KOKKUVÕTE 2020. AASTA SEPTEMBRIS ... · Web viewArutelude käigus, mis mõnes valitud riigis (Belgia, Saksamaa, Portugal ja Rumeenia) seoses 2019. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna

ET

Brüssel, 22. oktoober 2020

TÄISKOGU ISTUNGJÄRK

16.–18. SEPTEMBER 2020

KOKKUVÕTE VASTUVÕETUD ARVAMUSTEST

Käesolev dokument on kättesaadav ELi ametlikes keeltes komitee kodulehel:

https://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/plenary-session-summaries

Dokumendis nimetatud arvamustega saab tutvuda internetis, kasutades komitee otsingumootorit:

https://dmsearch.eesc.europa.eu/search/opinion

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 1/50

https://dmsearch.eesc.europa.eu/search/opinion

https://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/plenary-session-summaries

Sisukord

1. ÜHTNE TURG, TOOTMINE JA TARBIMINE......................................................................3

2. MAJANDUS- JA RAHALIIT NING MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS......................................................................................................................8

3. TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSED JA KODAKONDSUS...........................................18

4. TÖÖSTUSE MUUTUSTE NÕUANDEKOMISJON..............................................................24

5. PÕLLUMAJANDUS, MAAELU ARENG JA KESKKOND.................................................27

6. TRANSPORT, ENERGEETIKA, INFRASTRUKTUUR JA INFOÜHISKOND...............36

7. VÄLISSUHTED.........................................................................................................................43

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 2/50

16.–18. septembri 2020. aasta täiskogu istungjärku ilmestas ametiaja lõpu tseremoonia, kus videosõnumiga osalesid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Parlamendi president David Sassoli, Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ning millel viibisid Euroopa Parlamendi asepresident Klara Dobrev ning kirjanik ja ajakirjanik, Volta mõttekoja asutajaesimees Giuliano da Empoli.

Täiskogu istungjärgul võeti vastu järgmised arvamused.

1. ÜHTNE TURG, TOOTMINE JA TARBIMINE

Digitaalne ühtne turg – suundumused ja võimalused VKEde jaoks

Raportöör: Pedro Almeida Freire (tööandjad – PT)

Viide: omaalgatuslik arvamusEESC-2017-01768-00-01-AC

Põhipunktid

Arutelude käigus, mis mõnes valitud riigis (Belgia, Saksamaa, Portugal ja Rumeenia) seoses 2019. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga (DESI) toimusid, pani komitee tähele, et paljud Euroopa VKEd, iseäranis mikro- ja väikeettevõtjad (93 % Euroopa ettevõtjatest), on digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuga hiljaks jäänud. Need, kes seda teinud on, märkisid, et kasutuselevõtul tuli ette mitmeid takistusi.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

˗ soovitab teha kõik võimaliku, et kõrvaldada esimene takistus, milleks on ebapiisav lairibavõrguga kaetus liidu territooriumil;

˗ teeb ettepaneku, et digioskuste omandamine oleks kohustuslik osa kooliharidusest ja et VKEdele võimaldataks koolitusi nende tööriistade kasutama õppimiseks. Lisaks tuleb senisest rohkem toetada ja edendada füüsilisest isikust ettevõtjate, VKEde juhtide ja nende töötajate kohandatud ja taskukohast täiendusõpet;

˗ nõuab selles valdkonnas maksustamise ühtlustamist, sest ausa konkurentsi tagamine VKEde ja suurettevõtjate vahel on esmatähtis siseturu nõuetekohaseks toimimiseks;

˗ leiab, et VKEdele rahastusele juurdepääsu võimaldamine on oluline, et toetada investeeringuid, mida VKEd teevad ühiskonna, kaubanduse ja tarbimisviiside digiülemineku ning kaubanduse rahvusvahelistumisega kohanemiseks.

Kontaktisik: Silvia Staffa(Tel 00 32 2 546 83 78 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 3/50

mailto:[email protected]

VKEde strateegia

Raportöör: Milena Angelova (tööandjate rühm – BG)

Kaasraportöör: Panagiotis Gkofas (Euroopa mitmekesisuse rühm – EL)

Viide: COM(2020) 103 finalEESC-2020-01450-00-01-AC

Põhipunktid


˗ kutsub Euroopa Komisjoni üles strateegiat rakendama, võttes vastu sidusa, integreeritud ja valdkondadevahelise käsitlusviisi, millega pööratakse VKEdele suurt tähelepanu kõigis olulistes poliitilistes otsustes, nagu roheline kokkulepe, tööstusstrateegia, ELi eelarve kujundamine ja Euroopa majanduse taastekavale hoo andmine;

˗ toetab mitmetasandilise valitsemise rakendamist. ELi tasandil peab peadirektoraadiülene VKEde rakkerühm tagama järgmist:

o põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ rakendatakse kõigis VKEsid mõjutavates poliitikavaldkondades, eeskätt Euroopa majanduse taastekava, programmi „Invest EU“, maksevõime toetamise rahastamisvahendi ning Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava puhul;

o Euroopa poolaasta programmi ja loodud VKEde tulemustabeli raames tuleb järgmise põlvkonna VKEde strateegiat ja väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ nõuetekohaselt ellu viia ja hinnata;

o liikmesriigid kohustuvad kindlalt rakendama VKEde strateegiat, sest paljud ELi poliitikavaldkonnad on ebaõnnestunud negatiivsete reaktsioonide, tegevusetuse või kõrvalehoidumise tõttu, sealhulgas ülereguleerimise tõttu riiklikul tasandil;

o VKEsid ja sotsiaalpartnereid esindavatel organisatsioonidel on keskne ja suurem roll ning nad saavad anda konstruktiivse panuse, mis komisjoni praeguses ettepanekus puudub;

o ökosüsteemide kui rahastamise prioriteetsete valdkondade kontseptsioon võetakse kasutusele alles pärast põhjalikke konsultatsioone VKEsid esindavate organisatsioonidega ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et see kajastaks õigesti VKEde tegelikku olukorda, kuna see tundub liiga julge samm.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 4/50

˗ palub komisjonil koostada järgmise põlvkonna VKEde strateegia, milles tuleks teha ülevaade VKEde toetusmeetmetest Euroopa majanduse taastekavas, mis aitaks VKEdel leevendada liikumispiirangu, suhtlemisdistantsi hoidmise ja terviseturbe meetmete negatiivset mõju nende äritegevusele ja kiiresti taastuda.

Kontaktisik: Silvia Staffa(Tel 00 32 2 546 83 78 – e-post: [email protected])

Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete tugevdamine

Raportöör: Krzysztof Stanisław Balon (Euroopa mitmekesisuse rühm – PL)

Viide: ettevalmistav arvamusEESC-2020-01962-00-01-AC

Põhipunktid


˗ pooldab ennekõike nende sotsiaalsete ettevõtete ja muude sotsiaalmajanduse organisatsioonide tugevdamist ja sihipärast toetamist, kes reinvesteerivad kogu kasumi täielikult üldise hüvangu või põhikirjajärgsete mittetulunduslike eesmärkide täitmiseks;

˗ leiab, et üldhuviteenuseid käsitleva protokolli nr 26 eeskujul tuleks lisada Euroopa Liidu toimimise lepingu juurde ka protokoll ettevõtlusvormide mitmekesisuse kohta, milles mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted määratletakse eraldi;

˗ on seisukohal, et mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete toetamine peaks saama Euroopa poolaastaga seoses sotsiaalvaldkonna tulemustabeli osaks.

Kontaktisik: Marie-Laurence Drillon(Tel: 00 32 2 546 83 20 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 5/50



Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda

Raportöör: Panagiotis Gkofas (Euroopa mitmekesisuse rühm – EL)


Põhipunktid


˗ on seisukohal, et Euroopa Komisjoni teatis „Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda“ [COM(2020) 550 final] peaks olema strateegiline poliitikavahend ELi kestliku turismi- ja transpordimudeli ümberkujundamisel;

˗ kutsub üles koostama kõikehõlmavat meetmete paketti, mis sisaldaks suuniseid ja soovitusi:

o transpordisektori ja ühenduvuse ohutuks taastamiseks pärast kõigi ELi liikmesriikide ühtse poliitilise raamkokkuleppe vastuvõtmist;

o ELi ühise strateegia loomiseks, et aidata liikmesriikidel rakendada väikestele ja keskmise suurusega turismiettevõtjatele, restoranidele, hotellidele, reisibüroodele, giididele jt suunatud majandus- ja toetusmeetmeid;

o vaktsiini ootel ELi tervisepassi kasutusele võtmiseks, kus ühtlustatud reisija asukoha vorm (Passenger Locator Form) ja ruutkood toimivad koos ELi mitmekeelse arstiabi platvormiga;

o väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja töötajatele suunatud toetusmeetmete rakendamise Euroopa seiremehhanismi viivitamatuks loomiseks, eriti likviidsuse, laenude andmise ja toetusmeetmete läbipaistvuse osas.

˗ palub tugevat sotsiaaldialoogi ja sisukat poliitilist tegevuskava, mida on vaja, et pidada läbirääkimisi ajakohastatud valdkondlike kollektiivlepingute üle turismi- ja transpordisektoris. Need hõlmaksid VKEsid ja VKEsid esindavaid organisatsioone, keda COVID-19 kõige rohkem on mõjutanud.

Kontaktisik: Alice Tétu(Tel 00 32 2 546 82 86 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 6/50


Kohustuslik hoolsuskohustus

Raportöör: Thomas Wagnsonner (töötajate rühm – AT)

Kaasraportöör: Emmanuelle Butaud-Stubbs (tööandjate rühm – FR)


Põhipunktid


˗ kinnitab, et Euroopa Komisjonil on aeg tegutseda ja esitada liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile kohustuslikku hoolsuskohustust käsitlev õigusakti ettepanek, milles tunnustatakse kehtivatele standarditele põhinevat vastutust ning luuakse Euroopa ettevõtetele selge ja turvaline õigusraamistik;

˗ leiab, et hoolsuskohustus peaks eelkõige hõlmama keskkonnamõjusid. Neid tuleks pidada väga oluliseks kestliku ärikäitumise seisukohalt ning need peaksid olema üleilmsetes väärtusahelates kõrgel kohal;

˗ leiab, et kohustusliku hoolsuskohustuse raamistik tuleks luua kokkulepitud standardiga, mida jõustatakse proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistustega, samas kui vastutus peaks põhinema selgelt määratletud inimõiguste kogumi rikkumisel;

˗ rõhutab, et siduvas seadusandlikus algatuses tagada järgmised kvaliteedistandardid:

o selged määratlused ja arusaadav keelekasutus;

o õiguskindluse ja rakendatavuse tagamine eelkõige seoses kohaldatava õigusega ja proportsionaalsed aruandlusnõuded, võttes arvesse õiguspärast ärisaladust.

Kontaktisik: Claudia Drewes-Wran(Tel 00 32 2 546 80 67 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 7/50


2. MAJANDUS- JA RAHALIIT NING MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS

Majanduse juhtimise paketi hindamine 2020

Raportöör: Judith Vorbach (töötajate rühm – AT)Kaasraportöör: Tommaso Di Fazio (Euroopa mitmekesisuse rühm – IT)

Viide: COM(2020) 55 final EESC-2020-00732-00-00-AC

Põhipunktid


˗ tervitab hindamise läbiviimist ja kutsub üles reformidele, et kehtestada heaolule keskenduv majanduse juhtimine, mille puhul seatakse mitu olulist prioriteeti, näiteks kestlik ja kaasav majanduskasv, täielik tööhõive ja inimväärne töö, ning välditakse asümmeetrilist mõju liikmesriikides;

˗ leiab, et pärast stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli desaktiveerimist ei ole parim viis edasiliikumiseks mitte normaalsusess naasmine, vaid oleks majanduse juhtimise raamistik läbi vaadata ja tasakaalustada seda allpool kirjeldatud viisil:

o muuta riigi rahandus pikas perspektiivis kestlikuks ja kõrvaldada makromajanduslik tasakaalustamatus järgmiste meetmete abil: tunnistada, et majandusraskused muudavad eelarve konsolideerimise äärmiselt raskeks; prioriseerida kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, arvestades samal ajal fiskaalkordajatega; tagada piisav tulu, võideldes agressiivse maksuplaneerimise ja maksupettuse vastu; rakendada sümmeetrilisi näitajaid, mis kajastavad nii üle- kui ka puudujääki; panna suuremat rõhku tööhõivele ja sotsiaalsele arengule makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluses;

o tagada järgmiste meetmete abil, et eelarvepoliitika arvestab nii kestlikkuse kui ka lühiajalise stabiliseerimise: leevendada jõuliselt majanduslikult ja tehniliselt küsitavate näitajate mõju; omistada suurem kaal tulude suurendamisele; viia märkimisväärsete kõrvalekallete korral läbi täiendavaid analüüse;

o stimuleerida oluliste reformide läbiviimist ja kestlikke investeeringuid järgmiste meetmete abil: kohaldada tasakaalus eelarve nõuet ja kaitsta tulevase tootlikkuse ja jõukuse tagamiseks vajalikku avaliku sektori vara; rakendada strateegilist investeerimiskava; seada avaliku sektori toetuse saamise tingimuseks jätkusuutlikud ja sotsiaalsed kriteeriumid;

o esitada solidaarsusel ja vastutusel põhinev majanduse juhtimise raamistik järgmiste meetmete abil: töötada märkimisväärsete kõrvalekallete korral välja lahendused koos

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 8/50

mõjutatud riikidega, kaasates nad võrdsetel alustel; suurendada Euroopa Parlamendi rolli; kaasata suuremal määral sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda; muuta komiteega konsulteerimine kohustuslikuks;

o süvendades majandus- ja rahaliitu järgmistes valdkondades: stabiliseerimisfunktsiooni rakendamine, et teostada ühist vastutsüklilist poliitikat; COVID-19 kriisi katastroofiliste tagajärgedest ülesaamine solidaarsusel põhineval viisil; pikaajalise ühise võlainstrumendi väljastamine koos meetmetega maksukoormuse õiglaseks jaotamiseks; pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu süvendamine, et veelgi tugevdada ühtset turgu tõhusa reguleerimise abil;

˗ kutsub üles arutama Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil keskse küsimusena seda, kuidas Euroopa Liidu toimimise lepingu majanduse juhtimise sätteid ajakohastada, et see vastaks liidu praegusele majanduslikule reaalsusele.

