Kohalike omavalitsuste koostöögruppide Tallinna tegevussuuna tulemused

Uuringu lõppraportOktoober 2019

Kohalike omavalitsuste koostöögruppide Tallinna tegevussuuna tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondi kaas-rahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Uuring teostati Tallinna Spordi- ja Noorsooameti tellimusel. Tegevus oli seotud riigihanke „Raamlepin-gute sõlmimine noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks pakutavate täiendavate noorsootöö teenuste osutamiseks Tallinna linnas“ (viitenumber 186278) hankelepingu rakendamisega.

Uuringu teostas MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Uuringuraporti autorid on Jaan Aps, Aune Lille-mets ja Carmen Akkermann. Uuringu teostamises osalesid veel Andrei Sadovoi, Erkki Kubber, Karin Kruup, Kerly Piirsalu, Marko Uibu ja Vladislava Oleinik.

Uuringu autorid tänavad nõu ja abi eest Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse esindajaid ning kõigi KTG programmi tegevuste koordinaatoreid ja elluviijaid.

3

Sisukord

Lühikokkuvõte 4

Uuringu metoodika ja analüüsitegevused 14Metoodilised valikud 14Kvantitatiivne analüüs (noorte osalus) 15Kvalitatiivne analüüs (noortele suunatud tegevused) 16

Tegevuste muutuse teooriate koostamine 17Tegevuste progressi jälgimine 18Tegevuste vaatlemine 19Noorte tagasiside jälgimine 21

Tegevuste profiilide koostamine 22Kvalitatiivne analüüs (koostöövõrgustik) 22

Võrgustiku osapoolte küsitlemine ja võrgustiku suhete analüüs 22Võrgustikukohtumiste vaatlemine 24Võrgustiku Facebooki-grupi analüüs 24

Järeldused ja soovitused 25Koostöövõrgustiku arendamine 25

Positiivsed mõjud 28Soovitused edasiseks 30

Tegevuste asjakohasus, mõju ja jätkusuutlikkuse potentsiaal 38Üldised soovitused edasiseks 47Üldhinnang programmile 51

Lisad 56Lisa 1. Tegevussuundade nimede ametlikud ja lühiversioonid 56Lisa 2. Võrgustikuanalüüsi küsimustike vormid 57Lisa 3. Facebooki grupi analüüs 64Lisa 4. Tegevuste profiilid 67

Profiil: 1.1. Mustamäe „Ellujääjate“ programm 67Profiil: 1.2. Lasnamäe sotsiaalsete oskuste programm „Vaade tulevikku“ 76Profiil: 1.3. Põhja-Tallinna „Tänavakultuuri teemaline programm“ 84Profiil: 2. Noortekeskuste teenuste analüüs ja avatud poole teenuste disain 93Profiil: 3. Sotsiaalset ettevõtlikkust toetavad tegevused Põhja-Tallinnas 96Profiil: 4. Noorema sihtgrupi sotsiaalset tõrjutust vähendavad tegevused 103Profiil: 5. Tänavaspordi programm „LasnaSport“ 108Profiil: 6. Põhja-Tallinna koolinoorsootöötaja 116Profiil: 7. Noortekeskuse prooviruumi ja aktiivse eluviisi programm 121Profiil: 8. Raadiku tänava piirkonna tegevused 130

4

KTG programm Tallinna linnas

ehk kohalike omavalitsuste koostöögruppide (KTG) Tallinna tegevussuuna mõju analüüsi kokkuvõte

Kuidas KTG programm alguse sai?

2017. aasta kevadel läbisid Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosade ning Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (edaspidi: TSNA) esindajad SA Archimedes Noorteagentuuri läbiviidud

arenguprogrammi. Selle käigus analüüsiti piirkonnas olemasolevaid noorsootöö võimalusi, noorte vajadusi ning soove. Seejärel püstitati piirkondlikud eesmärgid ning koostati ühine

tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks.

Miks?Et laiendada Tallinna

linnas:

√ noorsootöös osalemise võimalusi,

√ noorte kaasatust noorsootöösse.

Kuidas?√ Arendades

olemasolevaid noorsootööteenuseid.

√ Luues uusi teenuseid.

√ Laiendades noorsootöös osalemise

võimalusi.

Mida?√ Kümne noorsootöö valdkonna programmi

algatamine ja läbiviimine.

√ Noorsootöö valdkonda panustavate täiskasvanute

koostöövõrgustiku arendamine

Millal?Aastatel 2017–2019.

√ Esimesel aastal keskenduti peamiselt arendustööle.

√ 2018.–2019. aastal toimus noorte aktiivne

kaasamise ja osalus.

Kus?Kolmes linnaosas:

√ Lasnamäel,√ Mustamäel,

√ Põhja-Tallinnas.

Noori osales ka teistest linnaosadest ja väljastpoolt

Tallinna.

Kes elluviimist koordineeris?

√ Projektijuht Tallinna Spordi-

ja Noorsooametist.

√ Igaühel kümnest noorsootöö programmist oli

ka oma koordinaator.

Kes tegevusi rahastas?

Tegevusi rahastati haridus- ja teadusministri kinnitatud ning

Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondi

kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine

ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud

tegevuste raames.

5

KTG programmi arvult suurima tegevuste kategooria ühisnimetajaks sobib „Eneseteostuse võimaluste loomine“. Selle raames loodi osalusvõimalusi, mis polnud teema, metoodika või hinna tõttu konkreetse linnaosa noortele seni kättesaadavad.

Enamikus neist eneseteostuse tegevussuundadest kujunesid noortest, kes osalusvõimalusi regulaarse-malt kasutasid, tuumikgrupid. Nemad hakkasid korraldama suuremaid (sh teistele noortele või linna-rahvale mõeldud) sündmusi oma teemal ja/või osalesid võimaluste loomises, et omandatud oskusi ise harjutada ja/või juba juhendajatena ka teiste noortega jagada. KTG programmi lisaväärtus seisnes ka võimalustes investeerida infrastruktuuri ja hankida väikevahendeid, mis olid noorte kaasamise ja tuumikgruppide tegevuse võimaldamise eelduseks. Kõige rohkem osalejaid oli „LasnaSpordi“ prog-rammis, sh nii korduvosalejaid järjepidevates tegevustes kui ka ühekordseid osalejaid nende korral-datud sündmustes.

Hinnanguliselt suurimat positiivset mõju noortele avaldasid kategooria „Arengukeskkonna loomine tõrjutusriskis noortele“ tegevused. Kõiki kolme tegevust arendati lähtuvalt tõrjutusriskis noorte karak-teristikutest, vajadustest ja huvidest, aga ka täiskasvanute eesmärkidest sihtrühma kogemuste, oskuste ja hoiakute kujundamisel.

• Kahel juhul („Vaade tulevikku“, „Minu Põhja-Tallinn“) tagas konkreetsete vajadustega noorte jõudmise tegevustesse teiste osapoolte (eelkõige koolipersonali) suunamine.

• Ühel juhul („Raadiku“) tagas soovitud sihtrühma esindajate osaluse see, et tegevusi viidi ellu kõrgete sotsiaalmajanduslike riskidega asumi avalikus ruumis, kus alternatiivsed noorsootöö tegevused seni puudusid.

Tänu KTG programmi noorsootöö võimaluste mitmekesisusele iseloomustas mitmekesisus ka osalenud noorte sihtrühma tervikuna, seda nii vanuse, soo, elukoha, emakeele kui tõrjutusriski taseme poolest.

KTG programmi tegevuste positiivne

mõju

Arengukeskkonna loomine tõrjutusriskis

noortele1.2. „Vaade tulevikku“

(Lasnamäe, Põhja-Tallinn)

4. „Minu Põhja-Tallinn“

(Põhja-Tallinn)

8. „Raadiku“ (Lasnamäe)

Noorte eneseteostust võimaldavate tegevus-suundade pakkumine, sh tuumik-gruppide

tekkimise soodustamine1.1. „Ellujääjad“ (Mustamäe)

1.3. „Tänavakultuur“ (Põhja-Tallinn)2. „Avatud poole disain“

(eri linnaosad)3. „Sotsiaalne ettevõtlikkus“

(Põhja-Tallinn)5. „LasnaSport“ (Lasnamäe)

7. „Prooviruum ja aktiivne eluviis“(Põhja-Tallinn)

Noorsootööd mõjutavate osapoolte koostöö

edendamine

sh 6. „Koolinoorsoo-töötaja“

(Põhja-Tallinn)

6

„Vaade tulevikku“ programm arendas tõrjutusriskis noorte sotsiaalseid oskusi rühmatööde ja meeskondlike ühistegevuste kaudu viies Lasnamäe ja kahes Põhja-Tallinna koolis. Programmi formaat seisnes ühe poolaasta jooksul koolis 15 töötoa korraldamises noortele huvitavatel ja vajalikel teemadel. Töötube viisid läbi koolimentorid ja neist võtsid osa samad noored. Programm oli noor-tele vabatahtlik, kuid seda potentsiaalselt enim vajavate noorteni jõudmiseks tehti edukalt koostööd koolide juhtkondade ja sotsiaalpedagoogidega.

„Minu Põhja-Tallinn“ oli piirkonna tõrjutusriskis noortele suunatud 10päevane programm, mis tutvustas piirkonna noorsootöö võimalusi, pannes rõhku sotsiaalsete oskuste omandamisele töötu-bade ja väljasõitude kaudu. Programm toimus kahel järjestikusel suvel kokku neljal korral. Programmis osalesid, eelkõige tänu koolide ja sotsiaaltöötajate vahendusele, noorema vanuserühma lapsed vanu-sevahemikus 7–12 eluaastat.

„Raadiku“ tänava piirkonna tegevused toimusid Lasnamäel Raadiku elamurajoonis asuvas Noor-testaabis. Seal pakuti iganädalasi töötubasid mõttemängude, linnaruumi arendamise, linnaaianduse ja hoovimööbli teemadel. Programm osutus heaks noorema vanuserühma kaasamise võimaluseks: ca 40% 7–26aastastest osalejatest olid 8–9aastased, kel kodu lähedal teised osalusvõimalused puudusid. Osales ka nooremaid kui 7aastasi lapsi.

„Ellujääjate“ programm panustas esmalt noorte kaasamisele ja nende oskuste arendamisele, et aidata kaasa noorte tuumikgrupi moodustumisele Mustamäe Avatud Noortekeskuse juurde. Plaan õnnestus teostada ning noored vabatahtlikud andsid oma osa keskuse arendamisse ja teistele noor-tele suunatud ürituste korraldamisse. Noortekeskusse loodi bändiruum, fotostuudio ja kinosaal, tegut-seti mitmel tegevussuunal. Aktiivset koostööd tehti Põhja-Tallinna Noortekeskusega.

„Tänavakultuur“ tutvustas Põhja-Tallinna noortele tänavakultuuri positiivset poolt. Programmi raames toimusid Põhja-Tallinna noortekeskuses tänavatantsu treeningud ja tänavakunsti töötoad, noorte algatusel korraldati mitmesuguseid tänavakultuuri töötube ja sündmusi.

„Avatud poole disain“ oli kümnele noortekeskusele suunatud programm, mille raames korraldati ümber või loodi uusi noortekeskuste avatud poole teenuseid, lähtudes disainmõtlemise ja teenusedi-saini põhimõtetest. Ehkki programmi peamiseks eesmärgiks oli noortekeskuste tiimide oskuste aren-damine ja uuenduslike tegevuste elluviimise toetamine, moodustus noortekeskuste avatud poolte tegevuste käigus ka aktiivseid noorte tuumikgruppe.

7

„Sotsiaalne ettevõtlikkus“ oli noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud programm Põhja-Tallinnas. Osalenud noored said osa sponsorluse, avaliku esinemise ja sotsiaalse ettevõtlikkuse kooli-tustest ning proovisid kätt sündmuse korraldamisel.

„LasnaSport“ oli tänavaspordi programm Lasnamäe linnaosas. Noored said võimaluse osaleda täna-vaspordi treeningutes, arendada meeskonnatöö oskusi ja leida endale huvipakkuv sportlik harrastus. Lasnamäel toimusid street workout’i, korvpalli-, tänavatantsu- ja jalgpallitreeningud. Suvel korraldati suuri tänavaspordifestivale ja välitreeninguid linnaosa parkides, mõnel juhul ka teistes linnaosades.

„Koolinoorsootöötaja“ oli programm, mille raames tegutsesid Põhja-Tallinna valitsuse juures kaks noorsootöötajat. Nende ülesandeks oli arendada piirkonnas võrgustikutööd, luua noortega kontakte, selgitada välja nende vajadused ja leida nende huvidele väljundeid. Koolinoorsootöötajad korraldasid piirkonnas ka koolidevahelisi sündmusi, sh suveprogrammi „Minu Põhja-Tallinn“.

„Prooviruumi ja aktiivse eluviisi“ programm pakkus Põhja-Tallinna Noortekeskuses noortele võimalusi arendada oma füüsilist aktiivsust ja loomingulisust. Noortekeskuses avati tänapäevane bändi-ruum ja loodi sportimisvõimalusi (ronimissein, jõusaal jm treeningvahendid). Toimusid juhendatud muusika- ja sporditegevused ning noorte korraldatud avalikud sündmused. Aktiivset koostööd tehti Mustamäe Avatud Noortekeskusega.

2017. aastast kuni 30. septembrini 2019

osales programmi üheksas tegevussuunas vähemalt ühe korra

ligi 3 000 noort.

Programmi üheks tegevussuunaks oli kümne noortekeskuse avatud poole teenuste arendamine.

Vastavate noortekeskuste avatud poole tegevustes osales vähemalt ühe korra ca 5 000 noort.

8

Noorte osaluses õnnestus saavutada sooline tasakaal

Osalusvõimalusi said eri vanuses noored ja sealjuures enim 13–16-aastased

45% oma vanuse märkijatest olid 13–16-aastased

Kolmandik osalejatest olid sellest vanuserühmast nooremad ja ligi neljandik vanemad

800

500

400

200

0

19–26-a

astase

d

17–28-a

astase

d

15–16-a

astase

d

13–14-a

astase

d

11–12-a

astase

d

9–10-a

astase

d

7–8-a

astase

d

Vähemalt pooled 7–26-aastastest osalejatest olid meessoost

1487 (50,9%)

1092 (37,3%)

346 (11,8%)Naissoost

Meessoost

Sugu märkimata

9

Soovitusi edaspidiseks seoses programmide elluviimisega

• Tõrjutusriskis noori kaasavates programmides tuleb osalejaid nügida veelgi teadlikumalt ja järjepidevamalt uute eneseteostusvõimaluste ja vajadusel ka asjakohase abi juurde. Muidu võib juhtuda, et hoolimata konkreetsest programmist saadud heast kogemusest ei õnnestu neil väljuda oma seniste negatiivsete mõjuritega keskkonnast ja harjumuste ringist.

• Tõrjutusriskis noori kaasavate tegevuste läbiviijatele tasub pakkuda nõustamist, et noorsootöötajad oskaksid paremini disainida noortele pakutavaid tegevusi õpiväljundite omandamise toetamiseks ning tõsta juhendajatena ka endi enesetõhusust, sh olukordades, kus ollakse ise väsinud ja tegeleda tuleb eri vanuses lastega.

Osalenud noored elasid eelkõige kolmes tegevusi korraldanud linnaosas, aga osalema tuldi ka mujalt

1000

750

500

250

0

Lasn

amäe

Põhja-Tallin

n

Mustamäe

Teise

d Tallin

na

linnaosa

d

Tallin

nast

väljapoole

Tallin

na linnaosa

teadmata võ

i

elukoha in

fo

puudub

Ligi 70% oma täpse elukoha märkinud 7–26-aastastest noortest pärinesid Lasna-mäelt, Mustamäelt või Põhja-Tallinnast, s.t linnaosadest, milles tegevusi korraldatigi

20% noortest tuli KTG programmi tegevustes osalema mõnest teisest linnaosast või Tallin-nast väljastpoolt

10

• Noortekeskustega seotud noortele eneseteostuse suundade pakkumist ja nendest väljakasvavaid noorte tuumikgruppe tasub endiselt toetada. Küll tasub seda teha veelgi teadlikumalt kui seni, sest noortele arenguvõimaluste andmine on lisaks võimalusele ka vastutus. Võtmeteguriks on siin noorsootöötajate arengu toetamine ja selleks tööaja eraldamine, et nemad omakorda suudaksid ja oskaksid toetada noori.

• Tuumikgruppide noored saavad väga erinevaid kogemusi nii planeerimisest ja korraldamisest kui ka enesejuhtimisest ja tiimitööst. Kuidas noored selle kogemuse väärtust tajuvad ja millised oskused neile edaspidiseks eluks kujunevad, see sõltub suures osas neile loodavast keskkonnast, sh refleksioonivõimalustest nii üksi kui tiimina. Sellise keskkonna loomine nõuab noorsootöötajatelt pingutust ja oskuslikku tegutsemist.

• Tuumikgrupid on vabatahtlikud ja nende liikmeskond on pidevas muutumises. Seega nõuab tuumikgruppide kujunemise, arengu ja uuenemise toetamine noorsootöötajatelt nii vastavad oskusi kui tööaja panustamist. Teisalt sõltub tuumikgruppide kujunemine paljuski nende inimeste isikuomadustest, kes eneseteostust võimaldavaid tegevusi juhendavad, ja vähem olemasolevast infrastruktuurist.

Kokkuvõttes tasub tuumikgruppide kujunemist eesmärgistada olukorras, kus selleks on kindlalt olemas sobivad juhendajad nii algse stiimuli kui vaja-dusel ka edaspidise abikäe andmiseks ning elementaarne infrastruktuur.

• „Koolinoorsootöötaja“ rolli mõju võiks olla ehk suurim, kui kujundada see ümber „linnaosa noorsootöötajaks“, kes endiselt jõuab noorteni peamiselt koolide kaudu, ent pigem korraldab ise vähem ja aitab eelkõige noortel ning asjakohastel juhtudel ka koolidel leida oma õpilaste vajadustele vastavaid noorsootöö, huvihariduse ning -tegevuse võimalusi.

11

KTG programmi elluviimine Tallinna linnas andis võimaluse koostööd teha osapooltele, kes muidu poleks seda teinud või oleksid tööalaselt küll koos tegutsenud, aga mitte sel viisil ja sellise intensiiv-susega.

Programmi koordineerija Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (edaspidi: TSNA) rolliks oli kujundada koos-tööd edendav keskkond. Konkreetsemad valikud, mis mahus ja mil moel teiste osapooltega koostööd teha, jäid linnaosade tegevuste koordinaatoritele ja igapäevastele elluviijatele.

• Algatati eri haldusalade (sh noorsootöö, formaalhariduse, sotsiaal- ja lastekaitse, korrakaitse) spetsialiste ja mõnel juhul ka keskastme juhte ühendavad järjepidevad ja vähemalt noorsootöö osapoolte poolt hästi omaks võetud koostöövormid (sh regulaarsed kohtumised linnaosade sees ja vahel).

• Igast linnaosast kerkisid esile võtmeisikud, kes olid aktiivsed koostöösuhete loomisel ja hoidmisel nii oma linnaosa sees kui linnaosade vahel. Aja jooksul liitus võrgustikuga uusi inimesi ja omavahelised kontaktid tihenesid. Võrgustiku ülesehitus püsis aga stabiilsena. Ka noored muutusid osaks koostöövõrgustikust: näiteks said Mustamäe ja Põhja-Tallinna aktiivsed noored tegevuste korraldamise kogemusi vastastikuses koostöös teise linnaosa noorte ja noorsootöötajatega.

• Tegevuste elluviijate regulaarsed koostöökohtumised olid TSNA-le heaks võimaluseks, kuidas oma läbivaid väärtusi ja tegutsemispõhimõtteid pidevalt „pildis hoida“ ja nende praktikasse rakendamist edendada. Nende põhimõtete hulka kuulusid näiteks „Küsime noorte endi käest, mida nad tahavad“ ja „Kui vähegi võimalik, tuleb teha koostööd teiste linnaosadega“.

Planeerimine ja tegutsemine ühises

infoväljas

Uued koos-töövormid

noorsootöö tegijate vahel

Uued koostöösuhted noorsootöö tegijate ja teiste osapoolte

vahel

Noorsootöö valdkonda panustavate täiskasvanute koostöövõrgustiku arendamise positiivsed mõjud

12

• Programmi elluviimise jooksul õnnestus saavutada mitmeid positiivseid läbimurdeid koostöös noorsootöö valdkonna ja teiste valdkondade vahel, eriti koostöös koolidega nii järjepidevate tegevuste kui ühekordsete sündmuste korraldamisel.

• Koolidega kujunesid mitmekesised koostöösuhted, näiteks suunasid koolid lapsi tegevustesse, aga lubasid ka noorsootööga seotud tegevusi läbi viia kooli ruumides ja/või tundide ajal. Koolidega korraldati ka ühiseid sündmusi.

• Koostöösuhteid algatati vabaühenduste ja ettevõtetega, kelle kaasamine aitas noorsootöö tegevusi sisuliselt rikastada.

• Tänu võrgustikukohtumistele oli varasemast rohkem tegevuste (sh ühist) planeerimist (hooaja plaanide paikapanek, eelkokkulepete tegemine). Varasemast vähem esines dubleerimist, näiteks välditi sarnaste sündmuste korraldamist liiga lähestikku. Mitmel korral ühendati tegevusi, nt ühe sündmuse raames viisid oma tegevusi ellu sama linnaosa või erinevate linnaosade KTG tegevuste korraldajad. Eriti hästi toimis tegevuste (ühine) planeerimine suveperioodiks.

• Varasemast enam hakati korraldama nii järjepidevaid tegevusi kui ühekordseid sündmusi, mille käigus kasutati paremini ära võrgustiku potentsiaali ja ressursse.

• Märgata võis nii infrastruktuuri objektide ühiskasutust kui ka sündmuste programmide mitmekesistamist, näiteks kutsudes läbiviijaid teistest allüksustest või organisatsioonidest.

• Nii linnaosade sees kui ühel korral ka linnaosade vahel esines töötajate/läbiviijate „jagamist“, st üks ja sama inimene panustas korraga mitmes KTG tegevuses ühe linnaosa piires või isegi eri linnaosades.

Soovitused edaspidiseks seoses koostöövõrgustiku arendamisega

TSNA panus koostöövõrgustiku arengusse peaks kindlasti jätkuma, sh võrgustikukohtu-miste korraldajana (eelkõige ühiseks planeerimiseks ja kogemuste vahetamiseks).

Koostöövõrgustikule annaks tugevama fookuse see, kui kohtumistel käsitletaks teemasid lähtuvalt sisuliste eesmärkideni jõudmisest nii noorte osalusaktiivsuses kui ka õppi-mises.

• Loomulikult ei tohiks eesmärke dikteerida ülalt alla, vaid tuleks anda iga tegevuse elluviijale võimalus need (koos noortega) ise sõnastada ja enne fikseerimist nende kohta ka võrgustiku teistelt liikmetelt tagasisidet saada.

• Kui eesmärkideni jõuda ei õnnestu, on võimalik lahendusi otsida ja rakendada koos kogu võrgustikuga.

• TSNA saab oma modereerimisoskustega toeks olla, et koostöövõrgustiku kultuur jääks mõtestamis-, jagamis- ja õppimispõhiseks.

13

Igapäevatöö kogemuste vahetamise võimaldamine noorsootöötajate vahel (sh seoses tõrjutusriskis noorte kaasamise ja osalusega).

• Võimalus enda ja teiste väljakutseid peegeldada ning kogemusi vahetada aitaks kaasa noorsootöötajate isiklikule ja professionaalsele arengule ning ennetaks läbipõlemist keeruliste teemade kuhjumisel.

• Mitmete kogemustevahetuste tulemusena võib olla võimalik sõnastada ka ühiseid koolitus-, supervisiooni ja kovisiooni vajadusi.

• Keeruliste teemade käsitlemine on ka noorsootöötajate motivatsiooni ja võimekuse parandamise üheks eelduseks tõrjutusriskis noorte kaasamisel.

• Kogemuslugude jagamise ja ühise analüüsimise ploki lisamine koostöökohtumiste formaadi üheks osaks võib oluliselt suurendada noorsootöötajate motivatsiooni nendel aktiivselt osaleda.

Veelgi tasub suurendada linnaosade ühismõju. See puudutab nii noorte osalust vastastikku toetavaid eesmärke ja tegevusi (ühe linnaosa panus teise edusse, sihid seoses teiste linna-osade noorte osalusega enda tegevustes) kui ka inimeste ja ressursside (nagu kontaktide ja füüsilise infrastruktuuri) jagamist.

• Kergem võib olla motiveerida noori liikuma toimumiskohta teises linnaosas kui leida iga noortekeskuse juurde motiveeritud, pädev ja noortele atraktiivne juhendaja mingil spetsiifilisel teemal. Sama kehtib infrastruktuuri investeeringute ja vahendite hankimise kohta. Oskuslikult tegutsedes on just noortekeskuste panuse abil võimalik kujundada esmakordne külastus teise linnaossa noortele tüütu logistika asemel põnevaks seikluseks.

• Kindlaks soovituseks on leida ühine lahendus noorte värbamisele tegevustesse ja noortele suunatud kommunikatsioonile. Selleks võib olla ühise värbamis- ja kommunikatsioonispetsialisti palkamine noortekeskustele ja linna poolt toetatavatele, noortekeskustest sõltumatutele programmidele ning ühiste kommunikatsioonikanalite loomine.

14

Uuringu metoodika ja analüüsitegevused

Metoodilised valikud

Uuringu lähteülesandes olid kolme peamise eesmärgi ja nende saavutamist toetavate uurimisküsimus-tena sõnastatud alljärgnevad punktid.

• Programmi tegevuskava raames rakendatavate tegevuste asjakohasuse väljaselgitamine (sh olid uurimisküsimusteks programmi tegevuste toimivus ja sobivus).

• Noorte jaoks aset leidnud muutuste kirjeldamine (sh oli uurimisküsimuseks programmi mõju programmis osalenud noortele).

• Programmi raames arenenud noorsootöö koostöövõrgustiku vaatlemine (sh olid uurimis-küsimusteks noorsootöö koostöövõrgustiku areng programmis osalenud linnaosades ning kasutatud töövormide sobivus).

Metoodika kohta oli lähteülesandes ette antud, et uuringu andmestik kogutakse eelkõige kvalitatiivselt, kuid tausta loomiseks kasutatakse ka programmis kogutavaid kvantitatiivseid andmeid. Uuringu kvan-titatiivse osa kohta oli esitatud täpsustus, et selles selgitatakse välja programmis osalenud noorte arv tegevuste, linnaosade ja vanuserühmade kaupa ja tuuakse eraldi välja programmis osalenud unikaal-sete noorte arv. Ülejäänud uurimisküsimuste osas esitati ootus, et neile vastatakse kvalitatiivsete uuri-mismeetodite abil.

Metoodiliste valikute langetamisel oli oluliseks teguriks asjaolu, et programmi jooksul algatatud ja ellu viidud tegevused olid Tallinna noorsootöö valdkonnas uuenduslikud või uued konkreetses linnaosas ja/või konkreetse sihtrühma jaoks. Sealjuures pakuti osa tegevusi ainult ühe tsükli (nt poolaasta, hooaeg või programm), teisi aga mitme tsükli jooksul, ent kohendades tegevuse sisu ja korralduslikku poolt iga eelmise tsükli kogemustest lähtuvalt.

Seega olid tegevuste pakkumist iseloomustavateks märksõnadeks uudsus, katsetamine, õppimine ja kohendamine. Tegevuste uurimisel rakendati kvalitatiivseid uurimismeetodeid (töötubade formaadis fookusgrupid, vaatlused, intervjuud ja teksti-, sh sotsiaalmeediaanalüüs). Noorte tegevustes osalemist analüüsiti ka kvantitatiivselt ja seostati kvalitatiivse analüüsi tulemustega. Tervikhinnangu andmiseks KTG programmile kaardistati teiseste allikate (sh haridus- ja teadusministeeriumi ekspertrühmade visioonidokumentide kokkuvõtte „Tark ja tegus Eesti 2035“, Noorteseire aastaraamatute ja mitmed värskete uuringute) põhjal ka noorsootöö valdkonna olulisemad väljakutsed, et paremini hinnata tege-vuste asjakohasust, uuenduslikkust ja lisaväärtust Eestis.

Paindlikku ja praktilist lähenemist programmi tegevuste hindamisele toetas see, et uuringut läbi viinud meeskond on ka ise disaininud ja läbi viinud edukaid noorsootöö tegevusi, samuti töötanud varasemalt koos noorsootööd pakkuvate organisatsioonide, aktivistide ja spetsialistidega (nõustamine, koolitused, uuringud).

Järgnevalt kirjeldatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi metoodikat lähemalt.

15

Kvantitatiivne analüüs (noorte osalus)

Kvantitatiivse analüüsi aluseks olid tellija poolt uuringu läbiviijatega jagatud andmetabelid, milles kajastus info noorte individuaalsest osalusest igas tegevuses. Tegevussuundade nimede ametlikud ja lühiversioonid on esitatud käesoleva raporti lisas 1.

Andmetabelitesse sisestatud info pärines omakorda osalejate registreerimis- ja allkirjalehtedelt (paber-kandjal), mille andmed sisestas elektroonilisse formaati sõltuvalt tegevusest ja selle ajaperioodist vastava tegevuse koordinaator või tellija poolt eraldi ostumenetluse tulemusena leitud andmesisestaja või KTG programmi koordinaator. Erandiks oli teenusedisaini suund, milles osaluse infot sisestati alates 2019. aastast veebikeskkonda „Noortekeskuste logiraamat“1.

Iga osalenud noore kohta andmetabelitesse sisestatud info mitmekesisus ja maht varieerusid nii tege-vuste kui nende elluviimise perioodide lõikes, kajastades maksimaalselt järgmisi andmekategooriaid:

• osalenud noore eesnimi,• perekonnanimi,• sugu,• sünniaasta,• elukoht Tallinna linnaosa või mõne teise asumi või asula täpsusega,• kordusosalus(t)e info (ehk märge selle kohta, mitmel korral noor tegevusest osa võttis).

Osa tegevuste kohta polnud nende elluviimise mõnedel või kõigil perioodidel sisestatud andmeid igas eelmainitud kategoorias. See mõjutas uurijate võimalusi mõningaid tegevusi analüüsida, teiste tegevus-tega võrrelda ja nende andmetega arvestada kokkuvõtete tegemisel kogu programmist.

Kvantitatiivse analüüsi esimese etapina teostati andmete kvaliteedikontroll, st vaadati üle, kuivõrd korrektselt ja täielikult oli noorte registreeritud osaluste kohta eelnimetatud kategooriate lõikes andmeid sisestatud. Vigade arvul oli selge seos tegevuse andmehulgaga, st mida arvukamalt oli tege-vusest osa võtnud noori registreeritud ja nende kohta andmeid sisestatud, seda rohkem esines ka vigu.

Kus vähegi võimalik, korrigeerisid uurijad andmetabeleid ise. Kui uurijatel endil polnud võimalik andme-tabeleid korrigeerida, paluti tellija esindaja vahendusel korrektiivid sisse viia tegevuse koordinaatoritel.

Pärast andmete kvaliteedikontrolli ja avastatud vigade korrigeerimist valmistati andmed ette statistili-seks analüüsiks. See teostati iga tegevuse kohta võimalusel kolmes põhikategoorias:

• sünniaasta,• sugu,• elukoht (tallinlastel võimalusel linnaosa täpsusega).

Nimetatud kategooriate lõikes kajastati iga programmi kohta kolme alamkategooriat:

• kõik osalejad;• noorte vanuserühm (st vanus 7–26 eluaastat);• tegevuse koordinaatorite ja elluviijate määratletud peamise sihtrühma vanusevahemik, mis

oli alati kitsam kui 7–26 eluaastat.

Diagrammid programmide koondinfoga on esitatud käesoleva raporti alapeatükis „Üldhinnang programmile“ ja eraldi iga programmi kohta lisas 4 programmide kaupa koostatud profiilis.

1 Viide: https://ank.ee/noorsootoo/noortekeskuste-logiraamat/

16

Kvalitatiivne analüüs (noortele suunatud tegevused)

Noortele suunatud tegevuste kohta andmete kogumiseks kasutati järgmisi meetodeid, mille rakendami-sest antakse alljärgnevalt ka täpsem ülevaade.

1. Tegevuse muutuse teooria skeemi koostamine, sh vastava töötoa läbiviimine tegevuse läbivii-jatega.

2. Tegevuse elluviimise käigu jooksev jälgimine ja analüüs (tegevuste koordinaatorite igakuine veebipõhise aruandlusvormi täitmine, osalemine perioode kokkuvõtvatel võrgustikukohtu-mistel ja täpsustuste küsimine läbiviijatelt).

3. Tegevuse elluviimise vaatlemine.

4. Profiili koostamine tegevuse kohta, tuginedes kolme eelmainitud meetodi kasutamise tule-mustele. Iga tegevuse koordinaatoril oli ka võimalus vastava tegevuse profiil üle vaadata ja seda kommenteerida.

Järgnev tabel annab ülevaate andmekogumise käigus teostatud mahukamatest üksiktegevustest, st muutuse teooria koostamise töötubadest ja toimunud vaatlustest. Iga tegevuse igakuise aruandluse analüüs ja kogu profiili ettevalmistus toimus jooksvalt.

Tabel 1. Ülevaade tegevuste muutuse teooria töötubadest ja vaatlustest

Tegevus Töötoa toimumise kuupäev

Vaatluste kuupäevad

(kõik 2019. aastal)

1.1. Mustamäe „Ellujääjate“ programm 1.10.2018 23.02. noorte aktiivgrupi koosolek

1.2. Lasnamäe sotsiaalsete oskuste programm „Vaade tulevikku“

2.10.2018 15.01. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi grupp, 17.01. Tallinna Laagna Gümnaasiumi grupp

1.3. Põhja-Tallinna „Tänavakultuuri teemaline programm“

27.09.2018 2.02. kunsti töötuba, 8.03. tänavatantsu trenn

2. Noortekeskuste teenuste analüüs ja avatud poole teenuste disain

1.10.2018 23.01. Kesklinna noortekeskus, 24.01. Haabersti noortekeskus

3. Sotsiaalset ettevõtlikkust toetavad tegevused Põhja-Tallinnas

31.01.2019 22.05. avaliku esinemise koolitus

4. Suveprogramm „Minu Põhja-Tallinn“ 3.10.2018 15.08. Tallinna Kopli Noortemaja grupid

5. Tänavaspordi programm „LasnaSport“ 28.09.2018 31.01. korvpallitrenn, 31.01. tantsutrenn, 17.08. hooaja lõpusündmus

6. Põhja-Tallinna koolinoorsootöötaja 3.10.2018 23.01. osapoolte kohtumine, 20.02. Kalamaja Põhikooli ühe klassi külaskäik Põhja-Tallinna Noortekeskusesse

7. Noortekeskuse prooviruumi ja aktiivse eluviisi programm

2.10.2018 21.01. sporditreening, 07.02. bändiruumi programm, 11.05. avalik esinemine koos ettevalmistusega bändiruumi programmi raames

8. Raadiku tänava piirkonna tegevused 26.09.18 15.01. õppimise ja lauamängude õhtu, 21.05. linnaaianduse töötuba

17

Tegevuste muutuse teooriate koostamine

Uuringu peamise alusena kasutati mõju planeerimise ja hindamise mõttemudelit nimega muutuse teooria (ingl theory of change). Muutuse teooria on kirjeldus sellest, kuidas ja miks eeldatakse soovitud muutuse asetleidmist mõnes konkreetses kontekstis2. Eelkõige keskendub muutuse teooria elluviida-vate tegevuste seostele algselt seatud, sihtrühma karakteristikutest ning vajadustest lähtuvate eesmär-kide saavutamisega ja nende eesmärkide saavutamise eeldustega.

