1

Keelestruktuuride õpetamine seostatult teemade ja osaoskustega

Mare Kitsnik - lingvistika- ja psühholoogiamagister

1. Keelestruktuuride roll teise keele (võõrkeele) õppimisel ja omandamisel

Keelestruktuuride õpetamine toetab keele omandamist

Keelestruktuuride õpetamine on teise keele (võõrkeele) õppes läbi aegade olnud üks enim kirgi

tekitav valdkond, mille käsitlemisel ulatuvad arvamused seinast seina. Ühte äärde jäävad

traditsioonilise grammatikaõppe pooldajad, kelle arvates ei saa õppijad iseseisvalt keelt kasutada

enne, kui pole keelereegleid ära õppinud ning kirjalikke grammatikaharjutusi täites kinnistanud.

Teises ääres on need, kelle arvates lahendab kommunikatiivne õppemeetod kõik probleemid ja

inimesed hakkavad suheldes ja aktiivselt keelt kasutades ka iseenesest korrektselt rääkima ning

kirjutama.

Tänapäeval ollakse üldiselt seisukohal, et kõige tõhusam on nn vahepealne meetod, mille puhul

arvestatakse, et inimene omandab keelt kahel viisil: teadvustamatult ja teadvustatult ning nende

vahel on seos (Kaivapalu ja Martin 2010). Keelestruktuure õpetades saab kaasa aidata keele

mitmekesisemale, sujuvamale ja täpsemale kasutusele.

Teadvustamata keeleomandamise puhul saab keelestruktuuride omandamist tõhustada 1)

sobiva sisendiga ja 2) ülesannetega, mis „nõuavad” teatud struktuuride kasutamist.

Sobiv sisend tähendab, et õppijaile esitatakse tekste, mis sisaldavad vajalikke struktuure. Nende

tekstide kuulamine või lugemine arendab alateadlikult ka õppijate keeletunnetust ja soodustab

struktuuride omandamist. Selliseid tekste võib õppematerjali autor või õppeprogrammi koostaja

valida autentsete tekstide hulgast või ise luua. Autentseid tekste otsides tuleks mõelda,

missuguses suhtlussituatsioonis ja mis keelefunktsioonide väljendamiseks õpetatavat struktuuri

tavaliselt kasutatakse. Näiteks sisaldab abituriendi jutt oma tulevikukavatsustest kindlasti

tulevikku väljendavaid keelestruktuure ning huvitavast reisist rääkiv blogitekst ei saa hakkama

ilma mitmesuguste kohti väljendavate struktuurideta. Autentseid tekste tuleks lühendada ja

kohendada õppijate vanuse ja keeletaseme järgi, kuid seejuures ei tohi tekste muuta kunstlikuks.

2

Kui sobivat autentset teksti ei õnnestu leida, võib selle ka ise luua. Seejuures peab veelgi

hoolikamalt jälgima, et tekst ei muutuks ebaloomulikuks, vaid sarnaneks oma tüübilt, stiililt ja

sõnakasutuselt autentsega. Näiteks peaksid suulises dialoogis esinema suulisele kõnele

iseloomulikud jooned: sõnakordused, lõpetamata laused jmt. Samuti ei tohiks õpetada

soovitavaid vorme teksti sisse kirjutada kunstlikult palju (nt kui eestikeelses tekstis esineb sõna

kino vorm kuhu? – kinno, ei ole vaja üritada sisse tuua ka teisi sama tüübi sõnu meri – merre, uni

– unne, lumi – lumme). Nii lugemis- kui kuulamistekstide juurde saab luua teksti mõistmise

harjutusi, mille täitmine arendab varjatult ka struktuuride tajumise võimet.

Teatud struktuuride kasutamist „nõudvad” ülesanded on sellised, kus õppijad peavad ise

looma suulise või kirjaliku teksti, mis eeldab teatud tüüpi struktuuride kasutamist. Näiteks kui on

vaja kedagi juhendada mingi arvutiprogrammi kasutamisel, siis ei saa eesti keeles üldjuhul

hakkama ilma käskiva kõneviisi vormideta, kohakäänete ja sihitise kääneteta (ava see programm,

liigu noolega ekraani paremasse nurka, ära sinna vajuta) või modaalsust väljendavate sõnadeta

(nüüd pead natuke ootama, edasi on vaja valida sobiv teema). Keelestruktuuride teadvustamata

õppe puhul antakse vajalikud fraasid õppijale valmiskujul ja ta kasutab neid ilma mõtlemata, mis

vormiga tegemist on. Samamoodi õpime oma esimest keelt lapsena või teist keelt

keelekeskkonnas suheldes.

Teadvustatud keeleõppimise korral juhitakse õppijate tähelepanu õpitavatele struktuuridele.

Selleks saab lisaks traditsioonilistele seletustele-harjutustele või nende asemel 1) kasutada

harjutusi, mis suunavad õppijaid tekste uurima, sealt vajalikke struktuure leidma ja nende

kasutust analüüsima; 2) kommunikatiivsete grammatikaharjutuste abil drillida oluliste

struktuuride kasutamist, et muuta see võimalikult automaatseks ja soodustada seega hilisemat

spontaanset kasutust.

Teksti uurimise harjutuses võib näiteks lasta õppijail leida kõik selles esinevad tegusõnad ja

rühmitada need selle järgi, kas nendega väljendatakse juba toimunud, parajasti toimuvat või

tulevikus toimuvat tegevust. Seejärel saavad õppijad leitud sõnu lähemalt uurida ja leida iga

rühma iseloomustavad tunnused. Edasi võib vaadelda, miks teksti eri osades kasutatakse eri aegu

ning millised sõnad lisaks tegusõnadele seejuures veel kasutusel on (nt ajamäärsõnad, arvsõnad

vm). Kui õppijad ise keelestruktuure analüüsivad, siis mõistavad nad paremini tähendust ja see

jääb ka paremini meelde.

3

Teksti uurimise harjutusteks võivad olla ka teksti mõistmise harjutused, mille täitmiseks peab

õppija leidma tekstist vastava struktuuri ja selle tähendusest täpselt aru saama.

