1

Keskkonnajuhtimis- süsteemide rakendamine

avalikus sektoris

Lõpparuanne

2

Nimetus Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine avalikus sektoris

Versioon Lõpparuanne. Esitamiseks kliendile

Töö nr 10/TP/51

Aeg 10.12.2010

Tellija Keskkonnaministeerium

Vastutav teostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE)

Reg nr 10705517

Tel: 6117690

Faks: 6117699

e-post: elle@environment.ee

Toomas Pallo, MSc

Vastutav koostaja

Osalejad Jana Kelus

Ave Uudmäe

Krista Jüriado

Kaupo Heinma

Luule Sinnisov

Lea Jalukse

Harri Moora

Maarja Orasson

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Autoriõigused kuuluvad Keskkonnaministeeriumile.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.

3

SISUKORD

1 LÜHENDID...................................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 6 3 OLULISED MÕISTED JA MÄÄRATLUSED............................................................ 6 4 AVALIKU SEKTORI KESKKONNAJUHTIMISE TAUST JA ERISUSED....................... 9

4.1 Juhtkonnapoolne kohustumus .................................................................... 9 4.2 Poliitikad ja strateegiad.............................................................................. 9 4.3................................................................................................................. 12 4.4 Avaliku sektori keskkonnamõju................................................................. 12 4.5 Avaliku sektori keskkonnajuhtimise vahendid ............................................ 16 4.6 Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise senine praktika ....................... 16

5 RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTE KESKKONNAJUHTIMISE OLUKORRA ANALÜÜS........................................................................................................... 18

5.1 Analüüsi metoodika lühikirjeldus............................................................... 18 5.2 Analüüsi tulemused ................................................................................. 19

5.2.1 Küsitlusele vastajad ........................................................................... 19 5.2.2 Asutuste keskkonnajuhtimise kogemus ja “parima praktika” näited ....... 20

6 Tartu Säästlik liikumine tööstusaladel - MoMa.BIZ .......................................... 23 6.1.1 Säästva arengu ja keskkonnahoiu üldised suunad................................ 24 6.1.2 Asutuste keskkonnajuhtimine ............................................................. 24 6.1.3 Keskkonnajuhtimise probleemid.......................................................... 26 6.1.4 Juhtimissüsteemide rakendamine........................................................ 29 6.1.5 Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise takistused ja oodatav tugi . 32

7 KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED........................................................................ 36 7.1 Arvestamine erinevate perioodidega ......................................................... 37 7.2 Keskkonnajuhtimissüsteemi etapiviisiline rakendamine avalikus sektoris...... 38

7.2.1 Keskkonnajuhtimise rakendamine riigiasutustes................................... 39 7.2.2 Keskkonnajuhtimise rakendamine omavalitsustes ................................ 40

7.3 Juhendmaterjalid..................................................................................... 41 7.4 Keskkonnategevuse tunnustamine ja toetamine ........................................ 42

8 NÄITED ARENENUD KESKKONNAJUHTIMISEGA RIIKIDE MEETODITEST........... 44 8.1 Euroopa Komisjoni ja riikliku tasandi näited............................................... 44

8.1.1 EMAS määruse rakendused Euroopa Komisjonis ja Parlamendis............ 44 8.1.2 EL EMAS auhind ................................................................................ 45 8.1.3 EMAS Saksamaa Föderaalses Keskkonnaministeeriumis ja tema valitsusalas.................................................................................................. 45 8.1.4 EMAS rakendamine Belgia avalikus sektoris ......................................... 46 8.1.5 DEFRA .............................................................................................. 46 8.1.6 Keskkonnajuhtimise ja sotsiaalse vastutuse sidumine........................... 46

8.2 Kohaliku omavalitsuse tasandi näited........................................................ 47 8.2.1 Kohalike Keskkonnainitsiatiivide Rahvusvaheline Nõukogu (ICLEI) ........ 47 8.2.2 ECOLup............................................................................................. 48 8.2.3 ICLEI printsiipide rakendusnäiteid....................................................... 49 8.2.4 EMAS Inglismaal Leeds’is ................................................................... 49 8.2.5 Brüsseli “Ökodünaamilise ettevõte” märgis .......................................... 49 8.2.6 Euroopa Roheline Pealinn................................................................... 50 8.2.7 Suurbritannia teisi näiteid................................................................... 50

4

8.2.8 Helsingi............................................................................................. 50 8.2.9 Rootsi ............................................................................................... 51

8.3 Projektipõhised keskkonnajuhtimise rakendamise näited............................ 51 8.3.1 NEST - Networking with EMAS for Sustainable Development ................ 51 8.3.2 The ecoBUDGET Cycle ....................................................................... 51 8.3.3 EMAS-Lab projekt .............................................................................. 52 8.3.4 TANDEM ........................................................................................... 52

8.4 Teised keskkonnajuhtimisvahendite näited................................................ 52 8.4.1 Keskkonnahoidlikud riigihanked .......................................................... 52 8.4.2 Roheline kontor ................................................................................. 53 8.4.3 URBANworks ..................................................................................... 54 8.4.4 Keskkonnahoidliku hanke juhendid ..................................................... 54

8.5 Etapiviisiline juurutamine ......................................................................... 55 8.5.1 Acorn, BS 8555.................................................................................. 55

9 LISAD........................................................................................................... 55

5

1 LÜHENDID AS aktsiaselts CSR Corporate Social Reponsibility - Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus EL Euroopa Liit ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment EMAS Eco-management and auditing scheme EÜ Euroopa Ühendus ICLEI The International Council for Local Environmental Initiatives - Local

Governments for Sustainability Kohalike Keskkonnainitsiatiivide Rahvusvaheline Nõukogu - Jätkusuutlikud Kohalikud Omavalitsused

ISO International Standards Organization Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

KKA Keskkonnaamet KKJ keskkonnajuhtimine KKJS keskkonnajuhtimissüsteem KKM Keskkonnaministeerium OÜ osaühing KOV Kohalik omavalitsus PDCA Plan-Do-Check-Act. Nn Demingi ring SEI Säästva Eesti Instituut

6

2 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on valminud 2010. aasta lõpus projekti „Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine avalikus sektoris“ esimese vahetulemusena. Programmi rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Sotsiaalfond. „Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine avalikus sektoris“ on Keskkonnaministeeriumi riigihankega tellitud projekt. Projekti läbiviimiseks korraldati 2010. aasta septembrikuus lihtsustatud menetlusega riigihange. Riigihanke võitis Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (edaspidi ELLE OÜ), kellega Keskkonnaministeerium sõlmis projekti läbiviimiseks lepingu 2010. aasta 11. oktoobril Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ-ga. Projekti läbiviimiseks sõlmis ELLE OÜ lepingud veel Säästva Eesti Instituudi ja Improvement OÜ-ga. Meeskonna suurendamise tingisid kaks asjaolu. Esiteks projekti suhteliselt pingeline ajakava, mistõttu otsustas ELLE OÜ abiks võtta projekti juhtimissüsteemide osade praktiliste tööde läbiviimiseks Improvement OÜ ning Säästva Eesti Instituudi kui KKJS valdkonna pikaajalise ulatusliku kogemusega organisatsiooni. Töö eesmärgiks olid:

1. selgitada välja keskkonnajuhtimise olukord riigi- ja omavalitsusasutustes ning

2. töötada välja konkreetsed soovitused riigile ning erineva suurusega omavalitsustele keskkonnajuhtimise rakendamiseks.

Käesolevaga esitatakse siinkohal töö sisulised tulemused eesmärkidest lähtuvat. Töö tulemus on alusmaterjaliks programmi „ Keskkonnajuhtimise põhimõtete parem rakendamine avalikus sektoris“ elluviimisel. Töö tulemus võimaldab planeerida programmi edasisi tegevusi. Siinkohal tuleb märkida, et käesolev töö käsitleb ainult üldist valmisolekut KKJS juurutamiseks. Tegevused, mida ISO 14001 standardis nimetatakse esmaseks ülevaatuseks ja mis on otseselt seotud juba KKJS väljatöötamisega, ei olnud praegusel etapil eesmärgiks. See tuleb läbi viia vajadusel juba konkreetsetes organisatsioonides KKJS juurutamise esmaste sammudena.

Käesolevas töö kontekstis vaadeldi avaliku sektori asutustena valitsusasutusi, valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja nende ametiasutusi ning kohalike omavalitsuste moodustatud liite ja koostööorganisatsioone, käsitlusalast jäid välja riigi- või omavalitsuse omandis olevad sihtasutused ja äriühingud ning mõned valitsusautused. Töö ulatuse piiratlemine on seotud projekti lähteülesandega.

3 OLULISED MÕISTED JA MÄÄRATLUSED Keskkonnajuhtimise arendamisel ei pääse peamiste mõistete piiritlemisest. Vaatamata sellele, et eriala spetsialistid on mõisteid arendanud ja jõudumööda tutvustanud, pöördutakse põhimõtteliste terminite juurde tihti tagasi. Seetõttu on asjakohane selgitada, millistest allikatest on lähtutud käesoleva töö koostamisel ja millist suunda soovitatakse jätkata edasisel keskkonnajuhtimise juurutamisel Eesti riiklikes ja omavalitsuste struktuurides. Kaks väga olulist ja tähtsat kontseptsiooni keskkonnajuhtimises säästev areng ja süsteemne juhtimine. Säästev areng on Rio de Janeiros Säästva Arengu Konverentsil 1982. aastal kokkulepitud kontseptsioon, millise kohaselt majanduslik-, sotsiaal- ja keskkonnaalane areng peavad käima

7

käsikäes, mitte mõnda valdkonda eelistades. Samuti tuleb selle põhimõtte kohaselt arvestada tänaste otsuste tegemisel tulevaste põlvkondade huvidega. Tuleb vähendada ja võimalusel lõpetada taastumatute loodusvarade kasutamine, taastuvaid loodusvarasid tuleb aga kasutada ulatuses, et nende taastootmine on tagatud. Eestis on säästva arengu põhimõtete levitamiseks ja juurutamiseks 1994. aastal vastu võetud ka maailmas suhteliselt unikaalne säästva arengu seadus1. Selles on säästva arengu põhimõtted detailsemalt lahti seletatud ning lisatud viited vajalikele tegevustele ja seotud õigusaktidele. Käesolevas aruandes on sünonüümidena kasutatud termineid säästev ja jätkusuutlik areng. Keskkonnajuhtimine on üks osa organisatsioonide sihipärasest, suunatud süsteemsest tegevusest, mis on suunatud keskkonnaprobleemide kontrollile.

Kasutades üldtunnustatud, ISO 14001:2005 punktis 3.8 esitatud keskkonnajuhtimissüsteemi definitsiooni2, on keskkonnajuhtimist võimalik selgitada järgmiselt. Keskkonnajuhtimine on: 1. organisatsiooni keskkonnapoliitika väljatöötamist, ellurakendamist ja toimimist tagav tegevuse

juhtimise osa; 2. see osa üldisest juhtimissüsteemist, mis sisaldab organisatsioonilist struktuuri,

kavandamistoiminguid, kohustusi, tavasid, protseduure, protsesse ja ressursse, mis on vajalikud keskkonnapoliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse saavutamiseks, taasläbivaatamiseks ja järgimiseks.

Organisatsiooni tasemel keskkonnajuhtimise juurutamise kõrgperiood oli 1990. aastatel, kui kantuna säästva arengu protsessist asuti välja töötama praktilisi vahendeid keskkonnakaitse meetmete rakendamiseks. Keskkonnakaitses edumeelsemad ettevõtted eelistasid riigi sekkumise asemel astuda vabatahtlike samme ja nii sündis erinevatest initsiatiividest, aga eelkõige Briti Standardi BS 7750 alusel, ISO 14001 keskkonnajuhtimise standard, mille kasutusala laiendati erinevat tüüpi organisatsioonidele. Tänasel päeval on keskkonnajuhtimise aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi standard. ISO 14001 on üle võetud ka Eesti standardiks (uuringu koostamise ajal kehtiv versioon EVS-EN ISO 14001:2005). ISO 14001 arendusega paralleelselt sündis Euroopa Liidus keskkonnjuhtimise ja –auditeerimise skeem (EMAS), mis on sisuliselt samuti vabatahtlik juhend ehk standard ning võeti vastu isegi varem kui ISO 14001. EMAS nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009. Kuigi EMAS määruse lisa 1 sisaldab rahvusvahelisel tasemel tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 nõudeid, on EMAS rangem. Näiteks nõutakse peale ISO 14001 nõuete veel esialgse keskkonnaülevaate ning avalikkusele ja muudele huvirühmadele ning ametivõimudele mõeldud keskkonnaaruande koostamist, selle hindamist ning tõendamist sõltumatu osapoole (nn tõendaja) poolt. EMAS määrusele vastava organisatsiooni registreerib pädev asutus, kes annab organisatsioonile registreerimisnumbri ja õiguse kasutada EMAS logo3

Eesti õigusaktides on keskkonnajuhtimine ära märgitud vähemalt 2005. aastal vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS)4. Selles on seatud alus EMAS skeemiga liitumiseks ning loodud alus riikliku EMAS kinnitussüsteemi loomiseks. ISO standardite ja EMAS määruse kohane juhtimissüsteemide sertifitseerimine akrediteeritud kolmanda osapoole audiitorite poolt on korraldunud Eestis turureeglite kohaselt. Sellist teenust pakuvad mitmed rahvusvahelised ja kohalikud juhtimisssüsteemide sertifitseerimisele ja/või vastavushindamisele spetsialisserunud ettevõtted. Samuti on standardi kohaselt võimalik esitada juhtimissüsteemi rakendamise kinnitusi organisatsiooni enda poolt. 1RT I 1995, 31, 384 2 EVS-EN ISO 14001:2005 3 http://www.envir.ee/2656 4 RT I 2005, 15, 87

8

Juhtimissüsteemide standardiseerimine on veidi pikema ajalooga kui keskkonnajuhtimissüsteemide standardid. Kõige levinumaks on ilmselt kvaliteedijuhtimine. Üheks rahvusvaheliselt levinumaks kvaliteedijuhtimise nõudete kirjeldatusi on ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standard.

Tänaseks päevaks on standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid eksisteerinud ligi 20 aastat ning oma olemasolu keskkonnaalase tegevuse juhtimise korraldamisel igati õigustanud. Süsteemne lähenemine. Üldiselt standardiseeritud juhtimissüsteemide osad suures osas kattuvad, tuginedes PDCA parendusringi põhimõttele5

,6, 7. Seetõttu on organisatsioonid, kes on juba juurutanud

kvaliteedijuhtimise süsteemi või seda tegemas, tunduvalt vastuvõtlikumad keskkonnajuhtimisele. Näiteks suurem osa ISO 14001 rakendanud ettevõtetest on eelnevalt rakendanud ISO 9001 kohase juhtimise.

Juhtimissüsteemide, sh ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimise aluseks on klassikaliselt nn Demingi ringi ehk PDCA mudel, mis koosneb neljast põhielemendist ehk etapist:

• Planeeri/plaani/kavanda (Plan), • Vii ellu/tee/teosta (Do), • Kontrolli/mõõda ja seira (Check), • Täiusta/parenda (Act).

Loetelus on esitatud PDCA erinevaid tõlkeid, milliseid on kasutatud ja kohandatud erinevates juhenddokumentides (nt ISO 9001:2008 standard, ISO 14001 rakendamise juhis jne). Selline mudel aitab organisatsioonil läheneda keskkonnaprobleemidele terviklikult ning siduda keskkonnaalane tegevus loomuliku osana asutuse juhtimise, igapäevategevuse ja arengustrateegiaga.

Joonis 1 SÜSTEEMNE LÄHENEMINE JUHTIMISELE--PDCA MUDEL

5 Protsessikeskse kvaliteedijuhtimissüsteemi mudel. Joonis 1, ISO 9001:2008 standard. 6 Keskkonnajuhtimisüsteemi mudel käesoleva rahvusvahelise standardi jaoks. Joonis 1, ISO 14001:2005 standard. 7 TTO juhtimissüsteemi mudel käesoleva standardi jaoks. Joonis 1, EVS 18001:2007 standard.

(Keskkonna) juhtimine

Parenda

Plaani

Tee

Kontrolli

9

Keskkonnajuhtimist saab rakendada eri organisatsioonitüüpides, nii era- kui avalikus sektoris. Käesoleva töö eesmärgist lähtudes jäetakse kõrvale erasektor, samuti see osa avalikust sektorist, mis on seotud kommertsteenuste pakkumisega.

Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori moodustavad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõted, mis tegelevad valitsemise ja haldamisega. Käesoleva töö ülesanne ei ole laskuda arutellu avaliku sektori definitsioonide üle. Ühe võimaliku määratlusena kasutame siinkohal ühte võimalikku määratlust8, kus avalik haldus moodustab riigivalitsemise kolmest funktsioonist järgmist: haldus ehk eksekutiivfunktsioon on kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Üldlevinud on formuleering, mille järgi haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa selle funktsiooni mahust moodustab seaduste elluviimine, täitmine. Näeme siin, et nii eesmärkide saavutamine, täidesaatmine ja elluviimine moodustavad ühisosa PDCA mudeliga.

4 AVALIKU SEKTORI KESKKONNAJUHTIMISE TAUST JA ERISUSED

4.1 Juhtkonnapoolne kohustumus

Üks süsteemse juhtimise eelduseid on juhtkonnapoolne kohustumus ehk kirjalik kinnitus, et tegemist on organisatsioonile olulise tegevusega, millel on juhtkonna täielik toetus. Juhtkonnapoolse kohustuse suunajaks eraettevõtluses näiteks omanike nõusolek ja otsus juhtimisstiili, -meetodite ning -aluste osas ja tegevjuhtkonna kinnitus. Valitsusasutuste puhul on kohustumuse võtmine ja keskkonnajuhtimise juurutamise ja rakendamise osas keerulisem. Võtmeküsimuseks on, kes sellise otsuse teeb? Nõusolek peab lähtuma kõrgemalt tasemelt—näiteks vastavalt siis ametiasutuste jaoks ministeeriumi juhtkonnast. Samuti on suunajaks ja otsustajaks Valitsuse ja Riigikogu. (Kohaliku omavalitsuse tasemel volikogu.) Tõuge tõhusa ning mõjusa juhtimise ülesehituseks ja tugi juhtimissüsteemi ülalhoiuks peab lähtuma nendelt tasemetelt.

Muudatused juhtkonnas ei tohi mõjutada strateegilisi eesmärke ning sihte. Selle peaks välistama pikaajalised strateegiad ja tegevuskavad, mille ulatus on valimistevahelisest perioodist pikem.

4.2 Poliitikad ja strateegiad

Visioon, missioon, strateegia ning tegevuskavad on olulised alused juhtimise suunajana ja üldises raamis hoidjana. Nendes olulised elemendid, millele pikaajalise arengu põhi laduda. Juhtimissüsteem omakorda on strateegiliste arengudokumentide elluviimise mehhanismiks. Mõlemad, nii strateegiad, kui juhtimissüsteem, võivad eksisteerida eraldi, kuid tõeliselt tõhus ja mõjus areng toimub mõlema sujuvas ühistoimes.

Alljärgnevalt mõned näited strateegiatest ja kavadest. Sealhulgas keskkonnavaldkonnas Euroopa Liidu keskkonnategevuskavast. Need näited on toodud suhteliselt meelevaldselt ja selle eesmärgiks on näidata, et keskkonnajuhtimissüsteemi aluseks olevat strateegiat ei ole otstarbekas eraldi looma hakata vaid pigem peaks kasutama juhtimissüsteemi olemasolevate strateegiliste dokumentide elluviimiseks.

Euroopa Liidu keskkonnategevuskava on liidu peamine keskkonnapoliitika suunanäitaja. Tegevuskavade koostamisega määratakse lähiaastate prioriteetsed keskkonnateemalised valdkonnad.

8 Urmas Arumäe, Mari Männiko, Peeter Kutman raport "Avaliku halduse ülesannete ja -funktsioonide täitmise võimalikkusest Eesti eraõiguslike isikute ja/või välisriikide eraõiguslike isikute ja/või -avaliku halduse kandjate poolt" riigikantselei.ee, jaanuar 2000

10

Analüüsi koostamise ajal on kehtiv kuues keskkonnategevuskava 2002-2012 (6th Environment Action Programme 2002-2012, EÜ/1600/2002). Keskkonnategevuskavaga on seatud suunised strateegiate loomiseks, millega edendatakse terviklikku lähenemisviisi kogu ühenduse poliitikas.