Laiemalt hakati muutuse teooriaks nimetatavat lähenemisviisi programmide hindamiseks arendama ja kasutama 1990. aastatel. Lineaarse muutuse teooria mudeli tüüpilisteks komponentideks on programmi protsessi teooria (sisendid, tegevused, väljundid) ja programmi mõjuteooria (esmased tulemused, kesk-pika perioodi tulemused, pikaajalised tulemused). Teooriast lähtuvatel hindamistel on kaks põhikompo-nenti – kontseptuaalne ja empiiriline. Teooriast lähtuvad hindamised peavad:

• kontseptuaalselt arendama ja analüüsima programmi teooriat või mudelit;

• empiiriliselt uurima, kuidas programmid põhjustavad soovitavaid või jälgitavaid muutusi3.

Iga programmi muutuse teooria loomiseks kasutati lihtsustatud lähenemist, mida on Sotsiaalsete Ette-võtete Võrgustiku poolt kasutatud alates 2012. aastast nii programmide ja organisatsioonide nõustami-seks, uuringute läbiviimiseks (näiteks „Noorteühenduste mõju analüüs”4) kui ka metoodiliste materja-lide loomisel (näiteks Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel valminud veebitöö-riist Maailmamuutjad.ee5).

Joonis 1. Muutuse teooria lihtsustatud skeem

Iga tegevuse muutuse teooria koostati 2018. aasta sügisel, kui enamik tegevuste elluviijaid olid enamikku oma tegevusi juba testinud, kuid ees seisis veel terve hooaeg kogemuste omandamiseks. Kuni kolm tundi kestnud töötoas täideti küsimuste esitamise, harjutuste ja diskussiooni toel tegevuse muutuse teooria skeem sisuga. Pärast töötuba saadeti valminud muutuse teooria ülevaatamiseks ja täiendamiseks tegevuse läbiviijatele.

2 Viide: https://www.theoryofchange.org/what-is-theory-of-change/. Viite allikaks on organisatsioon, mis arendab ja levitab muutuse teooria

lähenemisviisiga seotud standardeid.

3 C. Chris; et al. (2011). "A Systematic Review of Theory-Driven Evaluation Practice from 1990 to 2009". American Journal of Evaluation. 32

(2): 199–226. Veebiviide: https://www.researchgate.net/profile/Chris_Coryn/publication/228752064_A_Systematic_Review_of_Theory-Driven_

Evaluation_Practice_From_1990_to_2009/links/09e4150b600f9c48c3000000/A-Systematic-Review-of-Theory-Driven-Evaluation-Practice-From-

1990-to-2009.pdf.

4 Aps, J., Lillemets, A., Tõnus, D. Noorteühenduste mõju analüüs. (2018). Tallinn: MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

5 https://www.maailmamuutjad.ee/

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

18

Töötoad toimusid kokku üheksa tegevusi ellu viiva tiimiga septembri lõpus ja oktoobri alguses 2018 ning ühe (oma tegevust teistest hiljem alustanud) tiimiga jaanuaris 2019. Igale tiimile korraldati omaette töötuba kestvusega 2–2,5 tundi, kuhu mahtus nii poolstruktureeritud intervjuu kui ka mitmeid iseseis-vaid harjutusi koos diskussiooniga.

Töötubade arutelu tulemusena kaardistati iga tegevussuuna eesmärgid ja tegevused koos senise läbivii-mise edukogemuste ja õppetundidega. Mõned küsimustest puudutasid ka projektijuhtimise ja koostöö korraldust (nt teiste tegevuste läbiviijate, programmi koordinaatori ja rahastajaga). Iga kohtumise lõpus uuriti esialgselt ka tegevuste vaatlemise võimalusi (sh piiranguid, et vaatlemine ei segaks tegevuse läbi-viijate tööd noortega).

Juulis-augustis 2019 anti tegevuse elluviijatele võimalus muutuse teooriat ka korrigeerida vastavalt lõppenud hooaja kogemusele (sh võrgustikuliikmete kohtumisel 29. juulil toimunud töötoa raames). Neljal juhul täpsustus muutuse teooria sihtrühma vanusevahemik, lisati ka tegevusi ja õpiväljundeid.

Tegevuse muutuse teooriad võeti edaspidi aluseks, kui analüüsiti põhjalikumalt tegevuste (potent-siaalset) mõju ja võrreldi tegevusi ka omavahel. Käesoleva raporti lisas 4, tegevuste profiilides, on võimalik tutvuda kõigi tegevuste muutuse teooriatega.

Tegevuste progressi jälgimine

Pärast tegevuste muutuse teooriate koostamist jälgiti iga tegevuse elluviimist ka jooksvalt nii tegevuste kirjaliku aruandluse kaudu kui ka suulise ja kirjaliku suhtluse abil tegevuste elluviijatega.

Tegevuste igakuise aruandluse vormi oli uuringu alguseks koostanud KTG koordinaator ja seda täitsid tegevuste läbiviijad jooksvalt Google Drive’i keskkonnas. Aruandlusdokumendis oli kolm töölehte.

• Tegevus. Tegevuse koordinaatoril tuli iga kuu täita veerud „Planeeritud tegevused“, „Tegelik seis“ ja „Selgitus“ kolmes kategoorias, milleks olid „Ettevalmistavad tegevused“, „Teavitustegevused“ ja „Tegevused noortega“.

• Eelarve. Tegevuse koordinaatoril tuli iga kuu täita lahtrid „Ühik“, „Kogus“, „Ühiku hind“ ja „Summa“ kategooriate „Planeeritav kulu“ ja „Tegelik kulu“ kohta.

• Tegevustes osalevate noorte isikustatud info. Info sisestati kategooriates „Nr“, „Eesnimi“, „Perenimi“, „Sugu“, „Sünniaasta“ ja „Linnaosa“. Info sisestajateks olid ostumenetluse abil leitud andmesisestuse ja -töötluse teenuse pakkuja ja/või tegevuse koordinaator ja/või KTG koordinaator.

Vajadusel küsiti tegevuste elluviijatelt infot ja täpsustusi juurde. Lisaks osalesid uurijad mitmel võrgustikukohtumisel, mille peamiseks eesmärgiks oli küll koostöövõrgustiku toimimise analüüs, ent mille käigus protokolliti ka teavet tegevustest, sest olulise osa võrgustikukohtumiste päevakorrast moodustaski koordinaatorite infojagamine oma tegevuste kohta ning selle arutamine teiste osapooltega.

19

Tegevuste vaatlemine

Lisaks muutuse teooriate koostamisele toimus ka iga tegevuse vaatlemine, et saada kinnitust muutuse teooria elementide paikapidavusele. Vaatluste käigus oli eelkõige võimalik valideerida sihtrühma karakteristikuid, tegevusmudeli toimimist vastavalt plaanitule ja tegevuste eelduste paikapidavust. Vaadeldavate tegevuste tüüpide valikul lähtuti sellest, milline on nende potentsiaalne väärtus osale-vatele noortele mõju loomise seisukohalt (sh eelistati korduvosalust eeldavaid tegevusi ühekordsetele sündmustele). Vaatluste maht lepiti kokku tellijaga ja läbiviimise graafik iga tegevuse koordinaatoriga. Vaatlused toimusid jaanuarist augustini 2019.

Iga vaatlus lepiti tegevuse läbiviijatega eelnevalt kokku. Vaatlemas käis analüütikute poolt 1–2 inimest, sh vajadusel vene keelt emakeelena kõnelev inimene. Vaatlused kestsid vastavalt tegevuse omapärale mõnekümnest minutist ühe päevani. Tegevusi vaadeldi mitmel korral, välja arvatud juhul, kui juba esimesel korral õnnestus uurijate arvates kätte saada piisav hulk infot hinnangu ja soovituste andmiseks.

Kõik vaatluste läbiviijad koostasid iga vaatluse kohta ankeedi formaadis eraldi protokolli. Juhtudel, kui see andis analüütilist lisaväärtust, joonistas vaatluse läbiviija ka tegevuse toimumiskoha skeemi. Vaat-luse ankeedi küsimused vaatlejatele vastamiseks on esitatud alljärgnevas tekstikastis.

Vaatluse üldinfo

• Milline programm?6 • Vaadeldav tegevus• Vaadeldava tegevuse eesmärk• Kuupäev ja kellaaeg (sh kestvus)• Toimumise koht (sh aadress)• Kes vaatles(id)?• Osalejate sugu ja arv• Võimalusel lisada osalejate vanused ja eesnimed / vanusevahemik

Vaatluse jooksul tehtud tähelepanekud

• Toimumiskoha iseloomustus: objektiivsed märksõnad + subjektiivne hinnang, kuivõrd füüsiline keskkond toetas vaadeldava tegevuse eesmärgi saavutamist

• Objektiivne kronoloogiline lühikirjeldus toimunust (nagu seda kirjeldaks robotkaamera, st ilma hinnanguteta)

• Kuivõrd toimuv vastas vaadeldava tegevuse eesmärgile? Kas ja mida noored õppisid?• Noorte käitumise ja väljaütlemiste kohta• Noorte omavaheliste suhete ja suhtluse kohta• Juhendaja suhtumise ja käitumise kohta• Juhendaja ja noorte suhete ja suhtluse kohta• Muu (nt kas/kuivõrd avaldus tõrjutusrisk)• Sarnasused muutuse teooriaga• Erinevused muutuse teooriast

6 Uurijate meeskonnas nimetati vaatluste puhul KTG iga tegevust/tegevussuunda siiski „programmiks“, sest muidu tekitanuks segadust sõnastus

„tegevuse tegevuste vaatlemine“.

20

Vaadeldavate tegevuste sihtrühmad, eesmärgid ja läbiviimise meetodid olid väga erinevad. Seetõttu osutus keeruliseks protokollides kajastuva info põhjal vaatluste järeldusi sõnastada ja struktureerida viisil, mis oleks võimaldanud eri vaatluste tulemusi omavahel kerge vaevaga objektiivselt võrrelda. Teatava võrreldavuse võimaldamiseks koostati vaatlejatele lisaks lihtne hinnanguleht kaheksa hinda-miskriteeriumiga, mis on ära toodud alljärgnevalt.

a) Millise sihtrühma noored kategooriatest 0–4 on tegevuse läbiviijad eelkõige oma sihtrühmaks valinud?

• Kuivõrd on tegevuses osalejad tõrjutusriskis? Kuivõrd puudusid tegevuses osalejatel senini kogemused ja võimalused sedalaadi tegevuses osaleda?

• Sihtrühm 0: pole ükski järgnevatest.

• Sihtrühm 1: eelkõige noored, kellel enne polnud (eri põhjustel) võimalik kodu lähedal konkreetse tegevusega tegeleda.

• Sihtrühm 2: eelkõige noored, kes enne ei võtnud osa noorsootööst, huvitegevusest või huviharidusest.

• Sihtrühm 3: eelkõige noored, kelle elus on tõrjutusriski tegureid (nt elukoha või perekondliku tausta tõttu).

• Sihtrühm 4: eelkõige noored, kes on tõendatavalt riskikäitumisega.

b) Kuivõrd tegevuse eesmärk ja muutuse teooria vastavad tegevuse sihtrühmaks valitud noorte vajadustele?

• Kuivõrd selgelt aitavad tegevuse eesmärk ja muutuse teooria pakkuda vaba aja veetmise ja arengu võimalusi lähtuvalt oma sihtrühma noorte vajadustest? Kuivõrd selgelt aitavad tegevuse eesmärk ja muutuse teooria luua noortele lisaväärtust?

c) Kuivõrd tõendatavalt edukas on tegevus olnud oma sihtrühma kuuluvate noorte kaasamisel?

• Milline on tegevuses osalevate sihtrühma kuuluvate noorte arv võrreldes optimaalsega?• Kuivõrd järjepidevalt osalevad sihtrühma kuuluvad noored regulaarsetes tegevustes?

d) Kuivõrd tegevuse läbiviimise füüsiline keskkond toetab tegevuse eesmärkide saavutamist?

• Kuivõrd tegevuse läbiviimise (asu)koht aitab kaasa noorte kaasamisele ja tegevuse eesmärkide saavutamisele?

e) Kuivõrd tegevuse läbiviimise emotsionaalne õhkkond toetab tegevuse eesmärkide saavutamist?

• Kuivõrd kujundavad tegevuse läbiviijad noorte jaoks turvalise ja nii juhendaja kui kaaslastega usalduslikku läbisaamist soodustava õhkkonna, mis samas ergutab noori end proovile panema ja arendama?

f) Kuivõrd läbiviijate planeeritud sisu toetab eesmärkide saavutamist?

• Kuivõrd läbiviijate suuliselt või kirjalikult planeeritud sisu igaks tegevuse etapiks vastab tegevuse eesmärkidele (nt kas sessiooni teema on kooskõlas muutuse teoorias kirjeldatud teemadega)?

21

g) Kuivõrd tegevuse läbiviimise metoodika toetab tegevuse eesmärkide saavutamist?

• Kuivõrd läbiviijate kasutatavad meetodid (nt mängud) ja nende kasutamise viis (nt vaheldus-rikkus) aitab noortel turvaliselt ja arendavalt tegevusest osa võtta?

h) Kuivõrd läbiviijatelt noorteni jõudev sisu ja metoodika toetab eesmärkide saavutamist? St milline on noorteni jõudva tegevuse kvaliteet võrreldes plaaniga?

• Kuivõrd tegevuse käigus noorteni edastatav sisu toetab eesmärkide saavutamist (nt teooria arusaadavus noortele)?

• Milline on juhendaja kompetents sisu edasiandmise toetamisel (nt refleksiooni pakkumisel)?

Hinnangulehe täitmisel kasutati kolme kategooriat:

• tegevus vastas kriteeriumile pigem täielikult;• tegevus vastas kriteeriumile pigem osaliselt;• tegevus ei vastanud kriteeriumile pigem üldse.

Kokkuvõttes on oluline rõhutada, et lähtuvalt kvalitatiivse analüüsi omapäradest oli hinnanguleht eelkõige mõeldud vaatluste järelduste standardiseerituse astme ja sisulise kvaliteedi tõstmiseks, mitte tegevustele matemaatiliselt täpsete hinnangute andmiseks.

Noorte tagasiside jälgimine

Noorte tagasisidet koguti ja jälgiti vastavalt tegevussuundade tüüpidele eri meetodite abil. Sealjuures kasutati nii loovaid meetodeid (nt refleksiooni ja kunstilise eneseväljenduse ühendamine) kui ka stan-dardseid tagasisideankeete. Samuti toimus noortega vestlusi. Mõned visuaalsed näited noortelt tagasi-side kogumise väljunditest on esitatud allpool.

Joonis 2. Visuaalsed näited noortelt tagasiside kogumise meetoditest

22

Lisaks tuleb märkida, et KTG programmi tegevussuundade puhul oli väga oluline tagasisideindikaator ka noorte osaluste ja eelkõige korduvosaluste arv. Nimelt oli kõigis tegevustes osalemine vabatahtlik ka juhtudel, kui suunamine toimus kooli poolt (nt „Vaade tulevikku“) ja/või lapsevanema spetsiaalsel nõusolekul (nt „Minu Põhja-Tallinn“).

Tegevuste profiilide koostamineProfiili standardne formaat on alljärgnev:

• muutuse teooria skeem ja kommentaarid sellele;• statistiline analüüs muutuse teooria alusel tegevuses osalenud noorte kohta koos

kommentaaridega;• kvalitatiivne analüüs koos näidetega programmi positiivse mõju, arenguvajaduste ning

jätkusuutlikkuse kohta.

Kuna tegevuste eesmärgid, tegevusmudelid ja elluviimise kogemused olid väga erinevad, on profiilides kajastuv kvalitatiivne analüüs esitatud alapeatükkides „Tegevuste asjakohasus, mõju ja jätkusuutlikkuse potentsiaal“ ja „Üldised soovitused edasiseks“. Tegevuste detailsed profiilid on esitatud uuringuraporti lisas 4.

Kvalitatiivne analüüs (koostöövõrgustik)Koostöövõrgustiku analüüsi raames toimusid kolm peamist tegevust:

• koostöövõrgustiku liikmete küsitlus;• koostöövõrgustiku kohtumiste vaatlused;• koostöövõrgustiku Facebooki-lehe analüüs.

Võrgustiku osapoolte küsitlemine ja võrgustiku suhete analüüs

Võrgustikuliikmete küsitlemine toimus jaanuaris-veebruaris 2019 ning kordusuuring augustis-septembris 2019. Küsimustiku koostamiseks ja levitamiseks kasutati veebikeskkonda surveymonkey.com. Küsimustiku vormid on esitatud lisas 2.

Esimese küsitluse sihtrühmaks olid koostöövõrgustikuga nii lähedalt kui hajusamalt seotud inimesed. Lähedalt seotud inimeste ring defineeriti tellija abiga ja neile saadeti küsimustikust põhjalikum versioon. Küsimustiku mahu piiramise vajaduse tõttu ei olnud võimalik uurida kõiki inimesi, kes panustasid KTG programmi tegevustesse. Nimelt moodustas küsimustiku keskme plokk, milles vastajal tuli võrgustiku kõigi teiste liikmete nimede taha individuaalselt märkida, kui palju ja millistel teemadel konkreetse inimesega suheldud on. Esimesest küsitlusest jäeti välja ka need isikud, kes olid tuumikmeeskonnaga liitunud alles II perioodil, sest neil polnud veel piisavalt aega võrgustikku sulanduda ja nende vastused oleksid analüüsitulemusi moonutanud.

Esimene küsitlus saadeti välja 21. jaanuaril tähtajaga 30. jaanuar 2019. Tähtaega pikendati esialgu 5. veebruarini. Pärast seda saatsid uurijad ise korduvalt meeldetuletusi ja palusid seda teha tellija esin-dajal. Küsimustikule „ KTG Tallinn koostöövõrgustik: lähedalt seotud inimesed“ vastas 23 inimest 25st. Küsimustikule „ KTG Tallinn koostöövõrgustik: hajusamalt seotud inimesed“ vastas 16 inimest 39st (või 37st, kui arvestada vahepeal töölt lahkunud inimesi).

23

Lähedalt seotud inimeste küsimustik keskendus järgmistele teemadele:

• võrgustikutöö olulisemate koostööpartnerite identifitseerimine;• hinnangu andmine koostööle võrgustiku iga lähemalt seotud inimesega (sh teistest

linnaosadest ja TSNA-st) kategooriates „sain talt abi“, „sain talt vaid infot“, „oleme vähe suhelnud“ ja „polegi suhelnud“7;

• hinnang omavahelise suhtluse muutumisele programmi ettevalmistuse ning elluviimise käigus;• hinnangud programmi elluviimisel kasutatud suhtlus- ja koostöövormidele;• ideed ja ettepanekud koostöö tõhustamiseks.

Hajusamalt seotud inimeste küsimustik käsitles järgmisi teemasid:

• teadmised programmi kohta (nii tervikuna kui teiste linnaosade tegevuste kohta);• hinnang omavahelise suhtluse muutumisele programmi ettevalmistuse ning elluviimise käigus;• hinnangud programmi ettevalmistusele ja elluviimise käigule;• ettepanekud programmi mõju suurendamiseks ja koostöö tõhustamiseks.

Kordusküsimustik „KTG Tallinn koostöövõrgustik: kordusuuring“ lähedalt seotud inimeste ringile saadeti välja 30. augustil ning oli avatud kuni 16. septembrini 2019. Sellele vastas 28 inimest 28st. Selle peamised plokid olid alljärgnevad:

• hinnangu andmine koostööle võrgustiku iga lähemalt seotud inimesega (analoogiliselt esimese küsimustikuga);

• hinnang võrgustikku kuulujatega tööalase suhtlemise jätkamise tõenäosusele pärast programmi lõppu;

• kirjeldus, kas ja millisel viisil jätkab küsitletav noorsootöösse panustamist pärast KTG programmi lõppu.

Küsimustike vastuseid analüüsiti kahel viisil:

• vaba täitmisega lahtrite vastuseid analüüsiti kvalitatiivselt;• hinnangutest koostööle loodi kõigepealt võrgustiku kaart ja seejärel analüüsiti seda kvalitatiivselt.

Organisatsiooni võrgustiku analüüsis8 (ingl organizational network analysis) kujutatakse inimesi sõlme-dena, kelle kaudu liiguvad info ja ideed. Nooled näitavad info liikumise suunda. Mida suurem on sõlm, seda rohkem on inimesel võrgustikus sidemeid.

Kesksed inimesed tunnevad paljusid võrgustiku liikmeid ning nende poole pöördutakse pidevalt nõu ja abi saamiseks. Nad võivad, aga ei pruugi olla ametlikult juhipositsioonil. Neil on oluline roll info sujuval liikumisel erinevate meeskondade ja võrgustiku osade vahel.

Võrgustikuga nõrgemalt seotud inimesed on ülejäänud võrgustikuga seotud vähe ning kipuvad seetõttu suhtlusest ja infovoost välja jääma. Nõrgemal seotusel võib igal konkreetsel juhul olla erinevaid põhjusi, näiteks võrgustiku liikme väga kitsas vastutusala, piiratud tööaeg või ka sotsiaalsete oskuste puudujääk. Nende puhul on suur risk, et nad ei tule organisatsiooni või võrgustiku arengutega kaasa, sest nad ei mõista näiteks muutuste põhjusi. Samuti võib vähene osalus võrgustikus vähendada nende motivat-siooni ja viia töökoha vahetuseni.

Võrgustiku visualiseerimiseks kasutati veebirakendust onodo.org.

7 „Info jagamine“ oli defineeritud kui programmi jooksul vähemalt kaks korda konkreetselt inimeselt oma tööks vajalikku infot saamine. „Abi

saamine“ oli defineeritud kui vähemalt kaks korda konkreetselt inimeselt abi saamine programmiga seotud küsimuses.

8 Lisainfo näiteks: https://www.robcross.org/research/what-is-ona

24

Võrgustikukohtumiste vaatlemine

Vaatlused olid võrgustiku analüüsil oluliseks meetodiks, aidates kaardistada koostöökohtumiste:

• tehnilist ettevalmistust ja läbiviimist;• sisulist ettevalmistust ja läbiviimist;• käigus esilekerkivaid teemasid ja nendega tegelemist;• osavõtjate praktikaid ja käitumismustreid.

Koostöövõrgustiku kohtumiste vaatlused toimusid:

• linnaosa kohtumistel Põhja-Tallinnas 18.03. ja 08.04.2019 ning Lasnamäel 09.04.2019;• võrgustiku ühiskohtumistel 30.04.2019 (Tallinnas) ja 29.–30.07.2019 (Nelijärvel).

Võrgustiku Facebooki-grupi analüüs

Analüüsiti sotsiaalmeediakanali Facebook kinnist gruppi „Tallinna KTG. Sealjuures vaadeldi perioodi alates 17.01.2018 (st grupi loomise kuupäev) kuni 15.08.2019. Nimetatud perioodil tehti grupis 53 postitust.

Analüüsi käigus uuriti järgmiseid aspekte:

• postituse kuupäev,• postituse autor,• linnaosa, kus postituse autor töötab,• postituse tüüp (lähtuvalt analüüsi koostajate loodud 6 kategooriast, sh kuulutused, nõu

küsimine ja järelkajade jagamine),

• Facebooki keskkonnas esitatav statistika iga postituse kohta:

• mitu inimest on seda näinud,• meeldimiste jm reaktsioonide arv,• kommentaaride arv.

25

Järeldused ja soovitused

Koostöövõrgustiku arendamine

KTG programmi elluviimine Tallinna linnas andis võimaluse koostööd teha osapooltele, kes muidu poleks seda teinud või oleksid tööalaselt küll koos tegutsenud, aga mitte sel viisil ja sellise intensiivsusega. Programmi koordineerija Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (edaspidi: TSNA) roll oli seejuures koostööd edendava keskkonna kujundamine, samal ajal kui teiste osapooltega koostöö tegemise mahu ja viiside konkreetsemad valikud jäeti tegevuste koordinaatoritele ja igapäevastele elluviijatele.

TSNA peamine panus koostööd toetava keskkonna kujundamisel oli alljärgnev.

• TSNA nõustas ja suunas KTG projektitaotluse koostamisel linnaosade koordinaatorite poolt välja pakutavate tegevuste põhimõtteid, et nende teostamisel tehtaks koostööd ka teiste osapooltega linnaosa sees ja/või väljaspool linnaosa. Ühe tegevuse puhul sõnastati koostöö edendamine peamise eesmärgina („Koolinoorsootöötaja“). Mitme tegevuse käivitamisel ja elluviimisel (nt tegevused „Vaade tulevikku“ ja „Minu Põhja-Tallinn“) oli teiste osapoolte edukas kaasamine oluliseks eelduseks. Nimetatud tegevusi poleks ilma edukate koostöösuhete loomiseta olnud võimalik ellu viia isegi mitte piiratud mahus.

• TSNA korraldas osapoolte regulaarseid kohtumisi nii linnaosade sees (tihemini) kui linnaosade vahel (harvemini). Ühelt poolt pakkusid võrgustikukohtumised orgaaniliselt võimalusi selleks, et kohtumistel osalejad üksteisega tutvuksid ja omavahel suheldes ise koostöömõteteni jõuaksid. Teisalt juhtisid TSNA esindajad kohtumiste käigus pidevalt ka ise tähelepanu võimalustele nt sündmusi ühiselt korraldada või ressursse vastastikku jagada. Kohtumisi täiendas TSNA esindajate ja tegevuste koordinaatorite üks-ühele suhtlus, mille üheks läbivaks teemaks oli samuti osapoolte koostöö soodustamine.

• TSNA moodustas ka kinnise Facebooki-grupi programmi elluviimisega seotud inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, sh üksteisele abipalvete esitamiseks ja muljete vahetamiseks asetleidnud sündmustest. Grupp jäi siiski väheaktiivseks ega omanud koostöö arengule suurt mõju (vt lisa 3).

Programmi raames avaldus osapoolte koostöö mõju:

• programmi vahetutes tulemustes (st tegevuste arendamises ja pakkumises noortele ning noorte uutlaadi osaluses, mille eelduseks oli just osapoolte koostöö algatamine ja sujuv haldamine),

• osapoolte koostöövormide ja -praktikate mitmekesistumises ja/või järjepidevaks muutumises,

• koostöö käigus tõstatunud, noorsootöö korraldamise seisukohast olulistes teemades, mis muidu poleks (sellisel viisil) esile kerkinud.

26

Joonis 3. Võrgustikuanalüüsi visualiseering seisuga jaanuar-veebruar 20199 Joonis 4. Võrgustikuanalüüsi visualiseering seisuga september 2019 10

Kujunenud võrgustikus olid kesksel kohal inimesed, kes ka oma ameti poolest pidanuks abi ja nõu andma (tegevuste koordinaatorid ja tegevusi elluviivate organisatsioonide juhid). Vahel võivad sellistes võrgustikes kesksel kohal olla ka töötajad, kes ei ole ametlikult vastutavas rollis, kuid siin seda ei aval-dunud.

Üksteist aitasid kindlad inimesed, ülejäänute vahel toimus eelkõige infovahetus. Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosad olid võrgustikutöös aktiivsemad kui Lasnamäe linnosa.

Kordusuuring näitas, et võrgustikuga oli liitunud uusi inimesi ja omavahelisi suhteid oli tekkinud rohkem, kuid üldised trendid olid jäänud samaks. Põhja-Tallinna inimesed olid kõige aktiivsemad võrgustujad, Mustamäe koordinaatorid olid samuti aktiivsed suhete loojad ning Lasnamäe inimesed olid pigem nõrgemalt seotud. Üksteist aitasid Põhja-Tallinna linnaosa ja Mustamäe kindlad inimesed, teiste puhul jäi suhtlus pigem info vahetamise tasemele. Vaatamata koordinaatori vahetusele jäi ta endiselt võrgus-tikus kõige tugevamalt seotud isikuks, kellelt küsiti enim abi (võrdle jooniseid 3 ja 4).

Kordusuuringus septembris 2019 küsiti vastajatelt, kui tõenäoliselt jätkavad nad pärast programmi lõppu tööalast suhtlemist võrgustikku kuulujatega. Seoses programmi lõppemisega osa töökohti kaovad, mistõttu osa koostöösidemeid võivad katkeda. Jooniselt on näha, et üle poole vastajatest eeldas ka tule-vikus koostööpunkte võrgustiku liikmetega.

9 Eri linnaosade ja TSNA/ENTK esindajad on tähistatud erinevate värvidega. Iga ring tähistab ühte vastajat (V1–V23), eraldi on tähistatud

programmi koordinaator (K1). Mida enam on seoseid (kui paljudega vastaja suhtleb), seda suurema ringiga on vastajat kujutatud. Tugevama joonega on

märgitud vastus „sain talt abi“.

10 Eri linnaosade ja TSNA/ENTK esindajad on tähistatud erinevate värvidega. Iga ring tähistab ühte vastajat (V1–V27), eraldi on tähistatud

programmi koordinaator (K2). Mida enam on seoseid (kui paljudega vastaja suhtleb), seda suurema ringiga on vastajat kujutatud. Tugevama joonega on

märgitud vastus „sain talt abi“.

19

Joonis 3. Võrgustikuanalüüsi visualiseering seisuga jaanuar-veebruar 20199 Kujunenud võrgustikus olid kesksel kohal inimesed, kes ka oma ameti poolest pidanuks abi ja nõu andma (tegevuste koordinaatorid ja tegevusi elluviivate organisatsioonide juhid). Vahel võivad sellistes võrgustikes kesksel kohal olla ka töötajad, kes ei ole ametlikult vastutavas rollis, kuid siin seda ei avaldunud.

9 Eri linnaosade ja TSNA/ENTK esindajad on tähistatud erinevate värvidega. Iga ring tähistab ühte vastajat (V1–V23), eraldi on tähistatud programmi koordinaator (K1). Mida enam on seoseid (kui paljudega vastaja suhtleb), seda suurema ringiga on vastajat kujutatud. Tugevama joonega on märgitud vastus „sain talt abi“.

Commented [5]: Kujundajale: see joonis las jääb praeguse kujundusega.

20

Üksteist aitasid kindlad inimesed, ülejäänute vahel toimus eelkõige infovahetus. Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosad olid võrgustikutöös aktiivsemad kui Lasnamäe linnosa.

Joonis 4. Võrgustikuanalüüsi visualiseering seisuga september 201910

Kordusuuring näitas, et võrgustikuga oli liitunud uusi inimesi ja omavahelisi suhteid oli tekkinud rohkem, kuid üldised trendid olid jäänud samaks. Põhja-Tallinna inimesed olid kõige aktiivsemad võrgustujad, Mustamäe koordinaatorid olid samuti aktiivsed suhete loojad ning Lasnamäe inimesed olid pigem nõrgemalt seotud. Üksteist aitasid Põhja-Tallinna linnaosa ja Mustamäe kindlad inimesed, teiste puhul jäi

10 Eri linnaosade ja TSNA/ENTK esindajad on tähistatud erinevate värvidega. Iga ring tähistab ühte vastajat (V1–V27), eraldi on tähistatud programmi koordinaator (K2). Mida enam on seoseid (kui paljudega vastaja suhtleb), seda suurema ringiga on vastajat kujutatud. Tugevama joonega on märgitud vastus „sain talt abi“.

Commented [6]: Kujundajale: see joonis las jääb praeguse kujundusega.

27

Joonis 5. Võrgustikuga lähedalt seotud inimeste arvamus võrgustiku tulevikust pärast programmi lõppu

Linnaosa siseselt ei näinud kontaktpunkte 15% vastajatest ning linnaosade vaheliselt veerand vasta-jatest. Seejuures on oluline mainida, et kõik vastajad plaanisid ise jätkata panustamist noorsootöösse, vaid 3 vastajal 28st puudus selleks kindel plaan (st nad oleksid selleks valmis võimaluse tekkimisel).

Kuna programmi (sealhulgas võrgustikutöö abil saavutatud) tulemusi seoses noortega on kajastatud käesoleva uuringuraporti eraldi plokis, antakse järgnevalt eraldi ülevaade koostöövõrgustiku arengu positiivsetest mõjudest. Seejärel esitatakse soovitusi saavutatu säilitamiseks ja koostöövõrgustiku positiivse mõju potentsiaali veelgi paremaks avamiseks. Kus vähegi võimalik, esitatakse nii mõjude kui soovituste juurde (asjakohastel juhtudel ka anonüümseks muudetud) näiteid, tuginedes uuringu käigus kogutud materjalile.

0.14285714290.25

28

Positiivsed mõjud

Alljärgneval mõttekaardil on esitatud märksõnad KTG programmi elluviimise peamistest positiivsetest mõjudest Tallinna linna koostöövõrgustiku arengule, mille lõppeesmärgiks oli edukas (sh tõrjutusriskis) noorte kaasamine noorsootöösse ja nende aktiivne osalus.

Joonis 6. Märksõnad koostöövõrgustiku arendamise peamiste positiivsete mõjude kohta KTG programmi tegevuste elluviimise vältel

Järgnevas nimekirjas on mõttekaardil esitatud märksõnad täpsemalt lahti kirjutatud.

• Algatati eri haldusalade (sh noorsootöö, formaalharidus, sotsiaal- ja lastekaitse, korrakaitse) spetsialiste ja mõnel juhul ka keskastme juhte ühendavad järjepidevad ja vähemalt noorsootöö osapoolte poolt hästi omaksvõetud koostöövormid (sh regulaarsed kohtumised linnaosade sees ja vahel).11

• Regulaarsete kohtumistega on võimalik jätkata ka pärast Tallinna KTG programmi lõppu, vajadusel kohandades nende fookust, formaati ja kaasatud osapoolte ringi.