Kommunikatiivsed grammatikaharjutused on sellised harjutused, mille käigus õppijad

suhtlevad omavahel ning vahetavad sisulist ja vähemalt osaliselt etteteadmata infot, kasutades

samal ajal ka mingeid kindlaid keelestruktuure. Näiteks peavad õppijad vestlema paaris ja

leppima kokku, kuhu minna nädalavahetust veetma. Seejuures peavad nad läbi arutama kõigi

ülesandes etteantud kohtade plussid ja miinused ning kasutama vorme, mis vastavad küsimusele

kuhu? ja mis on eesti keele kui teise keele õppijale rasked (nt A: Mis sa arvad, kui läheks kinno.

Seal on üks uus film. B: Ma ei tea, see ei ole eriti huvitav film. Lähme parem klubisse jne.).

Madalamal tasemel võivad vormid seejuures olla esitatud õigel kujul (kinno, klubisse jne),

kõrgemal tasemel aga algkujul (kino, klubi jne).

Milliseid struktuure on vaja õpetada

Keelestruktuuride hulk on suur ja kõiki neist ei ole mingil juhul võimalik ega vajalik keeleõppe

igal etapil käsitleda. Valikut tehes on otstarbekas lähtuda struktuuride funktsionaalsest olulisusest

ja õpetatavusest antud keeletasemel.

Funktsionaalne olulisus tähendab, kuivõrd on seda struktuuri vaja mingi keelefunktsiooni

(palumine, kirjeldamine, selgitamine jm) või üldmõiste (objektid, tegevused, protsessid, aeg,

ruum, omadused, hulk ja määr, suhted ja seosed) väljendamiseks. Seejuures võivad vajalikud

struktuurid eri keeltes mõnikord kattuda, mõnikord mitte. Näiteks on palve edastamiseks nii eesti,

inglise kui vene keeles vaja kasutada käskivat kõneviisi (palun tee seda) või tingivat kõneviisi

(kas sa teeksid seda?) ning minevikus toimunud tegevuste kirjeldamine on võimatu ilma

mineviku aegadeta (ma olin seda filmi kolm korda vaadanud ja eile vaatasin neljandat korda).

Tegevuse resultatiivsust märgivad aga eesti keeles sihitise käänded (ma ostsin endale uue fotoka)

ning teatud ühendverbid (ma tegin selle töö lõpuks ära), vene ja inglise keeles aga teatud

verbivormid (ja kupila sebe novõi fotoapparat, I have bought a new camera).

Struktuuri olulisuse määravad selle kasutamise sagedus, selle olulisus edasiantava info

mõistmisel ja selle selgitamise-harjutamise vajalikkus teise keele õppija jaoks. Kindlasti tuleb

käsitleda ja harjutada keeles sageli esinevaid struktuure, millel on oluline roll suhtluse

mõistetavusel (nt mineviku ja oleviku aegade segiajamine võib põhjustada olulisi suhtlushäireid).

Väga oluline on ka silmas pidada just muukeelsele õppijale raskusi valmistavaid asjaolusid.

4

Näiteks tuleks eesti keele kui teise keele õppijale õpetada mitmuse väljendamise erinevust

mitmuse nimetava käände ja ainsuse osastava käändega (parimad sõbrad – paar parimat sõpra

jm).

Õpetatavus antud keeletasemel tähendab seda, kas ja mil määral see struktuur sellel

keeletasemel keskmisele õppijale omandatav on. Näiteks võib praktilisele kogemusele toetudes

üsna kindlalt väita, et eesti keele sihitise käänded või vene keele soveršennõi ja nesoveršennõi vid

ei ole A-taseme õppijaile jõukohased teemad. Et samal ajal on need struktuurid keeles sagedased,

tuleks neid küll lühidalt ja lihtsalt tutvustada, kuid mitte kulutada palju aega peensuste

selgitamisele ja veatu kasutuse harjutamisele. Nende struktuuride põhjalik käsitlemine ei aita

kaasa algaja õppija keele arengule, kuid võib liigse raskuse tõttu tunduvalt kahandada

õpimotivatsiooni. Vajadusel võib neid vorme õppida tervikfraasides.

Lihtmineviku vormid on seevastu A-tasemel hästi õpetatavad nii eesti, vene kui inglise keeles.

Nende mõistmise ja kasutamise harjutamisele tasub aega pühendada ning eesmärgiks peaks

olema, et õppija hakkaks oleviku ja lihtmineviku vahel vahet tegema. Seejuures on loomulik, et

tema enda loodud tekstides esineb kohati eksimusi.

Kuidas vajalikud struktuurid valida

Aja jooksul on iga keele puhul välja kujunenud teatud traditsioonilised struktuurid, mida teise

keele õppijaile õpetatakse. Mida kõrgemal tasemel on mingi võõrkeele uurimine ja arendamine,

seda enam vastab õpetatavate struktuuride valik ja järjestus õppijate vajadustele ning muudab

seega õppimise meeldivamaks ja tõhusamaks.

Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem tähelepanu pöörama autentsele keelekasutusele, mille

teaduslikud uuringud võimaldavad välja selgitada, milliseid struktuure emakeelekõnelejad oma

suulistes ja kirjalikes tekstides eri funktsioonide ja mõistete väljendamiseks tegelikult kasutavad

(nt kuidas eestlased väljendavad tulevikku) ning milliseid struktuure kasutavad analoogsetel

juhtudel eri tasemel olevad võõrkeeleõppijad. Eri riikide uurijad on koondunud võrgustikku

SLATE (Second Language Acquisition & Testing in Europe). Mõned tuntumad uurimisprojektid

on näiteks:

- English Profile, mille eesmärgiks on luua Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete

üksikasjalikud lingvistilised profiilid inglise keele tarvis.

5

- CEFLING – aastatel 2007–2009 Soome Akadeemia ja Jyväskylä Ülikooli läbi viidud

uurimisprogramm, milles vaadeldi, kuidas areneb soome keele kui teise keele ja inglise keele kui

teise keele oskus ühelt keeleoskustasemelt teisele liikudes.

- Veelgi varem, juba 2005. aastal on ilmunud üksikasjaline saksa keele tasemekirjelduste

käsiraamat Profile Deutch.