Kontaktisik: Alexander Alexandrov(Tel 00 32 2 546 98 05 – e-post: [email protected] )

Euroopa Liidu territoriaalse tegevuskava, Leipzigi harta ja ELi linnade tegevuskava läbivaatamine

Raportöör: Petr Zahradník (tööandjate rühm – CZ) Kaasraportöör: Roman Haken (Euroopa mitmekesisuse rühm – CZ)


Põhipunktid


˗ soovitab, et pärast kehtiva Leipzigi harta jõustumist ilmnenud uued asjaolud ja tegurid (vt punkt 2.2) integreeritaks täies ulatuses uude hartasse, nii et see oleks funktsionaalselt ühilduv ELi tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga ja seotud Euroopa poolaasta protsessiga. Selle puhul tuleks võtta arvesse ka COVID-19 pandeemia tagajärgi ja mõju majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja territoriaalsele arengule liikmesriikides;

˗ juhib tähelepanu häirete ja ohtude (majanduse, tervishoiu, keskkonna, informaatika jne valdkonnas) arvu eeldatavale suurenemisele ja teeb ettepaneku, et uues Leipzigi hartas Euroopa kestlike linnade kohta tõstetakse selgelt esile vajadus võtta vastupanuvõimet süstemaatiliselt arvesse;

˗ väljendab heameelt territoriaalset tegevuskava 2030 käsitleva teksti üle ja nõustub selle alussammastega, mis tuginevad õiglusele, murele keskkonna pärast ja vajadusele tuua territoriaalne mõõde kõikidesse asjaomastesse avaliku halduse valdkondadesse;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 9/50


˗ tervitab samuti talle territoriaalse tegevuskavaga 2030 antavat võimalust osaleda tegevuskava ellurakendamise protsessis;

˗ on teadlik märkimisväärsest kohaldamisulatusest integreeritud territoriaalse ja linnaarengu lähenemise kasutamisel ning sellise lähenemisviisi kasutamise eelistest, mis väljenduvad toetatavate projektide mõjude sünergias, kulude kokkuhoius ja funktsionaalsete seoste loomises nende sisu vahel;

˗ juhib tähelepanu asjaolule, et seoses avalike ja eraõiguslike ressursside omavahelise sidumise võimalusega on mõeldav ka integreeritud lähenemisviis, eesmärgiga suurendada suutlikkust ja jagada riske nii territoriaalse kui ka linnaarenguga seotud projektide hüvanguks, kohaldades demokraatlikku kontrolli, läbipaistvat juhtimist ja vastutust;

˗ nõustub täielikult eri liiki territooriumide tasakaaluga territoriaalse ja linnaarengu vahendite kasutamisel. Ta soovitab kasutada iga konkreetset tüüpi territooriumi puhul kõige asjakohasemaid toetusvahendeid, jälgides vastavust subsidiaarsuse põhimõttele;

˗ rõhutab, kui tähtsad on linnastute ja suurlinnapiirkondade arendamise uued mudelid ja aspektid, mis peamiste teguritena parandavad avatuse kaudu ELi ülemaailmset konkurentsivõimet;

˗ mõistab siiski, kui oluline on kaitsta ja toetada äärepoolseid ja kaugeid alasid, peamiselt maapiirkondi, et aidata neid kaasata nüüdisaegsesse ja kestlikku piirkondlikku arengusse;

˗ soovitab samuti tagada linnade tegevuskava maksimaalne kooskõlastamine territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikaga. Seda on võimalik tagada funktsionaalsete partnerlussuhetega linna- ja maapiirkondade vahel ning integreeritud projektide abil, mis on suunatud linnade ja nende funktsionaalsete territooriumide ning maapiirkonnas asuvate äärealade kohalike majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakaitsesüsteemide kestlikkuse ja vastupanuvõime tõhustamisele;

˗ kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama kogemuste jagamist, mille tulemusena esitataks metoodikasoovitused võtta linna- ja maapiirkondade arengukavade väljatöötamisel ja hindamisel arvesse ilmnevaid ohte ja vastupanuvõimet;

˗ märgib ühelt poolt, et on suurlinnapiirkonnad ja linnastud loonud tänu ressursside mobiliseerimisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele soodsad tingimused, et muutuda kogu riikliku majanduskasvu keskusteks ja majanduskasvu sõlmpunktideks, võttes arvesse üleilmastunud majanduse avanemist. Teiselt poolt on komitee täiel määral teadlik vajadusest kogu riikliku majanduse tasakaalustatud arengu järele, mis hõlmab ka maapiirkondi ja äärepoolseimaid piirkondi;

˗ nõuab otsustavalt, et linna- ja piirkondliku arengu valdkonnas tagataks partnerluse põhimõtte rakendamise teel tasakaalustatum esindatus;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 10/50

˗ märgib, et tegelikkuses kohaldatakse integreeritud territoriaalset lähenemist maapiirkondades (LEADER / kogukonna juhitud kohalik areng) ning funktsionaalsete linnastute ja suurlinnaalade puhul.

Kontaktisik: Georgios Meleas(Tel 00 32 2 546 97 95 – e-post: [email protected])

Meetmed maksupettuste, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu

Raportöör: Javier Doz Orrit (töötajate rühm – ES)


Põhipunktid


˗ teeb ettepaneku luua Euroopa pakt, et võidelda tõhusalt maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu;

˗ palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel varuda kehtivate Euroopa õigusaktide tõhusaks rakendamiseks vajalikud rahalised ja inimressursid;

˗ leiab, et maksuparadiiside kuritegeliku tegevuse likvideerimine peaks olema üks ELi esmatähtsaid eesmärke;

˗ toetab uut rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tegevuskava ja selle kiiret rakendamist;

˗ toetab kavandatud meetmeid, nagu ühiste eeskirjade kehtestamine ning sellise Euroopa järelevalveasutuse loomine, millel on otsesed volitused kontrollida ja uurida;

˗ soovib, et EL ja liikmesriigid jääksid ühistele seisukohtadele sellistes rahvusvahelistes foorumites nagu OECD rahapesuvastane töökond, G20 ja ÜRO;

˗ nõuab, et võetavate meetmete puhul võetakse arvesse Euroopa andmekaitsealaseid õigusakte ja Euroopa Kohtu praktikat ning tagatakse, et sellega kaasneks liikmesriikidele ja asjaomastele üksustele võimalikult väike haldus- ja finantskoormus;

˗ kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide praegust loetelu ja kaaluma võimalust kehtestada lisakriteeriumid;

˗ tervitab maksunäitajate kasutusele võtmist Euroopa poolaasta raames;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 11/50


˗ nõuab, et järk-järgult kaotataks teatavates liikmesriikides kehtestatud kord, mille alusel antakse investeeringute eest kodakondsus või elamisluba;

˗ toetab OECD tegevuse raames globaalse lahenduse leidmist märkimisväärse digitaalse kohaloluga äriühingute maksustamisele, kuid kui 2020. aasta lõpuks ei jõuta lahenduseni, peaks EL jätkama oma maksualgatusega digitehnoloogiat kasutavate suurettevõtete kohta;

˗ leiab, et reformida tuleks maksustamise vältimise vastast direktiivi, et lisada sellesse õigusnormid madalate maksudega riikide maksualase käsitamise ja dividendide või kasumi jaotamise kohta, mida ei ole välismaal maksustatud;

˗ palub komisjonil teha uuring varifirmade rolli kohta maksupettuses, maksudest kõrvalehoidumises ja maksustamise vältimises, samuti rahapesus ning reageerima tulemustele asjakohaste õigusaktidega;

˗ kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles uurima ettevõtjate kasumi minimaalse tegeliku maksustamise mõistet ja selle võimalikku kohaldamist;

˗ teeb ettepaneku, et ELi kaubandus- või majanduskokkulepped sisaldaksid vastavalt WTO põhimõtetele ja eeskirjadele peatükki maksukuritegude, rahapesu ja agressiivse maksuplaneerimise vastaste ning maksuhaldurite vahelise koostöö klauslitega.

Kontaktisik: Gerald Klec(Tel 00 32 2 546 99 09 – e-post: [email protected])

Õigusriik ja selle mõju majanduskasvule

Raportöör: Jukka Ahtela (tööandjate rühm – FI)


Põhipunktid


˗ rõhutab, et õigusriigi nõrgenemine mõjutab nii ühiskonna, põhiõiguste, kodanikuühiskonna kui ka majanduse toimimist;

˗ kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema jõupingutusi, et mõõta õigusriigi majanduslikku mõju, võttes arvesse nii õigusriigi sisulist kui ka menetluslikku külge;

˗ peab kiiduväärseks jõupingutusi, mida Euroopa Komisjon ja teised institutsioonid teevad selleks, et töötada välja ELi väärtuste kaitseks ja õigusriigi põhimõtete edendamiseks vajalikud asjakohased vahendid;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 12/50


˗ leiab, et olemasolevaid vahendeid saab veel tõhusamaks muuta ja neid tuleks täiendada meetmetega, mis keskenduvad õigusriigile, kuid milles oleks tõhusamalt arvesse võetud majanduslikke kaalutlusi;

˗ palub, et komisjon tõstaks kiiremini esile õigusriigi olulisust Euroopa poolaasta ühe peamise tegurina, millel põhineb konkurentsivõimeline ja kestlik majandus;

˗ soovitab luua riiklikud järelkontrolli protsessid, mis hõlmaksid kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite esindajaid;

˗ kordab ettepanekut luua iga-aastane kodanikuühiskonna organisatsioonide foorum, mis annaks oma mitmekesise esindatusega panuse iga-aastasesse õigusriigi järelevalveprotsessi;

˗ nõuab suuremat rahalist ja sisulist toetust organisatsioonidele, kes tegelevad õigusriigi ja põhiõiguste kaitse ja edendamisega;

˗ rõhutab, kui oluline on õigusriigi rikkumise korral rakendada sanktsioone, sest muidu väheneb ELi liikmeks olemise väärtus kõigi nende liikmete jaoks, kes eeskirju täidavad;

˗ nõuab komitee alalist teavitusstrateegiat, et suurendada ELi kodanike teadlikkust sellest, kui oluline õigusriik tõepoolest on.

Kontaktisik: Krisztina Perlaky-Tóth(Tel 00 32 2 546 97 40 – e-post: [email protected])

Ühtekuuluvuspoliitika roll majanduse ümberkujundamisel

Raportöör: Gonçalo Lobo Xavier (tööandjate rühm – PT)


Põhipunktid


˗ kutsub Euroopa Komisjoni üles tegelema ELi ühtekuuluvuspoliitika kui põhivahendiga koroonaviiruse pandeemiast tingitud tohutute katsumuste lahendamisel. On vaja kiirelt reageerida ning liikmesriikide abistamiseks ja toetamiseks rahaliste vahendite kasutusse võtmisel peab kinni pidama kehtivatest kriteeriumitest, ent ka julgelt tegutsema;

˗ nõustub, et Saksamaa eesistumise prioriteetide seadmisel tuleb keskenduda kõigile nendele uutele asjaoludele, ning kutsub terves Euroopa Liidus üles rakendama meetmeid tööhõive ja sotsiaalsete õiguste kaitsmiseks;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 13/50


˗ usub, et mistahes Euroopa taastumiskavas tuleb võtta arvesse kriisi tagajärgi, nimelt spetsiifiliste toodete ja teenuste osas Euroopa sõltuvust teistest majanduspiirkondadest. On selge, et Euroopa peab mõtlema enda kaubanduspoliitikale, toetama innovatsiooni ja pöörama enda kasuks enda aruka spetsialiseerumise strateegia, mis põhineb piirkondadel ja sektoripõhisel tööstuslikul lähenemisel;

˗ leiab, et kõigi liikmesriikide jaoks peab endiselt prioriteediks jääma teenuste digiüleminek. Kriis on näidanud vajadust lihtsamate, kõikehõlmavamate teenuste järele, mis toetaksid kõiki eurooplasi, eelkõige neid, kes vajavad täiendavat tuge;

˗ nõustub, et täieliku lairibaühenduse süsteemid vajavad endiselt investeeringuid, et maapiirkondades saaksid areneda kaasaegsed põllumajandus- ja turismitegevused. Ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ei ole selle vajaduse rahuldamiseks kasutatud või vähemalt liikmesriigid ei ole olemasolevaid finantsprogrammide raames pakutavaid võimalusi ära kasutanud;

˗ on veendunud, et e-ettevõtlus on COVID-19 ühiskonnale ja majandusele avaldunud mõju tagajärjel tekkinud „uues normaalses olukorras“ äärmiselt tähtis. Nii ettevõtetele kui tarbijatele tuleb pakkuda erinevaid variante. See uus lähenemisviis võib tuua kasu ka VKEdele, seega tuleb struktuurifondide vahendeid jaotada nii, et ettevõtetel oleks võimalik avastada uusi tuge ja uusi võimalusi;

˗ usub, et VKEsid ja nende jätkusuutlikkust on vaja hädasti kaitsta. Seetõttu tuleb kasutada tavapäraseid olemasolevaid Euroopa Liidu vahendeid, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi;

˗ juhib tähelepanu vajadusele edendada avaliku sektori investeeringuid ja mehhanisme pikaajaliste koolitusskeemide jaoks ja luua nende jaoks õiged tingimused, et inimesed saaksid nüüd oma oskused turu vajadustega kooskõlla viia ja ka tulevastele põlvkondadele uute oskuste andmiseks valmistumiseks;

˗ nõustub ka rohelise kokkuleppe programmi toetamisega ja nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon selgitaks liimesriikidele näiteks seda, kuidas õiglase ülemineku fondi 40 miljardit eurot saab kasutada majanduses süsinikdioksiidi heitekoguste vähendamiseks;

˗ tervitab programmi „REACT“, mille raames investeeritakse 55 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika toetuseks, kuid kutsub Euroopa Komisjoni üles teavitama sellest kiiresti liikmesriike ja andma selgitusi tingimuste ja jaotuskriteeriumide kohta, pidades silmas asjaolu, et need vahendid tuleb eraldada 2022. aasta lõpuks;

˗ soovitab tagada regionaalsete poliitikate sõnastamisel kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerimise ja nende ulatusliku kaasamise.


EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 14/50


COVID-19: ühissätete määruse, ERFi ja Ühtekuuluvusfondi muudatused

Raportöör: Mihai Ivașcu (Euroopa mitmekesisuse rühm – RO)

Viide: COM(2020) 452 final – 2018/0196 COD COM(2020) 450 final – 2018/0197 CODEESC-2020-02766-00-01-AC

Põhipunktid


˗ toetab täielikult komisjoni algatust kasutada ELi eelarvet investeeringute kaasamiseks ja COVID-19-järgse taastumise ajal rahalise toetuse pakkumiseks;

˗ leiab, et ühissätete määruse teatud muudatused on tingimata vajalikud ja kiidab heaks kavatsuse muuta seitse eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat fondi lihtsamaks ja paindlikumaks;

˗ leiab, et kavandatud paindlikkus on õige lähenemisviis keerulises majanduslikus ja sotsiaalses olukorras ning võimaldab liikmesriikidel kasutada saadaval olevaid vahendeid seal, kus neid kõige rohkem vaja on. COVID-19-järgne taastumine peaks järgima kestlikkuse põhimõtteid ja tagama Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja muude Euroopa programmide jõupingutuste omavahelise vastavuse;

˗ teisest küljest ei ole rahul erinevustega selles, kuidas eri liikmesriigid hõlmavad ja kaasavad sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone partnerluslepingute koostamisse ning programmide loomisse ja rakendamisse, aga ka seirekomisjonidesse;

˗ leiab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata piirkondadele, mida COVID-19 kriis on tõsiselt mõjutanud ning millel on kõige raskem jätkata majanduse jätkusuutlikku taastamist. Sotsiaalne kaasatus ja erinevuste vähendamine nii liikmesriikide kui ka erinevate piirkondade vahel on ja peaks olema Ühtekuuluvusfondi peamine prioriteet;

˗ nõustub sellega, et paindlikkus pikendatud ajakava suhtes on tingimata vajalik, ning toetab ettepanekut, et ülekandeid võiks teha programmitöö perioodi alguses või rakendusetapi mis tahes muul hetkel;

˗ leiab, et ajutiste meetmete tagamine fondide kasutamise võimaldamiseks erandkorras suurendab usaldust ja parandab tasakaalustamatust majanduses. Eeldataval suurel valitsemissektori võlal on majandusele oluline mõju, kui majandust ei toetata tõhusalt kõikide vajalike vahenditega;

˗ usub, et on oluline, et ELi eelarve oleks negatiivsete šokkidega, eelkõige majandusvälist päritolu šokkidega tegelemisel paindlikum;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 15/50

˗ soovitab ELil edendada poliitikat, mille eesmärk on parandada piiriülest koostööd kriisi ajal. Paremad protokollid ja tõhusam koostöö muudaks võimalikuks Euroopa paindliku ja kiire reageerimise mis tahes katastroofile.


Avaliku sektori laenurahastu ning õiglase ülemineku fondi muutmine

Raportöör: Petr Zahradník (tööandjate rühm – CZ)

Viide: COM(2020) 453 final – 2020/0100 COD COM(2020) 460 final – 2020/0006 CODEESC-2020-02765-00-00-AC

Põhipunktid


˗ toetab tugevalt ja hindab õiglase ülemineku fondi vahendite eraldamise olulist suurenemist, millega võimaldatakse CO2-mahukalt majanduselt ja ühiskonnalt moodsamale, kestlikumale ja mitmekesisemale üleminekut;

˗ on sügavalt veendunud, et õiglase ülemineku protsessis optimaalse tulemuse saavutamiseks on lisaks piisavatele nüüdisaegsetele rahalistele vahenditele, mis on suunatud täpselt määratletud toetatavatesse valdkondadesse, äärmiselt tähtis ka riigiabi eeskirjade paindlik tõlgendamine;

˗ hindab avaliku sektori rahastamisvahendi ettepanekut ja peab seda uudseks, originaalseks ja avaliku sektori asutustele kliimaülemineku saavutamiseks väga vajalikuks;

˗ rõhutab, et pärast uusi ettepanekuid taastekava ja NextGenerationEU kohta on õiglase ülemineku mehhanismil suurepärane võimalus saada tulevase mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 väga tähtsaks vahendiks, millest saadav kasu ei piirdu vaid ELi rohelise kokkuleppega, vaid hõlmab ka COVID-19-järgset majanduse taastamist ja ülesehitamist;

˗ kustub asjaomaseid ELi institutsioone üles kiirendama ettevalimistus-, kinnitamis- ja rakendamistööd muudetud õiglase ülemineku mehhanismi kallal, et võtta see peagi praktikas kasutusse. Ajal on selles otsustav tähtsus;

˗ kiidab heaks asjaolu, et avaliku sektori laenurahastu raames pööratakse eritähelepanu vähemarenenud piirkondade õiglasele üleminekule;

˗ on veendunud, et uuenduslik idee, millel avaliku sektori laenurahastu põhineb, võib inspireerida ka liikmesriikide tasandil välja töötama sama tüüpi finantstooteid;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 16/50


˗ peab nii toetuskõlblikkuse kriteeriume ja välja pakutud investeerimisvaldkondi õiglase ülemineku eesmärgi seisukohalt väga asjakohasteks;

˗ kiidab heaks ja toetab ka programmi „InvestEU“ ja selle sihtotstarbelise õiglase ülemineku kava täiendavat rahastamist, mis suurendab õiglase ülemineku protsessis finantsvahendite ärakasutamise potentsiaali.


EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 17/50


3. TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSED JA KODAKONDSUS

Inimväärne miinimumpalk kogu Euroopas

Raportöörid: Stefano Mallia (tööandjate rühm – MT) Oliver Röpke (töötajate rühm – AT)

Viide: ettevalmistav arvamusEESC-2020-00358-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


˗ rõhutab, et COVID-19 pandeemia põhjustanud majanduslanguse tõttu on tööhõive ja sissetuleku säilitamiseks ning majandustegevuse, konkurentsivõime ning hästitoimiva sotsiaalse ja majandusliku mudeli kiireks ja jätkusuutlikuks taaskäivitamiseks vaja lühikeses ja keskpikas perspektiivis kooskõlastatud ja otsustavat poliitikat. Kvaliteetsed töökohad ja õiglane palk, sealhulgas inimväärne miinimumpalk kogu Euroopas, peavad olema lahenduse osa. Arvesse tuleb võtta ka majanduslikke tegureid, sealhulgas ettevõtete tootlikkust ja jätkusuutlikkust;

˗ rõhutab, et palk, sealhulgas miinimumpalk, on Euroopa Liidu sotsiaalse turumajanduse mudeli tähtis aspekt ning inimväärse miinimumpalga tagamine kõigis liikmesriikides aitaks saavutada mitmeid ELi eesmärke. Palk on seotud riigi, piirkonna või valdkonna majandusliku olukorraga ning muutused võivad mõjutada tööhõivet, konkurentsivõimet ja makromajanduslikku nõudlust;

˗ tunnistab, et ELi võimalikud meetmed selles valdkonnas võivad põhjustada probleeme. Üks peamisi mureküsimusi on see, et ELil puudub pädevus võtta töötasu, sealhulgas palgatasemeid, käsitlevaid meetmeid ning et selline tegevus võib kahjustada sotsiaalpartnerite autonoomiat ja õõnestada kollektiivläbirääkimiste süsteeme;

˗ kiidab komisjoni tõdemuse eest, et ELi meetmete abil saab edendada kollektiivläbirääkimiste rolli piisava miinimumpalga ja sellega kaetuse toetuseks. Kollektiivläbirääkimisi toetavad meetmed võiks lisada miinimumpalka käsitlevatesse ELi meetmetesse, austades samas erinevaid riiklikke töösuhete süsteeme;

˗ tunneb heameelt võimaluse üle anda edasine panus arutellu selle üle, milliseid meetmeid võiks võtta Euroopa tasandil, pidades silmas liikmesriikide erinevat olukorda ning pädevuste jaotust ELi ja riikliku tasandi vahel;

˗ usub, et inimväärne miinimumpalk ning inimesekeskne, integreeritud ja aktiivne kaasamispoliitika on kõige tõhusam viis palgavaesuse vähendamiseks. Niiviisi edendatakse juurdepääsu piisavale miinimumsissetulekule, tööhõiveteenustele ja kvaliteetsetele töökohtadele võimalusi pakkuvatele sotsiaalteenustele;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 18/50

˗ mõistab täielikult selle aruteluga seotud küsimuste keerukust ja tunnistab, et miinimumpalk ei ole imerohi kõigi probleemide lahendamiseks. ELi ühine lähenemisviis koos selgete poliitiliste eesmärkidega, mis tuleb liikmesriikidel eri vahendite abil saavutada, ja sotsiaalpartnerite kaasamise tagamine osana hästitoimivast kollektiivläbirääkimiste süsteemist, võiks siiski tagada töötajate õiguse õiglasele töötasule ja ühinemisvabadusele ning tööandjate vajadused tootlikkuse ja konkurentsivõime valdkonnas.

Kontaktisik: June Bedaton ja Sophie Zimmer(Tel 00 32 2 546 81 34 – e-post: [email protected]) (Tel 0032 2 546 95 64 – e-post: [email protected])

Saatjata alaealiste rändajate kaitse Euroopas

Raportöör: Özlem Yildirim (töötajate rühm – FR)


Põhipunktid


- on mures saatjata alaealiste välismaalaste olukorra pärast; tegemist on isikutega, kes on rände kontekstis kõige enam ohustatud;

- soovitab, et lapse parimate huvide põhimõte peaks olema ülimuslik mis tahes muu riikliku või rahvusvahelise õiguse suhtes;

- nõuab, et Euroopa Liit töötaks välja sidusa ja ühtlustatud lähenemisviisi saatjata alaealiste välismaalaste kaitseks Euroopas;

- kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama saatjata alaealiste välismaalaste kaitse direktiivi, millega kaitstaks lapse parimaid huve;

- kutsub jätkuvalt liikmesriike üles tagama, et ebaseaduslikus olukorras olevaid lapsi kaitstaks ennekõike kui lapsi;

- nõuab, et liikmesriigid väldiksid lapsrändajate vastu suunatud mis tahes vägivalda, luues turvalised, seaduslikud ja nõuetekohased rändevõimalused;

- märgib, et lapsi ei ole lubatud vahistada, sõltumata nende halduslikust seisundist, ning mõistab sellise teguviisi hukka;

- märgib, et kõikidele saatjata alaealistele tuleb määrata pädev eestkostja;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 19/50



- märgib, et end alaealisena esitlevat noort tuleb käsitada alaealisena seni, kuni kohus on teinud lõpliku otsuse;

- kutsub liikmesriike üles hindama alaealisust lähtuvalt mitmest parameetrist ning loobuma luustiku uuringutest, kuna need ei ole usaldusväärsed;

- kavatseb teha mitu konkreetsetele alamteemadele keskenduvat järeluuringut, kuna käesolevas arvamuses on keeruline hõlmata kõiki saatjata alaealiste välismaalastega seotud küsimusi.

Kontaktisik: Annemarie Wiersma(Tel 2 546 95 9376 – e-post: [email protected])

Õiglane töö platvormimajanduses

Raportöör: Carlos Manuel Trindade (töötajad – PT)


Põhipunktid


- soovitab võtta platvormitööd käsitlevate küsimustega tegelemisel ja nende lahendamisel eelkõige arvesse kestliku arengu eesmärke, digitaalset tegevuskava ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

- märgib, et vaatamata kasvuvõimalustele on platvormimajanduse osatähtsus veel väike;

- märgib, et platvormidel on „majandusele üldiselt positiivne mõju“,1 sest need aitavad kaasa nii töökohtade loomisele ja uuendustele, paindlikkusele ja töötajate autonoomsusele kui ka töötajate (sageli täiendava) sissetuleku tagamisele ning võimaldavad haavatavatele inimestele juurdepääsu töökohtadele;

- märgib, et on olemas ohud, mida ei tohi alahinnata: i) töötajate puhul põhiõiguste (sh organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse) eiramine, ebakindlus, madal töötasu, töö kasvav intensiivsus, töö äärmuslik killustumine maailma mastaabis ning asjaolu, et töötajad ei ole hõlmatud sotsiaalkindlustussüsteemidega; ii) ühiskonna jaoks risk, mis suurendab sotsiaalsete standardite alandamisest tulenevat konkurentsi, millel on kahjulikud tagajärjed nii tööandjatele, kes kannatavad talumatu konkurentsisurve all, kui ka liikmesriikidele, kes jäävad ilma maksutulust ja sotsiaalkindlustusmaksetest;

- on teadlik, et platvormidega seotud mõisted tekitavad vaidlusi, eelkõige seoses sellega, et platvorme peetakse „tööandjateks“, mitte aga „pakkumise ja nõudluse vahendajateks“, ning

1 ELT C 303, 19.8.2016, lk 54 .

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 20/50

https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2016:303:SOM:ET:HTML


seoses „palgatöötajate“ ja „füüsilisest isikust ettevõtjatega“, sest asjaomastel vaidlustel on tagajärjed nende õigustele;

- soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tungivalt neid mõisteid selgitada ja liikuda mõistete ühtlustamise suunas, et saavutada platvormimajanduses inimväärne töö;

- soovitab, arvestades liikmesriikide suveräänsust sotsiaalküsimustes, töötada välja suunised, mis aitaksid selgitada tööhõivestaatust platvormidel. Komitee on seisukohal, et platvormimajanduses tuleks võtta meetmeid tagamaks, et kõigil töötajatel oleks juurdepääs reale õigustele ja kaitsele, sõltumata nende tööhõivestaatusest või lepingu liigist. Sellega kindlustatakse, et teatavad ettevõtjad ei saa oma kohustuste ja vastutuse eiramise tõttu konkurentsieelist;

- soovitab selgitada kõigi nende osaliste vastutust, kes on seotud küsimustega nagu tervishoid ja ohutus, andmekaitse, kindlustus ja õiguslik vastutus, et hinnata, kohandada ja ühtlustada kehtivaid eeskirju;

- rõhutab, et sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel peab olema oluline roll kõigil tasanditel ning sotsiaalpartnerite autonoomiat tuleb täielikult austada;

- on seisukohal, et tuleks võtta meetmeid tagamaks, et platvormid annaksid teavet, mis võimaldaks läbipaistvust ja prognoositavust kõigi asjaosaliste jaoks. Selleks tuleks platvormid igas liikmesriigis registreerida ja luua ELis andmebaas platvormimajanduse arengu jälgimiseks.

