KEILA VALLA LEHT25. august 2014

Laulasmaal leiti pangaautomaatLaulasmaa Comarketi juures avatakse Swedbanki panga-automaat, mis rõõmustab kõiki kohalikke. lk 3

Ämaris näidati NATO vihmavarju Ämari lennu-show meelitas kokku tuhandeid huvilisi, kes said imetleda Eesti abivägede võimsust. lk 3

Ohtu kogukond elab aktiivset seltsieluOhtu külas peaaegu puuduvad mahajäetud talud ja aktiivsed inimesed hoiavad küla tegutsemas. lk 2

Nr. 6

Egle Kaur, Heiki HõimojaKeila valla leht

Vallavalitsus annab teadaAndmeraamatute korrastamisest, detail-planeeringute algatami-sest ja muust loe lk 4

Foto

: M

art

Arr

ak

Vastastikused käärimised said väljundi juulikuisel vallavoliko-gu istungil, kui vallavanem Pee-ter Schneider teatas soovist alates 15. augustist oma ametikohalt tagasi astuda. Istung jätkus voli-kogu esimehe Kadri Tillemanni umbusaldamisega. Võimuliidu sisepingete kuhjumise märgiks oli koalitsioonipoliitik Andrei Dvorjaninovi sõnavõtt, milles ta kutsus volinikke üles toetama umbusaldusavaldust. Umbusal-dushääletus läbi ei läinud – poolt oli neli opositsionääri (Kalev Laast, Aleksei Šatov, Aarne Irv, Erko Kurm) ja kaks võimuliidu esindajat (Kalle Ollema ja Andrei Dvorjaninov) ning vastu seitse volinikku (Jaana Roos, Indrek Migur, Siiri Antsmäe, Kuldar Vassiljev, Silver Teesalu, Mart Arrak ja Kadri Tillemann). Hää-letustulemus näitas erimeelsust ka opositsiooni leeris.

Miks vallavanem tagasi astus?Küllap tuleb seda avaldust vaa-delda koos nimetatud umbusal-duse avaldamisega. Isiksuste, ideede ja vaadete vastuolud olid läinud vallamaja tööd pidurda-vaks; paljude asjaosaliste jaoks olid probleemiks konkreetsed ini-mesed ning selles olukorras tun-dus tagasiastumispalve mõistlik riigimehelik kompromiss.

Kui esialgne lootus uue val-lavanema leidmiseks võimuliidu (Uued Tuuled, IRL, Oma Küla) sees ei täitunud, siis ununesid seni antud lubadused ja lepped ning asuti kompama oposit-siooni (Kindel Valik) valmidust koostööks – läks lahti poliitiline lehmakauplemine. Variante oli õhus igasuguseid, osadest on räägitud ja osadest sosistatud. Tõe tunniks pidi saama järg-mine volikogu istung, kus üks osapool peab uue vallavanema läbisurumiseks saama vähemalt seitse poolthäält.

Avaldustelaviin volikogu istungil ja uus vallavanem21. augusti volikogu istungi al-guses esitasid volinikud And-rei Dvorjaninov, Kalle Ollema, Indrek Migur, Kalev Laast, Erko Kurm, Aleksei Šatov ja Priit Ja-lakas uue umbusaldusavalduse volikogu esimehe vastu. Edasi esitas Aleksei Šatov samade isi-kute nimel umbusaldusavalduse vallavalitsuse liikmete Ago Kok-seri, Ants Kiviselja ja Urmas Ur-gardi vastu. Viimase avaldusena teatati Mart Arraku väljaarva-misest senise opositsioonifrakt-siooni Kindel Valik ridadest.

Seaduse järgi toimub umb-usalduse avaldamine nii: esmalt antakse sisse toetusallkirjadega umbusaldusavaldus, mille üle otsustatakse järgmisel volikogu istungil. Seega toimub eelni-metatud isikutele umbusalduse avaldamine järgmisel volikogu istungil.

Kui päevakord jõudis uue

vallavanema valimiseni, seati kandidaatidena üles Jaan Alver, Kadri Tillemann ja Kalev Laast. Viimane loobus kandideerimast. Salajase hääletuse tulemusel va-liti uueks vallavanemaks Jaan Alver, kes kogus seitsme voli-niku toetuse Kadri Tillemanni viie hääle vastu. Kuna isiku-valimised on salajased, saame teha sündiva võimuliidu kohta oletusi vaid umbusaldusaval-duste järgi. Need nimekirjad näitavad, et valimisliidu Uued Tuuled häältega volikokku pää-senud Andrei Dvorjaninov, Kal-le Ollema, Indrek Migur on käed löönud Kindla Valiku meestega (Kalev Laast, Erko Kurm, Alek-sei Šatov, Priit Jalakas). Millised tulevad muudatused vallamaja isikkoosseisus ehk milline oli kokkuleppe hind, näitab tule-vik. Märk muutlikest valikutest ja tuultest on seegi, et mitmed umbusalduse esitanud rahva-esindajad ise kangutasid 2011. a sügisel võimu pöörates Jaan Al-veri vallavanema kohalt lahti.

Vägikaikavedu – poliitika pärisosaParaku on klikkide ja isiksuste kemplus kohaliku poliitika maas-tikul pigem reegel kui erand. Näiteid on mujaltki kuhjaga:

Viimsi vallas lahvatas kohe pärast kohalikke valimisi ükstei-se süüdistamine. Võim vahetus kevadel pärast ühe voliniku par-teivahetust.

IRL vahetas mõne kuuga välja Paldiski linnapea Jaanus Ilumetsa seni Muhu ja Emmaste valda juh-

tinud Tiit Peedu vastu. Viimane ületas meediakünnise autoostude tagantjärgi vormistamisega.

Paides tagandati enim hääli saanud volikogu esimees ja lin-napea, kuna riigikogust naases volikokku üks IRLi liige. Sealne võimudraama sarnaneb juba see-biooperile – politsei menetleb all-kirjade võltsimist umbusalduse avaldusel ning volikogu esimehe õue tualettpaberi loopimist.

Volinike kemplused tõid kaasa uue vallajuhiNagu hulk teisi omavalitsusi saab ka meie vald vähem kui aasta pärast viimaseid valimisi järjekordse valla-vanema. Ükski osapool ei soovi-nud avalikult vastaspoolt mustata, hoidume meiegi radikaalsetest hinnangutest.

Osapoolte arvamused

Kalle Ollema: “Täpsem info võimalikust uuest koalitsioonist ja järgnevatest käikudest tuleb järgmisel volikogu istungil.”

Jaan Alver: “Esimese asjana tuleb saada volikogu ja valitsus käima ühte sammu. Edasi tuleb täitma hakata koalitsioonile-pingut, vastavalt etteantud prioriteetidele.”

Kadri Tillemann: “Peale valimisi ei osanud ilmselt keegi ette näha valimisliitude Kindel Valik ja Uued Tuuled lagunemist ning seesugust koostööd. Soovist lahendada tekkinud valit-suskriisi võimalikult tasakaalukalt ja stabiilselt oli kantud ka nõusolek kandideerida vallavanemaks, et oma teadmised ja kogemused rakendada taas Keila valla hüvanguks.”

Toimetus on seda meelt, et lõputud umbusaldusavaldused ja kemplused volikogus on pettumuseks vallaelanikele, pidu-riks vallaelu edendamisele ja peletavad kohalikust poliitikast eemale nii mõnegi talendika särasilma. Omavalitsuse asjaaja-mise amorfsuses oleks hädasti tarvis just järjepidevust, vähem umbusku ning rohkem koostöötahet. Valla juhtimine peaks olema protsess, mitte projekt. Praegune võimuvahetus näib projektijuhi huvide läbisurumisena, mida vallaelanikul on ras-ke valla huvide eest seismisena näha.

Otepää vallajuhtide tülitse-mine on aga juba nii legendaar-ne, et sellest sotti saada vist po-legi võimalik.

Keila vallas toimunu polegi selle loetelu taustal eriti kirkalt eristuv. Märgiliseks võib pidada isikute “pooltevahetusi”- seni kompromissitult barrikaadi eri pooltel olnud on nüüd asunud koostööle ning liitlased on teine-teisele selja pööranud.

Isiklikud ja erakondlikud kaaperdused lõhkusid Keila vallas valimisvõidu saanud liidu ning koalitsiooni.

25. august 2014lk 2

LühiuudisedMinu küla

Kaido MäeveerOhtu

Aktiivsed inimesed on hoidnud Ohtu külaelu käigus

Foto

: Kül

li Li

eber

t

Võin oma koduküla väga omaks pidada. Olen siin sündinud, alg-kooliharidust saanud, siit käi-nud pealinnas ametit õppimas ja hiljem tööl, kuid ikka jõudnud õhtuks koju Põlde tallu. Siin ela-sid minu emapoolsed vanava-nemad, ema ja isa ning sündis minu õde. Tean külas pea igat põldu ja põlluteed, talusid ja nende saatust ning inimesi.

Taani hindamisraamatus on paika Heukaeli nime all mainitud juba 1241. a, kui siin oli 20 adramaa suurune küla, mis Poola–Rootsi sõdade käi-gus tühjenes. 17. sajandil rajati mõis, mis sai 1534. a nime vaba-talu Ochter järgi. Kohale nime andnud Ohtu mõis on küla sü-dameks tänaseni.

1871. a asutas parun Conrad Meyendorff Uuetoa teomajas vallakooli. Viimase mõisniku parun Gottlieb Meyendorff soov oli kolida mõisamajja. Seal oli Ohtu kool 1920. aastast kuni lik-videerimiseni 1974. a kevadel.

Minu teadlik elu algas küüdi-tamise ja kolhoosikorra tuleku-ga. Märtsiküüditamine puudu-tas paljusid peresid, sealhulgas ka meie oma.

Külas on taidlusel pikad tra-ditsioonid. Juba enne sõda käis rahvatants ning näite- ja pilli-mäng.

