Riskid ja kindlustusKindlustuse liigidOskused ja ametid

EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LiiT

3

Eesti Kindlustusseltside LiitMustamäe tee 44, 10621 Tallinntel/faks 667 1801e-post info@eksl.ee

• ERGO Elukindlustuse AS

• ERGO Kindlustuse AS

• Swedbank Elukindlustus AS

• AS Inges Kindlustus

• QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal

• Salva Kindlustuse AS

• SE Sampo Life Insurance Baltic

• If Kindlustus

• Compensa Life Vienna Insurance Group SE

• Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS

• SEB Elu- ja Pensionikindlustus

• Swedbank Varakindlustus AS

• Codan Forsikring A/S Eesti filiaal

Liidu Liikmed on

Hea kindlustushuviline!a hoiad käes tutvustavat materjali

kindlustusest, mis on väga värvikas ja

mitmekülgne valdkond. Nimetada kindlus-

tust vaheldusrikkaks ja põnevaks võib

tunduda üllatav, kuid nagu teisteski vald-

kondades, sõltub paljuski iseendast,

kuivõrd huvitavaks võib kujuneda tegevus

kindlustussektoris.

Ehkki on olemas ka puhtalt solidaarsusel

põhinev avalik-õiguslik kindlustusteenus,

mida tunneme sotsiaalkindlustusena, tuleb

siin juttu fondipõhisest eraõiguslikust kind-

lustusteenusest. Mõlema eesmärk on tege-

likult sama – tagada ühiskonna jätkusuut-

likkus.

Eraõiguslikul kindlustusteenusel on eeldusi

olla sobivam ja edukam seal, kus on tarvis

kaitset ootamatute ja ettenägematute

sündmuste mõjude vastu. Solidaarsusel

põhineva kindlustuse tugevus avaldub vald-

kondades, kus sündmused on pigem ette

prognoositavad ja esinevad kindlalt ning on

olemas ühiskondlik kokkulepe, et nende

sündmuste tagajärgi kompenseeritakse.

Samuti võimaldab eraõiguslik kindlustus-

teenus garanteerida inimestele vanadus-

põlve jaoks lisaressursse säästmisteenu-

sega, mis omakorda stimuleerib riigi majan-

dust – kogutud vahendid investeeritakse.

Kindlustusse on oodatud väga erineva hari-

duse ja kogemusega inimesed. Olgu tege-

mist hiiglaslike insener-tehniliste riskide,

loodusjõududega seonduvate mõjude või

näiteks eramu tulekahju põhjuste selgitami-

sega – pelgalt ühe või paari kindla eriala

kompetentsiga kindlustusvaldkonnas palju

ära ei tee.

Kui leiad, et sõna kindlustus kõlab põnevalt,

oled teretulnud tutvuma meie kodulehega

www.eksl.ee, infot saab ka kõigi kindlustus-

andjate kodulehtedelt. Anname meelsasti

nõu ja abi ka telefonitsi.

S

3

eeS

Ti k

ind

LuS

TuS

SeL

TSid

e Li

iT

4

eLukindLuSTuSe Liigid:

• kindlustus surmajuhtumiks

• kapitalikogumiskindlustus

• sünni- ja abiellumiskindlustus

• annuiteet

• investeerimisriskiga elukindlustus

• lisakindlustused, sh õnnetusjuhtumite ja

haiguskindlustus

kaHjukindLuSTuSe Liigid:

• liikluskindlustus

• õnnetusjuhtumite kindlustus

(sh reisikindlustus)

• haiguskindlustus

• abistamisteenuste kindlustus

• maismaasõidukite kindlustus

• raudtee veerevkoosseisu kindlustus

• õhusõidukite kindlustus

• laevade kindlustus

• transporditavate kaupade kindlustus

• varakindlustus

• mootorsõiduki valdaja vastutuskind-

lustus

• õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus

• veesõiduki valdaja vastutuskindlustus

• tsiviilvastutuskindlustus

• rahalise kaotuse kindlustus

• õigusabikulude kindlustus

RiSkid ja kindLuSTuS

rinevalt mõnest teisest maailma

keelest tuntakse termini kindlustus

all Eestis lisaks sotsiaalkindlustuse teenu-

sele kaht üksteisega haakuvat teenust.