EL poliitikad kujundavad üha enam ka kohalike omavalitsuste igapäevatööd, eelkõige läbi spetsiifiliste tegevuskavade ja strateegiate. Keskkonnategevuskavast lähtuvad erinevad direktiivid ning määrused ja kohalike omavalitsuste tööd puudutav seadusandlus. Joonisel 2 on siniste piirjoontega toodud teemad, mis peaksid kohaliku tasandi integreeritud keskkonnajuhtimissüsteemis olema käsitletud.

Joonis 2 KESKKONNATEGEVUST SUUNAVAD POLIITIKAD

Sinistes kastikestes toodud direktiivid ja määrused rakenduvad konkreetses kohaliku omavalitsuse tegevust puudutavas valdkonnas. Näiteks nõue planeeringutel kasutada keskkonnamõju strateegilist hindamist9, hangete koostamisel arvestada keskkonnahoiu kriteeriume10, planeerimis- ja ehitustegevuste korraldamisel pidada silmas jätkusuutlikku maakasutust ja linnaplaneeringut, hoonete energiatõhususe kriteeriume11 jms. Kuid Kohalik Agenda 2112 (vaata ka allpool) ning Aalborgi kokkulepe13 seovad kõik valdkonnad ühtseks, et tagada kõikehõlmav jätkusuutlik areng.

Näitena võib tuua ka linnakeskkonna strateegia (Thematic strategy on the urban environment), kuivõrd linnastumine on Euroopas käesoleval ajal põhiline probleem. Kuuenda keskkonnategevuskava

9 Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv EÜ/2001/42 ja keskkonnamõju hindamise direktiiv EÜ/85/337 10 EL riigihangete direktiiv EÜ/2004/17 ja EÜ/2004/18 11 Hoonete energiatõhususe direktiiv EÜ/2002/91 12 www.localevaluation21.org 13 www.aalborgplus10.dk

Integreeritud keskkonnajuhtimine

Täiustamine

Kavanda-mine

Elluviimine

Seire ja mõõtmine

Agenda 21 Aalborgi kohustused

EL ühised indikaatorid

Keskkonnamõju hindamine (KMH) ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH)

Elukeskkond ja planeeringud Jätkusuutlik maakasutus ja rohealad

Transport Jätkusuutliku transpordi kavad

Keskkonnahoidlikud hanked Direktiiv EÜ/2004/17 ja 2004/18 Ressursside säästlik kasutamine: Hoonete energiatõhusus EÜ/2002/91 Jäätmekäitlus

Seadusandlus Integreeritult keskkonnaalase seadusandluse rakendamine

11

valguses viidi läbi linnakeskkondi puudutav analüüs, et välja selgitada keskkonnaprobleemid linnakeskkonnas. Selgusid 4 eelisvaldkonda, mis on linnakeskkonna strateegia aluseks: linnajuhtimine, säästev transport, hoonestamine ja linnaplaneerimine.

Linnakeskkonna strateegia aitab kaasa elukvaliteedi parandamisele linnapiirkondades tervikliku lähenemisviisi abil. Samuti aitab kaasa kodanike kõrgetasemelise elukvaliteedi ja heaolu saavutamisele, pakkudes neile keskkonda, kus saastetase ei kahjusta inimeste tervist ja keskkonda, ning edendades säästvat linnakeskkonna arengut.

Kõrgekvaliteedilise linnakeskkonna loomine nõuab erinevate poliitikasuundade ja algatuste vahelist tihedat koostööd ja eri haldustasandite paremat koostööd. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et aidata piirkondlikel ametiasutustel ja kohalikel omavalitsustel parandada oma riigi linnade keskkonnahoidlikkust.

Laialdase tunnustuse on leidnud mõte, et kõige edukamad kohalikud omavalitsused kasutavad linnakeskkonna juhtimiseks terviklikku lähenemist, võttes vastu pikaajalisi ja strateegilisi tegevuskavasid, milles analüüsitakse üksikasjalikult erinevate poliitikate ja kohustuste omavahelist seost, sealhulgas ka eri haldustasanditel. Käesoleva strateegia raames pakutavate meetmete eesmärk on aidata kaasa EL praeguste keskkonnapoliitika ja õigusaktide paremale rakendamisele kohalikul tasandil ja julgustada kohalikke omavalitsusi terviklikumalt lähenema linnajuhtimisele ning kutsuda liikmesriike toetama seda protsessi ja kasutama ELi tasandil pakutavaid võimalusi.

Kõige enam esilekerkivad valdkonnad on tervikliku keskkonnajuhtimise suunised - Agenda 21, Aalborgi kohustused, samuti on mitmed liikmesriigid välja andnud õigusakte või kehtestanud mehhanismid linnakeskkonna tervikliku haldamise nõudmiseks - ning keskkonnasäästliku linnatranspordi kavade suunised (Vaata näidetena lisa).

Kohalik Agenda 21. Süsteemse lähenemise ja keskkonnajuhtimise põhielemente sisaldab ka Kohalik Agenda 21, mis on omavalitsuse jätkusuutliku arengu edendamise strateegia ja tegevuskava. Kohalikke agendasid hakati koostama paljude valitsuste poolt peale seda, kui saavutati poliitiline konsensus säästva arengu edendamisel Rio de Janeiro kohtumisel.

Kohalik Agenda 21 sätestab olulisemad eesmärgid elukvaliteedi tõstmiseks loodusressursse säästlikult kasutades ning vähendades loodust ja keskkonda ähvardavaid ohte. Säästva arengu põhimõte ei sea rangeid piire majanduse arengule, vaid on keskkonda säästev arengutee kõrgema elukvaliteedi saavutamiseks. Eesmärgiks on inimese tervis, mis kujuneb inimese ja looduse vaheliste suhete kaudu.

Kohalike omavalitsuste ülesanne säästva arengu protsesside suunamises on alustada koostöös elanike, organisatsioonide ja ettevõtetega säästva arengu põhimõtete rakendamist, jälgida selle kulgu ja analüüsida saavutatut. Kohalikult omavalitsuselt nõuab see eelkõige initsiatiivi ilmutamist ja head tahet, et selgitada inimestele säästva arengu põhimõtteid ning näidata nende järgimise positiivseid tulemusi kohalikus elus.

Kohaliku elu jätkusuutlikuks muutmise eelduseks on kinnitatud eesmärkide ja kavade süsteemne elluviimine. See eeldab omavalitsuse dialoogi ja probleemide arutelu elanikega, kelle elukeskkonda ja tingimusi pikaajalised kavad vahetult kujundama hakkavad ning keda vastuvõetud otsused otseselt puudutavad.

12

Joonis 3 Säästva arengu põhimõtete rakendamine kohalikus omavalitsuses

Eestis on Kohaliku Agenda 21 rakendanud Kuressaare, Tartu ja Pärnu. Näiteks Tartus alustati Tartu Kohaliku Agenda 21 koostamist juba 1998. aastal. Muu hulgas arutati ka keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamist. Vaadake ka SEI koostatud Kohaliku Agenda koostamise juhendit14.

4.3

4.4 Avaliku sektori keskkonnamõju Kui eespool kirjeldasime avaliku sektori juhtimissüsteemide strateegilist taset, siis siinkohal esitame ülevaate tegeliku organisatsiooni toimimisega seotud mõjudest keskkonnale. Sissejuhatuseks mainime ära ka ühe olulise teguri ametiasutuste ja KOV-ide keskkonnaalase tegevuse puhul. See on positiivne eeskuju.

14 www.seit.ee/agenda21/Juhend/kohalik_a21.doc

…7.-8. detsembril (1998) Pühajärvel Tartu esimesel keskkonnafoorumil, mida toetasid ÜRO Arenguprogramm Eestis ja projekt Capacity 21/Eesti 21.

Arutletavad teemad olid:

* oskamine, vastutus ja keskkonnateadlikkus

* looduse taluvusvõime arvestamine

* harmoonia taotlemine kohaliku looduse ja ümbritseva keskkonnaga

* keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine

* jätkuva arengu võimalikkus

Irja Alakivi. Keskkonnatehnika 2, 1998

13

Paljud keskkonnaalased õigusaktide nõuded on järgmiseks ka avaliku sektori organisatsioonidele. Toome näiteks kasvõi jäätmete sorteerimise ning lahuskogumise, välisõhu- ja veelubade vajaduse. Siiani on kohalikud omavalitsused andnud avalikkusele pigem negatiivse signaali õigusaktide nõuete ignoreerimisega.

Avaliku sektori otsene keskkonnamõju kaasneb nö asutusesiseste „majapidamistegevustega” – paberikasutus, jäätmete sorteerimine, energia- ja veetarbimine, sõidukite kasutus jms. Need aspektid ja mõjud on tänapäeval juba võrdlemisi suured, eriti suurtes asutustes. Asutuses on sellist mõju lihtsam kontrollida ning võtta tarvitusele meetmeid, et vähendada nendest tegevustest tulenevat keskkonnamõju („lahkudes kustuta tuli“ ja „taaskasuta paberit“ jms). Siiski mõjutavad need tegevused eelkõige kohalikku keskkonda, harvem ka piirkondlikult. Suurtes asutustes ja omavalitsustes võib aga mõjuga seotud aspektide osa olla piisavalt suur, et osutuda oluliseks turgu suunavaks teguriks. Maht on keskkonnahoidlike hangete ideoloogia üheks põhiaaluseks. Ulatuselt suurema mõjuga, nii mastaabilt kui seotud mõju tugevuse osas on kaudne keskkonnamõju. Kaudne keskkonnamõju on seotud avaliku sektori poolt tehtud otsuste ja pakutavate teenustega – arengukavade koostamine, planeeringud, transpordikorraldus, bioloogilisuse mitmekesisuse tagamine, keskkonnahoidlikud hanked jms - millel võib tihtipeale olla otsestest aspektidest veelgi suurem keskkonnamõju. Kui poliitikate kujundamisel või otsuste langetamisel on olemas piisav ressurss või pädevus, integreeritud lähenemine, siis selle tulemusel muutub ka elukeskkond. Avalikus sektoris peaks olema loodud selge seos vastuvõetud poliitikate ja nende otsustest tulenevate tagajärgedega. Avaliku sektori tegevustest tulenevad peamised keskkonnaalaste probleemide lahendamine on sageli seotud just kaudsete keskkonnaaspektidega. Joonis 4 Keskkonnamõjude suunamine organisatsiooni poolt

Otseseid ja kaudseid keskkonnaaspekte ning keskkonnajuhtimise rakendamise ulatust illustreerib joonis 5, kus on vaadeldud keskkonnajuhtimist kohaliku omavalitsuse (KOV) funktsioonidest lähtuvalt.

Kohalik omavalitsus juhib seaduse alusel ja kohalike elanike huvides nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Peamised vastutusvaldkonnad on:

• haridus, • kultuur ja sport, • sotsiaalhoolekanne, • tervishoid, • kommunaalmajandus ja • infrastruktuuri korrashoid, • jäätmemajandus ja keskkonnakaitse, • planeerimis- ja ehitustegevus, • korrakaitse ja päästeteenistus ning • muud riigifunktsioonid.

Toode Teenus Tegevus

Seotud keskkonnaaspekt

Positiivne või negatiivne mõju keskkonnale

Otsene

Kaudne

14

Eelnevalt nimetatud vastutusvaldkondade juhtimine ja käekäik sõltub koostatud KOV arengukavadest, mis määratlevad lühi- ja pikaajalised arengueesmärgid. Koostatud arengukavad peavad tasakaalustatult arvestama pikaajalisi majandusliku-, sotsiaalse-, kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna suundumusi ja vajadusi, mis on aluseks erinevate eluvaldkondade integreerimisele ja koordineerimisele.

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise alul pööratakse tähelepanu peamiselt nö majapidamistegevustega (energia- ja veesääst, jäätmemajandus, transport, paberikasutus, hanked) ehk igapäevaste tegevuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega. Selliste tegevuste kohta on 15 aasta jooksul kogunenud ka suurel määral häid näiteid ja praktikaid. Näiteks e-riigi kujunemine on aidanud vähendada paberikasutust. Kui asutus on sellise etapi keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel läbinud (vt joonis 5 seda osa, mis puudutab hoonete ja allasutuste haldamist ning hankeid), jätkub järkjärguline süsteemi parendamine.

See tähendab, et poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemisel (vt joonis 5 seda osa, mis puudutab poliitikate kujundamist ja otsuste tegemist) pööratakse tähelepanu ka nendest tuleneda võivatele kaudsetele keskkonnaaspektidele. Kõige suurem väljakutse on integreerida kaudseid aspekte keskkonnajuhtimissüsteemiga, kuna avaliku sektori otsuste mõju on tuntav suurele osale elanikkonnast.

Integreeritud lähenemine tähendab ka pikaajaliste visioonide seadmist ja strateegiate kujundamist, mis ühendab erinevad poliitikad erinevatel administratiivsetel tasanditel. Teemad, mis peaksid kohaliku tasandi integreeritud keskkonnajuhtimissüsteemis olema käsitletud: linna/valla juhtimine ja valitsemine, integreeritud ruumiline planeerimine, majanduslik heaolu ja konkurentsivõime, sotsiaalne kaasatus, kvaliteetse elukeskkonna tagamine (nõuetele vastav väliõhu seisund, müratase, veevarustus, sealhulgas nõuetele vastava joogivee tagamine ning juurdepääs veeressurssidele, reovee ärajuhtimise tagamine ning pinna- ning põhjavee hea seisundi tagamine piirkonnas, bioloogilise mitmekesisuse tagamine, kaasa arvatud elupaikade- ning liigikaitse, liikluskorraldus, ruumiline planeerimine, linnadisain, tervislikud eluviisid, sotsiaalne õiglus ja sotsiaalsed grupid jms).

Olgugi, et avalikul sektoril on fikseeritud ülesanded ja funktsioonid, mõjutavad nad oma otsustega kohalikku kogukonda. Ja kohaliku keskkonna hea seisundi eest seisjana on kohalikul omavalitsusel võtmeroll.

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ulatus võib olla lai. Vaadates joonisel 5 toodud struktuuri, siis KKJS-i võib rakendada omavalitsuse üksikus struktuuriüksuses (nt administratsioonis, haridusvaldkonnas vm) või kogu üksuses tervikuna. Viimasel juhul on juhtimissüsteemile lähenetud integreeritult ning seda tuleks soosida lõppeesmärgina.

15

Joonis 5 Kohaliku omavalitsuse struktuuri näitel toodud otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide juhtimine

Kaudsed aspektid

Otsesed aspektid

Otsesed aspektid

ARENGUKAVAD Strateegiad, planeerimine,

investeeringud

POLIITIKATE KUJUNDAMINE JA OTSUSTE TEGEMINE

ADMINISTRATSIOON

HOONETE, ALLASUTUSTE, TEGEVUSTE HALDAMINE

Haridus

kultuur

sport

Sotsiaal-hoolekanne

tervishoid

Kommunaal-majandus

infra-struktuuri korrashoid

Jäätme-majandus

keskkonnakaitse

Planeerimis- ja ehitus-tegevus

Pädevuse/ressursi puudumine

Materjalid/ seadmed

Energiatarbimine

Mittekvaliteetsed otsused

Veetarbimine

Hanked

Elukeskkonna muutumine

Õhu saastatus

Müra

Looduskeskkonna kahjustamine

Jäätmeteke

Reovesi

Kaudsed aspektid

16

Säästva arengu põhimõtete rakendamisel kohalikus omavalitsuses on soovitav järgida joonisel Joonis 15 toodud etappe ja põhimõtteid, mis kattuvad nii EMAS kui ka ISO 14001 põhielementidega.

4.5 Avaliku sektori keskkonnajuhtimise vahendid Kokkuvõttes saab öelda, et avaliku sektori juhtimise, sealhulgas keskkonnajuhtimise vahendid on jaotunud starteegilise ja operatiivtaseme vahel. Strateegilsed on pikaajalised strateegiad ja suunised, mis on vajalikud üldisemalt riigis ja omavalitsuses elukvaliteedi tagamiseks. Kvaliteedi osas eelistame selgelt säästva arengu printsiipe, mille sõnastused tänapäeval on erinevad tegevuskavad (Euroopa Liidu 6. Keskkonnategevuskava, Riiklik Jäätmekava, kohaliku omavalitsuse tasemel Agenda 21, Aalborgi kokkulepe jne). Streteegiatel põhineb üldine suund, kuhu juhtimisüsteemi abil riik, linn või vald juhitakse. Strateegia on tugi juhtimissüsteemi juurutamisel ja toimivana hoidmisel. Konkreetse asutuse tegevusi suunavad madalama taseme eesmärgid, mis on sektori-, valdkonna vms põhised ja annavad üldised pikaajalised või keskpikad suunised üksuse tasemel (näiteks ministeerium, osakond, amet jne või selle osas vms). Igapäevaseid rutiinseid toiminguid aga korraldavad toimimisohjed (protseduurid, juhendid jne). Sellise jaotuse põhimõtetest on räägitud ülalpool, kuid on asjakohane see üle korrata. Jaotus on oluline ka KKJS juurutamise ja rakendamise seisukohalt. Rõhutada tuleb asjaolu, et tõeliselt tõhus ja mõjus juhtimissüsteem toimib sünergias starteegilise ja operatiivse taseme koostööna.

4.6 Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise senine praktika Avaliku sektori ja eraettevõtete eesmärk keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel on tihtipeale erinev, mis tuleneb otseselt nende erinevatest funktsioonidest ühiskonnas. Avaliku sektori asutuste erinevus eraettevõtetest seisneb selles, et tegevusvaldkond ning -piirkond on rangelt määratletud, avaliku sektori institutsioonid ei konkureeri omavahel, mistõttu keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu ei anna eelisseisundit. Avaliku sektori funktsioonidest lähtuvalt peab haldusalas olema korraldatud näiteks jäätmete kogumine ja kõrvaldamine, tänavapuhastus ja rohealade hooldus, kuid sellised teenused tuleb tavapäraselt sisse osta erasektorist. Seega on avalik sektor tarbija, mistõttu teenuste tellimisel on võimalik mõjutada teenusepakkujat ning nii kontrollida oma tegevustest tulenevaid keskkonnamõjusid. Euroopa Liidu omavalitsustes ja riigiasutustes toimus aktiivne keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamine 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses. Avaliku sektori asutustel on olnud võimalik saada EMAS kohase juhtimissüsteemi registreeringut alates 1993. aastast. Aktiivsem rakendamine algas siiski 2001. aastast, kui laiendati EMAS määruse reguleerimisala. Terve rida omavalitsusi ja riigiasutusi Euroopas hakkas vaatama keskkonnajuhtimissüsteemi standardite suunas kahel põhjusel. Esiteks oli hulk omavalitsusi töötanud välja kohaliku omavalitsuse säästva arengu tegevuskava ning vajas sellele rakendusmehhanismi. Teisalt mõistsid asutuste juhid, et nende asutuste tegevus mõjutab samuti keskkonda ja on vaja võtta kasutusele meetmed, et kaasnevat negatiivset mõju vähendada ja positiivset suurendada. Vajadus vähendada oma igapäevase tegevuse keskkonnamõju, suurendada positiivse keskkonnamõjuga tegevuste osakaalu ja keskkonnategevust süsteemselt korraldada tingis keskkonnajuhtimise rakendamise omavalitsustes. Juhtimissüsteemi struktuur on suhteliselt paindlik, mistõttu on võimalik näiteks EMAS-i kohast juhtimissüsteemi rakendada nii avaliku sektori ühes üksuses kui ka terves struktuuriüksuses. Käesolevaks ajaks, so 2010. aasta lõpuks on registreeritud ligikaudu 140 avaliku sektori asutust üheksast liikmesriigist.

17

Juhtimissüsteemi rakendamise näiteid Eestis eelkõige riigi omanduses olevatest ettevõtetest on piisavalt. ISO 14001 kohase keskkonnajuhtimissüsteemi on juurutanud näiteks AS Eesti Energia ja Riigimetsa Majandamise Keskus, kui nimetada mõningaid mõjukamaid ettevõtteid. Eesti esimesed EMAS skeemiga liitunud ettevõtted - AS Tallinna Vesi ja Eesti Energia Iru Elektrijaam - on samuti omavalitsuse või riigi osalusega äriühingud. 2010. aastal liitus kolmanda ettevõttena Ecoprint AS. Eestis on juhtimissüsteemide projekte erinevatel aegadel olnud, kuid tulemused on jäänud poolikuks. Näiteks aastatel 2002 – 2004 läbi viidud projekt EMAS Peer Review for Cities algatati selleks, et tutvustada EMAS määrust avaliku sektori organisatsioonidele ja edendada selle kasutamist 16-s EL liikmesriigi ja kandidaatriigi linnas, rõhuasetusega just tollaste kandidaatriikide linnade kaasatusele. Koostöös Eesti Linnade Liidu bürooga leiti osalemiseks sobivat potentsiaali omavad linnad, milleks olid Viljandi ja Tallinn oma keskkonnaplaneerimise ja keskkonnakaitse struktuuriüksuste tasemel15.

