Moodul 3 Osalemise meetodid - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool1. Tootearendus (näiteks „intelligentse tualeti” tehnoloogiline arendus Schwechati uurimislaboratooriumis) 2. Sotsiaalvaldkonna

SAGE - Senior citizens participate in creating their lives

2006-A/06/B/F/PP/-158.335 www.sage-eu.com

Moodul 3

Osalemise meetodid

Autor: Elisabeth Huber

Projekt on rahastatud Euroopa Komisjoni Leonardo da Vinci programmi vahenditest.

Tallinn 2008

SAGE - Senior citizens participate in creating their lives www.sage-eu.com

2

Moodul 3: Osalemise meetodid

A. Sissejuhatus Räägi mulle, ja ma unustan.

Näita mulle, ja ma mäletan.

Kaasa mind, ja ma saan aru.

(Lao Tse)

Osalemise keskseks ideeks on inimeste kaasamine nende sotsiaalsesse arengusse. Aktiivsed kodakondsuse ja osalemise meetodid tähendavad nii osalemise üldist kontseptsiooni kui ka osalemise meetodite praktikas kasutamist. Lisaks osalemise meetodite ja nende kasutamise võimaluste tundmisele on elutähtis teada ka seda, millises situatsioonis mingit konkreetset meetodit kasutada. Aina suurenev sisemine diferentseeritus eakate kodanike hulgas viitab selgelt, et juba lähitulevikus ei piisa praegu pakutavatest teenustest selle rahvastiku osa vajaduste rahuldamiseks. Et kindlustada pakkumiste ja teenuste vastamine eakate ootustele, on väga tähtis potentsiaalsete teenuste kasutajate kaasamine pakkumiste ja teenuste arendamise, planeerimise ja ellu viimise protsessi. Eakad inimesed tahavad olla ja peaksid olema neid puudutavates asjades kohtunikud. Praegu eksisteerivaid poliitilise ja sotsiaalse osaluse võimalusi peaks kasutatama palju efektiivsemalt. Vastavalt vajadusele tuleks kasutusele võtta uusi osalemise võimalusi, et eakad saaksid tervist, hooldust, elu, seaduslikke aspekte (näiteks pensionid) ja tarbmist puudutavates küsimustes oma huve esindada. Veelgi enam, eksisteerivaid aktiivseid kogukonna tasandil osalemise vorme nagu petitsioonid, kodanikefoorumid, paneelid ja ümarlaud tuleks kasutada senisest laialdasemalt. Uute poliitilistes protsessides osalemise ja kaasamise (regionaalsel ja kohalikul tasandil) vormide arendamine omab eakate seisukohalt suurt tähtsust. Lisaks poliitilisele õigusele osaleda toetab selline osalemise vorm ka „aktiivse vananemise” protsessi. B. Peamised eesmärgid: Pärast mooduli läbimist kandidaadid:

• omavad teadmisi osalemise tähtsamatest põhimõtetest

• tunnevad osalemise üldisi tingimusi

• tunnevad erinevaid osalemise meetodeid ja tehnikaid

• tunnevad meetodite kohandamise võimalusi

• on omanud võimalust mõnda neist meetoditest praktikas rakendada


3

C. Kompetentsid: Tunda ja mõista:

• osalemise tähtsust

• osalemise eeldusi

• kuidas seeniore motiveerida

• hõlbustamise tehnikaid

D. Osalemise meetodid D.1.1 Mis on osalemine? „Tarkus algab mõistete defineerimisest”, ütles Socrates.

„Mõiste „participation” (osalemine) tuleneb ladina keelest ning tähendab „millestki osa võtmist” või milleski osa või osaku omamist”. Praktikas tähendab osalemine aktiivset kaasatust erinevates sotsiaalsetes ja poliitilistes kohustustes” (Bertelsmann Stiftung 2004).

Nimetatud kohustused võivad ulatuda oma ümbruskonna kujundamisest kuni seaduste vastuvõtmiseni. Osalemine antud kontekstis tähendab andmist ja võtmist ning seeläbi viib uute kogemuste ja teadmisteni.

„Üldiselt tähendab osalemine kaasatust sotsiaalsesse-, majanduslikku- ja kultuurilisse ellu. Eakate osalemine toetab nende integratsiooni; ning vastustab ealist diskrimineerimist” (Gryner, H. et al 2005, S.

140).

Osalemine ei ole mõeldud ainult väljapaistvatele ja mõjukatele, ka need, keda otsused otseselt mõjutavad, peavad saama otsustusprotsessis osaleda. Osalemine ilmneb kahe keskse tingimuse korral:

• Esimene ja tähtsaim – kodanik peab omama sotsiaalseid oskusi osalemaks oma sotsiaalses ja kultuurilises elus.

• Teiseks – ühiskond peab looma struktuurid, mis seda osalemist võimaldavad. Tegevus 1 – peatu ja mõtle: Lugege palun läbi järgneb juhtumuuring “Eakate kodanike

esindaja päev” (jaotusmaterjal 1). Milles sa temaga nõustuksid? Mis läks valesti? Mida

teeksid sina teisiti? (Tehke oma mõtete kohta märkmeid).


4

D.1.2 Osalemise tasandid:

Sõltumatud kogukonna initsiatiivid: sa aitad teistel teha, mida nad tahavad – näiteks ressursside haldaja pakutavate grantide, nõuannete ja toetuse raames. Koos tegutsemine: erinevad huvidega inimesed mitte ainult ei otsusta koos, mis on parim, vaid loovad ka partnerluse selle elluviimiseks ning on võrdselt vastutavad tulemuse eest. Koos otsustamine: sa julgustad inimesi pakkuma välja uusi ideid ja võimalusi ning otsustama koos sinuga, milline on parim viis edasi liikumiseks. Konsulteerimine: sulle on selge, mille kohta sa inimeste arvamust küsid ja miks; sa määratled täpselt, mida saab ja mida ei saa muuta. Sa pakud välja erinevaid võimalusi ja kuulad tagasisidet. Otsus tehakse, võttes muude tegurite kõrval arvesse ka konsulteerimise tulemusi. Informatsioon: sa räägid inimestele, mis on plaanis, nii et nad on piisavalt informeeritud sellest, mis hakkab juhtuma. (vt. http://worcestershire.whub.org.uk/home/wcc-con-toolkit-ladder)

