Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad

• 1564.a.vakuraamatus märgitakse Väätsa küla (Dorf Wetze) – varasema aja kohta pole mingeid ürikuid säilinud

• 1569 olid Nehatu ja Vissuvere külad Hermann Flemming’u käes (tõen. ka Väätsa)

• 1591 andis Claus Flemming Hans Burtile Tarapää (Tarrapäh) nimelise koha (tõen. Väätsa küla) lääniks

• 1615 olid Väätsa maad (12 adramaad) Burtide käes• 22. juulil 1619.a. sai Magnus von Nieroth

(vahetuskaubana Jändja eest) endale lääniks neli paika (küla?) – Tarrapäh, Nehhat, Salentack, Kölgel. Tõenäoliselt Tarapää (Väätsa), Nehatu, Salutaguse (olet. Väätsa mõisa kohal) ja Kõljala. Tõenäoliselt hilisema mõisa põhitüki maad

• Nehatu maad olid 1569 10 adramaa suurused

Väätsa mõis: kinnistamine 1621

• 20. (28.) juuni 1621. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnistab hulk maid (Gut Tarrape mit den Dorf Nehhat und Waetz) Magnus Neuroth’ile, kelle käes need olid alates 1612. aastast „truu teenistuse eest Liivimaa sõjas poolakate ja moskoviitide vastu“

• Tema käes olid hiljem ka Piigaste, Neeruti ja Tarastvere (kõik Tartumaal), saadud Gustav Adolfilt sõjaliste teenete eest 1628

• Tõenäoliselt sai siit kinnistamisest Väätsa mõis alguse

• Magnus von Nieroth’i võib pidada seega Väätsa mõisa esimeseks omanikuks

Magnus von Nieroth (sen.)• surnud 1641, sünniaeg teadmata• Paide linnuse asehaldur 27. mai

1627 kuni 27. juuni 1629• Tallinna linnuse asehaldur 1634-37• Käkisalmi (Kexholm) lääni

maavanem• Otto von Nierothi ja Gerdrute von

Metztackeni poeg• abielus oli Barbara von Nierothiga

(sünd. von Uexküll)• Nieroth’i (Neurodt’i) suguvõsa

saabus Saksamaalt Liivimaale 13. sajandil

Rootsi kuninganna Kristiina eestkostevalitsus eesotsas Gabriel Oxenstiernaga kinnistab Magnus Nyroth’ile tühjad maad “… Wasakorb, Korweperre och Ebbopall uthi Turgelss Kirchspiell […] Wittensdens gebiets”22. juuli 1635. Need alad kattuvad mõisal kuni aastani 1901 olnud lahustükiga Eesti Ajalooarhiiv

Magnus von Nieroth (jun.)• Magnus von Nieroth (sen.) poeg• Väätsa mõisa 2. omanik• Eestimaa maanõunik (landrath) ja

rittmeister• Sünniaeg teadmata, surnud

detsembris 1670, maetud jaanuaris 1671 Tallinna toomkirikusse) tema käes olid Väätsa, Kiltsi (Läänemaa) ja Tarastvere mõisad

• Abikaasa Anna Elisabeth (sünd. von Taube), surnud millalgi peale 1680. aastat

Pantimine Claus Johann von Baranoffile 1680

• 1671 sai mõisa päranduseks Magnus von Nieroth’i (jun.) lesk Anna Elisabeth von Nieroth (sünd. von Taube) – mõisa 3. omanik

• 18. juuni 1680 pantis ta mõisa 8300 riigitaalri eest Claus Johann von Baranoffile. Temast sai faktiliselt mõisa 4. omanik

• 1680 algas ligi 190 aastat kestnud Baranoffide omandusperiood mõisas

1720ndate aastate ümberkirjutus Rootsi kuninga Karl XI kinnituskirjast (28. juuli 1685), millega kinnitatakse mõisa pantimine Magnus Nieroth (jun.) leselt Claus Johann Baranoff’ile 18. juunil 1680

Eesti Ajalooarhiiv

Baranoffid• Tatari päritolu Vene aadlisuguvõsa,

kes teenis peale tatarimaa vallutamist Moskva Suurvürsti (Vene tsaari). 1580-90ndatel aastatel tulid nad Vene-Rootsi sõja käigus Rootsi poole üle

