Upload
darrin
View
169
Download
13
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Kehaline kasvatus ja koolilaste haigused. Kooli ja perearsti koostöö võimalused. Ruth Kalda perearst TÜ Peremeditsiini õppetool EPS juhatuse esimees. Millest räägin. Kehaline kasvatus ja: Ülemiste hingamisteede infektsioon Ülekaalulisus ja alakaalulisus (toitumishäired) Astma Diabeet - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Kehaline kasvatus ja koolilaste haigused.
Kooli ja perearsti koostöö võimalused
Ruth Kaldaperearst
TÜ Peremeditsiini õppetoolEPS juhatuse esimees
Millest räägin• Kehaline kasvatus ja:Ülemiste hingamisteede infektsioonÜlekaalulisus ja alakaalulisus (toitumishäired)AstmaDiabeetKaasasündinud südamerikkedLiigeshaigused: juveniilne artriit ja
osteokondropaatiad• Kooli (kehalise kasvatuse õpetaja) ja perearsti
koostöö võimalustest
Minu kui perearsti arusaamad • Kehaline kasvatus on üks osa tervisekasvatusest ja
peab seeläbi olema iga kooliõpilase aineprogrammis• Kooli kehalise kasvatuse eesmärk peaks olema lastes
teadliku ja tervisliku eluvisiisi ja liikumisharrastuse kujundamine
• Koostöö vajalik kehalise kasvatuse õpetaja, kooli tervishoiutöötaja, terviseõpetaja (bioloogia õpetaja?) vahel
• Toitumise ja toiduvaliku ning tervisega seotud temasid peaks käsitlema mitmes aineprogrammis- ka kehalise kasvatuse õpetuse raames
• Tervisenädalad koolides- liikumise ja toitumise teemad koos käsitletud
• Terve eluviisi oluline osa on kehaline tegevus: võimlemine, sportimine, liikumismängudes
osalemine jne. Tervishoiutöötaja saab koos kehalise kasvatuse õpetajaga selgitada seedimise füsioloogiat, toitumist matkal, maratonil, enne ja pärast võistlusi jne.
Ülemiste hingamisteede infektsioon (ÜHVI)
• Haigestumiste sagedus- • Normaalne on, et iga allklassilaps põeb
kooliaasta jooksul ÜHVI-t 5-7 x , keskkoolilapsed 3-5 x
• Eristatakse lokaalset infektsiooni (lihtsalt nohu või kurguvalu) ja üldsümptomitega infektsiooni (kaasuvad ka palavik, lihasvalu, peavalu)
ÜHVI ja kehaline kasvatus• Uuringud on näidanud, et kerge kuni mõõdukas füüsiline
aktiivsus ÜHVI puhul (ilma palavikuta) ei mõjuta sümptomite raskusastet ega nendest tervenemise kiirust (keskmiselt 8,3 päeva nii füüsiliselt aktiivsetel kui mitteaktiivsetel)
• Mõõdukas füüsiline aktiivsus tugevdab immunsüsteemi, soodustades makrofaagide (rakud, mis ründavad baktereid ja viiruseid) produktsiooni
• Füüsilise aktiivsuse käigus paraneb vereinge, immuunsüsteemi rakud tsirkuleerivad organismis kiiremini ja vastus bakteritele ja viirustele on kiirem
• Selline aktiivsus langeb mõni tund pärast füüsilise aktivsuse perioodi
• Sobivad jalutamine, kepikõnd, sörkjooks, jalgrattasõit, (mitte rohkem kui tund aega)
Br J Sports Med 2003;37:304–306,
ÜHVI ja kehaline treening• Intensiivne, pikemaaegne (üle 90 min) kehaline koormus
võib muuta inimesed viiruse poolt kergemini haavatavaks kuni 72 t jooksul (teatud hormoonide -kortisool, adrenaliin, produktsioon alandab immuunsust)
• Kui on gripp, al. hingamisteede infektsioonid, palavik (febriilne), tugev väsimus,lihasvalu, angiin, siis u. kaks nädalat tugevama füüsilise koormuse piirang on soovitav. Jälgida enesetunnet!
