11. Arvsõnad Oskab käänata arvsõnu. Põhiarvsõnad

Järgarvsõnad

12. Liitsõnad Teab liitsõnade kokku- ja

lahkukirjutamise reegleid.

Liitsõnade kokku-

ja lahkukirjutamine

13. Lause-

moodustus

Oskab moodustada grammatiliselt

õigeid lauseid.

Nimisõna, tegusõna,

omadussõna.

Alus ja öeldis.

IV valikkursus "Vestluskursus"

Õppe-eesmärgid: Praktilise eesti keele oskuse arendamine. Rollimängud, ettekanded, dialoogid, monoloogid, debatid.



Õppesisu

1. Igapäevane elu Oskab vestelda; on aktiivne dialoogide

esitamisel; koostab monolooge.

Päevaplaan; puhkepäevad; vaba aeg.

2. Olme Teeb kokkuvõtteid; oskab väljendada oma arvamust.

Kas eramaja või korter? Kodutööde mehhaniseerimine. Mis on uut?

3. Teenindus Otsib materjali internetist; oskab esineda rollimängudes; osaleb aktiivselt rühmatöödes.

Kuidas oled rahul teenindusega

kodukohas, pealinnas? Mida võiks ja peaks muutma?

Miks?

4. Haridus ja

õppimine On aktiivne debattides. Kuidas olla hea õpilane?

Kas ja miks on vaja teada kolme

võõrkeelt?

5. Tänapäeva mood Oskab teha ettekannet; osaleb aktiivselt

diskussioonides.

Kas mood või tervis? Mida tähendab hea maitse? Kes on moenarr?

6. Noorte

muusikaeelistuse

d

Osaleb aktiivselt debattides; oskab teha temaatilisi

ettekandeid.

Erinevad põlvkonnad, erinev

suhtumine. Klassikaline muusika ja

popmuusika?

7. Ida – Virumaa ilu

ja võlu Oskab pidada debatte

päevakohastel teemadel; teeb kokkuvõtteid ajakirjanduses

leitud materjalidest.

Kohtla – Järve kui tööstusrajoon; Sillamäe linn; Narva- Jõesuu; Narva linna vaatamisväärsused

V valikkursus ”Eesti keele grammatika süvendatud käsitlus”

Õppe-eesmärgid

Kursus on praktilise suunitlusega.

Selle kursuse eesmärk:

anda terviklik ning süstemaatiline ülevaade eesti keele grammatikast;

korrata grammatika põhistruktuure;

õpetada õpilane orienteeruma eesti keeleõpetuses sel määral, et ta võiks kõnes ja kirjas

moodustada vabalt fraase ja lauseid ;

harjutamise tulemusel muuta eesti keele kasutus (näiteks ma- ja da-infinitiiv, rektsioon,

lausejärg jms) automaatseks ja veatuks.


Jrk Teema Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:

Õppesisu

1. Tegusõna Oskab kasutada mineviku aegu;

teab kuidas moodustada tulevikku

väljendavai vorme;

Ajatelg. Minevik, olevik, tulevik;

teab erandtegusõnu, milles saab

kasutada i-mineviku vorme.

Minevik: liht-, täis- ja enneminevik;

-i minevik; erandtegusõnad.

2. Käänded Teab käänetevahelisi seoseid,

käänete nimetusi;

oskab orienteeruda ja teadlikult

kasutada kirjalikes suulistes töödes

juba õpitud teadmisi;

põhi- ja peakäänded;

käänetevaheline seos;

kohakäänded. Kus? Kuhu? Kust?

Käänded: saav, rajav, olev;

Käänded: ilmaütlev ja kaasaütlev;

oskab moodustada mitmuse

omastavat käänet, teab reeglit;

Käänded: mitmuse omastav

teab käändelõppe. Käänded: mitmuse osastav

3. Tegusõna

rektsioon

Erandid

Teab erandtegusõnu ja oskab

nimetada õiget käänet.

Tegusõna rektsioon.

4. ma- ja da-

inf.

Teab ma- ja da- infinitiivi

kasutamise reegleid.

ma- ja da- infinitiiv

5. Kõneviisid Oskab moodustada vajalikku

kõneviisi.