Kontaktisik: Ana Dumitrache (Tel 00 32 2 546 81 31 – e-post: [email protected])

ESF+ / muudetud ettepanek

Pearaportöör: Krzysztof Balon (Euroopa mitmekesisuse rühm – PL)

Kaas-pearaportöör: Carlos Manuel Trindade (töötajad – PT)

Viide: COM(2020) 447 final – 2018/0206 CODEESC-2020-02948-00-00-AC

Põhipunktid

ESF+-l puuduvad piisavad rahalised vahendid sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika vajadusteks. Komitee on seega kindlalt vastu ESF+ üldise finantspaketi vähendamisele perioodil 2021–2027.

Selle asemel kordab omitee oma varasemat nõuet eraldada 30 % kõigist majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika jaoks mõeldud ressurssidest ESF+ jaoks ja eraldada lisaks 30 % praegu ESF+ raames kasutatavatest ressurssidest sotsiaalse kaasamise meetmetele.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 21/50


Komitee toetab ESF+ meetmete kaasrahastamise lubamist taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist. ESF+ vahendite kasutamine rohe- ja digipööret toetavate tegevuste rahastamiseks peaks keskenduma täiend- ja ümberõppele ning täiendama muid Euroopa rahastamisvahendeid mitmeaastase finantsraamistiku ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames.

Kuigi 5 % eraldamine ESF+-ist laste vaesuse vastu võitlemisele on absoluutne vajaminev miinimum, toetatakse ettepanekut suurendada mittetöötavate ja mitteõppivate inimeste kaasamiseks eraldatavaid vahendeid 15 %-le.

Võttes arvesse ESF+ rolli Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimisel, ärgitab komitee Euroopa Komisjoni jälgima Euroopa poolaasta raames liikmesriikide sotsiaalset olukorda, lisades loetelu kokkulepitud näitajatest usaldusväärsete sotsiaalsete näitajate kogu alusel.

Komitee nõuab, et sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks eraldataks ESF+ kaudu piisavalt vahendeid.

Komitee kordab, et sotsiaalmajandusest peaks saama ESF+ raames konkreetne eraldiseisev eesmärk.

Seoses terviseharu väljajätmisega ESF+-ist tuleks mitteametlikud hooldajad määratleda ESF+ selge sihtrühmana.

Komitee soovitab lisada sissejuhatusse selge põhjenduse, et ei piirata pagulaste, varjupaigataotlejate ja sisserännanute juurdepääsu ESF+ kaudu rakendatavatele meetmetele.

Kontaktisik: Judite Berkemeier(Tel 00 32 2 546 9897 - e-post: [email protected])

Programm „EL tervise heaks“

Pearaportöör: Antonello Pezzini (tööandjate rühm – IT)Kaas-pearaportöör: Alain Coheur (Euroopa mitmekesisus rühm – BE)

Viide: COM(2020)405 final – 2020/0102 CODEESC-2020-02821-00-01-AC

Põhipunktid

Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles näitama poliitilist tahet viia ellu Euroopa tulevikku toetav tervisepakt, mis peegeldab Euroopa Liidu põhiväärtusi, sealhulgas Euroopa solidaarsust, ning nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil võetud kohustusi.

Komitee kutsub Euroopa Parlamenti üles pidama nõukoguga läbirääkimisi terviseprogrammile ja muudele tervisevaldkonna koostoimet edendavatele vahenditele rahaliste vahendite suurendamise üle ning Euroopa stabiilsusmehhanismi vahendite erandliku kasutamise üle, et saada üle kokkuhoiumeetmetest.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 22/50


Komitee kutsub üles võtma vastu Euroopa suunised, et vastata vajadustele, mis on kõige kaitsetumatel inimestel, nimelt ebakindlates tingimustes elavatel inimestel, eakatel ja puuetega inimestel – eriti kui nad peavad oma eluruumi jagama paljude teistega –, keda on kogu Euroopas pandeemia ja selle tagajärjed rängalt tabanud.

Komitee teeb ettepaneku võtta võimalikult kiiresti kasutusele Euroopa koordineerimis- ja kiirreageerimismehhanism.

Võrgustike loomiseks parimate viroloogia-, epidemioloogiakeskuste ja diagnostiliste oskuste vahel on vaja viivitamatult luua ekspertidest koosnev töörühm, mis tegutseks teadmiste ja ressursside koordinaatorina.

Komitee leiab, et käegakatsutavaid tulemusi on võimalik saavutada üksnes kaasava lähenemisviisiga, millesse on kaasatud rahvusvahelised organisatsioonid (sh Maailma Terviseorganisatsioon), puuetega inimeste õiguste konventsioon ja kodanike tegelikkusega kõige enam kursis olevad tervishoiuvaldkonna sidusrühmad, ning eesmärkide korrapärase hindamise abil.

Komitee rõhutab tervishoiutöötajate väärtust ning nõuab pidevat tähelepanu nende väljaõppe, struktuuride, kaitsemehhanismide ning majandusliku ja sotsiaalse heaolu vajaduste tagamiseks.

Komitee toetab kindlalt Euroopa avaliku ja erasektori partnerlust tervishoiu valdkonnas, järgides innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte (IMI 2) eeskuju, ning toetab ühiseid jõupingutusi, mille eesmärk on Euroopa tehnoloogilise ja produktiivse mõõtme parandamine Euroopa teadus- ja tervishoiuringkondade suurema pühendumise kaudu tõelisele Euroopa tervishoiupiirkonna loomisele.

Kontaktisik: Valeria Atzori(Tel 00 32 2 546 8774 - e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 23/50


4. TÖÖSTUSE MUUTUSTE NÕUANDEKOMISJON

Riigihange puhastus- ja hoonehalduse teenustes

Raportöör: Diego Dutto (Euroopa mitmekesisuse rühm – IT)Kaasraportöör: Nicola Konstantinou (2. kat – EL)


Põhipunktid

Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid peavad välja töötama vajalikud toetusvahendid, et edendada strateegilisi riigihankeid eesmärgiga suurendada kestlike, läbipaistvate, kaugeleulatuvate ja jõustatavate strateegiliste kriteeriumide järjepidevat kasutamist, et tagada riigihangetes rangemad sotsiaalsed ja kvaliteedistandardid.

Tagamaks, et puhastusteenustes keskendutakse kvaliteedile, mitte hinnale, tuleb järgida läbipaistvuse põhimõtet nii klientide kui ka töövõtjate puhul.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid haarama initsiatiivi deklareerimata töö vastu võitlemiseks ja tööhõivetingimuste jätkuvaks parandamiseks puhastusteenuste sektoris. Tugevdatud reguleerimis- ja jõustamismehhanismid, nagu palgakriteeriumid ja sektoripõhised kollektiivläbirääkimised, võivad aidata kaasa ausale konkurentsile, rangematele sotsiaalsetele standarditele ja kvaliteetsete töökohtade tagamisele.

Seega leiab komitee, et lisaks kollektiivlepingutele tuleks välja töötada lisakaitsemeetmed, et tagada töötajate mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine.

Komitee soovitab, et kestlikkusega seotud tingimusi, tööõigust ja üldiselt kohaldatavaid kollektiivlepinguid tuleb austada kogu alltöövõtuahela ulatuses.

Komitee kutsub liikmesriike – kes seda veel ei tee–, üles pöörama erilist tähelepanu kõigile seadusjärgsetele ja lepingulistele sotsiaalseid, keskkonna- ja kestlikkuse aspekte puudutavatele kohustustele ja töötervishoiu ja -ohutuse aspektidele ning kontrollima nendest kinnipidamist puhastusteenuste sektori riigihankelepingute täitmise etapis.

Komitee soovitab ELi riigihankedirektiivides paluda või nõuda, et liikmesriigid jätaksid hankelepingu sõlmimisel välja madalaima hinna kasutamise, lisades 30 % ülemmäära hindele, mis antakse töö hinnale võrreldes töö kvaliteedile antava hindega, ning et nad tagaksid sotsiaalsete erisätete kaudu lepingu alusel tööle võetud töötajate tööhõive stabiilsuse, kuid kooskõlaettevõtte töökorralduse ja kollektiivlepingutega.

Euroopa Komisjon peaks kutsuma liikmesriike üles alustama akrediteerimisprotsessi või võtma kasutusele kvalifitseerimissüsteemi töövõtjate suhtes, kes soovivad osaleda puhastusteenuste riigihankelepingutes.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 24/50

Komitee soovib, et Euroopa Liidu institutsioonid, liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused hakkaksid puhastusteenuste ostmisel kasutama kõikehõlmavat lähenemisviisi. Selle lähenemisviisi raames mitte ei kaubelda keskkonna- ja töötingimuste üle, vaid edendatakse sotsiaalset ühtekuuluvust, tööstandardeid, soolist võrdsust ja Euroopa Komisjoni rohelises kokkuleppes esitatud keskkonnaeesmärke.

Kontaktisik: Amelia Muñoz Cabezón(Tel 00 32 2 546 8373 – e-post: [email protected])

Digitaalne kaevandamine Euroopas: uued lahendused toorainete jätkusuutlikuks tootmiseks

Raportöör: Marian Krzaklewski (töötajate rühm –PL)Kaasraportöör: Hilde Van Laere(1. kat – BE)


Põhipunktid

ELi toorainete sektori üleminek digitehnoloogiale on ainulaadne võimalus suurendada Euroopa tööstuse tarneahelate vastupanuvõimet, parandada mineraalide sektori keskkonnatoimet ning suurendada läbipaistvust ja arendada dialoogi kaevandustegevusest mõjutatud kodanike ja kogukondadega.

Kaevandusettevõtted, mis on alustanud digiüleminekuga, on täheldanud edusamme ohutuse, kestlikkuse, tootlikkuse ja marginaalide osas. Kuid kombinatsioon suuremast ühendatusest, liikuvusest, masinõppest ja automatiseeritud toimingutest tõstatab eetilisi, sotsiaalseid ja regulatiivseid küsimusi.

Komitee juhib tähelepanu sellele, kui oluline on üleilmse laiaulatusliku maavaradealaste teadmiste võrgustruktuuri olemasolu, mis oleks aluseks digiüleminekule ja teadlikule otsustusprotsessile ELi tasandil. Komitee tunnistab Teadusuuringute Ühiskeskuse jõupingutusi Euroopa toorainete infosüsteemi loomisel ja haldamisel.

Komitee leiab, et ELi toorainete sektori digiüleminekuga peaksid kaasnema andmekaitsemeetmed, ning tunnistab vajadust rangelt jõustatud korra järele, et kaitsta delikaatseid andmeid.

Komitee soovitab töötada välja ELi regulatiivse tegevuskava, mis tegeleks toorainete sektori digiüleminekust tingitud probleemidega, käsitledes selliseid teemasid nagu küberturvalisus, tehisintellekt, automatiseerimine, mitmetasandiline valitsemine ning meremaardlates ja kosmoses kaevandamine.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 25/50


Komitee leiab, et mineraalsete toorainete tööstuse üleminek digitehnoloogiale on ülioluline COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisiga toimetulekuks ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi majanduse taastekava elluviimise edendamiseks. Sellega seoses on äärmiselt oluline soodustada investeeringuid esmaste (kaevandamine) ja teiseste (ringlussevõtt) mineraalide kogumise ja töötlemise digiüleminekusse.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama selle, et ELi institutsioonid kaasaksid kaevandussektori sotsiaalpartnerid poliitikakujundamisse ja kõigisse mineraalsete toorainete sektorit mõjutavatesse ELi algatustesse ning konsulteeriksid nendega.

Kontaktisik: Amelia Muñoz Cabezón(Tel 00 32 2 546 8373 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 26/50


5. PÕLLUMAJANDUS, MAAELU ARENG JA KESKKOND

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030

Raportöör: Antonello Pezzini (tööandjate rühm – IT)Kaasraportöör: Lutz Ribbe (Euroopa mitmekesisuse rühm – DE)


Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kiiduväärseks Euroopa Komisjoni pingutusi töötada välja elurikkuse strateegia aastani 2030, mis on üks viis liikuda Euroopa rohelise kokkuleppe ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni välja pakutud üleilmse elurikkuse raamistiku suunas.

ELis tuleb märkimisväärselt suurendada jõupingutusi veel olemasolevate loodusvarade kaitsmiseks, võttes pidevalt ühiskonnale ja eelkõige noortele mõeldud teadlikkuse suurendamise ja teavitusmeetmeid ning rõhutades kaitsemeetmete positiivseid aspekte. Selle saavutamiseks peab komitee vajalikuks kokkuleppel Euroopa Komisjoniga laiendada kaitsealade suurust, eriti rangelt kaitstavaid alasid, piirates nii palju kui võimalik mõju põllumajandusele ja metsandusele, isegi kui see pole mingil juhul piisav elurikkuse vähenemise peatamiseks. Seepärast tuleb komitee arvates märkimisväärselt suurendada jõupingutusi selleks, et taastada elupaiku ja võidelda liikide vähenemisega, mille peamine põhjus on õigusraamistiku ebapiisav rakendamine ja vajalike meetmete ebapiisav rahastamine.

Komitee peab kahetsusväärseks, et ELi uues 2021.–2027. aasta rahastamiskavas ei ole jälgegi elurikkuse täielikust, tõhusast ja sidusast integreerimisest, ning leiab, et see on murettekitav märk sellest, et sõnade ja tegude vahel esinevad taas olulised lahknevused.