Üks neist on seotud pikaajalise säästmi-

sega (inglise keeles assurance, nt

pensionikindlustus), teine kaitsega oota-

matu sündmuse mõjude vastu (inglise

keeles insurance). Viimati mainitud

teenuse mõte on olnud aastatuhandeid

sama: kaitsta end ühiselt ettenägematu

kahju vastu, mis avaldab olulist mõju

elujärjele. Kuna kõigi kindlustusvõtjate

riskide realiseerumine sama perioodi

jooksul pole tõenäoline, siis ongi odavam

neid riske üheskoos kanda. Igaüks peab

ise hindama oma riskide kandmise

võimet ja vajadust oma riske kindlustu-

sega maandada.

2008. aastal muutis kriis finantsturgudel

ja sellele järgnenud majanduslangus oluli-

selt kindlustusseltside majandusedu ja

kindlustusvõtjate käitumist. Kindlustus- ja

säästmishuvi vähenemine mõjutab nega-

tiivselt teenusepakkujate majandustule-

musi, ehkki vaadeldaval perioodil need

täies mahus veel ei avaldunud – näiteks

kahjukindlustajad teenisid korralikku

kasumit. See on tingitud asjaolust, et turu

langus toob muude tingimuste samaks

jäädes kaasa ka kohustuste vähenemise

kindlustussektoris ning kasumi näitajad

on sellest tulenevalt head, kuni turg stabi-

liseerub või pöörab tõusule. Kui elukind-

lustustegevuse näitajate negatiivne trend

oli ilmne juba aasta varem, siis ärimah-

tude vähenemine on praeguseks reaalsus

ka kahjukindlustuses. Statistikaameti

andmetel kohaneb kindlustussektor

muutunud majandusolukorraga käsikäes.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse

esimehe Kristjan Niinemaa sõnul

suurendab kindlustuse tegemata jätmine

või sellest loobumine hüppeliselt nii eraisi-

kute kui ka ettevõtete riske. „Majandus-

kriisi ajal on kõigil vähem vaba raha,

millega võimalikke kahjujuhtumeid ise

katta. Lisaks näitab senine kogemus üle

maailma, et kahjusid kipub just kriisi ajal

rohkem ette tulema,” lisab ta.

Eesti suurimad liikluskindlustusseltsid

(2009) on If Kindlustus ja Ergo Kind-

lustus. Järgnevad Salva, Inges ja

Seesam, QBE, Swedbank, BTA,

Gjensidige ja RSA.

E

6

eeS

Ti k

ind

LuS

TuS

SeL

TSid

e Li

iT

eeLduSed ja oSkuSed

indlustussektoris tegutsevad

stabiilsed tööandjad ning

inimesed töötavad sel alal pikka

aega. „Kui oled kindlustuse erialal

hinnatud töötaja, siis on äärmiselt

ebatõenäoline, et su oskustest

ühtäkki enam ei piisa,” selgitab

kindlustusseltside liidu juht Kristjan

Niinemaa. Et paljude kindlustus-

ettevõtete omanikud on rahvusva-

helised ettevõtted, siis pole harv,

et töötaja liigub ühest tütarettevõt-

test teise, nii Eestis kui ka mujal

maailmas. „See on globaalne äri

ning ettevõtlik ja nutikas töötaja

võib liikuda kaugele,” lisab

Niinemaa.

Kindlustussektoris töötab väga

erineva haridusega inimesi – siit

leiab näiteks matemaatikat, rahan-

dust, infotehnoloogiat kui ka

õigusteadusi õppinud töötajaid.

