Sillamäe Kutsekool - IT Collegeenos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Haapsalu/A-oppekava-4a... · Web viewObjektideks võivad näiteks olla kas eksperimendi läbiviimise jaoks projekteeritavad

TAOTLUS ÕPPEKAVA REGISTREERIMISEKS

Valdkond: ELEKTROONIKA, AUTOMAATIKA Õppekava nimetus ARVUTITEENINDUS

COMPUTER SERVICE

Õppevorm: päevaneÕppekeel: eesti keel

Õppekava tase

Maht õppenädalates/ ainepunktides: Nominaalne õppeaeg aastates.

X kutsekeskharidus põhihariduse baasil kutsekeskharidus keskhariduse baasil

rakenduskõrgharidus

160 õppenädalat / 160 ainepunkti4 aastat

Vastuvõtu tingimused: vastu võetakse põhikooli lõpetanuid, kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada arvutiteeninduse erialal. Eriala on sobilik liikumispuudega inimestele. Vastuvõtt toimub lõputunnistuse ja komisjoni vestluse alusel.

Õppekava eesmärgid ja spetsialiseerumise võimalused: Anda põhiharidusega noortele arvutiteenindaja kutsele vastavad üld- ja põhioskused töötamiseks asutustes ja ettevõtetes infotehnoloogia tugiisikuna ja/või digitaalse disainerina ning kutsealased teadmised ja oskused EUCIP baastaseme eksamite sooritamiseks.Peale õppekava eesmärkide täitmist ja vajalike õpitulemuste saavutamist on õppuril võimalus alustada iseseisvat tööd ettevõttes või jätkata õpinguid.

Õppekava ja õppetöö korralduse lühikirjeldus: Õppekava koostamise aluseks on infotehnoloogia spetsialisti I, II kutsestandardÕppekava koosneb 160 õppenädalalast:

- üldhariduslikud õpingud – 50 õppenädalat, sellest 18 õppenädalat eriala toetavad- arvutiteeninduse valdkonna üldõpingud – 17 õppenädalat- arvutiteeninduse eriala põhiõpingud – 49 õppenädalat- valikõpingud – 9 õppenädalat- praktika 30 õppenädalat- lõputöö ja eksamid 5 õppenädalat

Pärast kolmandat kursust valib õpilane kahe erineva spetsialiseerumise vahel:– I infosüsteemine haldus ja tugi– II digitaalne disain

Teooria- ja praktikaõppe osakaal:- valdkonna üld –ja põhiõpingutes teooriaõpe

- I infosüsteemine haldus ja tugi 44 õn- II digitaalne disain 40 õn

- praktika koos praktiliste tundidega- I infosüsteemine haldus ja tugi 53 õn, sellest ettevõttepraktika 18 õn- II digitaalne disain 57 õn, sellest ettevõttepraktika 18 õn

Õpetatavad kutsealased ained on Infotehnoloogia ja arvutikasutuse alused, tekstitöötlus, tabeltöötlus, graafika ja esitlusprogrammid, arvutite riistvara, arvutivõrgud ja andmeside, kommunikatsioon ja infovahetus, andmeturbe alused, seadmete tehniline dokumentatsioon, tehniline joonestamine, veebitehnoloogi, andmehaldus ja andmebaasid, veaotsing ja diagnostikavahendid, riistvarasüsteemide arhitektuur, tarkvaratehnika, elektrotehnika, elektroonikakomponendid ja alused, programmeerimise alused, infosüsteemide projekt. ja arhitektuur, infosüsteemide arendus, arvutite ja võrkude haldamine,operatsioonisüsteemid, raadioside ja mobiilside põhised arvutisüsteemid, sidestussüsteemid, digitaalloogika ja arvuti komponendid, multimeedium, arvutigraafika, veebimeedia programmeerimine , trükimeedia, digitaalne video ja animatsioon, interaktiivne disain, kolmemõõtmeline kujundus digitaalses keskkonnas, 3D. Kooli lõpetamiseks tuleb sooritada üldhariduslikud lõpueksamid: eesti keeles, inglise keeles, matemaatikas ja füüsikas; sooritada vähemalt rahuldavalt kõik arvestustööd ja kursusetööd ning peavad olema läbitud praktikad. Sooritada tuleb kutsehariduslik lõpueksam.Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: Õppekava täies mahus läbinule väljastatakse lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta vastavalt EV Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatud nõuetele.

Õppekava vastab üldnõuetele: 200….a.

2

Kool: Haapsalu Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: 70003796

Aadress: Ehitajate tee 3, 90401 Uuemõisa, LäänemaaTelefon: 666 1740Faks: 666 1750e-post: [email protected]

Valdkond: Elektroonika, automaatika

Õppekava nimetus: arvutiteeninduscomputer service

Õppeaeg (aastates): 4 õppeaastatTase sisseastumisel: põhiharidusTase lõpetamisel: kutsekeskharidus

Õppekava maht (õppenädalates): 160 õnÕppekeel: eesti keelÕppevorm: päevane

Kinnitan............................................................................................................................................................Kooli direktori nimi, allkiri

Käskkirja nr..................................... kuupäev.................................pitsat

Linna, valla või maakonna kooskõlastus

......................................................................................................................Nimi, allkiri

................................................................................................................................................................................Asutus, amet

Kuupäev.........................................................................pitsat

Kutseliidu või tööandjate esindaja kooskõlastus

......................................................................................................................Nimi, allkiri

......................................................................................................................Asutus, amet

Kuupäev.........................................................................pitsat

Kontaktisik..............................................................................................................................................................Nimi, allkiri

................................................................................................................................................................................amet

................................................................................................................................................................................kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Haridus- ja Teadusministeeriumis ……………………………………..

Kuupäev

Õppekava kood

3

Haapsalu Kutsehariduskeskus

ARVUTITEENINDUS

ÕPPEKAVA

Kood: 3464151

Taebla 2004

4

SISUKORD

Sisukord...........................................................................................................................................51. Õppekava eesmärk ja ülesanded..................................................................................................8

1.1.Õppekava eesmärgid..............................................................................................................81.2.Õppekava ülesanded..............................................................................................................8

2.Vastuvõtunõuded........................................................................................................................112.1.Vastuvõtunõuded.................................................................................................................11

3.Kutsestandardist tulenevad oskusnõuded...................................................................................123.1.Üldoskused- ja teadmised....................................................................................................123.2.Põhioskused ja –teadmised..................................................................................................12

4.Õppekava struktuur ja maht........................................................................................................165.HINDAMINE.............................................................................................................................16

5.1.Hindamise eesmärgid ja ülesanded......................................................................................165.2.Hindamise üldpõhimõtted....................................................................................................165.3.Hindamise objektid ja kriteeriumid.....................................................................................175.4.Lõputöö hindamine..............................................................................................................185.5.Kutseharidusliku lõpueksami hindamine.............................................................................18

6.Lõpetamise nõuded.....................................................................................................................206.1.Nõuded kooli lõpetamiseks..................................................................................................206.2.Lõputöö................................................................................................................................206.3.Kutsehariduslik lõpueksam..................................................................................................21

7.Olemasolev õppebaas ja pedagoogiline kaader..........................................................................228.Õppekava erialaainete moodulite kirjeldus.................................................................................23

8.1.Kutsealaste üldõpingute moodulid.......................................................................................238.1.1.Sissejuhatus kutseõpingutesse..........................................................................................238.1.2.Suhtlemispsühholoogia.....................................................................................................238.1.3.Klienditeenindus...............................................................................................................248.1.4.Karjäärialane nõustamine.................................................................................................268.1.5.Töökeskkond.....................................................................................................................278.1.6.Majandustegevuse alused.................................................................................................288.1.6.1.Majanduse alused (40 tundi 1 AP) .............................................................................288.1.6.2.Ettevõtluse alused (40 tundi 1 AP) .............................................................................298.1.7. Õiguse alused...................................................................................................................308.1.8.Infosüsteemide kasutamine ja juhtimine...........................................................................338.1.9.Teenuse pakkumine ja tugi .............................................................................................358.1.10.Interaktiivne turundus.....................................................................................................368.1.11.Arvutikasutuse psühholoogia..........................................................................................388.1.12.Läbimurdetehnoloogiad..................................................................................................388.2.Kutsealaste põhiõpingute moodulid.....................................................................................398.2.1. Infotehnoloogia ja arvutikasutuse alused.........................................................................398.2.2.Tekstitöötlus......................................................................................................................418.2.3.Tabeltöötlus......................................................................................................................448.2.4. Graafika ja esitlusprogrammid.........................................................................................458.2.5. Arvutite riistvara..............................................................................................................478.2.6. Arvutivõrgud ja andmeside..............................................................................................488.2.7.Kommunikatsioon ja infovahetus.....................................................................................498.2.8.Andmeturbe alused ..........................................................................................................528.2.9.Seadmete tehniline dokumentatsioon ..............................................................................528.2.10.Tehniline joonestamine arvutil .....................................................................................538.2.11.Veebitehnoloogia .........................................................................................................548.2.12.Andmehaldus ja andmebaasid........................................................................................55

5

8.2.13.Veaotsing ja diagnostikavahendid ................................................................................578.2.14.Riistvarasüsteemide arhitektuur I ...............................................................................588.2.15.Riistvarasüsteemide arhitektuur II ...............................................................................598.2.16.Arvutite ja võrkude haldamine.......................................................................................608.2.17.Tarkvaratehnika .........................................................................................................618.2.18.Operatsioonisüsteemid ................................................................................................628.2.19.Elektrotehnika ...........................................................................................................638.2.20.Elektroonikakomponendid ja alused...............................................................................648.2.21.Programmeerimise alused...............................................................................................658.2.22.Infosüsteemide projekteerimine ja arhitektuur ..............................................................668.2.23.Infosüsteemide arendus ..................................................................................................678.2.24.Raadioside ja mobiilside põhised arvutisüsteemid.........................................................688.2.25.Sidestussüsteemid...........................................................................................................688.2.26. Digitaalloogika ja arvuti komponendid.........................................................................698.2.27.Trükimeedia ...............................................................................................................708.2.28.Multimeedium.................................................................................................................718.2.29.Arvutigraafika.................................................................................................................728.2.30.Digitaalne video ja animatsioon.....................................................................................728.2.31.Interaktiivne disain.........................................................................................................738.2.32. Veebimeedia programmeerimine...................................................................................748.2.33. Kolmemõõtmeline kujundus digitaalses keskkonnas, 3D.............................................758.3.Üldharidusõpingud...............................................................................................................768.3.1. Eesti keel ja kirjandus......................................................................................................768.3.2.Inglise keel........................................................................................................................798.3.3. Vene keel.........................................................................................................................808.3.4. Matemaatika.....................................................................................................................818.3.5.Füüsika..............................................................................................................................838.3.6.Keemia..............................................................................................................................868.3.7.Bioloogia...........................................................................................................................878.3.8.Geograafia.........................................................................................................................898.3.9.Ajalugu .............................................................................................................................908.3.10.Inimeseõpetus.................................................................................................................908.3.11.Ühiskonnaõpetus.............................................................................................................928.3.12.Joonestamine ..................................................................................................................938.3.13.Kunst ja kultuur ...........................................................................................................948.3.14.Muusika .........................................................................................................................958.3.15.Kehaline kasvatus...........................................................................................................968.4.Valikõpingud.......................................................................................................................968.4.1.Eesti keele ja kirjanduse e-kursus.....................................................................................968.4.2.Inglise keele e-kursus........................................................................................................978.4.3.Matemaatika e-kursus.......................................................................................................978.5.Praktika................................................................................................................................988.5.1.Koolipraktika ...................................................................................................................988.5.2.Tutvumispraktika............................................................................................................1008.5.3.Ettevõttepraktika.............................................................................................................1009.LISAD...................................................................................................................................102Lisa nr.1 Aineplaan õppetöö korraldamiseks.........................................................................102Lisa nr.2 Õppeaja jaotus õppekavas.......................................................................................104Lisa nr.3 Õppekava graafik ..................................................................................................108Lisa nr.4 Õppekavaga seotud õpetajad...................................................................................109Lisa nr.5 Kutsepraktika läbiviimise juhend............................................................................111

6

.................................................................................................................................................112Lisa nr.6 Praktika leping.........................................................................................................113Lisa nr.7 Koostööleping praktika korraldamiseks..................................................................115Lisa nr.8 Õpilase tagasiside küsitlusleht.................................................................................117Lisa nr.9 EUCIP (European Certification of Informatics Professionals)...............................118

7

1. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED

1.1.Õppekava eesmärgid

Käesolev õppekava on arvutiteeninduse eriala õpetamise alusdokument Haapsalu Kutsehariduskeskuses, mis määrab kindlaks koolituse eesmärgi, struktuuri ja kestuse, õppeainete loetelu, koos mahu ja sisu üldiseloomustusega ning tingimused õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks.

Õppekava läbimine täies mahus vähemalt rahuldavate õppetulemustega annab õpilasele kutsekeskhariduse, mis võimaldab üldistel alustel edasi õppida nii akadeemilist kui kutsekõrgharidust andvates kõrgkoolides. Arvutiteeninduse õppekava on välja töötatud koostöös TPÜ Haapsalu Kolledžiga, et võimaldada eriala omandanul jätkata õpinguid kolledžis infotehnoloogia erialal.

Õppekava üldine eesmärk on anda õpilasele oskused ja teadmised töötamiseks infotehnoloogia valdkonnas infotehnoloogia tugispetsialist I, II kutsestandardile

Õppekavaga kehtestatud kutsealase koolituse eesmärkideks on:

1) ette valmistada infotehnoloogia alale töötajaid, kes - oskavad hooldada ja vajadusel laiendada olemasolevat arvutisüsteemi- oskavad avastada ja kõrvaldada riist- ja tarkvaralisi rikkeid- osalevad uue süsteemi projekteerimisel, tagamaks selle otstarbele vastavust, - oskavad olemasolevaid arvutisüsteeme arendada ja moderniseerida- oskavad kasutajat nõustada, tegeleda tema väljaõppega, lahendada tema

kompetentsist väljapoole jäävaid probleeme, kontrollida temapoolset arvutisüsteemi õiget kasutamist jpm.

- oskavad disainida ja luua interaktiivseid veebilahendusi- omavad vajalikke majandusalaseid teadmisi,- omavad eeldusi ja soovi õpingute jätkamiseks, elukestvaks õppeks.2) arendada õpilastes erialal töötamiseks vajalikke isikuomadusi nagu:

paindlikkusõpivalmidusinitsiatiivikusteenindusvalmiduskoostöövalmidussotsiaalne tolerantsusempaatiasuhtlemisoskus

Soovi korral on õpilasel võimalik sooritada arvutikasutaja AO eksam. Eksami sooritanud õpilased saavad AO tunnistuse.

1.2.Õppekava ülesanded

8

Arvutiteeninduse eriala õppekava kohaselt kutsealase koolituse ülesanne luua õppijate vajadustele vastav, isiksuse mitmekülgset arengut toetav õpikeskkond ja tagada õppuritele võimalus

- saada majandusalaseid / ettevõtlusalaseid algteadmisi;- orienteeruda kutsealaga seonduvates õigusaktides;- omandada ladus suhtlemis-ja klienditeenindamise oskus;- omandada inglisekeelne tööalane suhtlemisoskus suulises ja kirjalikus vormis;- saada algteadmisi meeskonna- ja projektitööst;- tundma õppida töötervishoiu nõudeid ja omandada esmaabi andmise oskus;- õppida orienteeruma erialastes tehnilistes dokumentides;- omandada oskus lahendada tüüpilisemaid erialaseid probleeme;- omandada arvutikasutaja pädevused (AO-1 - AO-7);- omandada baasteadmisi arvutivõrkude riist- j a tarkvarast, s.h. võrgutehnoloogia;- orienteeruda arvutite ja arvutisüsteemide riist- ja tarkvaras;- saada teadmisi ja õppida orienteeruma andmeturbes;- saada algteadmisi operatsioonisüsteemidest ja nende administreerimisest;- saada algteadmisi programmeerimisest;- õppida koostama algoritme;- omandada arvutigraafika ja web-disaini algtõdesid.

Edukaks konkureerimiseks avatud tööturul on õppekava ülesanne orienteerida õppijaidpidevõppele, soodustada algatusvõime arengut ja anda võimalus järgmiste oluliste üldpädevuste omandamiseks:- meeskonnatööoskus,- probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskus,- loov-kriitilise mõtlemise oskus,- tasakaalustatud analüütilis-sünteetilise mõtlemise oskus,- analüüsioskus, sünteesioskus,- suhtlemisoskus.

Õppekava ülesandeks on anda õpilasele vajalikud kutsealased teadmised ja oskused EUCIP baastaseme eksamite sooritamiseks ja iseseisvaks tööks arvutiteeninduse erialal.Infotehnoloogia spetsialisti I ja II kvalifikatsioonitaseme taotleja oskusi ja teadmisi hinnatakse EUCIP sertifitseerimissüsteemi baastaseme eksamite kaudu. Standard on määratletud EUCIP-õppekavaga. Arvutiteeninduse eriala õppekava on kohandatud vastavusse EUCIP-õppekavaga, sisaldades endas kõiki ettenähtud õppeaineid.

EUCIP baastase sisaldab kolme oskuste/teadmiste valdkonna eksamit: “Juhtimine” “Arendus” ja “Haldus”.

IT spetsialist I kvalifikatsioonitase – üks vabalt valitud EUCIP baastaseme eksam. IT spetsialist II kvalifikatsioonitase - EUCIP baastaseme tunnistus (kolm eksamit), 6 kuud kutsealase töö kogemust.

Peale õppekava eesmärkide täitmist ja vajalike õpitulemuste saavutamist omab õppur oskusi täita tööülesandeid erisugustes olukordades; oskust töötada kollektiivis; vastutust tööülesannete täitmise eest; erialatööks ja iseseisvaks eluks vajalikke suhtlemisoskusi;

9

elementaarseid majandamisoskusi töö-ja perekonnaeluks; oskab väärtustada keskkonnasäästlikku eluviisi; oskab väärtustada kodanikurolli; omab valmidust jätku-, täiend- või ümberõppeks vastavalt eluvajadustele.

1

2. VASTUVÕTUNÕUDED

2.1. Vastuvõtunõuded

Õpilaste vastuvõtu korra on kinnitanud haridusminister määrusega “Uute õpilaste vastuvõtueeskirjad” 23-Ü, 03.03.1999.a., mille alusel on kool koostanud oma vastuvõtueeskirjad.

Õppima võetakse põhiharidusega noori, kelle tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist infotehnoloogia erialal. Istuva tööviisi tõttu on arvutiteeninduse eriala sobilik liikumispuudega isikutele.

Vastuvõtuks tuleb esitada järgmised dokumendid:a. põhiharidust tõendava dokumendi originaalb. tõend tervisliku seisukorra kohtac. 4 dokumendifototd. isikut tõendav dokument e. avaldus – andmekaart (täidetakse koolis)

1

3. KUTSESTANDARDIST TULENEVAD OSKUSNÕUDED3.1. Üldoskused- ja teadmised

3.1.1. Majandus – algtase3.1.2. Õigusaktid – algtase

– kutsealaga seonduvad õigusaktid– tööõigus

3.1.3. Suhtlemine – kesktase– suhtlemisteooria põhimõisted– erinevad suhtlustehnikad – verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine,

sealhulgas efektiivne kuulamine, kehakeel, kehtestav käitumine jms– kiire orienteerumine situatsioonis, rollitaju– meeskonnatööoskus

3.1.4. Klienditeenindus – kesktase – teeninduskultuuri alused– erinevate klientide vajaduste hindamine– positiivse mulje loomine

3.1.5. Keeleoskus– eesti keel – kesktase – 1 võõrkeel – algtase

3.1.6. Töökeskkond– tööohutus– töötervishoid ja ergonoomika– tööhügieen– elektriohutus– tuleohutus– jäätmekäitlus– esmaabi

3.1.7. Erialane terminoloogia eesti ja inglise keeles – kesktase3.1.8. Reaalained

– füüsika (elekter, elektrotehnika) – algtase – loogika ja kõrgema matemaatika elemendid – algtase

3.1.9. Tehnilise dokumentatsiooni lugemine – algtase

3.2. Põhioskused ja –teadmised

3.2.1. Infosüsteemide kasutamine ja juhtimine

1) organisatsioonid ja infotehnoloogia rakendamine a) organisatsioonide tüübid ja struktuuridb) infotehnoloogia mõju organisatsiooni infotöötluselec) sise- /väliskeskkondd) äriplaane) äriprotsessidf) infosüsteem kui tugi organisatsiooni haldusesg) koostöötehnika organisatsioonidesh) arvutipõhine koolitus ja õppiminei) infoühiskond

1

2) infotehnoloogia juhtiminea) infotehnoloogia strateegiab) erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadusedc) tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodidd) süsteemiarendus võrreldes valmissüsteemide hankimise või allhangetegae) personali valikuga seotud kaalutlusedf) kvaliteedijuhtimineg) infotehnoloogiliste investeeringute järelvalve ja hindamise vajadus

3) infotehnoloogia ökonoomikaa) kliendi mõisteb) äriplaanid ja teostatavus uuringudc) kulud ja tuludd) intellektuaalne kapitale) infotehnoloogiliste lahenduste hindamine

4) internet ja uus majandusa) uued võimalusedb) äri- ja turundustrendid uues majandusesc) uued mehhanismid ja struktuurid äris

5) projektihaldusa) põhimõistedb) aeg, hind ja kvaliteetc) projekti organiseerimined) meetodid ja vahendid projekti plaanimiseks ning järelvalvekse) projekti hindamine ja otsustusmeetodidf) projekti- ja lepinguhaldusg) infosüsteemid ja kvaliteeth) kvaliteedijuhtimise metoodikad ja meetodid

6) esitlus- ja suhtlusmeetodida) töörühmadb) infotehnoloogia mõistete ja määratluste edastaminec) dialoog infotehnoloogia spetsialistide ja teiste alade töötajate vaheld) muutuste algataminee) audiovisuaalsed vahendid

7) juriidilised ja eetilised küsimuseda) intellektuaalne omand ja autoriõigusb) juriidilised küsimusedc) eetika ja tegevusjuhendidd) turvalisuse) tervishoid ja ohutus

3.2.2. Infosüsteemide hankimine, arendus ja teostamine

1) süsteemiarenduse protsess ja meetodida) rakendustarkvara ja süsteemitarkvarab) süsteemiarenduse põhimõtted ja metoodikadc) süsteemiarenduse vahendidd) tarkvara ja süsteemi testiminee) süsteemi teostusf) kontroll ja ohutus süsteemis

1

g) süsteemiarenduse ja levituse arengujooned2) andmehaldus ja andmebaasid

a) andmed ja informatsioonb) andmed ja modelleeriminec) failid ja andmebaasidd) andmebaasihaldussüsteemide) andmeaidad ja andmekaevandaminef) relatsioonmudelg) päringud ja aruandedh) andmebaasi haldusi) andmete turvalisus ja terviklus

3) programmeeriminea) tarkvara arendusmeetodid ja tehnikadb) andmestruktuurid ja algoritmidc) programmeerimiskeelte tüübidd) sissejuhatus programmeerimismõistetessee) testiminef) dokumenteerimineg) hooldush) programmeerimisnäited

4) kasutajaliides ja veebiarendusa) inimese ja arvuti suhtlusb) ajakohased meetodid ja tehnikadc) kasutajaliideste juhised ja standardidd) veebikarakteristikud, võimalused ja piirangude) hüpertekst ja hüpermeediumf) veebiprojekteerimise kesksed probleemidg) veebilehtede projekteerimine

3.2.3. Infosüsteemide haldus ja tugi

1) arvutite komponendid ja arhitektuura) arvuti riistvarakomponendidb) arvuti arhitektuurc) arvuti multimeediumkomponendid

2) operatsioonisüsteemida) põhimõttedb) konkurentsed ja paralleelprotsessidc) mäluhaldusd) turvalisus ja kaitsee) operatsioonisüsteemide näited

3) side ja võrguda) side põhimõttedb) võrgu komponendid ja arhitektuuridc) sideprotokollid

4) võrguteenuseda) võrgu turvalisusb) domeeninimede süsteem (DNS)c) ülemaailmne võrgustik WWWd) elektronposte) multimeediumi mõju

5) raadio- ja mobiilside -põhised arvutisüsteemid

1

a) raadioside põhimõttedb) raadiovõrgudc) mobiilaparaatide protokollid

6) võrguhaldusa) võrguhalduse põhimõttedb) lihtne võrguhaldusprotokoll SNMPc) võrguhalduse vahendid

7) teenuse pakkumine ja tugia) kliendisuhted ja teeninduslepingudb) jõudlusplaan ja taasteplaanc) käideldavushaldusd) teeninduslette) muutusehaldus

3.2.4. Isikuomadused ja võimed

PaindlikkusÕpivalmidusInitsiatiivikusTeenindusvalmidusKoostöövalmidusSuhtlemisoskus

1

4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA MAHT

Õppetöö on kavandatud 4 õppeaastat kogumahuga 160 õppenädalat e. 6400 tundi.Iga õppeaasta koosneb 40 õppenädalast, 40 tundi nädalas, tundide arvuga kokku 1600.

Õppekava struktuur ja maht on ära toodud järgnevates lisades:Õppekava ajaline jaotus – lisa 1Aineplaan õppetöö korraldamiseks – lisa 2Õppekava graafik – lisa 3

Õppekava on üles ehitatud moodulsüsteemis. Üks moodul on terviklik õppekava ühik.

Moodul koosneb:o Teooriaõppest (T)o Praktikast (P)o Iseseisvast tööst (I)

Õppetöö jaguneb alljärgnevalt:erialane ettevalmistus 63 %üldained 37 %.

Erialane ettevalmistus koosneb erialaainetest 70 % ja praktikast 30 %.Erialaainetest on teoreetilisi tunde 56 %, praktilisi tunde 32 % ja iseseisvat tööd 12 %.

5. HINDAMINE

5.1. Hindamise eesmärgid ja ülesanded5.1.1. Hindamise eesmärgid on:

- motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;- suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;- suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;- anda õpilasele, õpetajale ja tööandjale teavet õpilase õpiedukusest.

5.1.2. Hindamisel kasutatakse arvestuslikku ja kokkuvõtvat hindamist.5.1.3. Jooksvat hindamist kasutab õpetaja vastavalt vajadusele õpilaste

motiveerimiseks ja tagasisideme saamiseks.5.1.4. Õpiprotsessi hindamise ülesandeks arvutiteenindaja õppekavas on anda

õpilasele tagasisidet õppimise edukusest, õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine, õpiülesannete korrigeerimine.

5.1.5. Arvestusliku hindamise ülesandeks arvutiteenindaja õppekavas on anda informatsiooni moodulis määratletud konkreetsete õpitulemuste saavutatuse kohta.

5.1.6. Kokkuvõtva hindamise ülesandeks arvutiteenindaja õppekavas on anda informatsiooni mooduli eesmärkide saavutatuse kohta.

5.2. Hindamise üldpõhimõtted5.2.1. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise kriteeriumide, korra ja hinnete

kohta.5.2.2. Õpilane tõendab oma teadmiste ja oskuste omandatust kirjalike või

praktiliste töödega, suuliste esituste, audio-, video- või graafiliste esitluste,

1

portfoolio koostamisega, projektitöös osalemisega vm. alternatiivsete tõenduste esitamisega.

5.2.3. Arvutiteenindaja õppekava moodulite hindamismeetodid valitakse nii, et nende abil oleks võimalik mõõta eesmärkide saavutamist, et need sobiksid õpetusmeetoditega ja toetaksid õpilase arengut.

5.2.4. Arvestuslik hindamine toimub mooduli teemade läbimise järel, kokkuvõttev hindamine mooduli läbimise järel.

5.2.5. Iga mooduli lõpul antakse õpilasele kirjalikult või suuliselt kokkuvõtvaid hinnanguid, mis annavad informatsiooni mooduli eesmärkidele vastavate nõutavate õpitulemuste saavutamise kohta.

5.2.6. Arvutiteenindaja eriala õpilase varasemad arvutivaldkonna õpinguid , mis korvavad kogu mooduli, arvestatakse ning hinne kantakse õpilase lõputunnistusele

5.3. Hindamise objektid ja kriteeriumid5.3.1. Hindamise objektid ja kriteeriumid lähtuvad arvutiteenindaja õppekava

eesmärkidest. 5.3.2. Mooduli hindamise viis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja

võib olla nii kirjalik test, praktiline töö, iseseisev töö või komplekseksam eelpoolnimetatud komponentidest. Mooduli hindamiseks kasutatakse hinnangut sooritatud (arvestatud), kui mooduli hindamiseks kasutatud ülesannetest on täidetud vähemalt 80% ja sooritamata (mittearvestatud), kui tulemus on nõrgem. Õpilane, kelle mooduli hinne on sooritamata (mittearvestatud), viiakse tingimusi üle järgmise mooduli õppele, mille kestel ta peab likvideerima võlgnevuse.

5.3.3. Arvestusliku ja jooksva hindamise kriteeriumid:- hinne “5” (väga hea) - õpilane oskab teadlikult valida arvutiteenindaja

töös sobivaimad töömeetodid, töövahendid,–materjalid ning kasutada töövõtteid ja töövahendeid õigesti ning oskab hinnata ja arendada töövõtteid. Õpilane toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates töösituatsioonides ja meeskondades, oskab leida uusi lahendusi ja lahendada probleemsituatsioone (veaolukordi). Õpilane suudab iseseisvalt töötada, ei vaja korraldusi. Oskab arendada oma tööd, töökeskkonda, tööohutust, analüüsida ja arendada ennast mitmekülgselt, toimimaks muutuvates olukordades. Õpilane oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid oma töös kasutatavateks, võtta vastu otsuseid. Õpilane oskab töötades arvestada töökoha eripärasid ja tajub oma tööd osana ettevõtte tööst.

- hinne “4” (hea) - õpilane oskab kasutada arvutiteenindaja töömeetodeid, töövahendeid ja -materjale, tuleb toime põhiliste töödega. Õpilane suudab toimida erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tööga seotud teadmisi uutes situatsioonides. Õpilane oskab süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida hangitud teadmisi ja töödelda neid kasutatavaks oma töös. Õpilane tajub tööd tervikuna, oskab arvestada töökoha eripärasid. Õpilane oskab sobitada (kohaldada) eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides, hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust ja järgida tööohutusnõudeid. Õpilane täidab talle antud ülesanded iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi mitmekülgselt.

1

- hinne “3” (rahuldav) - õpilane on võimeline tööle asuma läbitud kursusele vastaval kutsealal, hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õpilane valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab kasutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb toime arvutiteenindaja tavalistes töösituatsioonides. Õpilane tuleb toime tuttavas ümbruses ja tuttavates koostöösituatsioonides, oskab kasutada tööoskusi ja tööga seotud teadmisi harjutussituatsioonides ja rutiinsetes töösituatsioonides. Õpilane oskab juhendatuna leida tööga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult, täidab korraldusi ja oskab hinnata enda töö tulemuslikkust. Õpilane oskab kinni pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest, muudest kokkulepetest ja juhenditest ja arutleda kõrvalekallete üle.

- Õpilase kutseoskuste tase on mitterahuldav, kui need ei vasta vähemalt hinde “3” (rahuldav) kriteeriumitele.

- Punktide alusel hindamise kriteeriumid:o hinne 5 (väga hea) 90 -100 % punktide arvust o hinne 4 (hea) 70 - 89 % punktide arvust o hinne 3 (rahuldav) 50 - 69 % punktide arvust o hinne 2 (mitterahuldav) 25 – 49 % punktide arvust o hinne 1 (nõrk) 0 – 24% punktide arvust

5.4. Lõputöö hindamine5.4.1. Lõputöö hindamisel hinnatakse nii lõputöö koostamise protsessi kui

lõpptulemust.5.4.2. Lõputöö hindamisel moodustab töö planeerimine 20%, kirjalik osa 30% ja

praktiline osa 50% lõputöö hindest.5.4.3. Lõputöö kirjaliku osa teostuse hindamiskriteeriumid töötatakse välja,

arvestades teema valiku põhjendatust ja teema aktuaalsust, keelt ja sõnavaldamist, esitatud materjali süsteemsust ja esituse loogilisust, teemale vastavust, vormistust, töö esitlust.

5.4.4. Lõputöö praktilise osa teostuse hindamiskriteeriumid töötatakse välja, arvestades tööoskusi, kliendikeskust, töö majanduslikkust, kutse põhioskuste ja töövõtete valdamist, omaalgatuslikkust ja arendamis- ja analüüsioskust, motiveeritust, enesehinnanguoskust, tagasisidevastuvõtmise oskust.

5.4.5. Lõputöö hinne on kokkuvõttev ja arvestuslik.5.4.6. Kutsehariduslik lõpueksam võimaldab eksamikomisjonil hinnata õpilase:

- vastavust kutsekvalifikatsiooni nõuetele;- valmisolekut töötamiseks antud erialal.

5.5. Kutseharidusliku lõpueksami hindamineKutseharidusliku lõpueksami hindamine toimub eksamikomisjoni istungil ja tehakse teatavaks kaitsmise lõpul samal päeval.

Arvutiteenindaja kutseharidusliku lõpueksami hindamisel hinnatakse nii eksamiprotsessi kui lõpptulemust.

Lõpliku hinde kujundamisel võetakse arvesse järgmisi hinnanguid:- eksamikomisjoni esimehe hinnang (antud erialal tegev erialaspetsialist)- retsensendi hinnang

1

- juhendaja hinnang

Hinde kujunemisel on määravaks:- kaitsekõne- vastused eksamikomisjoni küsimustele- lõputöö sisukus- lõputöö ja -eksami tehnoloogiliselt õige ja korrektne praktiline teostus.

Arvutiteenindaja kutseharidusliku lõpueksami hindamisel moodustab töö planeerimine 25%, teostus 30% ja tulemus 50% eksami hindest.

1

6. LÕPETAMISE NÕUDED

6.1. Nõuded kooli lõpetamiseksKooli lõpetamiseks peab olema läbitud õppekava 160 AP ulatuses, sooritatud kutsehariduslik ja üldainete lõpueksamid ning kaitstud lõputöö.

Kutsehariduslik lõpueksam on komplekseksam eriala õppeainete moodulite põhjal.

Lõputööks on kirjalik ja/või praktiline töö erialaga otseselt seonduval teemal.

Üldainete lõpueksamid :a) eesti keelb) matemaatika (kirjalik)c) võõrkeeld) füüsika

Lõputöö kaitstakse ja lõpueksamid sooritatakse komisjoni ees. Kooli lõpetanutele väljastatakse lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta ja hinneteleht, millele kantakse üld- ja põhioskuste moodulite kokkuvõtvad hinded.

6.2. LõputööLõputöö on õppija erialaseid teadmisi ja oskusi, isiksuslikke ja sotsiaalseid valmidusi väljendav ulatuslik kirjalik ja /või praktiline töö.

Lõputöö teema valimine ja kinnitamine:- Lõputöö teema on aktuaalne ning tuleneb kutseala vajadustest.- Lõputöö teemad pakub välja kool või õpilane ise.- Lõputöö teema valib õpilane iseseisvalt ja kooskõlastab selle juhendajaga.- Lõputööde teemad kinnitatakse kutseõppeasutuse direktori käskkirjaga.- Kaitsmisele lubatakse ainult kehtiva korra järgi kinnitatud ja tähtaegselt esitatud

lõputööd.

Kirjalik lõputöö koosneb:- Seletuskirja osast- Tehnoloogilisest osast- Graafilisest osast- Lisadest (tööd täiendavad, ilmestavad, illustreerivad materjalid)

Praktiline lõputöö võib olla näiteks:- veebidisain- võrgulahendus- infosüsteem- veebikeskkond jne.

Praktiline lõputöö võimaldab õpilasel demonstreerida praktilisi oskusi ja valmistolekut töötamiseks arvutiteenindaja erialal.

Lõputöö teostamine koosneb järgmistest etappidest:- Töö üldiste eesmärkide määratlemine, teemakohase informatsiooni kogumine- Töö teema täpsustamine ja töö teostamiseks vajaliku kava koostamine. Töö

teostamise kalenderplaani väljatöötamine.- Töö eesmärkide konkretiseerimine.

2

- Materjali kogumine, koondamine, süstematiseerimine.- Lõputöö vormistamine.

Lõputööd teostab õpilane iseseisvalt juhendaja nõustamisel.

Lõputöö juhendamineLõputöö juhendajaks võib olla kutseõpetaja. Juhendaja:- annab metoodilist abi- vaatab läbi töö detailse kava ja teeb vajalikud täiendused- juhib tähelepanu nõrkadele kohtadele probleemide käsitluses- teeb märkusi kordamiste, ebatäpsuste, vigade jms kohta- otsustab töö kaitsmisele esitamise sobivuse

Lõputöö kaitsmineLõputöö kaitsmisel esitab autor lühidalt oma töö eesmärgid ja tutvustab töö teostamise käiku.Lõputööd hindab selleks eraldi moodustatud komisjon, mis koosneb väljaspool kooli tegutsevast erialaspetsialistist, kooli direktsiooni esindajast ja 2-st toetava aine õpetajast.Kaitsmine koosneb:- kaitsekõnest- retsensiooni ettelugemisest ja seal esitatud küsimustele vastamisest, kusjuures

retsensiooniga saab eelnevalt tutvuda ning vastused ette valmistada- komisjoniliikmete küsimustele vastamisest.

6.3. Kutsehariduslik lõpueksamArvutiteeninduse eriala lõpueksam on koondeksam, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast ja võimaldab õpilasel demonstreerida terviklikke teoreetilisi ja praktilisi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, hoiakuid, suhtumisi, suhtlemisvalmidust, koostöövalmidust ja -oskust, loovust, mõtlemisvõimet ja teisi isikuomadusi.

Teooriaküsimustik sisaldab järgmisi teemasid:1. Arvutite riistvara2. Arvutite tarkvara 3. Arvutivõrgud ja andmeside

Eksami praktilise osa sisuks võib olla näiteks veebilehe elementide koostamine, arvutikomponentide lisamine ja vahetamine, võrguühenduse ja turvaprobleemide lahendamine, tarkvara installeerimine jms.

2

7. OLEMASOLEV ÕPPEBAAS JA PEDAGOOGILINE KAADER

Arvutiteeninduse eriala õpetamiseks on1. 3 lokaalvõrgus olevat arvutiklassi ( 50 arvutit)2. Printerid3. Skannerid4. Veebikaamerad5. Projektorid 6. Internetiühendus

Kvalifikatsiooninõuded kutseõppeasutuste pedagoogidele põhinevad Haridus- ja teadusministri määrusele 03.01.2005 Nr.1, mille järgi kutseõppeasutuse üldharidusainete õpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:1) pedagoogiline kõrgharidus õpetatavas ainevaldkonnas või 2) muu kõrgharidus õpetatavas ainevaldkonnas ja läbitud 160-tunnine pedagoogika kursus.

Kutseõpetaja kvalifikatsiooninõuded on järgmised:1) kutsepedagoogiline või muu pedagoogiline kõrgharidus õpetatavate õppekavade valdkonnas ja vähemalt kolmeaastane erialase töö staaž õpetataval kutse-, eri- või ametialal või2) kõrg- või keskeriharidus õpetatavate õppekavade valdkonnas, vähemalt kolmeaastane erialase töö staaž õpetataval kutse-, eri- või ametialal ja läbitud 320-tunnine kutsepedagoogika kursus või3) kõrg- või keskeriharidus õpetatavate õppekavade valdkonnas, vähemalt kolmeaastane erialase töö staaž ja jätkuv erialane töö õpetataval kutse-, eri- või ametialal.

Õppekaval õpetavatest kutseõpetajatest vähemalt 75% peavad vastama lõike 1 punktis 1 või 2 kirjeldatud kvalifikatsiooninõuetele.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse arvutiteeninduse erialaga seotud õpetajatel on erialane kõrgem (või kesk-eriharidus), valdaval osal õpetajatest läbitud ka kutsepedagoogiline või muu pedagoogiline koolitus. Lisa nr. 4

2

8. ÕPPEKAVA ERIALAAINETE MOODULITE KIRJELDUS

8.1. Kutsealaste üldõpingute moodulid

Sissejuhatus kutseõpingutesse 40 tundi 1 AP

Eesmärgid:Tutvuda koolitöö korralduse, reeglite ja kokkulepetega. Tutvuda õpperühmaga. Saada motivatsiooni arvutiteeninduse eriala õpinguteks.

Teemad: 1. õppekava sisu ja ülesehitus2. tunniplaanide koostamise põhimõtted3. kooli infosüsteem4. õppematerjalid, nende paljundamine5. õpilast puudutav dokumentatsioon6. kooli erinevad teenindusüksused7. kooli kodukord8. õpilase õigused ja kohustused9. loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev teoreetiline ja praktiline töö10. raportite koostamine ja esitlemine

Õpitulemused:- õpilane tuleb toime kutseõppeasutuse õpikeskkonnas- valib adekvaatseid õpimeetodeid- on võimeline iseseisvalt õppima, hindama ja analüüsima oma tööd

Hindamine:- praktiline töö: kooli infosüsteemist konkreetse info leidmine- suuline küsitlus: kooli kodukord- suuline küsitlus: üldine koolikorraldus

Suhtlemispsühholoogia80 tundi 2 AP

Eesmärgid:Inim- ja väärtuskäsitluse analüüsi oskuse arendamine. Isiksuse arendamine ja kutsetööks ettevalmistamine. Õppimisvõime ja -oskuste arendamine. Positiivse mõtlemise arendamine.

Teemad:1. Suhtlemisteooria põhimõisted2. Sissejuhatus3. Suhtlemisvahendid4. Minapilt ja enesehinnang

2

5. Isikutaju6. Erinevad suhtlustehnikad7. Ametiuhkus8. Sotsiaalne mõju9. Kuulamisoskused10.Kiire orienteerumine situatsioonis, rollitaju11.Konflikti vältimise oskus12.Enesekehtestamine13.Meeskonnatööoskus

Õpitulemused:Õpilane teab:

- suhtlemisahela komponente- isiksuse mõiste tähendust ja tähtsust- kehtestava käitumise printsiipe- agressiivse, alistuva ja eirava käitumise verbaalseid ja mitteverbaalseid

avaldumisviise ja oskab neid vältida- verbaalse, mitteverbaalse ja kirjaliku suhtlemise teoreetilisi aluseid ja oskab neid

kasutada suhtlemisel- peamisi veaolukordade tekkimise põhjuseid - veaolukordade ennetamise võimalusi ja nende lahendamise teoreetilisi aluseid- meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust- peamisi viise ja võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks- erinevate kultuuride kombeid tavasid ja väärtushinnanguid

Õpilane oskab:- suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada- anda tagasisidet suhtlemisprotsessis- kehtestavalt käituda eri situatsioonides - käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil- efektiivselt edastada ning vastu võtta sõnumit- käituda ja tegutseda veaolukordades- tähelepanelikult kuulata

Hindamine: - Õppeprotsessi jooksev hindamine – aktiivsus aruteludes- Kontrolltöö:

- suhtlemisteeooria põhimõistete tundmine- suhtlemise alused (verbaane, mitteverbaalne ja kirjaliku suhtlemine)

- Rollimängud:- suhtlemine konfliktsituatsioonides- kehtestav käitumine- meeskonnatöö

- Referaat: Suhtlemine kui erinevate väärtushinnangute väljund- Arvestus: kirjalik töö kahe käsitletud teema lahtimõtestamise kohta

2

Klienditeenindus40 tundi 1AP

Eesmärgid: Õppida mõistma klienditeenindaja rolli ja selleks vajalikke isikuomadusi ning nende arendamisvõimalusi. Omandada kutseeetika põhitõed ja luua baas edasisteks õpinguteks.

Teemad:1. Teeninduse mõiste ja olemus.2. Teeninduse filosoofia.3. Teeninduskultuuri alused.4. Klientide motivatsioonid, vajadused, ootused ja väärtushinnangud.5. Peamised suhtlemistehnikad.6. Transaktsioonianalüüs.7. Kaebused ja probleemid ning nende käsitlemine.8. Spetsiifiliste- ja erivajadustega kliendid ja nende teenindamine.9. Teenuste müük.10.Teeninduse korraldamine.

10. Omandatud teadmiste, oskuste ja hoiakute kasutamine.


- teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli;- teeninduse korraldamise peamisi printsiipe ja oskab käituda ja tegutseda

tavasituatsioonides;- ettevõtte sisemise kliendi mõistet ja teenindamise printsiipe;- isiksuse mõiste tähendust ja tähtsust;- kehtestava käitumise printsiipe ja oskab kehtestavalt käituda eri situatsioonides;- teab agressiivse, alistuva ja eirava käitumise verbaalseid ja mitteverbaalseid

avaldumisviise ja oskab neid vältida;

Õpilane mõistab:- teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest;- meeskonnatöö tähtsust teeninduses.

Õpilane oskab:- selgitada teeninduse mõistet ja olemust;- kirjeldada teeninduslikku mõttekultuuri ja lahendada teenindussituatsioone- kirjeldada teenuste ja kaupade erinevusi- kirjeldada kliendikeskse teeninduse põhimõtteid;- analüüsida klientide vajadusi, ootusi, väärtushinnanguid;- arendada teenindaja tööks vajalikke valmisolekuid, sealhulgas isikuomadusi;- tegutseda veaolukordades, käsitleda klientide probleeme, kaebusi ja kiitusi;- suhelda spetsiifiliste ja erivajadustega klientidega;- hankida ja edastada tagasisidet klientidelt;- hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt;

2

- ära tunda eri mina-tasanditel olevaid kliente ning oskab kohandada oma käitumist;

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine – osalemine aruteludes- Kontrolltööd:

- teeninduse olemus (kaubad ja teenused) ja selle korraldamine ettevõtluses- kliendi mõiste ja klientide erinevad vajadused

Grupitöö:- erinevate reaalsete kliendigruppide vajaduste analüüs- reaalsete valdkonna ettevõtete klienditeeninduse hindamine

Situatsioonikäitumine (rollimängus):- suhtlemine „raske” kliendiga

Arvestus: kirjalik teadmiste kontroll etteantud käsitletud teemadel või iseseisev uurimustöö klienditeeninduse korraldamisest ühe konkreetse ettevõtte baasil.

Karjäärialane nõustamine40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Kujundada õppijas valmisolekut otsida ja leida erialast tööd ning oskust hinnata kriitiliselt oma erialast positsiooni – võimeid, oskusi.

Teemad: 1. Enesetutvustamise koostamine – elulookirjeldus (CV) koostamine ja nõuded.2. Avalduse kirjutamine.3. Erinevad taotlusdokumendid, tunnistused, soovituskirjad, iseloomustused.4. Tööintervjuu ja testid – tutvumine tööintervjuu reeglitega, töösobivustestid , nende

eesmärgid ja taotlused, kuidas vähendada hirmu testimise ees.5. Konfliktsituatsioonid töökohas – konfliktide – põhjused, ennetamine, lahendamise

võimalused, enesekontroll konfliktsituatsioonis. 6. Tööseadusandlus. Lepingud. 7. Tööpsühholoogia alused.

Õpitulemused: Õpilane teab:

- teab , kuidas vähendada hirmu töövestluste ja testide ees- tunneb tööintervjuu reegleid- teab peamisi tööseadusandlust reguleerivaid dokumente

Õpilane oskab:- koostada elulookirjeldust ja nõuetekohaseid taotlusdokumente- käituda konfliktsituatsioonides töökohas- leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta;

2

- tööd otsida ja tööjõuturul konkureerida, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest (CV koostamine, info leidmine vabade töökohtade kohta, käitumine tööintervjuul jne);

Õpilane omab moraalset valmisolekut asuda tööle infotehnoloogia valdkonda.

Hindamine: - Praktilised dokumentide vormistamised - arvestuslik hinne.- Töö otsimise oskused. Muutuv töömaailm. Tööintervjuu - jooksev hinnang,

arvestuslik hinne: testid, rühmatööd, esitlused, näidisintervjuud. - Tööseadusandlus – jooksev hinnang, arvestuslik hinne: diskussioonid, arutelud.- Suhtlemis- ja töö- psühholoogia alused – testid, rühmatööd.- Iseseisev projekt esitlusega: “Minu tulevik: hea ettevalmistus viib eesmärgile”

Jooksev hinnangu andmine õpilasele aktiivse kaasalöömise ja osalemise põhjal tundides, rühmatöödes ja diskussioonides.Jooksev hindamine tunnikontrollide ja kontrolltööde põhjal. Teemavaldkondade lõppedes tehakse kokkuvõtlik – arvestuslik kontrolltöö.Kirjalik projektitöö ja esitlus on hindeline.

Töökeskkond40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Tundma õppida nõudeid tervislikule ja turvalisele töökeskkonnale, omandama esmaabivõtteid, tundma õppida jäätmekäsitluse nõudeid, õppida tundma ergonoomilisi töövõtteid.

Teemad: 1. tööohutus2. töötervishoid ja ergonoomia3. tööhügieen4. elektriohutus5. tuleohutus6. jäätmekäitlus7. esmaabi


- nõudeid tervislikule ja turvalisele töökeskkonnale- ergonoomilisi töövõtteid- spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõuded seoses riistvara kasutamisega- tervishoidu ja ohtust tagavad dokumente organisatsioonis

Õpilane oskab:- osutada esmaabi- kirjeldada jäätmekäitluse nõudeid

2

- oskab neid kasutada ergonoomialisi töövõtteid- rakendada võimalikke tegevusi potentsiaalsete tervishoiu- ja ohuriskide

vähendamiseks või kõrvaldamiseks

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine – õppetöö aruteludest osavõtu aktiivsus- Kontrolltööd: tööohutus- ja tervishoidu reguleeriv seadlusandlus,

jäätmekäitlus, ohuriskid tööohutuse ja tervishoiu nõuete eiramisel- Praktilised tööd:

o esmaabi andmine elektrilöögi korral o töökoha tööks ettevalmistamine

Majandustegevuse alused80 tundi 2 AP

8.1.1.1. Majanduse alused (40 tundi 1 AP)

Eesmärgid: Õppida tundma mikroökonoomika põhimõisted, mõistma turu funktsioneerimise mehhanismi, tema peamisi seaduseid, õppima klassifitseerida tootmiskulusid, analüüsima nende mõju toodangu omahinna kujundamisel.

Teemad:1. Majandusteaduse sisu2. Nõudlus ja pakkumine3. Tarbija valik ja kasulikkus4. Tulu jaotamise põhimõtted5. Ettevõtlus, turumajandus6. Ettevõtte finantseerimine ja aruandlus7. Kuidas ettevõtted konkureerivad8. Tööjõud, palk, tööpuudus9. Valitsus ja riigieelarve10.Mikromajandus11.Makromajandus


- majandussüsteemide tüüpe ja nende erinevusi- majandusteooria üldaluseid;- ettevõtluse põhialuseid;- turunduse põhimõisteid;

Õpilane oskab:- anda määratluse põhilistele majandusalastele mõistetele - arvestada kaaluvat hinda - eraldada erinevaid kulutuse liike ja oskama neid arvestada lähteandmete abil

2

Hindamine:- õppeprotsessi jooksev hindamine

o majandusteooria mõistetest arusaamine- pisteline, suuline kontroll;o tunnis läbitud teemadel kodused ülesanded (sh graafikute joonistamine);o tunni teemadel baseeruvad arutelud klassis, selgitamaks teemade seotust

reaalsusega ning hindamaks õpilaste mõistmist ja tunnis kaasa töötamist ;- hindelised testid teemadel:

o majandusteaduse alused (turumajandus, ressursid, majanduse põhivalikud, mikro- ja makromajandus), nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal;

o tarbija valikud, tulu jaotumine, investeerimise võimalused; tööjõud, palk, tööpuudus; valitsus ja riigieelarve;

o ettevõtlus, turumajandus; ettevõtte finantseerimine ja aruandlus (bilanss, kasumiaruanne, kulud); konkurents.

8.1.1.2. Ettevõtluse alused (40 tundi 1 AP)

Eesmärgid:Anda õpilasele esmased teadmised ettevõtlusvormidest ja neid reguleerivatest seadustest, õppida tegema äriplaani, tutvuda projektihalduse ja –juhtimisega.

Teemad:1. Ettevõtlusvormid2. FIE tegevust reguleerivad EV seadused ja määrused3. EV-s kehtivad maksud4. Tegevusload, tegevusalad5. Toetused ja abiprogrammid6. Ettevõtte asjaajamine7. Ettevõtja ja keskkond8. Töösuhete õiguslik reguleerimine9. Äriidee kavandamine. Äriplaan10.Projektihaldus

põhimõisted aeg, hind ja kvaliteet projekti organiseerimine meetodid ja vahendid projekti plaanimiseks ning järelvalveks projekti hindamine ja otsustusmeetodid projekti- ja lepinguhaldus infosüsteemid ja kvaliteet kvaliteedijuhtimise metoodikad ja meetodid


- erinevaidt ettevõtlusvorme ja neid reguleerivaid seadusi - projektihalduse ja –juhtimise põhialuseid- äriplaani koostamise põhimõtteid;- ettevõtte asjaajamise põhialuseid

Õpilane oskab:

2

- kavandada äriideid- teha äriplaani

Hindamine:- õppeprotsessi jooksev hindamine:

o ettevõtlusega seotud mõistetest arusaamine- pisteline, suuline kontroll;o tunnis läbitud teemadel kodused ülesanded;o tunni teemadel baseeruvad arutelud klassis, selgitamaks teemade seotust

reaalsusega ning hindamaks õpilaste mõistmist ja tunnis kaasa töötamist;- hindelised, (valikvastustega testid) teemadel:

o äriühingute liigid, nende eelised ja puudused; maksud a) riigi sissetulekuallikas, b)ettevõtja kohustused; ettevõtja ja Eesti majanduskeskkond (sh väikeettevõtlus);

o toetused ja programmid ettevõtjaile; tegevusalad-tegevusload;o projektihaldus: organiseerimine, meetodid ja vahendid planeerimiseks

ning järelvalveks; projekti hindamine; infosüsteemid; kvaliteedijuhtimise meetodid

- kodune töö:o äriplaani koostamine: struktuur, eesmärgid, äriidee analüüs, projekti sisu,

projekti finantseerimine ja riskide hindamine, rahastamise allikad- kontrolltöö:

o ettevõtte asjaajamine: nõuetele vastava dokumendi vormistamine (ametikiri, käskkiri, akt, protokoll), registreerimine, suunamine täitmisele.

8.1.2. Õiguse alused

40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Tutvustada õpilastele kutsealaga ning tööõigusega seonduvaid õigusakte

Teemad:1. Konstitutsioon kui riigiõiguse peamine allikas.2. Riigiorganid ja kohaliku omavalitsuse organid.3. Õigusenorm, mõiste, liigid.4. Õigussuhe.5. Tehingud.6. Tööõigus

Eesti Vabariigi töölepinguseadus Eesti Vabariigi puhkeseadus Töötajate distsiplinaararvestuse seadus Palgaseadus Individuaalsete töötülide lahendamise kord

7. Tähtpäev8. Tähtaeg.9. Omand.10.Tsiviilõiguslik vastutus.11.Haldusorgan.

3


- riigivalitsemise põhialuseid- tööõigust reguleerivaid põhilisi seadusi- tsiviilõigusliku vastutuse määratlust

Õpilane oskab:- analüüsida firmat kui juriidilise isiku loomise ja tegutsemise aspektidest lähtuvalt- leida õigusalast materjali ja seda kasutada- koostada õigusalaseid teadmisi nõudvate kirjasid ja dokumente

Hindamine:- Seminar rühmatöö printsiibil . Rühm kui haldusorgan . Iga rühm töötab

põhiseadusega vastavalt saadud ülesandele / otsida üles mingi konkreetne valdkond põhiseadusest, näiteks II peatükist põhiõigused, vabadused ja kohustused teda kui õpilast ja last puudutavad põhiõigused ja kohustused, / , rühm koostab saadud ülesande põhjal lühiettekanne etteantud teemal ning haldusorgani esindaja( üks õpilastest ) kannab hiljem saadud teabe rühmapoolsete tähelepanekute ja märkustega / kas on oma elus ise või läbi oma lähedaste mingi seaduses toodud sättega kokku puutunud, kas tema mingeid põhiseaduslikke õigusi on rikutud, kui jah, siis kuidas ning kuhu temal tulnuks pöörduda ( millisesse haldusorganisse oma põhiseaduslike õiguste jaluleseadmiseks / kogu grupile ette .

Hinnatakse rühmatöö tegemise oskust , seaduse õige tõlgendamise oskust, näidete toomise õigsust ja seadusesätte mõttest arusaamist ning samuti omapoolsete hinnangute andmise oskust enda poolt läbielatud kogemusele läbi seaduse.

- Kodused tööd:o iga õpilane koostab kodus enda poolt valitud haldusorganile taotluse

haldusmenetluse alustamiseks teda puudutava haldusakti muutmiseks;o essee, milles õpilane toob 2 näidet, mis põhinevad tema kogemusel

kokkupuutest nii era – kui avaliku õigusega ( 1 +1), õpilane peab olema suuteline õigesti arutlema ning peab oskama anda õiguslikku hinnangut oma käitumisele laias mastaabis , s o millise õigusega ( era – või avalikuga )tema teadmisel see kokkupuude oli, essees peab õpilane oskama selgitada ka seda, kas tema tegevus, tema poolt kirjeldatud kordadel, läks mingil määral vastuollu ka heade tavade ja normidega.

o Iga õpilane koostab vastavalt õpetaja poolt etteantud ülesandele äriühingu asutamise projekti , kusjuures toob projektis välja loodava äriühingu iseloomustuse tema vastutuse ulatuse , asutamise ja tegevuse keerukuse ning kulukuse seisukohalt.Õpilane kasutab projekti kirjutamisel Äriseadustikku.

Hinnatakse taotluse esitamise vormilist külge, taotluse kohustuslike rekvisiitide olemasolu või puudumist ning taotluse asjakohasust, s o sisu. Hindamisel arvestatakse ka taotleja pädeva haldusorgani poole pöördumise õigsust ( otsustust, et selle küsimusega saab ja peab tegelema just tema poolt valitud haldusorgan ) ,toodud näidetes õige õigusharu valimist, s o arusaamist ,millise õiguse liigi – avaliku – või eraõigusega oli tegemist ja oma seisukoha põhjendatust . Arusaamist ,et mõiste head tavad ja normid kehtib meie igapäevases tavaõiguses; õpilase poolt õige hinnangu andmist nendest normidest kinnipidamise eetilisusele.

3

Toodud väidete õigsust ja asjakohasust, õpilase arusaamist asjaoludest ,millise äriühingu loomine on kõige keerulisem ,millise äriühingu loomine lihtsaim, vastavalt loodud äriühingu vajadusele ( tegevuslaadile), hinnatakse õpilase arusaamist loodava äriühingu osanike vastutuse määrast ja ulatusest, hinnatakse õpilase teadmisi erinevat laadi äriühingute asutamise erisustest. Hinnatakse Äriseadustiku kasutamise oskust projekti koostamisel – kui on kasutatud ja osatud kasutada , siis on äriühingu projektis äriühingu iseloomustus ja asutamise tingimused õigesti kirjeldatud, vajadusel on õpilane viidanud vastavale §-le nimetatud seaduses.

- Rollimängo Kohtuistung – kaasuste lahendamine õigussuhte pinnalt. Kohtuistungil

osalevad õigusuhte subjektid, arutusele tuleb juriidiline fakt, kohtunik ( õpetaja ) + 2 kaasistujat ( õpilased) annavad igale kaasusele(õigussuhtele juriidilise hinnangu ). Õpetaja hindab peakohtunikuna kaasistujate otsuseid, toob välja puudujäägid ja plussid. Lahendatakse mitut kaasust, kohtukoosseis muutub. Kohus oma lõppotsuses annab hinnangu õigussuhte olemusele ning õigussuhtes osalenud poolte tegutsemise õigsusele.

Hinnatakse. Õpilase oskust osaleda õigussuhtes .Õigussuhte subjekti (õpilase)oskust põhjendada kohtusse pöördumise vajalikkust õigussuhte lahendamiseks, s o kas õpilane on õigesti aru saanud õigussuhte kui juriidilise fakti sisust;kas õpilane oskab õigesti määratleda, kellel on õigussuhtest tekkinud subjektiivne õigus ,kellel juriidiline kohustus . Hinnatakse õpilase oskust kahjukannatanuna esitada kahjunõuet kahjutekitaja vastu , tema põhjendust, millisele seadusele tuginedes ta hagi esitab või ei esita .

- Kirjalikud tööd:o Õpilane lahendab õpetaja poolt etteantud kaasusi. Hinnatakse kaasuse

lahendamise õigsust, s o kinnis – ja vallasasja mõistest arusaamist, kaasuses sõlmitud tehingutele õige juriidilise hinnangu andmist ja oma seisukoha põhjendatust, aluseks võttes eelnevalt teoreetiliselt omandatud teadmisi ,õpilane oskab kasutada õpitud juriidilisi termineid ja mõisteid, oskab lihtkaasusi juriidiliselt õigesti lahendada.

o Rühmatöö. Õpilased sõlmivad omavahel ostu – müügilepingu vastavalt õpetaja poolt etteantud määratlusele.Hinnatakse sõlmitud lepingu korrektsust, lepingus peavad olema ära toodud lepingu põhilised tingimused : pooled, objekt, hind, kogus, kvaliteet, tähtaeg, üleandmise tingimused, maksetingimused, käendus ( leppetrahvid, viivis ), pretensioonide ja vaidluste lahendamise kord, poolte allkirjad. Hinne vastavalt lepingu oluliste elementide olemasolule või nende puudumisele.

o Õpilasele antakse hindamiseks valesti koostatud töölepingu näidis. Õpilane leiab töölepingus esinevad puudused, mis seisnevad töölevõtu tingimuste rikkumises, põhjendamatus ületunnitööle rakendamises, palgatingimuste vales kehtestamises. Hinnatakse õpilase oskust leida kõik puudused, kirjeldada neid ning selgitada, miks on tegemist puudustega, mis tuleb enne töölepingu allkirjastamist töölepingust kõrvaldada.

o Iga õpilane koostab omakäeliselt avalduse töövaidluskomisjonile paludes abi oma õiguste kaitseks ,kuna teda on õpetaja poolt etteantud tingimustel , s o ebaseaduslikult vabastatud / samas võib töölt vabastamine olla ka seaduslik/ ning vallandamishüvitist ei ole makstud. Hinnatakse õpilase

3

oskust rakendada eelnevalt tunnis saadud teoreetilisi teadmisi, avalduse koostamise vormilist külge , põhjendatust, juriidilist paikapidavust. Hinnatakse ,kas õpilane on eelnevalt teoorias omandatu põhjal saanud aru, kas tema töölt vabastamine on olnud seaduslik või ebaseaduslik. Kui on olnud seaduslik ,siis avalduse esitamine töövaidluskomisjonile on põhjendamatu ehk temapoolne vale juriidiline otsus. Õpilane oskab oma otsuseid põhjendada, põhjendamisoskust võetakse hindamisel alati aluseks.

Infosüsteemide kasutamine ja juhtimine160 tundi 4 AP

Eesmärgid: Tutvustada kuulajatele erinevaid aspekte infosüsteemide haldamisel, käsitleda firma jaoks kriitilisi protsesse ja osutatud teenuste kvaliteedi juhtimist, vaadelda eraldi infosüsteemi erinevaid komponente (organisatsioon, riistvara, andmed, koolitus) ja IT süsteemidega seotud tegevusi ning käsitleda IT süsteemide töö mõõtmist ja auditeerimist. Kursuse rõhk on pandud valdkonna praktiliste kogemuste edasiandmisele, vaadeldakse erinevad trende maailmas ja Eestis ning infosüsteemide arengu tulevikusuundi.

Teemad: 1. Organisatsioonid ja infotehnoloogia rakendamine

organisatsioonide tüübid ja struktuurid infotehnoloogia mõju organisatsiooni infotöötlusele sise- /väliskeskkond äriplaan äriprotsessid infosüsteem kui tugi organisatsiooni halduses koostöötehnika organisatsioonides arvutipõhine koolitus ja õppimine infoühiskond

2. Infotehnoloogia juhtimine infotehnoloogia strateegia erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodid süsteemiarendus võrreldes valmissüsteemide hankimise või allhangetega personali valikuga seotud kaalutlused kvaliteedijuhtimine infotehnoloogiliste investeeringute järelvalve ja hindamise vajadus

3. Infotehnoloogia ökonoomika kliendi mõiste äriplaanid ja teostatavus uuringud kulud ja tulud intellektuaalne kapital infotehnoloogiliste lahenduste hindamine

4. Internet ja uus majandus uued võimalused äri- ja turundustrendid uues majanduses uued mehhanismid ja struktuurid äris

3

5. Esitlus- ja suhtlusmeetodid töörühmad infotehnoloogia mõistete ja määratluste edastamine dialoog infotehnoloogia spetsialistide ja teiste alade töötajate vahel muutuste algatamine audiovisuaalsed vahendid

6. Juriidilised ja eetilised küsimused intellektuaalne omand ja autoriõigus juriidilised küsimused eetika ja tegevusjuhendid turvalisus, tervishoid ja ohutussüsteemi teostus kontroll ja ohutus süsteemis süsteemiarenduse ja levituse arengujooned

7. Projektihaldus aeg, hind ja kvaliteet projekti organiseerimine meetodid ja vahendid projekti plaanimiseks ning järelvalveks projekti hindamine ja otsustusmeetodid projekti-ja lepinguhaldus infosüsteemid ja kvaliteet kvaliteedijuhtimise metoodikad ja meetodid


- infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalseid ohte - spetsiifilisi meetodeid ja tehnikaid süsteemi kaitseks- äristrateegia ettevalmistamisel kasutatavad põhimeetodid - põhilisi äriprotsesse- juhtkonna arvutialase toe tüüpide liigitust - erinevusi virtuaalse rühmatöö ja füüsiliselt samades ruumides paikneva

rühmatöö vahel - tehnilisi nõudeid arvutipõhise koolituse, multimeediumvahendite jaoks - arvutipõhise õppimise eeliseid ja puudusi- infotehnoloogia mõju ühiskonnas ja selle gruppidele - andmebaaside, andmekaevandamise ja andmeaitade põhimõisteid - süsteemiarenduse ja allhangete eeliseid ning puudusi- termini “klient” eri tähendusi infotehnoloogias (nt kasutaja, välisklient, siseklient) - põhjusi, miks infotehnoloogia ja infosüsteem peab toetama äriplaani - investeerimiskulude ja jooksvate kulude määratlust ning erinevusi - intellektuaalse omandi mõiste tähendust - võimalusi intellektuaalse omandi väärtustamiseks (nt kaubamärgi nimetuse

väärtus) - infotehnoloogiliste lahenduste hindamise põhimeetodeid - ekstarneti kasutamise põhimõtteid äritegevuses - e-äri mõjusid organisatsioonide tegevusele - kliendisuhete haldusvahendite otstarvet - tarneketi haldusvahendite kasutamist - virtuaalorganisatsiooni määratlust - ühis- ja koostööfunktsioone gruppides ning töörühmades - uue tehnoloogia aktsepteerimiseks vajalikud motivatsioonitegureid - muutustele vastuseisu põhjustavad tegureid

3

- enamkasutavad audiovisuaalvahendeid ja nende kasutamise võimalusi, eeliseid- tehnilisi nõuded audiovisuaalvahendite kasutamisel - infotehnoloogia kasutamisega seotud põhilisi juriidilisi küsimusi (nt privaatsus,

autoriõigus, intellektuaalse omandi õigus, tarkvara vargus ja väärkasutus, tervishoid ja ohutus)

- eduka projektihalduse põhitegureid - edukat projektihaldust takistavaid tegureid- tüüpilise projekti faase - lepingus sisalduvaid elemente (nt projekti dokumendid, tähtajad jne) - vahetähtpäevade, kontrollpunktide ja ülevaatuste (hindamiste) vajadust

Õpilane oskab:- määratleda põhilisi organisatsioonitüüpe- kirjeldada infotehnoloogia rolli organisatsioonis - eristada andmed ja informatsiooni - seostada infotehnoloogia arendust ettevõtte äriplaaniga - näha vastavust organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel - kirjeldada infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud rolle - lahti seletada lõppkasutaja mõiste - põhjendada IT investeeringute jälgimise ja hindamise vajadust- kirjeldada infotehnoloogia võimalusi organisatsiooni paindlikkuse

suurendamiseks - kirjeldada võimalusi infotehnoloogia ja infosüsteemi tulususe hindamiseks - kirjeldada globaliseerumisega seotud võimalusi organisatsioonides - kirjeldada Interneti kasutamist uute võimaluste loomise vahendina - määratleda intellektuaalse omandi õiguse ja autoriõiguse mõiste - määratleda autoriõiguse rikkumised ja tarkvarapiraatluse mõiste- kirjeldada intellektuaalse omandi ja autoriõiguse kaitse meetodeid - leida eelnimetatud infotehnoloogiliste küsimustega seotud põhimõtteid Eesti

seadusandluses - leida eelnimetatud infotehnoloogiliste küsimustega seotud põhimõtteid Euroopa

Liidu seadusandluses - kirjeldada erinevusi infotehnoloogiaprojektide ja muude äriprojektide vahel - analüüsida aja, hinna ja kvaliteedi mõju üksteisele ning projektihaldusele

tervikuna - määratleda projekti organiseerimise põhielemendid - võrrelda kasutatavaid alternatiive - kirjeldada projektiga seotud töörolle (nt projektihaldur, töörühm, projekti nõukogu) - koostada projekti plaani visand olemasolevale stsenaariumile. - kirjeldada lepingu sõlmimise vajadust

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine toimub iga teema lõppedes teostatava

testi vormis teadmiste kontrolliga (teemad: Organisatsioonid ja infotehnoloogia rakendamine, Infotehnoloogia juhtimine, Infotehnoloogia ökonoomika, Internet ja uus majandus, Esitlus- ja suhtlusmeetodid, Juriidilised ja eetilised küsimused Projektihaldus);

- Mooduli lõpuks koostab iga õpilane kursuse alguses ette antud teemal referaadi ning samateemalise ettekande kaasõpilastele.

3

8.1.3. Teenuse pakkumine ja tugi40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele ülevaade teeninduse haldusprotsessist kui tervikust.

Teemad:1. Kliendisuhted ja teeninduslepingud2. Jõudlusplaan ja taasteplaan3. Käideldavushaldus4. Teeninduslett5. Muutusehaldus


- teenindus lepingu põhielemente- teeninduslepingu, tugilepingu ja töölepingu otstarvet- käideldavushalduse põhimeetodeid ja tehnikaid (nt CFIA, CRAMM, FTA)

Õpilane oskab:- kirjeldada teeninduse haldusprotsessi ja selle lähenemise eeliseid- võrrelda Teenindus-, tugi- ja töölepingut- kirjeldada ITIL®-põhises jõudlushalduses määratletud kolme alamprotsessi

(talitlus, teenindus ja ressurss) ning nende tähtsust- määratleda jõudlusplaani otstarve ja kirjeldada selle põhielemente- selgitada riski, ohu ja haavatavuse mõisteid ning nende näiteid- määratleda taasteplaani või teenuse toimivusplaani otstarve ja põhielemendid - määratleda käideldavushalduse otstarve ja eelised ITIL®-põhise mudeli alusel

ning põhiterminite määratlus (käideldavus, talitluskindlus, tõrge, taaste)- võrrelda levinud käideldavusnäitajaid (käideldavusprotsent, tõrkesagedus,- keskmine tõrketu töövältus, tõrke mõju)- selgitada teenindusleti otstarvet teenindusorganisatsioonis- määratleda teenindusleti tüübid ning igale tüübile iseloomulikud olukorrad- selgitada muutusehalduse tähtsus infotehnoloogilises keskkonnas- koostada elementaarse ITIL® -põhise muutusehaldusprotseduuri- määratleda muutusetaotluse otstarve ja selle olulised elemendid

Hindamine: Õppeprotsessi jooksev hindamine toimub nn case study vormis grupitöödena läbi

erinevate teemade. Valitud ettevõtte näitel koostatakse ja analüüsitakse erinevaid näiteid: jõudlushaldus ja jõudlusplaan, riskihaldus ja riski analüüs, toimivusplaan ja taasteplaan, teeninduslett, muutustehaldus.

Mooduli lõpus koostab iga grupp ettekande, tutvustamaks grupi liikmeid, valitud ettevõtet, grupi tööjaotust ning valitud ettevõtte näitel kursuse jooksul valminud näidisülesandeid.

3

8.1.4. Interaktiivne turundus40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele ülevaade interaktiivsest turundusest postmodernses maailmas.

Teemad:1. E-kaubandus. 2. Elektronturg, vahendusagendid, tarkvara- agendid. 3. E-kaubanduse mudelid, nende klassifikatsioon ja arhitektuur, äriprotsesside

juhtimine. 4. Globaalne virtuaalne turg. 5. Müügiprotsess e-kaubanduses. 6. Üks ühele turundus, online-turundus, internetiturundus, digitaaltooted.

Informatsiooni kogumise, koordineerimise ja segmentimise aspekt. Interaktiivsel massikommunikatsioonil põhinev online-turg ja selle eelised.

7. Ettevõtte online-turundusmeetmed, erivormid, erinevate turunduse kaubatüüpide turundusmeetmed ja -vormid.

8. Online-turundus - plaanimine ja kontroll. 9. Tulevik ja visiooni


- e-kaubanduse põhimõtteid- e-kaubanduse mudeleid, nende klassifikatsiooni ja arhitektuuri- on-line turu eeliseid ja ohtusid- on-line turunduse meetmeid

Õpilane oskab:- teha E-kaubanduses tehinguid- kirjeldada müügiprotsessi E-kaubanduses- kirjeldada on-line kaubanduse võimalikke arengustsenaariume

Hindamine: Hindamisel läheb arvesse kahe kontrolltöö tulemused:

1. kontrolltöö – e-kaubanduse põhimõtted, erinevad mudelid ja arhitektuurid; 2. kontrolltöö – online-turundus, erivormid, - meetmed, plaanimine, kontroll;

Lisaks kontrolltöödele toimub kursuse lõpus suuline teadmiste kontroll (va õpilased, kellel mõlema kontrolltöö hindeks 5 ehk “väga hea”). Vestluse aluseks on konkreetse õpilase kontrolltöö ning seal esinenud puudused.

3

8.1.5. Arvutikasutuse psühholoogia40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele ülevaade arvutikasutusega seotud psühholoogilistest nähtustest ja mõjudest.

Teemad:1. Postmodernne maailm ja infotehnoloogia. 2. Arvuti kasutamise erinevad võimalused ning takistused. 3. Arvuti kui töö(äri)-, õppimis- ja mänguvahend. 4. Kaugkoolitus ja arvuti. 5. Arvutipsühholoogia fenomenid ja nende tekkemehhanismid. 6. Mina-psühholoogia ja küberruum. 7. Virutaalne reaalsus ja selle efektid. Avatarid. MUD. 8. Internetisõltuvus ja selle diagnostika.


- infotehnoloogia erinevaid võimalusi,- kaugkoolituse põhimõtteid, selle plusse ja miinuseid,- mina-psühholoogia põhimõisteid ja kategooriaid,- küberruumi ja virtuaalse reaalsuse mõisteid,- internetisõltuvuse diagnostika vahendeid.

Õpilane oskab:- hinnata infotehnoloogia rolli tänapäeva ühiskonnas,- kirjeldada arvutipsühholoogia fenomene ja nende tekkemehhanisme,- selgitada enesehinnangu ja minapildi seoseid küberuumiga,- hinnata internetisõltuvuse ohtusid.

Hindamine: Seminaridel osalemise hindamine Kontrolltöö: küberruum ja virtuaalne reaalsus, küberuumi mõjud tajule Referaadi ja ettekande hindamine : ühel põhiteemal (1-8)

8.1.6. Läbimurdetehnoloogiad40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele ülevaade ajaloolise tähtsusega tehnoloogilistest saavutustest ja tutvustada kõige uuemaid läbimurdetehnoloogiaid tänapäeval. Teemad:

1. Tehnoloogia ajalugu.2. Erinevate tehnoloogiliste saavutuste mõju ühiskonna arengule.3. Mis on läbimurdetehnoloogia?

3

4. Tulevikutehnoloogiad.


- tähtsamaid etappe tehnoloogia üldises arengus- läbimurdetehnoloogia mõistet

Õpilane oskab:- kirjeldada tehnoloogia sidusust ühiskonna arenguga- kirjeldada uusi võimalikke läbimurdetehnoloogiaid ja nende rakendusvõimalusi

Hindamine: Õppeprotsessi jooksev hindamine – aruteludest osavõtt ja aktiivsus Grupitööd teemadel:

o konkreetse läbimurdetehnoloogia presentatsioon;o selle mõju ühiskonnaleo võimaliku uue toote kirjeldus ja kasu

- Referaatiivne esse teemal:o Ühiskond ja tehnoloogia areng

8.2. Kutsealaste põhiõpingute moodulid

8.2.1. Infotehnoloogia ja arvutikasutuse alused120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Omandada teadmised ja oskused, mis on vajalikud rakendusprogrammidega töötamiseks

Teemad:1. Arvuti, selle komponendid ja neid iseloomustavad parameetrid2. Arvuti lisaseadmete ja klaviatuuri kasutamine3. Andmekandjad ja nende lugejad4. Arvuti korrashoid ja käsitsemise reeglid5. Failihaldus6. Informatsiooni olemus, infoühikud, infokandjate parameetrid7. Arvuti tarkvara – baas- ja rakendustarkvara8. Operatsioonisüsteem ja töökeskkond9. Programmi käivitamine ja tema töö lõpetamine10.Menüüsüsteemi kasutamine11.Töö Windows keskkonnas12.Viirustõrje programmid13.Abiinfo kasutamine14.Arvutivõrkude olemus ja Internet15.Arvutigraafika

Alateemad:1. Arvutite ajalugu, mis on personaalarvuti2. Arvuti mälu ühikud

3

3. Personaalarvuti riistvara (põhiplokk – emaplaat, protsessor, mälu, I/O liides, pordid, kõvaketas, andmekandjad ja nende lugejad, andmekandjate ja operatiivmälu koostöö)

4. Sisend- ja väljundseadmed (hiir, klaviatuur, monitor, printer, skänner, digitaalkaamera, modem, faks, võrgukaart)

5. Arvutitarkvara (andmed, programmid, erinevad operatsioonisüsteemid, tarkvara hankimine)

6. Töö Windowsis (arvuti sisse/välja lülitamine, töölaud, töö rakendus-programmidega)

7. Suhtlemine arvutiga (Windows kasutajaliides, kasutajaliidese häälestamine, abiinfosüsteemid)

8. Failid ja kaustad (failistruktuur, orienteerumine arvuti kaustade ja failide struktuuris, Windows Explorer, Norton Commander)

9. Faili- ja kaustatoimingud (failitoimingud rakendusprogrammides, peamised faili-ja kaustatoimingud)

10.Arvutivõrgud ja Internet (võrkude olemus, Interneti tööpõhimõtted, elektronpost, foorumid, veebilehekülgede lehitsemine erinevate brauseritega)

11.Arvutigraafika (graafilise kujutise liigid, erinevad joonistusprogrammid Paint, Gimp)

12.Elektronpost (põhimõtted, meiliaadress ja postkastid, meilidega tegelemine veebipõhiselt, meiliprogrammid)


- arvuti olulisi väljundseadmeid andmete esitamiseks,- termineid operatsioonisüsteem ja rakendustarkvara, - mõisteid riistvara, tarkvara, operatsioonisüsteem, rakendustarkvara, fail, kaust,

ikoon, töölaud,- erinevate operatsioonisüsteemide olemasolu (Windows, Unix);- arvutikomplekti põhiosi (arvuti, klaviatuur, hiir, monitor, printer) ja nende

otstarvet, olulisi parameetreid,- personaalarvuti riistvara põhikomponente (põhiplokk – emaplaat, protsessor,

mälu, I/O liides, pordid, kõvaketas, andmekandjad ja nende lugejad, andmekandjate ja operatiivmälu koostöö),

- teab erinevaid mäluseadmed, nende otstarvet ja mahtu: operatiivmälu (RAM), püsimälu (ROM), kõvaketas, flopiketas, CD-ROM, mälupulk

- lisaseadmeid (võrgukaart, modem, videokaart) ja nende otstarvet,- mälumahu mõõtühikuid (bitt, bait, Kb, Mb, Gb),- arvuti ja Interneti kasutamispõhjusi ja –võimalusi,- arvutit ja salvestusseadmeid kahjustavaid tegureid,- failitüüpe ja faili nime laiendeid: tekstifailid (doc, rtf, txt), graafikafailid (bmp, jpg,

gif), veebileht (htm) ning faili atribuute (maht jms),- klaviatuuril olevate sümbolite ja klahvide tähendust,- tööakna elemente (tiitliriba, menüüriba, nupuribad, kerimisribad),- mõisteid arvutivõrk, lokaalvõrk, internet, otsingumootor, kataloog, veeb, www,

veebileht,- tähtsamaid domeeninimesid,- WWW komponente (server, brauser, klient, protokoll) ja tööpõhimõtet,- tarkvara ja Internetimaterjalide autoriõigusi,- arvutite hooldamise esmaseid võtted,- arvutiviiruste olemasolu, nende poolt põhjustatavat võimalikku kahju ja nende

vältimise võimalusi.

4

Õpilane oskab:- arvutit ja lisaseadmeid sisse ja välja lülitada,- võrguarvutisse sisse ja välja logida,- kasutada hiirt: klõps, topeltklõps, paremklõps, lohistamine,- käivitada programme (töölaua ja Start-menüü kaudu) ning sulgeda korrektselt

programmi, salvestades seejuures oma töö,- aknaoperatsioone (tööakna nihutamine, peitmine, suuruse muutmine,

sulgemine),- kasutada paralleelselt mitut programmi (tegumiriba abil),- printida installeeritud printeriga,- liikuda kaustapuus,- luua uut kausta, kopeerida, teisaldada ja kustutada faile,- muuta faili nime,- kuvada kausta sisu erinevatel viisidel ja seda uurida (etteantud kaustas olevate

failide arvu leidmine, failide järjestamine suuruse, nime, tüübi või salvestamisaja järgi),

- otsida faile, kasutades ka asendussümbolit * , - kasutada flopiketast, mälupulka, CD seadet ja võrguketast,- kasutada tähtsamaid klaviatuuri kiirkorraldusi (Ctrl+C, V),- ingliskeelsete programmide kasutamisel tõlkida eesti keelde õpitud

menüükorraldused ja peamised veateated,- avada veebilehte aadressi (URL-i) kasutades,- leida avatud veebilehe aadressi ja tiitlit,- kasutada linke, pöörduda tagasi eelmise vaadeldud lehekülje juurde,- kopeerida linki, leheküljel olevat teksti ja pilti tekstidokumenti,- leida Internetist infot, seda hinnata ja mõtestada,- kasutada otsingumootorit teksti ja piltide leidmiseks,- kasutada veebipõhist kirjavahetust (elektronkirja lugemine, kirjutamine,

vastamine saabunud kirjale, kirjaga kaasapandud faili salvestamine oma kausta, faili lisamine kirjale),

- järgida Internetisuhtluse reegleid (netiketti),- lahti mõtestada veebilehe aadressi (arvuti nimi, alamdomeeni ja domeeni nimi,

kataloog, faili nimi),- taaskäivitada arvutit (Restart, RESET-nupp, Ctrl+Alt+Del), - ühendada võrguketast,- kuidas on võimalik arvutit ja andmeside kodus kasutada.

Hindamine: Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Arvutite ajalugu ja arvutite riistvarao Tarkvara.o Arvutivõrgud, internet ja infoühiskond

Praktiliste harjutuste hindamine Ettekande hindamine teemadel: uudne arvutite riistvara ja tarkvara,

organisatsioonid ja infotehnoloogia, infosüsteemid ja infoühiskonna teenused, andmeturve, avaliku võtme infrastruktuur

4

8.2.2. Tekstitöötlus40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Tekstitöö korraldamine ja kirjutamisoskuse arendamine infotehnoloogiavahendite abil,vastavate oskuste kasutamine mistahes õppeainetes ja tulevases elus, läbi praktilise kogemuse peavad õpilased veenduma tekstiloome vabaduses ja võimalustes arvutivahendite abil.

Teemad:1. Tekstitöötluse eeliseid käsitsi- ja masinakirja ees.2. Sisestatud teksti kuvamise ja salvestamise olemus.3. Tekstide ülekandmise võimalusi erinevate tekstitöötlusprogrammide vahel ja

teksti erinevaid salvestamisformaate.4. Mitmete mõistete sisulisi ja soovitavalt ka nende inglise keelseid tähendusi

(tekstifail, -lõik ja –plokk, teksti automaatne ülekanne ridadele, joondus, reavahe, kiri, äärised, tekstidokumendi vorming, failitüüp jne.).

Alateemad:1. Programmi käivitamine ja lõpetamine.2. Salvestatud valmisteksti ekraanile toomine (avamine), teksti lugemine

arvutiekraanil, liikumine tekstidokumendil ja väljumine tekstitöötlusprogrammist.3. Tekstifaili salvestamine, kettaseadme ja failinime muutmine teksti salvestamisel,

failide otsing avamisel.4. Teksti masinakirja reeglite alusel sisestamine arvutisse koos vilumuse

arendamisega klaviatuurikasutamises.5. Sümbolite või tekstiosade kustutamine ja taastamine, teksti redigeerimine,

lisamine ja asendamine, sõnade poolitamine.6. Erinevad vaated (teksti suurendatud ja vähendatud kuvamine, printimise

eelvaade).7. Lehekülgede nummerdamine, dokumendi printimine.8. Tekstiplokkide märkimine, ümbertõstmine ja kopeerimine, erinevate joonduste ja

reavahede kasutamine.9. Teksti paigutuse korrigeerimine lehel, tekstilõikude poolitamine ja ühendamine,

lehekülje katkestamine.10.Äärised ja nende muutmine.11.Dokumendile päiste ja jaluste loomine ning redigeerimine, viidete koostamine

ning kuupäeva jm. info lisamine.12.Teksti kujundamine erineva kirja, tekstiatribuutide ja tähesuuruste kasutamisel,

stiilide kasutammine ja kiirvormingud.13. tekstiosade otsing ja asendus, teksti paigutamine veergudesse, teksti

liigendamine14.Sisukorra koostamine tekstdokumendile.15.Dokumentide teisaldamine erinevate tekstitöötlusprogrammide vahel,

salvestamine erinevaid failitüüpe kasutades, dokumentide ühendamine.16.Teksti õigekirja kontrollimine ja sünonüümide leidmine võõrkeeles kirjutatud

teksti redigeerimiseks.17.Tekstidokumendi ilmestamine graafikaga.

4

18.Kirja koostamine mitmele adressaadile ja mestmiine, printimise eritehnikad.


- kasutatava tekstitoimeti failitüüpi (*.doc) ning üldisi tekstiformaate (*.txt, *.rtf),- teksti sisestamise reegleid (tühik kirjavahemärgi järel jms),- avalduse (ja muude oluliste dokumentide) kujundamise nõudeid,- pikkade dokumentide (näiteks referaadi) kujundamise reegleid,- põhilised funktsioone programmi kasutamisel.

Õpilane oskab :- oskab kasutada tekstitöötlusprogrammi,- luua uut dokumenti ja seda salvestada,- avada dokumenti, - sisestada, lisada ja kustutada teksti, salvestada muutusi,- salvestada teksti uue dokumendina, avada ja salvestada teises formaadis faili

(*.txt, *.rtf),- märgistada teksti,- teksti ümber paigutada (lõikamine, kleepimine, kopeerimine),- automaatselt otsida ja asendada sõnu,- kujundada teksti (kaldkiri, rasvane kiri, allajoonimine, fondid ja nende suurus ja

värvus),- moodustada üla- ja alaindeksit,- kasutada kirjalaade (Normal, Heading 1, 2, 3),- kujundada lehekülge: muuta paberi orientatsiooni ja veeriseid, joondada teksti,

muuta reasammu, taandada teksti lõikude kaupa,- paigutada teksti veergudesse (ka lõigu kaupa keset teksti),- luua nummerdatud ja täpploendeid,- lisada ääriseid ja varjustust,- lisada päist ja jalust,- kasutada leheküljenummerdust, sundleheküljevahetust,- lisada sisukorda,- luua dokumendis tabelit ja seda kujundada (ridade ja veergude lisamine,

eemaldamine; tabeli raamimine),- lisada pilte (lõikepildid, failid) ja paigutada pilti teksti suhtes,- määrata teksti keelt ja teostada õigekirjakontrolli,- kasutada varjatud märkide abi teksti kujundamisel,- lisada klaviatuuril mitteleiduvaid sümboleid,- kasutada valemieditori,- kasutada prindi eelvaatlust, printida dokumenti või dokumendi osa, muuta

koopiate arvu,- tuua ekraanile ja peita nupuribasid.

Hindamine:- Hinnatakse jooksavate hinnete põhjal, kus iga teema lõppeb teadmiste

kontrolliga ning praktiliste ülesannetega teemadel:o Erinevad tekstitöötlusprogrammid - ajalugu, litsentsipoliitika, seadistamine

ja uuendamine, sageli esinevad probleemid.o Põhioperatsioonid - põhivõtted, vormindamine, mallid, HELP kasutamineo Dokumendi viimistlemine - stiilid, lehekülje vorming, õigekirja kontroll.o Printimine - õige printeri valik, seadistamine, erinevad võttedo Muud oskused - tabelid, graafika, hulgipostitus

4

o Asjaajamine - erinevad ametikirjad ja nõuded, tühjade blankettide koostamine

- Moodul lõppeb teemaga töö pikkade dokumentidega, kus õpilased koostavad grupitööna erialale teemakohase uurimustöö.

8.2.3. Tabeltöötlus40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Mooduli läbinu peab suutma sooritada põhioperatsioone, mis on seotud tabeli loomise, kujundamise ja viimistlemisega tabeltöötlustarkvara abil, peab oskama kasutada enamkasutatavaid funktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid, sisestada tabelisse graafikuid ja tekstiobjekte, oskab luua diagramme.

Teemad:1. Tabeltöötlusülesannete rakendusvaldkondi ja selles andmeanalüüsi teostamise

võimalusi.2. Andmetevahelise seoste loomise põhimõtteid tabeltöötluses.3. Tabeltöötluse põhimõisted

a. tabeli täitmine andmetegab. mõisted: rida, veerg, lahter, lahtri aadress, blokk, gruppc. andmete esitamise tüübid: tekst- ja arvandmed, kuupäev, kellaaegd. tabelarvutuse valemid ja funktsioonide. andmete sorteerimine

4. Diagrammide erinevad tüübid ja nende valimine vastavalt ülesande iseloomule.

Alateemad:1. Salvestatud tabeli toomine ekraanile, liikumine tabelil, andmete muutmine ja

ümberarvutuste (automaatne) teostamine, tabeli salvestamine ja väljumine programmist.

2. Uue tabeli kavandamine.3. Tabelite täitmine andmetega, ridade ja veergude lisamine ning kustutamine.4. Erinevate andmevormingute kasutamine andmete sisestusel ja esitusel.5. Muudatuste planeerimine tabelitesse, andmete vaheliste seoste loomine valemite

koostamisel, funktsioonid.6. Valemite kopeerimine, tabeli kiired täitmised.7. Andmete sorteerimine, andmeanalüüs muudatuste tegemisel tabelis.8. Andmete esitamine diagrammide abil, erinevate diagrammitüüpide valimine

andmete ülevaatlikuks esitamiseks ja analüüsiks, kujundamine (tiitlid ja seletavad tekstid).

9. Tabelitele ülevaatliku vormi andmine ja kujundamine ning printimine.10.Andmete ülekandevõimalused tabelite ja andmebaaside/tekstide vahel.11.Valemite koostamine ja sobivate funktsioonide kasutamine andmetöötluses.

Õpitulemused:

4

Õpilane teab:- mõisteid töövihik, tööleht, lahtri absoluutne ja suhteline aadress, valem,

funktsioon.

Õpilane oskab- luua uut ja salvestada töövihikut, avada salvestatud töövihikut,- nimetada ümber töölehti, - täita tabelit andmetega,- teisaldada, kopeerida ja kustutada lahtrite sisu,- lisada, kustutada, kopeerida, teisaldada ja peita ridu ning veerge,- kasutada lahtrite erinevaid andmevorminguid (tekst, arv, kuupäev, valuuta,

protsent), - kasutada suhtelist ja absoluutset aadressi,- koostada ja kopeerida valemeid,- kasutada funktsioone sum, sumif, average, count, - kujundada tabelit (font, fondi suurus, raha vorming, protsendilaad, komakoha

liigutamine, lahtrite ühendamine, raamimine, veeru laiuse ja rea kõrguse muutmine, teksti murdmine lahtrisse paigutamiseks),

- sorteerida andmeid (ühe ja mitme tunnuse järgi),- valida diagrammitüüpi andmete ülevaatlikuks esitamiseks ja analüüsiks,- luua nõustaja abil diagrammi (diagrammi tüübi muutmine, pealkirja lisamine,

legendi lisamine ja eemaldamine, telgede pealkirjade lisamine ja eemaldamine),- kasutada prindi eelvaatlust, muuta tabeli paigutust paberil, paberi orientatsiooni,

veeriseid,- printida tabelit ja diagrammi.- tabelite abil esitada andmete vahelisi seoseid.

Hindamine:- Hinnatakse oskusi tabelitöötlustarkvara kasutamisel personaalarvutil.

Kontrollitakse kuidas õpilane mõistab ja suudab sooritada põhioperatsioone, mis on seotud tabeli loomise, kujundamise ja viimistlemisega. Õpilane peab oskama kasutada enamkasutatavaid funktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid ning ka mõnede keerulisemate operatsioonide nagu objektide sissetoomise ja diagrammide loomise valdamist.

- Hinnatavad etapid on...o Elementaaroskused (põhimõisted, avamine, salvestamine, printimine)o Põhioperatsioonid (andmete lisamine, märgistamine, kopeerimine,

otsimine, sorterimine)o Valemid ja funktsioonid (aritmeetika valemid, enimkasutatavad

funktsioonid)o Kujundamine ja struktuuri muutmine (arv- ja tekstandmed, lahtrivorming,

dokumendi häälestamine)o Diagrammid ja objektido Töötamine koostöös teiste programmidega (andmete imortimine ja

eksportimine kasutades teisi programme)

- Moodul lõppeb praktilise ülesandega.

4

8.2.4. Graafika ja esitlusprogrammid40 tundi 1 AP

Eesmärgid:Õpilane peab teadma esitlustarkvara (joonistuspaketid ja kujunduspaketid) kasutamisel personaalarvutil ja oskama põhiülesandeid nagu esitluse loomine, vormindamine ning selle ettevalmistamine levitamiseks ja esitamiseks.

Teemad:1. Arvutigraafika põhimõisted.

Piksel. Monitoride tüübid ja standardid. Hiir ja planshett. Valguspliiats. Graafilise info esitlusseadmed (skannerid ja videokaamerad) Väljastusvahendid (printerid ja plotterid), võrrelda nende eriliikide

kasutusvõimalusi. Vektor ja bitmapgraafika

2. Joonistuspaketid. Pintsli tüübi, joone laiuse ja värvi valimine. Lihtsate geomeetriliste objektide –joon, vabakäejoon, ring, riskülik jt.

paigutamine pildile. Teksti lisamine pildile. Pildi osa kopeerimine, ümberpaigutamine samale või uuele pildile. Pildi värvipaleti muutmine. Pildi parameetrite-, pikkuse, laiuse ja värvide arvu muutmine. Pildi või selle osa kustutamine.

3. Kujunduspaketid. Lihtsate objektide – vektorite, ringi, risküliku jt. loomine ja muutmine. Objektide ühendamine, duplitseerimine, peegeldamine, värvimine ja

parameetrite muutmine. Teksti lisamine. Teksti šrifti, suuruse, joonduse, värvi jm. parameetrite muutmine. Teksti muutmine vektorobjektiks. Bitmapobjektide ja tekstifailide ühendamine vektorkujutisega.

Õpitulemused:

Õpilane teab:- arvutigraafika põhimõisteid.- erinevaid kujundus ja esitlusprogramme.

Õpilane oskab:- luua uut ja salvestada esitlust, avada salvestatud esitlust,- valida sobiv slaidi kavand,- koostada slaididel esitamiseks sobivat teksti,- kujundada teksti (eri stiilide ja kirjasuuruste kasutamine, rasvane, kald- ja

allajoonitud kiri, loetelud),- lisada pilte,- lisada, kopeerida ja kustutada slaide,- määrata automaatset slaidivahetust ja animeerida slaide,- printida kogu esitlust, konkreetset slaidi, jaotusmaterjalina,

4

- kasutada vektorgraafika elemente (joonte, ristkülikute, ringide ja teiste objektide, joonistamine, erinevate värvide kasutamine, objekti suuruse muutmine, objektide grupeerimine; tekstikasti lisamine).

Hindamine:- Esitluse tehnilise ja kujundusliku teostuse hindamine.- Hinnatakse esitluse läbiviimise oskust, koos esitlustehnika paigaldamise ja

kasutamise oskusega.- Graafiliste harjutustööde portfolio hindamine

8.2.5. Arvutite riistvara80 tundi 2 AP

Eesmärgid:Kursuse eemärk on tutvustada kuulajatele tänapäevastes personaalarvutites olevate üksikblokkide- ja seadmete tööpõhimõtteid, nende ühildatavust ja optimeeritavust. Kursus annab infotehnoloogia erialadel spetsialiseeruvatele õpilastele arvutite ehitusega seotud erialaainete omandamiseks vajalikud eelteadmised.

Teemad:1. Personaalarvuti struktuur2. Emaplaadi komponendid: protsessor (CPU), graafika kiirendusport (AGP),

põhimälu (RAM), vahemälu L2 CACHE), püsimälu (BIOS-ROM), siinid (HOST, PCI, ISA, SCSI, IDE, USB) ja kiibikomplektid andmeedastuse juhtimiseks siinidel (CHIP SETs)

3. Magnetilised andmesalvestid: kõvaketas (HDD), ümbrikketas (FLOPPY DISC)4. Optilised salvestid5. Sisendseadmed: klaviatuur, hiir, puudutustundlik ekraan, pildisisestusseade,

helisisend, videosisend6. Väljundseadmed: trükkalid, kineskoopkuvarid, ja lame- ehk paneelkuvarid,

heliväljund


- personaalarvuti struktuuri,- emaplaadi komponente ja nende parameetreid,- magnetilisi ja optilisi andmesalvesteid ja nende parameetreid,- sisendseadmeid: klaviatuur, hiir, puudutustundlik ekraan, pildisisestusseade,

helisisend, videosisend, USB,- väljundseadmeid: trükkalid, kineskoopkuvarid, ja lame- ehk paneelkuvarid,

heliväljund,- üksikblokkide- ja seadmete tööpõhimõtteid, nende ühildatavust ja

optimeeritavust.Õpilane oskab:

- vahetada arvuti erinevaid komponente,- leida Internetist vajalikke seadmete juhtprogramme (draivereid),- installeerida erinevaid sisend- ja väljundseadmeid.

4

Hindamine: Teooriaosa kontrolltöö hindamine Arvuti süsteemibloki komplekteerimise ja lisaseadmete kokku ja lahti

monteerimise ülesande hindamine. Arvutisüsteemi seadmete juhtprogrammide installeerimise hindamine. Praktiliste tööde aruande hindamine.

8.2.6. Arvutivõrgud ja andmeside120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Õpilane peab tundma võrkude liike, andmete ülekande protokolli, tunda võrguriistvara ja tarkvara.

Teemad:1. Andmeedastuse alused. 2. Andmeside (sünkroonne/asünkroonne).3. Andmevõrkude liigitus

laivõrk, kohtvõrk.

4. Arvutivõrkude topoloogia.5. andmevahetuse protokollid ja pöördumisviisid. 6. Loogilised ja füüsilised aadressid.7. Domeeninimede süsteem.8. Kommunikatsiooni mõiste. 9. Kommutatsioon arvutivõrgus. 10.Sidetehnika.11.Kaabeldus: kaablid, struktuurne kaabeldus.12.Arvutivõrkude komponendid,

võrgukaardid aktiivseadmed.

13. Võrguarhitektuur, pakettkommtatsioon, X.25, FR, ATM.DSL jt tehnoloogiad. Võrgud ISDN, x.25, Token Ring, Ethernet, FDDI, ATM.

14.Võrgutarkvara ja ühistöö võrgus15.Laivõrgud, selle elemendid ja modemite kasutamine16. ISDN ja teised kaasaeglased tehnoloogiad17.UNIX operatsiooni süsteemi tutvustus

ajalugu, arvutisse logimine, kommandide süntaks

18.Andmeturve võrgus. 19.Välismaa standardid (ISO mudel, TNI, Punane raamat, Oranž raamat). 20.Füüsiline andmeturve võrgus (UPS, kabeli süsteemid). 21. Infosüsteemi audit. COBIT standart. 22.SNMP

4


- analoog- ja digitaalsignaali erinevust,- kanalikommutatsiooni ja pakettkommutatsiooni mõisteid,- andmevoo (striimi) ja datagrammi mõisted,- võrgu põhikomponente ja nende funktsioone, - edastusmeediumi karakteristikuid (bifilaarkaabel, koaksiaalkaabel, kiudoptika,

mikrolained),- liiteseadmeid (jaotur, kommutaator, marsruuter),- standardseid võrgutopoloogiaid,- erinevaid standardeid (ISO mudel, TNI, Punane raamat, Oranž raamat), - protokollide TCP ja UDP erinevust,- ühendusepõhise ja ühenduseta protokolli põhilisi erinevusi,- põhimeetodeid võrgu ummistuste vältimiseks,- põhilisi turvaohte võrkudes, - krüptograafia käsitlusala,- võrguhaldussüsteemi põhifunktsioone,- võrgu juhtparameetreid (jõudlus, tõrked, konfiguratsioonisätted),- võrguhaldussüsteemide mitmesuguseid arhitektuure,- SNMP-protokolli põhikomponente,- SNMP-protokolli põhiteenuseid,- SNMP-protokolli põhilised piiranguid,- võrguhalduse tähtsamaid vahendeid,- võrguhaldussüsteemi põhifunktsioone.

Õpilane oskab:- eristada kohtvõrku ja laivõrku,- omavahel ühendada ja installeerida võrgu erinevaid komponente, - eristada salavõtmega ja avaliku võtmega algoritme, - kirjeldada ranget autentimisprotokolli,- mõista krüptograafia kasutamist võrkude kaitseks, - kirjeldada võrgu juhtparameetrid (jõudlus, tõrked, konfiguratsioonisätted),- kirjeldada võrguhaldussüsteemide mitmesuguseid arhitektuure.

Hindamine: Õppeprotsessi jooksev hindamine Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Arvutivõrkude topoloogia.o Andmevahetuse protokollid.o Andmeturve võrgus.o Infosüsteemi audit.

- Referaadi hindamine

4

8.2.7. Kommunikatsioon ja infovahetus120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Õpetada õpilasi informatsiooni pakkuma, edastama, otsima, hankima, vastu võtma, töötlema ja analüüsima arvutivõrkude vahendusel.

Teemad:1. Internet.

Interneti ajalugu. Kuidas internet töötab? Internet kui uus meedium.

2. Interneti turvalisus. Käitumisest Internetis. Kes juhib Internetti?

3. Elektronpost Elektronposti aadressid. Posti saatmine ja vastuvõtt. Postisõnumi päis.

4. Tagastatud post (postiaadress veaga). Vastamine postisõnumile (reply). Saadud postisõnumi suunamine (forward). Postisõnumi säilitamine ja kustutamine.

5. Postiloendid (mailing list). Listiserverid ja nende käsud (help, lists, review). Postiloendi tellimine ja tellimuse annulleerimine (subscribe, signoff). Postiloendi arhiiv ja selle kasutamine (index, get).

6. WWW (World Wide WEB). Mis on URL? WWW lehitsejate kasutamine ja käsud. Otsingumootorid ja teemakataloogid. Koduleheküljed. Navigeerimiskeskkonnad.

7. FTP (File Transfer Protocol). Anonüüme FTP. Ühenduse loomine. Põhikäsud (dir, cd, get, put).

8. Telekommunikatsioonisüsteemid.


- domeeninimede süsteemi toimimise põhimõtteid, - WWW-d kui klient-server-rakendust,- serveri funktsioone,- HTTP-protokolli funktsioone,- üldise ressursiaadressi (URL-aadressi) mõistet,- hüperteksti märgistuskeele (HTML-keele) põhikarakteristikuid,- üldise lüüsiliidese (CGI-liidese) mõistet,- apleti mõistet,- elektronposti serveri funktsioone,- elektronposti lüüsi rolli,

5

- SMTP-protokolli,- POP3-protokolli,- Interneti sõnumiprotokolli IMAP,- tähtsamate multimeediumvahendite mõju võrgus,- põhiliste multimeediumrakenduste ressursivajadusi,

Õpilane oskab:- postisõnumeid saata, vastu võtta säilitada, kustutada, arhiveerida,- koostada elektronposti aadresse,- koostada postiloendeid (mailing list), - kasutada listiservereid ja nende käske (help, lists, review), - tellida postiloendit ja tellimust annulleerida (subscribe, signoff),- kasutada postiloendi arhiivi (index, get),- kasutada WWW lehitsejaid, otsingumootoreid ja teemakatalooge, kodulehekülgi,

navigeerimiskeskkondi,- luua ühendusi ja kasutada FTP-d (File Transfer Protocol), - kasutada põhikäske (dir, cd, get, put),- kirjeldada nimede andmist Interneti-hostidele,- kirjeldada üldiselt domeeninime teisendamist IP-aadressiks,- orienteeruda muutuvas infoühiskonnas.

Hindamine: Hinnatakse jooksvate hinnete põhjal - kuidas õpilane on omandanud

erinevate veebibrauserite, meilerite ning uudisgruppide kasutamise, teades nende miinuseid ja plusse. Hinnatakse õpilase oskust kasutada oskuslikult erinevaid otsimootoreid ja suurte failide transportimist (FTP). Lisaks hinnatakse õpilase teadmisi telekommunikatsioonist.

Moodul sisaldab endas kontrolltöid teemadel:o Veebibrauserid ja nende seadistamine - Internet Explorer, Netscape,

Opera, Mozilla FireFox, K-Meleono Elektronpost ja meilerid - elementaaroskused ja postkasti haldamine;

Mozilla Thunderbird, Outlook Express, Eudorao Kaugtöö vahendido Listid ja uudistegrupid - nende tellimine, tühistamine, kasutamineo Internet - ajalugu, kuidas töötab, käitumine, autoriõigused, erinevad

otsingumootorid (Google, Neti, Yahoo, AltaVista)o FTP - põhimõisted, server ja kliendtprogrammid

Telekommunikatsioon - telekommunikatsiooni signaalid, side- ja andmevõrgud, sidesüsteemide struktuurid, info komprimeerimine.

5

8.2.8. Andmeturbe alused40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Õpetada õpilasi tundma ja kasutama võrguandmete kaitsevahendeid.

Teemad:1. Andmeturve ja andmekaitse. 2. Viirused. 3. Andmete dubleerimine ja arhiveerimine. 4. Isikuandmekaitse seadus Eestis. 5. Andmeturve võrgus. 6. Välismaa standardid (ISO mudel, TNI, Punane raamat, Oranž raamat). 7. Füüsiline andmeturve võrgus (UPS, kabeli süsteemid). 8. Infosüsteemi audit. COBIT standart. 9. Võrguadministraator.


- infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalseid ohte- krüptograafia kasutamist võrkude kaitseks- arvutiviiruste erinevaid liike ja nende toimeid- isikuandmekaitse seadust- võrguadministraatori andmeturbealaseid ülesandeid

Õpilane oskab:- rakendada meetodeid ja tehnikaid süsteemi kaitseks- rakendada taasteskeeme eri tüüpi tõrgete korral: loogilised vead, süsteemi

tõrked, süsteemi kokku jooksmine (krahh) ja ketta tõrge - kasutada autentimisprotokolli - kirjeldada krüptograafia käsitlusala- eristada salavõtmega ja avaliku võtmega algoritme

Hindamine: Õppeprotsessi jooksev hindamine Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Andmeturve võrgus.o Infosüsteemi audit.o Praktiline krüpteerimine erinevate algoritmidega


8.2.9. Seadmete tehniline dokumentatsioon40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Õpilane peab tundma arvuti peamisi koostisosi, nende funktsioone ja oskama lugeda ning praktiliselt rakendada nende tehnilist dokumentatsiooni.

Teemad:1. Klassikaline arvutiarhitektuur (arvutikooseis ja nende koostöö).

5

2. Aritmeetika-loogiline side, mälu, siin.3. Katkestus- ja otsemällupöördamise süsteem.4. Assembler.5. Tehnilise dokumentatsiooni liigid.6. Tehnilise dokumentatsiooni eesmärgid. 7. Tehnilise dokumentatsiooni struktuur.8. Tarkvara tehnilise dokumentatsioon (kasutusjuhend ja teatmik).9. Riistvara tehniline dokumentatsioon.10.Tarkvara tehnilise dokumentatsiooni koostamise etapid.


- arvutiosade koostöö põhimõtteid- erinevate osade tehnilisi karakteristikuid- tehnilise dokumentatsiooni ülesehitust

Õpilane oskab:- arvuti töös rikete korral tehnilist dokumentatsiooni praktiliselt rakendada

Hindamine: Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Arvutikooseiso Tehnilise dokumentatsiooni liigid, eesmärgid, struktuur.o Tarkvara tehnilise dokumentatsioon.o Riistvara tehnilise dokumentatsioon.

Tehnilise dokumentatsiooni ja spetsifikatsioonide lugemisoskuse hindamine Arvutisüsteemide dokumenteerimise hindamine. Referaadi hindamine

8.2.10. Tehniline joonestamine arvutil80 tundi 2 AP

Eesmärgid: Kursuse eesmärgiks on saada selgeks kolme- ja kahemõõtmeliste (2D&3D) objektide arvutimudelite koostamise alused. Objektideks võivad näiteks olla kas eksperimendi läbiviimise jaoks projekteeritavad vahendid ja seadmed või ettekandes, loengus, praktikumi tööjuhendis mõne ruumilise nähtuse või töövahendi visualiseerimiseks mõeldavad 3D skeemid, mida oleks lihtsalt võimalik kanda üle MS Word või Powerpoint dokumentidesse ja mis säilitaksid seal oma 3D funktsionaalsuse.

Teemad:1. Üldtutvustus - ajalugu, põhimõisted, erinevad CAD-programmid.2. Kasutajaliides ja esmased võtted.3. Tähtsamad 2D elemenditüübid.4. Töövõtted ja abivahendid.5. Kihtide süsteem ja selle kasutamine.6. Objektide valik: valikuhulga moodustamine.7. Joonise suurendamise ja vähendamise vahendid.

5

8. Tekstid.9. Korduvelemendid ja töö nendega.10.Polüjoonte moodustamine ja modifitseerimine.11.Areaalide viirutamine.12.Töö reference failidega.13.Kolmemõõtmeline 3D modelleerimine.14.Liitkujundite loomine.15.Väljatrükk.


- erinevaid joonestamisprogrammeÕpilane oskab:

- lugeda erinevaid tehnilisi jooniseid- luua tehnilisi jooniseid CAD programmidega

Hindamine: Harjutustöödena teostatud jooniste ja mudelite portfolio hindamine CAD-programmi abisüsteemide kasutusoskuse hindamine Kursuse lõpus koostatud 2D ja 3D jooniste hindamine

8.2.11. Veebitehnoloogia80 tundi 2 AP

Eesmärgid: Õpetada õpilasi looma ja haldama veebilehti.

Teemad:1. Veebilehe koostamine (erinevad programmid, põhitõed, üldised stiilinõuded,

värvivalik, graafilised objektid, Freimid, CSS).2. HTML (ajalugu, struktuur, sümbolid, elemendid, vormid, paneelid).3. Javaskript (üldmõisted, andmetüübid, muutujad, operaatorid, tingimiuslaused,

funktsioonid, sündmused).4. PHP ja SQL.5. Valmis veebiportaalid ja foorumid (Php-Nuke, Mambo, phpBB).

Õpitulemused:Õpilane saab hakkama veebilehe loomisega või juba valmisoleva haldamisega. Leiab edukalt üles programmeerimisvea ning oskab otsida sellele lahenduse. Tunneb erinevate brauserite käitumist.

Õpilane teab:- hüperteksti ja hüpermeediumi kasutusvõimalusi, - HTML-keele põhimõisteid (püsivorming, hägusvorming, erimärgid, jagurid,

joondus, päised, pildisildid, taustad, värvid, lingid, loendid, tabelid, vormid ja paneelid),

- veebilehega seotud riske, - Javaskripti (üldmõisted, andmetüübid, muutujad, operaatorid, tingimiuslaused,

funktsioonid, sündmused),

5

Õpilane oskab:- kasutada hüperteksti ja hüpermeediumi praktikas, - HTML-keele põhikäske,- kasutada PHP ja SQL,- koostada ja hallata veebilehti,

Hindamine:- Veebilehtede rühmatööna teostatud analüüsi hindamine- Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Javaskript o PHP ja SQL

- Veebilehtede erinevate osade koostamise hindamine- Grupitööna teostatud veebilehe projekti hindamine:

o Lähteülesande koostamise hindamineo Projektiplaani koostamise ja kaitsmise hindamineo Projektiplaani täitmise ja tööde kujundusliku ning tehnilise teostuse

hindamineo Spetsifikatsioonide, kasutusjuhendi ja aruande hindamineo Projekti kaitsmise hindamine

-

8.2.12. Andmehaldus ja andmebaasid80 tundi 2 AP

Eesmärgid: Õpetada infotöö korraldamist andmebaasi vahenditega ja vastavate oskuste kasutamist õppeprotsessis ning tulevases elus. Õpetada õpilasi tajuma andmebaasi kui teabe saamise moodust ning tundma andmeuuenduse ja päringute koostamise tehnikaid. Läbi praktilise kogemuse andmebaasi kasutamisel aidata õpilasel mõista andmekoosseise ja andmestruktuure, relatsiooni erinevate andmebaasi tabelite vahel.

Teemad:1. Andmebaaside olemasolu ja kasutamine, tutvustus. Vajadus spetsialiseeritud

vahendite järele. Sarnasused ja erinevused tabeltöötlusega võrreldes (klient-server süsteemid, tüüpilised andmekogused). Standardid ja rakendusvõimalused. Erinevad andmebaaside arhitektuurid (näiteks SQL, MYSQL, ODBS, MS Access, FoxPro).

2. Andmebaasi üldiseloomust ja rakendusvaldkonnad. Andmebaas kui kartoteek. Andmebaasi relatsioonilisus.

3. Relatsioonilise andmebaasi üldmõisted, mudeli tutvustus, üks-ühele ja üks-mitmele seos tabelite vahel, sisuline erinevus.

4. Teatmikandmed (muutuvad harva), tegevuste andmed (muutuvad kogu aeg).5. Andmebaasi (raamatukogu) kasutamine. Põhimõisted: andmetabel, avamine,

sulgemine.6. Päringu mõiste. Päringute esitamine valmisandmetele. Infootsing, selleks

kriteeriumide esitamine. SQL päringukeele sissejuhatus.

5

Alateemad:1. Lihtsate andmetabelite haldamine. Andmete struktuuri muutmine. Andmete

lehitsemine, parandamine, lisamine. Andmeuuenduste loogilisus ja praktiline teostamine. Andmete korrastamine.

2. Päringute esitamine. Väljade valik päringusse. Kriteeriumide formeerimine päringu esitamiseks. Arvutuste määratlemine.

3. Lihtsate andmetabelite loomine. Mõisted: andmetabel, kirje, andmeväli, andmetüübid. Väljade pikkused. Andmete kirjeldamine (struktuuri määramine)

4. Andmetüüpide ja välja pikkuste määramine. Andmete sisestamine.5. Kahe omavahel seotud andmetabeli koostamine. Võtmevälja mõiste.

Andmebaasi tabeli optimaalse struktuuri määramine.6. 1:mitu suhtega andmetabelite projekteerimine ja loomine.7. Kahe tabeli ühendamine ja andmete järjestamine. Indekseerimine. Sorteerimine.

Nende vahe, kasutamine erinevate eesmärkide saavutamiseks8. Relatsioon andmebaasis. Vaade. Päringud ühendatud andmetele. Erinevad

väljastamise kohad. Väljundvormide kasutamine.9. Töö sidumine teiste rakendustega (tabeltöötlus, tekstid)10.Andmete kasutuse disain. Valmisvormide (sisendekraanid, aruanded,

relatsioonid) kasutamine. Andmeuuenduste projekteerimine.11.Lihtsamad käsufailid väljundi loomiseks ekraanile ja printerile. Menüüde,

kasutajaliidese kujundamine ja loomine. Tsüklid.


- andmete ja informatsiooni salvestamisega seotud eeliseid ja probleeme: andmete liiasus ja vasturääkivus, terviklusprobleemid, andmete paindlikkus, üheaegne juurdepääs ja turvalisus,

- andmete ja informatsiooni erinevust,- andmemudelite gruppe : objektipõhist loogilist mudelit, kirjepõhist loogilist mudelit

ja füüsilist andmemudelit,- andmebaaside arhitektuurid (näiteks SQL, ODBS, MS Access, FoxPro),- failihaldussüsteemi ja andmebaasihalduri erinevusi, - andmebaasisüsteemi komponente : andmefailid, andmesõnastik, indeksid ja

statistilised andmed, - failide organiseerimist ning failidega seotud eeliseid ja puudusi olenevalt püsi- ja

muutpikkusega kirjetest,- valdkondi kus kasutatakse andmebaasihaldussüsteeme, - andmebaasihaldussüsteeme komponente : programmid ja andmetüübid, - üldiselt andmekirjelduskeele (DDL), andmekäitluskeele (DML), andmehalduri,

andmebaasiadministraatori ja andmebaasi kasutajate mõisteid, - andmeaidasüsteemi mõistet ja komponente, - andmekaevandamise olemus põhimfunktsioone, - andmeaidasüsteemide põhilisi kasutusvaldkondi, - relatsioonilise andmebaasi mudelit ja selle eeliseid, - SQL-keele komponente: DDL, DML, View jne., - andmebaasiadministraatori funktsioone.

Õpilane mõistab:- läbi praktilise kogemuse andmebaasi kasutamise andmekoosseise ja

andmestruktuure, - relatsiooni erinevate andmebaasi tabelite vahel.

5

Õpilane oskab:- kasutada SQL-operatsioone: where, from, select jne, - luua 1:mitu suhtega andmetabeleid,- hallata lihtsamaid andmetabeleid,- luua lihtsamad väljundeid ekraanile ja printerile,- kujundada ja luua menüüsid, lihtsamaid kasutajaliideseid,- realiseerida andmebaasi.

Hindamine:- Kontrolltööde hindamine teemadel:

o Andmebaasisüsteemido Analüüsivahendid ja meetodido Andmebaaside projekteerimise alusedo Relatsioonilised andmebaasid

- Praktikatöö tulemuste hindamine teemadel:o Andmetabelite koostamine. indekseerimine.o Päringute esitamine.o Vaade koostamine.

- Laboritööd- Andmebaasiprojekti grupitöö hindamine

8.2.13. Veaotsing ja diagnostikavahendid40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele teadmised arvutite riist- ja tarkvara diagnostikavahenditest, kompilaatori funktsioonidest programmides ja oskused kasutada Windows’i sisseehitatud võimalusi ja enamlevinud diagnostikavahendeid arvuti rikete väljaselgitamiseks.

Teemad:1. Tehniliste probleemide veaotsing IT süsteemis.2. Veatuvastustehnikad arvutivõrgus.3. Parsuuskontroll. 4. Tsüklilised koodid. 5. Riistvara diagnostikavahendite kasutamine.6. Diagnostikaprogrammid:

CheckIt, Norton Utilities, Norton Crashguard Deluxe, pakett Sandra.

7. Tarkvara diagnostikavahendite kasutamine. 8. Vead, nende liigid ja avastamine.9. Siluri kasutamine. 10.Süntaksivigade kõrvaldamine, testimise põhimõtteid.

Õpitulemused:

5

Õpilane teab:- veatuvastustehnikaid arvutivõrgus- erinevaid diagnostikaprogramme- vigade liike

Õpilane oskab:- kasutada laialt levinud arvutite riist- ja tarkvara diagnostikavahendeid,- kasutada Windowsi sisseehitatud võimalusi arvuti rikete väljaselgitamiseks, - kasutada kompilaatori funktsioone programmides.

Hindamine: Teooriaosa kontrolltöö tulemuste Referaadi hindamine Praktilise töö hindamine:

o arvutisüsteemide kaardistamine, monitooring ja diagnostikao arvutisüsteemi hoolduso Riistvara diagnostikavahendid.o Tarkvara diagnostikavahendid.o Veatuvastustehnikad arvutivõrgus.

8.2.14. Riistvarasüsteemide arhitektuur I 80 tundi 2 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele ülevaade arvutite arhitektuuri põhiprintsiipidest ja arvutisüsteemide ülesehitusest. Tutvutakse arvutite riistvaralise ülesehitusega ja harjutatakse nende koostamist.

Teemad: 1. Ajalooline ülevaade arvutustehnika arengus. 2. Arvuti arhitektuur. 3. Sisend- ja väljundseadmed. 4. Protsessorid ja mälud 5. Protsessorite käsustik, assembler, programmeerimisnäited. 6. BIOS. 7. Andmekandjad. Kettaseadmed. Magnetkettad, optilised kettad, magnetoptilised

kettad. 8. Multimeediumikomponendid9. Siinid ja pordid. 10.Mikroprotsessorid ja mikrokontrollerid 11.Katkestused. 12.Mäluseadmed. Püsimälu, staatiline ning dünaamiline muutmälu, vahemälu,

virtuaalmälu.


- riistvara komponentide tehnilisi näitajaid ja parameetreid ning nende omavahelise ühilduvusega seonduvaid aspekte,

- BIOS-i parameetreid ning nende mõju arvutisüsteemile,

5

- multimeediumi tavatüüpe (heli, muusika, graafika, pilt, video, telefon, TV),- multimeediumi põhilisi SV-seadmeid (skanner, digikaamera, mikrofon jne).

Õpilane oskab:- kirjeldada arvutisüsteemi põhikomponendid funktsioone,- kirjeldada välisseadmete põhitüüpe ja funktsioone,- üldotstarbelise arvuti arhitektuuri skeem,- iseseisvalt komponentidest arvutit kokku panna.

Hindamine: - Praktikumides individuaalsete ja meeskondlike ülesannete hindamine; - Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Arvutustehnika ajalugu o Riistvarakomponentide tundmine

- Praktiliste tööde hindamine:o Arvuti süsteemibloki komplekteerimise ja lisaseadmete kokku ja lahti

monteerimise ülesande hindamine.o Arvutisüsteemi seadmete juhtprogrammide installeerimise hindamine.o Arvutisüsteemi seadmete ja kontrollerite häälestamine.

- Praktiliste tööde aruande hindamine.

8.2.15. Riistvarasüsteemide arhitektuur II40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele süvendatud teadmisi arvutite arhitektuuri põhiprintsiipidest ja arvutisüsteemide ülesehitusest.

Teemad: 1. Mälutehnoloogia tüübid.2. Mäluhierarhia. 3. Siinide tüübid. 4. Käskude konveiersüsteem5. Protsessorite käsustik, assembler, programmeerimine. 6. BIOS. 7. Mikroprotsessorit iseloomustavaid parameetreid: taktsagedus, konveieri faasid,

vahemälusüsteem, kiibi suurus8. Multiprotsessormasin.9. Salvestusstandardeid.10.Arvutivõrkude komponendid.

a. Võrgukaardid. b. Aktiivseadmed.


- mikroprotsessorit iseloomustavaid parameetreid: taktsagedus, konveieri faasid, vahemälusüsteem, kiibi suurus

- multiprotsessormasina mõistet - multimeediumi põhilisi salvestusstandardeid

5

- arvutisüsteemi siinide tüüpe

Õpilane oskab:- kirjeldada mälutehnoloogia põhitüüpe- kirjeldada käskude konveiersüsteemi- kirjeldada käsutasemel parallelismi mõistet - kirjeldada mäluhierarhiat

Hindamine: - Praktikumides individuaalsete ja meeskondlike ülesannete hindamine; - Kontrolltöö tulemuste hindamine teemal: Mikroprotsessor.- Referaadi hindamine- Praktiliste tööde hindmine

8.2.16. Arvutite ja võrkude haldamine120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Anda ülevaade enamkasutatavatest serveri operatsioonisüsteemidest ja võrguteenustest ning nende haldamise põhioskused, mis võimaldaksid administreerida väikese ja keskmise suurusega arvutivõrke.

Teemad:1. Riist- ja tarkvara dokumenteerimine. 2. Arvutivõrgu dokumenteerimine ja kaardistamine. 3. Arvutivõrgu kasutamise reeglid ja head tavad. 4. HelpDesk. 5. Arvutisüsteemi haldamise alused. 6. Windows-perekonna operatsioonisüsteemid: paigaldamine, kontohaldus,

grupihaldus, ressursihaldus, võrguprinter. 7. UNIX-laadsete arvutisüsteemide haldamine: failisüsteemid, kettaseadmed,

muud seadmed. 8. Ketaste haldus. 9. Süsteemi käivitamine ja seiskamine. 10.Alglaadimisprotsess. 11.Võrguteenused ja nende planeerimine: mail, listid, kodukataloogid, FTP, DNS,

telnet, ssh, WWW (Apache server), PHP, Samba-server jm. 12.Konfiguratsioonifailid. Konfigureerimisvahendid. 13.Kasutajad ja grupid. 14.Veakindlussüsteemid: RAID. Varundamine ja taastamine. 15.Süsteemi jälgimine. 16.Tulemüürid, privaatvõrgud. 17.Logifailid, roteerimine, logide analüüs.18.Võrguadministraator.

6


- arvutivõrgu kasutamise reegleid- arvutivõrgu dokumenteerimise ja kaardistamise põhimõtteid- võrguhaldussüsteemi põhifunktsioone- võrgu juhtparameetreid (jõudlus, tõrked, konfiguratsioonisätted)- konfigureerimisvahendeid- võrguhalduse tähtsamaid vahendeid- süsteemi käivitamise ja seiskamise reegleid

Õpilane oskab:- kirjeldada võrguhaldussüsteemide mitmesuguseid arhitektuure- kasutada Windows-perekonna operatsioonisüsteeme: paigaldamine,

kontohaldus, grupihaldus, ressursihaldus, võrguprinter. - planeerida ja rakendada võrguteenused- hallata lihtsamaid nii Windows kui ka Unix baasil töötavaid avutivõrke - kasutada ja analüüsida logifaile- paigaldada tulemüüre

Hindamine:- Operatsioonisüsteemi installeerimine ja haldamine- Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o arvutivõrgu dokumenteerimine ja kaardistamineo võrgu juhtparameetreid

- Arvutivõrgu konfigureerimine ja haldamine grupitöö korras- Praktiliste võrguhaldustööde hindamine

8.2.17. Tarkvaratehnika40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele ülevaade tarkvara elulise tsükli põhietappidest ja tarkvaratehnoloogiatest, millel baseeruvad kaasaegsed süsteemid.

Teemad:1. Tarkvara elutsükkel

süsteemi üldprojekt, tarkvara nõudmiste spetsifikatsioon, tarkvara realisatsioon, testimine.

2. Tarkvaratehnoloogiad, millel baseeruvad kaasaegsed süsteemid operatsioonisüsteemid, programmeerimiskeeled.

3. Individuaalsete komponentide põhitoodete arhitektuur ja arendus.4. Tehingutöötlus (transaction processing).


- tarkvara elutsükli põhietappe,

6

- erinevaid tarkvara tehnoloogiaid,- transaction-i mõistet.

Õpilane oskab- kirjeldada operatsioonisüsteemide programmeerimise põhimõtteid ja

tehnoloogiate erinevaid lähtekohti,- rakendada tehingutöötlust (transaction processing).

Hindamine:- Ettekande ja konspekti hindamine õpetajaga koostöös vabalt valitud või

näidisteemadel: OO projekteerimine, CMMI, RUP, XP, SCRUM, DSDM koskmudel, testimine

- Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:o Tarkvara elutsükkelo Tarkvara arendusmetoodikado Tarkvaratehnoloogiad.o Tehingutöötlus.

- Rühmatööna koostatud tarkvaraprojekti hindamine

8.2.18. Operatsioonisüsteemid120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele põhjalikud teadmised erinevate operatsioonisüsteemidest, nende rakendustest.

Teemad:1. Erinevad operatsioonisüsteemid.2. Konkurentsed ja paraleelprotsessid.3. Mäluhaldus.4. Turvalisus ja kaitse.


- operatsioonisüsteemide põhimõttelisi erinevusi,- turvalisuse probleeme eerinevate süsteemide korral.

Õpilane oskab- hallata erinevaid operatsioonisüsteeme,- probleemideta ümberlülituda ühelt operatsioonisüsteemilt teisele,- lahendada turvalisuse probleeme eerinevate süsteemide korral.

Hindamine:- Referaadi ja ettekande hindamine teemadel:

o operatsioonisüsteemide eri

6

o protsesside halduso mäluhalduso failisüsteemido programmeerimise abivahendido operatsioonisüsteemide turvalisus

- Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel: o operatsioonisüsteemi struktuur, protsessido failisüsteemido I/O süsteemid,operatsioonisüsteemide põhimõttelised erinevusedo operatsioonisüsteemide turvaprobleemid,

- Praktiliste tööde hindamine teemadel: operatsioonisüsteemi paigaldamine (MS Windows, Linux ), seadistamine, turvalisuse testimine, failisüsteemide loomine ja kasutamine

8.2.19. Elektrotehnika80 tundi 2 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele teadmisi elektrotehnika peamistest mõistetest, elektrikettidest ja elektronilistest elementidest, mis tagavad arvuti töö.

Teemad:1. Elektrivoolu suurused ja ühikud.2. Elektrivoolu põhiseadused.3. Elektriahelad ja tarbijate ühendamise liigid.4. Vooluallikad. 5. Elektromagnetismi alused. 6. Elektriliste suuruste mõõtmine ja ohutus.7. Vahelduvvoolu parameetrid. 8. R, L, C ahelad.9. Kolmefaasiline vool.10.Kolmefaasilise voolu tarbijate jaotus hoonetes.11.Elektroonika elemendid ja seadmed.12.Analoogmikrolülitused.13.Analoogmikroskeemid. 14.Digitaallülitused.


- elektrivoolu põhilisi suuruseid ja ühikuid,- elektrivoolu põhiseaduseid,- elektriahelate ja tarbijate ühendamise liike,- erinevate vooluallikate tööpõhimõtteid, - elektromagnetismi põhimõisteid ja alused, - R, L, C ahelaid,- kolmefaasilise voolu toimimispõhimõtteid,- elektroonika põhielemente.

Õpilane oskab:

6

- ohutult mõõta elektrilisi suurusi, - lugeda mikroskeeme ja digitaallülitusi,- kirjeldada erinevaid vooluahelaid ja lülitusi arvutis,- koostada lihtsamaid mikroskeeme.

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Kontrolltööd- Labortööde praktilise soorituse ja aruannete hindamine- Referaat

8.2.20. Elektroonikakomponendid ja alused80 tundi 2 AP

Eesmärgid:Anda ülevaade analoog- ja digitaalelektroonika kaasaegsetest lülitustest transistoridel ja integraalskeemidel, selgitada nende töötamispõhimõtteid ja rakendusvõimalusi. Praktikumi eesmärgiks on praktiliste oskuste omandamine analoog- ja digitaallülituste parameetrite mõõtmiseks ja lülituste töörežiimide seadmiseks.

Teemad:1. Sissejuhatus - aine sisu ja eesmärgid; mõisteid ja määratlusi; elektroonika kui

infotehnoloogia füüsiline keskkond; füüsikaline ja rakenduselektroonika.2. Elektroonika arengulugu - põhilised arenguetapid ja tulevikusuundumused.3. Elektroonikamaterjalid.4. Elektroonikakomponendid.5. Pooljuhtdioodid.6. Transistorid.7. Türistorid.8. Optoelektroonika komponendid.9. Passiivkomponendid.10.Elektronlülituste üldküsimusi.11.Passiivahelad.12.Analoog-baaslülitused.


- analoog- ja digitaalelektroonika põhialuseid, - digitaalelektroonika põhilülitustesi.

Õpilane oskab:- seletada signaalide võimendamist ja genereerimist transistoridel ja

operatsioonivõimendiga,- vahet teha erinevatel elektroonikakomponentidel.

Hindamine:- Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Elektroonika komponendid

6

o Elektronlülitusedo Loogikaelemendid ja nende kasutamineo Digitaal-loogikal põhineva disainiülesande lahenduse hindamine.


8.2.21. Programmeerimise alused120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Anda õpilasele oskus ülesande lahendamise algoritm viia arvutile vastuvõetavasse vormi.

Teemad:1. Algoritm, alamalgoritm ja programm.2. Programmi koostamine, struktuur ja programmeerimise põhietapid. Metakeel,

programmeerimise stiil.3. Programmeerimiskeele vahendid:

põhielemendid, andmed, avaldused, laused, programm.

4. Kompilaatorid ja interpretaatorid.5. Üldvaade enamlevinud programmeerimise keelte tüüpidest. 6. Vahendid eri keeltes (Pascal, C, Java).7. Praktiline struktuurprogrammeerimine. 8. Mis on SP, mida SP võimaldab, meetodid, pseudokood.9. Praktiline objekteorienteeritud programmeerimine.


- programmeerimiskeelte põhitüüpe (eri põlvkonnad, funktsionaalsed, protseduurilised, objektorienteeritud),

- mis on algoritm,- süntaksi rolli programmeerimiskeeltes, - programmeerimiskeele kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi, - programmeerimiskeele kõige tähtsamaid konstruktsioone :

o sisend/väljund (SV)o juhtlausedo aritmeetilised ja loogilised tehted.

Õpilane oskab:- programmeerida algtasemel ( Pascal või Visual Basic, Pascal, C, Java).


o Programmeerimise vahendid ja keeled

6

o Algoritmi koostamine blokkskeeminao Kompilaatorido Programmeerimise põhietapid.o Struktuurprogrammeerimine.o Programmeerimiskeele Pascal vahendid.o Programmeerimiskeele C vahendid.o Muutujad.o Massiivid.o Loogilised operaatorid. Tingimuslaused.o Tsüklid.o Programmi dokumenteerimine.

- Praktiliste harjutustööde hindamine:o Loogilised operaatorid ja tingimuslausedo Tsüklido Andmete sorteerimineo Töö failidega

- Paarisülesandena antud praktilise kodutöö hindamine- Moodul lõppeb individuaalse eksamiülesande hindamisega

8.2.22. Infosüsteemide projekteerimine ja arhitektuur 120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Õpetada õpilasi tundma infosüsteemi projekteerimise põhilisi etappe, anda õpilastele oskused infosüsteemi põhiliste protsesside graafiliseks kujutamiseks.

Teemad:1. Infosüsteemide projekteerimine. 2. Infosüsteemi määramine. 3. Valdkonna määratlused

süsteemianalüüs, arenduskäsitlused, hajussüsteemid.

4. Infosüsteemi vaated. 5. Süsteemianalüüs ja modelleerimine (andmemudel ja ER diagramm).6. Infosüsteemi arhitektuuri vaated. 7. Üldvaate eskiis. 8. Funktsionaalne arhitektuur. 9. Klient-server-arhitektuur, n-tasemeline arhitektuur10.Põhilised IT standardid (ISO 9000 seeria, ANSI/IEEE Std 1028).


- põhilisi tehnilisi struktuure , mille jaoks süsteeme välja töötatakse (nt kahetasemeline klient-server-arhitektuur, kolmetasemeline klient-server-arhitektuur, n-tasemeline veebipõhine arhitektuur).

Õpilane oskab:- projekteerida infosüsteemi diagrammide kujul,

6

- koostada infosüsteemi arhitektuuri vaateid.

Hindamine:- Mooduli erinevaid teemasid läbivate grupitööülesannete jooksev hindamine;- Kursuse lõpus algatab, analüüsib ja projekteerib (võimalusel ka teostab) iga

grupp ühe pisisüsteemi ning esitleb klassikaaslastele, kuidas toimub andmete sisestamine, töötlemine, väljastamine ja salvestamine;

- Õpetajale esitatakse süsteemi aruanne, kus on kirjeldatud süsteemi nõuded, tööplaan ja meeskonna tööjaotus, projekteerimise plaan (infrastruktuuri ja arhidektuuri projekteerimine, kasutajaliidese projekteerimine, andmete vormingud, normaalkujud ja optimeerimine) ja pisisüsteemi erinevad vaated ning skeemid.

8.2.23. Infosüsteemide arendus 40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilasele baasteadmised infosüsteemide arendamisest.

Teemad:1. Rakendustarkvara ja infosüsteemid.2. Süsteemiarenduse põhimõtted ja metoodikad.3. Süsteemiarenduse vahendid.4. Süsteemi teostus.5. Süsteemi testimine.6. Kontroll ja ohutus süsteemis.


- süsteemiarenduse põhimõtteid,- süsteemiarenduse põhisamme.

Õpilane oskab:- eristada süsteemiarenduse erinevad mudelid ja nende näited,- kasutada süsteemiarenduse vahendeid,- süsteemi testida,- hinnata süsteemi töökindlust.


o Infosüsteemide arendusvahendid, -meetodid.o Infosüsteemide testimine ja kasutamine.o Infosüsteemide modelleerimine graafika kujul.o Põhilised IS standardid.

- Ettekannete ja rühmatöö aruannete hindamine.- Referaadi hindamine.-

6

8.2.24. Raadioside ja mobiilside põhised arvutisüsteemid40 tundi 1 AP

Eesmärgid:Anda ülevaade raadio- ja mobiilside põhistest kaasaegsetest arvutisüsteemidest, selgitada nende töötamispõhimõtteid ja rakendusvõimalusi.

Teemad:1. Raadioside põhimõtted, tehnoloogiad, põhistandardid.2. Raadiovõrgud.3. Mobiilaparaatide protokollid.

Õpitulemused:Õpilane teab:- raadioside põhimõtteid,- mobiilside põhimõtteid ja tehnoloogiaid,- side põhistandardeid,- mobiilside protokolli.-

Õpilane oskab:- Oskab ühildada arvutisüsteeme, raadio- ja mobiilside tehnoloogiatega.

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Raadioside ja arvutisüsteemido Mobiilside ja arvutisüsteemid

- Seminaridest osavõtu aktiivsus ja ettekannete hindamine- Referaadi hindamine

8.2.25. Sidestussüsteemid80 tundi 2 AP

Eesmärgid: Erinevate sidesüsteemide tööpõhimõtete tutvustamine ja aparaatuuri kasutamisviiside selgitamine.

Teemad:1. Ülevaade elektrisignaalidest ja -ahelatest.2. Sidesüsteemid: traat-, raadio- ja optiline side. 3. Signaalide muundamine (analoog- ja digitaalsignaalid).

6

4. Erineva elektroonikaaparatuuri ühildamine. 5. Signaalide digitaaltöötlussüsteemide elementbaas, olulisemad sõlmed.6. Moodemid. 7. Sidekanalite kvaliteedihinnangud; diagnostika; standardid.


- erinevate sidesüsteemide tööpõhimõtet ja rakendusvaldkondi,- analoog-ja digitaalsignaalide muundamistehnoloogiat,- digitaaltöötlussüsteemide olulisemaid sõlmi.

Õpilane oskab:- ühildada erinevate sidesüsteemide aparatuuri,- rakendada töösse erinevaid moodemeid,- hinnata sidekanali kvaliteeti.

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine.- Kontrolltöö tulemuste hindamine teemadel:

o Elektrisignaalid ja ahelad.o Edastuskeskkonnad ja nende mõjud signaalile.o Signaalide digitaaltöötlus.

- Labortööde kaitsmise ja aruannete hindamine.

8.2.26. Digitaalloogika ja arvuti komponendid80 tundi 2 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele põhiteadmised digitaalloogikast ja selle toimimisest arvutikomponentides.

Teemad:1. Digitaalloogika: loogikaelementide valmistamise tehnoloogiad. 2. Kombinatsioonskeemid (multipleksorid, dekoodrid koodimuundurid, aritmeetika-

loogika seade jne.) ja järjestikskeemid (trigerid, registrid, loendurid jne.).3. Protsessor: käsu täitmine, struktuur (käsuloendur, käsuregister, juhtautomaat,

operatsioonautomaat jne.). 4. RISC ja CISC protsessorid, vahemälu (Cache), konveierid. Arvuti mälu:

klassifikatsioon, hierarhia, erinevad infokandjad (pooljuht-, magnet- ja optilised mälud), erinevate mälude organisatsioon (jadapöördus ja suvapöördus, pinumälu jne), staatilised ja dünaamilised.

5. Käsusüsteem ja adresseerimine: käsuformaadid, käsusüsteem adresseerimise viisid.

6. Mikroarvuti riistvara: arhitektuur, siinid, andmevahetus (asünkroonne, sünkroonne, katkestustega ja ilma jne.), mikroarvuti komponendid (protsessor, taimer, katkestuste kontroller, siinikontroller, liidesed jne).

7. Sisend-väljund seadmed: klaviatuur, printerid, kuvarid, hiir, analoogliides, modem.

8. Paralleelarvutid: klassifikatsioon, ühiste ressursside jaotus, kasutusvaldkond.

6

9. Eririistvara: realiseerimise võimalused ja kasutusvaldkonnad.


- loogikaelementide tehnoloogiaid,- kombinatsiooniskeemide ja järjrstikskeemide koostamise põhimõtteid,- erinevate mälutüüpide tööpõhimõtet,- käsuformaate ja adresseerimise viise,- eririistvara kasutusvaldkondi,- arvutikomponentide ehitust ja digitaalloogika elemente.

Õpilane oskab:- kirjeldada protsessori sisemist tööpõhimõtet,- rakendada paralleelarvuteid töösse.


o Digitaalloogiga elemendido Protsessorite töö

- Labortööde hindamine- Tarkvaraliste riistvara disainivahendite kasutamise hindamine labortööde

lahendamisel- Kodutööde tulemuste ettekannete, vormistuse ja teostuse hindamaine- Referaadi hindamine

8.2.27. Trükimeedia40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Trükimeedia ajaloo ja arengu tutvustamine, õpilaste disainialaste oskuste arendamine.

Teemad:1. Trükikunst läbi ajaloo.2. Trükikunsti alused.3. Trükidisain.4. Graafiline disain. 5. Fototöötlus.6. Küljendamine.


- trükikunsti aluseid ja põhimõtteid,- trükidisaini mõistet,- graafilise disaini mõistet,- fototöötluse ja küljendamise programmilisi võimalusi.

Õpilane oskab:- trükidisaini põhilisi võtteid,- graafilise disaini põhilisi võtteid,- külendada lihtsamaid töid,

7

- kasutada fototöötlusprogramme.

Hindamine:- Referaadi hindamine- Trükise analüüsi hindamine- Teooria testi hindamine- Kursuse jooksul loodud praktiliste tööde portfolio hindamine

8.2.28. Multimeedium120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Multimeedia ajaloo ja arengu tutvustamine, multimeedia olemuse lahtimõtestamine.

Teemad:1. Multimeediumi olemus, meedia. 2. Autorsüsteemid ja nende liigitus. 3. Tekstimaterjali kasutamine, ajalugu, kirjatüübid, kujundamine. 4. Värvid, värviruum, vävimudelid, värvide kasutamine. 5. Disainiprintsiibid ja tarkvara kasutajaliidese kujundamine. 6. Erinevate meedialiikide kasutamine. 7. Multimeediumi toote andmekandjad (CD, DVD, internet). 8. Multimeediumipõhise tarkvara loomine mõnda autorsüsteemi kasutades (näiteks

Macromedia Authorware)


- meedia ja multimeedia mõistet,- autorsüsteemi mõistet ja liigitust,- tekstimaterjali kasutamise ajalugu,- peamisi disainiprintsiipe,- multimeedia toote andmekandjaid,- multimeedia tarkvara loomise vahendeid,- erinevate multimeedia liikide kasutamise võimalusi.

Õpilane oskab:- rakendada disainiprintsiipe ja kujundada kasutajaliidest,- luua lihtsamat multimeedia tarkvara.

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Praktiliste tööde hindamine- Iseseisva tööna koostatud multimeedia rakenduse hindamine

7

8.2.29. Arvutigraafika120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele üldisi teadmisi ja praktilisi oskusi arvutigraafika põhimõtetest ja rakendusprogrammidest.

Teemad:1. Vektorgraafika tööprintsiibid.2. Töö kujundusprogrammiga CorelDraw. Erinevad värvimudelid ja paletid.

Instrumentide paneel. Töö pindadega, joontega, faktuuridega. Interaktiivsed efektid. Menüüd.

3. Töötamine Corel Photo-Paintis. Fototöötlus ja eriefektid. 4. Ülevaade Coreli lisaprogrammidest Corel Trace, Corel R.A.V.E. 5. Töö programmiga Adobe Photoshop. Instrumentide paneel. Menüüd.

Fototöötlemine. Erinevate filtrite kasutamine. 6. Bitmapgraafika ja vektorgraafika ühendamine. 7. Trükiste kujundamine. Stiililise terviku loomine. Kavandite ettevalmistamine

trükkimiseks.


- vektorgraafika tööprintsiipe,- kujundusprogrammi CorelDraw kasutusvõimalusi,- teab Coreli lisaprogrammide Corel Trace, Corel R.A.V.E. kasutusvõimalusi.

Õpilane oskab:- kasutada kujundusprogrammi CorelDraw,- kasutada programmi Corel Photo-Paintis,- kasutada programmi Adobe Photoshop,- kujundada trükiseid.

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Praktiliste tööde hindamine- Õppematerjalid on läbi töötatud- Eksamiks tuleb esitada kõik praktilised tööd- Eksamil vastata suuliselt 3 küsimusele

8.2.30. Digitaalne video ja animatsioon40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele üldisi teadmisi ja praktilisi oskusi digitaalse video ja animatsiooni alal.

Teemad:

7

1. Liikuva pildi töötlus ja montaaž.2. Kahe- ja kolmemõõtmeline animatsioon. 3. Heli multimeedias. 4. Digitaalne videomontaaž.5. Digitaalse video salvestamine.


- analoog- ja digitaalvideo formaate- liikuva pildi töötluse lihtsamaid võtteid- animatsiooni loomise tehnilisi iseärasusi- helitöötluse ja -montaaži põhimõtteid

Õpilane oskab:- salvestada ja töödela digitaalset videomaterjali- kasutada enamlevinud digitaalvideo töötluse ja montaaži vahendeid- luua kahe- ja kolmemõõtmelist animatsiooni- monteerida ja helindada videolõiku

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Referaadi hindamine- Praktiliste tööde hindamine- Vahetest mõistete peale- Rühmatööna koostatud digitaalsed videoklipid- Iseseisva tööna monteeritud videoklipid ning salvestatud kahte erinevasse

meediasse

8.2.31. Interaktiivne disain 40 tundi 1 AP

Eesmärgid: Anda õpilastele üldisi teadmisi ja praktilisi oskusi interaktiivse disaini alal.

Teemad:1. Interaktiivse kasutajaliidese disain2. Interaktiivsed veebilehed3. Interaktiivne multimeedia4. Multimeedia alused5. Interaktiivne film6. DVD autoriseerimine


- Interaktiivse kasutajaliidese disaini põhimõtteid- Interaktiivse multimeedia loomise ja esitlemise tarkvara ning tehnoloogiaid- Interaktiivse multimeedia rakendusvaldkondi

Õpilane oskab:- luua lihtsamaid interaktiivseid veebilahendusi ja ekraanitooteid

7

- kasutada interaktiivsete lahenduste loomise levinumaid tarkvarasid ja nende programmeerimisvahendeid

- salvestada loodud interaktiivseid lahendusi DVD-le- luua interaktiivseid õppematerjale

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Referaadi hindamine- Projekti hindamine- Test põhimõistete kontrolliks- Interaktiivse veebilehe koostamine

8.2.32. Veebimeedia programmeerimine 120 tundi 3 AP

Eesmärgid: Õpetada õpilasi iseseisvalt programeerima veebilehekülgi ja interaktiivseid veebimeedia projekte.

Teemad:1. HTML2. Php3. Sql4. Flash5. Objektorienteeritud programmeerimine Java baasil.


- veebimeedia programmeerimise erinevaid võimalusi ja põhimõtteid.

Õpilane oskab:- iseseisvalt programmeerida veebilehekülgi,- kasutada HTML-i, PHP-d, SQL-i, Flash-i,- algtasemel programmeerida Java-s.

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Praktiliste tööde hindamine- Algoritmide koostamise osakuse hindamine- Vestlusseminarist osavõtu aktiivsuse hindamine- Arvestusülesannete lahendamine- Veebisüsteemi arendusprojekti hindamine

8.2.33. Kolmemõõtmeline kujundus digitaalses keskkonnas, 3D 40 tundi 1 AP

7

Eesmärgid: Anda õpilastele ruumilise kujundamise algoskused digitaalses keskkonnas, õpetada õpilasi kasutama 3D graafika võimalusi

Teemad:1. 3D modelleerimise põhimõtted.2. 3D modelleerimise, animatsiooni ja ruumikujundamise programmid.3. Ruumiline esitlusprojekt.4. Virtuaalne ruum.5. 3D graafika.


- 3D modelleerimise, animatsiooni ja ruumikujundamise programme, - virtuaalse ruumi mõistet.

Õpilane oskab:- kasutada 3D modelleerimise, animatsiooni ja ruumikujundamise programme, - koostada ruumilisi esitlusprojekte.


o 3D modelleerimine ja animatsioon- Praktiliste harjutustööde hindamine- Eksamitööna koostatud 3D koos objektidega ruumi hindamine

7

8.3. Üldharidusõpingud

8.3.1. Eesti keel ja kirjandus280 tundi 7 AP

Eesti keel 120 tundi 3 APEesmärgid:

- arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust- arendada õpioskusi ja tekstiga töötamise oskusi- õppida väärtustama emakeelt ja rahvakultuuri- õppida hindama, kasutama ja edastama teavet- õppida kasutama ÕS-i, VL-i - õppida korrektselt ja sobivalt vormistama vajalikke dokumente ja tarbekirju- õppida kasutama õiget kirjavahemärki eri suhtlustaotlustega lausetes- õppida valima stiilselt sobivaid väljenduslaade

Teemad:1. häälikuõpetus2. õigekirjutus3. vormiõpetus4. lauseõpetus5. keele sõnavara6. kirjandiõpetus (väljendusõpetus)7. tekst8. meediatekst9. teabetekst10. ilukirjandustekst11. tarbetekst12. teksti koostamine13. teksti vormistamine14.suuline tekst


keeleõpetuse põhimõisteid

Õpilane oskab: kasutada eesti keelt põhijoontes õigesti kasutada keelekäsiraamatuid kirjutada kirjandeid, avada teemat loogiliselt ja kiiresti arutleda ning need oskused ka paberile panna eristada erinevaid tekstitüüpe vestelda ja kaasõpilasi kuulata

Õpilane tunneb: sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi

Hindamine: kirjalik test kirjandid rühmatöö

7

iseseisev töö arvestuslikud kontrolltööd

Erialane eesti keel 40 tundi 1 APEesmärgid:

- mõista infotehnoloogia-alaste tekstide sisu ja tähendust- õppida infotehnoloogia-alast terminoloogiat õigesti kirjutama- õppida vahendama teavet arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult- õppida ja arendada verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist- õppida hankima informatsiooni erinevatest allikatest- õppida eristama põhilist ja teisejärgulist infot, tegema loetelu põhjal otsustusi- esinemisoskuse ja esitlusoskuse omandamine- õppida vestlema, läbi rääkima, koosolekutel sõna võtma, aru andma- õppida toimima töö hankimise situatsioonis ja koostama töölevõtmise protseduuri

ametlikud dokumendid- õppida kasutama kutseala ajakirju ja kommunikatsioonivahendeid

Teemad:1. Infotehnoloogia-alase sõnavara ja sõnaoskuse omandamine2. Kõnelemine kui suuline suhtlemine3. Erialakõnede koostamine ja esitamine4. Esinemisoskus. Telefon5. Väitlus6. Tööjõuturu jaoks dokumentide koostamine7. Teabe hankimine8. Toote ja teenuse esitlemine

Õpitulemused:Õpilane saab aru:

kutseala kirjutiste põhisõnavarast, põhimõistetest

Õpilane osakab: leida põhilist erialast ajakirjandust ja teabekirjandust kasutada raamatukogu teenuseid ja kaasaegset tehnoloogiat teabe

hankimiseks ja vahendamiseks kõnelda töörühmas, välja tooma oma arvamusi jne. täita põhilisi blankette töötada koos erinevate inimestega eristada põhilist ja teisejärgulist infot

Hindamine: protsessihinne iseseisev töö rühmatöö arvestuslik kontrolltöö referaat kirjalik tekst

Kirjandus 120 tundi 3 APEesmärgid:

7

- õpilane saab ülevaate maailmakirjanduse etappidest, nende olulisematest esindajatest ning teostest

- õpilane omandab iseseisva õppimise ja tekstiga töötamise oskuse- õpilane omandab lugemiskultuuri ja -oskuse- õpilane tunneb kirjanduse põhimõisteid, kirjandusliike, -žanre- õpilane saab ülevaate eesti kirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest- õpilane väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat- õpilane tunneb mineviku- ja olevikukirjandust vähemalt programmi nõudmiste

ulatuses- õpilane omandab iseseisva õppimise ja tekstiga töötamise oskuse

Teemad:1. Kirjanduse olemus ja tekkimine2. Antiikkirjandus3. Keskaja kirjandus4. Renessansi kirjandus5. Valgustus ja romantism6. Realism7. XX sajand kirjandus8. Menukirjandus9. Eesti kirjanduse teke ja areng10.Rahvuslik ärkamine11.XX sajandi I pool12.Kirjandus I vabariigi ajal13.XX sajandi II pool14.60-ndad aastad15.1970-1987 eesti kirjandus


- üldjoontes kirjanduse arengujooni--

Õpilane oskab- anda kuuldule hinnang- mõtestada novelli põhiideed- hinnata tegevusolukordi ja tegelasi- konspekteerida- tekste võrrelda-analüüsida- kuulata- oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda- loetelu kohta väljendada oma arvamusi, mõtteid, seisukohti- argumenteerida- analüüsida käsitletud kirjandusteoseid- analüüsida käsitletud kirjandusteoseid ajast ja inimestest lähtuvalt

Hindamine: iseseisev kirjalik töö antiikkirjanduse kohta arvestustöö keskaja kirjanduse kohta referaat renessanssaja kirjandusest protsessihinne valgustuse ja romantismi kohta arvestustöö realismi kohta

7

kirjalik test XX sajandi kirjanduse kohta diskussioon menukirjanduse teemadel arvestustöö diskussioon eesti kirjanduse tekke teemal rahvuslik ärkamine protsessihindamine arvestustöö XX saj. I poole kirjandusest rühmatöö I vabariigi kirjanduse teemadel arvestustöö XX saj. II poole kirjandusest iseseisev töö 60-ndate aastate Eesti kirjandusest arvestustöö

8.3.2. Inglise keel240 tundi 6 AP

Eesmärgid:saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud ingliskeelsest kõnest ja vestlusestomandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid tekstejulgeb ja oskab suhelda õpitavas võõrkeelesoskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida

- omandab infotehnoloogia-alase terminoloogia - omandab ärikeele terminoloogia

Inglise keel 200 tundi 5 APTeemad:

1. Perekonda ja kodu2. Inimene ja ühiskond3. Igapäevane elu4. Arvsõnad 5. Haridus6. Loodus ja elukeskkond7. Reisimine ja matkamine8. Inimene ja tehnika9. Kultuur ja looming10.Grammatika

Erialane inglise keel 40 tundi 1 APTeemad:

1. Infotehnoloogia-alase ingliskeelse terminoloogia omandamine arvutikomponentide osad programmihaldus

2. võõrkeelse suhtlemisoskuse arendamine tervitamine, tervitusele vastamine nii isiklikult kui ka telefoni teel, enda ja oma kaaslaste esitlemine, selgituse palumine, öeldu teiste

sõnadega selgitamine vestluse katkestamine, uue teema alustamine, teema jätkamine, tee küsimine – selgitamine

3. ärikeelse terminoloogia omandamine põhilised majandusalased mõisted ja terminid ärisuhtlus, ärivestlus (ka telefoni teel)

7

kutse teise firmasse ärireisi ettevalmistamine, vestlus hotellis, tee pärimine firmas – tervitamine, ringkäik firmas, firma tutvustamine

(teave firma kohta), läbirääkimised, leping – kokkuleppimine, koosolek


- erinevaid teatmeteoseid.- erialast põhiterminoloogiat - ärikeele terminoloogiat-

Õpilane oskab:- suhelda võõrkeeles erinevates olukordades - vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja

seisukohti,- tuletada tundmatute sõnade tähendusi konteksti abil temale tuntud elementide

kaudu;- teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal- eesmärgipäraselt kasutada erinevaid teatmeteoseid

Õpilane tunneb:- igapäevaseks suhtlemiseks vajalikku sõnavara- järgib teadlikult keelereegleid

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Kirjalik test- Praktiliste oskuste test-proovitööd- Kontrolltööd

8.3.3. Vene keel120 tundi 3 AP

Arvutiteenindaja peab oma teenindustöös suhtlema eri rahvusest klientidega. Selleks on vajalik omada ka algteadmisi vene keelest, kui ühest meie riigis laialdaselt kasutatavast keelest, et osata teenindata kliente ja nõustada neid infotehnoloogia valdkonnas.

Eesmärgid:- õppida aru saama vene keelest;- õppida kasutama vene keelt klientidega suhtlemisel;- õppida tundma venekeelset infotehnoloogia-alast sõnavara;- õppida vene keele kõnelemisel kasutama keelele omast rõhku ja intonatsiooni;- õppida kirjutama lihtsamaid teateid, täitma ankeete ja kirjutama elulookirjeldust

(CV);- õppida kasutama sõnaraamatut.

I kursus 80 tundi 2 AP

8

Teemad:1. Vene tähestik, kirjutamine ja lugemine2. Nimisõna: mees-, nais- ja kesksugu, käänamine ainsuses ja mitmuses3. Omadussõna: võrdlusastmed, värvid4. Minu perekond 5. Asesõna: käänamine 6. Arvsõnad, järgarvud, mõõtühikud7. Vanus, sünniaeg, telefon8. Tegusõna: pööramine, ajavormid9. Eessõnad10.Minu kodu, kodumaa. Kust oled pärit?11.Sidesõnad12.Lausemoodustus13.Kool, eriala

II kursus 40 tundi 1 APTeemad:

1. Elulookirjelduse koostamine2. Teenindusalane sõnavara3. Infotehnoloogia-alane sõnavara4. Ärikeele terminoloogia

Õpitulemused:Õpilane oskab:

- kõnelemisel kasutada vene keelele omast intonatsiooni ja rõhku;- kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;- täita ankeete ja vastata küsimustele;- kirjutada elulookirjeldust (CV);- kasutada sõnaraamatut.- jälgida venekeelseid TV- ja raadiouudiseid, et saada vajalikku teavet;- kasutada vene keelt klientidega suhtlemisel;

Õpilane tunneb:- venekeelset infotehnoloogia-alast sõnavara;

Hindamine:- keeleoskus, grammatika ja õigekiri – jooksev hindamine;- elulookirjeldus;- kontrolltöö teenindusalase sõnavara kohta;- kontrolltööd infotehnoloogia-alase sõnavara kohta;- kontrolltöö ärikeele sõnavara kohta.

8.3.4. Matemaatika360 tundi 9 AP

Matemaatikat õppides omandavad õpilased oskuse olukordi loogiliselt analüüsida, jõuda antud faktidest loogilise arutluse kaudu järeldusteni ja eristada olulist ebaolulisest. Matemaatikaõpetuse oluline funktsioon on õpilaste võimete igakülgne arendamine ja

8

arenguvõimelise isiksuse kujundamine. Nii arvuti tehniliste probleemide lahendamisel kui ka arvuti ja interneti kasutamisel vajab arvutiteenindaja head loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust. Tähtsal kohal matemaatika õppeprogrammis on lisaks kutsekeskhariduse ainekavas ettenähtud teemadele loogika ja kõrgema matemaatika alused, mis on orienteeritud arvutiteenindaja kutsetööle.

I kursusMatemaatika 120 tundi 3 APEesmärgid:

- õpetada arvutama reaalarvudega, - teisendama algebralisi avaldisi, - lahendama lihtsamaid võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja

võrratusesüsteeme, - lahendama kolmnurki, - kasutama trigonomeetrilisi seoseid, vektori mõistet;

Teemad:- reaalarvud, - võrrandid ja võrratused- trigonomeetria- kolmnurga lahendamine- vektor tasandil

Õpitulemused:Õpilane teab ja tunneb:

- ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve;- arvu astendamise ja juurimise tehteid;- arvu absoluutväärtuse mõistet;- mõisteid võrdus, võrrand, võrratus;- õppesisuga määratud võrrandite ja võrratuste liike;- võrrandite ja võrratuste lahendite mõisteid;- kraadi- ja radiaanmõõtu;- trigonomeetrilisi põhiseoseid ja kahe nurga summa ja vahe ,kahekordse nurga

valemeid;- siinus- ja koosinusteoreemi ning kolmnurga valemeid;- vektori mõistet ja tehteid vektoritega, vektorite koordinaate, vektorite ristseisu ja

kollineaarsust.

II kursusMatemaatika 120 tundi 3 APEesmärgid:

- tundma joone võrrandi, arvujada ja funktsiooni mõistet,- lahendama sirgete vahelisi nurkasid;- joonestama graafikuid.

Teemad:- joone võrrand- jada- funktsioonid- piirväärtus ja tuletis- hulktahukad ja pöördkehad

8

Õpitulemused:Õpilane teab ja tunneb:

- joone võrrandi mõistet, sirge ja ringjoone võrrandeid, sirgete asendeid tasandil;- jada mõistet (aritmeetiline ja geomeetriline) nende valemeid, piirväärtust- funktsiooni üldtähist ja funktsiooni käigu uurimisega seonduvad mõisted , õpitud

graafikute joonestamine nende omadused;- funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ,graafiku puutuja mõistet ja funktsiooni

uurimist ;- tahk- ja pöördkehade liike, nende täispindala ja ruumala arvutamise valemeid.

III kursusLoogika ja kõrgema matemaatika alused 120 tundi 3 APEesmärgid:

- Õpetada õpilasi jälgima põhjendamise korrektsust- Tutvustada diskreetse matemaatika põhitõdesid koos nende rakendustega- Luua alus tõenäosusteooria ja arvutiteaduslike ainete omandamiseks.

Teemad: 1. Lausearvutuse elemendid2. Loogika põhiseadused3. Tõestusmeetodid4. Matemaatiline induktsioon5. Hulgad, tehted nendega6. Kujutused7. Seosed8. Hulkade võimsus ja loenduvus9. Kombinatoorika üldreeglid10.Juurde- ja mahaarvamise valem11.Permutatsioonid, variatsioonid, kombinatsioonid12.Binoom- ja polünoomvalem13.Tõenäosus14.Arvuteooria aine ja põhimõisted15.Algarvud ja nende omadused16.Naturaalarvude teguriteks lahutamise algoritmid17.Majandusmatemaatika aine ja põhimõisted18.Finantsarvutuse olulisemad meetodid19.Numbrilised meetodid ning nende rakendamine protsesside hindamisel

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Kontrolltööd iga teema lõpus

8.3.5. Füüsika160 tundi 4 AP

Eesmärgid:- õpilane omandab nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi

8

- omandab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist, teaduslikust meetodist ja mudeli tähtsusest loodusobjektide uurimisel

- õpib tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi füüsikas jt õppeainetes, tehnikas, olmes ja loodushoius

- mõistab isiksuse osa füüsika arengus- väärtustab füüsikateadmisi seoses erinevate elukutsetega- õpib lugema ja mõtestama lihtsat loodusteaduslikku teksti- õpib füüsikalisi nähtusi ja objekte kirjeldama ja seletama- märkab looduse ja olmega seotud probleeme, mida saab seletada ja

lahendada füüsikateadmiste abil- tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas- tutvub füüsikaseaduste universaalsusega- väärtustab füüsikateadmisi ja -oskusi, tagamaks oma tegevuse

optimaalses suhtes loodusega

I kursusMehaanika 40 tundi 1 APTeemad:

1. Mehaaniline liikumine. Liikumiste liigid.2. Kehade vastasmõju3. Newtoni I, II ja III seadus4. Gravitatsiooniseadus5. Impulsi jäävuse seadus6. Perioodilised liikumised7. Harmooniline võnkumine8. Mehaaniline töö9. Energia. Energia liigid. Energia jäävuse seadus10.Võimsus


liikumisvalemid, kiirenduse ja kiiruse graafikud seadusi väljendavaid valemeid ja nende seosed, oskab ülesandeid lahendada töö tegemise tingimusi

Õpilane oskab: koostada liikumisgraafikuid ja lahendada liikumisülesanded massi määrata, jõudu mõõta, teab kaalu ja massi erinevust. ülesandeid lahendada seadust kasutada mehaanilisel liikumisel ülesandeid lahendada ja matemaatilist pendlit kasutada aja määramisel võnkliikumise graafikut joonistada siduda tööd ja energiat ülesandeid lahendada

Mateeria vormid: aine ja väli 40 tundi 1 APTeemad:

1. Aatomifüüsika2. Tuumafüüsika3. Kosmoloogia

8

Õpitulemused:- teab laseri rakendusi tehnikas ja eristab aineid elektrijuhtivuse järgi- tunneb radioaktiivse lagunemise seaduspärasusi, oskab kirjeldada

kiirguse liike ja teab selle ohtlikkust- teab massi ja energia ekvivalentsuse olemust, oskab tuumaenergiat

arvutada, oskab tuumareaktsiooni kirjutada- teeb vahet aatomipommi ja vesinikpommi vahel- teab dosimeetri töötamise põhimõtet- oskab taevakaarti kasutada, tunneb tähtkujusid, teab teleskoobi

ülesandeid ja kasutamist- oskab selgitada aastaaegade teket ning päikese ja kuuvarjutuse teket- oskab nimetada planeete, teab asteroidide ja komeetide erinevust- oskab kirjeldada Päikese ehitust ja sellega kaasnevat mõju Maale- oskab üldiselt kirjeldada galaktikate ja universumi teket ning arengut

II kursusElektromagnetism 80 tundi 2 APTeemad:

1. Elektrostaatika2. Alalisvool3. Magnetism4. Elektromagnetism5. Elektromagnet-võnkumised6. Laineoptika7. Kvantoptika

Õpitulemused:- õpilane oskab kirjeldada elektri vajalikkust igapäevaelus ja tuua näiteid

elektromagnetilisest vastasmõjust- oskab mõõta ja arvutada voolutugevust, teab voolutugevuse ja pinge

vahelist seost, oskab lahendada ülesandeid Ohmi seadust kasutades- oskab joonistada elektrilisi skeeme ja arvutada takistust, voolutugevust ja

pinget elektriahelates, teab elektriahelate rakendusi.- tunneb elektrimootori töötamise põhimõtet, oskab lahendada ülesandeid- oskab selgitada elektromagnetilist induktsiooni ja töötava magnetkaardi

töötamise põhimõtteid, tunneb seadust ja oskab lahendada ülesandeid antud teemal

- oskab liigitada elektromagnetlaineid ja nimetada nende põhiomadusi- oskab spektreid üksteisest eristada, teab spektraalanalüüsi mõistet ja

rakendusi.

Hindamine:- Protsessihinded:

o Kahe kuni kolme tunni materjali kontrollo Kodused töödo Tunnist osavõtt, suulised vastusedo Rühmatöö tunniso Suulised või kirjalikud vastused tunniso Iseseisev töö uue osaga

- Arvestuslikud hinded:o Kursuse osade kontrolltööd

8

o Testido Praktiliste tööde koondhinneo Uurimuslikud tööd (referaadid)o Kokkuvõttev töö kursuse lõpus

8.3.6. Keemia80 tundi 2 AP

I kursus 40 tundi 1 APEesmärgid

Õpilane omandab alused nüüdisaegse loodusteadusliku maailmapildi kujunemiseksÕpib kasutama teabeallikaid keemiainfo hankimiseksOmandab keemiaalase ohutustehnika Mõistab keemia seost keskkonnaprobleemidegaArendab oma loogilise mõtlemise võimetÕpib rakendama teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel

Teemad:1. Anorgaaniliste ainete põhiklassid2. Arvutused reaktsioonivõrrandi alusel 3. Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal4. Elektrolüütide lahused 5. Metallid, nende tähtsamad omadused 6. Mittemetallid ja nende tähtsamad omadused7. Ülesanded lahustega8. Keskkonnakaitse

II kursus 40 tundi 1 APEesmärgid:

Omandab alused nüüdisaegse loodustead. maailmapildi kujunemiseksÕpib kasutama teabeallikaid keemiainfo hankimiseksOmandab keemia-alase ohutustehnika Mõistab keemia seost keskkonnaprobleemidegaArendab oma loogilise mõtlemise võimetÕpib rakendama teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel

Teemad:1. süsiniku eripära, tema aatomiolekud2. alkaanid3. küllastumatud süsivesinikud (alkeen, alküün, alkadieen, tsüklo-ühendid)4. alkoholid5. karbohüülühendid (aldehüüdid, ketoonid)6. sahhariidid7. orgaanilised lämmastikühendid (amiin, amiid, aminohape)8. orgaanilised happed (karboksüül- ja rasvhapped)9. estrid ja rasvad10.keskkonnakaitse11.keemilise protsessi mõjutamine

8

12. lakid ja värvid13. tselluloosi keemil omadused14.ohutusmärgid ja ohutusnõuded kemikaalidega töötamisel15.saagise-% arvutamine


mõisteid: isomeeria, alkaan ,alkeen alküün, funktsionaalrühm, aminorühm, alkoholaat, ester, eeter, kordne side, hüdroksüülrühm, ester, rasv, hüdraatimine, hüdrogeenimine, hüdrolüüs, pölümeer, sahhariid, aldehüüd, ketoon, esterdamine, halogeenimine.

Õpilane oskab selgitada:o orgaaniliste ainete eripära võrreldes anorgaaniliste ainetegao alkaanide omaduste sõltuvust struktuuristo orgaaniliste ainete nomenklatuuri põhireegleido halogeenalkaanide kasutusalasido alkoholide kasutusalasid ja toimet organismileo sahhariidide mõistet ja osa eluslooduseso aldehüüdide ja karboksüülhapete kasutamisto etaanhappe keemilisi reaktsiooneo rasvade tähtsust eluso aminohapete tähtsust valkude tekkel

oskab leida infot ainete,materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohtaon tuttav Eesti maavarade, keemiatööstusega ja keskkonnaprobleemidega taastumiseltunneb põhilisi laborivõtteid ja oskab neid kasutada praktiliste ülesannete lahendamiseloskab teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjaloskab vastu võtta ja analüüsida temale uut keemiateavet

Hindamine:tundidest osavõtt ja aktiivsus tunnis (protsesshinne)arvestustööde sooritamine (arvestuslik hinne)iseseisva töö oskus (referaadid, kokkuvõtted, ettekanded)kursusehinne

8.3.7. Bioloogia80 tundi 2 AP

Eesmärgid:– õpilane saab aru bioloogia osast loodusteadustes;– teab ja oskab kasutada bioloogiateaduses kasutatavaid mõisteid ja meetodeid;– oskab seostada bioloogias õpitut igapäevase eluga;– kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid;– harjutab bioloogiaalase teabe tõepärasuse hindamist;– saab aru eluslooduse mitmekesisusest ja mõistab selle tähtsust;– mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel;– suhtub vastutustundlikult oma tervisesse ja elukeskkonda;– suhtub säästlikult elukeskkonda;

8

– teab loodus- ja keskkonakaitse põhimõtteid ja probleeme.

II kursus 40 tundi 1 APTeemad:

1. Elu olemus2. Organismide keemiline koostis3. Rakk4. Organismide aine- ja energiavahetus5. Organismide paljunemine ja areng6. Pärilikkus7. DNA ja RNA ülesanded

Õpitulemused:– õpilane oskab kirjeldada erinevate organismide elutunnuseid;– oskab selgitada organismis enamesinevate keemiliste elementide funktsioone;– oskab eristada joonisel DNA ja RNA molekuli;– oskab võrrelda taimerakku loomarakuga;– oskab selgitada fotosünteesi kulgemise tingimusi ja tulemusi;– oskab vaadelda rakke valgusmikroskoobiga ja eristada olulisemaid

rakustruktuure;– oskab tuua sugulise ja mittesugulise paljunemise näiteid taime- ja loomariigist;– oskab selgitada, millest sõltub organismide eluiga.

III kursus 40 tundi 1 APTeemad:

1. Rakendusbioloogia2. Inimene3. Organismide kooseksisteerimine4. Evolutsioon

Õpitulemused:- oskab tuua näiteid biotehnoloogia rakendusest tööstuses ja põllumajanduses;- oskab selgitada erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusvõimalusi;- oskab selgitada bioloogiaalaste teadmiste kasutamist meditsiinis;- oskab selgitada inimese erinevate elundkondade üldist ehitust ja ülesandeid;- oskab kirjeldada erinevaid ökosüsteeme;- oskab selgitada populatsioonide omavahelisi suhteid ökosüsteemis;- oskab selgitada säästva arengu seisukohti;- oskab tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest;- oskab selgitada elu tekke hüpoteese;- oskab kirjeldada elu esmast arengut Maal;- oskab põhjendada loodusliku valiku rolli evolutsioonis;- oskab tuua näiteid looduslikust valikust ja selle tagajärgedest.

Hindamine:- tundidest osavõtt ja aktiivsus tunnis (protsesshinded)- arvestustööde sooritamine (arvestuslik hinne)- iseseisva töö oskus (referaadid, kokkuvõtted, ettekanded)- kursusehinne

8

8.3.8. Geograafia40 tundi 1 AP

Eesmärgid:– Õpilane saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest

ning nendevahelistest seostest– Oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes

tingimustes;– On teadlik kohalikest regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;– Väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust;– Saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles;– Oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada

ruumiliselt esitatud teavet;– Oskab leida geograafiaalast informatsiooni erinevatest allikatest;– Oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.

Teemad:1. Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias2. Maa kui süsteem3. Litosfäär4. Pedosfäär5. Atmosfäär6. Hüdrosfäär7. Maa süsteemide vahelised seosed8. Kaasegse maailma poliitiline kaart9. Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid10.Kaasegsed muutused maailma majanduses11.Energiamajandus12.Põllumajandus13.Transport ja side14.Teenused

Õpitulemused:- Õpilane teab erinevaid asukoha määramise meetodeid;- Teab maa sfääre;- Teab erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;- Teab mulla hävimist mõjutavaid tegureid;- Teab vee liikumist maailmameres;- Teab merede ja ookeanide reostusallikaid;- Teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;- Teab maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;- Teab rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid;- Teab rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;- Teab kaasaegse maailmamajanduse arenguprotsesse.

Hindamine:- tundidest osavõtt ja aktiivsus tunnis (protsesshinded)- arvestustööde sooritamine (arvestuslik hinne)- iseseisva töö oskus (referaadid, kokkuvõtted, ettekanded)- kursusehinne.

8

8.3.9. Ajalugu 120 tundi 3 AP

Eesmärgid:Õpilane mõistab ja hindab kaasaja sündmuste maailmas ajaloolises taustsüsteemisMõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleemeOskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja –protsesse

Teemad:1. Eesti ajalugu muinasajast kuni 19.saj. lõpuni2. Muinasaeg 3. Vana-Liivimaa 4. Rootsi aeg 5. Vene aeg 6. XX sajandi ajalugu 7. Esimene maailmasõda 8. Maailm sõdadevahelisel ajajärgul 9. Teine maailmasõda 10.Maailm pärast 2. maailmasõda 11.Maailm XX sajandi lõpul 12.Kommunistliku süsteemi lagunemine. 13.Eesti iseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.

Õpitulemused:Õpilane oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu läbiÕpilane mõistab olulisi ajaloosündmusi.Õpilane oskab hinnata Rootsi aja tähtsust Eesti kultuuriloosÕpilane oskab iseloomustada pärisorjuse kinnistamise tagamaidÕpilane teab tähtsamate sündmuste tagajärgiÕpilane mõistab sündmusi Eesti ajaloolises taustsüsteemisÕpilane teab II MS eelnenud sündmuste tagajärgiÕpilane oskab analüüsida IIMS tagajärgiÕpilane oskab võrrelda kahte erinevat leeri.Õpilane mõistab Eesti arengu järjepidevust ajaloo vältel

Hindamine:- Õppeprotsessi jooksev hindamine- Kontrolltööd iga teema lõpus

8.3.10. Inimeseõpetus80 tundi 2AP

I kursusPsühholoogia 40 tundi 1 AP

Eesmärgid:

9

Õpilane tunnetab sõpruse, armastuse, koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida, aktsepteerida ja valitseda oma tundeid. End oskuslikult tunnetav, oma rolli nii kasvuperekonna kui ka oma tulevase perekonna liikmena positsioneeriv noor inimene.

Teemad:1. Sissejuhatus2. Isiksuse psühholoogia3. Suhtlemispsühholoogia4. Sotsiaalpsühholoogia5. Inimsuhted ja tunded6. Konfliktid ja sõltuvuskäitumine. 7. Tööpsühholoogia

Õpitulemused: - õpilane mõistab inimestevahelisi erinevusi sotsiaalse ja kultuurilise elu

taustal- mõistab perekonna osa isiku, ühiskonna/kultuuri tasandil- saab aru oma vastutust enda ja tulevase perekonna liikmete ees- teab lapse arengu etappe ja koduse kasvatuse põhialuseid. - õpilane mõistab inimestevaheliste suhete mehhanismi ja teab erinevuste

arvestamise vajalikkust- saab aru ohtlikest tegevustest, millede kaudu inimesed leiavad positiivse

minakontseptsiooni või positiivse meeleolumuutuse- teab HIV-nakatumise ohtudest

Hindamine:- protsessihindamine, testid- konfliktsituatsiooni lahendamine- iga teema lõpus arvestuslik hindamine

III kursusTerviseõpetus 40 tundi 1 AP

Eesmärgid:- Õpilane omandab arusaama elulistest väärtushinnangutest- Omandab oskuse hinnata ja hoida või parendada oma tervislikku seisundit- Saab kujutluse perekonnast kui kooselu vormist- Õpib perekonda planeerima- Omandab teadmised loote arengust ja ema tervishoiust sellel ajal- Saab teadmisi beebi hooldamisest ja arengust- Omandab kujutluse abikaasade kohustustest peres- Saab oskusi hooldamiseks haigestunud pereliikmete eest- Omandab algteadmisi tavalisematest nakkushaigustest nende puhul- Omandab oskuse anda kõige lihtsamat esmaabi ja kasutada koduapteeki.

Teemad:1. Abielu ja perekond läbi ajaloo2. Perekonna loomise võimalused3. Perekonna liigid4. Elutsükkel ja perekond5. Perekonna planeerimine

9

6. Naine beebiootel7. Lapse arengu seaduspärasused8. Tervisliku seisundi hindamine9. Tervise tugevdamine10.Levinumad nakkushaigused11.Levinumad mittenakkushaigused ja nendest hoidumine12.Kodused lihtsamad ravivõtted13.Koduapteek

Õpitulemused:- õpilane oskab hinnata ja hoida või parendada oma tervislikku seisundit- oskab perekonda planeerida- oskab teadlikult hoiduda ema ja loodet kahjustamast- oskab beebit hooldada ja teab beebi arengu seaduspärasusi- oskab hoolitseda haigestunud pereliikmete eest- oskab vastutada oma lapse eest hoolitsemisel ja kasvatamisel- oskab anda kõige lihtsamat esmaabi ja kasutada koduapteeki- saab aru perekonnast kui kooselu vormist- saab aru vajadusest pidada kinni abikaasade kohustustest peres- teab tavalisemaid nakkushaigusi ja oskab käituda nende korral.

Hindamine: - tundidest osavõtt ja aktiivsus tunnis (protsessihinded)- arvestustööde sooritamine (arvestuslik hinne)- iseseisva töö oskus (referaadid, kokkuvõtted, ettekanded)

8.3.11. Ühiskonnaõpetus40 tundi 1 AP

Eesmärgid: - Õpilane oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista- Oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;- Oskab end määratleda kodanikuna;- Tunneb ühiskonnaalast terminoloogiat;- Tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid;- Oskab kasutada teabe kasutamisel erinevaid teabeallikaid;- Suhtub kriitiliselt massiteabesse;- Oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.

Teemad:1. Ühiskonna struktuur ja kujunemine2. Ühiskonna valitsemine3. Kodaniku osalemine avalikus elus4. Majandus ja heaolu5. Rahvusvaheline koostöö ja julgeolek Euroopas

Õpitulemused:- õpilane teab, milline on ühiskonna struktuur;- tunneb demokraatliku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;- teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;

9

- oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailma, töötada ja elada turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;

- teab eurointegratsiooni, probleeme ja võimalusi;- oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sead süstematiseerida ja

kasutada.

Hindamine:- tundidest osavõtt ja aktiivsus tunnis (protsessihinded)- arvestustööde sooritamine (arvestuslik hinne)- iseseisva töö oskus (referaadid, kokkuvõtted, ettekanded)

8.3.12. Joonestamine 40 tundi 1 AP

Et õpilane saaks asuda õppima tehnilist joonestamist CAD programmis, peavad tal olema eelnevalt omandatud tehnilise joonestamise alused.

Eesmärgid:anda õpilastele teadmised ja oskused tehnilisest joonestamisest;õpetada jooniste lugemise oskust;arendada ruumilist kujutlusvõimet.

Teemad:1. Standardkiri2. Joonte liigid3. Kolmvaade4. Nähtamatute osade kujutamine5. Mõõdistamine6. Aksonomeetria7. Mõõtkavad8. Lõiked9. Koostejoonis

Õpitulemused:õpilane oskab koostada detaili kolmvaate ja seda mõõdistada;oskab lugeda kolmvaadet ja selle järgi joonestada aksonomeetrilisi kujundeid;oskab kasutada suurendatud ja vähendatud mõõtkava;oskab kasutada detaili kujutamisel lõikeid.

Hinnatakse:tööde vastavust nõuetele, korrektsust ja täpsust;detaili kolmvaate koostamise oskust;joonise lugemise oskust;aksonomeetriliste kujundite joonestamise oskust;suurendatud ja vähendatud mõõtkava kasutamist;lõigete kasutamist joonistel.igale teemale vastavat joonist

9

8.3.13. Kunst ja kultuur80 tundi 2 AP

I kursusVärviõpetus 40 tundi 1 AP

Eesmärgid:- õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid- õpib vaatlema kunstiteoseid, kujundades nii oma kunstimaitset- arendab tegeledes kunstiga oma kujutlus- ja vaatlusvõimet- väljendab kunsti kaudu oma tundeid ja mõtteid- arendab käelist osavust kunstilise tegevuse kaudu- tutvub vajaminevate töövahendite ja nende ohutu kasutamise viisidega- püüab õpitud oskusi kasutad igapäevaelus, erialases töös ja oma kodu

kujundamisel.

Teemad:1. Värviõpetus2. Joonistamine3. Maalimine4. Kompositsioon5. Ornament 6. Kirjakunst7. Kaubanduslik pilt, reklaam

Õpitulemused:- oskab märgata ilu enese ümber ja püüab seda väljendada oma loomingus- oskab kasutada lihtsamaid töövahendeid ja tehnikaid oma kunstitööde

teostamisel- oskab kasutada omandatud oskusis igapäevaelus ja erialal

Hinnatakse:- tööde vastavust püstitatud ülesandele- loovust ja loomingulisust- korrektsust

II kursus Kunstiajalugu 40 tundi 1 AP

Eesmärgid:- õpilane õpib tundma erinevaid kunstiliike- saab üldise kujutluse kunsti ja kultuuri arenguloost- õpib vaatlema kunstiteoseid, kujundades nii oma kunstimaitset- arendab tegeledes kunstiga oma kujutlus- ja vaatlusvõimet

Teemad:1. Ürgaja kunst2. Vana-Idamaade kunst3. Kreeka ja Rooma kunst4. Romaani ja gooti stiil5. Renessanss- ja barokkstiil

9

6. Rokokoostiil7. Klassitsism, biidermeier8. Realism, impressionism9. XX saj. vahetuse kunst, juugendstiil10.Moodne kunst11.Eesti kunst

Õpitulemused:- oskab orienteeruda olulisemates kunstiliikides ja eri ajastute kunstistiilides- oskab hankida kunstiteemalist infot teatmeteostest ja internetist- tunneb tuntumaid kunstnikke- teab, et maalid ja muud kunstiesemed on hinnaline rahvuslik vara

Hindamine:- tundidest osavõtt ja aktiivsus tunnis (protsessihinded)- arvestustööde sooritamine (arvestuslik hinne)- iseseisva töö oskus (referaadid, kokkuvõtted, ettekanded)

8.3.14. Muusika 40 tundi 1 AP

Eesmärgid:- Õpilane hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviidide ja ühiskonna arengus- Kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks- Kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja

hinnata- Oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata- Omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate heliloomingu kaudu

Teemad:1. Vanaaeg2. Keskkaeg3. Renessanss4. Barokk5. Klassitsim6. Romantism7. XX saj. muusika8. Eesti muusika9. Poulaarmuusika ajalugu

Õpitulemused:- õpilane oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat- teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid- teab olulisi muusika-alseid termineid ja oskab neid kasutada- oskab koostada muusika-alaseid referaate- oskab laulda vastavalt oma vokaalsetele võimetele- oskab hinnata muusikat kui kultuurinähtust

9

8.3.15. Kehaline kasvatus240 tundi 6 AP

Arvutiteenindaja eriala on seotud vähese liikumisega. Seetõttu on vajalik leida rohkem võimalusi kehaliseks tegevuseks.

Eesmärgid: õpilane oskab iseseisvalt arendada oma kehalisi võimeid; teab ratsionaalseid tööasendeid, elementaarseid esmaabi- ja

enesekontrolli võtteid; tõsta huvi kehalise tegevuse vastu.

Teemad:- Võimlemine - Kergejõustik - Atleetvõimlemine- Sportmängud- Korvpall- Võrkpall- Saalibändi- Jalgpall- Sulgpall


kehaliste harjutustega tegelemise mõju organismileõpitud spordialade tehnika põhialusedsoojendus ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel

Õpilane oskab:tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadegavalida aladele spetsiifilisi soojendusharjutusijoosta erinevas temposhüpata paigalt ja hoojooksultabistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamiselvalida harjutuspaiku, aega ja varustust sõltuvalt väliskeskkonna tingimustest ja spordialast

Hinnatakse: kehalist aktiivsust tunnis; kehaliste võimete arengut; koolivälistest võistlustest osavõttu.

8.4. Valikõpingud

8.4.1. Eesti keele ja kirjanduse e-kursus120 tundi 3 AP

9

Eesmärgid:Ettevalmistus riigieksamite sooritamiseks 4. õppeaastal.

Kursus töötatakse välja e-kutseõppe projekti raames ja lisatakse käesolevale õppekavale koos õppekava täienduste ja muudatustega kahe aasta jooksul pärast õppekava kinnitamist.

8.4.2. Inglise keele e-kursus120 tundi 3 AP

Eesmärk:Ettevalmistus riigieksamite sooritamiseks 4. õppeaastal.


8.4.3. Matemaatika e-kursus120 tundi 3 AP

Eesmärgid:Ettevalmistus riigieksamite sooritamiseks 4. õppeaastal


9

8.5. Praktika

Kutsepraktika võimaldab õpilasel harjuda töökeskkonnaga ja valmistuda töötamiseks kutsealal. Lisaks praktilistele erialatundidele on õppekavas ette nähtud 640 tundi (16 õppenädalat) kutsepraktikat, mis jaguneb:- koolipraktika 320 tundi (8 AP)- tutvumispraktika 80 tundi (2 AP)- ettevõttepraktika 800 tundi (20 AP).Kutsepraktika läbiviimist reguleerib kutsepraktika läbiviimise juhend – lisa nr.5. Praktikabaasidega sõlmib kutseõppeasutus koostöölepingud – lisa nr.6. Kooli ja ettevõtte vahel sõlmitakse praktikaleping – lisa nr.7.Pärast praktika läbimist esitab õpilane ettevõttele tagasiside-küsitluslehe – lisa nr.8, millele märgitav hinnang õpilase oskuste ja teadmiste kohta on koolile abiks tulevaste töötajate ettevalmistamisel.

8.5.1. Koolipraktika 320 tundi 8 AP

Eesmärgid: - kinnistada teadmisi ja arvutioskusi MS Office programmides, - arendada võimet kasutada saadud teoreetilisi teadmisi praktikal.

Teemad:Koolipraktika I

1. Universaalsed põhitõed Windows keskkonnas mitme rakendusprogrammi korraga avamine liikumine nende vahel, diskettide formaatimine, failide ja kataloogide loomine, kustutamine, taastamine

2. Tekstitöötlus valmisteksti “toimetamine” ja printimine arvutiside kaudu edastatud tekstile (ASCII – tekst) ülevaatliku

väljundvormi loomine kutsete, sünnipäevakaartide, reklaamide koostamine vormikohane ärikiri kandideerimiseks tööle (CV, avaldus, soovitus) firma blanketi ja ümbriku koostamine tekstiloome (protsesskirjutus) valitud teemade põhjal õpilasgruppides projektimeetodi, rühmatöö rakendamine tekstide koostamisel,

redigeerimisel uurimustöö või referaadi koostamine arvutil tõlketöö arvutil reklaamlehe või ajalehe koostamine reportaažist (eelnevalt lindistatud) kokkuvõtliku loo kirjutamine

3. Tabeltöötlus funktsiooni uurimine väärtustabelite ja graafikute kaudu.

maatriksarvutused. planeerimisülesanded (etteantud rahasumma piires peoõhtu

kalkuleerimine; eelarve koostamine; palgafondi jaotamine; kulutuste

9

arvestamine ajas; hoiukassaga või rahakassaga seotud ülasanded jne.)

mitmesuguste kalkulatsiooni ja arvestustabelite pidamine (maja maksumuse ja materjalikulu kalkuleerimine, aia kulude ja tulude arvestus, materjalide kulu arvestus jne.)

analüüside teostamine, sorteerimisülesanded (kümnevõistluse tabelid, mitmed vaatlustabelid)

lihtsad hinnatabelid, nimekirjad eksperimentide, populaarküsitluste ja mitmesuguste testide tulemuste

töötlus tunniplaanid, ajakavad või muud tabelivormis töödeldavad andmed klassi juhtimine (hinded, keskmised, puudumiste analüüs)

4. Graafika dokumentide ja trükiste kujundamine ja printimine embleemide, piltide ja kujunduselementide valmistamine

vektorgraafika vahenditega jooniste konvertimine ühest formaadist teise ühes programmis tehtu kasutamine teistes programmides

Koolipraktika II5. Andmebaasid

õpilaste andmebaas õpetajate andmebaas kooli raamatukogu infootsing Internetist kaadrite arvestuse ja halduse süsteem

6. Kommunikatsiooni- ja infovahetus info hankimine ettekannete, referaatide tegemiseks www. lehekülgede koostamine koolile / klassile / õpilasele kirjavahetus elektroonsel teel kusagil mujal maailmas asuva klassi /

kooliga aadresside otsimine mitmes projektides osalemine (GLOBE, TYYBEL, ESP projektid, mis

parajasti käimas on)

Koolipraktika III 7. Arvuti komponentidest kokkuladumine, probleemülesannete lahendamine, driveri

uuendamine. BIOS - Parameetrite mõju arvuti töökiirusele. failisüsteemid, kõvaketaste formaatimine, kõvaketaste kloonimine. driver'ite uuendamine: Info leidmine webist. Driver'i allalaadimine ja

uuendamine. ISA võrgukaardi installeerimine RAID operatsioonisüsteemi installeerimine (Linux) PDF infrapuna ja bluetooth lisaseadme konfigureerimine (GPRS andmeside

kasutamise näite varal). Võrk. Keerupaari kaabli valmistamine. Võrk. Switch ja Hub. Võrgu läbilaskevõime testimine.

9

8.5.2. Tutvumispraktika80 tundi 2 AP

Eesmärgid: - õpilased tutvuvad arvutite ja interneti kasutamisega ettevõttes- kinnistavad tekstidokumentide töötlemise vilumusi, - loovad ettevõtte tööks vajalikke slaide ja presentatsioone.

Teemad: 1. Interneti kasutamine ettevõtetes2. Tekstidokumentide töötlemine

Kirjaplankide loomine Käskkirjaplankide loomine Lepinguplankide loomine

3. Reklaamprospektide loomine4. Presentatsiooni loomine5. Tutvumismispraktika juhendaja korralduste täitmine

Õpitulemused:- õpilane teab kaasaegseid arvutitehnoloogiaid kasutavate ettevõtete ja firmade töö korraldamise meetodeid

8.5.3. Ettevõttepraktika800 tundi 20 AP

Ettevõttepraktika toimub pärast kogu infotehnoloogia aluste ja arvutiteeninduse teoreetilise kursuse läbimist. Õpilastel peab olema põhiettevalmistus rakendustarkvara kasutamisel, nad peavad tundma klienditeeninduse aluseid, oskama teha arvutit kasutades elektrontabeleid, looma elementaarseid andmebaase ning sisse tooma muudatusi juba olemasolevatesse andmebaasidesse. Toetudes arvuti tarkvaraalastele teadmistele, peavad oskama seadmeid testida, leidma vigu arvutivõrkude töös, parandama leitud vigu, teenindama kliente kasutades Internetti.

Eesmärgid: - õpilane peab praktikal rakendama oma teadmisi ja oskusi ning koguma

materjali lõputööks.

Teemad: 1. teksti dokumentide vormindamine

töö ikoonidega töö akendega töö dokumentidega disketi formaatimine dokumentide plankide loomine šabloonide loomine dokumentide arvestus WORD` l abil dokumentide otsimine WORD` l abil visiitkaardid

1

reklaam reklaamiplokk reklaamipildid lihtsa tekstiredaktori kasutamine

2. töö Excelis saatelehtede arvestusleht töötasu arvestamise tabel kaupade arvestuse ja väljaandmise süsteem arveldus korteriüürijatega nädala perekonna eelarve väikese ettevõtte kaupade jääkide arvestus laos kaupade jaotus ja arvestus mõnede kaupluste vahel

3. ettevõtte klientide teenindamine4. töö andmebaasis

kaadrite arvestuse ja halduse süsteem õppeasutuse andmetebaasi loomine raamatukogu fondi arvessevõtmine süsteem

5. tehniliste seadmete seisundi revisjon 6. võrgutöö kontroll

töö Internet` is LAN-i abil sharing kodulehekülgede koostamine

7. arvutite paigaldamine klientidele8. tarkvara installeerimine klientidele9. arvuti töös vigade välja selgitamine ja parandamine10.arvuti mälu suurendamine11.arvutite töö kiiruse suurendamine12.arvutite sisselülitamine lokaalvõrku HUB ja SWITCH kaudu13.arvutivõrkude montaaž14.erinevatele operatsioonsüsteemidele kuuluvate arvutite töö kooskõlastamine

Õpitulemused: - õpilane oskab iseseisvalt töötada ettevõtetes ja firmades, mis tegelevad arvutite ja arvutitehnoloogiate kasutajate teenindamisega.

1

9. LISAD

Lisa nr.1 Aineplaan õppetöö korraldamiseks

Nr. Mooduli nimetus I k II k III kIV k I

IV k II

Kokku I

Kokku II

AP I

AP II

1 Üldõpingud 1.1 Sissejuhatus kutseõpingutesse 40 40 40 1 11.2 Suhtlemispsühholoogia 40 40 80 80 2 21.3 Klienditeenindus 40 40 40 1 11.4 Karjäärialane nõustamine 40 40 40 1 11.5 Töökeskkond 40 40 40 1 11.6 Majandustegevuse alused 80 80 80 2 21.7 Õiguse alused 40 40 40 1 11.8 Infosüsteemide kasutamine ja juhtimine 80 80 80 160 160 4 41.9 Teenuse pakkumine ja tugi 40 40 40 40 1 11.10 Interaktiivne turundus 40 40 40 40 1 11.11 Arvutikasutuse psühholoogia 40 40 40 1 11.11 Läbimurdetehnoloogiad 40 40 40 40 1 1 Kokku 80 80 320 200 200 680 680 17 17

2 Põhiõpingud 2.1 Infotehnoloogia ja arvutikasutuse alused 120 120 120 3 32.2 Tekstitöötlus 40 40 40 1 12.3 Tabeltöötlus 40 40 40 1 12.4 Graafika ja esitlusprogrammid 40 40 40 1 12.5 Arvutite riistvara 80 80 80 2 22.6 Arvutivõrgud ja andmeside 40 80 120 120 3 32.7 Kommunikatsioon ja infovahetus 40 80 120 120 3 32.8 Andmeturve alused 40 40 40 1 12.9 Seadmete tehniline dokumentatsioon 40 40 40 1 12.10 Tehniline joonestamine arvutil 80 80 80 2 22.11 Veebitehnoloogia 40 40 80 80 2 22.12 Andmehaldus ja andmebaasid 80 80 80 2 22.13 Veaotsing ja diagnostikavahendid 40 40 40 1 12.14 Riistvarasüsteemide arhitektuur I 80 80 80 2 22.15 Riistvarasüsteemide arhitektuur II 40 40 1 02.16 Arvutite ja võrkude haldamine 120 120 0 3 02.17 Tarkvaratehnika 40 40 40 1 12.18 Operatsioonisüsteemid 120 120 0 3 02.19 Elektrotehnika 80 80 80 2 22.20 Elektroonikakomponendid ja alused 80 80 80 2 22.21 Programmeerimise alused 120 120 120 3 32.22 Infosüsteemide projekteerimine ja arhitektuur 120 120 120 3 32.23 Infosüsteemide arendus 40 40 0 1 02.24

Raadioside ja mobiilside põhised arvutisüsteemid 40 40 0 1 0

2.25 Sidestussüsteemid 80 80 0 2 0

1

2.26 Digitaalloogika ja arvuti komponendid 80 80 0 2 02.27 Trükimeedia 40 0 40 0 12.28 Multimeedium 120 0 120 0 32.29 Arvutigraafika 120 0 120 0 32.30 Digitaalne video ja animatsioon 40 0 40 0 12.31 Interaktiivne disain 40 0 40 0 1

2.32 Veebimeedia programmeerimine 120 0 120 0 3

2.33

Kolmemõõtmeline kujundus digitaalses keskkonnas, 3D 40 0 40 0 1

Kokku 480 560 400 520 520 1960 1960 49 49

3 Üldharidusõpingud 3.1 Eesti keel ja kirjandus 80 80 120 280 280 7 73.2 Inglise keel 80 80 80 240 240 6 63.3 Vene keel 80 40 120 120 3 33.4 Matemaatika 120 120 120 360 360 9 93.5 Füüsika 80 80 160 160 4 43.6 Keemia 40 40 80 80 2 23.7 Bioloogia 40 40 80 80 2 23.8 Geograafia 40 40 40 1 13.9 Ajalugu 40 80 120 120 3 33.10 Inimeseõpetus 40 40 80 80 2 23.11 Ühiskonnaõpetus ja riigikaitse 40 40 40 1 13.12 Joonestamine 40 40 40 1 13.13 Kunst ja kultuur 40 40 80 80 2 23.14 Muusika 40 40 40 1 13.15 Kehaline kasvatus 80 80 80 240 240 6 6 Kokku 800 680 520 2000 2000 50 50

4 Valikõpingud 4.1 Eesti keel ja kirjandus (e-kursus) 120 120 120 120 3 34.2 Inglise keel (e-kursus) 120 120 120 120 3 34.3 Matemaatika (e-kursus) 120 120 120 120 3 3 Kokku 360 360 360 360 9 9

5 Praktika

5.1 Koolipraktika 160 80 80 320 320 8 85.2 Tutvumispraktika 80 80 80 2 25.3 Ettevõttepraktika 200 200 400 400 800 800 20 20 Kokku 240 280 280 400 400 1200 1200 30 30

6 Eksamid, lõputöö 80 120 120 200 200 5 5

Kokku160

0160

0160

0 1600 1600 6400 6400160 160

1

Lisa nr.2 Õppeaja jaotus õppekavas

I kursus II kursus III kursus

IV kursus I

IV kursus II

Nr. Mooduli nimetus K T P I H K T P I H K T P I H K T P I H K T P I K

1 Üldõpingud

1.1Sissejuhatus kutseõpingutesse 40 35 5 A 40

1.2Suhtlemis-psühholoogia 40 35 5 HA 40 35 5 HA 80

1.3 Klienditeenindus 40 35 5 HA 40

1.4Karjäärialane nõustamine 40 35 5 HA 40

1.5 Töökeskkond 40 35 5 HA 40

1.6Majandustege-vuse alused 80 70 10 HA 80

1.7 Õiguse alused 40 35 5 HA 40

1.8

Infosüsteemide kasutamine ja juhtimine 80 70 10 HA 80 70 10 HA 80 70 10 HA 160

1.9Teenuse pakkumine ja tugi 40 35 5 HA 40 35 5 HA 40

1.10Interaktiivne turundus 40 35 5 HA 40 35 5 HA 40

1.11Arvutikasutuse psühholoogia 40 35 5 HA 40

1.12Läbimurde-tehnoloogiad 40 35 5 HA 40 35 5 HA 40

Kokku 80 70 0 10 0 80 70 0 10 0 320 280 0 40 0 200 175 0 25 0 200 175 0 25 0 680

2 Põhiõpingud 0

2.1

Infotehnoloogia ja arvutikasutuse alused 120 70 35 15 HA 120

2.2 Tekstitöötlus 40 5 30 5 HA 40

2.3 Tabeltöötlus 40 5 30 5 HA 40

2.4Graafika ja esitlusprogrammid 40 5 30 5 HA 40

2.5 Arvutite riistvara 80 70 10 HA 80

2.6Arvutivõrgud ja andmeside 40 35 5 HA 80 70 10 E 120

2.7Kommunikatsioon ja infovahetus 40 20 15 5 HA 80 40 30 10 HA 120

2.8 Andmeturbe alused 40 35 5 HA 40

2.9Seadmete tehn. dokumentatsioon 40 30 5 5 HA 40

2.10Tehniline joonestamine 80 10 60 10 HA 80

2.11 Veebitehnoloogia 40 5 30 5 HA 40 5 30 5 HA 80

2.12Andmehaldus ja andmebaasid 80 10 60 10 HA 80

2.13

Veaotsing ja diagnostika-vahendid 40 10 25 5 HA 40

2.14Riistvarasüsteemi-de arhitektuur I 80 70 10 HA 80

2.15Riistvarasüsteemi-de arhitektuur II 40 35 5 HA 40

2.16Arvutite ja võrkude haldamine 120 50 55 15 E 120

2.17 Tarkvaratehnika 40 35 5 HA 40

2.18Operatsiooni-süsteemid 120 70 35 15 E 120

2.19 Elektrotehnika 80 70 10 HA 80

2.20Elektroonikakom-ponendid ja alused 80 60 10 10 HA 80

2.21Programmeerimise alused 120 105 15 HA 120

2.22

Infosüsteemide projekt. ja arhitektuur 120 105 15 HA 120

2.23Infosüsteemide arendus 40 35 5 A 40

10

2.24

Raadioside ja mobiilside põhised arvutisüsteemid 40 30 5 5 A 40

2.25 Sidestus-süsteemid 80 60 10 10 HA 80

2.26Digitaalloogika ja arvuti komponendid 80 60 10 10 HA 80

2.27 Trükimeedia 40 15 20 5 HA 40

2.28 Multimeedium 120 50 55 15 E 120

2.29 Arvutigraafika 120 50 55 15 E 120

2.30Digitaalne video ja animatsioon 40 5 30 5 HA 40

2.31 Interaktiivne disain 40 5 30 5 HA 40

2.32Veebimeedia programmeerimine 120 50 55 15 E 120

2.33

Kolmemõõtmeline kujundus digitaalses keskkonnas, 3D 40 5 30 5 HA 40

Kokku 480 190 230 60 0 560 235 255 70 0 400 340 10 50 0 520 340 115 65 0 520 180 275 65 0 1960

3 Üldharidusõpingud 0

3.1Eesti keel ja kirjandus 80 70 10 HA 80 70 10 HA 120 105 15 HA 280

3.2 Inglise keel 80 70 10 HA 80 70 10 HA 80 70 10 HA 240

3.3 Vene keel 80 70 10 HA 40 35 5 HA 120

3.4 Matemaatika 120 105 15 HA 120 105 15 HA 120 105 15 HA 360

3.5 Füüsika 80 70 10 HA 80 70 10 E 160

3.6 Keemia 40 35 5 HA 40 35 5 HA 80

3.7 Bioloogia 40 35 5 HA 40 35 5 HA 80

3.8 Geograafia 40 35 5 HA 40

3.9 Ajalugu 40 35 5 HA 80 70 10 HA 120

10

3.10 Inimeseõpetus 40 35 5 A 40 35 5 80

3.11 Ühiskonnaõpetus 40 35 5 HA 40

3.12 Joonestamine 40 35 5 HA 40

3.13 Kunst ja kultuur 40 35 5 HA 40 35 5 HA 80

3.14 Muusika 40 35 5 A HA 40

3.15 Kehaline kasvatus 80 70 10 HA 80 70 10 80 70 10 HA 240

Kokku 800 700 0 100 0 680 595 0 85 0 520 455 0 65 0 2000

4 Valikõpingud 0

4.1Eesti keel ja kirjandus 120 60 60 E 120 60 60 E 120

4.2 Inglise keel 120 60 60 E 120 60 60 E 120

4.3 Matemaatika 120 60 60 E 120 60 60 E 120

Kokku 360 180 180 0 360 180 180 0 360

4 Praktika

4.1 Koolipraktika z 140 20 HA 80 70 10 HA 80 70 10 HA 320

4.2 Tutvumispraktika 80 70 10 A 80

4.3 Ettevõttepraktika 200 175 25 HA 200 175 25 HA 400 350 50 HA 400 350 50 HA 800

Kokku 240 0 210 30 0 280 0 245 35 0 280 0 245 35 0 400 0 350 50 0 400 0 350 50 0 1200

5 Eksamid, lõputöö 80 120 120 200

Kokku 1600 960 440 200 0 1600 865 500 195 0 1600 1075 255 190 0 1600 830 465 155 0 1600 670 625 155 0 6400

K-tunde kokku P-praktiline töö H- hindamine

HA - hindeline arvestus

T-teooria I - iseseisev töö E-eksam A - arvestus

10

Lisa nr.3 Õppekava graafik

I õppeaastaI poolaasta1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

V VT T T T T T T T T T T T T T T T

Moodul1 Moodul 2 Moodul 3II poolaasta17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40T T T T T T T T T KP KP KP KP T T T T T T T T T TP TP

Moodul 4 Moodul 5 Moodul 6 Moodul 7 Moodul 8

II õppeaastaI poolaasta1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16


Moodul1 Moodul 2 Moodul 3II poolaasta17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40T T T T T T T KP KP T T T T T T T T T E EP EP EP EP EP


III õppeaastaI poolaasta1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16

V VEP EP EP EP EP T T T T T T T T T T T

Moodul1 Moodul 2 Moodul 3II poolaasta17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40T T T T T T T T T T T T T KP KP T T T T T T T T T


IV õppeaastaI poolaasta1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16


Moodul1 Moodul 2 Moodul 3II poolaasta

17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40EP EP EP EP EP EP EP EP EP EP T T T T T T T T T T T LT LT LT


T teooriaKP koolipraktikaTP tutvumispraktikaEP ettevõttepraktikaE eksamidLT lõputöö koostamine ja kaitsmineV vaheaeg

Lisa nr.4 Õppekavaga seotud õpetajad

Kutseõppeainete moodulid Õpetaja Haridus Töötamise aeg Töökoht Erialal Ped.tööl

Infotehnoloogia ja arvutikasutuse alusedTekstitöötlusTabeltöötlusGraafika ja esitlusprogrammidArvutite riistvaraArvutivõrgud ja andmesideKommunikatsioon ja infovahetusVeebitehnoloogiaAndmeturbe alusedAndmehaldus ja andmebaasidInfosüsteemide kasutamine ja juhtimineProgrammeerimise alusedInfosüsteemide projekteerimine ja arhitektuurOperatsioonisüsteemidArvutigraafikaDigitaalne video ja animatsioonInteraktiivne disain

Herki Sula TPÜ infotehnoloogia kutseõpetaja 2002Hetkel TPÜ magistrantuur

6 aastat 5 aastat Haapsalu Kutse-haridus-keskus

Arvutivõrgud ja andmesideVeaotsing ja diagnostikavahendidArvutite ja võrkude haldamine

Mario Metshein

Tallinna Polütehnikum 2003 Arvutid ja arvutivõrgud

3 aastat 1 aasta Haapsalu Kutse-haridus-keskus

TekstitöötlusTabeltöötlusGraafika ja esitlusprogrammidArvutite riistvaraSeadmete tehniline dokumentatsioonRiistvarasüsteemide arhitektuurTarkvaratehnika

Janno Kriiska

TPÜ Haapsalu Kolledž, Informaatika 2004. Hetkel TPÜ magistrantuur Infotehnoloogia juhtimine.

1 aasta 1 aasta TPÜ Haapsalu Kolledž

MultimeediumVeebimeedia programmeerimine

Aimar Lints

TPÜ Haapsalu Kolledž, infotehnoloogia 2002. Hetkel TPÜ magistrantuur Multimeedium ja õpikeskkonnad

4 aastat 2 aastat TPÜ Haapsalu Kolledž

Digitaalloogika ja arvuti komponendid

Andrus Lillemaa

Tallinna Polütehniline Instituut automaatika teaduskond 1983

22 aastat

11 aastat

Raadioside ja mobiilside põhised arvutisüsteemidSidesüsteemid

Heigo Ensling

Tallinna Pedagoogiline Instituut 1989, matemaatika-füüsika õpetaja

17 aastat

5 aastat Elion AS

Tehniline joonestamineInfosüsteemide arendus

Toomas Toomsalu

Tartu Ülikool, Matemaatika, PhD (arvutisüsteemid ja raadioprojekteerimine)

5 aastat

10 aastat TPÜ haapsalu Kolledz

Elektroonikakomponendid ja alused Veikko Kõrv

Tallinna Pedagoogiline Instituut 1989, matemaatika-füüsika õpetaja

10 aastat Haapsalu Kutse-haridus-keskus

Teenuse pakkumine ja tugi Veikko Kõrv

Tallinna Pedagoogiline Instituut 1989,

7 aastat 10 aastat Haapsalu Kutse-haridus-

10

matemaatika-füüsika õpetaja

keskus

ElektrotehnikaErialane Inglise keel Tiiu

MihelsonTPÜ inglise keel 1995 Tallinna Majanduskool ärikeel

19 aastat

19 aastat Haapsalu Kutsehariduskeskus

Majandustegevuse alused Mall Lepmets

EPA 1988 agronoomia Eesti Kutsehariduse Reform rahvusvaheline turundus

28 aastat

13 aastat Haapsalu kutsehariduskeskus

Erialane eesti keel Eve Lints TRÜ 1972 eesti keel ja kirjandus, TPÜ täiendkoolitus 2002

Haapsalu kutsehariduskeskus

Õiguse alusedKarjäärialane nõustamineTöökeskkond Helju

KolgaEPA , SA Eesti Kutsehariduse Reform koolitus

8 aastat 18 aastat Haapsalu kutsehariduskeskus

SuhtlemispsühholoogiaArvutikasutuse psühholoogia

Reet Saareväli

TPÜ psühholoogia 1992

6 aastat 16aastat

Haapsalu kutsehariduskeskus

11

Lisa nr.5 Kutsepraktika läbiviimise juhend

Kutsepraktika eesmärk:Kutsepraktika võimaldab õpilasel:

- harjuda töökeskkonnaga ja valmistuda töötamiseks kutsealal- saada motivatsiooni kutsealaseks tööks valmistumisel- arvustada ja hinnata kutsealast tööd- arendada ja omandada praktilisi oskusi- õppida tundma arvutite ja interneti kasutamist ettevõttes- arendada tööoskusi- arendada isikuomadusi ja kutseoskusi- rakendada praktikal saadud tööoskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks

Kutsepraktikaks soovitatavad praktikakohad:Asutused ja ettevõtted, kus vajatakse infotehnoloogilist tuge.

Praktika kestus:Lähtuvalt kutseõppeasutuse õppetöö korraldusest ja korraldusliku tsükli pikkusest.

Praktikandi käitumise reeglid:Praktikant on kohustatud:

- ilmuma praktika alguseks praktikakohta- täitma kohusetundlikult ja korrektselt ettevõttepoolse juhendaja, samuti

teiste tööd juhtima volitatud isikute seaduspäraseid korraldusi ja vastutama oma tegevuse tulemuste eest võrdselt koosseisuliste töötajatega

- hoidma praktikakoha äri- ja ametisaladusi ning head mainet

Praktikandil on keelatud:- kasutada praktikakoha vara ja infot eesmärkidel, mis ei ole kooskõlas

ettevõtte tegevuse või praktika eesmärkidega- võtta iseseisvalt vastu juhtimisotsuseid, välja arvatud juhul, kui sekkumine

on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks

Praktika sisu:Määratletakse õppekavas iga konkreetse praktikatsükli kohta.

Praktika ülesanne:Praktika ülesanne tuleneb praktika eesmärgist. Ülesandega määratletakse need töölõigud ettevõttes, milliste kohta õpilane peab informatsiooni hankima, analüüsima ja omapoolseid järeldusi tegema.

Praktika juhendamine ja kontroll:Praktikad toimuvad kutseõppeasutuse ja tööandjate kokkuleppel, mis fikseeritakse kahepoolse lepinguga.

Ettevõte:- kindlustab praktikandile töökaitsealase instrueerimise vastavalt

töökaitsealastele õigusaktidele ja ettevõtte töösisekorraeeskirjadele- kindlustab praktikandile ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt

töökaitsealastele õigusaktidele ning selgitab talle töö võimalikke ohtusid

11

- võimaldab praktikandil tutvuda ettevõtte tegevuse ning õpitava kutsealaga ning täiendada oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi

- iseloomustab praktikandi käitumist ja töötamist tööpraktika ajal ning teeb ettepanekud praktikandi kutsealase ettevalmistuse kohta

- määrab praktikandile juhendaja, kes juhendab ja kontrollib praktikandi tegevust, abistab praktikanti praktikaülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimisel ja lahtimõtestamisel ning annab praktika lõppedes praktikandi kohta kirjaliku tagasiside-küsitluslehe, mis sisaldab temapoolset hinnangut praktika sooritamise kohta.

Kutseõppeasutus:- sõlmib ettevõttega praktikalepingu, milles informeeritakse ettevõtet

praktikandi ettevalmistuse tasemest ja kooli poolt määratud kontaktisikust- on õigustatud kontrollima praktika sooritamist- ei reglementeeri praktikandi poolt ettevõttes tehtud töö tasustamist- annab hinnangu praktikale esitatud praktikaaruande ja ettevõttepoolse

iseloomustuse põhjal

Praktika arvestamine:Praktikant koostab püstitatud ülesannete täitmise kohta kirjaliku raporti ja esitab selle koos ettevõttepoolse hinnanguga kindlaksmääratud tähtajaks. Praktika kaitstakse komisjoni ees.

Praktika arvestamiseks on vajalikud:1. Praktikapäevik, mida peetakse kogu praktika vältel. Praktikapäevikusse kantakse kuupäev, tööpäeva pikkus, tegevus. Praktikapäevikule kirjutab praktika lõppedes alla praktika juhendaja või ettevõtte juht ning annab ühtlasi hinnangu praktikandi tööle.2. Praktika raport, mis sisaldab raportit praktikaülesannete täitmise kohta. Raportis on kirjas isiklikud praktika eesmärgid, vajalikud materjalid praktikale minekuks (CV, leping, oskuste nimistu jne.), hinnang oma ettevalmistatusele praktikale minekuks, hinnang praktika vältel õpitule ja oma tööle ning eesmärkide saavutamisele, toimetulekule probleemsituatsioonides (konfliktid, kriitika, uued inimesed), oma koostöövõimele juhendaja, kaastöötajate ja klientidega, hinnang tööleasumise võimalustele, arvestades praktikakogemust.3. Hinnanguleht – praktikajuhendaja või ettevõtte juhi poolt täidetud tagasiside-küsitlusleht. Soodsa hinnangu korral võib paluda ettevõtte juhilt soovituskirja, mis aitaks praktikandil saada tulevikus soodsamaid praktikakohti enese arendamiseks ning võimalik, et ka soodsama töökoha peale kooli lõpetamist.

Praktika tulemuste hindamisel arvestatakse:- ettevõttepoolse juhendaja hinnangut praktika sooritamise kohta- koolipoolse juhendaja hinnangut praktika planeerimisetapi kohta- õpilase enesehinnangut- raportis esitatu sisukust ja vastavust püstitatud ülesannetele- aruande kaitsmist

Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele mitterahuldava hinnangu saanud või aruandes esitatut mitte kaitsta suutnud õpilase praktikat ei arvestata ja nad ei lõpeta kursust.

11

Lisa nr.6 Praktika leping

Praktika leping

Käesolev praktika sooritamise leping on sõlmitud Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori ……………………………….., kes tegutseb põhimääruse alusel ja ……………………………esindaja …………………………………. kes tegutseb …………………… alusel, vahel alljärgnevas:

1. Eesmärk1.1 Praktikandi õppetöös omandatud teoreetiliste teadmiste rakendamine ettevõttes erialase

individuaalse ja meeskonnatöö kaudu.1.2 Tulevase arvutiteeninduse eriala töötaja ettevalmistamise taseme kontrollimine ja

hindamine ettevõtte poolt.1.3 Eriala õpetamise tõhustamine ettevõtte ja kooli koostöö kaudu.

2. Kehtivus2.1 Õppepraktika kestab ……………………………………………, praktika kestus kokku

……………. tundi.2.2 Käesolev leping jõustub selle allakirjutamisel kooli ja ettevõtte esindajate poolt ja kehtib

kuni punktis 2.1 määratud praktikaaja lõppemiseni.2.3 Osapooltel on õigus käesolev leping tühistada, kui üks osapooltest ei täida käesoleva

lepinguga endale võetud kohustusi.2.4 Osapooltel on õigus kahepoolsel kokkuleppel lepingu sätteid muuta ja täiendada,

kusjuures need muutuvad käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks.2.5 Käesolev leping on sõlmitud kahes eksemplaris, kummalegi osapoolele üks.

3. Kool3.1 Tagab õpilase ettevalmistuse koolis omandataval erialal vastavalt õppekavale.3.2 Tagab õpilase töökaitsealase ettevalmistuse töötamiseks vastava tasemega töökohal

lähtuvalt läbitud õppekavast.3.3 Informeerib ettevõtet õpilase ettevalmistuse tasemest ja kooli pool määratud

kontaktisikust.3.4 Kontrollib ja annab hinnangu läbitud praktikale praktikandi poolt esitatud

praktikaaruande, selle kaitsmise ja õppepraktika iseloomustuse põhjal.3.5 Ei reglementeeri praktikandi poolt ettevõttes tehtud töö tasustamist.

4. Ettevõte4.1 Kindlustab praktikandile töökaitsealase instrueerimise vastavalt töökaitsealastele

õigusaktidele ning ettevõtte töösisekorraeeskirjadele.4.2 Kindlustab praktikandile ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töökaitsealastele

õigusaktidele ning selgitab talle tema töö võimalikke ohtusid.4.3 Kindlustab praktikandi vajalike kaitse- ja töövahenditega ning tutvustab nende

kasutamis- hoidmistingimusi vastavalt kehtestatud korrale.4.4 Võimaldab praktikandil tutvuda ettevõtte tegevuse ja õpitava erialaga ning täiendada

oma erialaseid teadmisi ja oskusi.4.5 Iseloomustab praktikandi töötamist ja käitumist tööpraktika ajal ning teeb ettepanekud

praktikandi erialase ettevalmistuse kohta.4.6 Määrab praktikandile juhendaja, kes juhendab ja kontrollib praktikandi tegevust, abistab

praktikanti programmi täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimisel ja lahtimõtestamisel ja annab praktika lõppedes praktikandi kohta kirjaliku iseloomustuse, mis sisaldab temapoolse hinnangu praktika sooritamise kohta.

5. Muud

11

5.1 Käesolevale lepingule on lisatud praktikandi poolt läbitud õppeainete maht ja loetelu.5.2 Koolipoolseks kontaktisikuks on lepingu kehtivuse ajal õpetaja …………………….,

kontakttelefon ………………..

11

Lisa nr.7 Koostööleping praktika korraldamiseks

Koostööleping ………………………. 200…

Käesolev koostööleping on sõlmitud Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori …………………, kes tegutseb põhikirja alusel, ja ………………………………………………, kes tegutseb ……………………… alusel, vahel alljärgnevas:

1. Üldsätted1.1Pooled juhinduvad oma tegevuses EV õigusaktidest ja käesolevast lepingust ning

lepingu muudatustest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu allakirjutamist.1.2Koostöölepingu objektiks on Haapsalu Kutsehariduskeskus.

2. Eesmärk2.1Koostöö edendamine kutseõppeasutuse ja ettevõtte vahel ametihariduslikku õppe ja

praktikakorralduse tõhustamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks järgmistes tegevusvaldkondades:

õppekava arenduse nõustamine22222 õppeprotsessi läbiviimine22222 kaasaegsete õppepraktika baaside sisustamine ja kasutamine22222 vaatluspraktika läbiviimine22222 ettevõttepraktika läbiviimine22222 kutseõppe kvaliteedi kontroll ja hindamine22222 erialaõpetajate erialase stažeerimise võimaldamine.

3. Kehtivus3.1Käesolev koostöö leping jõustub selle allakirjutamisel kooli ja ettevõtte esindajate poolt

ning kehtib vastava valdkonna eriala õppekava nominaalaja.3.2Osapooltel on õigus käesolev leping tühistada, kui üks osapooltest ei täida lepinguga

võetud kohustusi.3.3Osapooltel on õigus kahepoolsel kokkuleppel lepingu sätteid muuta ja täiendada.3.4Leping on sõlmitud kahes eksemplaris, kummalegi osapoolele üks.

4. Poolte kohustused:4.1 Kool:

22222 Tagab konkurentsivõimelise oskustööjõu ettevalmistamise regionaalsetest tööjõuturu vajadustest lähtuvalt.

22222 Informeerib ettevõtet õpilaste ettevalmistuse tasemest, õppekavade üldeesmärkidest ning õppeprotsessist.

22222 Tagab õpilaste ettevalmistuse kutseõppeasutuses õpetavate erialade õppekavade alusel vastavalt õppekavades püstitatud eesmärkidele.

22222 Kaasab ettevõtte majandustegevusvaldkonna erialaarenduse planeerimisse.22222 Arvestab ettevõtte poolseid ettepanekuid ja arvamusi ametiõppe

tõhustamiseks ning viib vajadusel õppekavasse sisse muudatused.22222 Sõlmib ettevõttega eraldi lepingu iga konkreetse praktika juhtumi korral.22222 Tagab koolipoolse praktika kontrollimise kutseõpetaja kaudu.22222 Informeerib soovist võimaldada erialaõpetajate stažeerimist vähemalt kuu

enne soovitavat stažeerimise algust.

4.2Ettevõte22222 On kaasatud oma tegevusprofiilile vastava majandustegevusvaldkonna

erialade arendamisse kutseõppeasutuses.22222 Nõustab kutseõppeasutust õppekavade koostamisel, tagamaks kaasaegse

ning konkurentsivõimelise oskustööjõu koolitamise.

11

22222 Toetab vastavalt võimalustele kutseõppeasutust õppepraktika baaside leidmisel ning sisustamisel.

22222 Pakub võimalusel kutseõppeasutuse õpilastele vaatlus- ja ettevõttepraktika läbi viimise kohta.

22222 Tagab kutseõppeasutusele asjakohase tagasiside praktikakorralduse ning õppetöö tõhustamiseks.

22222 Teeb ettepanekuid õppetöö ja praktikakorralduse tõhustamiseks kutseõppeasutuses.

22222 Võimaldab erialaõpetajate stažeerimist vastavalt konkreetsetele kokkulepetele.

5. Poolte õigused5.1Kool

22222 Õpilase praktika katkestada, kui ettevõte ei täida tema poolt vastavalt käesolevale lepingule võetud kohustusi.

5.2Ettevõte22222 Valida praktikale soovivate õpilaste hulgast sobivaimad kandidaadid.22222 Lõpetada praktika õpilasega, stažeerimine erialaõpetajaga, kes rikuvad

töödistsipliini ja/või ettevõtte töösisekorra eeskirju.22222 Lõpetada praktikasuhe õpilasega, kelle kutsealane ettevalmistus ei ole piisav

vastava praktikaprogrammi läbimiseks ja/või ei vasta ettevõtte standarditele.

6. Osapoolte andmed

Veikko Kõrv Direktor

Haapsalu Kutsehariduskeskus …………………………………Ehitajate tee 3 Ridala vald …………………………………90801 Läänemaa …………………………………

11

Lisa nr.8 Õpilase tagasiside küsitlusleht

Arvutiteeninduse eriala …….. kursuse praktika

Lp. Ettevõtte juht

Teie ettevõttes töötas Haapsalu Kutsehariduskeskuse arvutiteeninduse eriala ……. kursuse õpilane …………………………………………….Teiepoolne hinnang tema tööle oleks meile suureks abiks tulevaste töötajate ettevalmistamisel. Palun leidke küsimustele sobiv vastus ja märgistage see. Viimase küsimuse vastuse juures näeksime heameelega Teiepoolset põhjendust.

1. Õpilase erialaste teadmiste tase on:a. väga hea a. alatib. hea b. piisavaltc. piisav c. harvad. halb d. üldse mitte

2. Õpilase koostöövalmidus on: 6. Õpilane oli oma tegevuses paindlik:a. väga hea a. jahb. hea b. mitte alati

c. piisav c. eid. halb

3. Õpilase töö oli kvaliteetselt tehtud: 7. Õpilane tunnetas vastutust oma töös:a. jah a. jahb. mitte alati b. mitte alatic. ei c. ei

4. Õpilane oli oma töös algatusvõimeline: 8. Õpilane oli aus:a. sageli a. jahb. piisavalt b. mitte alatic. harvad. mitte kunagi 9. Õpilase suhted kaastöötajatega olid:

a. väga head5. Õpilane oskab majanduslikult töötada, b. headarvestades ettevõtte äriideed: c. rahuldavad

d. halvad10. Kui Teil oleks võimalik, kas võtaksite selliste kogemustega ja omadustega inimese tööle?

a. jah, sest ……………………………………………………………………b. ei, sest ………………………………………………………………………

11. Veel mõtteid

Ettevõtte andmed

Ettevõtte juht:Telefon: Täname meeldiva koostöö eest! Haapsalu Kutsehariduskeskus

[email protected] 6661740

11

mailto:[email protected]

Lisa nr.9 EUCIP (European Certification of Informatics Professionals)

EUCIP on informaatika-professionaalide üleeuroopaline sertifitseerimissüsteem, mille on välja töötanud CEPIS, the Council of European Professional Informatics Societies. Euroopas aktsepteeritud IKT professionaalide sertifitseerimisstandardEUCIP-i eesmärk on pakkuda sertifitseerimissüsteemi IKT-VALDKONNAS TEISELE JA KOLMANDALE HARIDUSTASEMELE ala keskmisele haridustasemele (intermediate education level, typically 1-2 years of post-tertiary education), et kindlustada üldine kvaliteedistandard, mis on tööstuse, avalike organisatsioonide ja valitsusasutuste poolt aktsepteeritud. EUCIP tõstab sertifitseeritud IKT-praktikute väärtust tööturul ja aitab vähendada kompetentsipuudust Euroopa IKT-tööstuses, tuues uusi praktikuid IKT-alale. Standard on määratletud EUCIP-õppekavaga.

BAAS- JA KUTSEVALIKU TASE(Core and elective levels)

EUCIP sisaldab kaht kompetentsiPÄDEVUSE taset (levels of competence), baas- ja kutsevaliku taset.:Baastase SISALDAB põhilisi kompetentse OSKUSI kõigile IKT alavaldkondadele, hõlmates IT-süsteemide juhtimist, arendust ja haldust Sertifikaat väljastatakse baastasemel.. Kutsevaliku tasemel (hetkel väljatöötamisjärgus) võib õpilane SPETSIALISEERUDA, kombineeridES erinevaid mooduleid, k.a. tootjakursused (vendor courses), näit. Oracle ja Microsoft, et omandada EUCIP-sertifikaat mistahes IT kutsealal, nagu võrguhaldus, andmebaasi administreerimine või projektijuhtimine.

Väljastatakse kahte tüüpi sertifikaate (tunnistusi):EUCIP baastunnistus (EUCIP core certificate) tõendab, et selle omanik on sooritanud testi, mis hõlmab kõiki kolme valdkonda (juhtimine, arendus ja haldus) baastasemel. See eeldab, et taotleja omab multidistsiplinaarseid põhiteadmisi IKT strateegiast kuni korrashoiu ja hoolduseni. Sertifikaat ja kompetentsid PÄDEVUSED omavad reaalset väärtust nii praktikuks saamisel kui juhiks pürgimisel.Väljatöötamisel olev EUCIP kutsetunnistus (EUCIP vocational certificate) tõendab, et selle omanik on läbinud lõputesti valitud kutsealal, näit. võrguadministraator, andmebaasiadministraator, veebimeister, projektijuht jne. See eeldab, et taotleja omab põhjalikke teadmisi JA OSKUSI vastaval kutsealal.

11

http://www.cepis.org/

EUCIP baastaseme õppekava moodulid

TEADMISTE VALDKONNAD

Kolm teadmiste valdkonda: “Juhtimine” “Arendus” ja “Haldus”A Teadmiste valdkond - “Juhtimine”. See valdkond on suunatud IKT vajaduste analüüsile ja IKT kasutamise plaanimisele PLANEERIMISELE. Ta on tihedalt seotud äriprotsessiga ja IKT vajaduste väljaselgitamisega lähtuvalt äristrateegiatest. Traditsioonilised ärialased elemendid, nagu investeeringutasuvus, risk ja finantseerimine, on selle valdkonna olulised elemendid ALATEEMAD.B Teadmiste valdkond “Arendus”. See valdkond keskendub IKT spetsifitseerimisele, arendamisele ja hankele. Teadmiste tuum on PEAMISED ELEMENDID ON traditsioonilised tehnilised aspektid süsteemiarenduses, teostuses ja integratsioonis ning IKT elutsükkel tervikuna.C Teadmiste valdkond “Haldus”. Valdkond sisaldab IKT paigaldamist, järelvalvet ja hooldust. Tüüpilised ainevaldkonnad on võrguhaldus, uuendamine, tugifunktsioonid jne.

A TEADMISTE VALDKOND – IT JUHTIMINE

INFOSÜSTEEMIDE KASUTAMINE JA JUHTIMINEA.1 Organisatsioonid ja infotehnoloogia rakendamine

A.1.1 Organisatsioonide tüübid ja struktuuridA.1.2 Infotehnoloogia mõju organisatsiooni infotöötluseleA.1.3 Sise-/väliskeskkondA.1.4 ÄriplaanA.1.5 ÄriprotsessidA.1.6 Infosüsteem kui tugi organisatsiooni haldusesA.1.7 Koostöötehnika organisatsioonidesA.1.8.Arvutipõhine koolitus ja õppimineA.1.9 Infoühiskond

A.2 Infotehnoloogia juhtimineA.2.1 Infotehnoloogia strateegiaA.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadusedA.2.3 Tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodidA.2.4 Süsteemiarendus võrreldes valmissüsteemide hankimise või allhangetegaA.2.5 Personali valikuga seotud kaalutlusedA.2.6 KvaliteedijuhtimineA.2.7 Infotehnoloogiliste investeeringute järelvalve ja hindamise vajadus

A.3 Infotehnoloogia ökonoomikaA.3.1 Kliendi mõisteA.3.2 Äriplaanid ja teostuvusuuringud?????A.3.3 Kulud ja tuludA.3.4 Intellektuaalne kapitalA.3.5 Infotehnoloogiliste lahenduste hindamine

A.4 Internet ja uus majandusA.4.1 Uued võimalused

11

A.4.2 Äri- ja turundustrendid uues majandusesA.4.3 Uued mehhanismid ja struktuurid äris

A.5 ProjektihaldusA.5.1 PõhimõistedA.5.2 Aeg, hind ja kvaliteetA.5.3 Projekti organiseerimineA.5.4 Meetodid ja vahendid projekti plaanimiseks ning järelvalveksA.5.5 Projekti hindamine ja otsustusmeetodidA.5.6 Projekti- ja lepinguhaldusA.5.7 Infosüsteemid ja kvaliteetA.5.8 Kvaliteedijuhtimise metoodikad ja meetodid

A.6 Esitlus- ja suhtlusmeetodidA.6.1 TöörühmadA.6.2 Infotehnoloogia mõistete ja määratluste edastamineA.6.3 Dialoog infotehnoloogia spetsialistide ja teiste alade töötajate vahelA.6.4 Muutuste algatamineA.6.5 Audiovisuaalsed vahendid

A.7 Juriidilised ja eetilised küsimusedA.7.1 Intellektuaalne omand ja autoriõigusA.7.2 Juriidilised küsimusedA.7.3 Eetika ja tegevusjuhendidA.7.4 TurvalisusA.7.5 Tervishoid ja ohutus

12

B TEADMISTE VALDKOND – ARENDUS

INFOSÜSTEEMIDE HANKIMINE, ARENDUS JA TEOSTAMINEB.1 Süsteemiarenduse protsess ja meetodid

B.1.1 Rakendustarkvara ja süsteemitarkvaraB.1.2 Süsteemiarenduse põhimõtted ja metoodikadB.1.3 Süsteemiarenduse vahendidB.1.4 Tarkvara ja süsteemi testimineB.1.5 Süsteemi teostusB.1.6 Kontroll ja ohutus süsteemisB.1.7 Süsteemiarenduse ja levituse arengujooned

B.2 Andmehaldus ja andmebaasidB.2.1 Andmed ja informatsioonB.2.2 Andmed ja modelleerimineB.2.3 Failid ja andmebaasidB.2.4 AndmebaasihaldussüsteemidB.2.5 Andmeaidad ja andmekaevandamineB.2.6 RelatsioonmudelB.2.7 Päringud ja aruandedB.2.8 Andmebaasi haldusB.2.9 Andmete turvalisus ja terviklus

B.3 ProgrammeerimineB.3.1 Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikadB.3.2 Andmestruktuurid ja algoritmidB.3.3 Programmeerimiskeelte tüübidB.3.4 Sissejuhatus programmeerimismõistetesseB.3.5 TestimineB.3.6 DokumenteerimineB.3.7 HooldusB.3.8 Programmeerimisnäited

B.4 Kasutajaliides ja veebiarendusB.4.1 Inimese ja arvuti suhtlusB.4.3 Ajakohased meetodid ja tehnikadB.4.4 Kasutajaliideste juhised ja standardidB.4.5 Veebikarakteristikud, võimalused ja piirangudB.4.6 Hüpertekst ja hüpermeediumB.4.7 Veebiprojekteerimise kesksed probleemidB.4.8 Veebilehtede projekteerimine

12

C TEADMISTE VALDKOND – HALDUS

INFOSÜSTEEMIDE HALDUS JA TUGIC.1 Arvutite komponendid ja arhitektuur

C.1.1 Arvuti riistvarakomponendidC.1.2 Arvuti arhitektuurC.1.3 Arvuti multimeediumkomponendid

C.2 OperatsioonisüsteemidC.2.1 PõhimõttedC.2.2 Konkurentsed ja paralleelprotsessidC.2.3 MäluhaldusC.2.4 Turvalisus ja kaitseC.2.5 Operatsioonisüsteemide näited

C.3 Side ja võrgudC.3.1 Side põhimõttedC.3.2 Võrgu komponendid ja arhitektuuridC.3.3 Sideprotokollid

C.4 VõrguteenusedC.4.1 Võrgu turvalisusC.4.2 Domeeninimede süsteem (DNS)C.4.3 Ülemaailmne võrgustik WWWC.4.4 ElektronpostC.4.5 Multimeediumi mõju

C.5 Raadio- ja mobiilside -põhised arvutisüsteemidC.5.1 Raadioside põhimõttedC.5.2 RaadiovõrgudC.5.3 Mobiilaparaatide protokollid

C.6 VõrguhaldusC.6.1 Võrguhalduse põhimõttedC.6.2 Lihtne võrguhaldusprotokoll SNMPC.6.3 Võrguhalduse vahendid

C.7 Teenuse pakkumine ja tugiC.7.1 Kliendisuhted ja teeninduslepingudC.7.2 Jõudlusplaan ja taasteplaanC.7.3 KäideldavushaldusC.7.4 TeeninduslettC.7.5 Muutusehaldus

12

Documents

Sillamäe Kutsekool - IT Collegeenos.itcollege.ee/~lepikult/VOTA/Haapsalu/A-oppekava-4a... · Web viewObjektideks võivad näiteks olla kas eksperimendi läbiviimise jaoks projekteeritavad