11 Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis 2019. aastal kaitstud doktoritöö "Youth policy in Estonia: addressing challenges of joined up

working in the context of multilevel governance" („Noortepoliitika Eestis: toimetulek ühendatud valitsemise väljakutsetega mitmetasandilise valitsemise

kontekstis“) tarbeks intervjueeritud avaliku sektori teenistujad märkisid, et institutsioonide sisemine rutiin, igapäevased töökohustused raskendavad

ühistööks aja ja motivatsiooni leidmist. Viide: https://www.tlu.ee/teadus/uudised/doktoritoo-noortega-tegelevate-asutuste-eduka-koostoo-taga-

eelkoige-ametnike-oskus?fbclid=IwAR3G25SAnXE_jQCDHQBRYiSqlfIMS8wItUx8kvFY4nDJBkYWpo9k8424bxE.

Nimetatud doktoritöö kokkuvõtte ja KTG programmi tulemuste põhjal järeldavad käesoleva uuringuraporti koostajad, et koostöö toimimise üheks

eelduseks on, et see kujundatakse teadlikuks osaks tööülesannetest olemasoleva tööaja raames ja eraldatakse selleks ka formaalselt ressursse.

Planeerimine ja tegutsemine

ühises infoväljasPositiivne läbimurre koostöös koolidega

Noorsootöö tegijate uued

koostöövormidNoorte

suunamine osalema

Võimalused noori kaasata

kooli ruumides ja/või tundide

ajal

Ühiste sündmuste

korraldamine

Avaliku sektori osapooled – õpetajad,

sotsiaalpedagoogid, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad,

noorsoopolitseinikud jt – olulise info vahendajatena ning noorte suunajatena

noorsootöö tegevustesse

Noortetuumikgrupid

koostöövõrgustikuosana

Ühe linnaosa noorte aktiivgrupi panus teises

linnaosas

Töötajate/läbiviijate “jagamine”

Sündmuste ühine

korraldamine

Kaasläbiviijad üksteise sündmustel

Infrastruktuuri ühiskasutus

Sektorite-vaheline koostöö

(nt TLV + MTÜ)

Info ja täpsustuste

jagamine

Dubleerimise vältimine

Algselt eraldi planeeritud

sündmuste koos korraldamine

Järjepidevad võrgustiku-kohtumised

Vabaühendused ja ka ettevõtted

partneritena noorsootöö mitme-

kesistamisel

Aktiivsete võtmeisikute

esile kerkimine linnaosades

Linnaosade vahel

Linnaosadesees

TSNA koordinaatorina

Legitiimne

Suunav

Autonoomsust võimaldav

Väärtusi meelde tuletav ja

rakendamist toetav

sh. noortekeskuste

avatud poole põhimõtteid

Koostöövõrgustiku arendamise positiivsed mõjud

Uued koostöösuhted

noorsootöö tegijate ja teiste

osapoolte vahel

29

• Sealjuures on oluline hoida koostöökohtumiste formaati sellisena, et see ei sõltuks kohalike valimiste tsüklist, ent võimaldaks vaja-dusel poliitilisi otsustajaid võrgustiku eesmärkide ja tegevustega kiiresti kurssi viia ja jooksvalt kursis hoida.

• Koostöö koordineerimisel saavutas TSNA hea tasakaalu osapoolte tegevuse koordineerimise ja suunamise ning samal ajal neile tegevuste elluviimisel laialdase autonoomsuse ja omaalgatuse võimaluste jätmise vahel.

• TSNA-le andis koordineerimise legitiimsuse nii formaalne roll tegevuste rahastamise vahendajana kui ka juurdepääs infole, mida võrgustiku üksikud osapooled ei pruukinud omada. Lisaks näitas võrgustiku analüüs, et just TSNA esindajatega suhtlesid võrgustiku teised osapooled kõige aktiivsemalt ja TSNA esindajatelt saadi ka kõige rohkem praktilist abi oma tegevuste edukaks elluviimiseks. Loomulikult näitab see muuhulgas ka TSNA projektijuhtimise professionaalsust, sh kõigi tegevuste meeskondade enam-vähem võrdset ligipääsu programmi koordinaatorile.

• TSNA legitiimsuse tajumine ja aktsepteerimine osapoolte poolt jätkuks suure tõenäosusega ka pärast KTG programmi lõppu, seda muuhulgas just KTG programmi eduka elluviimise tulemusena.

• Võrgustiku analüüs näitas, et igast linnaosast kerkisid esile ka võtmeisikud, kes olid aktiivsed koostöösuhete loojad ja hoidjad nii oma linnaosa sees kui linnaosade vahel. Reeglina langes see roll kokku inimese formaalse rolliga koostöövõrgustikus, st koostöö edendamise aktiivsed võtmeisikud olid ise ka mõne tegevuse koordinaatorid.

• Võrgustiku analüüs näitas samuti, et aja jooksul liitus võrgustikuga uusi inimesi, st tuumikvõrgustik laienes. Ka omavahelisi suhtluskontakte tekkis aja jooksul rohkem nende inimeste vahel, kellel neid varem ette ei tulnud. Võrgustiku ülesehitus püsis aga stabiilsena.

• Programmi elluviimise jooksul õnnestus saavutada mitmeid positiivseid läbimurdeid noorsootöö valdkonna ja teiste valdkondade vahelises koostöös, seda eriti seoses koolidega ja nii järjepidevate tegevuste kui ka ühekordsete sündmustega.

• Koolidega kujunesid mitmekesised koostöösuhted, näiteks suunasid koolid lapsi tegevustesse, samuti lubati kooli ruumides ja/või tundide ajal läbi viia noorsootööga seotud tegevusi. Koolidega korraldati ka ühiseid sündmusi.

• Koostöösuhteid algatati vabaühendustega (nt Eesti Skautide Ühing ja Eesti Seksuaaltervise Liit) ja ettevõtetega, kelle kaasamine aitas noorsootöö tegevusi sisuliselt rikastada.

• Positiivse näitena tasub esile tuua veel „Raadiku“ tegevusi, mis olid algusest peale kujundatud sektoritevahelise koostööna (sh osalesid vabaühendused MTÜ Linnalabor ja MTÜ Lasnaidee tegevuste koordineerijatena).

• Tegevuste elluviijate regulaarsed koostöökohtumised andsid hea võimaluse TSNA läbivaid väärtusi ja tegutsemispõhimõtteid pidevalt „pildis hoida“ ning nende praktikasse rakendamist edendada. Vaatlustel õnnestus tuvastada näiteks järgmiste põhimõtete järjepidevat kommunikeerimist:

• „kui vähegi võimalik, peab iga sündmus olema avatud kõigile noortele“;

• „kui vähegi võimalik, peab iga sündmus toimuma avatud noortekeskuse ruumides või kasutama mõnda teist linna hallatavat infrastruktuuri objekti“;

• „kui vähegi võimalik, tuleb teha koostööd teiste linnaosadega“;

30

• „noorte endi käest tuleb küsida, mida nad tahavad“ (seda esines võrgustikukohtumistel küll harvemini kui eelmiste põhimõtete väljatoomist, kuid just sellele põhimõttele oli rõhku pandud KTG programmi algsel planeerimisel).

• Väärtuste kommunikeerimise ja rakendamise toetamise positiivse erijuhuna saab esile tõsta veel noortekeskuste teenuste analüüsi ja avatud poole teenuste disaini tegevussuunda. Kui teistes tegevustes olid soovitavad väärtused niiöelda läbivaks teemaks, siis mainitud tegevussuund oligi mõeldud teatud kindlate väärtuste mõtestamise, praktikas testimise ja juurutamise toetamiseks. Nimelt olid väärtuste kujundamise sihtrühmaks noortekeskuste juhid ja töötajad ning soovitavateks väärtusteks need, mis on aluseks avatud noorsootöö meetodile.

• Tänu võrgustikukohtumistele toimus varasemast rohkem tegevuste (sh ühist) planeerimist (hooaja plaanide paikapanek, eelkokkulepete tegemine). Varasemast vähem esines dubleerimist, näiteks välditi sarnaste sündmuste korraldamist liiga lähestikku. Mitmel juhul tegevusi ühendati, nt ühe sündmuse raames viisid oma tegevusi ellu sama linnaosa või erinevate linnaosade KTG tegevuste korraldajad. Eriti hästi toimis tegevuste (ühine) planeerimine suveperioodiks.

• Varasemast enam hakati korraldama nii järjepidevaid tegevusi kui ka ühekordseid sündmusi, mille käigus kasutati paremini ära võrgustiku potentsiaali ja selle ressursse. See väide kehtib eriti linnaosasiseste osapoolte kohta, aga esines ka mitmeid linnaosadevahelise koostöö juhtumeid (eriti Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosa vahel).

• Võrgustiku potentsiaali parem ärakasutamine tähendas nii erinevate infrastruktuuri objektide ühiskasutust kui ka sündmuste programmide mitmekesistamist näiteks läbiviijate kutsumisega teistest allüksustest või organisatsioonidest. Küll ei hakanud aktiivselt toimima tegevuste läbiviimise vahendite laenamine üksteiselt.

• Nii linnaosade sees kui ühel korral ka linnaosade vahel tuli ette töötajate/läbiviijate „jagamist“, st üks ja sama inimene panustas korraga mitmes KTG tegevuses ühe linnaosa piires või isegi erinevates linnaosades. Esines sedagi, et ühe linnaosa aktiivsed noored said osalus- ja/või korraldamiskogemuse mõnes teises linnaosas, seda muuhulgas tänu äsja mainitud töötajate/läbiviijate „jagamisele“ linnaosade vahel. See aga soodustas orgaaniliselt koostööd, sest „jagatud“ inimene kujunes loomulikul viisil ühenduslüliks kahe linnaosa täiskasvanute ja noorte tuumikgruppide vahel.

• Inimesed said võrgustikukohtumistel küsida üksteise käest infot ja täpsustusi, mis olid nende tööks vajalikud, aga mida nad muidu ei oleks (nii kiiresti) saanud küsida. Tänu TSNA modereerimisele said inimesed mõnikord uut infot lausa oma asutuse töötajatelt – kuni selliste praktiliste detailideni välja, et kolleeg oli muutnud oma ringi läbiviimise aega.

• Teatud määral toetasid koostöökohtumised ka suhtlust eri haldusalade asutuste vahel, mille esindajad nii regulaarselt omavahel ei oleks suhelnud. Samas saavutati haldusalade esindajate vahelised olulisemad koostöökokkulepped siiski üks ühele kohtumistel.

Soovitused edasiseks

Lisaks koostöövõrgustiku arendamise positiivsetele mõjudele tuvastati analüüsi käigus mitmeid arenguvajadusi, millega teadlik tegelemine aitaks käesoleva raporti koostajate hinnangul paremini avada koostöövõrgustiku potentsiaali noorte kaasamise ja osaluse võimendamiseks. Arenguvajaduste väljatoomisel tuleb rõhutada, et koostöövõrgustiku osapoolte ring on väga lai ja nende praktikad

31

erinevad üksteisest, seega võib mõni koostööga seotud noorsootöö korraldamise aspekt olla ühe tegevuse elluviijate puhul pigem tugev ja teise puhul pigem nõrk.

Üldistatult võib välja tuua alljärgnevad arengukohad.

• Võrgustiku liikmed ei seadnud ühiseid ja sisulisi eesmärke noorte osaluse mahule ega õpiväljundite saavutamisele (lisaks üldistele sihtidele, mis olid juba kirjas KTG programmi projektiplaanis).

• Ühistegevuste planeerimine ja kokkuvõtete tegemine toimus pigem juhuslikult. Süsteemsem ja põhjalikum refleksioon oleks paremini toetanud võrgustiku liikmete koostööd noortega seotud eesmärkide saavutamise nimel ja arengut professionaalidena.

• Kuigi programmi elluviimise jooksul võis osapoolte koostöös märgata suurt edasiminekut, jäi osa potentsiaalist siiski avamata. Ühiselt mõtestamata jäid ka prioriteedid ja eeldused, mis aitaksid koostööpotentsiaali paremini avada.

• Noorsootöötajatele ei võimaldatud piisavas mahus igapäevatöö kogemuste vahetamise võimalust (sh seoses tõrjutusriskis noorte kaasamise ja osalusega).

• Regulaarsete koostöökohtumiste formaat ja sisu järgis vaid osaliselt mitmeid põhimõtteid, millest lähtumine on eelduseks osalejates entusiasmi tekitavate, nende vahel koostööd soodustavate ning tõhusalt korraldatud kohtumiste läbiviimisele.

Peamised soovitused koostöövõrgustiku arendamiseks ja selle positiivse mõju potentsiaali edasiseks avamiseks on kujutatud allpool asuval joonisel.

Joonis 7. Koostöövõrgustiku mõju suurendamise võtmetegurid

Koostöövõrgustiku arengu ja noorte osalu-

sega seotud eesmärkide saavutamise vundamen-

diks on see, et ...

5. ... võrgus-tiku liikmete

koostöökohtumiste ülesehitus ja sisu toetab

koostöövõrgustiku arengut ja noorte osalusega seotud eesmärkide

saavutamist.

4. ... noorsootöötajad

vahetavad (regulaarselt ja sisuliselt)

igapäevatöö kogemusi.

1. Noorte osalus on

eesmärgistatud nii numbrite kui õpiväljundite abil ja

seda sisuliselt.

2. Koostöövõrgustiku tegevusi planee-

ritakse, kokkuvõtteid tehakse ja õppetunde sõnastatakse

lähtuvalt noorte osaluse eesmärkidest.

3. Linnaosad töötavad veelgi

teadlikumalt (osaliselt) ühiste eesmärkide nimel ja teostavad

ühistegevusi, pakuvad osalusvõimalusi teiste linnaosade noortele,

jagavad omavahel inimesi ning füüsilist infrastruktuuri.

32

Alljärgnevalt on võtmetegurite koostöövõrgustiku mõju suurendamise võtmetegurid lahti kirjutatud.

1. Noorte osaluse sisulisem eesmärgistamine nii numbrite kui õpiväljundite abil.

KTG programmi tegevuste koordinaatorid seadsid tegevustele täpsemaid sisulisi eesmärke (lisaks KTG programmi projektiplaanis fikseeritud sihtidele) erinevalt ja korrigeerisid väljakutsete ilmnedes oma tegevuste elluviimist erineva kiiruse ning põhjalikkusega. Näiteks esines juhtumeid, kus:

• algselt peamiseks sihtrühmaks plaanitud noorte madala osalusaktiivuse korral hakati pakkuma sarnast tegevust teistele rohkem huvitatud sihtrühmadele, selle asemel et otsida sobivat lahendust plaanitud sihtrühma kaasamiseks;

• jätkati mitmete kuude jooksul regulaarsete tegevuste pakkumist, kus käisid regulaarselt kohal vaid mõned osalejad;

• kujundati algselt järjepidevana mõeldud tegevus ümber ühekordsete sündmuste seeriaks, jättes analüüsimata, kas tegevusmudeli muutmise korral on võimalik algsete eesmärkideni jõuda ning kuivõrd on mõistlik tegevust uuel kujul pakkuda;

• tegevuse elluviimise käigus ei viidud noortega läbi refleksioone õpitu mõtestamiseks või kui neid tehti, siis kiirustades ja formaalselt.

Kvantiteet

Võrgustiku koostöökohtumistel käsitleti numbrilisi eesmärke vaid KTG programmi projektitaotluse sihtide kontekstis, st kas nendeni jõuti või mitte. Sealjuures õnnestus tegevuste läbiviijatel ühekord-sete sündmuste korraldamise abil tavaliselt kaasata iga perioodi aruandluseks piisav arv unikaalseid noori. Sisulisi diskussioone järjepidevalt osalevate unikaalsete noorte arvu suurendamise üle võrgus-tiku kohtumistel ei peetud.

Kui siiski esines probleeme osalejate arvuga, siis põhjusi või lahendusvariante ei analüüsitud üldse või tehti seda väga pealiskaudselt, st edutegurite või probleemide tuumani jõudmata. Sealjuures nimetati enamasti väliseid tegureid (nt „noortel oli kiire periood“, „tegevus toimus vaheajal“, „tegevus ei toimunud vaheajal“), mitte asjaolusid, mis võisid sõltuda koordinaatorite tööpanusest (nt „kommunikat-siooni haare oli ebapiisav“ või „noored ei saanud aru, kuhu me neid kutsusime, sest meie sõnumid jäid segaseks“).

Kvaliteet

Noorte kogemust mõtestati võrgustikukohtumistel vaid skaalal „meeldis / ei meeldinud“, jättes reeglina käsitlemata küsimuse, millise kogemuse noored said ja mida nad sellest õppisid. Ka meeldimise juures jäeti analüüsimata, mis täpselt meeldis ja mida teisedki tegevuste läbiviijad saaksid sellest üle võtta. Negatiivseid õppetunde – juhtumeid, kui noortele ei meeldinud – tavaliselt esile ei toodud.

Kvaliteet ja kvantiteet

Koostöövõrgustikule annaks oluliselt tugevama fookuse, kui kohtumistel käsitletaks teemasid lähtuvalt oma sisuliste eesmärkideni jõudmisest nii noorte osalusaktiivsuses kui ka õppimises. Loomulikult ei tohiks eesmärke dikteerida ülalt alla, vaid anda iga tegevuse elluviijale võimalus need (koos noortega) ise sõnastada ja nende kohta enne fikseerimist tagasisidet saada ka võrgustiku teistelt liikmetelt. Üheks heaks töövahendiks nii osalusaktiivsuse kui õpiväljundite eesmärgistamiseks võivad olla iga tegevuse muutuse teooriad, mille abil edasiminekuid ja õppetunde jälgida.

33

Konkreetsed ja sisulised eesmärgid aitaksid osapoolte koostöökohtumisi raamistada ja nendele tuumakat sisu luua. Igal osapoolel peaksid olema (enda tiimiga ja noorte osalusel) paika pandud sisuli-selt põhjendatud eesmärgid nii korduv- kui ühekordsetele osalustele. Korduvosaluste puhul on võimalik jälgida eelkõige osaluse regulaarsust ja omandatud õpiväljundeid, ühekordsete sündmuste puhul aga osalejate rahulolu ja võimalikke järelmõjusid (nt noortekeskuse külastajate arvu suurenemine).

Kui eesmärkideni ei õnnestu jõuda, on võimalik lahendusi otsida ja rakendada koos kogu võrgustikuga (vt järgmist punkti). TSNA saab oma modereerimisoskustega toeks olla, et koostöövõrgustiku kultuur jääks mõtestamis-, jagamis- ja õppimispõhiseks ega muutuks raporteerimispõhiseks, varjavaks või süüdistavaks.

2. Tegevuste planeerimine ja kogemuste kaardistamine lähtuvalt noorte osaluse eesmärkidest (maht, õpiväljundid).

Koostöökohtumistel tuleb hoolikalt vältida olukordi, kus rõhuasetus nihkub formaalsele raporteeri-misele stiilis „saime osalejatelt täpselt 20 allkirja, nagu eelmisel korral lubasime“ või „80% noortest ütlesid, et õppisid meeskonnatöö oskust, ja seda läbiviijatena soovisimegi“.

Diskussiooni sisend peaks olema sisuline, näiteks „Noorte tuumikgrupp kasvas talve jooksul 10liikme-liseks. Paistab, et sellel oli kolm peamist põhjust, mis võiksid teilegi huvitavad olla: …“ või „Noored jäid metsalaagriga küll väga rahule, aga pärast seda pole enam noortekeskusse tulemiseks aega võtnud. Kas ka teil on selliseid kogemusi olnud? Milliseid küsimusi peaksime endalt küsima?“

Tegevuse tulemused peavad seega olema vaid kontekstiks, mille raames peetakse sisulisi diskussioone, kellega seoses ja milliseid eesmärke oma tegevusele seada ning kuidas tulemusi ning kogemusi mõtes-tada. Konkreetsed ja sisulised eesmärgid loovad aga pinnase, millelt seesuguseid edasiviivaid arute-lusid pidada.

Kogemuste kaardistamine lähtuvalt saavutatud tulemustest aitaks noorsootöötajatel paremini teha oma igapäevatööd ja samal ajal saavutada lihtsamini ühiseid eesmärke. Näiteks kui igaüks nendest lisaks suuremate sündmuste registreerimisankeetidesse küsimuse „Kelle kaudu said infot?“, saaks üsna ruttu selgeks, milliste koostööpartnerite kaudu levib info noorte sihtrühma teatud segmentideni hästi või kellega koostööpartneritest ei saa praegu arvestada.

3. Linnaosade ühismõju suurendamine nii vastastikku noorte osalust toetavate eesmärkide ja tege-vuste mõttes (ühe linnaosa panus teise edusse, sihid seoses teiste linnaosade noorte osalusega) kui ka inimeste ja ressursside (nagu kontaktid ja füüsiline infrastruktuur) jagamise mõttes.

Lisaks KTG programmi rakendamisel juba saavutatud edule on linnaosade ühismõju loomisel veelgi potentsiaali. Sealjuures ei tohi peale sundida kohustuslikke koostöösuhteid, sest noorsootöötajate vaja-dused, tööstiilid ja võimed võivad ajuti olla selleks liiga erinevad.

Viimasedki võimalikud konkurentsikübemed linnaosade (eriti just poliitilise tasandi otsustajate) vahel on aga võimalik hajutada koostööeesmärkide formaliseerimisega, sh andes noortekeskustele indikaa-torid näiteks teiste linnaosade noorte osaluse võimaldamise kohta. Näiteks võib seada sihi: „Igal aastal osaleb meie järjepidevates tegevustes regulaarselt 20% teiste linnaosade noori ja ühekordsetel sünd-mustel 40% teiste linnaosade noori“.

Üheks sisuliseks põhjenduseks teiste linnaosade noorte osaluse võimendamisele on erinevate noorte-keskuste juures erinevate tugevuste väljaarendamine. See pole vastuolus põhimõttega pakkuda noortele arenguvõimalusi võimalikult kodu lähedal, sest paratamatult jäävad sellisel juhul igasse linnaossa ressur-sipiirangute tõttu lüngad (teatud teemade, teatud tehniliste võimaluste, teatud vanuserühmade lõikes).

34

Kergem võib olla motiveerida noori liikuma toimumiskohta teises linnaosas kui leida iga noortekeskuse juurde motiveeritud, pädev ja noortele atraktiivne juhendaja mingil spetsiifilisel teemal. Sama kehtib infrastruktuuri investeeringute ja vahendite hankimise kohta. Oskuslikult tegutsedes on just noorte-keskuste panuse abil võimalik kujundada esmakordne külastus teise linnaossa noortele tüütu logistika asemel põnevaks seikluseks.

Piiratud ressursside olukorras võib olla mõistlik kaaluda teatud funktsioonide hankimist mitme noor-tekeskuste peale ühiselt, näiteks projektide administreerimine või kommunikatsioonispetsialist. Prak-tiline näide: KTG programmi raames oli eri tegevuste kommunikatsioonimaterjalide professionaalsuse tase väga erinev. Loodi nii visuaalselt atraktiivsete piltidega märksõnalisi plakateid kui ka peamiselt tekstipõhiseid ebaatraktiivseid materjale, ehkki mõlemal juhul oli eesmärgiks noorte värbamine. Vasta-valt olid ka värbamise tulemused väga erinevad.

See on näide probleemist, mida projektijuhil või noortekeskusel üksinda on väga keeruline lahendada ja kogu süsteemi seisukohalt on väga ebaefektiivne, kui näiteks eri noortekeskuste esindajad peavad aega kulutama sama tugifunktsiooni otsimiseks. Seevastu ühise kommunikatsioonispetsialisti üheks rolliks võib olla värvata ja hallata kommunikatsioonihuviliste noorte tuumikgruppi, kes saaks omakorda mitmele linnaosale toeks olla (nt jooksvate tegevuste ja sündmuste kommunikatsioonis) ning selle kaudu teadlikult omandada nn 21. sajandi oskusi.

Seejuures tuleb vastutus tulemuste eest hoolikalt jaotada kommunikatsioonispetsialisti ja tegevuse elluviijate vahel. Kui näiteks regulaarsesse tegevusse esimesel korral kohaletulijate arvu eest vastutab eelkõige kommunikatsioonispetsialist, siis korduvosalejate arv ja osaluse regulaarsus sõltub juba rohkem sellest, kuidas tegevust läbi viivad noorsootöötajad suudavad noori kaasa haarata.

4. Igapäevatöö kogemuste vahetamise võimaldamine noorsootöötajate vahel (sh seoses tõrjutusriskis noorte kaasamise ja osalusega).

Tegevuste koordinaatorid ja noorsootöötajad sattusid aeg-ajalt olukordadesse, millel paistis puuduvat „üks ja õige lahendus“.

• „Kuidas ennast kehtestada juhul, kui koostööpartneri (nt kooli) esindaja ei pea kokkulepetest kinni, ehkki tegevuse elluviimisega on juba alustatud?”

• „Mida teha, kui tegevuses osalev noor soovib luua loovtöö suitsiidi või illegaalsete uimastite teemal?”

• „Millised reeglid kehtestada, et noored kasutaksid hangitud tehnikat hoolsalt (rääkimata selle tahtlikust lõhkumisest), aga ei jääks kogemata juhtunud äparduste korral tegevusest kõrvale?”

• „Kuidas toetada grupi liikmete eesmärgistatud õppimist individuaalselt, kui grupis on palju erinevas vanuses ja erinevate vajadustega lapsi ja noori?”

• „Kuidas vältida noorsootöötajana ise läbipõlemist olukorras, kus noortega on tekkinud hea usalduslik kontakt ja nad võtavad isiklike probleemide ning uute ideedega ühendust enam-vähem ööpäev ringi?”

Sellised teemad kerkisid võrgustikukohtumistel üles juhuslikult, nii-öelda muu jutu käigus. Tavaliselt liiguti järgmiste teemade juurde edasi, andmata võimalust koheseks või hilisemaks refleksiooniks teema tõstatajale ega teistele osapooltele.

35

Luues võimalusi igapäevatöö kogemuste vahetamiseks oskuslikult modereeritud formaadis, saab koos-töövõrgustik ühekorraga mitu võitu.

• Võimalus enda ja teiste väljakutseid peegeldada ning kogemusi vahetada aitaks kaasa noorsootöötajate isiklikule ja professionaalsele arengule ning ennetaks läbipõlemist keeruliste teemade kuhjumisel, kus võivadki puududa lahendusvariandid, millega poleks seotud määramatust või negatiivseid kõrvalmõjusid. Mitmete kogemustevahetuste tulemusena võib olla võimalik sõnastada ka ühiseid koolitus-, supervisiooni ja kovisiooni vajadusi. Keeruliste teemade käsitlemine on ka noorsootöötajate motivatsiooni ja võimekuse parandamise üheks eelduseks tõrjutusriskis noorte kaasamisel.

• Kogemuslugude jagamise ja ühise analüüsimise ploki lisamine koostöökohtumiste formaadi üheks osaks (vt ka järgmist punkti) võib oluliselt suurendada noorsootöötajate motivatsiooni nendel aktiivselt osaleda.

• Kogemuslood võivad loomulikult olla ka positiivsed ja mitte ainult individuaalsed, vaid ka tiimide omad. Võrgustiku eesmärkide saavutamise seisukohalt on eriti väärtuslikud teemad, mille lahendamine aitab kaasata rohkem noori ja toetada nende järjepidevat osalust.

5. Koostöökohtumiste formaadi ja sisu edasiarendamine.

Vaatluste käigus tuvastati koostöökohtumiste mitmeid nõrkusi nii tehnilisest kui sisulisest vaatenur-gast. Alljärgnevalt on sõnastatud soovitused koostöökohtumiste potentsiaali veel paremaks avamiseks.

• Kohtumistel tuleb järjepidevalt meenutada ühist visiooni, eesmärke ja väärtusi. See on eriti oluline valdkonna suhteliselt suure kaadrivoolavuse tõttu, aga ka olukordades, kus koostöövõrgustikuga liitub uusi osapooli. Seega ei tohiks kohtumistel piirduda vaid tegevuse läbiviimise formaalse planeerimisega ja ülevaadete andmisega juba toimunud tegevustest.

• Tegevusi arutades tuleks teha vahet olulistel ja ebaolulistel teemadel, seda eriti tõrjutusriskis noorte kaasamise vaatenurgast. Võrgustikukohtumistel on seni saanud võrdselt tähelepanu kõik tegevused, olgu siis tegu otseselt tõrjutusriskis noortele suunatud programmiga või avatud sündmusega, kuhu ei pruugi jõuda ükski tõrjutusriskis noor. Kui tõrjutusriskis noorte kaasamine on eesmärgiks, tuleb neile ka rohkem keskenduda.

• Oma tegevuste tutvustamisel tuleks pühendada rohkem aega nende tausta kirjeldamisele. Vastasel juhul võivad vastavate tegevuste eesmärgid ja disain jääda võrgustiku teistele liikmetele arusaamatuks, eriti kui laua taga on ka uusi inimesi. KTG programmi tegevuste vaatlemisel jäi positiivse näitena silma ühe tegevuse koordinaator, kes igal kohtumisel kordas oma ettekande alguses lühidalt üle, kellele, miks ja kuidas tema koordineeritav tegevus on suunatud.

• Et kasutada nii kõneleja kui kuulajate aega ratsionaalselt ning vältida tähelepanu hajumist eri teemade vahel, on vaja, et kohalolijad kõnelejat aktiivselt kuulaksid. Osalejatega tuleb pidada diskussioone selle üle, mis aitaks neid motiveerida kohtumisest eesmärgipäraselt osa võtma ja loobuda selleks ajaks näiteks oma Facebooki konto jälgimisest (sh juhul, kui Facebooki kasutamine on seotud tööga). Ka osalejate piisav ettevalmistatus kohtumisele tulles (nt pole neil vaja teiste esinemiste ajal oma slaide kohendada) aitab kaasa, et nad suudavad, hoolimata segavatest teguritest (nagu võimalus sotsiaalmeediat kasutada), esineja jutule keskenduda.

36

• Kohtumiste aega oleks võimalik kulutada tõhusamalt, nt:

• vältida „lihtsalt teadmiseks mõeldud“ info jagamist, sest seda oleks tõhusam levitada kirjalikult kohtumistevahelisel ajal. Sellise info hulka kuuluvad nii tehnilised juhtnöörid TSNA-lt kui ka tehtud tegevuste ja oma plaanide ülevaated võrgustiku osapooltelt, juhul kui need piirduvad eelkõige tehnilise infoga (kuupäevad, toimumiskoht, päevakord jne);

• paberilt ettelugemise asemel esitada selline info, mida on niimoodi parem omandada, slaididelt või jaotusmaterjalilt – see muudab lihtsamaks nii info edastamise kui vastuvõtmise;

• lahendada tehnilised küsimused võrgustiku osapooltega koostöökohtumise alguseks või sõnastada need abipalvetena teistele osalejatele. Valdava osa selliseid teemasid saab tõhusamalt katta silmast silma suhtluses TSNA ja ühe või mitme võrgustiku osapoole vahel, kus on võimalik süveneda detailidesse, jõuda ühe vestluse jooksul lõplike kokkulepeteni ning vältida nende osapoolte aja kulutamist, kes pole tegevusega seotud.

• Läbivaid väärtusi ja tegutsemispõhimõtteid juurutades on mõnikord vaja pöörata rohkem tähelepanu sellele, kas nende rakendamine on konkreetsel juhul noorte eduka kaasamise ja tegevuste kvaliteedi huvides:

• „kui vähegi võimalik, peab iga sündmus olema avatud kõigile noortele“ – tuleb kaaluda, kuidas uute noorte kaasamine järjepidevate tegevustega seotud sündmustesse võib mõjutada pidevalt osalevate noorte grupidünaamikat;

• „kui vähegi võimalik, peab iga sündmus toimuma avatud noortekeskuse ruumides“ – tuleb kaaluda, kuivõrd on noortekeskus konkreetse sihtrühma noortele logistiliselt mugav ja maine mõttes atraktiivne koht või kas sellele on tegevuste iseloomust lähtuvalt sobivamaid alternatiive;

• „kui vähegi võimalik, tuleb teha koostööd teiste linnaosadega“ – peab arvesse võtma, kuivõrd sobituvad omavahel eri linnaosade organisatsioonikultuurid.

• Läbivate väärtuste ja tegutsemispõhimõtete seas:

• peaks tihedamini kõlama: „noorte endi käest tuleb küsida, mida nad tahavad”;

• tuleb tähelepanu pöörata sellele, et kõlaksid väärtused, mis on seotud tegevuste kvaliteediga, osalevate noorte arenguga ja/või tõrjutusriskis noorte kaasamisega;

• tuleb väärtustada pigem osalevate noorte järjepidevat arengut, mitte pelgalt noortele pakutavate tegevuste mitmekesisust ja uudsust, st mõelda rohkem tegevuste mõjule, mitte ainult nende läbiviimisele.

• Kohtumisel tuleb pühendada aega õnnestumiste ja õppetundide aruteludele, st refleksioonile ja üksteiselt õppimisele. Headest kogemustest või õppetundidest võiks rääkida rohkem, mitte ainult siis, kui konkreetse tegevuse läbiviija ise otsustab neid jagada. Sellele peaks järgnema kogemuste analüüsimine üheskoos ja õppetundide kinnistamine edasiseks. Mõistlik on sealjuures kirja panna mõni praktiline nipp (nt mis konkreetsel juhul toimis / ei toiminud), kui keegi osalejatest neid jagab. Näiteks kui keegi on olnud sotsiaalmeedias noorte kaasamisel edukas, siis tasuks võrgustiku teistel osapooltel huvi üles näidata ja pakkuda edukale noorsootöötajale kogemuste jagamise võimalust. Õppetundide arutelu on aga eriti oluline juhul, kui eraldi eesmärgiks on tõrjutusriskis noorte kaasamine. Nendega võib esineda

37

rohkem ebastandardseid olukordi, mille põhjused ja lahendused vajavad rohkem süvenemist, põhjalikumat arutelu ja mõnikord ka kompetentsi kaasamist väljastpoolt koostöövõrgustiku tuumikut.

• Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu nende probleemide lahendamisele, mis võiksid olla olulised kogu võrgustikule, nagu juhtumid, kus kuulutusele puudub kujundaja või koostöö mõne kooli esindajatega ei suju. Nende lahendamine oleks efektiivsem, kui koostööpalved võrgustiku liikmetele oleksid vähem pealiskaudsed ning sisaldaksid edasiseks tegevuseks konkreetsemaid samme kui näiteks värbamise puhul lihtsalt palve stiilis „palun jagage kuulutust“.

• Kui mõnda tegevusse ei õnnestu värvata algse eesmärgiga võrreldes piisavalt osalejaid, siis tuleb vältida pealiskaudsete lahendustega kokkulepete sõlmimist, näiteks lihtsalt osapooltele palve esitamist, et nad kuulutust aktiivsemalt jagaksid, või selliste olukordade kujundamist, kus noorte osalus osutub „vabatahtlikult kohustuslikuks“ (nt töötubade korraldamine noortekeskuse asemel koolis tundide ajal). Sellisel juhul peaks algatama hoopis diskussiooni põhjuste üle, miks ei osalenud soovitud arv noori (nt millised on kommunikatsiooni parandamise võimalused), või sisu üle (kuivõrd konkreetne tegevus üldse väärib noortele pakkumist võrreldes alternatiividega).

• Töö efektiivsuse huvides tasub vältida samade teemade, sh väljakutsete topeldamist sama linnaosa eri kohtumistel ja eri linnaosade kohtumistel. Tihti on kõne all korduvad teemad, nagu probleemid noorte madala osalusega, kommunikatsioonimaterjalide valmimise tähtaegadega ning nende vähese jagamisega läbiviijate poolt. Korduvate teemade kohta võiks paika panna standardid, näiteks millist tüüpi sündmuste puhul millist tüüpi reklaam toimib või millistel nädalapäevadel neid korraldada. Hea oleks kogemused kuhugi kirja panna ja salvestada, et tulevikus ei peaks lootma ainult inimeste mälule ja saaks tegutseda varasemast tööst õppides.

38

Tegevuste asjakohasus, mõju ja jätkusuutlikkuse potentsiaal Järgnevalt antakse üldistatud ülevaade KTG programmi raames teostatud tegevuste asjakohasusest ja nende mõjust noorte kaasamisel ning osaluse võimaldamisel koos võrdleva analüüsiga.

Intervjuudest KTG programmi planeerinud ja ellu viinud inimestega selgus, et programmi tegevuste eesmärgiks kõige laiemas mõttes peeti noorte tõrjutusriski ennetamist. Tõrjutusriski ja selle ennetamist käsitleti projekti programmi kontekstis avaralt. Näiteks käsitleti tõrjutusriski leevendava meetmena ka seda, kui konkreetse linnaosa noortel tekkis võimalus võtta kodu lähedal osa sellistest regulaarse tege-vuse liikidest, mida seal enne ei pakutud. Sealjuures rõhutasid kõikide tegevuste läbiviijad, et iga tege-vuse üheks peamiseks sihiks oli võimaldada osalust noortele, kes seni olid noorsootöös mitteaktiivsed või kellel oli barjääre seoses noorsootöö võimalustest osa saamisega (nt vähesed materiaalsed võima-lused, ebapiisavad sotsiaalsed oskused vm).

Alljärgnevas kvantitatiivses analüüsis on arvesse võetud kõikide tegevussuundade noored alates KTG programmi rakendamise algusest Tallinnas kuni 31.10.2019, välja arvatud „Avatud poole disain“. Üheksas tegevussuunas kümnest osales ligi 3 000 unikaalset noort vanuses 7–26 ja lisaks võtsid tuhanded noored osa noortekeskuste avatud poole tegevustest.12

Tõrjutusriski laiast definitsioonist lähtuvalt oli KTG programm edukas. Osalenud noorte sihtrühma tervi-kuna iseloomustas mitmekesisus, seda nii vanuse, soo, elukoha, emakeele kui ka tõrjutusriski taseme lõikes. Alljärgnevad joonised iseloomustavad mõningaid olulisemaid aspekte.

Joonis 8. 7–26aastaste osalejate jagunemine sünniaastati

12 „Avatud poole disaini“ tegevussuunas keskenduti noortekeskuste juhtide ja töötajate, st täiskasvanute oskuste ja hoiakute mõjutamisele

selleks, et noortekeskuste avatud poole jaoks disainida koos noorte endiga teenuseid, mis omakorda võimaldaksid uute noorte aktiivset osalust. Seega

oli tegemist pilootperioodiga noortekeskuste vastavate võimete parandamiseks.

Mitmes noortekeskuses õnnestus uued avatud poole teenused edukalt käivitada, sh kujunesid välja noorte tuumikgrupid. Samas oli

noortekeskustel avatud poole osaluste registreerimisel raske eristada noori, kes osalesid just uutes teenustes, nendest noortest, kes avatud poolt küll

külastasid, aga uutest teenustest osa ei saanud või puutusid nendega vaid põgusalt kokku.

Küll mõõdeti avatud poolt külastanud noorte koguarvu kõigis noortekeskustes, kus avatud poole teenuseid disainiti. Mõõtmine muutus eriti

täpseks 2019. aastal tänu elektroonilise keskkonna „Noortekeskuste logiraamat“ rakendamisele. Programmist osa võtnud noortekeskuste avatud poole

erinevates tegevustes osales käsitletud perioodil vähemalt ühe korra ca 5 000 noort.

1992–1993 1994–1995 1996–1997 1998–1999 2000–2001 2002–2003 2004–2005 2006–2007 2008–2009 2010–20111992–1993 1994–1995 1996–1997 1998–1999 2000–2001 2002–2003 2004–2005 2006–2007 2008–2009 2010–2011

39

45% osalejatest olid ca 13–17aastased. Nooremad kui ca 13aastased moodustasid kõigist osalejatest kolmandiku. Noori alates 18. eluaastast kaasati vähe, aga see on pigem positiivne märk dubleerimiste vältimisest teiste programmide ja organisatsioonidega, sh riiklikult rahastatud tegevussuunad NEET noorte kaasamiseks.

Joonis 9. 7–26aastaste osalejate sooline jagunemine

Noormehi oli osalejatest vähemalt pool, aga tõenäoliselt veidi üle poole, sest ka kategoorias „info puudub“ sisaldus kindlasti poisse. Kokkuvõttes võib tõdeda, et KTG programmis saavutati hea sooline tasakaal ja eri tegevussuunad pakkusid võrdselt osalemisvõimalusi nii poistele kui tüdrukutele.

Joonis 10. 7-26-aastaste osalejate jagunemine elukohtade järgi

346 (11,8%)

1487 (50,9%)

1091 (37,3%)

346 (11,8%)

1487 (50,9%)

1091 (37,3%)

40

Enim osales KTG programmi tegevustes Lasnamäe ja Põhja-Tallinna noori. Põhjused olid alljärgnevad:

• osalusest moodustavad suurima hulga ühekordsed osalused. Just nendes kahes linnaosas korraldati ühekordseid sündmuseid enim (Lasnamäel eelkõige „LasnaSport“ ja Põhja-Tallinnas eelkõige „Koolinoorsootöötaja“);

• Mustamäel oli peatähelepanu tuumikgrupi kujunemise ja tegevuse toetamisel ning seal korraldatud sündmused olid edukad teiste linnaosade noorte kaasamisel.

Korduvosalejaid oli enim kahes linnaosas:

• Lasnamäel panustas korduvosaluste arvule eelkõige „LasnaSport“, aga ka „Vaade tulevikku“;

• Põhja-Tallinnas oli selliseks suveprogramm „Minu Põhja-Tallinn“, aga ka „Vaade tulevikku“ ning „Prooviruum ja aktiivne eluviis“.

Emakeele ja tõrjutusriski kohta täpne statistika puudub, kuid kogutud tõendusmaterjalide põhjal oli KTG programm ka nendes aspektides edukas:

• kõigis kolmes linnaosas, aga eriti Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas oli vene emakeelega noorte osaluse määr vastavuses elanikkonna proportsiooniga linnaosa üldpopulatsioonis;

• osadesse KTG programmi tegevustesse (nt „Vaade tulevikku“ ja „Minu Põhja-Tallinn“) jõudsid noored tänu koostöövõrgustiku osapoolte suunamisele, olles tõestatult tõrjutusriskis. „Raadiku“ tegevustes osales ka alla 10aastaseid noori, kellel enne seda kodulähedased noorsootöö võimalused üldse puudusid.

Kõige üldisemal tasandil võib KTG programmi kokku kümne tegevuse positiivse mõju jagada kolme kategooriasse:

• kolm tegevust lõid arengukeskkonna riskinoortele (siin ja edaspidi peetakse käesolevas dokumendis riskinoorte all silmas riskioludes elavaid noori13 ja probleemkäitumisega noori14);

• kuus tegevust pakkusid noorte eneseteostust soodustavaid regulaarseid tegevusi, sh teadlikult soodustades vabatahtliku tuumikgrupi kujunemist ühiste huvidega noortest. Tegevustes osales väga erineva taustaga noori, tuumikgruppides aga tavaliselt need, kel oli juba olemas aktiivne osalemiskogemus noortekeskuse juures või mujal;

• üks tegevus oli otseselt suunatud noorsootööd mõjutavate osapoolte koostöö edendamisele. Nagu võrgustiku arengu peatükis viidatud, aitas koostöösuhete tekkimisele ja arengule siiski kaasa ka suur osa teistest tegevustest, sh eriti need, mille tegevusmudeli lahutamatuks osaks oli teiste osapoolte kaasatus ja panus.

13 „Riskioludes elav noor on noor, keda mõjutavad indiviidi, perekonna ja/või ühiskonna tasandil oluliselt riskifaktorid, mis suurendavad

tõenäosust ebasoovitavaks väljundiks, probleemkäitumise tekkeks.“ Definitsiooni allikas – Kaasava noorsootöö käsiraamat (Sihtasutus Archimedes

Euroopa Noored Eesti büroo), http://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2014/07/kaasava_noorsootoo_kasiraamat_lowreso.pdf

14 „Probleemkäitumisega noor on noor, kel on selgelt avaldunud ühiskonna jätkusuutlikkust ja toimimist nõrgendavad probleemsed

käitumismustrid.“ Definitsiooni allikas – Kaasava noorsootöö käsiraamat (Sihtasutus Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo), http://mitteformaalne.

ee/wp-content/uploads/2014/07/kaasava_noorsootoo_kasiraamat_lowreso.pdf

41

Tegevuste täpset jagunemist nimetatud mõjukategooriate lõikes on kujutatud joonisel.

Joonis 11. KTG programmi jooksul pakutud tegevuste jagunemine positiivse mõju kategooriatesse

Hinnanguliselt suurim positiivne mõju noortele oli kategooria „Arengukeskkonna loomine riskinoor-tele“ tegevustel. Positiivne mõju kujunes kombinatsioonina järgmistest faktoritest.

• Kõrge järjepideva osaluse määra tagamine15. Kõigil kolmel tegevusel oli kõrgem järjepideva osaluse määr kui ülejäänud kahe kategooria tegevustel. Ühelt poolt näitab see tegevuste atraktiivsuse ja väärtuse tajumist noorte poolt ja teiselt poolt lõi eelduse, et noortel oli võimalik pakutavaid kogemusi omandada järjepidevamalt. See omakorda lõi pinnase soovitavate (sh sotsiaalsete) oskuste omandamisele ja hoiakute kujunemisele, mida tegevuse elluviijad olid eesmärgiks seadnud.

• Tegevuste teadlik kujundamine lähtuvalt konkreetse sihtrühma karakteristikutest ja vajadustest. Kõiki kolme tegevust kujundati lähtuvalt spetsiifilise sihtrühma karakteristikutest, vajadustest ja huvidest ning täiskasvanute eesmärkidest seoses vastava sihtrühma liikmete kogemuste, oskuste ja hoiakutega. Kahel juhul („Vaade tulevikku“, „Minu Põhja-Tallinn“) tagas konkreetsete karakteristikutega noorte jõudmise tegevustesse teiste osapoolte (eelkõige koolipersonali) suunamine kindlate kriteeriumide põhjal. Ühel juhul („Raadiku“) tagas tegevuse jõudmise soovitud sihtrühmani selle elluviimine kõrgete sotsiaalmajanduslike riskidega asumi avalikus ruumis. Noortele puudusid kohapeal arenguvõimalused ja eriti noorema vanuserühma mobiilsus on väike, nii et tegevusse jõudsidki eelkõige oma asumi noored. Kõrge korduvosaluste määr näitab, et konkreetsetele sihtrühmadele konkreetsed tegevused sobisid.

15 Järjepidevat osalust defineeriti käesolevas uuringus kui noore osalust vastavas tegevuses kolmel või enamal korral. Järjepideva osaluse

jälgimine on oluline, sest enamiku tegevuste muutuse teooria edu eelduseks oli noortele regulaarsete või vähemalt mitmekordsete kogemuste andmine.

Tulenevalt andmesisestuse vähesest detailsusest (nt ühe tegevuse raames erinevate eneseteostust võimaldavate tegevussuundade lõikes) ja mõningasest

ebatäpsusest (nt korduvosaluste registreerimisel või registreerimata jätmisel) olid andmed osaluse järjepidevuse kohta umbkaudsed. Siiski olid need

piisavalt täpsed, et tegevustele oleks võimalik hinnanguid anda ja neid omavahel võrrelda. Ka vaatlused andsid võimaluse noorte osaluse määra ja

järjepidevust pisteliselt üle kontrollida.

KTG programmi tegevuste positiivne

mõju

Noorsootööd mõjutavate osapoolte koostöö

edendamine

sh 6. „Koolinoorsoo-töötaja“

Noorte eneseteostust võimaldavate tegevus-suundade pakkumine, sh tuumik-gruppide

tekkimise soodustamine1.1. „Ellujääjad“

1.3. „Tänavakultuur“

2. „Avatud poole disain“

3. „Sotsiaalne ettevõtlikkus“

5. „LasnaSport“

7. „Prooviruum ja aktiivne eluviis“

Arengukeskkonna loomine tõrjutusriskis

noortele1.2. „Vaade tulevikku“

4. „Minu Põhja-Tallinn“

8. „Raadiku“

42

• „Vaade tulevikku“ sihtrühma liikmed said osa positiivse õhkkonnaga, hinnanguvabast keskkonnast, kus oli võimalik praktiseerida eluoskusi, mõelda ja arutleda riskikäitumise põhjuste ja tagajärgede üle.

• „Minu Põhja-Tallinn“ andis noortele arendava vaba aja veetmise ja sõprade leidmise võimaluse, pakkudes lisaks kodukoha uue nurga alt avastamisele ka kogemusi, mis osal osalenutest jäänuks muidu sotsiaalmajanduslikel põhjustel omandamata.

• „Raadiku“ kujundas positiivset ja turvalist füüsilist keskkonda nii siseruumides (Noortestaap) kui avalikus ruumis, eelkõige lihtsalt noorte ära toomiseks „tänavalt” ehk negatiivseid mõjutusi pakkuvatest ja vähem turvalistest nii privaatsetest kui avalikest „ruumidest“.

• Mitmete osapoolte panuse edukas võimendamine noorte heaks väärtuse loomisel. Kõik kolm mainitud tegevust on näideteks, kus tegevusmudeli teostamise eelduseks oli sünergia loomine teiste osapooltega. Näiteks olid „Vaate tulevikku“ võtmepartneriteks koolid, „Minu-Põhja Tallinnal“ koolid ja noortekeskused ning „Raadikul” munitsipaalmajade haldusettevõte, kes võimaldas ruumi kasutada. Samuti kaasasid kõik kolm teisi osapooli tegevuste läbiviimisse. Mõned näited: „Vaade tulevikku“ – noorsoopolitsei, Eesti Seksuaaltervise Liit; „Minu Põhja-Tallinn“ – Eesti Skautide Ühing; „Raadiku“ – läbiviijad teistest MTÜ-dest ja ka Tallinna linna poolt.

• Jätkusuutlikkuse potentsiaali tagamine tulenevalt tegevuste suhtelisest standardiseeritusest. „Vaade tulevikku“ ja „Minu Põhja-Tallinn“ on hoolimata teatud paindlikkusest standardiseeritud ülesehitusega programmid, millest esimene on läbi proovitud seitsmel ja teine neljal korral ning seda erinevate läbiviijatega. „Raadiku“ asub konkreetses füüsilises keskkonnas ja seda veab vabaühendus, kellel on ka teisi tegevussuundi lisaks noortestaabi haldamisele. Noorte suund toetab otseselt vabaühenduse missiooni ning tema tegevused võimendavad üksteist.

Kõigi kolme tegevuse ühiseks nõrkuseks oli aga vähene panus osalevate noorte jõudmiseks uute eneseteostusvõimaluste ja vajadusel ka asjakohase abi juurde, mis aitaksid neil pikemas plaanis tõrju-tusriskist väljuda. Kõigil kolmel juhul oli tegu teatud mõttes suletud – ehkki noorte jaoks väga posi-tiivsete – keskkondadega. Vaatlused näitasid, et noortele ei pakutud süsteemselt „järgmise sammu“ võimalust info ja kogemuste saamiseks nendele olulistel teemadel ega pikemaajaliseks osalemiseks teiste osapoolte juures isegi juhtudel, kui teise osapoole esindaja käis noortega suhtlemas. Võis juhtuda, et teiste osapoolte kontakte jagati noortele silmast silma vestlustes (nt kutse Jalatalla programmi „Vaade tulevikku“ puhul), aga tegevuste disainis sellist infopaketti koos julgustuse ja isiklike kontaktide vahen-damisega ei sisaldunud. Praktilisi näiteid selle kohta, kuidas seda võiks teha, tuuakse järgmises alapea-tükis „Soovitused edasiseks“.

KTG programmi arvult suurima kategooria moodustasid tegevused, mille ühisnimetajaks sobib „enese-teostuse võimaluste loomine“. Selle raames pakuti tegevusi, mis polnud teema, metoodika või hinna tõttu konkreetse linnaosa noortele seni kättesaadavad. KTG programmi lisaväärtus seisnes võimalustes investeerida infrastruktuuri ja hankida väikevahendeid, et nimetatud tegevusi oleks võimalik noortele pakkuda.

Enamikku eneseteostuse tegevussuundi iseloomustas nn tuumikgrupi kujunemine regulaarsetest tege-vusest osa võtvatest noortest, et korraldada vastaval teemal suuremaid (sh teistele noortele või linna-rahvale mõeldud) sündmusi ja/või luua võimalusi omandatud oskuste harjutamiseks ja/või ise juhenda-jatena teiste noortega jagamiseks.

43

Osa tegevuste puhul oli tuumikgrupi kujunemine eraldi eesmärgiks, teistes kujunes see orgaaniliselt, muuhulgas tänu noorsootöötajate soosivale hoiakule noorte enesealgatuse suhtes. Vabatahtlike noorte tuumikgrupp kujunes suuremal või vähemal määral välja kõigis tegevustes, sh mõnel juhul ühe konk-reetse alamtegevuse osas. Joonisel on näha, millistes tegevustes oli noorte tuumikgrupp osa algselt plaanitud mudelist ja millistes kujunes pigem orgaaniliselt.

Joonis 12. Tuumikgruppide kujunemine noortele regulaarsete tegevuste pakkumise lisaväärtusena

Seoses tuumikgruppidega tasub esile tõsta järgmisi tegureid:

• tuumikgruppide liikmete arvus ja aktiivsuses puudusid erinevused sõltuvalt sellest, kas tuumikgrupi moodustumine oli eesmärgiks omaette või kujunes orgaaniliselt;

• tuumikgruppide keskmine suurus igal ajahetkel oli 3–5 noort;

• tuumikgruppide tegevuse toetamisel keskendusid noorsootöötajad eneseteostust pakkunud tegevuse sisulisele poolele. Noorte teiste oskuste, nagu organiseerimise ja meeskonnatöö, erinevate aspektide arengut nägid noorsootöötajad küll lisaväärtusena, ent reeglina ei viinud nendes valdkondades läbi eraldi tegevusi noorte arengu toetamiseks;

• tuumikgrupid kujunesid olulises osas nende noorte baasilt, kes olid konkreetse noortekeskuse tegevuses juba varem osalenud.

Kõikide eneseteostust pakkunud tegevuste raames korraldati ka suuremaid temaatilisi sündmusi, milles said ühekordse osalusvõimaluse erineva profiiliga noored, keda oli kokku tuhandeid. Järjepidevamate osalejate arv varieerus olemasoleva info järgi aga ca 9–15% vahel kõigist tegevustest osalenutest. Sealjuures tuleb silmas pidada, et käesoleva uuringu statistilises analüüsis läksid lihtsustuse huvides

3. „Sotsiaalne

ettevõtlikkus“

5. „LasnaSport“

7.„Prooviruum

ja aktiivne eluviis“

1.3. „Tänavakultuur“

2. „Avatud poole

disain“

1.1. „Ellujääjad“

Tuumikgrupi kujunemine oli algselt

eraldi eesmärgiks

Tuumikgrupi kujunemine (pigem) ei olnud

algselt eraldi eesmärgiks

44

järjepidevate osalejatena arvesse noored, kes olid osalenud vähemalt kolm korda. Näiteks poolaasta jooksul korra kuus toimuvate töötubade kohta võib see olla hea näitaja, aga kord nädalas aset leidva trenni puhul peaks järjepidevuse miinimumtase olema oluliselt kõrgem. See tähendab, et suurem osa kaasatud noortest sai KTG programmi raames pakutud eneseteostusvõimalustest pigem pealiskaudsema kogemuse (nt üks osalus sündmusel või kaks osalust järjepidevas tegevuses või üks osalus sündmusel ja üks järjepidevas tegevuses).

Kui arvestada, et iga suuna tuumaks oli siiski regulaarne tegevus ja et eneseteostust pakkuvate järjepi-devate tegevuste raames õpiväljundite omandamine eeldab tavapäraselt pigem suuremat arvu osalusi, oli see pigem nõrgemapoolne tulemus. Seda enam, et enamiku tegevuste üks eesmärke oli vähen-dada noorte tõrjutusriski ja selleks sooviti arendada nende sotsiaalseid oskusi. Samas tuleb märkida, et sõltuvalt tegevuse tüübist varieerus järjepidevamate osalejate absoluutarv kogu elluviimisperioodi jooksul oluliselt – ca 15st noorest ca 100 nooreni. Seega programmi tegevustes kokku osales järjepide-vamalt siiski sadu noori.

Kuigi „Avatud poole disaini“ viidi läbi teisest KTG programmi tegevustest erineva mudeli järgi ja see oli suunatud eelkõige täiskasvanud noorsootöö professionaalide hoiakute ja praktikate mõjutamisele, võib lõpptulemuste põhjal käsitleda seda tegevust teiste noorte osalust võimaldanud tegevustega võrd-väärsena. (Nimelt iseloomustas kõiki eneseteostuse tegevussuundi see, et nende pakkumine oli tiimi, kommunikatsiooni ja/või füüsilise asukoha mõttes tugevalt seotud kohaliku noortekeskusega. Pigem eristus siin hoopis „LasnaSport“, millele kujundati eraldi bränd ja ostumenetlusega leitud läbiviijad tegutsesid erinevates asukohtades.)

„Avatud poole disaini“ objektiivselt mõõdetav lõpptulemus seisnes selles, et noortekeskuste avatud poolde hangiti uusi vahendeid ja/või investeeriti ruumide korraldamisse noorte eneseteostuse toetamiseks, seades sihiks noorte tuumikgrupi moodustumise. Selles olid „Avatud poole disainis“ osalenud noortekeskuste kogemused väga erinevad, mõnikord edukamad ja vahel ebaedukamad kui KTG programmi peamistes tegevussuundades.

• Näiteks „Avatud poole disainis“ osalemise abil kujundatud Haabersti noortekeskuse tuumikgrupp kujunes järjepidevalt tegusamakski kui ühegi KTG peamise tegevuse tuumikgrupp.

• Samas õnnestus KTG ühel põhitegevusel – „Prooviruumi ja aktiivse eluviisi“ programmil – kujundada Põhja-Tallinna noortekeskuses muusika ja spordiga seotud, noorte poolt aktiivselt kasutatav „avatud pool“, millega see keskus osutus edukamaks kui suurem osa „Avatud poole disainis“ osalenud noortekeskusi.

Kolmanda eristuva tegevuse moodustas „Koolinoorsootöötaja“. Selle tegevuse abil loodi laiapõhja-lised koostöösuhted Põhja-Tallinna linnaosade eri osapooltega ning KTG programmi elluviimise teisel poolel jõuti ka üha enamate sündmuste korraldamiseni noorte otsesel osavõtul.

Eelnevalt kirjeldatud aspektid võetakse kokku allolevas tabelis, kus iga tegevust iseloomustavad kuus kriteeriumi:

• tegevuse unikaalsus valdkonnas, st tegevus on loonud Tallinna noorsootöö valdkonnas selget lisaväärtust. Samas tuleb arvestada, et tegevuse unikaalse väärtuse hoidmiseks võib järgmisel perioodil osutuda tarvilikuks tegevuse mudeli kohendamine. Kõigile eneseteostuse pakkujatele ja tuumikgruppide kujundajatele on antud siin madal skoor seetõttu, et sarnaseid arenguvõimalusi pakuvad noorsootöö maastikul siiski ka teised huvitegevuste pakkujad ning erinevad noorteühendused;

45

• tegevuse standardsuse aste. Tegevuse standardiseeritus pole omaette eesmärk, ent võib osutuda tugevuseks, kui soovitakse rahuldada konkreetsete karakteristikutega sihtrühma vajadusi. Tegevuse madal standardiseeritus võib osutuda nõrkuseks, kui eelneva perioodiga võrreldavaid tulemusi soovitakse saavutada uute elluviijatega, aga varasema edu üks põhjusi peitus tollaste läbiviijate isiksuses ja improvisatsioonivõimes, mitte niivõrd teadlikes sammudes noortele arengukeskkonna loomisel;

• osapoolte sünergia olulisus tegevusmudelis. See kriteerium aitab esile tõsta tegevusi, mille elluviimine aitab automaatselt kaasa eri osapoolte panusele ühtede ja samade noorte osaluse heaks. Kõrgeima skoori on saanud need tegevused, mida ilma osapoolte koostööta poleks võimalik ellu viia;

• järjepidevamate osalejate osakaal osalenutest16. „Pigem madal“ on kuni 10%, „pigem keskmine“10 kuni 15%, „pigem kõrge“ 15% ja rohkem.

• järjepidevamate osalejate absoluutarv. „Pigem madal“ on kuni 20 noort, „pigem keskmine“ 20 kuni 50 noort, „pigem kõrge“ 50 noort ja rohkem.

• põhimõtteline võimalus noorte omaalgatuseks. Siin annab kõrge skoori tõendusmaterjal selle kohta, et noorte omaalgatust seati eesmärgiks, soositi ja võimaldati, mitte see, kuivõrd edukaks need kavatsused osutusid.

Iga tegevuse iga aspekti on hinnatud värviskooriga, mille tähendused on alljärgnevad:

• heleroheline ehk „pigem madal“,• hele- ja tumerohelise vahepealne ehk „pigem keskmine“,• tumeroheline ehk „pigem kõrge“.

Tabelisse on lisatud teistega võrreldavatel alustel ka kaks programmi, mille peamine rõhk oli KTG prog-rammi elluviimise perioodil tööl täiskasvanutega – „Avatud poole disain“ ja „Koolinoorsootöötaja“. Kuna mõlemad neist olid kokkuvõttes mõeldud noorte osaluseks paremate võimaluste loomiseks, siis tabelis kajastatakse lõppseisu just noortele võimaluste loomisel, et tuua selgemalt välja võimalikud vajadused ja fookused mõlema tegevuse jätkamise korral.

Enne tabeliga tutvumist tuleb üle rõhutada, et võrdluse ainsad objektiivselt mõõdetavad kategooriad on seotud järjepidevama osalusega, ehkki ka „järjepidevusele“ miinimumstandardi seadmiseks on erine-vaid võimalusi. Ülejäänud hinnangud põhinevad kvalitatiivsel analüüsil ja on mõeldud diskussiooni alga-tamiseks koostöövõrgustiku tuleviku planeerimisel, mitte tegevussuundade edetabeli koostamiseks. Sealjuures on üheks oluliseks märksõnaks mitmekesisus – näiteks peab noortel olema võimalik osaleda nii pigem standardsetes kui ka rohkem improvisatsiooni võimaldavates tegevustes, sest mõlemat tüüpi tegevusmudeliga on võimalik saavutada erinevaid ning sõltuvalt noorte vajadustest ja huvidest sama-võrra väärtuslikke õpieesmärke.

16 Programmide „Ellujääjad“, „Vaade tulevikku“ ja „Minu Põhja-Tallinn“ osaluse järjepidevuse info on kooskõlastatud programmi elluviijatega,

ent hinnanguline. Nimelt neist esimese kohta kordusosalejate statistika puudub ja ülejäänute puhul ei sisestatud seda andmetöötlustabelitesse.

46

Tabel 2. Tegevuste võrdlus

Esimese tegevuste grupina eristuvad eelkõige „Vaade tulevikku“, „Minu Põhja-Tallinn“, „LasnaSport“ ja „Raadiku“:

• „Vaade tulevikku“ ja „Minu Põhja-Tallinn“ skoorivad tugevalt nii standardsuses ja osapoolte-vahelise sünergia loomises kui järjepidevamate osalejate suht- ja absoluutarvus. Kõrge absoluutarvu skoor kujuneb mõlemal juhul kalendriaasta jooksul eri gruppides osalenute summana. Mõlema tegevuse lisaväärtusteks on tõestatavalt riskinoortele osalusvõimaluste andmine ja tugev koostöö koolidega.

• „LasnaSport“ eristub teistest regulaarset osalust võimaldanud kategooria tegevustest järjepidevamate osalejate suure absoluutarvuga. Sealjuures tuleneb järjepidevamate osalejate väike osakaal sellest, et ka suurte sündmuste ühekordsete osalejate absoluutarv oli selle tegevuse puhul kõrgeim. Lisaks olid „LasnaSpordi“ treeningud standardsemad kui teistel regulaartegevuse pakkujatel.

• „Raadiku“ eristub keskendumisega ühele asumile, kus suur hulk noori tõestatult elab kõrgemate sotsiaalmajanduslike riskidega leibkondades ja neil napib alternatiivseid arendavaid tegevusi. Tugevuseks on ka sektoritepõhine koostöö. Järjepidevamate osalejate suur osakaal on igal juhul positiivne näitaja, aga alternatiivide puuduse tõttu piirkonnas tuleb seda tõlgendada eelkõige tegevuse suhtelise, mitte tingimata absoluutse kvaliteedi näitajana.

Tegevus Tegevuse unikaalsus valdkonnas

Tegevuse standardsuse aste

Osapoolte sünergia olulisus tegevus mudelis

Järjepidevamate osalejate osakaal osalenutest

Järjepidevamateosalejate absoluutarv

Põhimõtteline võimalus noorte omaalgatuseks

1.1. „Ellujääjad“

1.2. „Vaade tulevikku”

1.3. „Tänavakultuur“

2. „Avatud poole disain“

3. „Sotsiaalne ettevõtlikkus“

4. „Minu Põhja-Tallinn“

5. „LasnaSport“

6. „Koolinoorsootöötaja“

7. „Prooviruum ja aktiivne eluviis“

8. „Raadiku“

47

Teise tegevuste grupina eristuvad kõik eneseteostust pakkunud tegevused. Nende hulka võib arvata ka „Avatud poole disaini“, sest ka selle ootuseks oli tuumikgrupi moodustumine mõne noori huvitava järje-pideva tegevussuuna või -võimaluse juurde. Enamikku nendest iseloomustas järjepidevate tegevuste vaheldumine suurte sündmustega. Kõiki neid iseloomustas ka see, et sündmustel osales noori pigem palju ja järjepidevalt pigem vähe. Koostööd teiste osapooltega toimus, aga see polnud lahutamatu osa tegevusmudelist. Positiivsena paistavad silma:

• „Prooviruum ja aktiivne eluviis“, kes saavutas teistest suurema järjepidevama osaluse osakaalu;

• „Ellujääjad“ ning „Prooviruum ja aktiivne eluviis“, kes kahe peale värbasid muusikavaldkonna juhendaja, kes oli üheks teguriks ka mitmete linnaosadevaheliste koostöötegevuste läbiviimisel.

Kolmandana eristub „Koolinoorsootöötaja“ kui unikaalne algatus osapoolte koostöö edendamiseks, et noorsootöö võimalused jõuaksid enamate linnaosa noorteni. Koolinoorsootöötajate panus koostöö-võrgustiku loomisel oli üheks eelduseks ka eduka suveprogrammi „Minu Põhja-Tallinn“ elluviimiseks.

Üldised soovitused edasiseks

Järgneval joonisel on kokkuvõtlikult kujutatud soovituslik mudel KTG programmi jätkamiseks. Allpool esitatakse ka ettepanekute täpsustused.

Joonis 13. KTG programmi mudeli jätkamise soovitus hooajaks 2019/20

TSNA jätkuv panus koostöövõrgustiku arengusse, sh

võrgustikukohtumiste korraldamine (eelkõige ühiseks planeerimiseks

ning kogemuste vahetamiseks)

Ühine värbamis- ja kommunikatsioonispetsialist ning ühised kommunikatsioonikanalid

Linnaosa noorsootöötajad

Pakutakse noorte järje-pidevat osalust võimal-davaid arengukeskkondi

1.2. „Vaade tulevikku“4. „Minu Põhja-Tallinn“5. „LasnaSport“8. „Raadiku“

Iga linnaosa noortekeskuse eneseteostuse

suundadega seotud noorte aktiivgrupid

toetavad üksteise tegevusi

KTG programmi tegevuste jätkamise soovitus

48

Programme „Vaade tulevikku“, „Minu Põhja-Tallinn“, „LasnaSport“ ja „Raadiku“ on soovitus jätkata suures plaanis samal kujul, ent on mõningaid võimalusi nende mõju potentsiaalseks suurendamiseks.

• Programmides „Vaade tulevikku“, „Minu Põhja-Tallinn“ ja „Raadiku“ suunata teadlikult noori uute eneseteostusvõimaluste ja vajadusel ka asjakohase abi juurde.

• „Vaade tulevikku“osalejatele anda kõigi sessioonide lõpus lingikogu vastava teema kohta, nt riskikäitumise teema puhul konstruktiivseid, ent noortele atraktiivseid Youtube’i videoid ja konkreetsete „ägedate” huvitegevuse võimaluste linke, mis on alternatiiviks riskikäitumisele. Mõnel teemal võib vajalikuks osutuda abi ja nõu küsimist ka praktiliselt läbi harjutada, näiteks seksuaaltervise sessiooni jooksul harjutada noorte pöördumist seksuaaltervise nõustamiskeskustesse. Sealjuures võib teha ka nt viieminutilise videosilla mõne keskusega, et vähendada noorte teadmatusest tulenevaid hirme nii töötajate kui füüsilise keskkonna näitamisega.

