Varem Raua haljakuna tuntud roheala uueks kujundamist hakati kavandama mullu, kui samas avati Gruusia maas-tikku ja lipuvärve sümboliseeriv kom-positsioon. Miks just Gruusia? Enne-kõike seetõttu, et lähinaabruses oli aastatel 1920–1921 paiknenud Gruusia Vabariigi esimene ametlik esindus Eestis.

Juunis 2018, kui Gruusia Vabariigi suursaadik Tea Akhvlediani ja tollane Tallinna linnapea Taavi Aas avasid ro-healal kompositsiooni, pühendati sa-mas ka mälestustahvel esimese Gruu-sia Demokraatliku Vabariigi loomise 100. aastapäevale. Seejärel hakatigi rää-kima paigast kui Gruusia haljakust ning asuti sellele uut ilmet kavandama.

Tänavu aprillis tutvustas eskiis-projekti autor, maastikuarhitekt Tii-

na Tuulik plaane piirkonna elanikele. Väiksesse parki on ta kavandanud Päikeseplatsi, põõsaread ja valgusta-tud alad. Koht on reserveeritud Gruu-sia-teemalisele skulptuurile ja koguni pingid on plaanis tuua Tbilisist.

„Eesti kultuuriruumile omaselt on need delikaatsed viited Gruusia kultuurile. Sümbolina kasutatakse Gruusias seitsme pöörleva tiivaga päikest ehk Borjgali, mis tähendab „ajavoolu”. Tänapäeval kasutatakse seda sümbolit Gruusia ID-kaardil ja passil, samuti müntidel. Kuna te-gemist pole püha sümboli, vaid iga-päevaelus kasutatava tähisega, mis sarnaneb meie kaheksakannaga, siis kasutan seda Gruusia pargi kesksel platsil sillutise mustrina,” täpsustas kavandit selle autor.

Kesklinna vanem Vladimir Svet rõhutab, et projekti teostumisel saab ühe omanäolise roheala võrra rikka-maks terve südalinn, ennekõike aga Raua piirkond. „Meie peamisi ees-märke on muuta linnaruumi atrak-tiivsemaks ja hubasemaks. Oleme korrastanud hulga haljasalasid Kesk-linnas, et need kohalike elanike seas rohkem kasutamist leiaksid. Ja need ongi leidnud,” lisab Svet.

Lepingu järgi peaks Gruusia haljak kavandatud kujul valmima novembris.

Veel uutLisaks on kavas teha veel sel aastal al-gust paari olulise tänava rekonstruee-rimisega.

Elanikud ootavad pikisilmi remon-ti Koidu tänaval. Hankemenetlus töö-

võtja leidmiseks käib ja pakkumiste esitamise tähtaeg on 21. august. Tä-nav peab lõigus Paldiski maanteest kuni Endla tänavani olema kasutus-valmis tuleva aasta juuniks. (Vt ka lk 4.)

Jaan Poska tänava rekonstruee-rimist kavandatakse Narva maantee ja Vesivärava tänava vahelises lõigus. Töö ettevalmistus oli nädal tagasi projektdokumentatsiooni koostamise ja ehitusloa taotlemise järgus. Han-get töövõtja leidmiseks saab alustada ehitusloa saamisel. Loodetavasti kul-geb protsess tõrgeteta ja ehitusega õnnestub sel aastal alustada.

Samal ajal võtab kavandatud tem-pos ilmet kümnendi suurrajatis – Rei-di tee. Mis sel ehitusel praegu käsil, saab lähemalt lugeda lk 4.

Kesklinn rikastub kauni haljasalagaSel nädalal peaks saama allkirjad ehitusleping Gruusiale pühendatud haljaku rajamiseks Kreutzwaldi ja Raua tänava nurgal.

www.tallinn.ee/kesklinn • 14. august 2019

Kesklinna Sõnumite järgmine number ilmub 11. septembril.

Väljaandja: Tallinna Kesklinna Valitsus

tel: 645 7229e-post:

kesklinnasonumid@tallinnlv.ee Trükki toimetanud: OÜ Rkontor

TALLINNA KESKLINNAS ELAB 61 501 INIMEST.

Viimase kuu jooksul suurenes linnaosa elanike arv 34 võrra. Elanike koguarvult edestavad Kesklinna endiselt ainult Las-namäe (117 843) ja Mustamäe

(66 101), kus mõlemas aga suvel elanike arv kahanes.

Allikas: rahvastikuregister, 1. august 2019

Loe lk 3 Balti ketist Loe lk 4 Reidi teel

Loe lk 5 Õunad tasuta Loe lk 9 Politsei suvel

Sellisena on Gruusia haljak kavandatud. Ösel Plan OÜ 3D-vaade

Tähistame taasiseseisvumis- päeva!20. augustil tähistab riigikogu Eesti taasiseseisvumispäeva ja kutsub sel puhul kõiki huvilisi Pika Hermanni torni külastama. Torn on huvilistele avatud kella 11–18. Ladusama sisse-pääsu korraldamiseks jagatakse kü-lastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg.

Tallinnas tähistame taasiseseisvu-mispäeva Harjumäel 20. Augusti väl-jakul. Kell 15 algab seal tasuta kontsert Ivo Linna, Kaire Vilgatsi ja Peeter Saa-ni juhatatava orkestri osavõtul.

Kesklinna valitsus kutsub kõiki Harjumäele Eesti hümni ühislaul-misele koos kooriga 20. augustil kell 23.03 – täpselt sel ajal 28 aastat taga-si kuulutati Toompeal Eesti Vabariik taas iseseisvaks.

Foto: Erik Peinar / riigikogu kantselei

14. august 20192

TÄHTSAD TEEMAD

Lennujaama tee ehitatakse laiemaks

Mida teha elektri-tõukeratastega?Sel aastal ilmus jõuliselt tänavapilti midagi, mida veel aasta tagasi polnud peaaegu et nähagi – elektritõuke-rattad. Või skuutrid, nagu neid välismaal nimetatakse. Nende levik algas Euroopa pealinnades juba paar aastat tagasi ja nüüd jõudsid need meilegi. Paljud tallinlased ostsid neid masinaid endale, sajad tulid linnas rendi-le kohalikult ettevõttelt Bolt ja Leedu firmalt Citybee. Nüüdseks on selge kaks asja. Esiteks on elektritõuke-rattad tulnud, et jääda. Teiseks: need vajavad kindlaid reegleid.

Põhiline probleem, mis kaasneb skuutrite kasutamisega, on seotud liiklejate ohutuse ja uute liiklusvahendite jaoks õige koha leidmisega. Ühelt poolt, olles koos jalakäijatega kõnniteel, võivad viimaseid suurema kiiruse tõttu ohus-tada. Samuti ei ole kõnnitee alati piisavalt sile ja lai, et seal oleks tõukeratturil turvaline sõita, rääkimata osku-sest valida sobilik kiirus. Teiselt poolt ei oleks õige suruda elektritõukerattaga sõitjaid sõiduteele, kus neid on raske märgata. Olukorra teeb keerulisemaks ka asjaolu, et ju-hiluba skuutriga sõitmiseks vaja ei ole. Vaevalt sooviksid autojuhid sõita pidevas kartuses märkamatuks jääva tõu-keratturiga kokku põrgata.

Esmalt peaks selle dilemma lahendama seadusandja ja üt-lema, kus ja milliste reeglite järgi peaksid skuutrid sõitma. Oluline oleks sätestada ka muud seotud reeglid: lubatud vanus, vastutus õnnetusjuhtumi korral, kiivrikandmise ko-hustus kasvõi vähemalt lastele. Nendest küsimustest isegi olulisem on aga elektritõukeratta peamine „vigur” – piir-kiirus.

Praegu poes vabalt müüdavate imemasinate piirkiirus võib küündida 35 kilomeetrini tunnis! Linnas elektritõu-keratta renditeenust osutavad ettevõtjad on piiranud nende kiiruse 20 kilomeetrini – see on olnud Tallinna linna põhiline tingimus masinate tänavale lubamiseks. Et aga samasugune piirang kehtiks kõikidele elektritõu-keratta kasutajatele, peaks riigikogu vastava muudatuse liiklusseadusesse sisse viima. Muide, linn on sellise ette-paneku teinud.

Seni peavad aga skuutriga sõitjad meeles pidama, et ei liigu kõnniteel üksi – seal on teisigi, ka eakaid, puuete-ga inimesi, väikelapsi. Kiivri kandminegi kulub alati ära ja väiksem kiirus päästab hullemast. Pikemas pers-pektiivis peaks aga elekt-ritõukeratas liikuma koos jalgrattaga spetsiaalsel jalgrattateel. Neid, olgu li-satud, tuleb varsti Kesklin-na juurde: Reidi teele, Jaan Poska tänavale, Koidu tä-navale. Turvalist liiklemist!

3 KÜSIMUST

1. Mida olete seadnud linnaosakogu liikmena enda prioriteediks? Minu prioriteet on võimalikult palju häid ja mõistlikke detailplaneeringuid me-netleda ja kinnitada, et Tallinna kesklinn saaks võimalikult kiiresti välja areneda.

2. Mis on Kesklinnas hästi, mida muudaksite? Vanalinn on hästi hooldatud ja selle korrasolu üle võib uhke olla. Palju häid detailplaneeringuid on juba kinnitatud Kesklinnas ning arenemist on näha

igal pool.Samas jätab soovida liikluskorraldus, auklikud teed ja kallis parkimine – isegi

Helsingis on odavam parkida. Samuti ei ole väljaarendatud korralikke jalgrattateid ega jalakäijate jaoks avaraid alasid Kesklinnas.

3. Milline isiklik seos on teil Kesklinnaga?Ennekõike seob see, et olen elanud nii vanalinnas kui ka südalinnas 16 aastat.

Vladimir SvetKesklinna vanem

Kodud said tuleohutumaks

Projektiga „500 kodu tuleohu-tuks” sai Kesklinnas korda 18 eluaset.