Sõltumatute kodanikualgatuste toetamine Kodanike ideede esitamist võimaldavate struktuuride olemasolu, toetus meetme ellu viimise toetamine (isiklik-, finants-, oskusteabe-alane toetus, ruumid). Näited: ürituste korraldamine, reisid, linnamaastiku parendamine Juhtum: Kaks eakat daami, kes on innukad lugejad panevad tähele, et eakad inimesed ei tule tihti toime moodsa raamatukogu elektrooniliste otsingusüsteemide kasutamisega ja seetõttu väldivad selle raamatukogu teenuste kasutamist. Nad tulid mõttele luua seenioridele kohtumispaik, kus vabatahtlikud aitaksid neil otsingusüsteemiga tutvuda juhendaksid neid ringkäigul raamatukokku. Raamatukogu juhi toetusel luuakse 10 inimesest koosnev eakate vabatahtlike rühm, kellest saavad „konsultandid”. Nüüd pakuvad rühma kolm liiget üks kord nädalas seenioridele vabatahtlikku nõustamisteenust. Koos tegutsemine Inimesed ei ole mitte ainult passiivselt kaasatud planeerimise- ja otsustusprotsessi vaid mängivad ka aktiivset rolli meetmete elluviimisel - meetmed viiakse ellu partnerlusena. Näited: ühiselt korraldatud tegevused ja üritused (näit. külalaadad) Juhtum: Küla kutsub seeniorid osalema generatsioonide-vaheliste mängude festivali organiseerimisel. Mõned eakad inimesed nõustuvad festivalil esitlema vanu mänge (mida mängiti siis, kui nad veel noored olid) ja mängima neid koos lastega.


5

Koos otsustamine Kodanikud on kaasatud planeerimise ja otsuste täide viimise igas etapis: nende arvamusi võetakse arvesse ja nad osalevad otsuste tegemisel. Näited: rahvahääletus Juhtum: Kortermaja juhtkond otsustab maja aia/hoovi ümber kujundada vastavalt elanike vajadustele. Elanikelt küsitakse arvamust nende eelistuste kohta seoses laudade ja pinkide asetusega; põõsaste, lillede ja kaunistuste valikuga ning otsus tehakse demokraatlikult. Need, kes on veel füüsiliselt aktiivsed, kutsutakse aia ümber kujundamisel ka ise kaasa lööma. Konsulteerimine Konsultatiivse osalusprotsessi korral antakse kodanikele võimalus osaleda otsustuste tegemisel. Edastades oma soovitusi ja vastuväiteid, saavad kodanikud „konsulteerida” otsuste tegijatega. Otsest osalemist „kaasotsustamise” mõttes ei eeldata. Näited: arvamusküsitlused, vajaduste analüüsid Juhtum: Linn otsustab ehitada uued spordirajatised. Linna kodanikele suunatud küsitlusega (kohaliku lehe lisana, mille saab tasuta tagasi saata) tehakse kindlaks elanike vajadused, soovid ja eelistused seoses erinevat tüüpi spordirajatistega. Tulemustest lähtuvalt viiakse ellu kõige enam toetust saanud projektid. Informatsioon Informatsioon on osalemise esimene aste, kuid seni, kuni see jääb ühesuunalise suhtlemise tasandile poliitika tegijatel/võimuorganitelt kodanikele ja mitte vastupidises suunas, ei saa kodanikud otsustusprotsessi mõjutada. Näited: kavade, raportite, dokumentide internetti ülespanek, presentatsioonid Juhtum: Ehitusfirma tegeleb uue raekoja projekteerimisega linna keskusesse. Firma tutvustab oma ehituskava avalikul esitlusel, kus kõik kodanikud saavad osaleda. D.1.3 Eakate kodanike osalemine Sotsioloog Wolfgang Engler on öelnud, et 21. sajandi suurimaks sotsiaalseks küsimuseks on fakt, et meie ühiskond suudab rakendust pakkuda ainult vähestele, mis omakorda viib küsimuseni, „Kuidas kasutada eakaid inimesi?”. (Engler 2004). Osalemine on sotsiaalse integratsiooni kõige efektiivsem vorm, mis põhineb kodanike osalemisel sotsiaalsete otsuste tegemisel.


6

D.1.3.1 Osalemise eesmärgid – „Miks osalemine?” Tegevus 2 – Kujutle: Elu sinu kodulinnas aastal 2021. Milline on sinu nägemus? Palun

lugege läbi tekst “Lendplatz 2021” Kolmeliikmelistes gruppides pange oma mõtted kirja

kasutades „mõtete kaardistamist”. Järgimised teemad võivad teid aidata: eakate kodanike

vajadused, ümbruse kujundamine, nõuded, täiendavad nägemused….

Osalemine seostub tavaliselt kohalike elanike kaasamisega sotsiaalse arengu protsessi ning sotsiaalteenuste parandamisega. Osalemise eesmärkide hulgas eristatakse informatsiooni vahetust, konfliktide lahendamist ja kujundamise ja planeerimise täiendamist. (Sanoff 2000, p. 1ff). Milleks eakate inimeste osalemine?

• Eakate inimeste vajadused

• Arenguga kaasas käimine

• Lugupidamise kultuur (et avada eakatele vastavaid sotsiaalseid tegevussfääre)

• Eakate inimeste tahtmine ja pühendumine

• Kasvav vanuseline potentsiaal D.1.3.2 Eakate kodanike osalemise eesmärgid

� Demokraatlik ja teoreetiline lähenemine: Eakad kodanikud on võimelised kasutama oma kodanikuõigusi iseseisval- ja koosotsustamisel.

• Poliitilisel haritusel põhinev lähenemine: Eakaid kodanikke julgustatakse ja toetatakse nende poliitilisel ja sotsiaalsel osalemisel.

� Ekspertidele suunatud lähenemine: Tuleks kuulata eakate inimeste eaga seonduvate teemade asjatundjate arvamusi.

Inimese staatust ühiskonnas seostatakse tihti ainult tema tööalase eluga. See omakorda tähendab, et pensionile jäämine võib lõppeda üksikisiku staatuse muutumisega avalikus elus. Eakad tunnetavad selgelt, et nende isiku-, kutse-, poliitilisi-, kogukondlikke ja vanemlikke oskusi ja kogemusi ei tunnustata ühiskonnas piisavalt. Pärast pensionile jäämist muutuvad nende oskused ja kompetentsid vähemtähtsaks ja neid ei kasutata enam. Veelgi enam (vt. moodul 2 kommunikatsioon & vahendamine), kujutlus eakatest sisaldab sotsiaalseid eelarvamusi ja diskrimineerimise mitmeid vorme. Eriti kui eakad vajavad abi, koheldakse neid tihti nagu lapsi (avaldub keelekasutuses, samuti varjatud võimu- ja vägivalla vormides). Seega tehakse peamiselt seeniore puudutavad otsused enamasti ilma nende arvamust küsimata või isegi ilma neid informeerimata.


7

Viimaste aastate jooksul on laste ja noorte, naiste, erivajadustega inimeste, samuti etniliste vähemuste formaalse ja mitteformaalse osalemise võimalusi vastavate ametkondade poolt jätkuvalt laiendatud. Eakate vajadustega tegelevate institutsioonide puhul peaks pürgima sama eesmärgi poole, seda aga on raske saavutada. Et näidata, kuidas eakate osaluse meetmeid on võimalik ellu viia, esitleme teile allpool kahte Austrias läbi viidud edukat mudelit.

Head näited:

‘Alt.macht.neu – Seenioride-sõbraliku linna ideed’ Selline oli interdistsiplinaarse meeskonna (arhitekt, linnaetnoloog, maastikukujundaja) poolt Viinis (Austrias) 2004.a. ellu viidud projekti nimi. Koostöös grupi eakate kodu elanikega töötati välja soovitused, kuidas muuta ümbrus eakate-sõbralikumaks. Seminaride, ühiste jalutuskäikude ja pikniku käigus tegi töörühm kindlaks takistused, mis takistavad eakate iseseisvalt ringi liikumist ja piirkonna infrastruktuuri kasutamist (näiteks trepiastmed, kasutuskõlbmatud pargipingid jne.). Mõtted ja soovitused esitati seejärel kohalikele poliitikutele, kes praeguseks on juba mitmetele soovitustele reageerinud.1 Seenioride külastusteenus (‘Kontaktbesuchsdienst’) Sellist külastusteenust (tasuta) pakutakse kõigile üle 65-aastastele Viini kodanikele. Mitteametliku isikliku vestluse käigus informeeritakse neid organisatsioonidest, teenustest (näiteks mobiiliteenus) ja eakate algatustest. Samuti kasutatakse neid visiite sotsiaalse uurimuse läbi viimiseks, mille käigus eakatel avaneb võimalus rääkida oma vajadustest seoses nende olukorraga, infrastruktuuriga, toetuse ja hooldusega ning vaba aja veetmise võimalustega. Selline informatsioon aitab parandada olemasolevaid teenuseid ja kohandada neid eakate vajadustega.2 D.1.3.3 Osalemise mudelid

1. Tootearendus (näiteks „intelligentse tualeti” tehnoloogiline arendus Schwechati uurimislaboratooriumis)

2. Sotsiaalvaldkonna strateegiad (näiteks jagatud korterite ühistud eakatele). 3. Nõuandvad organid, esindused ja koostööseltsid eakatele kodanikele. 4. Linnajuhtimine. Eakate-põhiste linnade ja valdade arendamine. 5. Transpordi planeerimine.

1 Vt. http://www.oesfo.at/static/mediendatenbank/root02/wien%20veranstaltungen/Tagungen/zukunft%20teilen%203/alt-macht-neu_050602.pdf 2 Vt. http://www.wiso.or.at/wiso/kbd.php


8

Need on ainult mõned lähenemised eakate huvide arvestamisest arendamaks nende tsiviilkaasatuse potentsiaali. Seega on vajalik eakate kogemustepagasi, teadmistevaramu ja ka nende vaba aja parem ära kasutamine.

D.1.4. Tugevad ja nõrgad kohad

Osalemine tasub ennast ära. Kas teate kui suurt rahuldust pakub pärast pikki diskussioone lõpuks lahenduse leidmine, millega kõik osapooled heameelega nõustuvad? Võib-olla olete juba kogenud, et selliste otsuste ellu viimine on tunduvalt lihtsam kui „kujundatud” lahenduste puhul? Iga osaleja kannab vastutust kuna ta teab, et see on otseselt tema „asi”.

D.1.5 Osalemise kitsaskohad

Hädavajalik on järgmiste küsimuste läbiarutamine:

1. Kes hakkab osalema? See küsimus puudutab osalejaid ja nende rolli protsessis. 2. Mis on ühise väitluse eesmärgiks? See küsimus puudutab otsuste teemasid ja

olukordi. 3. Kuidas me informatsiooni jagame, osaleme ja koostööd teeme? See küsimus

puudutab struktuure ja protseduure. 4. Miks avaliku planeerimise organid pakuvad võimalust osaleda? See puudutab

osaluse (tuleviku) funktsioone planeerimises ja poliitikas. 5. Miks kodanikud osalevad? See puudutab huve ja motiive, mis viivad osalemiseni.

KES: Vastavas kirjanduses eristatakse 4 erinevat tegevusvaldkonda, sihtgruppi ja rolli: MIS: Demotiveerivad kommentaarid ja nendega toimetulek… „Seda ei peaks siinkohal arutama…’”

Abistajate probleemid ei kattu alati osalema kutsutute omadega, kellel on probleemide tähtsuse järjekorrast oma nägemus. See tähendab, et igaüks, kes soovib targalt osaleda,

Kodanikud Poliitiline kaasatus Kohalik demokraatia

Asjassepuutuvad inimesed Kaasatud inimesed Osalemine planeerimises

Osalejad Koostöö Aktiivsuse toetamine Partnerlus

Kliendid Kohalikud võimud Teenused Tootearendus Tarbijate rahulolu


9

peab suutma seostada professionaalset probleemi asjasse puutuvate inimeste tegeliku eluoluga.

„See pole meie asi…”

Eakate kodanike igapäevaelu puudutavad küsimused võivad olla vastupidised ekspertide nägemusele. Seega tuleks sellised selgelt eristuvad teemasid vastavalt laiendada, mis omakorda võib vii uue ettekujutuse tekkimiseni probleemist kui sellisest…

„Meie ei saa seda otsustada…”’

Usk osalemise tähendusse võib lüüa kõikuma. Vältimaks pettumuse tekkimist osalejate hulgas tuleb nende võimalusi osalemiseks suurendada. Pikaajaliste otsustusperioodide korral tuleks kaaluda nende jagamist väiksemateks osadeks. Tähtis on säilitada avatus: osalusprotsessi piirid peavad olema nähtavad.

„Nad ei ole osalemisest üldse huvitatud…”

Kas osalemine toob rohkem kasu kui kahju? Ainult siis, kui käsitletavad teemad

• viitavad igapäevaelu probleemidele

• on kooskõlas probleemide tähtsuse järjekorraga

• lubavad tulemusi

• äratavad osalemispakkumised huvi KUIDAS – põhiline on…

• Aruteluks pakutavad plaanid, kontseptsioonid ja ideed ei tohi olla „täielikud” – ideaalis tuleks välja pakkuda ainult üldine raamistik

• Suunad ja valikuvõimalused peavad olema selgelt määratletud

• Põhialuseks on täielik informatsioonivahetus (mõlemas suunas) ja arusaadav faktide, arvamuste, nõuete (samuti mõlemapoolsete) ette valmistamine (vt. Selle 2002, lk. 141ff)

MIKS pakutakse osalemist?