„Üks, mis kindlustusäris tegutseval

inimesel peaks olema, on loogi-

kaoskus,” toob liidu juht Kristjan

Niinemaa välja. Et sektor eeldab

rahvusvahelist suhtlust, siis on

võõrkeelteoskus möödapääsmatu.

Kasuks tulevad ka müügi-, finants-

ja suhtlusoskused. „Kõige rohkem

on vaja majanduslikult mõtlevaid

sotsiaalse närviga inimesi,”

kirjeldab Niinemaa ideaalset kind-

lustustöötajat.

Tema kinnitusel on täiendusõpe

kindlustusalal möödapääsmatu.

„Nii tooted, regulatsioon kui ka

turusituatsioon on pidevas

arengus ja muutuses, seetõttu

tuleb pidevalt juurde õppida ja uue

olukorraga kohaneda,” sõnab ta.

Ka Eesti Kindlustusseltside Liit

organiseerib koolitusi ning

rahuldab liikmete õpivajadusi.

K

eeS

Ti k

ind

LuS

TuS

SeL

TSid

e Li

iT

9

mandanud 1995. aastal bakalau-

reusekraadi inimgeograafias, tuli

Andres Piirsalul, nüüdsel Eesti Kind-

lustusseltside Liidu juhatuse liikmel

otsustada, mida oma eluga edasi teha.

Silma hakkas töökuulutus kindlustus-

valdkonnast. „Kuna sellal oli Eesti kind-

lustus tänapäevases mõistes lapsekin-

gades, ei teadnud ma asjast midagi,

kuid uudishimu ajendas lähemalt

uurima. Seadsin sammud tööd

pakkuva kindlustusandja juurde, kuid

esimene katse ei õnnestunud. Et aga

asi üha rohkem huvitama hakkas, ei

jätnud ma jonni ning teisel katsel

õnnestus tööandjas juba huvi äratada,”

meenutab Piirsalu.

Mees võeti tööle Leks Kindlustuse ASi

kindlustusdirektori ametikohale.

„Tagantjärele hinnates oli see küll hull-

julge samm nii minu kui ka tööandja

poolt, kuna minu teadmised kindlustu-

sest olid tol hetkel nullilähedased.

Kindlustusdirektor on selles äris sisuli-

selt võrreldav tootmisdirektoriga töös-

tuses – inimene, kel juhtimiskompe-

tents ja teadmised olemas, kuid konk-

reetselt tootmisega kokku puutunud ei

ole, sellisesse ametisse minu hinnangul

pigem ei sobi,” sõnab ta.

Nii leidus organisatsioonis sellele

ametikohale peagi märksa sobivam

kandidaat. „Minu tugevusi märgati aga

hoopis teisel olulisel suunal: minu üles-

anneteks said ettevõtte rahvusvaheline

suhtlus ja edasikindlustuse korralda-

mine. Kuna firma oli väike, oli ka tege-

vusväli alguses märksa laiem kui vaid

edasikindlustusega tegelemine,

hõlmates praktiliselt kogu protsessi

tootearendusest ja müügist kahjukäsit-

luse ja administreerimiseni välja,”

räägib mees oma karjäärist.

kaRjääR kindLuSTuSeS

O

Ettevõtte kasvades muutus Piirsalu

tööpõld kitsamaks ning pärast

tööandjat karmilt räsinud Vene kriisi sai

ta kutse organisatsiooni juhatusse, kus

tema roll oli seotud tollal teravalt

päevakorda tõusnud tulemuse juhti-

mise ja controlling’i juurutamisega, kuni

Leks Kindlustus ja BICO Kindlustuse

AS ühinesid.

2001. aastal tekkis mehel võimalus

asuda tööle maailma juhtivasse edasi-

kindlustusfirmasse Swiss Re, kellel oli

tollal Tallinnas oma esindus. Esinduse

likvideerimise järel 2002. aastal tehti

talle aga ettepanek liituda Swiss Re

suurklientide haldamisega tegeleva

üksusega Zürichis. „Minu ülesanne oli

globaalses virtuaalses struktuuriük-

suses tagada pidev juhtimisinfo kätte-

saadavus firma juhtkonnale,” kirjeldas

Piirsalu. Pärast viit aastat võõrsil naasis

ta 2007. aastal Eestisse ning on sellest

alates tegev Eesti Kindlustusseltside

Liidus ja Eesti Liikluskindlustuse

Fondis. „Tänu „metsikutel 90ndatel” ja

maailma juhtiva edasikindlustusfirma

juures omandatud kogemustele olen

kindel, et suudan oma teadmisi raken-

dada Eesti Kindlustusseltside Liidu ja

Liikluskindlustuse Fondi arendamisel.

Meeskond, kellega koos töötame, on

Eestis unikaalne, teadmisi ja kompe-

tentsi on meil igalt kindlustusalalt alus-

tades elukindlustusega ja lõpetades

liikluskindlustuse kahjukäsitlusega. See

on põhjatu anum, kust kogemust

kasvatada, ja viljakas pinnas teadmiste

laiendamiseks,” lausub Andres Piirsalu.

Ka Piirsalu rõhutab, et erinevalt võib-

olla mõnest teisest alast ei ole kindlus-

tuse puhul hariduslik ega ka koge-

muslik taust kitsendav asjaolu. Oma

kogemusele tuginedes kinnitab ta, et

on kindlustusalal töötanud külg külje

kõrval väga erineva hariduse ja koge-

mustega kolleegidega alates filoloogi-

dest, ajaloolastest ja kunstnikest kuni

inseneride, finantsistide ja juristideni.

„Kindlustus vajab väga erineva hari-

dustausta ja kogemusega inimesi – kui

endal on asja vastu huvi, siis ei maksa

kindlustustööle kandideerimist peljata

seetõttu, et te pole õppinud rahandust,

juurat ega inseneriteadust või teil

puudub töökogemus näiteks meditsii-

niasutuses ja päästeametis,” selgitab

Piirsalu. Samuti ei piirne tegevusväli

ainult Eestiga – kindlustus on rahvus-

vaheline äri ning vajaduse korral leiab

keeli ning oma eriala valdav kindlus-

tusspetsialist erialast tööd mis tahes

riigis.

8

10

eeS

Ti k

ind

LuS

TuS

SeL

TSid

e Li

iT

ktuaar on isik, kellel on spet-

siaalne kindlustusmatemaatika

tehniliste aspektide (preemiate, vastu-

tuse jm) arvutamise alane väljaõpe

(Eesti Õiguskeele Keskuse sõna-

raamat). See on amet, mida kõige

enam aetakse segi sarnaselt kõlava

arhivaari ametiga. Kuid erinevalt arhi-

vaaridest on aktuaaride mängumaaks

matemaatika, statistika, majanduslikud

protsessid, projektsioonide tegemine

jne.

AKTuAARId töötavad peamiselt elu- ja

kahjukindlustuses, kuid ka näiteks

investeeringute alal, konsultantidena,

riigiametites, akadeemilises sfääris,

kindlasti kindlustusjärelevalves. Kind-

lustuses töötavate aktuaaride vastu-

tusalas on kindlustusmaksed, tehni-

lised eraldised, kindlustusseltsi makse-

jõulisus ehk solventsus ja veel palju

muud.

Eesti seadused sätestavad, et kindlus-

tusandjal peab olema vastutav aktuaar

ning kindlustusandja audiitor peab

kindlustusandja audiitorkontrolli

kaasama aktuaari, kellel on rahvusva-

helistele nõuetele vastavad aktuaarsed

teadmised ja kvalifikatsioon ning vähe-

malt kolmeaastane aktuaarina tööta-

mise kogemus Eestis või lepinguriigis.

Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini peab

kindlustusandja vastutaval aktuaaril

olema vähemalt akadeemiline kõrgha-

ridus, piisavad aktuaarsed teadmised

ja kvalifikatsioon ning kolmeaastane

aktuaarina töötamise kogemus Eesti

või lepinguriigi kindlustusandjas. Edas-

pidi saavad nõutavaks ka rahvusvahe-

listele nõuetele vastavad aktuaarsed

teadmised ja kvalifikatsioon.

EESTI AKTuAARIdE LIIT on aktuaari

kvalifikatsiooninõuded sidunud liikme-

staatusega organisatsioonis. Et oman-

dada liidu täisliikme staatus, peab

kandidaat olema läbinud tervikuna

aktuaarihariduse programmi, omama

kõrgharidust ning vähemalt kaheaas-

tast aktuaaritöö kogemust. Kontroll

selle üle, kas kandidaadid vastavad

kvalifikatsiooninõuetele, on liidu hari-

dustoimkonna pädevuses.

Aktuaaride liidu aktuaarihariduse prog-

ramm vastab tänapäevastele rahvus-

vahelistele nõuetele. Programm on üles

ehitatud hierarhiliselt ning liidu liikme

staatus on otseselt seotud aktuaariha-

riduse programmi läbimise määraga.

Aktuaarihariduse programmi võib laias

laastus jagada kaheks – baashariduse

keS on akTuaaR? A

Kindlustusalal on toode kahtlemata komplitseeritum

mõiste, sest see ei ole füüsiliselt nähtav. Toode on

kindlustuses tingimuste kogum, mille alusel taasta-

takse olukord sarnaseks kahjudele eelnenud perioo-

diga või hüvitatakse kahju juhul, kui taastamine ei ole

võimalik. Seejuures vastab toode kindlalt defineeritud

kahju põhjusele ega laiene definitsioonist väljapoole.

Tootearendus tegeleb ootamatute, ettenäge-

matult tekkivate ja klientidele finantsilisi kulusid

põhjustavate juhtumite põhjuste modelleerimise ja

nendega seotud asjaolude hinnastamisega.

Kindlalt võib väita, et sagenenud kahjud mingis

valdkonnas viivad tootepiirangute ja täienduste kaudu

kliendikäitumise muutmiseni. Selliste masstoodete

nagu näiteks eraisikutele suunatud auto- ja kodu-

kindlustuse kliendigrupp on väga lai. Sellises aren-

duses on kaasatud nii tootearendajad, kindlustusma-

temaatikud kui ka paljud teised.

uute normide loomine ja nende finantsmõju

analüüs on põnevad teemad, millest tasub osa võtta.

Kindlasti on see ala, kus saab mõjutada muutusi

meid ümbritsevas keskkonnas. See on väljakutse,

mis nõuab pikaajalist pühendumist.

TooTeaRenduS ja TooTejuHTimine kindLuSTuSeS

Mihkel Uibopuu If Kindlustus Balti tootearenduse- ja

kindlustusüksuse juht

11

eeS

Ti k

ind

LuS

TuS

SeL

TSid

e Li

iT

12

Eesti Aktuaaride Liidu asutamiskoosolek toimus

Tallinnas 10. jaanuaril 1999. Selleks ajaks olid

esimesed aktuaarid Eesti kindlustusseltsides

töötanud juba 3–4 aastat ning mõte omaette

liidu moodustamisest ei olnud uus. Liidu

eesmärk on edendada aktuaarikutset ja kindlus-

tusteadust.

Üheks olulisemaks ülesandeks on aktuaaride liit

pidanud oma liikmete haridustaseme tõstmist.

Enamik liidu liikmetest on lõpetanud Tartu

Ülikooli matemaatikateaduskonna ning omavad

bakalaureuse- või magistrikraadi, kolmel liidu

liikmel on doktorikraad. Enamik varasemal ajal

liitunud liikmetest alustasid spetsiifilisi erialaseid

õpinguid Institute of Actuaries’i ja Faculty of

Actuaries’i kaasabil toimunud Actuarial Diploma

Course’i ja Advanced Actuarial Diploma

Course’i kursustel Vilniuses, hilisemad liitunud

on saanud tuule tiibadesse enamasti Tartu

Ülikooli finants- ja kindlustusmatemaatika

magistriprogrammist. Täiendamisvõimalusi on

pakkunud mitme teise aktuaaride organisat-

siooni suvekoolid Poolas, Itaalias, Šveitsis,

kursused välismaistes ülikoolides ning European

Actuarial Academy. EAL on alternatiivina toonud

ka ise välismaiseid õppejõude Eestisse

õpetama.

Eesti Aktuaaride Liit

Tornimäe 2, 15010 Tallinn

tel 665 6841

www.aktuaar.ee

eeSTi akTuaaRide LiiTaste ning kindlustus- ja finantsmate-

maatika üldistatud rakenduste aste.

Baasharidus sisaldab matemaatika,

tõenäosusteooria, matemaatilise statis-

tika, juhuslike protsesside, arvutitea-

duse, majandusteaduste ning raama-

tupidamise põhikursusi, millele lisaks

on vajalikud suhtlemisoskus, võõrkeel-

teoskus ning teadmised Euroopa Liidu

ja Eesti riigiõiguslike struktuuride kohta.

Need on ained, mille läbimist eelda-

takse kõrghariduse omandamise

käigus. Baasteadmisi kindlustus- ja

finantsmatemaatikast on samuti

võimalik omandada erinevatel kõrg-

koolikursustel. Baashariduse omanda-

nuil on võimalik Eesti Aktuaaride Liidult

taotleda assotsieerunud liikme staa-

tust.

Taotlemaks täisliikme staatust, peab

lisaks olema läbitud kindlustus- ja

finantsmatemaatika üldistatud raken-

duste aste, mille eesmärk on süven-

dada vastavaid alusteadmisi ja raken-

dada aktuaarseid tehnikaid eri vald-

kondades ning tasemetel. Eraldi käsit-

letakse aktuaarsete riskide juhtimist

elukindlustuses, kahjukindlustuses,

pensioni- ja tervisekindlustuses.

AKTuAAR vastutab reservi arvutusmetoo-

dika ja ka arvutuste õigsuse eest. Arvutab

ning vastutab selle eest, et kindlustuspree-

miate summa katab tuleviku väljamakseid

ja kulusid. Koostab ning arendab edasi-

kindlustuspoliitikat, arendab protseduure ja

analüütilisi programme, jälgib seltsi finants-

seisu kindlustustehnilisest seisukohast

ning koostab selle põhjal analüüse.

KAhJuKäSITLEJA tuvastab kindlustusjuh-

tumi, uurib juhtumi asjaolusid, hindab ja

analüüsib kahjujuhtumeid ning vormistab

kahjuotsuseid, koostab oma volituste piires

otsuseid hüvitiste maksmiseks. Koostab

ekspertarvamuse juhtumi asjaolude ja

kahju suuruse kohta, suhtleb klientide ja

koostööpartneritega, liikluspolitsei, arstide

ja teiste ekspertidega väljastpoolt kindlus-

tusseltsi, teeb ettevalmistused regressi-

nõude koostamiseks. Koostab statistilised

koondid ja aruanded.

kindLuSTuSTeenuSe oSuTamiSe pRoTSeSSi peamiSed TegevuSSuunad on

• tootearendus, turundus, müük

• kliendihaldus

• riski hindamine ehk risk engineering

• kindlustusriski aktsepteerimine ehk underwriting

• varade ja kohustuste hindamine

• investeerimistegevus

• kahjukäsitlus

• edasikindlustus ja muud riski maandamistegevused

eeS

Ti k

ind

LuS

TuS

SeL

TSid

e Li

iT

15

SpeTSiifiLiSemad ameTikoHad:

14

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

Teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Scanpix

Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel