KKKB AA 2003 parandatud tekst - IT Collegeenos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Kehtna/KehtnaMTK_AA_KB_2003.pdf• arendada vastutust oma panuse eest ettevõtte majandustulemi saavutamisse,

SISUKORD 1 ÜLDSÄTTED.............................................................................................................................. 3

1.1 Seletuskiri .............................................................................................................................. 3 1.2 Õppekava tase ja maht ........................................................................................................... 3 1.3 Õppekava sisu ........................................................................................................................ 3

2 KOOLITUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED............................................................................. 4 2.1 Koolituse eesmärk.................................................................................................................. 4 2.2 Koolituse ülesanded ............................................................................................................... 4

3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ................................................................................ 5 4 KUTSESTANDARDITEST TULENEVAD OSKUSNÕUDED................................................ 5 5 ÕPPEKAVA STRUKTUUR ....................................................................................................... 7

5.1 Õppekava struktuur................................................................................................................ 7 5.2 Õppekava moodulid ............................................................................................................... 7 5.3 Koolituse kogumaht ............................................................................................................... 7

6 MOODULITE LOETELU JA MAHT......................................................................................... 9 7 HINDAMINE ÜLDPÕHIMÕTTED ......................................................................................... 11

7.1 Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid ................................................................................ 11 7.2 Lõputöö hindamine .............................................................................................................. 13

8 LÕPETAMISE NÕUDED......................................................................................................... 13 8.1 Nõuded kooli lõpetamiseks.................................................................................................. 13 8.2 Lõputöö ................................................................................................................................ 13

9 MOODULITE KIRJELDUSED ................................................................................................ 14 9.1 Kohustuslikud üldmoodulid................................................................................................. 14 9.2 Üldtehnilised moodulid........................................................................................................ 23 9.3 Kohustuslikud põhimoodulid............................................................................................... 28 9.4 Valikmoodulid ..................................................................................................................... 47

LISAD Lisa 1. Õppebaasi üldiseloomustus Lisa 2. Õppekavaga seotud õpetajate iseloomustus Lisa 3. Erialapraktika I juhend Lisa 4. Erialapraktika II juhend Lisa 5. Lõputöö juhend Lisa 6. Õppekava koostajate töörühm Lisa 7. Õppeaja jaotus õppekavas

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Õppekava: Arvutid ja arvutivõrgud KKKB

3

1 ÜLDSÄTTED 1.1 Seletuskiri Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform viis läbi uuringu “Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Sektoriuuring” (http://www.sekr.ee/www/lingid/linke.html, 31.01.2003). Võrreldes 2002 aasta inimeste vajadust ja prognoosi aastaks 2005, on märgata, et kõige rohkem prognoositakse riistvara/võrkude spetsialistide (160%) ja müügiinimeste vajaduse kasvu. Praegu tahetakse tööle võtta kogemustega inimesi, aga 3 aasta pärast töölevõetavate inimeste puhul peetakse esmatähtsaks erialase hariduse olemasolu. Elektroonikutel ja riistvara spetsialistidel on soovitav kutsekeskharidus ja tugevaks küljeks hea tehniline taip. Tugiisikutel on soovitavaks kutsekeskhariduse olemasolu ning neil peab olema väga hea praktiline tehnoloogiate tundmine ja ka suhtlemisoskus. Võrkudega tegelevatel spetsialistidel peaks olema kutsekõrgharidus. Väga hea tehniline taip ja erialased oskused on tähtsad. Järeldus: Suur hulk ametikohti, kus võiksid töötada kutsekeskharidusega inimesed, on praegu täidetud kõrgharidusega inimestega.

Lähtudes eelnevast on Kehtna MTK koostanud kutsekeskhariduse õppekava Arvutid ja arvutivõrgud keskhariduse baasil. 1.2 Õppekava tase ja maht Õppekava koostamisel on lähtutud: 1) kutseõppeasutuse seadusest (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 159; 51, 550; 2001, 3, 7) 2) IT ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu poolt välja töötatud infotehnoloogia tugispetsialist

II ja infosüsteemi tugispetsialist III kutsestandarditest 3) Euroopa Informaatikaseltside Nõukogu (CEPIS- Council of European Professional Informatics

Societies) poolt välja töötatud õppekava struktuuri projektist (EPIC – European Professional Informatics Certificate)

4) CEDFOP-i (European Centre for Development of Vocational Trainig) materjalidest: www.career-space.com “Generic ICT skills profiles”, “Curriculum development guidelines”, http://www.cedefop.eu.int

Õppekava sisaldab EUCIP (European Certification of IT Professionals) baasoskuste moodulit. Arvutid ja arvutivõrgud õppekava määratleb (fikseerib) õpingute sisu keskharidusejärgse kutsekeskhariduse (KKKB) omandamiseks Nominaalne õppeaeg kutsekeskhariduse tasemel on 2 aastat ehk 80 õppenädalat. Õppevorm: päevane õpe. 1.3 Õppekava sisu Õppekava koosneb üldosast, moodulite kirjeldustest ja lisadest. Õppekava üldosas esitatakse:

• koolituse eesmärgid ja ülesanded; • nõuded õpingute alustamiseks; • kutsestandarditest tulenevad oskusnõuded;


4

• õppeaja jaotus õppekavas (õppenädalates), teooria- ja praktikaõppe maht, kooli- ja erialapraktika (ettevõttepraktika) maht;

• moodulite loetelu ja maht, rakendusmoodulite maht, • hindamise põhimõtted ja kriteeriumid; • lõpetamise nõuded ja väljastatava dokumendi nimetus.

Mooduli kirjelduses esitatakse: • nimetus, maht õppenädalates, • eesmärgid, • õppesisu: teemad, alateemad • nõutavad õpitulemused, • hindamisprogramm.

Lisades esitatakse: • õppebaasi iseloomustus • õppekavaga seotud õpetajate iseloomustus • erialapraktikate juhendid • lõputöö juhend

2 KOOLITUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 2.1 Koolituse eesmärk Arvuti ja arvutivõrkude eriala kutsealase koolituse eesmärk on:

• kujundada isiksus, kellel on teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud töötamiseks infotehnoloogia tugispetsialistina ning eeldused ja soov õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks, mis võimaldaks omandada ka infosüsteemide tugispetsialisti kutse pärast kolme aastast töökogemust;

• orienteerida õpilasi pidevõppele, kujundada õpilases iseseisva töö oskust, loovust, algatus-, otsustus- ja vastutusvõimet ning teenindus- ja suhtlemisvalmidust, arendada ja süvendada järgmisi võtmeoskusi: meeskonnatööoskus, probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskus, kriitilise mõtlemise ja suhtlemisoskus, analüüsioskus, informatsiooni hankimise, töötlemise ja kasutamise oskus, õppimisoskus;

• arendada kutseoskusi: tehnilisi kutsealaseid põhioskusi, kliendikeskse teeninduse oskusi, kuluteadlikkust ning koostööoskusi, suhtlemis- ja mõjutamisoskusi;

• arendada vastutust oma panuse eest ettevõtte majandustulemi saavutamisse, kliendisuhte jätkumisse;

• arendada vastutust aususe ja tarbija õiguste austamise eest. 2.2 Koolituse ülesanded Arvuti ja arvutivõrkude eriala kutsealase koolituse ülesanne on kujundada isiksus, kellel on teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud töötamiseks tugispetsialistina, riistvara ja arvutivõrkude spetsialistina ning eeldused ja soov õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Anda õpilasele sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaal-kultuurilised valmisolekud (sealhulgas isikuomadused), et ta suudab:

• rakendada teadmisi ja oskusi tööülesannete täitmiseks;


5

• siirduda paindlikult ühelt töötoimingult teisele; • sobitada oma kutseoskusi uutes töösituatsioonides; • planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; • väärtustada oma kutseala ja jätkuvalt arendada oma kutseoskusi; • teha eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid; • suhtuda kaasinimestesse võrdväärselt; • omandada soosiva suhtumine sisemisse ja välisesse ettevõtlikkusse; • vastutada kliendi, enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tulla toime kriisi- ja

ohuolukordades; • töötada keskkonda säästes.

3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS Arvuti ja arvutivõrkude erialale keskhariduse baasil võivad õppima asuda inimesed, kes on omandanud keskhariduse ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada infotehnoloogia või infosüsteemi tugispetsialisti (arvutid ja arvutivõrgud) kutsealal. Vastuvõtul viiakse läbi kutsesobivustestid ja/või -vestlus. Vastuvõtul arvestatakse gümnaasiumi lõputunnistuse eesti keele, matemaatika, füüsika ja võõrkeele õppeainete tulemusi.

4 KUTSESTANDARDITEST TULENEVAD OSKUSNÕUDED Arvutid ja arvutid KKKB õppekava aluseks olevateks oskusnõueteks (edaspidi kutseoskusnõuded) on Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu poolt kinnitatud infotehnoloogia tugispetsialist II ja infosüsteemi tugispetsialist III kutsestandardid. Üldoskused ja -teadmised käesoleva õppekava tähenduses on oskused ja teadmised, mis on vajalikud kutsealal töötamiseks. Põhioskused ja -teadmised käesoleva õppekava tähenduses on oskused ja teadmised, mis on kutsealal põhilised ja kõikidele vajalikud ning nõutavad konkreetse kutsekvalifikatsiooni taseme omandamiseks. Lisa- /erioskused ja –teadmised käesoleva õppekava tähenduses on oskused ja teadmised, mis soodustavad kutsealast tegevust, võimaldavad kutsealasisest konkreetsemat ja kitsamat spetsialiseerumist või võimaldavad kutsealase tegevusega paralleelselt sooritatavat tegevust ning soodustavad töötaja ümberorienteerumist teistele, antud erialaga külgnevatele kutsealadele Arendatavad isikuomadused käesoleva õppekava tähenduses on vajalikud kutsealal töötamiseks või soodustavad seda ning loovad eeldused elukestvaks õppimiseks. Tugispetsialisti üldoskused ja -teadmised on järgmised: ��klienditeeninduse alased teadmised ja oskused (teenindus kui majandustegevus,

klienditeenindaja roll, teeninduskultuur ja teenindamise korraldamine, erinevad suhtlemistehnikad, kiituste, kaebuste ja pretensioonide käsitlemine, positiivse mulje loomine, viisakusreeglid ja kutse-eetika põhitõed, klientide ohutus ja turvalisus);

��majandusalased baasteadmised (majanduse põhimõisteid; infotehnoloogiasektori osatähtsust riigi majanduses; ettevõtluse ja turunduse põhialuseid; arvutiteeninduse valdkonda reguleerivad õigusaktid);


6

��tööohutuse ja töötervishoiu alased teadmised ja oskused (töösuhteid reguleerivad õigusaktid; tööohutus, töötervishoid ja ergonoomika, elektri- ja tuleohutus; esmaabi andmine, jäätmekäsitlusnõuded; turvasüsteemide töö; eriolukordades tegutsemine);