Komitee rõhutab, et elurikkuse kaitse ei saa majanduslikust seisukohast olla põllumajandustootjate ja metsaomanike kohustus. Selle „avaliku hüve ja väärtuse“ pakkumisest peab saama põllumeeste jaoks hoopis huvipakkuv sissetulekuvõimalus.

Kontaktisik: Conrad Ganslandt(Tel: 00 32 2 546 82 75 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 27/50


„Talust taldrikule“: jätkusuutlik toidustrateegia

Raportöör: Peter Schmidt (töötajate rühm – DE)Kaasraportöör: Jarmila Dubravská (tööandjate rühm – SK)


Põhipunktid

Komitee arvates peaks ELi terviklik toidupoliitika pakkuma: i) keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaal-kultuurilist kestlikkust; ii) sektorite, poliitikavaldkondade ja valitsemistasandite ülest lõimumist; iii) kaasavaid otsustussprotsesse ning iv) kombinatsiooni kohustuslikest meetmetest (eeskirjad ja maksud) ning stiimulitest (hinnalisad, juurdepääs laenudele, ressurssidele ja kindlustusele), et kiirendada üleminekut kestlikele toidusüsteemidele. Kavandatud strateegia ei kajasta neid eesmärke piisavalt.

Õiglased toiduhinnad (mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonna ja ühiskonna jaoks) on ainus viis kestliku toidusüsteemi saavutamiseks pikas perspektiivis. EL ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid tagamaks, et põllumajandustootja hinnad jäävad tootmiskuludest kõrgemale ning et tervislik toitumine muutuks kergemini ligipääsetavaks. Selleks on vaja kasutada ära kõik avaliku halduse instrumendid alates tugevatest fiskaalmeetmetest kuni teabepõhiste lähenemisviisideni, et muuta tegelikud kulud nähtavaks.

Strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke ei saavutata, kui ELi kaubanduspoliitika ei muutu. Komitee kutsub ELi üles tagama standardite tõeline vastastikkus sooduskaubanduslepingutes.

Kontaktisik: Arturo Iniguez(Tel: 00 32 2 546 8768 – e-post: [email protected] )

Noorte struktureeritud kaasamine kliima ja kestlikkuse valdkonnas

Raportöör: Cillian Lohan (Euroopa mitmekesisuse rühm – IE)


Põhipunktid

Kliima ja kestliku arengu poliitikavaldkondade ja rakendusmehhanismide põlvkondadevaheline olemus peab kajastuma noorte tugevas sisulises kaasatuses ELi otsustusprotsesside kõikidesse etappidesse alates seadusandlike ettepanekute ja algatuste koostamisest kuni rakendamise, seire ja järelmeetmeteni.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 28/50


Kestliku arengu eesmärkide elluviimine Euroopa rohelise kokkuleppe kaudu eeldab uut lähenemisviisi kaasavama valitsemismudeli suunas, mis sisaldab sidusrühmade suuremat osalemist ning mis paneks noored kaasamisprotsessi keskmesse ja läheks kaugemale sihtotstarbelistest kohtumistest ja pelkadest üleskutsetest konsultatsioonile.

Komitee teeb ettepaneku luua noorte kliima ja kestlikkuse ümarlauad, mida võõrustaks komitee koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Samuti tehakse ettepanek lisada noorte delegaat ELi ametlikku delegatsiooni osalemiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi koosolekutel. Peale selle teeb komitee ettepaneku lisada noorte delegaat komitee delegatsiooni täiendava liikmena. Delegatsioonil on sellistel üritustel vaatleja staatus.

Komitee püüab noorte ja noorteorganisatsioonide häält võimendada, kaasates neid kliima ja kestlikkusega seotud arvamuste koostamisse, paludes noortelt ennetavat panust ja kutsudes neid jätkuvalt esinema komitee üritustel; samuti soovib komitee, et ka teistes ELi institutsioonides, näiteks Euroopa Parlamendis, tuleks kuulda võtta noorte esindajate häält.

Kontaktisik: Stella Brozek-Everaert (Tel: 00 32 2 546 92 02 – e-post: [email protected])

ELi säästva tarbimise strateegia

Raportöör: Peter Schmidt (töötajate rühm – DE)


Põhipunktid

Meie tänapäevase tarbimise viisid, mida iseloomustab kõrge tempo ja „võta-tarbi-viska ära“ mentaliteet, ei ole planeedi taluvuspiire arvestades jätkusuutlikud.

Kuigi ELil on mitmeid häid poliitilisi vahendeid, millest lähtuda, puudub ikka veel terviklik lähenemisviis säästvale tarbimisele, aga see peaks olema Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes.

Arvamuse eesmärk on töötada Euroopa rohelise kokkuleppe osana ja ringmajanduse paketi täiendusena välja soovitused Euroopa tervikliku säästva tarbimise poliitika kohta, mis hõlmaks näiteks toitumist, liikuvust, eluaset ja elustiili. Arvamuses pööratakse erilist tähelepanu asjaolule, millist mõju avaldab asjaomane poliitika haavatavatele elanikkonnarühmadele ja madala sissetulekuga leibkondadele.

Säästva tarbimise strateegia on vajalik, et pakkuda liikmesriikidele ja erasektorile raamistikku, et tegeleda nii kodumajapidamiste kui ka avaliku sektori tarbimisega. Arvamuses rõhutatakse, et selline poliitika peaks hoidma hoolikalt tasakaalus kestlikkuse kolme mõõdet ja aitama seega kaasa mitte ainult kestliku arengu eesmärgi nr 12 saavutamisele, vaid ka kõigi kestliku arengu eesmärkide

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 29/50


saavutamisele 2030. aastaks. Tarbimise säästlikkuse suurendamine ei tohiks toimuda muude ühiskondlike eesmärkide arvelt, nagu sotsiaalne õiglus, tervis, heaolu ja elukvaliteet.

Kontaktisik: Monica Guarinoni(Tel: 00 32 2 546 81 27 – e-post: [email protected])

ELi haavatavate piirkondade terviklik käsitlus

Raportöör: Josep Puxeu Rocamora (tööandjate rühm – ES)Kaasraportöör: Dilyana Slavova (Euroopa mitmekesisuse rühm – BG)

Viide: omaalgatuslik arvamusEESC-2020-01454-00-00-AC-

Põhipunktid

Kõrvalisi maa- ja mägipiirkondi ning äärepoolseid, ja äärepoolseimaid ja Arktika piirkondi mõjutavad objektiivsed piirangud, nagu kriitilise massi puudumine (demograafiline või majanduslik), raskendatud ligipääs jne. Vastupidise pildina suureneb samal ajal linnapiirkondades ülerahvastatus ja kasvab surve loodusressurssidele (õhk, vesi, muld).

Ühine põllumajanduspoliitika peab toimima tihedas koostöös piirkondlike poliitikameetmete ja ühtekuuluvuspoliitikaga, et tagada tasakaalustatud territoriaalne areng, mis peab olema lähtepunkt ja eeldus kõigile poliitilistele otsustele, millel on mõju kohalikul tasandil.


ELi kaubanduspoliitika kokkusobivus Euroopa rohelise kokkuleppega

Raportöör: John Bryan (Euroopa mitmekesisuse rühm – IE)


Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa rohelise kokkuleppe, eelkõige strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia üle, mis on väga ambitsioonikad ja mõjutavad tugevalt ELi põllumajanduslikku toidutööstust, ja etendavad keskset rolli tulevastes kaubanduslepingutes.

Komitee on seisukohal, et EL peab reageerima COVID-19 kriisile, rakendades viivitamata Euroopa majanduse taastekava, et ELi majandus taastuks täies mahus nii kiiresti kui võimalik, võttes arvesse tervise- ja keskkonnariske. Roheline kokkulepe peaks olema majanduse taastamise lahutamatu osa.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 30/50



Olukorras, kus maailmamajandus on silmitsi COVID-19 kriisist põhjustatud enneolematu langusega, ei ole õiglane ja reeglitel põhinev võrdseid tingimusi pakkuv kaubandus mitte kunagi olnud majanduse taastamiseks nii oluline kui praegu. Hästitoimiv avatud ELi ühisturg ja rahvusvaheline kaubandus on esmatähtsad. Komitee on seisukohal, et EL ei tohi lasta oma kaubanduspoliitikal kaitsepositsiooni libiseda.

Peamised õppetunnid, mis EL COVID-19 kriisist kaasa võtma peab, on järgmised:

- Euroopa terviseühtsuse põhimõtte, toiduga kindlustatuse ja isevarustamise eluline tähtsus;

- vajadus tugeva ÜPP ning jätkusuutliku ja vastupidava toiduainete tarneahela järele;

- ELi vajadus kriiside haldamiseks mõeldud tugeva hästi rahastatud omavahenditel põhineva eelarve järele;

- kaubanduse ja ELi ühisturu kaitsmise olulisus vältimaks taasriigistamist ja Brexiti taolise arengu kordumist.

Komitee nõuab, et rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia mõju ELi kaubanduslepingutele, põllumajandusele ja põllumajanduslikule toidutööstusele hinnataks täies ulatuses üksikasjaliku mõjuhinnangu teel.

On hästi teada, et põllumajandussaadustega kauplemisel on suurema osa, kui mitte kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tähtis roll, ja et ka WTO-l on kestliku arengu eesmärkide saavutamisel täita oluline osa ning see oleks palju keerulisem ilma tõhusa mitmepoolse kaubandusmehhanismita.

Komitee teeb ettepaneku kaasata rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia kõikidesse ELi tulevastesse kaubanduskokkulepetesse, tunnistades, et kestliku arengu eesmärkide ja kõrgemate standardite kaasamine ja rakendamine mitmepoolsetes kaubanduslepingutes on äärmiselt keeruline. Suurem edasiminek kestliku arengu eesmärkide ning peamiste keskkonna- ja sotsiaalstandardite osas paistab lühemas perspektiivis olevat võimalik kahepoolsetes kaubanduslepingutes.

EL peab tagama, et kaubanduslepingud ei nikuta probleemi väljaspoole ega suurenda metsade hävitamist teistes riikides.

Komitee on seisukohal, et suuremate kulude ja kõrgemate standardite kehtestamine tulenevalt rohelise kokkuleppe strateegiast „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiast, mille kehtestamise ja rakendamisega konkurendid ei pruugi nõus olla, ei tohi mingil juhul õõnestada ELi põllumajandusliku toidutööstuse elujõulisust ja konkurentsivõimet.

Komitee usub, et ELi poliitikastrateegiate, nagu rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia, ÜPP, kaubanduspoliitika ning sotsiaalpoliitika vahel ja üleselt peaks valitsema suurem ühtsus ja koordineeritus.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 31/50

Põllumajanduslik tootmine kooskõlas ELi põllumajandusliku pereettevõtte mudeliga mängib rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia kehtestamisel väga olulist rolli ning asjakohane ÜPP eelarve põllumajandustootjate lisavajaduste katmiseks on esmatähtis.

Seoses sellega, et konkreetsetel maa-aladel minnakse üle mahetootmisele, tuleb hinnata sellest tuleneva tootmismahu vähenemise mõju. Tuleb edendada teadusuuringuid, et paremini defineerida mõistet „mahe“ ja hinnata „mahetoodangu“ reaalset netopanust ülemaailmsesse kestlikkusse, sh ka bioloogilisse mitmekesisusse.

Kõik ELi kaubanduskokkulepped peavad järgima ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning ettevaatuspõhimõtet.

Kontaktisik: Monica Guarinoni(Tel: 00 32 2 546 81 27 – e-post: [email protected])

Ukrainas kasvatatud teraviljaseemne põldtunnustamise samaväärsus

Üksikraportöör: Arnold Puech d’Alissac (tööandjate rühm – FR)


Põhipunktid

Komitee märgib, et teatavad standardid ei ole täielikult kooskõlas ELi nõuetega, eelkõige need, mis puudutavad sertifitseeritud sorgoseemnete isoleerimiskaugust, mille standardid on madalamad, hübriidmaisi seemnete kasvatamiseks kasutatavate vanemliinide sordipuhtust ja sertifitseeritud maisiseemnete puhul muude liikide seemnete sisaldust. Komitee toetab kõnealust seadusandlikku ettepanekut tingimusel, et eelnevalt saadakse vajalikud tagatised selle kohta, et auditiaruandes tuvastatud puudused on korrigeeritud, et Ukraina tootmisstandardid on nüüd Euroopa nõuetega rangelt kooskõlas ja et ei esine kõlvatut konkurentsi.

Ukraina tootjatel on juurdepääs teatavatele ELis keelatud molekulidele. Need erinevused moonutavad konkurentsi ja toovad kaasa ELi tervishoiu- ja keskkonnastandarditele mittevastavate toodete võimaliku sisenemise Euroopa Liidu territooriumile. Kõige märkimisväärsemaks erinevuseks on juurdepääs sellistele umbrohutõrjeks kasutatavatele toimeainetele nagu atrasiin (ELis keelatud alates 2003. aastast) või atsetokloor (ELis keelatud alates 2012. aastast). Kahjuritõrje valdkonnas on Ukraina tootjatel endiselt võimalik kasutada neonikotinoidide rühma kuuluvaid toimeaineid, millest mõned on ELis keelatud, näiteks klotianidiin, tiametoksaam või peatselt tiaklopriid.


EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 32/50



Digiüleminek ja kestlikkus – praegune olukord ja vajadus meetmete järele kodanikuühiskonna seisukohast

Raportöör: Peter Schmidt (töötajate rühm – DE)Kaasraportöör: István Komoróczki (tööandjate rühm – HU)


Põhipunktid

Komitee kutsub üles töötama välja poliitika, mis sisaldaks põhjalikumalt meie ühiskondlikke väärtushinnanguid hõlmavat digimajandust, tagades seeläbi võimalikult kaasava digitaalse heaolumajanduse, mis võib olla kasulik nii töötajatele, tarbijatele, VKEdele, suurettevõtetele kui ka vabaühendustele, eriti maapiirkondades. Sellise poliitika seas on:

- fiskaalpoliitika väljatöötamine, tagamaks, et digiettevõtted maksavad õiglase osa maksudest;

- isikuandmete kaitse üldmäärusele tuginedes selge töökohal kehtiva andmekaitseseaduse väljatöötamine;

- kehtivate õigusaktide digiajastule vastavaks muutmine, et reguleerida digiplatvormide turge;

- avatud lähtekoodiga tarkvara ja rakenduste toetamine;

- „avaliku sektori raha – avalikud andmed“ seisukohast lähtumine nii, et avaliku sektori vahenditest rahastatud uuringute andmed on avalikult kättesaadavad;

- strateegilise andmete haldamise poliitika väljatöötamine, mis hõlmab nn riiklikke andmefonde.