MIKS kodanikud osalevad? Isiklik kasu (mida suurem on arvatav kasu, seda intensiivsem on kaasatus) Isiklik huvi Eelneva osalemisega seonduv positiivne kogemus.


10

D.1.6 Osalemise kvaliteedi kriteeriumid

„Osalemine ei tähenda automaatselt paremat tulemust võrreldes mitte osalemisega vaid sõltub alati

osalemise kvaliteedist” (Sontheimer, in: Walther/Zellmer 1988, S.6).

1. MIS – eelneva organisatsioonilise raamistiku nõuded

• Grupp osalejaid, otsustav võimuorgan, ressursid, protsessi kujundamine, protsessi supervisioon

2. KUIDAS – kaotusteta edasimineku kvaliteedikriteeriumid • Isiklikud väärtused ja lähenemine, avatud suhtlemine ja

läbipaistvus, julgus vastanduda silmast- silma tasandil

D.1.7 Osalemise põhimõtted & tegevused:

• Vabatahtlik tegevus

• Tunnustus

• Kompetentne juhtimine

• Läbipaistvus & sirgjoonelisus

• Aktiivsuse toetamine

• Kollektiivne ühiste eesmärkide püstitamine

• Kollektiivne vastutus/ pühendumine

• Ülesannete identsus

• Avalikud suhted

• Dokumenteerimine ja tagasiside

• Enesemääramine ja koosmääramine

• Algatajate vaheline dialoog and suhtlemine

Õigused seaduslik kaitse

kaalumine

Ühiskond Üksikisikud

enesemääramine emantsipatsioon identifitseerimine koostegutsemine

isiklik vastutus

Poliiitikad demokraatia

seadustamine konsensus kergendus

Planeerimine informatsioon

konfliktide vältimine identifitseerimine

kiirendamine aktiveerimine

sünergia


11

D. 2. Sissejuhatus järgnevatele meetoditele „Professionaali rolliks on toetada kodanike grupi võimet jõuda nende keskkonda puudutavate otsusteni läbi kergesti mõistetava protsessi.… Sealhulgas aidata inimestel arendada oma ressursse viisil, millest tõuseks tulu nii neile endile kui teistele. Abistamine tähendab inimeste kokku kogumist, et määrata kindlaks, mida nad teha tahavad, aidata neil leida koostööviisid ja otsustada, kuidas seda teha. Abistaja peab peaks igaühes suutma tekitama tunde, et ta on kaasatud… Abistamine võib samuti sisaldada mitmesuguste tehnikate kasutamist.” (Sanoff 2000; lk.38). Abistajatele, planeerijatele ja kujundajatele on saadaval lai valik erinevaid tehnikaid. Osa neist tehnikaist on saanud osalusprotsessis kasutatavateks standardmeetodeiks, näiteks interaktiivsete grupis otsustamise tehnikate kasutamine seminaridel. Näost-näkku vastasmõju, millele tihti viidatakse kui seminarile, kirjeldab kõiki grupitöö meetodeid. D.2.1 Töötuba/sihtgrupp (moodul 2 “kohtumised/koosolekud”)

Kirjeldus:

„… loob aluse intensiivseks professionaalseks tööks ülesannete planeerimisel või arendamise”’ (Bischoff et al 2005, p. 177). Seminar on mitteformaalne, algatajat vajav menetlus, mille puhul osalejad arutavad küsimust; meetod sobib küsimuste intensiivseks, professionaalseks käsitlemiseks. (vt. www.partizipation.at)

Funktsioon:

Meetod:

• Edeneb järk-järgult, kogudes teemasid ja ideid

• Kogub kokku osalejate ideed ja nõuded

• Loob ühendused teemade ja ideede vahel

• Lähtub töös ajastatuse printsiibist, mis viib kiiresti tulemuseni

1. Kontekst teema konteksti kindlakstegemine 2. Ajurünnak väärtustevaba ideede kogumine 3. Rühmitamine uute seoste avastamine/või loomine kogutud ideede vahel 4. Määra kindlaks konsensuslik otsustamine, milline on keskne idee antud ideede grupis 5. Kokkuvõte järeldusele jõudmine ja selle kinnitamine Kontekst: Eesmärk:

• Luua meeldiv tööõhkkond kui kõigi osalemise tingimus

• Teha selgeks üldised ülesanded, mida tuleb käsitleda

• Anda seminari käigust ülevaade


12

Aste-astmelt:

• Otsustav küsimus on paberile kirjutatud ja ruumis seinale riputatud. (Küsimus peab olema selge ja loetav)

• Seminari käik: iseseisev töö, väikestes gruppides mõtete vahetamine ning ühise tulemuseni jõudmine

• Ajaraamistik lepitakse kokku rühma siseselt

• Et teema oleks selge, antakse lühidalt lähteandmed Ajurünnak: Eesmärgid:

• Koguda lühikese ajaga palju ideid ja teemasid

• Koguda ideid kõigi osalejate kaasamise abil

• Spontaanselt parimad ideed kogutakse esimesena Aste-astmelt:

• Osalejatele antakse aega mõelda, millised ideid teema/küsimus äratab. Ideede üle mõtlemine peab kulgema vaikuses. Ideid tuleb väljendada nii täpselt kui võimalik.

• Osalejatel palutakse üles märkida kolm nende meelest kõige tähtsamat ideed/mõtet.

• Väikestes gruppides toimub osalejate vaheline tähtsaimate ideede vahetus. vahetavad osalejad.

• Kaartide märkimise reeglid peavad olema kindlaks määratud (esitage näide)

• Iga grupp kirjutab oma ideed kaartidele. Parema ülevaate saamiseks valitakse igale rühmale oma kaartide värv.

• Gruppidel palutakse anda oma ideekaardid abistajale.

• Kaardid kogutakse kokku. Iga kaart loetakse ette ja algul riputatakse üles juhuslikult (seinale/tahvlile)

Kaartide kokku kogumisel tuleb arvestada järgmisi aspekte:

• Kõiki kaarte tuleb võrdselt arutada & aktsepteerida

• Valesid vastuseid ei ole olemas.

• Grupisisese mitmetimõistatavuse tuleb see selgeks teha hilisemate küsitluste abil

• Kui kaardi sisu jääb segaseks, palutakse selle kirjutanud inimesel seda selgitada.

• Hindavaid või parandavaid kommentaare ei tohi teha, kuna see võib viia osaleja taganemiseni

• Kui ei ole selge, mida osaleja mõtles – ära püüa seda tõlgendada – selle asemel püüa järgi uurida.

