7

- 1 -

Miks hakata viikingiks?

„Pea meeles, et inimese elu on lühike, aga ta teod elavad kaua pärast teda.“

– „Kuninga peegel“

×|×|×|×|×|×|×|×|×|×

T änavust jõuluaega arvestavad kristlased 991. aastaks pärast oma jumala sündi. Talve esimene lumi sadas maha kaks nädalat

tagasi ning käes on pikimad ja pimedaimad ööd. Kuid siin, kojas, jätkub kõigile soojust ja valgust, seltskonda ning ohtralt õlut, peent nisuleiba ja praeliha. Enamik inimesi on juba purjus ning pika laua taga praalivad jarl ja tema hirð’i viikingisõdalased häälekalt mullu-suviste Inglismaal tehtud röövretkedega: kuidas nad võitlesid koos Olav Tryggvasoniga, kui see tappis Maldoni all vahva ealdorman’i Byrhtnothi ja sundis inglased oma vääritu elu eest põgenema. Ja kuidas inglaste argpüksist kuningas Ethelred maksis viikingitele mitu tuhat naela hõbedat, et nad koju ära läheksid. Ja kuidas nad järgmisel suvel uue saagi järele lähevad!

Vaata nende sõdalaste peeneid rõivaid, tõrvikute paistel sädele-vaid raskeid sõlgi ja käevõrusid – need kõik on jarli kingitud, kuid inglaste rahaga kinni makstud. Viikingite päralt on jõukus, kuulsus ja au. Poisikeste nägudel särab imetlus, ükski retkele minemata jät-nud isa ei tunne end piisavalt mehena ega tihka sõdalastele silmagi vaadata. Tüdrukud aga, vastupidi, püüavad viikingite pilku tabada. Isegi orjatarid ei löö täna silmi maha.

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

8

Kui mõnus oleks sinu meelest see, kui sul oleks oma koht pin-gil jarli pidulaua ääres ning su käsivarred ja sõrmed oleksid tema kingitud sõrmustest rasked? Kui mõnus oleks teada, et kõik teised sind kardavad või kadestavad? Et skaldid laulavad su vägitegudest veel kaua pärast su surma, kui viletsamad mehed on juba ammu unustatud?

Kui sulle madistamine meeldib, siis loe edasi! siit leiad kõik praktilised nõuanded selle kohta, kuidas saada edukaks viikingiks. Kuid see karjäär ei sobi igaühele. Kui oled nõus oma isaga, kes ütleb, et parem on olla elus koer kui surnud lõvi, jää parem oma adra taha käima – sinus pole seda, mida viikingiks saamiseks vaja. Meie ajal on sõda peaaegu kindel tee rikkuse ja kuulsuseni, kuid edukaid vii-kingeid ei kohelda sangaritena mitte asjata. Kuulsuse hind on tihti lühike elu ning iga viikingi kohta, kes tuleb koju kulla- ja hõbeda-laadungiga, on teine, kes langeb, oda soolikates, või läheb uppuva

Pealik kostitab pidulauas oma sõdalasi, teised kannavad neile roogi ette. Edukat viikingisõdalast ootab ees privilegeeritud elu.

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

9

laevaga põhja. aga milline elu see on – milline tasu ootab vaprat sõdalast! Milliseid kaugeid kante saab ta rüüstata, enne kui talvi-sed lõkketuled teda koju kutsuvad! Ja ära unusta sedagi, et nornid määrasid su surmapäeva kindlaks niipea, kui sa sündisid – sellest ei ela sa nagunii hetkegi kauem, ükskõik kui kaugele sa taplemisest hoidud. Ära oota, et saatus tabaks sind argpüksina voodis lesimas: „ükskord sa küll sured, kuid kuulsus ei sure iial mehe jaoks, kes on selle välja teeninud“.

