ÄRIKORRALDUSE ERIALA KOHUSTUSLIK ÕPPESISUweb.ametikool.ee/jane/?download=81641_Ärikorraldus... · Turism, turismitoode ja turundus 2 0,5 Majutusteenuse pakkumine 3 1 Toitlustamisteenuse

1

Õppekava kinnitatud

Direktori kk. nr. 1-9/42

29.02.2008

Õppeasutus: Kuressaare Ametikool

Õppeasutuse kood: 70003744

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm Juhtimine ja haldus ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Ärikorraldus nimetus eesti keeles

Busines management nimetus inglise keeles

Õppekeel eesti keel

Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutseõpe põhihariduse baasil

kutsekeskharidusõpe

x kutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 80

Õppekava koostamise alus

Käesoleva õppekava koostamise aluseks on ESF projekti meede 1.1 ärikorralduse riiklikuõppekava

kohustusliku õppesisu moodulid, mille koostamisel on lähtutud „Ärikorralduse spetsialist III“

kutsekvalifikatsioonistandard, mis on kinnitatud Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu

otsusega 14.07.2005 nr 19.

Õppekava eesmärgid ja ülesanded

on kujundada isiksus, kellel on teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud töötamiseks

ärivaldkonnas ning eeldused ja soov edasiseks õpingute jätkamiseks ning elukestvaks õppeks.

on orienteerida õpilasi pidevõppele, kujundada õpilases iseseisva töö oskust, loovust, algatus-,

otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemisvalmidust. Arendada ja süvendada järgmisi võtmeoskusi:

meeskonnatööoskust; probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskust; kriitilise mõtlemise ja

suhtlemisoskust; informatsiooni hankimise, töötlemise ja kasutamise oskust; õppimisoskust.

Nõuded õpingute alustamiseks

Keskharidust tõendav dokument

Avaldus kooli astumiseks

4 fotot 3 x 4 cm

Meditsiiniline tõend erialale sobivuse kohta

Kutsesobivusvestlus

Õppekava struktuur

1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika)

Arvutikasutus ja asjaajamise alused – 3 Suhtlemisõpetus I -2 Töökeskkonaohutuse alused- 1 Erialane võõrkeel -

5 Ärieetika – 1 Majandusõpetus I – 2 Õigusõpetus I – 2 Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused – 2

Turunduse alused - 1 Raamatupidamise alused – 2 Suhtlemisõpetus II – 1 Arvutikasutus – 1 Majandusõpetus II

– 1 Organisatsiooni juhtimine- 6 Turundus – 3 Majandusarvestus ja maksundus II – 5 Äriplaan – 2 Eesti

majandus – 1 Raha ja pangandus – 1 Logistika – 1 Inglise ärikeel – 2 Majandusmatemaatika ja statistika - 2

Praktika – 20 Lõputöö - 3

2. Valikõpingute moodulid

Soome keel – 3 Eesti keel ja stilistika- 1 Turism, turismitoode ja turundus – 2 Majutusteenuse pakkumine – 3

Toitlustusteenuse pakkumine – 3 Käsitöötoodete planeerimine ja valmistamine - 5 Kinnisvara haldamine – 1

Arvutigraafika - 1

Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õppekava on läbitud täies mahus

2

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid

Kooli lõputunnistus keskhariduse baasil kutseõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ................................................................................ .200….a.

............................................................................................................................................................ /ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

3

Õppeasutus Kuressaare Ametikool

Õppeasutuse kood 70003744

Aadress Kohtu 22 Kuressaare

Telefon/Faks 452 4600/ 452 4616

e-post [email protected]

Õppekavarühm Juhtimine ja haldus ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Ärikorraldus nimetus eesti keeles

Busines management nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil

Õppekava maht õppenädalates 80 õn

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Neeme Rand kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja nr 1.9/42 kuupäev 29.02.2008 pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu nr. 4.20/2 03.01.2008 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu nr. 1-6/1 29.02.2008 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Piret Pihel nimi, allkiri

osakonnajuhataja amet

4524646; [email protected]

kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ......................................................................................... kuupäev

Õppekava kood…………………………………

mailto:[email protected]

4

Kuressaare Ametikool

Ärikorraldus Õppekava

Kuressaare, 2008

5

1. ÜLDOSA

1.1 Õppekava koostamise alused

Käesoleva õppekava koostamise aluseks on ESF projekti meede 1.1 ärikorralduse riikliku

õppekava kohustusliku õppesisu moodulid, mille koostamisel on lähtutud „Ärikorralduse

spetsialist III“ kutsekvalifikatsioonistandard, mis on kinnitatud Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse

Kutsenõukogu otsusega 14.07.2005 nr 19.

1.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded

Ärikorralduse õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja

hoiakud tööks ettevõtjana ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Ärikorralduse õppekava eesmärk on kujundada õpilases iseseisva töö oskust, loovust, algatus-

, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemisvalmidust. Arendada ja süvendada juhtimis- ja

meeskonnatööoskust; probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskust; kriitilise

mõtlemise ja suhtlemisoskust; informatsiooni hankimise, töötlemise ja kasutamise oskust;

õppimisoskust

Õppekava ülesanne on anda õpilasele sellised teoreetilised, praktilised ja sotsiaalsed

valmisolekud, et ta suudab:

tulla toime väikeettevõtjana turismivaldkonnas;

olla võimeline töötama väikeettevõtluses;

planeerida, teostada, arendada ja hinnata oma tööd;

hankida iseseisvalt informatsiooni majanduses toimuva kohta;

tagada oma kutseoskuste arendamine;

teha eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid;

suhtuda kaasinimestesse võrdväärselt;

tulla toime kriisi- ja ohuolukorras;

töötada keskkonda säästes.

Õpilase arenguks ja tema konkurentsivõime säilitamiseks ja tugevdamiseks orienteerib

väikeettevõtluse õppekava õpilasi pidevõppele, soodustab algatusvõimet ning kujundab

järgmisi üldoskusi:

meeskonnatööoskus;

juhtimisoskus;

probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskus;

kriitilise mõtlemise ja analüüsioskus;

suhtlemisoskus.

1.3 Nõuded õpingute alustamiseks

Vastuvõtt ärikorralduse erialale toimub vastavalt EV Haridus- ja teadusministri määrustele.

Vastuvõtte korraldab Kuressaare Ametikooli vastuvõtukomisjon, mille tegevus on kooskõlas

haridusministri poolt kehtestatud juhendiga.

Vastu võetakse isikud, kellel on omandatud keskharidus

Kooli astumiseks tuleb vastuvõtukomisjonile esitada järgmised dokumendid:

6

isikut tõendav dokument; keskharidust tõendav dokument; avaldus kooli astumiseks;

4 fotot 3x4 cm;

vormikohane meditsiiniline tõend tervisliku seisundi kohta.

Vastvõetuks loetakse õpilane, kes on osalenud kutsesobivusvestlusel komisjoni poolt volitatud

isikuga.

1.4 Õppekava struktuur

Mooduli

nr

riiklikus

õppekavas

Mooduli nimetus Maht kokku

õn

sh praktiline töö

õn

Kohustuslikud üldõpingud

1. Arvutikasutus ja asjaajamise alused 3 1,5

2. Suhtlemisõpetus I 2 1

3. Töökeskkonnaohutuse alused 1 0,5

4. Erialane võõrkeel 5 2

inglise keel 2

vene/eesti keel 3

5. Ärieetika 1

Ühised põhiõpingud

6. Majandusõpetus I 2 0,5

7. Õigusõpetus I 2 0,5

8. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused 2 1

9. Turunduse alused 1 0,5

10. Raamatupidamise alused 2 1

Erialased põhiõpingud

13. Suhtlemisõpetus II 1 0,5

14. Arvutikasutus 1 0,5

15. Majandusõpetus II 1 0,25

16. Organisatsiooni juhtimine 6 2

17. Turundus 3 1

18. Majandusarvestus ja maksundus II 5 2

19. Äriplaan 2 1,5

20. Eesti majandus 1 0,25

21. Raha ja pangandus 1 0,25

22. Logistika 1 0,25

23. Inglise ärikeel 2 0,5

24. Majandusmatemaatika ja statistika 2 1

Praktika 20 20

7

Lõputöö 3 2,5

Valikõpingud 10 (kohustuslik

valik)

Soome keel 3 0,5

Eesti keel ja stilistika 1 0,5

Turism, turismitoode ja turundus 2 0,5

Majutusteenuse pakkumine 3 1

Toitlustamisteenuse pakkumine 3 2

Käsitöötoodete planeerimine ja

valmistamine

5 3

Kinnisvara haldamine 1

Arvutigraafika 1 0,5

Kokku 80

1.5 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Valikmoodulite maht on 10 õppenädalat. Valikmoodulite loetelu ja sisu koostamisel on

lähtutud regionaalsetest vajadustest ja võimalustest. Arvestades Saaremaa kui

turismipiirkonna kiirelt kasvavaid vajadusi, pakutakse ühe valikuna turismiettevõtjale

vajaminevat (sh turismi, turismitoodet ja selle turundust, soome keelt, majutus- ja

toitlustusteenuse pakkumist jms) ja teise valikuna käsitööettevõtjale vajaminevat (sh

käsitöötoodete planeerimine ja valmistamine) aga ka muud (sh eesti keel ja stilistika,

arvutigraafika, kinnisvarahooldus jms).

1.6 Üldised hindamise põhimõtted

Hindamise vormid on eksam, arvestus ja hindeline arvestus. Hindamisvormi konkreetses

õppeaines määrab õppekava. Hindamine toimub regulaarselt moodulite lõppemisel ja/või

konkreetse tsükli või kursuse lõppemisel.

Eksamil ja hindelisel arvestusel toimub hindamine 5-palli süsteemis vastavalt koolis

kehtivale hindamisjuhendile. Hindamise alus on järgmine:

hindega „5” („väga hea”) hinnatakse suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd,

praktilist tegevust või õpitulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral

õppekava nõuetele vastav. Hindega „5“hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud

90 – 100% õigeid vastuseid;

hindega „4” („hea”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele

vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Hindega „4” hinnatakse

õpitulemust, kui õpilane on saanud 75 – 89% õigeid vastuseid;

hindega „3” („rahuldav”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava

nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Hindega „3” hinnatakse õpitulemust, kui

õpilane on saanud 50 – 74% õigeid vastuseid

8

hindega „2” („puudulik”) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava

nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Hindega „2” hinnatakse õpitulemust,

kui õpilane on saanud 30 – 49% õigeid vastuseid;

hindega „1” („nõrk”) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele.

Hindega „1” hinnatakse õpitulemust, kui õpilane on saanud 1 – 29% õigeid vastuseid.

Esitatud skaalast 5% üles- või allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna

kas kõrgema või madalama hinde, arvestades:

• töö mahtu;

• ülesande keerukust;

• vigade arvu ja liiki.

Arvestuse puhul on hindamistasemeks arvestatud (vähemalt hindetasemele „3“ sooritatud

tulemus) või mittearvestatud.

Õpilane peab saama hindeks vähemalt "rahuldav" või hinnangu "arvestatud". Õpilane, kes ei

ole õppeaines saanud hinnangut "arvestatud" või tema hinne oli "puudulik" või "nõrk", on

õigus sooritada korduvarvestus või test kooli poolt määratud ajal. Vastavalt

moodulõppesüsteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja kompleksselt. Mooduli

testimisviis on toodud õppekavas konkreetse mooduli juures ja võib olla nii kirjalike

teadmiste test, praktiliste oskuste test või iseseisev töö eelpoolnimetatud komponentidest.

Hindamine on kvalitatiivne. Kokkuvõttev hindamine toetub protsessi hinnetele, kuid ei ole

nende aritmeetiline keskmine. Kokkuvõtval hindamisel hinnatakse õppeprotsessi ja õppija

teadmisi, oskusi ning hoiakuid õppeprotsessi lõppedes. Protsessihindamist kasutab õpetaja

vastavalt vajadusele õpilaste motiveerimiseks ja tagasisideme saamiseks.

Praktilised tööd lõpevad kas hinde või arvestusega. Koolis toimuva õppetöö tulemusi

hinnatakse õpetajate poolt, praktikakohtadel hindab õpilase pädevust ja oskusi praktika

juhendaja asutusest ja ka koolist.

Kogu õppeaja 80 õppenädala jooksul tuleb läbida kõik õppekavas olevad moodulid. Ainult

need õpilased, kes on positiivselt läbinud kõik moodulid nii koolis kui ka praktikakohtadel

ning saavutanud nõutava erialase kompetentsuse, lubatakse lõpueksamile, milleks on lõputöö

koostamine ja kaitsmine.

Hinded kantakse e-kooli päevikusse ja õpinguraamatusse. Kooli lõpetamisel kantakse

hinnetelehele õppekava moodulite kokkuvõtvad hinded.

1.7. Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpingute lõpetamine toimub kooskõlas haridus- ja teadusministri määrusega.

Lõpetaja peab olema:

läbinud õppekava täies mahus s.o. 80 õppenädala ulatuses;

sooritanud kõik õppekavas ettenähtud teoreetilised ja praktilised tööd ning praktika

vähemalt hindele 3 (rahuldav);

sooritanud lõpueksami - kaitsnud vähemalt rahuldavalt kutsealase lõpueksami.

9

2. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUS

ARVUTIKASUTUS JA ASJAAJAMISE ALUSED 3 õn

T-1,5 õn, PT-1,5 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb infotehnoloogia põhimõisteid ja -termineid, oskab

töötada teksti- ja tabeltöötlusprogrammiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks ning tööalase

informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks arvutikasutaja AO1–AO4, AO7

tasemel. Omandab teadmised organisatsioonides koostatavatest dokumentidest,

dokumendiringluse ja arhiivitöö korraldusest.

2.Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3.Õppesisu

3.1 PERSONAALARVUTI PÕHILISED OSAD, INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED.

Arvuti riist- ja tarkvara. Infotehnoloogia ja ühiskond. Internet ja arvutivõrgud, võrkude

kasutamise eelised ja ohud. Ergonoomika ja ohutustehnika nõuded. Olulisemad

turvareeglid ja arvutikasutust puudutav seadusandlus.

3.2 TÖÖKESKKONNA (OPERATSIOONISÜSTEEMI) PÕHILISED FUNKTSIOONID.

Töökeskkonna määrangud. Programmide lisamine ja eemaldamine. Töölaua ikoonide ja

akende kasutamine. Failide ja kaustade haldamine. Abiprogrammid. Töökeskkonnas

olevate otsinguvahendite, lihtsa tekstiredaktori ja printimise võimaluste kasutamine.

3.3 TEKSTITÖÖTLUS. Teksti loomine, parandamine, kujundamine ja viimistlemine.

Tabelite loomine, piltide ja fotode kasutamine dokumendis, objektide dokumenti

sissetoomine, hulgipostitus.

3.4 TABELARVUTUS JA ANDMETÖÖTLUS. Tabeli loomine, kujundamine ja

viimistlemine. Andmete sisestamine, andmevormingud. Valemite koostamine.

Enamkasutatavad funktsioonid. Objektide sissetoomine ja diagrammide loomine.

3.5 ASJAAJAMISE ÕIGUSLIK KESKKOND. Riiklikud normdokumendid. Asjaajamist

reglementeerivad organisatsioonisisesed normdokumendid.

3.6 DOKUMENTIDE LOOMINE. Dokumendiplangid, nende turvamine. Dokumentide

koostamine ja vormistamine, dokumendi elemendid. Dokumentide liigid.

3.7 VEEBIBRAUSERI, POSTIPROGRAMMI KASUTAMINE. Veebibrauseri kasutamine,

seadistamine. Otsingumootorite kasutamine, liigid, otsingufunktsioonid. Postiprogrammi

häälestamine, kasutajakonto haldamine. Töö listide ja uudisgruppidega.

3.8 ASJAAJAMINE. Organisatsiooni dokumendihalduse korraldamine. Asjaajamise ja

dokumendihalduse mõisted. Asjaajamise hea tava.

3.9 DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE. Dokumendiringluse korraldamise

põhimõtted. Dokumendiregistrid, nende kasutamine. Dokumendi menetlemine.