• Neli venda - Woyn, Feodor, Kasjan (Kasargen) ja Menschik von Baranoff, panid aluse ulatuslikule von Baranoffide aadlisuguvõsale Liivimaal

• Väätsa mõisa esimene Baranoffidest omanik Claus Johann oli Menschik von Baranoffi (1590-1623) ja Katharina von Baranoff’i (sünd von Uexküll) poeg

Claus Johann von Baranoff

• Sündinud umbes 1621, surn. 1686 Tallinnas• Väätsa mõisa 4. omanik• Eestimaa maanõunik• Lisaks Väätsale olid tema käes Suure-

Lähtru mõis Läänemaal, Rabivere mõis Harjumaal ja Antola mõis Soomes

• Abikaasa Anna (Johanna) Elisabeth sünd. von Uexküll, abiellus 1654

• 1 poeg (Johann, 1666) ja 1 tütar (Anna Elisabeth)

Tema elamise kohta Väätsal andmed puuduvad.

Tema ajal toimus suur mõisate reduktsioon (riigistamine)

Johann von Baranoff• Sündinud 1666 Tallinnas, surnud 1719• Väätsa mõisa 5. omanik (mõis oli suure osa

ajast sel perioodil riigistatud)• Lisaks Väätsale olid tema käes Suure-Lähtru

mõis Läänemaal ning Rabivere ja Peningi mõisad Harjumaal

• Abikaasa (teine) Barbara Helena sünd. von Wrangell Sausti mõisast Harjumaal, abiellus 1706

• 2 tütart (Anna Barbara, 1709 ja Johanna Elisabeth, 1718) ja 1 poeg (Karl Gustav, 1713)

Tema elamise kohta Väätsal andmed puuduvad

Karl Gustav von Baranoff

• 1713-96 ,Väätsa mõisa 6. omanik• Tema käes olid Suure-Lähtru, Niinja, Perila,

Peningi, Aruküla (Harjumaal), Rabivere, Väätsa, Türi-Alliku, Prääma ja Kärde mõisad

• Endale elamiseks ehitas ta esinduslikult välja Suure-Lähtru mõisa

• Abikaasa Margaretha Elisabeth sünd. von Derfelden, abiellus 1733

• 4 poega (Karl, Klaus-Gustav, Peter ja Christoph Heinrich) ning 2 tütart.

• Kolmandale pojale (Peter, 1748) jättis ta Aruküla, Rabivere ja Väätsa mõisad

Peter von Baranoff• 1748-1807 ,Väätsa mõisa 7. omanik• Tema käes olid Aruküla, Rabivere ja Väätsa

mõisad• Elukohaks ehitas ta endale esinduslikult

välja Väätsa, kus ta ka suri• Abikaasa Johanna Juliane sünd. von

Hastfer, Üksnurme mõisast, abiellus 1769• 4 poega ning 4 tütart• Poegadest vanuselt teine Klaus Heinrich

(sünd 1776) päris Väätsa ja Prääma mõisad

Peter von Baranoff, lapsed

• Johanna Margaretha, sünd. 1769 Tallinnas• Karl Georg, sünd. 1770 Rabiveres• Ottilie Helene Charlotte, sünd. 1771 Pikaveres• Katharina Nathalie Auguste, sünd. 1774 Tallinnas.

Tema pulmad peeti 1800.a. Väätsal Karl Reinhold Woldemar von Krüdeneriga

• Joachim Klaus Heinrich, sünd 1776 Tallinnas – talle jäeti Väätsa mõis

• Johann Peter Otto, sünd 1777 Tallinnas• Trofim Johann Ludwig, sünd 1779 Tallinnas• Wilhelmine Elisabeth, sünd. 1781 Rakveres

Tõenäoline on, et uus mõisahoone oli 1800 äsja valmis saanud

Mõisahoone fassaad 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

Ahi mõisahoone saalis (hävinud) Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku, 1971

Mõisahoone saalis asunud ahju (hävinud) detailMuinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku, 1971

Meiereiks ümber ehitatud mõisa aidahoone 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

Mõisa tallihoone 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

Mõisa karjakompleks 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

Mõisa kuivati 1971.a (nüüdseks lammutatud) Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

Arvatava vana peahoone alusmüüridele tehti uue hoone valmimise järel oletatavasti kelder. 1971.a. foto

Joachim Klaus Heinrich von Baranoff

• 1776-1862 ,Väätsa mõisa 8. omanik, ooberstleitnant

• Tema käes olid Väätsa ja Prääma mõisad• Elas ajuti Väätsal, ajuti Tallinnas• 2 poega ning 2 tütart• Vanim poeg Gregor (sünd. 1804) päris Väätsa

mõisa• Noorem poeg, maalikunstinik Nikolai von

Baranoff (1808-63) olevat sündinud Väätsal, kuid aadligenealoogia käsiraamatud annavad sünnikohaks Tallinna

• Vanima tütre Johanna Marie Pauline (1802-70) pulmad peeti 1827. aastal Väätsa mõisas

Nikolai von Baranoff• 1. mai 1808 (Väätsa või Tallinn) – 6. august 1863

(Paide)• Tuntud portree- ja ajaloomaalide maalija• Kurttummana sai alates 10. eluaastast hariduse

Berliini kurtummade koolis, kus avastati tema kunstnikuanne

• Maalimist õppis Münchenis ja Viinis, seejärel viibis pikemat aega Roomas

• 1845 sai temast Peterburi Akadeemia vaba kunstnik. Peterburi perioodi töödest on teada hulk Vene näitlejate portreesid, samuti arvukaid pühapilte Peterburi õigeusu ja katoliku kirikutes. Eestis asub tema töödest Paide kiriku altarimaal 1848. aastast, Vene keisrinna Aleksandra Fjodorovna kingitus tulekahjust taastatavale kirikule

Peter Johann Georg (Gregor) von Baranoff

• 1804-83, Väätsa mõisa 9. omanik, suri Paides

• Pantis 1864.a. mõisa kolmeks aastaks Dr. Carl Johann von Seidlitzile 140 tuhande hõberubla eest

• 1867 pikendati pandilepingut kolme aasta võrra• 18. septembril 1870.a. muudeti pandileping

ostulepinguks• Von Seidlitzide periood kestis mõisas ligi pool

sajandit kuni 1919. aasta riigistamiseni

Carl Johann von Seidlitz

• 6. märts 1798 – 7. veebruar 1885• Maailmakuulus teadlane ja õpetlane• 1864-70 Väätsa mõisa pandipidaja

• 1870-79 mõisa omanik (10. omanik)• 1879 kinkis Väätsa mõisa oma vanimale pojale

(kelle jaoks arvatavasti oli see ka ostetud)• Ise elas elu lõpuosa Tartus ja Meeri mõisas, mille

oli pantinud 1841 ja ostnud päriseks 1844

Dr Carl Johann von Seidlitzi allikirjaga leping, milles ta nõustub pandilevõtmise tingimustega

Tallinnas, 26. mail 1864

Eesti Ajalooarhiiv

Carl Johann von Seidlitz• Sündis Tallinnas Hobusepea tänaval

• 1815-21 õppis Tartu ülikoolis: kolme aastaga sai Cum Laude diplomi, 1821 kaitses doktoritöö

• Läks 1822 Vene Mereväe meditsiiniteenistusse, oli 1822-26 Peterburi Mereväehospidali ordinaator

• 1823 pandi Astrahanis tema juhtimisel koolerapuhangule piirang.

• 1823-25 täiendas end kaks aastat akadeemiliselt Euroopa ringreisil, peatudes pikemalt Pariisi, Kopenhaageni, Montpellier', Pisa ja Genfi meditsiiniakadeemiates.

Carl Johann von Seidlitz

(järg)• 1828-29 oli Vene-Türgi 2. armee peakorteri ülemarst, 1830 Vene saatkonna arst Peterburis

• 1830-37 Peterburi Sõjasadama meditsiini-inspektor ja ühtlasi ka Peterburi Mereväehospidali peaarst

• 1837-47 Peterburi Meditsiin-Kirurgilise Akadeemia professor

• Venemaa keiser Nikolai I andis talle 17. oktoobril 1846 teenistusaadli tiitli

• 1847 läks erru sõjaväeteenistusest, 1864 tsiviilteenistusest tõelise riiginõunikuna (mil naasis elama Eestisse)