• Soorituse tulemus langeb, seega haigestumise (ka kerge ÜHVI )perioodil ei ole soovitav võistelda
• On näidatud ka, et mõnikord võib treenimine haiguse perioodil põhjustada nn. viirusjärgset väsimuse perioodi, mis kestab isegi mõnel juhul rohkem kui kuu aega
(Weidner et al., 1997, 1998)
Infektsiooni riski, immuunsüsteemi ja füüsilise aktiivsuse seos
Üle keskmise
Keskmine
Alla keskmiseistuv mõõdukas kõrge
Füüsiline aktiivsus
Inf. risk
Immuunsüsteemi f-n
Õpilase kehakaal, selle psüühilised aspektid ning toitumis-ja liikumisnõustamine
Juhend kooli tervishoiutöötajatele, Haigekassa, EÕL, 2007
• Koolide aruannet põhjal 2006.a. ülekaalulisi lapsi 7,5% ja alakaalulisi 2,2%. Tendents suurenemisele
• Ülekaalulisi enam 10-13.a.seas (eeskätt poisid)
Alakaalulisuse kriteeriumid• 7-9-aastased, KMI (kg/m²) < 14• 10-12-aastased, KMI (kg/m²) < 15• 13-15-aastased, KMI (kg/m²) < 16• 16-18-aastased, KMI (kg/m²) < 17• Ülekaalulisuse kriteeriumid: • 7-9-aastased, KMI (kg/m²) > 19• 10-12-aastased, KMI (kg/m²) > 22• 13-15-aastased, KMI (kg/m²) > 24• 16-18-aastased, KMI (kg/m²) > 25
Ülekaalulisus• Suurem koormus liigestele, südamele,
veresoonkonnale• Insuliiniaparaadi kurnamine- , metaboolne
sündroom, diabeet• Psühhosotsiaalne probleem –tõrjutus,
kiusamine• 80% ülekaalulistest puberteediealistest jääb
selleks ka täiskasvanueas
Ülekaalulisus ja kehaline treening• Ülekaalulistele ei sobi kõik sellised füüsilise aktiivsuse
vormid, mis normkaalulistele Suurem vigastuse risk: liikumisaparaat, ka südame-
vereringe ülekoormus Psüühiline barjäär: ebaõnnestumine, narrimine Oluline on kaalulangetamine, mis on efektiivsem kestva
aeroobse treeningu puhul• Sobivad: ujumine, jalgrattasõit, kepikõnd, suusatamine,
rulluisutamine• Ei sobi riistvõimlemine, jõuharjutused, liigeseid koormavad
harjutused• Kestus u.20- 30 min korraga (vähemalt alguses)• Noortel (lapsed ja noorukid) aitab füüsiline aktiivsus
kehakaalu langetamisele paremini kaasa kui täiskasvanutel
Uuringud on näidanud• Ülekaalulised lastel on sõpradeks tavaliselt ülekaalulised• Ülekaalulised (eeskätt need, kes määratlevad end
selliselt), kannatavad oluliselt rohkem madala enesehinnangu all ning määratlevad oma elukvaliteeti oluliselt madalamalt
• Nad on sotsiaalselt enamasti tõrjutud• Nad ei naudi füüsilist treeningut kõigi silmade all• Kehalise kasvatuse tunnid ja spordialased tegevused on
need, mille vältel nad kõige enam tunnevad end naeruvääristatuna ja türanniseerituna
• See omakorda vähendab oluliselt nende huvi füüsilise treeningu vastu
Barriers to physical activity
0
0.5
1
1.5
2
2.5
3
3.5
4
Insecure aboutapperance
Not being good atit
Not liking it PhysicalComplaints
External Barriers
Normalweight
Overweight
Obese
*** *** ****
Ebakindlus välimuse suhtes
Kartus ebaõnnestuda
Tegevus ei meeldi
Kartus füüsilistele vaevustele
Välised tegurid
Takistavad tegurid
• Ülekaalulised väsivad kergemini ja see on normaalne, sest süda peab tegema rohkem tööd
• Koormuse paindlik reguleerimine• Vajavad julgustust, tuge ja kiitust• Pika dressi kandmise lubamine• Võimalusel erirühmas võimlemine või näiteks
alternatiivsed tegevused: käimine, jooga jms• Mitte soodustada erapooletust, alaväärsuse
tekkimist
Mõned näited alaväärsust tekitavatest situatsioonidest
• Võistkondade moodustamine viisil, kus kaptenid valivad meeskonna
• Mingis tegevuses viimane paneb asjad, vahendid kokku, jookseb veel ühe ringi, toob päeviku, täidab lisaülesande vms
• Sildistamine, märgistamine
Alakaalulisus/anoreksia• Tugev alakaal ohtlikumgi kui ülekaal• Organite degeneratiivsed muutused kuni
pöördumatud kahjustused• Lihasmassi vähenemine• Jõuetus, uimasus, väsimus• Kõhuvalud• Külmatunne• Kahvatu nahk,haprad juuksed, küüned• Tüdrukutel jääb ära menstruatsioon• Intensiivne treening kalorite kulutamise eesmärgil
Kas anoreksia või tervislik söömine?
• Tervislik söömine1. Kaalulangus on vahend terviseja väljanägemise parandamiseks2. Enesetunnetus ei sõltu ainult
kaalust3.Dieediga püütakse kontrollida
kaalu4. Eesmärgiks on kaalu
alandamine et olla terve
• Anoreksia1. Kaalulangus on vahend
õnnetunde saamiseks2. Enesetunnetus on otseses
sõltuvuses kaalu näitajatega
3. Dieet on püüe kontrollida elu ja emotsioone
4. Kaalulangus on asi, mis ongi eesmärk, ainult see loeb, tervis ei ole oluline
Ortorektiku tunnused• Toidule mõeldakse valdav osa päevast• Menüüd planeeritakse väga hoolikalt, toitu aga
ei naudita• Pidevalt vähendatake sobivat toidunimekirja• Suhtlusringkond väheneb, sest väljaspool kodu ei
saada süüa• Teistesse, kes söövad teisiti, suhtutakse kriitiliselt• Enesesüüdistused kui kaldutakse oma reeglitest
kõrvale
Ortoreksia (“õige söömine”)• Uue aja probleem, tavaliselt majanduslikult heal järjel
olevate inimeste seas • Ülihoolikas toiduvalija, tahe teha väga tervislikke
valikuid, vahel hakkab mingist terviseprobleemist, näiteks allergia
• Omad reeglid- sööb näiteks ainult kahte-kolme toitu, või ainult kohe valmistatud toitu või ainult kodus kasvatatud salatit vms. Kogu elu kulgeb söömise ja “õige toidu” valiku ümber, selleks kulub lausa terve päev
• Hoolikas mäluja- näiteks 50 x enne neelamist• Enamasti probleemiks kaalulangus või teatud toitainete
puudus
Iseärasused, mis seotud kehalise kasvatusega alakaalulistel
• Ebakõla organite kasvu, kehamõõtude ja koormustaluvuse vahel
• Kuna tugeva alakaalulisuse puhul organite muutused, ei suuda süda füüsilise koormuse ajal minutimahtu suurendada
• Koordinatsioonihäired, külm higi, jõuetus pearinglus, minestus
• Pigem on oluline kehalise koormuse piirang kuni on saavutatud kaalutõus (energiakulu tuleks vähendada). Sobivad pingutust mitte nõudvad tegevused
Astma ja kehaline kasvatus• Krooniline hingamisteede põletikuline haigus Bronhide spasm hingeldus Limaskesta turse köha Limaerituse suurenemine raskustunne• Ägenemiste ja remissioonidega kulgev, ägenemisi võivad
põhjustada Viirused Allergeenid Suits Iga laps on erinev! Hea on teada, Külm õhk mis vallandajaks just antud lapse puhul Lõhnad Kehaline koormus- kui ei ole ravimitega kontrollitud
Astma ja kehaline treening• Esinemissagedus: u. igal 12.-13. lapsel• Kehalise treeningu piirang üldjuhul vajalik ei ole• Nõuab head õpilase, õpetaja, lapsevanema ja
tervishoiutöötajate koostööd, selleks, et astmat põdev laps võiks olla jätkuvalt kehaliselt aktiivne
• Näiteks pollinoosi (õietolmuallergiat) põdevad lapsed võiksid tolmlemise perioodil teha treeningut sisetingimustes, mis hästi ventileeritud
Koostöö• Astma ravimise (kontrolli all hoidmise) plaan võiks olla
kooli tervishoiutöötajal lapse tervisekaardi juures: astmat provotseerivad faktorid, sümptomid, ravimid, seisundi halvenemisel võimalikud tegutsemised, lisamedikatsioon ägenemisel, lapsevanema ja perearsti kontaktid
• Tavaliselt astmaga lastel kaks ravimit: püsiravim (astma hoogude ärahoidmiseks), ägenemise ravim
• Pikemaaegsemad ja intensiivsemad koormused võivad vajada, et laps tarvitab ravimit ka enne koormust (pallimäng, pikem jooks jne)
• Astmahoo ennetamiseks vajalik kindlasti adekvaatne soojendus enne koormust ning ka lõõgastus pärast koormust
• Kui lapsel oli hiljuti astma ägenemise periood, haigusperiood, siis mõni aeg pärast seda vajab koormuste vähendamist (näiteks jooksmise asemel kiirem kõnd)
• Ruumid peaksid olema hästi ventileeritud• Kui tekib astma ägenemine- peata füüsiline
tegevus, jälgi, et lapsel oleks võimalus manustada ravimit, kontrolli ravimi toime saabumist (leevendus peaks saabuma mõne minuti jooksul)
Astma ja kehaline treening• Hästi toimivad hingamisharjutused, kere kõhu
ja seljalihaste võimlemisharjutused, võimlemine, tantsimine
• Pulsi sagedus ei tohiks tõusta üle 160-170 l/min ja selline olla kestusega rohkem kui 5-6 min (seega sobib 3 km sörkjooksu aga mitte täiskiirusel 1,5 km jooksmine)
• Hoog võib vallanduda nii koormuse ajal kui ka 15-20 min pärast koormuse lõppu
Diabeet ja kehaline treening• Eesmärgiks- saavutada positiivne
emotsionaalne toonus, kehalise tegevusega tasakaalustada häirunud ainevahetust, tugevdada südame-veresoonkonna tööd
• Hästi mõjuvad: võimlemine, liikumis-ja pallimängud, ujumine, mõõduka koormusega jooksmine, suusatamine, kepikõnd, jalutamine
• Vastunäidustatud on tegevus, mille käigus südametegevus läheb liiga kiireks : pulss rohkem kui 160-170 l/min
Diabeet ja kehaline kasvatus• Tavaliselt kooliõpilastel I t diabeet e, insuliinsõltuv
diabeet (insuliini süstivad lapsed, oht hüpoglükeemiaks)
• Esinemissagedus: 22 /100 00 kohta (kusagil 60-65 juhtu aastas)
• Õpetaja peaks teadma, kas on kunagi esinenud hüpoglükeemiaid, millised on sümptomid, paluda lapsel kirjeldada ja koheselt informeerida, kui midagi nendest tunneb
• Enne kehalist kasvatust küsida, kas on piisavalt söönud ja süstinud insuliini
Diabeet ja kehaline koormus• Hüpoglükeemia sümptomid: kahvatus, nõrkus, nahk
kaetud külma higiga, minestustunne• Võib tekkida koormuse käigus, kohe pärast koormust,
aga ka paar tundi pärast koormust (erandjuhtudel ka nn, hiline hüpoglükeemia, isegi 6-12 t pärast koormust)
• Esmaabi: Koheselt manustada kiireid süsivesikuid: suhkur, šokolaad, banaan, magus jook, leib (esmaabi pakendis glükoosi tablett)
• Ennetavalt võiks teada veresuhkru väärtust , anda enne või vahetult pärast koormust mõne “snäki”.
• Diabeedihaige laps vajab rohkem vedelikku, selle manustamise võimalus peaks olem tagatud ja käepärast
Füüsilise koormuse eelne toitumine Koormuse liik Veresuhkru tase Süsivesikute vajadus
Kerge ja mõõdukas, lühiaegne koormus (jalutamine, venitus-ja võimlemisharjutused kuni 30 min)
Alla 100 mg/dl100 mg/dl ja üle
10-15 g (1/2 müslibatoon)Ei vaja
Mõõdukas koormus kuni 60 min•Ujumine•Sörkjooks•Tennis•Tantsimine
Alla 100 mg/dl 25-50 g enne+10-15 g koormuse ajal
100-180 mg/dl 10-15 g
180-350 mg/dl Ei vaja
350 ja üle Ei vaja, kontrolli uriini ketoone, piira koormust
Tugevam, pikemaaegsem koormus*Jalgpall•Korvpall•Uisutamine
Alla 100 mg/dl 50 g
100-180 mg/dl 25-50g
180-350 mg/dl 10-15 g tunni kohta
350 ja üle Ei vaja, kontrolli ketoone
Diabeet ja kehaline koormus• Peaksid osalema kehalistes tegevustes:
positiivne nii psühholoogilisest kui füüsilisest aspektist
• Tõstab enesekindlust, aktiveerib, mõjub kasulikult südame-veresoonkonnale, ainevahetusele, alandab vererõhku, kolesterooli sisaldust, tõstab kudede insuliinitundlikkust, mistõttu võib ka süstitava insuliini vajadus väheneda järjepideval füüsilisel treeningul
Kaasasündinud südamerikked ja kehaline kasvatus
• Sagedasemad rikked: kodade vaheline defekt, vatsakestevahelise seina defekt, klappide regurgitatsioonid, klappide stenoosid, WPW sündroom (varane erutusjuhtivus), hüpertroofiline kardiomüopaatia
• Tavaliselt kehalise koormuse täielikku piiramist ei vaja (v.a. kardiomüopaatia rasked vormid ja rasked stenoosid või puudulikkused, arütmiad).
• Põhiline probleem – hirm äkksurma ees• Äkksurma risk väga väike (erinevate uuringute andmetel
esinemissagedus 0,3-0,5%)• Mitme keskusega uuringus Am Ühendriikides äkksurm tekkis 10%
füüsilisel koormusel ja 58% puhkeseisundis (Lambert BC et al. Am J Cardiol 1987)
• Sellised lapsed on põhjaliku ja järjepideva arstliku kontrolli all
• Väga häid uuringuid, mis 100% suudaksid ennustada tõenäolise äkksurma füüsilisel koormusel, ei ole
• Mõned ettevaatusabinõud on vajalikud: Ujuda vaid sellises vees, kus jalad põhja ulatuvad Külma ilmaga puuduliku verevarustuse tingimustes ei
suudeta toota vajalikul määral sooja (jälgida, et ei tekiks külmetumise oht)
Sellised spordialad, kus näiteks minestamisel võib tekkida trauma oht, peaks olema minimeeritud
Kehalise kontaktiga alad on keelatud teatud juhtudel (klapiprotees, antikoagulantravi, Marfani sündroom, stimulaator)
• Kehaline koormus on ohutu kui hingamine lubab normaalset vestlust
Sobivad nii madala kui mõõduka intensiivsusega staatilised ja dünaamilised spordialad: võimlemine, sörkimine (mitte pikamaajooks), kepikõnd, jalutamine, lauatennis, jalgrattasõit
Soovitavad ei ole: tõstmine, riistvõimlemine, alpinism, mäesuusatamine, jäähoki, korvpall, käsipall, pikamaajooks, tennis (väljakualana), kümnevõistlus jne
Võistlussporti või ka tulemustele orienteeritud tegevusi ei peaks pigem propageerima (sõltub muidugi rikke raskusest)
Kroonilised liigeshaigused: juveniilne artriit
• Liigese turse, liikuvuse piiratus, valud, võib lisanduda ka südamepoolseid häireid, ka aneemiat, lihaste atroofiat, lülisamba valusid
• Väiksem aeroobne kui anaeroobne võimekus• Perioodilised ägenemised ja remissioonid
(taandumised)• Kehalise kasvatuse eesmärk : liigesliikuvuse
sälitamine ja parandamine, lihaste tugevdamine• Sobivad võimlemis-, venitus- ja madala ning mõõduka
intensiivsusega üldtugevdavad harjutused, vesivõimlemine, ujumine
• Kuna tihti tegemist lihaste tihkemenisega ja jõuetusega, liigeste jäikusega ja koordinatsiooni häietega, siis sooritusvõime madal näiteks jalgrattasõidus, jooksmises, ka kõndimisel
• Tihti lapsed võivad agraveerida, oluline siiski nende kaasatus (kasvõi muul viisil: mõõdavad aega, pikkust vms)
• Referaadid ei asenda liikumist, kui tahetakse siiski teha, siis võiks teema ette antud nii, et selles oleks õpetlik iva sees: näiteks liikumisravi liigeshaiguste puhul vms.