Mõisahoone pakkus küla-rahvale kõike: algkool, raa-matukogu, pärast päevatööd koguneti tantsu-, laulu- või or-kestriproovi. Pikkadel sügis- ja talveõhtutel nägi hiliste öötundi-deni mõisa saali akendes valgust. Ohtu peoõhtud omandasid omas ajas legendaarse kuulsuse, tuues kokku rahvast ümberkaudsetest küladest, Keilast ning Vasalem-mast.

Alates 1957. a töötas koolis noor pedagoog Vilve Freivaldt-Nilk, kelle juhatusel pakkus koolipere imetlusväärseid uus-aasta- ja kevadpidusid. Kohalik kultuurielu sai uut hoogu, kui kolhoosijuhiks tuli armeenlasest esimees, kes taipas kohe, et eest-laselt igapäevatöös tulemuste saamiseks peab pakkuma hästi korraldatud kultuurielu. Ohtu rahvamajast sai kolhoosiklubi. Taidlus läks nii hoogu, et kont-serdite ja näitemänguga käidi naabritelegi rõõmu pakkumas. Nii ongi minu lapsepõlve- ja noorusmälestused täis rõõmsat külaelu, nagu poleks punasest terrorist haisugi. Aga kes siis neist muredest kõva häälega las-tega rääkis…

Kui jälle sai täiel häälel va-badusest rääkida, oli küla üsna trööstitus seisus. Ohtu ühisma-jand Ühine Jõud oli vahepeal liidetud Vasalemma sovhoosiga, kuid ruttu jäädi uuele elule jal-gu. Ka põllumajandusühistuna jätkatamine ei andnud tulemusi. Mõisamajast kadus kool, raama-tukogu, soikus isetegevus. Mõni aasta töötas veel pikkade tradit-sioonidega külapood, kuid seegi pandi lukku. Kasutuseta mõisa-hoone lagunes ruttu ja halasta-matult. Tööd otsis ohtulane nüüd kodukülast kaugemal, kannatas omavaheline läbikäimine.

1999. a sai grupil ohtulas-tel virelemisest villand. Tollane küla vanem Enn Branno haaras Tapiste talu peretütre Liina Här-mi mõttest luua külaselts. Sügi-sel kogunesid Mäe tallu seltsi

asutajaliikmed ning tehti põhiki-ri, valiti juhatus, kujundati selt-si logo ja lipp. Sellest peale on Ohtu külaelu toetunud suuresti seltsi tegevusele. Tänavu sügisel juba 15. sünnipäeva tähistaval seltsil on 66 liiget, kuid ühisüri-tustele on alati teretulnud kõik ohtulased.

Peale seltsielu on tähtsal ko-hal küla pärimuse jäädvustami-ne, selle töö eesotsas on tublid naised Mai Härm ja Heli Nur-ger. Juba 14 aastat ilmub meie oma Ohtuleht. Sajandivahetusel leidis endale uued omanikud mõis ja suur oli külarahva rõõm, kui kaugelt sai näha jälle mõisa punast kivikatust. Tänaseks on ühest endisest mõisatallist saa-nud tuntud teatrisaal. Lavastusi on tehtud ka mõisamajas ning imelises mõisapargis.

Ohtu on olnud õnnelik, sest siin praktiliselt puuduvad maha jäetud talud. Rõõmusta-valt palju on uusi tulijaid, sa-geli ka neid, kelle juured juba ammu siin külas kinni. Külas on täna 78 suitsu ning paar-kolm korstent taas kerkimas. Pea kaks sada elanikku saavad rõõmustada oma kauni kodu-küla, ilusa looduse, mälestuste ja legendide üle.

Üheks kaunimaks paigaks on kindlasti 1930. a asutatud Ohtu kalmistu, seda tänu kahe pere-mehe lahkusele kinkida maa-tükk surnuaia tarbeks. Väike ja alati imehästi hooldatud puhke-paik sai 2012. a koostöös Keila vallavalitsusega uue osa, et küla kasvades ei peaks omi lahkujaid siit kaugesse maamulda saatma. Augusti alguses toimunud kal-mistupühale oli tulijaid palju, sest samal päeval toimus Ohtu küla viies kokkutulek. Külaseltsi kaetud pika peolaua taha kogu-nesid taas inimesed, kelle süda-mes on alati koht sellele kaunile külale. Minugi süda tuksub ikka samas rütmis oma Ohtuga.

Küla kokku­tulekul sai uudistada Ohtu meeste käsitöö­näitust. Eksponaate oli kitarrist krossiautoni.