15 http://www.ell.ee/5608

5 RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTE KESKKONNAJUHTIMISE OLUKORRA ANALÜÜS

Vastavalt töö lähteülesandele oli projekti eesmärgiks hinnata valmisolekut keskkonnajuhtimise, sealhulgas standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide, rakendamiseks Eesti omavalitsustes ning ametiasutustes. Kuna „Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine avalikus sektoris“ programmi raames oli samaaegselt käesoleva projektiga töös ka mitmeid seotud projekte keskkonnajuhtimise olukorra hindamiseks, siis käesoleva töö ulatus oli kitsam, kui seda muidu loogiliselt võiks eeldada. (Näiteks hinnati Keskkonnaministeeriumi ja selle haldusalas olevate asutuste valmisolekut ja olemasolevat olukorda iseseisva projektiga, samuti on iseseisva projektiga hõlmatud Kaitseministeerium ja selle haldusala). Iseenesest oleks idealistlikus olukorras vajalik (keskkonna)juhtimise printsiipide rakendamine kõigis Eesti riigi- ja omavalitsustes, kaasa arvatud nende haldusalas olevad ja täielikult või osaliselt omandis olevad asutused ning organisatsioonid (nt koolid, spordiklubid, jäätmekäitlusettevõtted jne).

5.1 Analüüsi metoodika lühikirjeldus Kohalike omavalitsuste (edaspidi omavalitsuste) ning valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate riigiasutuste (edaspidi riigiasutuste) keskkonnajuhtimise alase olukorra, soovi ja suutlikkuse väljaselgitamiseks viis ELLE 22.11.2010 – 01.12.2010 läbi kirjaliku küsitluse ning täiendavalt intervjuud kohaliku omavalitsuse esindajate ning keskkonnavaldkonna spetsialistidega. Samuti analüüsiti internetis avaldatud materjalide põhjal omavalitsuste säästva arengu kavasid ja teisi keskkonnajuhtimisega seotud valdkondi. Analüüsil keskenduti eelkõige asutuste vastuvõtlikkuse, suutlikkuse ja teadmiste hindamisele ning hindamise aluseks ei võetud otseselt ISO 14001 standardi ja EMAS määruse nõudeid. Ekspertrühm eeldas, et standardi või määruse nõuetele vastavuse ulatuse kindlakstegemine on juba organisatsiooni tegeliku keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise protsessi osaks. Analüüsi mahukaim osa oli kirjalik küsitlus. Küsimustike väljatöötamisel proovis ekspertrühm lähtuda nii asutuste spetsiifikast kui optimaalsest vastamisele kuluvast ajast. Tõsiseks väljakutseks oli kompromissi leidmine küsimuste detailsuse osas, sest eelduslikult olid vastajad nii need, kes keskkonnajuhtimisest eriti midagi polnud kuulunud kui teisalt teemaga väga kursis olevad isikud. Küsimustik proovis katta teemadega siiski mõlemad äärmused. Sealhulgas eeldati, et niinimetatud edasijõudnutele ettenähtud küsimustele ei pruugi teemaga mitte kursis olevad isikud vastata. Mõningase arutelu tulemusena otsustati tulenevalt organisatsioonide eripärast mõnevõrra varieerida erinevatelele huvirühmadele - riigiasutustele, koostööorganisatsioonidele ja omavalitsustele - suunatud küsimusi. Selleks koostati kaks küsimustikku – esimene suunatud omavalitsustele (küsimustiku vorm Lisa 1, sh omavalitsustele esitatud lisaküsimused 1.6 ja 3.3) ning teine riigiasutustele ja koostööorganisatsioonidele (küsimustik vorm Lisa 2) . Küsimused hõlmasid järgmist:

• organisatsioon ja vastutus;, • erinevates keskkonnaprojektides osalemine; • hinnang asutuse enda keskkonnakorraldusele; • keskkonnaküsimuste arvestamine kohaliku elu korraldamisel ja avalike teenuste osutamisel; • keskkonnajuhtimise jt juhtimissüsteemide rakendamise ulatus ja edasised kavad; • keskkonnakorralduse ja -juhtimise head näited, aga ka peamised takistused ja probleemid.

19

Et hilisemas analüüsis selgemini välja tuua erineva suuruse ja haldusvõimekusega asutuste erisused, otsustati organisatsioonid jagada alagruppidesse (küsimus 1.4):

• riigiasutused - ministeeriumid ja muud valitsusasutused; • omavalitsused - alla 1000 elanikuga, 1001 – 5000 elanikuga, 5001 – 10 000 elanikuga ja üle

10 000 elanikuga omavalitsused. Küsimustiku viimistlemiseks ja arusaadavuse parandamiseks viidi läbi prooviküsitlus ELLE töötajatega ning veel mõne isikuga. Selgitati välja küsimuste nõrgad kohad ja formuleeriti ebaselged küsimused selgemaks. Küsitlusele lisati ka pöördumine, mis selgitas küsitluse eesmärki. Küsimustiku täitnute ja tagastanute suhteliselt suur arv näitab küsitlejate arvates, et küsimustiku koostamisele ja täpsustamisele kulunud aeg oli otstarbekalt kasutatud. Küsimustikud saadeti 226 kohaliku omavalitsuse (edaspidi omavalitsused), 31 valitsus- ja riigiasutuse (edaspidi riigiasutused) ja 15 omavalitsusliidu üldisele e-posti aadressile. Lisaks pöörduti isikuliselt 70 kohaliku omavalitsuse ja 15 riigiasutuse esindaja poole, kes osalesid Keskkonnaministeeriumi poolt 2010. aastal korraldatud teabepäevadel ja kellest võis eeldada, et nende teadlikkus keskkonnajuhtimise osas on suurem ning kes oskavad seminaridel kuuldut seostada ka oma organisatsiooniga. Küsimustikega saadava info täienduseks ja juhul, kui vastanute arv oleks väga väike või vastused ebaselged, oli lisavariandina kavas läbi viia valik suulisi küsitlusi. Tänu sellele, et vastuste hulk oli piisav analüüsiks ja järelduste tegemiseks, viidi läbi vaid üksikud intervjuud. Lähteülesande kohaselt tuli töös käsitletavate asutuste valikul arvestada sellega, et valim sisaldab vähemalt 75% valitsusasutusi ja nende poolt hallatavaid ametiasutusi ning vähemalt 50% enam kui 10 000 elanikuga omavalitsusi. Kuivõrd küsimustik saadeti praktiliselt kõigile Eesti omavalitsustele ja riigiasutustele ning vastuste hulk on ekspertrühma arvates küllaldane, võib öelda, et tellija poolt püstitatud lähteülesanne on täidetud ning isegi ületatud.

5.2 Analüüsi tulemused

5.2.1 Küsitlusele vastajad

Küsitlusele vastasid 63 omavalitsuse (28% omavalitsustest), 14 riigiasutuse (45% asutustest) ja 1 omavalitsusliidu esindajad, vastajaid jagus kõigis gruppides. See on küsitluse korraldajate arvates piisav valim järelduste tegemiseks. Vastanud asutuste struktuur on esitatud graafikul (Joonis 6). Küsitlusele vastajad olid riigiasutustes peamiselt osakonnajuhatajad ja nõunikud ning omavalitsustes vallavanemad, abivallavanemad, keskkonnanõunikud või –spetsialistid, seega pädevad töötajad. Joonis 6 Küsitlusele vastanud organisatsioonide tüübid

20

5.2.2 Asutuste keskkonnajuhtimise kogemus ja “parima praktika” näited

Et saada paremat ülevaadet asutuste senisest keskkonnajuhtimise kogemusest, uuriti küsitluses asutuste osalemist erinevates keskkonnaprojektides ja koostööorganisatsioonides. Küsimustega (küsimused 2.1, 2.2) prooviti välja selgitada olemasolevat taset säästva arengu erinevate vahendite ja meetodite rakendamisel, uurida organisatsioonide “mälu” säästva arengu projektide rakendamisel, leida võimalikke häid näiteid ja kasutatavat “parimat praktikat” ning koguda infot võimalike aktiivsemate organisatsioonide ja/või isikute kohta, keda võiks edaspidi aktiivsemalt keskkonnajuhtimise arendamise programmi tegevustesse kaasata. Riigiasutuste vastajad tõid esile energiasäästu ja keskkonnahoidlike hangete projekte. Samuti on riigiasutustes kogemusi kvaliteedijuhtimissüsteemide juurutamisega, mis eelduslikult lihtsustab keskkonajuhtimissüsteemi sisseviimist (vt ka punkt 5.3.6). Heade näidetena toodi esile: • Põllumajandusministeeriumi rohelise trükise hange “On olnud mõned trükiste hanked varasematel aastatel, kus on arvestatud paberi taaskasutust ja ka trükivärve. Käesoleva aasta trükiste hange oli nn “roheline trükis” ja hõlmab aastaid 2010 -2012”’ • Energiasäästu projektid, näiteks Põllumajandusministeeriumis “suure energiatarbega hõõglampide asendamine energiasäästlike kompakt-, luminofoor- ja säästulampidega. Sobivusel LED valgustuse kasutamine, kasutuses olevate elektrikütteseadmete regulaatorsüsteemide asendamine töövälisel ajal temperatuuri alandavate regulaatoritega, perspektiivis asendada rennikütte klassikalised regulaatorid energiasäästlike regulaatorseadmetega (varustada jää- ja lumeanduritega), uued ventilatsiooniseadmed tagasisoojendusega.” • Valdkonnaspetsiifilsed keskkonnahoiuga seonduvad projektid, näiteks Veeteede Ameti

DAGOB, BRISK ja EfficienSea projektid. “DAGOB – info liikumise süsteemi arendamine erinevate riikide ja nende ohtliku lastiga tegelevate organisatsioonide vahel annab võimaluse ennetada keskkonna reostust Läänmerel.” “BRISK - Projekti põhieesmärgiks on panustada adekvaatse reostustõrjevõimekuse tagamisse terves Läänemere piirkonnas, et ka ulatuslike reostuste likvideerimine kujuneks tulemuslikuks. Riskihinnangule tuginedes selgitab Projekt puudujäägid reostustõrje-ressurssides ja on abiks eelinvesteeringute kava koostamisel, kuidas Läänemereriigid saaksid koordineeritult ja ühiselt nimetatud puudujäägid täita.” • Rahandusministeeriumi ökoloogilise jalajälje mõõtmine “Rahandusministeerium püüab oma igapäevases tegevuses olla kuluefektiivne ja resursse ning keskkonda säästev. Leiame, et võiksime olla teistele ministeeriumidele eeskujuks enda ökoloogilise jalajälje mõõtmisel. Tehiskeskkonna säästlikkusega tegeleb Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigi Kinnisvara AS. Rahandusministeeriumi korraldada on antud Eesti riigi CO2 kvoodi müügi arvelt teostatavate säästuprojektide realiseerimine.” • Saaremaa Omavalitsuste Liidu bioloogilisuse mitmekesisuse ja geopargi strateegia projektid “”Bioloogilise mitmekesisuse taastamine ja säilitamine Saare maakonnas” – väga hea tulemus, soetati nn amfiibniiduk maakonna veekogude kallaste puhastamiseks vältimaks umbekasvamist. Aitab taastada taimestiku mitmekesisust.”

21

““Saaremaa geopargi strateegia” – vajalik geopargi väljaarendamiseks ja liitumiseks Euroopa geoparkide Võrgustikuga. Maapõue väärtuste eksponeerimisega koos teiste maakonna kultuuri ja ajalooväärtustega edendatakse keskkonda säästvat turismi ja sellega mõjutatakse kogu piirkonna majandusarengut. Arendatakse loodushoiualast koolitust ning kasvab keskkonnaalane teadlikkus”. • Keskkonnaalane koolitus “Positiivse praktikana toon välja Keskkonnaminsteeriumi kõrgemad keskkonnakursused ministeeriumite, KOV jt riigiasutuste töötajatele” Omavalitsuste prioriteetseks valdkonnaks on vastuste põhjal energiasääst eelkõige hoonete või tänavavalgustuse renoveerimise abil, energiasäästu projektide näiteid on nii suurtel kui väikestel omavalitsustel. Olulisel kohal on ka jäätme- ja veemajanduse projektid, mõningal määral tegeletakse keskkonnahoidlike hangetega. Vastused annavad aimu, et valdavalt märgiti ära projektid teemavaldkondades, millised on nö populaarsed ja millised kas käivad hetkel või on lõppenud lähiminevikus. Seoseid kaugemate, 1990-ndate ja 2000-ndate aastate alguse projektidega ei loodud. Suured, üle 10 000 eleanikuga omavalitsused, näiteks Tartu, Valga, Viljandi, Haapsalu, Sillamäe. Kuressaare jt, on keskkonnajuhtimise projektide elluviimisel eesrindlikumad ja tegelevad lisaks säästva linnaplaneerimise, säästva transpordi kui säästva arengu küsimustega laiemalt. Keskkonnaalase tegevusega paistavad silma eelkõige Tartu ja Valga linn. Juhtimissüsteemi või selle osa juurutamise projekte mainiti vaid kahel juhul (Valga, Tartu). Siinkohal oli tulemus üllatav, sest kirjanduse ja avalike andmebaaside põhjal on teada, et näiteks Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu on osalenud keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise ühes või mitmes pilootprojektis. Kuna küsimustele vastamisel neid ei mainitud, siis võib eeldada, et kas teadmine nendest projektidest on organisatsioonides kaduma läinud või on probleem vastava info liikumisega organisatsiooni sees (juhtimissüsteemide osa vt punkt 5.3.6). Positiivselt võiks ka ära märkida, et kaks suuremat linna – Tallinn ja Tartu – hindasid enda organisatsiooni vastutustundlikkust 2010. aasta aasta vastutustundliku ettevõtluse indeksi raames16. (vt ka punkt 7.8). Paljud omavalitsused osalevad koostööorganisatsioonides, kus muuhulgas käsitletakse ka keskkonnaküsimusi. Enim osaletakse maakonna omavalitsusliitudes, seda mainis küsitluses üle 80% omavalitsuse esindajatest. Keskkonnaküsimuste lahendamiseks on loodud piirkondlikke koostööorganisatsioone, näiteks piirkondlikud jäätmehoolduskeskused, Valgamaa piirkondlik keskkonnakeskus17, ühistranspordikeskus Harjumaal18 , Tartu regiooni energiaagentuur19 jt. Üle 10 000 elanikuga omavalitsuste projektide hulgast tõsteti näidetena esile: • Energiasäästu projektid

16 http://www.csr.ee/4840

17 http://www.keskkonnakeskus.ee/ 18 http://www.harjuytk.ee/ 19 http://www.trea.ee/

22

“Valga linna madala energiatarbimisega hoonete ja passiivmajade arendusprojektid - :Lasteaed Kaseke renoveerimine, Valgamaa Kutsekeskuse rajamine, Valga Külastuskeskuse ehitamine tõhusa energiasäästu hoonena.” “Säästlik tänavavalgustussüsteem Kuressaares” “Kuressaare linna tänavavalgustussüsteemi hooldus 2001 – 2013” “Kuressaare linna säästva energia tegevuskava koostamine” Tartu EmPower “Rahvusvaheline koostööprojekt, mis on suunatud hoone- ja ehitusenergeetika innovatiivsete lahenduste propageerimisele. Projekti oluliseks osaks on spetsialistide koolitamine õppe- ja teavitusmaterjalide koostamine, partnerite vaheline kogemuste vahetamine ja uute metoodikate kasutusele võtmine.”

“Türi linna soojatrasside rekonstrueerimine, Kesklinna Lasteaia küttesüsteemi rekonstrueermine, Oisu Lasteaia küttesüsteemi rekonstrueerimine, Lokuta Lasteaia küttesüsteemi rekonstrueerimine, Kahala Raamatukogu kütte üleviimine taastuvenergiale.”

• Säästva linnaplaneerimise projektid

Tallinn “Rohelise pealinna” liikumise algataja ja osaleja (vt ka punkt 7.4) Valga “Riigi ääreala arendamine konkurentsi-võimeliseks, jätkusuutlikuks ning atraktiivseks elukeskkonnaks (Development of remote area to competitive, sustainable and attractive living environment). Kaasrahastaja Põhjamaade Ministrite Nõukogu avaliku halduse mobiilsus-programm 2009-2013.” “Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering” Tartu - Eesti Arhitektuurikeskuse Linnafoorumid “Süvendada sisulist ja konstruktiivset dialoogi meie igapäevase keskkonna arendamise teemadel, kaasates aruteludesse nii KOV planeerimisametnikke, arendajaid-investoreid, rahvusvaheliselt tunnustatud visionääre - arhitekte, asumi- või linnaelanikke või nende esindajatena kodanikeühenduste aktiviste.” • Säästva transpordi projektid

Tartu ühistranspordi juhtimis- ja kontrollsüsteemi arendamine “Projekti strateegiline eesmärk on kujundada ühistranspordist atraktiivne, keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik alternatiiv autole inimeste liikumisvajaduse rahuldamisel. Otsene eesmärk on pakkuda Tartu linna ja lähiomavalitsuste elanikele ning linna külalistele kvaliteetset ühistranspordi teenust.” Tartu Projekt ACTIVE “Projekt tegeleb säästva, tervisliku ja ohutu linnatranspordi arendamisega, kasvatades linnavalitsuse kompetentsi ja kaasates erinevaid huvipooli linnavalitsuse tegevusse. Projekt jätkab seal, kus BUSTRIP peatus, võttes üle selle initsiatiivid: spetsialistide täiendamise, huvipoolte kokku toomise, üldsuse teadlikkuse tõstmise ja säästva transpordi kampaaniate korraldamise (nt „Jalgsi tervise nimel”). Kui BUSTRIPi fookuses oli linnatranspordi planeerimine, siis ACTIVE keskendub jalgsi liikluse arendamisele linnas.” Tartu “Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport. Biogaasil sõitvatele bussidele ülemineku uurigud ning pilootprojektid. Projekti peamiseks eesmärgiks on biogaasil sõitvate busside kasutuselevõtu laiendamise kaudu edendada alternatiivseid loodussõbralikke kütuselahendusi Läänemere äärsetes riikides”

23

6 Tartu Säästlik liikumine tööstusaladel - MoMa.BIZ “Eesmärgiks on vähendada isikliku auto kasutamise vajadust tööl käimiseks ning parandada tööstuspiirkondade ja elamurajoonide vahelist ühendust. Projektis osaleb Tartu linn, maavalitsus, lähivallad, logistikakeskused, ühistranspordi ettevõte, ülikool.”

Valga “ViSoEst by bike” projekt • Jäätmekäitluse projektid

Aardlapalu prügila sulgemine “Projekti otseseks eesmärgiks on Aardlapalu prügila korrastamine vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruses nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded ja riigi jäätmekavas sätestatule. Prügila korrastatakse vastavalt sulgemisprojektis ja sulgemiskavas ettenähtule.”

Tartu linna jäätmejaama rajamine “Projekti eesmärgiks on Tartu linna ja lähivaldade jäätmekäitluse, sh jäätmete liigitikogumise ja ohtlike jäätmete kogumise edendamine (teise jäätmejääma rajamine). Projekt aitab kaasa nii Tartu linna kui lähivaldade elanike keskkonnateadlikkuse edendamisele.”