Komitee kutsub riigi- ja kohalikke omavalitsusi üles toetama koostööl põhinevaid jagamisplatvorme. Komitee kutsub ka üles looma läbipaistvaid, õiglasi ja keskkonnahoidlikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tootmisahelaid ning põhjalikke energiastandardeid, ja laiendama ELi ökodisaini direktiivi ning palub Euroopa Komisjonil:

- võtta vastu õigusaktid, mille eesmärk on muuta internetis ostude sooritamine kestlikumaks, ja töötada välja vastutustundlik pakendamise, tarne ja pakkide tagastamise poliitika;

- kaitsta väikseid turuosalisi monopoolsete platvormide eest;

- töötada välja kõikehõlmav kestlike tarkvaratoodete ja digitaalse tootepassi kriteeriumite ja mõõdikute komplekt;

- tõhustada isikuandmete kaitse üldmäärust andmete piisavuse ja andmete kokkuviimise vallas;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 33/50

- kehtestada reklaamivabade ruumide loomiseks internetis reklaamile piirangud.

COVID-19 pandeemiaga kaasnes transpordi, tootmise ja tarbimise ootamatu ja oluline vähenemine, IKT laialdasem kasutus leevendas energiamahukate töömeetodite ja elustiilide mõju. Komitee kutsub üles rakendama sobilikke poliitilisi meetmeid, mis aitaksid pärast pandeemiat need positiivsed aspektid konsolideerida. See tekitab loomulikult laiemaid küsimusi „pilve“ ja seda töös hoidvate andmekeskuste energiatõhususe kohta. Näiteks:

- luua ELi andmekeskuste nimistu (mis hõlmab energiatõhusust, elutsüklit, ehitusmaterjale jms) ja võimalikult väikse energiatarbimise (top runner) skeem, millega tagatakse, et kõige energiasäästlikumate andmekeskuste praktika saab tavaks;

- nõuda uutelt andmekeskustelt täielikku energiatõhusust;

- kasutada tehisintellekti kliimaülemineku ja energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks;

- soovitada meetmeid kestlike tehisintellektilahenduste jaoks.

Komitee kiidab selliseid käimasolevaid ELi projekte nagu REMOURBAN ja MAtchUP, tunnustades arukate linnade kestliku arendamise keskset tähtsust, sealhulgas uudseid lähenemisviise integreeritud liikuvusele, energiale ja turismile.

Kontaktisik: Anna Cameron (Tel: 00 32 2 546 82 28 – e-post: [email protected])

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni kaitse- ja rakendusmeetmed

Raportöör: Gabriel Sarró Iparraguirre (Euroopa mitmekesisuse rühm – ES)


Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab oluliseks võtta Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) vastuvõetud kaitse- ja kontrollimeetmed üle ELi õigusesse, et saavutada nende ühetaoline ja tõhus rakendamine ELis.

Sellegipoolest leiab komitee, et esitatud ettepanekuga ei looda tõhusat mehhanismi NAFO vastuvõetud meetmete ülevõtmiseks ega lahendata nende meetmete iga-aastase ajakohastamise vajaduse probleemi.

Komitee toetab tõhusamat ja lihtsamat mehhanismi ning teeb seega ettepaneku koostada määrus ja lisada sellesse üksainus artikkel, millega kohustatakse Euroopa Liitu kohaldama NAFO meetmeid oma laevastikule.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 34/50


Komitee rõhutab riski, mis kaasneb sellise delegeeritud õigusaktide süsteemi loomisega, mis annaks komisjonile volituse võtta õigusakte vastu ilma tavapäraste menetlusteta.


EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 35/50


6. TRANSPORT, ENERGEETIKA, INFRASTRUKTUUR JA INFOÜHISKOND

5G turvaline kasutuselevõtt: ELi meetmepakett

Raportöör: Alberto Mazzola (tööandjate rühm – IT)Kaasraportöör: Dumitru Fornea (töötajate rühm – RO)


Põhipunktid

Komitee toetab liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni algatust kontrollida, kuidas liikmesriigid rakendavad ELi meetmepaketi järeldustes soovitatud strateegilisi, tehnilisi ja peamisi ohutusmeetmeid viienda põlvkonna ehk 5G-võrkude ökosüsteemi kasutusele võtmisel.

Komitee on seisukohal, et 5G-rakenduste kasvava keerukuse ja mitmekesisuse tõttu peaksid nii 5G ökosüsteemi kontrollimine kui ka komisjoni pädevusse jäävad meetmed – tagada 5G-võrkude küberturvalisus ja 5G-väärtusahela mitmekesisus, tehniline standardimine ja sertifitseerimine, välismaised otseinvesteeringud ning kaubandus- ja konkurentsikaitse, avalike teenuste osutamise kohustus, hanked ja küberdiplomaatia – hõlmama geopoliitilist julgeolekut, taristu ja andmete turvalisust ning terviseohutust, lähtudes samal ajal ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikest 1.

Komitee arvates on oluline, et Euroopa 5G ökosüsteem tagaks andmetervikluse, konfidentsiaalsuse, juhtimis- ja käitamisvastutuse, turvalisuse, tarnimise paindlikkuse, riist- ja tarkvarakomponentide koostalitlusvõime, ühised tehnilised ja regulatiivsed standardid, teenuse järjepidevuse, voolu usaldusväärsuse ja andmekaitse, leviala kõigis, ka hõredalt asustatud piirkondades, selge suhtluse kasutajaga digitaalse turu aktiivse osalejana ja rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni juhiste aktiivse järgimise elanikkonna tervise kaitseks, vähendades samal ajal kiirgust nii palju kui võimalik.

Komitee kutsub komisjoni üles jälgima rangelt 5G kasutuselevõtu ja tegeliku kasutamise edusamme ning kutsub liikmesriike üles protsessi veelgi kiirendama ja tagama vastutustundliku rakendamise.

Eelkõige peab komitee oluliseks, et hinnataks tarnijate riskiprofiili ja kohaldataks kõrgeks hinnatava riskitasemega tarnijate suhtes sobilikke piiranguid. Komitee toetab muuhulgas ettepanekut, et iga riigi jaoks oleks vähemalt kaks tarnijat, kellest vähemalt üks on Euroopas, et nii saaks tagada andmete poliitilise turvalisuse ja tervisega seotud piirangute järgimise.

Komitee soovitab tugevdada Euroopa tehnoloogiaalast diplomaatiat, et EL tagaks kaubandusele ja investeeringutele tasakaalustatumad vastastikused tingimused, eriti mis puudutab ettevõtete turulepääsu, toetusi, riigihankeid, tehnoloogiasiiret, tööstusomandit ning sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 36/50

Kontaktisik: Agota Bazsik(Tel 00 32 2 546 8658 - e-post: [email protected])

Energia: naised kui võrdsed osalejad 21. sajandil

Raportöör: Laure Batut (töötajate rühm – FR)Kaasraportöör: Evangelia Kekeleki (Euroopa mitmekesisuse rühm – EL)


Põhipunktid

Komitee soovitab komisjonil kutsuda kõiki otsuseid tegevaid asutusi üles looma tingimused energiale juurdepääsuks kõikidele, vähendama energiaostuvõimetust ja koguma kvalitatiivseid ja soopõhiseid andmeid koos asjakohaste näitajatega; tõhustama ja jõustama olemasolevaid õigusakte töötama välja soolisele võrdõiguslikkusele keskenduva poliitika energiasektoris.

Komitee soovitab komisjonil innustada kõiki otsuseid tegevaid asutusi looma liikmesriikides ja Euroopa tasandil võrdsed koolitustingimused energiaga seotud erialadel – looma Euroopa STEM kolledži, samuti looma energiasektoris võrdsed tingimused tööturul osalemiseks.

Seoses energiasektori tööturuga kutsub komitee komisjoni üles julgustama kõiki otsuseid tegevaid asutusi esitama soopõhiselt liigendatud andmeid kõikides sektori osades, sealhulgas taastuvenergia valdkonnas; võtma arvesse naistele avanevaid võimalusi, kuid vältides seda, et energiaalane ja digiüleminek muutuksid naiste karjääri ja töötasu ohustavateks takistusteks; kehtestama siduvad meetmed töötasu ja hüvitiste läbipaistvuse suurendamiseks, sest see on eeldus tegeliku töötasu võrdsuse saavutamiseks kogu valdkonna ulatuses; kehtestama nõuded võrdsuse saavutamiseks äriühingute haldusnõukogudes.

Lisaks soovitab komitee komisjonil julgustada kõiki otsuseid tegevaid asutusi arendama sotsiaalset dialoogi ja kollektiivlepingute sõlmimist kogu Euroopas, et saavutada võrdõiguslikkus energiasektori ettevõtetes; aitama muuta eeskujude näitel naiste endi suhtumist ja looma Euroopa tiimide võrgustiku. Samuti tuleks võtta meetmeid, et muuta meeste suhtumist ja juhtimises kohaldatavaid põhimõtteid.

Kontaktisik: Laura Ernsteina(Tel 00 32 2 546 91 94 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 37/50



Üleeuroopalise supervõrgu ja kohalike energiasaarte vahel

Raportöör: Lutz Ribbe (Euroopa mitmekesisuse rühm – DE) Kaasraportöör: Thomas Kattnig (töötajate rühm – AT)


Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et energiasüsteemi ümberkujundamine ei ole üksnes tehnoloogiline küsimus, vaid ka tõsine sotsiaalne ja poliitiline väljakutse. Tulevases energiasüsteemis leidub nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud elemente, kuid selle korraldust ei tohiks olla juhuslik. Tsentraliseeritud süsteemis on lisandväärtuse loomine koondunud tavaliselt vähestele osalejatele. Detsentraliseeritud süsteemis saavad tarbijad osaleda väärtuse loomises aktiivsete klientide, kodanike energiakogukondade, põllumajandustootjate, VKEde ja munitsipaalettevõtetena. Seetõttu on uue energiasüsteemi korralduse küsimus palju enam kui lihtsalt tehniline – see on hoopis ülimalt poliitiline teema.

Majandus- ja sotsiaalpoliitiliste tagajärgede osas kordab komitee oma seisukohta, et detsentraliseeritud energiasüsteemid võivad anda olulist impulssi piirkondlikule arengule ning luua piirkondades uusi, kvaliteetseid ja kvalifitseeritud töökohti. Tekib põhimõtteline küsimus, kas elektrivõrk kui kriitiline taristu loomuliku monopolina ja jätkusuutliku varustuskindluse tähenduses ei peaks kuuluma avalikku sektorisse, kuna ta on loodud ja teda laiendatakse tohutu hulga avalike vahendite abil.

Kontaktisik: Alessandro Rizzi(Tel 00 32 2 546 8679 - e-post: [email protected])

Üldine juurdepääs inimväärsele, kestlikule ja pikaajaliselt taskukohasele eluasemele

Raportöör: Raymond Hencks (töötajate rühm – LU)Kaasraportöör: András Edelényi (tööandjate rühm – HU)


Põhipunktid

COVID-19 põhjustatud tervishoiu-, majandus- ja sotsiaalkriis tõi välja, kui tõsine on tasukohase eluaseme kriis, mis kestab liikmesriikides juba aastaid. Kuigi eluasemepoliitika on endiselt liikmesriikide pädevuses, nõuab inimväärse ja taskukohase eluaseme puudus Euroopa Liidus eluaseme Euroopa tegevuskava, mis hõlmab sidusaid ja Euroopa kodanikele arusaadavaid meetmeid. Need aitaksid liikmesriikidel ning Euroopa piirkondadel ja linnadel kestlikult taashoogustada taskukohase hinnaga ja sotsiaaleluasemete pakkumist.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 38/50


EL peab kõigepealt kehtestama tõelise universaalse õiguse eluasemele, eelkõige kasutades seadusandliku tavamenetluse kohaselt valdkondlikku määrust, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 14 sätestada taskukohase ja inimväärse eluaseme pakkumise, loomise ja rahastamise põhimõtted ja tingimused.

Komitee kiidab sellega seoses heaks komisjoni algatuse Euroopa sotsiaalõiguste samba ja Euroopa poolaasta vahelise seose loomiseks. Eluasemepoliitikas peaks see tähendama paremat järelevalvet sotsiaaleluaseme reformi, eluaseme kättesaadavuse ja taskukohasuse üle, samuti eluasemetoetuste tõhusust.

Euroopa taskukohasesse, inimväärsesse ja piisavasse eluasemesse investeerimise fondi loomine mõõdukate kuludega eluasemete loomiseks ja säilitamiseks aitaks ELil muuta oma meetmed ja poliitika Euroopa kodanike jaoks arusaadavamaks ja sidusamaks, eelkõige rohelise kokkuleppe tulevase ehitustegevuskava ja tulevase Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames.

Euroopa Komisjon peab esimesel võimalusel asuma läbi vaatama otsust üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta seoses sotsiaalmajutuse saamise õigust omavate inimeste sihtrühmaga ja täpsustama, et eluasemepoliitika ei või piirduda ainult eesmärgiga aidata vaesuse piiri lähedal elavaid inimesi, vaid peab tagama inimväärse ja pikaajaliselt taskukohase eluaseme kõikidele kodanikele. Sellega seoses peaks komisjon välja pakkuma eluaseme ebaproportsionaalselt suurte kulude mõiste ühise määratluse ja ülemääraste eluasemekulude hindamise ühtlustatud meetodi, tühjana seisva eluaseme ja ehitatava maa spekulatiivse kinnihoidmise vastase õigusnormi ning raamistiku, millega reguleeritakse tavasid muuta taskukohase eluaseme sihtotstarbe lühiajaliseks turismimajutuseks.

Lõpuks palub komitee komisjonil korraldada igal aastal taskukohase eluaseme teemalise Euroopa tippkohtumise, mis tooks kokku kõik osapooled, et analüüsida Euroopa taskukohase eluaseme tegevuskava rakendamist ja järelevalvet eluaseme olukorda ELis käsitleva aastaaruande abil.

Kontaktisik: Agota Bazsik(Tel 00 32 2 546 8658 - e-post: [email protected])

Euroopa andmestrateegia

Raportöör: Antonio García del Riego (tööandjate rühm – ES)


Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut andmestrateegia kohta, milles seatakse prioriteediks valdkondadevaheline andmete jagamine ning millega soovitakse parandada andmete kasutamist, jagamist, juurdepääsetavust ja haldamist seadusandlike sektoripõhiste meetmetega. Ulatuslik andmestrateegia võib aidata rahuldada tungivat vajadust suurendada ELi andmesuutlikkust.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 39/50


Komitee kiidab heaks komisjoni ettepanekus sisalduva ELi andmearhitektuuri üldise ülesehituse, millega soovitakse veelgi laiendada üksikisikute õigusi seoses nende andmete kasutamise, kaitsmise ja nende üle kontrolli teostamisega. Samuti soovitakse suurendada üksikisikute teadlikkust. Kuid komitee kutsub komisjoni üles võtma oma andmeraamistiku edendamiseks kasutusele selgema strateegia ning teeb lisaks ettepaneku muuta selgemaks strateegia rahastamismeetod ja soovitab oskuste nappuse vähendamise viise.

Komitee on seisukohal, et andmepõhiste platvormide arendamine Euroopas peaks peegeldama Euroopa väärtusi, muu hulgas keskendudes üksikisikutele. Komitee leiab, et praegust tarbijakeskset käsitust peaks laiendama inimjuhitavuse põhimõttega, mis lisab andmete kasutamisse eetilise mõõtme.

Peale selle leiab komitee, et ühtse turu väljakujundamine on ühtsete andmeruumide toimimiseks oluline prioriteet. Arvestades jagatud andmete tundlikkust, rõhutab komitee vajadust tagada üksikisikutele andmete kaitsemeetmed nõusoleku-, kontrolli-, karistus- ja järelevalvemehhanismide kaudu ning tagada andmete anonüümimine (ja tagasituvastamise võimaluse puudumine).

Komitee soovitab, et komisjon määratleks strateegias lahenduse, mida ta soovitab andmete omandiõiguse mõiste puhul. Käimasolevad õigusalased arutelud tekitavad praegu üksikisikutes ebakindlust, neil on keeruline mõista, milliseid nõudmisi nad võivad esitada.

Komitee toetab tugevamat dialoogi kodanikuühiskonnaga ja tuletab meelde vajadust anda VKEdele selgemaid suuniseid andmete jagamise mehhanismide kohta, kuna mõlemad aspektid on andmeruumides laialdase osalemise jaoks keskse tähtsusega. Soovitab, et komisjon tagaks selle, et õigusraamistik võimaldab kõigile, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtjatele võrdset juurdepääsu andmetele ning tegeleks turgu valitsevate platvormide turuvõimu probleemiga.

Komitee rõhutab tungivat vajadust parandada hariduse ja koolituse abil digioskusi ja digikirjaoskust, tuginedes muu hulgas digipädevuse raamistikule ja julgustades liikmesriike parandama kõigil haridustasanditel elukestvat õpet nende oskuste osas, mille järele on edaspidi kõige suurem nõudlus. Lõpetuseks kutsub komitee komisjoni üles selgitama ja tugevdama pädevate asutuste, tarbijaorganisatsioonide ja sõltumatute asutuste rolli, mis on oluline valdkondlike algatuste juhtimisel ning selle tagamisel, et ettevõtjad järgiksid nõudeid ning et kasutajatele antaks juhiseid, nõu ja koolitust.

Kontaktisik: Laura Ernsteina(Tel 00 32 2 546 91 94 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 40/50


ELi lennutranspordi tulevik koroonakriisi ajal ja pärast seda

Raportöör: Thomas Kropp (tööandjate rühm – DE)

Viide: omaalgatuslik arvamus EESC-2020-01239-00-00-AC

Põhipunktid

Lennundus on üks sektoreid, mis kannatab koroonakriisi all eriti rängalt, tekitades tohutut kahju kõigile lennunduse väärtusahela sidusrühmade ja nende töötajate sissetulekutele.

ELi liikmesriigid on valmis aitama majanduse taastamise protsessis kõiki majandusharusid. Siiski on ebatõenäoline, et üleilmne majandustegevus saavutab lähitulevikus taas koroonaeelse taseme. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles töötama välja tervikliku tegevuskava kogu Euroopa lennundussektori taastamiseks. Selline tegevuskava peaks sisaldama sihtotstarbelisi vahendeid kõigi allsektorite ja nende töötajate toetamiseks.

Koroonakriisi tõttu on vaja selgelt eristada lennundussektori taastumisetappi lühikeses perspektiivis, tagades samal ajal sektori rahvusvahelise konkurentsivõime ja võrdsed tingimused keskmises ja pikas perspektiivis.

Kvaliteetsete töökohtade ja sobivate töötingimuste säilitamine on äärmiselt vajalik oskustööjõu hoidmiseks, sest ilma selleta ei ole võimalik tagada jätkusuutlikku konkurentsivõimet. Kvalifitseeritud tööjõu jätkuv töölevõtmine ja koolitamine lennunduse väärtusahelas on seega Euroopa lennunduse taastumise üks eeltingimus.

Reisijatele tuleb anda kindlus tingimuste kohta, mille alusel ettemakstud piletid hüvitatakse, juhul kui lend kriisi ajal tühistatakse.

Komitee kutsub komisjoni üles otsima ja säilitama head tasakaalu koroonakriisist ülesaamiseks vajalike taastamismeetmete ja Euroopa rohelise kokkuleppe alusel finantseeskirjades teha soovitatud kohanduste vahel. Komitee kutsub komisjoni üles vältima sektorile finants- ja/või regulatiivse lisakoormuse kehtestamist, eriti majanduse taastamise perioodil, mil kogu sektor on finantsiliselt äärmiselt nõrk.

Kontaktisik: Antonio Ribeiro Pereira (Tel 00 32 2 546 9363 - e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 41/50


Leping, mis käsitleb La Manche’i väina püsiühenduse ehitamist ja käitamist eraõiguslike kontsessionääride poolt

Viide: C-kategooria arvamus COM(2020) 622 final – 2020/0160 COD EESC-2020-03940-00-00-AC

Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas esitatud teksti heaks kiita.

Kontaktisik: Birgit Fular(Tel 00 32 2 546 90 44 - e-post: [email protected])

Raudtee ohutus- ja koostalitluseeskirjad La Manche’i väina püsiühenduse suhtes

Viide: C-kategooria arvamus COM(2020) 623 final – 2020/0161 COD EESC-2020-03941-00-00-AC

Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas esitatud teksti heaks kiita.

Kontaktisik: Birgit Fular(Tel 00 32 2 546 90 44 - e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 42/50



7. VÄLISSUHTED

EL ja Aafrika: võrdse arengupartnerluse muutmine tegelikkuseks, tuginedes kestlikkusele ja ühistele väärtustele

Raportöörid: Dimitris Dimitriadis (tööandjate rühm – EL) Dilyana Slavova (Euroopa mitmekesisuse rühm – BG)Thomas Wagnsonner (töötajate rühm – AT)

Viide: omaalgatuslik arvamusEESC-2020-01715-00-01-AC-TRA

Põhipunktid

ELi igasugune poliitiline suhtlus, mis viib võrdse arengupartnerluseni Aafrikaga, peab tuginema üldisele mitmemõõtmelisele lähenemisviisile, mis toob esile kestliku arengu eesmärgid, üldiste inimõiguste austamise, sh põhiõigused, õigus tervislikule keskkonnale ja ettevõtlusvabadus.

Komitee toetab kõigile inimväärse elu ja heade väljavaadete, keskklassi loomise ja võrdsete partnerluste toetamise edendamist, tugevdades kestlikke sotsiaalliberaalseid demokraatlikke struktuure.

Komitee rõhutab, et ELI Aafrika strateegia peab keskenduma arengule ja toetab Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonda.

Komitee tuletab meelde organiseeritud kodanikuühiskonna olulist rolli AKV-ELi partnerluslepingus.

Komitee toonitab, et pikaajaline investeering Aafrika-sisesesse taristusse on majanduslikult mõttekas, ökoloogiliselt kestlik ja loob tootmisvõimsust, samas ei ole ainult ülemere ekspordile suunatud lähenemisviis jätkusuutlik. Mandritevahelise majanduskoostöö puhul tuleks eelistada kohalikku tootmist Aafrikas, kus peamised sektorid peaksid olema säästev põllumajandus, energia ja ringmajandus. Seepärast on hädavajalikud organiseeritud kodanikuühiskonda suurel määral kaasavad hindamissüsteemid.

Kontaktisik: Cédric Cabanne(Tel: 00 32 2 546 9355 – e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 43/50


Kodanikuühiskonna panus rohelisse tegevuskavasse ja Lääne-Balkani riikide kestlikku arengusse ELiga ühinemise protsessi osana

Raportöör: Dragica Martinović Džamonja (tööandjate rühm – HR)Kaasraportöör: Pierre Jean Coulon (töötajate rühm – FR)


Põhipunktid

Arvamuses käsitletakse kahte peamist päevakajalist teemat: laienemine ja roheline tegevuskava, integreerides uue COVID-19 kriisi, ning osutatakse Lääne-Balkani riikide kaasamisele Euroopa rohelisse kokkuleppesse.

Komitee on toetanud ja pooldab kindlalt edasi Euroopa Liidu laienemist kuue Lääne-Balkani riigi võrra, tingimusel et nad täidavad vajalikud liikmeks saamise kriteeriumid.

Komitee leiab, et COVID-19 kriisist taastumine peaks soodustama keskkonnahoidliku poliitika elluviimist ning et rohepööre peab olema Lääne-Balkani tervikliku ja tulevikku suunatud taastekava lahutamatu osa.

Võttes arvesse vajaminevaid märkimisväärseid investeeringuid ja regulatiivseid kohandusi, on komitee veendunud, et sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on iseäranis tähtis roll keskkonnahoidlikuma ja kestlikuma ühiskonna poole liikumisel, pidades eelkõige silmas erilist poliitilist olukorda Lääne-Balkanil.

Komitee tuletab meelde, et Lääne-Balkan on väga tundlik kliimamuutuste suhtes, mis kahjustavad üldist tervislikku seisundit ja majandust, ning et piirkond vajab kiiret tegutsemist, et parandada oma kodanike, eelkõige laste ja noorte elukvaliteeti õiglase üleminekuga keskkonnahoidlikumale mudelile, pidades meeles põhimõtet, et kedagi ei tohiks kõrvale jätta.

Komitee kutsub üles võtma tulevaste meetmete puhul, mille eesmärk on muuta Lääne-Balkan keskkonnahoidlikumaks, arvesse piirkonna konkreetseid probleeme, mille hulka kuuluvad piisav regulatiivne raamistik, piiriülene tegevus, innovaatilised tehnoloogialahendused, kohapeal toodetud ja tarbitud energia ning energiatõhusus, säästev linnatransport, maantee- ja raudteevõrgud, avaliku ja erasektori kaasamine, IKT ja kiire internetiühenduse sisseseadmine, põllumajandus- ja toiduainetööstuse meetmed jne.

Komitee leiab, et Lääne-Balkani probleemid on võimalik muuta võimalusteks, kui investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, uurida ja rakenda alternatiivseid lähenemisviise, ringmajandust, jäätmekäitlust, keskkonnahoidlikumaid energia- ja ühendamislahendusi ning aktiivseid meetmeid piirkonna suure elurikkuse kaitsmiseks.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 44/50

Komitee rõhutab, et tähtis on arendada rakendatavate riiklike ja piirkondlike haridus-/koolitus- ja oskuste strateegiate raames keskkonnahoidlikke kutseoskusi koostöös asjakohaste osalistega ja pidades tulemuslikku sotsiaaldialoogi, pöörates seejuures erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele.

Komitee toonitab, et Lääne-Balkani riikides tuleb nõuetekohaselt tagada hea valitsemistava ja demokraatlikud institutsioonid, õigusriigi põhimõtte järgimine, edukas korruptsioonivastane poliitika, võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu, inimõiguste austamine ja julgeolek. Kuna majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmine nõuab suuri investeeringuid, on oluline meelde tuletada, et õigusriigi põhimõtte järgimine on põhitegur soodsa ettevõtluskliima tagamisel ning erasektori ja välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisel.

Kontaktisik: Ana Dujmovic(Tel 00 32 2 546 8290 - e-post: [email protected] )

Kodanikuühiskonna rolli hindamine Euroopa Liidu ning Colombia, Peruu ja Ecuadori lepingu osalusstruktuurides

Raportöör: Giuseppe Iuliano (töötajate rühm – IT)

Viide: teabearuanneEESC-2020-01342-00-01-RI

Põhipunktid

Mitmepoolset kaubanduslepingut hinnatakse praegu ning Euroopa Komisjon kiidab hinnangu eeldatavasti heaks 2020. aasta lõpus. Euroopa Komisjoni andmetel toimib mitmepoolne kaubandusleping majanduslikus mõttes hästi ning 2017. aastal suurenes ELi kaubavahetus Colombia, Peruu ja Ecuadoriga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et hindamisel tuleks täielikult arvesse võtta seda, kas mitmepoolne kaubandusleping edendab ohus olevaid inimõigusi ning majandus- ja keskkonnatingimusi. Ühisteatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liit, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond – ühised jõupingutused ühise tuleviku nimel“, mis avaldati 2019. aasta aprillis, peetakse prioriteetseks „kestlikku arengut, inimõigusi ja head valitsemistava“.

Komitee märgib puudusi ILO põhikonventsioonides ning mitmepoolse kaubanduslepingu kaubanduse ja kestliku arengu jaotises sätestatud õigustega seotud kohustuste täitmisel.