Viikingielu

Parim viis tutvuda suurte viikingisõdalaste elu ja saavutustega on kuulata saagasid. need räägivad sageli sündmustest, mis

juhtusid kaua aega tagasi, seepärast ära usu kõike, mida kuuled, aga muljeid on sealt väga hea ammutada:

Nõndamoodi Svein elaski. Talved veetis ta kodus Gairsay saarel, kus ta võõrustas enda kulul umbes kaheksatkümmet meest. Tema joomasaal oli nii suur, et terves Orkney saarestikus ei leidunud sellele võrdset. Kevaditi oli tal tegemist rohkem kui küll, suuresti seemnete mahapanekuga, millel ta ise hoolega silma peal pidas. Kui see töö oli tehtud, siirdus ta rüüsteretkedele Sudrey saartele ja Iirimaale (seda nimetas ta oma „kevadretkeks“) ning naasis kohe pärast suvist pööripäeva koju, kuhu jäi seniks, kuni vili sai koristatud ja terad kenasti aita. Seejärel läks ta uuesti röövretkele ega tulnud kunagi tagasi enne, kui esimene talvekuu lõppenud. Seda nimetas ta oma „sügisretkeks“.

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

10

Kes see viiking õigupoolest üldse on?Kas sa oled viimased 200 aastat maganud või? Viiking on piraat, rüüstaja ja röövija. Keegi ei tea päris täpselt, kust see sõna pärit on, kuid tõenäoselt tähendab see „lahtede mehi“, vahest seepärast, et tihti varitsesid viikingid just lahtedes ettevaatamatuid kaubalaevu. Võõramaalased arvavad, et igaüks, kes elab skandinaavias, on vii-king. see on mõistetav, sest viikingid on ainsad skandinaavlased, keda enamik välismaalasi elu sees näeb, kuid tõest jääb see üpris kaugele. Vaid neil, kes käivad röövretkedel, on õigus end viikingi-teks nimetada. Enamik inimesi püsib rahulikult oma talus või peab oma ametit ning väldib iga hinna eest vägivalda, kuigi seda on neil tormilistel aegadel lihtsam öelda kui teha.

Vihje: kui sa oled juhtumisi nii uimane, et ei tea sedagi, kus sa elad, siis skandinaavia on kolm Euroopa põhjaosa maad kokku: Taani, norra ja Rootsi.

Miks hakata viikingiks?„seega on vaesus sundinud neid kõikjal üle ilma käima ning piraadi retkedelt toovad nad koju rohkesti mitmete maade rikku-si. sel moel korvavad nad iseenda maa viljatust.“ Kuulates võõra-maalasi, nagu näiteks seda kristlasest preestrit, võiks arvata, et me peame rööv retkedel käima vaid seepärast, et me oleme vaesed. aga kui meie maa on nii viljatu, miks me siis nii pikka kasvu ja tugevad oleme, ah? Tegelikult pole sellist meest veel sündinudki, kes ei ih-kaks endale pisut rohkem varandust ja pisut rohkem maad. selleks et viikingiks hakata, on aga palju teisigi häid põhjusi; milline neist sulle kõige paremini passib, oleneb sinu kohast ühiskonnas.

Kuningas. Olgu, ilmselt sa pole kuningas. Kuid iga viiking peab teadma, kelle eest ja miks ta võitleb. Kuningad on sotsiaalse hie-

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

11

rarhia tipp, teistest inimestest eristab neid kuninglik veri ja jumalik pärit olu. Kuningad on viimase 200 aasta jooksul üha rohkem võimu kätte võidelnud, kuid nende elu pole ikka veel ohutu. Kuigi sinust saab kõige tõenäosemalt kuningas vaid siis, kui su isa oli kuningas, võib teoreetiliselt saada kuningaks iga mees, kelle soontes voolab kuninglik veri. seepärast ongi pärilusvaidlused ja kodusõjad nõn-da levinud. Kuningad peavad olema head sõjamehed, et neil oleks lootust troonil püsida. samuti peab neil olema varandust, et palgata endale salk ustavaid sõdalasi ja neid enda ligi hoida. see ongi hirð: ühtaegu kuninga ihukaitse ja kuningliku sõjaväe tuumik.