��õigusalased teadmised (kutsealaga seonduvad õigusaktid, töösuhteid reguleerivad õigusaktid); ��kutsealane suhtlemisoskus emakeeles ja kahes võõrkeeles; ��organisatsioonijuhtimise algteadmised. Tugispetsialist põhioskused ja teadmised on järgmised: ��Reaalained (füüsika – elekter, elektrotehnika; loogika ja kõrgema matemaatika elemendid) ��Arvuti kasutamise oskus (AO moodulid 1-7) ��Erialane terminoloogia eesti ja inglise keeles ��Arvutite ja arvutivõrkude alased teadmised ja oskused (Tehnilise dokumentatsiooni lugemise

oskus. Arvutite riistvara; arvutivõrkude ehitus; võrgukontseptsioonid; tehniliste probleemide veaotsing, riist- ja tarkvara diagnostiliste vahendite kasutamine; arvutivõrkude projekteerimine ja ehitamine; arvutivõrkude ja võrgurakenduste käitamine, seire ja hooldus, probleemide dokumenteerimine)

��Infosüsteemide projekteerimise, süsteemilahenduste ellurakendamise ja infosüsteemide halduse alased teadmised ja praktilised oskused (infosüsteemide projekteerimine; infosüsteemide turve, põhilised IT standardid, tarkvara – riistvara ühilduvus; süsteemilahenduste ellurakendamine koos kasutajatega; arenduste juurutamine ja häälestamine, et installeerida täiendusi ja kindlustada kõikide kasutajarakenduste, süsteemi täiustamiseks ettepanekute tegemine, infosüsteemide haldus)

��infotehnoloogiaalase teeninduse ja müügitöö oskused ja teadmised (kliendi vajaduste ja ootuste väljaselgitamine ning kliendi nõustamine; klientide küsimustele ja muredele vastamine telefonitsi, vahetult koos kliendiga probleemide lahendamine või probleemi lahendamise delegeerimine teistele spetsialistidele; kliendilt saadud tagasiside vastuvõtmine ja edastamine ning analüüsimine; teenuse maksumuse arvutamine; kassadokumentide vormistamine)

��programmeerimise algteadmised ja praktilised oskused ��multimeedia alased teadmised, esitluste loomise ja esitlemise oskused Tugispetsialisti erioskused ja –teadmised (vähemalt üks) on järgmised: ��Arvutivõrgud ��Serverid ja operatsioonisüsteemid ��Andmeturve ��Rakendusprogrammid ��Multimeedia Tugispetsialisti arendatavad isikuomadused on järgmised: ��õpivalmidus; füüsilise ja vaimse koormuse taluvus; hea koordinatsioon;

kontsentreerumisvõime; loogiline mõtlemine; hea mälu; kohanemisvõime; abivalmidus; suhtlemisoskus ja -valmidus; teenindusvalmidus; ausus; iseseisvus ja otsustusvõime; algatusvõime; loovus; viisakus; tähelepanelikkus; koostööoskus ja -valmidus; paindlikkus; analüütilisus; vastutusvõime; säästlikkus; tolerantsus ja initsiatiivikus.


7

5 ÕPPEKAVA STRUKTUUR 5.1 Õppekava struktuur Arvutid ja arvutivõrgud eriala õppekava koosneb:

• kohustuslikest kutsealastest arvutiteeninduse valdkonna üldõpingutest, mis võimaldavad arendada valdkonna üldteadmisi- ja oskusi (edaspidi üldmoodulid);

• kohustuslikest kutsealastest üldtehnilistest õpingutest, mis võimaldavad arendada üldtehnilisi teadmisi ja praktilisi oskusi (edaspidi üldtehnilised moodulid);

• kutsealastest põhiõpingutest, mis võimaldavad arendada tugispetsialisti kutseala põhiteadmisi- ja oskusi (edaspidi põhimoodulid);

• kutsealastest valikõpingutest, mis võimaldavad arendada tugispetsialisti kutseala lisa/eriteadmisi- ja oskusi (edaspidi valikmoodulid).

Arvutid ja arvutivõrgud eriala KKKB õppekava struktuur on järgmine:

• üldmoodulid; • üldtehnilised moodulid; • põhimoodulid; • valikmoodulid.

5.2 Õppekava moodulid Moodul käesoleva õppekava tähenduses on kokkuleppeline, sisult terviklik, eesmärgile orienteeritud, hinnatav ja kutsestandardil põhinev õppeühik. Õppekavas kasutatakse oskusmooduleid (horisontaalmooduleid), mis on vastavalt vajadusele jaotatud teemadeks (tabelid 1-4) ja rakendusmooduleid (vertikaalmooduleid, korralduslikke mooduleid) (tabel 5). Oskusmooduleid kombineerides on koostatud rakendusmoodulid terviklike kutsealaste valmisolekute arendamiseks ja isiksuse arenguks. Rakendusmoodulid võivad koosneda kas ühest või mitmest oskusmoodulist või olla kombineeritud erinevate oskusmoodulite teemadest. Oskusmoodul võib olla jaotatud erinevatesse rakendusmoodulitesse. Selline skeem võimaldab paindlikult järgida õppekava loogilist ülesehitust, samuti õpilase õppimist loogilises järjestuses ja vastavalt kutsealasele ning sotsiaalsele arengule. 5.3 Koolituse kogumaht Kasutatud mõisted: Auditoorne õpe – õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, õppetunni või mõnes õppeastutuse määratud vormis Praktiline õpe – õppe eesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamise kaudu: praktikum, harjutustund, laboratoorne töö, praktika Arvutid ja arvutivõrgud õppekava gümnaasiumi hariduse baasil koosneb 11 õn ulatuses valdkonna üldõpingutest, 5 õn ulatuses suuna üldtehnilistest õpingutest, 59 õn ulatuses kohustuslikest kutsealastest põhiõpingutest ja 5 n ulatuses valikõpingutest. Üldõpingud koosnevad 11 õn ulatuses auditoorsest õppest. Üldtehnilised õpingud koosnevad auditoorsest õppest 2 õn ulatuses ja praktilisest õppest 3 õn ulatuses.


8

Põhiõpingud koosnevad auditoorsest õppest 19,5 õn ulatuses ja praktilisest õppest 35,5 ning lõputööst 4 õn ulatuses. Kutsealased üld-, üldtehnilised- ja põhiõpingud koosnevad auditoorsest õppest 32,5 õn ulatuses ja praktilisest õppest 38,5 õn ulatuses. Erialapraktika (ettevõttes, firmas jms) maht õppekavas on 16 õn. Arvutid ja arvutivõrgud KKKB õppekava struktuuri iseloomustab joonis 1:

(EUCIP Core Syllabus

2 õppenädalat)

Arvutiteeninduse ala kohustuslikud üldõpingud

11 õppenädalat sh

Joonis 1. Arvutid ja arvutivõrgud KKKB õppekava struktuur

Kohustuslikud kutsealased üldtehnilised õpingud 5 õppenädalat

Kohustuslikud kutsealased põhiõpingud

59 õppenädalat

Kutsealased valikõpingud 5 õppenädalat


9

6 MOODULITE LOETELU JA MAHT Üldmoodulid on toodud alljärgnevas tabelis 1: Kasutatud lühendid: õn – õppenädal T (teooria) – auditoorne õpe (loeng, seminar, õppetund) P- praktiline õpe (praktikum, harjutustund, laboratoorne töö, praktika)

Tabel 1. Arvutid ja arvutivõrgud KKKB õppekava kohustuslikud kutsealased üldmoodulid

Mooduli nr

Mooduli nimetus

Maht õppenädalates

T P Kokku 1. Sissejuhatus infotehnoloogia valdkonda,

kutseõpingutesse 0,5 0,5

2. Majanduse alused 2 2 2.1. Majanduse ja ettevõtluse alused 1 1 2.2. Turunduse alused 1 1

3. Tööohutus ja töötervishoid 0,5 0,5 4. Klienditeenindus 2 2

4.1. Klienditeenindus 1 1 4.2. Suhtlemine 1 1

5. Erialane inglise keel 3 3 6. Õiguse alused 1 1 7. EUCIP baasoskused 2 2 Kokku 11 11 Üldtehnilised moodulid on toodud alljärgnevas tabelis:

Tabel 2. Arvutid ja arvutivõrgud KKKB õppekava kohustuslikud kutsealased üldtehnilised moodulid

Mooduli nr

Mooduli nimetus

Maht õppenädalates T P Kokku

8. Materjaliõpetus ja materjalide tehnoloogia

0,5 0,5 1

9. Joonestamine 1 1 10. CAD joonestamine 1 1 11. Elektrotehnika 0,75 0,25 1 12. Elektroonika 0,75 0,25 1

KOKKU 2 3 5


10

Põhimoodulid on toodud alljärgnevas tabelis :

Tabel 3. Arvutid ja arvutivõrgud KKKB õppekava kohustuslikud kutsealased põhimoodulid

Mooduli nr

Mooduli nimetus

Maht Õppenädalates T P Kokku

13. Arvutikasutaja oskused 2 2 14. Kõrgema matemaatika alused ja loogika 2 2 15. Võõrkeel 2 2 2 16. Erialane terminoloogia 1 1

16.1. eesti keel 0,5 0,5 16.2. inglise keel 0,5 0,5

17. Tehnilise dokumentatsiooni lugemine 1 1 18. Andmeturve 2 2 19. Riistvarasüsteemide arhitektuur 1 1 2 20. Tehniliste probleemide veaotsing 1 1 2 21. Tarkvaratehnika 1 1 22. Infosüsteemi projekteerimine ja

arhitektuur 1 1 2

23. Arvutivõrgud ja andmeside 1 2 3 24. Linux 0,25 0,75 1 25. Arvutivõrkude projekteerimine 0,5 1,5 2 26. Arvutite ja võrkude haldamine 1 2 3 27. Infosüsteemide haldus 1 1 28. Programmeerimine 1 2 3 29. Multimeedia 0,75 3,25 4 30. Projektijuhtimine 1 1 31. Ettevõtte praktika 16 16 32. Lõputöö 4 33. Arvutite riistvara 2 2 4 Kokku 19,5 35,5 59 Valikmoodulid on toodud alljärgnevas tabelis 4:

Tabel 4. Arvutid ja arvutivõrgud KKKB kutsealaste valikõpingute moodulid

Mooduli nr

Mooduli nimetus


34. Linux 1 35. PC alternatiivid 1 36. Arvutite ja võrkude haldamine 1-2 37. Bürootehnika 1 38. Kontoriprogrammide alternatiivid 1


11

39. Serverid ja operatsioonisüsteemid 1-2 40. Andmeturve 1 41. Rakendusprogrammid 1 42. Programmeerimine 1-2 43. 3D graafika 1 44. Video ja heli töötlus 1-2 45. Rakenduslik CAD 1 46. Multimeedia II 1-3 Rakendusmoodulid on toodud alljärgnevas tabelis 5:

Tabel 5. Rakendusmoodulite maht

Mooduli nr

Mooduli nimetus


RM 1 Sissejuhatus erialasse 5 RM 2 Üldtehnilised oskused 5 RM 3 Arvutite riistvara 10 RM 4 Tugispetsialist I 20 1. õppeaasta 40 RM 5 Erialapraktika I 10 RM 6 Tugispetsialist II 15 RM 8 Valikained 5 RM 9 Erialapraktika II 6 RM 10 Lõputöö 4 2. õppeaasta 40 KOKKU 80

7 HINDAMINE ÜLDPÕHIMÕTTED 7.1 Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid Hindamise eesmärk ja ülesanded Hindamise ülesandeks õppekavas on anda informatsiooni õpilase teadmistest ja oskustest õpilasele, õpetajatele, tööandjatele, samuti edasiste õpingute tarvis, toetada õpilase positiivse mina-pildi arengut ja tema arengut õppinud töötajaks. Õpiprotsessi hindamise ülesandeks õppekavas on anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest, õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine, õppeülesannete korrigeerimine. Hindamisel kasutatakse arvestuslikku ja kokkuvõtvat hindamist. Arvestusliku hindamise ülesandeks on anda informatsiooni moodulis määratletud konkreetsete õpitulemuste saavutamise kohta. Kokkuvõtva hindamise ülesandeks on anda informatsiooni mooduli eesmärkide saavutamise kohta. Hindamise põhimõtted


12

Hindamise põhimõtted on järgmised: • õpilasel on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta; • hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust võidakse hinnata teadmiste ja oskuste ulatust,

õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust, samuti õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada, vigade arvu ja liiki, praktilise töö teostust.

• õpilase teadmisi ja oskusi võrreldakse mooduli eesmärkidega ja nende põhjal kindlaks määratud hindamise kriteeriumitega;

• õpilane tõendab teadmiste ja oskuste omandatust kirjalike või praktiliste töödega, suuliste esituste, audio-, video- või graafiliste esitluste, Õpimapp koostamise, projektis osalemise vm. praktiliste tegevustega; võimalusel pakutakse moodulite hindamisprogrammides välja alternatiivsete tõenduste esitamise võimalusi hindamiseks;

• õppekava moodulite hindamisprogrammides valitakse hindamismeetodid nii, et nende abil oleks võimalik mõõta eesmärkide saavutamist, et need sobiksid õppemeetoditega ja toetaksid õpilase õppimist;

• õppekava iga mooduli hindamisprogrammi kuulub õpiprotsessi hindamine, mooduli õpitulemuste hindamist võimaldavate arvestusliku ja kokkuvõtva hindamise meetodite valik;

• arvestuslik hindamine toimub mooduli teemade läbimise järel, kokkuvõttev hindamine oskusmooduli läbimise järel.

• Kokkuvõttev hinne võib moodustuda koondhindena arvestuslikest hinnetest, olla arvestustöö (kirjaliku või praktilise) hinne, koolieksami või kooli komplekseksami hinne;

• Kooli komplekseksami abil tõendab õpilane mitme oskusmooduli läbimisel õpitud oskusi. Hindamise objektid ja kriteeriumid on järgmised: Hindamine on suunatud ühesugustele rõhkudele ja kutseoskustele: töömeetoditele, töövahenditele, materjalidele ja tööprotsessidele, tööohutusele ja tööga seotud teadmistele. Kutsealaste oskuste hindamiseks määratletakse hindamiskriteeriumid, lähtudes järgmistest oskuste tasemetest: hinne “5” (väga hea) - õpilane oskab teadlikult valida oma töös sobivaimad töömeetodid, töövahendid ja –materjalid ning kasutada töövõtteid ja töövahendeid õigesti. Ta oskab hinnata ja arendada töövõtteid. Ta toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates töösituatsioonides, meeskondades ja sidusrühmades. Ta oskab leida uusi lahendusi ja lahendada probleemsituatsioone (veaolukordi). Õpilane suudab iseseisvalt töötada, ei vaja korraldusi. Oskab arendada oma tööd, töökeskkonda, tööohutust, analüüsida ja arendada ennast mitmekülgselt, toimimaks muutuvates olukordades. Õpilane oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid oma töös kasutatavateks, võtta vastu otsuseid. Ta oskab panna asju tähtsuse järjekorda, planeerida ja arvestada erinevaid mõjureid ja alternatiive, oskab valida sobivaima. Õpilane oskab töötades arvestada töökoha eripärasid, ta tajub oma tööd osana ettevõtte tööst ja ettevõtet osana toimimiskeskkonnast. hinne “4” (hea) - õpilane oskab kasutada töömeetodeid, töövahendeid ja -materjale. Ta tuleb toime põhiliste töödega. Õpilane suudab toimida erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tööga seotud teadmisi uutes situatsioonides. Ta oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid kasutatavaks oma töös. Õpilane tajub tööd tervikuna, oskab arvestada töökoha eripärasid. Õpilane oskab sobitada (kohaldada) eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides ja järgida tööohutusnõudeid. Õpilane täidab talle antud


13

ülesanded iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi mitmekülgselt. Ta oskab hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust. hinne “3” (rahuldav) - õpilane on võimeline tööle asuma kutsealal, hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õpilane valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab kasutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb toime tavalistes töösituatsioonides. Õpilane tuleb toime tuttavas ümbruses ja tuttavates koostöösituatsioonides. Ta oskab kasutada tööoskusi ja tööga seotud teadmisi harjutussituatsioonides ja rutiinsetes töösituatsioonides. Õpilane oskab juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult. Ta täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö tulemuslikkust. Ta oskab kinni pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest, muudest kokkulepetest ja juhenditest ja arutleda kõrvalekallete üle. Õpilase kutseoskuste tase on mitterahuldav, kui need ei vasta vähemalt hinde “3” (rahuldav) kriteeriumitele. Õpingute arvestamine toimub järgmiselt: Üldhariduskoolist kutseõppeasutusse üle tulnud õpilasel arvestatakse läbitud kohustuslikke ja vabalt valitud õpinguid läbitud mahus. Õpilase poolt suvevaheajal tehtud töö ja varem omandatud töökogemus arvestatakse, kui õpilane esitab tõendused, et omandatud oskused vastavad õppekava praktikamoodulite eesmärkidele. Õpilase varasemad arvutiteeninduse valdkonna õpingud või mõnes teises kutseõppeasutuses samaaegselt toimuvad arvutiteeninduse valdkonna õpingud, mis korvavad kogu mooduli, arvestatakse ning hinne kantakse õpilase lõputunnistusele. Lõputunnistusele lisatakse sel juhul viide hinde andnud õppeasutuse nimetusega. 7.2 Lõputöö hindamine Lõputöö hindamisel hinnatakse nii lõputöö koostamise protsessi kui lõpptulemust. Lõputöö hindamisel moodustab töö planeerimine 20%, kirjalik osa 30% ja praktiline osa 50%. Lõputöö kirjaliku osa hindamiskriteeriumid välja töötamisel on arvestatud teema valiku põhjendust ja teema aktuaalsust, keelt ja sõnavaldamist, esitatud materjalide süsteemsust ja esituse loogilisust, teemale vastavust, vormistust, töö esitust. Lõputöö praktilise osa hindamiskriteeriumid välja töötamisel on arvestatud tööoskusi, kliendikesksust, töö majanduslikkust, kutse põhioskuste ja töövõtete valdamist, tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmist, ühistööoskust, omaalgatuslikkust ja mõjutamisoskust, arendamis- ja analüüsioskust, motiveeritust, enesehinnanguoskust, tagasiside vastuvõtmise oskust.

8 LÕPETAMISE NÕUDED 8.1 Nõuded kooli lõpetamiseks Kool loetakse lõpetatuks pärast Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli arvutite ja arvutivõrkude KKKB õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas eriala eksamite, arvestuste, praktikate sooritamist ja lõputöö koostamist ning kaitsmist positiivsele hindele (väga hea, hea või rahuldav). Kooli lõpetanutele väljastatakse lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta ja hinneteleht, millele kantakse oskusmoodulite kokkuvõtvad hinded. 8.2 Lõputöö Lõputöö eesmärk on :

• Kontrollida ja hinnata teoreetiliste teadmiste ja nende praktikaga seostamise taset • Anda õpilastele praktiline kogemus erialase terminoloogia kasutamiseks, oma seisukohtade

korrektseksvormistamiseks ja kaitsmiseks.


14

9 MOODULITE KIRJELDUSED 9.1 Kohustuslikud üldmoodulid Maht 18 õn (10,5T / 7,5P) Mooduli nr 1 Mooduli nimetus: Sissejuhatus eriala õppimisse Kestus: 0,5 õn (0,5T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��kohaneda uutes oludes ��kohaneda õpperühmaga ��õppida tundma koolitöö korraldust, reegleid ja kokkuleppeid ��õppida orienteeruma õppekavas ��süvendada õpi- ja kommunikatiivseid oskusi ��omandada aktiviseerivaid õpimeetodeid ��motiveerida ennast kutseõpinguteks ja elukestvaks õppimiseks

Teemad: Õpikeskkond

• kooli kodukord, õpilaste õigused ja kohustused • kooli infosüsteem • kooli erinevad teenindusüksused • õppematerjalid ja paljundamine • õpilasi puudutav dokumentatsioon • õppekava sisu ja ülesehitus

Õpioskused • oskuslik õppimine, õppimise planeerimine • õppimislähted • üksinda ja rühmas õppimine • loengud, harjutustunnid, iseseisevteoreetiline ja –praktiline töö • raportite kirjutamine ja esitlemine • elukestev õppimine

Selle teema läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��toime tulema kutseõppeasutuse õpikeskkonnas vastavalt kooli sisekorra eeskirjadele ja

kehtestatud nõuetele ��valima ennast arendavaid õpimeetodeid vastavalt õppeprotsessile ��iseseisvalt õppima vastavalt antud õppeülesannetele ja võimetele teadvustama elukestva

õppimise tähtsust ja vajadust

Hindamine: • õpiprotsessi jooksev hindamine, • test


15

Mooduli nr: 2 Mooduli nimetus: Majanduse alused Kestus: 2 õn (2T) 2.1. Majanduse ja ettevõtluse alused Kestus: 1 õn (1T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Tundma õppida majandusteooria üldaluseid ja majanduse põhimõisteid ��Tundma õppida ettevõtluse põhialuseid ��Luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. ��Luua baas edasisteks õpinguteks

Teemad: • ettevõtlus, ettevõte, ettevõtja • töövõtt ja allhanketöö • käive • kapital • kulud, tulud, maksud, kasum • bilanss • väärtus ja hind, tarbimisväärtus • toode, turg, müük, hind • raha, inflatsioon • pangandus • konkurents • väliskaubandus • Eesti majandusnäitajad • Eesti majanduse struktuur • Eesti koht maailmamajanduses • ettevõtluse organisatsioonilised vormid • ärikontseptsioon • aktsiakapital, põhi-ja käibevahendid, reservkapital • finantseerimise allikad, investorid • tööjõud, juhtkond • ettevõtja pädevused • äriplaani tähtsus • äriplaani osad ja kavandamisprotsess • äriplaani koostamine


16

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Mõistma majanduslike mõistete sisu ��Tundma majandusteooria üldaluseid ��Tundma ettevõtluse põhialuseid ��Koostama äriplaani

Hindamine: Õpiprotsessi jooksev hindamine Kirjalik test Äriplaan 2.2. Turunduse alused Kestus: 1 õn (1T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��tundma õppida turunduse põhimõisteid; ��mõista turunduse kohta ja tähtsust ettevõtte äriidees; ��õppida tundma kliendikeskse turunduse põhimõtteid; ��õppida tundma keskkonnategureid, mis mõjutavad ettevõtte turundustegevust; ��õppida tundma turundusuuringute meetodeid, koostama lihtsaid kliendiküsitluslehti; ��mõista teenindusettevõtte turundustegevust, selle juhtimist ja kontrollimist; ��tundma õppida ostuotsuse tekkimise mehhanismi ja tarbijate ostukäitumise mõjureid; ��tundma õppida turu segmentimise aluseid; ��mõista siseturunduse tähtsust, tundma õppida selle meetmeid; ��tundma õppida turundusmeetmeid ja nende planeerimise põhimõtteid; ��mõista interneti kasutamise tähtsust ja võimalusi turundustegevuses; ��õppida analüüsima ja planeerima ettevõtte turundusmeetmestikku; ��luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks; ��luua baas edasisteks õpinguteks.

Teemad: • turunduse põhimõisted – turg, toode, hind, turustus, turunduskommunikatsioon • kliendikeskne turundus • turunduse keskkond • turundusuuringud • turunduse juhtimine • tarbijate ostukäitumine • turu segmentimine • toode, teenus, tootearendus • hind, hinnaotsused • turustusotsused • turunduskommunikatsioon


17

• siseturundus • interneti turundus • turundustoimingud ettevõttes

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��defineerima turunduse põhimõisteid; ��mõistma turunduse kohta ja tähtsust ettevõtte äriidees; ��kirjeldama kliendikeskse turunduse põhimõtteid; ��loetlema ja kirjeldama keskkonnategureid, mis mõjutavad ettevõtte turundustegevust; ��analüüsima rühmas konkreetse ettevõtte turunduse keskkonda; ��loetlema ja kirjeldama turundusuuringute meetodeid; ��planeerima ja läbi viima rühmas, kasutades juhendaja abi, lihtsaid väikesemahulisi

turundusuuringuid, analüüsima nende tulemusi; ��loetlema turunduse juhtimise ülesandeid ja kirjeldama turundustegevuse juhtimise

protsessi; ��sõnastama rühmas, kasutades juhendaja abi, turundusuuringu analüüsi tulemuste põhjal

turunduseesmärke; ��kirjeldama ostuotsuse tekkimise mehhanismi; ��loetlema ja kirjeldama tarbijate ostukäitumist mõjutavaid tegureid; ��loetlema turu segmentimise aluseid; ��määratlema rühmas, kasutades juhendaja abi, konkreetse ettevõtte sihtrühmad; ��mõistma siseturunduse tähtsust, kirjeldama selle meetmeid; ��kirjeldama turunduse meetmeid ja nende planeerimise põhimõtteid; ��analüüsima rühmas, kasutades juhendaja abil, ettevõtte turundusmeetmeid; ��planeerima rühmas, kasutades juhendaja abi, ettevõtte turundusmeetmeid; ��kirjeldama interneti kasutamise võimalusi ettevõtte turundustegevuses;

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Kirjalik test • Õpimapp

Mooduli nr: 3 Mooduli nimetus: Tööohutus ja töötervishoid Kestus: 0,5 õn (0,5T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��tundma õppida tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ��õppida mõistma tööohutuse tähtsust ��õppida tundma töökaitsealast seadusandlust ��saada teadmisi töökaitsealase töö organiseerimisest ��luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. ��luua baas edasisteks õpinguteks


18

Teemad, mida tuleb hõlmata:

• Õnnetusjuhtumid (Elekter, tuli, vigastused) • Esmaabi õnnetusjuhtumite puhul • Teatamine õnnetusjuhtumistest • Tööohutusnõuded ja tööohutust puudutav seadusandlus • Töökeskkond ning sellele esitatavad nõuded • Ergonoomika • Töötervishoidu puudutav seadusandlus • Töökaitsealane töö

Selle teema läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��kursis olema tööohutusnõuded ja tööohutust puudutava seadusandlusega ��mõistma ohutustehnika tähtsust ja täitma ohutustehnika nõudeid ��korraldama töökaitsealast tööd

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Kirjalik test

Moodul nr: 4 Mooduli nimetus: Klienditeenindus Kestus: 2 õn (2T) 4.1. Klienditeenindus Kestus: 1 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Tundma õppida teeninduse olemust ja sisu ��Mõista teenindamiseks vajaliku mõttekultuuri ��Saada baasteadmised klientide infotehnoloogiaalaseks teenindamiseks ��Arendada teenindamistööks vajalikke hoiakuid ��Mõista klienditeenindaja rolli ��Tundma õppida teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi ja nende arendamise võimalusi ��Arendada teenindusvalmidust ning –oskust ��Tundma õppida teeninduse korraldamise peamisi printsiipe ��Tundma õppida teenindusstandardeid ��Tundma õppida klientide, sealhulgas erivajadustega klientide vajadusi ��Tundma õppida erineva kultuuritaustaga klientide vajadusi ��Õppida hankima, analüüsima ja edastama tagasisidet klientidelt ��Tundma õppida kutse-eetika põhitõdesid ��Tundma õppida klientide ohutuse ja turvalisuse tagamise põhimõtteid, teadvustada

teenindaja vastutust


19

��Arendada meeskonnatöö oskust ��Luua eeldused infotehnoloogia alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. ��Luua baas edasisteks õpinguteks

Teemad: • Teeninduse mõiste ja olemus • Teenindusühiskonna mõiste • Erinevad teenindustüübid • Teeninduse kvaliteet • Isiksuse austamine • Valikuvabadus ja vastutus • Elu kvaliteedi tõstmine teeninduse kaudu • Kliendikeskne teenindus • Klientide vajadused ja ootused • Klientide rühmitamine vajaduste, nõudmist, võimaluste järgi • Klientide turvalisus ja hügieen • Klienditeenindaja roll, pädevused, isikuomadused • Kiituste käsitlemine • Kaebuste ja probleemide kliendikeskne käsitlemine • Puuetega inimesed, lastega pered, seeniorid • Erineva kultuuritaustaga kliendid • Teenuste müük • Teeninduse korraldamine • Teeninduspakett, teeninduskett • Meeskonnatöö • Teenindussituatsioonide praktiline lahendamine

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Tunnetama teeninduse kui olulise majandustegevuse valdkonna olemust ��Aru saama klientide vajadustest ja soovidest ��Tunnetama teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli ��Arendama teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi ��Kasutama erinevaid müügitehnikaid ��Toime tulema teeninduse tavasituatsioonides ��Käsitlema klientide kiitusi, probleeme ja kaebusi ��Hankima ja edastama tagasisidet klientidelt ��Hindama teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt ��Mõistma teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest ��Täitma ohutu ja turvalise teenindamise nõudeid ��Mõistma meeskonnatöö tähtsust teeninduses


20

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Kirjalik test • Projektitöö • Praktiliste oskuste test

4.2. Suhtlemine Kestus: 1 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Arendada suhtlemistehnikaid ��Saada suhtlemissituatsioonide käsitlemise oskusi ��Õppida viisakusreegleid ja arendada tööalase suhtluse oskusi

Teemad: • Suhtlemisoskuse tähtsus, selle arendamise võimalused • Suhtlemise olemus • Suhtlemisprotsessi komponendid • Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine • Hääl, kõne, kehakeel, näitlikud vahendid suhtlemisel • Esmamulje, kontakti loomine ja lõpetamine • Suhtlemine telefoni teel • Läbirääkimised, koosolekud • Küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine • Erinevad suhtlemissituatsioonid • Peamised suhtlemistehnikad. • Kehtestav käitumine. • Veaolukorrad • Suhtlemistakistused ja nende ületamine

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Analüüsima oma suhtlemisoskusi ja määratlema nende arendamisvõimalusi ��Looma positiivse mulje ��Toimima tavapärastes suhtlemissituatsioonides ��Kasutama erinevaid suhtlemistehnikaid

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Projektitöö • Praktiliste oskuste test


21

Mooduli nr: 5 Mooduli nimetus: Erialane inglise keel Kestus: 2 õn (2T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Õppida kasutama enamkasutatavaid väljendeid suhtlemiseks nii otse klientidega kui ka

telefoni ja kirja teel ��Õppida kuulama, lugema, tõlkima ja mõistma nii igapäevast kui ka erialast võõrkeelset

kõnet ��Arendada arvutialaste kirjalike tekstide mõistmist ��Õppida tundma spetsiifilist erialast sõnavara, nii riist- kui tarkvara ��Õppida hankima, süstematiseerima ja töötlema inglisekeelset tööalast informatsiooni ��Luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ��Luua baas edasisteks õpinguteks


• Üld-suhtluskeel Omandama ja oskama kasutada enamkasutatavaid väljendeid suhtlemiseks nii otse klientidega kui ka telefoni ja kirja teel. Olema suuteline kuulama ja mõistma nii igapäevast kui ka erialast võõrkeelset kõnet. Vestlemine igapäevaelu puudutavatel teemadel. Uuele töökohale asumisel dokumentatsiooni vormistamine ja vestlemine tööandjaga.

• Erialakeel Lugema ja tõlkima etteantud erialaseid tekste(täpne tõlge – sõnaraamatu abil, teksti põhimõtteline mõistmine – ilma sõnaraamatuta). Suuliselt loetu edastamine. Erialaste tekstide nii suuliste kui kirjalike kokkuvõtete koostamine. Suutma mõiste ja teistele selgitada seadmete tehnilist dokumentatsiooni. Teadma spetsiifilist erialast sõnavara, nii riist- kui tarkvara (et mõista ja kasutada erinevaid arvutiprogramme)

Selle teema läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��kuulama ja mõistma nii igapäevast kui ka erialast võõrkeelset kõnet ��vormistama uuele töökohale asumisel dokumentatsiooni ja vestlema tööandjaga ��lugema ja tõlkima etteantud erialaseid tekste(täpne tõlge – sõnaraamatu abil, teksti

põhimõtteline mõistmine – ilma sõnaraamatuta) ��hankima, süstematiseerima ja töötlema inglisekeelset tööalast informatsiooni ��mõistma ja teistele selgitama seadmete tehnilist dokumentatsiooni ��mõistma spetsiifilist erialast sõnavara, nii riist- kui tarkvara osas

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Kirjalik test • Suuline test • Praktiliste oskuste test - informatsiooni hankimine otsimine, süstematiseerimine ja analüüs


22

Mooduli nr: 6 Mooduli nimetus: Õiguse alused Kestus: 1 õn (1T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Saada ülevaade infotehnoloogia valdkonnaga seotud õigusaktidest ��Õppida tundma töösuhteid reguleerivaid õigusakte ��Saada elementaarteadmised õigusaktide menetlemisest ja tõlgendamisest ��Luua eeldused tööseadusandluse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks

Teemad • Õigusteaduse alused • Õigusnormi loogiline struktuur • Õigusaktide menetlemine • Õigusaktide tõlgendamine • Infotehnoloogia valdkonnaga seotud õigusaktid

Isikuandmete kaitse seadus. Andmekogude seadus. Isikuandmete automatiseeritud töötlemise isiku kaitse konvensioon. Digitaalse allkirja seadus. Patendiseadus. Kaubamärgiseadus. Autoriõiguseseadus. Konkurentsiseadus. Kasuliku mudeli seadus. Reklaamiseadus. Tööstusdisaini kaitse seadus. Mikrolülituste topoloogia seadus.

• Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Töölepinguseadus. Puhkuseseadus. Töölepingu koostamine, vormistamine, sõlmimine, muutmine, peatamine ja lõpetamine. Tööettevõtuleping, kollektiivleping. Palgaseadus. Tulumaksuseadus. Töö- ja puhkeajaseadus. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. Töötülide ja töövaidluste lahendamist puudutavad seadused. Töösisekorraeeskirjad, ametijuhendid. Tarbijakaitse seadus.

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Omama ülevaadet infotehnoloogia valdkonnaga seotud õigusaktidest ��Teadma töösuhteid reguleerivaid õigusakte

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Kirjalik test

Mooduli nr: 7 Mooduli nimetus: EUCIP baasoskused Kestus: 2 õn (2T) EUCIP Core Syllabus http://www.cepis.org Eksamiks ettevalmistus


23

9.2 Üldtehnilised moodulid Maht 5 õn (2T / 3P) Mooduli nr 8 Mooduli nimetus: Materjalide tehnoloogia Kestus: 1 õn (0,5T / 0,5P) 8.1. Materjaliõpetus Kestus: 0,5 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Õppida tundma peamisi aparaadiehituses kasutatavaid materjale ��Õppida tundma materjalide omadusi ��Saada ülevaade materjalide kasutusvaldkondadest


• Materjalide liigitus • Materjalide omadused. Füüsikalised. Keemilised. Mehhaanilised. Tehnoloogilised. • Metallid. Metallide füüsikalis-keemilised omadused ja siseehitus. • Terased ja malmid, nende omadused, koostis ning markeering. • Värvilised metallid ja sulamid, nende koostis, omadused ning markeering. • Elektrotehniliste materjalide omaduste määramise meetodid. • Juhtmetallid ja nende sulamid. • Pooljuhid ja nende kasutusalad • Dielektrilised materjalid ja nende kasutusalad. • Polümeersed materjalid. • Magnetilised materjalid. • Kummi • Plassmass • Puhastusained. Toime. Kasutamine.

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��eristama aparaadiehituses kasutatavaid materjale ��kirjeldama nende omadusi ja kasutamisvaldkondi

Hindamine: • õpiprotsessi jooksev hindamine, • Hindeline arvestus (Materjalide tehnoloogia kompleksarvestus)


24

8.2. Materjalide tehnoloogia Kestus: 0,5 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��mõista töö- ja mõõteriistade otstarvet ja kasutamist ��õppida käsitsema töövahendeid õieti ja turvaliselt ��saada teadmisi ohutustehnika nõuete kohta ��õppida valima sobivat valmistamise tehnoloogiat vastavalt töö iseloomule ��saada teadmisi töötulemuste õigsuse kontrollimise kohta


Töövahendid. Töövahendite kasutamine, teritamine. Ohutustehnika Tehniline mõõtmine. Mõõteriistad, mõõtmisvõtted Saagimine. Olemus, töövõtted Viilimine. Olemus, töövõtted Keermetamine. Olemus, töövõtted Lõikamine. Olemus, töövõtted Kõvajootmine. Olemus, töövõtted Lihvimine. Olemus, töövõtted Puurimine. Olemus, töövõtted

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��mõistma töö- ja mõõteriistade otstarvet ja kasutamist ��käsitsema töövahendeid õieti ja turvaliselt, vastavalt ohutustehnika nõuetele ��valima sobiva valmistamise tehnoloogia vastavalt töö iseloomule ��kontrollima töötulemuste õigsust

Hindamine: • õpiprotsessi jooksev hindamine • Hindeline arvestus (Materjalide tehnoloogia kompleksarvestus)

Mooduli nr 9 Mooduli nimetus: Joonestamine Kestus: 1 õn (1P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��saada teadmisi joonestusvahendite kohta ��õppida tundma mõõtkavasid, joonte liike ��õppida mõõtmestama ja vormistama jooniseid, valmistama eskiise ��õppida eraldama detaile koostejoonises, määrama pinnatöötlus- ja karedusastet ��õppida kujutama projektsioone ja lõikeid ��saada teadmisi elektriskeemide elektritehniliste jooniste kohta


25


• Algõpe. Joonestusvahendid, mõõtkavad, joonte liigid, vormistamine, jooniste mõõtmestamine • Kujutised. Üldpõhimõtted, liigid, ristlõiked laotused, liited, keermed • Eskiis. Etteantud detailist • Koostejoonis ja tükitabel. koostejoonis, tükitabel, kasutatavad lihtsused • Pinnakaredus, tolerantsid, istud. Pinnakaredus, -hindamine, märkimine joonisel. Tolerantsid, istud – mõiste, märkimine joonisel. Pinna kuju- ja asenditolerantside märkimine joonisel • Eskiisid. Harjutusülesanded • Projektsioonid. Projekteerimine ja projekteerimise liigid, ristprojektsioon, aksonomeetrilised kujutised • Geomeetrilised kehad. Geomeetrilistest kehadest koosneva detaili joonise lugemine, jooniste mõõtmestamine, kehade lõikumine • Harjutusülesanded

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��kasutama joonestusvahendeid ��vormistama joonist, lugema jooniselt detaili mõõtmeid ��valmistama eskiisi ��eraldama detaile koostejoonises ��määrama pinnatöötlus- ja karedusastet ��kujutama projektsioone ja lõikeid ��joonistama lihtsamaid elektriskeeme

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine

Mooduli nr 10 Mooduli nimetus: CAD joonestamine Kestus: 1 õn (1P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��omandada teadmisi ja oskusi joonestamiseks arvuti abil ��õppida kasutama joonestamiseks kasutatavat tarkvara


26


• Nõuded riistvarale töö alustamiseks AutoCAD-iga • AutoCAD-i põhimenüü • AutoCAD-i graafikaredaktor. Lihtsamad graafikaelemendid. Mõõtmete kandmine

joonisele. Graafikaelementide omadused. • Plokid ja atribuudid. Joonise redigeerimine. • Joonestamine isomeetrias. Kolmemõõtmeliste objektide joonestamine.

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��rakendama joonestamise kursuste jooksul õpitut joonestamiseks kasutatava tarkvara abil ��kasutama joonestamiseks rakendusprogrammi AutoCAD


Mooduli nr 11 Mooduli nimetus: Elektrotehnika Kestus: 1 õn (0,75T / 0,25P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Õppida tundma elektrialaseid põhimõisteid, mõõtühikuid ja seaduspärasusi ��Õppida lahendama ülesandeid, lugema skeeme ja kokku panema vooluahelaid ��Õppida tundma elektrimõõteriistade ehitust ja õppida neid kasutama ��Õppida tundma põhiliste elektrimasinate ehitust ja omadusi ning nende vooluvõrku

lülitamist ��Õppida elektriseadmeid ohutult kasutama, hooldama ja lihtsamaid rikkeid kõrvaldama


• Elektrotehnika arengulugu. Aineehitus. • Elektriväli • Alalisvooluahelad • Elektromagnetism • Ühefaasiline vahelduvvool • Kolmefaasiline vahelduvvool • Elektrimõõtmised • Trafod • Elektrimasinad • Elektriajami juhtimis- ja kaitseseadmed • Elektroonika ja automaatika elemendid • Energia tootmine ja ülekandmine • Elektritööd – Üldjuhised. Kaitsmed. Valgustid. Välisseadmed. Pädevustunnistust

mitteomavatele isikutele lubatud elektritööd


27

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��kirjeldama elektrialaseid põhimõisteid, mõõtühikuid ja seaduspärasusi ��lahendama ülesandeid, lugema skeeme ja kokku panema vooluahelaid ��koostama installatsiooni lähteülesannet ��elektriseadmeid ohutult kasutama, hooldama ja lihtsamaid rikkeid kõrvaldama

Hindamine: • jooksev hindamine • hindeline arvestus

Mooduli nr 12 Mooduli nimetus: Elektroonika Kestus: 1 õn (0,75T / 0,25P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Saada ülevaate elektronsüsteemidest, elektronlülitustest ning nende komponentidest ��Õppida koostama loogikaskeeme ��Uurida transistorvõimendit, operatsioonivõimendit, operatsioonivõimendi lülitusi ��Õppida kasutama infotehnoloogia seadmeid harjutustööde ja mõõtmiste

dokumenteerimiseks


• Elektroonika areng. • Süsteemide ehitus • Dioodid. • Transistorid. • Loogikaskeemi koostamine. • Kombinatsiooniloogika põhilülitused. • Trigerid. • Loendurid. • Digitaal-analoogmuundur. • Operatsioonivõimendi

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��andma ülevaate elektronsüsteemidest, elektronlülitustest ning nende komponentidest ��visandama joonist ja ehitama väikest elektroonilist skeemi ��kasutama infotehnoloogia seadmeid harjutustööde ja mõõtmiste dokumenteerimiseks

Hindamine: • jooksev hindamine • hindeline arvestus


28

9.3 Kohustuslikud põhimoodulid Maht 52 õn (15,5T / 32,5P) Mooduli nr: 13 Mooduli nimetus: Arvutikasutaja oskused Kestus: 2 õn (2P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Tundma õppida arvutialaseid põhimõisteid ja termineid ��Õppida töötama Windows keskkonnas ��Õppida sooritama kaasaegses arvutitöös enamkasutatavaid toiminguid ��Saada teadmisi failisüsteemist ja õppida teostama faili- ja kausta operatsioone ��Õppida tundma tekstitöötluse võimalusi ��Õppida töötlema ja kujundama tekste ning vormistama õpilastöid, isiklikke ja

tarbekirju ��Õppida tundma Interneti peamisi teenuseid ��Õppida hankima informatsiooni Internetist, õppida seda süstematiseerima,

töötlema ja säilitama ��Õppida tundma ja kasutama tabeltöötluse võimalusi ��Õppida lahendama tabelitöötluse ülesandeid ��Saada algteadmisi graafikast ��Õppida koostama esitlusi ��Saada algteadmisi andmebaasidest ��Õppida kasutama ja looma lihtsamaid andmebaase ��Õppida kohaldama töökeskkonda ��Õppida informatsiooni hankimise ja süstematiseerimise oskusi ��Õppida lahendama lihtsamaid arvuti kasutamisel esilekerkivaid probleeme ��Luua baas edasisteks õpinguteks


Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond Põhimõisted. Riistvara. Mälu. Tarkvara. Arvutivõrgud. Arvutid igapäevaelus. Infotehnoloogia ja ühiskond. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus. Infotehnoloogia ja Eesti

Arvuti kasutamine ja failihaldus Tekstitöötlus Tabelitöötlus Andmebaasid Esitlus Informatsioon ja kommunikatsioon

Selle teema läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Kirjeldama arvutite kasutamise eeliseid muud vahendite ees, arvutite ja

Interneti kasutamist Eestis


29

��Tundma arvutiala üldiseid termineid ��Iseseisvalt arvutiga töötama Windows keskkonnas ja kohaldama töökeskkonda ��Kasutama teksti- ja tabeltöötluse võimalusi ��Koostama ja vormistama õpilastöid ja tarbekirju ��Hankima informatsiooni Internetist, oskama seda süstematiseerida, töödelda ja

säilitada ��Kasutama ja looma lihtsamaid andmebaase ��Kujundama ja joonistama ning looma esitlust ��sooritama AO 1,2,3,4,5,6,7 eksamid AO keskuses

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • EKSAM (AO 1,2,3,4,5,6,7 moodul)

Mooduli nr: 14 Mooduli nimetus: Loogika ja kõrgema matemaatika alused Kestus: 2 õn (2T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Anda õpilastele vajalikud loogika eelteadmised muude ainete õppimiseks ��Saada oskusi loogiliselt probleeme lahendada nende tulevasel tegevusalal ��Arendada mõtlemisvõimet ��Anda õpilastele vajalikud matemaatilised eelteadmised muude ainete õppimiseks

Teemad:

Kõrgema matemaatika alused • Arvude koonduvus ja hajuvus. • Üldised funktsionaalread. • Astmeread. • Ortogonaalread. • Trigonomeetrilised read. • Mitme muutujaga funktsioonid ja piirväärtus. • Funktsiooni osatuletised ja täisdiferentsiaal. • Kordsed integralid. • Kombinatoorika. • Polünoomide arvutus. • Ühe muutuja funktsiooni interpoleerimine. • Numbriline diferentseerimine. • Integraalide ligikaudne arvutamine. • Determinandid ja maatriksid.

Loogika • Lausearvutuse laused.


30

• Loogilised tehted. • Lausearvutuse valemid. • Valemi tõeväärtuste tabeli koostamine. • Valemi koostamine tõeväärtuste tabeli põhjal. • Lausearvutuse valemite loogiline samaväärsus. • Põhilised loogilised samaväärsused. • Duaalsed loogilised tehted. • Lausearvutuse valemite normaalkujud

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��loogiliselt probleeme lahendada nende tulevasel tegevusalal ��liikuma mõttekäikudes üldiselt üksikule ja vastupidi ��kirjeldama matemaatiliselt lihtsamaid probleeme ning neid lahendama ��oskama prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi ��kasutama teadmisi loogikast muude ainete õppimiseks ��kasutama teadmisi kõrgemast matemaatikast muude ainete õppimiseks ��oskama kasutada matemaatilisi teadmisi oma erialal ja igapäevaelus

Hindamine: • Jooksev hindamine • Hindeline arvestus

Mooduli nr: 15 Mooduli nimetus: Võõrkeel 2 Kestus: 2 õn (2T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Õppida kasutama enamkasutatavaid väljendeid suhtlemiseks nii otse klientidega kui ka

telefoni ja kirja teel ��Õppida kuulama, lugema, tõlkima ja mõistma nii igapäevast kui ka erialast võõrkeelset

kõnet ��Arendada arvutialaste kirjalike tekstide mõistmist ��Õppida tundma spetsiifilist erialast sõnavara, nii riist- kui tarkvara ��Õppida hankima, süstematiseerima ja töötlema inglisekeelset tööalast informatsiooni ��Luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ��Luua baas edasisteks õpinguteks


• Üld-suhtluskeel Omandama ja oskama kasutada enamkasutatavaid väljendeid suhtlemiseks nii otse klientidega kui ka telefoni ja kirja teel. Olema suuteline kuulama ja mõistma nii igapäevast kui ka erialast võõrkeelset kõnet. Vestlemine igapäevaelu puudutavatel teemadel. Uuele töökohale asumisel dokumentatsiooni vormistamine ja vestlemine tööandjaga.


31

• Erialakeel Lugema ja tõlkima etteantud erialaseid tekste(täpne tõlge – sõnaraamatu abil, teksti põhimõtteline mõistmine – ilma sõnaraamatuta). Suuliselt loetu edastamine. Erialaste tekstide nii suuliste kui kirjalike kokkuvõtete koostamine. Suutma mõiste ja teistele selgitada seadmete tehnilist dokumentatsiooni. Teadma spetsiifilist erialast sõnavara, nii riist- kui tarkvara (et mõista ja kasutada erinevaid arvutiprogramme)

Selle teema läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��kuulama ja mõistma nii igapäevast kui ka erialast võõrkeelset kõnet ��vormistama uuele töökohale asumisel dokumentatsiooni ja vestlema tööandjaga ��lugema ja tõlkima etteantud erialaseid tekste(täpne tõlge – sõnaraamatu abil, teksti

põhimõtteline mõistmine – ilma sõnaraamatuta) ��hankima, süstematiseerima ja töötlema inglisekeelset tööalast informatsiooni ��mõistma ja teistele selgitama seadmete tehnilist dokumentatsiooni ��mõistma spetsiifilist erialast sõnavara, nii riist- kui tarkvara osas


Mooduli nr: 16 Mooduli nimetus: Erialane terminoloogia Kestus: 1 õn (1P) 14.1. Infotehnoloogiaalane eesti keel Kestus: 0,5 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Omandada infotehnoloogiaalane terminoloogia ��Õppida kirjutama valdkonda puudutavaid tekste ��Õppida hankima, süstematiseerima ja töötlema eestikeelset tööalast informatsiooni ��Õppida edastama eestikeelset tööalast informatsiooni suuliselt ja kirjalikult ��Õppida esitlema infotehnoloogiaalaseid teenuseid ja tooteid suuliselt ja kirjalikult ��Arendada korrektset kõnekeelt ��Luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. ��Luua baas edasisteks õpinguteks

Teemad:

• Tööalase informatsiooni hankimine ja töötlemine • Infotehnoloogiaalane terminoloogia


32

• Seadmete tehniline dokumentatsioon • Pakkumiste koostamine ja esitlemine • Toote ja teenuse esitlemine • Ettevõtteid puudutava informatsiooni kirjutamine ja esitlemine • Raportid

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Suhtlema tööalaselt suuliselt ja kirjalikult ��Hankima, süstematiseerima ja töötlema eestikeelset tööalast informatsiooni ��Edastama eestikeelset tööalast informatsiooni suuliselt ja kirjalikult ��Esitlema infotehnoloogiaalaseid teenuseid ja tooteid ��Kasutama korrektset kõnekeelt ��Kasutama infotehnoloogiaalast terminoloogiat sõnas ja kirjas ��Suutma mõista ja teistele selgitada seadmete tehnilist dokumentatsiooni ��Kirjutama ametialaseid tekste

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Kirjalik test • Suuline test • Praktiliste oskuste test – informatsiooni hankimine otsimine, süstematiseerimine ja analüüs

14.2. Infotehnoloogiaalane inglise keel Kestus: 0,5 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Omandada infotehnoloogiaalane terminoloogia ��Õppida hankima, süstematiseerima ja töötlema inglisekeelset tööalast informatsiooni ��Arendada tööalast suhtlemiskeelt ��Arendada tööalaste kirjalike tekstide mõistmist ��Luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. ��Luua baas edasisteks õpinguteks

Teemad:

• tööalase informatsiooni hankimine • erialaste tekstide lugemine ja tõlkimine (täpne tõlge – sõnaraamatu abil, teksti

põhimõtteline mõistmine – ilma sõnaraamatuta). • seadmete tehnilise dokumentatsiooni lugemine ja tõlkimine (täpne tõlge – sõnaraamatu

abil, teksti põhimõtteline mõistmine – ilma sõnaraamatuta) • loetu edastamine suuliselt • erialaste tekstide nii suuliste kui kirjalike kokkuvõtete koostamine. • teadma spetsiifilist erialast sõnavara


33

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��aru saama suulisest kõnest baassõnavara piires ��aru saama spetsiifilisest erialasest sõnavarast ��mõistma kirjalikku teksti baassõnavara piires ��hankima, süstematiseerima ja töötlema inglisekeelset tööalast informatsiooni ��suhtlema ametialaselt baassõnavara ja sellele lisanduva tööalase terminoloogiamiinimumi

piires ��Suutma mõista ja teistele selgitada seadmete tehnilist dokumentatsiooni


Mooduli nr: 17 Mooduli nimetus: Tehnilise dokumentatsiooni lugemine Kestus: 1 õn (1T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Arendada tööalaste kirjalike tekstide mõistmist ��Õppida mõistma ja kasutama erinevat liiki tehnilist dokumentatsiooni ��Saada ülevaade tehnilise dokumentatsiooni standarditest ��Omandada probleemide dokumenteerimine ��Luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. ��Luua baas edasisteks õpinguteks

Teemad:

Tehnilise dokumentatsiooni liigid Standardid Dokumentatsiooni lugemine Probleemide dokumenteerimine Probleemide delegeerimine

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Kasutama erinevat liiki tehnilist dokumentatsiooni ��dokumenteerima probleeme ��delegeerima probleemide lahendamise teistele spetsialistidele

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Õpimapp


34

Mooduli nr: 18 Mooduli nimetus: Andmeturve Kestus: 2 õn (2T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Saada ülevaade andmeturbe vajalikkusest ��Saada ülevaade seadustest, mis kaitsevad andmeid ��Õppida tundma tervikliku võrgu turvalist eksisteerimist ��Omandada oskused lihtsamate IT turbeprobleemide lahendamiseks ��Luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. ��Luua baas edasisteks õpinguteks

Teemad:

Andmeturve ja andmekaitse Andmeturve ja andmekaitse seadused Andmeturve võrgus ja võrgu funktsioneerimine Võrguadministraator Revisjon(auditing) arvutivõrgus Kettata arvutid Andmete šifreerimine (krüpteerimine) Viirusetõrjed Andmekao vältimine( andmete dubleerimine, UPS, reservsüsteemid)

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Aru saama andmeturbe vajalikkusest ��Lahendama lihtsamaid IT turbeprobleeme ��Kujundama asutuse andmeturvet ��Mõistma võrguadministraatori tööd


Mooduli nr: 19 Mooduli nimetus: Riistvarasüsteemide arhitektuur Kestus: 2 õn (2T/1P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��õppida tundma operatsioonisüsteemi ülesandeid ��õppida tundma personaalarvutite levinumaid perifeerseadmeid ning nende

tööpõhimõtteid ��omandada perifeerseadmete installeerimise eripärasid ��õppida tundma personaalarvuti struktuuri ja üksikute osade ühilduvust


35

��õppida tundma arvutite komponente ��omandada praktilised oskused komponentide ühendamisel ��saada ülevaade riistvarasüsteemide arhitektuurist ��saada teadmisi ja oskusi arvude ülekandmiseks ühest arvesüsteemist teise ��saada teadmisi ja oskus aritmeetiliste operatsioonide teostamiseks

kahendsüsteemis ��tundma õppida loogika-funktsioone ��tundma õppida Boole`i algebrat; ��saada ülevade loogikaelementide skeemidest ja parameetritest ��luua baas edasisteks õpinguteks


• Erinevad operatsioonisüsteemid • Perifeerseadmete liigitus

Perifeerseadmete ühilduvus • Arvuti tänapäevased kasutusvaldkonnad • Personaalarvuti struktuur ja standardplokid • Ühilduvus • Andmekandjad • Standardliidesed

Elektrisignaal ja informatsioon • Arvusüsteemid • Arvutiloogika(Boole' algebra) • Elektronlülitused informatsiooni säilitamiseks ja töötlemiseks • Aritmeetika - loogika seade, siin, mälu • Käsk ja masinkood • Käsusüsteem • Katkestus ja otsepöördumise süsteem

Assembler

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��kirjeldama operatsioonisüsteemi ülesandeid ��kirjeldama enamlevinud personaalarvutite perifeerseadmete tööpõhimõtteid ��valima sobivaid perifeerseadmeid vastavalt töökeskkonnale ��põhjendama perifeerseadmete valikut, ühilduvuse probleeme ��teostama arvude ülekandmist ühest arvusüsteemist teise ��teostama aritmeetilisi operatsioone kahendsüsteemis ��mõistma loogika-funktsioone ��mõistma Boole`i algebrat ��mõistma ja kirjeldama loogikaelementide skeeme ja parameetreid ��kirjeldama PC arvutite komponente ja nende kasutusvaldkondi ��mõistma personaalarvuti struktuuri ja üksikute osade ühilduvust


36

��ühendama arvutiga erinevaid komponente ja lisaseadmeid

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Kirjalik test • Õpimapp

Mooduli nr: 20 Mooduli nimetus: Tehniliste probleemide veaotsing Kestus: 2 õn (1T/1P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Saada ülevaadediagnostikavahenditest ��Õppida kasutama riistavara diagnostikavahendeid ��Õppida kasutama tarkvara diagnostikavahendeid ��Luua baas edasisteks õpinguteks ��Omandada IT süsteemi töökindluse kontrolli oskused


• Diagnostikavahendid • Riistavara diagnostikavahendite kasutamine • Tarkvara diagnostikavahendite kasutamine • Tehniliste probleemide veaotsing IT süsteemides • IT süsteemi töökindluse tagamine

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��kirjeldama erinevaid diagnostikavahendeid ��kasutama erinevaid diagnostikavahendeid ��teostama tehniliste probleemide veaotsingut IT süsteemides ��analüüsima IT süsteemi veakindlust ��tagama IT süsteemi töö

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Kirjalik test • Praktiliste oskuste test

Mooduli nr: 21 Mooduli nimetus: Tarkvaratehnika Kestus: 1 õn (1T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Saada ülevaade tarkvara elutsüklist


37

��Omandada tarkvaratehnoloogia alased põhiteadmised ��Tutvuda tarkvaraproduktide arendusega ��Tutvuda süsteemide projekteerimise alustega


• Tarkvara elutsükkel • Tarkvaratehnoloogia • Põhitoodete arhitektuur ja arendus • Transaktsioonide töötlus • Reaalajas töötavate süsteemide projekteerimise alused

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Analüüsima tarkvara elutsüklit ��Teadma tarkvaratehnoloogia alaseid põhiteadmiseid ��Osata hinnata tarkvaraprodukte


Mooduli nr: 22 Mooduli nimetus: Infosüsteemide projekteerimine ja arhitektuur Kestus: 2 õn (1T/1P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Saada ülevaade andmebaasisüsteemidest ��Omandada CASE lähenemisvaldkondadest ��Õppida kasutama CASE analüüsi ��Saada ülevaade struktuursest analüüsist ��Omandada infosüsteemide turbe põhiteadmised ��Saada ülevaade tarkvara ja riistvara ühilduvuse probleemidest


• Andmemudel • Andmebaasi süsteemid • Andmebaasid reaalajas • Andmebaasid laivõrgus • SQL • CASE vahendid • Struktuurne analüüs ja disain • Infosüsteemide turve • Tarkvara ja riistvara ühilduvus


38

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Analüüsima tarkvara elutsüklit ��Looma uut andmebaasisüsteemi ��Omama algteadmisi SQL andmebaasisüsteemist ��Suutma leida andmebaasisüsteemi kitsaskohti ��Kasutama CASE vahendeid ��Osata analüüsida infosüsteemide turbe probleeme ��Suutma lahendada riistvara ja tarkvara ühilduvuse probleeme


Mooduli nr: 23 Mooduli nimetus: Arvutivõrgud ja andmeside Kestus: 3 õn (1T/2P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Saada ülevaade arvutivõrkude minevikust ja tänapäevast ��Õppida tundma tänapäevase arvutivõrgu kasutusvaldkondi ��Saada ülevaade võrgutopoloogiatest ��Õppida tundma võrguprotokolle ja andmeedastuse mudeleid ��Saada ülevaade kaasaegsetest võrgutehnoloogiatest ��Õppida tundma arvutivõrkude põhimõisteid ��Saada ülevaade erinevatest võrgutüüpidest ��Omandada võrgu kaabelduse oskused ��Omandada oskused võrgu konfigureerimiseks ��Omandada teadmisi mobiilside kasutamisvõimalustest ��Õppida tundma alternatiivseid võrkusid Windowsile


• Andmesidevõrkude minevik ja tänapäev • Andmeedastuse alused • Arvutivõrgu topoloogiad(täht, puu, siin, ring) • Andmevahetuse protokollid ja pöördumisviisid • Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed • Võrguarhitektuur ja ISO OSI mudel • Võrgutarkvara ja töö võrgus • Laivõrgud ja selle elemendid • ISDN ja teised uued tehnoloogiad • Arvutivõrkude minevik ja tänapäev • Erinevad võrgu operatsioonisüsteemid (Windows NT, Novell, UNIX).


39

• Erinevate andmeedastuse meediumite tüübid (keerutatud paar, koaksiaalkaabel, kiudoptika).

• Võrkude ühendamine ja marsrutiseerimine. • Kaabeldussüsteemid ja selle töövõtted • Andmeedastuse diagnostika • Arvutivõrgu konfigureerimine • Võrkude rakendusteenused ja failiedastus. • Mobiilside ja GPRS • Alternatiivsed võrgud Windowsile

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Eristama eri topoloogiatega võrke ��Analüüsima andmeedastust võrgus ��Kasutama ja häälestama võrguseadmeid ��Teadma tänapäevaste võrgulahenduste eeliseid ��Kirjeldama arvutivõrgu põhitermineid ��Kirjeldama erinevate võrkude plusse ja miinuseid ��Teostama LAN võrgu kaabeldust ��Konfigureerima arvutivõrku ��Kasutama mobiilset andmesidet ��Aru saama Linux ja Unix operatsioonisüsteemi tööpõhimõttest

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • EKSAM (komplekseksam)

Mooduli nr: 24 Mooduli nimetus: Linux Kestus: 1 õn (0,5T/0,5P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Saada ülevaade Linux operatsioonisüsteemist ��Õppida tundma Linuxi erinevusi windowsist ��Omandada Linuxi installeerimine ��Tutvuda Linuxi lihtsamate osadega


• Mis on Linux • Linuxi algtõed • Linuxi paigaldamine • Lihtsamad Linuxi käsud • Lihtsamad Linuxi programmid


40

• Linuxi tekstiredaktorid

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Installeerima arvutisse Linux operatsioonisüsteemi ��Kasutama Linuxit tekstirežiimis ��Kasutama ja seadistama Linuxi graafilist keskkonda


Mooduli nr: 25 Mooduli nimetus: Arvutivõrkude projekteerimine Kestus: 2 õn (0,5T/1,5P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Õppida tundma erinevaid arvutivõrke ��Saada ülevaade arvutivõrgu analüüsist ��Omandada praktilised oskused arvutivõrgu koostamiseks


• Arvutivõrkude planeerimise algteadmised • Erinevate võrkude analüüs • Tingimuste analüüs • Plaani koostamine

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Projekteerima LANi ��Analüüsima kõigi võrguseadmete sobivust võrkutööks ��Leidma optimaalsed lahendused arvutivõrgu tööleseadmiseks ��Uuendama olemasolevat arvutivõrku ��Leidma uusi lahendusi võrgutöö parandamiseks

Hindamine: • Projektitöö (kursuseprojekt)

Mooduli nr: 26 Mooduli nimetus: Arvutite ja võrkude haldamine Kestus: 3 õn (1T/2P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Suutma valida sobiv operatsioonisüsteem võrgutööks ��Omandada praktiline oskus operatsioonisüsteemide installeerimisel ��Omandada teadmised võrguhalduse ülesehitusest ��Õppida tundma võrgu administraatori funktsioone


41

��Omandada teoreetilised teadmised ja praktilised oskused arvutite ja võrkude haldamiseks

��Luua eeldused infotehnoloogiaalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks. ��Luua baas edasisteks õpinguteks


• Erinevad arvutivõrgud • Töökohtade korrashoiu tagamine • Arvutite pideva kontrolli teostamine • Võrguhalduse ülesehitus • Lokaalvõrgud ja nende korrashoid • Võrgu administraatori funktsioonid • Töökohtade korrashoiu tagamine • Arvutite pideva kontrolli teostamine • Võitlemine viirustega • Võrguhalduse ülesehitus • Lokaalvõrgud ja nende korrashoid • Head tavad arvutivõrgus

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Installeerima erinevaid operatsioonisüsteeme ��Häälestama arvutid võrgutööks ��Valima sobiv operatsioonisüsteem vastavalt arvuti võimalustele ��Tagama töökohtade korrashoiu ��Teostama arvutivõrkude ja võrgurakenduste käitamist, seiret ja hooldust ��Teostama auditit ja analüüsima selle tulemusi ��Administreerima Windows võrku

Hindamine: • Õpiprotsessi jooksev hindamine • Praktikaaruanne

Mooduli nr: 27 Mooduli nimetus: Infosüsteemide haldus Kestus: 1 õn (1T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Omandada teadmised ASP rakendamisest ��Saame ülevaate infosüsteemide turvalisuse tagamisest ��Omandada tarkvaraprodukti järelhoolduse põhitõed


• ASP rakendamine ja hooldus


42

• Infosüsteemide turvalisuse tagamine • Tarkvaraprodukti järelhooldus

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Osata rakendada ASP alaseid teadmiseid ��Suutma tagada infosüsteemide turvalisust ��Teostada tarkvaraprodukti järelhooldust


Mooduli nr: 28 Mooduli nimetus: Programmeerimine Kestus: 3 õn (1T/2P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Õppida tundma programmeerimise põhimõisteid ��Õppida tundma programmeerimiskeele vahendeid ��Saada ülevaate enamlevinud programmeerimise keelte tüüpidest ��Omandada praktilised struktuurprogrammeerimise oskused ��Omandada praktilised objektorienteeritud programmeerimise oskused


• Programmeerimise põhimõisted. • Algoritm, alamalgoritm ja programm • Programmi koostamine, struktuur ja programmeerimise põhietapid • Programmeerimiskeele vahendid • Kompilaatorid ja interpretaatorid • Ülevaade enamlevinud programmeerimise keelte tüüpidest • Praktiline struktuurprogrammeerimine • Praktiline objektorienteeritud programmeerimine

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��kirjeldama programmeerimise põhimõisteid ��koostama programmi, seda muuta ja käivitada ��kommenteerima oma programmikoodi ��kasutama programmide koostamisel alamalgoritme

Hindamine: • Jooksev hindamine • Hindeline arvestus


43

Mooduli nr: 29 Mooduli nimetus: Multimeedia Kestus: 4 õn (0,75T/3,25P) 29.1. Arvutigraafika Kestus: 2 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��teoreetilised baasteadmised tööks graafilise infoga ��omandada praktilised oskused tööks graafilise infoga ��saada ülevaade värvusõpetuse alustest ja värvide kasutamisest ��õppida kasutama graafika- ja pilditöötlustarkvara


• Tuntumad graafikapaketid ja nende iseloomustus. • Vektorgraafika ja rastergraafika. Resolutsioon. Failiformaadid. • Värviruum ja värvimudelid. Teisendused. Värvuste interpretatsioon. Disaini

baaskontseptsioonid. • Vektorgraafika töötlemise põhioskused • Rastergraafika failide loomine (joonistamine, skaneerimine, digitaalfotograafia) ja

töötlemine • Arvutigraafika CorelDraw baasil

o Töökeskkonna tutvustus ja kohaldamine. Baasobjektid ja manipulatsioonid nendega. Töö tekstiga. Efektide omistamine. Töö kihtidega. Töö salvestamine ja eksportimine.

• Pilditöötlus Adobe PhotoShop baasil o Töökeskkonna tutvustus ja kohaldamine. Selektsioonide loomine. Pildi

retušeerimine. Töö kihtidega. Töö tekstiga. Selektsioonide puhastamine maski (Quick Mask) abil. Selektsioonide loomine. Kahevärviliste piltide loomine. Töö salvestamine ja eksportimine.

• Graafikafailide süntees. • Animatsioonid. Image Map's. Interneti lehekülgede taustapildid. • Arvutigraafika rakendused.

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Rakendama loovalt arvutigraafika vahendeid reklaammaterjalide, presentatsioonide ja

interneti-lehekülgede illustreerimisel ��Kasutama graafikapaketti CorelDraw graafilise info töötlemiseks ja pilditöötluspaketti

Adobe PhotoShop piltide töötlemiseks



44

29.2. HTML ja veebidisain Kestus: 2 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��omandada teadmisi ja praktilisi oskusi veebilehekülgede disainimiseks ��õppida kasutama veebilehekülgede koostamiseks mõeldud tarkvara


• Inimene – arvuti interaktsioon (infovahetus kasutaja ja arvuti vahel) • Võimalikud perspektiivid, kesksed probleemid, põhimõtted ja ideed • Graafiline kujundus • Kompositsioon, värvide kasutamine • Töö meetodid ja tehnikad • Juhtnöörid ja normatiiv kasutaja liidesele • WEBi parameetrid, võimalused ja piirangud • Hüpertekst ja hüpermeedium • Põhilised raskused WEB-kujundamisel • veebilehekülgede projekteerimine

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��projekteerima veebilehekülgi ��disainima veebilehekülgi ��kasutama veebilehekülgede koostamiseks mõeldud tarkvara


Mooduli nr: 27 Mooduli nimetus: Projektijuhtimine Kestus: 1 õn (1T)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��kujundada teadmised ja oskused projektide koostamise ning sellega seotud tegevuste kohta ��omandada vajalikud põhiteadmised projektide efektiivseks täitmiseks ��omandada tarkvaraprojektide juhtimise spetsiifika ��õppida kasutama projektijuhtimises erinevaid metoodikaid.


• Põhimõisted • Projektitaotluse etapid • Projekti algatamine • Organisatsiooni loomine


45

• Projektorganisatsioon kui ajutine sihtrühm. • Projekti elutsükkel • Planeerimine, teostamine, jälgimine lõpetamine • Projektirühma juhtimine • Projektijuht ja tema kohustused ning tegevused. • Riskid ja nende vältimine • Projekti dokumentatsioon • Projektieelarvestamine. Riski analüüs ja juhtimine • Projekti käivitamine ja juhtimine

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Kirjutada iseseisvalt lihtsamaid projekttaotlusi ��Kasutada projektijuhtimise tarkvara

Õpilane peab teadma: ��Projektijuhtimise tarkvara võimalusi ��Projektijuhtimise metoodikaid ��projektijuhtimisega kaasnevaid tegevusi, riske ja vahendeid

Hindamine: • hindeline arvestus

Mooduli nr: 33 Mooduli nimetus: Arvutite riistvara Kestus: 4 õn (2T/2P)

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��Õppida tundma arvutite ajalugu ��Õppida tundma personaalarvuti struktuuri ja üksikute osade ühilduvust ��Õppida tundma arvutite komponente ��Omandada praktilised oskused komponentide ühendamisel ��Omandada oskused arvutis tekkivate probleemide lahendamiseks ��Tutvuda mitte PC tüüpi arvutitega ��Õppida tundma personaalarvutite levinumaid perifeerseadmeid ning nende tööpõhimõtteid ��Omandada perifeerseadmete installeerimise eripärasid ��Luua baas edasisteks õpinguteks


• Arvutid ja nende ajalugu. • Ülevaade erialasest terminoloogiast • Arvuti tänapäevased kasutusvaldkonnad • Personaalarvuti struktuur ja standardplokid


46

• Ühilduvus • MS-DOS • Andmekandjad • Standardliidesed • Teised enam levinud arvutid ( Apple, SUN,jt) • Perifeerseadmete liigitus • Perifeerseadmete ühilduvus.

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Mõistma arvuti riistvara alast terminoloogiat ��Kirjeldama PC arvutite komponente ja nende kasutusvaldkondi ��Mõistma personaalarvuti struktuuri ja üksikute osade ühilduvust ��Ühendama arvutiga erinevaid komponente ja lisaseadmeid ��Klassifitseerima põhilisi arvutis esinevaid vigu ��Testima arvuti üksikosi ��Lahendama arvutis tekkivaid probleeme ��Teadma PC tüüpi arvutite alternatiive ��Kirjeldama enamlevinud personaalarvutite perifeerseadmete tööpõhimõtteid ��Valima sobivaid perifeerseadmeid vastavalt töökeskkonnale ��Põhjendama perifeerseadmete valikut, ühilduvuse probleeme ��Konfigureerima perifeerseadmeid ja häälestama neid tööks

Hindamine: • EKSAM


47

9.4 Valikmoodulid Maht 5 õn (Valikuliselt) Mooduli nr: 45 Mooduli nimetus: Multimeedia II Kestus: 1-3 õn

Eesmärk: See moodul võimaldab õpilasel: ��õppida tundma multimeediavahendite kasutamisvõimalusi ��saada ülevaade heli- ja videotöötlusest ��omandada teadmised multimeedia rakenduste disainist ja arendamisest ��omandada teoreetilised baasteadmised ja praktilised oskused multimeediaesitluse

loomiseks


• Multimeedia aine. Kasutusvaldkonnad • Multimeedia elemendid: tekst, graafika, heli, video, animatsioon • Multimeedia loomise tark- ja riistvara • Multimeediarakenduste kujundamine • Interaktiivse multimeedia arendusvahendid: multimeedia autorsüsteemid (ülevaade,

klassifikatsioon, kasutamine) • Tekstilise informatsiooni kujundamise võimalused ja reeglid • Arvutigraafika kasutamise põhimõtted • Helimaterjali kasutamisvõimalused ja põhimõtted. Digitaalnehelitöötlus. Erinevad

digitaalaudio formaadid, nende kasutamine • Video kasutamine arvutis, põhimõtted. Video parameetrid, standardid, video arvutis. Video

digitaliseerimine. Elementaarne videotöötlus. • Multimeedia rakenduste disain ja arendamine • Multimeedia ja autorikaitse: patendid, kaubamärgid jne.

Selle mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline: ��Analüüsima olemasolevaid multimeediatooteid ��Kirjeldama multimeedia kasutusvaldkondi ��Kirjeldama ja kasutama multimeedia loomise tark- ja riistvara ��Klassifitseerima multimeedia arendusvahendeid ��Kasutama interaktiivse multimeedia arendusvahendeid ��Kujundama tekstilist informatsiooni vastavalt võimalustele ja kujundamise reeglitele ��Kasutama arvutigraafika võimalusi multimeediaesitluse loomisel ��Kirjeldama helimaterjali kasutamisvõimalusi ja põhimõtteid ��Teostama helitöötlus ��Kirjeldama video kasutamise põhimõtteid


48

��Teostama elementaarset videotöötlust ��Disainima, arendama ja looma lihtsa multimeediaesitluse

Hindamine: • kirjalik test • jooksev hindamine • Õpimapp

Documents

KKKB AA 2003 parandatud tekst - IT Collegeenos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Kehtna/KehtnaMTK_AA_KB_2003.pdf• arendada vastutust oma panuse eest ettevõtte majandustulemi saavutamisse,