Päästeameti ja Tallinna koos-tööna mullu algatatud projekti raames kontrolliti sadade elu-asemete küttekoldeid ja elekt-riseadmeid ning eraldati va-hendid nende kordategemiseks. Kesklinna piires mõne kuu jook-sul tehtud elektri- ja pottsepa-tööd, tagamaks nii küttekollete kui ka elektrisüsteemide ohu-tust, läksid maksma kokku veidi üle 103 000 euro, mis kaeti poo-leks riigi ja linna eelarvest.

„Kui terves Tallinnas oli ees-

märk muuta tuleohutuks 65 eluaset, siis Kesklinnas oli neid 18. Enamasti on tegu üpris va-nades majades asuvate korteri-tega, mille kordategemine lisab turvatunnet nii elanikele endile kui ka naabritele. Ühtlasi aitab see kaasa, et miljööväärtusli-kud hooned paremini säiliksid. Oleme tänulikud päästeametile ning Tallinna sotsiaal- ja ter-vishoiuametile niisuguse olulise projekti läbiviimise eest ja loo-dame, et selle edukus loob hea eelduse sarnaste tegevustega jät-kamiseks,” hindas tulemust Kesk-linna vanem Vladimir Svet.

5. augustist suleti laiendus-töödeks Lennujaama tee lõi-gus Tartu maanteest kuni Lennujaama tee 7 sissepää-suteeni.

Teelõiku pikkusega umbes 270 meetrit laiendatakse sel-le läbilaskevõime tõstmiseks; rekonstrueerimistööde lõpe-tamise tähtaeg on septembris.

Kuna tööde tegemiseks tuli Lennujaama tee sulgeda,

siis saab ümbersõiduks ka-sutada marsruuti Tartu mnt – Suur-Sõjamäe tn – Keevise tn – Sepise tn – Valukoja tn – Sepise tn. Ümbersõidule suu-nati ka linnaliinibussid nr 49 ja 65 ning tehti ajutine bussi-peatus.

Laiendustööde käigus rekonstrueeritakse ka tee all paiknevad vee- ja kana-lisatsioonitrassid, parenda-

takse sajuvee ärajuhtimi-se võimalusi ning rajatakse LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus. Ühtlasi ra-jatakse juurde vasakpöörde-rida Lennujaama teelt Tartu maanteele ja Ülemiste hotelli poolsele küljele lisandub bus-sipeatus. Sõiduridade projek-teeritud laius rekonstrueeri-tavas lõigus on 3,25 meetrit, ühissõidukipeatuse tasku

laius kolm meetrit. Ülemiste hotelli poolsele küljele tuleb ka kolme meetri laiune as-faltkattega kergliiklustee, mis ühendab lennujaama poole suunduva kergliiklustee Tar-tu maantee äärsega.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel teeb ehitustöid RTS Infraehi-tus OÜ. Töö lepinguline mak-sumus on ca miljon eurot.

Muinastuli InglirannasTraditsioonilisel muinastu-lede ööl 31. augustil süüda-takse taas päikeseloojangul tuhanded lõkked

Eesti mere randades. Kesk-linnas teeme seda teist aastat Inglirannas (Russalka mäles-tusmärgist veidi Pirita poo-le). Olete oodatud kell 20.30, et nautida suvelõpu kaunist päikese loojangut, tulemaagiat ja muusikat.

Lasteaedades on puudu tosin töötajatKesklinna 25 lasteaiast seitsmes on uue õppeaasta eel täitmata kokku 12 töökoh-ta, neist pooled on täistööajaga õpetaja ametikohad.

„Kesklinna lasteaedades on kokku üle poole tuhande õpetaja ja abiõpetaja koha. Enne uue õppeaasta algust on mitme lasteaia juhid kurtnud töötajate leidmi-se raskuse üle. Jutt käib nii kõrgharitud õpetajatest kui ka abiõpetajatest. Looda-me, et lisatähelepanu sellele probleemile aitab leida nendele kohtadele õigeid ini-mesi ja lasteaiad saavad uut õppeaastat alustada komplekteeritud koosseisus,” selgitas Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Kesklinna 25 munitsipaallasteaias käib kokku 3138 mudilast ning töötab 540 õpetajat ja õpetaja abi.

Tabelis on toodud meie lasteaedade personalivajadus koos kontaktandmetega.

Vastab linnaosakogu liige Meelis Soll

23. augustil kell 10–20 olete oodatud Vabaduse väljakule ajaloopäevale, mis tähistab 30 aasta möödumist Balti ketist.

Päeva jooksul on ajaloo-telgis võimalik tutvuda Balti keti looga, vaadates spetsiaal-selt selleks päevaks koostatud videoklippe, tutvudes näituse-ga „Kes on su kõrval?” ja luge-des trükiseid. Rahvarinde muu-seumi eriväljaandena ilmub tähtpäevaks „Balti Keti Teataja”. Ajalehega on kaasas ristsõna, mille õigesti lahendanute vahel loositakse välja väärt auhind.

Algusega kell 10.20 saab ajalootelgis jälgida põnevaid mõttevahetusi kolmes arutelu-paneelis.

Neist esimeses arutlevad Andrus Öövel ja Rein Veide-mann teemal „Meenutades Balti ketti”. Arutelu suunab Ain Saarna.

Kell 11.40 algavat mõtteva-hetust MRP teemadel juhatab professor David Vseviov ning arutlevad Igor Gräzin, Heiki Lindpere ja professor Lauri Mälksoo.

Kell 13 algab kolmas vest-lusring „Sissejuhatus aastasse 1990”. Siin annab Ignar Fjuki ja Heido Vitsuri arutelule hoo sisse Andres Kollist.

Arutelude vahel kuuluta-takse kell 11 välja luulekonkur-si „Vabaduse loits 2019” või-dutööd, mis tulevad samas ka esmaettekandele. Esitletakse samuti kogumikku konkursi parimatest luuletustest.

Kui hommikupoolne osa päevast on tõsist mõtteainet pakkuv, siis pärastlõunal täidab ajalootelgi muusika. Kell 15.30 algaval kontserdil saab kuulata laule kolme Balti rahva keeles. Samal ajal toimuvad Balti keti teemalised mälumängud, saab

panna kokku Balti keti puslet ja osaleda Balti keti fotomängus – st jäädvustada end inimketis aastal 2019.

Kontsert külalistega Balti keti aastapäeva tähista-mist saadab Baltimaade muu-sika – kolmes keeles, nii lastele kui ka suurtele, rahva- ja folk-muusika. Kell 15.30 astub lava-le Lätist pärit õdede kollektiiv Dimanta Sisters. Suhkurma-gusa muusika asemel üllatavad nad metalsete harmooniate ja noorele põlvkonnale iseloo-muliku toore heliga.

Leedu vana rahvalaulu pa-kub kolmeliikmeline rahva-muusikaansambel Folk Trio. Leedu rahva ajaloost õrnal ja tundlikul moel jutustades lisa-vad nad nüüdisaegseid ja klas-sikalisi vürtse.

Eesti artistidest saab kuu-lata noort lauljat Gloria Raud-järve – meie suurima laste lau-luvõistluse „Tähtede lava” 2019. aasta võitjat. Samuti laulab kaunis emakeeles Brigita Mu-rutar & Paul Neitsov DUO ning õhtu lõpetavad Marek Sadam ja Tõnu Laikre.

Rahvarinde muuseumi kor-raldatava ajaloopäeva kootöö-partnerid on Leedu Vabariigi suursaatkond, Läti Vabariigi suursaatkond, rahvusarhiiv ja Ristik. Täpsemat teavet annab päevast tallinn.ee/rrmuuseum ja tel 644 8193.

Balti ketist2009. aastal UNESCO maailma mälu programmi kantud Balti kett on meie lähiajaloo kõi-ge suurejoonelisem sündmus. 1989. aasta 23. augustil – 50 aastat pärast Molotovi-Rib-bentropi salapakti sõlmimist – seisis ligi kaks miljonit inimest

läbi kolme Balti riigi ulatuvas 675,5 km pikkuses inimketis käsikäes, loitsides „Vabadus!”. Nii anti kogu maailmale teada Balti rahvaste sõnum: elada vaba rahvana oma vabal maal.

Balti keti korraldamise eellugu ulatub 1989. aasta ke-vadesse. 13.–14. mail toimus Tallinnas Sakala keskuses I Balti Assamblee – Eestimaa

Rahvarinde rahvavolikogu, Läti Tautas fronte duuma ja Leedu Sąjūdise volikogu ühisistung. Siin loodi Balti Nõukogu, mis võttis kaks kuud hiljem, 15. juulil Pärnus EKE pansionaadi ruumides vastu otsuse korral-dada Balti kett.

Balti Assamblee raames pi-das 13. mai õhtul keeleteadlane ja Eestimaa Rahvarinde eest-

seisuse liige Mati Hint Raekoja platsil kõne „Balti tee”, milles käsitles kolme maa ühist saa-tust alates 18. sajandi lõpust ja sõnastas kolme Baltimaa rahu-meelse, vägivallata, sammsam-mulise tee iseseisvuse taasta-misel. „Balti tee on Ida ja Lääne ausate kokkulepete otsimise tee, rahvuste enesemääramis-õiguste realiseerimise tee. Sel-

lele teele asumine oleks uueks lootuseks Baltimaadele ja kogu Euroopale. Baltimaade rahvad on valmis asuma sellele tee-le,” lõpetas Mati Hint ajaloolise kõne.

14. august 2019

TÄHTSAD TEEMAD

3

Täpsed elukohaandmed tagavad hüved

Veel on jäänud mõni puhkuse-nädal enne kooliaasta algust. See aeg tasub veeta huvitavalt!

Teisipäeval, 27. augustil kell 14–18 on noored oodatud Kanutiaia parki, kus Kesklinna noortekeskus pakub vaba aja veetmiseks mitmekülgset sisu-kat tegevust.

Sama päeva õhtul kell 18–19 on Kanutiaias kavas joogatund – sinnagi on iga noor teretul-nud!

Halva ilma korral võib aja-kava muutuda. Lisainfo: kesk-linnanoored.ee.

Laupäeval, 31. augustil kell 12–20 kutsume kõiki noori

Snelli tänavakultuuri festivalile Toompargis ja Snelli staadionil. Seal toimub nii aktiivseid kui ka loomingulisi tegevusi, pakutak-se head muusikat, tänavatoitu ja sõpradega ajaveetmist mõ-nusal puhkealal. Oskusi saab proovile panna jalgpalli-, korv-palli- ja tänavatantsuvõistlusel. Elamust pakuvad tänavatsir-kuse õpitoad, slackline, roni-missein koos erinevate tänava-kunsti tegevustega.

Noortekeskuste alal saab mängida õuemänge, õppida võrkpalli, tutvuda koomiksite-ga. Keskraamatukogu alal tee-me tutvust tänavamuusikaga.

Uusi mõtteid ja teadmisi võime koguda alalt „Noored Snellis räägivad”, kus teemasid on ter-visest, fotograafiast, tänava-kunstist, geopeitusest ja muust põnevast.

Lavaprogrammis astuvad peale noortebändide üles ÖED ja Lepatriinu.

Kogu festival on TASUTA!Programm täieneb pidevalt,

sellega saab tutvuda veebilehel www.tallinn.ee/tanavakultuu-rifestival ja Facebooki ürituses nimega „Snelli tänavakultuuri-festival 2019”.

Festivali peakorraldaja on spordi- ja noorsooamet.

Noored leiavad pargis toredat tegevust

Balti keti ajaloopäev – suursündmus kõigile

Tallinlase staatusega kaasnevate hüvede saamiseks tuleb oma elukoht registreerida.Rahvastikuregistri seaduse muudatusega kustusid tuhandete tallinlaste elukohaand-

med, kellel tuli valimisõiguse kasutamiseks oma elukoht kiirkorras vähemalt linnaosa täp-susega registreerida. Sellise ajutise iseloomuga registreeringu andmed kustusid juulis. Elukohta on lihtne registreerida: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel või linnaosavalitsuses rahvastikuregistri töötaja abiga. Lisateave www.tallinn.ee/elukohaandmedkorda.

Lasteaedades on puudu tosin töötajat

Helen Lausma-SaarRahvarinde muuseumi juhataja

Foto 1989. aasta Balti ketist pärineb Rahvarinde muuseumi arhiivist.

Foto: Vladislav Neykovich

4

LINNAELU

14. august 2019

Kastellaanimajas hõljub iidse Rooma hõngu

Maailmaränd muuseumis

Eduard Vilde muuseumi Kas-tellaanimaja galeriis on avatud Piret Rohusaare isikunäitus „Naine ja tema kann”.

Maalid kirglike punaste var-junditega naisekujude ja vaasi-dega, nagu ka amforakujulised vaasid on inspireeritud kunstni-ku reisist Igavesse Linna. Tema töödes on Rooma hingematvat

ilu, igikestvatelt müüridelt ka-javaid sosinaid, salapäraseid kõnekatkeid. Kastellaanima-ja galerii avaras saalis mõjuvad postamentidel vaasid kui Rooma sammaste värviliseks muutunud kolonnaadid.

Piret Rohusaar on nii maalija kui ka keraamik, rohkem siiski esimest. Kunstiinstituudi päe-

vist meenutab ta tänuga oma õpetajaid, kellest Tiit Pääsuke, Enn Põldroos ja Ando Kesküla oleksid nagu alati koos temaga. Samuti Lemming Nagel ja ühi-sed suvised vabaõhumaalimi-sed ning salapärane Aleksander Suuman.

Näitus „Naine ja tema kann” on avatud 31. augustini.

29. augustil tähistab Eduard Vil-de muuseum oma sünnipäeva järjekordse muuseumimeditat-siooniga „Maailmaränd”.

Vilde muuseumi omamoo-di brändiks kujunenud üritus-tesarjas kohtuvad Eduard Vilde elutoas alati üks muusik ja üks kirjanik. Sel korral rändavad heli ja sõna toel helilooja Argo Vals

ja kirjutav näitleja Andres Noor-mets.

„Maailmaränd” ei ole kont-septuaalne ega poliitiline, vaid lihtsalt ühe hetke pikendamine ajas ja ruumis. Valsi ja Noormetsa paeluvad helid, mis hingavad va-balt, sügavalt ja rahulikult.

Andrese viimaste aastate luu-letused moodustavad päeviku-

laadse rännaku mööda maailma. Argo on atmosfäärivõlur, kelle õhuline helikeel on samuti rän-dav ja otsinguline.

Kontserti kuulatakse lamades.Kohti on piiratud arv, piletite

eelmüük vaid Vilde muuseumi kassas (T, N–L 11–17, K 11–18). Bro-neeritud piletid tuleb välja osta kolme päeva jooksul.

Reidi tee puhul on palju rää-gitud autoliiklusest. Viimane suurem arutelu toimus Rus-salka piirkonna sõiduradade arvu üle. Kõnni- ja jalgratta-teed pole seevastu suuri kirgi üles kütnud.

Reidi tee metalltõketega piiritletud ehitusalad lõikasid Russalka piirkonnas läbi seni kasutusel olnud kergliiklusteed ja olukorra lahendamiseks rajati freesasfaldist ja kummimatti-dest ajutised kergliiklusteed. Freesasfaldist ajutiste teede pind tihendati teerulliga sile-daks, mis tekitas jalakäijatele ja jalgratturitele vastuvõetavad liikumisvõimalused, kuid rullui-sutajatele jäid sobimatuteks.

Nüüdseks on ehitajad mit-mes lõigus asendanud ajutise tee lõplikuga. Jalakäijatele oli Russalka juures valgusfoori-ga ülekäigukoht, mis seoses teetöödega suleti ja avati uus ajutine valgusfooriga ülekäi-gukoht kesklinna poole, Kad-

rioru kanali joonele. Kevadel Narva maantee ristmiku tee-tööde tõttu toodi valgusfooriga ülekäigukoht veelgi kesklinna poole, Hiina saatkonna ette.

Ühel ajal sõidutee ehituse-ga käib kergliiklusteede raja-mine. Mõistet „kergliiklustee” kasutan üldistavalt nii jalg- kui ka jalgrattateede ja rannapro-menaadi kohta. Neid teid on ehitatava sõiduteega piirneval alal mitmesuguseid ja nende puhul tuleb rääkida kergliiklus-teede võrgust. Uue mereäärse tugiseina kõrval asuvale pro-menaadile valatakse betoonist teekate, mis on jätk Pirita tee promenaadile ja ulatub Pikk-silma ristmikuni. Pikksilma ristmikust kuni Ahtri tänava-ni jätkub promenaad eri värvi graniitplaatidest kattega ja ko-hati paigaldatakse plaatidesse valgustirühmad.

Promenaadi kõrval on teed jalgratturitele, mis saavad as-faltkatte. Kadrioru pargi ja

Russalka piirkonna kergliiklus-teed kaetakse punakaspruunist peenest graniitkivikillustikust kattega. Ehitatakse ka laudkat-tega siksakilisi jalgteid ja kivi-parketiga teelõike. Seega saab kergliiklusteede pilt väga mit-mekesine. Nendega piirnevale alale paigutatakse istepingid, jalgrattatoed, rajatakse puh-ke- ja sportimisplatsid vastava varustusega.

Tutvudes ehitusprojektiga hämmastasid siinkirjutajat mõ-ned arvud, millest tõstan esile paigaldatavate pinkide arvu – 230. Suur arv tuleneb Reidi tee ehitusega ettenähtud kergliik-lusteede suurest ulatusest.Rahvas tunglebKuigi ehitusala on piiritletud metallist tõketega ja varusta-tud keelavate siltidega, eiravad väga paljud nii piirdeid kui ka silte ja tungivad ehitusalale. Ehitajate ütluste kohaselt ei suudeta inimeste pealetungi survet tagasi hoida ja nii tuleb

neil sissetungijate tagajärgede likvideerimiseks teha lisatööd.

Näitena tõstan esile värs-kele segule pandud äärekividel kõndimist, mis need paigast ni-hutab; jalgsi ja jalgrattaga min-nakse muruseemnega külvatud haljasaladele, jättes ehitajale jälgede kõrvaldamise; pudelite ja pudelikildude ning muu prügi jätmine ehitaja koristada jne.

Meri ikka tõmbab tugevalt! On alust arvata, et Reidi tee mereäärne ala muutub tulevi-kus väga populaarseks. Pealegi ehitatav tee loob kesklinna ja mere otseühenduse ning selle-ga soodustab inimeste tulekut merepromenaadile. Ehitajatel on kavas anda Reidi tee Kad-rioru pargi äärne ja Russalka ümbruse kergliiklusala augusti lõpus linnale üle. Igatahes juba varsti saab linn avada piirkonna inimestele vabaks liikumiseks.

Reidi tee tähendab ka kergliiklusteid

Väino RajanguReidi tee piirkonna elanik

Koidu tänav läheb remonti Selleks aastaks kavandatud remont jõuab lõpule järgmiseks suveks.

Riigihanke õnnestumisel on Koidu tänava rekonstrueerimi-sega Paldiski maanteest kuni Endla tänavani lootust alustada järgmisel kuul. Teelõigu valmides peaks sõidukite liikumiskiirus olema seal 30 km/h, liikluse rahustamiseks on kavas tõsta rist-mikud teepinnast kõrgemale. Sõidutee mõlemale poolele tuleb vähemalt kahe meetri laiune betoonplaatidega kaetud kõnnitee, Kassisaba poe juurde rajatakse jalgrattahoidla. Tänaval vaheta-takse välja valgustid, uuendatakse kanalisatsioon ja muud võr-gud.

Ehituseks langetatakse kuus väheväärtuslikku või ohtlikku puud, asemele istutatakse seitse puud ja 580 põõsast.

Kadriorus võtab uus tee ilmetLiikluskorralduse muudatused nii Russalka kui ka sadama juures on saatnud Reidi tee rajamist terve selle aasta vältel ega ole veel möödas.

Viimased uudised puudutasid Narva maantee lõiku Jaan Poska tänava ristmikul asuvast kaubanduskeskusest Must Luik kuni Hiina endise saatkonnahooneni (Narva mnt 100). Seal te-hakse sel nädalal ehitustöid tee aluspõhja tugevdamiseks ja seetõttu tuli sõiduradade arvu ühe võrra vähendada mõlemas suunas. Töö on kavas lõpetada 17. augusti õhtuks. Seejärel taas-tatakse 2+2 sõidurajaga liiklusskeem.

Samal ajal tõstetakse Piritalt tulev vabavoolne (valgusfoorita) sõidurada Russalka-poolsele liinile. Seejärel saavad kesklinna suunduvad sõidukid sellel rajal sõita algusest lõpuni uuel teel.

Eesseisvatest liiklusmuudatustest teatame operatiivselt Kesklinna veebilehel ja Facebookis. Reidi tee peab valmima aas-ta lõpuks.

5

LINNAELU

14. august 2019

Kastellaanimajas hõljub iidse Rooma hõngu

Maailmaränd muuseumis

Peatselt tekivad Tallinnasse Õunastopi peatused, kust linnarahvas saab tasuta õunu võtta.

Projekti algataja Marika Juusu sõnul sai ta idee möödunud aastal, kui oli mure liigsete õuntega. Hoolimata sellest, et tema peres sirgub neli õunasööjat last, tuli iga nädal visata ära puu all mädanema läinud õunu. Vahel õnnestus tal mõned õunad so-kutada sõpradele, tuttavatele ja juhuslikele möödakäijatele, aga ikka jäi hunnikute viisi üle. Isegi mahla ja moosi tegemine ei aida-nud probleemi lahendada.

Õunastopi peatuste ideega tuli kaasa mitu ettevõtet. Omniva aitab õuntel pea-tustesse jõuda – üleliigsete õunte äraviimi-seks saab tellida tasuta Omniva kulleri. (Et sel aastal on katseprojekt, saavad kullerit

tellida vaid Viimsi, Maardu, Loo, Jüri, Laagri ja Harku elanikud.) Pakendikeskus varus-tab õunakastidega, mida lubas ehitada Pir-rukastid OÜ ja kaanetada ilmastikukindla vineeriga Estinwood OÜ. Projektile koguti toetust Hooandjas.

19. augustist on Kesklinnas neljaks nä-dalaks (15. septembrini) avatud Õunastopi peatused rahvarohketes parkides: • Ameerika aias endise lastestaadioni alal (Suur- ja Väike-Ameerika tn vahel)• Koidu pargis (Koidu 97) • Politseiaias • Tiigiveski pargis (Juhkentali 10)

Õunu tuuakse peatustesse üks kord nädalas. Õunastopi peatusi Tallinnas ai-tavad korras hoida linnaosavalitsused ja lasteaiad.

Õunastopist saab tasuta õunu

Tallinna jõuluturu korraldaja on leitudRiigihanke Tallinna Raeko-ja platsi jõuluturu korraldaja leidmiseks võitis ainsa pak-kujana osalenud senine kor-raldaja.

Pakkumistähtaeg suve ha-kul välja kuulutatud riigihan-kel, millega Kesklinna valit-sus otsis järgnevaks kolmeks aastaks jõuluturu korraldajat Raekoja platsile, sai läbi 19. juulil. Tähtajaks saabus üks pakkumus, mille tegi 5+ Capi-tal OÜ ja mille riigihanke ko-misjon tunnistas hanketingi-mustele vastavaks.

„Kevadel tehtud linna kor-ruptsiooniraportist tulenes

meile vajadus viia jõuluturu konkurss läbi riigihankena teenuse osutamise kontses-sioonile. Nüüd on see tehtud ja võime tõdeda, et järgmi-se kolme aasta jooksul pakub teenust sama firma, kes teinud Tallinna jõuluturust Euroopa üha kuulsaima ja tunnustatui-ma. Loodan, et korraldaja pi-kaajaline kogemus ja ühtlasi ka avatus uutele ideedele lubab meie jõuluturul jätkuvalt olla atraktiivne nii tallinlaste kui ka turistide jaoks,” ütles Kesklin-na vanem Vladimir Svet.

Pakkumushinnaks ühe pe-rioodi eest (novembrist jaa-

nuarini) kujunes 48 300,21 eurot. Riigihanke tulemuse-na sõlmitakse kolmeaastane kontsessioonileping, millega antakse osa Raekoja platsist jõuluturu korraldamiseks tee-nuse osutaja kasutusse. Kor-raldajal on peale igapäevase kaubandustegevuse jõuluturul kohustus pakkuda nädalava-hetuseti kultuuriprogrammi kooskõlastatuna Kesklinna valitsuse ja Tallinna raekojaga. Samuti peab korraldaja taga-ma jõuluturul turvalisuse ja koristusteenuse ning jõuluva-na kohaloleku.

Korteriühistutele on avatud taotlusvoor kütteseadme väl-javahetamiseks või kaugküt-tepiirkonnaga liitumiseks.

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) võtab 1. augustist kuni 30. septembrini korteri-ühistutelt vastu taotlusi toetu-se saamiseks, otsused tehakse aasta lõpuks.Toetust saab taotleda: • biomassil töötava katelsead-me väljavahetamiseks biomas-sil töötava katelseadmega, • biomassil töötava katelseadme väljavahetamiseks mõne teise taastuvkütuse lahendusega, • fossiilset kütust kasutava küt-

tesüsteemi (v.a maagaas) asen-damiseks taastuvkütuse lahen-dusega, • biomassil või fossiilsel kütusel töötava küttesüsteemi asen-damiseks kaugküttevõrguga. Sellel juhul võib projekti mak-sumusse lülitada hoonesisesed küttesüsteemiga seotud tööd. Teiste variantide puhul ei ole see võimalik. Kaugküttevõrgu-ga liitumine on üks parimaid võimalikke lahendusi kesk-konnakaitselistest aspektidest vaadelduna ja ühtlasi panus-tab see kaugküttevõrkude jät-kusuutlikkusse.

Toetust saavad taotleda

korteriühistud, kelle maja on ehitatud enne 1. jaanuari 2010, sest need hooned ei pruugi olla energiasäästlikud ja kütte-seadmed võivad vajada väljava-hetamist.

Toetuse taotlemisel peab omaosalus olema 50% projekti abikõlblike kulude maksumu-sest. Vooru eelarve on 500 000 eurot.

Taotluste esitamine toimub andmesüsteemi KIKAS kau-du. Täpsema info taotlusvooru kohta leiab KIK-i kodulehelt või saab küsida projektikoordinaa-tor Piret Sepalt (piret.sepp@kik.ee, 627 4321).

Korteriühistu võib saada toetust

VõimlemisklubiVõimlemisklubi

SupergraafilineseinapiltKeldrimäelKeldrimäe 2 paikneva maja otsaseinale on ka-vandatud supergraafiline seinapilt „Jõuvan-ker”. Käimas on läbirääkimisega hankeme-netlus ja töö peaks valmis saama septembris.

Rahumäe kalmistule on pai-galdatud üle 300 uue mahuti jäätmete liigiti kogumiseks.

Tallinna kalmistutel on ol-nud pikka aega probleem seal tekkivate jäätmete sorteeri-mine – uued mahutid loovad liigiti kogumiseks paremad võimalused. Eesmärk on üks-teisest eraldada haudadelt kokku kogutavad biolagune-vad (okkad, lehed, oksad jms) ja muud olmejäätmed (küün-latopsid, kilekotid jms). Biola-gunevate jäätmete jaoks soe-tati rohelised ja olmejäätmete kogumiseks hallid jäätmema-hutid. Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Marki sõnul on kalmistute jäätmemahu-

tite jaoks disainitud ka uued jäätmeliigile viitavad ja juhen-davad kleebised, millega kõik mahutid märgistati.

Peale Rahumäe kalmistu saavad lähinädalatel uued ma-hutid paika Liiva, Pärnamäe ja Hiiu-Rahu kalmistul. „Viimane aeg on nüüdisajastada Tallinna kalmistute jäätmemajandus. Kalmistutel olid seni kasutusel ajast ja arust vanad nõukaaeg-sed konteinerid. Jäätmete lii-giti kogumine kalmistutel on sellisel moel üsna võimatu,” ütles Kristjan Mark mahutite hanget kommenteerides.

Riigihanke tulemusel tar-nis uued mahutid Liiva, Rahu-mäe, Hiiu-Rahu ja Pärnamäe

kalmistule OÜ Paadilaenutus. Lepingu maksumus on 166 000 eurot. Kokku paigutatak-se kalmistutele 1140 mahutit suurusega 600 liitrit ja 554 mahutit suurusega 240 liitrit. Suurematesse rohelistesse mahutitesse kogutakse haljas-tusjäätmeid, väiksemad hal-lid on aga segaolmejäätmete, nagu hauaküünlad, kilekotid jms kogumiseks.

Uued mahutid ja nende märgistus muudavad kalmistu-tel jäätmete kogumise elanikele selgemaks. Enamik kalmistu-tel kogutavatest jäätmetest on biolagunevad ja neid kom-postitakse Pärnamäe kompos-timisplatsil. Biolagunevatest

jäätmetest kilekottide, küünla-topside jms eraldamine muu-dab nende käitlemise lihtsa-maks ja võimaldab saada head komposti. Kalmistute lähedu-ses paiknevatel jäätmeplatsidel on probleem ka olmejäätmete lendumisega. Kui olmejäätmed korrektselt biolagunevatest jäätmetest eraldada, siis need kalmistute jäätmeplatsidele ei jõua.

Uued jäätmemahutid on kvaliteetsed, ilma reklaamide-ta ja neile on pressitud logo „Tallinna kalmistud”, et neid eristada tavalistest jäätmema-hutitest.

Raepress

Suur- ja Väike-Ameerika tänava vaheli-sele endise lastestaadioni alale lisandus augustist kuue väljakuga rannavollekes-kus kogukonnaaia kõrvale.

Juuni algusest avatud ja Ameerika aia nime all tuntuks saanud kogukonnaaed on äratanud suurt huvi. Peale konteinerpee-narde on platsil Kesklinna valitsuse, linna keskkonna- ja kommunaalameti, spordi- ja noorsooameti ning kinnisvaraarendaja Metro Capital koostöös loodud erinevaid sportimisvõimalusi.

„Meil on hea meel, et endise lastestaa-dioni ala on muutunud kohalike elanike seas populaarseks ajaviitekohaks. Tervi-tame Metro Capitali soovi panustada ala vahekasutusvõimalustesse, avades samas ka rannavollekeskuse. Keskuse avamine toimus 1. augustil show-mängudega,” ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Osa endise lastestaadioni territooriu-mist on hõlmatud ehitustegevusega. Sel-le lõpuks rajatakse Toom-Kuninga tänava poolsele, arendajale Metro Capital kuulu-vale alale endise lastestaadioni äärde nel-jast majast koosnev terviklik elamukomp-leks. Kogukonnaaed, rannavollekeskus ja vaba aja veetmise ala asuvad ehitustege-vusest vabal alal.

Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar lisas, et ettevõttele on Uue Maailma ko-gukonna arengusse panustamine oluline, kuna nad soovivad aidata luua täisväär-tuslikku elukeskkonda kõigile sealsetele elanikele.

„Meil on rõõm anda hoogu vollevälja-kute rajamisele, mis loob piirkonnas hea vaba aja veetmise võimaluse kohalikele elanikele ning eelkõige laste-noorte tree-ninguteks. Kes teab, ehk saavad just sealt tuule tiibadesse järgmised rannavolle tu-levikutalendid,” märkis Kivisaar.

Väljaku lahendus on mõeldud mõne-aastaseks vahekasutuseks. Paralleelselt planeeritakse terviklahenduse loomist,

mis koosneb multifunktsionaalsest ja erinevatele vanuserühmadele mõeldud spordipargist ning vaba aja alast, kus on

võimalused harrastada nii traditsioonilisi spordialasid, tänavasporti kui ka niisama mõnusalt aega veeta.

6

LINNAELU

14. august 2019

Jäätmekeskus uues asukohas

Kalmistutel uueneb jäätmemajandus

Ameerika aia kõrval on rannavollekeskus

Uus trammiliin Vanasadamast Ülemistele Vastavalt koostöölepingule hakkab Tallinn koos majan-dus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumiga koostama trammitee eelprojekti Va-nasadama ja Rail Baltic Üle-miste reisiterminali ühen-damiseks.

Ühine huvi on, et rajatav Ülemiste reisiterminal, len-nujaam ja Vanasadam oleksid ühendatud kiire ja mugava trammiliiniga. „Eelprojekti ka-vade kohaselt projekteeritakse uus trammitee lõik Ülemis-telt Vanasadamani selliselt, et seda oleks võimalik ühenda-da olemasoleva trammiteega Liivalaia ja Tartu mnt ristmi-kul või sellest põhja pool ning täpsustatakse kavandatud la-

henduse vastavust tegelikele oludele,” selgitas abilinnapea Kalle Klandorf. „Kaalumisel on ka tulevase trammiliini ühen-damine olemasoleva Balti jaa-ma ja Kopli linnossa kulgeva trammiteega.”

Ministeeriumi panus eel-projekti koostamisse on kuni 390 000 eurot, mis on eelar-vestatud Rail Baltic projekti va-henditest. Tallinna linna panus selgub marsruudi täpsustami-sel ja riigihanke tulemuste sel-gumisel. Tööd ja väljamaksed tellijale on vajalik teha hiljemalt 31. detsembriks 2020. Riigihan-ke korraldab linna keskkonna- ja kommunaalamet.

Raepress

Tallinna Jäätmekeskus kolis juuli alguses ja asub nüüd Paljassaare põik 5.

Endiselt vastavad aga klienditeeninda-jad telefonil 616 4000 ja meiliaadress on info@prugi.ee. Jäätmekeskusega samal aad-ressil asub ka Paljassaare jäätmejaam, mis taasavati mai alguses. Teavet nii Paljassaare kui ka Tallinna teiste jäätmejaamade kohta saab internetilehelt www.jaatmejaam.ee.

Paljassaare jäätmejaamas võetakse linnaelanikelt piiramatus koguses tasu-

ta vastu vanapaberit ja kartongi, paken-deid, vanametalli, komplektseid elektri- ja elektroonikaseadmeid, kasutuskõlblikku mööblit. Vastu ei võeta ohtlikke ja sega-olmejäätmeid. Piiratud koguses saab tasu-ta üle anda kodumajapidamises tekkinud aia- ja haljastusjäätmeid (0,6 m3), kasutus-kõlblikke riideid (0,6 m3), töötlemata puitu (1 m3), markeeritud plastijäätmeid (1 m3), rehve (8 tk), betooni (1 m3), eelsorteeritud telliseid (1 m3), plaate ja keraamikatooteid

(1 m3), lehtklaasi (1 m3). Muid ja piirkogu-sest enam jäätmeid saab üle anda jäätme-jaama hinnakirja alusel.

Jäätmekeskuse töö ja lahtiolekuajad muutusid 1. juunist: esmaspäevast nelja-päevani on tööaeg kella 8.15–17, reedel kel-la 8.15–15.45. Jäätmekeskus pakub nõusta-mist ja korraldatud jäätmeveo teenust nii tava- kui ka ärikliendile. Tallinna elanikel on parim viis prügiveolepingu sõlmimi-seks portaalis www.prugi.ee.

Konteinerpeenrad Ameerika aias.

Rannavollekeskuse avamisel mängis Eesti Võrkpalli Liidu võistkond

võrkpallisõprade vastu.

Huvireis KuremäeleKesklinna valitsus korraldab 28. augustil eakatele kesklinlastele väljasõidu Kuremäele, kus on võima-lus tutvuda Pühtitsa kloostri ja selle ümbrusega.

Buss väljub Tallinnast hommikul ja jõuab tagasi sama päeva õhtul.Vajalik on eelnev registreerimine, seda saab teha 23. augustini telefonil 645 7210.Kohtade arv piiratud!

Eero Kangorkunstiajaloolane

7

AVASTUSRETK

14. august 2019

Soome kuldaja kunst Adamson-Ericu muuseumis

Toompea linnuse arengulugu„Vana Tallinna ajaloolise pano-raami valitsevaks tuumikuks on tugevatõusuline Toompea, võrdselt mõjukas looduslikult ning arhitektuuriliselt. See kunagisest pikast rannikuas-tangust nagu tohutu paekänd üksikuna püsima jäänud jär-sakupealne oli hiljemalt käes-oleva aastatuhande alguseks kujunenud muistsete eest-laste linnusepaigaks.” – Nii kirjeldas tuntud kunstitead-lane Villem Raam 1973. aastal Toompead.

Ainus kirjalik allikas Tal-linna ja Eesti varaseima ajaloo kohta, Henriku Liivimaa kroo-nika, mainib napisõnaliselt, et 1219. aastal tuli Taani kuningas suure sõjaväega ja asus „Lyn-danisesse, mis oli varem olnud revalaste linnus, ja lammu-tades vana linnuse, hakkasid teist, uut ehitama”.

Revalaste (puit?)linnuse kohta on arheoloogiliste kae-vamiste käigus leitud vähe andmeid, kuid on oletatud, et see asus Toompea kõrgendiku kaguosas, praeguse Kohtu 2 kinnistu piirkonnas. Pärast val-lutust hakkasid taanlased ehi-tama Toompeale kivilinnust, kuid mitte enam põhjaossa, kuhu dominiiklased ja piiskop esialgu ühiselt kirikut rajama hakkasid, vaid seitsme hektari suuruse künka edelaossa.

Toompea linnuse arengu-lugu on uurinud mitu kuns-titeadlast. Esimesed ehi-tusarheoloogilised uuringud tegi linnuses arhitekt Ernst Ederberg (1891–1973). Pika Hermanni torni keldrit uu-ris 1926. aastal Tartu ülikooli esimene kunstiajaloo profes-sor Helge Kjellin (1885–1984), kes kahjuks oma tulemusi ei publitseerinud. 1927 uuris lin-nust baltisaksa arhitekt Ernst Kühnert (1885–1961). Põhjali-kult võttis Eesti- ja Liivimaa linnuste ajaloo käsile Armin Tuulse (1907–1977), esimene eestlasest kunstiajaloo pro-fessor Tartu ülikoolis. Pärast Teist maailmasõda on Tallin-na linnakindlustusi uurinud Rein Zobel (1928–2012) ja Vil-

lem Raam (1910–1996). Toom-pea linnuse arengust on oma versiooni välja pakkunud ka viimase õpilane, linnaplanee-rimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubo-vik. Tema artikkel ilmus ühes erialaajakirjas juba 1993. aastal, kuid selle tulemused väärivad meenutamist.

Huvitav ehitusluguToompea linnuse uurimine on keeruline, sest keskaeg-sest ehitisest on säilinud vaid lääne- ja põhjamüürid ning kolm ümartorni. Kolmest tor-nist tuntuim on edelanurgas asuv 45 m kõrgune ja 9,5 m diameetriga Pikk Hermann. Selle vastas, kirdenurgas asub Landskrone, loodenurgas väi-ke eenduv torn Pilsticker. Lin-nuse ülejäänud osad on hä-vinud ümberehituste käigus: 1767–1773 lammutati suurem osa lõunamüürist koos neljan-da nurgatorni Stür den Kerli-ga, 1920–1923 linnuse pea-hoone, mille asemele püstitati riigikogu hoone. Esimesed vä-liuuringud tehti alles pärast neid ümberehitusi. 1935. aas-tal, mil rajati uus lõunatiib, sai linnust uurida Tuulse, kes avaldas ka esimese linnuse kronoloogia, mida Dubovik 60 aastat hiljem täpsustas.