“Pealinnaregiooni koostööprojekt, mille raames töötatakse välja jäätmekäitlusalased alusdokumendid (korraldatud veo tingimused jne)” • Keskkonnakoolituse projekt Tartu “Ökotugitegevused - üheskoos parema keskkonna eest. “ “Projekti eesmärk on koolitada Tartu Linnavalitsusse ametnike hulgast ökotugiisikud. Ökotugiisiku ülesandeks on edendada keskkonnasõbralikku argikäitumist, nagu jäätmetekke vältimist, jäätmete sorteerimist, energia säästmist, rohelisi hankeid ning keskkonnasõbralikke liikumisharjumusi.” Häid keskkonna- ja koostööprojektide näiteid on ka väiksematel omavalitsustel: • Energiasäästu projektid Paide “linn on teinud koostööd korteriühistutega: toetatakse korteriühistute hoonete rekonstrueerimist vastavalt energiaauditi tulemustele ehk eelistatuna toetatakse suurimat energiasäästu andvat tegevust.” “PHARE 2003 energiasäästu programm - Vastseliina aleviku katlamajade rekonstrueerimine” Vastseliina vald osaleb vaatlejana ka projektis SESAC (Sustainable Energy Systems in Advanced Cities). Järvakandi valla energiasäästu projektid “Oleme mitmete energiasäästu projektidega saavutanud olulist kokkuhoidu küttekulude kokkuhoiu osas. Tänavavalgustuse uued lahendused on oluliselt säästvamad võrreldes endistega, kuid selles valdkonnas teeme alles esimesi samme. Projekteerimisel on hooldekodu juurdeehitus. Selle projekteerimisel lähtume passiivmaja nõuetest. Tööstusala planeerimisel lähtume samuti energiasäästu ja säästvate keskkonnanõuete rakendamise põhimõtetest.” Tänavavalgustuse rekonstrueerimine keskmise suurusega omavalitsuses “Tänavavalgustuse ümbervahetamine ja aegreleega seadistamine andis märgatavalt elektri kokkuhoidu. Samuti on õnnestunud mõisapargi valgustuse projekt. Kasutusel on säästulambid ja töötavad ettenähtud aegadel.” Jõhvi-Mäetaguse-Toila ühise energiamajanduse ja alternatiivsete kandjate projekt “Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku arengu kavandamine”. Tulemusi veel ei ole kuna projekt on töös olemas vaid vahetulemused.

24

Arvamused “Hoonete ekspertiis enne renoveerimist on oluline.” “Investeeringuprojektid on lähtunud ehitusprojektist ja energiaauditi tulemustest.” • Jäätmemajanduse projektid VOL ühisprojekt “Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatav regionaalarengu toetusskeemi VOL ühisprojekt „Võrumaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2010-2014” . Püüe regiooni jäätmemajanduse arengule anda tasakaalustatud väljund (tegevuskava).” “Jäätmekäitluse korraldamine Peipsi põhjaranniku äärsetes külades.” “Rohelised punktid on olnud väga hea keskkonnaprogramm pakendite taaskasutusse võtmiseks ja elanikonna tarbimisharjumuste muutmisel.” • Muud projektid “Säästlikkuse tõstmine ja koostöö edendamine keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks Eesti omavalitsustes (Saare ja Harju maakonnas)” “Palupera valla reoveepuhastide rekonstrueerimised ja Hellenurme paisjärve tervendamine.” “Kõik detailplaneeringud, kaasa arvatud üldplaneering ning arengukava jälgivad säästva arengu ja keskkonnahoiu põhimõtteid.”

6.1.1 Säästva arengu ja keskkonnahoiu üldised suunad

Säästva arengu ja keskkonnajuhtimise aluseks peaks olema strateegiline dokument, mis annab kõrgemal tasemel mandaadi tegutsemiseks ja suunad edasiseks. Küsimustega (küsimus 3.1) prooviti välja selgitada, kas organisatsioon on kehtestanud üldise strateegilist arengut suunava dokumendi, mis kas täielikult või osaliselt arvestaks säästva arengu printsiipide ja/või keskkonnahoiu põhimõtetega. Sellise dokumendi olemasolul on võimalik juhtkonnal koheselt alustada tööd juhtimissüsteemidega kui säästva arengu rajkendusmehhanismiga. Kõrgema taseme strateegilise dokumendi puuudmisel tuleb mandaat enne rakendustegevusega alustamist saada ja tegevuste alguse peab sellise suunise saamiseni edasi lükkama. Tippjuhtkonna nõusolek ja kinnitus on igasuguse juhtimissüsteemi loomise vältimatu eeldus. Küsitluse tulemused näitavad, et säästva arengu ja keskkonnahoiu põhimõtteid kajastavat dokumenti riigiasutustes üldjuhul kehtestatud ei ole. Omavalitsustes on pea pooltel juhtudel säästva arengu põhimõtted kehtestatud – peamiselt arengukava osana või nn “Kohaliku Agenda” raames, mõnedel suurematel omavalitsustel on ka eraldi keskkonna arengukava (näiteks Tartu linn). Koostatud KOV arengukavad määratlevad lühi- ja pikaajalised arengueesmärgid, millest sõltub omavalitsuse erinevate vastutusvaldkondade juhtimine ja käekäik. Siiski võib tähelepanelikumal analüüsil märgata, et seos Eesti kohalikes agendades või arengukavades seatud eesmärke ei viida sageli ellu ning seetõttu on need pigem deklaratiivsed ilma konkreetse sisu ja rakendusmehhanismita dokumendid.

6.1.2 Asutuste keskkonnajuhtimine

25

Keskkonnajuhtimise põhiosaks oma tegevusega seotud otsese ja kaudse keskkonnamõju väljaselgitamine ja vastavate ressursside tagamine süstemaatiliseks ja järjepidevaks tegevuseks negatiivse keskkonnamõju vähendamise ning positiivse suurendamise suunas. Küsimustega (küsimus 3.2 ja omavalitsuste küsimustikus lisaküsimus 3.3) sooviti välja selgitada asutuste hoiakute ja ressursside tase, mis loob võimalikud eeldused keskkonnajuhtimise rakendamiseks ja keskkonnamõju suunamiseks. Keskkonnamõju suunamise võimekuse uurimiseks küsiti asutuste hinnangut oma keskkonnakorraldusele. Nii riigiasutuste kui omavalitsuste küsitlusele vastajad hindasid keskkonnaküsimustega tegelemise üldist taset oma asutuses rahuldavaks. Suhteliselt kõige kõrgemalt hinnati juhtkonna toetust ja initsiatiivi, mis loob üsnagi head eeldused keskkonnajuhtimise otsuste tegemiseks. Kõige madalamalt hinnati piisava finantsressursi olemasolu, mistõttu head kavatsused võivad luhtuda. Tuntavalt erinevad suurimate ja väiksemate omavalitsuse esindajate hinnangud, mis viitab erinevale võimekusele ja vajadustele. Detailsem hinnang on esitatud tabelis 1. Keskmisest hinnang tuleneb põhiosas rahuldavatest (3) ja headest (4) hinnangutest, puudulikku (1), kehva (2) või väga head (5) taset hinnati vähe. Tabel 1 Vastajate keskmine hinnang 5-palli skaalal asutuse või linna/vallavalitsuse keskkonnaküsimustega tegelemise tasemele Riigi-

asutused kokku

Oma-valitsused kokku

Üle 10000 elanikuga KOV

5001-10000 elanikuga KOV

1001-5000 elanikuga KOV

Alla 1000 elanikuga KOV

Üldine tase

3.2 3.2 3.5 3.0 3.5 2.5

Juhtkonna initsiatiiv, toetus

3.7 3.3 3.4 3.2 3.4 2.8

Pädeva personali olemasolu

2.8 3.1 3.5 2.8 3.2 2.6

Piisav inimressurss

2.6 2.5 2.9 2.4 2.6 1.8

Piisav finantsressurss

2.2 2.1 2.5 2.0 2.2 1.3

Piisav ajaressurss

2.4 2.4 2.7 2.2 2.4 1.9

Keskkonnaõigusaktide nõuete täitmise võimekus

3.2 3.1 3.7 3.0 3.1 2.8

Juhendmaterjali (de) olemasolu

2.8 3.1 3.3 2.6 3.2 2.9

Koolituste piisavus ja asjakohasus

2.5 3.0 2.8 2.6 3.0 3.3

Järjepidevus

2.8 2.9 3.5 2.6 2.9 2.1

Küsimusega keskkonnaküsimuste arvestamisest avalike teenuste osutamisel või kohaliku elu korraldamisel viidatakse selgelt kaudse keskkonnamõju olulisusele, võimaliku keskkonnajuhtimissüsteemi ulatusele ja prioriteetsetele suundadele. Vastajate hinnangud on esitatud tabelites 2 ja 3. Avalikus sektoris kõige tihedamini esilekerkiv keskkonnaalane probleem on energiakasutus. Hoonete energiatarve (kütmine, jahutmine, ventilatsioon) sõltub suuresti piirkonna kliimast. Teised olulised valdkonnad, mis on seotud energia tarbimisega, on taastuvenergia kasutamine ning üha suurenev

26

energiat tarbivate seadmete osakaal. Ka küsitlusele vastajad hindasid kõige madalamalt keskkonnaküsimustega arvestamist hoonete haldamisel, eelnevalt viidatud energiasäästu projektide populaarsus vaid kinnitab energiakasutuse temaatika olulisust. Tabel 2 Vastajate keskmine hinnang 5-palli skaalal, mil määral arvestab asutus avalike teenuste osutamisel keskkonnahoiu põhimõtetega või nõuetega Riigiasutused

kokku Keskkonnahoiu nõuetega arvestamine avalike teenuste osutamisel

3.3

Tabel 3 Vastajate keskmine hinnang 5-palli skaalal, mil määral arvestab vald või linn kohaliku elu eri valdkondade korraldamisel keskkonnahoiu põhimõtetega või nõuetega Keskkonnahoiu põhimõtete/ nõuetega arvestamine valdkonniti

Oma-valitsused kokku

Üle 10000 elanikuga KOV

5001-10000 elanikuga KOV

1001-5000 elanikuga KOV

Alla 1000 elanikuga KOV

Arengukavade koostamine 3.5 3.8 3.4 3.5 3.4 Üldplaneeringute kehtestamine 3.7 3.9 3.4 3.8 3.4 Detailplaneeringute kehtestamine 3.6 3.8 3.6 3.6 3.5 Energiamajandus (kaugküte, vms) 4 x ei oska öelda

3.3 3.7 3.0 3.5 2.6

Veevarustus ja kanalisatsioon 3.6 4.2 3.2 3.6 3.4 Heakord 3.5 3.7 3.6 3.5 3.1 Teede, tänavate korrashoid 3.3 3.2 3.6 3.3 3.3 Jäätmehooldus 3.8 3.9 3.6 3.8 3.3 Tänavavalgustus 3.4 3.4 3.2 3.5 3.0 Transpordikorraldus 6 x ei oska öelda

3.3 3.7 3.2 3.4 2.6

Sotsiaalteenused 11 x ei oska öelda

3.5 3.6 3.0 3.6 3.3

Hoonete haldamine 3 x ei oska öelda

3.0 3.3 2.3 3.1 2.4

Haridus ja noorsootöö 7 x ei oska öelda

3.3 3.6 3.0

3.4 2.7

Hangete läbiviimine 4 x ei oska öelda

3.2 3.5 3.0 3.4 2.1

6.1.3 Keskkonnajuhtimise probleemid

Nagu eelmises peatükis välja toodud hinnangutest on näha, ei ole keskkonnakorralduse tase veel hea. Küsitlusele vastajad tõid välja hulgaliselt arvamusi, mis nende arvates takistavad sujuvamat keskkonnaküsimuste korraldamist. Kõige enam märgiti ära inim- ja finantsressurssi puudust, eriti tõid seda esile väikeste omavalitsuste esindajad. Probleemid on omavahel seotud, näiteks finantsressursi puudus mõjutab personalivalikut ja investeeringuid jms. Peamiste probleemidena toodi esile:

27

• Töötajate ebapiisav teadlikkus ja pädevus

“Avaliku sektori enamuses ettevõtetes ei ole selgitatud välja olemasolevat olukorda keskkonnajuhtimise alal ega antud vastavasisulisi soovitusi; ei ole koostatud keskkonnajuhtimise edendamiseks vajalikke programme ja tegevusi; ei ole läbi viidud keskkonnajuhtimise alaseid koolitusi.” “Ei oska öelda, takistusi pole, pigem rohelise mõtlemise puudumine. Kus võimalik, oleme püüdnud arvestada.” “Üleüldine meelestatus pole keskkonnasäästmise poolt. Samuti enne 2010 aastat pole olnud juhtkonna-poolset toetust.” “Põhiliste kontori keskkonnaaspektidega arvestatakse ja probleeme selles osas ei ole. Ühtset ja süsteemset keskkonnaaspektidega tegelemist kogu asutuse tasandil ei toimu. Selleks puuduvad ressursid.” “Väikevaldade probleemiks on vastava kvalifikatsiooniga töötaja puudumine. Tihti peale ei võimalda sellist töötajat palgata õhuke rahakott.” “Keskkonnavaldkond on iseenesest väga lai ja haakub paljude teiste valdkondadega, milliseid kureerivad ametnikud ei pruugi aga alati olla keskkonnaküsimustes pädevad.” “Keskkonnaharidusega ametnike puudus. Raha eelarves.” “Keskkonnahoiu vähene väärtustamine (eelkõige otsusetegijate poolt). Teisalt on see osalt seotud finantsressursi puudumisega- tegeletakse pigem sotisaalprobleemide jms lahendamisega.” “Rahaliste ressursside puudus ja vähene teadlikkus. Juhtkonna koolitus vajalik, kuna need probleemid puudutavad kõiki eluvaldkondi. Ei tea, et volikogu liikmetele oleks viimase kümne aasta jooksul mõni koolitus korraldatud.” “Otsustajate (volikogu) vähene pädevus, põhimõte „aga me oleme nii alati teinud”, eelarve piirangud.” “Inimeste neutraalus.” “Osalt tingituna finantsressursi vähesusest. Võib olla mingil määral ka keskkonnahoiu vähene väärtustamine, kuid kindlasti on keskkonna osatähtsus suurenemas.” “Heade pädevate inimeste vähesus.” “Tahtmine, võimekus ja raha.”

• Finantsressursside puudulikkus “Tänasel päeval tunneme enim puudust eelarve vahenditest.” “Rahaliste võimaluste piiratus.” “Finantsressursside vähesus ning inimressursi piiratus.” “Ebapiisav finatsressurss.” “Rahaline võimekus. Erinevate renoveerimisprojektide koostamisel tuleb ehitusprojekt tihtilugu omavahenditega valmis teha ning siis saab tihtilugu määravaks madalaim projekteerimise maksumus.

28

Puudub ka oskusteave energiasäästliku projekteerimise hankedokumentide koostamiseks, kuid selle puhul on võimalik kaasata eksperte aga raha kusagilt juurde ei anta.” “Projektide liiga pikk menetlemise aeg. Rahastustaotluste läbivaatamine ja vastuse saamine võib kesta pool aastat.” “Erinevate keskkonnaalaste projektide (näiteks ühisveevärgi-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine või komposteerimisväljaku rajamine) omaosaluseks vajalike rahaliste vahendite vähesus.” “Rahaliste vahendite vähesus ja keskkonna spetsialisti puudumine.” “Selle tarbeks võiks olla rohkem vahendeid.”

• Otsese vajaduse puudumine

“Puudulik teave, ei ole selge, millist kasu see annab.” “Keskkonnavaldkonda ei peeta prioriteediks nr 1, nn maisemad asjad ( koolimaja katus, küla teed jne.) on tähtsamad.” “Ei näe vajadust.” “Raha nappus,kohati ka probleemi vajalikkuse mittemõitmine.”

• Liigne bürokraatia “Bürokraatlikud protsessid. Igapäevaelu puudutavate probleemide ja jooksvate küsimuste lahendamisele kulub enamus ajast. Seoses riigiasutuste reformimisega on paljud kohustused suunatud omavalitsustele, arvestamata seda, et need nõuavad täiendavat tööaega ja kaudseid ressursse.” “Vastuolud seadusandlikes aktides, liigne bürokraatia.” “Vaidluste korral juriidiliselt keerulised protsessid. Piirangute, kooskõlastamiste rohkus, keerukas. Tihti ülekaitstud alad - oluline tegevuste keeld inimeste poolt.” “Kuna keskkonnaga seonduv on tihti piiranguid, kitsendusi ja lisakulutusi esitav (tekitav), püütakse seda eirata (lihtsalt mööda minna).” “Kontrollimehhanismi nõrkus – määrused koostatud, kuid täitmist kontrollida ei jõua.”

• Elanikkonna vähene teadlikkus “Elanike vähene teadlikkus või otsene vastu töötamine, keskkonnaspetsialistide vähene töökogemus või nende puudumine üldse kohalikus omavalitsuses.” “Inimesed ei ole nõus loobuma oma mugavustsoonist. Näiteks üldplaneeringu koostamisel rohekoridoride paiknemisega. Rohelisi alasid nad nõuavad, kuid sama ei tohi need tema kinnistul olla.” “Kui korraldamine piirdub omavalitsuse sisese korraldamisega, siis sageli jääb mõne asja realiseerimine rahapuuduse taha. Laiema korralduse korral on sageli takistuseks teatud osa elanikkonnast teadlikus. Näiteks jäätmemajanduses on tavaline väide, et mul üldse jäätmeid ei tekigi.”

• Ajapuudus

29

“Ajapuudus, kuna korraldada on vaja erinevaid teemasid keskkonnavaldkonnas (näiteks: jäätmemajandus, heakord, kaevandamine, vesi jne) üldjuhul samaaegselt.” “….. palju põletavamate küsimuste prevaleerumine” “Piisava aja ja eelarveliste vahendite nappus.”

Muude probleemidena märgiti veel ära: “Puudub kehtestatud keskkonnajuhtimissüsteem, samuti ei ole koostööpartnerid eriti keskkonnateadlikud.” “Vähene koostöö riigi poolt.” “Ääremaal asumine, suur territoorium ja vähene rahaline ressurss.” “Piiriülesed mõjud”

6.1.4 Juhtimissüsteemide rakendamine

Juhtimissüsteemide ja sealhulgas keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine võimaldaks asutustel süsteemsemalt töökorraldust parendada. Võrreldes ettevõtetega on keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine kohaliku omavalitsuse ja riigiasutustes seni vähe levinud ja eelduslikult on vähe ka juhtimissüsteemide alaseid teadmisi ja kogemust. Eesti avalik sektor soovib siiski liikuda juhtimissüsteemide kasutuselevõtu suunas. Täpsustamaks edasisi suundi, oli vajalik saada ülevaade juhtimissüsteemide alaste teadmiste ja rakendamise hetkeolukorrast ning seetõttu olid sellekohased küsimused küsitluse üheks osaks (küsimused 4.1-4.6). Vastustest selgus, et vastanute seas on juhtimissüsteemidest üht-teist kuulnud enamik vastajatest, umbes pooled vastajatest on osalenud kas juhtimist või juhtimissüsteeme käsitlevatel koolitustel. Mõned vastajad nimetasid juhtimissüsteemi praktilise rakendamise kogemust, kas ise projektis osaledes või töötades mõnes juhtimissüsteemi rakendanud organisatsioonis. Vastajate hinnangute põhjal ei saa seega avaliku sektori töötajate juhtimissüsteemide alaseid teadmisi eriti kõrgeks pidada. Lisaks ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisele uuriti ka kõige levinuma ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi rakendamist ja paluti täpsustada muude juhtimissüsteemide standardite kasutust. Kuna nende hulk on liiga suur ning paratamatult jääks mõni võimalik standrad nimetamata, siis otsustati, et teiste standardite osas vihjeid ei anta ja jäetakse vastajale vabad käed nende väljatoomiseks. Küsitluse tulemus kinnitas arvamust, et riigiasutused ja omavalitsused on juhtimissüsteemide alal alles arengutee alguses. Enamuses asutustes ei ole hetkel juhtimissüsteemide juurutamine kavas. Omavalitsuste juures torkas silma, et kolmandik ei oska sellel teemal kaasa rääkida või küsimus jäeti hoopis vastamata.

30

Joonis 7 Riigiasutuste hinnang ISO 9001 rakendamise osas

Joonis 8 Omavalitsuste hinnang ISO 9001 rakendamise osas

Joonis 9 Riigiasutuste hinnang ISO 14001 rakendamise osas

Joonis 10 Omavalitsuste hinnang ISO 14001 rakendamise osas

31

Joonis 11 Riigiasutuste hinnang EMAS rakendamise osas

Joonis 12 Omavalitsuste hinnang EMAS rakendamise osas

Mõned asutused ja omavalitsused vastanute hulgast on juhtimissüsteeme käesolevaks ajaks siiski rakendanud. ISO 9001 juhtimissüsteem on rakendatud Veeteede Ametis ja Lennuametis. Kvaliteedijuhtimissüsteemi vajadus tulenes eelkõige rahvusvahelistest nõuetest. Lennuametis on süsteem ka sertifitseeritud ja neile omistati ISO 9001 sertifikaat 2010. aasta kevadel. Lennuameti esindaja sõnul “nimetatud süsteem on aidanud süstematiseerida ja muuta läbipaistvamaks organisatsiooni tööd.” Terviseametis on rakendatud või juurutamisel tegevusala spetsiiflised juhtimissüsteemi standardid (ISO 17020, ISO 17020:2006, laborites 17025:2006), aga arvestatakse ka ISO 9001 nõudeid. Kvaliteedijuhtimissüsteemi elementide rakendamisega on seostatavad ka Tartu dokumendihalduse projektid.

• Tartu piirkonna digitaalse geoarhiivi loomine Projekti tulemusel integreeritakse olemasolevad eraldiseisvad mõõdistused (digitaalsel- ja paberkujul) ühtsesse digitaalsesse andmebaasi, mida hakatakse parima infotehnoloogilise lahenduse toel järjepidevalt uudendama ja täiendama. Projekti tulemusel arendatakse välja unikaalne digitaalse geoarhiivi mudel, kuhu on võimalik liituda ka teisel omavalitsustel ning mis on rakendatav kogu Eestis.

• Tartu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi viimine uuele kvaliteeditasemele Üldiseks eesmärgiks on viia Tartu Linnavalitsuse dokumentide menetlussüsteemi sisse täiendavaid menetlusloogikad suurendamaks asjaajamise läbipaistvust, kiirust ja turvalisust. Spetsiifiliseks eesmärgiks on vähendada Tartu Linnavalitsuse hallatavate andmebaaside hulka nende integreerimise ning menetlusloogikate ühtlustamise kaudu.

32

Käeseoleva uuringu aruande koostamise ajal saabus positiivne teade, et ISO 9001 kohase kvaliteedijuhtimise on rakendanud ja sertifitseerinud Tallinna Linnavalitsuse Kommunaalamet . Keskkonnajuhtimissüsteeme rakendatud ei ole, aga positiivsete näidetena võib esile tuua Järvakandi vallavalitsuse, kus see on kavas ja Valga linnavalitsuse, kes tegeleb ISO 14001 ettevõttes Valga Teed AS. Pidades lõppeesmärgina silmas juhtimissüsteemi viimist kõige kõrgemale tasemele, st saavutada EMAS registreering või juhtimissüsteemi sertifitseerimine, uuriti ka asutuste arvamusi juhtimissüsteemide sertifitseerimise kohta. Valmisolek süsteem sertifitseerida on suurem ametiasutustes. Tulenevalt vähesest juhtimissüsteemide alasest teadlikkusest paljudel asutustel seisukoht puudus. Joonis 13 Riigiasutuste hinnang juhtimissüsteemi sertifitseerimise osas

Joonis 14 Omavalitsuste hinnang juhtimissüsteemi sertifitseerimise osas

6.1.5 Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise takistused ja oodatav tugi

Kuivõrd juhtimissüsteemide rakendamine avalikus sektoris on vähe levinud, siis uuriti vastajatelt vähese rakendamise võimalikke põhjuseid. Ootuspäraselt toodi peamiste takistustena esile hoiakute, teadlikkuse ja infoga seonduv ning ressursiküsimused:

33

• Vähene teadlikkus ja ebapiisav info “Avaliku sektori enamuses ettevõtetes ei ole selgitatud välja olemasolevat olukorda keskkonnajuhtimise alal ega antud vastavasisulisi soovitusi” “Ei ole koostatud keskkonnajuhtimise edendamiseks vajalikke programme ja tegevusi” “Ei ole läbi viidud keskkonnajuhtimise alaseid koolitusi.” “Vähene teadlikkus keskkonnajuhtimissüsteemi konkreetsetest mõjudest avaliku sektori teenustele, nõrk seos asutuse mainega.” “Ei ole olnud piisavalt infot (et selline süsteem on olemas), ekspertiisi ja resursse (ajalisi ja finantsilisi).” “Ebapiisav info standardite ja nende vajalikkuse kohta.” “Keskkonnajuhtimise rakendamine avalikus sektoris toimub kaudselt läbi riigihalduspoliitika ja läbi valdkondliku tegevuspoliitika väljatöötamise ja rakendamise. Konkreetse asutuse (ministeeriumi) sisemiselt toimub keskkonnajuhtimine läbi juhtkonna sissepoole suunatud poliitikate, nagu meil "Roheline jalajälg", mis lõppkokkuvõttes on organisatsiooni kultuur. Seetõttu ei saa tähelepanu alt välja jätta valitsussektoris tänaseks rakendatud projekte, nagu elektroonilisele dokumendihaldusele üleminek, mis on otsese mõjuga keskkonnale (paberit ju enam ei kasutata). Samuti on aktuaalne halduskoormuse teema, mis laiemas kotekstis mõjub positiivselt keskkonnasüsteemile. Avalikus sektoris pole mõistlik üleval hoida mitut süsteemi, kui on juba kvaliteedijuhtimissüsteem, siis ehk saab neid süsteeme ühitada või täiendada, et soovitud mõju saavutataks.” “On saadud ilma süsteemita hakkama ja ei teata millist tulu see toob.” “Arvan, et suhteliselt vähene teadlikkus on suurimaks takistuseks. Eelisolukorras on omavalitsused, kus on vastava koolituse saanud spetsialistid olemas.” “Eeldab suuremat teadlikkust ja ühist tegevust (näit. ühishankeid). Seni on teenuse tellimisel või asjade soetamisel määravaks olnud hinnakriteerium arvestamata keskkonnahoidu või energiasäästu objekti hilisemal majandamisel. Vähekasutatav elektriküttega ühiskondlik hoone või külamaja on odavam ehitada ja mugavam ekspluateerida, aga energiamahukas ja kulukas hiljem majandada.” “Pole sellest eriti kuulnud, inimesed ei tea selle kasudest ja vajalikkusest midagi. Oleks vaja häid näiteid, juhendmaterjale ja ehk ka kohustuslikuks muutmist, siis hakkaks kasutama.” “Paljud (väga paljud?) avaliku sektori inimesed ei teagi, mis asi see on…” “....teemat valdavate spetsialistide puudumine.” “Vähene teave ja vastavate töötajate olemasolu valdades. Ei ole personali, kes saaks põhjalikult antud teemaga tegeleda.” “Sellealase informatsiooni, parima praktika ja kogemuste puudumine.” “Ebapiisav teave; vähe on selgitatud, mis kasu omavalitsus sellest saab. Kui omavalitsus oma praegu väga piiratud ressursside juures ei näe otsest kasu linnakodanikele või sellele, et paraneks teenuste osutamise kvaliteet, peetakse vastavat investeeringut ebaotstarbekaks. inimjõu vähesus (spetsialistide arv on viimase 1,5 aastaga vähenenud poole võrra)

• Puudub otsene vajadus, ei ole nõutud, pole otsest kohustust

34

“Ei ole tehtud kohustuslikuks” “Keskkonnajuhtimissüsteemide puhul on tegu vabatahtliku hea tavaga. Puudub otsene nõue/vajadus, kuid tegevus nõuab lisa ressursse, mida ei ole hetkel võtta.” “Puudub otsene vajadus ja seos igapäevatööga. Eks igal pool rakendatakse neid põhimõtteid osaliselt niigi – majanduskulude vähendamiseks hoitakse kokku elektrit, vett ja paberit ning otsuste puhul tuleb nii või teisiti analüüsida kõiki kaasnevaid mõjusid, sh ka keskkonnamõjusid ilma, et seda otseselt teadvustatakse või rõhutatakse.” “Ma ei pea vajalikuks omavalitsusi sellesse süsteemi viia.” “PPP – „pakiliste praktiliste probleemidega“ tegelemine on esiplaanil ja see võtab ära kogu aja- ja vahendite ressursi; Keskkonnanõudeid arvestatakse nii arengu planeerimisel kui projektide koostamisel näiteks vee- või jäätmemajanduse arendamisel, nimetamata seda uueks juhtimissüsteemiks ja seostamata asutusesisest jäätmekäitlust (nt vanapaberi kogumist) keskkonnajuhtimissüsteemi teoreetiliste seisukohtadega (ISO, EMAS)” “Üheks takistuseks on eeldatav väike efekt keskkonna säästmisel – paljud keskkonnahoiu meetmed on sisse viidud sõltumatult ISOst.” “Puudub otsene vajadus, sest suuremahulisel teenuste sissetellimisel (näiteks ehitus, transport) on sellise sertifikaadi vajadus teenuse osutajal, mitte tellijal.” “See teema ei ole kerkinud aktuaalseks, kuna enamik väikevaldu katsub lihtsalt hakkama saada. Teisalt ei nõua ka riik süsteemide juurutamist (nt vastasel korral hankel või projektitaotluses mittekvalifitseerumine vmt)” “Arvan, et väikestes omavalitsustes ei ole vajadust juhtimissüsteemi juurutada, kuid kõikide otsuste vastuvõtmisel tuleb arvestada keskkonnamõjudega.”

• Juhtimissüsteemide rakendamine ja sertifitseerimine kallis

“Otsene nõue/vajadus puudub ja sertifitseerimine on väga kulukas tegevus.” “Infopuudus ja vähene koolitamine. Sertifitseerimine (totaalne ja kohustuslik) paberi saamiseks ei ole majanduslikult mõistlik (eriti suhteliselt väikese keskkonnamõjuga asutustel) ja ei taga keskkonnasäästlikku käitumist, piisaks asutusesisestest protseduuridest (head praktikad ja vajalikud juhendid) ja koolitustest.” “ISO 14 001 ja EMAS sobivad küll pea kõikidele organisatsioonidele, kuid väikestes omavalitsustes on see eelkõige rakendamata finantspõhjustel. Esiteks keskkonnajuhtimissüsteemide litsentsidega seotud kulutused ning teiseks rahaline kulutus töötajale, kes igapäevaselt töötaks juhtimissüsteemidega. Teatud perioodidel nõuavad keskkonnajuhtimissüsteemid rohkem keskendumist ning lausa eraldi töötajat (sest olemasolevate koormus on suur) ja omavalitsustel puudub motivatsioon eraldi töötajate palkamiseks. Keskkonnajuhtimissüsteeme on otstarbekam rakendada suuremates avaliku sektori organisatsioonides (ministeeriumid, suuremad linnavalitsused jne).” “Keskkonnaalased tegevused vajavad väga tihti väga häid erialaseid teadmisi. Me ostame selle teabe sisse, nii on odavam. Koosseisu suurendamine ei tule kõne alla.” “Kvaliteedijuhtimise mitteoluliseks pidamine, eelarvedefitsiit (hea süsteemi loomine maksab ja alles hiljem hakkab finantsvõimekusse panustama).” “See on kallis ja sellel puudub mõte, sest omavalitsuse tegevus on seadusandlikul tasandil niigi tugevasti reglementeeritud, organisatsioonil on vähe enesekujundusvõimalusi.

35

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel puudub arvestatav lisaväärtus organisatsiooni toimimise seisukohast.” “Omavalitsuse ebapiisavad finantsvahendid, mis kuluvad prioriteetsematele valdkondadele.”

Muude põhjustena mainiti veel: “Avalikule sektorile on erinevatel aegadel ebajärjepidevalt soovitatud rakendada erinevaid planeerimis- ja juhtimismudeleid.” “Puudub avalik huvi” “Muud kohustused võtavad kogu aja, tähelepanu ja raha. Samas on küsimus ikkagi prioriteetide seadmises ja motivatsioonis.Väikesed omavalitsused ei ole haldusvõimekad. Seega kui haldusreform oleks õigel ajal läbi viidud, oleks ilmselt olukord antud küsimuses parem (isiklik arvamus).” “KOV on väga palju valdkondi, millega ta tegelema peab ning kahjuks jäävad sellised nn omamaja sisesed tööd teostamata. Pööratakse tähelepanu just kodanike probleemidele ning paratamatult ei jõuta kõikide asjadega tegelda. Samuti puudub nii rahaline kui ka tööjõuressurss.” “Haldusreform ja selle venimise tulemusena madal haldusvõimekus, mille aluseks on rahaliste vahendite vähesus. Riik on pannud KOV-idele märkimisväärse hulga ülesandeid, mida rahaliselt ei ole kaetud. Keskkonnaprobleemid on KOV-i piiriülesed.” Küsitluses paluti nimetada, millist tuge asutused juhtimissüsteemide rakendamiseks esmajärjekorras vajaksid. Enamus vastanute jaoks on esmajärjekorras oluline koolitus ja info, finantstoe vajadus tuleb veidi hiljem:

• Koolitus ja teavitamine “Arvan, et hea tahtmise juures suudame asja ära korraldada. Vaja oleks ametnikkonnale üht Täiendavat selleteemalist koolitust.” “Selgust milleks seda vaja on, mida annab ja mida teha et seda vajadusel rakendada.”

• Praktilised ja avalikule sektorile sobivad juhised, dokumentide näidised, rakendamise näited

“Kõige mugavam oleks kui esmalt koostataks trükis vastava süsteemi juurutamise kohta KOVide ja allasutuse tüüpi üksusele. Alates konkreetsete keskkonnaaspektide määramisest kuni protseduuride kirjeldamisest. Põhimõtteliselt puust ja punaseks ja eelkoostatud vormid jne. Üldplaanis oleks vaja eelkõige riikliku rahalise toetuse suurendamist ja seadusandlikku kohustuse seadmist. Ja veelgi üldisemas plaanis on kõige eeldus- keskkonnateadlikkuse tõstmine, väärtsuhinnagute kujundamine.” “Ühtne juhend/trükis süsteemi rakendamiseks KOV-de ja allasutuse tüüpi üksustele.Üldplaanis oleks vaja riikliku rahalise toetuse suurendamist ja seadusandlikku kohustuse seadmist.” “Juhendmaterjale, samuti vajalikkuse põhjendust otsustajate jaoks, infot kulude ja „tulude“ kohta.”

• Pädevad konsultandid, ekspertabi

“Konsultatsiooni ja infot parimatest juurutamise praktikatest.” “Vajalik konsultant,kes omab kogemust keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamiseks.” “See on mõeldav ainult riigi rahadega ja tasuta juhendamisega!”

36

7 KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli hinnata valmisolekut keskkonnajuhtimise, sealhulgas standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide, rakendamiseks Eesti riigiasutustes ja omavalitsustes. Riigiasutustes ja suuremates omavalitsustes on juhtimissüsteemi põhielemendid üldisemal tasandil rakendatud. Seahulgas on juhtimissüsteem juurutatud kohati väga põhjalikult ja süsteemselt. Teatud eesmärgipärane tegevus toimub läbi riigihalduspoliitika ja läbi valdkondlike tegevuspoliitikate väljatöötamise ja rakendamise. Üldjuhul on riigiasutustes olemas ühtne dokumendihaldamise süsteem, tegevusjuhendid ja tegevuse süstemaatiline hindamise protseduur. Samuti on riigiasutustes ja suuremates omavalitsustes viimastel aastatel hakatud rakendama ka tulemusele suunatud kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid võttes aluseks erinevaid avaliku halduse kvaliteedijuhtimise mudeleid sh ka kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001 nõudeid. Üle poole küsitletud avaliku sektori asutustest vastasid, et nende personal on osalenud erinevatel kvaliteedijuhtimise koolitustel. Küllaltki suur osa riigiasutusi (ligikaudu 20%) kavandab või juba rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi. Samas käesoleva uuringu tulemused näitasid, et ühtset ja süstemaatilist lähenemist keskkonnaküsimuste lahendamiseks riigiasutustes ja omavalitsustes üldjuhul ei rakendata. Keskkonnategevust suunavateks hoobadeks on eelkõige õigusaktides sätestatud nõuded ja kohustused (nt jäätmekäitlus, veemajandus, heakord, hanked). Seetõttu tegeletakse keskkonnaprobleemide ja -küsimustega valdkonniti või üksikute projektide tasemel. Mitmete keskkonnajuhtimise rakendamise ja elukeskkonna parendamise projektide lõppedes või tegevusi vedanud personali lahkudes on soikunud tavaliselt ka initsiatiiv (nt „EMAS Peer Review for Cities“ projekt, Kohaliku Agenda 21 initsiatiivid omavalitsustes).

Kui nn makro tasandil on erinevates riiklikes ja omavalitsuse tasandi strateegiates ja arengukavades keskkonnaküsimusi mõningal määral käsitletud, siis organisatsiooni tasandil keskkonnaalased eesmärgid ja tegevuskavad praktiliselt puuduvad (seda nii riigiasutuste kui ka omavalitsuste puhul). Puuduvad ka ühtsed praktikad/protseduurid ja korrad keskkonda mõjutavate tegevuste (nt jäätmekäitlus, energiasääst, keskkonnahoidlikud hanked) läbiviimiseks ühe organisatsiooni sees.

Samuti on arusaamine ja teave avalikus sektoris kasutatavatest keskkonnajuhtimisvahenditest sh keskkonnajuhtimissüsteemidest väga piiratud. Standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide (ISO 14001 ja EMAS) kohta on nii riigiasutuste kui eriti omavalitsuste tasandil väga vähe teavet. Peale selle puudub avaliku sektori organisatsioonidel motivatsioon standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide (ISO 14001, EMAS) rakendamiseks, kuna puudub otsene surve väljastpoolt (ei nõuta riiklikul tasandil ja ka huvirühmad nt elanikkond seda otseselt ei nõua) kui ka sisemiselt (pole seatud organisatsiooni eesmärgiks ja ka personal pole huvitatud). Nii nagu klassikaliselt näeb standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi iga organisatsioon, siis ka riiklikud ja kohaliku omavalitsuse struktuurid arvavad keskkonnajuhtimise rakendamises nähakse pigem lisakulu ja bürokraatia tekitajat. Samas väljendas siiski teatud hulk küsimustikule vastanud riigiasutusi ja omavalitsusi (ligikaudu 6% vastanutest), et nad oleksid valmis rakendama keskkonnajuhtimissüsteemi, mis vastaks kas standardi ISO 14001 või EMAS määruse nõuetele. Nimetatud standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide sertifitseerimise valmidus oli suurem riigiasutustes.

Vähest informeeritust, pädevuse puudumist ja ka teema olulisust näitab see, et paljud küsimustikule vastanud (eelkõige omavalitsused) ei omanud konkreetset seisukohta. Ebapiisava pädevuse ja informatsiooni puudumise põhjustena toodi välja keskkonnajuhtimise alase teavitamise ja koolituste vähesus ning heade näidete/praktikate puudumine. Lisaks toodi just omavalitsuste puhul välja nii inim- kui ka finantsressurssi puudumine. Väiksematel omavalitsustel on raskusi isegi õigusaktidega neile pandud kohustuste (nt jäätmekäitluse korraldamine, nõuetele vastava joogiveevarustuse tagamine, reovee kogumine ja ärajuhtimine, rääkimata abstraktsemate-välisõhu kvaliteedi ja

37

müranormide järgmine) täitmisega, puudub pädev personal ja ressurss keskkonnaküsimustega tegelemiseks. Küsitluse käigus toodi välja, et esmavajaduseks keskkonnajuhtimisvahendite ja –süsteemide rakendamisel on vastavate koolituste korraldamine nii juhtivametnikele kui ka spetsialistidele. Puudust tuntakse ka avalikule sektorile mõeldud eestikeelsetest juhendmaterjalidest. Keskkonnajuhtimise osas on koostatud küll mitmeid juhendeid ja käsiraamatuid, aga kõik need on eelkõige kohaldatavad tootmisettevõtetele. Vaatamata asjaolule, et ISO 14001 ja EMAS on pilootprojektidena rakendatud paljudes Euroopa Liidu riigiasutustes ja omavalitsustes, on materjale nende kohta suhteliselt vähe kätte saada ka Euroopa tasandil. Üheks põhjuseks on ka see, et paljud keskkonnajuhtimise projektid on ellu viidud juba ligi kümmekond aastat tagasi ning valdavalt projekti otstarbeks loodud failiserverid või kodulehed on lõpetanud tegevuse. Samuti näitab nende pilootprojektide kogemus, et lisaks juhendmaterjalidele vajatakse juurutamisel ja rakendamisel juhendamist. Uuringu tulemused näitasid selgesti, et Eesti avalikule sektorile suunatud keskkonnajuhtimise tutvustamise ja rakendamise kavandamisel tuleks sihtrühmadena selgelt eristada riigiasutused ja omavalitsused. Riigiasutuste valmisolek standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide (ISO 14001 ja EMAS) ja ka teiste keskkonnajuhtimisvahendite rakendamiseks on suurem. Samuti on valdava osa riigiasutuste puhul võimalik keskkonnajuhtimise rakendamisel kasutada ühtset, ilmselt etapiviisilist, lähenemist.

Omavalitsuste valmisolek ja ka vajadus standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamiseks tuleneb otseselt nende suutlikkusest, mis sageli on otseses seoses omavalitsuse suurusega. Standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine tuleb kõne alla ainult suuremate omavalitsuste (linnade) puhul. Teiste Eesti omavalitsuste puhul tuleks lähtuda nende haldussuutlikkusest ja otsestest vajadustest, keskendudes eelkõige üldisele keskkonnajuhtimisalase teadlikkuse tõstmisele ja integreerides teatud keskkonnajuhtimisvahendeid (nt keskkonnahoidlike hangete protseduurid, tegevuse tulemuslikkuse hindamine, energiasääst) juba toimivasse juhtimissüsteemi. Nagu näitavad teiste EL riikide kogemused (vt ptk 7), määrab avaliku sektori keskkonnajuhtimise rakendamise taseme otseselt riigi poliitiline kohustumus keskkonnategevust riigiasutustes ja ka omavalitsustes rakendada. Riigiasutustes on võimalik kiiresti ja tõhusalt saada juhtkonna toetus, samas kui omavalitsuses võib see osutuda väga keeruliseks. Juhtkonna toetus nii KKJ arendamise alustamiseks, kui juhtimissüsteemi juurutamiseks ning ka käigus hoidmiseks on toimiva süsteemi seisukohast kriitilise tähtsusega.

7.1 Arvestamine erinevate perioodidega

Äärmiselt oluline on rõhutada, et kindalasti tuleb juhtimissüsteemide juurutamise ja rakendamise puhul arvestada olemuslikult kahe erineva perioodiga, mis hõlmab erinevaid tegevusi ja vajavad ka erinevaid ressursse. Nendeks perioodideks on:

• Juurutamine-etapp, millal süsteem ja selle osad välja töötatakse, katsetatakse ja kasutusse võetakse (projektipõhine tegevus),

• rakendamine-loodud süsteemi kasutamine selle eesmärkide nimel. Pidev töö, kus süsteemi hooldatakse, arendatakse, parendatakse ning kohendatakse.

Sagedane viga juhtimissüsteemide loomisel ja kasutusel on eeldus, et juurutamisega on süsteem loodud ja eeldatakse, et süsteemi juurutuse projekt kasvab loomulikult üle kasutuseks. Perioodide piltikkustamiseks võib võrdluseks võib tuua näiteks auto ehituse ja kasutuse perioodid, mille puhul erinevused auto ehituse etapi ja kasutamine etapi vahel peaks olema ilmselged. Otsustamisel peab oelma selge, et juurutamine on projektipõhine tegevus ja et see on sisulise keskkonnakaitse seisukohalt sekundaarne, kuid oluline. Peamine on süsteemi toimimise tagamine. Toimimine peab olema tagatud vajalike eeldustega, eelkõige tuleb tagada ressursid jne.

38

7.2 Keskkonnajuhtimissüsteemi etapiviisiline rakendamine avalikus sektoris Avaliku sektori keskkonnajuhtimise arendamiseks on vajalik süsteemne ja integreeritud lähenemine, mida on rakendanud ka arenenud keskkonnajuhtimisega riigid. See on õigustatud juhul, kui asutuste ressursid, valmisolek ja oskusteave seda lubavad. Paraku näitavad käesolev analüüsi tulemused, et nii valmisoleku, tahte, teadmiste kui ressursside osas on eesti avaliku sektori organisatsioonid väga erineval tasemel. Seetõttu tuleks eelistada ekspertide arvates varianti, kus keskkonnajuhtimise suunas liigutakse etapiviisiliselt. Sisuliselt aga arendatakse ja kasutatakse erinevaid süsteemi plokke, millest juhtimissüsteem koosneb. Etapivisiisilist ja plokkidega lähenemist on kasutatud ka paljudes teistes riikides nii erasektor kui ka avaliku sektori organisatsioonide juhtimissüsteemide arendamisel (vaata peatükk 8). Keskkonnajuhtimise seisukohalt oleks kõrgemateks (arenenumateks) tasemeteks ISO 14001 või EMAS määruse nõuete kohase juhtimissüsteemi rakendamine koos vastava sertifitseerimise/registreerimisega. Samas pole kõrgemal tasemel juhtimissüsteemi rakendamine paljude organisatsioonide jaoks jõukohane ja tihti ka asjakohane (puudub otsene vajadus tunnustuse järele). Siinjuures tuleb silmas pidada, et sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamine eeldab teatud lisabürokraatia loomist. Samuti kaasnevad lisakulud seoses sertifitseerimise/registreerimisega. Seega võiks soovitada keskkonnajuhtimissüsteemi rakendada avaliku sektori organisatsioonides etapiviisiliselt (vt joonis 14). Piltlikult võib sellist hierarhilist rakendamist kujutada trepina, kus keskkonnajuhtimissüsteemi tase/keerukus tõuseb. Põhimõte on siinjuures, et oma juhtimissüsteemi aja jooksul etapiviisiliselt täiendades, on organisatsioonidel võimalik teatud aja möödudes jõuda ka standardiseeritud juhtimissüsteemi tasemeni (sertifitseerimise/registreerimiseni). (Omaette võimalus on siseriikliku lihtsama, loe odavama, tunnustussüsteemi loomine nimetatud organisatsioonide jaoks.) Kõikidel etappidel lähtutakse standardiseeritud juhtimissüsteemi nõuetest. Etapiviisilise rakendamise korral saaks avaliku sektori organisatsioonid valida ise, millise tasemeni nad soovivad keskkonnajuhtimist arendada. Soovitav oleks, et riigi tasemel määrataks ära nn avaliku sektori nn lihtsa keskkonnajuhtimissüsteemi tase (soovituslikult kahe esimese etapi läbimine), mis võiks olla eesmärgiks valdavale osale riigiasutustest ja ka suurematele omavalitsustele. Lihtsa keskkonnajuhtimissüsteemi taseme määratlemisel võiks toetuda muuhulgas juba ellu viidud headele näidetele ja kogemustele, mis valitsussektoris on tänaseks juba rakendatud – elektroonilisele dokumendihaldusele üleminek, ühised hanked, energiasäästuprojektid, rohelise kontori kriteeriumite rakendamine, planeerimisprintsiipide ja juhendite kasutamine jms.

Joonis 15 Etapiviisiline keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine

Keskkonnaküsimuste/tegevuste integreerimine olemasolevate juhtimissüsteemide ja nende elementidega on oluline süsteemsuse tagamiseks ja liigse bürokraatia vältimiseks.

Juhtimissüsteemi madalaim tase: keskkonnaküsimused pole süsteemselt ja plaanipäraselt organisatsiooni juhtimissüsteemi integreeritud

1.Etapp: Keskkonnaprobleemide süsteemne analüüs tehtud, keskkonnapoliitika ja keskkonnategevuskava koostatud, otseste keskkonnaaspektide üldisemal tasemel ohjamine

2.Etapp: Keskkonnapoliitika, -eesmärgid ja –kavad koostatud, keskkonnategevus üldisemas plaanis integreeritud olemasolevasse juhtimissüsteemi, olemas ühtne dokumendihaldamise süsteem, valdkondlikud tegevusjuhendid nt rohelise kontori standardi rakendamine jms

4. Etapp: Standardiseeritud juhtimissüsteemi kõik põhielemendid üldisemal tasandil rakendatud

ISO14001 nõuetele vastav keskkonna-juhtimissüsteem sertifitseeritud

EMAS nõuetele vastav keskkonna-juhtimissüsteem registreeritud istreeritud

4. Etapp

39

Näiteks on Eestis järjekindlalt räägitud juhtimiskvaliteedist ja vajadusest riigiasutustes ja omavalitsustes kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendada. Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist (nii täismahus standardiseeritud juhtimissüsteemide kui etapiviisilise juurutamise puhul) võiks soovitada läbi viia arendusprojektidena. Ressursside kokkuhoiu ja ühtlustatud lähenemise tagamiseks oleks soovitav rakendusprojektid läbi viia koordineeritult (nt korraldada ühiseid rühmakoolitusi ja koordineerivaid koosolekuid). Arvestades teiste riikide kogemusi, võib eeldada, et standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide rakendamine täies mahus, sh kogu juhtimissüsteemi tsükli läbimine kuni parendustegevusteni, võtab keskmises avaliku sektori organisatsioonis ligikaudu 1,5...2 aastat. See eeldab, et organisatsioon omab juba toimivat juhtimissüsteemi, vajalikke ressursse ja juhtkonnapoolset kohustusmust. Üldjuhul rakendamise aeg ei sõltu väga palju organisatsiooni suurusest. Juhtimissüsteemi etapiviisiliseks rakendamiseks kuluv aeg sõltub sellest, millisel tasemel tahetakse juhtimissüsteemi rakendada. Eeldada võib, et kahe esimese etapi rakendamiseks võiks keskmisel avaliku sektori organisatsioonil kuluda keskmiselt 1...1,5 aastat. Samas võib seda teha ka pikema aja jooksul.

7.2.1 Keskkonnajuhtimise rakendamine riigiasutustes

Riigiasutustes on toimiv juhtimissüsteem üldiselt eesmärgistatud ja märkimisväärne osa olulistest juhtimissüsteemi (PDCA) elementidest on rakendatud. Üldjuhul on riigiasutustes olemas ka ühtne dokumendihaldamise süsteem, tegevusjuhendid ja tegevuse süstemaatiline hindamise protseduur. Seega on valdava osa riigiasutuste puhul võimalik keskkonnajuhtimise rakendamisel kasutada ühtset etapiviisilist lähenemist.

Küsitluse tulemused näitasid, et kõikides riigiasutustes pole keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine kõrgemal tasemel (vastavalt ISO 14001 või EMAS määruse nõuetele) lähiajal võimalik ja ka otstarbekas. Samas on teatud hulk asutusi valmis juba täna standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendama. Valmisolekut omavate riigiasutustes tuleks läbi viia näidisprojektid, mille eesmärgiks oleks rakendada organisatsioonides keskkonnajuhtimissüsteem vastavalt kas ISO 14001 või EMAS määruse nõuetele. Nende projektide tulemused ja saadud kogemused oleksid aluseks keskkonnajuhtimissüsteemide edaspidiseks rakendamisele teistes riigiasutustes. Oluline on siinjuures, et nimetatud näidisprojektide läbiviimine toimuks koordineeritult. Vastasel juhul on oht, et erinevate konsultantide poolt nõustatud riigiasutustes kasutatakse keskkonnaküsimuste integreerimisel juhtimissüsteemi erinevaid lähenemisi. Näidisprojekte nõustavad konsultandid ja ka osalevad riigiasutused peaksid tegema tihedat koostööd (nõustajate regulaarsed koosolekud ja organisatsioonide ühised seminarid). Saadud kogemusi tuleks kajastada eraldi näidetena ja kasutada neid ka juhendmaterjalide koostamisel. Paralleelselt standardiseeritud juhtimissüsteeme rakendavate näidisprojektidega, tuleks ka teiste riigiasutuste jaoks välja töötada ühtne keskkonnajuhtimise etapiviisilise rakendamise raamistik, mis täpsustaks milliseid juhtimissüsteemi elemente ja keskkonnajuhtimise vahendeid erinevad riigiasutused võiksid rakendada (vt ka ptk 6.1). Seega tuleks täpsustada ja kokku leppida juhtimissüsteemi põhielemendid ja tegevused (PDCA), mida saavad kõik riigiasutused universaalselt rakendada (nt protseduurid, juhendid, andmestikud). Vajadusel tuleb seejuures diferentseerida riigiasutuste tasemed (nt ministeeriumi administratsioon, allüksused). Seejuures tuleb võimalusel arvestada tänaste riigiasutuste toimimisrutiini ja olemasoleva juhtimissüsteemi elementidega (protseduurid, korrad, juhendid jne).

40

Juhtimissüsteemi etapiviisilise rakendamise raamistiku ühe osana tuleks ära määratleda nn lihtsa avalikule sektorile suunatud integreeritud(kvaliteedi/keskkonna)juhtimissüsteemi tase. See annaks võimaluse riigiasutustele rakendada keskkonnajuhtimissüsteem, mis tagaks olulisemate keskkonnapõhimõtete ja -eesmärkide süsteemipärase täitmise. Eesmärgiks võiks olla, et teatud kokkulepitud aja jooksul rakendaksid kõik riigiasutuse lihtsa juhtimissüsteemi. Sellise raamistiku väljatöötamiseks oleks soovitus moodustada erinevate ministeeriumite ja riigiasutuste esindajatest ning keskkonna/kvaliteediekspertidest töörühm.

Keskkonnajuhtimise rakendamine riigiasutustes, eeldab juhtkonnapoolne kohustumuse võtmist. Tagada tuleks kõige kõrgema taseme juhtide toetus nii juhtumissüsteemi rakendamisele. Seega tuleks läbi koolitused riigiasutuste tippjuhtkonnale, et selgitada keskkonnajuhtimissüsteemide ja –vahendite eesmärke ja toimimist. Vaja oleks tutvustada juhtimissüsteeme, poliitikate ja strateegiate elluviimise mehhanismina. Strateegiad peaks alati omama viite rakendusmehhanismidele, koos üldiste mõõdetavate eesmärkidega. Nt ministritele/kantsleritele tutvustada kuidas standardiseeritud juhtimissüsteemid tagaksid otstarbekama juhtimise, kaasa arvatud, kuidas kõigi ministeeriumite haldusalas keskkonnaalased (säästva arengu kontekstis keskkonnakomponent) eesmärgid juhtimissüsteemis arvestatud saaks. Juhtkonna nõusolek ja selge kinnitus protsessi olulisusest on oluliseks motivaatoriks ka töötajaskonnale.

Silmaringi laiendamiseks tuleks korraldada tippjuhtide õppereis(id) Euroopa Komisjoni asutustesse ja teistesse EL riikidesse, kus keskkonnajuhtimissüsteeme on rakendatud riikliku poliitika alusel (Belgia, Saksamaa, Soome, Rootsi, Suurbritannia).

Eraldi koolituste sari tuleks läbi viia valitud riigiasutuste keskkonnaküsimustega tegelevale sh keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavale personalile (keskkonnajuhtimise põhielementide ja rakendamisviiside tutvustamine). Koolituse osana võiks korraldada samuti kogemuste vahetamiseks õppereise teistesse riikidesse. Koolitused võiks viia läbi rühmakoolitustena (erinevate asutuste ametnikud tuua kokku), kusjuures tuleks ette näha ka aktiivsemate riigiasutuste individuaalset nõustamist läbi keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise näidisprojektide.

Sõltuvalt riigiasutuste vajadustele ja juhtimissüsteemi rakendamise tasemele, tuleks korraldada eraldi koolitused vastavale personalile olulisemates keskkonnavaldkondades (rohelise kontori koolitused, keskkonnahoidlike hangete koolitused). 7.2.2 Keskkonnajuhtimise rakendamine omavalitsustes Nagu näitasid uuringu tulemused, sõltub Eesti omavalitsuste valmisolek ja vajadus keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamiseks otseselt nende suurusest. Seega tuleks keskkonnajuhtimise arendamisele suunatud tegevuste kavandamisel eraldi vaadelda suuremaid omavalitsusi (eelkõige suuremad linnad – nt Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi). Suurematel omavalitsustel on ka üldjuhul eelnevad kogemused keskkonnategevuste süsteemses rakendamises (nt Kohaliku Agenda 21 tegevused, „EMAS Peer Review“ projektis osalemine). Seega oleks soovituslik suuremates omavalitustes keskkonnajuhtimissüsteemi arendamisel lähtuda standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi (ISO 14001, EMAS) nõuetest. Arvesse tuleb võtta ka eelnevate projektide kogemusi. Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine oleks soovitav teha läbi ühise projekti, kuhu võiks olla kaasatud kõik valmisolekut avaldanud omavalitused. Juhul, kui keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine teha omavalitsuste kaupa eraldi projektidena, võiks teatud olulisemad koolitused siiski viia läbi ühiskoolitustena. Kindlasti tasuks ka siin kaaluda ühiste õppereiside korraldamist teistesse EL riikidesse/omavalitsustesse. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata Tallinna linnale. Keskkonnajuhtimise rakendamine Tallinnas omab suurt potentsiaali linna poolt püstitatud elukeskkonna parandamise ja ressursisäästlikkuse eesmärkide

41

saavutamisel. Samuti omab Tallinn võimalust saavutada ka positiivset tuntust läbi rahvusvahelise koostöö (koostöö Helsingiga regionaalse keskkonnalase koostöö arendamisel ja ka Euroopa Rohelise Pealinna konkursi raames). Samuti võiks kaaluda Tallinna linnas kohalikele ettevõtetele suunatud keskkonnajuhtimise tunnustuskeemi loomist (vt ptk 7 toodud näide Brüsseli “Ökodünaamilise ettevõte” märgisest). Teiste (väiksemate) Eesti omavalituste puhul tuleks lähtuda nende haldussuutlikkusest ja otsestest vajadustest, keskendudes eelkõige üldisele keskkonnajuhtimisalasele teadlikkuse tõstmisele ja integreerides teatud keskkonnajuhtimisvahendeid (nt keskkonnahoidlike hangete protseduurid, tegevuse tulemuslikkuse hindamine, energiasääst) olemasolevasse juhtimissüsteemi. Soovitus oleks siiski väiksemates omavalitsustes täiendavalt hinnata (näiteks valikrühmadena) nende vajadusi keskkonnajuhtimise valdkonnas. Selgitada tuleks, kas omavalitsus vajab eelkõige otseste keskkonnaaspektide ohjamist või kaudsete keskkonnaaspektidega tegelemist. Hinnangule peaks eelnema põhjalikum selgitus/teavitustöö (nt milline on vahe kaudsete ja otseste keskkonnaaspektide vahel). Samuti peaks omavalitsustel olema võimalik saada üldisemas plaanis ülevaadet võimalikest kuludest ja tuludest, et omavalitsusjuhid saaksid teha tõeliselt kaalutletud otsustusi väheste ressursside kasutamiseks keskkonnajuhtimise arendamisel. Väikeste omavalitsuste puhul tuleks keskenduda kergemini saavutatavate eesmärkide seadmist ja nende eesmärkide saavutamise vahendite kasutuselevõtule. Seejärel tuleks keskenduda valdkondlike tegevuste rakendamisel: keskkonnahoidlikud riigihanked, energiasääst ja ehitushanked, jäätmekäitlus ja veemajandus, planeeringutes omavalitsuse keskkonnaseisundit mõjutavate keskkonnaaspektide arvestamine jne.

Väikeste omavalituste keskkonnajuhtimise taseme tõstmisele suunatud koolitused tuleks kindlasti läbi viia rühmakoolitustena, vastavalt eespool toodud olulistele valdkondadele. See aitab kokku hoida ressurssi ja annab võimaluse kogemuste vahetamiseks.

Eraldi uurimistööna võiks hinnata omavalitsustele seatud keskkonnapoliitiliste vahendite rakendamise mõjusust ja tõhusust (näiteks jäätmekavade –jäätmehoolduseeskirjade panust jäätmealaste poliitiliste eesmärkide saavutamisel, välisõhu kvaliteedi tagamise kavad ja nõuete arvestamist omavalitsuses, jne).

7.3 Juhendmaterjalid Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine eeldab, et olemas on juhendmaterjalid. Nagu analüüs näitas, on vajadus selliste eestikeelsete juhendmaterjalide järgi suur. Juhendmaterjal oleks aluseks ka keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise näidisprojektide läbiviimisel, tagades nii ühtlustatud lähenemise juhtimissüsteemi ülesehitusel. Seega tuleks koostada keskkonnajuhtimise juhendmaterjal avalikule sektorile. Lisaks keskkonnajuhtimissüsteemi (sh ISO 14001/EMAS) olemuse/nõuete ja rakendamise selgitamisele, tuleks juhendmaterjalis/käsiraamatus eraldi anda näpunäiteid juhtimissüsteemi rakendamiseks riigiasutustes ja omavalitsustes. Struktuuriliselt võiks käsiraamat järgida keskkonnajuhtimissüsteemi etapiviisilist ülesehitust. Juhendmaterjali koostamisel tuleks aluseks võtta Euroopa Liidu kättesaadavad EMAS rakendamise juhendmaterjalid avalikus sektoris (keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise juhend ja vastavad kriteeriumid on käesoleval ajal väljatöötamisel). Eraldi tasuks kaaluda ka nn rohelise kontori, keskkonnahoidlike riigihangete jt avaliku sektori jaoks olulisi valdkondasid käsitlevate teemade kohta juhendmaterjalide koostamist.

42

Samuti tuleks koondada kokku ja teha kättesaadavaks nii Eesti kui ka välismaised juhtimissüsteemide rakendamise kogemused ja parimad näited.

7.4 Keskkonnategevuse tunnustamine ja toetamine Avaliku sektori keskkonnajuhtimise rakendamise taseme määrab otseselt ära riigi poliitiline kohustumus keskkonnategevust riigiasutustes ja ka omavalitsustes rakendada ning seda ka toetada/motiveerida. Ka teiste Euroopa Liidu riikide kogemused näitavad (vt ka ptk 7), et selge poliitiline otsus (sh ka vastavad tegevuskavad) ning toetus- ja motiveerimisskeemid on keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks riigiametites on oluline lähtekoht. Peamine motivatsioonitegur (keskkonna)juhtimise rakendamisel on organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide saavutamise mõjususe ja tõhususe kasv. EL liikmesriikide kogemused näitavad, et selged ja arusaadavad keskkonnaeesmärgid ja vastavad tulemuslikkuse mõõdikud aitavad oluliselt tõsta motivatsiooni organisatsioonis (nii juhtkonna kui ka muu personali hulgas). Seega tuleks välja töötada mõõdetavad riiklikud keskkonnaeesmärgid riigiasutustele ja omavalitsustele, mida on võimalik aluseks võtta keskkonnajuhtimissüsteemi arendamisel ning mis sobiksid organisatsioonisiseste ja –väliste riiklike eesmärkidega. Samuti on oluline tagada, et avalikus sektoris (eelkõige riigiasutustes) rakendatav etapiviisiline keskkonnajuhtimissüsteemi raamistik sisaldaks ka sobivaid ja kokkulepitud mõõdikud, mis tuleks integreerida asutuste tulemuslikkuse hindamise süsteemidesse. Siin saab aluseks võtta teiste EL riikide kogemusi ja käesoleval ajal Euroopa Komisjoni eestvõttel koostatavaid EMAS juhendmaterjale avalikus sektoris. Nimetatud juhendmaterjalide eesmärgiks on anda muuhulgas ka juhiseid avaliku sektori organisatsioonidele keskkonnatulemuslikkuse hindamise indikaatorite/mõõdikute püstitamiseks. Rahvusvaheline kogemus näitab, et keskkonnajuhtimise tase (sh standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide sertifikaatide arv) avalikus sektoris sõltub riiklikust motivatsioonisüsteemist sh toetusskeemidest. Toetudes jällegi teiste EL riikide kogemusele, tuleks analüüsida võimalusi Eesti riigiasutuste motiveerimiseks vastavalt nende keskkonnategevuse tulemuslikkusele. Nii nagu erasektor vajab ka avalik sektor otsest riiklikku toetust keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisel. Kindlasti peaks avaliku sektori organisatsioonidel olema võimalus saada tuge eelkõige nõustamise ja koolituste kaudu. Vastav riiklik toetus peab olema kavandatud pikaajalisena. Seega peaks väljatöötamisel olev riiklik keskkonnajuhtimise edendamise kava sisaldama eraldi osa avaliku sektori organisatsioonides keskkonnajuhtimise edendamiseks ja rakendamiseks kavandatud meetmete ja toetuste osas. Keskkonnajuhtimise rakendamine avaliku sektori organisatsioonides eeldab ka avalikule sektorile suunatud tunnustusskeemi olemasolu. Samuti on oluline avaliku riigiasutustes ja omavalitsustes keskkonnajuhtimise rakendamise laiem kajastamine, sh heade näidete tutvustamine. Kindlasti tuleks keskkonnajuhtimise näidisprojektides osalenud riigiasutusi ja omavalitsusi ning nende keskkonnaedusamme aktiivselt kajastada meedias. Üheks võimaluseks oleks Keskkonnaministeeriumi "Aasta Keskkonnategija" konkurssi täiustada ja populariseerida, andes parema võimaluse avaliku sektori organisatsioonidele konkursil osalemiseks. See on hea lähtealus paremate avaliku sektori organisatsioonide esitamiseks Euroopa Liidu keskkonnakonkurssidele. Läbi laialdasema tunnustuse ja nimetatud teema pideva tutvustamise on võimalik motiveerida edukamaid avaliku sektori organisatsioone, kes on samas ka eeskujuks teistele avaliku sektori asutustele, suurendades nii teadlikkust ja motivatsiooni keskkonnajuhtimise rakendamiseks avalikus sektorid laiemalt. Projekti töörühm ei näe praegu ette vajadust oluliselt muuta keskkonnaalaseid või teisi õigusakte, sest hinnanguliselt ei takista olemasolevad haldusõigust käsitlevad õigusaktid keskkonnaeesmärkide seadmist ning juhtimissüsteemi korrastamist. Rakenduslikus osas tuleks pigem praegusel etapil keskenduda keskkonnapoliitika ning olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete selgemale integreerimisele avaliku sektori organisatsioonide juhtimissüsteemi, mis aitaks paremini ka õiguslikke kohustusi täita. Kindlasti peaks õigusaktide rakendamise valdkond (sh õigusaktide nõuetele vastavuse hindamine) olema ka üks osa üldisest juhtimissüsteemi analüüsist, mis

43

viiakse läbi keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise algetapil. Näiteks juhtumisüsteemi toimimise analüüs võib omavalitsuste tasandil välja tuua vajadused muuta või täiendada kohaliku tasandi õigusakte.

44

8 NÄITED ARENENUD KESKKONNAJUHTIMISEGA RIIKIDE MEETODITEST

Käesolevas peatükis kirjeldatakse lühidalt erinevaid keskkonnajuhtimise sh keskkonnajuhtimisvahendite rakendamise näiteid Euroopa Liidu liikmesriikides. Toodud näited on valitud selliselt, et nende kogemused võiksid olla aluseks keskkonnajuhtumise edendamisel ka Eesti avalikus sektoris. Euroopa Liidus on keskkonnajuhtimise rakendamisel omavalitsustes ja riigiasutustes esirinnas Suurbritannia ja Saksamaa, kus siseriiklikult toetatakse nii riigiasutuste kui ka kohalike haldusüksuste keskkonnajuhtimise juurutamist (näiteks Local Authority EMAS - LA-EMAS). Suurbritannia ja Saksamaa kõrval tegelevad keskkonnajuhtimise rakendamisega ka teised arenenud liikmesriigid (Belgia, Itaalia, Austria, Holland, Skandinaavia riigid). EMAS-i laiemaks populariseerimiseks EL liikmes- ja kandidaatriikides on läbi viidud terve rida pilootprojekte. Nende projektide käigus on välja selgitatud ka kitsakohad, leitud lahendused nende likvideerimiseks ja arendatud välja lihtsalt ning tasuta kättesaadavaid meetodid keskkonnajuhtimise juurutamiseks. Keskkonnajuhtimise meetodite rakendamisega avalikus sektoris tegelevad mitmed organisatsioonid üle Euroopa (nt DEFRA, ICLEI), kes on välja töötanud ka mitmeid juhiseid ja juhendmaterjale.

8.1 Euroopa Komisjoni ja riikliku tasandi näited

8.1.1 EMAS määruse rakendused Euroopa Komisjonis ja Parlamendis

Euroopa Komisjon, kes on välja töötanud ja vastu võtnud EMAS-i määruse, on välja töötanud sellekohase keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise kava ka oma allasutustes. Komisjoni hooned toodavad aastas ligi 70 000 tonni CO2, mis on ligikaudu võrdväärne 470 millioni mahasõidetud autokilomeetriga. See oli ka üheks põhjuseks, mis Komisjon soovis oma tegevusest tulenevat keskkonnamõju vähendada.

EMAS-i kohast järk-järgulist rakendamine Euroopa Komisjoni direktoraatides ja asutustes alustati 2002. aastal. Esimestena rakendasid EMAS-i kohast keskkonnajuhtimissüsteemi viis Komisjoni osakonda ja talitust: Euroopa Komisjoni peadirektoraat, Keskkonnapeadirektoraat, Personali ja administratiivne peadirektoraat, Infrastruktuuri- ja logistika talitus Brüsselis ning Informaatika peadirektoraat. Nendes nn pilootprojektides osalenud osakonnad ja talitused on tänaseks saanud EMAS registreeringu, sellega näitavad nad eeskuju ka teistele avaliku sektori asutustele.

Järgmiseks eesmärgiks on seatud aastaks 2012 EMAS-i määruse kohane keskkonnajuhtimissüsteem rakendamine kõikides komisjoni direktoraatides ja hoonetes Brüsselis ja Luksemburgis. See hõlmab ligikaudu 35 000 töötajat ning üle 70 hoone (ca 1,2 miljonit m2). Prioriteetvaldkondadeks on hoonete CO2 heidete vähendamine; energia ja veetarbimine; jäätmekäitlus ja taaskasutamine; transport; hanked.

2008. aastal võrreldes 2002 aastaga on EK EMAS-i registreeringuga asutuse hoonetes vähenenud CO2 emissioon 7%/m2 kohta, elektri ja veekasutus vähenenud vastavalt 14% ja 23% ruutmeetri kohta. Kuue aastaga on vähenenud inimese kohta tekitatud jäätmete hulk aastas 37 kilogrammi võrra. Ühistranspordi kasutamise osa töötajate seas on tõusnud 32%-lt 50%-le. Säästliku kontoripaberi kasutusega on kuue aasta jooksul kokku hoitud ca 2600 tonni paberit (aastas ligi 435 tonni paberit).

Euroopa Parlamendi büroo algatas 2004. aastal EMAS-projekti. President ja peasekretär kirjutasid alla parlamendi keskkonnapoliitika dokumendile, mis sisaldab suuniseid parlamendi enda

45

keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks. 2007. aastal viidi läbi esimene välisaudit ja Euroopa Parlament sai ISO 14001:2004 sertifikaadi ning on nüüd registreeritud ka EMAS-i kohaselt Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis.

8.1.2 EL EMAS auhind

EL Komisjoni initsiatiivil antakse alates 2005. aastast välja Euroopa EMAS auhinda. Selle auhinnaga tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide nii avaliku kui ka era sektori organisatsoone väljapaistva keskkonnajuhtimisalase tegevuse eest. Auhinnale konkureerivatel organisatsioonidel peab olema ka EMAS-i määruse kohane keskkonnajuhtimissüsteemi registreering. EMAS auhind on ka avaliku sektori organisatsioonidele üheks oluliseks stiimuliks keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisel.

Igal aastal valitakse keskkonnajuhtimise auhinna teemavaldkond. Näited valdkondadest on järgmised: efektiivne ressursikasutus – vee ja energia tarbimine, jäätmeteke ning CO2 emissioon; tarneahelas keskkonnahoidlikke hangete põhimõtete järgimine; kasvuhoonegaaside ning energiatarbe vähendamine ja energiatõhusus; keskkonnamõju vähendamine läbi jäätmekäitluse (innovatiivsed meetodid jäätmetekke vähendamiseks, jäätmete taaskasutamiseks või ümbertöötlemiseks).

EMAS auhinna kandidaate saab igast liikmesriigist esitada EMAS-i pädev asutus. Eestis on selleks Keskkonnateabe Keskus.

8.1.3 EMAS Saksamaa Föderaalses Keskkonnaministeeriumis ja tema valitsusalas

Saksamaa on siiani kõige eesrindlikum EMAS skeemi rakendav riik Euroopas. Ligi üks kolmandik kõikidest EMAS registreeritud Euroopa ettevõtetest ja organisatsioonidest asub Saksamaal – ca 1400 asutust 1900 eri asukohas ning töötajaid on neis kokku enam kui 800 000. 20

Saksamaa Föderaalse Keskkonnaministeeriumi valitsusalas tegutsev Föderaalne Keskkonnaamet (Umweltbundesamt, UBA) on rakendanud keskkonnajuhtimissüsteemi juba 1990ndate keskpaigast. Alates 2001. aastast on Keskkonnaametil nii EMAS registreering kui ISO 14001 standardile vastav keskkonnajuhtimissüsteem. Keskkonnaamet oligi Saksamaa esimene föderaalne asutus, kes registreeriti vastavalt EU EMAS määruse nõuetele (toonases peakontoris Berliini Bismarcki platsil). Hiljem pälvisid EMAS registreeringu ka kõik teised Keskkonnaameti harukontorid (Dessau-Roßlau, Berlin-Marienfelde, Langen ning das Haus 23 Berlin-Dahlemis).

Saksamaa Föderaalne Keskkonnaministeerium (Bundesumweltministerium, BMU) Bonnis on samuti vastavalt EMAS määrusele registreeritud, uude hoonesse koliv Berliini osakond saab registreeringu 2011. aasta jooksul. EMAS rakendamine Keskkonnaministeeriumis oli poliitiline otsus.

Lisaks on EMAS registreering Saksamaa Föderaalse Keskkonnaministeeriumi Looduskaitseameti (Bundesamt für Naturschutz, BfN) harukontoril Vilmi saarel. Selleni jõuti tänu osalemisele pilootprojektis „Keskkonnajuhtimissüsteem föderaalsetes asutustes“, mille juhtpartner oli Keskkonnaministeerium ning sisulist abi saadi Keskkonnaametilt. 21

Lisainfo EMASi kohta Saksamaa Föderaalses Keskkonnaministeeriumis (sh keskkonnaaruanne): http://www.bmu.de/wirtschaft_und_umwelt/downloads/doc/37738.php

Lisainfo EMASi kohta Saksamaa Föderaalses Keskkonnaametis (sh keskkonnaaruanne): http://www.umweltbundesamt.de/uba-info-e/emas.htm

20 http://www.emas.de/teilnahme/wer-hat-schon-emas/ 21 http://www.bfn.de/fileadmin/MDB/documents/ina/Umwelterklaerung_2009.pdf (lk 28)

46

8.1.4 EMAS rakendamine Belgia avalikus sektoris

Belgia on ainukene riik, kus EMAS-i määruse rakendamine avalikus sektori kõikides ametkondades on kohustuslik. Asutused, kes pole teatud ajaks EMAS-i määruse kohast keskkonnajuhtimissüsteemi juurutanud, kaotavad riigipoolse abi. Üks peamisi prioriteetvaldkondi on energiatõhusus. Oluline on edendada ja toetada keskkonnategevust ka üldiselt kogu piirkonnas.

Tänaseks on seitsmes Belgia föderaalministeeriumis kaheksateistkümnest ja neljas föderaalametis on registreeritud EMAS-i määruse kohane keskkonnajuhtimissüsteem. Föderaaltasandil on rakendatud indikaatorite süsteem, et mõõta ja võrrelda ametite keskkonnatulemuslikkust. Keskkonnaindikaatorid on ka osa EMAS-i määruse kohasest keskkonnajuhtimissüsteemist. Belgia föderaalministeerium ja ametid koguvad järgmiseid keskkonnaindikaatoreid, mis on seotud hoonete haldamisega: energiatarve kWh/m2 või kWh/töötaja kohta, CO2 emissioon tonnides (elektri- ja soojusenergia), veetarve m3/töötaja kohta, paberikasutus ja jäätmete teke kg/töötaja kohta. Keskkonnaindikaatorite kogumine ja jälgimine aitab parandada asutuse/organisatsiooni keskkonnategevust ning aitab kokku hoida ka kuludelt.

8.1.5 DEFRA

Keskkonna-, toidu- ja maaelu amet (The Department for Environment, Food and Rural Affairs - DEFRA22) on valitsusasutus Suurbritannias. Defra loodi 2001. aastal erinevate ministeeriumide ja ametite ühendamisel. Defra kujundab poliitikat, töötab välja õigusakte ning teeb koostööd teiste asutustega, et rakendada oma poliitikat ning tõekspidamisi järgmistes valdkondades:

• Looduskeskkond, bioloogiline mitmekesisus, taimed ja loomad • Säästev areng ja keskkonnasõbralik majandus • Toit, põllumajandus ja kalandus • Loomade tervis ja heaolu • Keskkonna kaitsmine ja saastekontroll • Maaelu ja kogukonna arendamine ning probleemid

Kuigi Defra tegutseb otseselt ainult Inglismaal, delegeerib ta ülesandeid analoogsetele ametkondadele Walesis, Shotimaal ning Põhja-Iirimaal ja on eestkõnelejaks läbirääkimistel Euroopa Liiduga ning ka rahvusvahelisel tasandil.

Defra on võrreldes tavalise riigiametiga, mida juhitakse mitmete erinevate juhtkondade ja allasutuste poolt, muutunud paindlikuks ja programmipõhistele tegevustele orienteeritud organisatsiooniks, mis on käima lükanud mitmeid erinevaid keskkonnaga seotud projekte.

8.1.6 Keskkonnajuhtimise ja sotsiaalse vastutuse sidumine

Mõned riigid on sidunud keskkonnajuhtimise sotsiaalse vastutusega. Siinkohal on taaskord heaks näiteks Saksamaa, kus EMAS skeemi kohase keskkonnajuhtimisega on seotud sotsiaalse vastutuse skeem.

22 http://ww2.defra.gov.uk/

47

Vastutustundliku ettevõtluse alal on ka Eestis olemas oma foorum ning kontaktisikud. Eesti keelde on tõlgitud isegi sotsiaalse vastutuse juhised kohalikule omavalitsusele. Neid juhised on võimalik keskkonnajuhtimise elementidega siduda.

8.2 Kohaliku omavalitsuse tasandi näited

8.2.1 Kohalike Keskkonnainitsiatiivide Rahvusvaheline Nõukogu (ICLEI)

Kohalike Keskkonnainitsiatiivide Rahvusvaheline Nõukogu (Local Governments for Sustainability - ICLEI) aitab suunata kohalike omavalitsuste tegevust jätkusuutlikku arengut silmas pidades. Organisatsioon loodi 1990. aastal kohalike omavalitsuste ülemaailmsel säästva tuleviku teemade käsitlemisele pühendatud kongressil ning koosneb ca 1200 kohalikust omavalitsusest, kes pühenduvad jätkusuutliku arengu elluviimisele. Liikmed pärinevad 70 eri riigist ning esindavad enam kui 569 885 000 inimest. ICLEI jagab tehnilist konsultatsiooni, korraldab koolitusi, pakub infoteenuseid, jagab teadmisi ning toetab kohalikke omavalitsusi jätkusuutliku arengu rakendamisel kohalikul tasandil. ICLEI eeldab, et kohalikud algatused aitavad täita nii kohalikke, riiklikke kui ülemaailmseid jätkusuutlikkusega seotud eesmärke. ICLEI ülemaailmne võimekuse/koolituse keskus (ICLEI Global Capacity Centre) on välja töötanud spetsiaalsed kohalikele omavalitsustele suunatud kursused põhinedes viimastele olemasolevatele metodoloogiatele 23

Tartu on ICLEI liige alates 1997. aastast.

ICLEI on sõnastanud säästva arengu komponentide tulemuslikkusel põhineva mudeli, mille oluliseks osaks on nn verstapostide protsess. Igas ICLEI poolt käsitletavas valdkonnas on nendele omavalitsustele, kes soovivad valdkonna arendamises ja vastavate säästava arengu meetodite rakendamises osaleda, seatud viieetapiline protsess, mis koosneb järgnevatest verstapostidest: 1. Määrake lähtetase – lähteandmed on kogutud 2. Seadke eesmärk - eesmärk seatud 3. Töötage välja tegevuskava - tegevuskava valmis 4. Rakendage tegevuskava - rakendamine toimub

23 http://www.iclei.org/index.php?id=about

Ka avaliku sektori organisatsioonid saavutavad kohalike väljakutsete lahendamisel paremaid tulemusi, kui neil on võimalik maksimaalselt ära kasutada kõiki kohalikke ressursse, kaasa arvatud ettevõtete teadmised, oskused ning eestvedamine. Ettevõtete ühiskondlik vastutus/vastutustundlik ettevõtlus aitab Teil lahendada ka avaliku poliitika küsimusi nagu tervis, turvalisus, tööhõive.