Kuningatel pole õigust makse kehtestada ning kuninga maadelt ja tollidelt kogunev tulu pole kunagi piisav, et sõdalased rahul olek-sid – küllap oled isegi täheldanud nende täitmatut nälga ehete ja peente relvade järele. Viikingite meretaguste röövretkede korralda-mine on kuninga jaoks tõhus viis suurendada rüüstamisest ja anda-mitest kogunevat tulu ning samal ajal lahingus kuulsust võites tõsta oma tuntust väepealikuna. Edu kasvatab edu: lahingus saavutatud võit meelitab ligi sõjalisi jüngreid, aitab tuua uusi võite ja suuremat võimu (ning vähendada alamate mässuhimu!). siiski on pidevale sõdimisele pühendatud elu ohtlik ning vaid vähe-sed kuningad surevad omaenda voodis. Õigesti on öeldud, et kuningas ollakse „kuulsuse, mitte pika elu nimel“.

Merekuningas. skandinaavia kuningad va-litsevad pigem inimesi kui maavaldusi. see-pärast võidakse kuninglikku verd mehi ni-

Sinagi näeksid murelik välja, kui peaksid selle kuninga nahas olema. Küllap ta mõtleb, kuidas oma ihukaitseväge ustavana hoida. Lahenduseks võib olla viikingite rüüsteretk Inglismaale.

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

12

metada kuningaks, kuigi neil pole mingit kuningriikigi. nad ei pea tegema muud kui meelitama oma alluvusse sõdalasi – ja neid enda ligi hoidma! Tänu oma kuningliku vere lummusele polegi see nõn-da keeruline. Viikingiretkede juhtimine on nende maatute „mere-kuningate“ jaoks hea võimalus – ja kui nad saavad küllalt jõukaks ja kuulsaks, võib neil koju naastes õnnestuda ka mõni kuningriik endal valdusse haarata. Või siis vallutada mõni meretagune kuning-riik, nagu see õnnestus merekuningate liidu juhitud Taani väel, mis tungis 865. aastal Inglismaale.

Niipea kui Olav Haraldsson hankis endale laeva ja mehed, andis meeskond talle kuninga tiitli; see oli nimelt tavaks, et need väepealikud, kes olid kuninglikku päritolu

või läksid viikingite röövretkele, said otsekohe kuninga tiitli, kuigi neil endil polnud maad ega kuningriiki. – Snorri Sturluson, „Püha Olavi saaga“

Jarl. Kui sul eriti hästi veab, sünnid sa jarli pojana. Võimukate piir-kondlike magnaatidena on jarlid aristokraatia tipp ning kunin-ga järel tähtsuselt teisel kohal. Vägevaimail jarlidel, nagu hlaðiri håkonil ja Orkney sigurdil, on peaaegu sama palju võimu, rikkust ja sõjamehi kui kuningatel, kuid mõistagi jääb neil vajaka sellest eri-lisest autoriteedist, mida võib anda vaid kuninglik veri. Omal ajal võisid jarlid teha, mida tahtsid, aga nüüd, mil kuningad on rohkem jõudu kogunud, on see üha raskem. seepärast on viikingiretked jar-lidele hea võimalus kasvatada oma jõukust ja kindlustada sõjaväe ustavust ning sellega oma staatust säilitada.

Hersir. see on alustamiseks suurepärane positsioon. Kui sul on küllalt jõukust, et end vajaliku kraamiga varustada, aga mitte iial küllalt, et oma auahnust rahuldada, oled just see, keda vaja! Ka „maavaldajateks“ nimetatud hersirid moodustavad aristokraatia

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

13

madalaima astme. nad on kohalikud kogukonnapealikud, kel on ulatuslikud maavaldused ning palju rentnikke ja ülalpeetavaid, nad juhivad oma ringkonna tingi ehk nõukogu ja mobiliseerivad sõja-ajal maakaitseväe. hersirid on küllalt jõukad, et end sõjaks hästi varustada (kuidas see täpselt käib, saad hiljem teada), ja nad moo-dustavad iga viikingisõjaväe selgroo. hersiril on oma pikklaev või vähemalt kuulub ta laeva osanike sekka. Rentnikest ja kohalikest maaomanikest meeskonna moodustanud, võib hersir omal kulul või koos mõne teise hersiriga väiksemaid röövretki korraldada. sa-muti võib hersir võtta oma laeva ja meeskonna ning liituda mõne jarli või kuninga juhitud suure rüüstajate väega. Enamik kuningate ja jarlide hirð’i kuuluvaist sõdalastest on hersirid.