• „Minu Põhja-Tallinn“ saab osalejatele senisest enam tutvustada ka neid linnaosas asuvaid huvitegevuse võimalusi, mis on „ägedad“ ja kättesaadavad ka vähemate võimalustega peredele. Samuti tasub külalisläbiviijatel, nagu Eesti Skautide Ühingu esindajad, võtta teadlikult aega selleks, et tutvustada lastele skautidega liitumise võimalusi ja jagada ka materjale kodus vanematele näitamiseks.

• „Raadiku“ puhul on olulisimaks järgmiseks sammuks lisaks kodukoha väärtustamisele ka linnaosa ja kogu Tallinna teiste võimaluste näitamine noortele, sh selle eesmärgiga, et noorte ja kogukonna teiste liikmete koostöös kujundada samu võimalusi ka Raadikul.

• Programmide „Vaade tulevikku“, „Minu Põhja-Tallinn“ ja „Raadiku“ läbiviijatele tasub pakkuda nõustamist, et nad oskaksid paremini disainida noortele pakutavaid tegevusi õpiväljundite omandamise toetamiseks (seda eriti „Vaade tulevikku” puhul) ning tõsta ka juhendajatena oma enesetõhusust, sh olukordades, kus ollakse väsinud ja tegeleda tuleb eri vanuses lastega (seda eriti „Minu Põhja-Tallinna“ ja „Raadiku“ puhul).

• Programmis „LasnaSport“ tasub rohkem rõhku panna sellele, et koolid jt koostööpartnerid aitaksid trennidesse suunata vähemate võimalustega ja riskikäitumisega noori. Samas tuleb vältida dubleerimist SPIN programmi tegevustega.

• „Raadikul“ tasub kaaluda ka tegevuste ambitsiooni suurendamist, et noortel oleks lisaks „turvalisele kohale, kus olla“ ka arendavaid õpivõimalusi.

• Tasub kaaluda programmide „Vaade tulevikku“ ja „Minu Põhja-Tallinn“ mudeli rakendamist ka teistes linnaosades, „Vaade tulevikku“ puhul samade läbiviijatega ja linnalaagrite puhul kohalike läbiviijatega, nt „Minu Lasnamäe“, „Minu Mustamäe“ jne. „Minu Põhja-Tallinnal“ tasub kaaluda tasuta linnalaagrite tüüpi programmide korraldamist ka õppeaasta jooksul koolivaheaegadel.

49

Noortekeskustega seotud noorte eneseteostuse suundade pakkumist ja nendest väljakasvavaid noorte tuumikgruppe tasub endiselt toetada. Siin on ettepanek korraldada noortekeskuste seas avatud konkurss, mille kriteeriumide hulka võivad kuuluda järgmised küsimused.

• Kuivõrd kasutab tegevus ära KTG programmi tegevuse läbiviijaid, kogemusi ja infrastruktuuri ning on vähemalt osale senise tuumikgrupi noortest atraktiivne jätkamiseks ka uuel hooajal?

• Kuivõrd edukas oli tegevus KTG programmi jooksul noorte korduvosaluste võimaldamisel?

• Kui algsed läbiviijad vahetuvad, kuidas siis tagatakse tegevuse atraktiivsus noortele uuel hooajal?

• Milliste meetoditega kavatsevad noorsootöötajad toetada tuumikgrupi noorte organiseerimis-, tiimitöö-, suhtlus- jt oskuste arengut?

• Kuivõrd tehakse uuel hooajal tegevuse raames koostööd teiste linnaosadega ja luuakse eeldused teiste linnaosade noorte aktiivseks osalemiseks?

Konkursil saaksid osaleda kõik noortekeskused, sh „Avatud poole disaini“ tegevussuunas osalenud.

Pärast KTG programmi lõppu „Koolinoorsootöötaja“ programmiga jätkates tasub täpsustada selle rolli eesmärke, sest algsed eesmärgid osapoolte koostöö algatamiseks linnaosas on saavutatud. Muuhulgas on rolli täpsustamine eelduseks, et eri osapooled (sh linnavalitsuse otsustajad) tajuksid endiselt prog-rammi lisaväärtust linnaosa noorsootöö korraldamisel ja koolide toetamisel. Võimalikke häid valikuid on mitmeid, alljärgnevalt on välja toodud nendest kaks.

• Koolinoorsootöötaja kui vahendaja koolide ja noorte ning kvaliteetsete osalusvõimaluste vahel. Sel juhul on eduindikaatoriks koolivälistest tegevustest osavõtvate laste ja noorte arv, näiteks kui palju suureneb Põhja-Tallinna noortekeskuse regulaarsete külastajate arv ja mil määral kasvab Põhja-Tallinna noorte osalus ülelinnalistes võimalustes, sh teiste linnaosade pakutavates tegevustes. Sel juhul võib koolinoorsootöötaja saada ka „müügiesindajaks“ sellistele programmidele nagu „Vaade tulevikku“ ning ühiste arenguvõimaluste loojaks noortega kokku puutuvatele professionaalidele (kasvõi ühiste vajaduste kaardistajana ja nendest lähtuvate kohtumiste ning koolituste korraldajana).

• Koolinoorsootöötaja kui selliste arendavate tegevuste korraldaja, millest saavad korraga osa linnaosa enamiku koolide noored ja mida ühelgi osapoolel poleks eraldi võimalik korraldada. Selle stsenaariumi korral tuleb aga osapooltel kokku leppida, mis on koolinoorsootöötajate lisaväärtus võrreldes Põhja-Tallinna noortekeskuse ja teiste linnaosas tegutsevate noorsootöö ning huvitegevus- ja huviharidusvõimaluste pakkujatega. Samuti tuleb vältida olukorda, kus koolinoorsootöötajate roll vähendaks koolide esindajate endi aktiivsust koolidevaheliste sündmuste korraldamisel.

„Koolinoorsootöötaja“ rolli mõju võiks olla ehk suurim, kui kujundada see ümber „linnaosa noorsoo-töötajaks“, kes endiselt jõuab noorteni peamiselt koolide kaudu, ent pigem korraldab ise vähem ja aitab eelkõige noortel (ning asjakohastel juhtudel ka koolidel) leida oma vajadustele vastavaid noorsootöö, huvihariduse ning -tegevuse võimalusi. Kui sellised võimalused täiesti puuduvad, saavad linnaosa noorsootöötajad juhtida tähelepanu nende vajadusele ja aidata neid algatada. Sealjuures oleks linnaosa noorsootöötajal ka võtmeroll koostöö edendamisel teiste linnaosadega.

Samas väljendub linnaosa noorsootöötajate lisaväärtus kindlasti ka selliste linnalaagrite nagu „Minu Põhja-Tallinn“ koordineerijatena, kus nad aitavad laagrisse jõuda nii vähemate võimalustega lastel kui ka neil, kes saavad selle võimaluse preemiana kooliaasta saavutuste eest.

50

TSNA panus koostöövõrgustiku arengusse peaks kindlasti jätkuma, sh võrgustikukohtumiste korralda-jana (eelkõige ühiseks planeerimiseks ning kogemuste vahetamiseks). Täpsemad soovitused rõhuase-tusteks on esitatud koostöövõrgustiku arengu soovituste plokis.

Kindlaks soovituseks on leida ühine lahendus noorte värbamisele tegevustesse ja noortele suunatud kommunikatsioonile. Selleks võib olla ühise värbamis- ja kommunikatsioonispetsialisti palkamine noor-tekeskustele ja linna poolt toetatavatele noortekeskustest sõltumatutele programmidele ning ühiste kommunikatsioonikanalite loomine.

Põhjendus: igal noortekeskusel ja programmil eraldi napib nii oskusi kui ressurssi kommunikatsiooni tegemiseks. See kehtib isegi noortekeskuste põhiliste kommunikatsioonikanalite kohta. Kolmest peamisest KTG programmi kaasatud noortekeskusest kahel on käesoleva uuringuraporti esitamise seisuga Facebookis kummalgi alla 1000 jälgija ja ühel napilt üle 2000 jälgija. Instagramis on jälgi-jaid veel vähem – kahel alla 300 ja ühel alla 600 jälgija. Samas tuleb arvestada, et igal aastal kasvab osa jälgijatest vähemalt osa tegevuste vanuserühmast välja. Kuna noortekeskustel pole õnnestunud populaarseks muuta isegi oma põhilisi kommunikatsioonikanaleid, siis on nõrgad värbamistulemused üksikutesse programmidesse loogilised.

Lühiajaline pingutus tegevustele eraldi kanalite loomiseks tähendab aga ressursside raiskamist, sest nendesse kanalitessse ei jõuta koguda oma sõnumite piisavaks levitamiseks kriitilist massi jälgijaid. Ka KTG programmi jooksul loodi vähemalt kahele (alam)tegevusele eraldi Facebooki või Instagrami kontod, millest üks on tänaseks juba suletud ning teine kogus alla 140 jälgija.

51

Üldhinnang programmile

Analüüsi koostamise kolmandal perioodil kaardistasid uurijad Eesti noorsootöömaastiku olulisimad proovikivid, et neid oleks võimalik analüüsi lõppraportis käsitleda Tallinna Linnavalitsuse tegevustele hinnangute andmisel järgmistel eesmärkidel:

• tegevuste asjakohasus võrdluses Eesti noorsootöömaastiku tüüpiliste proovikividega (sh seoses tõrjutusriskis noortega);

• tegevuste uuenduslikkus ja lisaväärtus Eesti noorsootöömaastikul laiemalt (sh seoses tõrjutusriskis noortega).

Alljärgnevalt on kõiki nimetatud proovikive lühidalt iseloomustatud.

1. Noorsootöös saab arendada tööturul edu toovaid „pehmeid oskusi“, kuid enamasti ei osale need noored, kel seda enim vaja oleks.17

Noorsootöös saab arendada näiteks kommunikatsiooni-, korraldamis-, otsustamis- ja grupitööoskusi ning enesekindlust ja iseseisvust.

Umbes kolmandik noortest on väga aktiivsed ja kolmandik ei osale üldse noorsootöös ega kasuta erine-vaid osalusvõimalusi.18 Varem osalenud noored muutuvad julgemaks, nende eakaaslased aga tunnevad, et nemad nii vabalt suhelda ei julgeks, jäädes pigem kõrvale.

KTG positiivne mõju: „pehmeid oskusi“ andvates tegevustes osales mitmekesise taustaga noori, sh tõendatavalt nn riskinoori, keda suunasid tegevustesse võrgustiku partnerid, nagu koolid ja sotsiaaltöötajad.

2. Enamasti ei sea noorsootöötajad tegevustele õpieesmärke (koos noortega)19

Õpieesmärkide seadmine väljaspool formaalharidust tundub paljudele noorsootöötajatele võõras. Nendele on kõige olulisem, et noored osaleksid. Kui aga pole õpieesmärke, siis on raskem hiljem aru saada, kas ja millist kasu noored tegevuses osalemisest said.

KTG positiivne mõju: oleks võinud olla suurem, aga esines mitmeid positiivseid näiteid (nii standardsemate programmide kui noortekeskuste praktikates). Lisaks oli selle eesmärgi saavutamisele keskendunud eraldi tegevussuunana „Avatud poole disain“, mis aitas teemat noorsootöötajate seas tõstatada seoses noortekeskuste avatud poole tegevustega.

17 Noorteseire aastaraamat 2016: Mitte- ja informaalne õppimine, lk 37–42. https://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-

aastaraamat-2016-mitte-ja-informaalne-%C3%B5ppimine

18 Samas, lk 49.

19 Samas, lk 36.

52

3. Noorsootöötajatele on õpitegevuste hindamine keeruline20

Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud kohustuse välja töötada korraldus, mis võimaldab arvestada mitte- ja informaalses õppes omandatut nii formaalharidussüsteemis kui ka tööturul. Noorsootööta-jate jaoks on välja arendatud erinevaid juhendmaterjale21, kuid need eeldavad noorsootöötajalt soovi neid kasutada (sh asjakohaseid hoiakuid) ning vastavat ettevalmistust (sh oskust rakendada hindamis-meetodeid oma igapäevategevuste kontekstis ning kaasata noori hindamisse neile huvitaval viisil)22. Juhendmaterjalide kasutamise juurdumine eeldab ka vastavate koolituste regulaarsust, et võtta arvesse noorsootöötajate suurt kaadrivoolavust.

KTG positiivne mõju: oleks võinud olla suurem, aga esines mitmeid positiivseid näiteid (nii standardsemate programmide kui noortekeskuste praktikates). Lisaks oli selle eesmärgi saavutamisele keskendunud eraldi tegevussuunana „Avatud poole disain“, mis aitas teemat noorsootöötajate seas tõstatada seoses noortekeskuste avatud poole tegevustega.

4. Noorte oskused ja pädevused arenevad järk-järgult, kriitika ja takistused võtavad tegutsemisiha23.

Noored ei pruugi teada ega osata kõike seda, mis täiskasvanute jaoks on enesestmõistetav. Kelle poole pöörduda, milline toon valida, kuidas leppida keeldumisega – ka väikese ülesande täitmisel võib tekkida palju küsimusi ja tarvis olla eneseületust. Ootamatud takistused või noorte tajutav kriitika endi aadressil võivad panna edasisest tegutsemisest loobuma. Seevastu õigel hetkel pakutud julgustus või tugi võib noori aktiivsemaks muuta.

KTG positiivne mõju: standardsetes programmid arvestati tõrjutusriskis noorte vajadustega spetsiaalselt. Noortekeskustes loodi turvalise enesearengu keskkond tuumikgruppide noortele.

5. Keskkooliealised tunnevad, et neil on vähe vaba aega, ja nad tahavad seda veeta oma äranägemise järgi, võimalikult vähe struktureeritud tingimustes24

Statistikaameti andmed näitavad, et 15–24aastaste vanuserühmas on 10–14aastaste vanuserühmaga võrreldes mõnevõrra väiksem vaba aja osakaal25. Gümnaasiumis osaletakse huvitegevuses oluliselt vähem kui enne seda. Noored tunnevad õpisurvet ja leiavad, et neil ei ole piisavalt vaba aega. Nad tahaksid tegut-seda võimalikult vähe struktureeritud ja kontrollitud tingimustes. Seega tuleb just sellele vanuserühmale suunatud tegevuste elluviimisel arvestada, et kaasamine ongi raskem ning eduka tulemuse saamiseks tuleb rohkem ning professionaalsemalt pingutada nii kommunikatsioonis kui tegevuse elluviimisel.

KTG positiivne mõju: tegevustes õnnestus sellega arvestada erinevalt, ent oli mitmeid edulu-gusid oma tegevuste kohandamisel viisil, et noorte jaoks oleks osalus lihtne ja atraktiivne.

20 2014. Noorteseire aastaraamat 2013: Noorsootöö tulemuslikkuse hindamine. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis.

21 Euroopa suunised mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (Cedefop), http://haridus.archimedes.ee/sites/default/files/Dokumendid/

Euroopa%20suunised%20mitteformaalse%20ja%20informaalse%20%C3%B5ppe%20valideerimise%20kohta%20.pdf, Mitteformaalse ja informaalse

õppe käigus omandatud pädevuste valideerimise süsteemi mudel (International Development Alliance), www.ptpest.ee/files/Translation_Competencies.docx

22 Noorteseire aastaraamat 2013, lk 83.

23 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskus (2018). Uuring „Noorte osalus

otsustusprotsessides“, lk 28. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/lopparuanne_19.03_noorte_osalus_rake.pdf

24 Samas, lk 54.

25 Ajakasutuse uuring, https://www.stat.ee/63886

53

6. Isegi väga aktiivsed noored tunnetavad, et noortekeskuses, vallas vms küsitakse nende arvamust vaid vormitäiteks26

Osa noori saavad oma ideede väljapakkumisel negatiivseid kogemusi. Neid kas ei kuulata ära või ei põhjendata piisavalt, miks pakutud ideed ei ole (veel) ellu viidud. Noored ei pruugi osata piisavalt hästi sõnastada oma vajadusi või kardavad väljanaermist eakaaslaste poolt.

KTG positiivne mõju: noorte arvamuse küsimine oli üks läbivaid väärtuseid KTG programmi elluviimisel, ehkki sellest hoolimata esines juhtumeid, kus tegevuste pakkumisel lähtuti eel-kõige läbiviijate huvidest ja võimalustest.

7. Noorte täiskasvanute n-ö küpsemist võib pidurdada noorsootöö ja muude noorte tegevuste tugisüs-teemi vähesem väljaarendatus teatud piirkondades2728

Noored vajavad terviklikuks arenguks arenguvõimalusi väljaspool kodu ja haridussüsteemi, kuid mõni-kord neil seda võimalust pole. Eelkõige on tugisüsteem nõrgemalt arenenud maapiirkondades, kuid ka linnaosade võimalused on suuresti erinevad. Hästi väljaarendatud tugistruktuuridega aladel on prob-leemiks koostöö puudumine lastekaitse, politsei, noortekeskuste ja teiste osapoolte vahel.

KTG positiivne mõju: oli väga suur, sest koostöövõrgustikku tugevdati oluliselt.

8. Noortekeskused on atraktiivsed pigem nooremale sihtgrupile, teismelised ei soovi olla koos alg-klassiõpilastega2930

Paljudes noortekeskustes käivad peamiselt kuni 14aastased, kuid on ka noortekeskusi, kuhu leiavad tee ka gümnaasiumiõpilased. Üldiselt leiavad teismelised, et nooremad on liiga lärmakad, nad tahaksid teha teistsuguseid tegevusi või küll samu tegevusi, aga ainult koos omavanustega. Selliseid hoiakuid ja soove mõjutavad muuhulgas teismeliste vanuselised iseärasused.

KTG positiivne mõju: sellele leiti mitmeid lahendusi, sh tegevuste läbiviimine koolides ja noortekeskuste võimaluste mitmekesistamine, et nt infrastruktuuri mõttes oleks noortele tegemist unikaalse kohaga, kus ennast teostada.

26 Ajakasutuse uuring, https://www.stat.ee/63886, lk 52.

27 Noorteseire aastaraamat 2016: Mitte- ja informaalne õppimine, lk 100.

28 Espenberg. K., Kiisel, M., Saarsen, K., Jaanits. J., Rajaveer, L., Nõmmela, K., Aksen, M. (2018). 19–26-aastaste noorte noorsootöös osalemise

motivatsioon. Uuringu lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool, lk 37.

29 Samas, lk 37.

30 Noorteseire aastaraamat 2017/2018, lk 21.

54

9. Noorsootöötajad vahetuvad tihti, mistõttu nad ei jõua luua noorega usalduslikku sidet31

Noortega kontakti loomine on pikaajaline protsess, usalduse teke võtab aega. Kui noored näevad, et noorsootöötajad tihti vahetuvad, siis ei usu nad, et järgmine võiks kauemaks jääda, ega soovi usalduse puudumise tõttu panustada oma aega suhte arendamisse ja koos pikemaajaliste plaanide tegemisse.

Noorsootöö kvaliteedi tõstmist takistab muuhulgas noorsootöö vähene tunnustamine (sh noorsootöö-tajate madal palk, suur tööjõu voolavus)32.

KTG positiivne mõju: disainiti mitmeid programme, mille elluviimine toimub lühema aja jooksul intensiivselt, st mõju noortele ei sõltu kontakti pikaajalisusest.

10. Tõrjutusriskis noori puudutav

2017. aastal ei õppinud ega töötanud 8,9% 15–26aastastest noortest. Võrreldes 2016. aastaga on sellesse riskirühma kuuluvate noorte arv kasvanud 1,4% (14 200lt 14 400le). Suhtelises vaesuses elavate noorte osakaal langes 17,6%-ni33. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte kohta kasutatakse ka lühendit NEET-noored. Nende noorte seas on keskmisest rohkem madala haridustasemega ja eesti keelt mitteoskavaid noori. Vanemate moraalne ja rahaline tugi vähendab nende noorte vaesusesse langemise riski.34

Sotsiaalne tõrjutus tähendab inimeste ja sotsiaalsete gruppide ühiskondliku osaluse vähenemist, jõuetus- ja pettumistunde süvenemist ning ühiskonnast eemaldumist. Sotsiaalse tõrjutuse peamisteks riskideks on materiaalne ja sotsiaalne ebavõrdsus (sh vaesus ja ilmajäetus) ning erinevate inimeste ja sotsiaalsete gruppide ebavõrdne ja eelarvamuslik kohtlemine. Noorte puhul on kõige olulisem iseseis-vasse täiskasvanumaailma siirdumise aeg. Uuringud on näidanud, et paljud noored pole selleks piisavalt valmistunud ning vajavad väljastpoolt tulevat nõu ja abi nii igapäevaeluga toimetulekul kui ka haridus- ja karjääriotsuste tegemisel35.

Noorte tõrjutusriski sattumist ennetavad tegevused vajavad rohkem tähelepanu36.

10.1 Noorte erinevad jaotused aktiivsuse alusel

Erinevates uuringutes jaotatakse noori noorsootöös ja ühiskonnaelus laiemalt osalemise alusel. Näiteks viimases noorteseires toodi välja noorte osalustüübid ning eristati passiivset ja aktiivset mitteosalust37. Käesolevas mõju-uuringus on kõrvale jäetud aktiivsete noorte alamjaotused ja keskendutakse tõrjutus-riskis noorte eri tüüpidele.

Näiteks uuringus „19–26aastaste noorte noorsootöös osalemise motivatsioon“ jagati noored 6 rühma erinevate tunnustuste alusel, mh noorsootöös osalemise määr. 6. rühmas olid „vähese toimimisvõimega noored“. Seal oli mõeldud 1) muude võimaluste puudumise tõttu peamiselt internetis aega veetvaid

31 Tartu, M., Mäe, R, Laanpere, M. ja Reiska, E. 2010 Avatud Noortekeskuste olukorra kordusuuring. Tallinna Ülikool, lk 125.

32 Haridus- ja Teadusministeeriumi kolme ekspertrühma visioonidokumentide kokkuvõte „Tark ja tegus Eesti 2035“ (2019, koostaja Aune Valk), lk 7.

33 Noorteseire aastaraamat 2017/2018, lk 21.

34 Noorteseire aastaraamat 2012, lk 40.

35 Noorteseire aastaraamat 2012, lk 26.

36 Haridus- ja Teadusministeeriumi kolme ekspertrühma visioonidokumentide kokkuvõte „Tark ja tegus Eesti 2035“ (2019, koostaja Aune Valk), lk 7.

37 Noorteseire aastaraamat 2017/2018, lk 92.

55

noori; 2) noori, kes on kasvanud nende arengut toetava taustsüsteemita. Neid iseloomustab madal haridustase, ebastabiilne tööelu ja pereta või üksikvanema elutrajektoor. Nende rühmade noortel pole silmatorkavaid eluplaane.

Selle rühma noor on valmis noorsootöös osalema, kui tegevus on jõukohane. Ta ei ole valmis võtma juhirolli, nagu aktiivsemate rühmade noored, kuid jaksab kanda endasarnaste noorte juhendaja rolli.

Täiskasvanutega suheldes võivad nad eelistada turvalisemat kirjalikku suhtlust. Nende enesehinnang on madal. Hinnangute andmist tajudes võivad nad ka provotseerivalt käituda, et väljendada teistsu-gustest normidest lähtumist. Rühma probleemiks on oskuste ja pealehakkamise nappus, selle kõrval ka vajakajäämine materiaalsetes vahendites.

Vähese toimimisvõimega noortele on vaja pakkuda eduelamust väljaspool lähedaste ringi, et toetada nende võimet asuda tegutsema võõras keskkonnas. Pakutav tugi peab olema järjepidev, sest ühekordse tegevusega ei kujunda välja tegevuses püsimiseks vajalikke rutiine.

Need noored elavad sageli päev korraga ja ei planeeri oma tulevikku eriti teadlikult. Küsimusele tulevi-kuplaanide kohta ei osata sageli midagi vastata.

10.2 Mida pidada silmas tõrjutusriskis noortega töötamisel?

Üks olulisemaid tegureid on, et vähesema toimimisvõimega (tõrjutud) noorte ümber on oluliselt vähem toetavaid inimsuhteid, mille abil noorsootööni jõuda38.

Riskinoored (vaimse tervise probleemid, koolist väljalangemine, vanemate halb majanduslik olukord) võivad oma taustast hoolimata võrdlemisi hästi toime tulla. Lisaks perekonna toetusele ning isiksusli-kele omapäradele (nt temperament, IQ) on seejuures oluline, et neil oleks toetavaid inimesi väljaspool perekonda. Kui noor ei õpi ega tööta, siis muutub suhtlusringkond tavaliselt eriti piiratuks ja uute suhete loomine keerulisemaks. Nad ei haara ise kinni uutest pakutavatest võimalustest ning ka neid ümbritse-vatel inimestel pole oskusi neid juhtida. Vestlused ja vaatlused näitasid, et riskirühmadesse kuuluvate noorte jaoks on ülioluline osaleda tegevustes, mis neid ühiskonnaellu integreerivad. Seega ei tohiks neid eraldada ülejäänud noortest.39

Muutunud väärtuspilt ja alanenud enesehinnang võib süvendada noore passiivsust ja usaldamatust pakutava abi ja toetuse suhtes. Noorte probleemide lahendamine eeldab usaldusväärsel ja võrdsel suhtel põhinevat nõustamist, mis aitab noorel selgusele jõuda iseendas, oma võimetes ja võimalustes ning edasistes eluplaanides ja -sihtides. Oluline on tõrjutud noorte kaasamiseks eraldi pingutamine, vajadusel ka nende peredega töötamine. Tähelepanu tuleks pöörata ka noorte sõpruskonnale ja võimele suhteid luua. Noorsootööl on suur potentsiaal aidata noorel uusi positiivseid suhteid luua. Väga oluline on ka koostöö kooli ja sotsiaalsektoriga.40

KTG positiivne mõju: mitu KTG programmi kaasas tõestatavalt riskinoori ja suutis luua tingimused nende järjepidevaks osaluseks.

38 Espenberg. K., Kiisel, M., Saarsen, K., Jaanits. J., Rajaveer, L., Nõmmela, K., Aksen, M. 2018. 19–26-aastaste noorte noorsootöös osalemise

motivatsioon. Uuringu lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool, lk 67.

39 Samas, lk 41.

40 Noorteseire aastaraamat 2012, lk 68, 94.

56

1

LISAD

Lisa 1. Tegevussuundade nimede ametlikud ja lühiversioonid

Järgnevas nimistus on esitatud KTG programmi Tallinna tegevussuundade nimede ametlikud versioo-nid, nagu need kajastusid näiteks programmi aruandluses rahastajale, koos nimede lühiversioonidega, mida on kompaktsuse huvides kasutatud käesolevas uuringuraportis.

Tabel 3. Tegevussuundade ametlikud nimed ja nimede lühiversioonid.

Ametlik nimi41 Nime lühiversioon

1.1. Mustamäe „Ellujääjate“ programm 1.1. „Ellujääjad“

1.2. Lasnamäe sotsiaalsete oskuste programm „Vaade tulevikku“ 1.2. „Vaade tulevikku“

1.3. Põhja-Tallinna „Tänavakultuuri teemaline programm“ 1.3. „Tänavakultuur“

2. Noortekeskuste teenuste analüüs ja avatud poole teenuste disain 2. „Avatud poole disain“

3. Sotsiaalset ettevõtlikkust toetavad tegevused Põhja-Tallinnas 3. „Sotsiaalne ettevõtlikkus“

4. Noorema sihtgrupi sotsiaalset tõrjutust vähendavad tegevused 4. „Minu Põhja-Tallinn“

5. Tänavaspordi programm „LasnaSport“ 5. „LasnaSport“

6. Põhja-Tallinna koolinoorsootöötaja 6. „Koolinoorsootöötaja“

7. Noortekeskuse prooviruumi ja aktiivse eluviisi programm 7. „Prooviruum ja aktiivne eluviis“

8. Raadiku tänava piirkonna tegevused 8. „Raadiku“

41 Programmi esialgses versioonis oli plaanitud tegevused 1–8. Tegevuseks 1 oli üks standardne programm kõikides linnaosades. Kuid protsessi

käigus ilmnesid linnaosade vajaduste erinevused ning programm „1“ jagati kolmeks alaprogrammiks: 1.1, 1.2 ja 1.3.

57

2 Lisa 2. Võrgustikuanalüüsi küsimustike vormid

Küsimustiku “KTG Tallinn koostöövõrgustik: lähedalt seotud inimesed” vorm

1. Sinu nimi

2. Kes on seoses KTG Tallinna koostöövõrgustikuga olnud Sinu jaoks 3 kõige olulisemat isikut?

3. Palun vasta iga Mustamäe linnaosa inimese kohta, kas ja kuidas oled temaga suhelnud:

Info jagamine: oled programmi jooksul saanud vähemalt kaks korda sellelt inimeselt oma tööks vajalikku infot.

Abi saamine: oled vähemalt kaks korda saanud sellelt inimeselt abi programmiga seotud küsi-muses.

Sain talt abi Sain talt vaid infot Oleme vähe suhelnud

Polegi suhelnud/Enda nimi

Algses küsimustikus olid eraldi ridadel kuue inimese nimed

4. Palun vasta iga Lasnamäe linnaosa inimese kohta, kas ja kuidas oled temaga suhelnud:

Info jagamine: oled programmi jooksul saanud vähemalt kaks korda sellelt inimeselt oma tööks vajalikku infot.

Abi saamine: oled vähemalt kaks korda saanud sellelt inimeselt abi programmiga seotud küsi-muses.

Sain talt abi Sain talt vaid infot Oleme vähe suhelnud

Polegi suhelnud/Enda nimi

Algses küsimustikus olid eraldi ridadel üheksa inimese nimed

5. Palun vasta iga Põhja- Tallinna linnaosa inimese kohta, kas ja kuidas oled temaga suhelnud:

Info jagamine: oled programmi jooksul saanud vähemalt kaks korda sellelt inimeselt oma tööks vajalikku infot.

Abi saamine: oled vähemalt kaks korda saanud sellelt inimeselt abi programmiga seotud küsi-muses.

Sain talt abi Sain talt vaid infot Oleme vähe suhelnud

Polegi suhelnud/Enda nimi

Algses küsimustikus olid eraldi ridadel viie inimese nimed

L I S A D

58

6. Palun vasta TSNA ja ENTK töötajate kohta, kas ja kuidas oled nendega suhelnud:

Info jagamine: oled programmi jooksul saanud vähemalt kaks korda sellelt inimeselt oma tööks vajalikku infot.

Abi saamine: oled vähemalt kaks korda saanud sellelt inimeselt abi programmiga seotud küsi-muses.

Sain talt abi Sain talt vaid infot Oleme vähe suhelnud

Polegi suhelnud/Enda nimi

Algses küsimustikus olid eraldi ridadel nelja inimese nimed

7. Kas ja kuidas on programmi ettevalmistuse ning elluviimise käigus muutunud omavaheline suhtlus?

Ei ole muutunud oluliselt

Info liigub paremini

Kuna tunneme üksteist pare-mini, siis on lihtsam su-helda

Saame üksteiselt uusi ideid

Suhtlus on muutunud halvemaks

Linnaosa siseselt

Inimestega teistest linnaosadest

Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga

Muu: palun täpsusta

8. Palun hinda järgnevaid suhtluse ja koostöövorme:

Oluliselt aidanud koostööle kaasa

Aitas veidi koostööle kaasa

Pole kasu olnud siiani

Ei oska öelda/ pole osalenud

Ühine aruandlus Google Drive keskkonnas

Meilivahetus

Facebooki grupp

Oma linnaosa sees kohtumised

Omavahel seotud tegevussuundade kohtumised

Linnaosade ülesed kohtumised Tallinnas

Teiste koostöögruppide külastamine (reisid väljaspool Tallinnat)

Muu: nimeta palun loetelust puuduv(ad) suhtluse ja koostöövorm(id) ja anna hinnang sarna-selt eelmistele

59

9. Kui märkisid tegevusi, mis on oluliselt mõjutanud koostööd, siis palun täpsusta, milles kasu seisnes.

10. Ideed ja ettepanekud koostöö tõhustamiseks

Mida saaksid ise teha lähikuudel?

Mida TSNA saaks teha?

60

Küsimustiku “KTG Tallinn koostöövõrgustik” vorm

1. Sinu nimi

2. Millis(t)e programmi(de)ga oled olnud seotud?

1.1. Mustamäe „Ellujääjate“ programm 1.2. Lasnamäe sotsiaalsete oskuste programm „Vaade tulevikku“ 1.3. Põhja-Tallinna „Tänavakultuuri teemaline programm“ 2. Noortekeskuste teenuste analüüs ja avatud poole teenuste disain 3. Sotsiaalset ettevõtlikkust toetavad tegevused Põhja-Tallinnas 4. Noorema sihtgrupi sotsiaalset tõrjutust vähendavad tegevused 5. Tänavaspordi programm „LasnaSport“ 6. Põhja-Tallinna koolinoorsootöötaja 7. Noortekeskuse prooviruumi ja aktiivse eluviisi programm 8. Raadiku tänava piirkonna tegevused Olen kuulnud programmidest, aga pole seotud

3. Sinu roll(id)

Viin programmi ellu Olin programmi käivitamise juures Suunan programmi noori Vahendan infot Toetan mõnel muul viisil (nt kommunikatsioon, finantsnõu jne) Muu (palun täpsusta)

4. Kui palju tead programmi(de) tegevuste kohta?

Mitte midagi

Väga vähe Üht-teist Üsna palju Palju Ei oska öelda

Kui palju tead endaga seotud programmis toi-muvatest tegevustest?

Kui palju tead muudest samas linnaosas toimu-vatest tegevustest?

Kui palju tead teistes linnaosades toimuvatest tegevustest?

5. Kas ja kuidas on programmi ettevalmistuse ja elluviimise käigus muutunud suhtlus linnaosa siseselt?

61

6. Palun hinda järgmisi väiteid

Nõustun täielikult

Pigem jah Pigem ei Ei nõustu Ei oska öelda

Programmi planeerimisse kaasati piisavalt noori

Programmi planeerimisse kaasati piisavalt teisi huvigruppe

Tegevuste kaudu jõutakse paljude tõrjutusriskis noorteni

Programmi tegevused on piisavalt nähtavad sihtgrupiga tegelevatele inimestele

Arvan, et tänu programmile on oluli-selt vähem noori, keda noorsootöös-se ei kaasata

Programmi tegevused eristuvad lin-naosades tehtavatest muudest noor-tele suunatud tegevustest

Programmi tegevused vastavad hästi tõrjutusriskis noorte vajadustele ja huvidele

7. Kas ja mida saaksid teha lähikuudel, et programmi õnnestumisele kaasa aidata?

8. Mõtted ja ettepanekud seoses programmi mõju suurendamise ja koostöö tõhustamisega

62

Küsimustiku “KTG Tallinn koostöövõrgustik: kordusuuring” vorm

1. Sinu nimi

2. Kes on seoses KTG Tallinna koostöövõrgustikuga olnud Sinu jaoks 3 kõige olulisemat isikut?

3. Palun vasta iga Mustamäe linnaosa inimese kohta, kas ja kuidas oled temaga suhelnud:

Info jagamine: oled programmi jooksul saanud vähemalt kaks korda sellelt inimeselt oma tööks vajalikku infot.