• Kuidas on lood Teie organisatsiooniga – kas vastutustundlik ettevõtlus on Teie jaoks prioriteetne valdkond?

• Kas kaasate ettevõtteid ja teisi sidusrühmi oma regiooni jätkusuutliku (säästva) arengu väljakutsete lahendamisse?

• Kas olete ettevõtetele oma käitumisega eeskujuks?

Oleme välja töötanud Vaderegio õppematerjali, mis aitab Teil teada saada, kuidas võimaldab vastutustundlik ettevõtlus arendada edukat ja sotsiaalselt sidusat regiooni. Juhendmaterjal võimaldab samuti tutvuda inspireerivate näidetega, hinnata oma tegevuste hetkeseisu ja planeerida edasisi samme.

Väljavõte Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kodulehelt: www.csr.ee

48

5. Mõõtke tulemusi - rakendamise protsessis sünnivad näitajad, mis iseloomustavad nii protsessi edukust kui eesmärkide saavutamise taset.

ICLEI valdkondadeks, kus oma liikmete tegevust suunatakse on: • Bioloogiline mitmekesisus • Kliima • Keskkonnahoidlik Liikuvus (EcoMobility või Mobility management) - valdkond on nii uus, et sellel

puudub korralik eestikeelne vaste • Juhtimismeetodid • Hanked • Jätkusuutlikud linnad • Vesi Nagu näha, on teemad seotud tänapäevaste globaalsete keskkonnaprobleemide ja nendele pakutavate lahendusviisidega, teiste seas ka juhtimismeetodid. Igal juhul tuleb rõhutada, et (keskkonna)juhtimine ei asenda teisi meetodeid, vaid täiendab neid. Juhtimist on ICLEI nimetanud laiemalt järgmiselt:

8.2.2 ECOLup

Ecological land Use Planning. Environmental management for Urban Land Use Planning. EL LIFE projekt keskkonnajuhtimise ja planeeringute ühildamisest.

Sustainability Management supports local governments to develop and apply innovative management instruments with the goal of achieving sustainability. Sustainable cities can improve the quality of life for their citizens and at the same time take responsibility to protect global common goods and natural resources. Good governance towards sustainable development requires permanent, cyclic management mechanisms and instruments (e.g. systems and tools) in municipal management aimed at effective target setting, monitoring, reporting, and continual improvement. The aim is to anchor sustainability principles within all municipal decision-making. www.ICLEI.org.

49

8.2.3 ICLEI printsiipide rakendusnäiteid

Melbourne. Säästva arengu põhimõtted linnade jaoks.

Reinimaa. Kohaliku Agenda 21 rakendus ühel Saksa Liidumaal.

8.2.4 EMAS Inglismaal Leeds’is

1991. aastal võttis Leeds’i linnavalitsus vastu nn „Rohelise strateegia”, mille eesmärgiks oli integreerida erinevad keskkonnaaspektid linnavalitsuse igapäevatööga. Paar aastat hiljem auhinnati Leeds’i linnavalitsust „Keskkonnahoidliku Linna” (Environment City) tiitliga, millele järgnes EMAS-i määruse kohane keskkonnajuhtimissüsteemi registreering.

EMAS-i määruse kohase keskkonnajuhtimissüsteem rakendamiseks analüüsis Leeds’i linnavalitsus oma tegevusest tulenevaid keskkonnaaspekte, nagu näiteks jäätmemajandus, energia tarbimine ning maapiirkondade jätkusuutlikkus. Selleks, et olla vastavuses keskkonnajuhtimissüsteemi nõuetega ja oma tegevust pidevalt parendada võttis linnavalitsus kasutusele mitmeid meetmeid.

Leeds’i linnavalitsus on rakendanud mitmeid uuenduslikke skeeme, mis mõjutavad nii kaudseid kui ka otseseid keskkonnaaspekte. Näiteks kasutatakse tee-ehitustöödest allesjäävaid erinevaid ehitusmaterjale näiteks kõnniteede parandamiseks, kontoripaberi taaskasutamisskeemid on linnavalitsuse kontorites laialt levinud, samuti leitakse võimalusi IT- ja teiste seadmete taaskasutuseks või heategevuseks. Linnavalitsus on ettevõtetele ja organisatsioonidele välja töötanud juhised erinevatel keskkonnateemadel, mis aitab neil oma tegevusest tulenevat keskkonnamõju vähendada. Samuti arvestatakse hangete tegemisel keskkonnahoiu kriteeriumeid, et vähendada nendest tulenevat kaudset keskkonnamõju. Lisaks tegeleb Leeds’i linnavalitsus nii oma töötajate kui ka kogukonna keskkonnateadlikkuse edendamisega. Selleks on töötajatele näiteks suunatud ühistranspordi sõidukaardisüsteemid ja kursused energiatõhususe saavutamiseks. Kohaliku keskkonnateadlikkuse tõstmise kampaania raames on koostatud nö rohelise ostlemise („green” shopping) juhend.

8.2.5 Brüsseli “Ökodünaamilise ettevõte” märgis

Märgis „Ökodünaamiline ettevõte” (Ecodynamic Company) on ametlik tunnustus Brüsseli regiooni nii avaliku sektori asutustele kui ka eraettevõtetele hea keskkonnajuhtimise praktika eest (märgis loodi 1999. aastal ning esimesed registreeritud ettevõtted sai märgise 2000. aastal). See on ettevõtetele tunnustuseks nende eduka keskkonnaalase tegevuse

50

eest, sh jäätmekäitluses, energiatarbimises ning loodusvarade ratsionaalses kasutamises. Märgis ergutab ka EMAS-i või ISO 14001 nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi rakendama. Märgis on kolmeastmeline ning põhineb organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkusel.

Märgise väljaandmist haldab Brüsseli Keskkonnakorralduse Instituut The Brussels Institute for Management of the Environment (IBGE-BIM), tuntud ka kui Brussels Environment.24

8.2.6 Euroopa Roheline Pealinn

15. mail 2006 kirjutasid 17 Euroopa linna esindajad alla memorandumile, millega tehti Euroopa Komisjonile ettepanek tunnustada igal aastal linna, kus lisaks keskkonnahoidlikele juhtimisotsustele ja üldise keskkonnateadlikkuse tõstmisele on rakendatud säästva arengu põhimõtteid, parandatud ühistranspordi kvaliteeti, laiendatud parkide ning haljasalade pindala, juurutatud jäätmekäitluse kaasaegseid põhimõtteid ja tehnoloogiaid või rakendatud innovaatilisi ja julgeid lahendusi linna

üldise elukeskkonna oluliseks parandamiseks. Igal aastal tunnustatakse tiitliga ühte Euroopa linna, kus on viimase 5-10 aasta jooksul märkimisväärselt parandatud elukeskkonda ja rakendatud säästva arengu põhimõtteid. Praeguseks on algatusega ühinenud 36 Euroopa linna, sh 20 pealinna. 25

Euroopa esimese Rohelise pealinna tiitli sai 2010. aastal Stockholm. Stockholmi keskkonnategevuskava hõlmab kuut prioriteetvaldkonda: keskkonnahoidlik transpordisüsteem; ohtlike ainete vabad hooned; energiatõhusus; säästlik vee- ja maakasutus; ohutu jäätmekäitlus; hoonete tervislik sisekliima.

8.2.7 Suurbritannia teisi näiteid

Universaalsemaks näiteks keskkonnahoidlikkuse koolituse juhendmaterjalid, mis on üles ehitatud samuti ISO 14001 printsiipe arvestades Ühendkunigriigist. Juhendmaterjal on koostatud valitsusasutustes keskkonnajuhtimise juurutamiseks ja koosneb kümnest sammust, mis juhendites ka kirjeldamist on leidnud.

8.2.8 Helsingi

Näide üle Soome lahe. Helsingi linna keskkonnajuhtimisest ja keskkonnanäitajatest. Lähedane klimaatiliste tingimuste poolest. Näited kasutatavad soome keele oskajatele.

24http://www.bruxellesenvironnement.be/Templates/Home.aspx; http://www.brusselsgreentech.be/editeur/upload/EN%20IBGE%20_competences.pdf 25 http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/index_en.htm;

51

8.2.9 Rootsi

Uudevalla vald. Rootsi ja väidetavalt ka Euroopa esimene EMAS registreeritud vald. Näited on esitatud ka inglise keeles. Näidis- ja juhendumiseks kasutatavat infot leidub valla Interneti kodulehel.

Vasakul on esitatud näide valdkondadest, millele vald oma keskkonnaaruandes ehk siis ka keskkonnajuhtimisega tähelepanu pöörab.

8.3 Projektipõhised keskkonnajuhtimise rakendamise näited

8.3.1 NEST - Networking with EMAS for Sustainable Development

EL Life programmist toetatud NEST projekt hõlmas 11 omavalitsust kolmest Euroopa riigist. Projekti eesmärk oli rakendada registreeritud EMAS-kohane keskkonnajuhtimissüsteem kohalikes omavalitsustes Poolas, Ungaris ja Kreekas. Projekti tulemusena töötati välja meetmed, protsessid ning protseduurid EMAS-i efektiivsemaks rakendamiseks. Valminud juhendmaterjal peaks aitama väikestel ja väheste ressurssidega omavalitsustel EMAS-i määruse kohast keskkonnajuhtimissüsteemi rakendada. Samuti töötati välja rahvusvaheliselt näitajad, mille alusel saab mõõta konkreetse omavalitsuse keskkonnajuhtimise tulemuslikkust ja neid omavahel võrrelda. 26

8.3.2 The ecoBUDGET Cycle

See oli 2002 – 2004 LIFE programmi raames rahastatud projekt, kus 6 Euroopa kohalikku omavalitsust juurutasid keskkonnahoidliku eelarve (ecoBudget). Sellega sooviti näidata integreeritud ja jätkusuutlikku keskkonnajuhtimise lähenemist kohaliku omavalitsuse tasemel. EcoBUDGET kasutab 5-etapilist lähenemist, mis peegeldab kolme omavalitsuse eelarveprotsessi. Eesmärgiga muuta keskkonnaarvestus sama rutiinseks tegevuseks nagu finantsarvestus. Lähenemine on kirjeldatud skemaatiliselt alljärgnevalt .

26 http://www.emasnetwork.org/en/projectinfo ja projekti tulemuste aruanne (2007) http://www.emasnetwork.org/FCKeditor/data/File/outputs/Final%20Output%20Report.pdf

52

Joonis 16 EcoBUDGET.

8.3.3 EMAS-Lab projekt

Veel üks näide LIFE poolt 2000. aastate alul rahastatud keskkonnajuhtimise rakendamisest omavalitsustes. Sedakorda Portugalis. Kuigi materjalid on sageli portugalikeelsed, siis on osa nendest selgesti mõistetavad. Näiteks keskkonnaaspektide määramiseks, valdkondade määratlemiseks jne.

Projekti kodulehel on viited ka teistele keskkonnajuhtimisega omavalitsustele Euroopas.

8.3.4 TANDEM

EMAS in Local bodies and Local Agenda 21. Järjekordne LIFE projekt, mis seob Kohaliku Agenda 21 EMAS skeemiga. Projekt viidi läbi Itaalia omavalitsustes ning see algas 2001. Aastal.

8.4 Teised keskkonnajuhtimisvahendite näited

8.4.1 Keskkonnahoidlikud riigihanked

Avaliku sektori korraldatav hange, kus muudele nõuetele ja kriteeriumidele (nt kvaliteet, hind)

lisatakse keskkonnanõuded ja -kriteeriumid. K. r. eesmärk on vähendada avaliku sektori keskkonnamõju keskkonnahoidlike toodete, teenuste ja tööde valiku kaudu.

Keskkonnahoidlik hange (ka roheline, keskkonnasõbralik, ökoloogiline hange; inglise keeles green/environmental

53

procurement) tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste valikut. Hanketegevuses võetakse seejuures järjekindlalt arvesse keskkonnanõudeid ning hankedokumentidesse lisatakse need ka muudele valikukriteeriumidele (nt kvaliteet, hind). Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/teenuse olelusringi jooksul. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. Euroopa Liidu kogemus kinnitab, et keskkonnahoidlikud hanked suudavad oluliselt mõjutada turul pakutavaid tooteid/teenuseid, mille tulemusena muudavad ettevõtted oma tootmise, tooted ja/või teenused endisest keskkonnahoidlikumaks. Sellised tooted on tavaliselt valmistatud võimalikult tõhusa loodusvarakasutusega ja vähe saastades ning neil on minimaalne mõju keskkonnale nii kasutusajal kui ka kasutusest kõrvaldamisel. Näiteks võib tooteid valmistada taaskasutatavast materjalist või kasutada vähem pakkematerjali.

Keskkonnanõuete sissekirjutamine hankedokumentidesse on erasektoris enam levinud kui avalikus sektoris. Näiteks nõuavad eraettevõtted tihti allhankijalt ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaati või rakendatakse tarnijale tagasivõtukohustust (nt pakend, vanad seadmed). Avalik sektor arvestab küll keskkonnanõudeid (nt energiatarbimisele esitatavad nõuded), aga teadaolevalt ei ole Eestis seda seni veel süstemaatiliselt tehtud.

Keskkonnahoidliku riigihanke uudsus seisneb selles, et see on suunatud avaliku sektori tarbimisele, mida seni ei ole peetud eriti keskkonda mõjutavaks. Avaliku sektori tarbimissoovid peaksid mõjutama erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Seega muutuks kogu turg keskkonnahoidlikumaks.

Arvestades seda, et riik tarbib suurema osa maksumaksja rahast, tuleb seda teha vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning kogu ühiskonna huve arvestades. Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust ja uuenduslikkust. Peale selle aitavad sellised hanked kokku hoida raha (kaitstes samas keskkonda), kui valitakse näiteks energiasäästlikum elektroonikaseade, vähendatakse jäätmeteket jms.

Eestis on hankekriteeriumitesse keskkonnanõuded sisse kirjutatud sellistes valdkondades, mis on seotud energiasäästuga, nagu näiteks ehitus, tänavavalgustus ning kontoriseadmed.

8.4.2 Roheline kontor

Euroopas on kasutusel või väljatöötamisel terve rida nn Rohelise Kontori kriteeriume, mida kontoripõhised (sh ka avaliku sektori organisatsioonid) saavad oma keskkonnategevuse arendamisel arvesse võtta.

2011. aasta alguse algas rahvusvaheline projekt, mille eesmärgiks on välja töötada Euroopa Rohelise Kontori standard. Nimetatud projekt viiakse läbi ka Eestis (Säästva Eesti Instituut). Nimetatud projekt on suunatud eelkõige avaliku sektori asutustele, kes soovivad oma kontoripõhiseid tegevusi keskkonnahoidlikumaks muuta. Projekti käigus välja töötatav Rohelise Kontori standard on sarnane WWF-i Rohelise Kontori (WWF27’s Green Office) kriteeriumitele.

Roheline Kontor on praktiline keskkonnaprogramm, mida on lihtne kontorites rakendada. Selle programmi eesmärk on vähendada süsihappegaasi emissiooni ja kontorite ökoloogilist jalajälge. Rohelise Kontori programm sobib kõigile ettevõtetele, nii suurtele kui ka väikestele ning nii era- kui ka avaliku sektori organisatsioonidele.

Rohelise Kontori peamiseks eesmärgiks on energiasääst ning erinevad jätkusuutlikud lahendused. Rohelise Kontori programm motiveerib organisatsiooni töötajaid käituma oma igapäevategevustes

27 WWF – World Wildlife Found (Maailma Looduse Fond)

54

keskkonnasõbralikult, mis ühest küljest tõstab keskkonnateadlikust, kuid toob ka rahalist kokkuhoidu. Selline skeem on kasulik nii ettevõttele kui ka keskkonnale.

Selleks, et saada Rohelise Kontori logo, tuleb organisatsioonil läbida kuus etappi. Esiteks tuleb tutvuda Rohelise Kontori programmiga28, seejärel allkirjastatakse koostöölepe WWF-iga ning organisatsioon saab juurdepääsu Rohelise Kontori internetikeskkonda GOnet. Kolmandaks sammuks on keskkonnajuhtimissüsteemi loomine WWF-i GOnet infomaterjalide abiga. Kui KKJS on loodud, järgneb audit. Läbides edukalt auditi, antakse organisatsioonile Rohelise Kontori diplom ning õigus kasutada Rohelise Kontori logo. Rohelise Kontori logoga kaasneb ka iga-aastane aruande esitamine Kliimakalkulaatori veebikeskkonnas, mis peab sisaldama kontori poolt valitud indikaatorite tulemusi ning keskkonnakava ülevaatust. Kuuendaks sammuks on pidev KKJS-i parendamine ja töötajate keskkonnateadlikkuse tõstmine. Edaspidi toimub iga kolme aasta tagant Rohelise Kontori programmi meeskonnapoolne ülevaatus, kus kontrollitakse kriteeriumitele vastamist ning logo kasutamist.

Rohelise Kontori programmiga on 2010. aasta seisuga Soomes liitunud 186 kontorit, kellest 151. on õigus kasutada ka Rohelise Kontori logo. Rohelise Kontori programmiga on võimalik liituda ka Eesti organisatsioonidel läbi Soome WWF-i Rohelise Kontori.

8.4.3 URBANworks

Interaktiivne tööriistakomplekt annab keerukate säästvusprobleemidega tegelevatele linnaametnikele juhtnööre, tööriistu ja konkreetseid näiteid teiste linnade kohta, aitamaks neil oma väljakutsetega tõhusalt toime tulla. Tähelepanu keskmes on sektoritevahelise organisatsiooniüksuse rajamine oma linna jaoks, tagamaks, et linna areng oleks majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide osas

tasakaalus.

Tööjuhendid koos selgitustega on kättesaadavad veebilehel http://www.urbanworks-toolkit.eu/et/index.html.

URBANworksi juhendi alajaotus viib läbi viie „ehitusploki”, mis on vajalikud tõhusa säästva arengu juhtimisüksuse loomiseks. Igas ehitusplokis esitatakse küsimusi teie arvamuse kohta just teie linna problemaatika kohta. Igalt ekspertjuhiste leheküljelt liigutakse järgmise elemendi juurde ning lõpuks viienda elemendi juurest projekti juurde.

8.4.4 Keskkonnahoidliku hanke juhendid

Keskkonnahoidlike hangete juhendeid on välja töötanud ja rakendanud mitmed riiklikud ja kohaliku omavalitsuse organisatsioonid. See teema haakub eespooltoodud rohelise kontori teemadega, aga mitte ainult, sest võib hõlmata enamat, kui kontori toimimiseks vajalikku.

Näideteks võib tuua DEFRA juhendi hankijatele: Selling to DEFRA: Guide to suppliers, mis põhineb säästvate hangete põhimõtetel: Sustainable Procurement Policy Statement.

Need dokumendid näitavad, et hanagetel arvestatakse ka teiste ühiskonnale oluliste väärtustega, kui ainult odavaima pakkumisega.

28 www.wwf.fi/green_office

55

8.5 Etapiviisiline juurutamine

8.5.1 Acorn, BS 8555

Üheks etapiviisilise keskkonnajuhtimise juurutamise näiteks on Briti standard BS 8555. See standard töötati välja varasemate Euroopa pilootprojektide põhjal. Kõige tuntumaks nendest projektidest on Acorn projekt. Nimetame selle ära seetõttu, et selle projekti materjalid on Internetis vabamalt kättesaadavad, kuna standardid on reeglina tasulised.

Etapiviisilise juurutamise põhirõhk on praktilise kasutusväärtuse rõhutamisel. Põhitähelepanu pööratakse nendele keskkonnajuhtimissüsteemi elementidele, mis organisatsioonile hetkel vajalikud ja olulised tunduvad. Näiteks siis käesoleva uuringu raames võiks eristada otsesid ja kaudseid mõjusid. Juhtimissüsteemi olulised juhtimiselemendid on viidud omaette rühma ning nende täielik juurutamine ning rakendamine sõltub organisatsiooni valmisolekust. BS 8555 alusel on võimalik ka KKJS osade tunnustamine (vaata Joonis 17).

Joonis 17 Etapiviisiline keskkonnajuhtimissüsteemi loomine ja tunnustamine.

9 LISAD LISA 1 Küsimustik omavalitsustele (lisatud eraldi failina) LISA 2 Küsimustik riigiasutustele ja koostööorganisatsioonidele (lisatud eraldi failina)