Käskiv, tingiv, kindel, kaudne

kõneviis;

6. Umbisiku-

line

tegumood

Teab umbisikulise tegumoe

moodustamise reegleid;

umbisikulise tegumoe olevik;

umbisikulise tegumoe minevik;

– tud kesksõna.

7. Omadussõn

a võrdlus-

astmed

Oskab moodustada omadussõna

võrdlusastmeid.

Omadussõnad ja võrdlusastmed;

ülivõrre,

i- ülivõrre.

8. Määrsõna Oskab moodustada määrsõnade

võrdlusastmeid.

Määrsõnad. ;

määrsõnade võrdlusastmed.

9. Asesõna Oskab õigesti kasutada asesõnu. Asesõnade käänamine.

10. Tagasõnad

Eessõnad

Teab ja kasutab õigesti taga- ja

eessõnu

Tagasõnad ja omastav kääne;

eessõnad.

11. Arvsõnad Oskab käänata arvsõnu. Põhiarvsõnad;

järgarvsõnad.

12. Liitsõnad Teab liitsõnade kokku- ja

lahkukirjutamise reegleid.

Liitsõnade kokku-

ja lahkukirjutamine

13. Lause-

moodustus

Oskab moodustada grammatiliselt

õigeid lauseid.

Nimisõna, tegusõna, omadussõna;

alus ja öeldis.

14. Lauselühen

did

Oskab kasutada ja tõlkida - mas,-

mata, -mast – maks sõnavorme.

Lauselühendite kasutamine.

15. Kirjavahe -

märgid.

Oskab õigesti kasutada

kirjavahemärke.

Koma, punkt, semikoolon,

hüüumärk, küsimärk, mõttekriips.

16. Suur ja Teab suure ja väikese algustähe Nimed, tooted, ametlikud

väike

algustäht.

kasutamise reegleid. nimetused, kaubad jne.

VI valikkursus ”Ettevalmistus eksamiks”



Õppesisu

1. Olen pädev

suhtlema

kõnes ja

kirjas

mõistab konkreetsel või

abstraktsel teemal keerukate

tekstide ning mõttevahetuse

tuuma;

suhtleb eesti keelt emakeelena

kõnelejaga spontaanselt ja

ladusalt;

loob erinevatel teemadel sidusa ja

loogilise teksti;

selgitab oma vaatenurka ning

hindab kõnealuste seisukohtade

tugevaid ja nõrku külgi;

suudab teha üldistusi ning

kokkuvõtteid;

arvestab eesti kultuurinorme ja -

tavasid;

tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja

kultuurielu vastu, loeb eestikeelset

kirjandust ja trükimeediat; vaatab

filme, telesaateid ja teatrietendusi

ning kuulab raadiosaateid;

kasutab eestikeelseid teabeallikaid

(nt sõnaraamatud, internet)

vajaliku info otsimiseks erinevates

valdkondades;

on omandanud keeleoskuse, mis

võimaldab avalikult esineda;

seab õpieesmärke ja hindab nende

saavutatuse taset ning vajaduse

korral valib ja muudab oma

õppimisstrateegiaid;

seostab omandatud teadmisi nii

võõrkeelte valdkonna kui ka teiste

eluvaldkondade teadmistega.

Reklaam, meedia, teler, raadio,

ajalehed, ajakirjad, arvuti, internet;

tervis, tervislikud eluviisid, stress,

tervislik toitumine,

toitumisharjumused ja eelistused;

suhted inimeste vahel,

peretraditsioonid, puhkus,

tähtpäevad;

reisimine, turism,

puhkamisvõimalused Eestis;

sisseostud, kaubanduskeskused;

haridus ja õppimine;

liiklus; transport;

mobiiltelefonid;

pangas, majandus, tööpuudus,

ostukorvi maksumus;

poliitika, riik;

looduskaitse; globaalprobleemid;

konfliktid ja nende lahendamine;

töö, suhted tööl, elukutsevalik;

tähtpäevad, rahvakalender;

kultuur, kunst, teater, muusika;

kuidas olla edukas?

Documents

Ainekava Eesti keel teise keelena · 1. Õppe- ja kasvatuse eesmärgid Gümnaasiumi eesti keele teise keelena õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) omandab keeleoskuse tasemel,