Rattateed valmivad jupikaupaJuuni lõpus avasid vallavalitsuse esindajad koos kohalike lastega Klooga raudteejaama ja aedlinna ühendava kergliiklustee. Paari ki-lomeetrise lõigu ehitus läks maksma 230 400 eurot, millest lõviosa rahastas Kaitseministeerium. Kergliiklusteede ehitamine on kulu-kas ja käib omavalitsusele üksi üle jõu. Koostöö teiste osapooltega on vältimatu. Pikisilmi oodatud Keila-Joa–Kloogaranna rattatee valmimist on loota alles siis, kui Maanteeamet asub riigimaanteed remontima. Vastavalt Keila valla ja Maanteeameti kokkuleppele fi-natseeritakse seal riigieelarvest jalg- ja rattatee muldkeha ehitust, kuid tee katendi, valgustuse ja bussiootekohtade rajamine jääb valla kohustuseks. Eeltööna teeb vald praegu ettevalmistusi maa-omandi asjus: maaomanikega kasutusõigustes kokkuleppimine ning maa munitsipaalomandisse taotlemine.

Pillimehe lahkumineLahepere Kultuuriselts on saanud valusa kaotuse osaliseks: meie teeneka pillimehe Karrase Reinu akordion vaikis igaveseks. Kogu elu Keila vallas elanud mehe viimne teekondki oli märgiliselt lü-hike – kalmistu on ju Karraste juurest teispool metsatukka.

Kultuuriseltsi memmede rühma juhendaja Reeda sõnul oli Rein juba Tõotuse kolhoosi agronoomina aktiivne Klooga rah-vamaja pilli-, laulu- ja tantsumees ning kibe käsi kolhoosi võrk-pallimeskonnas. Paljud meist on ostnud Reinult talvekartuleid ja mett, mitmed on Karraste pereansambli saatel tantsu löönud. Li-saks pillimängule on Lahepere Kultuuriselts Reinule tänulik to-reda tütre Pille eest, kelle energiat rahvakultuuri edendamisel on jätkunud ka seltsi toimetamistesse. Avaldame kaastunnet Pillele ja kõigile pereliikmeile. Täname veelkord Reinu ja soovime talle ilusaid viise toonela teel. Lahepere Kultuuriselts

Laulasmaa laat on suve suursündmus12. juulil kihas Laulasmaa kauplejatest. Laulasmaa Spordiklubi ak-tiivi korraldusel peeti juba kolmandat aastat Laulasmaa suve laata. Aasta aastalt on sündmus kasvanud: kauplejaid ning mitmesugus-te tegevuste-teenuste pakkujaid oli kokku juba 200 ning külastajaid paari-kolme tuhande ringis. Jätkuvalt meelitavad paljusid kohale piirkonna tootjad, aga ka tasuta lasteatraktsioonid: Mikumanni teatrietendused, batuudid, judokate etteasted jm. Kauplejate sõnul saavad letid tühjaks ning rahvarohkus paneb laada eestvedajaid juba pead murdma, kuidas sündmust edaspidi ära mahutada.

Korraldaja tänusõnad kuuluvad kõikidele vabatahtlikele abi-listele, eriti aga Katrin Mägedi juhitud kohalike noorte tiimile ja Orhe Veermäele, kelle tahe ja entusiasm midagi lahedat kodukan-dis ära teha on eeskujuks kõikidele meie valla tuleviku tegijatele. Kellel tekkis huvi osaleda, võib juba varakult ennast järgmiseks aastaks korraldustoimkonda kirja panna.

Suvelaada traditsioonil on aidanud jalad alla saada Leader-toetusprogramm.

Laulu- ja tantsupidu pakkus kõigile osalejatele superemotsiooneNagu eelmises lehenumbris kirjutasime, pääsesid Laulu-ja tans-tupeole kolm Keila valla kollektiivi. Juuli alguse vihmane proo-vinädal päädis tõelise emotsioonipommiga staadionil, laulukaa-re all ja rongkäigus. Täname veelkord kollektiive ja nende juhte Sille Ojastut (Laulasmaa kooli mudilaskoor) Piret Arikainenit (naisansambel Laulvad Liivad), Age Leedot (segarühm Lahepere Lained) nähtud vaeva ja toreda elamuse eest.

Pildile on püütud Keila valla rõõmsad peolised.Fo

to:

erak

ogu

lk 325. august 2014

Lühiuudised

Padise käsitööpood-infopunkt pakub silmailu ja osturõõmu

Omakandi käsitööd saab nüüd osta Padiselt. Augusti lõpuni leiate ilusa kvaliteetse piirkonna käsitöötoote endise karjakastelli hoonest. Tegemist on viie valla ühise projektiga, täpsem tutvus-tus tegijate endi käest.

Heli Nurger (projektijuht):Padise kui suvel üks külastatu-maid kohti Lääne-Harjumaal tun-dus poe jaoks õige koht – suviselt ringsõidult on ikka soov suveniir või kingitus kaasa osta. Juba va-rem Leader-projekti toel korda tehtud atraktiivsed ruumid lõid poe jaoks soodsa keskkonna.

Padisele on toonud tooteid pea 40 meistrit. Keila vallast on esindatud Kase Käsitöö oma lapi tekkide ja kaltsuvaipadega, Nahakoda nahksuveniiridega, Viiskanda seepide ja jõulu krooni meisterdamise komplektidega ning Merle Lell keraamikaga.

Lisaks käsitööle saab poest ka tursimiinfot: küsitakse, kust leiab hubase majutuskoha ning hea söögikoha, mida ümberkau-du veel vaadata? Seega on poo-di olnud oodatud ka ettevõtjate majutus- ja toitlustusalane info ning teave kultuuriürituste ja vaatamisväärsuste kohta.

Padise käsitööpood on ava-tud iga päev kell 11–18 augusti lõpuni. Seejärel saab kohalikke tooteid osta otse käsitöömeistri-telt või järgmisel suvel, mil pood uuesti oma uksed avab.

Kohalik käsitöö ja turismiinfo ühest kohast

Käsitööpoe avamist toeta-sid Lääne-Harju Koostöökogu, Padise vald ning mõistagi kõik käsitöötegijad, kes oma kauneid tooteid müüki tõid.

Evelyn Tammaru (käsitööpoe müüja):Oleme käsitöötegijate ja -nauti-jate kohtumispaik. Siin käivad inimesed, kellele meedivad ehe-dad asjad, milles meistri mõte ja käesoe veel sees. Külastajateks on nii suuremad ekskursiooni-grupid Eestist ja välismaalt kui ka pered. Ühte kindlat müügi-artiklit polegi välja kujunenud. Kui väliskülaline ostab tihemini mõne sooja kinda- või sokipaari, siis Eesti inimene pigem ehteid või keraamikat. Kauba valik

täieneb meil iga nädal, uuemaid tulijaid saab jälgida facebook-is.

Turist, kes tuleb meile külla sooviga piirkonna kohta infot saada, küsib kõige tihemini, kus asub klooster, kus saab juua koh-vi ning kas linnamäel on midagi vaadata ka. Tore lugu juhtus läti noortega, kes pärast kloostri kü-lastust tulid poodi fotoaparaadi-ga, kus oli kloostri tornist tehtud pilt Rummu tuhamäest. Nad olid siiralt huvitatud nähtud ob-jektist ning soovisid sinna min-na. Seepärast on väga oluline, et poes oleks olemas voldikuid ja muud infot naabervaldade vaa-tamisväärsuste, majutuse ja toit-lustusasutuste kohta.

Palju häid sõnu on tulnud poe interjööri kohta: avarat ja erilist ruumi pildistatase tihti, palju häid ideid ja teostust on mahtunud iidsete seinte vahele. Igal reedel on käsitööpoes ava-tud talutoidu lett, kust saab soe-tada sooja saia, leiba, pirukaid ning värskeimat kraami peenralt ja aiast. Tulge meile külla!

Ülle Krabo (MTÜ Kase Käsitöö):Padise käsitööpood koondab üm-berkaudsete valdade käsitöötegi-jad ja avar müügisaal on ühtlasi ka näitusesaaliks. Kohalikud ela-nikud ja turistid saavad elamuse, vaadates kaunist ja kvaliteetset käsitööd ja mõni kindlasti ka in-nustust ise käsitööd teha.

Kaunilt taastatud ruumides näeb kohalike käsitöömeist­rite toodang stiilne välja.

Kloogale rajati võrkpalliplatsVõrguplatsi idee sündis soovist mitmekesistada Klooga alevikus spordivõimalusi. Mõte sai teoks Eesti Võrkpalli Liidu poolt välja kuulutatud Credit24 Rahvaliiga projektikonkursi “Võrguplatsid korda“ kaasabil. Avalikuks kasutamiseks mõeldud liivakattega palliplats asub aleviku keskmes Klooga Kultuuri-ja Noortekes-kuse vahetus läheduses Keila valla maatükil. Täname Eesti Võrk-palli Liitu võrguplatsi inventari eest ning Keila Vallavalitsust, kes leidis vahendid platsi rajamiseks.

Urve Luht, Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus

Foto

: er

akog

u

20. juulil toimus üks piirkonna rahvarohkeimatest üritustest – Ämari lennu-show. Üritus oli pühendatud Eesti Lennuväe 95. aastapäevale.

Ürituse algust varjutas auto-dest ummistunud vana Haap-salu maantee ja vihmane ilm. Õnneks taevas selgines, ummik lahenes ja kõik said korraliku elamuse. Lendude vahel õnnes-tus jutule saada lennuväe ülema kolonel Jaak Tarieniga, kelle ava-sõnavõtust jäi meelde pealkirjas mainitud motiiv – vaenlase len-

Surfaritel parkimismureEelmises lehenumbris tutvustatud surfareid tabas juuli lõpus tõ-sine tagasilöök – Laulasmaa–Kloogaranna maantee äärde nn. sur-firanna kohale paigaldati parkimist keelavad märgid. Toimetus võttis ühendust Maanteeametiga ning sai teada, et maanteeääre kinniparkimine oli probleemiks juba eelmisel aastal. Laekunud kaebuste ja kohapeal nähtu põhjal otsustati parkimine keelata. Tõttöelda enamik parkijaid saab oma masina pargitud teeservast viisakale kaugusele ning liiklejaid ei sega. Paraku peavad mõne hooletu tõttu kannatama kõik. Maanteeameti pressiesindaja Al-lan Kasesalu sõnul on nende prioriteediks turvalisus ning kui teeäärne tegevus seda ohustab, siis võetakse ka vastavad meet-med tarvitusele. Samamoodi on hakatud tegelema tee ääres nn “taburetilt müüjatega”.

Saime nööbist kinni probleemse teelõigu äärsel maaomanikul härra Ossipil ning palusime hajutada osade arvajate teooriat, nagu oleks tema parkimiskeelu taga. Härra Ossip ei jätnud kahtlejatele võimalust – ka tema oli piirangust üllatunud ning kinnitas, et pole kunagi Maanteeametiga selleteemalisi kõnelusi pidanud.

Nii toimetus kui surfarid on olnud Maanteeametiga tihedas kontaktis ning lootus leida mingi kompromiss pole kadunud. Jäl-gige meie lehte ja maanteeäärt!

Paldiski maantee remondistAlates augusti algusest on Paldiski–Keila suunal liiklemine ras-kendatud, kuna rekonstrueeritakse Paldiski maantee Valkse–Kloogaranna lõiku. Infotahvlilt on lugeda tööde lõpptähtajaks 2015. aasta juulikuu, tegelikkuses loodetakse enamiku töödega lõpetada käesoleval aastal, pärast talve jääb tegeleda haljastuse ja joonimisega. Kõnealusel 8-kilomeetrisel lõigul toimub osaline tasandus freesimine ja asfaldist ülekatte paigaldamine ning maan-teekraavide puhastamine ja rajamine.

Mustad pilved konteinerite kohalSotsiaalmeedias ja vallavalitsuse postkastis on palju pilte üleaja-vatest avalikest konteineritest. Rääkisme sel teemal vallamajan-dusnõuniku Peeter Kõresaarega. Tema sõnul on see igasuvine probleem: vaatamata tihendatud tühjenduskordadele kipuvad konteinerid tihti üle ajama. Tõdesime koos, et üleajav prügi näeb välja selline, mida peaks ära vedama kohustusliku prügiveole-pingu raames. Talupojamõistus ütleb, et tegemist pole randleja jäätisepaberi, vaid prügipiraadi elamisjääkidega. Seega tasub li-saks jäätmekorraldaja kritiseerimisele vaadata peeglisse ja oma (suve)naabri aeda – kas prügivedu on ikka tellitud?

Mustade teemade jätkuks oli juttu suvel tekkinud pakendi-konteinerite probleemist. Nimelt on pakendite äravedu selleks et-tenähtud konteineritest meile tasuta. Kuna viimasel ajal on vedaja neid tühjendades täheldanud hulgaliselt tavajäätmeid, siis on tal õigus esitada vallavalitsusele kopsakaid arveid. Probleem on tõsi-ne ning häid valikuid vähe.

Kõik oleme lugenud uudiseid, kus suletakse pangakontoreid ning võetakse maha sularaha-automaate. Nüüd on üks selline Swedbank’i kirjadega toodud Laulasmaa Comarketisse ning ehitatakse talle seina ümber. Poeseinas on auk juba sees ning alates 26. augustist saab sealt sula-raha väljavõtta. Võimatu on saanud võimalikuks ning kohalike suur unistus täitunud. Jääb vaid loota, et masinat usninalt kasutatakse. Pangal on oma käibemiinimum, mille mittetäitumisel ma-sin peagi maha võetakse. Loodame, et Comarke-tisse toodu vintsutused on nüüd lõppenud ja ta on endale pikkadeks aastateks kodu leidnud.

nukid teevad müra, meie omad vabaduse magusat sosinat. Väe-ülem rääkis, et ürituse etteval-mistustööd on väldanud terve aasta ning said teoks ainult tänu sellele, et kõik osalised kandsid oma lennukulud ise, kaitse-eel-arvest pole sellesse sentigi pan-dud. Kuna ürituse eelarve on viiekohaline, siis pole mõtet loo-ta iga-aastast sündmust.

Teemaks oli ka maailma-poliitika ja Ämari lennubaasi mõju kohalikul tasandil. Härra Tarien kinnitas, et liitlaste pla-

neeritust varasem tulek baasi oli suuresti tingitud Ukraina sündmustest. Lennubaasi inves-teeritud summad eeldavad selle kasutamist. Praegu on kohal neli hävitajat, mis teevad keskmiselt kaks lendu päevas. Ämari maan-dumisrada on ida-läänesuunali-ne ja Keila valla elanikud madal-lennu hääli ei kuule. Eesti riigi ja Ämari baasi suurust vaadates pole põhjust karta, et lendude hulk oluliselt suureneks. Eran-diks on erinevad õppused, mil baasis on rohkem lennukeid.

Vabaduse magus sosin

Ämaris tõusis Eesti kohale NATO vihmavariLaulasmaal leitud pangaautomaat!

Foto

: Eg

le K

aur

25. august 2014lk 4

Väljaandja Keila vald – toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja, keilavallaleht@gmail.com – kujundaja Sverre Lasn.

Õnnitlused!

Juubelid juulisGALINA GLUHHOVA 80JAAN SOOP 80NINA TOLMACHEVA 80ANATOLI NEDOUROV 75TAMARA CHMIR 75MALLE MOOSAR 75LUISE JAENIIT 75ANDRII YAGODZYNSKYI 75MAIE KAHA 70AINO REISS 70

augustisSELMA-MERIHANDA ERM 91ELVI MAARO 80OLGA PASTUŠENKO 75FAINA VINOGRADOVA 70REIN JAMS 70HELLE TOMING 70

Sünnid juunisHENRY KRUUSBOGDAN PUSSMARCUS KORPELAINEN

juulisANDREAS VERHOVITŠJASPER KRISTJAN VAINKARDO TIISLEREGERT TASATAREK BEN ACHOURANTHEA MIINALENNA TEESALUKAISA MARIE HINN

Keila Vallavalitsuse uudised

KUULUTUSED JA REKLAAM

Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame.

Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com

Jälle kooli!Keila valla koolid alustavad 1. septembril uut kooliaastat:

Laulasmaa KoolII–VIII kl aktus kell 9:00

I kl aktus kell 12:00Klooga Kooli aktus kell 10:00Lehola Kooli aktus kell 14:00

Keila Vallavalitsus soovib kõikidele õppuritele toredat uut õppeaastat!

Koolibussi info avaldatakse valla kodulehel ja koolides 26. augustil.

n Ahjud, pliidid, kaminadOÜ Ahjumeister. Tel. 55540864vt. tehtud töid: www.tulesoojus.ee

Liikluspindadele kohanimede määramise eelnõudLaulasmaa külas asuvatele teedele: Kurekella tee, Kurekella põik, Kuremetsa tee, Kurenoka tee, Lepo Sumera tee, Väike-Karukella teeKeila-Joa alevikus asuvatele teedele: Vesiveski tee, Villa teeKloogaranna külas asuvatele teedele: Ida-Epu tee, Lääne-Epu teeMeremõisa külas asuvale teele: Männimäe põik

Bussipeatuste kohanimede muutmise eelnõudn Laulasmaa külas asuva senise bussipeatuse Side tee nime muutminen Meremõisa külas asuva senise bussipeatuse Med. punkt nime muutmineEelnõudega saab tutvuda Keila Vallavalitsuses Keilas Paldiski mnt 21 kantselei tööaegadel (E, T, N 8.30–17.00; K 8.30–19.00; R 8.30–14.30) ning kodulehel keilavald.ee. Täpsem info E ja K 09.00–17.00 telefonil 585 38 850 või Ege.Kesvatera@keilavald.ee.

Keila Vallavalitsus teatab detailplaneeringute vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust 4.09.2014–18.09.2014 Keila Vallavalitsuses Paldiski mnt 21n Laulasmaa külas asuvate Pae maaüksuste (29501:001:0731 ja 29501:001:0732) detailplaneering on algatatud Keila Vallavalitsuse 28.07.2006 korraldusega nr 806 ja vastu võetud Keila Vallavalitsuse 22. juuli 2014 korraldusega nr 522. Planeeritav ala asub Keila vallas Laulasmaa külas Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna riigimaantee T-11390 ääres Laulasmaa maastikukaitseala kõrval. Planeeringu-ala suurus on ca 1,1 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida kinnistutele ühepereelamud, määrata elamukruntide-le ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. See on kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga, kus kinnistute juhtfunktsiooniks on elamumaa. Planeeritavad kinnistud jäävad tiheasustusalale.n Meremõisa külas asuvate Männimäe (29501:007:0792), Allika 1 (29501:007:0792) ja Allika 2 (29501:007:0793) detailplaneering on algatatud Keila Vallavalitsuse 01.11.2012 korraldusega nr 716 ja vastu võetud Keila Vallavalitsuse 22. juuli 2014 korraldusega nr 523. Planeeringuala paikneb Meremõisa külas, Tallinna–Ran-namõisa–Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, ca 60 m maanteest ja ca 400 m merest. Planeeringuala külgneb nn. Me-remõisa asumiga ning on ca 2,5 ha. Detailplaneeringu koostami-se eesmärk on planeerida kinnistutele ühepereelamud, määrata elamukruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringuga nähakse ette neli üksikelamukrunti ja üks transpordimaakrunt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga.

Keila Vallavalitsus teatab detailplaneeringute kehtestamisestn Kloogaranna külas asuva kinnistu Ilvese tee 5 (29501:007:0441) detailplaneering on kehtestatud Keila Vallavalitsuse 10.06.2014 korraldusega nr 450. Planeeritav ala asub Ilvese tee ääres, merest ligikaudu 300 m. Juurdepääs kinnistule toimub Ilvese teelt. De-tailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas valla üldpla-neeringuga muuta 17.05.2011 Keila Vallavalitsuse korraldusega nr 340 kehtestatud Laulasmaa küla Kõltsu ja Oja kinnistute detail-planeeringut ehitusõiguse osas. Detailplaneeringuga ei muudeta kinnistu kehtivat elamumaa sihtotstarvet. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,6 ha.n Laulasmaa ja Meremõisa külas paikneva maaüksuse Rätsepa III (29501:007:0217) ja osaliselt Tooma üldmaa (29503:007:0430) ning nende vahele jääva riigimaa detailplaneering on kehtesta-tud Keila Vallavalitsuse 22.07.2014 korraldusega nr 524. Planee-ringuala paikneb Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna maanteest ida pool aiandusühistute ja metsa-ala vahel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga jagada Rätsepa III MÜ, osaliselt Tooma MÜ-de ja nende vahele jääva jätkuvalt riigimaa maaüksused ja määrata moodustatava-te uute elamumaa sihtotstarbega kruntide ehitusõigus, avalikus kasutuses olevate teede transpordimaa krundi moodustamine, juurtepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuala suurus on ca 4 ha. n Keila Vallavalitsus teatab Laulasmaa külas asuvate Suvi-la 446 (29501:001:0132), Suvila 467 (29501:001:0133), Suvila 467 (29501:001:0256) ja Kellasalu (29501:001:0256) detailplaneeringu al-gatamisest ning eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustusest. Detailplaneering on algatatud 20.06.2013 Keila Vallavolikogu ot-susega nr 353/ 0613. Planeeritav ala asub Keila valla põhjaosas Laulasmaa–Lohusalu tee ääres. Detailplaneeringu alast 100 m ida poole jääb Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ja edelasse 380 m kaugusele teiselpool Laulasmaa–Lohusalu teed asub Lahepere laht. Planeeringuala suurus on ca 6,2 ha. Detailplaneeringu ees-märk on SA Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus hoonetele krun-di moodustamine ja ehitusõiguse määramine, avalikus kasutuses

Lohusalu sadamas 30. augustil

muinastuLede ööesineb anne Veski

algus kell 20:30 - Pilet 8 €

Kogu suve on vallaametnik Ege Kesvatera tegelenud aadresside korrastamisega, mille eesmärgiks on ühtne aadresside süsteem ja majade numeratsioon. Seejuures maksab kõik enne 1. oktoobrit tänavasiltidele tehtud kulutused kinni riik. Nimede muutmine pole olnud igal pool ladus ja Ege on käinud ka kohapeal lahendu-si leidmas. Olnud on nii naeru kui nuttu. Heldimusega räägib ta Nõmmeliiva tee ristimimisest Laulasmaal, kus elanikud lõika-

olevate teede transpordimaakrundi moodustamine, juurdepääsu-teede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustus toimub 04.09.2014 kl 15.00 Keila vallamaja istungite saalis Keilas Paldiski mnt 21.

sid linti, katsid laua ja ei pidanud paljuks ka vallaametnikku kohale kutsuda. Tänavasiltide paigalda-mine on “nimereformi” esimene etapp, järgmiseks tasub elanikel oma elamu numbri paigaldamise-le mõelda. Kehtiva heakorraees-kirja järgi peaksid majanumbrid sarnaselt tänavasiltidega olema valgel taustal sinised tähed, luba-tud on ka külade kaupa erisused. Vaadake Regio või Maa-ameti kaartidelt omi uusi aadresse ja arutage naabritega!

Aadressiandmete korrastamine

KEILA VALLA PÄEV30. augustil

algusega kell 15 Kloogarannas

Hilisõhtuni palju põnevat lastele ja meeltlahutavat suurteleKõhutäiteks tasuta supp

AITA & VELLO VAHER TSIRKUSEKOOLIGABIRGIT ÕIGEMEEL JA MIHKEL MATTISEN

ANSAMBEL APELSINMUINASTULEDE ÖÖ jpm

Rongid: Keilast 15:36, 18:14; Niitväljalt 15:40, 18:18; Kloogalt 15:45, 18:23 Keilasse: 16:39, 18:40Bussid: Viigardi 13:45, Maeru 13:50, Luuri 13:55, Ohtu 14:10, Lehola 14:20, Niitvälja 14:25, Klooga 14:35, Türnpuu 14:45 Karjaküla 14:00; Muuluka 14:05, Käesalu 14:05, Keila-Joa 14:15, Meremõisa 14:20, Lohusalu 14:30, Laulasmaa 14:35, Treppoja 14:40 Laoküla 14:30, Põllküla 14:35, Kersalu 14:40 Tagasi 19:30, 22:00, 00:15

Müüa turbabriketti,

ümarat ja kandilist puitbriketti, sõelutud kivisütt ja kütteklotse

võrkkotis. Transport Keila

lähiümbruses tasuta. Tel. 53593615,

www.keilabrikett.ee

Üleskutse käsitöö- ja isetegijaile!

Ootame vallapäevale oma oskusi näitama ja toodangut müüma piirkonna meistreid. Soovist osaleda andke teada hiljemalt

27. augustiks meiliaadressile valitsus@keilavald.ee

Info tel. 60 46 119 (Anneli Sert)