Carl Johann von Seidlitzi eruperiood 1864-85

• Propageeris nii Peterburis kui ka Eestis Charles Darwini evolutsiooniteooriat (olles nii Peterburis kui ka Eestis üks esimesi)

• Kirjutas (sõbrana) Vene poeedi Vassili Žukovski elulooraamatu

• Oli 1868-69 Eesti Looduseuurijate Seltsi president• Oli Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi

viitsepresident • Valmistas Peterburi õukonnas ette raudteede ehitamist

Eesti- ja Liivimaal (see sai teoks 1868-70)• Korraldas Eesti- ja Liivimaa üldloodimise 1870-80ndatel

(alates sellest ajast on teada Suure Munamäe tegelik kõrgus 318 meetrit)

Carl Johann von Seidlitzi kirjutatud Vene poeedi Vassili Žukovski elulooraamatu saksakeelse väljaande teise trüki tiitelleht

Miitavi (Jelgava), 1872

Carl Johann von Seidlitzi kirjutatud Charles Darwini evolutsiooniteooriat populariseeriva raamatu tiitelleht Peterburi Keiserlik Raamatukirjastus 1865

Kalifornia Ülikooli Raamatukogu (digiteerija)

Carl Johann von Seidlitzi kolm vanimat last:• Marie (1832)• Karl Johann Maria (1838, päris Väätsa mõisa)• Georg Karl Maria (1840) Eesti teadaolevalt vanim foto (dagerrotüüp), 1844Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline arhiiv

Carl Johann von Seidlitz

Dagerrotüüp umbes 1845. aastast

Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline arhiiv

Dr. Carl Johann von Seidlitzi haud Tartus,Vana-Jaani kalmistul

Carl Johann Maria von Seidlitz

• 1838-97, Väätsa mõisa 11. omanik

• Sõjaväelane, elas aktiivse osa elust Peterburis, kuid hiljem palju mõisas, kus ka suri

• Oli Carl Johann von Seidlitzi vanim poeg (kokku 8 last)

• Abikaasa Aleksandrine Justina Caroline sünd. von Rauch

• Neli last, vanim tütar Marie Dagmar Karoline sündis 1865 Väätsa mõisas

• Pärandas mõisa vanimale pojale Karl Johann Antonile (sünd. 1878 Peterburis)

Väike juurdeehitis vasakul on tehtud arvatavasti 1860ndatel aastatel Carl Johann Maria von Seidlitzi omandusajal

Tõenäoliselt Carl Johann von Seidlitzi omandusajal 1860ndatel viidi sissepääs juurdeehitusse. Umbes samast ajastust pärineb ka klaasveranda tagakülje keskel

Kinnistamisotsuse väljavõte, välja antud Karl Johann (Karl Julian) von Seidlitzile, kes sai mõisa päranduseks isalt

2. juuni 1898

Eesti Ajalooarhiiv

Carl Johann Anton (Karl Julian) von

Seidlitz• Sünd. 1868, surma-aasta

teadmata• Väätsa mõisa 12. ja viimane 1919.a. riigistamise eelne omanik

• Ratsaväelane, rittmeister ja polkovnik, oli lõpetanud Nikolai ratsaväekooli

• Tegeles Väätsal hobusekasvatusega, ostis kokku maid (1901 Vissuvere karjamõis Kirna mõisalt)

• Juunis-juulis 1919 oli Loodearmee (Põhjakorpuse) välistaabi ülem Aleksandr Rodzjanko juures

• Alates juulist 1919 Loodearmee varustusosakonna ülem

• Jäi Eestisse (vähemalt kuni 1938), edasine elukäik teadmata

Mõisa viimane riigistamiseelne omanik Karl Johann Anton (Karl-Julian) von Seidlitz (paremalt kolmas)

Vissuvere karjamõisa ostuteatis

5. oktoober (28. september) 1901

Eesti Ajalooarhiiv

Väätsa mõis 1919-2011• 1925 kolis riigistatud mõisahoonesse kool

• 1943-44 oli keldrites sõjavarjul Tartu muuseumite kogud

• 1960-70ndatel muudeti hoone siseplaneeringut• 1976 valmis juurdeehitusena uus koolihoone• 2002-11 mõisahoone restaureeriti osade kaupa

(katus, saal, ülejäänud hoone), millega ta sai koolihoone kõrval ka valla esindusruumide funktsiooni