Rühmitamine: Eesmärgid:

• Luua side ideede ja teemade vahele

• Teha kindlaks, kas grupi sees juba ei valitse üksmeel


13

• Tuua välja, milline osa vajab rohkem ideid/ettepanekuid vastamaks kesksele küsimusele

Aste-astmelt:

• Juhuslikult üles riputatud ideedest moodustatakse paarid või grupid. Kokku peaks koguma sisult sarnased ideed.

• Kui kõik ideed on grupeeritud, algab kaartide kogumise teine ring. Nüüd tuleb esitada ideed, mida seinal veel ei ole.

• Moodustatakse uued paarid ja suuremad grupid

Määra kindlaks: Eesmärgid:

• Grupisisene intensiivne dialoog, et jõuda kokkuleppeni

• Laiendada üksikute osalejate algset perspektiivi

• Võtta grupina teemaga töötamist tõsisel

• Võimaldada osalejatel samastuda tulemustega Aste-astmelt:

• Kui kõik osalejate ideed on kokku kogutud, peavad grupid saama pealkirjad

• Tavaliselt alustab grupp, kellel on kõige rohkem ideid. Kõik kaardid loetakse veel üks kord ette.

• Gruppidele pealkirjade otsimisel tuleb grupi liikmetelt küsida nende mõtteid, või siis võib vahendaja teha ettepanekuid. Antud kontekstis võiksid küsimused olla järgmised:

• Millised kolm sõna kirjeldaksid kõiki selle grupi kaarte kõige paremini?

• Milline pealkiri sisaldaks kõiki üksikaspekte?

• Milline on meie üldine arusaamine … (võtmeküsimus)?

• Võib teha ettepanekuid sõnastuse kohta, mis viitaksid lõpliku tulemuse peamisele küsimusele

• Gruppi tuleb toetada eelnevatele vastustele vastamisel nii, et see võimaldaks eelnevaid arvamusi teema siseselt kombineerida

• Kindlustamaks, et grupi nimi viitaks võtmeküsimusele, on tähtis on pöörduda võtmeküsimuse juurde aina uuesti ja uuesti tagasi

• Sarnasel viisil käitutakse kõigi ideede gruppidega Järeldus: Eesmärk:

• Kinnistada eelnevate diskussioonide üldine tulemus

• Kindlustada ühildumine eelneva faasiga

• Aktiveerida tulemusega samastumine

• Teha selgeks, kuidas grupp koos töötas

• Arutada läbi järgmised sammud ja teha vastavad korraldused


14

Aste-astmelt:

• Osalejatel palutakse hetkeks töö juurest eemale tõmbuda. Võib mängida lühikst lõdvestusmäng (vt. lõdvestusharjutuste valikut)

• Et endise tegevuse juurde tagasi pöörduda, loetakse põhiküsimus uuesti ette

• Algab diskussioon grupiga

• Arutada tuleb selliseid küsimusi: o Eesmärgi tasand (faktid)

� Gruppide nimed/pealkirjad loetakse veelkord ette � Mida võib diskussiooni jooksul tähele panna?

o Reflektiivne tasand (emotsioonid) � Millised pealkirjad meeldivad sulle kõige rohkem? � Millised tekitavad ebameeldivaid tundeid? � Milline osa diskussioonist meeldis sulle kõige enam? � Mis sind diskussiooni jooksul häiris? � Millises diskussiooni osas sa kõige aktiivsemalt sekkusid? � Millistes osades sa lasksid ennast lõdvaks ja ei olnud diskussiooni

kaasatud? o Imperatiivne tasand (tähendus)

� Kas sa saavutasid diskussiooni käigus edu või said antud teema jaoks uusi teadmisi?

� Mida sa selle seminari käigus õppisid? o Otsustuse tasand (tulemus)

� Kus me selle tulemusega nüüd oleme? � Millised on meie järgmised sammud, mis meil üldiselt tuleks ette võtta � Kes selle eest vastutab?

Materjal:

• Piisav arv ühte värvi kaarte kõigile osalejatele

• Piisav arv kahte või kolme värvi kaarte kõigile osalejatele

• Kriidid, markerid

• Sein, tahvlid (kaartide riputamiseks)

• Knopkad/nõelad või kleeplint Raamistik:

� Sobiv ruum � Piisava suurusega lauad, et mitu tudengit mahuks nende ümber istuma � Olenevalt grupi suurusest 1 või 2 seminari vahendajat

Aeg: 90 minutit (vt. Bertelsmann Stiftung 2006, p. 48ff.)


15

Intuitiivne - emotsionaalne

Ettevalmistus

I Kriitika

IIFantaseerimis- ja utoopia faas

III Reaalsuse faas

Töötlemisjärgne faas

Põhiosa

Tuleviku seminar

Ratsionaalne analüütiline

Tegevus 3 – Planeerime/viime läbi seminari: Beispielingeni linna geriaatriapoliitika „Noored kohtuvad vanadega” puhul on kliendi

eesmärgiks urida välja, millistes valdkondades eakad inimesed saaksid osaleda või tahaksid

saada kaasatud koos noorema generatsiooniga. Neil on juba mõningaid ideid, näiteks

vanaemad noortele jutte lugemas või vanaisad lastega mänguväljakul mängimas. Siiski

tahaksid nad eakare kodanike potentsiaali paremini ära kasutada. Linn võtab teiega

ühendust.

Kuidas te esimese seminari planeerite (kasutades nimekirja, jaotusmaterjal 3)?

D.2.2 Tuleviku töötuba Kirjeldus

Selle seminari käigus ärgitatakse osalejaid otsima kujuteldavaid ja ebaharilikke lahendusi käsitletavale teemale/küsimusele. Selle kontseptsiooni eriliseks tunnuseks on jagunemine kolmeks tasemeks: kriitika, fantaasia ja reaalsus. Need kolm faasi moodustavad kontseptsiooni tuuma ning on ümbritsetud ettevalmistuse- ja hindamise astmetega. (vt. Dauscher 2006, p. 122) Tuleviku töötoa astmed

(http://www.sowi- online.de/methoden/lexikon/zukunftswerkstatt.htm) Sobib:

� Uute nägemuste, näiteks tulevikuprojektide , mudeliket, arengustsenaariumide jne. arendamiseks

� Eksisteerivatele probleemidele uute, loominguliste lahenduste leidmiseks


16

5 sammu:

1. Ettevalmistus Materjalide ja ruumi organiseerimine. Osalejad tutvustavad ennast üksteisele ning neile tutvustatakse töömeetoditega. 2. Kriitika Hetkeolukorra analüüsimine ning probleemi kirjapanek. Sellest punktist algab tegelik töö: hetkeolukorra teadvustamine, keskendudes negatiivsetele aspektidele. Grupp räägib oma muredest ning üheskoos otsustatakse, milline neist on kõige tähtsam. Selle faasi jooksul ühelt poolt kogutakse kokku ja selekteeritakse teemad, teiselt poolt aitab see märgata lahendada mitmesuguseid pingeid. Sel viisil puhastatakse pind konstruktiivsele tööle. Aste-astmelt:

• Tulenevalt osalejate huvidest hinnatakse, esitletakse või laiendatakse probleemi. Küsimus: Mis meile ei meeldi? Mida me kritiseerime?