Noorukiea liigeshaigused, mis seotud luustumisehäiretega
Osgood – Sclatteri haigus• Põlvekedra kõõluse kinnituskoha (sääreluul)
luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas.Esinemissagedus väike, tavaliselt sportlikult aktiivsetel poistel
• Põhjus: üle põlvekedra kulgeb reie nelipealihas, mis kinnitub sääreluul asuvale köbrule, mis on nn. luustumistuuma ja peaks sulguma 7-9 eluaastaks
• Kui see hilineb või seda ei juhtu, jääb luu ja lihase vahele kõhr, mis on nähtav suure köbruna
• Tekkepõhjus ei ole teada, võimalik, et soodustavaks on pisitraumad
• Kaebused tekivad tavaliselt kehalise aktiivsuse tõusuga (11-14 a vahel), rohkem jooksjatel, hüppetreeningutel, korvpall, ka jalgapall, tennis
• Tüüpiline on valu koormusel, puutehellus, vahel turse, põlvili asend valulik
• Röntgeniga näha luustumishäire• Ägeda valu puhul koormusest loobumine, tablettravi
(Ibuprofen), tugiside, vahel harva ka operatsioon (täiskasvanueas)
• Oluline on RKK: reielihaste tugevdamine• Ennetus: alati peab füüsilisele koormusele eelnema
soojendus-ja venitusharjutused• Koormuse järgselt külmakott (kui ägenemine, siis ka mitu
korda päevas 10-15 min)
• Väga häid harjutusi, mis aitaks haigusel taanduda, siiski ei ole
• Rahu andmine on oluline, harjutusi, koormust võib anda vaid kuni valu tekkeni
• Tavaliselt möödub kuni 2 aastaga
• Väga ägedatel juhtudel on vajalik ka täielik koormustest loobumine
Scheuermanni tõbi• Teismeliseeas ilmnev seljalüli eesosa kasvuhäire, mis
avaldub seljavalu ja selgroo kõverdumisena (kas rinna- või nimmeosas)
• Suhteliselt sage haigus, esinedes 5-8%-l puberteedieas noortest. Poistel 2 korda sagedamini kui tüdrukutel.
• Kõige aktiivsem 12-18 a vanuses• Võimalik et perekondlik eelsoodumus• Luustumishäire kuna lüli verevarustus on halvenenud• Luukude on nõrk, võib kahjustuda• Tekib küfoos-seljavalud
Scheuermanni tõbi• Kaebused seljavaludele, selja väsimisele
(eeskätt istudes)• Katsudes lüli valulik, nähtav küür või kühm• Ei saa kanda raskeid asju• Haigus paraneb ise, tavaliselt teismeea lõpuks• Vajalik ravida valu ja vältida vigastust• Seljalihaste tugevdamine: võimlemine,
venitused, ujumine• Mõnikord kirurgiline ravi või ortoos• Ei sobi riistvõimlemine, jõusaal, pikad jooksud,
hüpped, mis selga koormavad
Koostöö erinevate osapooltega• Kõik lapsed perearsti nimistus, läbivad
tervisekontrolli enne kooli, siis kolm korda veel kooliea jooksul
• Vajalikud soovitused anname vanematele• Vanemad saavad informeerida igakülgselt õpetajat• Kooli tervishoiutöötaja- terviseandmed TIS-st• Vajadusel nõu pidamine perearstiga• Küsimused: Kuivõrd on koolis võimalikud
a)individuaalne lähenemine • b) RKK• c) normide täitmise mitte nõudmine
• Tänan kuulamise ja kaasa mõtlemise eest!
• Küsimused?• Ettepanekud?