3.10 ARHIIVIHALDUS. Dokumentide hoidmine asjaajamises. Dokumendi elutsükkel.

3.12 DOKUMENDIHALDUSPROGRAMM. Tutvumine mõne dokumendihaldus-

programmiga.

4. Õpitulemused

Mooduli läbimise järel õpilane

10

teab ja tunneb:

infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid, arvutivõrgu kasutamise aluseid,

arvutikasutuse mõju tervisele, olulisemad turvareegleid ja arvutikasutust puudutavat

seadusandlust,

personaalarvuti ja selle operatsioonisüsteemi põhilisi funktsioone,

asjaajamise head tava ning organisatsiooni dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte,

organisatsiooni haldusdokumente, nende kasutusala, koostamise ja vormistamise

nõudeid, dokumentide menetlust,

dokumentide registreerimisprotseduure, ringlust ning arhiivihalduse korraldust;

oskab:

töötada Windows´i keskkonnas tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogrammiga,

kasutada internetti, leida infootsingumootorite abil infot,

kasutada tabelarvutust,

koostada esitlust ja seda ette kanda kasutades PowerPoint programmi,

nõuetekohaselt koostada ja vormistada isiklikke, ärialaseid ja haldusdokumente,

registreerida dokumente vastavalt kehtestatud nõuetele,

võtta vastu ja saata elektroonilisi kirju.

5. Hindamine

Hinnatakse:

arvutialaste ja asjaajamise üldmõistete tundmist (kontrolltööd - 30%),

nõuetekohaselt vormistatud dokumentide koostamise oskust arvutil (praktilised tööd –

40%),

arvuti ja tarkvara käsitsemise oskust (praktilised tööd – 40%).

SUHTLEMISÕPETUS I 2 õn

T -1õn, PT -1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad suhtlemise ja klienditeeninduse aluste

põhiseisukohad ja oskavad neid oskuslikult rakendada tööalases rollikäitumises suheldes nii

töötajate, klientide kui avalikkusega.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 SUHTLEMISE ALUSED. Suhtlemisviisid ja -vormid. Suhtlemise struktuur.

Suhtlustasandid. Kultuuri mõju inimeste käitumisele. Konfliktid, nende lahendamine ning

ennetamine. Suhtlemisoskuste praktiline harjutamine. Võidan-võidan (win-win) põhimõte

suhtlemisel.

3.2 KLIENDITEENINDUSE ALUSED. Teeninduse filosoofia. Kliendid ja

klienditeenindajad. Spetsiifiliste ja erivajadustega kliendid, nende teenindamine.

Kaebused ja probleemid ning nende käsitlemine. Kiitused ja komplimendid. Klientide

11

turvalisus. Klienditeenindaja tööpinge ja stressi vähendamine. Müügiprotsess ja -tehnikad.

Müügitehnikate praktiline harjutamine.

4. Õpitulemused Mooduli läbimise järel õpilane

teab ja tunneb:

tänapäevaseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja -tasandeid,

avaliku suhtlemise eriomadust ja vajadust,

teenindussuhtlemise põhimõtteid, teenindushoiakuid ja nendel põhinevaid

käitumisviise;

oskab:

kasutada tänapäevaseid suhtlemisoskusi (kontakti loomine, aktiivne kuulamine,

enesekehtestamine),

konflikte ennetada ja konstruktiivselt lahendada,

suhelda korrektselt avalikkusega,

suhelda korrektselt ja efektiivselt klientidega,

kasutada erinevaid müügitehnikaid.

5. Hindamine

Hinnatakse:

suhtlemise ja klienditeeninduse aluste põhimõistete ja seisukohtade tundmist

(kontrolltöö, mis moodustab 60 % hindest)

praktiliste ülesannete lahendamise oskust (e-õppe ülesannete lahendamine 20% ja

suhtlemistreeningud 20%).

TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED

1 õn

T-0,5 õn, PT-0,5õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad mõistavad töökeskkonnaalase töö vajalikkust ja tähtsust

ettevõttes ning on omandanud teadmised ja oskused töökeskkonnas edukaks toimetulekuks

lähtudes säästva arengu põhimõtetest, oskavad vajadusel anda esmaabi ja kasutada ohutult

kontori ning sidetehnikat.


3. Õppesisu

3.1 TÖÖTERVISHOID JA -OHUTUS. TÖÖHÜGIEEN. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,

töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja -tervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna

ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.

3.2 ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise

korral. Uppumine. Haavad ja verejooksud. Vereringehäired. Äkkhaigestumised,

teadvusekaotus. Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad.

Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline

12

kriisiseisund. Liiklusõnnetused. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine,

kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek.

3.3 KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside

seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse

ennetamine ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Agenda 21. Jäätmete teke ja

liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine. Jäätmehooldus ja esmane käitlus.

3.4 KONTORI- JA SIDETEHNIKA. Elektriohutus. Kontori- ja sidetehnikaseadmed, nende

ohutu kasutamine.

3.5 TÖÖKESKKONNAALANE TÖÖ ETTEVÕTTES. Töötervishoiu- ja -ohutuse seadus.

Töökeskkonnanõukogu. Riskianalüüs. Sisekontroll. Vastutus.


teab ja tunneb:

töötervishoiu ja -ohutuse üldmõisteid ja seisukohti,

tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja

kutsehaiguste vallas,

looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid ning seoseid oma kutsealaga,

üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid,

esmaabi üldiseid põhimõtteid,

elektriohutusnõudeid,

ettevõtte töökeskkonnaalast tööd;

oskab:

leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta,

hinnata töökeskkonna ohutegureid, oskab neid vältida või nende mõju vähendada,

järgida kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja hügieeninõudeid,

töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt,

käituda ohuolukorras: kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust,

evakueeruda,

anda esmaabi,

koostada koduapteeki,

märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte ja neid ennetada, vältida või teavitada

ohust,

järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid,

kasutada ohutult kontori- ja sidetehnikat.

5. Hindamine

Hinnatakse:

töötervishoiu, -ohutuse ja -hügieenialaste põhimõistete ja seisukohtade tundmist

(kontrolltöö - 25%),

säästva arengu ja jäätmemajanduse üldpõhimõtete tundmist (kontrolltöö – 5%),

esmaabi andmise praktilist oskust (praktiline töö – 40%),

kontori- ja sidetehnika ohutu kasutamise oskust (praktiline töö – 30 %).

13

ERIALANE VÕÕRKEEL

5 õn (inglise keel – 2 õn, vene/eesti keel – 3 õn) T-3 õn, PT-2 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad saavutavad suulises väljendusoskuses, kirjalike tekstide

mõistmises ja koostamises ning kuulamisoskuses Euroopa Nõukogu Keeleraamistiku järgi

inglise ja riigikeeles (muukeelsed õpilased) keeleoskustaseme B1 ja vene keeles

keeleoskustaseme A2.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Inglise keeles/eesti keeles eelnevalt omandatud kõrgem algtase A2, vene keeles madalam

algtase A1.

3. Õppesisu

3.1 SUHTLEMINE. Tutvumine, tervitused, telefonikõned, tänuavaldused, nõuanded.

3.2 INIMENE JA TEMA ISELOOM. Inimese iseloomujooned, temperament, positiivne ja

negatiivne inimeses, töös vajalikud omadused, tuntud inimesed.

3.3 AMETIRUUM JA DOKUMENDID. Ruumi sisustus, kaustad, dokumendid ja nende

koostamine, ametinimetused.

3.4 ÄRIETTEVÕTTED. Liigid, struktuur, allüksused, ametinimetused, kohustused, tegevus,

aruandlus, äriplaan, firma imago, presentatsioon.

3.5 ÄRIALANE PÕHISÕNAVARA. Sõnavara tutvustamine alajaotuste alusel: ettevõtlus,

turg, turustamine, maksud, rent, omand, ost-müük, kaup, raha, tulu, äriettevõtete tegevus

jne.

3.6 ÄRIALANE KIRJAVAHETUS. Kuulutus, reklaam, päring, tellimus- ja pakkumiskiri,

kutsed ja vastused, reklamatsioonid, järelepärimine firma usaldusväärsuse üle,

soovituskirjad.

3.7 AMETLIK VISIIT. Läbirääkimised, ärikontaktid, visiitide kavad, osalemine näitustel, sh

teenuste ja kaupade reklaam.

3.8 REISID. Sõidupiletite tellimine, riigipiiri ületamine, tollikontroll, hotellikohtade

broneerimine.

3.9 ÄRIALANE TEKST. Teksti lugemine, selle mõistmine, resümeerimine.

4. Õpitulemused

4.1 Inglise keel/eesti keel tasemel B1


teab ja tunneb:

teab grammatikareegleid üldiselt hästi, kuid märgatav on emakeele mõju;

oskab:

suhelda tavalistel tuttavatel ning ka mittetuttavatel teemadel, mis on seotud tema

huvide ja erialaga, aga ka abstraktsetel ja kultuurilistel teemadel,

pidada ettevalmistatud ja lihtsa ettekande talle tuttaval teemal ärikohtumistel,

väljendudes piisavalt selgelt ja vastata ettekandejärgsetele küsimustele, mõnikord

vajab küsimuste ülekordamist,

jälgida oma valdkonda kuuluval teemal loengut tingimusel, et teema on tuttav ja esitus

lihtne ning selge,

lugeda lihtsat faktilist teavet teemadel, mis kuuluvad tema töövaldkonda, mõistes neid

rahuldaval tasemel,

14

leida olulist infot erinevatest tekstidest (kirjad, brošüürid ja lühemad ametlikud

dokumendid), seda mõista,

koguda infot teksti eri osadest või erinevatest tekstidest täitmaks teatut ülesannet,

kirjutada lihtsamaid seostatud tekste talle tuttavatel teemadel, ühendades lühemaid

lauseid lineaarseks jadaks,

kokku panna eri allikatest pärineva infot ja teha sellest teistele kokkuvõte.

4.2. Vene keel tasemel A2


teab ja tunneb:

grammatikareegleid üldiselt hästi, kuid märgatav on emakeele mõju;

oskab:

luua sotsiaalset kontakti: tervitada ja hüvasti jätta, tutvustada, tänada, esitada ja vastu

võtta kutseid ja vabandusi,

lihtsalt kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu- ja töötingimusi, igapäevaseid tegevusi,

harjumusi,

pidada lühikese ettekannet tema igapäevaelu puudutavatel teemadel, põhjendades ja

selgitades lühidalt eri võimalusi, plaane, tegevusi,

küsida ja vastata küsimustele ning vahetada mõtteid ja infot tuttavatel teemadel ja

igapäeva situatsioonides,

mõista lühikesi ja lihtsaid tekste tuttavatel teemadel tööga seotud keeles,

mõista tavapäraseid kirju (päringud, tellimusi, kinnituskiri jms) talle tuttavatel

teemadel,

leida spetsiifilist infot igapäevatekstidest (reklaamid, brošüürid, menüüd, ajakavad),

kirjutada lühikesi, lihtsamaid fraase, lauseid, teateid talle tuttavas valdkonnas.

5. Hindamine

Hinnatakse:

sõnavara tundmist ja kasutamise oskust (kirjalikud kontrolltööd - 50%)

adekvaatset ja relevantset väljendusoskus (suuline esitlus, loovtööd – 30%)

grammatilist korrektsust ning suulise ja kirjaliku väljenduse ladusust (suuline esitlus

20%).

ÄRIEETIKA 1 õn

T-1 õn,

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised, eetilised oskused ning hoiaku

äritegevusega seotud eetiliste probleemide ennetamisel ja konfliktide lahendamisel.


3. Õppesisu

3.1 ÄRIEETIKA OLEMUS JA ARENG. Teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika,

vooruse eetika, enesehuvi eetika.

3.2 EETIKA MÕJU ÜHISKONNALE, MAJANDUSKESKKONNALE JA

ÄRITEGEVUSELE. Ärieetika. Tulemuste ja eesmärkide, vahendite ja reeglite eetika.

15

Avalik hoiak ja ühiskonna moraalsed normid. Väärtushinnangud ja nende mõju

äritegevusele.

3.3 TÖÖ- JA KUTSE-EETIKA. Professioon, kutse, amet. Kohustuse ja vastutuse eetika.

Tööandja õigused ja eetiline vastutus. Töövõtja õigused ja eetiline vastutus. Töösuhete

eetika. Juhi eetika, organisatsiooni kultuur ja organisatsiooni väärtused.

3.4 ÄRITEGEVUSE EETILISED PROBLEEMID. Turunduse, reklaami ja tarbijasuhete

eetika. Infoeetika. Konkurentsieetika. Keskkonnaeetika.


teab ja tunneb:

ärieetika põhiprintsiipe ja norme, eetika mõjuvaldkondi,

väärtushinnangute mõju äritegevusele;

oskab:

kirjeldada, selgitada ja kasutada äritegevusele kohaseid eetilisi kontseptsioone,

diskuteerida eetilise probleemide ja dilemmade üle,

kaaluda eetilisi valikuid ning langetada eetiliselt põhjendatud otsuseid,

järgida ameti- või kutse-eetika norme,

käituda eetiliselt ja arvestada organisatsiooni liikmete eetiliste õiguste ja kohustustega.

5. Hindamine

Hinnatakse:

eetiliste kontseptsioonide tundmist (suuline esitlus),

oskust rakendada eetilisi printsiipe konfliktsituatsioonide analüüsimisel (suuline

esitlus),

oskust probleemi püstitada, analüüsida, lahendada (suuline esitlus),

eetilisest vaatevinklist lähtuva otsuse vastuvõtmist (kirjalik kodutöö).

MAJANDUSÕPETUS I

2 õn

T-1,5õn, PT-0,5 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab majanduse põhimõisted, tunneb majanduses

toimivaid protsesse ja nende tekkepõhjuseid, turumajanduse toimemehhanisme ja

seaduspärasusi ning oskab näha seoseid majanduslike probleemide ja majandusteooria vahel,

lahendada oma äritegevuses ette tulevaid probleeme kasutades majanduslikku loogikat.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MAJANDUSTEOORIA JA MIKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED NING

UURIMISMEETODID. Majandusteooria ja -analüüsi põhimõisted, ressursside nappus,

tootmistegurid, alternatiivkulu.

3.2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE. Turumehhanism, elastsus.

16

3.3. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE. Maslow vajaduste hierarhia, turunduslik

ostukäitumine, tarbija ratsionaalne käitumine.

3.4. TOODETE PAKKUMINE. Ettevõtte kulud, tulud ja kasum, lühi- ja pikk periood

tootmises, piirkulu ja piirtulu analüüs, kasumilävepunkt, mastaabiefekt, kasumi

maksimeerimine.

3.5. KONKURENTSIMUDELID. Täielik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol,

monopol, sisenemis- ja väljumisbarjäärid.

3.6. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG. Tööjõu-, kapitali-, maaturg.

3.7. RIIGI ROLL MAJANDUSES. Välismõjud, turuhäired, ebavõrdsus.

3.8. MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED JA UURIMISMEETODID.

Majandustsüklid, kogunõudlus ja -pakkumine.

3.9. TÖÖHÕIVE JA TÖÖTUS. Töötuse liigid ja põhjused, tööpoliitika.

3.10. INFLATSIOON. Inflatsioon, hinna- ja tarbijahinnaindeks, inflatsioonimäär, inflatsiooni

liigid.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

majandusalaseid põhimõisteid,

majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid,

riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi,

turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi;

oskab:

iseseisvalt leida ja ära kasutada majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist informatsiooni,

analüüsida esmaseid majandusnähtusi, kasutades uuritava kirjeldamiseks verbaalseid,

graafilisi ja loogilisi majandusmudeleid,

näha üksikute majandusnähtuste seost majanduse kui tervikuga,

näha seoseid majanduslike probleemide ja majandusteooria vahel,

lahendada probleeme, kasutades probleemide lahendamiseks majanduslikku loogikat.

5. Hindamine

Hinnatakse:

hinnatakse mikro- ja makroökonoomika põhimõistete tundmist (kontrolltöö – 30%),

turumajanduse seaduspärasuste tundmist (kontrolltöö – 20%),

majanduselu üldiste seaduspärastuste tundmist (kontrolltöö – 20%),

majandusteooriast kui mõtteviisist ja loogikasüsteemist arusaamist (suuline esitlus –

10%),

aines õpitu ärakasutamiseks oma seiskohtade argumenteeritud põhjendamisoskust

(suuline esitlus – 10%),

turumajanduses toimivate seaduspärasuste selgitamisoskust (suuline esitlus – 10%).

17

ÕIGUSÕPETUS I 2õn

T-1,5 õn PT 0,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad oskuse järgida õiguse üldisi põhimõtteid ja

head tava, leida ning lugeda seadusi, mis reguleerivad töösuhteid ja ettevõtjate ärialast

tegevust.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 ÕIGUSE ÜLDALUSED. Õiguse mõiste ja reguleerimine, Eesti Vabariigi õigussüsteem.

Tsiviil- ja võlaõigus. Asjaõigus.

3.2 ÄRIÕIGUS. Äriseadustik, ühinguõigus; Äriregister. Äriühingud. Äriühingute asutamine,

ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, likvideerimine. Konkurentsi reguleerimine.

3.3 TÖÖÕIGUS. Tööleping; töö- ja puhkeaeg; puhkus; töötasu; distsiplinaarkaristus;

kollektiivleping ja kollektiivne töötüli; töökaitse; Tööandja kohustused; töövõtja kohustused;

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

õiguse põhimõisteid ja õigussüsteemi,

äritegevuseks vajalikke seadusi, eelkõige äriseadustikku,

tööseadusandlust;

oskab:

leida kehtivaid seadusi ja neid lugeda,

orienteeruda äri- ja tööõiguse valdkonnas,

koostada lihtsamaid ärivaldkonna lepinguid,

õigusteadlikult käituda ja pidada kinni heast tavast,

vajadusel küsida õigusalast nõu.

5. Hindamine

Hinnatakse:

õigusalaste terminite ja mõistete tundmist (kontrolltöö - 60%),

seaduste leidmise ja lugemise oskust (praktiline töö – 20%),

lihtsamate lepingute koostamise oskust (praktiline töö – 20%).

18

ETTEVÕTLUSE JA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED

2 õn T-1 õn, PT-1õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi ettevõtte loomise ja tegutsemise

alustest ning seda toetavatest tugisüsteemidest, EV Äriseadustikus sätestatud

ettevõtlusvormidest, ettevõtte tulude tekkimisest ja tegevusega seotud kulude liikidest ning

käitumisest, ettevõtte rajamise etappidest, äriidee püstitamisest, äriplaani olemusest ja selle

koostamise põhimõtetest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Majanduse ja turunduse alused.

3. Õppesisu

3.1 ETTEVÕTLUSE ALUSED. Mõisted ettevõtlus, ettevõte ja ettevõtja. Ettevõtluse areng ja

arendamine Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus. Ettevõtja omadused ja ettevõtlikkus.

Ettevõtte loomisprotsess. Ettevõtlust toetavad tugisüsteemid ja rahastamisvõimalused.

Ettevõtlusvormid: FIE, äriühingud. Asutamisdokumendid. Ettevõtte alustamine: ettevõtte

asutamine; rahastamine, personali komplekteerimine, materiaalsete ressurssidega

varustamine. Ettevõte tegevuskeskkond: tegevusala, asukoht, riskitegurid.

Konkurentsivõimelisuse hindamine. Ettevõtte elutsükkel ja kasv. Ettevõtte tegevuse

lõpetamine.

3.2 ETTEVÕTTE RAJAMISE ETAPID. Planeerimisetapp; ettevalmistav etapp; tegevuse

alustamise etapp; ettevõtte elutsükkel ja kasv; ettevõtte tegevuse lõpetamine sõltuvalt

ettevõtlusvormist.

3.3 TURG JA TOOTED. Äriidee. Sihtturg ja kliendid. Tooted, teenused ja kaubad. Turu

nõudlus ja pakkumine. Marketing ja reklaam. Toote müügihind.

3.4.ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD. Ettevõtte tulud, kulud ja nende liigitamine; toote

müügihinna ja omahinna kalkuleerimine.

3.5 ÄRIPLAAN. Äriidee. Äriplaani koostamise eesmärgid, struktuur, koostamise põhimõtted.

Äriplaani rahastamisallikad.


teab ja tunneb:

ettevõtlusvorme ja valikukriteeriume,

ettevõtte asutamisdokumente ja registreerimise korda,

ettevõtluse tugisüsteeme ja rahastamisvõimalusi,

äriplaani koostamise põhimõtteid,

ettevõtte riskitegureid ja pankrotipõhjuseid;

oskab:

analüüsida ennast ettevõtja jaoks vajalikest isikuomadustest lähtuvalt,

oskab koostada ettevõtte asutamise dokumente,

oskab alustada tegevust ettevõtjana, FIE-na,

hinnata turu nõudluse ja pakkumise situatsiooni,

püstitada ja sõnastada äriideed,

analüüsida ja hinnata äriidee konkurentsivõimelisust,

hinnata ettevõtte tegevuse riskitegureid,

19

koostada lihtsamat äriplaani.

5. Hindamine

Hinnatakse:

ettevõtlusvormide tundmist (kontrolltöö – 25%),

äriidee sõnastamise oskust (kontrolltöö – 25%),

lihtsama äriplaani koostamise oskust (äriplaan – 50%).

TURUNDUSE ALUSED 1 õn T-0,5õn, PT-0,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi ja oskusi turunduse põhialustest,

sealhulgas sihtturu valikust, turundusmeetmestiku olemusest ning evitamisega seonduvast.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Majandusõpetuse alused

3. Õppesisu

3.1 TURUNDUSE ROLL ETTEVÕTTES. Turunduse olemus, vajadus, turundustegevused

ettevõttes, turundusmeetmestik.

3.2 TURUNDUSKESKKOND. Ettevõtte sisekeskkond, mikro- ja makrokeskkond.

3.3 TARBIJAKÄITUMINE. Tarbija tunnused, ostuotsustusprotsess, tarbijakäitumise mõjurid,

lõpp- ja äritarbija.

3.4 TURU SEGMENTEERIMINEMINE JA TOOTE POSITSIONEERIMINE. Turu mõiste,

segmenteerimise alused, toote positsioneerimise mõiste, hinna-kvaliteedi positsioonikaart.

3.5 TOODE JA KAUBAMÄRK. Toote, kaubamärgi ja brändi mõiste ning liigitus, kauba ja

teenuse olemus ning erinevused, toote elutsükkel.

3.6 TURUNDUSUURINGUD. Uuringute liigid, ülesanded, etapid.

3.7 HINNAKUJUNDUS. Hind ja selle kujunemine.

3.8 MÜÜGITOETUS. müük, strateegiad, taktikad, reklaam, müügitoetus.

3.9 TURUSTUS. Turunduskanali valik.


teab ja tunneb:

turunduse põhimõisteid,

turunduskeskkonna elemente, nende võimet mõjutada ettevõtte tegevust,

turundusmeetmestiku elemente,

turundusuuringu olemust, liike ja vajadust,

reklaami olemust ja liike,

müügistrateegiaid ja -taktikaid ning müügi korraldamise põhivõtteid;

oskab:

segmenteerida ja valida turgu,

uurida tarbija vajadusi ja ostukäitumist,

kirjeldada probleemi,

aidata kaasa müügitoetuseürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele,

20

koostada lihtsamat reklaamteksti,

sooritada konkreetseid müügitehinguid (taktikaline tasand).

5. Hindamine

Hinnatakse:

turunduse põhimõistete tundmist (kontrolltöö – 30%),

turunduskeskkonna analüüsimise oskust (kirjalik töö – 20%),

situatsioonülesannete lahendamise oskust (suuline esitlus – 20%),

lihtsama reklaamiteksti koostamise oskust (kodutöö – 20%).

RAAMATUPIDAMISE ALUSED 2 õn

T-1 õn, PT-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised ja oskused majandusarvestuse

korraldamisest ettevõttes ning kassapõhise ja tekkepõhise raamatupidamise arvestuse

põhitõdedest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. RAAMATUPIDAMISE OLEMUS JA PÕHIMÕISTED. Majandusarvestuse süsteem,

selle tähtsus ja ülesanded, arvestuse korraldamine ettevõttes, majandusinformatsiooni

kasutajad, raamatupidamiskohustus, raamatupidamise meetodid, raamatupidamise sise-

eeskiri.

3.2. KASSAPÕHINE RAAMATUPIDAMINE. Majandustehingute dokumenteerimine ja

dokumendikaustad, päevaraamat, kulude ja tulude arvestus, FIE maksuarvestused ja

vastavad deklaratsioonid, FIE aruandlus. FIE tegevuse lõpetamise alused ja kord.

3.3.TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE. Ettevõtte varad ja varade moodustamise

allikad, bilansi mõiste ja struktuur, bilansimuutused, kontode olemus ja ülesehitus,

kontoplaan, kahekordne kirjendamine, lausend, majandustehingute dokumenteerimine ja

registreerimine arvestusregistrites, inventeerimine, finantsaruanded, majandusaasta

aruanne.

3.4.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMIST JA ARUANDLUST REGULEERIVAD

ÕIGUSAKTID. Raamatupidamise seadus, raamatupidamise toimkonna juhendid,


teab ja tunneb:

raamatupidamise terminoloogiat,

raamatupidamise arvestust reguleerivaid õigusakte,

kassapõhise ja tekkepõhise raamatupidamise põhimõtteid,

finantsaruannete koostamise aluseid,

majandusaasta aruande koostamise põhimõtteid;

oskab:

koostada algdokumente (arve, order),

21

teostada lihtsamaid raamatupidamiskandeid,

teostada kassapõhist raamatupidamist,

koostada FIE finantsdokumente.

5. Hindamine

Hinnatakse:

arvestuse põhitõdede tundmist (kontrolltöö – 40%),

algdokumendi koostamise oskust (kontrolltöö – 20%),

raamatupidamiskannete teostamise oskust (kontrolltöö – 20%),

FIE finantsdokumentide koostamise oskust (kontrolltöö – 20%),.

SUHTLEMISÕPETUS II 1 õn

T -0,5õn, PT -0,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad suhtlemise ja klienditeeninduse aluste

põhiseisukohad ja oskavad neid oskuslikult rakendada tööalases rollikäitumises suheldes nii

töötajate, klientide kui avalikkusega.


3. Õppesisu

3.1 AVALIK SUHTLEMINE. Avaliku suhtlemise vormid. Suuline ja kirjalik suhtlemine.

Ametlikud teated.


teab ja tunneb:

tänapäevaseid suhtlemisviise, erinevaid suhtlemisvorme ja -tasandeid,

avaliku suhtlemise eriomadust ja vajadust,

teenindussuhtlemise põhimõtteid, teenindushoiakuid ja nendel põhinevaid

käitumisviise;

oskab:

kasutada tänapäevaseid suhtlemisoskusi (kontakti loomine, aktiivne kuulamine,

enesekehtestamine),

konflikte ennetada ja konstruktiivselt lahendada,

suhelda korrektselt avalikkusega,

suhelda korrektselt ja efektiivselt klientidega,

kasutada erinevaid müügitehnikaid.

5. Hindamine

Hinnatakse:

suhtlemise ja klienditeeninduse aluste põhimõistete ja seisukohtade tundmist

(kontrolltöö, mis moodustab 60 % hindest)

22

praktiliste ülesannete lahendamise oskust (e-õppe ülesannete lahendamine 20% ja

suhtlemistreeningud 20%).

ARVUTIKASUTUS 1 õn

T-0,5 õn, PT-0,5 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab projekteerida lihtsat andmebaasi, kasutada andmebaasi

rakendusi, koostada esitlust ja seda ettekanda arvutikasutaja AO5 ja AO6 tasemel.

2.Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3.Õppesisu

3.1 ANDMEBAASID

3.2 ESITLUSTARKVARA. Esitlustarkvara kasutamine personaalarvutil. Esitluse loomine,

kujundamine ning selle ettevalmistamine levitamiseks ja esitamiseks. Graafika ja

diagrammide, samuti slaidiseansi efektide kasutamine. Esitluse koostamise stiilinõuded.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

kasutada internetti, leida infootsingumootorite abil infot,

koostada esitlust ja seda ette kanda kasutades PowerPoint programmi,

oskab projekteerida lihtsat andmebaasi ja kasutada andmebaasirakendusi

5. Hindamine

Hinnatakse:

lihtsa andmebaasi koostamist (30%)

esitluse esitamisoskust (- 20%),

nõuetekohaselt vormistatud esitluse koostamise oskust arvutil (praktilised tööd –

30%),

arvuti ja tarkvara käsitsemise oskust (– 20%).

MAJANDUSÕPETUS II

1 õn

T-0,75õn, PT-0,25 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab teemadega seotud põhimõisteid ja seaduspärasusi

ning oskab näha seoseid käsitlevate teemade ja äritegevuses ettetulevate probleemide

vahel.

23


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE. Sisemajanduse ja rahvuslik

koguprodukt, SKP arvutamise meetodid, ostujõupariteet.

3.2 TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE. Tarbimis- ja

säästmisfunktsioon, investeeringute liigid, majanduslik tasakaal.

3.3 RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA. Riiklikud regulatsioonid ja eelarve

majandusprotsesside mõjutajana.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid,

riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi,

turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi;

oskab:

iseseisvalt leida ja ära kasutada majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist informatsiooni,

analüüsida esmaseid majandusnähtusi, kasutades uuritava kirjeldamiseks verbaalseid,

graafilisi ja loogilisi majandusmudeleid,

näha üksikute majandusnähtuste seost majanduse kui tervikuga,

näha seoseid majanduslike probleemide ja majandusteooria vahel,

lahendada probleeme, kasutades probleemide lahendamiseks majanduslikku loogikat.

5. Hindamine

Hinnatakse:

hinnatakse mikro- ja makroökonoomika põhimõistete tundmist (kontrolltöö – 30%)

turumajanduse seaduspärasuste tundmist (kontrolltöö – 20%)

majanduselu üldiste seaduspärasuste tundmist (kontrolltöö – 20%)

aines õpitu ärakasutamiseks oma seiskohtade argumenteeritud põhjendamisoskust

(suuline esitlus – 20%)

turumajanduses toimivate seaduspärasuste selgitamisoskust (suuline esitlus – 10%)

ORGANISATSIOONI JUHTIMINE

6 õn

T-4 õn, PT-2 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse et õppijad omandavad teadmised organisatsioonist, selle juhtimisest,

oskavad töötada organisatsioonis, tunnevad organisatsiooni juhtimise ja personalijuhtimise

üldpõhimõtteid, teavad ja tunnevad projektitöö põhimõtteid, tulevad toime lihtsamate

projektide juhtimisega ja/või osalemisega projektitöös.


Suhtlemise moodul.

24

3. Õppesisu

3.1 ORGANISATSIOON JA KESKKOND. Organisatsiooni mõiste, eesmärgid, ülesehitus.

Sise- ja väliskeskkond. Juhtimiskoolkonnad ja juhtimisteooriad.

3.2 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. Organisatsiooni liikmed. Suhtlemine

organisatsioonis. Organisatsioonikultuur. Motivatsioon. Rühmad organisatsioonis.

Rühmaprotsessid. Meeskonnatöö.

3.3 JUHT JA JUHTIMINE. Juhi isikuomadused, rollid ja ülesanded. Juhtimisstiilid.

Juhtimistasandid. Liidriks olek ja eestvedamine.

3.4 JUHTIMISTEGEVUSED. Otsustamine, organiseerimine, planeerimine, kontrollimine,

kooskõlastamine. Tootmise, teeninduse ja kaubanduse juhtimise iseärasused.

3.5 ORGANISATSIOONI ARENDAMINE. Muudatuste juhtimine. Õppiv organisatsioon.

Kvaliteedijuhtimine. Multikultuurse ettevõtte arendamise iseärasused.

3.6 PERSONALIJUHTIMINE. Personali planeerimine. Töö analüüs. Värbamine ja valik.

Hindamine. Koolitus ja arendamine. Töökohtade hindamine. Töötasu ja palgapoliitika.

Töösuhted.

3.7 PROJEKTIJUHTIMINE. Projekti mõiste ja liigid. Eesmärgid ja lähteülesanne. Projekti

eelkavandamine. Alternatiivsete lahendusvariantide väljatöötamine. Teostatavuse

hinnang. Projektijuht ja meeskond. Projektitöö vahendid. Nõupidamised. Probleemide

lahendamise tehnikad. Teavitamine ja infovahetus. Projekti lõpetamine, tulemuslikkuse

hindamine. Lõpptulemuste analüüs.


teab ja tunneb:

tänapäevaseid organisatsiooni- ja juhtimisteooriaid,

motivatsiooni olemust ja inimese käitumise mõjutamise viise,

rühmatööd ja selle iseärasusi,

organisatsiooni arendamise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid,

personalijuhtimise üldmõisteid,

projektitöö põhimõtteid ja -mõisteid,

projektijuhi töö ülesandeid;

oskab:

kirjeldada organisatsioonikäitumise ja juhtimise probleeme,

analüüsida praktilisi juhtumeid,

osaleda rühma- ja meeskonnatöös,

planeerida ja korraldada oma ja rühma tööd,

korraldada ja teostada lihtsamaid personalivaldkonna töid,

formuleerida määratleda probleeme ja teha valikuid lahendusvariantide vahel,

leida vajalikku informatsiooni projektide ja fondide kohta,

koostada projektikavandit, eelarvet, aruannet,

analüüsida projekti tulemusi.

5. Hindamine

Hinnatakse:

juhtimise ja organisatsiooni põhimõistete tundmist (testid ja praktilised ülesanded –

40%),

situatsiooniülesannete analüüsimise ja lahendamise oskust (praktiline töö – 40%) ,

projektide koostamisega seotud praktilisi oskusi (praktiline töö – 20%).

25

TURUNDUS 3 õn

T-2õn, PT-1õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised ja oskused töötamiseks peamistes

ettevõtte turundustegevuse valdkondades, tegelemiseks turuanalüüsi, tootearenduse ja

hinnakujunduse vallas.

Nõuded mooduli alustamiseks

Turunduse alused, raamatupidamise aluste, juhtimisarvestus ja analüüs

3. Õppesisu

3.1.TOOTEARENDUS. Tootearenduse olemus, vajadus ja etapid.

3.2.TURUANALÜÜS. Konkurentsi- ja kliendianalüüs. Esmased ja teisesed andmed.

3.3.HINNA KUJUNDAMINE. Hinnaotsuse mõjurid, hinnakujundamise etapid,

hinnaeesmärgid, hinnakujundamise meetodid (kulukeskne, tarbijakeskne,

konkurentsikeskne meetod), hinnapoliitika e hinnastrateegia ja -taktika.

3.4.MÜÜGITOETUS. Müügitoetuse strateegiad (tõmbe- ja tõukestrateegia), planeerimine

(eesmärgid, kulud, eelarve, toetusmeetmestik) ja tulemuslikkuse/efektiivsuse analüüs

3.5.TURUNDUSE JUHTIMINE. Turunduse juhtimise olemus ja protsess, turuosa, SWOT

analüüsi põhimõtted.

3.6.KAUBAMÄRK JA BRÄND. Kaubamärgi ja brändi olemus, funktsioon ja väärtus.

Frantsiis ja frantsiisileping.

3.7.TURUNDUSPLAAN. Turundusplaani vajadus, olemus ja sisu.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

ettevõtte turundustegevuse planeerimist ja toimimist,

tootearenduse vajadust ja selle elluviimise etappe,

esmaste ja teiseste andmete kogumise meetodeid ning allikaid,

toote hinnakujunduse põhimõtteid ja meetodeid,

hinnapoliitika kujundamise põhialuseid,

kaubamärgi ja brändi olemust, funktsiooni, väärtust,

frantsiisilepinguga töötamise aluseid,

turundusplaani vajadust olemust ja sisu,

müügitoetuse strateegiaid,

müügitoetuse planeerimise etappe,

turunduse juhtimise olemust ja protsessi;

oskab:

koguda ja süstematiseerida ettevõttes kasutatavat turundusinfot,

koguda ja analüüsida teiseseid andmeid,

kirjeldada oma klienti(e), teostada kliendianalüüsi, luua lihtsamat kliendiandmebaasi,

määratleda konkurente,

algtasemel tasemel kujundada toote müügihinda,

algtasemel planeerida müügitoetust ja analüüsida müügitoetuse efektiivsust,

26

koostada algtasemel turundusplaani (müügiprognoos ja kulud),

hinnata toote tugevusi ja nõrkusi.

5. Hindamine

Hinnatakse:

situatsiooniülesannete lahendamise oskust (praktilised ülesanded – 20%),

teiseste andmete kogumise oskust (praktilised ülesanded – 20%),,

olemasoleva info põhjal järelduste tegemise oskust (praktilised ülesanded – 20%),

müügihinna kujundamise oskust (praktilised ülesanded – 20%),

müügitoetuse planeerimise oskus (praktilised ülesanded – 20%).

27

MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS II 5 õn

T-3 õn, PT-2 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised ja oskused juhtimisarvestuse

olemusest ja eesmärkidest, ettevõtte kulude liigitamisest ja käitumisest

finantsraamatupidamise andmete registreerimise, töötlemise ja kokkuvõtmise oskustest käsitsi

ja arvutil; juhtimisotsuste tegemise alustest, eelarvestamist, finantsaruannete analüüsist,

maksusüsteemi alustest; ettevõtte tulude ja kulude maksustamisest; maksumaksja õigustest ja

kohustustest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Majanduseõpetus, ettevõtlus ja raamatupidamise alused.

3. Õppesisu

3.1 KÄIBEVARADE ARVESTUS. Raha ja pangakontode arvestus; aktsiate ja väärtpaberite

arvestus; ostjatelt laekumata arvete ja ebatõenäoliselt laekuvate arvete arvestus, muude

lühiajaliste nõuete arvestus, varude arvestus

3.2 PÕHIVARADE ARVESTUS. Põhivara liigitus, materiaalse põhivara ja immateriaalse

põhivara ning kinnisvarainvesteeringute arvestus; kulumi arvestus; pikaajaliste

finantsinvesteeringute arvestus

3.3 KOHUSTUSTE ARVESTUS. Lühiajaliste ja pikaajaliste laenude arvestus, arveldused

tarnijatega; viitvõlgade arvestus; maksuvõlgade arvestus;

3.4 OMAKAPITALI ARVESTUS. Omakapitali moodustamine; arveldused aktsionäridega;

ülekursi arvestus; omaaktsiate arvestus, omakapitali suurendamise ja vähendamise

arvestus, reservkapitali arvestus

3.5 TULUDE JA KULUDE ARVESTUS. tulude ja kulude liigitus, tulemiarvestus

3.6 RAAMATUPIDAMINE PERSONAALARVUTIL. Infotehnoloogia rakendamine

igapäevases töös; programmi installeerimine; andmebaasi üldandmete loomine, kontode

loetelu; majandustehingute registreerimine; arvestusperioodi aruandlus

3.7 JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID. Juhtimisarvestuse olemus,

juhtimisarvestus ja finantsarvestus erinevused ning korraldamine ettevõttes.

3.8 KULUDE LIIGITAMINE. Kulu mõiste, liigitamine, kajastamine, seos tegevusmahuga,

kirjendamine kuluobjektile, liigitamine ettevõtte juhtimise seisukohalt.

3.9 KULUDE KÄITUMINE. Muutuv- ja püsikulud, astakkulud, segakulud, nende analüüs ja

prognoosimine, kulude liigitamise probleemid.

3.10KULU-MAHT-KASUM ANALÜÜS. Kasumilävi ja piirkasum, KMK-analüüsi

meetodid, sihtkasumi saamiseks vajalik müügikäive ja -maht, ohutusvaru,

tegevusvõimendus, kassapõhine kasumilävi.

3.11JUHTIMISOTSUSED. Olulised ja ebaolulised kulud, juhtimisotsuste langetamine.

3.12EELARVESTAMINE. Plaanide ja eelarvete koostamise eesmärgid, ettevõtte koondplaan.

3.13FINATSARUANNETE ANALÜÜS. Majandusanalüüsi olemus, ettevõtte aastaaruanne

infoallikana; finantsaruannete analüüsimeetodid.

3.14RAHA AJAVÄÄRTUS JA INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE.

3.15MAKSUSÜSTEEMI ALUSED. Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused,

riiklikud ja kohalikud maksud.

3.16MAKSUMAKSJA. Maksukohustuslane ja tema registreerimine, õigused ja kohustused.

3.17MAKSUHALDUR. Maksuhaldurid Eestis, nende õigused, kohustused ja vastutus

28

3.18MAKSUDE DEKLAREERIMINE. Maksukohustuslase deklaratsioon, maksuotsus.

3.19MAKSUNÕUETE TÄITMINE. Maksunõude tasumine ja tagastamine,

tasaarvestamine, ajatamine, korrigeerimine ja intress, maksuvõla tagatis, sanktsioneerimine,

karistused, maksuvaidlused.

3.20ETTEVÕTLUSE TULUDE JA KULUDE MAKSUSTAMINE. Tulumaks, sotsiaalmaks,

pension ja ravikindlustus, töötuskindlustuse makse, käibemaks, erisoodustused ja nende

maksustamine, FIE maksustamine, maksud ettevõtluse kuludena. Kohalikud maksud.

3.21ETTEVÕTJA JA MAKSUAMET. Deklaratsioonid, maksumaksja dokumentide

kontrollimine ja küsitlemine, revisjonivestlus ja -akt, maksuotsuse vaidlustamine.


teab ja tunneb:

finantsraamatupidamise põhimõisteid,

raamatupidamisarvestuse meetodeid ja võtteid,

nõuete arvestust,

laoarvestust,

palgakorralduse süsteeme,

kohustuste arvestust,

omakapitali arvestust,

juhtimisarvestuse olemust ja eesmärke,

kulude liigitamist ja käitumist,

KMK-analüüsi,

juhtimisotsuste langetamise põhimõtteid,

eelarvete koostamise eesmärke ja ettevõtte koondplaani,

majandusanalüüsi põhimõisteid,

finantsaruannete analüüsi meetodeid,

suhtarve,

raha ajaväärtuse põhimõisteid ja investeeringute eelarvestamise põhimõtteid,

maksusüsteemi aluseid,

maksukohustuslaseks registreerimist,

maksukohustuslase õigusi ja kohustusi,

maksuhalduri ülesehitust,

maksude deklareerimise korda,

maksunõuete täitmist ja maksuvaidluste lahendamise korda,

ettevõtluse tulude ja kulude maksustamist,

FIE maksustamist,

deklaratsioonide koostamist ja esitamist,

maksumaksja ja maksuameti omavahelist suhtlemist;

oskab:

rakendada raamatupidamise seadust ning toimkonna juhendeid,

koostada finantsraamatupidamise dokumente ja registreid,

rakendada varude hindamismeetodeid,

arvele võtta põhivara ja arvestada kulumit,

arvestada töötasu, lisatasusid, puhkusetasu ja töölähetuse hüvitisi,

sisestada ja töödelda algdokumentide andmeid personaalarvutil,

liigitada ettevõtte kulusid,

leida kasumilävi ja piirkasumit,

29

arvestada sihtkasumi saamiseks vajalikku müügimahtu,

leida ohutusvaru,

arvestada tegevusvõimendust,

langetada elementaarseid juhtimisotsuseid,

koostada ettevõtte koondplaani,

bilansi ja kasumiaruannete põhjal leida suhtarve,

hinnata investeeringu tasuvust,

oskab arvestada makse,

täita deklaratsioone.

5. Hindamine

Hinnatakse:

finantsraamatupidamise põhimõistete tundmist (kontrolltöö ja praktiline töö – 25%),

raamatupidamise süsteemist arusaamist (praktiline töö – 5%),

oskust rakendada finantsarvestuse teoreetilisi teadmisi näidisettevõtte baasil (praktiline

töö – 20%),

oskust koostada finantsdokumente ja kirjendada majandustehinguid (praktiline töö –

5%),

oskust koostada raamatupidamise aruandeid (praktiline töö – 5%) ,

kulude liigitamise oskust (praktiline töö – 5%),

KMK analüüsi kasutamise oskust (praktiline töö – 5%),

lihtsamate juhtimisotsuste langetamise oskust (praktiline töö – 5%),

suhtarvude leidmist (praktiline töö – 5%),

tasuvuse arvestamist (praktiline töö – 5%),

maksustamisele kuuluvate tulude ja kulude tundmist (praktiline töö – 5%),

oskust arvestada makse (praktiline töö – 5%),

oskust täita deklaratsioone (praktiline töö – 5%).

ÄRIPLAAN 2 õn

T-0,5 õn, PT-1,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi ettevõtte äriplaani koostamisest ja

rahastamise võimalustest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Majandusõpetus ja ettevõtlus.

3. Õppesisu

3.1 ÄRIPLAANI OLEMUS JA TÄHTSUS ETTEVÕTTES. Nõuded heale äriplaanile;

äriidee ja selle püstitamine; ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid; äriplaani struktuur

ja selle erinevused rahastajate lõikes.

3.2 TURG JA TOOTED. Äriidee. Sihtturg ja kliendid. Tooted.

30

3.3 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE. Äriplaani koostamine sõltuvalt erinevate rahastajate

nõuetest; äriideede sõelumine; väljavalitud äriidee põhjal äriplaani sõnalise osa

koostamine; äriplaani maksumuse ja ressursside kavandamine; äriplaani finantsosa

koostamine sh ettevõtte kavandatavad tulud-kulud; äriplaani lisad ja nende koostamine;

äriplaani tasuvuse hindamine; äriplaani realiseerimine ja kontroll ning saavutatud

eesmärkide hindamine.

3.4 ETTEVÕTTE RAHASTAMISE VÕIMALUSED. Tööhõiveametite kaudu eraldatav

stardikapital, EAS-stardiabi, pangalaen, riskikapital jne. Ettevõtlust toetavad

tugisüsteemid, erinevad ettevõtlustoetused ja nende taotlemise võimalused.


teab ja tunneb:

ettevõtte rahastamise võimalusi,

sihtturgu;

äriplaani olemust ja tähtsust ettevõttes,

nõudeid heale äriplaanile,

äriplaani struktuuri erinevused erinevate rahastajate jaoks,

äriplaani koostamise põhimõtteid;

oskab:

püstitada äriideed, ettevõtte missiooni, visiooni ja eesmärke,

planeerida äriplaani sõnalist ja finantsosa,

koostada valitud äriidee jaoks etteantud struktuuri järgi lihtsamat äriplaani,

arvestada äriprojekti esialgset maksumust ja hinnata selle tasuvust.

5. Hindamine

Hinnatakse:

oskust püstitada äriideed, missiooni, visiooni ja eesmärke (praktiline töö – 20%),

oskust arvestada äriplaani maksumust ja kasumlikkust (praktiline töö – 20%),

oskust koostada äriplaani (praktiline töö – 60%).

EESTI MAJANDUS 1 õn

T- 0,75õn, P- 0,25

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi orienteerumaks tänapäevases Eesti

majanduskeskkonnas; oskavad leida olulist informatsiooni Eesti majanduse kohta, seda

kriitiliselt analüüsida ja oskuslikult kasutada, näha Eestit osana maailma ja Euroopa Liidu

majandusest; tunnevad kaasaegseid arengutrende ja nende mõju Eesti majandusele ning

oskavad hinnata Eesti arenguvõimalusi rahvusvahelises tööjaotuses.


3 Õppesisu

31

3.1 SÄÄSTLIK ARENG. Loodusressursid: ammenduvad ja ammendamatud, taastuvad ja

taastumatud. Loodusressursside säästliku kasutamise põhimõtted. Säästlik mõtteviis

majandustegevuses. Ökoloogilise moderniseerimise teooria. Agenda 21

3.2 TÖÖJÕUD. Eesti rahvastikuprotsessid. Rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku

struktuur. Rahvastikupoliitika. Tööhõive. Tööjõud. Tööpuudus. Rahvastiku kihistumine.

3.3 MAJANDUS. Majandustegevuskategooriad. Eesti majandusharud. GNP ja SKP.

Innovatsioon. Toote arendus

3.4 REGIONAALSED ERINEVUSED. Eesti jaotamine erinevateks regioonideks.

Haldusreform. Regionaalpoliitika. Investeerimiskliima.

3.5 RAHVUSVAHELINE MAJANDUS JA EESTI. Rahvusvaheline majandus. Maailma

riigid ja nende rühmitamine. Absoluutse eelise printsiip. Välismajandussidemed.

Rahvusvaheline koostöö. Rahvusvahelised firmad.

3.6 EESTI JA EUROOPA LIIT.


teab ja tunneb:

Eesti majanduse hetkeseisu ja arengutrende,

Eesti osa rahvusvahelises majanduses ja Euroopa Liidus;

oskab:

leida ja analüüsida majandusalast informatsiooni,

suhtuda kriitiliselt majandusalastesse kirjutistesse,

koostada ja esitada majandusalaseid ettekandeid ja sõnavõtte.

5. Hindamine

Hinnatakse:

teoreetiliste majandusalaste teadmiste taset (kontrolltöö – 60%)

majandusalase teksti koostamise ja arusaamise oskust (praktiline töö – 40%).

RAHA JA PANGANDUS 1 õn

T-0,75 õn P- 0,25 õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppijad tunnevad raha olemust ja funktsioone, finantsvahenduse

olemust ning panganduse osa ja selle mõju äritegevusele.


Majandusõpetuse moodul

3. Õppesisu

3.1 RAHA. Raha, selle omadused, kvaliteedinõuded, funktsioonid ja liigid, raha emissioon.

Valuutad. Rahasüsteemid.

3.2 FINANTSVAHENDUS. Finantsvahenduse valdkonna ettevõtjad, finantsturg. Keskpanga

funktsioonid, raharingluse ja pangandussüsteemi reguleerimine. Finantsjärelvalve.

3.3 PANGANDUS. Pankade tekkimine, funktsioonid, tooted / teenused, laenugraafik.

32

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

raha olemust ja funktsioone,

finantsvahendustegevuse järelvalve institutsioone,

pangasüsteemi, selle arengut ja funktsioone,

laenulepingute liike, nende kasutamise eeliseid ja puudusi;

oskab:

kasutada pangateenuseid, sh hoiustamine, laenamine, arveldamine,

koostada laenu- ja intressimaksete arvutusi, koostada laenu tagasimaksegraafikut.

5. Hindamine

Hinnatakse:

põhimõistete tundmist (kontrolltöö – 60%),

laenamise ja hoiustamise ülesannete lahendamise oskust (praktiline töö – 40%).

LOGISTIKA 1õn

T-0,75 õn, P- 0,25 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse et õppijad omandavad teadmisi ja oskusi logistika olemusest ja

põhimõtetest, erinevatest logistika liikidest, mida on võimalik teadlikult ja oskuslikult

rakendada erinevates äriettevõtetes organisatsiooniliste eesmärkide realiseerimisel.


Majandusõpetus, turunduse alused, majandusmatemaatika ja statistika

3. Õppesisu

3.1 LOGISTIKA OLEMUS. Logistika olemus ja seosed ettevõtte tegevustega,

uurimisobjektid. Logistika kui konkurentsieelise saavutamise vahendina.

3.2 LIHTSUSTATUD LOGISTILINE KETT. Logistika eesmärk, tegevused ja tulemused.

Logistiliste kulude optimeerimine.

3.3 INTEGREERITUD LOGISTIKA. Integreerumise trendid, tarneahel.

3.4 HANKELOGISTIKA. Hankelogistika olemus, eesmärgid, varustuse ja vajaduse

planeerimine, varustuse erivormid, tarnijate valik.

3.5 MATERJALILOGISTIKA. Tootmise planeerimine, materjalide juhtimine

tootmisprotsessis.

3.6 JAOTUSLOGISTIKA. Füüsilise jaotuse planeerimine, ladustamine, pika- ja lühiajalised

otsused, ladude liigid ja kulud.

3.7 TRANSPORT. Transpordi logistika, transpordisüsteem, transpordi planeerimine, erinevad

transpordiliigid, transiit ja jaotuskeskused.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

logistilise tegevuse eesmärke ja põhimõtteid,

33

logistilisi tegevusi ja nende tulemusi,

hankelogistika planeerimise ja toimimise mehhanisme,

materjalilogistika juhtimise aluseid,

füüsilise jaotuse olemust,

transpordi planeerimise põhimõtteid,

ettevõtte logistilist tegevust;

oskab:

valida tarnijaid vastavalt kriteeriumitele,

kasutada tootmise planeerimisel lihtsamaid meetodeid,

koordineerida lihtsustatud laomajanduse toimimist,

langetada otsuseid transpordi valiku osas.

5. Hindamine

Hinnatakse:

põhimõistete tundmist (kontrolltöö – 60%),

ülesannete lahendamise oskust (praktiline töö – 40%).

INGLISE ÄRIKEEL 2 õn

T-1, 5 õn; P – 0,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad saavutavad inglise ärikeele terminoloogia ja valmisoleku

igapäevaseks suuliseks ja kirjalikuks ärisuhtluseks äriettevõttes ja rahvusvahelises

ettevõtlusruumis.


Eelnevalt läbitud võõrkeelte mooduli inglise keele baasmoodul kesktasemel B1

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS MAJANDUSSE. Erialane terminoloogia.

3.2 ETTEVÕTLUS, JUHTIMINE.

3.3 TÖÖKOHALE KANDIDEERIMINE, PERSONALI VÄRBAMINE.

3.4 TOOTMINE, TURUNDUS, LOGISTIKA.

3.5 MAJANDUSARVESTUS.

3.6 PANK, KINDLUSTUS.

3.7 ÄRISUHTLUS, KULTUURILISED ERINEVUSED.


teab ja tunneb:

inglise ärikeele terminoloogiat ja grammatikareegleid, nende kasutamisel võib aeg-

ajalt esineda keelevääratusi ja mittesüstemaatilisi vigu lauseehituses;

oskab:

kasutada keelt ladusalt ja täpselt mitmesuguste üldiste ja kutsealaste seotud teemade

käsitlemisel,

selgelt ja üksikasjalikult kirjeldada ning teha ettekandeid mitmesugustel teemadel,

34

jälgida sisuliselt ja lingvistiliselt keerukate loengute, aruannete ja teiste erialaste

ettekannete põhisisu,

iseseisvalt lugeda erialaseid tekste kasutades sobivaid abimaterjale,

kiiresti tabada mitmesuguseid teemasid käsitlevate uudiste, artiklite, aruannete sisu ja

olulisemad punkte,

teha kokkuvõtteid mitmetest erialastest tekstidest, kommenteerides neid ja arutledes

eri seisukohtade ja peamiste teemade üle,

kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste mitmesugustel oma valdkonda kuuluvatel

teemadel, sünteesides ja hinnates eri allikatest saadud infot ja argumente.

5. Hindamine

Hinnatakse:

erialase terminoloogia tundmist ja kasutamise oskust,

ärikirjade koostamise oskust,

kirjalike kokkuvõtete tegemise oskust,

adekvaatset ja relevantset väljendusoskust,

grammatiline korrektsust ning suulise ja kirjaliku väljenduse ladusust.

Viiakse läbi 3 kontrolltööd (50%) suuline esitlus (25%) ja kirjalik kodutöö (25%)

MAJANDUSMATEMAATIKA JA STATISTIKA 2 õn

T-1õn, PT-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse et õppijad omandavad majandusmatemaatika ja statistika alased

teadmised ja oskused majandusprobleemide püstitamiseks, analüüsimiseks ja otsuste

langetamiseks.


3. Õppesisu

3.1 PROTSENTARVUTUS. Protsendid. Liht-ja liitintress. Nominaalne ja efektiivne intress.

3.2 LINEAARNE PLANEERIMINE. Graafiline lahendusmeetod. Simpleksmeetod.

Transpordiülesannete lahendusvõtted.

3.3 TÕENÄOSUSTEOORIA. Sündmused ja tõenäosused. Kombinatoorika. Tehted

sündmuste ja tõenäosustega. Tõenäosuste puu. Oodatav väärtus. Otsustamise puu.

Tõenäosusteooria rakendamine majandusprobleemide kirjeldamisel.

3.4 STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS. Statistika põhimõisted, meetodid, andmete

kodeerimine, kokkuvõtt, rühmitamine, andmete esitamine tabelites ja graafiliselt.

Kirjeldav statistika, punkthinnang ja vahemikhinnang, hüpoteeside kontrollimine, nähtuste

vahelised seosed.

3.5 AEGREAD. Juurdekasv, kasvutempo, trend ja prognoosimine.


35

teab ja tunneb:

majandusmatemaatika ja statistika põhimõisteid,

lineaarse planeerimise meetodeid;

oskab:

eristada majanduses esilekerkivaid ülesandeid, mis nõuavad matemaatiliste ja

statistiliste meetodite kasutamist,

püstitada majandusprobleemi, leida nende lahendamiseks õige meetod ja õigesti

tõlgendada saadud tulemusi,

kasutada protsentarvutusi majandusülesannetes (maksud, intressiarvutused,

hinnakujundus),

hinnata juhuslikes sündmustes esinevaid seaduspärasusi,

koguda statistilist algmaterjali, seda süstematiseerida ja esitada,

teha aegridade elementaar- ja trendianalüüsi,

kasutada majandusmatemaatilisi ja statistilisi meetodeid praktilises

majandustegevuses.

5. Hindamine

Hinnatakse:

majandusmatemaatika ja statistika põhimõistete tundmist,

ülesannete püstitamise ja õige lahendusmeetodi leidmise oskust,

ülesannete lahenduste tõlgendamise oskust,

andmete esitlemise oskust.

Viiakse läbi 2 kontrolltööd (60%) ja 2 kirjalikku kodutöö (40%)

PRAKTIKA 20 õn

PT-20 õn

1. Eesmärk Praktika eesmärk on arendada, täiendada ja rakendada teoreetilises õppetöös omandatud

teadmisi ja oskusi praktilises töökeskkonnas, kujundada sotsiaalseid oskusi, isikuomadusi ja

hoiakuid ning tõsta valmisolekut tulevaseks tööeluks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Eelnevalt läbitud vastavad I ja II õppeaasta õppekavajärgsed moodulid

3. Praktika valdkonnad (20 õn)

Õpilane tutvub praktikal ettevõtte organisatsiooni, juhtimise, tegevusvaldkonna ja

töökeskkonnaga ning täidab praktikaülesanded järgmistes praktikaettevõtte töövaldkondades:

3.1 Ettevõtte põhitegevus

teenindus, tootmine, kaubandus, vahendus jt,

tegevusprotsessid.

3.2 Turundus

turundustegevused,

toode ja selle arendamine,

konkurentsianalüüs,

kliendianalüüs ja -uuringud,

toote hinnakujundus, hinnapoliitika,

36

turustuskanalid,

müügikorraldus,

müügitoetuse strateegia, taktika, tasuvus.

3.3 Majandusarvestus ja infotehnoloogia

raamatupidamise korraldus,

infotehnoloogia,

tootmis- ja üldkulude arvestamine, omahinna arvestus,

ettevõttesisene aruandlus,

aastaaruande koostamine,

üldandmed ja finantsnäitajad,

finantsaruannete analüüs,

eelarve ja eelarvestamise protsess.

3.4 Juhtimine ja personalitöö

personali planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, koolitus, motiveerimine.

juhtimismeetodid, organisatsiooni kultuur,

kommunikatsioonikorraldus,

asjaajamine.

3.5 Logistika

hanked, tarnijad,

tootmislogistika,

kaubanduslogistika,

laomajandus,

transport.


teab ja tunneb:

tööülesannete ja vastutuse jaotust ettevõttes,

organisatsiooni ülesehitust ja töökorraldust;

oskab:

hankida ja kasutada ettevõtte kohta käivat informatsiooni,

suhelda organisatsioonis,

töötada meeskonnas ja luua usalduslik töösuhe,

vastutada talle antud ülesannete täitmise eest,

kasutada ettevõtte ressursse säästlikult,

rakendada oma professionaalset kompetentsust.

5. Hindamine

Hinnatakse:

kogutud ja esitatud informatsiooni loogilisust ja vastavust tegelikule olukorrale,

praktikapäeviku täitmist,

praktikal antud ülesannete täitmist,

praktikaaruande vormistamise oskust,

omandatud kogemuste kirjeldamise oskust,

järelduste ja ettepanekute tegemise oskust,

praktikaaruande kaitsmise oskust.

Praktika tulemusi hindab komisjon praktika kaitsmise käigus.

37

VALIKÕPINGUD

SOOME KEEL

3 õn

T-2 õn, PT-1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad soome keele alused, mis võimaldavad

lihtsamat suhtlemist ja erialase sõnavara, mis võimaldab toimetuleku turismivaldkonna

väikeettevõttes ning loob eeldused edaspidiseks iseseisvaks keeleõppeks.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 SUHTLEMINE. Tutvumine, tervitused, telefonikõned, tänuavaldused, nõuanded.

3.2 INIMENE JA TEMA ISELOOM. Välimus. Inimese iseloomujooned, temperament.

3.3 TÄHTPÄEVAD JA ÕNNITLUSED. Rahvuspühad. Isiklikud tähtpäevad.

Õnnitlemine. Õnnitluste saatmine.

3.4 TURISM JA TURISTID. Soomlased Eestis. Erinevad puhkamisvõimalused. Majutus-

ja toitlustusettevõtted. Suhtlemine kliendiga. Vabandused. Kuidas juhatada teed?

3.5 EESTIMAA JA EESTLASED. Eesti Vabariik. Eesti loodus. Kohalikud

vaatamisväärsused.

3.6 ÄRIALANE SUHTLEMINE. Ametiruum. Dokumendid. Ametinimetused.

Kirjavahetus.

3.7 TURISMITEEMALISED TRÜKISED. Turismiteemalise teksti tõlkimine. Lihtsa

reklaamteksti koostamine.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

hääldamise aluseid

grammatika aluseid

oskab:

kasutada lihtsamat suhtluskeelt,

vastata telefonikõnedele,

tutvustada ennast, oma riiki ja kodukoha vaatamisväärsusi,

koostada õnnitlusi ja lihtsamaid erialaga seotud tekste,

tõlkida sõnaraamatu abil turismiteemalist teksti

5. Hindamine

Hinnatakse:

sõnavara tundmist ja kasutamise oskust,

suhtlemisoskust,

turismiteemalise teksti tõlkimist ja mõistmist

Viiakse läbi 2 kontrolltööd (50%) suuline esitlus (25%) ja kirjalik kodutöö (25%)

38

EESTI KEEL JA STILISTIKA

1 õn

T-0,5 õn, PT-0,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad soome keele alused, mis võimaldavad

lihtsamat suhtlemist ja erialase sõnavara, mis võimaldab toimetuleku turismivaldkonna

väikeettevõttes ning loob eeldused edaspidiseks iseseisvaks keeleõppeks.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 EESTI KEELE SEISUND JA STIILID. Suuline ja kirjalik keelekasuts. Probleemid

keelekasutuses. Stiili liigid. Stiilivead.

3.2 TEKSTIÕPETUS. Tekstide liigid. Kompositsioon. Essee. Lõputöö nõuded.

Tsiteerimine ja viitamine. Ametikirjad. Keeleetikett ja kontakti loomine.

3.3 ÕIGEKIRI. Häälikuõigekiri. Võõrsõna õigekiri.. Algustäht. Lühendikasutus. Kokku-

ja lahkukirjutus. Numbrid kirjas. Lauseõpetus. Kirjavahemärgid.

4. Õpitulemused


teab ja tunneb:

keelekasutuse nõudeid ja stiile,

grammatika aluseid

oskab:

koostada veatult ametikirju, esseesid ja lõputööd,

tsiteerida ja viidata,

kasutada lühendeid, võõrsõnu, numbreid kirjas;

kasutada keeleõpetuslikku arvutitarkvara.

5. Hindamine

Hinnatakse:

ametikirjade, esseede koostamise oskust (praktiline töö – 25%),

õigekirja (praktilised tööd – 25%),

lõputööd keelekasutuse ja õigekirja seisukohalt (lõputöö vastavast nõuetele – 50%)

39

TURISM, TURISMITOODE JA TURUNDUS

2 õn

T-1,5 õn, PT- 0,5 õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad turismivaldkonna teadmised ja oskused, mis

võimaldavad tulla toime ettevõtjana turismiteenuseid pakkuvates väikeettevõtetes.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TURISM. Turismi põhimõisted ja arengutrendid. Turismi liigid. Nõudlus ja pakkumine

turismis. Seosed teiste majandusharudega. Turismiatraktsioonid ja meelelahutustööstus. Eesti

turismi sihtmaana. Looduslik mitmekesisus ja turism (veestik, maastikud, floora ja fauna).

Eesti kaart ja regioonid. Kultuuri- ja loodusmälestised. Traditsiooniline tootmine ja

elatusviisid, kohalik olustik ja pärand, sotsiaalmajanduslik ja poliitiline areng. Loodushoiu

põhimõtted ja kaitsealad. Säästev turism. Ökoturism. Maaturism. Taluturism. Loodusturism.

Käsitööturism. Seiklusturism. Militaarturism. Alternatiivturism. Ökotehnoloogiad.

Ökomärgised turismitööstuses. Koostöövõrgustikud. Jätkusuutlik turism.

3.2. TURISMITOOTED. Turismitoode (mõiste ja olemus, liigitamine, kvaliteet ja selle

mõjutegurid, komponendid, toetavad lisateenused). Pakettimine (tootepaketi olemus ja

komponendid). Info kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine paketi koostamisel,

komponentide sisseostmine ja edasimüümine. Koostöö korraldamine, tootepaketi müük ja

vahendamine. Tootepaketi koostamine ja hinna kalkuleerimine, kliendi nõudmistega

arvestamine. MICE (koosolekud, motiveerivad üritused/reisid, konverentsid/kongressid,

üritused/näitused) alased teadmised ja oskused, ürituste planeerimine ja korraldamine.

3.3. TURUNDUS TURISMIETTEVÕTTES. Turismiturunduse eripära. Teenuste hindamine

turupotentsiaali väljaselgitamiseks. Turismiteenuste müügi põhialused. Kliendikeskne

turundus. Turundussuhted turismiettevõtluses. Turismiturunduse meetmestik - 9 p.

Turundusplaani koostamine ja rakendamine. Eelarve. Hinnakujundus. Reklaam (kataloogid,

brošüürid, bukletid, messid, kodulehed internetis. Reklaamtekstide analüüs ja koostamine.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

Turismi põhimõisteid, arengutrende ja liike;

Eestit turismimaana;

turismituru toimimist;

turismiturunduse spetsiifikat;

Õppija oskab:

koostada tootepaketti ja teha hinnakujundust;

korraldada koostööd partneritega;

koostada turundusplaan ja see rakendada;

koostada lihtsamaid reklaamtekste;

viia läbi lihtsamaid kliendiküsitlusi;

Projektitöö (60%), selle kirjalik(20%) ja suuline esitlus (20%)

40

MAJUTUSTEENUSE PAKKUMINE

3 õn

T-2 õn, PT- 1 õn

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad turismivaldkonna teadmised ja oskused, mis

võimaldavad tulla toime majutusteenuseid pakkuvas väikeettevõttes.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 MAJUTUS. Majutustegevuse sisu ja arengutrendid. Majutusasutuste tüübid.

Majutustingimused. Nõuded majutusteenuse pakkujatele. Koostöö. Kliendihaldus ja –

rahulolu. Tellimus. Klienditeenindaja ABC ja teeninduse esmased kvaliteedinõuded. Klientide

tagasiside hankimise viisid, selle töötlemine ja hindamine. Klientide turvalisuse ja privaatsuse

tagamine. Meeskonnatöö roll majutusasutuses.

3.2. PUHASTUS- JA KORISTUSTÖÖD. Koristamise üldtehnoloogia üldised alused.

Puhastusained ja nende hoiutingimused. Töövahendid ja nende hoiutingimused. Töökoha

korraldamine. Pinnakattematerjalid. Puhastamise töövõtted. Töövahendite, seadmete ja

masinate kasutamine ning hooldamine. Puhastamise mõju keskkonnale. Põhilised

puhastustööd (aknad ja klaaspinnad, põrandad, vaipkatted, mööbel sh tekstiil- ja nahkmööbel,

WC, duširuum, vannituba, trepid ja trepikojad, laed, valgustid, ventilatsiooniavad,

dekoratsioonid ja iluasjad, köök ja köögiseadmed, toidunõud, pesu pesemine). Koristustööde

järjestamine. Tööriiete ja jalatsite hooldus. Töö normeerimise alused. Praktiline töö.

3.3. STIILIÕPETUS JA RUUMIKUJUNDUSE ALUSED. Stiili mõiste ja elemendid.

Firma stiil. Levinumad ajaloolised kunstistiilid. Kaasaegsed ruumikujundusstiilid.

Värvusõpetuse alused. Värvide kokkusobitamine ruumikujunduses ja värviefektid ruumis.

Ruumikujunduse alused. Ruumikujunduse detailid (valgustus, tekstiil). Kunst ja

dekoratiivelemendid ruumis. Euroopalik lilleseade.



majutuskorralduse olemust ja põhimõisteid;

stiiliõpetuse ja ruumikujunduse põhiseisukohti;

Õppija oskab:

vastu võtta ja vormistada majutustellimusi;

kujundada ja hoida korras majutusettevõtte ruumid

5. Hindamine

Hinnatakse

praktilisi oskusi hommikusöögi valmistamisel ja pakkumisel (praktiline töö -50%),

oskust valida ja pakkuda sobilikke jooke ja lihtsamaid toite (praktiline töö -50%).

41

TOITLUSTUSTEENUSE PAKKUMINE

3 õn

T-1 õn, PT- 2 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad esmased teadmised ja oskused, mis

võimaldavad organiseerida toitlustusteenuse pakkumist majutus- või mõnes muus

väikeettevõttes.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 HÜGIEEN. Hügieeni tähtsus teenindusettevõttes. Toiduhügieeni põhimõtted.

Üldeeskiri. Kehtivad seadused ja sanitaarreeglid. Kauba ja toidu hügieen.

Toidumürgitused.

3.2 TOITLUSTUSE ALUSED. Toitumisõpetuse alused. Toiduained. Toiduvalmistamine

(toiduvalmistamise viisid, toidusäilitamise viisid, toidud ja nende serveerimine,

toorained ja lisandid). Standardsed söögikorrad: hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid.

Toitumiskultuurid. Eesti rahvustoidud. Joogiõpetus. Serveerimisviisid ja reeglid.

Kalkulatsioonide koostamine. Praktiline toiduvalmistamine ja teenindus.

3.3 ESTEETILINE LAUASEADE. Kompositsiooni alused. Euroopalik lilleseade

lauakujunduselemendina. Laudade kujundamise traditsioonid ja

lauakujunduselemendid. Laudade kujundamine tekstiiliga, dekoratiivelementidega,

küünaldega. Tähtpäevalauad. Temaatilised lauaseaded. Portsjonite kujundamine ja

garneerimisviisid. Praktilised harjutustunnid.


teab ja tunneb:

tervisliku toitumise aluseid,

toiduvalmistamise üldiseid põhimõtteid,

rahvustoitude omapära ja tähtsust kohalikus turismis

oskab:

pidada kinni hügieeninõuetest ja nõuda nende täitmist ka teistelt,

valmistada ja pakkuda hommikusööki,

pakkuda erinevaid jooke ja lihtsamaid toite;

kujundada lihtsat ja ilusat lauaseadet.

5. Hindamine

Hinnatakse

praktilisi oskusi hommikusöögi valmistamisel ja pakkumisel (praktiline töö -50%),,

oskust valida ja pakkuda sobilikke jooke ja lihtsamaid toite (praktiline töö -50%),.

42

KÄSITÖÖTOODETE KAVANDAMINE JA VALMISTAMINE

5 õn

T- 2 õn, PT-3 õn

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab kunstilise ja väljendusliku vormisüsteemi, vajalikud

algteadmised värvusõpetusest ja käsitöös kasutatavatest materjalidest, oskab luua esteetilisi

värvikompositsioone ja neid oma toodete kujundamisel oskuslikult kasutada. Õppija tunneb ja

oskab kasutada peamisi käsitöötehnoloogiaid, tooteid kavandada ja valmistada.


Puuduvad

3.Õppesisu

3.1. KOMPOSITSIOONIÕPETUS. Rütm. Sümmeetria ja tasakaal. Proportsioon. Kuldlõige.

Staatika ja dünaamika. Kontrast ja alluvusvahekord. Valik praktilisi ülesandeid:

rütmiharjutused, must- valge pinnaline kompositsioon, piiramata ja piiratud pind, faktuurid.

Pinna ja vormi tektoonika. Praktilised ülesanded: värvilised pinnalised kompositsioonid,

reaalsusest lähtuva mõiste, nähtuse või protsessi sisu ja olemuse väljendamine abstraktsete

vahenditega. Vormiõpetus ja kombinatoorika. Praktilised ülesanded: piiramata pinnad

erinevatest materjalidest, tasapinnaline ja ruumiline kompositsioon etteantud kujundist,

kompositsioon objektidest, kompositsiooni loomine valguse ja varjuga.

3.2. VÄRVUSÕPETUS. Mõisted ja terminid. Värvid meeleolu loojana. Põhi- ja

sekundaarvärvid. Värvid interjööris, töökeskkonnas, riietuses, kirjanduses ja helides. Värvide

sümboolika. Praktilised ülesanded (kolmest põhivärvusest lähtuva värvusringi segamine,

täisvärvuste segamine valge ja mustaga, vastandvärvuste segamine). Värvuste võrdlemine

kontrastiprintsiibil. Praktilised ülesanded kõigi käsitletavate teemade kohta

3.3. SILMUSKUDUMINE. Lina, puuvill ja vill kudumite materjalidena. Töövahendid ja

nende valik. Põhisilmused ja põhivõtted: parem- ja pahempidine silmus, õhksilmus, kokku

kudumine. Tööde alustamine, viimistlemine. Praktiline töö eelneva kavandi alusel.

3.4. HEEGELDAMINE. Heegeltööde materjalid ja töövahendid. Põhisilmused ja töövõtted:

õhk- ja kinnissilmused, sambad, nupud. Tööde alustamine, viimistlemine, kvaliteet.

Rahvuslikud heegelpitsid. Praktiline töö eelneva kavandi alusel

3.5. TIKKIMINE. Tikkimisvahendid- ja materjalid. Tikandiliigid ja eesti rahvuslikud

tikandid. Põhipisted. Madalpiste, värviline lilltikand. Pinda katvad pisted. Tikandite

kvaliteedinõuded ja viimistlemine. Kavand ja tööproov tikandi kasutamisest rõivastel või

tarbeesemetel.

3.6. KERAAMIKA. Töövahendid. Savi omadused: savi valem, madalkuumus, kõrgkuumus.

Tehnikad: käsitsi modelleerimine, ribatehnika. Põletused. Glasuurid ja glasuurimine:

madalkuumus, kõrgkuumus. Kompositsiooninõuded keraamilisele vormile. Konstrueerimine.

Vabavorm, pisiplastika. Praktiline harjutus kavandi alusel.

3.7. NAHKEHISTÖÖ. Naha parkimine. Töövahendid. Viimistlus. Naha õhendamine ja

värvimine. Tehnikad: nahalõike tehnika, põletustehnika, põimetehnika. Nahast toodete

kujundamine. Praktiline harjutus kavandi alusel.



kompositsiooni algtõdesid;

värvusõpetuse põhimõisteid;

43

värvide mõju inimesele;

käsitöös kasutatavaid materjale ja nende omadusi;

silmuskudumise põhisilmuseid ja kudumisvõtteid;

kudumismasinate tööpõhimõtet ja kasutusvõimalusi;

heegeldamiseks sobivaid materjale ja töövahendeid, heegeldamise põhivõtteid;

tikkimise materjale ja töövahendeid;

tikkimises kasutatavaid pisteid ja põhilisi eesti rahvakunstis kasutatud tikandite liike;

keraamikas kasutatavaid materjale: erinevad saviliigid, glasuurid ja töövahendeid;

keraamiliste käsitööesemete valmistamise põhitehnoloogiaid: vabatehnika, treimine,

kipsivalu;

nahkehistöö põhitehnoloogiaid, materjale ja töövahendeid.

Õppija oskab:

kasutada kompositsiooni põhitõdesid praktilistes töödes;

koondada erinevaid mahulisi objekte kompositsiooniliseks tervikuks;

segada värvusringi

luua harmoonilisi värvikombinatsioonid tootekujunduses;

kasutada erinevaid materjale käsitööesemete valmistamisel;

praktilistes töödes ühendada loovat lähenemist tehnoloogia võimalustega;

praktilist tööd kavandada ja materjali arvestada;

kududa põhisilmuseid kasutades lihtsamaid esemeid;

tikkida lihtsamaid tikandeid;

valida keraamilisi materjale ja kasutada erinevaid põletustehnikaid;

nahkehistöö materjale ja töövahendeid valida ja kasutada.

5. Hindamine

Hinnatakse

praktilisi oskusi käsitöötoodete planeerimisel ja valmistamisel (ühes valitud tehnikas)

(praktiline töö -50%)

KINNISVARA HALDAMINE

1 õn

T-1 õn, PT-0 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi ja oskusi tulemaks toime nende

hallata oleva kinnisvaraga, sh oskavad aru saada olukordadest, kus on vältimatu kasutada

spetsialistide või konsultantide abi ning on olemas alusteadmised ja oskused, mis

võimaldavad enda arengut iseõppimise või täiendkoolituse abil kinnisvara valdkonnas.


3. Õppesisu

3.1 KINNISVARA HALDAMINE. Kinnisvara mõiste. Kinnisvara alane seadusandlus.

Kinnisvaraturg ja selle analüüs. Kinnisvaramaksud, kinnisvaraga seotud maksud ja maksed.

Kinnisvara väärtus, hindamine. Investeeringud. Kinnisvara arendus. Kinnisvara haldamine.

3.2 EHITUS. Planeerimis- ja ehitusseadus. Projekt ja töö sellega. Materjalide valik.

Eelarvestamine. Ehitustehnoloogia.

44

3.3 METSANDUS. Metsade tähtsus. Metsanduslikud põhimõisted. Metsauuendus. Raied.

Metsakaitse. Mets ja jaht. Metsaomanike õigused ja kohustused.


teab ja tunneb:

kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja toimimise aluseid

kinnisvaraturu üldpõhimõtteid ja arengutrende,

ehitustega seotud põhiseisukohti,

metsade haldamisega seotud põhiseisukohti.

oskab:

analüüsida enda võimalusi seoses kinnisvara haldamisega,

kasutada vajadusel spetsialistide või konsulentide abi,

leida erialast kirjandust ja vajaminevat seadusandlust.

5. Hindamine

Hinnatakse:

põhimõtete tundmist (kontrolltöö -100%),

ARVUTIGRAAFIKA

1 õn

T-0,5 õn, PT- 0,5 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad esmased teadmised ja oskused, mis

võimaldavad tulla toime lihtsamate arvutigraafiliste kujundustöödega.


Arvutikasutus ja asjaajamise kord mooduli läbimine.

3. Õppesisu

Olemasoleva joonistuse avamine, uue joonistuse loomine ja salvestamine. Vaba käega

(st hiirega) joonistamine. Joonte, ristkülikute, ringide ja teiste objektide

joonistamine (nende piirjoonte stiili ja suuruse muutmine, täitmine värvi ja

mustriga, varjutamine). Erinevate värvide kasutamine. Objekti (pildi, joone,

ringi jt) kopeerimine, teisaldamine, lisamine teisest failist ja lõikamine.

Objekti (pildi, ristküliku jt) pööramine 90° (180°) kraadi ja venitamine ning

suuruse muutmine. Teksti sisestamine (eri stiilide ja kirjasuuruste kasutamine,

rasvane ja kaldkiri). Pildi salvestamine teise formaati. Objektide grupeerimine

ja grupeeringu eemaldamine. Printimine (terve joonistuse, selektsiooni)


teab ja tunneb:

arvutigraafikaprogramme ja võimalusi

45

oskab:

tulla toime lihtsamate kujundustöödega

kujundustöid printida kas tervikuna või siis osaliselt

5. Hindamine

Hinnatakse

praktilisi oskusi kujundusprogrammide kasutamisel (praktiline töö -100%)

LÕPUTÖÖ 3 õn

T-0,5 õn, PT-2,5 õn

1. Eesmärk Lõputööga taotletakse et õppijad on omandanud teadmised ja oskused iseseisva

majandusalase praktilise kirjaliku töö koostamiseks ja kaitsmiseks, mis on suunatud ühe

ettevõtte konkreetsete probleemide lahendamisele.


Eelnevalt läbitud positiivsete tulemustega kõik ärikorralduse õppesisu moodulid

3. Õppesisu

Õpilane analüüsib ja teeb analüüsi põhjal ettepanekuid ettevõtte töö paremaks korraldamiseks

ühes järgmistest valdkondadest:

ettevõtlus ja äriplaan,

juhtimine ja organisatsiooni arendamine,

töökeskkond ettevõttes,

tootmise, teeninduse, vahenduse, kaubanduse korraldamine,

turundus ja müügitöö,

majandusarvestus ja maksundus,

finantsjuhtimine,

personalitöö,

logistika,

dokumendihaldus ja asjaajamine.


teab ja tunneb:

kindla probleemi lahendamisele suunatud kirjaliku töö koostamise põhimõtteid ja

vormistamise nõudeid;

oskab:

ennast juhtida iseseisva töö koostamisel,

planeerida töö koostamiseks kuluvat aega,

formuleerida töö eesmärki ning püstitada probleemi,

esitada informatsiooni selges ja mõistetavas kirjalikus vormis,

struktureerida ja üles ehitada kirjalikku tööd,

töötada kirjandusega, kasutada andmebaase,

46

vormistada vastavalt juhendile kirjalikku tööd,

argumenteeritult esitleda koostatud lõputööd ja kaitsta oma seisukohti komisjoni ees.

5. Hindamine

Hinnatakse:

probleemi sõnastamise ja lõputöö eesmärgi püstitamise oskust,

kirjandusallikate valiku ja kasutamise oskust,

lõpuöö vormistamise oskust,

analüüsimise ja järelduste tegemise oskust,

esitatud ettepanekute realiseeritavust;

lõputöö kaitsmise ettekannet,

küsimustele vastamise ja seisukohtade kaitsmise oskust.

ÕPPESISU JUURDE KUULUVAD METOODILISED

JUHENDID

LISA 1. PRAKTIKAJUHEND (näidis)

1. Praktika eesmärk. Praktika eesmärgiks on õppetöö käigus omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ning

tulevaseks tööks vajalikke isikuomaduste ja sotsiaalsete oskuste arendamine töökeskkonnas.

2. Praktika sooritamise kohad. Kooli nõukogu poolt kinnitatud erinevates omandivormides

ettevõtted ja organisatsioonid.

3. Praktika kestus: kokku 20 õppenädalat.

4. Praktika sooritamise kord.

4.1 Õppeasutuse ja praktikaettevõtte vahelised suhted õpilaste õppepraktika korraldamisel

reguleeritakse nende vahel sõlmitava kolmepoolse lepinguga.

4.2 Enne praktika algust viiakse koolis läbi praktikantide eelnev juhendamine, mis hõlmab

vajadusel ka ohutustehnika eeskirjade tutvustamist.

4.3 Praktika läbiviimiseks määratakse õppurile koolipoolne praktika juhendaja.

4.4 Praktikaettevõte määrab praktikandile ettevõttepoolne juhendaja.

4.5 Praktikaettevõttes viiakse õppuriga läbi ohutustehnikaalane juhendamine vastavalt

kehtivale seadusandlusele.

4.6 Praktikant vormistab vormikohase praktika päeviku ja aruande.

4.7 Praktikandile antakse praktika lõppedes ettevõttest iseloomustus, milles tuuakse ära

ka ettevõttepoolne praktika hinne.

Praktika tulemused vormistatakse aruandena ja esitatakse hiljemalt nädala jooksul

pärast praktikalt õppetööle naasmist. Praktikaaruanne peab olema vormistatud

vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile ning sellel peab olema praktikaettevõtte viisa.

5. Praktika dokumendid.

kooli poolt õpilasele väljastatud praktikaülesanded,

õpilase praktikapäevik,

õpilase praktika aruanne,

47

praktikaettevõtte poolse juhendaja iseloomustus ja hinnang õpilase poolt praktika

perioodil tegevuste ja isikuomaduste kohta,

koolipoolse praktikajuhendaja hinnang praktikandi tegevusele,

Praktikant esitab koolile praktika aruande, mis on vormistatud vastavalt kirjalike tööde

koostamise juhendile. Aruandes kajastub õpilase poolt kogutud informatsioon, analüütiline

hinnang olukorrale, ettepanekud selle parandamiseks. Koos aruandega esitab õpilane ka

praktikaettevõtte poolse juhendaja iseloomustuse, milles antakse hinnang tema tegevusele.

6. Praktika hindamine. 6.1 Praktika aruande kaitsmine.

Praktika aruande kaitsmine toimub kooli komisjoni ees ja kaasõpilaste osavõtul.

6.2 Komisjon arvestab hindamisel:

kogutud ja esitatud informatsiooni loogilisust ja vastavust tegelikule olukorrale,

praktikaaruande vormistamist,

omandatud kogemuste kirjaliku väljenduse oskust,

järelduste ja ettepanekute tegemise oskust,

praktikaettevõtte hinnangut praktikandile.

LISA 2. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JUHEND

1. Lõputöö olemus

Lõputöö on rakendusliku iseloomuga kirjalik töö, mis näitab tegija oskust kasutada oma

teadmisi tulevase elukutsega seotud praktilise probleemide lahendamisel. Tulemused peavad

andma vastuse, kas töös püstitatud eesmärk saavutati, kas töös püstitatud hüpotees võeti

tõesena vastu või lükati see uurimisega ümber ning milliseid konkreetseid tulemusi andis iga

lahendust nõudev ülesanne. Järeldused ja ettepanekud peavad tulenema tööst enesest. Töö

kokkuvõttes tuleb märkida, milline on tulemuste kasutusvaldkond. Tihti tekib töö teostamisel

ka uusi lahendamist nõudvaid probleeme, mis tuleks töös ära märkida, et nendega tulevikus

edasi tegelda. Töös ilmnevad kogu õppeperioodil omandatud teoreetilised teadmised ja oma

seisukohtade põhjendamis- ning esitamisoskus.

Lõputöö eeldatav minimaalne maht (ilma lisadeta) on 20–30 lehekülge (k.a tabelid ja

joonised).

Juhendaja ülesandeks on õpilase nõustamine ja juhendamine lõputöö koostamisel. Juhendaja

aitab formuleerida töö eesmärgi, suunab teemakohase kirjanduse otsimisel, konsulteerib töö

sisulise struktuuri ja kirjaliku vormistamise osas. Samuti kirjutab juhendaja töö valmides

arvamuse töö kohta.

2. Lõputöö koostamise etapid

2.1. Lõputöö teema valik

Töö teema valib töö teostaja ise ning kooskõlastab juhendajaga. Lõputöö teema on

rakenduslik. Teema valikul on soovitatav silmas pidada:

teema aktuaalsust ja konkreetsust,

oma huve ning võimalusi koguda materjale antud teemal töö koostamiseks,

48

teema rakenduslikku iseloomu, s.t lõputöös väljatöötatud ettepanekud peavad

tuginema konkreetsetele andmetele ja neid peaks olema võimalik ettevõttes rakendada.

Tulenevalt töö koostamise etappidest võib töö esialgne teema muutuda. Teema valikul

tutvutakse erialase kirjandusega või olukorraga uuritaval objektil. Selle käigus peaks selguma,

mis suunas tööd arendada. Soovitav oleks koostada nn. töö koostamise kalenderplaan, millest

nähtuvad orienteeruvalt töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava

koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks töö tähtaegsele valmimisele.

2.2. Töö kirjandusega

Kirjanduse valik tehakse koostöös juhendajaga. Kirjanduse valiku edukus sõltub suurel

määral õpilase initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest.

Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma:

publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja

doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete

aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud

jm materjalid);

publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne);

elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja

andmebaasid.

Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte

lähtuda vaid ühe autori kirjutistest.

Kirjanduse valikul tuleks eelistada objektiivset informatsiooni esitavat allikat.

2.3. Töö ülesehitus

Töös tuleb selgelt välja tuua töö eesmärk, selle saavutamise teed ja võtted, diskuteeritavad

seisukohad, töö teostaja oma arvamus nende käsitlemisel jne.

Töö osad on sissejuhatus, põhiosa (koosneb peatükkidest), kokkuvõte, lisad, resümee.

Sissejuhatuses on töö põhiteksti osa, milles tuuakse välja:

teema valiku põhjendus,

teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus,

töö põhieesmärgid ja -ülesanded, millises mahus probleeme lahendati,

meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks),

lähtematerjalid ja allikad, iseloomustatakse ettevõtet (organisatsiooni), mille põhjal on

töö koostatud.

Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi.

Sissejuhatuses võib avaldada tänu isikutele või institutsioonidele, kes õpilast juhendasid,

abistasid andmete kogumisel, nende valimisel või läbitöötamisel.

Sissejuhatus ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust.

Töö põhiosa hõlmab antud teema põhjalikku käsitlust, omapoolseid ettepanekuid esiletoodud

probleemide lahendamiseks.

Töö põhiosa peab olema sobivalt struktureeritud ja liigendatud.

49

Töö põhiosa esitatakse:

esimene peatükk - analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemist

ning-teoreetilis-metodoloogilistest lähtekohtadest;

teine peatükk - metodoloogiline osa, kus antakse uuringute kirjeldus ja esitatakse

andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Küsitluse puhul esitatakse küsitletavate

valiku põhimõtted, küsitletute arv, tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme,

mida rakendatakse andmete töötlemisel;

kolmas peatükk - esitatakse uurimise käigus saadud lahendused ja tulemused, nende

interpretatsioon ning järeldused.

Töö käsitlus peab olema järjepidev, loogiline. Laialivalgumise vältimiseks tuleb käsitleda

ainult teemaga seonduvaid probleeme. Arvandmeid esitatakse tabelites. Töö lisasse

paigutatakse sellised tabelid, mis ei ole töö tekstiga otseselt seotud, kuid ülevaate saamisel ja

sisu mõistmisel siiski olulised, näiteks küsimustikud, andmete õigsuse kontrollimist

võimaldavad algmaterjalid. Nii tabelitele kui ka joonistele tuleb kindlasti viidata. Töös

tuuakse välja ka ettepanekud ettevõtte (organisatsiooni) töö parandamiseks. Tööst peab olema

selgesti nähtav ka töö autori isiklik panus antud probleemi käsitlemisel.

Kokkuvõttes esitatakse lühidalt antud töös saadud peamised tulemused, järeldused,

hinnangud, ettepanekud. Tuuakse välja töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise

võimalused ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid, võimalusel hinnatakse töö

majanduslikku efekti.

Kokkuvõttes uusi probleeme ei püstitata, vaid korratakse töö eelnevates osades toodut.

2.4. Töö stiil ja keel

Töö on kirjutatud õppekeeles. Töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline, kasutada tuleb

täpset ja selget oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat. Töö kirjutamisel

järgitakse hetkel kehtivaid õigekirjareegleid. Töös kasutatav kõneviis on umbisikuline (nt

“töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud”). Lõputöös kasutatud

andmete allikatele on vajalik viidata, viitamissüsteem on kogu töö ulatuses ühtne.

50

LISA 3. KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE

Kirjalikud tööd esitatakse paberil formaadiga 210 x 297 mm (formaat A4). Lõputööd

esitatakse ühes eksemplaris. lõputöö võib olla köidetud kammköitesse. Tekst kirjutatakse

ainult ühele lehekülje poolele. Lehekülje vormindamisel tuleks kasutada järgmisi formaate:

ülalt ja alt - 2,5 cm;

paremalt - 1 cm

vasakult - 3 cm

Lõputöö on vormistatud soovitavalt reavahega 1,5. Kasutatakse püstkirja Times New Roman

suurusega 12. Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega.

Töö kõik lehed tuleb nummerdada, kusjuures arvesse võetakse ka lehed, kus asuvad tabelid ja

joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel

arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse üles lehe

keskele.

Töö osade järjestus on:

TIITELLEHT,

SISUKORD,

SISSEJUHATUS,

SISU PEATÜKKIDENA,

KOKKUVÕTE,

KASUTATUD KIRJANDU,

LISAD,

RESÜMEE.

Tiitelleht

Tiitellehele märgitakse:

kooli nimetus,

eriala,

autori ees- ja perekonnanimi,

õpperühm,

töö pealkiri,

töö liik (lõputöö, referaat, praktika aruanne jne),

töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi,

töö valmimise koht ja aasta.

(vt lisa 1)

51

Sisukord

Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja

leheküljenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Peatükkide pealkirjad vormistatakse

suurte tähtedega. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval. Näiteks:

Kasutatud kirjanduse loetelu

Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid.

Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest, materjalid internetist,

seadusandlikud aktid jne. Kasutatud teosed loetletakse autorite perekonnanimede

tähestikulises järjekorras, autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Esmalt

tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus.

Ühe autori tööd reastatakse seejuures ilmumisaastate järgi.

Raamatute puhul on vajaliku järgmised andmed:

Autor(id) (perekonnanimi koos initsiaalidega). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht

(pole vajalik, kui teos on korraga mitmes kohas välja antud): Kirjastus, ilmumisaasta.

Näiteks: Baker, M.J. Marketing. 5th. ed. London: Macmillan, 1991.

Kidron, A. 122 õpetamistarkust.Tallinn: Andras&Mondo, 1999.

Artikli puhul on vajalikud järgmised andmed:

Autor(id). Pealkiri. - Väljaande nimetus. Ilmumisaasta number, leheküljed.

Näiteks: Avatud ülikooli õpe Tallinna Pedagoogikaülikoolis. – Tallinna Ülikoolid.

1997 nr 2, lk 6.

Soontak, J. Noorte kuritegevus Eestis. – Postimees 1998, 04.10.

Williams K., Haslam C. Accounting for failure in the nationalised

enterprises. Economy and Society. 1986 No. 15, pp. 167-219.

Arhiivimaterjalide puhul on vajalikud järgmised andmed:

Arhiivi nimetus, fondi ja nimistu ning toimiku number ja lehekülg, kust andmed võetud

Näiteks: Riiklik Keskarhiiv. Fond 50, n. 5, t. 30, 22-23.

SISUKORD

SISSEJUHATUS..….........................................................................................3 1. PEALKIRI ...................................................................................................4

1.1. Pealkiri.................................................................................................5 1.1.1. Pealkiri................................................................................8

1.1.2. ...........................................................................................10

1.2. ...........................................................................................................12

1.2.1. ...........................................................................................13

1.2.2. ...........................................................................................17

2. ...................................................................................................................18 2.1. ...........................................................................................................18

2.2. ...........................................................................................................19

3. ...................................................................................................................21 3.1. ...........................................................................................................22

3.2. ...........................................................................................................24

KOKKUVÕTE.................................................................................................27 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................29

Lisad ...............................................................................................................30

Lisa 1. Lisa pealkiri ..................................................................................31 Lisa 2. Lisa pealkiri ..................................................................................32

Resümee...........................................................................................................33

52

Normatiivmaterjalide puhul antakse järgmised andmed:

Akti nimetus, akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud

Näiteks: Palgaseadus. 1994. – Riigi Teataja I, 11, 154.

Kui töös on viidatud ainult Riigi Teatajale, võib kasutada kokkuleppelist viitamist

Näiteks: Avaliku teenistuse seadus. – RT I 1995, 16, 228.

Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord – VV 15.12.1998. a.

määrus nr. 258 – RT I 1998, 111, 1836.

Kohtupraktika puhul kasutada samu reegleid, mis normatiivaktide puhul

Näiteks: Harju Maakohtu tsiviilasi nr II-2-342/2000

Elektroonilised dokumendid: kirjes tuuakse

Autori nimi ja artikli pealkiri, lõppu lisatakse elektrooniline aadress ning kasutamise kuupäev

sulgudes.

Näiteks: Competencies for Special Librarians of the 21st Century.

http://www.sla.org/professional/competensy.html (25.01.2001)

Liu, S. Trends in Hong Kong University Management.

http://www.apec-hurdit.org/liu.html (01.02.2001)

Viitamine

Kõik töös kasutatud teiste autorite seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm.

peavad olema viidatud. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada

kas tsitaatidena või refereeringutena.

Tsitaat peab vastama originaalile nii sõnastuse kui ka ortograafia osas. Tsitaat esitatakse

jutumärkides. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke.

Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega. Refereeringu puhul

jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autorile.

Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine.

Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viit number ülaindeksina.

Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada ka

kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited eraldatakse joonealusena lehekülje alla serval,

eraldatuna ülalpool asuvast tekstist ca ühe kolmandiku lehekülje laiuse joonega. Teose või

publikatsiooni bibliograafiline kirje esitatakse samamoodi nagu kasutatud kirjanduse loetelus.

Erandiks on lehekülgede märkimine. Joonealuseid viiteid ei tohiks ühel leheküljel olla üle

kahe-kolme.

Tekstisisest viitamist kasutatakse töödes, kus

viite suurem osa on toodud põhitekstis ning sulgudes näidatakse ainult

ilmumisandmed ja leheküljed,

viite peamiseks ülesandeks on näidata lugejale ainult autorit ja pealkirja.

Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinn: TTÜ, 1996, lk 25-26.

53

Tekstisiseses viitamisel esitatakse osa andmeid põhitekstis ning osa ümarsulgudes.

Näiteks:

Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus “Majandusanalüüsi teooria”

(1987, lk 163-164).

Tekstijärgsel viitamisel märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes –

kas

viidatava teose number kasutatud kirjanduse loetelus ja viidatavad leheküljed;

Näiteks:

(7, lk 123) tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number seitsme all oleva allika

123. leheküljele.

või

viidatava teose autori nimi, aasta ja viidatavad leheküljed.

Näiteks:

(Kidron 1999: 9) või (Kidron 1999, 9)

Leheküljed märgitakse pärast aastanumbrit kooloni või komaga.

Jooniste, tabelite ja valemite vormistamine

Joonised. “ Joonise “ nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud,

skeemid. Igal joonisel on oma nimetus. Joonised nummerdatakse kas kogu töö ulatuses või

üksikute peatükkide piires. Joonise järjekorranumber kirjutatakse joonise nimetuse ette ja

eraldatakse sellest punktiga. Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata.

Näiteks: Joonis 1. Tööturu infosüsteemi seosed

Valemid. Töö ulatuses tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud

sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale

viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Valemid, kui neid

on rohkem kui üks, nummerdatakse kas töö algusest või peatüki piires. Valemi alla antakse

valemis kasutatud sümbolite tähendus. Valemitele tuleb tekstis viidata.

Näiteks: Isikule vanuses x aastat n aastaks määratud annuiteedi statistiline hetkeväärtus

avaldub kujul:

x

n

t

t

j

t

jx p

ra

1 1 1

1 , (1)

kus A - algselt määratud annuiteedi suurus;

xt p - tõenäosus, et x aasta vanune isik elab vanuseni x+t;

11

1

j

j

jh

ir ;

(2)

ji - eeldatav intressimäär j-ndal aastal;

jh - eeldatav inflatsioon j-ndal aastal.

Tabelid. Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud. Tabeli number paigutatakse

tabeli pealkirjast üks rida kõrgemale paremasse serva. On soovitav, et tabel ei hõlmaks enam

kui 2/3 leheküljest. Tabelites on tekstiosa (pealkiri, ridade ja veergude pealkirjad jne.) ja

arvosa (statistilised arvandmed). Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Kui

tabelis kasutatakse andmeid teatmekirjandusest, siis viide allika kohta tuleb tuua tabeli all.

54

Lisad. Arvandmed ja muud materjalid, mis on vajalikud probleemi lahendamiseks, kuid mille

sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust, võib paigutada lisadesse. Lisad nummerdatakse,

märkides pealkirja kohale lehekülje paremasse ülaserva näiteks “Lisa 7”. Lisad ja nende

pealkirjad tuuakse ära sisukorras. Lisadele tuleb töös viidata.

Resümee

Resümee on lühikokkuvõte tööst, mis esitatakse võõrkeeles.

Resümee peab andma üldistatud, kuid ammendava ülevaate tööst. Resümee ei ole kokkuvõtte

tõlkevariant.

Resümee sisaldab:

võtmesõnade (5 kuni 15) loetelu, mis kõige enam iseloomustavad antud tööd.

Võtmesõnad esitatakse nimetavas käändes ja eraldatakse üksteisest komadega.

Resümees esitatakse:

andmed töö mahu, illustratsioonide arvu, kasutatud kirjanduse ja allikate nimetuste

kohta,

keel, milles töö on kirjutatud,

põhiosa, mis käsitleb töö eesmärki, uurimisobjekti, kasutatud metoodikat,

andmed töö tulemuste kohta,

lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta.

Lõputööde retsenseerimine ja kaitsmine

Lõputöö juhendaja kinnitab vormistatud lõputöö vastavust kehtestatud nõuetele oma

allkirjaga.

Vormistatud lõputööd hindab retsensent, andes hinnangu töö teoreetilisele tasemele ja töö

vormistamise vastavuse nõuetele.

Lõpu- ja diplomitööde juhendaja arvamuses ning retsensioonis peavad olema kajastatud

järgmised punktid:

töö ülesehitus (loogilisus, otstarbekus, uurimiseesmärgi püstitamine, piiritlemine ja

täitmine),

rakendatud metoodika (valdamine, uudsus),

teoreetiline käsitlus (käsitletud probleemide ringi ulatus, kaasaegsus, terminoloogia),

arvandmete kasutamine (piisavus, interpreteerimine, seostatus uurimiseesmärkidega),

ettepanekud (piisavus, reaalsus, konkreetsus),

kirjanduse kasutamine (piisavus, uudsus),

vormistamise kvaliteet (vormistamise nõuete järgimine, viitamine), graafilise osa

teostamise tase,

juhendaja arvamus lõputöö koostaja oma panusest töö valmimisel / retsensendi

üldmulje tööst (sh märkused ja küsimused) ning hinnang töö teostaja ettevalmistatuse

astme ning Töö või töö tulemuste rakendatavuse kohta,

konkreetne hinne tööle.

Lõputööd kaitstakse kaitsmiskomisjoni ees. Kui ettevõte, kelle baasil on lõputöö koostatud,

leiab, et töös toodud andmed ja ettepanekud kujutavad endast ettevõtte jaoks ärisaladust, siis

võib ettevõtte esitada koolile avalduse paludes kaitsmine kuulutada kinniseks ja kaitstud

lõputööd mitte võimaldada avalikuks kasutamiseks raamatukogus.

55

II variant

Ettevõte, kelle baasil on lõputöö koostatud kinnitab selles toodud faktide õigsust ja luba nende

avaldamiseks vormistatud diplomitöös juhataja või selleks volitatud isiku allkirjaga.

Õpilane avab oma kaitsekõnes töö sisu, milles on toodud:

teema valiku põhjendus,

töö eesmärk ja ülesanded,

töö koostamisel kasutatud allikmaterjalid,

töö struktuur, järeldused ja ettepanekud.

Soovitatav on töö sisu paremaks lahtimõtestamiseks ja näitlikustamiseks kasutada

illustreerivaid vahendeid (diagrammid, graafikud, skeemid jm).

Lõputööde kaitsmisel kehtivad järgmised protseduurireeglid:

töö esitlemine algab õpilase/üliõpilase pöördumisega komisjoni ning kuulajate poole,

millele järgneb töö sisuline tutvustus,

kirjaliku retsensiooni ettelugemine,

autori vastus retsensendi küsimustele ning märkustele,

küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt,

autori vastused küsimustele,

õpilase/üliõpilase lõppsõna (siin tänatakse juhendajat, retsensenti, komisjoni ning

kuulajaid).

Lõputöö hindamine

Lõputööd hindav komisjon arvestab retsensendi hinnangut ning juhendaja arvamust, samuti

autori esinemisoskust kaitsmisel, oskust vastata küsimustele, kaitsta ning põhjendada oma

seisukohti, oskust orienteeruda töös käsitletud probleemides.

56

Lisa. Tiitellehe näidis

PRAKTIKAJUHEND

LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JUHEND

1. Lõputöö olemus

Õppeasutuse nimetus

Eriala struktuuriüksus

Õpperühm

Õpilase nimi

LÕPUTÖÖ PEALKIRI

Lõputöö

Juhendaja: õpetaja nimi

Töö koostamise koht aasta

57

Lisa 4. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND (NÄIDIS)

1.Tiitelleht

Kajastab:

Ettevõtet,

äriplaani teema pealkirja,

ettevõtte kontaktandmeid ja aadressi,

äriplaani koostajat ja koostamisaega.

2. Sisukord (Äriplaani struktuuri põhjal)

3. Kokkuvõte äriplaanist (kirjutatakse lõpus, pärast äriplaani kõigi peatükkide valmimist)

Kokkuvõte annab ülevaatlikku informatsiooni äriplaani ja selle teostamise kohta, sh:

äriidee ja selle eesmärgid,

äriidee lühike ajalugu ja konkurentsieelis,

investeeringute ulatus ja maht,

finantseerimisallikad,

projekti oodatavad tulemused ja tähtajad.

4. Ettevõtte ülevaade

ettevõtte andmed, sh: ärinimi, ettevõtlusvorm, aadress, sidevahendid, registrinumber,

asutamisaeg, tegevusalad, pangaarve number jms,

lühike ajalugu, ärimissioon, eelnev ja praegune majandustegevus, sh turg, tooted ja

sihtrühmad,

praegune finantsseisund ja ettevõtte tulevikunägemus ehk visioon lähema 3–5 aasta

jooksul.

5. Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud

juhtkonna liikmed, nende haridus, täiendõpe, varasem teenistuskäik (Lisa CV), osalus

ettevõttes, jm oluline taustinformatsioon,

organisatsioon ja personali struktuur (vt Skeem), suurus, kvalifikatsioon ja põhilised

oskused.

6. Äriplaani iseloomustus

äriidee konkreetne määratlus, äri tegevusvaldkonna ja äri kirjeldus, sh olulised

arengusuunad ja tulevik, visioon ettevõtte tulevikust,

projekti kirjeldus, sisu, vahendid ja tegevused, mida saavutatakse,

tootmis- või teenindusruumid, masinad-seadmed, muu sisseseade,

lisatööjõu vajadus, väljaõpe jne.

7. Tooted/teenused

Toote/teenuse kirjeldus ja konkurentsieelis võrreldes teiste samalaadsete

toodete/teenustega,

Toote hind ja selle kujunemine ning võrdlus konkurentide hindadega.

8. Turustamine

turu kirjeldus (sihtrühm, turuosa suurus ja pakkumise ja nõudmise vahekord antud

turuosal),

põhikonkurendid ja nende tugevad ja nõrgad küljed),

käesoleva äriprojekti mõju turuosale,

vajalikud tegevusload,

eelkokkulepped toodangu turustamiseks (vt Lisa).

9. Keskkonna mõju ja ettevõtte riskitegurid

kas äriplaani realiseerimise tulemusena võib ette näha ohte keskkonnale ja kuidas neid

välditakse.

58

ettevõtte SWOT-analüüs.

10. Äriplaani finantseerimine ja käivitamine

projekti maksumus väljaminekute-kulude lõikes (tabeli kujul),

täiendava finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad,

projekti finantseerimise ja käivitamise ajakava.

11. Finantsprognoosid

müügiprognoos,

kulude prognoos (ehk tulude-kulude prognoos),

kasumiprognoos,

rahavoogude prognoos,

bilansiprognoos (kohustuslik vaid äriühingule).

12.Lisad

dokumendid, mid veenaksid potentsiaalset rahastajat ja tõstaksid äriplaani

usaldusväärsust lisaks põhiteksti infole, sh elulookirjeldused, soovituskirjad, varustus-,

turustus- ja rendilepingud, pädevustunnistuste koopiad, töökirjeldused, omandit

tõendavad dokumendid, krundi ja hoone asendiplaanid, eksperthinnangud, toote

näidiste fotod, tellimuskirjad, turu-uuringud jms.

59

OLEMASOLEVA KAADRI KIRJELDUS

Väikeettevõtluse erialal kutsekeskhariduse andmiseks on alljärgnev õpetajate kaader

Nimi/ained ametijärk haridus kvalifikatsioon täiendkoolitus

Piret Pihel

Majandusõpetus

vanemkutseõpetaja kõrgem Majandusgeograaf,

geograafia ja

majandusainete õpetaja

Eesti Jun. Ach.

Eesti Ärikoolitusprogr.

TÜ magistratuur

Marve Koppel

Turunduse alused

Majutusteenuse pakkumine

kutseõpetaja rak. kõrg Hotelli- ja turismiettevõtlus Eesti Ärikoolitusprogr

Anne-Li Tilk

Arvutikasutus ja asjaajamise

alused

vanemkutseõpetaja kõrgem Keemik, keemia õpetaja TÜ mentorikoolitus

Janne Alas

Arvutikasutus ja sjaajamise

alused

kutseõpetaja keskeri Asjaajamise

organiseerimine

Eesti Ärikoolitusprogr.

Kutseõpetaja

Täiendkoolitus TPÜ

Anne Lember

Raamatupidamise alused

Majandusarvestus ja

maksundus

kutseõpetaja keskeri Raamatupidaja Eesti Ärikoolitusprogr.

Jane Mägi

Organisatsioon ja juhtimine

Ettevõtluse ja äriplaani

koostamise alused

metoodik magister Üldtehniliste ainete õpetaja Eesti Ärikoolitusprogr.

TPÜ magistratuur

Evi Ustel

Õigusõpetus

kutseõpetaja kõrgem jurist TPÜ pedagoogiline

koolitus

Merike Kivilo

Inglise keel

Inglise ärikeel

metoodik kõrgem Inglise keele õpetaja Eesti Ärikoolitusprogr.

TÜ magistratuur

Maria Peep

Soome keel

kutseõpetaja kõrgem Soome keele õpetaja

60

Õile Aavik

Toitlustusteenuse pakkumine

kutseõpetaja kõrgem Kutseõpetaja, V kat. kokk

Sirje Pree

Suhtlemine

vanemkutseõpetaja kõrgem psühholoog Eesti Ärikoolitusprogr.

Lisaks tabelis toodud õpetajatele, annavad väiksemas mahus tunde ka teised kooli õpetajad ja

erialaspetsialistid.

61

ÕPPEKAVA KOOSTAJATE TÖÖRÜHM

Töörühma juht:

Piret Pihel – osakonnajuhataja

Töörühma liikmed:

Jane Mägi – metoodik

Marve Koppel – vanemkutseõpetaja

Anne Lember - kutseõpetaja

Anne-Li Tilk – vanemkutseõpetaja

Documents

ÄRIKORRALDUSE ERIALA KOHUSTUSLIK ÕPPESISUweb.ametikool.ee/jane/?download=81641_Ärikorraldus... · Turism, turismitoode ja turundus 2 0,5 Majutusteenuse pakkumine 3 1 Toitlustamisteenuse