• Neile küsimustele mõeldes palutakse osalejatel pikali heita ja lõdvestuda. Meditatiivne muusika aitab osalejatel teemaga seonduda.

• Umbes poole tunni pärast palutakse osalejatel oma assotsiatsioonidest rääkida. Tulemused pannakse kirja suurele pabertahvlile/seinalehele nii, et igaüks saaks tulemusi näha. Arvustamist või hindamist ei toimu.

• Need probleemid, kriitikad ja konfliktid on nüüdsest diskussiooni osaks.

• Pärast seda otsustavad osalejad, millised probleemid on peamised (hääletamise või punktide andmise teel). Seejärel liidetakse tulemus kokku ning arutelu käigus defineeritakse selgelt nii, et igaüks sellest lihtsalt aru saaks.

• Selle astme lõpus saavad prioriteetideks eelnimetatud probleemid. Kõige tähtsamad probleemid pannakse kirja nii, et neid saaks järgimise – utoopia faasi – puhul kasutada.

Küsimus: Milline osa kriitikast on huvitav, mida me sooviksime hiljem lahendada ja edasi uurida?

3. Fantaasia ja utoopia faas

• Osalejatel tuleb arendada ideid ja võimalikke lahendusi, mis võiksid olla ja on utoopilised. Ideed kogutakse kokku.

• Teiseks ülesandeks on probleemküsimuse ümber formuleerimine nii, et vastused oleksid positiivsed. Selleks, et utoopia faasi lõpetada, peavad osalejad töötama gruppides.


17

• Et sellel tasandil õnnestuda, peab õhkkond võimaldama osalejatel olla loominguline lõbus (abiks võib olla muusika, valgustuse muutmine, slaidide või filmi näitamine).

• Sellises fantaasia-sarnases keskkonnas tuleb osalejatel leida küsimustele lahendusi. Intuitiivsele-mängulisele tehnikale järgneb ratsionaalne-abstraktne meetod. See faas võiks alata näiteks juhendatud mediteerimisega, millele järgneks puhas verbaalne ajurünnak. Teine võimalus oleks alustada visualiseeriva ülesandega (piltide joonistamine) ja seejärel asuda määratlema lahendusvõimalusi.

• Esimese, utoopia faasi käigus kogutud ideid arutatakse 3- või 5-liikmelistes rühmades. Rühmad peavad moodustama terviku, leidma probleemile lahenduse ja seda ülejäänutele tutvustama. Kuidas iga grupp oma tulemusi tutvustab, on nende enda otsustada, siin ei ole kindlaid reegleid ega kitsendusi.

• Iga grupi tulemusi arutatakse ja viimistletakse kogu rühma poolt. Kogu rühm koostab omamoodi „laheduspaketi”, mida hinnatakse ja mis reastatakse vastavalt nende tähtsusele ja innovatiivsusele.

•

Küsimus: Millised neist ideedest, fantaasiatest ja kontseptsioonidest on uued, originaalsed ja väljakutset pakkuvad? 4. Reaalsuse faas Ettepanekute struktureerimine, teostatavuse uurimine, järgmisi samme puudutavad ettevalmistused.

1. Utoopia faasis ekstraheeritud ideede ja kontseptsioonide sobivust igapäevaseks kasutamiseks analüüsitakse kriitiliselt

Küsimus: Millised ideed on eriti huvitavad ja väärt järgimist? 2. Faktid kantakse ette ja nende lahenduste positiivseid ja negatiivseid aspekte

analüüsitakse kriitiliselt. Igal juhul tuleb lahenduskontseptsioone analüüsida ka nende kasutatavuse ja realiseerimise võimaluste aspektist.

Küsimus: Kus olid või on võrreldavad lahendused? 3. Pärast kõigi võimaluste esitlemist ja analüüsimist koostavad osalejad heade ja

halbade lahenduste pingeread. 4. Järgmiseks sammuks on valitud lahenduste elluviimine. Algab planeerimistöö.

Lahenduskontseptsiooni erinevad tasandid töötatakse väiksemates rühmades detailselt välja

5. Pärast teistele esitlemist planeerimisideed ja –plaanid kohandatakse ja konkretiseeritakse. Tekkivaid menetlusplaane ja töösamme arutatakse plenaaristungil. Antud faasi tulemuseks on ühiselt kujundatud aste-astmelt väljatöötatud plaan.

Küsimus: Mida on vaja eduka idee realiseerimiseks, kust me peame alustama?


18

6. Viimase koosoleku sisuks on ühine ja individuaalne hüvitis ja otsene ligipääs projektile. Igaüks kirjeldab mida ta kavatseb teha ühiselt välja töötatud probleemi lahenduse ellu viimiseks. Jätkuvad koosolekud on soovitatavad.

Küsimus: Mida me kavatseme teha? Kuidas me tahaksime alustada? Kes võiks meid toetada? Kus projekt toimub? Millal me peaks alustama? Töötlemise järgne faas Aadresside vahetamine, osalejatele protokolli kirjutamine ja valikul töötulemuste jagamine, seminari reflekteerimine3

Materjal:

• Piisav arv erinevat värvi kaarte

• Suur pliiats

• Seinad, tahvlid (kaartide kinnitamiseks)

• Pabertahvel

• Kleeplint või nõelad/knopkad Ruum:

� Sobiv ruum � Laudade paigutamine nii, et mitu inimest saaks istuda ühe laua taga (sõltuvalt

rühma suurusest) � Väiksemas grupis töötamiseks võib vaja minna bokse. � Olenevalt grupi suurusest on vaja ühte või kahte peremeest/naist

Ajaline kestvus:

� Pool päeva, terve päev või isegi üle paari päeva Tegevus 4 – Planeerime/korraldame tuleviku töötoa: Täiskasvanute hariduse keskus

Stubenbergis soovib parandada nende poolt pakutavaid eakate õppimisvõimalusi. Teil

palutakse koguda tagasisidet praegu pakutava ning sihtgrupi poolt vajatava ja soovitava

kohta. Nii saate olukorda parandada:

� Töötage välja tuleviku seminar

� Tehke märkmeid jaotusmaterjali 5 kohta

D.2.3 Avatud ruum

Kirjeldus: Avatud ruum on avatud, suur rühmaülesanne, kus osalejad kogunevad ümber juhtiva teema. Ülesanded, sisu ja menetlemine valitakse spontaanselt. Selle meetodi lõi Harrison Owen, organisatsiooni konsultant 80-ndate aastate keskel. Uuringute abil tegi ta kindlaks, et just

3 http://www.sowi-online.de/methoden/lexikon/zukunftswerkstatt.htm


19

mittemetlikud kontaktid ja vestlused (kohvipausid) viivad kõige efektiivsemate tulemusteni. Lihtne tegevuspaik võimaldab grupil kaasata erinevaid muresid ja nende kallal efektiivselt töötada. Nii tekivad uued ideed. Üksi osaleja ei pea kuulama midagi, mis teda ei huvita, nagu see tihti juhtub ametlike esitluste puhul. Peamised mõtted avatud ruumi kohta:

� Kes iganes tuleb, see on õige isik � Mis iganes juhtub, see on just see, mis peab juhtuma � Millal iganes see algab, see on just õige aeg � Läbi tähendab läbi

Sobib: � Küsimuste sarnasuste ja erinevuste kindlaks tegemiseks � Koos töötamiseks küsimuste suures plaanis analüüsimisel � Määratlemiseks, mida peavad erinevad isikud tegema küsimuse

lahendamiseks

Töö läbib järgmised astmed: Pärast tutvumist tutvustatakse juhtivat teemat ja meetodeid. Algul palutakse osalejatel tutvustada kõrvalteemasid ja eesmärke „informatsiooniseinal” (nimi, ruum, kellaaeg). Moderaatori abiga koostatakse esimene päevakord. Pärast teemade informatsiooniseinale kandmist avatakse kauplemiskoht ning osalejad registreerivad ennast neid huvitavatesse töötubadesse.

Töötoad: Algab paralleelsete töötubade faas. Nüüdsest alates toimub iga päev vähemalt 3-4 töötubade blokki. Tavaliselt kestavad töötoad umbes 60-120 minutit, vahepeal on lõuna-, kohvi- ja puhkepausid. Iga töötoa organiseerimine on iga grupi ülesanne, ehk siis iga grupp vahendab ja organiseerib iseseisvalt. Pärast iga grupi tulemuste (esitlused ja protokollid) läbi arutamist töötatakse välja peamised teemad, eesmärgid ja meetmed. 4-6 nädala pärast on soovitatav korraldada veel üks grupi koosolek, et teha kindlaks, kas projektid vajavad veel edaspidist abi. Põhimõtted:

� Iga osaleja võib igal ajal oma töögruppi muuta, järgides „kahe jala” printsiipi. Iga osaleja võib iseseisvalt otsustada, kus ta soovib õppida või kus oma kogemuste seemned idanema panna.

Võimalikud on 2 käitumismudelit o ‘kimalased’: osalejad võivad rühmi vahetada, süvendada ja edasi lennata,

rikastades seeläbi teisi rühmi ja vahetades o ‘liblikad’: osalejad ainult puudutavad/riivavad erinevaid teemasid ühessegi

eriliselt süvenemata. � Igas töörühmas tuleb tulemused dokumenteerida � Töörühma töö kestvus on kõige rohkem 90 minutit

(vt. Bischoff et al 2005, p. 177ff)


20

Materjal: � Laialdane vahendusmaterjal � Arvukalt tahvleid/pabertahvleid � Valikuliselt arvutitöö kohti ja printereid

Ruum: � Piisavalt avar seminariruum � Mitmeid alternatiivseid ruume � Valikuliselt kohvik � Sõltub grupi suurusest

Ajaline kestvus:

� Täiskoormusega kuni 3 päeva

Tegevus 4 – Planeerime/korraldame avatud ruumi foorumi:

Kasutades linki www.openspace-online.com algatame SAGE treeningmoodulite

„Gerontoloogia”, „Kommunikatsioon/vahendamine” ja „Osalemise meetodid” sisu käsitleva

avatud ruumi konverentsi. Vaata jaotusmaterjali 6.


21

E. Tabel Osalemise meetodid

number Tegevus / sessioon Õppe eesmärk Tööleht A Sissejuhatus Teadlikkus teemast

Huvi äratamine

B Mooduli eesmärgid Hindamine/eesmärkides kokku leppimine

C Kompetentsid Teadlikkus kompetentsidest, millele selle meetodi puhul tähelepanu pööratakse

D Osalemise meetodid

Põhilised teadmised osalemisest ja osalemise meetoditest. Keskendutakse eakaid kodanike osalemisele.

D.1.1 Mis on osalemine? D.1.2 Osalemise astmed Tegelemine olukorraga

osalusprotsessis Tegevus 1: “Päev eakate kodanike esindaja elus…” Jaotusmaterjal 1

D.1.3 Eakate kodanike osalemine

D.1.3.1 Osalemise eesmärgid

Tegelemine tulevikunägemustega

Tegevus 2: “Lendplatz 2021”, Jaotusmaterjal 2

D.1.3.2 Eakate kodanike osalemise eesmärgid

D.1.3.3 Osalemise mudelid D.1.4. Osalemise head ja

halvad küljed

D.1.5 Osalemise takistuskohad

D.1.6 Osalemise kvaliteedi kriteeriumid

D.1.7 Osalemise põhimõtted ja tegevused

D.2. Osalemise meetodite tutvustus

D.2.1 Töötuba/sihtgrupp Töötoa ette valmistamine ja läbi viimine

Tegevus 3: “Noored kohtuvad vanadega” Jaotusmaterjalid 3 & 4

D.2.2 Tuleviku töötuba Tuleviku töötoa läbi viimine ja edasine uurimus

Tegevus 4: “Eakad kodanikud osalevad…” Jaotusmaterjal 5

D.2.3 Avatud ruum Kohtumine üksteisega meedia kaasabil, avatud ruumi foorumi tundmaõppimine

Tegevus 5: “Avatud ruum” Jaotusmaterjal 6


22

F. Tegevused Tegevus 1: “Päev eakate kodanike esindaja elus….“

Eesmärk Tegeleda olukorraga osalusprotsessis

Meetod Töö paarides ja iseseisvalt lugemine ja diskussioon)

Materjal/Ettevalmistus Jaotusmaterjal 1, pliiatsid

Aeg 20 minutit

Kirjeldus Iga osaleja saab juhtumuuringu ja mõtleb selle üle iseseisvalt. Natukese aja pärast palutakse neil töötada paarides ja arutada jaotusmaterjalis esitatud küsimusi.

Hindamine Iga paar esitleb oma tulemusi, seejärel arutatakse neid kogu grupi poolt.