Kuningavõimu kasv on hersireid suuresti mõjutanud. Mõnigi neist on kuninga teenistusse astumisest kasu lõiganud, kuid seeläbi kohalike seas autoriteedi minetanud, ja see on nende tegutsemisva-badust piiranud. Ja nad pole küllalt rikkad, et ise enda eest seista, kui kuningaga peaks tüli tekkima. Enamik hersireid lihtsalt lepib selle-ga ning võtab viikingiretki pisut lisatulu toova hooajatööna. nad ei hellita suuremaid poliitilisi ambitsioone, neile piisab, kui saavad

endast kodus hea mulje jätta. Möödunud aegadel aga läksid paljud, kellele ei meeldinud, kuidas kuningad

end liialt puhevile ajasid, mere taha maad ja elupaika otsima. Küllap sa oled kuul-nud eelmisel sajandil Islandile tehtud asundusretkedest – peamiselt juhtisid

neid just hersirid, kes lootsid endale pisut rohkem võimu saada.

Jarl (hobuse seljas) ja hersir. Mõlema tavapärane sõltumatus on kuningate

kasvava võimu läbi kannatada saanud, kuid just siin võib abi olla viikingiretkedest.

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

14

Praegusel ajal on kuningad isehakanud röövretkede korraldami-se suhtes vähem sallivad ja hersirid sõdivad tõenäoselt juba kunin-ga alluvuses. Kuigi tasu võib selle eest olla suurem, tunneb mõnigi vana sõdalane nostalgiat ammuste heade aegade järele, mil iga mees oli iseenda isand.

skandinaavias, nagu sa varsti teada saad, on vaid vanimal po-jal õigus isalt maad pärida. sa võid ju arvata, et päris jama on olla hersiri noorem poeg, aga vähemalt on isa andnud sulle korraliku sõjalise väljaõppe ja varustuse. sellega avaneb sul suurepärane või-malus olla sõdalane, ilma et sul kodus erilisi kohustusi oleks, ning viikingisõdalaste ridadest leiad sa palju teisi nooremaid poegi, kes loodavad meretagustel aladel endale maad võita või siis koguda pii-savalt jõukust, et end kodus maaomanikuna kehtestada. Ja muidugi, kui sa liitud hirð’iga, võid saada endale maatüki preemiaks hea tee-nistuse eest – kas pole ahvatlev?

Vabatmees. Vabatmeheks sündida pole igatahes sugugi halb. Va-batmehed on suurim skandinaavia ühiskonnakiht. nende hulka kuuluvad ka käsitöölised ja kaupmehed, kuid enamik on maaha-rijad, nende seas on palgalised, rentnikud ja ka vabad maaomani-kud. Mõnel jõukal maaomanikul on endal rentnikud. Kõigil vabat-meestel on sõnaõigus kohalikul tingil ja kohustus teenida kohalikus maakaitseväes. Enamik saab endale lubada vähemalt oda ja kilpi – sõdalase põhirelvastust –, aga paljudel on märksa etem varustus. Kui sa juhtud olema vaesemat sorti vabatmees või palgaline, võib su ainus relv olla kirves, millega endale küttepuid lõhud – hoiatan siis-ki, et rõngasrüüs inglasega kohtudes pole see just ideaalne varustus. Kui kohalik kogukonnavanem ei saa sulle relvi laenata, võidakse sind teenistusest sootuks vabastada, kuid selle asemel palutakse sul sõjaväele varusid loovutada.

Vabatmeeste hulka kuulub palju maad soovivaid mehi, kes astu-vad rõõmuga kohaliku kogukonnavanema laevameeskonda, lootes

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

15

meretagustel aladel maad vallutada või piisavalt rüüstata, et kodus maad osta. siiski ei võta kogukonnavanemad oma meeskonda iga-üht, vaid eelistavad paremini varustatud ja kogenumaid mehi. nii et kui sa oled liiga vaene, et endale relvi soetada, ei saa sa ka nende kasutamise kogemust, sind ei võeta meeskonda ja sa jäädki vaeseks.

Teisest küljest, kui sa oled riskivalmis käsitööline, on ka viikingi-väe sabas sörkimine hea ärivõimalus – laevad ja relvad nõuavad kogu aeg parandamist. sama lugu on siis, kui oled kaupmees – see amet täidab harva kogu päeva ning kaupmehe ja viikingi vaheline piir on nagunii õige ahtake. Kaupmehed peavad nii või teisiti relvas-tatud olema, et end piraatide vastu kaitsta, seega võivad nad endale hea võimaluse avanedes lubada pisut omaalgatuslikku rüüstamist. Viikingid ise muutuvad aga tihtilugu kaupmeesteks, et röövsaaki ja vange hõbeda vastu vahetada.

Ori. sant lugu. see pole kuigi hea stardipakk. Ori oled sa siis, kui su ema oli ori. Või ei põgenenud sa küllalt kärmesti, kui viikingid su kodukanti saabusid, ning sind võeti vangi ja müüdi maha. Ori on eraomand ja tal pole mingeid õigusi. Kui peremees tahab, võib ta oma orje maha lüüa, jumalatele ohverdada või suguiha rahul-damiseks tarvitada. sellest hoolimata peavad meesorjad vajaduse korral kohalikus maakaitseväes teenima ning täiesti tavaline on see-gi, et peremees annab oma orjadele relvad ja käsib neil naabritega veritasulahinguid pidada. sugugi kõiki orje ei kohelda halvasti ning

Naised ei saa ise sõdalasteks hakata, aga milline viiking ei rõõmustaks, kui mõni naine talle pärast päev läbi kestnud väsitavat rüüstamist laagris peekritäie mõdu pakub?

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

16

paljudele neist kingitakse ustavuse ja hea teenistuse eest vabadus. Kui nad on vabatmeeste sekka jõudnud, võib mõnelgi endisel or-jal avaneda võimalus viikingiks saada, kuid enamik jääb vabanedes küllap lihtsalt paikseks.

Naine. Viikingikarjäär pole kindlasti mitte sinu jaoks. naistest või-vad saada sõdalased vaid legendaarseist sangareist ja jumalaist kõ-nelevais saagades. siiski loe altpoolt (7. peatükist) laagriseltsiliseks olemise kohta.

Viikingite rüüsteretked: seniseid tipphetkiU 789 Kolm norra viikingilaeva maabub Lõuna-Inglismaal Port-

landis. Kohalikud peavad neid kaupmeesteks ja tulevad neid mere äärde tervitama. Ränk viga.

793 seda lugu mäletavad kõik: viikingid rüüstasid northumb-rias Lindisfarne’i saarel asunud kloostrit. Klooster oli täies-ti kaitsmata. Mungad arvasid, et pühakud hoolitsevad selle eest, aga võta näpust.

795 Viikingid rüüstavad Šotimaal Iona saarel asunud kloostrit ja võtavad seejärel ette järgmise kloostri Iirimaal. Veel kaks trobikonda munkasid peab oma pühakuis pettuma.

Niisugune pilt on nii mõnegi munga jaoks jäänud siinilmas viimaseks: salk mõõku ja kirveid viibutavaid viikingeid tungib tormijooksuga kloostrisse.

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

17

799 Esimene Frangi riiki korraldatud viikingiretk lõpeb traagi-liselt: mitu laeva jookseb akvitaania rannikul madalikule ning kohalikud vangistavad ja tapavad 105 viikingit.

810 Taanlaste kuningas gudfred rüüstab Frangi riigile kuu-lunud Friisimaad ja nõuab andamiks sada naela hõbedat. Ilmselt ei jää ta sõdalased saagi jagamisega rahule, sest üks neist tapab kuninga niipea, kui nad kodumaale jõuavad.

U 825 Viikingid hakkavad Fääri saari asustama. ainsad sealsed elanikud – mõned iiri mungad – teevad kähku minekut.

832 Viikingid rüüstavad armagh’s asunud tähtsat Iiri kiriku-keskust kuu aja jooksul kolm korda.

834–37 Jõukat Frangi sadamalinna Dorestadi rüüstatakse igal aas-tal. Tore väike tuluallikas.

839 Esimesed russid (Rootsi viikingid) tungivad Mikligardini

Salk russe (Rootsi viikingeid) saab Mikligardi rünnates Kreeka ratsaväe käest lüüa. Viikingidki ei saa alati oma tahtmist!

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

18

välja (seda linna nimetavad kreeklased Konstantinoopo-liks).

841 norra viikingid ehitavad Iirimaale Dublini lähedale kind-luse. sellest saab suur orjaturg.

843 Taani viikingid rajavad Frangi riiki püsiasula, kui on Loire’i jõe suudmes endale laagripaiga leidnud.

845 Teine taanlaste vägi jõuab Frangi riiki ning lööb seine’i ääres laagri püsti.

859–62 hastein ja Björn Raudkülg teevad rüüsteretke Vahemerel. Vägev värk, aga nad jäävad pooltest laevadest ilma.

860 Russide esimene rünnak Mikligardile lüüakse tagasi.

U 860 gardar svavarsson eksib atlandi ookeanil kursilt ja avastab asustamata saare Islandi. saar asustatakse umbes kümme aastat hiljem.

U 862 Rjurik hakkab gardarikis holmgardis vürstina valitsema.

865–76 suur taanlaste vägi vallutab ja asustab Ida-Inglismaa niidu-alad; nende järgi hüütakse seda kanti hiljem Danelaw’ks.

878 Wessexi kuningas alfred purustab Ethanduni (Edingtoni) all taanlaste väed ning teeb sellega lõpu taanlaste vallutus-retkedele Inglismaal.

882 Rjuriku kaaskondlane helgi (Oleg) vallutab Koenugardi (Kiievi) ja kuulutab selle russide riigi pealinnaks.

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

19

U 885 hafrsfjordi lahing: kuningas harald Kaunisjuus ühendab norra.

885–86 Viikingid piiravad tagajärjetult Pariisi.

891 Viikingid saavad Dyle’i lahingus frankidelt lüüa ning näl-jahäda tabab ka Frangi riiki; viikingid otsustavad hoopis Inglismaal õnne proovida.

892–94 Inglismaal valmistab Wessexi alfred viikingitele nii kõva peavalu, et nad otsustavad ettevõtmisest loobuda ja koju minna.

902 Iirlased tõrjuvad viikingid välja; paljud põgenikud asuvad elama Loode-Inglismaale.

911 Frangi riigi kuningas kuulutab seine’i viikingite juhi hrolfi Roueni hertsogiks.

Kui sa tahad ida pool russidega liituda, pead tihtilugu laeva üle maismaa tassima, et kärestikest hoiduda või ühest jõgikonnast teise pääseda.

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

20

912 alfredi poeg Edward Vanem alustab Danelaw’ vallutamist.

912–13 Russide rüüsteretk Kaspia merel lõpeb kehvasti.

917 Kui iirlased arvasid, et nägid viikingeid viimast korda, siis nad eksisid rängalt – kättemaksuhimulised tüübid tulevad tagasi ja vallutavad oma vanad asualad uuesti.

919 Viikingid vallutavad Rognvaldi juhtimisel Bretagne’i.

937 Inglaste kuningas athelstan purustab Brunanburh’i lahin-gus viikingite ja Šotlaste liitlasväed.

939 Viikingid lüüakse Bretagne’ist minema, kuid nüüd pole sealt nagunii enam suurt midagi rüüstata.

954 Järjekordne tagasilöök: Eirik Verekirves tõrjutakse Jorvi-kist (Yorkist) välja ja tapetakse stainmore’is. see lõpetab viikingite mõjuvõimu Inglismaal – vähemalt esialgu.

978 Inglismaa tugevate kuningate jada lõpeb Ethelred nõutu kroonimisega (me ju teadsime, et kaua see kesta ei saa).

980 Taanlased rüüstavad southamptonit ja viivad enamiku selle elanikkonnast vangidena minema. Paistab, et vanad head ajad on tagasi tulemas.

988 Mikligardi kreeklasest keiser asutab Varjaagide Kaardiväe.

991 Pärast seda kui Olav Tryggvason inglasi Maldoni all või-dab, on kuningas Ethelred igati valmis andamit maksma!

MIKs haKaTa VIIKIngIKs?

21

Vihje: selles sündmuste loetelus oled sa kohanud hulganisti uusi kohanimesid – ja edasi lugedes kohtad sa neid veelgi enam. Orienteerumiseks vaata raamatu lõpus olevat kaarti. seal on ka sõnastik, mis aitab sind tundmatute mõistete osas.