TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 11. ja 12. KLASSIDELE · Ettevõtluse plussid ja miinused Idee loomine Äriplaani loomine Õpilasfirma asutamine Osalemine õpilasfirmade laatadel,

1

TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED

11. ja 12. KLASSIDELE

õppeaastal 2015-2016

Valikkursus: NOORTEKOOR ...................................................................................................... 2

Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4 ......................... 3

Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4 ................................... 5

Valikkursus: RIIGIKAITSEÕPETUS ........................................................................................... 7

Valikkursus: KARJÄÄRIÕPETUS ............................................................................................... 9

Valikkursus: ETTEVÕTLUSÕPETUS ....................................................................................... 10

Valikkursus: RAHVUSVAHELISED INGLISE KEELE TESTID ............................................ 11

Valikkursus: KESKKONNAÕPETUS ........................................................................................ 12

Valikkursus: MATEMAATIKA RIIGIEKSAMI ETTEVALMISTUSKURSUS ...................... 14

Valikkursus: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS 2 .................................................................... 15

Valikkursus: AJAKIRJANDUS .................................................................................................. 17

Valikkursus: ÕIGUSE ALUSED ................................................................................................ 18

Valikkursus: VINYASA JA POWER JOOGA ........................................................................... 19

2

TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME

VALIKKURSUSE AINEKAART

Valikkursus: NOORTEKOOR

Õpetaja: Aime Kaarlep

Kontakt: [email protected]

Maht ja aeg: 1 kursus läbi õppeaasta (kokku 35 tundi) neljapäeviti kell 15.00-16.30

Sihtgrupp: rõõmsameelsed, lauluhuvilised gümnaasiumiõpilased

Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame?

Koorilaulu puhul on tegemist juba väga pikaajalise Eesti rahvustraditsiooniga. Antud valikkursus

aitab kaasa selle säilimisele ning edasisele levikule. Aine eesmärk on edendada ja propageerida

koorilaulu just koolinoorte seas ning arendada läbi isikliku kogemuse õpilaste muusikaalaseid

teadmisi ja vokaaltehnilisi võimeid. Kindel soov on osaleda 2017. aasta laulupeol.

Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme?

Tundide jooksul omandavad õpilased lauldes aina vilunumalt mitmekülgset koorirepertuaari ja

praktiseerivad kaaslastega ühiselt musitseerimist.

Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad?

Aine läbijad õpivad oma häält tajuma vähemalt mitmehäälses koorifaktuuris, saavad juhiseid hääle

kasutamiseks, arendavad noodist lugemise oskust, omandavad teadmisi heliloojate ja heliteoste

kohta, õpivad väärtustama end ühe olulise osana kollektiivist ning saavad ühtse eesmärgi nimel

panustamise kaudu suurepärase kogemuse.

Hindamine:

Kursus on hindeline. Hinde saamiseks tuleb osaleda aktiivselt noortekoori tegevustes.

Õppematerjalid:

Õpetajalt saadud noodid.

Muud olulised märkused:

Õppetöö toimub regulaarselt kord nädalas neljapäeviti 15.00-16.30 toimuvates kooriproovides,

millele lisanduvad vajaduse korral kokkuleppel nädalavahetustel toimuvad laululaagrid.

Õppegrupi minimaalne suurus on 16 õpilast.

3

TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME

VALIKKURSUSE AINEKAART

Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4

(10. klassis alanud prantsuse keele kursuste jätkukursused)

Õpetaja: Gilbert Mandzolo


Maht ja aeg: 2 kursust läbi õppeaasta

(I-V p 2 tundi nädalas; kokku 35+35 tundi)

Sihtgrupp: valikkursuste raames 10. klassis prantsuse keelt õppinud õpilased


Kursuse eesmärgiks on tekitada huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu. Metoodiliseks aluseks on

suhtlemiskeele õpetamise põhimõtted. Sealjuures pöörame tähelepanu ka grammatilistele

struktuuridele. Prantsuse keele õpetusega taotleme, et õppija huvitub võõrkeele õppimisest ja selle

kaudu silmaringi laiendamisest.


Kasutame aktiivõppe meetodeid. Suulise eneseväljenduse arendamine toimub monoloogide ja

dialoogide abil. Pöörame suurt tähelepanu hääldusreeglitele, et kõne arusaadavaks teha.