1219 alustas praeguses asu-kohas linnuse rajamist Taani kuningas Valdemar II. 1227. aastal haaras Põhja-Eestis ja Toompeal võimu mõõga-vendade ordu, kes kuni 1238. aastani rajas siia üpris suure paekivimüüridega ümbritse-tud linnuse tornide ja sügavate vallikraavidega. 1238 sõlmitud Stensby lepinguga taastati Tal-linnas Taani võim, mille ajal linnust arvatavasti väga pal-ju ümber ei ehitatud. Sellest varasest perioodist on vähe andmeid, mis muudab linnuse rekonstrueerimise võimatuks.

Ulatuslikumalt ehitas lin-nuse pärast 1343. aasta Jüriöö ülestõusu ümber Liivi ordu, kes oli Põhja-Eesti taanlastelt 1347 ära ostnud. Nüüd rajati linnuse hoovi nn konvendi-

hoone, ordumeeste peakor-ter – sisehoovi piiravast neljast tiivast koosnev nurgatorniga ehitis praeguse riigikogu hoo-ne kohal. Ümberehituste koh-ta saab aimu 1371. aasta Wart-berge kroonikast. Samal aastal laiendati linnust lõuna suunas suhteliselt madalate müüridega ning ehitati kaks torni: Stür den Kerl ja sellega nähtavasti sarna-ne (alaosas nelja- ja ülaosas ka-heksatahuline) teine torn, mis asus praeguse Pika Hermanni kohal. 1400. aasta paiku lõpetati uue konvendihoone ehitamine, misjärel ehitati linnuse välis-müürid kõrgemaks.

Samal ajal alustati uute nur-gatornide ehitust. Edelanurgas lammutati kaheksatahuline torn ja alustati ümartorni ehi-tust. Militaartehnilistel põh-justel kaheksatahuliste tornide asendamisest ümaratega on näiteid ka teistest Lääneme-re piirkonna ordulinnustest. Dubovik arvas uuenduslikult, et kirde- ja edelanurga ümar-torne hakati ehitama ühel ajal ja seda järgmise analüüsi tu-lemusena. Kahe torni – Pika Hermanni ja Landskrone – esi-mesel korrusel on sügav võlvi-tud ruum ja mõlemas tornis oli hüpokaust (õhkküttesüsteem). Korruseplaanidest selgub, et müüritreppide ja laskeava-de ehitusvõtted on peaaegu identsed.

Iseäranis huvitav on see, et Landskrone torn tundub ole-vat valminud varem kui Pikk Hermann, mis peegeldab ordu ja piiskopi vahelisi pingelisi suhteid. Seetõttu oli Toom-peal asunud piiskopi valdus-tega piirnevas linnusenurgas vaja torn kiiremini valmis saa-da kui edelanurga välismüüril. Pilstickeri nurgatorn rajati sa-muti sellel perioodil. Järgmine suhteliselt ulatuslik ümberehi-tus sai alguse 15. sajandi lõpul, mil kõikidele tornidele ehitati üks korrus juurde. 16. sajandil sai oma praeguse kõrguse ka Pika Hermanni torn.

15. augustil avatakse Adamson-Ericu muu-seumis Soome kuldaja silmapaistvate kunst-nike Eero Järnefelti (1863–1937) ja Venny Sol-dan-Brofeldti (1863–1945) näitus.

Koostöös Järvenpää kunstimuuseumiga valminud näitusel on väljas üle 70 teose: värvi-küllased maastikud, looduslüürika, kunstnike sõpruskonna ja laste portreed ning argielu kom-positsioonid. Järvenpää kunstimuuseum ekspo-neerib neid esimest korda väljaspool Soomet.

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini. Sellega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid ning laste suvine kunstilaager. Esimese kuraatorituuri teeb 16. augustil kell 12 Järvenpää kunstimuu-seumi direktor Hanna Nikander (inglise keeles). Muuseumi keldrikorrusel saab vaadata filme Eero Järnefeltist ja Venny Soldan-Brofeldtist.

Soome ühe tuntuima kunstiklassiku Järne-felti emapoolse perekonna baltisaksa juured ulatuvad ka Eestisse: kunstniku ema Elisabeth Järnefelti ühe esiisa, Eestimaa maanõuniku ja Liivimaa maamarssali Gustav Adolf Clodti 1673. aastal ehitatud kabel on Niguliste kirikus, Adam-son-Ericu muuseumi läheduses.

Eero Järnefelt. Sarvikallio – Christian ja Nelma. 1912. Järvenpää kunstimuuseum.

Venny Soldan-Brofeldt. Väike insener. 1898. Järvenpää kunstimuuseum.

Augustikuu lõpuni oleme oma tegemistega veel suvises ajas, aga seegi pole tühi. Nunnatorni kau-du saab ronida linnamüürile ja käia kolmes tornis (Nunna, Sauna ja Kuldjala) iga päev kella 11–19. Alates septembrist jääb võimalus tunni võrra lü-hemaks ja neljapäeviti ei saagi minna. Samadel aegadel on Kodulinna majas võimalik mängida lauatennist või koroonat, otsida pruugitud raa-matute seast meelepärast (sentide eest), tutvuda Setumaa väiketootjate mooside-mahlade-teede-näkside jms riiuliga ning vaadata näitusi.

Mõni päev veel (kuni 18. augustini) on Kuldjala torni alumisel korrusel palju teavet ja pilte Eesti Roerichi Seltsi korraldatud väljapanekul. 21. au-gustist saavad kuuks ajaks tornikorruse enda val-dusse tarbekunstnikud.

Maja kivi- ja keldrisaalis on lastekirjanduse sõpradel kindlasti tore olla, sest seintel on hulk tuttavaid pilte paljudest lasteraamatutest. Kris-tina Reinelleri näitus „Kirjuaeg” jääb vaatamiseks kooliaasta alguseni. Kuldjala torni teisel korrusel hoiame põnevat kogu aastakümnete eest meie koolides kasutusel olnud õppevahenditest – pla-katid tuntud kunstnikelt täiendamas ajalootunde.

Samas on ka püsiväljapanekuna ülevaade sel-lest, kuidas kunstiakadeemia tudengid õppetöö osana Sirje Maris Horma hävimiskünnisel olevaid maale restaureerisid ja terve hulk tema erinevatel aegadel tehtud pilte huvilistele ostmiseks (raha läheb Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondi „Mäles-tus” ja on mõeldud stipendiumiks restaureerimist õppivale noorele).

UUT HOOAEGA alustame juba seitsmendat aas-tat „HELISEVA LINNAMÜÜRIGA”.Laupäeval, 7. septembril kell 9 kuulutame sel-le algust Viru väravas pisut teisiti kui tavaliselt: koos Tallinna tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri ja kooride esinemisega, sest tuletõrje tähistab sa-mal ajal oma suurt juubelit. Edasi liiguvad helinad

Tallinna muusikakooli noorte abiga Hinke torni. Tuletõrjeühingu orkestri ja pidulistega kohtume korraks veel Karja väravas ja siis tegutsevad mõ-lemad ettevõtmised edasi omapead.

Palju uusi muusikuid on Otsa koolist, peale Hinke veel mujalgi Tallinna muusikakoolist. Kohal on Kuldjala lauluselts, I.N.T.A. segakoor, tantsu-rühm Savijalakesed, ansambel Tuuleviiulid, Ro-talia meeskoor, Hortus Musicus, C-Jam ja paljud veel. Loomulikult aitavad igal pool ja kõiges kaa-sa 21. kooli õpilased, seletavaid jutukesi kohtade ajaloost esitavad noored kunstiakadeemiast ja vanalinna täiskasvanute gümnaasiumist. Muusika muudavad tantsuliseks Tallinna ülikooli koreo-graafiatudengid.

Samal nädalavahetusel toimuva Tallinna ma-ratoni korraldajatega on asjad läbi räägitud ja nagu ütleb vanasõna heade lammaste kohta, saa-me öelda ka meie: vanalinn on küll tilluke, aga ma-hume hea tahtmisega sinna lahedasti ära.

Üks muudatus on Bremeni tornis, kuhu eelmi-sel aastal paljud oma pettumuseks ei mahtunud. Nüüd on seal kell 20 Trio Romale mustlaslaulude-ga ja kell 20.30 ansambli Zlatõje Gorõ programm „Imeline õhtu”.

Bremenist kulgeb „Helisev linnamüür” Munka-detagusesse ja lõpuks Hellemanni torni viimasele korrusele (37. koht), kus seekordne Helin-Mari Ar-deri esinemine kannab pealkirja „Sinine”. Laulude muusika autor on lauljatar ise, teda on inspireeri-nud eesti luule.

PÜHAPÄEVASEID „VÄÄRTUSE” SARJA tutvu-miskäike alustame nagu tavaks 8. septembril kell 14 Kadriorust. Seejärel hakkab neid plaanikoha-selt tulema igal pühapäeval.

Meeldivate kohtumisteni!

Kodulinna maja nimelTiina Mägi

8

TEATED

14. august 2019

JUULIAntonina Selitskaja 97Akulina Kartushina 96Helga Einber 95

94Pavel Raud Lilian Osolin Aleftina Melder Glafira Eremeeva Olga Bondarenko

93Viktoria Kulabuhhova Jaan Tamm Reet Kalmet Liidia Mardiste Vallija Purgina

92Petr Tikhomirov Ella Reinok Antonina Petryasheva Peeter-Philipp Prost Asta Tuberik Lille Koska Mall Tomberg Valentina Krasnikova Endla Tikk Salme Jugaste Hilja Sõerd

91Einike Ader Uno Kuke Evi Herkel Aare Põder Ülo Klein Helgi Koord Maria Mitrohina Kalju Pidar Virve Laev Asta Riismann

90Vaike Einlo Lehti Merilo Juta Sauga Ludmilla Sergejeva Eela Tauts Vaike Seier Lii Jannus-Pruljan

85Ester Pajusoo Eevi Ross Vaike Nellis Nikolai Kiisak Rein Einasto Elsa-Astrit Maasalu Ants Sari Juta Rõuk Pjotr Ravinski Aleksander Levin Jelizaveta Kitam Antonina Galkina

Adolf Genno Linda Kozlova Semen Yurusov Hedda Luht Evgenia Ivanenko 80Ljudmila Piiroja Margarita Latushkevich Aime Künnapu Olga Tselik Anatoli Aliseitšik Ermilda Lutter Ilme Atla Riima Voolaid Anatoli Jeropud Mare Pärnapuu Helgi-Mai Veevo Maria Lissenjuk Sirje Madli Puhvel Maria Timofeeva

AUGUSTLeo Ginovker 105Erna Asu 104Erika-Lydia Ande 99

98Daisy-Bertelmine Laasberg Jaanus-Ferdinand Romandi

97Elfriide Kallas Albert Kurg

95Klavdiya Ivanova

94Alfred Kõmmos Evdokia Makeeva Aino Pulk Stella Seen

93Gertrud Üppis Serafima Seliverstova Õie Süsi Vaike Mäeste Anatoli Vanatski Helmut Anis

92Ludmilla Peganova Ingeborg Trofimova Liivi Orgmets Õiela Jegerson Vilma Keer Tamara Korobko Hilda Ramat Olga Vladimirova

91 Helju Kalamees Anna Ogneva Tamara Nikolajeva Lea Haitov Olga Põder Nadežda Orgmets August Laksberg Marianna Trumm Elna-Maie Perlestik

90 Evi Raup Ants Viro Endel Perlestik Eevi Kuusk Vally Heikkonen Klavdiya Verbitskaya Anna Terekhova Harald Põldemaa Zinaida Bogdanova Silvia Esimäe Ellen Reimets Alexey Lazarev Meedi Kurbas Harri Kivilo Valve Pindus

85Maret Konsap Velda Ratnik Nellja Leonova Natalia Klauson Selma Sookivi Jevdokia Baskakova Virve Saaremägi Galina Baykova Vitali Kuznetsov Jaak Allmere Sergey Kulikovskiy Helju Aavekukk Arved Randver Liudmila Vinogray

80 Nadezhda Artemova Mai Randvee Ivan Šarkov Ludmilla Nikolajeva Epp Tsirk Tiiu Liblik Anatoly Mosyagin Hilja Volter Alla Okk Niina Maarits Vladimir Kortava Ivi Rožkov Tamara Berezhnaya Maaja-Mall Lauringson Veera Ratkovskaja Aleksandr Drozdik Tamara Patrakova Marje Rohumaa Eino Soekov

Palju õnne!

*Kui te ei soovi oma sünnipäeva avaldamist Kesklinna Sõnumites, siis palume sellest kirjalikult teatada aadressil Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, Tallinn 15058 või e-kirjaga kesklinnasonumid@tallinnlv.ee

KODULINNA MAJA ANNAB TEADA

Tähelepanu, andekad! Esmakordne konkurss-festival Annetekoda 2019 kutsub esitlema oma loomingut ükskõik millisel alal.

22. augustil kell 16 on kõik loojad kas rahvakunsti, käsitöö, spordi, leiutamise, robootika, muusika, kunsti, tantsu, luule vm valdkonnas oodatud tutvustama oma annet Tallinna ja Harjumaa eelvoorus, mis toimub Nõmme kultuurikeskuses. Vanus ja senised saavutused ei oma tähtsust!

Seni Saaremaal ja Lääne-Virumaal toimunud Annetekoda 2019 eelvoorudest on neljaliikmeline žürii valinud finaali kuus esitlust. Lõppesitlus-finaal parimate osavõtul toimub varasügisel Tallinnas.

Annetekoja patroon on Anne Veski, korraldajad Eesti Kultuuri Koda ja Muusikute fond PLMF. Info: https://kultuurikoda.eu/uued-algatused/

9

VARIA

14. august 2019

Majutusteenustele 14-päevane taganemisõigus ei laiene

Kesklinna politseijaoskond annab ülevaate peamistest tähelepanekutest möödunud suvepäevadest ja lisab mõned suvised soovitused.

Soojad ilmad meelitavad paljusid randa, kuhu võetak-se kaasa ka väärtuslikke asju. Teada on aga, et vargused toi-muvad ennekõike siis, kui sel-leks tekib võimalus. Politsei- ja piirivalveamet palub rannaski olla tähelepanelik ning oma asju valvata. Vette minnes jät-ke keegi kaldale asjade juurde või viige need veele lähemale, et ise silma peal hoida. Randa minnes tasub aga ehted koju jätta ja sularaha kaasa võtta vaid vajaminevas koguses. Ka magama ei tasu rannas jääda – isegi kui asjad jäävad alles, võib uinak lõppeda päikesepistega!

Kui olete randa sõitnud autoga, siis enne parkimist tuleks veenduda, et autos ei

jääks nähtavale kohale kotte ega väärisesemeid. Kahjuks on vargused autodest endiselt ak-tuaalne teema. Jalgrattaga lii-geldes tasub ikka kaasas kanda rattalukku või leida koht, kus linn on loonud võimaluse ratta lukustamiseks. Jalgrattapark-late asukohti saab leida aad-ressilt www.tallinn.ee/Tee-nus-Jalgrattaparklad.

Vanalinnas ja sadama piir-konnas on endiselt aktiivsed jalgsi liikuvad politseipatrul-lid, ennetades taskuvargusi ja muid avaliku korra rikkumisi. Vanalinna tänavatel on värs-kendatud taskuvaraste eest hoiatavaid inglis- ja eestikeel-seid silte teekattel.

Õigusrikkumiste ärahoid-miseks on Kesklinna valitsus ja politsei paigaldanud lin-nakaameraid avalikesse par-kidesse ning noorte meelis-kogunemispaikadesse, nagu

Tammsaare park ja Kanutiaia ekstreemspordiväljak. Video-valvest teavitavaid ja rikku-misi ennetavaid silte lisatakse pidevalt, värskemad neist on paigaldatud Viru tänava kiir-toidurestorani McDonalds akendele ja Estonia pst 3 hoovi sissesõidule.

Noorte vaba aja sisustami-seks korraldab Kesklinna va-litsus koos noortekeskusega suve jooksul 21 üritust Kanu-tiaia pargis. Ootame noortelt

aktiivset osavõttu ja lapseva-nematelt suunavaid nõuan-deid. Kesklinnas toimuvaid üritusi saab jälgida aadressilt www.huvi.tallinn.ee.

Politsei- ja piirivalveamet soovib kõigile rahulikku puh-kuseaega! Süütegu märgates või ohvriks langedes tuleks kohe teavitada politseid häda-abinumbril 112.

Saskia Dmitrijevnoorsoopolitseinik

Suvi kestab veel

Suvised õigusrikkumised arvudes*Taskuvargusi kesklinnas ajavahemikul juuni-juuli – 50 juhtumitVargused autodest – 31Jalgrattavargusi kesklinna piirkonnast suve jooksul – 30

*Politsei infosüsteemis registreeritud

Majutust vahendavate veebi-lehtede või äppideta ei kujuta paljud reisimist enam ettegi, ent mõnikord esineb ka koge-nud reisijail ootamatuid prob-leeme. Sageli arvatakse eksli-kult, et netis tellitud majutust saab 14 päeva jooksul tasuta tühistada, viidates Euroopa Liidus kehtivale 14-päevasele taganemisõigusele.

Majutusteenust vahenda-vad portaalid on tarbijate hul-gas väga populaarsed, enim kasutavad Eesti tarbijad Boo-king.com ja Airbnb rakendust. Paraku on internetis majutust broneerides juhtunud, et tar-bija eeldab ekslikult, et tal on õigus 14 päeva jooksul tehin-gust taganeda, nagu netiostu-de puhul Euroopa Liidus sea-dusega reeglina ette nähtud. Tasub teada, et majutustee-

nustele vastav seaduslik taga-nemisõigus ei laiene. Seega on tühistamis- ja muutmistingi-mused tarbijale broneeringu kinnitamise järel siduvad. Olu-line on iga broneeringu puhul teada täpseid tingimusi, kuna sama vahendusportaal pakub reeglina erinevate hotellide või korterite majutust erinevatel tingimustel.

Tühistamise kiirus ei päästaNäiteks on tarbijad ekslikult broneerinud tagasimakse-võimaluseta majutuse ja selle avastamisel soovinud seda ta-suta tühistada, viidates kiirele reageerimisele. Paraku ei ole majutusasutused kohustatud broneeringut tasuta tühis-tama, kui vastav tingimus on tarbijale enne tehingu sõlmi-mist teatavaks tehtud, ole-

nemata sellest, kui kiiresti tarbija selleks soovi avaldab või kui kaugesse tulevikku on majutus planeeritud. On juhu-seid, kus tarbijad põhjendavad tühistamatu broneeringu tü-histamissoovi oma eksitusega, paraku selline argument ei ole tulemuslik.

On olnud juhuseid, kus tar-bijad on jätnud tähelepanuta ka teisi olulisi majutusasutuse sätestatud tingimusi ja seeläbi kahju kannatanud. Näiteks on osal hostelitel või külaliskor-teritel, kus puudub kohapeal teenindav personal, tingimus, et saabuma peab kindlal kel-laajal või enne teatavat aega, mille möödumisel ei ole või-malik tarbijaid majutuspaika sisse lasta. Sellise tingimuse tähelepanuta jätmisel võib tekkida olukord, kus reisijad ei

pääsegi liiga hilise saabumise korral ööbimispaika, kuigi on selle eest ette tasunud.Ettevaatust filtritegaEnamik vahendusportaale pa-kub võimalust majutuspakku-misi filtreerida, näiteks saab märgistada, et kuvataks ainult neid majutusvõimalusi, kus on bassein, wifi, tasuta tühista-mise võimalus, hommikusöök jms. Kui filtrite abiga on sobi-va majutuseni jõutud, tuleks enne broneeringu vormista-mist väga tähelepanelikult üle kontrollida, kas eelnimetatud teenused ja tingimused on ka soovitud kuupäevadel ja konkreetse valitud toatüübi puhul olemas.

Teatud teenuste olemasolu võivad tarbijad ekslikult pidada iseenesestmõistetavaks, näiteks privaatne vannituba, hommi-

kusöök, wifi, pesemisvahendid jms. Paraku võib sama maju-tusasutus olenevalt toatüübist ja hinnast pakkuda erinevaid majutustingimusi, sh võimalust broneering tühistada või kuu-päevi muuta. Seega enne bro-neeringu kinnitamist tuleb kõik kuvatav info läbi lugeda ja kaht-luse korral üle küsida.

Kuigi väga mugav on kasu-tada majutuse broneerimisel nutiseadmeid ja telefonis asu-vaid äppe, on soovitatav kal-limad või pikemaajalised ma-jutused vormistada n-ö suure ekraani kaudu ehk arvutis, sest selliselt hoomab pakkumise ja broneeringu kõiki tingimusi paremini.

Alati on mõttekas peale kirjelduse portaalis otsida in-ternetist teiste reisijate fotosid ja tagasisidet.

Mida teha probleemide korral?Kahjuks esineb juhuseid, kus tarbija on kõik õigesti vormis-tanud, kuid majutusteenusega tekib siiski probleeme, näiteks ei vasta tuba või muud teenu-sed tingimustele, ekslikult on tarbija kontolt maha võetud rohkem raha kui kokku lepi-tud või tekib muid möödarää-kimisi. Sellistes olukordades saavad Euroopa Liidus regist-reeritud teenuseosutajatega tekkinud vaidluste korral tar-bijad abi ja nõu küsida EL tar-bija nõustamiskeskusest, mis on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kristina TammaruEL tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Linnavalitsus kinnitas Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) di-rektori ametikohale Henrik Salumi.

Avaliku konkursi direktori leidmiseks kuulutas haridusamet välja suve hakul, vestlus kõigi kandidaatidega toimus 8. juulil ja pärast seda valis konkursi komisjon häälteenamusega direktoriks Henrik Salumi. Ta on hariduselus tegev 18 aastat, töötanud GAG-is õpetaja ja koolituskeskuse koolitajana. 2017 pälvis Tallinna aas-ta õpetaja tiitli ja on tunnustatud õpilaste väga hea ettevalmista-mise eest olümpiaadideks.

Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul sai Eesti vanim järje-pidevalt tegutsenud gümnaasium direktori, kellelt võib oodata nii vanade kui ka tänaste väärtuste hoidmist ning tulevikku vaatavat juhtimist. „Gustav Adolfi gümnaasiumis on suurepärast haridust antud juba ligi 390 aastat ning kool on kõrgelt hinnatud nii õpi-laste kui ka lastevanemate seas. Seetõttu ootavad ametisse asu-vat koolijuhti kindlasti suured väljakutsed,” sõnas Belobrovtsev.

Gustav Adolfi gümnaasium sai uue direktori

Keskraamatukogu lugemisprogramm „Suvi raamatuga” pak-kus huvi rohkem kui 300 lapsele.

Seekordne 16. lugemisprogramm kestis 1. juunist 30. juulini ja meelitas liituma varasemate aastatega võrreldes rohkem lapsi – 342. Edukaid lõpetajaid oli 223. Lugemisvara sai valida nii eesti- kui ka venekeelsete lasteraamatute hulgast.

Eestikeelsetest osutusid menukaimateks Anti Saare Pärdi-lugude sarja kuuluvad teosed ning Katri Kirkkopelto „Popi” ja „Molli” Ilmar Tomuski „Hundi sõbrad”, Kertu Sillaste „Mina olen kunstnik” ja Majda Koreni „Keeda mulle üks muinasjutt”. Vene-keelsetest raamatutest olid kõige populaarsemad Britta Jürgen-soni „Пиратик Пеэду и паук-дантист”, Aino Perviku „Сосулька, беспокойное молоко и другие…”, Piret Raua „Тобиас и второй „Б”” ning Kristina Ruderi „Веселая Катарина”.

Keskraamatukogu (Estonia pst 8) trepigaleriis saab alates 26. augustist vaadata valikut lugemisprogrammile laekunud joonis-tustest.

Suvi raamatuga

10

VARIA

14. august 2019

Eelmise ristsõna õige vastus oli VANALINNAPÄEVI. Õige vastuse saatnute seast pälvis auhinna Ave Maria Mõistlik. Palume järgmise nädala jooksul tulla auhinnale järele Kesklinna valitsusse Nunne 18. Siinse ristsõna õigeid vastuseid ootame kuni 23. augustini samal aadressil või e-kirjaga kesklinnasonumid@tallinnlv.ee. Taas läheb loosi auhind!

Augustikuus saab igal kolmapäeval ja reedel pärast keskpäeva jälgida Tal-linna loomaaias elevantide ja ilveste toitmist ning elukeskkonna rikasta-mist.

Tegevusi kommenteerivad looma-aednikud peale eesti keele ka inglise või

vene keeles. Kommenteeritud tegevu-sed igal reedel ja kolmapäeval algavad kell 14 elevantidega ja kell 15 ilvestega.

Keskkonna rikastamise kaudu muudetakse loomaaia loomade elu-keskkonda selliselt, et see kutsuks neis esile liigiomast loomulikku käi-

tumist, esitaks vaimseid väljakutseid, julgustaks loomi rohkem liikuma ning suurendaks seeläbi nende üldist hea-olu. Mida aktiivsemaks muutuvad loo-mad, seda huvitavama kogemuse saa-vad loomaaia külastajad.

Osalemine on loomaaia piletiga.

Loomaaias saab jälgida elevantide ja ilveste toitmist

Ilves Rina. Foto: Inari Leiman

Perekonnaseisuamet enam surmasid ei

registreeri Alates juulist ei pea üldjuhul enam perekonnaseisuametis surma registreerima. See õigus ja kohustus koos esmase

surmatõendi väljastamisega on perearstidel, haiglatel, kiirabil jt tervishoiuteenuse osutajatel. Perekonnaseisuamet registreerib

surma vaid erijuhtudel – isikukoodita välisriigi kodaniku surm Eestis, surmajuhtum välisriigis vms.

Raepress

23.–25. augustini toimub Tallinna botaanikaaias elulõngade, flokside ja viinamarjade näitus.

Tutvumiseks on näitusel ka pü-sililli, näha saab erksavärvilisi he-leeniume, kirevalehelisi helmik-pööriseid, hostasid ja paljusid teisi kauneid püsikuid. Et huvi viinamar-jade kasvatamise vastu on endiselt tõusuteel, siis Eestimaal kasvatatud viinamarjade väljapanek annab hea

võimaluse tutvuda nii avamaal kui ka kasvuhoonetes kasvatatavate sor-tidega. Kõigil huvilistel on võimalik osaleda põnevaid püsilillede sorte tutvustaval ekskursioonil, mis toi-mub igal näitusepäeval kell 14.

Külastajatel on võimalus kaasa osta istikuid ja saada head nõu suur-te kogemustega taimekasvatajatelt.

Näitus on avatud kolmel päeval kell 11–19.

Tallinna loomaaed, loomaaia sõp-rade selts ja Pille Lille Muusiku-te Fond kutsusid taas muusika- ja loomasõpru kolmapäevastele kontsertidele.

Klassikakolmapäev algusega kell seitse õhtul pakub lisaks kontser-dielamusele võimaluse loomaaias jalutades uudistada, mida teevad vööthüäänid, lumeleopard, gaur ja teisedki videvikku armastavad loo-maaiaasukad.

Üks klassikakolmapäev on möö-das, teine toimub täna, 14. augustil,

kui kell 19 hakkavad mängima kaks klarnetit – Marten Altrov ja Mar-tin Kuusk. Kavas on Mendelssohn, Crusell jt.

21. augustil kell 19 laulab tenor Oliver Kuusik, klaveril Tiina Kärb-lane. Kavas on Schubert, Tosti, Faure jt.

Kontserdile pääseb loomaaia pi-letiga. Sobiva ilma korral toimuvad kontserdid õues, täpne info kassade juures põhjaväravas (Paldiski mnt 145) ja lääneväravas (Ehitajate tee 150).

Botaanikaaed kutsub näitusele

Klassikakolmapäev loomaaias

Lasteaedades on nüüd turvanupudKesklinna kõik munitsipaallaste-aiad on juunist varustatud turva-nupuga, et hädaolukorras opera-tiivselt abi kutsuda.

Kesklinna valitsuse ja OÜ Ar-ticard lepingu kohaselt paigaldati kahe kuu jooksul turvanupud 24 las-teaeda. See suurendas märgatavalt nii laste kui töötajate igapäevast turvalisust meie linnaosa lasteae-dades, märkis Kesklinna vanem Vla-

dimir Svet. Kui tekib vajadus kiirelt abi kutsuda, siis edastatakse signaal paanikanupu abil juhtimiskeskusele ja kohale saabub lähim patrulleki-paaž. Selline ühendus toimib 24/7 ehk ööpäeva- ja nädalaringselt.

Teenuse tagamiseks vajalike seadmete, nende paigaldamise, kor-raliste hooldustööde ja patrulli väl-jasõiduga kaasnevad kulud kannab Kesklinna valitsus.

11

REKLAAM

14. august 2019

Läti Vabariigi SuursaatkondEesti Vabariigis

VEENILAIENDITE RAVI al. EUR 65.— saatekirjata ja järjekorrata

Registratuuri tel. 669-08-06 www.vita.ee/bron

Raudselt puhtaks juba aastast 1936!

Raua tn 23 Tallinn • Harjumaa 10124 • Tel.: 622 94 95 • E-post: info@rauasaun.ee • www.rauasaun.ee

ÜldsaunadTunnisaunad

TunnidušidTähelepanu! Raua saun on augustis suvepuhkuseks suletud!

Botaanikaaed kutsub näitusele

Klassikakolmapäev loomaaias