Abi saamine: oled vähemalt kaks korda saanud sellelt inimeselt abi programmiga seotud küsi-muses.

Sain talt abi Sain talt vaid infot

Oleme vähe suhelnud

Polegi suhelnud/Enda nimi

Algses küsimustikus olid eraldi ridadel nelja inimese nimed

4. Palun vasta iga Lasnamäe linnaosa inimese kohta, kas ja kuidas oled temaga suhelnud:

Info jagamine: oled programmi jooksul saanud vähemalt kaks korda sellelt inimeselt oma tööks vajalikku infot.

Abi saamine: oled vähemalt kaks korda saanud sellelt inimeselt abi programmiga seotud küsi-muses.

Sain talt abi Sain talt vaid infot

Oleme vähe suhelnud

Polegi suhelnud/Enda nimi

Algses küsimustikus olid eraldi ridadel üheteist-kümne inimese nimed

5. Palun vasta iga Põhja- Tallinna linnaosa inimese kohta, kas ja kuidas oled temaga suhelnud:

Info jagamine: oled programmi jooksul saanud vähemalt kaks korda sellelt inimeselt oma tööks vajalikku infot.

Abi saamine: oled vähemalt kaks korda saanud sellelt inimeselt abi programmiga seotud küsi-muses.

Sain talt abi Sain talt vaid infot

Oleme vähe suhelnud

Polegi suhelnud/Enda nimi

Algses küsimustikus olid eraldi ridadel üheksa inimese nimed

L I S A D

63

6. Palun vasta TSNA ja ENTK töötajate kohta, kas ja kuidas oled nendega suhelnud.

Info jagamine: oled programmi jooksul saanud vähemalt kaks korda sellelt inimeselt oma tööks vajalikku infot.

Abi saamine: oled vähemalt kaks korda saanud sellelt inimeselt abi programmiga seotud küsi-muses.

Sain talt abi Sain talt vaid infot

Oleme vähe suhelnud

Polegi suhelnud/Enda nimi

Algses küsimustikus olid eraldi ridadel nelja inimese nimed

7. Kui tõenäoliselt jätkad tööalaselt suhtlemist võrgustiku kuulujatega peale programmi lõppu?

Kindlasti jätkan

Jah, aga teises rollis

Võib olla kontaktpunkte

Pigem mitte Kindlasti mitte

Linnaosa siseselt

Inimestega teistest linnaosadest

Muu: palun täpsusta

8. Palun kirjeldage, kas ja millisel viisil jätkate noorsootöösse panustamist peale KTG programmi lõppu.

9. Kommentaarid? Küsimused?

64

Lisa 3. Facebooki grupi analüüs

Grupi loomisel liitus sellega neliteist inimest. Pärast koostöövõrgustiku kohtumisi augustis ja detsembris 2018 lisandus kummalgi korral üheksa inimest. Jaanuaris 2019 lisandus veel üks inimene. Seega oli raporti koostamise perioodi lõpuks grupiga kokku liitunud 33 liiget.

Alloleval joonisel on välja toodud postituste statistika: mitu inimest oli postitust näinud, mitu reageeris ja kommenteeris. Tuleb arvestada, et Facebooki statistika nähtud postituste kohta ei tähenda automaat-selt, et inimesed lugesid, mida seal öeldud oli. Meeldimiste ja kommentaaride arv on seetõttu paremad aktiivsuse näitajad. Enamikul postitustel on 0–2 reaktsiooni ja kommentaarid puuduvad. Enim kommen-teeriti postitusi, kus küsiti nõu ja abi konkreetsel teemal.

Joonis 14. Ülevaade Facebooki grupi „Tallinna KTG” postituste statistikast

Keskmiselt on avaldatud alla 3 postituse kuus (variatiivsus vahemikus 1–6). Kõige aktiivsemad oldi veeb-ruaris 2018, septembris 2018 ja aprillis 2019. Üldiselt kevadel ja sügisel, kui toimub rohkem tegevusi, on ka Facebooki grupis rohkem aktiivsust ning suvekuudel ja jaanuaris väga vähe. Analüüsi tegemise hetkel ei olnud augustis 2019 veel ühtegi postitust.

Kokku on postitanud alla poole grupi liikmetest (15), neist 3 teistest rohkem: võrgustiku koordinaator (10) ja 2 Põhja-Tallinna linnaosa esindajat (vastavalt 10 ja 6). Grupi ülejäänud liikmed on teinud üksikuid postitusi.

L I S A D

3

65

Joonis 15. Facebooki grupi liikmete aktiivsus (T - töötaja)

Pea kaks kolmandikku postitustest (32) pärinesid Põhja-Tallinnas tegutsevatelt liikmetelt. Mustamäel tegutsevad liikmed on teinud 5 postitust. Lasnamäe inimestest on postitanud vaid ühe alamprogrammi eestvedaja (4 postitust). TSNA töötajad on teinud kokku 12 postitust.

Joonis 16. Facebooki postituste aktiivsus linnaosade kaupa

Postituste peamised tüübid on analüüsi koostajate loodud kategooriate alusel alljärgnevad:

• kuulutus programmi avatud üritusest/tegevusest (17),• töökuulutused (10),• nõu ja abi küsimine (8), sh lisaks tehnilistele teemadele nagu andmekaitse (3) on küsitud abi,

leidmaks vahendeid (3) ja vabatahtlikke (2) oma ürituste läbiviimiseks,

25,0%

9,1%

11,4%

54,5%

66

• ürituste meediakajastuste jagamine (6),• noortele korraldatud ürituste ja tegevuste piltide jagamine (4),• koostöögruppide kokkusaamiste muljete ja piltide jagamine (3).

Lisaks tehti mõned programmi tegevustega kaudselt seotud postitused, näiteks uuringutele viitamine või muudele üritustele kutsumine (5).

Järeldused

Grupp oli väheaktiivne. Selle aktiivsemaks muutmiseks ei tehtud spetsiaalseid tegevusi.

Võrgustiku liikmetest vaid Põhja-Tallinna esindajad kasutasid gruppi regulaarselt oma ürituste jagami-seks ja abi küsimiseks.

Pea pooled grupis olijatest ei teinud ühtegi postitust. Kõige passiivsemad olid Lasnamäe esindajad.

Augustis 2018 oli mitu postitust seoses omavahelise võrgustiku arendamise üritusega ja pärast seda liitus mitmeid uusi inimesi. Enamikust ühisüritustest pole jagatud muljeid, pilte ega kokkuvõtteid.

Noortega toimunud tegevuste, sh sündmuste kajastused enamasti puudusid üldse, v.a viited meedia-kajastustele.

Grupis oli väga vähe reaktsioone ja diskussiooni tekitavaid postitusi (vt eespool olevat joonist). Seetõttu ei pruukinud Facebook selliseid postitusi grupi liikmetele kuvamisel prioritiseerida. Facebooki algoritmi seisukohast oli aga soodne, et enamikul postitustel olid juures pildid.

67

4 Lisa 4. Tegevuste profiilid

Profiil: 1.1. Mustamäe „Ellujääjate“ programm

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel. Tegevuse käigus laiendati siht-rühma algselt plaanitust noorematele, kes juba osalesid aktiivselt noortekeskuse tegevustes ning kelle jaoks osutus programm atraktiivseks lisavõimaluseks noorsootöös osaleda. Vanema vanuserühma noorte kaasamine osutus keerulisemaks, muu hulgas toodi põhjendusena välja nende vähest vaba aega näiteks töölkäimise tõttu.

Joonis 17. Muutuse teooria (1.1. Mustamäe „Ellujääjate“ programm)

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

Mustamäe 8–18aastased noored (sh põhirõhk 13–14aastastel), kes ei saa osa noorsootööst, ja noortekeskuse külastajad.

• Puuduvad usalduslikud suhted täiskasvanutega, kellega jagada noorele olulisi teemasid.

• Vähesed sotsiaalsed oskused (sh võivad olla kiusamise ohvrid või kiusajad).

• Õpiraskused. • Enesekriitilisus ja vähene

eneseusk, sh komplimentide tunnetamine irooniana.

• Soov kuhugi kuuluda ja midagi huvitavat teha väljaspool trajektoori kodu-kool-kodu. Lapsevanematel liiga vähe raha ja aega selliste võimaluste pakkumiseks.

Noorte arenguprogramm, kus õpitakse sotsiaalseid oskusi.

• Alguses „präänikuna“ meelelahutuslikud sündmused (nt lasermängud) ja väljasõidud (nt ellujäämiskoolitus metsas).

• Seejärel jaotuvad noored huvipõhiselt kolme tegevussuuna vahel, milles toimuvad nt töötoad: muusika, meedia ja tervislik eluviis. Varasemalt oli suundi viis: muusika, fotograafia, reklaam, sport ja õuesõpe.

• Aktiivsemad noored korraldavad koostöös noortekeskusega teistele noortele üritusi.

• Noortel on positiivne hoiak noortekeskuse suhtes ja nõusolek sinna tulla.

• Noortel on vaba aega (pole liiga hõivatud trennidega jms).

• Koolid, turvakodud ja lastekaitsetöötajad on valmis noorte leidmiseks koostööd tegema.

• Rahalised vahendid esmaste huvitavate tegevuste jaoks, et saaks tekkida usaldus ja edasine huvi.

Noored õpivad erinevate isiksus-tega koos tegutsema ning aren-davad oma sotsiaalseid oskusi. Nad saavad regulaarse tegevuse kaudu juurde enesekindlust, uusi sõpru ja kogemusi. Neil on enese-teostusvõimalusi ja nende silma-ring laieneb.

• Vt ka pikemat teksti allpool.• Noortekeskuse tegevustesse

kaasati uusi noori.• Noortel oli kindel, stabiilne

täiskasvanu, kellega suhelda. Nad said juurde enesekindlust ja leidsid uusi huvisid.

68

Programmis osalenud noori mõjutati eelkõige kolmel viisil:

• silmaringi avardamise ehk uute teadmiste ja oskuste omandamise võimaluse andmine noori huvitavatel teemadel (st võimalused töötubades osalejatele);

• enesearengu ja -teostuse kogemuste võimaldamine noortele, kes panid end ise proovile näiteks sündmuste korraldajatena ja nende raames esinejatena (st võimalused tuumikgrupi noortele);

• vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine (st võimalused avalikel suurematel sündmus-tel osalejatele).

Enim mõju oli programmil tuumikgrupi noortele, mille indikaatoriks oli sündmuste ideede pakkumine noorte enda poolt ja seejärel nende edukas korraldamine. Lisaks planeerimis-, eestvedamis-, meeskon-natöö-, suhtlus- ja korraldusoskustele said noored kogemusi ka eelarve (ja selle piirangute) juhtimisest. Tuumikgruppi kuulusid pigem noored, kes olid noortekeskuse juures juba varem aktiivsed ega polnud tõrjutusriskis.

Nii noortele tuumikgrupi kujunemise eesmärgil pakutud tegevused kui noorte endi algatatud ja läbiviidud sündmused paistsid silma mitmekesisusega. Näiteks oli noortel võimalik osaleda Megazone’i külastusel, kahepäevastel ellujäämiskursustel metsas, foorumteatri töötoas grupisuhetest, töötubades turvalisest interneti kasutamisest, väärtuste töötoas, emotsioonide haldamise teemalises töötoas ja murdeea muutustest rääkivas haridusprogrammis tervishoiumuuseumis. Noorte endi korraldatud sünd-muste hulka kuulusid näiteks Suvealguspidu Mustamäe Männi pargis ja noortekeskustevaheline Playbox üritus.

Muusika töötoal oli kõigist töötubadest suurim mõju. See väljendus noorte esinemisjulguse suurene-mises, samuti uute loometööde loomises ja esitamises. Muusika töötubades osalenud noored esinesid näiteks Kristiine ja Mustamäe keskuses ning Põhjala tehases. Mõned noored kujunesid ka töötoa kaas-juhendajateks, üks noor sai aga nii palju innustust, et ostis endale ise pilli. Muusika töötoaga seotud tuumikgrupil tekkis edasiste ühissündmuste korraldamiseks ka otsekontakt Põhja-Tallinna Noortekes-kusega.

Fotograafia töötubades osalenud noored tegid pilte avalikel sündmustel, näiteks Mustamäe linnaosa üritustel, ja linnaosadevahelise koostöö näitena ka Põhja-Tallinna koolidevahelisel laulukonkursil „Siller“.

Andmeid töötubades osalejate ja tuumikgrupi noorte korduvosaluste ning osalusaktiivsuse kohta temaatiliste suundades eraldi ei sisestatud. Programmi läbiviijate hinnangul jõudis muutuse teoorias kirjeldatud eesmärkideni täielikult ca 20 noort ja osaliselt ca 40 noort.

69

Eeldatavalt enamasti ühekordsete osalejate profiil on kujutatud alljärgnevatel diagrammidel. Nendelt on näha, et 7–26aastaste noorte seas oli mees- ja naissoost osalejaid tegevustes praktiliselt võrdselt. Vanust registreeriti napilt üle 20%-l osalejatest, seega oleks olemasolevate andmete põhjalt muude järelduste tegemine ebatäpne, ehkki vastav info on allolevatel diagrammidel siiski esitatud.

Joonis 18. Mees- ja naissoost osalejaid oli ligikaudu võrdselt

Joonis 19. Kõige rohkem oli osalejaid vanuses 8–12 eluaastat

1991–1999 2000–2005 2006–2010 2011–2014 2015–2019

441 (49,3%)

453 (50,7%)

70

Joonis 20. Enamik osalejaid, kelle sünniaasta oli teada, kuulus sihtrühma

Joonis 21. Üle poole sihtrühma kuuluvatest osalejatest, kelle sünniaasta oli teada, olid meessoost

143 (56,1%)

112 (43,9%)

82 (24,3%)

255 (75,7%)

82 (24,3%)

255 (75,7%)

71

Joonis 22. Sihtrühma kuuluvatest osalejatest, kelle sünniaasta oli teada, oli nooremaid mõnevõrra rohkem kui vanemaid (9–12aastaseid)

Joonis 23. Umbes pooled osalejad, kelle elukoht oli teada, elasid Mustamäel

2000–2001 2002–2003 2004–2005 2006–2007 2008–2009 2010

0,9%

9,8%

3,6%

0,6%

1,8%

45,7%

24,3%

3,6%

1,5%

5,3%

3,0%

72

Joonis 24. Umbes pooled sihtrühma kuulunud osalejad elasid Mustamäel

Joonis 25. Umbes pooled 7–26aastased osalejad elasid Mustamäel

48,2%

0,4%

9,0%

2,7%

0,4%

2,0%

23,9%

3,5%

0,8%

3,1%

5,9%

73

Joonis 26. Enamik osalejatest olid 7–26aastased

Joonis 27. Enamik 7–26aastastest kuulusid sihtrühma

40 (11,9%)

297 (88,1%)

42 (14,1%)

255 (85,9%)

74

Joonis 28. Üle poole 7–26aastastest olid meessoost

Kokkuvõttes oli programmil positiivne mõju noortekeskuse poolt noortele pakutavate võimaluste mitmekesistamisel, sh tänu koostöötegevustele teise linnaosa noortekeskusega. Enim said program-mist kasu noored, kel oli olemas varasem kokkupuude noortekeskusega, huvi pakutavate teemade vastu algaja tasemel ning soov end ise teostada, sh ideid pakkuda ja korraldajana proovile panna.

Edaspidi on suurim proovikivi kujundada erinevatest temaatilistest suundadest ja tegevustest noortele terviklikku arenguteekonda pakkuv programm alates noortekeskuse tegevustest osavõtust, spetsiali-seerumisest mõnele huvialale kuni enda proovilepanekuni sellel huvialal sisuliselt või korralduslikult nii töötoa läbiviija kui noorsootöötajate juhendamisel. Kui arenguteekonda terviklikuna hoida ei õnnestu, võivad noortekeskusesse alles jääda selle komponendid (nt aktiivsematest noortekeskuse külastajatest moodustunud tuumikgrupi tegevused ei ole seotud töötubadega), mille vahel võib sünergia tekkida aeg-ajalt ja pigem juhuslikult.

Juhul, kui programmiga jätkata, aitaks selle mõju suurendada eelkõige teadlikum tugi noorsootöötajate poolt nii noorte jõudmisele programmi kui sealt positiivse ning teadvustatud õpikogemuse saamisele.

• Noored, kel tekib lünk pärast ühekordset või lühiajalist osalust programmis, vajavad uuesti kohaletulemiseks nii infot kui julgustust. Programmis osalemise katkestanud noored tõid intervjuudes välja, et neile oleks kursis olemiseks sobinud kõige paremini regulaarne kommunikatsioon Facebookis programmi tegevuste ja plaanide kohta.

• Vene keelt emakeelena kõnelevate osalejate kaasamise eelduseks on nii venekeelne kommunikatsioon kui ka vene keelt kõneleva inimese olemasolu tuumiktiimiga kokku puutuvate noorsootöötajate või vähemalt töötubade läbiviijate seas.

143 (56,1%)

112 (43,9%)

75

• Noorsootöötajatel tasub tuumikgrupi väljakujunemise ja edasise tegevuse toetamisel võtta teadlikult juhtimismentori roll. Muuhulgas tähendab see noorte toetamist ka enesejuhtimisel ning tiimitööl, nt abi tuumikgrupi väärtuste ja tõhusate koosolekute korraldamise reeglite kokkuleppimisel. Suuremate sündmuste ajal ei pruugi noorsootöötajatel olla võimalust kaaskorraldaja rolli võtmist vältida, mis tähendab vajadust olla neile toeks, et nad suudaksid protsessis siiski säilitada eelkõige mentori rolli.

Programmi jätkusuutlikkust toetab selle integreeritus noortekeskuse teiste tegevustega. Samas tuleb noorsootöötajatel silmas pidada, et tuumikgrupp on noorte vanuse ja huvide muutumise tõttu pidevas arengus ning selle püsimise, orgaanilise uuenemise ning aktiivsuse toetamine nõuab eraldi tööaega. Siin on võtmeteguriks töötubade läbiviijate kontakt noortega ja nende võime pakkuda korraga aren-gukogemust eri tasemega ning (nt muusika või fotograafia raames) erinevate temaatiliste ning žanri-huvidega noortele. Programm pakubki näite kaadrivoolavusest, sest nii noortelt kui kolleegidelt palju positiivset tagasisidet saanud muusikasuuna juhendaja pärast KTG programmi lõppu noortekeskuses töötamist ei jätka.

76

Profiil: 1.2. Lasnamäe sotsiaalsete oskuste programm „Vaade tulevikku“

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel. Sihtrühma kuuluvate osalejate vanusevahemik muudeti algsega võrreldes kitsamaks: 12–16 eluaastalt 12–14 eluaastale.

Joonis 29. Muutuse teooria (1.2. Lasnamäe sotsiaalsete oskuste programm „Vaade tulevikku“)

„Vaade tulevikku“ oli KTG programmi tegevustest nii oma mudelilt kui selle rakendamiselt üks standardiseeritumaid. Üheks oluliseks komponendiks oli kindlate teemade läbimine, lisandus varuaeg lisateemade jaoks, mille valikul küsiti noorte eelistusi.

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

Noored vanuses 12–14 aastat, kellel on kooli sotsiaalpedagoogi hinnangul koolikeskkonnas avaldu-vaid probleeme sotsiaaloskustega ja koolikohustuse täitmisega. Ühes rühmas on maksimaalselt 14 noort.

Sotsiaalpedagoog tajub:• käitumisprobleeme (eelkõige

need, mis avalduvad tundide ajal ja koolikeskkonnas laiemalt);

• erivajadusi/terviseprobleeme (väikeklasside noored).

Noored ise tajuvad vajadust:• et keegi kuulaks neid vastu

ütlemata ega karistamata;• leida usalduslik suhe

täiskasvanuga, kes oleks valmis noort mõistma;

• arutada mitmeid huvipakkuvaid teemasid (nt seksuaalharidus), mille kohta mujalt nii hästi infot ei saa.

Kaks noorsootöötajat viivad kuni 14liikmelisele koolinoorte grupile läbi kuni 15 kohtumist kestvusega üks kord nädalas 1,5 tundi.  • Teemaderingi kuuluvad näiteks

kommunikatsioon, mina-sõnum, konfliktid ja nende lahendamine, riskikäitumine, emotsioonidega toimetulek, seksuaalkasvatus, IT-turvalisus, tolerantsus, loov mõtlemine, aktiivne eluviis, toitu-mine.

• Kord kuus toimub grupiga mees-konnaüritus (airsoft, põgenemis-tuba, seikluspark).

• Vajadusel töötatakse noortega ka individuaalselt.

• Võimalus korraldada kohtumisi noortega koolides, sh sujuv koostöö aegade ja kohtade kokkuleppimisel.

• Kooli juhtkonna, aga ka õpetajate toetus programmi elluviimise jooksul.

• Osaleval noorel ei ole kodus liiga palju probleeme, mis takistaksid füüsilist osalemist ja vaimselt kohal olemist.

• Noor saab üle tõrgetest (nt väsimus koolipäeva lõpus).

• Gruppi kuulub noor, kes on siiralt huvitatud ja aitab läbiviijaid.

• Paraneb koolinoorte valmidus iseseisvaid otsuseid langetada ja ennast kehtestada, arenevad igapäevaelus vajaminevad sotsiaalsed oskused.

• Programmi jooksul ei kuku noored koolist välja.

Ca 60% tulemusest on posi-tiivsed: enamik noori osales regu-laarselt ja lõpetas. 

Mitmeid positiivseid juhtumeid:• osa noori avanesid (nt enne oli

kinnine, nüüd jagab lugusid);• erivajadusega noor enne klas-

siruumis ei küsinud küsimusi, nüüd küsib;

• alguses oli noor kogu aeg tele-fonis, hiljem mitte, hakkas teisi korrale kutsuma.

77

Kuigi läbiviijatele oli lubatud (eriti just sessioonide teemade järjestuse ning teemavaldkondade läbi-mise kiiruse osas) palju paindlikkust, olid programmi võtmeelemendid tegevusmudeli kirjelduses selgelt fikseeritud ja nendest peeti elluviimise käigus üldjoontes ka kinni. Tegevusmudeli põhimõtteid kohendati vaid erandolukordades, näiteks:

• kui mõne kooli poolt hilines grupi moodustamine üks-kaks nädalat, siis alustati sellevõrra hiljem, ärajäänud kohtumisi võimalusel hiljem järele tehes (nt tihendades kohtumiste arvu nädalas või korraldades kohtumisi koolivaheajal);

• kui ühe programmi kaasatud kooli esindajad ei pidanud kinni kokkulepetest grupi suuruse kohta, langetasid programmi läbiviijad argumenteeritud otsuse jätkata siiski tööd suurema grupiga;

• ühes koolis läbiti programm sihtrühma erivajadustest tulenevalt lihtsustatud kujul, ent teiste gruppidega analoogilise toimumiskordade arvuga.

Kokku oli andmeid 104 osaleja kohta, neist enamus (68 noort, s.o 65%) kuulus muutuse teoorias märgitud sihtrühma. Teada oli kõigi osalejate ees- ja perekonnanimi, sugu ja sünniaasta ning enamiku osalejate (87%) elukoht linnaosa täpsusega. Kõik osalejad mahtusid vanusevahemikku 726 eluaastat. Järgnevalt on esitatud diagrammid, mida oli võimalik teha olemasolevate andmete põhjal.

Joonis 30. Selgelt kõige suurem osa osalejatest olid sündinud aastatel 2003–2005 (13–15aastased), mis kattub osaliselt peamise sihtrühmaga

78

Joonis 31. 2006. aastal sündinud osalejaid (12aastased) oli üle poole vähem kui 2004. või 2005. aastal sündinud osalejaid (14aastased, 15aastased)

Joonis 32. Enamik osalejaid kuulus peamisse sihtrühma

64 (42,7%)

86 (57,3%)

79

Joonis 33. Meessoost osalejaid, kes kuulusid peamisse sihtrühma, oli umbes kaks korda rohkem kui naissoost osalejaid

Joonis 34. Enamik osalejatest elasid Lasnamäel

56 (65,1%)

30 (34,9%)

3,3%

2,7%

15,3%

0,7%

4,0%

1,3%

70,7%

80

Joonis 35. Enamik sihtrühma kuuluvatest osalejatest elasid Lasnamäel

Joonis 36. Üle poole osalejatest osalesid 3 korda või rohkem

2,3%

15,1%

3,5%

1,2%

74,4%

56 (37,3%)

94 (62,7%)

81

Joonis 37. Korduvosalejatest üle poole olid mehed

Joonis 38. Korduvosalejatest üle poole elasid Lasnamäel

54 (57,4%)

40 (42,6%)

4,3%

1,1%

22,3%

4,3%

2,1% 1,1%

61,7%

82

Tänu oma muutuse teooria selgelt sõnastatud eesmärkidele ja tegevusmudeli standardiseeritusele oli „Vaade tulevikku“ programmi võimalik analüüsida põhjalikumalt kui enamikku teisi programme. Sealjuures oli oluliseks aspektiks see, et „Vaade tulevikku“ programmis olid loodud eeldused tege-vusmudeli toimimiseks ka siis, kui läbiviijad vahetuvad. Hinnangud mitmetele teistele KTG programmi tegevustele sõltuvad aga suures osas konkreetsetest läbiviijatest ega pruugi kehtida läbiviijate vahetumise korral.

Kokkuvõtvalt on programmi tugevusi ja arenguvajadusi analüüsitud alljärgnevate punktidega.

• Programmil oli positiivne mõju noorsootööalase koostöövõrgustiku arengule. Suureks positiivseks läbimurdeks oli kokkulepete saavutamine eri linnaosade koolidega, et viia programmi tegevusi läbi koolide ruumides.

• See oli oluline tegur nii noorte kõrge osaluse tagamiseks (seda eriti esimestel kordadel, kui noored polnud veel programmiga tuttavad) kui ka pikemaajaliste usalduslike kontaktide loomisel sotsiaalpedagoogide ja õpetajatega (sest neil oli võimalik käia aeg-ajalt programmi tegevuste läbiviimist kontrollimas, mida nad ka tegid).

• Logistiliste kokkulepete saavutamise eelduseks oli hoiakuline muutus koolipersonali seas, kel kujunes valmisolek aktsepteerida, et koolis on erinevate vajadustega noori, kelle jaoks võiks abi olla just noorsootöö sekkumisest.

• Lisaks kaasati programmi läbiviimisse teisi osapooli, nagu noorsoopolitseinikud ja Eesti Seksuaaltervise Liit. Nimetatud osapoolte jaoks oli tegemist hea võimalusega jõuda toetavas keskkonnas oma sõnumitega ühe väga olulise alamsihtrühmani.

• Regulaarselt toimusid kohtumised programmi koordinaatori ja gruppide läbiviijate vahel. Nende käigus arutati metoodilisi õppetunde (sh mängude kirjelduste jt materjalide jagamine, eesti- ja venekeelsete noorte kaasamise erisuste arutamine) ja vajadusel lahendati ka näiteks meeskonna sisekommunikatsiooni väljakutseid.

• Sihtrühma kuulusid tõestatavalt riskinoored, mitte pelgalt tõrjutusriskis noored, sest programmi suunati noored kooli esindaja (nt sotsiaalpedagoogi) poolt, st vähemalt kooli normidega polnud need noored piisaval määral kohanenud. Riskis olemise tunnusteks olid enamasti kooli esindajate poolt koolikeskkonnas tajutavad käitumisprobleemid ning erivajadused ja info riskikäitumise kohta koolivälisel ajal.

• „Vaate tulevikku“ tugevuseks on ka seos samuti Tallinna LV koordineeritava ja korra aastas toimuva Jalatalla programmiga, mis on suunatud noortele vanuses 15–18, kes ei tööta ega õpi või kellel on raskusi koolikohustuse täitmisega. Ühelt poolt on välise eksperdi läbiviidava programmi juures praktiseerimine heaks väljaõppebaasiks „Vaade tulevikku“ elluviijatele. Teisalt suunatakse noored võimalusel „Vaade tulevikku” programmist Jalatalla programmi edasi, et neil oleks võimalik enesearengut intensiivsemalt jätkata ning osa saada ka rahvusvahelistest (nt Erasmus+) võimalustest, sh inglise keele praktiseerimine.

• Regulaarsete grupikohtumiste abil saavutati mitu eesmärki korraga: anti noortele turvatunnet, arendati distsipliini ning aidati suhestuda eakaaslastega. Kohtumiste formaat ja sisu aitasid noortel mõelda teemadele, mis olid noortele endile olulised. Korra kuus toimunud meelelahutuslike ettevõtmiste sisu juures said noored ise kaasa rääkida.

• Noorte osalusmäär oli kõrge. (Erandiks oli ühe esimese hooaja grupi osaluse esimene kolmandik).

83

• Ühelt poolt raskendas koolikeskkond eesmärkideni jõudmist. Vaatluste põhjal olid häirivateks faktoriteks näiteks helisev tunnikell keset kohtumist või võimalus, et sotsiaalpedagoog tuleb kohtumise lõpus klassi ja sekkub grupidünaamikasse. Teiselt poolt kergendas koolikeskkond eesmärkideni jõudmist, sest noored olid juba kohal, st koolis. Klassiruumides oli võimalik mööblit vastavalt vajadusele ümber paigutada ja seda tehtigi aktiivselt (sealjuures läbiviijad noortega koos, ühistegevusena). Klassiruumides olid võimalused näidata projektoriga arvutist pilti seinale, mängida muusikat, kasutada pabertahvleid ning muid abivahendeid.

• Tulenevalt läbiviijate avatusest ja optimistlikust suhtlusstiilist oli emotsionaalne õhkkond väga hea. Noored suhtlesid läbiviijatega vabatahtlikult ka enne ja pärast sessioone, küsides nõu ja abi ka teemadel, mis polnud otseselt seotud konkreetse kohtumise teemaga, ent omasid seost nende noortega seotud riskidega.

• Kohtumiste teemad jagunesid kahte liiki: a) eelkõige täiskasvanute vaatenurgast olulised (nt tervislik eluviis), b) noorte endi poolt olulistena tõstatatud (nt seksuaalharidus). Lisaks said noored soovi korral igas sessioonis rääkida just nendest teemadest, mis neil parasjagu hingel, seda nii grupis sessiooni ajal (sh snäkilaua taga) kui pärast sessiooni läbiviijatega silmast silma.

• Planeeritud metoodika oli väga mitmekesine ja vaheldusrikas, nt ajurünnakud (sh pabertahvlite ja markerite abil), spetsiaalselt ettevalmistatud hääletused ja mängud nutitelefoni kaudu, arutelud, refleksioon. Iga sessiooni lõpus veedeti vabas vormis aega snäkilaua taga ja korra kuus käidi koos meelelahutuslikul sündmusel (reeglina põgenemistubades).

• Metoodika rakendamine ei toetanud mõnikord piisavalt sessiooni tõhusat läbiviimist ega õpiväljundite omandamist, nt:

• ülesannete juhised jäid mõnikord üldiseks või ebaselgeks, mis tähendas, et hilisemaks selgitamiseks kulus rohkem aega ning mõnikord tehti selgitamise käigus osa algsetest juhistest ümber, ehkki osa noortest oli nende järgi juba tööd alustanud;

• refleksioonid jäid pealiskaudseteks ja lakoonilisteks, ehkki neid tehti asjakohastel hetkedel alati, nt nii olulisemate plokkide kokkuvõtteks kui kogu sessiooni lõpus. Mõnikord ütlesid juhendajad „õige järelduse“ noortele ette. Kuna noortele ei pakutud vahepealseid „koduülesandeid“ sessioonides arutatu kinnistamiseks, jäid ka eelmistele sessioonidele viitamised pelgalt teema ja selle raames tehtud tegevuste meenutamiseks, sisulist refleksiooni ei toimunud.

• Sisu edasi andmise viis ei toetanud piisavalt sessiooni tõhusat läbiviimist ega õpiväljundite omandamist, nt:

• küsimused, millele noored pidid mängudes vastama, olid enamasti sõnastatud väga üldiselt, tehniliselt (nii-öelda bürokraatlikult) või ebaselgelt;

• diskussioone juhiti eelkõige kinniste (jah-ei vastustega kas-küsimused), mitte lahtiste (nt miks? kuidas?) küsimustega.

Kokkuvõtvalt on tegemist tugeva positiivse mõjuga programmiga, mille tugevusi tuleb hoida, tõstes sessioonides edasiantavate materjalide kvaliteeti (sh selgelt mõistetavus, noortepärasus) ja arendades sessioonide läbiviijate oskusi eriti just diskussioonide juhtimise ning refleksiooni osas.

84

Profiil: 1.3.

Põhja-Tallinna „Tänavakultuuri teemaline programm“

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel.

Joonis 39. Muutuse teooria (1.3. Põhja-Tallinna „Tänavakultuuri teemaline programm“)

Programmi tegevused (st tänavatantsu trennid, tänavakunsti töötoad) aitasid mitmekesistada Põhja-Tallinna noorsootöö tegevuste valikuid ning tänavakunsti töötoad andsid võimaluse aktiivsematel noortel ka ise sündmuste planeerimisel ja korraldamisel osaleda.

Programmi suureks proovikiviks oli piisava hulga järjepidevalt osalevate noorte kaasamine ja tegevuste järjepidevuse tagamine.

Algselt pakuti noortele nii breiktantsu kui ka hiphopitrenne. Kuna breiktantsuhuvilisi oli vähe, lüli-tuti teisel hooajal ümber ainult hiphopitrennidele, ent noorte huvi ei suurenenud (mh toimus ka kahe osalejaga treeninguid). Osa trenne toimus kuni 10 osalejat mahutavas ruumis, mille plussiks oli peeg-lite olemasolu, miinuseks aga läbikäidavus (noortekeskuse töötajad käisid sealt läbi laost asju võtmas). Rohkem noori osales ühekordsetel tänavatantsusündmustel, näiteks detsembris 2018 JõuluJamil ja aprillis 2019 TantsuBuumil.

Kuidas aitame muutusi luua? Mõju, mida soovime

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Eeldused meie eluks Meie senised tulemused

Noored vanuses 11–18, sh ca 70% venekeelseid noori. Tantsutrennis eelkõige tüdrukud, joonistamises samuti tüdrukuid rohkem, aga ka poisse. Paljud noored käivad juba tööl (osalise koormusega).

• Sõpradega aega veeta, sotsiaalselt suhelda.

• Leida endale hobi või huvi, sisustada vaba aega (tervislikult ja arendavalt).

• Tasulisteks huviringideks ei ole ressursse või tavahuviringid ja -noorsootöö ei köida.

• Ennast teostada ja tunda, et oled milleski hea.

• Iganädalased hiphopitrennid koos breiktantsu tutvustusega. (Alguses tehti ka eraldi breiktantsu trenne.)

• Lisaks treeningutele 1–2 korda kuus mitteformaalsed kohtumised tänava-kultuuri ajaloo tutvustamiseks.

• Tänavakunsti töötoad (sh disain-lahendused avalikele pinksilauda-dele).

• Avalikud üritused noortele esinemis- ja juhendamiskogemuse andmiseks.

• Võrreldes nn tavapärase huvi-ringiga annab tänavakultuuriga tegelemine lisakasu (nt enda loodud väljundite kogemine/nägemine).

• Noori huvitab tänavakultuur.• Noored pole juba hõivatud

muude trennidega.• Läbiviijad on ise tänavakultuu-

riga seotud.• Noorel tekib hea kontakt juhen-

daja ja grupikaaslastega.• Noor käib trennis/joonistamas

regulaarselt.

• Noored suhtlevad omavahel ja veedavad koos aega.

• Noored väljendavad end tantsu ja kunsti kaudu ning on seeläbi enesekindlamad.

• Noored tunnevad tänava-kultuuri ja teavad reegleid (nt kuhu, kuidas ja mida tohib joonistada).

• Linnapilt on värvikam ja noortepärasem.

• Alguses olid noored huvitatud ja käisid trennides/üritustel kohal.

• Mõned noored osalesid tantsuvõistlustel, st julgevad rahva ees battle’is osaleda.

• Noorte seas leidus aktiivseid, kes aitasid ka ise töötuba läbi viia.

• On lugusid tüdrukutest ja poistest, kes said algsest skeptilisusest või passiivsusest edukalt üle.

85

Tänavakunsti töötubades osales rohkem noori ja nende puhul oli ebajärjepidev osalus ka väiksemaks probleemiks, sest iga töötuba moodustas õpiväljundite mõttes eraldi terviku. Töötoad olid planeeritud toimuma korra kuus, kuid aeg-ajalt jäid ära või lükkusid edasi.

Tänavakunsti töötubade teemade valikul võeti arvese ka noorte soove. Töötubades toimis mõningatel juhtudel eriti hästi formaat, kus kohal oli nii noortele juba tuttav põhijuhendaja kui ka eraldi kohale kutsutud külalisjuhendaja. Sellistel juhtudel kujunes läbiviijate vahel noori toetav rollijaotus: külalis-juhendaja sai keskenduda konkreetsete oskuste edasiandmisele, samas kui põhijuhendaja sai noortega aktiivselt muudel teemadel suheldes kujundada turvalist keskkonda ja usalduslikku suhet. Töötoad olid ka muidu hästi disainitud: alguses toimusid soojendusharjutused ja lõpus ei kiirustatud osalejaid lahkuma, vaid tehti valminud töödest fotosid ning anti noortele võimalus jääda pärast sessiooni amet-likku lõppu lauamänge mängima.

Esiletõstmist väärib tuumikgrupi moodustumine 3–4 aktiivsemast noorest. Nendest üks aitas korraldada Stencibility festivali raames toimunud konkurssi (valis seina, suhtles Põhjala tehase inimestega ning „Minu esimese seina“ korraldajatega Tartust). Tuumikgrupi ülejäänud noored aitasid aga seoses ühe teise tänavakunsti teemalise projektiga.

Osalejate profiil on kujutatud alljärgnevatel diagrammidel. Peaaegu kõik osalejad kuulusid vanusevahe-mikku 7–26 eluaastat, neist omakorda enamik kuulus ka muutuse teooria sihtrühma. Rohkem oli nais-soost osalejaid ning kõige suurema osa päritolulinnaosadest moodustas Põhja-Tallinn.

Joonis 40. Osalejatest oli nooremaid vähem kui vanemaid, selgelt tuleb välja, et suurim osa oli sündinud aastatel 2001–2005 (13–17aastased)

1974–1990 1991–1995 1996–2000 2001–2005 2006–2012

86

Joonis 41. 7–26aastastest osalejatest oli selgelt suurim osa sündinud aastatel 2000–2003 (15–18aastased), kõige vähem oli enne 2000. aastat

sündinud osalejaid (18aastased)

Joonis 42. Sihtrühma kuuluvatest osalejatest enamik oli sündinud aastatel 2000–2003 (15–18aastased), nooremaid oli mõnevõrra vähem

1992–1993 1994–1995 1996–1997 1998–1999 2000–2001 2002–2003 2004–2005 2006–2007 2008–2009 2010–2011

87

Joonis 43. Peaaegu kõik osalejad olid vanusevahemikus 7–26 eluaastat

Joonis 44. Enamik 7–26aastastest osalejatest kuulus sihtrühma, umbes viiendik ei kuulunud

96,2%

3,8%

42 (18,3%)

187 (81,7%)

96,2%

3,8%

88

Joonis 45. Enamik osalejatest kuulus sihtrühma, umbes viiendik ei kuulunud

Joonis 46. Meessoost 7–26aastaseid osalejaid oli umbes kaks korda vähem kui sama vanusegrupi naissoost osalejaid

51 (21,4%)

187 (78,6%)

32,8%

0,4%

66,8%

89

Joonis 47. Naissoost sihtrühma kuuluvaid osalejaid oli umbes kaks korda rohkem kui sama vanusegrupi meessoost osalejaid

Joonis 48. Kõige suurem osa 7–26aastastest osalejatest elas Põhja-Tallinnas, veidi vähem, kuid siiski arvestatav osa Lasnamäel

62 (33,2%)

125 (66,8%)

13,5%

27,1%

1,3%

0,9%

24,5%

7,4%

4,4%

6,1%

6,6%

8,3%

90

Joonis 49. Kõige suurem osa sihtrühma kuuluvatest osalejatest elas Põhja-Tallinnas, veidi vähem, kuid siiski arvestatav osa Lasnamäel

Joonis 50. Enamik korduvosalejatest olid 7–26aastased

12,8%

29,4%

1,1%

0,5%

7,5%

6,4%

5,3%

5,3%

24,6%

7,0%

2 (7,7%)

24 (92,3%)

91

Joonis 51. Enamik osalejaid osales programmis 1–2 korda

Joonis 52. 7–26aastastest korduvosalejatest kolmveerandi moodustasid naissoost osalejad

26 (10,9%)

212 (89,1%)

18 (75,0%)

6 (25,0%)

92

Joonis 53. Üle poole 7–26aastastest korduvosalejatest elas Põhja-Tallinnas

Kui programmiga otsustatakse jätkata, tuleb kindlasti pöörata tähelepanu järgnetele aspektidele:

• järjepidevate tegevuste puhul tegutseda selle nimel, et osaleks rohkem noori ja et osaluste regulaarsus suureneks. Kui mõni tegevustest ei lähe käima ebapiisava värbamiskommunikatsiooni või juhendaja praktikate tõttu, siis reageerida kiirelt, st võtta kohe aeg kogemuste mõtestamiseks ja kujundada tegevus ümber või lõpetada ära;

• toetada teadlikult noortetuumiku arenguteekonda ja selle koosseisu uuenemist.

12,5%

16,7%

54,2%

4,2% 4,2%

4,2%

4,2%

93

Profiil: 2. Noortekeskuste teenuste analüüs ja avatud poole teenuste disain

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel. Erinevalt teistest KTG programmi tegevustest oli noortekeskuste teenuste analüüs ja avatud poole teenuste disain mõeldud ühekordse arendusprotsessina, mitte korduva tegevusena. Seega oli muutuse teooriast lähtuvate tegevuste teos-tamise üheks oluliseks eesmärgiks, et sihtrühmaga seotud vajadused muutuksid. Teiste sõnadega – et noortekeskused oleksid läbi mõelnud avatud poole tegevustega seonduva (sh tegevuse mõtestamine, õpiväljundite määratlemine) ja looksid või oleksid loomas noortele sobivaid teenuseid.

Joonis 54. Muutuse teooria (2. Noortekeskuste teenuste analüüs ja avatud poole teenuste disain)

Kümnele noortekeskusele korraldati 30 teenusedisaini koolituspäeva. Mõni kuu hiljem oli kaheksa keskust oma teenuse kirjeldanud, neli neist jätkasid eelarve kokkupanekut ja kirjelduse parandamist, nelja keskuse teenus ei toetanud piisavalt avatud noorsootöö meetodit või ei olnud teenus läbimõeldud ning nendega jätkus töö teenuse parandamiseks. Üks keskus loobus protsessis osalemisest. Suur roll tulemusteni jõudmisel oli TSNA poolsel noortekeskuste toetamisel.

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

Noortekeskuste juhid ja töötajad, kes mõjutavad noortekeskuste

avatud poole tegevuste läbiviimist (otsused, panus noorte juhendajate ja toetajatena).

• Avatud pool on noortekeskustes tähendanud konkreetsete tegevusteta või juhuslike tegevustega ala, kus pole loodud noortega sügavamat kontakti.

• Noortekeskustel on puudunud visioon ja ülevaade: kes, kuidas ja mida avatud noorsootöö tegevustes õpib?

• Puudunud on oskused avatud poole tegevuste kujundamiseks lähtuvalt noorte vajadustest (st lähtuvalt teenusedisaini põhimõtetest).

• Kõigepealt viidi koos noortekeskuste ja noortega läbi teenusedisaini protsess. Selle raames kaardistati noorte vajadused ja huvid ning nende põhjal töötati välja avatud noorsootöö teenused.

• Seejärel ollakse noortekeskustele toeks teenuste testimisel ja edasiarendamisel.

• Noortekeskuse võtmeisikute valmisolek mõtestada avatud noorsootööd teisel viisil kui senist harjumuspärast huvitege-vust.

• Uute noorteni jõudmiseks on tarvis ligipääsu uutele kommu-nikatsioonikanalitele.

• Noortel on võimalus ise oma ideid välja pakkuda ja saada tuge nende teostamisel.

• Jätkusuutlikkuse tagamiseks salvestatakse avatud poole tege-vuste materjalid ja kogemused järgmistele noortele kasutami-seks ning edasi arendamiseks.

• Noortekeskustes on olemas noortele atraktiivsed ja aren-davad avatud poole teenused, milles osalemine (ideaalis ka ise teenuse läbiviimine) toetab noort tema valikutes ja pakub mitmekülgseid õpiväljundeid.

Noortekeskustes räägitakse nüüd ka avatud noorsootöö puhul õpiväljunditest. Tulemustest on mitmesuguseid näiteid.

• On moodustunud tuumikgruppe, kes osalevad ise tegevuste loomises ja läbiviimises.

• Noortekeskused on saanud uusi regulaarseid külastajaid.

• Õpiväljundeid pakuvad erisugused tegevused (nt loovkirjutamine, digijoonistamine).

94

Suurima muutusena tõi programmi koordinaator välja panuse noortekeskuste juhtkonna ja töötajate mõttemalli muutusse. Programmi elluviimise tulemusena õnnestus neil praktiseerida avatud poole tegevuste pakkumise põhjalikku lahtimõtestamist, sh teemades nagu noorte omaalgatus ja osalus avatud poole teenustes ning avatud poole õpiväljundid. Programmi jätkusuutlikkuse üheks võtmete-guriks muutub TSNA võime toetada avatud poole teenuste edasist arengut, aga ka noortekeskuste endi suutlikkus seniseid kogemusi salvestada ja uutele töötajatele edasi anda (sh materjalid teenusedisaini kohta, põhimõtted ja praktilised näited mõtestatud ning noorte tuumikgruppide kujunemist võimalda-vate avatud poole teenuste pakkumise kohta).

Noortekeskuste proovikivid programmi elluviimisel osutusid väga sarnasteks, kuid tulemused variee-rusid osalenud keskuste erinevate kontekstide tõttu. Algselt oli kõigi noortekeskuste tiimide prob-leemiks avatud poole teenuse olemuse mõtestamine, st milleks ja mil viisil üldse panustada olukorra loomisse, kus noored saavad noortekeskuse ruumides ja vahendeid kasutades ise initsiatiivi võtta ning ideaalis oma eakaaslaste juhendajateks kujuneda. Kaasnevaks probleemiks oli noorte kaasamine teenu-sedisaini protsessi ja nende hoidmine motiveerituna ning järjepidevalt osalemas.

Minimaalseks tulemuseks kõigi noortekeskuste puhul oli investeerimine noori potentsiaalselt huvita-vatesse väikevahenditesse ja mõnel juhul ka noortekeskuse ruumide sisustamisse noortele atraktiiv-semaks. Ideaal, et noored hakkavad vahendite abil täiesti iseseisvalt tegevusi korraldama, täiel määral ei realiseerunud. Esiteks esines algselt kaasatud noorte seas suur „kaadrivoolavus“, st nendest konk-reetsetest noortest enamasti ei kujunenud noorsootöötajate poolt loodetud tuumikgruppi. Teiseks on igas noortekeskuses muidki atraktiivseid vaba aja sisustamise võimalusi ja teenusedisaini käigus välja töötatud võimalustel oli oht jääda noortele üldse märkamatuks või küll nähtavaks, aga teiste võimalus-tega võrreldes vähem atraktiivseks, sh keerulisemaks.

Selgus, et noorte aktiveerimisel on peamiseks eduteguriks siiski konkreetsele teemale pühendunud juhendaja, kes alustab noorte kaasamist mõne regulaarse tegevussuuna formaadis ja jõuab seejärel samm-sammult noorte tuumikgrupi kujunemiseni, kes osaleb järjepidevalt, pakub ideid ja aitab tegevusi ellu viia (sh oma eakaaslasi juhendada). Kui juhendaja puudus, jäi peamiseks tulemuseks uute väikeva-hendite kättesaadavus noortele, mis mõningatel juhtudel aitas noortekeskusse siiski uusi noori kaasata.

KTG programmi lõpuks olid noortekeskustes välja kujunenud alljärgnevad avatud poole teenused.

• Haabersti noortekeskuses hangiti multimeedia vahendid Veebimulli teenuse pakkumiseks, mille raames on noortel võimalik kasutada digivahendeid, et üheskoos luua ning arendada blogi- ja videokeskkonda. Kujunes välja ka noorte tuumikgrupp.

• Pääsküla noortekeskuses avati noorteruum lisategevuste pakkumiseks noortele. Kujunes välja ka noorte tuumikgrupp. Lisaks defineeriti avatud poole õpiväljundid, mis on vormistatud eraldi dokumendina.

• Põhja-Tallinna noortekeskuses oli noorte kasutada fototehnika koos juhendatavate teemapakettidega. Fotograafia teemapakette noortele töötubade korraldamiseks oli kokku kümme, teemadeks nt mustvalged pildid, portreed, loodusfotod jne. Töötubade juurde kuulus nii fotode tegemine ja pildistamiseks sobiva asukoha planeerimine kui ka fototöötlus. Tegevuste läbiviimine eeldas reeglina noorsootöötaja initsiatiivi. Noori juhendati koostama ka blogipostitusi, looma sotsiaalmeediasse sobivaid materjale ning kasutama foto- ja videoseadmeid. Noorte tuumikgruppi välja ei kujunenud, ent tugevuseks oli teemapakettide sidumine nii Põhja-Tallinna noortekeskuse enda kui ka koostööpartneri Mustamäe noortekeskuse (sh noorte endi korraldatud) sündmustega.

95

• Lasnamäe noortekeskuses loodi „Level Up“ programm, mille raames õpetati lapsi nutiseadmeid turvaliselt ja loominguliselt kasutama. Sealjuures valmis viis erinevat tegevuspaketti, mis on seotud nutiseadmete targa kasutamise ja meeskonnatööga. Paketid on suures osas kasutuses ja tuumikgrupp on osaliselt välja kujunenud.

• Kose ja Mähe noortekeskused hankisid ühiselt robootikatarvikud avatud töötubade pakkumiseks. Tegemist oli hea näitega, kuidas kahe noortekeskuse vahel koordineeriti tegevuste sisu ja vahendite hankimist. Koordineerimist kergendas asjaolu, et mõlemat noortekeskust hallatakse ühiselt. Tuumikgruppi välja ei kujunenud.

• Kesklinna noortekeskuses töötati koostöös noortega tegevuspaketid noorte igapäevaoskuste arendamiseks (nt kokanduse alal). Tegevuspaketid olid mõeldud noortele töötubade tegemiseks eakaaslastele, ent ei osutunud populaarseteks. Noorte tuumikgruppi välja ei kujunenud.

• Kristiine noortekeskuses on noortele kasutamiseks VR-tehnika ja foto-videotöötluse töötoad. Noorte tuumikgruppi välja ei kujunenud.

• Valdeku noortekeskusel kujunes välja võimekus pakkuda piirkonna koolidele seksuaalhariduslikke töötubasid, ent projekti elluviimise perioodil ei õnnestunud koolidega koostööd alustada.

96

Profiil: 3. Sotsiaalset ettevõtlikkust toetavad tegevused Põhja-Tallinnas

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel. Võrreldes teiste tegevustega muutus selle programmi muutuse teooria enim, sest algselt läbivalt samadele osalejatele mõeldud sotsiaalse ettevõtlikkuse arenguprogramm kujunes ühekordsete töötubade seeriaks, mille järjepideva-matest osalejatest kujunes ettevõtlikkuseteemalise häkatoni korraldamisest huvitatud tuumikgrupp.

Joonis 55. Muutuse teooria (3. Sotsiaalset ettevõtlikkust toetavad tegevused Põhja-Tallinnas)

Programmi idee põhines Eesti Noorsootöö Keskuse algatusel koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Labo-riga toimunud teenusedisaini protsessi jooksul välja töötatud noorte sotsiaalse ettevõtluse arenguprog-rammil. Selle mudeli eesmärgiks on suurendada noorte eneseusku ja pakkuda neile positiivset õpikoge-must, mis võimaldaks neil tulevikus teha teadlikumaid karjäärivalikuid, millest üks on karjäär sotsiaalse ettevõtjana.

KTG programmi raames hakati arenguprogrammi pakkuma mõnevõrra kohandatuna. Noorte osalus esimestel sündmustel oli napp ja ebajärjepidev. Tagajärjena langetati programmi tiimis otsus korraldada noortele erinevaid ettevõtlikkuseteemalisi üksiksündmusi, sh külastus Tartusse Ettevõtluskülla, aga ka videomängude muuseumi. Kokkuvõttes andis programmi elluviimine noortele võimaluse omandada erinevaid ettevõtlikkusega seotud teadmisi ja oskusi, nagu avalik esinemine ja sponsorite otsimine.

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

15–19aastased noored, kes elavad Tallinnas või Tallinna lähivaldades.

• Lõbusa, aga arendava ajaveetmise võimalus. 

• Vajadus saada eduelamusi.• Vajadus saada protsessis toetust,

tunnustust ja nõu. • Soov leida tähelepanu ja

võimalust rääkida enda asjadest. • Vaba aja kasulik/hariv

sisustamine.

Pikaajaline programm, kus noored saavad erinevaid koolitusi, arendavad oma sotsiaalse ettevõtluse ideed/projekti ning saavad osa ka vabaajaüritustest (reaalsuses toimus neid vähe, sest polnud kindlaid gruppe ja puudus noorte huvi). Lisaks toimub häkaton. 

• Teemad vastavad noorte huvidele.

• Koolitaja on energiline ja sobib noortele. 

• Noortel on tahe tegutseda ja kaasa mõelda.

• Saame teada noorte arvamuse.• Programmis osalevad samad

noored pikaajaliselt, et see ei sarnaneks läbikäiguhooviga. 

• Toimumiskoht inspireerib noori.

• Noorel tekib/püsib huvi ühis-kondlike teemade vastu, silma-ring avardub tänu koolitajatele ja teistele noortele. 

• Noor saab uusi tööks vajalikke oskusi, näiteks projektide kirjutamine, avalik esinemine, ürituste korraldamine ja spon-sorite otsimine.

• Noor on vabatahtlik, kes pärast programmi lõppu teeb alga-tustes kaasa.

• Programmiga liitus 35 noort. • Lõpuks jäi alles 5 aktiivsemat

noort, kes osalesid enamikul koolitustel. Unikaalsete noorte arv suurenes. 

• Talvel toimunud küsitluse järgi olid noored rahul.

• Toimub häkaton, kus muu-hulgas küsitakse põhjalikumat tagasisidet programmile.

97

Näiteks avaliku esinemise koolitus toimus mitmel järjestikusel päeval ja andis tänu kaasahaaravale koolitajale ning vaheldusrikkale formaadile osalenud noortele hea võimaluse harjutuste abil oma muga-vustsooni piire laiendada, oma ideid esitleda ja tagasisidet saada.

Mitmekülgsema õpiväljundite paketi omandas siiski ca 5 järjepidevamalt koolitustel osalejat. Küll kujunes just nendest tuumikgrupp, kes avaldas soovi korraldada häkatoni oma eakaaslastele. Sündmuse toimumine jäi väljapoole käesoleva raporti poolt kajastavat ajaperioodi (7.–8. septembril 2019).

Tegevuse elluviimise peamised õppetunnid olid alljärgnevad.

• Valmis programmide kohandamisel tasub hoolikalt analüüsida, millistel tingimustel võiks konkreetne idee olla noortele jõukohane ja atraktiivne ka pärast kohandamist. Teenusedisaini protsessi tulemusena valminud arenguprogramm oleks tõenäoliselt olnud väärtuslik pigem noortele, kes juba mõtlevad ühiskondlikult ja omavad eelnevat tegutsemiskogemust, ent vajavad võimalust liikuda järgmisele arengutasemele. Värbamisel keskenduti aga nii-öelda keskmisele noortekeskuse külastajale.

• Seada programmi elluviimise ambitsioonid vastavusse olemasolevate ressurssidega. Kuigi eelarves nappis raha nii tugevaks värbamiskommunikatsiooniks kui ka tugevate ja noortele atraktiivsete koolitajate palkamiseks, otsustati programmi sellegipoolest ellu viima hakata. Alahinnati ka tööaega, mis kulub selliste programmide eestvedamiseks.

• Kommunikatsioonisõnumid tuleb kohandada noortele arusaadavaks ning panna atraktiivsesse visuaalsesse vormi. Lisaks piirduti kanalite valikul suures osas noortekeskuse harjumuspäraste kanalitega, mis polnud piisavad esimene kord kriitilise arvu motiveeritud noorte kohalemeelitamiseks.

Selliste programmidega on mõistlik jätkata ainult juhul, kui mõeldakse läbi kõik eeldused nende eduks ja hangitakse vajalikud ressursid, st arvestatakse selliste arenguprogrammide kui noorsootöö ühe vormi spetsiifikaga. Üks praktiline näide siia lõpetuseks.

• Kui näiteks noortekeskuses toimuva töötubade seeria esimesele kohtumisele tuleb oodatust vähem noori, on põhimõtteliselt võimalik teha kohe „uus algus“, st värvata juurde uusi noori ning kohendada plaanitud õpiväljundite omandamise järjekorda, et kõik osalejad saaksid uuesti järje peale.

Arenguprogrammi puhul, milles on oluline noortetiimide moodustumine ja kõikide tiimide enamiku liikmete järjepidev kohalkäimine, selline paindlikkus puudub. Kui esimeseks korraks ei õnnestu värvata minimaalset arvu motiveeritud noori (kelle arvu on arvestatud „äralangemiste“ varuga), on programm vähemalt planeeritud kujul juba ebaõnnestunud ja avasündmus tasub pigem ära jätta või osalevate noortega kohe alguses ootused ümber rääkida, sest värbamiskommunikatsioonis kajastunud lubadusi ei õnnestu täita.

98

Osalejate profiil on kujutatud alljärgnevatel diagrammidel. Kõik programmis osalenud noored kuulusid vanusevahemikku 7–26 eluaastat, enamik neist olid naissoost ja levinuimaks päritolulinnaosaks oli Põhja-Tallinn.

Joonis 56. Programm oli atraktiivsem noorematele osalejatele (14–16aastased)

Joonis 57. Programm oli atraktiivsem noorematele osalejatele (14–16aastased)

99

Joonis 58. Sihtrühma kuulus veidi üle poole osalejatest. Sihtrühma mittekuulunud osalejad olid peamiselt sihtrühma vanusevahemikust aasta nooremad

Joonis 59. Naissoost osalejaid oli mõnevõrra rohkem kui meessoost osalejaid

41 (44,1%)

52 (55,9%)

42 (45,2%)

51 (54,8%)

100

Joonis 60. Umbes kolmandik sihtrühma kuuluvatest osalejatest olid meessoost

Joonis 61. Umbes pool osalejatest elas Põhja-Tallinnas

19 (36,5%)

33 (63,5%)

7,5%

48,4%

4,3%

6,5%

9,7%

2,2%

4,3%

11,8%

4,3%

1,1%

19 (36,5%)

33 (63,5%)

101

Joonis 62. Sihtrühma kuuluvatest osalejatest elas kõige suurem osa (umbes kolmandik) Põhja-Tallinnas

Joonis 63. Vähemalt kolm korda võttis tegevustest osa iga kaheksas osaleja

9,6%

32,7%

5,8%

5,8%

9,6%

9,6%

1,9%

7,7%

17,3%

77 (82,8%)

16 (17,2%)

102

Joonis 64. Naissoost korduvosalejaid oli 3 korda rohkem kui meessoost korduvosalejaid

Joonis 65. Kolmandik korduvosalejatest elas Põhja-Tallinnas, viiendik korduvosalejaid oli nii Haaberstist kui väljastpoolt Tallinna

4 (25,0%)

12 (75,0%)

25,0%

31,3%

18,8%

6,3%

12,5%

6,3%

103

Profiil: 4.Noorema sihtgrupi sotsiaalset tõrjutust vähendavad tegevused

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel. Algsega võrreldes see olulisel määral ei muutunud.

Joonis 66. Muutuse teooria (4. Noorema sihtgrupi sotsiaalset tõrjutust vähendavad tegevused)

Kümnepäevane suveprogramm „Minu Põhja-Tallinn“ toimus kahel järjestikusel suvel kokku neljal korral sarnases formaadis, veidi varieerusid vaid tegevuste tüübid ja nende järjekord. Oluline osa tegevusmu-delist seisnes juhendajate ja väliste osapoolte panuse kombineerimises:

• programmi juhendajad olid kogu aeg kohal ja viisid osa sessioone ka ise läbi; • teine osa sessioonidest seisnesid mõnes külastuses/ekskursioonis või sisustati mõne välise

osapoole-koostööpartneri poolt.

Programm oli väga mitmekesine, sisaldades külastusi nii Põhja-Tallinnas (nt ujumine Sõle Spordikes-kuses, külaskäik Vahipataljoni, külaskäik Põhja-Tallinna Noortekeskusesse, Paljassaare Loomade Varju-paika jne) kui ka mujal (ekskursioonid Aegviitu ja Naissaarele). Poole ühest päevast viisid läbi Eesti Skau-tide Ühingu Põhja-Tallinna esindajad. Osa tegevusi olid spetsiaalselt disainitud laste tüüpiliste hirmude ületamiseks turvalises keskkonnas („merehaigus“, veekartus, kõrgusekartus).

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Eeldused meie eluks Meie senised tulemused

Meie sihtrühm

7–12aastased tõrjutusriskiga noored (vähene eesti keele oskus, majandus-likud raskused, kesised sotsiaalsed oskused, õpiraskused jne) Põhja-Tallinnast.

• Tasulistes laagrites käimine ei pruugi olla peredele jõukohane.

• Vaja tegevusi, mis aitavad end välja elada ja paremini keskenduda.

• Suhtlemisvajadus täiskasvanuga, kes oleks „samal lainel“

• Noortel on raskusi enesekontrolli ja teistega arvestamisega. Osad on häbelikud, teised käituvad väljakutsuvalt, raske leida sõpru.

Kuidas aitame muutusi luua?

• Tasuta suvelaagrid, mis koosnevad loomingulistest tegevustest ja õppekäikudest.

• Noored osalevad töötubades, teevad meeskonnatööd.

• Reeglid lepitakse kokku koos ja nende täitmist jälgitakse ühiselt.

• Koolid, lastekaitse jt suunavad lapsi korraldajate juurde.

• Sujuv koostöö lastevanematega.• Pädevad juhendajad, kes

oskavad toimetada erinevate vajadustega noortega, sh noor-tele individuaalselt läheneda.

• Juhendajate pidev omavaheline kommunikatsioon.

Mõju, mida soovime

On loodud võimalus ja tingimused sotsialiseerumiseks ning aktiivse-teks tegevusteks. Noored oman-davad uusi oskusi, mis aitavad tulevikus vältida võimalikke riski-käitumisi.

• Laiem silmaring ja oma kodumaa/kodukandi/piir-konna tundmine.

• Lapsed on sotsiaalsemad ja oskavad elementaarseid asju.

• Leitakse uusi sõpru.• Osaleja on avastanud oma

huvid ja anded ning tegeleb edaspidi enese arendamisega.

• Positiivsed eduelamused.

• Vt ka pikemat teksti allpool.• Noortekeskuse tegevustesse

kaasati uusi noori.• Noortel oli kindel, stabiilne

täiskasvanu, kellega suhelda. Nad said juurde enesekindlust ja leidsid uusi huvisid.

104

Suveprogrammi peamised positiivsed mõjud olid alljärgnevad.

• Tegemist oli ühega KTG programmidest, mis aitas oluliselt kaasa noorsootöö koostöövõrgustiku arengule. Noori aitasid suveprogrammi soovitada eri koolide klassijuhatajad, kooli tugipersonal ja Põhja-Tallinna linnaosa lastekaitseosakond. Programmi nn baasidena kaasati nt Kopli Noortemaja, Pelgulinna Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Salme Kultuurikeskus, Karjamaa Põhikool. Läbiviijaid värvati ka teistest linnaosadest ja, nagu mainitud, oli kaasatud ka piirkonna noortekeskus ning noorteühendus Eesti Skautide Ühing.

• Osalusvõimaluse mitmekesises programmis sai suur arv eesti ja vene keelt kõnelevaid noori, kellest oluline osa oli materiaalselt vähemate võimalustega või muul viisil tõrjutusriskis. Samas oli grupi koosseis tasakaalustatud ja ükski erivajadustega noortega seonduvatest riskidest ei hakanud domineerima, sest programmi oli klassijuhatajatel võimalik kasutada ka õppeaasta jooksul positiivselt silma paistnud õpilaste premeerimiseks.

• Juhendajad suutsid reeglina luua lastele väga turvalise ja sõbraliku keskkonna, kus segunesid omavahel orgaaniliselt ka eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed. Suudeti kujundada olukord, kus lapsed sõbrunesid omavahel, ei jätnud enamasti kedagi kõrvale ja aitasid üksteist äparduste korral. Selline omavaheline suhtlemine aitab kinnitada hüpoteesi, et lapsed leiavad suveprogrammist endale uusi sõpru.

Osalejate profiil on kujutatud diagrammidel. Kõik osalejad kuulusid sihtrühma vanusevahemikku (7-12 eluaastat) ning seega ka 7–26aastaste hulka. Naissoost osalejaid oli mõnevõrra rohkem kui meessoost osalejaid, praktiliselt kõik osalejad elasid Põhja-Tallinnas.

Joonis 67. Üldiselt oli osalejate jaotus sünniaastate järgi umbes võrdne, teistest enam oli 2007. aastal sündinud osalejaid (11aastased)

105

Joonis 68. Mees- ja naissoost osalejaid oli peaaegu võrdselt (umbes 40:60)

Joonis 69. Peaaegu kõik osalejad elasid Põhja-Tallinnas, väljaspool Tallinna elas üks osaleja

38 (41,3%)

54 (58,7%)

1,1%

98,9%

106

Joonis 70. Sihtrühma kuuluvate osalejate jaotus sünniaastate järgi oli ühtlane, teistest enam oli 2007. aastal sündinud osalejaid (11aastased)

Joonis 71. Enamik osalejatest kuulusid peamisse sihtrühma

16 (17,4%)

76 (82,6%)

107

Joonis 72. Üle poole sihtrühma kuuluvatest osalejatest olid naissoost

Jätkamise korral tasub tähelepanu pöörata juhendajate toetamisele ja metoodika nüansside täiustami-sele.

• Laste suure arvu, asukohtade vahetumiste ja metoodilise mitmekesisuse tõttu on juhendajate füüsiline ja emotsionaalne koormus suur, mis võib eriti programmi lõpupoole tuua kaasa väsimuse ning seetõttu olukordi, kus juhendajad ei pinguta optimaalsel tasemel või suhtlevad viisil, mis laste arengut ei toeta (nt nähvates või hinnanguid andes). Siinkohal võib kindlasti aidata juhendajate supervisioon suveprogrammi jooksul ja nendele võimaluste andmine oma enesetõhususe arendamiseks. Lisaks võimalusel ka vabatahtlike värbamine, kes aitavad juhendajatel noortega lihtsamini suhestuda ja lihtsamaid tegevusi läbi viia.

• Valdavalt on suveprogramm olnud väga hästi korraldatud. Küll tasub saadud kogemuse baasilt asuda lihvima detaile, millel võib olla nii kogu grupi kui üksikute noorte kogemusele oluline mõju. Eriti väljastpoolt läbiviijatega võib tekkida olukord, kus eesti keelt või vene keelt kõnelevaid lapsi ei toetata piisavalt nende emakeeles, mis võib langetada motivatsiooni tegevustes osaleda ja kindlasti takistab konkreetse tegevusega seotud õpiväljundite omandamist. Teise aspektina tasub rõhku panna õpikogemuste eesmärgistamisele ja refleksioonile koos lastega. Praeguses formaadis ei toimu näiteks grupirefleksiooni ja laste eri vaatenurkade jagamist mõnikord isegi päeva kokkuvõtteks.

Programmi edasisel rakendamisel tasub korraldajatel edaspidigi iga laagri puhul jälgida, et kindel osakaal osalejatest oleksid just sellise taustaga, kes võivad laagri formaadist enim kasu saada.

35 (46,1%)

41 (53,9%)

108

Profiil: 5. Tänavaspordi programm „LasnaSport“

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel. Esialgu kuulusid sihtrühma 13–16aastased noored, osalejate tegelikku vanust silmas pidades laiendati sihtrühm 13–18aastasteni.