Eesti keele kui teise keele puhul on raamdokumendi tasemekirjelduste konkretiseerimisega

samuti algust tehtud: ilmunud on A1-C1-taseme kirjeldused (Ilves 2008, 2010; Hausenberg jt

2008; Kerge 2008). Palju kasulikku materjali samal teemal leiab ka käsiraamatust „Eesti keele

suhtluslävi� (Ehala jt 1997).

Õppematerjalide ning õppekavade koostajad peaksid käsitletavate keelestruktuuride valikul

kasutama kõiki kättesaadavaid käsiraamatuid jmt materjale, kuid ei peaks alahindama ka oma

kogemust ja intuitsiooni.

Õpetajad peaksid aga kindlasti silmas pidama, et ükskõik kui head ei ole kasutatavad

õppematerjalid, võivad nad alati luua või leida keelestruktuuride harjutamiseks teemakohast

lisamaterjali oma õpperühma vajaduste järgi.

Mida struktuuri puhul peab õpetama

Struktuuri omandamiseks ei piisa kindlasti ainult vormimoodustuse äraõppimisest. Iga struktuuri

puhul on võrdväärselt olulised kolm komponenti: vorm, tähendus ja kasutamine.

Vorm tähendab seda, et õppija suudab moodustada vajaliku sõnakuju (nt eesti keele lihtmineviku

jaatava vormi puhul liidab ma-infinitiivi tüvele tunnuse -si-, -s või kasutab erandsõnade puhul

tunnust -i või kasutab inglise keeles reeglipäraste sõnade puhul tunnust -ed ja ebareeglipäraste

sõnade puhul verbi teist põhivormi (seejuures ei pea ta selleks tundma vastavaid lingvistilisi

termineid).

Tähenduse all mõistetakse seda, et õppija tunneb vormid ära, kui neid tekstis kohtab, ja teeb

nende esinemisest õiged järeldused (nt saab aru, et lihtmineviku vormiga väljendatakse

6

sündmushetkest varem toimunut) ning mõistab, mis tähenduse annab lihtminevik tema enda

loodavas tekstis.

Kasutamine tähendab seda, et õppija enda loodud (suulises või kirjalikus) tekstis esinevad

vastavad struktuurid (nt lihtminevik) sobival kohal ja sellises vormis, et teksti vastuvõtja sellest

aru saab.

Keelestruktuure ei tohiks õpetada isoleeritult, asjana iseneses (nt läbida teema lihtminevik nii, et

antakse lihtmineviku vormimoodustamise reeglid, harjutatakse vorme moodustama ja koostatakse

kontekstivabu näitelauseid või täidetakse töövihikus lünkharjutus, mille laused ei ole omavahel

sisuliselt seotud). Sellisel viisil õppides ei teki õppijail seost vormi, tähendust ja kasutuse vahel.

Funktsionaalsest seisukohast lähtudes on kõige otstarbekam õpetada keelestruktuure seostatult

tekstidega (nii suuliste kui kirjalikega). Sel juhul mõistab õppija kergemini nii struktuuri

põhitähendust kui ka tähendusnüansse ning harjub struktuuri loomulikus kontekstis kasutama.

Inimese aju jaoks on kõige loomulikum omandada struktuur ja sõnavara koos tervikfraasidena (nt

käisin eile suusatamas, sõitsin suure hooga mäest alla, jäin õnneks püsti). Just selliste

automaatsete tervikfraaside varu inimese teadvuses võimaldab tal sujuvalt keelt kasutada.

Keelestruktuure tuleks õpetada seostatult teemadega

Ainekava, õppematerjali või tunnikonspekti koostades tuleb teha valik, milliseid teemasid ja

milliseid keelestruktuure käsitleda ning seejärel need omavahel oskuslikult ühendada. See ei ole

alati väga lihtne ülesanne. Kõige otstarbekam oleks siinkohal vaadelda, milliseid keelestruktuure

on vaja ühe või teise teema juurde kuuluvate keelefunktsioonide või üldmõistete väljendamiseks.

Mõned keelestruktuurid sobivad paljude teemade juurde, näiteks lihtminevik igasuguse

möödunud sündmustest jutustamise juurde, kohakäänded igasuguste asukohtade või liikumise

kirjelduste juurde jne. Keelestruktuure ongi otstarbekas teatud aja järel uue teema juures korrata,

sest õppijad ei ole võimelised neid neid ühe korraga omandama ja õpitu ka ununeb. Õpikus ei saa

aga tegeleda ainult mõne kõige sagedasema struktuuriga, vaja on jälgida, et kõiki olulisi

struktuure vajalikul määral käsitletaks. Samas võib õpetaja ise koostada teatud struktuuride

harjutamiseks lisaülesandeid ka teiste sobivate teemade juures, kui näeb selle vajalikkust oma

õpperühma jaoks.

Läbi tasuks mõelda ka keelestruktuuride käsitlemise järjekord. See ei pea mingil juhul kopeerima

akadeemilisi grammatikaid (nt ei ole vaja õpetada eesti keele käändeid järjekorras: nimetav,

7

omastav, osastav, sisseütlev jne), kuid ei tohi samas olla ka täiesti juhuslik. Mõningate teemade

käsitlemisel saab toetuda mõne teise teema juures omandatule – seda võiks järjestamisel

arvestada. Näiteks on eesti keeles tingiva kõneviisi mineviku vorme (oleksin kinkinud) kergem

omandada, kui varem ollakse tuttavad tingiva kõneviisi olevikuga (kingiksin) ja kindla kõneviisi

täisminevikuga (olen kinkinud). Silmas on kindlasti vaja pidada ka asjaolu, et enamik

keelestruktuure vajab korduvat käsitlemist eri tasemetel, kuid seda tuleks teha kõrgematel

tasemetel põhjalikumalt kui madalamatel.

Keelestruktuure tuleks õpetada seostatult osaoskustega

Paremate tulemuste saavutamiseks on otstarbekas õpetamisel kasutada mitmekesiseid viise.

Kõige tõhusam on õpetada keelestruktuure korduvalt eri osaoskusi arendavate ülesannete juures.