Komitee jaoks on eriti tõsine, et pärast aastatepikkust paranemist on vägivald Colombias taas pead tõstnud. Kuigi 2016. aastal Colombia Revolutsiooniliste Relvajõududega (FARC) sõlmitud rahulepe tekitas rahvusvahelises üldsuses lootust, leiavad paljud Colombia organisatsioonid, et rahu on ohus, ning nõuavad uuelt valitsuselt vastutust selle eest, et aastatel 2016–2019 tapeti riigis 777 ametiühingu liiget, ühiskonnajuhti ja inimõiguste kaitsjat.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 45/50


Komitee leiab, et olemasolevaid kodanikuühiskonna mitmepoolsesse kaubanduslepingusse kaasamise mehhanisme on vaja muuta tõhusamaks.

Komitee väljendab kahetsust, et Andide riikide valitsused on viidanud sisenõuanderühmade loomise ja tunnustamisega, et nende rühmade liikmetele ei ole eraldatud reisihüvitist koosolekutel osalemiseks ning et Peruu valitsus ei aita kaasa sõltumatu sisenõuanderühma loomisele.

Komitee hindab asjaolu, et Euroopa Komisjon osaleb kodanikuühiskonna kaasamises ning pakub selleks inim- ja finantstoetust. Komitee peab vajalikuks, et Euroopa Komisjon kutsuks Andide riikide valitsusi üles võtma vastutuse oma riigi sisenõuanderühmade toimimise ja nende esindajate reisimise eest.

Komitee nõuab, et hindamine hõlmaks vajadust tunnustada ametlikult nelja asjaosalise sisenõuanderühmade iga-aastaseid ühiskoosolekuid, samuti et koos sisenõuanderühmadega kutsutakse igal aastal kokku kaubanduse ja säästva arengu allkomitee, et luua institutsionaliseeritud dialoog ja reageerida ametlikult kõikidele sisenõuanderühmade tõstatatud küsimustele.

COVID-19 pandeemia tagajärjed nii Euroopas kui ka Andide riikides tekitavad miljonite inimeste tervisele tohutut kahju ning nõuavad meetmeid tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamiseks. Vaba liikumise ajutised piirangud ei tohiks põhjustada üksikisikute, sealhulgas rändajate või kõige haavatavamate rühmade diskrimineerimist ega vähendada dialoogivõimalusi.

Komitee leiab, et EL ja Andide riikide valitsused peaksid suurendama jõupingutusi tagamaks, et pandeemia ei takistaks kodanikuühiskonna kaasamist kõnealusesse lepingusse. Selleks tuleks tagada kaugkonsulteerimise vorme juhul, kui kohapealsed kohtumised ei ole võimalikud. Kodanikuühiskonnal ja selle organisatsioonidel on keskne roll ülemaailmses pandeemiale reageerimises ning nende kaasamine on nüüd tähtsam kui kunagi varem.

Kontaktisik: Sara Nanino(Tel 00 32 2 546 88 78 – e-post: [email protected])

CO2-turud: tekkimine, struktuur ja väljakutsed Euroopa tööstusele

Raportöör: Emmanuelle Butaud-Stubbs (tööandjate rühm – FR)


Põhipunktid

Maailmas toimivad mitmesugused CO2-turud ja ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei tööta isoleerituna.

Euroopa Komisjon peaks neid kohalikke CO2-turgusid jälgima, et tuvastada parimad tavad, mis oleksid heitkogustega kauplemise süsteemi ja energiadirektiivi läbivaatamisel kasulikud.

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 46/50


Need teadmised ja arusaam teistest CO2-turgudest on tähtis, et kalibreerida ka piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, mida tuleks kohaldada CO2-turgudega ja CO2-turgudeta riikide suhtes erinevalt.

Praegune COVID-19 pandeemia ei saa aeglustada kliimamuutustega seotud meetmeid ei Euroopa ega rahvusvahelisel tasandil. See tähendab, et Euroopa roheline kokkulepe tuleks rakendada kavandatud ajakava kohaselt.

Väikseimgi viivitus viib meid eemale eesmärgist saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus. Veelgi olulisem on see, et taastepaketid peavad olema kooskõlas ELi kliimaeesmärgiga ja vastavuses Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga.

Komitee leiab, et Pariisi kokkuleppe artikli 6 vastuvõtmine on oluline võimalus tugevdada 2020. aasta järgselt kliimamuutuste vastaseid meetmeid. Seepärast palub komitee komisjonil saada liikmesriikidelt selged volitused, et jõuda 2021. aastal toimuva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 26. konverentsil artikli 6 suuniste vastuvõtmiseks vajaliku kompromissini.

Komitee toetab rohelise kokkuleppe poliitikat ning palub Euroopa Komisjonil esitada järgnevate kuude jooksul mitu kavakohast ettepanekut, sealhulgas piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta. Selline mehhanism võiks tuua kaasa võrdsed võimalused ELi kõige CO2-mahukamate sektorite jaoks.

Kuna EL uurib heitkogustega kauplemise süsteemi tulevasi muudatusi, tuleks Põhja-Ameerika riikidevaheliste saastekvootidega kauplemise režiimide turu kujundamisel ja kasutuselevõtul saadud kogemustele pöörata suurt ja teravdatud tähelepanu.

Komitee toetab dialoogi alustamist kolmandate riikidega, et arutada piiril kohaldatavate süsinikdioksiidiga seotud meetmete sisu ja mõju nende riikide ekspordile ELi. Dialoog peaks toimuma teistsuguses vormis riikidega, kellel on ambitsioonikas kliimapoliitika (näiteks Kanada), võrreldes nendega, kellel selline ambitsioonikas kliimapoliitika puudub (Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa).

Komitee rõhutab vajadust kombineerida ja ühtlustada mitmesuguseid kättesaadavaid vahendeid, et võidelda kliimakriisi vastu, ning pooldab lähenemisviiside ühtlustamist eri jurisdiktsioonide vahel, mis viiks lõpuks eri jurisdiktsioonides võrreldava hinnasignaali tekkimiseni.

Kontaktisik: Maarit Laurila(Tel 00 32 2 546 9739 - e-post: [email protected])

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 47/50


Kestlikud tarneahelad ja inimväärne töö rahvusvahelises kaubanduses

Raportöör: Tanja Buzek (töötajate rühm – DE)


Põhipunktid

Ülemaailmsed tarneahelad on kogu maailma majandustegevuses ja ülemaailmses kaubanduses olulised ja keerulised. Majanduskasvu, töökohtade loomist ja ettevõtlust ohustavad ka tõendid negatiivsest mõjust töötingimustele ja kestlikkusele mõningates tarneahelates.

COVID-19 on näidanud tugevalt killustunud ja hajutamata tarneahelatega kaasnevaid tõsiseid ohte. See paljastas töötajate tervise ja ohutuse haavatavuse ning tõi esile inimõiguste rikkumised. Kaubandusel peab olema kestliku majanduse elavdamise edendamisel keskne osa. Siiski tuleb tugevamate vahenditega saavutada sotsiaalselt vastutustundliku ja keskkonnateadliku äri, kaubanduse ja investeeringute tegevuskava.

Ülemaailmsed tarneahelad peavad muutuma vastupidavamaks, mitmekesisemaks ja vastutustundlikumaks ning kaugeleulatuvad meetmed peavad tagama, et nad aitaksid kaasa õiglasemale majandus- ja sotsiaalmudelile, mis põhineb kestlikkusel ja inimväärsel tööl.

Paljud ELi ettevõtted on kaasatud inimõiguste, kestlikkuse ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse küsimuste käsitlemisse, rakendades rahvusvahelisi suuniseid ja põhimõtteid. Need vabatahtlikud meetmed on aidanud muuta käitumist, kuid olukorda on vaja parandada.

Inimväärne töö, inimõiguste austamise ja kestlikkuse saavutamiseks ülemaailmsetes väärtus- ja tarneahelates ning ülemaailmsete ja ELi sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide, ettevõtjate ausa konkurentsi edendamiseks ja Euroopa majandustegevuse toetamiseks on vaja kiiresti tõhusamat ja järjepidevamat õigusraamistikku.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama välja Euroopa tegevuskava, milles käsitletakse inimõigusi, inimväärset tööd ja kestlikkust ülemaailmsetes tarneahelates, tuginedes sotsiaaldialoogile ja paljusid sidusrühmi hõlmavale käsitlusviisile. Nii poliitiliste kui ka seadusandlike algatuste üldraamistikuna peaks see tegevuskava

- olema ambitsioonikas, kõikehõlmav ja valdkonnaülene, tunnistades eri osalejate üksteist täiendavaid ülesandeid;

- hõlmama laialdases määratluses inimõigusi, sealhulgas töötajate ja ametiühingute õigusi, ning tuginema mitmetele rahvusvahelistele õigusdokumentidele, eriti ILO konventsioonidele;

- edendama vastutustundlikku ettevõtlust, tagama inimõiguste ning ELi sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide järgimise äritegevuses ja nende tarneahelates;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 48/50

- toetama ettevõtteid ja VKEsid vastutustundliku ettevõtluse käsitluse kasutuselevõtmisel ning tagama ettevõtetele võrdsed võimalused.

Komitee leiab, et ELil on ainulaadne võimalus hoogustada mitmepoolset edu ja saavutada ülemaailmse poliitika sidusus ning nõuab tõhusamaid ja siduvaid rahvusvahelisi vahendeid, toetades eelkõige ÜRO siduvat lepingut äritegevuse ja inimõiguste kohta, samuti ILO konventsiooni inimväärse töö kohta tarneahelates.

Euroopa tegevuskava prioriteet peaks olema inimõigustealast hoolsuskohustust ja vastutustundlikku ettevõtlust ning jõustamise ja hüvitamise vahendeid käsitlev õiguslikult siduv valdkonnaülene seadusandlik algatus, mis hõlmab kõiki ELis asutatud või tegutsevaid ettevõtteid ja avalikku sektorit ning reageerib VKEde konkreetsetele vajadustele ja piirangutele. Hoolsuskohustus peaks sõnaselgelt hõlmama ametiühingute ja töötajate õigusi, mis on inimväärse töö oluline osa. Selle eripära, sealhulgas äriühingute vastutuse kohta koostatakse komitee sihtotstarbeline arvamus, mis võetakse vastu samal täiskogu istungjärgul.

ELi muude ELi seadusandlike algatuste osas peaks tegevuskava sisaldama eelkõige järgmist:

- muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi põhjalik läbivaatamine;

- seadusandlikud meetmed juhatuse kohustuste kohta;

- tingimused ja stiimulid, mis on seotud kõigi taastevahendite ja ELi rahastamisvahenditega;

- riigihankemenetlused peaksid tõesti toetama ja edendama inimõigustealast hoolsuskohustust ja vastutustundlikku ettevõtlust äritegevuses ja tarneahelates, sealhulgas inimväärset tööd.

Tegevuskava peaks hõlmama ka ELi muid kui seadusandlikke meetmeid, sealhulgas algatusi tarbijate, investorite ja teiste sidusrühmade teadlikkuse suurendamiseks ning stiimuleid vastutustundlikele ettevõtjatele, kes teevad enam kui juriidilistes kohustustes on ette nähtud, ja VKEdele antavat eritoetust hoolsuskohustuse põhimõtete kehtestamiseks.

Euroopa valdkondadevaheline ja valdkondlik sotsiaaldialoog ja riiklik sotsiaaldialoog peaksid olema abiks selle rakendamisel. Töötajad ja ametiühingud peavad olema osa sellest lahendusest.

Konkreetsed kaubanduselemendid peaksid kajastuma uues ELi kaubandusstrateegia ülevaates. Kaubandus- ja investeerimispoliitika võivad tagada, et nii investorid kui ka valitsused rakendavad standardeid ühtlasemat, ja seda hoogustada. Välisinvestoritelt tuleks nõuda, et nad järgiksid hoolsuskohustust, enne kui nad saavad rahvusvahelisest investeerimislepingust kasu;

- vabakaubanduslepingud peavad edendama parimaid tavasid selle kohta, kuidas hõlmata keskkonna- ja sotsiaalseid kriteeriume riigihangetesse, ega tohi mingil juhul piirata nende kohaldamist;

- uuel kaubandusvaldkonna juhtival järelevalveametnikul peavad olema tugevamad vahendid kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste jõustamiseks;

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 49/50

- uuendatud eksperdirühm peaks suutma algatada riikidevahelise lepinguvaidluste lahendamise mehhanismi, mis võib hõlmata rahalisi karistusi või sanktsioone ning õiguskaitsevahendeid kannatanud poolele;

- kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide jõustamist peaksid täiendama sõltumatu töösekretariaat ja kollektiivkaebuste mehhanism;

- sisenõuanderühma soovituste mõju kaubanduse ja kestliku arengu sätete rikkumiste uurimisele tuleb märkimisväärselt suurendada;

- töövaidluste lahendamise uutes käsitlustes tuleks kaaluda õiguskaitsevahendeid nõuetele mittevastavate ettevõtete vastu ja lisaks kaaluda ELi dumpinguvastastest meetmetest eeskuju võtnud süsteemi, mis hõlmaks sotsiaalset dumpingut;

- komitee soovitab siduda tariifide vähendamise kaubanduse ja kestliku arengu sätete tõhusa rakendamisega;

- ning lõpuks peaks EL tagama, et partnerid ratifitseerivad ILO konventsioonid enne kaubanduslepingu sõlmimist, et need moodustaksid lepingu lahutamatu osa. Inimõiguste põhipunkte tuleks laiendada, et need hõlmaksid ILO põhi- ja ajakohaseid konventsioone, mille on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid, ning ILO tuleks kaasata oma konventsioonide rakendamise järelevalvesse vabakaubanduslepingutes.

Kontaktisik: Delphine Galon (Tel 00 32 2 546 92 06 – e-post: [email protected])

____________

EESC-2020-03595-00-01-TCD-TRA (EN) 50/50


Documents

KOKKUVÕTE 2020. AASTA SEPTEMBRIS ... · Web viewArutelude käigus, mis mõnes valitud riigis (Belgia, Saksamaa, Portugal ja Rumeenia) seoses 2019. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna