Külastusmäng

Unustatudmõisad

2018

Osale loosimises

Külastusmäng UNUSTATUD MÕISAD

2018

Kohtume mõisas!

Eesti Mõisakoolide Ühendus

Kakskümmend seitse mõisakompleksi, milledest osades

asuvad koolid, on külalistele sel aastal neljal päeval avatud.

Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga

jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud.

Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära

rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 6 mõisat külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel Kiltsi mõisas toimuvalelõpupeole.

Lisaküsimustele õigesti vastanute vahel lähevad loosimisele Eesti ajalugu ja mõisaid tutvustavad raamatud.

Loosimisel osalemiseks saatke külastusraamatu viimane leht täidetuna hiljemalt 31. augustiks 2018MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühendus aadressile Kõpu alevik, Viljandi mnt 1, Viljandimaa 71201.

Külastuspäevad:

5.00 EURäi kt s asvanud 2.00 EUR

õpilased, pensionärid 1.00 EUR

Loe ka www.moisakoolid.ee

Mõisad avatud 10.00-18.00

21. ja 22. juuli; 4. ja 18. august

pered Külastustasud:

Visiting days:

5.00 EURadults 2.00 EUR

students, pensioners 1.00 EUR

Read also - www.moisakoolid.ee

2018

Manors open from 10:00-18:00

July 21 and 22; August 4 and 18

familiesVisiting fees:

Visitors attending the visiting game will receive a participant book from the first manor visited, in which they will collect templets from the manors on the visitation days. In the autumn, at the final party taking place at Kiltsi Manor, invitations will be drawn between those who have visited at least 6 manors.

Books introducing Estonian history and manors will be drawn between the respondents who answered the additional questions correctly.

To participate in the draw, please send the last page of the participation book filled in by 31 August 2018 at the latestAssociation of the Association of Estonian Manor Schools at Kõpu Town Viljandi mnt 1, Viljandi County 71201.

We will meet at the manor!

The Association of Estonian Manor Schools

Take part in the draw

Visiting Game - FORGOTTEN MANORS

Twenty-seven manor estates, some of which accommodate

schools, are open to guests this year for four days. Every

weekend, as a minimum program, a guided tour of the estates

is carried out at every full hour, exhibitions and cafes are open.

In addition, concerts, workshops, and other interesting events

are organized to highlight the strength of the schools and the

special features of the manors.

2018

2018

Arukülamõis

Anija mõis

Harjumaa

Anija mõis võinuks

juba unustatud olla,

kui poleks leidunud

hoolivaid inimesi, kes mõisasüdant elus ja külalistele avatud

hoiavad. Tulge vaatama kuidas vähesega palju saab. Kui mõisas

koolipidamine lõpetati, asutati varade haldamiseks ja sündmuste

korraldamiseks sihtasutus.

Atla mõisAtla - Attel

Kas see on ikka sama häärber, mis 18. sajandi lõpus valmis?

On teada, et mõisa peahoonet on ümber ehitatud, maha põle-

tatud, üles ehitatud, hüljatud, renoveeritud... Küsige mõisa-

rahva käest. Eravalduses mõis on tänapäeval tuntud keraamika

valmistamise ja kursuste korraldamise poolest.

Aruküla mõisa häär-beri, ühekorruselise pika klassitsistliku kivihoone, lasid von Baranoffid ehitada 19. sajandi esimese veerandi lõpus. Pea sada aastat hiljem ehitati peale puidust teine korrus, mis oluliselt muutis hoone ilmet. Mõisas on säilinud ka mitmed kõrvalhooned. Alates 1921. aastast on mõis koolide kasutuses. Aruküla Vaba Waldorfkool alustas tegevust 1992. aastal.

Ravila mõis

Ravila mõisa arendustöö ees-märk on korras-

tada mõisahoonedja mõisapark, pakkuda mitmekülgseid vaba aja veetmise võima-

lusi. Mõisas korraldatakse näitusi, kontserte, kunsti- ja käsi-

töökursusi, avatud on kunsti-ja käsitööbutiik, keraamikakoda.

Võimalik on üritusteks ruume rentida, pakutakse majutusteenust.

Kahekorruseline neogooti stiilis mõisamaja valmis 1894. aastal.

Puhta vuugiga laotud hoone ehitusmaterjaliks kasutati koha-

pealset paekivi, nõndanimetatud Vasalemma marmorit.

Alates 1922. aastast tegutseb mõisas kool.

Vasalemma mõis

Kumna mõis

kordselt kohta

külastasid, leidsid eest väga õnnetus seisus peahoone:

aknad ja uksed puudusid, galerii müürid olid lõhutud, seinad

soditud...

Aga tundlik silm aimas kunagist ilu ja suursugusust.

Kui Kumna mõisa

tänased omanikud

1999. aastal esma-

Vääna mõis

Von Stackelbergide

omanduses olnud

hilisbarokne här-

rastemaja valmis

1797. aastal. Eesti ühe omapärasema mõisahoone kujunda-

misel kasutas Itaaliast kutsutud arhitekt Uudsena madala

kaldega katust, mida algselt ääristas liivakivist skulptuuridega

balustraad.

Alates 1920. aastast on mõisahoones kool.

Hiiumaa

Ida -Virumaa

Esinduslik histo-

ritsistlikus stiilis

härrastemaja ehitati

1885-1888 aastatel arhitekt F. Modi juhtimisel. Hoonel on neo-

gooti stiilis astmikviil ning renessansstiilile omased kaaraknad.

Vaheldusrikkust lisab suur park. Kool tegutseb mõisas alates

1921. aastast. Põhjalikult restaureeriti hoone 2016 aastal.

Illuka mõis

Vana ühekorruse-

lise mõisahoone

asemele ehitati 1755-1760 esinduslik kahekorruseline murd-

kelpkatusega barokkloss. Ühekorruselised tiibehitised valmisid

1772. aastal. Eriti kunstiväärtuslikud on barokne peauks ning

vestibüüli interjöör. Härrastemajas tegutsevad Hiiumaa

ametikool ning Suuremõisa Põhikool.

Hiiu-Suuremõisa

mõis

Maidla mõis

Purtse jõe ääres

asuv härrastemaja

on Dürschmidti

kavandite järgi

ehitatud 1764-1767 aastatel. Eesti ühe stiilipuhtama barokk-mõisa peahoone fassaadikrohvi on tumendamiseks lisatud

klaasikilde ja kivisütt. Värskelt renoveeritud härrastemajas

tegutseb Maidla Põhikool alates 1925. aastast.

Vene ohvitser Carl Friedrich von Toll ostis mõisa 1820.

aastal. Pärast 1824. aasta tulekahju ehitati hoone varaklassit-sistlikku stiili järgides ümber. Hoone ette rajati kõrge sammas-portikus, fassaad kaunistati ampiirstiilis loorberipärgadega. Tähelepanu väärivad veel parki ümbritsev sepisaed, kaevu-

paviljon ja Tollide matusekabel. Kool asub hoones 1920.

Aruküla mõis (Koeru)

Puurmanimõis

Järvamaa

Jõgevamaa

Suurejooneline härrastemaja ehitati aastatel 1877-1881endise puidust hoone asemele. Hästi on säilinud neorenessansist mõjutatud nurgatorn ja fassaadidekoor. Interjööris leidub rokokoo ja klassitsismi elemente. 1926. aastast töötab mõisas kool.

Mõisatest

Sada aastat tagasi.

Pargid võsastusid. Mõisa köis, las lohiseb. Veidi parem saatus

oli häärberitel, kuhu asutati koolid – sellega säilitati osa väär-

tuslikust arhitektuuripärandist.

Kes oleks võinud seda arvata, et sada aastat hiljem mõisad

unustusest üles äratatakse. Tubli kümmekond aastat on

mõisaid, milles koolid asuvad, hea tahtmise ja toetuste abil

renoveeritud. Oleks ülekohtune siin mõnda neist nimetada,

enamus mõisatest, kus veel kooli peetakse on hoolitsevat

kätt tunda saanud.

Veelgi enam võime rõõmustada mõisate üle, millest mõned

üsna lootusetust seisust elu sisse saanud, mõned sõna selgei-

mas tähenduses, tuhast tõusnud. Eravaldusesse jõudnud

häärbereid ja majandushooneid, mis külastamiseks avatud,

tuleb järjest juurde. Ühed uhkemalt, teised vähesemate võima-

lustega korrastatud, aga omanike püüdlusi ja eneseteostust

märkab neis kõigis.

Koolidest mõisates

2005. aasta alguses asus Eesti mõisates 63.kooli. Enamik

kooli- ja omavalitsusjuhte olid aru saanud, et tähtis ei ole

mõisate ümberehitamine koolideks, vaid see, et häärberi

restaureerimisega saavutatakse konkurentsivõimelise hariduse

andmiseks unikaalne keskkond. Viimasel aastakümnel on

mitmeid mõisaid üle Eesti tänu headele meistrioskustele ja

traditsiooniliste materjalide kasutamisele eeskujulikult

restaureeritud. Kiltsi, Mooste, Vääna on mõned näited. Paljud

koolid on avanud mõisates muuseumitoad, taas on käivitatud

kodu-uurimuslik tegevus. Koolide kasutuses olevates mõisates

on, mida vaadata ja koolid on valmis ka oma unustatud ja

taas avastatud mõisaid külalistele näitama.

Manor testOne hundred years ago.The park areas became overgrown, it's the Manor's rope, let it drag. The manor houses where schools were established faced a somewhat better fate - thereby some of the valuable architectural heritage was retained.

Who could have guessed that one hundred years later, the estates would be raised from oblivion? For a good ten years, renovation of the manors accommo-dating schools has been going on with the help of goodwill and grants. It would be unfair to name some of them here, as most of the manors where there are schools have been taken care of.

Even more, we can rejoice at the mansions, some of which have been revived from quite a hopeless situation and some have literally been resurrected from the ashes. There are more and more mansions and commercial buildings that ended up in private hands but open to the public. Some have been renovated in a real fancy way and others with a little more modest means, but the aspirations and self-realization of the owners are visible in all of them.

About the schools in manors

At the beginning of 2005, 63 schools were located in an Estonian manor.

Most school and municipality leaders had come to the understanding that it

is not just the conversion of manors to schools that is important, but that

the restoration of a mansion provides a unique environment for the provision

of competitive education. Over the past decade, several manors have been

excellently renovated across Estonia thanks to good master skills and use

of traditional materials. Kiltsi, Mooste, Vääna are some of the examples.

Many schools have opened museum rooms in the manor, and home-study

activities have been launched again. The manors used by schools have a lot

of interesting characteristics to explore, and schools are also ready to show

their forgotten and once again discovered manors to visitors.

Tests par muižām

Kiltsi mõis

Endise vasalli-

linnuse varemeid

ära kasutades

ehitati aastatel 1784-1790 barokne härrastemaja.

Esimest venelaste ümbermaailmareisi juhtinud Adam Johann

von Krusenstern ostis mõisa 1801. aastal ja asus sinna elama.

Kool tegutseb mõisas alates aastast 1920.

Lääne-Virumaa

Koigimõis

Ehk on mõnel veel meeles nõukaaegne raha ja asjade loterii.

Koigi mõisas olevat juba 1823.aastal suur raha ja valduste

loosimine korraldatud. Leskproua Anna Christina von

Grünewaldt jagas nii oma nelja poja vahel isa pärandi.

Jäneda mõisa

pikas ajaloos on

koht paljudel tun-

tud aadliperedel:

Taubed, Fersenid,

Maydellid, Baggehufwudtid, Löwensternid, Benckendorfid…

Austatud mõisahärradest hoopis värvikamat elu elas proua

Maria Zakrevskaja Benckendorf, kellel olid lähedased suhted

kuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert George Wells´ga.

Jäneda mõis

Peterburi Kunstide

Akadeemia aka-

deemik Carl Timoleon von Neff rajas oma jooniste järgi Eesti

ühe ilmekama neorenessanss-stiilis mõisahoone aastatel

1866-1873. Hoonesse mahutati Neffi hinnaline kunstikogu.

Aastast 1944 tegutseb mõisas kool.

Muuga mõis

19. sajandi alguses

oli mõis von Baeride

valduses.

Seal möödusid tun-

tud bioloog Karl

Ernst von Baeri lapsepõlveaastad. Kahekorruseline historistlik

mõisamaja valmis 1862. aastal.

Nurgatornidega tellishoones asub kool. Peahoone vastas üle

tiigi ootavad restaureerimist viinaköök ja töölistemaja.

Lasila mõis

Historitsistlik puidust kahekorruseline kontorihoone ehk

mõisamaja valmis 1872. aastal. Kaunil jõekaldal asuvas

hoones tegutsevad raamatukogu ja rahvamaja.

Võidula mõis

Pärnumaa

maadele, Käru jõe kaldale rajati 1822. aastal klaasivabrik.

Vändra mõisa

Põlvamaa

Raplamaa

Mõisa hilisklassit-sistlik peahoone ehk Sillapää loss valmis 1850.tel aastatel. Räpinale tuntust toonud paberiveski rajati Võhandu

jõele juba 1734.aastal. Räpinas valmistatud paberile trükiti

Tsaari Venemaa ja hiljem Eesti Vabariigi rahatähti. Mõisa külastades otsige üles ka „musitempel“.

Räpina mõis

2017.a. parimakskultuurimõisakstituleeritud

Raikkülas saab näha – kuulda mida noor mõisapere suure

tahtmise ja töökusega saavutanud on. Häärberis pole küll

veel parkette ja lühtreid, aga kultuuriloo hoidmisele pühen-

dumist paistab igal sammul.

Raikküla mõis

Endisest vasall-

linnusest paari

kilomeetri kaugu-

sele ehitati aastail

1772-1775 varaklassitsistlik härrastemaja. 1905. aastal pandi

hoone põlema. Mõis taastati algsele lähedasel kujul 1914.

aastaks. Soklikorruse seinal on kaks Pompejist pärit antiik-

reljeefi. Mõisas asub Vana-Vigala Põhikool.

Vana-Vigala

mõis

1860-ndatel valmis endise hoone kohale historitsistlik härras-

temaja, mille keskel kõrgus kolmekorruseline torn.

1933.aastal asus hoonesse kool. Torn lammutati ümber-

ehituste käigus.

Palupera mõis

Vana-Kuustemõis

Valgamaa

Tartumaa

Viljandimaa

Kärstna mõis

Peab olema vähe-malt veerandsada aastat vana, et mäletada, kuidas

koolilapsed pioneerirätid kaelas trummipõrina saatel mõisa-saalis rivisammu harjutasid. Tol ajal püüti mõisamiljööd igativarjata, et noori ideoloogiliselt kergem mõjutada oleks. Kärstna

oli üks tubli erand – ehtne mõisakool ka nõuka ajal. Nüüd onküll ääremaal asuv kool lasteaiaks kahanenud.

Kahekorruseline häärber ehitati 18. sajandi teisel poolel. Värvika

ajalooga mõisas on sündinud Hiiumaa "hull krahv" Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg ja kooli on siin peetud juba sügaval tsaariajal - aastatel 1834-1838 Vaste-Kuuste Põllumajanduse Instituut. Nüüd õpivad mõisamajas Vana-Kuuste Põhikooli poisid ja tüdrukud.

Hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1840. aastal. Algselt

ühekorruselistele tiibadele ehitati peale teine korrus.

Esimesed õpilased võeti vastu juba 1920. aastal. Mõisa-

hoonetes tegutseb Viljandi Kutseõppekeskus.

Vana-Võidu mõis

Rogosi mõis

Keskaegse vasallilinnuse kohale ehitati 18. sajandi lõpus barokne

härrastemaja. 19. sajandi teisel poolel toimusid hoone ümber-

ehitustööd, samal ajal sai ka historitsistliku välimuse mõisa

väravatorn. Aastal 1934 alustas härrastemajas tegevust kool.

Ühekorruseline

härrastemaja

valmis aastal 1767.

Klassitsistliku ilme sai hoone 19. sajandi alguses toimunud

ümberehitusega. Härrastemaja fuajees võtavad külastajaid

vastu hinnalised hilisbaroksed pargiskulptuurid Justitia ja

Prudentia. Salongis kohtutakse admiral Peter von Siversiga.

Õisu mõis

Võrumaa

Filmi „Seltsimees laps“ võtted toimusid kolmes Eesti mõisas.

.......................................................................................

Kelle järgi on saanud nime mitmed neemed ja saared,

muuhulgas ka purjelaev (pildil) ja

kraater kuul?

.......................................................................................

By whom have several capes, islands,

also a sailing ship (in the picture)

and crater on the moon been named after?

Nimetage mõis kus valmistatakse kaunist ja vastupidavat

keraamikat.

.......................................................................................

Name the manor, where

fine-looking and durable pottery

is produced

Lisaküsimused /Additional questions

Üks neist oli Rägavere.

Nimetage teised.

The film "The Little Comrade"

was enacted in three Estonian manors.

One of them was the Rägavere manor.

Name the other ones.

Osaleja andmed / The data of the participans:

Nimi/Name: ...........................................................................................

Tel: .........................................................................................................

E-mail: ..................................................................................................

Aadress /Address: ...............................................................................

.................................................................................................................

Külastasin mõisaid / üksi peregaI visited manors alone with my family

Anija Aruküla Atla Kumna

Ravila Vasalemma Vääna Hiiu-

Suuremõisa

Illuka Maidla PuurmaniAruküla(Koeru)

Koigi Kiltsi Jäneda Lasila

Muuga Võidula Räpina Raikküla

Vana-Vigala Vana-Kuuste Palupera Kärstna

Vana-Võidu Õisu Rogosi

Kultuuriministeerium: www.kul.ee

Muinsuskaitseamet: www.muinas.ee

Eesti Mõisakoolide Ühendus: www.moisakoolid.ee

Unustatud mõisad

Trükikoda: Pajo AS

Pildid, tekstid: Urmas Tuuleveski, Tõnu Kiviloo, Jaan Vali,

Valdo Praust

Küljendaja: Sigrid Kink

Toetab: Kultuuriministeerium