Kuulamis- ja lugemistekstide juurde saab koostada teksti mõistmise ülesandeid, mille puhul

mõte sõltub kasutatavatest struktuuridest (nt Kas Kärt a) ei ole kunagi rulaga sõitnud, b) ei olnud

tänase päevani rulaga sõitnud, c) ei sõitnud eile rulaga?). Sellistes ülesannetes peaks kasutama

varem õpitud struktuure. Uute struktuuride õppimiseks võib õppijail lasta tekstist soovitud vorme

leida, nende tähendust ja kasutust analüüsida ning selle põhjal ise seaduspärasusi ja reegleid

sõnastada (induktiivne lähenemine). Samas võib vajaduse korral kasutada ka deduktiivset

lähenemist: enne antakse reegel ja siis leitakse selle juurde näiteid. Arvestada tuleb õpperühma

vajadustega, sest eri andekustüübiga õppijaile sobivad erinevad lähenemised.

Hoolikalt tuleb läbi mõelda ka keelestruktuuride kirjeldamiseks kasutatav sõnavara. Siin tuleks

lähtuda õppijate kooliastmest ja lingvistilistest teadmistest. Keelereeglitest on alati võimalik

rääkida ka tavakeeles, ilma terminiteta. Samuti on tihti otstarbekam esitada reegel skeemi, pildi

või näite kujul. Eesmärgina tuleb alati silmas pidada õppija praktilist kasu.

Rääkimis- ja kirjutamisülesannete seostamine keelestruktuuride õpetamisega võimaldab

arendada vastava struktuuri praktilist kasutamisoskust. Tuleb kindlasti meeles pidada, et

teoreetiline teadmine ei lähe iseenesest üle kasutusoskuseks. See, et inimene mõistab mingi

struktuuri moodustamise ja kasutamise mehhanismi ja suudab seda õigesti kasutada näiteks

traditsioonilises grammatikaharjutuses (mis on keskendunud üksikute puuduvate vormide

moodustamisele), ei tähenda sugugi, et ta on selle struktuuri omandanud. Mehaanilised

8

drillharjutused võivad küll aidata vajalikke struktuure meelde jätta, kuid õppijad ei pea neid täites

aru saama vormi tegelikust tähendusest ega sobivast kasutuskontekstist. Seega ei arene neil oskus

kasutada õpitavaid vorme oma mõtete väljendamiseks.

Seetõttu on tunduvalt tõhusam kasutada rohkem nn kommunikatiivseid grammatikaharjutusi, mis

julgustavad õppijaid ühendama vormi, tähenduse ja kasutuse – neid täites peab õppija kaaslase

teksti kuulama või lugema ja sellele sobivalt reageerima, kusjuures vestluse suund ei ole päris

täpselt ette teada. Kommunikatiivsete grammatikaülesannete koostamisel tuleks arvestada 1)

õpitava struktuuri loomulikku kasutuskonteksti, 2) muukeelse õppija raskuspunkte selle

struktuuri omandamisel. Osa struktuure, eriti algtasemel, on otstarbekas anda valmiskujul,

tervikfraasina (nt eesti keele kohakäändeid õppides lähen kinno, sõidan linna, sisenen klassi,

ruttan kooli; jooksen sööklasse, tulen ujulasse) – neid kasutades areneb ka õppija sisemine

grammatikatunnetus. Kõrgemal tasemel võib rohkem kasutada ka algvorme, millest õppija peab

vajaliku vormi ise moodustama, ning fraasialgusi, mille õppija peab ise sobivalt lõpetama.

Kirjutamisülesanded võib siduda keele struktuuride õppimisega ka näiteks sel viisil, et õppijaile

antakse töökäsus korraldus kasutada õpitud vorme kindel arv kordi või lastakse koostada tekste,

mis oma loomult nõuavad teatud struktuuride keskmisest sagedasemat kasutust (nt juhend ja

käskiv kõneviis). Võimaluse korral on soovitatav kasutada ka grammatikamänge – need

elavdavad tundi ja muudavad keeleõppe lõbusamaks.

Kommunikatiivsetele grammatikaülesannetele peavad järgnema spontaansed rääkimis- ja

kirjutamisülesanded, milles keelestruktuuride kasutust enam otseselt ei suunata. Päriselt

omandatud ongi struktuur alles siis, kui õppija kasutab seda oma tekstides ise, ilma otsese

suunamiseta. Alles nüüd on võimalik keskenduda ka struktuuri korrektsuse arendamisele. Nimelt

on uuringud näidanud, et enne, kui õppija pole hakanud õpitavat struktuuri spontaanselt

kasutama, ei anna korrektsuse harjutamine erilisi tulemusi (Kaivapalu ja Martin 2011).

2. Keelestruktuuride õpetamine A-tasemel

Algaja keeleõppija jaoks on olulised keelefunktsioonide ja üldmõistete väljendamiseks vajalikud

põhistruktuurid. Sellel tasemel tuleb vajalikke struktuure käsitleda üsna lihtsustatult ning hoiduda

kõigi peensuste ja erandite vaatlemisest. A2-taseme saavutanud keelekasutaja peaks

põhistruktuuridest aru saama ja neid ka ise kasutama, kuid tema enda loodud tekstides esineb veel

palju kõrvalekaldeid standardist.

9

Keelestruktuuride õpetamine seostatult teemadega

A-tasemel on teemad ja keelestruktuurid üsna kergelt üksteisega seostatavad. On ju algtaseme

teemakäsitlused konkreetsed ja tekstid lühikesed, mistõttu neis ei esine väga suurt hulka

erisuguseid konstruktsioone, ning samuti on neid vajadusel hõlbus lihtsustada. Samas on üht ja

sama struktuuri kindlasti võimalik käsitleda mitme teema juures. Sobivate valikute tegemine

oleneb õppematerjali, õppekava koostaja või õpetaja kogemustest ja intuitsioonist.

Järgnevalt on esitatud mõned näited teemade, keelefunktsioonide ja üldmõistete võimalikuks

ühendamiseks eesti keele struktuuridega A-tasemel.

Funktsioon Struktuur Teema

Käskimine Käskiv kõneviis, kohakäänded

Hüppa siia. Ära astu sinna.

Ühendid modaalverbidega,

infinitiivid

Siin ei tohi joosta. Siin peab

kõndima.