Käsitleme järgmisi teemasid:

tervitamine ja hüvastijätmine nii isiklikult kui telefoni teel;

palumine ja tänamine;

vabandamine, kahetsemine;

ulatamine ja vastuvõtmine;

loa küsimine ja andmine;

soovi väljendamine;

millestki keeldumine;

heakskiidu, nõustumise, üllatuse, meeldimise ja mittemeeldimise väljendamine;

tee juhatamine.


Õppur omandab prantsuse keele õige häälduse ja intonatsiooni.

Õppur õpib kuulama ja mõistma igapäevast lihtsat prantsusekeelset kõnet ja vestlust.

mailto:[email protected]

4

Õppur omandab minimaalse sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases

suhtlemises ning vestluses.

Õppur julgeb omandatud teadmisi ja oskusi praktikas kasutada.

Õppur tunneb prantsuse kultuurile ja rahvale iseloomulikke käitumis- ja suhtlusvorme.

Hindamine:

Kursused on hindelised. Hinnatakse õpilase arengut. Sõnavara ja uute väljendite õppimisel toimub

pidev kontroll.

Õppematerjalid:

Methode: TAXI 1.

Barfety, Michele, Patricia Beaujouin 2004. Expression orale. CLE International.


Õppegrupi maksimaalne suurus on 16 õpilast.

5

TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME VALIKKURSUSE

AINEKAART

Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4

(10. klassis alanud saksa keele kursuste jätkukursused)

Õpetaja: Liina Kitt


Maht ja aeg: 2 kursust läbi õppeaasta

(I-V p 2 tundi nädalas; kokku 35+35 tundi)

Sihtgrupp: valikkursuste raames 10. klassis saksa keelt õppinud õpilased


Kuigi tänapäeval on domineerivaks esimeseks võõrkeeleks inglise keel, siis rõhutatakse üha enam,

et haritud inimene võiks osata vähemalt kahte-kolme võõrkeelt. Samuti peaks meeles pidama,

kuigi inglise keel on lingua franca staatuses, ei räägi seda kogu maailma elanikkond. Pealegi on

nii prantslastel kui ka sakslastel rohkemal või vähemal määral varjatud vastumeel inglise keele

vastu. Viimane tuleneb sellest, et mõlema riigi keel on erinevatel ajaetappidel nautinud kõige

tähtsama võõrkeele staatust. Oma olukorra parandamiseks tehakse mõlema riigi poolt ponnistusi

enda emakeele edendamiseks kogu maailmas.

Saksa keelt räägib oma emakeelena kuskil 90 miljonit inimest. Teist samapalju räägib saksa keelt

võõrkeelena. Saksa keelt räägitakse (erinevas ulatuses) pea kümnes riigis. Kas teadsite, et saksa

keel on Namiibias rahvuskeeleks? Eelneva alusel võiks tõdeda, et saksa keele osatähtsus pole

kuskile kadunud.

Eestlasena on saksa keele ja kultuuri tundma õppimine seotud ka eestlaseks olemise tundma

õppimisega. Väga suures osas on meie kultuur seotud saksa kultuuriga ning eesti keel saksa

keelega. Miks see nii on? Sest 700 aastat Saksa valitusaega meie regiooni üle on jätnud para-

tamatult oma jälje.

Seega olekski antud kursuste eesmärk tutvustada saksa kultuuri ja keelt ning leida nii sarnasusi kui

ka erinevusi eesti kultuuri ja keelega. Valikkursuse eesmärgiks on aga eelkõige panna alus

edasistele saksa keele õpingutele ning tekitada huvi antud kultuuri vastu.


6


Kursus algab sõnavara ja keele õpingutega. Tavapärane keeleõpe kestab kuni jaanuari kesk-

paigani. Pärast seda hakkab keeleõpinguid toetama kultuuriline pool. Õpime tundma tähtpäevi ja

nendega seonduvaid traditsioone. Loeme ja tõlgime vastavaid tekste, kuulame muusikat ning

vaatame vahel ka mõne filmi. Eelkõige paneme rõhku suulisele eneseväljendamisele, mille

arendamine toimub läbi lihtsamate monoloogide ja dialoogide.


Kuulamisel: Õpilane oskab täita kuulatud teksti põhjal koostatud lünktekste ja harjutusi. Oskab

vastata suuliselt ja kirjalikult teksti kohta esitatud küsimustele. Oskab adekvaatselt reageerida

erinevates situatsioonides erinevatele ütlustele, käskudele ja pöördumistele.

Kõnelemisel: Õpilane oskab esitada küsimusi ja vastata neile õpitud temaatika piires. Oskab

adekvaatselt reageerida erinevates suhtlussituatsioonides, oskab teha ettepanekut, keelduda,

väljendada oma soovi, heakskiitu, kahetsust, üllatust.

Lugemisel: Õpilane oskab täita loetud teksti kohta käivaid ülesandeid, mis nõuavad erinevate

lugemisstrateegiate kasutamist.

Kirjutamisel: Õpilane oskab kirjutada ennasttutvustavat kirja, õnnitluskaarti, küllakutset. Oskab

täita ankeeti, lünkteksti, lõpetada lauseid ja fraase, koostada ja täiendada dialooge.

Kultuur: Õpilane tunneb saksa kultuuri ning selle eripärasid.

Hindamine:

Valikkursuste käigus hinnatakse eelkõige õppuri arengut. Sõnavara ja väljendite õppimisel toimub

pidev kontroll. Hindamine toimub viie palli süsteemis ning kursused on hindelised.

Õppematerjalid:

Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.). 2008. Team Deutsch. Deutsch für

Jugendliche. A1. Verlag: Klett.

Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.). 2012. Team Deutsch. Deutsch für

Jugendliche. A2. Verlag: Klett.

Saksa–eesti sõnaraamat

Eesti–saksa sõnaraamat

Õpetaja koostatud lisamaterjalid



7


AINEKAART

Valikkursus: RIIGIKAITSEÕPETUS

Õpetaja: major Ragnar Koemets

Kontakt: [email protected], [email protected]

Maht ja aeg: 2 kursust: 35 tundi teooria, sh õppekäigud + 35 tundi välilaager

(I-IV periood 1 tundi nädalas neljapäeviti kell 8.00; kevadel välilaager.

Kokku 35+35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klasside õpilased


Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma

riigikaitsealastest kohustustest, õigustest ja ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest. Õppetege-

vuse kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised, mis kinnistatakse praktilise

tegevuse kaudu. Riigikaitseõpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmi-

sele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.


Kursustel käsitletavad teemad:

1. Sõjaväelised auastmed

2. Kaitseväe üldine struktuur ja ülesanded

3. Põhiseaduse sätted, mis puudutavad

kaitseväeteenistust

4. Riigikaitse üldine korraldus ja juhtimine

5. Üksuste suurused, struktuur ja ülesanded

6. Staapide ülesehitus ja ülesanded

7. Lahingutoetusüksused brigaadis ja pataljonis

8. Tagalaüksused brigaadis ja pataljonis

9. Jalaväepataljoni võimed

10. Kaplaniteenistus

11. Kaitseväeteenistuseadus

12. Kaitseväeline väljaõpe

13. Kaitseväelase elukutse

14. Traditsioonid kaitsejõududes

15. NATO eesmärgid ja struktuur

16. Galil relvaperekond

17. Otsuse vastuvõtmise protsess

18. Rahvusvaheline sõjaõigus

19. Massihävitusrelvad

20. Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit

21. Võimaliku vastase tehnika

22. Võimearendused Eesti kaitseväes

23. Peamised lahinguliigid

24. Kaitseväe määrustikud

25. Välioskused ja topograafia

26. Kauguste määramine ja tulekaart

27. Nõuded relvade käsitsemisel



8


Riigikaitse kursused läbinu:

1) on Eesti Vabariigile lojaalne kodanik, järgib demokraatlikke väärtusi ning on vajaduse

korral valmis Eestit kaitsma;

2) tunneb sõjaajaloo, sh Eesti sõjaajaloo olulisemaid sündmusi ja nende mõju ning tagajärgi

ühiskonna arengule ja oma lähedastele;

3) teab ning analüüsib peamisi aktuaalseid rahvusvahelisi probleeme ja nende mõju Eesti

ühiskonnale ning NATO kollektiivse kaitse põhimõtet;

4) leiab ja kasutab vajaduse korral riigikaitsesse puutuvat olulist infot, sh Eesti riigikaitse

üldist korraldust reguleerivaid õigusakte;

5) teab kaitseväeteenistuse põhialuseid, sh on omandanud esmase ettekujutuse ajateenistusest

ning Kaitseliidust ja selle eriorganisatsioonidest ning teab ja väärtustab kaitseväelase

elukutset;

6) tunneb rivilise liikumise, relvaõppe, sh ohutuse põhialuseid, oskab käituda kriisi-

olukordades ja anda esmaabi;

7) orienteerub iseseisvalt maastikul kaardi ja kompassiga, arvestades keskkonnakaitse

põhimõtteid ja norme;

8) tegutseb meeskonna koosseisus kaaslasi abistavalt ja toetavalt.

Hindamine:

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Riigikaitse

õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja

õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavanda-

miseks.

Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi

suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase

teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele.

Õpilane sooritab 2 kontrolltööd ning samuti hinnatakse tema osalemist välilaagris. Kursus on

hindeline.

Õppematerjalid:

Riigikaitseõpetuse riikliku gümnaasiumi õppekava aineraamat;

http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamat_SOTSIAALAINED_RIIGIKAITSE


I-IV periood 1 tundi nädalas neljapäeviti kell 8.00, millele lisanduvad võimalusel õppekäigud.

Teooriale järgneb kevadel praktiline välilaager.


http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamat_SOTSIAALAINED_RIIGIKAITSE

9


AINEKAART

Valikkursus: KARJÄÄRIÕPETUS

Õpetaja: Kristel Kubber


Maht ja aeg: I ja II periood (3+2 tundi nädalas, kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klassid


Õpilane:

teadvustab oma huve, võimeid ja oskusi;

tutvub erinevate töövaldkondadega, ametite/elukutsetega, haridus- ja koolitusvõimalustega;

väärtustab õppimist elukestva protsessina;

oskab leida teemakohast informatsiooni;

analüüsib oma õpitulemusi ja seniseid kogemusi ning kavandab oma karjääri, tegutseb selle

suunas süsteemselt;

kogeb erinevaid õpistiile;

koostab isikliku karjääriplaani.


Karjääriõpetuse aine jaguneb kolmeks teemaks – enesetundmine, õppimisvõimaluste ja

töömaailma tundmine (karjääriinfo) ning planeerimine ja otsustamine (analüüs, omandatud

teadmiste ja info süstematiseerimine). Nende teemade käsitlemiseks kasutatakse loenguvormi,

töölehti, arutelusid, grupitöid ja draamavõtteid. Võimalusel kaasatakse tundidesse külalisi.

Õppeaine on enamjaolt praktiline, millest suurima osa hõlmab enesetundmise teema, mida õpitakse

praktiliste individuaalsete ja grupiülesannete kaudu.


Õpilane oskab end väljendada.

Õpilane analüüsib enda sotsiaalseid oskuseid.

Õpilane on teadlik karjäärivõimalustest ja suudab langetada karjääri puudutavaid otsuseid.

Õpilane teab, kust leida vajadusel täiendavat informatsiooni ja nõustamist.

Hindamine: Kursus on hindeline. Kursuse läbimiseks peab õpilane osalema 90% ainetundides

ning täitma ja säilitama õppetöös kasutatud materjalid õpimapi näol. Õpimapp ja protsessis

osalemine (kohalkäimine, kaasatöötamine jne) moodustavad õppeaine hinde.

Õppematerjalid: portaalid, töölehed, tunnikonspektid jms. Õpimapp.

Muud olulised märkused: maksimaalne grupisuurus on 35 õpilast.

10


AINEKAART

Valikkursus: ETTEVÕTLUSÕPETUS

Õpetaja: Olev Pihlakas


Maht ja aeg: II periood (5 tundi nädalas, kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klassid v.a keskkond-majanduse klass


Õppetöö eesmärk on anda praktiline võimalus õppida ettevõtluse loomist, alustamist ja juhtimist

õpilasfirmade näol. Peamine eesmärk pole kõigist õpet läbinud õppuritst ettevõtjaid teha, vaid anda

neile parem arusaam selle valdkonna kasuks või kahjuks valimisel tulevikus.


Ettevõtluse plussid ja miinused

Idee loomine

Äriplaani loomine

Õpilasfirma asutamine

Osalemine õpilasfirmade laatadel, koolitustel ja võistlustel.


Õpilane õpib paremini mõistma ettevõtluse ja majanduse põhimõtteid. Õpilane teab, kuidas ideest

saab reaalne ettevõte. Õpilane saab kogemuse meeskonna- ja müügitöö valdkonnas. Lisaks

õpitakse eesmärgistamist.

Hindamine:

Kursus on hindeline ja minimaalseks aine läbimise nõudeks on oma firma registreerimine ja

osalemine vähemalt ühel õpilasfirmade laadal.

Õppematerjalid: Junior Achievementi materjalid.

Muud olulised märkused: maksimaalne grupisuurus on 36 õpilast.

11


AINEKAART

Valikkursus: RAHVUSVAHELISED INGLISE KEELE TESTID

Õpetaja: Reet Tomusk


Maht ja aeg: I ja II periood (3+2 tundi nädalas, kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klassid


Tutvustada enamlevinud rahvusvahelisi inglise keele teste – TOEFL, IELTS.


Tutvustavad loengud: testi ülesehitus, ülesannete tüübid, hindamine, punktide vastavus Euroopa

Nõukogu keeleõppe raamdokumendi tasemetele, testi sooritamise kohad Eestis, maksumus,

tunnistuse kehtivuse aeg.

Testi praktiline läbitegemine, individuaalne tagasiside.


Õpilane saab ülevaate testi ülesehitusest ja praktilise kogemuse testi sooritamisest.

Hindamine: Kursus on hindeline

Õppematerjalid: paljundatud testid.

Muud olulised märkused: rühma suurus maksimaalselt 20 inimest.


12


AINEKAART

Valikkursus: KESKKONNAÕPETUS

Õpetaja: Piret Vacht


Maht ja aeg: III ja IV periood (2+3 tundi nädalas, kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klass v.a keskkond-majanduse klass


Ümbritsev keskkond mõjutab kõiki eluvaldkondi ning läbi igapäevaste otsuste indiviidi,

organisatsiooni ja ka globaalsel tasandi mõjutab inimene oluliselt nii enda kui ka paljude teiste

organismide elukvaliteeti. Valikkursust õpetame selleks, et tõsta gümnaasiumiõpilaste

keskkonnateadlikkust ning toetada seoste nägemist suurte globaalsete probleemide ja

igapäevategevuste ja -otsuste vahel.


Valikkursusel käsitletakse kolme peamist teemade gruppi:

Globaalsed keskkonnaprobleemid (10 tundi). Selles osas lähtutakse Stockholm Resilience

Center-i (Rockström, 2009; Steffen et al., 2015) poolt koostatud „Planeedi kriitiliste

piiride“ kontseptsioonist ning käsitletakse detailsemalt üheksa olulisima globaalse

keskkonnaprobleemi põhjuseid ja ulatust. Töö on peamiselt auditoorne, kuid sisaldab

rohkesti praktilisi tegevusi ja arutelusid.

Keskkonnapsühholoogia ja inimese roll globaalsete keskkonnaprobleemide leevendamisel

(10 tundi). Selles osas liigutakse probleemidelt edasi nende lahendamise suunas,

analüüsides seda, miks inimesed teevad just selliseid keskkonda mõjutavaid otsuseid (nt

elektriauto soetamine, mahetoodangu tarbimine või vastupidiselt prügi metsa alla toomine

vms) nagu nad täna teevad ning kuidas on erinevatelt tasanditelt seda mõjutada võimalik.

Detailsemalt vaadeldakse, milline tarbimise roll keskkonnaprobleemide juures ning kuidas

on võimalik oma ökoloogilist jalajälge mõistlikult vähendada (15 tundi). Analüüsitakse ka

maakasutuse planeerimise (sh linnaplaneerimine) mõju inimeste keskkonnakäitumisele.

Suurt rõhku pannakse kriitilise mõtlemise arendamisele. Auditoorset tööd täiendab

vähemalt üks õppekäik ning üks õuesõppe tund.


Õpilased mõistavad globaalsete keskkonnaprobleemide tõsidust ning omavad baasteadmisi neis

orienteerumiseks ja täiendava informatsiooni leidmiseks. Õpilased suudavad analüüsida nii enda

kui teiste inimeste keskkonnakäitumise tagamaid ning nende otsuste mõju keskkonnale. Õpilased

õpivad targemalt tarbima, tundes tootemärgiseid ning tajudes erinevate toodete olelusringide

mastaape ning kasutades kriitilist mõtlemist ära tundma nn rohepesu meetodite kasutamist

kaubandusvõrgus. Õpilased omandavad baasteadmised maakasutuse planeerimise põhimõtetest

13

ning sellest, kuidas on võimalik läbi säästva linnaplaneerimise suunata inimesi jätkusuutlike

keskkonnaotsuste suunas.

Hindamine

Valikkursuse jooksul hinnatakse õpilasi väiksemate kodutööde (nt keskkonnahoidlikemate

alternatiivtoodete leidmine kaubandusvõrgust, infootsing) ja tunnitööde põhjal (nt linnaruumi

analüüs). Kursus on hindeline.

Õppematerjalid:

Eerme, K. 1996. Keskkonnaõpetus. Tartu Ülikool. Keskkonnafüüsika Instituut, Tartu

Observatoorium, Tartu.

FOODWEB - Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. [WWW]

http://foodweb.ut.ee/

Gehl, J. 2015. Linnad inimestele. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn.

Steffen et al., 2015. Planetary Boundaries: Guiding human development on a changing planet.

Science, 347.

Säästva Eesti Instituudi publikatsioonid [WWW] http://www.seit.ee/et/publikatsioonid

Talve, S., Põld, E. 2005. Olelusringi hindamine. CyclePlan, Pärnu.

Vacht, P., 2015. Keskkonnaõpetuse loengumaterjalid. (saadetakse e-mailile)

Muud olulised märkused: Grupi suurus 36 õpilast.

http://foodweb.ut.ee/

http://www.seit.ee/et/publikatsioonid

14


AINEKAART

Valikkursus: MATEMAATIKA RIIGIEKSAMI ETTEVALMISTUSKURSUS

Õpetaja: Anne Almet, Tõnis Veelmaa, 2 gruppi

Kontakt: [email protected], [email protected]

Maht ja aeg: III ja IV õppeperiood (2+3 tundi nädalas, kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: laia matemaatika õppekava järgi õppivad 12. klasside õpilased


Kursuse eesmärk on valmistuda kohustuslikuks laia matemaatika riigieksamiks.


Lahendame spetsiifilisi eksamiülesandeid. Kordame ja kinnistame laia matemaatika 10.-12. klassi

teemasid.


Lahendada ette antud ülesandeid võimalikult paljude meetoditega, et leida ratsionaalseim ja/või

endale sobivaim meetod. Lahendada ülesandeid temaatikaväliselt nii, et õpilane peab ise

otsustama, mis temaatika ülesanne see on. Oskuse määrata ülesande temaatikat ja liiki, valida

ratsionaalne lahendusmeetod ning lahendada kombineeritud ülesandeid.

Hindamine

Kursusehinde saamiseks tuleb sooritada arvestustööd positiivselt. Kursus on hindeline.

Õppematerjalid:

Veelmaa, A. 2009. Matemaatika gümnaasiumikursuse kordamine (kooli raamatukogust)

Muud olulised märkused: Vajadusel olla valmis ostma A. Veelmaa kordamise tööraamatuid (I ja

II osa).

Grupi maksimaalne suurus 36 õpilast.

15


AINEKAART

Valikkursus: LAVALINE ENESEVÄLJENDUS 2

Õpetaja: Tõnis Niinemets


Maht ja aeg: I ja II periood (3+2 tundi nädalas, kokku 35 tundi, millest 6 tundi on

individuaalne töö)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klassi õpilased, v.a teatriõpetuse õppesuund


1) anda põhiteadmised lavalisest eneseväljendusest;

2) arendada õpilase loovust, esinemisjulgust ja –oskust;

3) arendada õpilase emotsionaalseid ja kommunikatiivseid oskusi.

4) anda õpilasele mõningaid teoreetilisi teadmise lavakunsti ajaloost


Kursuse jooksul keskendutakse improvisatsioonioskuste arendamisele ja omandamisele, hääle ja

kõne kasutamise arendamisele ning individuaalsele tööle teksti, selle mõtte ja sõnaga. Tehakse

harjutusi koostöö, kehatunnetuse arendamiseks – grupiülesanded, loovliikumine. Õpilasel tuleb ka

ette valmistada ettekanne mõnel etteantud teatriajaloolisel teemal.


1) suudab kohaneda erinevates improvisatsiooninõudvates olukordades;

2) oskab valmistuda kõneliseks tegevuseks;

3) oskab valitud tekstile leida kohaseid ja loovaid väljendusi;

4) suudab esineda;

5) oskab teadlikumalt ja loovamalt liikuda;

6) valdab teemakohast teoreetilist materjali.

Hindamine:

Hindamine toimub kujundava hindamise põhimõttel. Selle kaudu peab õpilane oma tegevust

planeerima, analüüsima ja endale tagasiside andma. Kujundava hindamise eesmärk on, et õpilane

võtaks vastutuse enda õppetegevuse eest, suudaks ennast adekvaatselt.

Kursuse lõpus saab õpilane tulemuseks kas A (arvestatud) või MA (mittearvestatud).

Õpilane saab A (arvestatud) juhul, kui:

• on kohal käinud vähemalt 60 % tundidest, kusjuures pole ühtegi põhjuseta puudumist;

• on tunnis aktiivselt kaasa töötanud;

16

• kodused tööd on sooritatud, kusjuures nendega on vaeva nähtud;

• õpilane on teinud hästi koostööd kaasõpilaste ja õpetajaga;

• õpilane on tähtaegadest (kokkulepetest) kinni pidanud.

Õppematerjalid:

• Veinmann, Martin 2001. Vajadus olla mõistetav. Tallinn: Eesti Teatriliit.

• Rodenburg, Patsy 2008. Näitleja kõneleb: hääl ja esitaja. Tallinn: Eesti Teatriliit.

• Tšehhov, Mihhail 2008. Näitlejatehnikast. Tallinn: Eesti Teatriliit.

• Joyce, Mary 2013. Loovliikumine. Tallinn: Koolibri.

• Tepandi, Tõnu 2012. Alguses on hääl. Tallinn: Sirje Endre.

• Oida,Yoshi 2007. Nähtamatu näitleja. Tallinn: Eesti Teatriliit

• Panso, Voldemar 2007. Päevaraamat. Tallinn: Eesti Draamateater

• Cohen, Robert 1993. Näitlemisvägi. Tallinn: Eesti Teatriliit

Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 18 õpilast.

17


AINEKAART

Valikkursus: AJAKIRJANDUS

Õpetaja: Mariell Raisma


Maht ja aeg: III ja IV periood (2+3 tundi nädalas, kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klass, kes pole humanitaarsuunas


Eesmärk on saada aimu ajakirjaniku töö iseloomust - seda siis artiklite kirjutamise ja arutelude

läbi. Mõista, millised on avatud ja suletud küsimused, millistest osadest artiklid

koosnevad.Õppekäigud, koolilehe toimetamine jne.


Tundides kirjutatakse artikleid ja arutletakse ajakirjanduslike teemade üle. Tehakse palju grupitöid.


Artikleid kirjutades saab õpilane julgust ja enesekindlust, et suhelda võõraste inimestega ja esitada

küsimusi. Arutledes meedia üle, õpib ta meediat paremini analüüsima ja sellesse kriitilisemalt

suhtuma.

Hindamine:

Hindamine toimub õpilaste tehtud artiklite ja arutelude põhjal. Kursus on hindeline.

Õppematerjalid:

Soovi korral võivad lugeda Katrin Aava ja Ülle Salumäe õpikut “Meedia ja mõjutamine” ning

Külliki Kase õpikut “Meedia mõju”.

Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus on 25 õpilast.

18


AINEKAART

Valikkursus: ÕIGUSE ALUSED

Õpetaja: Ahto Pahk


Maht ja aeg: III periood (5 tundi nädalas, kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klass v.a ajaloo-õiguse ja keskkond-majanduse õpilased.


Anda õpilasele ülevaade Eesti õigussüsteemist, selgitada õigusi ja kohustusi, suurendada õpilaste

õigusteadvust.


Õppetegevuse raames uuritakse kehtivat õigust, selgitatakse mõistete olemust ja eesmärki, tuuakse

näiteid konkreetsete õiguslike situatsioonide kohta ning arutletakse võimalike lahenduste leidmise

üle.


Õpilased muutuvad teadlikumaks nii enda kui teiste õigustest ja kohustustest.

Hindamine:

Hindamisel lähtutakse Tallinna 32. Keskkooli juhendist. Kursus on hindeline.

Õppematerjalid:

Õigusaktide kommenteeritud väljaanded, elektrooniline Riigi Teataja (e-RT).


Õppetöö loengu vormis konspekteerimisega. Grupi suurus 36 õpilast

19


AINEKAART

Valikkursus: VINYASA JA POWER JOOGA

Õpetaja: Leelo Jaanimägi


Maht ja aeg: 1 kursus läbi õppeaasta (kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klass


Jooga on füüsiline, vaimne ja hingeline treening. Joogaharjutused parandavad meie tasakaalu,

suurendavad jõudu ning vastupidavust. Tund ei koosne ainult lihaste venitustest ja pingutustest,

vaid samal ajal õpitakse ka keskendumist antud tegevusele.


Hingamis- ja lõdvestusharjutused, venitused, meditatsioon ehk keskendumine, dünaamilised

harjutuste seeriad.

Teadlik hingamine on joogatreeningu alus ja joogatreeningu ajal kasutatav teadlik hingamine on

Ujjayi hingamine, mida kutsutakse ka ookeani hingamiseks, kuna see kõlab nagu lainete liikumine

randa ja tagasi. Joogatunnis sooritatakse harjutusi koos Ujjayi hingamisega, mis aitab keskenduda

asendi sooritamisele ja paremini tunnetada venitust. Hingamine annab meile märku

ülepingutustest, pingest või loidusest kehas. Väga oluline on ühest joogaharjutusest üleminek teise

harjutusse. Harjutuste järjestikune sooritamine toimub koos Ujjayi hingamisega ning on ühtlane ja

sujuv.

Vinyasa. Joogastiiliks on Vinyasa Flow, kus ühest joogaasendist teise liigutakse sünkroonis sisse-

ja väljahingamisega. Tulemuseks on sujuv liikumine. Joogatunnid koosnevad päikesetervitustest,

seismisharjutuste seeriast ning lõdvestusharjutustest. Tund toimub muusika saatel ning ühest

joogapoosist teise minnakse üle ilma lõdvestamata. Muusika aitab saavutada paremat tunnetust,

ühtlust hingamises ja harjutustes.

Läbi Vinyasa treeningu paraneb lihaste jõudlus, keha muutub painduvamaks, suureneb

vastupidavus ning tasakaal. Tänu intensiivsusele puhastab Vinyasa jooga organismi, ainevahetus

kiireneb ning püsib kiirena ka pikka aega peale tundi.

Power jooga. Joogastiiliks on Power Jooga, kus harjutused on intensiivsemad ning jõulisemad.

Paljusid harjutusi tehakse ka kiiremas tempos. Power jooga harjutused annavad jõudu ja

painduvust ning aitavad oma keha paremini tundma õppida ning saavutada enesekindlust ja

rahulolu. Lisaks aitavad nad leevendada seljaprobleeme, tugevdavad ning vormivad lihaseid,

paraneb keskendumisvõime ning meeleolu.


20

Jooga eesmärgiks on keha, hinge ja vaimu arendamine. Joogaharjutused parandavad meie

tasakaalu, suurendavad jõudu ning vastupidavust, õpitakse ka keskendumist antud tegevusele.

Harjutused annavad jõudu ja painduvust ning aitavad oma keha paremini tundma õppida ning

saavutada enesekindlust ja rahulolu. Lisaks aitavad nad leevendada seljaprobleeme, tugevdavad

ning vormivad lihaseid, paraneb keskendumisvõime ning meeleolu.

Hindamine:

Joogatundide aluseks on sisemine distsipliin. Hindamise aluseks on õpilase osavõtt kõigist 35st

tunnist. Puudumised peavad olema kooskõlastatud juhendajaga, järeletegemiseks tuleb sõlmida

kokkulepped juhendajaga.

Õppevahendid:

Spordiriided, joogamatt, veepudel, väike rätik, pikkade varrukatega dressipluus/jakk.

Muud olulised märkused: Grupi maksimaalne suurus 18 õpilast.

Documents

TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED 11. ja 12. KLASSIDELE · Ettevõtluse plussid ja miinused Idee loomine Äriplaani loomine Õpilasfirma asutamine Osalemine õpilasfirmade laatadel,