Joonis 73. Muutuse teooria (5. Tänavaspordi programm „LasnaSport“)

Programm pakkus järjepidevate perioodiliste tegevuste ja (eelkõige suveperioodil toimunud) ühekord-sete sündmuste kombinatsiooni. Kuigi sarnaselt teiste KTG programmi raames pakutud treeningutega oli ka „LasnaSpordi“ proovikiviks noorte järjepideva osaluse tagamine (eriti tantsutrennides), saavu-tati teistega võrreldes siiski suurim järjepidevate osalejate absoluutarv. Sealjuures oli ka sündmustel ühekordsete osalejate absoluutarv „LasnaSpordis“ kõrgeim.

Tegevusi pakuti linnaosa piires erinevates asukohtades nii siseruumides kui välitingimustes (nt avalikes parkides), sh Raadiku piirkonnas koostöös sealsete KTG programmi tegevuste elluviijatega. Teiste linna-osadega aktiivset koostööd ei toimunud.

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

Põhikooliealised noored vanuses 13–18 kokku 7st Lasnamäe piir-konna koolist. Poisse üle 70% (välja arvatud korvpall ja tänavatants). Noored on välja valitud huvijuhtide ja sotsiaalpedagoogide poolt.

• Kaaslastega suhtlemine.• Mõtestatud tegevuse leidmine.• Sporditegemine ja enda füüsiline

arendamine.• Võistlustel osalemine, oma

hasardi ja võistlusjanu rahulda-mine.

Tänavasport on avatud, madala barjääriga ja sotsiaalne vaba aja veetmise ja trennitegemise võimalus. • Ühendame väheseid vahendeid

nõudva ning kättesaadava trennitegemise (jalgpall, korvpall ja street workout, tänavatants) sotsiaalse suhtluse, võistlemise ja ühiste tegevustega.

• Pakume eeskujusid ja võimalusi enese arendamiseks.

• Hea koostöö koolidega (koolidest saadetakse noored, kel on tõesti programmi vaja).

• Noori hästi kaasavad treenerid.• Sobivad treeninguruumid ja

-ajad.

• Tekivad kontaktid erinevate (sh eri emakeelega, seni tõrjutud) noorte vahel, areneb suhtlus-julgus ja oskus ühiselt tegut-seda.

• Paraneb oskus teha meeskon-natööd ja teistega arvestada, sh meeskonda koostada ja olukordi lahendada.

• Tekib motivatsioon enesearen-damiseks ja sportliku-tervisliku eluviisi saavutamiseks.

• Vaesematest peredest noored saavad võimaluse end spordi kaudu näidata, võistelda välis-maal ja näha maailma.

• Noored on tänavaspordist huvitatud: käivad trennides ja võistlustel.

• Osalejate vahel on tekkinud kontakt ja suheldakse vabalt.

• On positiivseid lugusid, kus varem võõrad, (nt eri emakeelega) noored on hakanud sõpradena koos trennis käima.

109

Alljärgnevalt on toodud näiteid eri perioodidel järjepidevalt toimunud tegevustest.

• Jalgpalli-, korvpalli- ja street workout’i treeningud Läänemere Gümnaasiumis, Lasnamäe Gümnaasiumis, Kuristiku Gümnaasiumis, Tallinna Mehaanikakoolis, Lasnamäe Põhikoolis, Lasnamäe Kergejõustikuhallis ja Lasnamäe Sportmängude Majas.

• Iganädalased street workout’i treeningud Pae pargis ja Raadikul. • Korvpallitreeningud kaks korda nädalas Snelli pargis.• Tantsutreeningud kord nädalas Lasnamäe Põhikoolis ja kord nädalas Lasnamäe Sotsiaalkeskuse

Laste Päevakeskuses. • Välitreeningud: korvpall ja üldfüüsiline treening Raadiku piirkonnas, korvpall ja street workout

Kivila pargis ja street workout Pae pargis.

Alljärgnevalt on toodud näiteid eri perioodidel korraldatud ühekordsetest sündmustest.

• Suviste tegevuste avaüritus Lasna Sport Grand Opening Kuristiku Gümnaasiumi staadionil (jalgpall, korvpall, street workout ja breiktants).

• Lasna Sport Grand Final Lasnamäe Sportmängude Maja staadionil, kus avaürituse ja etappide võitjad said omavahel mõõtu võtta. Korraldada aitasid vabatahtlikud noored, kellele korraldati suve lõpus tänuüritus.

Vaatleja hinnangul olid näiteks nii korvpalli- kui tänavatantsutreenerid oma ala professionaalid. Tree-ningud olid mitmekülgsed ja hoogsad. Treenerid tegid ise kõike kaasa, et osalejatele vajalikud harju-tused detailselt ette näidata ja neid juhendada. Tantsutrennis tegi treener mõnusa energiaga treeningu ka olukorras, kui kohal oli vaid kaks osalejat.

Sisestatud on andmed 1306 osaleja kohta, kuigi tegelikult osales neid veelgi rohkem. Suurtel üritustel kõiki osalejaid ei registreeritud, näiteks Põhja-Tallinna koolidevahelisel rongkäigul osales Lasnamäelt koordinaatorite hinnangul 100 noort, suvistel võistlusetappidel hinnanguliselt 310 noort, LasnaSport Grand Finalis hinnanguliselt 150 noort, Raadiku välitreeningutel hinnanguliselt 75 noort. Populaarse-maks osutusid treeningud, mis toimusid väljaspool kooli ja olid avatud kõigile piirkonna noortele. Eriti populaarsed olid Kivila pargi korvpallitrennid.

Osalejate profiil on kujutatud diagrammidel. Suurem osa osalejatest olid 7–26aastased, meessoost osalejaid oli rohkem, kuigi mitte päris nii palju, kui muutuse teoorias algselt plaaniti.

110

Joonis 74. Enamik osalejaid oli sündinud aastatel 2001–2017 (1–17aastased), 35 sünniaasta pole teada

Joonis 75. Enamik 7–26aastaseid osalejaid on sündinud aastatel 2002–2005 (13–16aastased), neist vanemaid ja nooremaid oli märgatavalt vähem

1949–1980 1981–1990 1991–2000 2001–2017 Pole märgitud

111

Joonis 76. Sihtrühma kuuluvatest noortest enamik oli sündinud aastatel 2003–2004 (14–15aastased), neist vanemaid ja nooremaid oli märgatavalt

vähem

Joonis 77. Peamisse sihtrühma kuulus üle poole osalejatest

396 (34,9%)

739 (65,1%)

112

Joonis 78. Enamik osalejatest kuulus vanusevahemikku 7–26

Joonis 79. 7–26aastastest osalejatest umbes kolmandik oli naissoost ja kaks kolmandikku meessoost

10,8%

89,2%

759 (66,9%)

376 (33,1%)

113

Joonis 80. Sihtrühma kuuluvatest osalejatest umbes kolmandik oli naissoost ja kaks kolmandikku meessoost

Joonis 81. Kõige suurem osa 7–26aastastest osalejatest elas Lasnamäel

261 (35,3%)

478 (64,7%)

1,4%

1,2%

12,7%

5,3%

1,7%

1,9%

4,7%

40,1%

25,1%

2,6%

1,8%

1,4%

114

Joonis 82. Kõige suurem osa sihtrühma kuuluvatest osalejatest elas Lasnamäel

Joonis 83. Enamik korduvosalejaid olid 7–26aastased

26,3%

1,5%

0,7%

43,8%

4,6%

Põhja-Tallinn

1,1%

1,9%

5,0%

11,9%

0,8%

97,6%

2,4%

115

Joonis 84. Üle poole 7–26aastastest korduvosalejatest olid mehed

Joonis 85. Peaaegu pooled 7–26aastastest korduvosalejatest elasid Lasnamäel

1,7%

10,8%

1,7%

0,8%

4,2%

5,8%

22,5%

2,5%

3,3%

2,5%

44,2%

Kristiine

48 (40,0%)

72 (60,0%)

116

Profiil: 6. Põhja-Tallinna koolinoorsootöötaja

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel.

Joonis 86. Muutuse teooria (6. Põhja-Tallinna koolinoorsootöötaja)

Koolinoorsootöötajate tegevused jagunesid kaheks: täiskasvanutele ja noortele suunatud tegevused.

Alljärgnevad tegevused puudutasid täiskasvanuid.

• Kohtumised koolide sotsiaalpedagoogide, õpilasesinduste ja huvijuhtidega, piirkonna koolide ümarlaud.

• Piirkonna koolide huvijuhtide ümarlaud. • Osaleti piirkonna haridustöö tunnustuskonkursi korralduses.

Alljärgnevad tegevused puudutasid noori.

• Põhja-Tallinna koolidevaheline rongkäik koos kultuuriprogrammiga Salme Kultuurikeskuses, kus osales ligi 1000 noort.

• Ranna noortekeskuse ja Koplifesti Noorteala tegevuste organiseerimine ja läbiviimine.• Põhja-Tallinna Noortekeskuse uue ekstreempargi käivitamine ja loomisele kaasa aitamine.

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

Võtmeisikud koolides (huvijuhid, sotsiaaltöötajad, koolijuhid), kelle otsustest sõltuvad koolinoorsootöö algatamise ja korraldamise võima-lused.

• Koolide võtmeisikutel puuduvad tihti teadmised ja kogemused, kuidas abi vajavaid noori edukalt aidata ning koostöövõrgustikku kaasata.

• Koolide võtmeisikud muretsevad oma kooli maine pärast ja üritavad abi vajavate noortega ise hakkama saada. Teiseks probleemiks on nt huvijuhtide ülekoormatus.

• Esmalt loome koolide võtmei-sikutega usalduslikud suhted ja viime ellu tegevusi koostöö-võrgustiku kujundamiseks. Seal-juures jagame infot noorsootöö võimaluste kohta ja osaleme koos koolide esindajatega sünd-muste korraldamises noortele.

• Järgmiseks sammuks on töötu-bade korraldamine koolides, et jõuda ise abivajavate noorteni ja saada võimaluse neid noorsoo-töösse kaasata.

• Koolide võtmeisikute usalduse võitmine, sh ühe abinõuna nendega koos traditsiooniliste sündmuste korraldamine.

• Koolide võtmeisikute arusaam, et tegutsetakse ühise eesmärgi nimel ja et noorsootöö suudab pakkuda lahendusi tööks abivajavate noortega.

• Toimib linnaosa noorsootöö koostöövõrgustik, milles osalevad ka koolid. Info levib koolide ja mitteformaalse õppetegevuse pakkujate vahel hästi.

• Noorsootöö teenustest kõrvale jäänud noored on kaasatud erinevatesse noorsootöö tegevustesse. Vajadusel on välja töötatud uued tugiteenused.

• Usaldus ja koostöö koolide mitmete võtmeisikutega on loodud, nt on koos korraldatud noortele sündmusi (sh suveprogramm).

• Ette on valmistatud tegevused koolides otse noorteni jõudmiseks (töötoad).

117

• Noorte toetamine omaalgatusprojekti korraldamises ja läbiviimises (Pelgulinna väljaku neljapäevakute tegevused).

• Töötoad piirkonna koolide klassijuhatajatundides – teemadeks meeskonnatöö, maastikumängud, piirkonna noorsootöö võimalused ja noortekeskuse külastused.

• Piirkonna koolide vahelised koostöötegevused, nt piirkonna haridustöö tunnustuskonkurss, Vaimse Tervise Mess, Põhja-Tallinna Noorte Ümarlaud, Põhja-Tallinna laste joonistuskonkurss, piirkonna laste ja noorte lauluvõistlus Siller, piirkonna huvijuhtide ümarlaud, piirkonna lastekaitsepäev, piirkonna etlemiskonkurss.

• Lisaks koordineeriti ja viidi läbi Põhja-Tallinna piirkonnas elavatele/koolis käivatele või huvikoolis/huviringis käivatele noortele suveprogrammi „Minu Põhja-Tallinn“, mida KTG programmis arvestati ka eraldi tegevusena, kuid mille läbiviimise eelduste seas olid ka koolinoorsootöötaja rollis hangitud kontaktid.

Tegevuste loetelu näitab, et koolinoorsootöötajad olid muutuse teooria eesmärkide saavutamisel edukad, sh loodi laiapõhjalised koostöösuhted linnaosa eri osapooltega ning KTG programmi elluviimise teisel poolel jõuti ka üha enamate sündmuste korraldamiseni noorte otsesel osavõtul (sh saadi toimima noorte omaalgatus – Pelgulinna väljaku neljapäevakud, Põhja-Tallinna Noortekeskuse ekstreempark).

Osalejate profiil on kujutatud diagrammidel. Kuigi muutuse teoorias sihtrühma vanust välja ei toodud, moodustasid osalejatest kõige suurema osa aastatel 2002–2011 sündinud ehk 7–16aastased noored. Mees- ja naissoost osalejaid oli võrdselt ning umbes kolmveerand 7–26aastastest osalejatest elas Põhja-Tallinnas.

Joonis 87. Osalejaid sünniaastatega 2000–2005 (13–18aastased) oli teistest tunduvalt rohkem

1986–1999 2000–2005 2011–20152006–2010

118

Joonis 88. 7–26aastaste osalejate seas oli nooremaid rohkem kui vanemaid, eriti suur osa oli neid, kes on sündinud 2002. või 2003. aastal (16aastased,

15aastased), samas kui ükski osaleja polnud sündinud 1992. –1997. aastatel (21–26aastased)

Joonis 89. Peaaegu kõik osalejad kuulusid vanusevahemikku 7–26 eluaastat. 1 osaleja oli vanem kui 26aastane ja kuus nooremad kui 7 (kokku 1,3%)

1998–1999 2000–2001 2002–2003 2004–2005 2006–2007 2008–2009 2010–2011

98,7%

1,3%

119

Joonis 90. Mees- ja naissoost osalejaid oli võrdselt, ühe osaleja sugu polnud märgitud

Joonis 91. Enamik osalejaid (umbes kolm neljandikku) elas Põhja-Tallinnas

268 (49,2%)276 (50,6%)

4,8%

74,5%

0,7%

3,5%

2,8%

2,0%

1,8%

3,3%

1,8%

4,8%

120

Pärast KTG programmi lõppu koolinoorsootöötaja programmiga jätkates tasub täpsustada selle rolli eesmärke, sest algsed eesmärgid on saavutatud. Muuhulgas on rolli täpsustamise eelduseks, et eri osapooled (sh linnavalitsuse otsustajad) tajuksid endiselt selle lisaväärtust linnaosa noorsootöö korral-damisel ja koolide toetamisel. Võimalikke häid valikuid on mitmeid, järgnevalt on välja toodud kaks nendest.

• Koolinoorsootöötaja kui vahendaja koolide ja noorte ning kvaliteetsete osalusvõimaluste vahel. Sel juhul on eduindikaatoriks koolivälistest tegevustest osavõtvate laste ja noorte arv, näiteks kui palju suureneb Põhja-Tallinna noortekeskuse regulaarsete külastajate arv ja mil määral kasvab Põhja-Tallinna noorte osalus ülelinnalistes võimalustes, sh teiste linnaosade pakutavates tegevustes. Sel juhul võib koolinoorsootöötaja saada ka „müügiesindajaks“ sellistele programmidele nagu „Vaade tulevikku“ ning ühiste arenguvõimaluste loojaks noortega kokku puutuvatele professionaalidele (kasvõi ühiste vajaduste kaardistajana ja nendest lähtuvate kohtumiste ning koolituste korraldajana).

• Koolinoorsootöötaja kui selliste arendavate tegevuste korraldaja, millest saavad korraga osa linnaosa enamiku koolide noored ja mida ühelgi osapoolel poleks eraldi võimalik korraldada. Selle stsenaariumi korral tuleb aga osapooltel kokku leppida, mis on koolinoorsootöötajate lisaväärtus võrreldes Põhja-Tallinna noortekeskuse ja teiste linnaosas tegutsevate noorsootöö ning huvitegevus- ja huviharidusvõimaluste pakkujatega. Et ei toimuks topelttegevusi mitme osapoole eestvedamisel. Lisaks tuleks panna rohkem rõhku sellele, et koolinoorsootöötaja pigem koordineerib ja suunab koole koostööle ja koostegemisele ning sündmused korraldatakse koos võrdsete partneritena. Samuti tuleb vältida olukorda, kus koolinoorsootöötajate roll vähendaks koolide esindajate endi aktiivsust koolidevaheliste sündmuste korraldamisel.

• KTG positiivne mõju: mitu KTG programmi kaasas tõestatavalt riskinoori ja suutis luua tingimused nende järjepidevaks osaluseks. kes endiselt jõuab noorteni peamiselt koolide kaudu, ent pigem korraldab ise vähem ja aitab eelkõige noortel (ning asjakohastel juhtudel ka koolidel) leida oma vajadustele vastavaid noorsootöö, huvihariduse ning -tegevuse võimalusi. Kui sellised võimalused täiesti puuduvad, saavad linnaosa noorsootöötajad juhtida tähelepanu nende vajadusele ja aidata neid algatada. Sealjuures oleks linnaosa noorsootöötajal ka võtmeroll koostöö edendamisel teiste linnaosadega.

• Samas väljendub linnaosa noorsootöötajate lisaväärtus kindlasti ka selliste suveprogrammid nagu „Minu Põhja-Tallinn“ koordineerijatena, kus nad aitavad laagrisse jõuda nii vähemate võimalustega lastel kui ka neil, kes saavad selle võimaluse preemiana kooliaasta saavutuste eest.

121

Profiil: 7. Noortekeskuse prooviruumi ja aktiivse eluviisi programm

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel. Alguses olid nii prooviruumi kui sportimisvõimaluste sihtrühmaks 7–17aastased noored. Prooviruumiga olid aga seotud pigem vanemad ja sportimisvõimalustega natuke nooremad osalejad, seega said esimese sihtrühmaks 10–20aastased ja teise sihtrühmaks 7–16aastased. Kuna andmetabelis polnud eristatud spordi- ja bändiruumi kasutajaid ega teistes sündmustes osalejaid, on allpool olevates diagrammides loetud sihtühmaks 7–20aastased noored.

Joonis 92. Muutuse teooria (7. Noortekeskuse prooviruumi ja aktiivse eluviisi programm)

Tegevused jagunesid kaheks: noortekeskuse prooviruumi ja sportimisvõimalustega seotud. Mõlema raames korraldati eriilmelisi sündmusi ning pakuti noortele võimalust kasutada iseseisvalt, broneerimissüsteemi alusel noortekeskuse spordi- ja bändiruumi. Programmi perioodi jooksul soetati juurde nii muusika- kui spordiinventari ning korraldati mitmeid erinevaid ühistegevusi ka väljaspool n-ö tavapärast programmi (nt ühine uisutamaskäik, joogaõhtu, jojode ja kendamade töötoad, lauamängu- ja piljarditurniir).

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

Prooviruumiga seotud noored on vanuses 10–20 aastat, sportimisvõi-malustega seotud noored vanuses 7–16 aastat. Enamik neist on vene keelt kõnelevad või kakskeelsed ja üle poole neist moodustavad poisid.

• Suhelda, leida sõpru ja kogeda „perekonnatunnet“, sest tihti perest neid emotsioone ei saa.

• Teha sporti ja tegeleda muusikaga, et saada positiivseid emotsioone.

• Saada julgemaks, enesekindlamaks, pälvida tunnustust.

• Leida eneseväljenduse võimalusi. • Teostada ennast, viia oma ideid

ellu.• Huvi tööturule sisenemise vastu.

• Spordi- ja bändiruumi korrasta-mine, bändiruumi sisustamine, spordivahendite soetamine.

• Kõigile avatud juhendatud tege-vused spordi- ja bändiruumis (sh ronimistreeningud).

• Noored saavad võimaluse kasu-tada spordi- ja muusikavahen-deid ka iseseisvalt.

• Spordi ja muusikaga seotud erisündmuste korraldamine nii noortekeskuses kui väljaspool.

• Mitmekesised ja atraktiivsed kommunikatsiooni-kanalid noorte värbamiseks.

• Professionaalsed töötajad, kes mõistavad, mis huvitab noori igal ajahetkel.

• Avatud ja julgustav suhtlus-protsess (sh „noortekeskuses on noored ja töötajad võrdsed“).

• Järjepidev kohal käimine (tule-muste nägemiseks).

• Tehnika korrahoid ja hooldus.• Muusikaruumi puhul noorte

julgus helistada ja seda endale kasutamiseks broneerida.

• Otsekontakt noorega: silmast silma, era-chat.

• Noored muutuvad avatuiks, julgeteks, empaatilisteks ja uudishimulikeks, hakkavad unistama.

• Noored on suhtluses aktiivsed ja leiavad endale sõbrad.

• Noored on iseseisvad ja loomin-gulised eluprobleemide lahen-dajad.

• Noortele on loodud varasemast mitmekesisemad võimalused huvipakkuvaks tegevuseks.

• Mitmekesisemad tegevused laiendavad ja täiendavad noor-tekeskuse võimalusi.

• Noored on noortekeskustes aktiivsemad ja lähevad vähem arvutitesse. Nende omaalgatus areneb.

• Mõned noored on avatumad, uudishimulikumad, empaatili-semad ja iseseisvamad.

• Ca 400st noorest on järjepide-valt jäänud käima neljandik.

122

Bändiruumi ja muusikaga seoses toimusid järgmised tegevused:

• noortega koostöös korraldati bändiruumi avamine, bändiruum pälvis meediatähelepanu ja osutus noorte hulgas populaarseks;

• Playboxi üritus koostöös Mustamäe noortekeskusega;• tekkisid noortekollektiivid, kes ühiselt bändiruumis proovi tegid, Põhja-Tallinna noored

esinesid ka Snelli Tänavakultuurifestivali vabalaval;• noorte Muusikafest;• suveperioodil korraldati Stroomi rannas bändide lahing koostöös Mustamäe Noortekeskusega,

muusikatöötuba, DJ-töötuba, rannamuusika üritus;• noortekeskuses toimusid iganädalased muusikatunnid, millest osavõtt oli aktiivne;• bändiruumis tekkinud noortebändidel oli mitmeid esinemisvõimalusi nii noortekeskuse

üritustel kui väljaspool, neist suurim Põhjala tehases; • bändiruumis toimus mitu live-ülekandega kontserti, millel oli kuulajaid ka veebi kaudu.

Spordiruumi jm sportimisvõimalustega seoses toimusid järgmised tegevused:

• paigaldati ronimissein ja pakuti noortele ronimistreeninguid, mis tõi noortekeskusesse uusi noori;

• enesekaitseüritus, noorteka spordipäev ja trennipäev;• suveperioodil korraldati Stroomi rannas rannatreening, YogaFunc treening ja slackline-töötuba;• iganädalased jõu- ja ronimistreeningud;• valmistutakse rulapargi avamiseks, noortega planeeritakse vajaminevaid spordivahendeid.

Programmi läbiviimisel oli suur roll noorte kaasamisel, mis on kindlasti selle programmi üheks tugevu-seks. Tegevused, kuidas seda tehti:

• spordi- ja bändiruumi korrastamine;• bändi- ja spordiruumi avamised;• suveperioodi ürituste korraldus ja läbiviimine; • vahendite soetamise protsess (nii bändi- kui spordiruumi jaoks).

Aktiivne osavõtt näitab, et pakutud tegevused olid noortele atraktiivsed ning võimalus nende abil noori positiivselt mõjutada oli suur. Eriti väärib esiletõstmist noorsootöötajate entusiasm ja sõbralik suhtlemine noortega nii muusika- kui spordisuunal.

31. augustil toimunud Snelli tänavakultuurifestivali vabalaval üles astunud, bändiruumist välja kasvanud noormehele lähenes pärast esinemist filmirežissöör, kes teeb filmi Eesti uuest eestivene rokk-punk-liikumisest ning pakkus talle võimalust filmis oma muusikaga üles astuda.

Üheks arenguvajaduseks oli aga spordivõimaluste korraldamine füüsiliste tingimuste mõttes, sh ohutuse tagamine. Jõusaali ruum oli üsna väike ning erinevaid masinaid valikus napilt (üks lõuatõm-bekang, rinnaltsurumisalus ning multifunktsionaalne masin kahe-kolme harjutuse tarbeks). Ruumis puudusid ohutusjuhend ja harjutuste tehnika õpetused juhuks, kui noored tulid iseseisvalt treenima. Mõned metallosad ei olnud kinnitatud ja võisid oma kohalt maha kukkuda (nt metallkettad kangi peal polnud kinnitusega lukustatud). Hantlid jt raskused asusid tavalises kastis, mitte ohutult hantliriiulil. Jõusaalis polnud ka muusikat, samuti polnud läheduses veevõtmise võimalust. Ruumil puudusid aknad.

123

Osalejate profiil on kujutatud alljärgnevatel diagrammidel. Suures plaanis vastas osalejate tegelik profiil muutuse teooria omale hästi: sihtrühma vanusevahemik moodustas osalejate enamuse ning poisse osales rohkem kui tüdrukuid.

Joonis 93. Kõige rohkem osalejaid oli sündinud 2001–2013 (5–17aastased)

Joonis 94. Enamik 7–26aastaseid osalejaid oli sündinud aastatel 2000–2009 (9–18aastased), neist vanemaid ja nooremaid oli märgatavalt vähem

1975–1980 2001–20131991–20001981–1990

1992–1993 1994–1995 2010–20112008–20092006–20072004–20052002–20032000–20011998–19991996–1997

124

Joonis 95. Sihtrühma kuuluvatest noortest enamik on sündinud aastatel 2000–2009 (9–18aastased), neist vanemaid ja nooremaid oli märgatavalt

vähem

Joonis 96. Enamik osalejatest kuulus vanusevahemikku 7–26

1998–2000 2010–20112007–20092004–20062001–2003

95,2%

4,8%

125

Joonis 97. Enamik 7–26aastastest osalejatest kuulus peamisse sihtrühma

Joonis 98. Enamik osalejatest kuulus peamisse sihtrühma. Peamisse sihtrühma ei kuulunud umbes kuuendik

39 (12,3%)

277 (87,7%)

55 (16,6%)

277 (83,4%)

39 (12,3%)

277 (87,7%)

126

Joonis 99. Peamise sihtrühma hulgas oli meessoost osalejaid mõnevõrra rohkem kui naissoost osalejaid

Joonis 100. 7–26aastaste hulgas oli meessoost osalejaid mõnevõrra rohkem kui naissoost osalejaid

197 (62,3%)

119 (37,7%)

170 (61,4%)

107 (38,6%)

170 (61,4%)

107 (38,6%)

127

Joonis 101. Peaaegu pooled 7–26aastastest osalejatest elasid Põhja-Tallinnas

Joonis 102. Umbes pooled peamisse sihtrühma kuuluvatest osalejatest elasid Põhja-Tallinnas

0,3%

4,4%

40,8%

2,8%

1,9%13,0%

12,7%

2,8%

15,2%

3,8%

2,2%

43,3%

3,6%

0,4%

3,2%

2,5%

14,4%

1,4%

2,2%

14,1%

13,0%

1,8%

128

Joonis 103. Enamik korduvosalejatest olid 7–26aastased

Joonis 104. Enamik 7–26aastastest korduvosalejatest olid meessoost

93,9%

6,1%

13 (28,3%)

33 (71,7%)

13 (28,3%)

33 (71,7%)

129

Joonis 105. Rohkem kui pooled 7–26aastastest korduvosalejatest elasid Põhja-Tallinnas

56,5%

8,7%

2,2%

2,2%

15,2%

13,0%

2,2%

130

Profiil: 8. Raadiku tänava piirkonna tegevused

Programmi lõplik muutuse teooria on kujutatud alljärgneval joonisel.

Joonis 106. Muutuse teooria (8. Raadiku tänava piirkonna tegevused).

Raadiku tänava piirkonna tegevused olid KTG programmis unikaalsed oma füüsilise asukoha ja tegevuse konteksti mõttes.

• Pakutavate tegevuste füüsiline keskus ehk Raadiku noortestaap asub piirkonnas, kus elavad kontsentreeritult tõestatavalt tõrjutusriskis noored, seda nii oma leibkondade sotsiaalmajanduslike karakteristikute tõttu kui ka lähikonnas asuvate alternatiivsete arendavate vaba aja tegevuste puudumise tõttu. Eriti väärib tähelepanu väga noorte laste (alates 3. eluaastast) osalus.

• Raadiku tegevusi pakuti eri sektorite osapoolte koostöös. Tallinna linnavalitsusele on kohalike tegevuste peamise eestvedajana partneriks MTÜ Linnalabor koos MTÜ-ga Lasnaidee ja MTÜ-ga Noorteklubi Active. Linnalaboril ja Lasnaideel on koostöö ka Raadiku munitsipaalmajade kinnisvaraomanikuga (Raadiku Arendus OÜ) ja selle kaudu ka kinnisvara haldusfirmaga (ISS). Nendega algas koostöö kohalike elanike kaasamiseks juba enne noorteprogrammi algatamist.

Meie sihtrühm

Meie sihtrühmaga seotud vajadused

Kuidas aitame muutusi luua?

Eeldused meie eluks

Mõju, mida soovime

Meie senised tulemused

Raadiku piirkonna 5–12aastased eesti-, vene- ja kakskeelsed noored. Poisse osaleb rohkem kui tüdrukuid.

• Huvitavate-arendavate tegevustega turvaline koht, kus pärast kooli olla.

• End välja elada aktiivse tegevuse kaudu vabas õhus.

• Täiskasvanu, kes kuulaks ja suhtleks.

• Võimalus jälgida ja harjutada sotsiaalselt soovitavaid käitumismustreid.

• Õppida eneseväljendust ja enesekehtestamist.

• Saada tunnustust.

Piirkonna noortele pakutakse võimalust osaleda mitmekesistes ja järjepidevates tegevustes:

• sügisest kevadeni iga nädal regulaarsed tegevused (kabe, lauamängud, teater, kunst, käsitöö);

• ruumihariduse töötoad umbes korra kuus (nt fotojaht, tänavakunsti töötuba);

• kevadel ja suvel tegeletakse linnaaiandusega (nt köögiviljapeenarde rajamine);

• lisaks on eksperimenteeritud õuemööbli meisterdamisega.

Tegevustesse kaasamise käigus kuulatakse, juhendatakse ja tunnustatakse noori aktiivselt.

• Regulaarsus – noored teavad, millal kohale tulla.

• Linnaruumi rikastamiseks tehtud rajatised (aiad) jäävad püsima, neid ei lõhuta ära.

Noored on leidnud endale vaba aja veetmiseks kasulikke tegevusi. Nad oskavad end paremini väljen-dada, on loonud sideme teiste noortega ja juhendajatega.

• Tegevustes osales palju lapsi ja noori, kellel puudusid piirkonnas samalaadsed võimalused oma aja mõtestatud veetmiseks.

• Noored panustasid ise oma vahetu elukeskkonna paremaks muutmisse (linnaaed, õuemööbel).

• Noored said positiivseid kogemusi:

- tundsid, et oskavad ja saavad hakkama;

- omandasid meeskonnatöö kogemusi ja arvestavad rohkem teistega.

131

• Sealjuures arendab Lasnaidee noorsootööd laiema missiooni raames, milleks on oma kodukoha elukeskkonna paremaks muutmine kohalike elanike kaasamise ja kodanikualgatuse abil. Raadiku tegevuste koordinaatoritel on tekkinud hea klapp linnaosa lastekaitse ja noorsoopolitseiga, keerulisematest juhtumitest antakse otse teada, samuti suunatakse noori vajadusel Raadiku tegevustesse.

• Tegevused olid mitmekesised nii metoodikate (poolstruktureeritud tegevused, juhendatud tegevused) kui asukohtade lõikes (siseruumides, õues).

Tegevusega jätkamisel on kaheks oluliseks teemaks juhendajate ettevalmistatus väga erinevas vanuses ning erinevate vajadustega noorte toetamiseks ning ambitsioonikus noorte hoidmisel arendavate regu-laarsete tegevuste juures, sh mõtestatud kordusosaluste suurendamine.

Osalejate profiil on kujutatud alljärgnevatel diagrammidel. Enamik osalejaid oli vanuses 7–26 ning kuulus sihtrühma, kuid märkimist väärib, et tegevustest võtsid osa ka nooremad, 3–6aastased. Et sihtrühmaks loeti 5–12aastased osalejad, on adekvaatsema ülevaate andmiseks tehtud diagrammid 7–26aastaste osalejate asemel 5–26aastaste kohta.

Joonis 107. Selges vähemuses olid aastatel 1960–2000 sündinud (18–58aastased) osalejad, enamik osalejaid olid sündinud 2007–2011 (7–11aastased)

1960–1980 2009–20162001–20081991–20001981–1990

132

Joonis 108. On selge trend, et nooremaid osalejaid oli rohkem kui vanemaid, aastatel 1992–2001 oli sündinud vaid seitse osalejat (17–26aastased)

Joonis 109. Sihtrühma kuuluvatest osalejatest oli suur osa sündinud 2009. või 2010. aastal (9aastased ja 8aastased), neist vanemaid ja nooremaid oli

mõnevõrra vähem

1992–1993 2012–20132010–20112008–20092006–20072004–20052002–20032000–20011998–19991996–19971994–1995

133

Joonis 110. Umbes üheksa osalejat kümnest kuulus vanusevahemikku 5–26 eluaastat

Joonis 111. Umbes neli viiendikku osalejatest kuulus peamisse sihtrühma (Sihtrühma mittekuuluvatest osalejatest valdav enamik olid lapsevanemad,

kes võtsid tegevustest osa koos oma sihtrühma kuuluvate lastega.)

41 (9,5%)

389 (90,5%)

95 (22,1%)

335 (77,9%)

134

Joonis 112. Umbes viis 5–26aastast osalejat kuuest kuulus peamisse sihtrühma

Joonis 113. Enamik 5–26aastastest osalejatest elas Lasnamäel, neist arvestatav osa Raadiku tänaval või selle lähiümbruses. Väljaspool Lasnamäed

elas 17 osalejat (4,8%)

335 (86,1%)

54 (13,9%)

338 (95,2%)

335 (86,1%)

54 (13,9%)

135

Joonis 114. Enamik sihtrühma kuuluvatest osalejatest elas Lasnamäel. Väljaspool Lasnamäed elas 16 osalejat (5,2%)

Joonis 115. Kõigist osalejatest moodustasid umbes veerandi need 7–26aastased, kes osalesid vähemalt kolmel korral

292 (94,8%)

8 (2,6%)

346 (74,1%)

121 (25,9%)

136

Joonis 116. Peaaegu kõik 7–26aastased korduvosalejad elasid Lasnamäel. Tallinnast väljas elas üks korduvosaleja

114

0,9%

99,1%