Tegevus 2: “Lendplatz 2021…“

Eesmärk Tegelemine tulevikuvisioonidega

Meetod Grupitöö, mõttekaart

Materjal/Ettevalmistus pabertahvel, jaotusmaterjal, pliiatsid

Aeg 1 tund

Kirjeldus Olenevalt suurusest jagatakse rühm 1-2 ossa. Seejärel töötab rühm juhtumuuringuga ning kasutades mõttekaarti kogub ideed kokku.

Hindamine Tulemused esitletakse ja arutatakse läbi

Tegevus 3: Töötuba “Noored kohtuvad vanadega“

Eesmärk Töötoa ette valmistamine ja läbi viimine

Meetod Iseseisev töö, töötuba

Materjal/Ettevalmistus Jaotusmaterjal 1, pliiatsid, komplekt peremehele/naisele

Aeg 2 tundi

Kirjeldus Osalejad saavad juhtumuuringu. 1 samm: iseseisev töö juhtumuuringuga

2 samm: nimekirja koostamine töötoa ettevalmistamiseks 3 samm: töötoa läbiviimine Rühm jaotatakse 3 väiksemaks grupiks:

1 grupp: töötoa peremehed/naised 2 grupp: töötoa osalejad

3 grupp: töötoa vaatlejad Vaatlejad teevad märkmeid, lähtudes järgnevatest küsimustest: Mis töötas hästi?

Mida oleks saanud paremini teha? Mis teid üllatas?

Hindamine Pärast töötuba jagavad vaatlejad oma muljeid, sellele järgneb diskussioon kogu rühmas


23

Tegevus 4: Tuleviku töötuba “Eakad kodanikud osalevad – õppimisvõimalused eakatele kodanikele”

Eesmärk Tuleviku töötoa läbi viimine ja edasine uurimus

Meetod Iseseisev töö, tuleviku töötuba

Materjal/Ettevalmistus Jaotusmaterjal 1, pliiatsid, komplekt peremehele/naisele

Aeg 2 tundi

Kirjeldus Rühm jagatakse 3 väiksemaks grupiks: 1 grupp: tuleviku töötoa peremehed/naised

2 grupp: tuleviku töötoa osalejad 3 grupp: tuleviku töötoa vaatlejad

1 samm: töötoa peremehed/naised töötavad juhtumuuringuga ja valmistavad ette tuleviku töötoa 2 samm: tuleviku töötoa läbiviimine

3 samm: Vaatlejad teevad märkmeid, lähtudes järgnevatest küsimustest:

Mis töötas hästi? Mida oleks saanud paremini teha? Mis teid üllatas?

Hindamine Pärast töötuba jagavad vaatlejad oma muljeid, sellele järgneb diskussioon kogu rühmas

Tegevus 5: “Avatud ruum – internet”

Eesmärk Meedia vahendusel üksteisega kohtumine ja avatud ruumi foorumi tundmaõppimine

Meetod e-õpe

Materjal/Ettevalmistus arvuti, internet

Aeg 2 tundi

Kirjeldus Kõik SAGE koolituse läbiviijad ja osalejad kohtuvad töötavad SAGE koolitusüksusega, kasutades avatud ruumi meetodit.

Hindamine Järgmises faasis reflekteeritakse ja arutatakse avatud ruumi meetodi kasutamisega seonduvaid kogemusi ja muljeid.


24

G. Viited Sanoff, H. (2000): Community Participation Methods in Design and Planning. New York. Bertelsmann Stiftung (Hrsg.) (2006): ToP – Fit für Beteiligung. Ein Moderationsbuch für Jugendliche. Gütersloh. Selle, K. (2000): Was? Wer? Wie? Warum? – Voraussetzungen und Möglichkeiten einer nachhaltigen Kommunikation. Dortmund. Alisch, M. (2001): Stadtteilmangement. Voraussetzungen und Chancen für die soziale Stadt. Hemsbach. Dienel, P.C. (1994): Die Planungszelle. Lengerich. Dauscher, U. (2006): Moderationsmethoden und Zukunftswerkstatt. Augsburg. Bischoff, A./Selle,K./Sinning, H. (2005): Informieren Beteiligen Kooperieren. Dortmund. Seifert, J.W. (2006): Moderation und Kommunikation. Offenbach. Fänderl, W. (2006): Beteiligung übers Reden hinaus. Gütersloh. Schrefel, C. (Hrsg.) (2003): Partizipation. Wien. DEUTSCHES Kinderhilfswerk e.V. (DKHW)(2001): Fitmachen fürs Mitmachen! Leipzig. Fischer, C. / Schophaus, M. / Trenek, M. / Wallentin, A.(2003): Die Kunst, sich nicht über den Runden Tisch ziehen zu lassen. Bonn. Grymer, H./Köster, D./Krauss, M./Ranga, M./Zimmermann, J. (2005): Altengerechte Stadt – Das Handbuch. Partizipation älterer Menschen als Chance für die Städte. Wuppertal. Internetileheküljed: http://www.facilitation.com/ Põhiline informatsioon abistamise ja koolituse kohta http://portals.wi.wur.nl/ppme/?Home osalemise vahendite ja meetodite detailne kirjeldus http://www.participationworks.org.uk/ Laste ja noorte osalemisele pühendunud agentuurid. Sellelt leheküljelt leiate ka temaatilise sisuga „ruumid”, kuhu on koondatud noorte osalemisega seonduvad võtmeteemad, seonduvate organisatsioonide lingid, samuti uudiste, sündmuste ja kommentaaride rubriik. http://www.partizipation.at/ Informatsioon osalemise ja arengu kohta http://www.sowi-online.de/methoden/lexikon/zukunftswerkstatt.htm „Tuleviku töötoa” meetodi detailne kirjeldus http://www.beteiligung.st/


25

Spetsiaalne osakond laste, noorte ja kodanike osalemiseks http://www.gesellschaftspolitik.at/forum/ Osalemisele keskendunud poliitiline haridusfoorum http://www.jugendinfo.at/cms/front_content.php?idcat=197 Töörühma osalemine: osalemise edasiarendus Austrias http://www.openspace-online.com/ Süsteem aitab organiseerida väikeste ja suurte rühmade avatud ruumi kohtumisi (OpenSpace-Online®), mis võimaldavad töötada koos ilma „inim”moderaatorita.

G.1 Materjalid “Osalemise meetodid” On saadaval SAGE koolituse Interneti leheküljel www.sage-eu.com


26

MÄRKMED ▪ MÄRKMED ▪ MÄRKMED ▪ MÄRKMED


27

MÄRKMED ▪ MÄRKMED ▪ MÄRKMED ▪ MÄRKMED

Documents

Moodul 3 Osalemise meetodid - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool1. Tootearendus (näiteks „intelligentse tualeti” tehnoloogiline arendus Schwechati uurimislaboratooriumis) 2. Sotsiaalvaldkonna