Mängud

Palumine Käskiv kõneviis

Pane see aken kinni.

Tingiv kõneviis

Kas te aitaksite mind veidi?

Ühendid modaalverbidega

Sa pead siia vajutama.

Koolipäev

Üldmõiste Struktuur Teema

Aja väljendamine Olevik

Nädalavahetusel käin tihti

kinos.

Lihtminevik

Eile vaatasime koos

sõpradega õudusfilmi.

Lemmiktegevused

10

Täisminevik

Kas sa oled seda filmi

näinud?

Tulevik

Homme läheme ka kinno.

Ees- ja tagasõnad

Pärast filmi läksime

kohvikusse.

Määrsõnad

Eile oli väga tore päev.

Kellaajad

Film algab kolmveerand viis.

Koha väljendamine Kohakäänded

Elan Tallinnas, Lasnamäel.

Tagasõnafraasid

Minu maja taga on

spordiplats.

Kodukoht

Omaduste ja seisundite

väljendamine

Omadussõna võrdlusastmed

See raamat on väga õhuke.

Kas teil on paksemat?

Avalikud asutused

Objektide hulga väljendamine Mitmuse nimetav

Minu toa seinal on lahedad

plakatid.

Ainsuse osastav

Minu toa seinal on kuus

lahedat plakatit.

Kodu kirjeldamine

Tegevuse tegija väljendamine Pöördelõpud

Ma laulan üsna hästi. Ta

mängib hästi kitarri.

Lemmiktegevused

Tegevuse vahendi Kaasaütlev kääne Lemmiktegevused

11

väljendamine Sõidan pargis rulaga.

Tegevuse võimalikkuse

väljendamine

Modaalverbid

Kahjuks ma ei saa seekord

ekskursioonile tulla.

Kooliväline tegevus

Lause- ja tekstisiseste suhete

väljendamine

Asesõnad

Helista mulle. Küsi õpetajalt.

Sidesõnad

Teen selle kodutöö täna ära,

sest homme mul pole üldse

aega.

Koolipäev

Keelestruktuuride õpetamine seostatult osaoskustega

Kuulamine

Struktuuride õppimiseks A-tasemel on tihti mõistlik kasutada õppeotstarbel kirjutatud dialooge ja

tekste, mis on loodud autentset kõnekeelt säilitades (nt on mõned laused lõpetamata, esineb

sõnakordusi jmt), kuid on mõnevõrra lihtsustatud.

Raamatukogus

Poiss: Tere.

Raamatukoguhoidja: Tere. Tule edasi. Tahad uusi raamatuid võtta, jah?

Poiss: Jah, tõin need kolm … tagasi ka.

Raamatukoguhoidja: Aitäh. Mida sa siis seekord soovid? Meil on uusi põnevikke.

Poiss: Kas teil on sellist raamatut nagu „Reede 13�?

Raamatukoguhoidja: Kohe… kohe vaatan. On küll, aga see on praegu kahjuks välja

laenutatud.

Poiss: Mmm … Olgu. Aga kas teil uusi autoajakirju on?

Raamatukoguhoidja: Jah, on ikka. Vaata neid siin.

Poiss: Oh, väga hea, ma võtan ….

Raamatukoguhoidja: Kas mõlemad?

12

Poiss: Mhmh.

Raamatukoguhoidja: Palun. Tähtaeg on siis nagu ikka kaheteist päeva pärast.

Poiss: Jah, ma tean. Aitäh. Nägemist.

Raamatukoguhoidja: Nägemist.

See on näide dialoogist, milles on kasutatud ka algtasemele teoreetilises mõttes raskelt

arusaadavaid vorme: ainsuse osastavat, mitmuse nimetavat ja mitmuse osastavat. Samas esinevad

need vormid sedalaadi dialoogides väga sageli. Seetõttu võiks neid A-tasemel õppida mõistma ja

omandada põhiliselt valmisfraaside kaupa. Teksti kuulates, selle ärakirjutust lugedes ning teksti

juurde kuuluvaid sisu mõistmise ülesandeid tehes harjuvadki õppijad kasutatud struktuuridest aru

saama. Dialoogi juures sobib kasutada kuulamisülesandeid, mis nõuavad dialoogi sisu mõistmist,

nt Kas raamatukoguhoidja pakkus poisile kõigepealt a) õpikuid, b) põnevikke, c) ajakirju.

Struktuuride mitmekordne kordumine aitab kaasa ka nende alateadlikule omandamisele.

A-tasemel õpitavate struktuuride puhul sobivad hästi ka sellised ülesanded, mille täitmiseks on

oluline mõista struktuuride tähenduslikku erinevust, nt kui põhiarvsõnade vorme on varem

õpitud, sobib nende kordamiseks järgmine ülesanne: Vali variant, mis on dialoogi kohta õige.

Ajakirjade tagastamise tähtaeg on a) 12 päeva pärast. b) 18 päeva pärast.

Lugemine

A-taseme lugemistekstideks sobivad 1) sobilikud autentsed tekstid (lühikesed ja lihtsad

kuulutused, teated, infolehed, sõnumid, kirjad, lühiartiklid, lihtsamad laulusõnad jmt), 2)

poolautentsed tekstid (kohandatud-lühendatud-lihtsustatud autentsed tekstid), 3) õppematerjali

jaoks spetsiaalselt loodud tekstid, 4) kuulamistekstide ärakirjutused. Kui A-tasemel vajalikud

autentsed tekstid sisaldavad keerukaid ja sel tasemel raskelt mõistetavaid struktuure (nt eesti

keele kesksõnafraase), siis peab otsustama, kas mõistlik on muuta tekst poolautentseks nende

struktuuride väljajätmise või lihtsamatega asendamise teel või jätta tekst täiesti autentseks, aga

selgitada lihtsamas keeles lahti. Lugemisülesanded tuleks aga kindlasti koostada sellised, mis on

A-tasemele jõukohased, lähtudes samadest põhimõtetest mis kuulamistekstidegi puhul.

13

Rääkimine

A-taseme rääkimisoskust on kasulik harjutada järk-järgult: alustades ülesannetega, kus osa teksti

on õppijale ette antud ja osa tuleb sinna juurde ise luua (nt kommunikatiivsed grammatikadrillid,

osaliselt etteantud dialoogi puuduvate osade täitmine jmt), ning lõpetades suhteliselt vaba teksti

loomisega.

Järgnevalt on esitatud näited kommunikatiivsest drillharjutusest (1) ja vaba teksti loomist

nõudvast ülesandest (2).

(1)

Õpilane A, oled õpilane, kes soovib raamatukogust midagi laenutada. Õpilane B, oled

raamatukoguhoidja. Vestelge paaris järgmise mudeli järgi. Kursiivkirjas fraaside asemel

kombineerige kahest tabelist sobiv fraas. Tabelite iga sõna tohib kasutada ainult üks kord.

A: Kas teil on uusi põnevikke? B: Kohe vaatan. Kahjuks on need kõik välja laenutatud. Aga meil

on värskeid autoajakirju. A: Aitäh, neid ma praegu ei soovi.

uusi vanu ilusaid

värskeid pakse õhukesi

huvitavaid häid põnevaid

spordiajakirju moejakirju arvutiajakirju

kriminaalromaane armastusromaane teadusajakirju

ajalooromaane luulekogusid näidendeid

14

(2)

Tutvuge oma rollikaardiga. Koostage dialoog.

Õpilase rollikaart

Õpetaja palus kuu aega tagasi kõigil leida

raamatukogust mingi huvitav ajakiri ja

koostada klassikaaslastele selle reklaam. Sul

oli terve kuu nii kiire, et sa ei jõudnud

raamatukokku minna. Ülesande tähtaeg on

ülehomme. Lähed raamatukokku sobivat

raamatut otsima. Sinu lemmikteemad on sport

ja muusika.

Raamatukoguhoidja rollikaart

Viimase nädala jooksul on kõik muusika- ja

spordiajakirjad välja laenutatud. Küll aga on

teil suur valik huvitavaid teadusajakirju, pakse

arvutiajakirju ja ilusaid moeajakirju.

Raamatukokku tuleb õpilane. Kuula tema

soove ja paku talle ajakirju.

Kirjutamine

A-tasemel võib alguses teha ülesandeid, kus õppijad peavad osaliselt etteantud kirja puuduvate

sõnadega täitma. Seejärel võib lasta õppijail ka ise tervikteksti luua.

3. Keelestruktuuride õpetamine B1-tasemel

B-tase ehk iseseisva keelekasutaja tase jaguneb kaheks üsna erinevaks pooleks. Kui B1-tase

tähendab põhiliselt hakkamasaamist isiklikus sfääris ning toimetulekut olmeküsimustega, siis B2-

tasemel lisandub ühiskondlik mõõde, inimene on võimeline kuulama loenguid, lugema

erialakirjandust, mõistma erisuguseid meediatekste, osalema koosolekutel, õppima edasi

kõrgkoolis jmt.

B-tasemel suureneb oluliselt õppijate sõnavara ning areneb keelestruktuuride mõistmise ja

kasutamise oskus. Uuringud on näidanud, et B1-tasemel keelekasutaja hakkab paljusid keeles

tihti esinevaid struktuure ka ise sageli kasutama ning väga sagedaste struktuuride puhul hakkab

arenema nende kasutustäpsus.

15

B1-tasemel tasubki seega keskenduda sagedasemate ja funktsionaalselt oluliste struktuuride

harjutamisele. Põhimõtteliselt tegeldakse samade struktuuridega mis A-tasemel, kuid

põhjalikumalt. Põhiline rõhk on nende struktuuride harjutamisel erisugustes ülesannetes.

Seejuures on harjutatav struktuur kasulik siduda nüüd mõne teise teemaga kui A-tasemel. Näiteks

kui A-tasemel õpiti kohta väljendavaid tagasõnu seoses oma elukoha kirjeldamisega, siis B1-

tasemel võib seda teha seoses teemaga „Kodu sisustamine�, mille käigus saab arutada,

missugused mööbliesemed ja muud asjad kuhu asetada. See ülesanne võimaldab hästi harjutada

kohatagasõnade kolme vormi (kuhu?, kus? ja kust?) kasutamist.

Järgnevalt on esitatud mõned näited teemade, keelefunktsioonide ja üldmõistete võimalikuks

ühendamiseks eesti keele struktuuridega B1-tasemel.

Funktsioon Struktuur Teema

Vabanduse palumine Modaalverbid

Ma tõesti ei saa onu juubelile

tulla.

Ma ei teadnud, et me pidime

koos perega restorani

minema.

Peretraditsioonid

Kirjeldamine Liitsõnad

Meie koori laulupeovorm on

punase-kollasetriibuline

seelik, helekollane pluus ja

lillepärg.

Üldrahvalikud sündmused

Üldmõiste Struktuur Teema

Omaduste ja seisundite

kirjeldamine

Omadussõnade käänamine

Käisime selle riigi suurimal

Maailma riigid

16

saarel.

Muutuste kirjeldamine Saav kääne

Tahame teha trepikoja

rõõmsamaks, sellepärast

värvime seined kollaseks.

Kodu ja lähiümbruse

korrashoid

Toimunud tegevuste

kirjeldamine

Mineviku ajad

Olen juba viissada pilti üles

pannud.

Virtuaalne suhtlemine

Tulevikus toimuvate tegevuste

kirjeldamine

Fraasid sõnaga hakkama

Hakkan õppima ülikoolis.

Seestütlev kääne

Minust saab arst.

Edasiõppimine

Samaaegsete tegevuste

kirjeldamine

des-vorm

Lumelauaga sõites kuulan

alati oma lemmikmuusikat.

Vaba aja veetmise viisid

Ruumisuhete ja liikumise

väljendamine

Tagasõnafraaside

käändevormid

Pane lennukipiletid mapi

sisse.

Ettevalmistus reisiks

Lõpetatud ja lõpetamata

tegevuse väljendamine

Sihitise käänded, ühendverbid

Viskasin kahtlase koti aknast

välja.

Hädaolukorrad

Tunnete väljendamine Partitiivverbid (armastan,

naudin, vihkan, imetlen,

kadestan jne)

Ma naudin seda muusikat.

Vaba aja veetmise viisid

Hulga väljendamine Mitmuse käänded

Käisin uute sõpradega igal

pool kaasas.

Õpilasvahetus

17

Aja väljendamine Arvsõnade käänamine

Minu naabrid hakkasid öösel

kella nelja ja viie vahel

kõvasti tülitsema.

Turvalisus

Tegevuse tegija

mitteväljendamine

Umbisikuline tegumood

Meie koolis tähistatakse Eesti

aastapäeva igal aastal

isemoodi.

Riigipühad

Inimsuhete kirjeldamine Isikuliste asesõnade

käänamine

Sa oled vist temasse armunud.

Inimestevahelised suhted

Keelestruktuuride õpetamine seostatult osaoskustega

Kuulamine ja lugemine

B1-taseme tekstid on pikemad ja mitmekesisemad kui A2-taseme tekstid ning sisaldavad ka

mitmekesisemaid struktuure. Sellel tasemel sobivad hästi nii autentsed, poolautentsed kui ka

spetsiaalselt kursuse jaoks loodud tekstid, mis oleks oma sisult ja vormilt võimalikult tõepärased

Tekstid ei peaks üldiselt raskusastmelt B1-taset ületama, kuid nendes võib kohati esineda ka

struktuure, mida pole veel õpitud. Õppijaid on vaja julgustada ka tundmatute struktuuride

tähendust aimama (konteksti abil ja varem õpitud grammatikateadmisi kasutades).

Kuulamis- ja lugemisülesannetes tuleks kindlasti tegeleda selliste funktsionaalselt oluliste

vormidega, mille puhul viga võib tekitada kommunikatsioonihäireid (eesti keeles nt isikuliste

asesõnade tema ja teie käändevormide äravahetamine). Mida ütles direktor? a) Soovin teiega

rääkida. b) Soovin temaga rääkida. c) Soovin nendega rääkida.

Rääkimine ja kirjutamine

Kommunikatiivsed grammatikaharjutusedki võiksid B1-tasemel olla mahukamad, sisaldada

korraga mitmeid eri struktuure ja võimaldada seejuures ka ülesande edasiarendust vaba vestluse

vormis. Ülesanded võivad olla pühendatud nii uute struktuuride kasutuse harjutamisele kui juba

18

õpitud struktuuride korrektsuse drillimisele. Ka kirjutamisülesannetes saab harjutada

keelestruktuuride kasutamist. Õppijaile võib anda ette normi, mitu korda ta peab oma tekstis

mingit struktuuri kasutama (nt juhendis vähemalt viis korda käskiva kõneviisi vorme ja viis korda

modaalverbi tuleb sisaldavat fraasi) või lasta kirjutada tekst, mille tüüp nõuab iseenesest mingi

kindla struktuuri rohket kasutust. Kasulik ja huvitav on ka lasta õppijail omavahel kirjavahetust

pidada (nt teineteist kuhugi kutsuda, kaaslast kirja teel juhendada vm).

Järgnevalt on esitatud 1) näiteid kuulamis- ja rääkimisoskuse ülesannete blokist, milles

harjutatakse kohakäänete kasutamist ning 2) näiteid kirjutamisülesannete blokist, milles

tegeldakse ka modaalverbide ja infinitiividega.

(1)

1. Tutvu kuulutustega ja ütle, kuhu sina sooviksid minna ja miks. Kuhu sa ei sooviks minna ja

miks?

2. Kuula dialoogi ja leia vastused küsimustele.

a) Kes räägivad? b) Kuhu helistaja kaaslast kutsub? c) Kuhu kaaslane soovib minna? d) Kuhu

nad lõpuks lähevad? Jne

3. Kuula dialoogi veel kord ja vasta küsimustele oma arvamuse järgi.

a) Miks helistas Kristjan Heidile? Mis ta ise ütles? Mis sina arvad?

b) Miks ei tahtnud Heidi alguses Kristjaniga välja minna? Mis ta ise ütles? Mis sina arvad? Jne

4. Moodusta kõik võimalikud liitsõnad.

vee kunsti spordi suve rokk vabaõhu toidu kaubandus jäätise jalgpalli

näitus võistlus pidu kontsert festival etendus keskus pood kohvik muuseum

5. Kirjuta paberile nädalapäevade lühendid. Vestle rühmakaaslastega, kasutades etteantud

mudelit. Sinu eesmärk on kutsuda igaks päevaks üks inimene ühte kohta ülesandest 4. Kõik

kohad ja inimesed peavad olema erinevad.

19

6. Leia internetist huvitavaid kohti ja üritusi. Vestle kaaslasega ja kutsu teda ühte kohta.

(2)

1. Pane järgmine kirjavahetus õigesse järjekorda. (Tegemist on telefonisõnumitega, milles kaks

noort lepivad kokku, mis filmi ja millal vaatama minna. Kasutatakse ka mitmeid modaalverbe

sisaldavaid fraase, nt siis ma ei saa tulla, ma ei suuda nii pikka filmi vaadata, ma pean kell

viis kodus olema.)

2. Vasta küsimustele dialoogi kohta.

3. Töötage paaris. Paariline A, kutsu paariline B kinno. Paku välja sobiv film ja konkreetne aeg.

Paariline B, vasta, täna kutse eest, palu vabandust ja selgita, et see aeg ja koht sulle ei sobi.

Paku välja uus aeg ja uus koht. Paariline A, vasta, et sulle sobib aeg, aga ei meeldi

väljapakutud koht. Paku välja uus koht. Jne

4. Keelestruktuuride õpetamine B2- ja C1-tasemel

B2-taseme poole liikumisel lisandub keelelisi vahendeid ja areneb oskus sama mõtet erineval

viisil väljendada sõltuvalt suhtlussituatsioonist. Näiteks hakkavad õppijad tajuma ametliku ja

mitteametliku keelekasutuse erinevusi. Alates B2-tasemest on järjest olulisem ka keeleline

korrektsus. Kui madalamatel tasemetel on esmane ülesanne info edastamine ja vastuvõtmine ning

üsna paljud keelelised kõrvalekalded andestatavad, siis B2-tasemel lihtsast infoedastusest ei piisa.

Loomulikult ei ole ka B2-taseme tekstid veavabad, kuid arusaamatusi esilekutsuvaid vigu ei

tohiks neis üldiselt esineda. Samuti on sellele tasemele jõudmise oluliseks kriteeriumiks tekstide

keerukuse kasv. Laused on pikemad, ja kasutatavad struktuurid on mitmekesisemad.

C1-taseme poole arenedes hakkab õppija keelekasutus järjest enam sarnanema hea

emakeelekõneleja omaga. Olulised näitajad on seejuures ladusus, sujuvus, täpsus ja sobiv stiil.

20

Keelestruktuuride õpetamine seostatult teemadega

Mida kõrgem keeletase, seda raskem on siduda mingit teemat ainult mõne kindla struktuuri

käsitlemisega. Teemad muutuvad järjest põhjalikumaks ja pikemaks ning sisaldavad samal ajal

paljusid õppijale olulisi keelevahendeid. Seega ei ole võimalik anda kindlaksmääratud loetelusid

teemade ja keelestruktuuride koosesinemise kohta. Õppematerjali või kursuse programmi

koostaja võib valikud teha käsitletavate tekstide ja nendega haakuvate keelevahendite järgi.

Alates B2-tasemest tuleb kindlasti tegeleda ka keerukamate struktuuridega (eesti keeles nt sihitise

käänete kasutamine, kesksõnafraasid, rektsioonid, häälikumuutused jne, inglise keeles nt aegade

süsteem), sh peenemate nüansside ja eranditega. Samuti on kasulik aeg-ajalt juba käsitletud

struktuuride juurde tagasi pöörduda ja neid seoses uue teemaga üle korrata. Eri sõnavara

kasutades ja erisuguseid suhtlusülesandeid täites kinnistuvad struktuurid kindlamalt.

C1-taseme õppijate puhul võib lisaks B2-teemade süvendatud kordamisele keskenduda

struktuuride käsitlemisele seoses tekstitüübiga nagu tehakse nt eesti keele kui emakeele uues

õppeprogrammis (Ehala 2010).

Keelestruktuuride õpetamine seostatult osaoskustega

Kuulamine ja lugemine

B2- ja C1-tasemel kasutatakse enamasti üsna keerukaid autentseid tekste. Nende juurde saab luua

ülesandeid, mis suunavad kasutatud keelt mõistma, vaatlema ja analüüsima. Oluline on juhtida

tähelepanu keelestruktuuride mitmekesisusele, tähendusnüanssidele ja registrierinevustele.

Rääkimine ja kirjutamine

B2- ja C1-tasemel võib järjest vähendada kommunikatiivsete grammatikaülesannete osakaalu ja

suurendada spontaanset, täpsemat keelekasutust nõudvate rääkimis- ja kirjutamisharjutuste osa

(nt ettekande pidamine, väitlus, poolametlike kirjade kirjutamine, arvamusartiklite kirjutamine

jmt). Iga tekstitüübi kohta on kasulik esitada autentne või poolautentne näidis, mida saab

analüüsida nii sisu kui ka kasutatud keelestruktuuride ja sõnavara seisukohalt.

Kasulik on õpetada teksti struktureerivaid väljendeid (nt väitluse pidamiseks sobivaid fraase: olen

sinuga nõus selles osas, mis puudutab …; ma ei saa nõustuda, et …; jagan tema arvamust).

21

Samuti on B2-tasemest alates oluline arendada lausestuse keerukust ja mitmekesisust, sest ka

täiesti veatu, aga väga ühetaolise ja lihtsa lausestusega tekst ei ole B2-tasemele vastav. Seega

oleks vaja õpetada ja harjutada keerukamaid lausetüüpe (nt lauselühendid, liitlaused, erisugused

sidendid ja siduvad fraasid). Lisaks tuleb korduvalt õpetada ja harjutada seda, mis tavaliselt kõige

rohkem raskusi valmistab ja milles kõige enam eksitakse (eesti keeles nt sihitise käänded,

rektsioonid, häälikumuutused, kollokatsioonid). B2-tasemel olev inimene ei tohiks enam teha

vääritimõistmist põhjustavaid vigu, ta peab oskama oma väljendust olukohaselt varieerida ning

valida õige formaalsusastme.

C1-taseme õppijate puhul peaks keskenduma individuaalsetest kivistunud vigadest

lahtisaamisele, stiili ja väljendustäpsuse arendamisele jmt.

Kasutatud kirjandus

CEFLING – https://www.jyu.fi/hum/laitokset/kielet/cefling.

Ehala, Martin (2010). Keele- ja kirjandusõpetuse lõiming. Eesti keel ja kirjandus. Valdkonnaraamat põhikooliõpetajale. Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium, http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valdkonnaraamat_EESTI_KEEL_JA_KIRJANDUS.

Ehala, Martin; Saarso, Kristi; Vare, Silvi; Õispuu, Jaan (1997). Eesti keele suhtluslävi. Council of Europe. Tallinn: Council of Europe Publishing.

English Profile – www.englishprofile.org.

Euroopa Keeleõppe Raamdokument (2007). Õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Rakenduslingvistika Ühing.

Hausenberg, Anu-Reet; Ilves, Marju; Kaivapalu, Annekatrin; Kerge, Krista; Kern, Katrin; Kitsnik, Mare; Krall, Ingrid; Rummo, Karin; Rüütmaa, Tiina (2008). Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. Tallinn, REKK, Atlex.

Ilves, Marju (2008). Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus.

Ilves, Marju (2010). Läbimurre. A1-taseme eesti keele oskus.Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus.

22

Kaivapalu, Annekatrin; Martin, Maisa (2010). Mis on võõrkeeleõpe ja kuidas võõrkeelt õpitakse. Võõrkeeled. Valdkonnaraamat põhikooliõpetajale. Tartu, Haridus- ja Teadusministeerium, http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valdkonnaraamat_V%C3%95%C3%95RKEELED.

Kerge, Krista (2008). Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus.

Profile Deutsch - http://www.goethe.de/lhr/prj/prd/deindex.htm.

SLATE (Second Language Acquisition & Testing in Europe) - http://www.slate.eu.org/aims.htm.